dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. mai 2020
Viit
1.15-5/2020/2986-3
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.1-133447-2 19.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc401 KB

Sisu (failidest)

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Meie 19.05.2020 nr 1.1-13/3447-2 Assotsiatsioon MTÜ [email protected] Vastus pöördumisele Täname pöördumise eest ning anname siinkohal selles toodud tähelepanekutele vastused: 1. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse (edaspidi lisaeelarve seadus) § 4 lõige 1 sätestab, et lisaeelarve seadusega eraldatavaid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete vahendeid võib kasutusele võtta üksnes riigieelarve seaduse § 812 sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi määrus) on seega kehtestatud lähtuvalt riigieelarve seadusest ja lisaeelarve seadusest ning võtab arvesse nendes sätestatut. Määruse § 9 lõikes 2 sätestatud kuupäev tulenes Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorrast. Enne seda võis maailmas leviv viirus küll teataval määral mõjutada ettevõtjate tegevust, kuid mõju ei tulenenud Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorrast. Määruse § 9 lõike 2 sõnastus on Vabariigi Valitsuse poolt 7. mail 2020. a muudetud, kuivõrd selle esialgne sõnastus võimaldas maksuvõla ajatamisega seonduvat mitmeti tõlgendada ning võis seega tekitada ebavõrdset kohtlemist. Muudetud sõnastuse kohaselt võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või need on taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. EVEA ettepanek sõnastuse muutmiseks on 7. mail 2020. a tehtud muudatusest märksa piiravam ja tooks kaasa enamate taotlejate mittevastavuse, sest Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et 11. mai 2020. a seisuga, kui EAS alustas toetuste taotluste vastu võtmist (ettepaneku kohaselt maksuvõla kontrollimise aeg), on juriidilisest isikust maksuvõlglaste arv võrreldes märtsi 2020. a seisuga oluliselt kasvanud. Näiteks kui 1. märtsi 2020. a seisuga olid võlgnevused 12 909 juriidilisel isikul, siis 11. mai 2020. a seisuga juba 20 375 juriidilisel isikul. 2. 7. mail 2020. jättis Vabariigi Valitsus määruse § 9 lõikest 2 välja ka nõude, et deklaratsioonid peavad olema esitatud tähtaegselt. Maksukorralduse seaduse § 98 lõikest 1 tulenevalt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksukorralduse seaduse § 89 lõikest 1 tulenevalt on maksukohustuslasel enne maksusumma määramise aegumist võimalik parandada esitatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 deklaratsioonis esinevad vead. Võttes arvesse maksusumma määramise aegumistähtaega ning parandusdeklaratsioonide esitamise tähtaega, ei hõlma kõikide maksudeklaratsioonide esitamise tingimus perioodi, kus maksusumma määramise tähtaeg ning parandusdeklaratsioonide esitamise tähtaeg on taotluse esitamise hetkeks aegunud. Määruse muudatusest on EASi teavitatud ning 11. mail 2020. välja kuulutatud taotlusvoorudes sellega ka arvestatakse. 3. Määruse § 9 kohaldub toetustele, mitte finantsinstrumentidele. 4. Rahandusministeerium ei ole koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ega teiste ministeeriumite toetusmeetmeid. Milliste kriteeriumite alusel toetusi makstakse, on olnud iga ministeeriumi valik. Üldiselt võib siiski öelda, et meetmete eesmärgiks on olnud toetada inimesi laiemalt, mh ka läbi erinevate ettevõtlustoetuste ja-garantiide, et säilitada hõivatute sissetulek ja vältida massilisi koondamisi ehk siis säilitada töökohad. Paindlike töövormide ja innovaatiliste lahenduste kasutamine, millega ei looda töökohti, on võimalik, kuid sellisel juhul tuleb arvestada kaasnevate riskidega, sh sotsiaalsete tagatiste piiratusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler Virge Aasa 611 3549 [email protected] Koopia: Riigikantselei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →