TULEKAHJUD 2019. AASTAL
Koostajad:
Maris Uuetoa, PÄA arendusosakond
Erko Oidersalu, PÄA arendusosakond
TALLINN
Mai 2020
SISUKORD
METOODIKA JA MÕISTED ............................................................................................................ 3
KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 5
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 6
1. TULEKAHJUDES HUKKUNUD JA VIGASTATUD ................................................................... 8
1.1. TULEKAHJUS HUKKUNUD................................................................................................ 8
1.1.1.Sotsiaaldemograafilised tegurid ........................................................................................ 9
1.1.2. Riskikäitumine ............................................................................................................... 11
1.1.3. Toimumise koht ............................................................................................................. 12
1.1.4. Toimumise aeg .............................................................................................................. 14
1.1.5. Tulekahju avastamisseade .............................................................................................. 14
1.1.6. Tulekahju tekkepõhjus ................................................................................................... 14
1.1.7. Ennetustegevused .......................................................................................................... 15
1.2. TULEKAHJUS VIGASTATUD ........................................................................................... 16
1.2.1. Vigastatute sotsiaaldemograafiline taust ja elukoht ......................................................... 17
1.2.2. Tekkepõhjus ja riskitegurid ............................................................................................ 18
1.2.3. Tulekahju avastamise seade ........................................................................................... 20
2. HOONETULEKAHJUD ......................................................................................................... 21
2.1. Hoone iseloomustus .............................................................................................................. 22
2.2. Tekkepõhjus ja tulekolde asukoht.......................................................................................... 23
2.3. Varakahjud ........................................................................................................................... 24
2.4. II-VII kasutusviisiga hooned ................................................................................................. 25
2.5. ELUHOONETULEKAHJUD ............................................................................................... 26
2.5.1. Tekkepõhjused ja tulekolde asukoht ............................................................................... 27
2.5.2. Kodunõustamised .......................................................................................................... 29
3. METSA- JA MAASTIKUTULEKAHJUD................................................................................... 30
3.1. Tulekahjude tekkepõhjused ................................................................................................... 32
2
METOODIKA JA MÕISTED
Tulekahjude analüüsi läbi viimiseks kasutati 2019. aasta hukkunute, vigastatute,
hoonetulekahjude ja metsa- ja maastikutulekahjude andmeid. Andmete päringutel
kasutati nii PÄHKAL-it kui OIS-i. Andmed hukkunute lõpliku surmapõhjuse ja joobe kohta
saadi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt.
Teatud näitajaid vaadeldi trendi jälgimiseks ka 3 või 5 aasta lõikes, mõne näitaja puhul
andmete olemasolul ka pikema perioodi vältel.
Analüüsis kasutati järgnevaid mõisteid:
Hoonetulekahju – tulekahju hoones. Eestis loetakse hooneteks väliskeskkonnast katuse
ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitised (Ehitusseadustik, 2015).
Hoonetulekahjude arvestuses on nii eluhoonete kui mitte-eluhoonete tulekahjud.
Hoonetulekahjude hulka ei arvestata rajatiste tulekahjusid.
Metsa- ja maastikutulekahju – metsatulekahju on tulekahju metsamaal. Metsamaaks
loetakse maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega
vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsamaaks ei loeta
õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi,
dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Maastikutulekahjuks on tulekahju
maastikul, mis ei ole mets.
Tulekahju – väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida
iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju või kahju
inimese elule ja tervisele.
Tulekahjuks ei loeta sündmust, kus on tegemist kontrollitud põlemisega (sh väljaspool
spetsiaalset kollet) ning ei kaasne varalist kahju või ohtu inimese elule ja tervisele.
Tulekahjuks ei loeta ka kontrollitud põlemisprotsessi selleks ettenähtud koldes, kuid
millega kaasneb kahju inimese elule ja tervisele. Samuti ei loeta tulekahjuks
sisepõlemismootorites toimuvat kinnist põlemisprotsessi, kui selles eralduvatest
gaasidest tekib kahju inimese elule ja tervisele.
Tulekahjust evakueeritu – inimene, kes juhatatakse võimalikust ohustatud alast välja
päästeteenistuja või päästetööle rakendatu korraldusel. Tulekahjust evakueeritu ei saa
samal ajal olla tulekahjust päästetu või pääsenu.
Tulekahjust päästetu – inimene, kes aidati ohtlikust keskkonnast välja teiste isikute
poolt, sh päästeteenistuja või päästetööle rakendatu abiga, olenemata abivahendite
kasutamisest/mittekasutamisest. Isik ei ole päästetu, kui on alust arvata, et ta oleks
väljunud ohtlikust keskkonnast ka ilma abita (sel juhul loetakse ta evakueerituks).
Tulekahjust päästetu võib olla samal ajal ka tulekahjus vigastatu.
Tulekahjus hukkunu – tulekahjus hukkunu on inimene, kes suri tulekahju tõttu
sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast tulekahjusündmust.
Tulekahjus hukkunuks loetakse ka inimene, kelle surma on põhjustanud: mehaanilised
vigastused, mis on saadud sündmuskohal viibimise tõttu, näiteks: kukkumine või
hüppamine põlevast ehitisest või tulekahju tõttu varisenud konstruktsioonid, kukkumine
3
treppidel, vigastused klaasikildudega, evakuatsiooni käigus teiste inimeste poolt
sõtkumine, tulekahjus toimunud gaasiballooni plahvatus vms;
Tulekahjus tulekahju tõttu tekkinud või vallandunud terviserike (insult, infarkt vms), kui
kogutud andmete alusel on põhjust eeldada, et tulekahju sai alguse enne terviseriket;
Kui inimene suri tulekahjus saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva peale tulekahju, ei
loeta teda tulekahjus hukkunuks ja ta jääb arvestusse tulekahjus vigastatuna.
Tulekahjus vigastatu – Tulekahjus vigastatu on inimene, kes sai tulekahju tagajärjel
hoones või väljaspool hooneid vigastada ja on toimetatud sündmuskohalt haiglasse või
talle on osutatud kohapeal esmaabi.
Tulekahjus vigastatuks loetakse ka inimene, kelle vigastused on põhjustanud:
1. mehaanilised vigastused, mis on saadud sündmuskohal viibimise tõttu;
2. tulekahjus tulekahju tõttu tekkinud või vallandunud terviserike.
Tulekahju oht – hoonetulekahju oht on olukord, kus põlemisprotsess toimub väljaspool
spetsiaalset kollet (nt tahmapõlengud, toidukõrbemised jm), kuid sellega ei kaasne
kahju. Sellise sündmuse edasise arengu korral (mitte kustumine või kustutamine) võib
tekkida varaline kahju või kahju inimese elule ja tervisele.
4
KOKKUVÕTE
2019. aasta oli heas mõttes rekordiline aasta – hoone-, eluhoonetulekahjusid ja
metsa- ja maastikutulekajusid oli taasiseseisvumise aja arvestuses kõige vähem.
Hoonetulekahjude arvu vähenemisega ei ole samas tempos vähenenud
hukkunute arv. 2019. aastal hukkus tulekahjudes 43 inimest, mis on 3,25 juhtumit
100 000 elaniku kohta. Soomes oli 2018. aastal tulekahjus hukkunuid 100 000
elaniku kohta alla 1 ehk et vahe on ligi kolmekordne. Vigastada sai 2019. aastal 113
inimest, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel.
2019. aastal aset leidnud hukkunutega tulekahjudest pääses 8, päästeti 3 ja
evakueeriti 105 inimest. 2019. aastal päästeti tulekahjudest kokku 49 inimest 33
sündmusel. Evakueeriti 294 inimest 30-st eluhoonetulekahjust. 76-st tulekahjust
pääses 195 inimest.
Hoonetulekahjusid oli 2019. aastal 1 088 samas, kui 2018. aastal oli neid 1 225.
Eluhoonetulekahjusid 659 kui 2018. aastal oli neid 731.
Tulekahjus hukkunuid ja vigastatuid oli kõige rohkem vanusgrupis 41–70 aastat.
2019. aastal sai 49% hukkunutega tulekahjudest alguse hooletust suitsetamisest.
Hukkunutega tulekahjud said sagedamini alguse suitsetamisest kui vigastatutega
tulekahjud. Vigastatutega tulekahjud said võrreldes hukkunutega tulekahjudest
sagedamini alguse elektrist. Eluhoonetulekahjud said aga kõige sagedamini
alguse elektrist ja lahtise tule hooletul kasutamisel.
2019. aastal oli tulekahjudes hukkunutest viiendik puudega.
Täiskasvanud hukkunutest oli joobes 72%, seal hulgas oli üks hukkunu
narkojoobes. Täiskasvanud meestest oli joobes aga 89% hukkunutest. Võrreldes
2018. aastaga olid hukkunute joove kõrgem. Kui 2018. aastal oli hukkunu keskmine
joove 2,29‰, siis 2019. aastal oli see 2,94‰. Viieaastase perioodi vältel (2015–
2019) on 2019. aasta hukkunute keskmine joove kõrgeim.
Kui hukkunutega tulekahjude puhul oli eluhoonetes olemas toimiv andur või
andurite süsteem 28%, siis vigastatutega tulekahjude puhul oli see osakaal 32%.
Eluhoonetulekahjude puhul oli 47% hoonetest olemas nõuetekohane
andur/andurite süsteem, mis tulekahju korral rakendus ka tööle.
2019. aastal tekkis seoses hoonetulekahjudega varakahju väärtuses ca 14,4 mln
eurot, kusjuures ühel objektil tekkinud kahju moodustas ca 37% kogu kahju
väärtusest. 2018. aastal oli varakahju suurus ca 13,1 mln eurot. 2019. aastal
suudeti ära hoida varakahju väärtuses ca 195,5 mln eurot. 2018. aastal oli vastava
näitaja väärtus 250,8 mln eurot.
Metsa- ja maastikutulekahjusid oli 2019. aastal 1 079, 2018. aastal 1 262. Metsa- ja
maastikutulekahjude peamine põhjus oli lahtise tule kasutamine ja kulu
põletamine.
5
SISSEJUHATUS
2019. aastal toimus 4598 tulekahju, mis on Eestis taasiseseisvumise perioodi kõige
väiksem arv (joonis 1).
8 000
6871
7 000 6439 6321 6089
5745
6 000 4973 5222
4850
Absoluutarv
4602 4598
5 000
4 000
3 000
2 000
1 000
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 1. Tulekahjud Eestis perioodil 2010–2019
2019. aastal hukkus tulekahjudes 43 inimest 37-l sündmusel ja sai vigastada 113 inimest
91 sündmuse tulemusena. Hukkunute arv on pidevalt vähenenud, kuid viimastel aastatel
mitte nii kiires tempos kui näiteks perioodil 2007–2009 (joonis 2).
250
208
200
168 170 169 169 164
Absoluutarv
150 146 141
135 131 127134 132
126
116
100
89
69 73
63
50 54 54 50 50
47 43
39 38
0
2005
2022
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2023
2024
2025
Joonis 2. Tulekahjudes hukkunud perioodil 1993–2019
Kuigi tulesurmade arv on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt vähenenud, siis
võrdluses Põhjamaadega on vahe mitmekordne (joonis 3).
6
60
Hukkunud miljoni elaniku 50
Taani
40
Eesti
kohta
30
Soome
20
Norra
10 Rootsi
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 3. Tulekahjudes hukkunud inimesed naaberriikidega võrdluses perioodil 2010–
2018
Kui 2018. aastal oli Eestis miljoni elaniku kohta 37 hukkunut, siis 2019. aastal oli vastav arv
32, mida on 3,6 korda rohkem kui näiteks Soomes.1
Paraku on ka surmaga lõppenud tulekahjude osas võrreldes Põhjamaadega sama suured
erinevused (joonis 4).
60
50
Tulekahjud miljoni
Eesti
elaniku kohta
40
Soome
30
Rootsi
20
Taani
10
Norra
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 4. Surmaga lõppenud tulekahjud perioodil 2010–2018, Eesti võrdluses
Põhjamaadega
Vigastatute arvu tõusu võrreldes eelnevate aastatega võib mõneti seostada sellega, et
surmajuhtumite arv oli väiksem kui eelmisel aastal. Samas tuleb seda trendi jälgida, eriti
raskesti vigastatute oma.
Hukkunute arvu vähenemisel on takistuseks kindlasti Eesti inimeste sotsiaalmajanduslik
olukord. Näiteks on Eurostati andmetel suhtelise vaesuse määr2 Eestis 21% samas, kui
Euroopa Liidu (EL) keskmine on 16,9%.
Vigastussurmade puhul, kaasa arvatud tulesurmade puhul, on olulised ka
sotsiaaldemograafilised tegurid. Oluline on riskikäitumine – alkoholi tarvitamine ja
suitsetamine. OECD andmetel (2018) oli Eestis igapäevasuitsetajaid 17,2%, Soomes aga
14%, Norras 12%, Rootsis 10,4% (2017. a andmed), Islandil ainult 8,6%. Eestis tarbiti
alkoholi 10,1 liitrit aastas ühe täiskasvanu kohta, Soomes 8,4 liitrit (2017. a andmed),
1
Võrdlemiseks on kasutatud Soome 2019. aasta esialgseid andmeid, mille järgi hukkus Soomes ca 8,9 inimest miljoni
elaniku kohta.
2
Nende inimeste osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on alla 60% mediaanekvivalentsissetulekust, Eurostat.
7
Rootsis 7,1, Norras 6,0 liitrit. Seega, vaadates ka Eestis tules hukkunu profiili, on oluline
tegeleda alkoholi liigtarbimise ennetamisega.
Tulekahjude riski suurendab vaesus ja selle tõttu kehvas olukorras olevad kodud –
elektrisüsteem ja küttekolded amortiseerunud, hooldamata jne. Ka selles osas on Eesti
Põhjamaadega võrreldes kehvemas seisus. Nii näiteks oli Eurostati andmetel Eestis 2018.
aastal 24,4%-l inimestest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk. Rootsis oli vastav osakaal
18%, Soomes 16,5%, Norras 16,2%. Materiaalse ja sotsiaalse ilmajäetuse määr oli Eestis
2018. aastal 9,4%, Soomes 4,9%, Norras 2,7%.
1. TULEKAHJUDES HUKKUNUD JA VIGASTATUD
1.1. TULEKAHJUS HUKKUNUD
59% hukkunutega tulekahjudest leidis aset hajaasustusega
piirkonnas.
49% hukkunutega tulekahjudest sai alguse hooletust suitsetamisest.
Põlenud hoonetes, kus oli hukkunuid, oli toimiv suitsuandur olemas
28%.
Inimesed, kes hukkusid hoones, kus toimiv suitsuandur olemas oli,
hukkusid pooled hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjus.
Teiseks oluliseks riskiteguriks oli puue.
Suitsuandur ei toiminud tihti seetõttu, et patarei oli välja võetud või
vahetamata ja/või suitsuandur oli laest alla võetud.
Viie aasta andmete põhjal võib väita, et tulekahjudes hukkuvad
kodudes, kus suitsuandur on olemas ja toimib, enamasti eakad ja
puudega inimesed.
2019. aastal hukkus tulekahjudes 43 inimest 37-s tulekahjus. Samas pääses nendest
tulekahjudest 8, päästeti 3 ja evakueeriti 105 inimest.
Keskmiselt hukkus tulekahjus 1,16 inimest, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel (joonis
5). Keskmist näitajat mõjutas oluliselt see, et ühes tulekahjus hukkus kogu pere – 5
inimest.
1,20 1,15 1,16
1,11
tulekahju kohta
1,06
(absoluutarv)
1,10
Hukkunuid
1,00
1,00
0,90
2015 2016 2017 2018 2019
Aasta
Joonis 5. Hukkunuid tulekahju kohta perioodil 2015–2019
2019. aastal oli maakondade lõikes absoluutarvudes hukkunuid kõige rohkem Tartumaal,
elanike arvu kohta arvestatuna aga kõige rohkem Rapla-, Põlva- ja Saaremaal (joonis 6).
8
Number: hukkunute absoluutarv
Värvus: hukkunute arv 100 000 elaniku kohta
Joonis 6. Eestis tulekahjudes hukkunud 2019. aastal maakondade lõikes
22 hukkunutega sündmust 37-st (59%) leidsid aset hajaasustusega piirkonnas.
Külades leidis aset 49% sündmustest. 2018. aastal leidsid hukkunutega sündmused aset
47% hajaasustusega piirkonnas. Külades leidis aset 44% sündmustest.
38% vigastatutega sündmustest leidis aset hajaasustusega piirkonnas. Külades leidis
aset 32% sündmustest.
1.1.1.Sotsiaaldemograafilised tegurid
43-st tulekahjus hukkunust 31 olid meessoost, neist 4 olid lapsed. 12 hukkunut olid
naissoost. Seega täiskasvanud hukkunutest oli meeste osakaal 69%. 2018. aastal oli
vastav osakaal 72%. Seega soolises aspektis olulist muutust võrreldes 2018. aastaga
toimunud ei ole.
Hukkunu keskmine vanus oli 56 aastat3, 2018. aastal 65. Täiskasvanud mehe keskmine
vanus oli 58 aastat, 2018. aastal 64 aastat. Hukkunud naise keskmine vanus oli 69 aastat,
2018. aastal 78. Seega on nii mees- kui naissoost hukkunud noorenenud.
Kõige rohkem oli hukkunuid vanusgruppides 41–70 ja 81-aastased ja vanemad (joonis 7).
3
2019. aastal hukkus tulekahjudes neli last.
9
12 11
9
10
Absoluutarv
7
8 6
6
3
4 2 2 2
1
2
0
Vanus
Joonis 7. Tulekahjus hukkunu vanus 2019. aastal
Hukkunutest 47% olid pensionärid ja töötud vähemalt 19% (2 hukkunu sotsiaalne taust
jäi teadmata). Viimastel aastatel on töötute osakaal hukkunute seas olnud suurem kui
varem (joonis 8). Paraku oli 2019. aastal ka töötavate inimeste osakaal hukkunute seas
suurem kui eelnevatel aastatel. Pensionäride osakaal hukkunutest on võrreldav 2016.
aastaga. Samas mõjutab 2016. aasta andmete kvaliteeti see, et neljandiku hukkunute
sotsiaalne taust jäi teadmata.
120
100
12 10 8
20 19
2 8 8
8 töötu
80 1
8
19 töötav
Osakaal (%)
26
12
60 5 teadmata
pensionär
60
40 76
laps
46 47
58 kodutu
20
4
14 8 0 9
0 3 5 0
2 2
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 8. Perioodil 2015–2019 tulekahjus hukkunute sotsiaalne staatus
Vähemalt 49% hukkunutest olid eesti keelt kõnelevad ja 16% vene keelt kõnelevad
inimesed. Paraku jäi 15 hukkunu rahvus teadmata.
Igal aastal hukkub tulekahjudes inimesi, kel on kas liikumis- või kuulmispuue või ka
vaimupuue. 2019. aastal oli vähemalt viiendik hukkunutest puudega (joonis 9). Eelnevate
aastatega on andmeid keeruline võrrelda, kuna vähemalt poolte hukkunute puhul
puudega seotud info puudub. Seega on võimalik, et puudega inimeste osakaal
hukkunutest on tegelikkuses veelgi suurem.
10
120
100
80
49
Osakaal (%)
56 teadmata
66 69
60 76
jah
40 21 ei
40
20 30 23
24 30
4 8 4
0 0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 9. Puudega inimeste osakaal hukkunutest perioodil 2015–2019
1.1.2. Riskikäitumine
Täiskasvanud hukkunutest oli 2019. aastal joobes 72%, seal hulgas oli üks hukkunu
narkojoobes. Täiskasvanud meestest oli joobes või joobekahtlusega aga 89%
hukkunutest. 2018. aastal oli joobes 56% hukkunutest. Hukkunud meestest oli joobes
69%. Viie aasta lõikes oli 2019. aastal hukkunud meeste seas joobe osakaal suurim (joonis
10).
100 89
84
75 78
80 70 69 72
63 63
Osakaaal (%)
56
60
Joove üldine
40
Joove mehed
20
0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 10. Tulekahjus hukkunute joove perioodil 2015–2019
Keskmine hukkunu alkoholjoove oli 2019. aastal 2,94‰. 2018. aastal oli hukkunute
keskmine alkoholijoove 2,29‰. Viieaastase perioodi vältel olid 2019. aastal tulekahjudes
hukkunutel oli kõige kõrgem keskmine joove (joonis 11).
4
Joove (promillides)
2,94
2,72 2,67
3 2,48 2,29
2
1
0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 11. Tulekahjudes hukkunute keskmine joove perioodil 2015–2019
Kuna tulekahjus hukkunute, eriti meessoost hukkunute, puhul on oluline riskitegur
alkohol, ja mitmed hukkunud on olnud raskes joobes, siis on järgnevalt toodud ka
alkoholimürgistuste tõttu hukkunud mehed vanuse lõikes (joonis 12).
11
20 17 17
15
Absoluutarv 15
10 7
5
4 3
5 2
1 1
0
0
20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74
Vanus
Joonis 12. Alkoholimürgistuse tõttu 2018. aastal hukkunud mehed vanuse lõikes. Allikas:
Statistikaamet
Kui vaadata tules hukkunute ja alkoholimürgistuse tagajärjel surnud inimeste vanust, siis
on suures osas kattumine. Kui tulekahjudes hukkunuid on kõige rohkem vanuses 41–70,
siis alkoholimürgistuste tagajärjel hukkus kõige enam inimesi vanuses 50–64 aastat.
Hooletu suitsetamise tõttu hukkus 2019. aastal vähemalt 19 inimest (44% hukkunutest),
kuid veel vähemalt ühe hukkunu puhul on kahtlus, et tulekahju võis alguse saada
suitsetamisest4. Seega võib suitsetamise tagajärjel hukkunud inimeste osakaal ulatuda
47%-ni. Hukkunuga tulekahjudest sai suitsetamise tõttu alguse vähemalt 49%. 2018.
aastal olid vastavad osakaalud 40% ja 44%.
1.1.3. Toimumise koht
Hukkunuga tulekahjudest (35) toimus üksikelamus 20 (57%, 2018. a 45%).
Korterelamutes toimus 10 hukkunuga tulekahju 35-st (29%). 2018. aastal oli vastav
osakaal 40%.
Viimastel aastavalt on hukkunutega tulekahjud valdavalt aset leidnud üksikelamutes
(joonis 13). Kõige suurem oli üksikelamute osakaal 2019. aastal.
60 57
50
50 45 4646 45
40 40
Osakaal (%)
40 32
29
30 üksikelamu
20 korter
10
0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 13. Hukkunutega tulekahjude osatähtsus hoone kasutusotstarbe lõikes perioodil
2015–20195
Ca 59% põlenud hoonetest olid puithooned, 26% kivi ja 15% puit/kivi.
4
Lisaks oli 2019. aastal veel kaks tulekahju, mis said alguse hooletust suitsetamisest ja mille tagajärjel inimene hukkus, kuid
ei loetud PÄA statistikas tulesurmas hukkunuks, kuna nad surid hiljem kui 30 päeva pärast tulekahju.
5
Joonisel on kuvatud korterelamute ja üksikelamute osakaal, kuna inimesed hukkuvad peamiselt nende hoonete
tulekahjudes. Ca paar hukkunutega tulekahju leiab aset ka suvilates, üksikutel juhtudel ka muudes hoonetes, näiteks
loomakasvatushoones.
12
Kõige rohkem oli hooneid, mille põlemise tulemusena inimesi hukkus, ehitatud aastatel
1961–1980 (joonis 14).
15
11
Absoluutarv
10
6 5
5 2 3
1
0
Enne 1919 1919-1945 1946-1960 1961-1980 1981-2000 2001-2010
Joonis 14. Hoone ehitusaasta 2019. aastal hukkunutega hoonetulekahjude puhul6
Selline pilt on osalt kindlasti tingitud sellest, et absoluutarvudes on Eestis ehitatud
eluruumidest suurel määral ehitatud just perioodil 1961–1980 (joonis 15). Mis tähendab
ühtlasi seda, et suur osa elamutest on juba vähemalt 40 aastat vanad.
300 000 253321
Absoluutarv
200 000 150446
82060 58956
100 000 46553 51847
26092
0
Enne 1919 1919-1945 1946-1960 1961-1980 1981-2000 2001-2010 2011 ja
hiljem
Joonis 15. Eluruumide ehitamise aeg 2018. aasta seisuga. Allikas: Statistikaamet
Kõige enam leidsid hukkunutega tulekahjud aset elutoas (34%), magamistoas (34%) ja
köögis (17%) (joonis 16). Mõneti on see mõjutatud sellest, et hooletu suitsetamise
tagajärjel hukkunud viibisid enamasti magamistoas ja elutoas. 2018. aastal olid vastavad
osakaalud elutuba 29%, köök 26% ja magamistuba 21%.
tualett, vannituba 1
saun 1
kelder 1
Asukoht
garaaž 1
esik 1
köök 6
magamistuba 12
elutuba 12
0 2 4 6 8 10 12 14
Absoluutarv
Joonis 16. Tulekolde asukoht 2019. aasta hukkunutega tulekahjude puhul
6
7 hoone puhul on ehitusaasta teadmata.
13
1.1.4. Toimumise aeg
Nii 2019., 2018. kui 2017. aastal oli kõige rohkem hukkunuid detsembrikuus (joonis 17).
30
25
Absoluutarv
20
15 2017
10
2018
5
2019
0
Joonis 17. Tulekahjudes hukkunud kuude lõikes perioodil 2017–2019
1.1.5. Tulekahju avastamisseade
Suitsuandur oleks pidanud olema 32 hoonel7, kuid oli olemas 9-l (10 hukkunut) – 28%.
2018. aastal oli vastav osakaal 30%.
10-st hukkunust, kes surid tulekahjus, mille puhul hoones oli suitsuandur olemas,
hukkusid pooled hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Lisaks oli ühel
hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjus hukkunul liikumispuue. Ülejäänud
hukkunutest vähemalt kolmel inimesel oli puue (liikumis-, kuulmispuue või vaimupuue).
Suitsuandurite kohta täpsema info saamiseks analüüsiti perioodil 2015–2019 hukkunute
andmeid. Selle perioodi vältel hukkus 196-s tulekahjus 220 inimest. 196-st tulekahjust 5
leidsid aset väljaspool hooneid.
187 hoone puhul oli suitsuandur kohustuslik. Toimiv suitsuandur/andurite süsteem oli
olemas 40 kodus (21%). Nendes kodudes hukkus kokku 44 inimest. 73% hukkunutest olid
pensionärid ja 41% oli puue, ca pooltel liikumispuue.
Selliseid tulekahjusid, mille puhul hoones oli andur olemas, kuid see ei rakendunud, oli
sel perioodil kokku 28 ja neis hukkus 30 inimest. Peamised põhjused, miks andur ei
rakendunud, oli see, et kas andur oli laest maha võetud ja/või patarei välja võetud.
Vaid üks juhtum oli selline, kus tulekahju puhul andur ei rakendunud, kuid hilisemal
testimisel oli töökorras. Sellistest tulekahjudest 56% leidsid aset korterelamutes.
Hooletu suitsetamise osakaal selliste tulekahjude puhul oli 70% ehk et kõrgem kui kõigi
fataalsete tulekahjude puhul.
1.1.6. Tulekahju tekkepõhjus
37-st tulekahjust, mille tulemusena inimene hukkus, sai vähemalt 18 (49%) alguse
hooletust suitsetamisest (joonis 18). Veel vähemalt ühe tulekahju puhul on kahtlus, et
põhjuseks oli hooletu suitsetamine.
7
TuOS § 32 lõige 3: Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama autonoomse
tulekahjusignalisatsioonianduriga.
14
Elekter/suitsetamine 1
Mootorsõiduki elektri- ja toitesüsteemi rike 1
Elekter 5
Lahtise tule kasutamisel 6
Küttesüsteem 6
Suitsetamine 18
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20
Absoluutarv
Joonis 18. Hukkunuga tulekahjude tekkepõhjused 2019. aastal
6 hukkunuga tulekahju said alguse küttesüsteemiga seoses. Üks tulekahju sai alguse
ilmselt tahmapõlengust, kuna küttesüsteem oli hooldamata. Ülejäänute puhul sai
tulekahju alguse seetõttu, et tuhka ladustati valesti või küttekolde ees hoiti põlevmaterjali.
Hukkunuga tulekahjude põhjused on Soomega (2018. aasta andmetel) sarnased. Ka
Soomes on kõige levinum põhjus suitsetamine, lahtise tule kasutamine ja elekter. Eestis
on elektrist ja lahtise tule hooletust kasutamisest saanud tulekahjudega samal tasemel ka
kütteseadmetest alguse saanud tulekahjud.
Perioodil 2015–2019 oli 196 hukkunuga tulekahju. Ülekaalukalt sagedamini sai
hukkunuga tulekahju alguse hooletust suitsetamisest (joonis 19).
100 89
Absoluutarv
50 28 26
0
Suitsetamine Elekter Lahtine tuli
Tekkepõhjus
Joonis 19. Hukkunuga tulekahjude peamised tekkepõhjused perioodil 2015–2019
1.1.7. Ennetustegevused
2019. aastal toimus kaks hukkunutega tulekahju väljaspool hooneid. Üks tulekahju toimus
mahajäetud majas, mida registris polnud ja millest ka kohalik omavalitsus teadlik polnud.
Kõigi kodude puhul, ka nende puhul, kus tulekahju toimus väljaspool maja, kontrolliti
kodunõustamiste läbiviimist. Seega, kui arvata välja see mahajäetud hoone, siis
kodunõustamisi oleks saanud läbi viia 36-s majapidamises. Leiti, et nendest 36-st
majapidamisest 10-s (28%) oli kodunõustamine läbi viidud. Vähemalt kahte koju on
üritatud veel kodunõustamisele minna, kuid omanikud ei lasknud päästjaid sisse.
Ühes kodus oli nõustamist läbi viidud kaks ja ühes kodus 3 korda. Kolmes kodus viidi
nõustamine viimati läbi 2014. aastal. 3 kodu oli kodunõustamisel hinnatud ohutuks. Kõige
kõrgem kodule antud riskihinne oli 67,7 (kodukeskkond hinnatakse ohtlikuks alates 37
punktist).
15
1.2. TULEKAHJUS VIGASTATUD
Nii hukkunute kui vigastatutega tulekahjude peamiseks põhjuseks oli
hooletu suitsetamine, kuid vigastatute puhul olid teisel kohal elektriga
seotud tulekahjud. Elektriga seotud tulekahjudes vigastatute osakaal
võrreldes 2018. aastaga suurenes.
Kui hukkunutega tulekahjud leidsid sagedamini aset üksikelamutes, siis
vigastatutega sündmused korterelamutes.
2019. aastal sai tulekahjudes vigastada 113 inimest, 2018. aastal 100 inimest. Sündmusi,
mille tõttu inimesed vigastada said, oli 91. 2018. aastal oli vigastatutega sündmusi 78.
Viieaastasel perioodil oli kõige rohkem vigastatuid just 2019. aastal (joonis 20).
150
109 113
102 100
100 78
50
0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 20. Tulekahjudes vigastatud perioodil 2015–2019
Täiskasvanutest (104) oli joobes vähemalt 27% vigastatutest. Samas tuleb siinkohal
arvesse võtta, et 42 vigastatu joove on paraku teadmata.
Kui absoluutarvudes oli tulekahjudes vigastatuid kõige rohkem Harjumaal, siis elanike
arvu kohta arvestatuna oli vigastatuid kõige rohkem Hiiu-, Rapla- ja Jõgevamaal (joonis
21).
16
Number: vigastatute absoluutarv
Värvus: vigastatute arv 100 000 elaniku kohta
Joonis 21. Vigastatud maakondade lõikes, 2019. aastal
1.2.1. Vigastatute sotsiaaldemograafiline taust ja elukoht
Vigastatuid oli kõige rohkem vanuses 31–70 aastat (joonis 22).
30
24 23 24
25
20 17
15
10 6 7
5 4
3
5
0
Joonis 22. Vigastatute vanus
Vigastatuid ja hukkunuid kokku on kõige rohkem vanusgrupis 41–70 aastat (joonis 23).
81-90 7 7
71-80 6 2
61-70 24 11
51-60 23 9
41-50 24 6
vigastatud
31-40 17 3
19-30 4 1 hukkunud
7-18 5 2
alla 7-aastased 3 2
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Absoluutarv
Joonis 23. Vigastatute ja hukkunute vanus 2019. aastal
17
Vigastatutega eluhoonetulekahjude puhul olid hoonetest 48 korterelamud (66%).
Hukkunute puhul oli vastav osakaal 29%. Mõneti võib see olla seotud tulekahju
tekkepõhjuste mõningase erinevusega. Samas võib see olla seotud sellega, et
korterelamutes võivad suitsuanduri signaali kuulda või näiteks suitsu märgata naabrid ja
tulekahju võidakse kiiremini avastada kui hajaasustusega piirkonnas asuva üksikelamu
puhul. Samas, kui korterelamus aset leidvat tulekahju piisavalt kiiresti ei avastata, võivad
tagajärjed olla väga traagilised.
1.2.2. Tekkepõhjus ja riskitegurid
2019. aastal sai vähemalt 30 inimest (27%) vigastada hooletust suitsetamisest alguse
saanud tulekahjus. 2018. aastal oli vastav osakaal 22%. Suitsetamise tagajärjel puhkenud
tulekahjude võrdlemisel selgus, et hukkunutest 50% elasid tiheasustusega piirkonnas,
vigastatutest 74%. 71% elasid üksikelamus või suvilas, vigastatute puhul oli see osakaal
29%. Samuti leiti, et hukkunute puhul oli suitsuandurite osakaal 21%, vigastatute puhul
30%.
Vigastatutega tulekahjud said kõige sagedamini alguse suitsetamisest ja elektrist (joonis
24). Elektriga seotud tulekahjudes sai vigastada 23% kannatanutest. 2018. aastal oli
vastav osakaal 19%. Osatähtsuselt järgnesid vigastuse põhjustajana 2019. aastal
toidukõrbemisest ja lahtise tule hooletul kasutamisel alguse saanud tulekahjud.
Küttesüsteemiga seotud 7
Tekkepõhjus
Lahtine tuli 11
Toidukõrbemine 13
Elekter 21
Suitsetamine 23
0 5 10 15 20 25
Absoluutarv
Joonis 24. Vigastatutega tulekahjude peamised põhjused 2019. aastal
Kui vaadelda 5-aastast perioodi, siis oli pilt sarnane – kõige sagedamini said vigastatutega
tulekahjud alguse hooletust suitsetamisest ja elektrist (joonis 25).
100 88
83
80
Absoluutarv
60 52
41 37
40
20
0
Suitsetamine Elekter Lahtine tuli Küttesüsteem Toidukõrbemine
Tekkepõhjus
Joonis 25. Vigastatutega tulekahjude peamised tekkepõhjused perioodil 2015–2019
18
Kui võrrelda 2019. aasta hukkunute ja vigastatutega tulekahjusid, siis hukkunutega
tulekahjud said sagedamini alguse suitsetamisest kui vigastatutega tulekahjud.
Vigastatutega tulekahjude puhul oli elektri osakaal tekkepõhjusena suurem kui
hukkunute puhul. Samuti said inimesed vigastada tulekahjudes, mis olid alguse saanud
toidukõrbemisest (joonis 26). Toidukõrbemise tagajärjel ei hukkunud 2019. aastal ühtegi
inimest.
Toidukõrbemine 0 13
Elektriga seotud 14 23
Küttesüsteem 7 16
Vigastatutega tulekahjud
Lahtine tuli 12 16
Hukkunutega tulekahjud
Suitsetamine 25 49
0 10 20 30 40 50 60
Osakaal (%)
Joonis 26. 2019. aasta hukkunute ja vigastatutega tulekahjude tekkepõhjuste võrdlus
Vigastatutega tulekahjud leidsid sagedamini aset korterelamutes. Kõige suurem oli
korterelamute osakaal 2018. aastal (joonis 27).
80 65
55 58
Osakaal (%)
60 49 49
40 25 27 27 korterelamu
21 17
20 üksikelamu
0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 27. Vigastatutega tulekahjud perioodil 2015–2019 hoone kasutusotstarbe lõikes8
Toimumise aeg
Vigastatute muster ei ole kolme aasta lõikes nii sarnane kui hukkunute puhul, kuid
summaarselt on kolme aasta jooksul on olnud vigastatuid kõige rohkem detsembrikuus.
Esile tuleb ka aprillikuu (joonis 28).
8
Joonisel on kuvatud vaid hoone kasutusotstarbed, milles leiab aset valdav osa vigastatutega tulekahjusid.
19
35
30
25
Absoluutarv
20 2017
15
2018
10
2019
5
0
Joonis 28. Vigastatud kuude lõikes perioodil 2017–2019
Kui vaadelda koos hukkunuid ja vigastatuid, siis kõige rohkem sündmusi on olnud
detsembris, kuid välja joonistuvad ka aprill, oktoober ja november (joonis 29).
60
50
Absoluutarv
40
30 2017
20 2018
10 2019
0
Joonis 29. Vigastatud ja hukkunud kuude lõikes perioodil 2017–2019
Perioodil 2017–2019 on detsembrikuus inimesed hukkunud ja vigastada saanud
peamiselt tulekahjudes, mis on alguse saanud elektrist ja hooletust suitsetamisest.
1.2.3. Tulekahju avastamise seade
Kui vigastatutega tulekahjudes arvati maha korterelamute üldalal toimunud tulekahjud,
tööõnnetused, mahajäetud hooned ja muud erandjuhud, siis oleks suitsuandur pidanud
olema 63-s hoones, kuid oli 20-s (32%, 2018. aastal 26%).
Kui võeti arvesse ka töökohtades aset leidnud tulekahjud, siis oleks andurid (ATS kaasa
arvatud) pidanud olema 67-s hoones, kuid oli olemas ja rakendus 24-s hoones (36%).
Kuna kõik hukkunuga tulekahjud leidsid aset kodus ja kodu territooriumil, siis kasutatakse
vigastatutega võrdlemisel samuti vastavat osakaalu. Seega, kui hukkunutega tulekahjude
puhul oli hoonetes olemas andur või andurite süsteem 28%, siis vigastatutega
tulekahjude puhul oli see osakaal 32%.
20
2. HOONETULEKAHJUD
Kõige rohkem hoonetulekahjusid leidis aset hoonetes, mis olid
ehitatud perioodil 1951–1990.
Hoonetulekahjude puhul asus kõige sagedamini tulekolle elutoas ja
köögis.
Kõige sagedamini said tulekahjud alguse elektrist ja lahtise tule
kasutamisel.
II-VII kategooria hoonete tulekahjud leidsid kõige sagedamini aset
tööstushoonetes.
2019. aastal toimus Eesti territooriumil 1 088 hoonetulekahju. Tegemist on
taasiseseisvumise aja väikseima hoonetulekahjude arvuga. 2018. aastal oli
hoonetulekahjusid 1 225. 1 088 hoonetulekahju leidsid aset 1 034-s hoones, millest 787
olid kasutuses.
Absoluutarvudes toimus hoonetulekahjusid kõige rohkem Harjumaal. Samas
hoonetulekahjusid elaniku kohta oli kõige enam Ida- ja Lääne-Virumaal (joonis 30).
Number: hoonetulekahjude absoluutarv
Värvus: hoonetulekahjud 10 000 elaniku kohta
Joonis 30. Hoonetulekahjud maakondade lõikes 2019. aastal
Kasutuseta hoonetes leidis aset 9,4% hoonetulekahjudest. 2018. aastal oli vastav osakaal
11,6%. 26,7% hoonetulekahjudest leidis aset hajaasustusega piirkonnas. 2018. aastal oli
vastav osakaal 26,0%.
Hoonetes, kus tulekahju toimus, oli kasutuses 8399 hoonet. Kasutuses olnud hoonetest
oli 274 (49%) suitsuandur/andurite süsteem olemas ja see rakendus.
Ruumides, kus suitsuandur kohustuslik polnud, leidis tulekahju kõige sagedamini aset
kasutuseta ruumis, saunas ja garaažis (joonis 31).
9
Arvestusest on eemaldatud duplikaadid – mõnes hoones oli aasta jooksul mitu tulekahju.
21
Välisfassaad 11
Abiruum 13
Trepikoda 14
Muu ruum 16
Kelder 16
Garaaž 25
Saun 26
Kasutuseta hoone ruum 29
0 5 10 15 20 25 30 35
Absoluutarv
Joonis 31. Ruumid, kus tuli alguse sai, kuid suitsuandur kohustuslik polnud 2019. aasta
tulekahjudes, mis toimusid kasutusel olnud hoonetes.
2.1. Hoone iseloomustus
Valdav osa hoonetulekahjudest leidsid aset hoonetes, mis olid ehitatud perioodil 1961–
1980 (joonis 32).
200 175
Absoluutarv
103
100 53 53 55
27 36
0
Enne 1919 1919-1945 1946-1960 1961-1980 1981-2000 2001-2010 2011 ja
hiljem
Joonis 32. Hoone ehitusaasta hoonete puhul, milles 2019. aastal toimus tulekahju10
Kõige rohkem tulekahjusid leidis aset kivist hoonetes. See korreleerub sellega, et kõige rohkem
tulekahjusid oli korterelamutes (joonis 33).
600
399
Absoluutarv
400 279
200 130
46 14
0
Kivi Puit Puit/kivi Metall Muu
Materjal
Joonis 33. Hoonete, milles 2019. aastal toimus tulekahju, ehitusmaterjal
10
522-l hoonel oli ehitusaasta määramata.
22
2.2. Tekkepõhjus ja tulekolde asukoht
Tulekahju tekkepõhjusena oli lahtise tule hooletu kasutamine esikohal Põhja ja Ida
päästekeskuse piirkonnas. Elektriga seotud tulekahjud olid esikohal Lääne ja Lõuna
päästekeskuse piirkonnas (joonis 34).
Joonis 34. Hoonetulekahjude peamised tekkepõhjused, maakondade ja keskuste lõikes,
2019. aastal
Kui võrrelda 2018. ja 2019. aasta hoonetulekahjusid, siis olulist erinevust tekkepõhjuste
osas ei ole. Elektri osakaal tekkepõhjusena on suurenenud 2% võrra (joonis 35).
Tuletööd
Seadme või süsteemi vale paigaldus
Toidukõrbemine
Küttesüsteem
2018
Suitsetamine
2019
Elekter
Lahtine tuli
0 5 10 15 20 25 30
Osakaal (%)
Joonis 35. Hoonetulekahjude peamised tekkepõhjused 2018. ja 2019. aasta võrdluses
Ülekaalukalt kõige sagedamini asus tulekolle köögis või elutoas (joonis 36).
23
Korsten 20
Esik 24
Katlaruum 25
Trepikoda 27
Katus 32
Tootmisruum 32
Rõdu 33
Kelder 36
Abiruum 38
Magamistuba 38
Muu ruum 45
Välisfassaad 52
Garaaž 55
Sauna leiliruum 56
Kuur 56
Kasutuseta hoone ruum 77
Elutuba 120
Köök 121
0 20 40 60 80 100 120 140
Absoluutarv
Joonis 36. Tulekolde asukoht 2019. aasta hoonetulekahjude puhul
2.3. Varakahjud
2019. aastal tekkis seoses hoonetulekahjudega varakahju väärtuses ca 14,4 mln eurot,
kusjuures ühel objektil tekkinud kahju moodustas ca 37% kogu kahju väärtusest. 2018.
aastal oli varakahju suurus ca 13,1 mln eurot.
Kõige suurem oli varakahju keskuste lõikes Põhja Päästekeskuse (PK) piirkonnas (tabel 1).
Peale Harjumaa tulid maakondadest suure varakahjuga esile Viljandi- ja Pärnumaa.
Tabel 1. Varakahju maakondade ja päästekeskuste lõikes, 2019. aastal
Maakond Varakahju mln Keskus Varakahju mln
eurot eurot
Harju maakond 9 025 941 Põhja PK 9 025 941
Jõgeva maakond 246 646 Lõuna PK 2 177 155
Põlva maakond 141 534
Tartu maakond 550 686
Valga maakond 82 173
Viljandi maakond 995 861
Võru maakond 160 255
Ida-Viru maakond 572 120 Ida PK 974 277
Lääne-Viru maakond 402 157
Järva maakond 172 627 Lääne PK 2 332 149
Lääne maakond 58 371
Pärnu maakond 1 022 478
Rapla maakond 615 339
Saare maakond 443 559
24
2019. aastal suudeti ära hoida varakahju väärtuses ca 195,5 mln eurot. 2018. aastal oli
vastava näitaja väärtus 250,8 mln eurot.
Ärahoitud varakahju oli samuti kõige suurem Põhja PK piirkonnas. Peale Harjumaa tulid
ärahoitud kahju suure väärtusega esile Ida-Virumaa, Viljandi-, Järva- ja Pärnumaa (tabel
2).
Tabel 2. Ärahoitud varakahju maakondade ja keskuste lõikes, 2019. aastal
Maakond Varakahju eurodes Keskus Varakahju eurodes
Harju maakond 113 994 194 Põhja PK 113 994 194
Jõgeva maakond 284 121 Lõuna PK 6 808 428
Põlva maakond 420 223
Tartu maakond 1 996 377
Valga maakond 29 686
Viljandi maakond 4 007 930
Võru maakond 70 091
Ida-Viru maakond 62 993 777 Ida PK 65 644 802
Lääne-Viru maakond 2 651 025
Järva maakond 3 627 690 Lääne PK 9 055 680
Lääne maakond 929 999
Pärnu maakond 3 214 862
Rapla maakond 402 177
Saare maakond 162 330
2.4. II-VII kasutusviisiga hooned11
2019. aasta hoonetulekahjudest 327 toimus II-VII kasutusviisiga hoonetes. Tulekahjud
toimusid 300-s hoones. 14-s hoones toimus rohkem kui 1 tulekahju. Ühes hoones oli
eelmisel aastal 10 tulekahju.
300-st hoonest 208 olid kasutuses või osaliselt kasutuses. Nendest
tuleohutusaruandekohuslasi oli 47. 208-st hoonest 78 oli kontroll läbi viidud. 82 hoonet
oli kasutuseta ja 10 ehitusjärgus.
Kõige rohkem II-VII kasutusviisiga hoonete tulekahjusid leidis aset tööstushoonetes
(joonis 37).
11
I kasutusviis (eluhooned) – näiteks suvila, üksik-, rida-, korterelamu, elamu abihoone;
II kasutusviis (majutushooned) – näiteks hotell, külalistemaja, ühiselamu, sanatoorium, spaa;
III kasutusviis (hoolekande- ja kinnipidamishooned) – näiteks hoolde-, tugi-, laste-, koolkodu; perearstikeskus, haigla,
arestimaja, vangla;
IV kasutusviis (kogunemishooned) – näiteks kool, lasteaed, kauplus, veterinaarkliinik, spordihoone, ööklubi, teater,
muuseum, raamatukogu, kirik;
V kasutusviis (kontorid) - näiteks päästeteenistuse-; büroo-; lennujuhtimiskeskuse hoone;
VI kasutusviis (tööstus-ja laohooned) - näiteks sõidukite teenindus; katlamaja; vedelkütuse terminali hoidlahoone; puidu-,
keemiatööstus, kuivati, laut;
VII kasutusviis (garaažid) - garaažid ja parkimishooned (va teistes hoonetes paiknevad garaažid).
25
Kasutuses hoonetes oli 54-s (26%) tuleohutusnõuete rikkumine. Kõige sagedamini rikuti
tuleohutuse seaduse § 5 lg 412.
Ühisealmu
Büroohoone
Kooli õppehoone ja koolieelne õppeasutus
Loomakasvatuse ja põllumajandusega seotud…
Tööstushoone
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Absoluutarv
Joonis 37. II-VII kasutusviisiga hoonete tulekahjud hoone kasutusotstarbe lõikes 2019.
aastal.
Kõige rohkem tööstushoonete tulekahjusid leidis aset hoonetes kasutusotstarbega „muu
tööstushoone“ (joonis 38).
Toiduainetööstuse hoone 5
Energeetikatööstuse hoone 9
Puidutööstuse hoone 16
Muu tööstushoone 35
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Joonis 38. Hoonetulekahjud tööstushoonetes 2019. aastal
2.5. ELUHOONETULEKAHJUD
Peamiselt said 2019. aastal eluhoonetulekahjud alguse elektriga seoses ja
lahtise tule kasutamisel.
Võrreldes 2018. aastaga suurenes eluhoonetulekahju põhjusena elektri
osakaal.
2019. aastal oli Eestis 659 eluhoonetulekahju, mis on taasiseseisvumisaja väikseim arv.
2018. aastal oli eluhoonetulekahjusid 731.
Tulekahjud leidsid aset 637-s hoones, millest kasutuses oli 567 hoonet. Andur/andurite
süsteem oli olemas 47% eluhoonetes, kus see kohustuslik oli. 84-s hoones oli küll andur
olemas, kuid ei rakendunud (19%). Seega kokku oli hoonetes füüsiliselt andur või andurite
süsteem olemas 66% eluhoonetes.
12
„Ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel
tuleb vältida tulekahju tekitamist.“ (Tuleohutuse seadus)
26
Absoluutarvudes oli eluhoonetulekahjusid kõige rohkem Harjumaal. Maakondade lõikes
oli elanike kohta sündmusi kõige rohkem Ida-Virumaal. Kordaja oli kõrge ka Lääne-Viru-,
Jõgeva- ja Hiiumaal (joonis 39).
Number: eluhoonetulekahjude absoluutarv
Värvus: eluhoonetulekahjud 10 000 elaniku kohta
Joonis 39. Eluhoone tulekahjude arv maakondade lõikes, 2019. aastal
Peamiselt toimuvad eluhoonetulekahjud korter- ja üksikelamutes, kusjuures nelja aasta
jooksul on tulekahjude osakaal korterelamutes olnud kõrgem kui üksikelamutes (joonis
39).
60 50
46 48 48
38 40 39 40
Osakaal (%)
40 korterelamu
üksikelamu
20
7 8 7 8
suvila
0
2016 2017 2018 2019
Joonis 40. Eluhoonetulekahjud hoone kasutusotstarbe lõikes13
2.5.1. Tekkepõhjused ja tulekolde asukoht
2019. aastal said eluhoonetulekahjud alguse peamiselt elektriga seoses ja lahtise tule
kasutamisel (joonis 41). Kui võrrelda eluhoonetulekahjude tekkepõhjuseid Soome
andmetega, siis on peamised tekkepõhjused sarnased Eesti omadele – tehniliste
seadmete ja elektriga seotud, küttesüsteemiga seotud, suitsetamisest alguse saanud
tulekahjud. Soomes on aga suurem osakaal tehnika ja elektriga seotud tulekahjudel,
13
Joonisel on kuvatud vaid need kasutusotstarbed, milles leidis aset valdav osa eluhoonetulekahjudest.
27
toidukõrbemisega tulekahjudel, samas väiksem osakaal suitsetamisest ja lahtise tule
kasutamisel alguse saanud tulekahjudel.
Elektriseadmed ja -… 158
Lahtise tule kasutamisel 146
Suitsetamisel 94
Küttesüsteem 79
Kuritahtlik 40
Toiduvalmistamisel 37
Seadme ja süsteemi vale… 27
Konstruktsioonipuudus 16
Loodusnähtused 12
Muu 51
Absoluutarv
Joonis 41. Eluhoonet tulekahjude tekkepõhjused 2019. aastal
Kui 2018. aastal oli tekkepõhjusena esimesel kohal lahtise tule hooletu kasutamine, siis
2019. aastal oli esikohal elektrist alguse saanud tulekahjud (joonis 42).
30
24
25 22 22
20
Osakaal (%)
20 16 15
13 12
15
8
10 6 5 6
5 2018
0
2019
Tekkepõhjus
Joonis 42. Peamised eluhoonetulekahjude tekkepõhjused 2018. ja 2019. aasta võrdluses
Kasutuses olevate eluhoonete lahtise tule kasutamisel alguse saanud tulekahjude puhul
oli selgituses vähemalt 12-l (13%) korral mainitud küünalt, küünla järelevalveta jätmist.
Vähemalt 8-l korral sai tuli alguse laste tulega mängimisel. Mõnel korral oli mainitud lõkke
tegemist, grillimist ja ka ilutulestikust süttimist. Vähemalt 13 korral oli kahtlus, et
tekkepõhjuseks võib olla hoopis hooletu suitsetamine.
Elektrist alguse saanud tulekahjudel on selgituses välja toodud rikked kodumasinates
näiteks kodumasinate amortiseerumise tõttu (masina vanus 20 ja rohkem aastat),
elektrikilbi süttimine süsteemi ülekoormatuse tõttu, vanade ja uute elektrijuhtmete
ühendamine, inimeste enda poolt teostatud elektritööd.
28
Küttesüsteemist alguse saanud tulekahjude puhul oli põhjuseks kas tahmapõleng,
põlevmaterjali kuhjamine küttekolde ette, vead tuha ladustamisel.
Kõige sagedamini paiknes kasutuses olnud eluhoonete tulekahjude puhul tulekolle köögis
ja elutoas (joonis 43). Võrreldes 2018. aastaga on tulekolde paiknemise osas suurenenud
köögi, sauna, keldri ja kuuri osakaal.
20 19 19
18
18 17
16
14
Osakaal (%)
12
10 8
7
8 6
5 66 6 6 2019
6 5 54 44 4
3 4
4 2018
2
0
Joonis 43. Tulekollete paiknemine kasutuses olevate eluhoonete tulekahjude puhul 2018.
ja 2019. aasta võrdluses osakaal
Inimesi päästeti eluhoonetulekahjudest 33 sündmuse puhul. Kokku päästeti 49
inimest. Inimesi evakueeriti 30 eluhoonetulekahju puhul. Kokku evakueeriti 294
inimest. Pääsenuid oli 76 sündmusel ja kokku pääses tulekahjudest 195 inimest.
2.5.2. Kodunõustamised14
659-st kodust, milles 2019. aastal toimus tulekahju, oli
kodunõustamine läbi viidud 8%. Tulekahjudes hukkunute kodudest
oli kodunõustamine läbi viidud 28%, vigastatute kodude puhul aga
17%.
Elektrist alguse saanud tulekahjude puhul oli eelnevalt kodudes
nõustamine läbi viidud 9,5%. 60% nendest kodudest oli tuvastatud
elektrisüsteemi amortiseerumine või mingi puudus.
Hooletust suitsetamisest alguse saanud kodudest oli
kodunõustamine läbi viidud 13,8% kodudest. Kõigi nendes kodudes oli
suitsuandur olemas ja rakendus tulekahju ajal.
659-st põlenud kodust 53 eluruumis (8%) oli toimunud kodunõustamine ajavahemikul
2017–2019. Tulekahjudes hukkunute kodudest oli kodunõustamine läbi viidud 28%,
vigastatute kodude puhul aga 17%. 53-s eluruumis, kus oli kodunõustamine läbi viidud,
toimus 2019. aastal 54 tulekahju (üks eluruum põles aasta jooksul 2 korda). Kokku oli
14
Kodunõustamiste detailne analüüs valmib maikuus.
29
nendes 53-s eluruumis teostatud 61 kodunõustamist. Nelja eluruumi külastati 2 korda
ning kahte eluruumi 3 korda.15
Peamised eluruumide, kus oli toimunud kodunõustamine, tulekahjude põhjused olid
seotud elektriseadmete ja –paigaldistega (15), hooletu suitsetamisega (13), lahtise
tule kasutamisega (9) ning toidu kõrbemisega (8).
Elektriseadmetest ja -paigaldistest alguse saanud eluhoonetulekahjude puhul oli
varasemalt nõustamine läbi viidud 15 kodus (kokku sai elektrist alguse 158
eluhoonetulekahju, seega 9,5% viidi läbi kodunõustamine). Keskmiselt oli selliste kodude
riskihinnang 3816. Elektrisüsteemi puudusi või vananemist tuvastati 60% nõustatud
kodudest. Peaaegu pooltel (7) puudus töökorras ja nõuetekohaselt paigaldatud
suitsuandur. 7-st viide eluruumi paigaldati andur. Tulekahju toimumise ajal puudus aga
andur igas kolmandas eluruumis.
Enne tulekahju nõustatud eluruume, mille puhul tulekahjud said alguse hooletust
suitsetamisest, oli 13 (kokku sai suitsetamisest alguse 94 eluhoonetulekahju, seega 13,8%
viidi läbi kodunõustamine). Suitsetajate kodude keskmine riskihinnang oli 58. Kõrgeim
skoor oli 92,1 punkti. 13 kodust 62% liigtarvitati alkoholi. 85% eluruumidest puudus andur
või oli andur nõuetekohaselt paigaldamata. Kõigile, kellel puudus suitsuandur,
paigaldati töökorras suitsuandur, ning kõigil rakendus andur tulekahju tekkimisel.
Lahtise tule tõttu tekkinud eluruumide tulekahjud said keskmiseks riskihindeks 32 ning
toidukõrbemiste tõttu tekkinud tulekahjude eelnevalt saadud keskmine riskihinnang oli
22, mis tähendab, et antud kodude keskkonda pigem ei hinnatud ohtlikuks.
3. METSA- JA MAASTIKUTULEKAHJUD
Metsa- ja maastikutulekahjude peamine põhjus oli lahtise tule
kasutamine ja kulu põletamine.
Nii 2018. kui 2019. aastal oli kõige rohkem metsa- ja maastikutulekahjusid
aprillikuus.
Metsa- ja maastikutulekahjusid oli elanike arvu kohta arvestatuna kõige
rohkem Ida-Virumaal ja Hiiumaal.
2018. aasta eristus 2019. aastast selle poolest, et esimese kolme kuu
jooksul oli vähem sademeid nii 2019. aasta kui ka mitme aasta keskmisega
võrreldes.
Alates 2009. aastast, kui hakati eraldi arvestust pidama metsa- ja maastikutulekahjude
üle, oli 2019. aastal kõige väiksem metsa- ja maastikutulekahjude arv – 1 079. 2018. aastal
oli metsa- ja maastikutulekahjusid 1 262.
15
Kui esmasel kodukülastusel hinnatakse kodukeskkond ohtlikuks, siis tuleb seda kodu uuesti külastada aasta pärast.
16 Ohtlikuks hinnatakse kodu, kui see saab vähemalt 37 punkti.
30
Maakondade lõikes oli metsa- ja maastikutulekahjusid absoluutarvudes kõige rohkem
Harjumaal, kuid 1000 elaniku kohta kõige rohkem Ida-Viru- ja Hiiumaal (joonis 44).
Number: tulekahjude absoluutarv
Värvus: tulekahjude arv 1000 elaniku kohta
Joonis 44. Metsa- ja maastikutulekahjud maakondade lõikes 2019. aastal
Lisaks oli 2019. aastal 1 579 tulekahju, mis said alguse grillimisest, lõkke tegemisest ja
prügi põletamisest.
Nii 2018. kui 2019. aastal oli kõige rohkem metsa- ja maastikutulekahjusid aprillis. 2019.
aastal langes tulekahjude arv oluliselt mais, kuid 2018. aastal oli tulekahjude arv kõrge ka
mais ja ka järgnevatel kuudel. Kuni septembrini oli 2018. aastal kõigil kuudel rohkem
tulekahjusid kui 2019. aastal (joonis 45).
700
600
Absoluutarv
500
400
300
200 2019
100
0 2018
Joonis 45. Metsa- ja maastikutulekahjud kuude lõikes 2018. ja 2019. aasta võrdluses.
31
Kahe aasta võrdluses on näha, et 2018. aastal oli aasta alguses oluliselt vähem sademeid
kui 2019. aastal ja aasta esimesel kolmel kuul ka vähem kui mitmete aastate keskmisena
(joonis 46).
100 105
Sademete hulk (mm)
83 86
85
80 81 77
69 72 73
68 64
60 63 61
55 57 54 53
50 49 49 50 2018
40 38 41 42 42 39
36 35 37
31 2019
22 26 25
20 20 17
paljuaastane keskmine
0 4
Joonis 46. Sademete keskmine hulk kuude lõikes 2018. ja 2019. aasta võrdluses
3.1. Tulekahjude tekkepõhjused
2019. aastal oli peamised metsa- ja maastikutulekahjude tekkepõhjused lahtise tule
kasutamine ja kulu põletamine (joonis 47).
Summutist lenduvad sädemed 5
Tekkepõhjus
Elektriga seotud 6
Loodusnähtused 7
Kulu põletamine 35
Lahtise tule kasutamine 44
0 10 20 30 40 50
Osakaal (%)
Joonis 47. Metsa- ja maastikutulekahjude tekkepõhjuste osatähtsused, 2019. aastal
2018. aastal oli 84% puhul oli põhjus lahtise tule hooletu kasutamine.
Grillimisest, lõkkest ja prügi põletamisest alguse saanud tulekahjude oletatav tekkepõhjus
oli märgitud 288 sündmuse puhul. 288-st sündmusest 255 (89%) puhul oli põhjuseks
märgitud lahtise tule hooletu kasutamine.
Tuleohutuse seaduse rikkumine tuvastati 2019. aastal 197-l juhul (13%). 98 sündmuse
puhul leiti, et rikkumine toimus tuleohutuse seaduse § 5 ja § 15 järgi.17
17
(4) Ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel
tuleb vältida tulekahju tekitamist.
3) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule
kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.
(4) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme
kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.
32
Saatja: Monika Schmeiman <
[email protected]>
Saadetud: 20.05.2020 10:33
Adressaat: Monika Schmeiman <
[email protected]>
Teema: Tulekahjud 2019. aastal
Manused: image001.jpg; Tulekahjude analüüs.pdf; Päästeamet_onePager_tulekahjud_A4.pdf
Head koostööpartnerid
Soovime Teiega jagada 2019. aastal aset leidnud tulekahjude analüüsi, mis sisaldab Eesti
tulekahjudes hukkunute profiili, hoonetulekahjude ning metsa- ja maastikutulekahjude detaile.
2019. aasta oli heas mõttes rekordiline aasta – hoone-, eluhoonetulekahjusid ning metsa- ja
maastikutulekajusid oli taasiseseisvumise aja arvestuses kõige vähem.
Tulekahjude arvu vähenemisega ei ole paraku samas tempos vähenenud hukkunute arv. 2019.
aastal hukkus tulekahjudes (õnnetusjuhtumite käigus) 43 inimest – 3,3 juhtumit 100 000 elaniku
kohta, mida on jätkuvalt mitu korda rohkem kui näiteks Soomes. Vigastada sai 2019. aastal 113
inimest, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel.
Kuna tulekahjude ennetamisel/kahjude vähendamisel on palju tahke, siis on väga oluline kõigi
asjassepuutuvate osapoolte panus. Soovime seda analüüsi Teiega jagada, et saaksite samuti
tulekahjude olukorrast ülevaate ning võib-olla ka ideid oma tegemistesse. Soovi korral saame
tulla ka analüüsi lähemalt tutvustama.
Teie tähelepanekud ja ettepanekud on väga oodatud.
Lugupidamisega
PÄÄSTEAMET
Arendusosakond
Monika Schmeiman
Osakonna juhataja
+372 5382 0810 (390)
[email protected]
Raua 2 | 10124 Tallinn
www.paasteamet.ee
TULEKAHJUD 2019
KUI PALJU JUHTUB? 2019. aastal olid hoone-, kodu- ning metsa- ja maastikutulekahjude arvud
taasiseseisvunud Eesti väikseimad.
Tulekahjud Tulekahjud kodudes Hukkunuga tulekahjud
7000 6089 1000 806
5222 788
5250 4850 4602 4598 664 731
659 50 43 45
37 37
34
3500 500
1750
0 0 0
2015 2016 2017 2018 2019 2015 2016 2017 2018 2019 2015 2016 2017 2018 2019
KUI PALJUDEGA JUHTUB JA KUS?
Tulekahjudes hukkunud
60 6
50
50 50
43
4 6
39 38
40
30 0 0 3 0
20
2
10
0 2
2015 2016 2017 2018 2019 3 2 10
59%
hukkunuga lõppenud
tulekahjudest toimusid 2
maapiirkondades
2
1
HUKKUNUGA LÕPPENUD
TULEKAHJUDE TEKKEPÕHJUSED
mootorsõiduki toite- elektrist
HUKKUNUGA TULEKAHJU
ja elektrisüsteem TOIMUMISE KOHT
elekter / suitsetamine
1 5
lahtise tule
1 6 kasutamisel
48
hooletu
suitsetamine 6
18
küttesüsteem
20
ERAMU
10
KORTER
5
SUVILA/AIAMAJA
27
+17142
KELLEGA JA KESKMINE VANUS 58
27% 72%
MIKS JUHTUB? MEEST 89% JOOBES
tules hukkunute
KESKMINE JOOVE 2,94‰ kodudes puudus
12
toimiv suitsuandur
43 NAIST
TULES KESKMINE VANUS 69
4
LAST
KUULMIS- VÕI LIIKUMISPUUDEGA
ELAVAD ÜKSI