Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 20.05.2020
nr 7-5.6/20-01193-2
Pöördumise edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liidu, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse SA, Võrumaa
Arenduskeskuse SA, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu,
Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu ühispöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Riigihalduse minister, Rahandusministeerium
Välisministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
ÜHISPÖÖRDUMINE
riigisisese raudteevõrgu rekonstrueerimise ja
kiire reisirongiliikluse arendamise toetuseks
20. mai 2020
Harjumaa Omavalitsuste Liit,
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus,
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit,
Põlvamaa Omavalitsuste Liit,
Tartumaa Omavalitsuste Liit,
Valgamaa Omavalitsuste Liit,
SA Võrumaa Arenduskeksus,
Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinidega seotud maakondade
arengu eest seisvate kohalike omavalitsuste katusorganisatsioonidena, kes esindavad nimetatud
maakondade kohalike omavalitsuste üksusi ja mõistavad pikaajalist mõju omavate ning tulevikku
suunavate otsuste tegemise aja kätte jõudmist,
- tunnustavad AS Eesti Raudtee käimasolevaid projekte eesmärgiga hiljemalt 2021. aastal
tõsta Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiirus 135 km/h;
- osutavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava kohasele Tallinn-
Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse tõstmise kohustusele 160
km/h hiljemalt aastaks 2030;
- toonitavad kiiret raudteeühendust Eesti siseste aegruumiliste vahemaade tõhusa ja
keskkonnasäästliku vähendajana;
- juhivad tähelepanu vajadusele kaasajastada Eesti raudteeühendust Sankt Peterburgi ja Pihkva
regiooniga ning Tartu-Riia suunal, samuti näha kiirete raudteeühenduste potentsiaali
turismivaldkonna ergutajana;
- peavad vajalikuks seada eesmärk Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide
liikumiskiiruse tõstmiseks Rail Balticul planeeritava reisirongide liikumiskiiruseni (240
km/h) ning teistel lõikudel reisirongide liikumiskiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h.
- toovad esile suurema tähelepanuvajaduse raudteeliikluse ohutusele, sealhulgas et piirkiiruste
kasvades oleksid raudteeületuskohad ohutud ning et eriti asulates oleks takistatud raudtee
ületamine selleks mitte ettenähtud kohas;
- leiavad, et Euroopa kliimaeesmärkide ning Riigikogu 05.04.2017 otsuse „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“ elluviimiseks võetud keskkonnasäästliku transpordiviiside
arendamise kohustuste täitmiseks raudteede elektrifitseerimise valiku tegemine võimaldab
ühtlasi jõuda ka piirkiiruste tõstmiseni;
- kinnitavad raudteede elektrifitseerimist olulise eesmärgina, aga leiavad olevat otstarbeka
teha kauba- ja reisijateveo alal diiselmootorilt elektrile, vesinikule või LNG-le ülemineku
teostatavuse ja tasuvuse kompleksanalüüs, kus arvestataks ka ökoloogilise jalajälje suurust.
Pöördumise esitajad rõhutavad, et
raudteid ja maanteid tuleb arendada kompleksselt, sest kiired, tihedad ja mugavad
rongiühendused vähendavad põhimaanteede liikluskoormust ning suurendavad
liiklusohutust.
kiire, mugav ja turvaline reisirongiühendus aitab tegeleda maakondade
sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku- ja turismialaste väljakutsetega;
parem rongiühendus suurendab Eesti regioonide konkurentsivõimet, head
liikumisvõimalused mitmekesistavad inimeste valikuid töö- ja elukohtade osas;
puudub vajadus edasise autostumise suurendamiseks;
kiirete ja mugavate siseriiklike raudteeühenduste väljaarendamine loob eeldused Rail
Balticu taristu tõhusmaks kasutamiseks;
tuleb kaaluda raudteeühenduste taastamist Haapsalu-Rohuküla suunal, Valga-Koidula
raudteelõigu rekonstrueerimist, reisirongiühenduse taastamist ja rahvusvahelisele kauba- ja
reisijateveole avamist ning uusi ühendusi Tallinna ringraudtee ja Rakvere-Kunda näol;
pakkudes kiireid reisirongiühendusi, mida toetab kiire ja mugav kohalik ühistransport (nt
kergrööbastransport, bussiliiklus), vähenevad sõiduautodele tehtavad kulutused (mis
ainuüksi Tallinnas ja mujal Harjumaal on ca 1,5 miljardit eurot aastas).
Eelneva põhjal pöördume ühiselt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole järgmiste ettepanekutega:
1. Planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-
Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt
ka nende trassikoridoride geomeetria muudatused (s.h kurviraadiuste
suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni
160 km/h ning Tallinn-Tapa-Tartu/Narva suunal perspektiivi võimalikule üleminekule
kiirusele kuni 240 km/h.
2. Planeerida aegsasti ja piisavas mahus vahendid reisirongiliiklust korraldavale
operaatorile (Eesti Liinirongid AS) elektrifitseeritud raudteel reisrongiliikluse
käitamise korraldamiseks ja liiklusgraafikute tihendamiseks viisil, mis arvestab nii
nõudluse kui ka liikumiskiiruste kasvuga.
Oleme valmis igakülgseks koostööks, et aidata kaasa kiire ja elektrifitseeritud raudteeühenduse
loomisele meie maakondades.
Andre Sepp Einar Vallbaum
Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Eve East Maimu Kelder
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
esimees juhatuse liige
Rain Sangernebo Enel Liin
Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Agu Kabrits Tiit Toots
Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige