dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. mai 2020
Viit
41
Registreeritud
19. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Mari Mägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Infoühiskonna teenuste arendamise osakond)

Failid

  • 📎41 19.05.2020 Käskkiri.bdoc5756 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 19.05.2020 nr 41 Lihthanke „Nõusolekuteenuse analüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 100, § 101 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange „Nõusolekuteenuse analüüs“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 42 000 euro. 2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakonna (edaspidi ITAO) programmijuhi Mari Mägi. 3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: Komisjoni esimees Mari Mägi – MKMi ITAO programmijuht. Komisjoni liikmed: 3.1. Kertu Vaino – Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik, tema nõusolekul; 3.2. Aivi Saar – Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik, tema nõusolekul; 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2. Majanduslik- ja finantsseisund 2.1. Pakkuja viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded) netokäive kokku hankelepingu esemele vastavas osas on vähemalt 126 000 EUR (KM-ta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse. 2.2. Pakkuja võib viimase 3 lõppenud majandusaasta kohta hankepassis esitatavate kinnituste seas esitada kinnituse 2019. a majandusaasta kohta, kui majandusaasta aruanne ei ole pakkumuse esitamise tähtpäevaks kinnitatud. Sel juhul esitab Pakkuja kinnituse 2019. majandusaasta kohta koostatud väljavõtte osas, mis kajastab netokäivet hankelepingu esemele vastavas osas. 2.3. Kui punktis 2.1 nõutud andmed ei ole Hankijale äriregistri kaudu kättesaadavad, esitab Pakkuja väljavõtte viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded või teiste seas ka 2019. majandusaasta aruandest väljavõtte netokäibest, mis on kinnitatud allkirjaõigusliku isiku poolt) aruande kohta, mis kajastab kasumiaruannet ning netokäivet. Hankija aktsepteerib ka väljavõtet 2019. majandusaasta aruandest, mis tõendab ps 2.1 nimetatud netokäibe olemasolu. 3. Tehniline ja kutsealane pädevus 3.1. Pakkuja esitab Hankija vormil hankedokumendi Lisa 6 andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 84 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (hankedokumendi lisa 1 punktiga 3 sarnase analüüsi teostamine). 3.2. Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta (hankedokumendi lisa 3 vormil). 4. Hankepass 4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 4.4. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab hankepassis kinnituse punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. Edukas Pakkuja, kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate või eduka Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Kui eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib edukas Pakkuja need asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 2 HANKEDOKUMENT Lihthange „Nõusolekuteenuse analüüs“ Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“ Tallinn 2020 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt………………………………………….……...3 2. Hankelepingu sõlmimine ja tööde teostamise tähtaeg………………………….……....3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised…………………………………………….……..3 4. Teavitamine ja selgitused………………………………………………………….…....4 5. Pakkumuste avamine……………………………………………………………….…...4 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine………….…..4 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine………………………………………………….…6 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ……………………………………………...6 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine…………………...6 10. Läbirääkimised………………………………………………………………………...7 11. Hankedokumendi lisad………………………………………………………………...7 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna programmijuht Mari Mägi, tel. 625 6433, e-post: [email protected]. 1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi lihthankemenetlusena. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus. 1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine” raames toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks. 1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Nõusolekuteenuse analüüs“ tellimine (edaspidi Töö). 1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1 tehniline kirjeldus. 2. Hankelepingu sõlmimine ja tööde teostamise tähtaeg 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 42 000 euro käibemaksuta. 2.3.Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Tööd kuuluvad I ja II etappi1. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse etappide kaupa (2 etappi). Sealjuures I etapi täitmise eest tasub hankija 40% kogusummast ja viimase etapi eest 60% kogusummast. 2.4.Tööde teostamise aeg on 5 kuud arvates lepingu sõlmimisest. 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1 Pakkumuste esitamine: 3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke alusdokumentidele. 3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks hanke alusdokumentides. 3.1.3. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse Töö elluviimiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 5. 3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks 3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 1 Pakkuja esitatud tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamine peab olema põhjendatud 3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt e-riigihangete keskkonda (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR). 3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete e-registris. 3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist e-riigihangete keskkonda pakkumust esitada ei saa. 3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, lisades vastused riigihangete registrisse. 4.3. Hankija võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele ja Pakkujatele, kes on registreerunud hanke alusdokumentide väljavõtmisel. 4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 4 kuud. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine 5.1.Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas märgitud tähtajal. 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine 6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 6.1.1 Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta; 6.1.2. hanke alusdokumentides nõutud pakkujapoolsed kinnitused, sh kirjalik kinnitus kõigi hanketeates ja hanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta (vaata lisaks HD lisa 6); 6.1.3 pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 8). 6.1.4. Tööd teostavate spetsialistide CV-d, sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) ja allkirjastatud kinnitused; 6.1.5. projektiplaan (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade (koostatud HD punkti 6.2.4 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel)). 6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 6.2.1.1.projektijuht – vähemalt 2-aastane töökogemus projektijuhina HD lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastane töökogemus ärianalüütikuna HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.3. jurist – vähemalt 2-aastane töökogemus andmekaitsespetsialisti - juristina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides; 6.2.1.4. teenusedisainer – vähemalt 2-aastane töökogemus teenusedisainerina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides. 6.2.1.5. punktides 6.2.1.1 ja 6.2.1.2 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt; 6.2.1.6. punktides 6.2.1.2 ja 6.2.1.4 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt; 6.2.3. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d, professionaalsust tõendavad sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) nende olemasolul ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad spetsialistid on nõus käesolevas hankes osalema. 6.2.4. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega projektiplaani (sh tööde teostamist tutvustav ülevaade), mis peab vastama järgmistele tingimustele (vaata lisaks HD lisa 5): 6.2.4.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemini ja II etapi Tulemini (vastavalt HD punktile 9.4; 9.6 ja 9.7, HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3; 4 ja 5 ning Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3) saavutamise metoodika ning teostatavate tööde ja tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD lisa 2; 3 ja 4):, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, Pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks põhietapiks ning etappide ja tegevuste lõikes peab olema välja toodud kavandatava tegevuse maksumus. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis. Pakkuja esitatud tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamine peab olema põhjendatud. Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja viimase eest 60% kogusummast. 6.2.4.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka Töö realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. 6.2.4.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastavas etapis/tegevuses vaja ning millised on vastava projektiplaani osa teostamise järel valminud dokumendid või tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 6.2.4.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud Töö vastuvõtmise tähtajaga. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 6.2.4.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. 6.2.5. Hankija kontrollib kvalifitseeritud Pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 6.2.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest; 6.2.7. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1 kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava maksumuse; 7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3 kõikide Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 5-kuulises ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks. . 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse HD lisas 8 esitatud vormil. 8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes. 8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt nõuda muid tasusid täiendavalt lisas 8 toodud vormil esitatutele. 8.5 Juhul, kui Töö vajab Pakkuja Tööks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna maksumusele ning esitab Pakkumuses. 8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta. 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine 9.1. Lihthanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 7 töövõtulepingu projekt). Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 9.2. Tööd on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp. 9.3. Tööde eest tasutakse kahes etapis: I etapi Tööde (I etapi Tulem) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist XXX eurot (lisandub käibemaks 20%); II etapi Tööde (II etapi Tulem) eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist XXX eurot (lisandub käibemaks 20%); 9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Pakkuja Hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. Edukaks tunnistatud pakkumuses on kirjas, millised Tööd kuuluvad I ja II etappi. 9.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tööde vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (peale I etappi), siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta). 9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.4 ja 9.2, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3; 4 ja 5), peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist. 9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.4 ja 9.2, Lepingu punktidele 2.1 ja 2.3 ning vastavalt HD punktidele 3 ja 4) ja selle eest tasumist peab Hankija olema kooskõlastanud II etapi Tulemi MKMi projekti juhtrühmaga ja kinnitanud, et II etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.7.1 II etapi Tulem koosneb lõpparuandest, protokollidest, memodest (sh muu koostatud dokumentatsioon)), eesti keelsest kokkuvõttest (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki), lühikokkuvõttest (3-5 lk; vähemalt 9000 tähemärki), inglise keelsest kokkuvõttest (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki .doc või mõnes muus redigeeritavas tekstiformaadis), analüüsi tulemustest ning läbi viidud Töö tulemusi tutvustavast teavitusüritusest). 10. Läbirääkimised 10.1. Hankija jätab endale õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi; 10.2. Hankija otsustab pärast pakkumuste esitamist, kas algatada läbirääkimised või läbirääkimisi mitte korraldada. 10.3. Läbirääkimiste käigus toimub pakkumuste kohandamine hanketingimustele vastavaks, muutmata hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi: täpsustatakse Töö ajakava, tegevusi, pakkumuse maksumust. 10.4. Vajadus läbirääkimisteks otsustatakse 15 tööpäeva jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ning pakkujale esitatakse läbirääkimiste kava (juhul, kui need korraldatakse) hiljemalt 15. tööpäeval pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija võib pidada läbirääkimisi kõigi kvalifitseeritud pakkujatega, kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud. Tellija lepib pakkujatega kokku läbirääkimiste aja. 10.5. Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt kvalifitseeritud pakkuja nimetatud kontaktisik ja pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav allkirjaõiguslik isik; 10.6. Läbirääkimisi juhib Hankija. Läbirääkimiste lõppedes esitab Hankija Pakkujale pakkumuse täpsustamise ettepaneku, mis on pakkujale aluseks täpsustatud pakkumuse koostamiseks. 10.7. Läbirääkimised toimuvad Hankija juures aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn ja/või elektroonselt (e-post, Skype, videokonverents). 10.8. Läbirääkimiste lõppedes vormistab Hankija protokolli läbirääkimiste kohta, mis koos esitatud pakkumusega moodustab kohandatud pakkumuse. 11. Hankedokumendi lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Lõppraport Lisa 3 Teadaolevad riskikohad Lisa 4 RIA kokkuvõte Lisa 5 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine Lisa 6 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm Lisa 7 Töövõtulepingu projekt Lisa 8 Maksumuse esitamise vorm Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Tehniline kirjeldus 1. Hanke objekt Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Hankija analüüsi „Nõusolekuteenuse analüüs“ (edaspidi Töö). 1.1. Mõisted 1.1.1 andmesubjekt – isik, kelle isikuandmeid töödeldakse (nõusoleku tahteavalduse väljendaja)1; 1.1.2 nõusoleku saaja (klient) – andmekasutaja ehk kolmas osapool, kes soovib andmesubjekti nõusolekul andmeid (tellitava analüüsi kontekstis erasektor – ettevõte, mittetulundusühing või FIE); 1.1.3 andmekogu – riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (tellitava analüüsi kontekstis Tervise infosüsteem ja Retseptikeskus); 1.1.4 andmekogu vastutav töötleja – riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, muu avalik- õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist (tellitava analüüsi kontekstis Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) ja Eesti Haigekassa (edaspidi EHK))2; 1.1.5 nõusoleku andmine – tahteavaldus, millega andmesubjekt annab kliendile õiguse andmete saamiseks (väljastamiseks); 1.1.6 nõusolekuteenuse osutaja – asutus(ed), kes haldavad nõusolekuteenust vastavalt oma pädevusele/rollile (alates kliendi avaldatud soovist andmeid saada kuni andmete väljastamiseni). 2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused 2.1. Taustainfo Isikuandmetel põhineval digiteenuste turul on ruumi kasvuks ning uute turusegmentide kujunemiseks, mida võimaldab ligipääs avaliku sektori poolt kogutud andmetele. Nimelt on riigi andmekogudes-registrites isikuandmeid, mida saaksid ettevõtted kasutada inimestele uute teenuste pakkumiseks. Teadaolevalt aga ei ole maailmas nõusolekuteenust plaanitud kujul rakendatud, mis võimaldaks anda digitaalset nõusolekut, et kolmas osapool (näiteks ettevõte) saaks ligipääsu indiviidi isikuandmetele. Terviseandmete ulatuslikum kasutus erasektori poolt inimesele pakutavates teenustes on üks suurima potentsiaaliga valdkondi ning just sellest sektorist on tulnud ka initsiatiiv nõusolekuteenuse arendamiseks. Eestis kogutakse tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud terviseandmed tervise infosüsteemi (edaspidi TIS). EHK andmekogud sisaldavad ülevaadet inimesele välja kirjutatud retseptiravimitest (Retseptikeskus). Paradigmavahetus terviseandmete käsitluses, mis võimaldab 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019011 andmesubjekti loal laiendada tema terviseandmete kasutajate hulka kaugemale tervishoiuteenuste osutajate ringist, võib nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil pakkuda olulist väärtust. Juba kogunenud terviseandmeid on võimalik tuua personaal- ja täppismeditsiini käsutusse, et pakkuda elanikele inimkesksemat tervishoidu. Näiteks on juba kogunenud terviseandmeid sobivalt struktureerides ning tehisintellekti rakendavate analüütika tööriistade arenedes võimalik neid meditsiini- ja geeniteaduste uute avastuste valguses järjepidevalt analüüsida. Sel moel on võimalik hinnata senisest paremini haigestumise riske indiviidi tasandil, tuvastada varakult nn prekliinilisi seisundeid ning astuda vajadusel ennetavaid samme vältimaks terviseriskide realiseerumist. Terviseandmete kasutusvõimaluste laiendamine ja erasektori initsiatiivikuse rakendamine terviseandmete töötluses loob senisest paremad võimalused ühiskonna seisukohalt uute tähenduslike lahenduste loomiseks (sh analüütilised tööriistad, ärimudelid jne). Erasektorit kaasates on uusi lahendusi võimalik pilootida ja pärisellu tuua kiiremini, kui see on võimalik ainult riigi eestvedamisel edasi liikudes. 2017. aastal on nõusolekuteenuse analüüsiks teostatud kitsam uuring „Kolmandate osapoolte E- tervise rakenduste valideerimise korralduse mõjuanalüüs ja uuring tervise infosüsteemiga liidestumiseks“ (vt hankedokumendi (edaspidi HD) Lisa 2), mis keskendus õiguslikele ja tehnilistele küsimustele, kuidas ettevõtted võiksid saada riiklikus andmekogus olevatele andmetele ligi. Analüüsiga paralleelselt toimub RIA poolt nõusolekuteenuse prototüübi loomine ning terviklahenduse arenduse ettevalmistus ning arendus. Täpsemalt on nõusolekuteenuse prototüübi ning arendusprojekti ajakava ning hetkeolukord kirjeldatud HD Lisas 4. 2.2. Töö eesmärk 2.2.1. Töö sisuks ja tulemuseks on nõusolekuteenuse sisult kaheosaline analüüs, mille 2.2.1.1. üldosa käsitleb valdkonnaülest riiklikku vaadet, mis kaasneb kolmandate osapoolte ligipääsuga riigi andmekogudele (põhiõiguste riive, ohud, mõjud, alused, riikliku reguleerimise vajadus ja võimalus, seaduste muudatuste ettepanekud); 2.2.1.2. eriosa on TIS-i ja Retseptikeskuse näitel koostatud kõiki osapooli, tööprotsesse, tehnoloogiaid, regulatsiooni, vastutust, rolle, riske, kulusid jms hõlmav teenuse tervikkontseptsioon ning analüüs, kas ja milliste erinevustega on see kontseptsioon rakendatav ka teiste riigi andmekogude puhul; 2.2.2. Töö tegevused ja valminud Töö (Tulem või ka I etapi tulem ja II etapi tulem) on detailsemalt välja toodud punktis 3. 2.2.3. Punktis 3.4 on analüüsi osade kaupa toodud küsimused, millele peaks analüüsi käigus vastama. Küsimuste eesmärk on anda esialgne suund. 2.3. Töö teostamisse kaasatavad asutused 2.3.1. Töö teostamisel osalevad muuhulgas ekspertidena järgmised asutused: Sotsiaalministeerium SoM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Justiitsministeerium (edaspidi JuM), Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI), EHK, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (edaspidi TEHIK), Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) ja teised seotud osapooled. 3. Töö tegevused ja oodatav Tulem 3.1. Töö läbiviimisel lähtub Pakkuja üldistest tegevustest: 3.1.1. punktis 3 toodud nõuete ja küsimuste täpsustamine osapooltega; 3.1.2. andmete kogumine ja nende põhjal analüüs ning vahekokkuvõtete tegemine sh nende tutvustamine töögrupis osapooltele; 3.1.3. töö teavitusürituse korraldamine Pakkuja poolt; 3.1.4. nõuetekohane töö dokumenteerimine (sh vahearuanne, lõpparuanne, memod, protokollid, eestikeelne kokkuvõte ja inglisekeelne kokkuvõte ning lühikokkuvõte). 3.2. Andmete kogumine ja analüüsimine 3.2.1. Andmete kogumise käigus Pakkuja: 3.2.1.1. selgitab välja infosüsteemide hetkeolukorra, uued nõuded ning vajadused riigi infosüsteemidega nõusolekuteenuse käivitamiseks: 3.2.1.1.1. TIS-i arenduse eest vastutaja ja haldajaga; 3.2.1.1.2. RIA-ga; 3.2.1.1.3. MKM-ga; 3.2.1.1.4. AKI-ga; 3.2.1.1.5. EHK-ga; 3.2.1.1.6. kolmandate osapooltega (potentsiaalsed andmekasutajad). 3.2.1.2. kaardistab nõusolekuteenuse analüüsis kasutatavaid allikaid Tulem: Andmed on kogutud ja tulemus süstematiseeritud. Tulem on dokumenteeritud. 3.3. Analüüsi läbiviimisel Pakkuja analüüsib ja kirjeldab: 3.3.1. nõusoleku andmise hetkeseisu (õiguslikku, eetilist, tehnilist valmisolekut) ning selgitab välja tulevikuvajadused (mis vajab täiendamist, muutmist); 3.3.2. loodava nõusolekuteenuse tööprotsessi; 3.3.3. kasutajate vajadustest lähtuvalt nõusolekuteenuse protsessi, funktsionaalsuse ja muudatuste vajadusi ja võimalike lahenduste alternatiive; 3.3.4. kuidas kodanikud nõusolekuteenust mõistaksid ja kasutaksid, et see võimestaks kodanikku oma andmeid teadlikult kasutama; 3.3.5. riigi andmekogudes olevatele isikuandmetele (terviseandmete näitel) ligipääsu andmisega kaasnevaid riske ja mõjusid; 3.3.6. kas ja milliste meetmetega, sh seadusandlike meetmetega saab seada tingimusi või piiranguid nõusolekuteenuse kasutamisele (nt andmeid saavale ettevõttele, andmete liigile, andmete väljastamise protseduurile, andmete kasutamise eesmärgile vms) ning kas ja milliste andmeliikide või andmekogude osas seda tegema peaks (kas TIS-is peaks määratlema võimalike väljastavate andmete koosseisu või pole see vajalik); 3.3.7. kas ja milliseid privaatsust edendavaid tehnoloogiaid ning mitte-riiklikke (st riigi sunnijõul mittebaseeruvaid) mehhanisme on võimalik kasutada riskide ja negatiivsete mõjude maandamiseks; 3.3.8. nõusolekuteenuse osutamisega kaasnevad kulud; 3.3.9. põhjendustega nõusolekuteenuse osapoolte rollid ning vastutused. 3.4. Analüüsi nõuded 3.4.1. Töö lõpus esitab Pakkuja lõpparuande, kus on selgelt välja toodud nõusolekuteenuse tulevikuvisioon koos ühiskondliku, majandusliku ja seadusandliku mõjuga. 3.4.2. Töö tulemusena peab selguma nõusolekuteenusega kaasnevad riskid ja mõju ning teenuse tulevikuvaade. Analüüs annab läbi kolme osa (toodud punktis 3.2 vastused järgnevalt esitatud küsimustele. Küsimused kuuluvad projekti töörühmas jooksvalt arutamisele, täpsustamaks vastavalt juba toimunud analüüsi etapile suundumust ja vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimist (vajadusel võib küsimusi käsitleda ka teistes osades mitte ainult Hankija poolt väljatoodud osas). Pakkujal tuleb küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb. 3.4.2.1. Küsimused/suunised üldosa kohta: 1. Kui riik peaks hindama/sekkuma, siis kas ja kuidas seda saab teha, mh seadusandlikult (seadus või põhimäärus), andmeedastusleping või andmekogu pidaja kehtestatud tingimused, nõusolekuteenuse tingimused, haldusotsus? 2. Milliseid seaduse muudatusi nõusolekuteenuse kasutusele võtmine vajab? 3. Millised peaksid olema nõusolekuteenuse osutaja õigused ja kohustused, kas tegu peaks olema haldusülesande täitmisega (sh tehniline tugi)? 3.1. Mh arvestades olukorda, kus nõusolekuteenuse osutaja võib pakkuda nõusolekuteenust mitmele andmekogule? Kuidas saab andmekogu X (näiteks Haigekassa retseptikeskus) usaldada organisatsiooni Y (näiteks RIA või TEHIK), kes talle nõusolekuteenust pakub? Kuidas on nende suhet vaja (sh õiguslikult) reguleerida? 3.2. Kas nõusolekuteenuse Pakkuja (tervikuna või mingis osas) riigi infosüsteemi andmekogudele võiks olla erasektori Pakkuja ning mis alustel ning kas riigi poolt peaksid olema seatud teatud tingimused? 4. Kas ja kuidas on reguleeritud andmekogu vastutava töötleja, nõusolekuteenuse osutaja ja andmekasutaja suhe (sh mis oleks kohaseks õiguslikuks aluseks)? Kas ja milliseid tingimusi andmekogu vastutav töötleja ja nõusolekuteenuse osutaja saavad nõusoleku saajale seada? 5. Kus, kelle juures, mis alusel peaks nõusolekuid säilitama? 6. Kuidas kaitsta andmesubjekti nõusolekuteenuse liigkasutamise ja kuritarvitamise eest nõusoleku saaja poolt? 7. Kas andmete väljastuse eest peaks olema õigus küsida nõusoleku saajalt tasu ja mis alusel (st nii platvormi haldustasu või nt andmekogu arendustasu sobiva päringu loomiseks)? 8. Milliseid eetilisi küsimusi tõstatab nõusolekuteenus riigi ja andmesubjekti vaatest? 9. Mis on nõusolekuteenusega kaasnevad riskid (lisaks HD Lisas 3 toodule) osapooltele (andmesubjektile, andmekogu vastutavale töötlejale näiteks tehnilise tõrke või vea korral jne)? Analüüsida nii HD Lisas 3 toodud riske kui ka Pakkuja väljatoodud riske: Kellele need riskid avalduvad? Mis on nende riskide maandamiseks võimalikud meetmed? (võimalusel käsitleda ka eriosas). 3.1. Sh kas ja milliseid privaatsust edendavaid tehnoloogiaid ning mitte-riiklikke (st riigi sunnijõul mittebaseeruvaid) mehhanisme on võimalik kasutada riskide ja negatiivsete mõjude maandamiseks. 3.4.2.2 Küsimused/suunised eriosa kohta: 1. Missugused osapooled ja missugustel tingimustel võivad saada nõusoleku saajateks, et osutada teenuseid isikule tema terviseandmete alusel (TIS-ist ja Retseptikeskusest)? Kas peaks üldse piirama? 2. Kas ja kuidas peaks riik hindama või mille alusel otsustama isiku nõusoleku alusel terviseandmete väljastamist erasektorile, millega peab arvestama terviseandmete (kui eriliigiliste andmete) käsitluses, lähtudes teenusepakkujast, pakutava teenuse sisust, küsitud andmete koosseisust (minimaalsuse põhimõte) või isikuandmete töötlemise eesmärgist (sh Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (lühend TTKS) § 59⁴ alusel uuringueetika komitee olemasolu, mis muuhulgas hindab ka uuringute nõusolekute vorme). 3. Kas väljastatavat andmekogu andmekoosseisu on vaja piiritleda? Kui jah, siis missugusel alusel? 4. Milliseid eetilisi küsimusi tõstatab terviseandmete nõusolekuteenus riigi ja andmesubjekti vaatest? 5. Millised peaksid olema nõusoleku tervikteenuse protsess, selle komponendid ja eeldused, mis peavad olema loodud, alates nõusoleku saaja soovist saada andmeid kuni väljastatud andmete kasutamise seire/järelvalveni? Vajadusel esitab Pakkuja alternatiivstsenaariumid. 6. Millised asutused või institutsioonid võiksid olla nõusoleku tervikteenuse protsessi osalised lähtuvalt väljapakutud protsessist? 7. Millised on nõusolekuteenuse väljapakutud protsessi võimalikud ülalpidamiskulud sh kasutamisega kaasnevad võimalikud kulud osapooltele (nt hindamine, järelevalve)? 8. Millised on terviseandmete kasutamise nõusolekuteenusega kaasnevad andmekaitsealased riskid ja mõjud? 3.4.3. Töö lõpparuanne peab sisaldama järgmist: 3.4.3.1 Töö eesmärki ja metoodika kirjeldust; 3.4.3.2 analüüsi kaasatud andme- ja aruandlusvajaduste kirjeldust, missugusel eesmärgil andmeid kogutakse ja kasutatakse; 3.4.3.3 analüüsi kaasatud asutuste (kasutajagruppide) määratlust ja kirjeldust, millised asutused ja infosüsteemid kaasatakse analüüsi ja missugusel eesmärgil; 3.4.3.4 andmete kogumiseks vajamineva ressursi kirjeldust, sh erinevate andmebaaside arendamise ja haldamise kulu; 3.4.3.5 ülevaadet kasutajate vajadustest lähtuvalt protsesside ja funktsionaalsuste kirjeldustest; 3.4.3.6 kirjeldust kuidas lahendada infotehnoloogia abiga nõusoleku andmist kolmandatele osapooltele; 3.4.3.7 pakutava lahenduse majandusliku mõju kirjeldust koos põhjendustega võimalike ressursside kokkuhoiu kohta; 3.4.3.8 protsessi muudatuse kirjeldust, mida on otstarbekas teha teisiti võrreldes praegusega; 3.4.3.9 kirjeldust kaasnevatest mõjudest erinevatele osapooltele. 3.4.4. Töö Tulem peab andma Hankijale aluse nõusolekuteenuse edasiarenduste kavandamiseks, et saavutada optimaalne äriloogika ja tõhustada andmehõivet. Koostatud on nõuetekohane analüüsi dokument, mida on võimalik kasutada IT-arenduse alusdokumendina. 3.4.4 Tulem: Hankedokumendi Lisa 1 tehnilisele kirjeldusele vastav analüüs on läbi viidud ja analüüsi vahearuanne ning lõpparuanne (sh memod, protokollid, inglisekeelne kokkuvõte, eestikeelne kokkuvõte, lühikokkuvõte ja muu koostatud dokumentatsioon) on koostatud. 3.5. Töö teavitustegevused 3.5.1. Pakkuja osaleb esinejana/Töö tulemusi tutvustava ettekandjana Töö viimases etapis toimuval ühel vähemalt 120-minutilisel analüüsi tulemusi tutvustaval üritusel (sh sellele järgneval arutelul). Ettekande sisuks on analüüsi tulemuste tutvustus (taustainfo, mida analüüsiti, mis on tulemused, mis on ettepanekud edasisteks tegevusteks). 3.5.2. Ürituse toimumiskohaks on sobiva vaba ruumi olemasolul Ministeeriumite Ühishoone ruum (ürituse aeg tuleb Hankijaga kokku leppida aegsasti, mis annab suurema tõenäosuse ka Ministeeriumite Ühishoones vaba ruumi olemasolule). Aadress on Suur-Ameerika 1; 3.5.3. Muu üritusega seonduva eest vastutab Pakkuja; 3.5.4. Muud nõuded ürituse korraldamisele ja läbiviimisele: 3.5.4.1. Teavitusüritus kestab vähemalt 120 minutit; 3.5.4.2. Üritus korraldatakse 60-le osalejale; 3.5.4.3. Ürituse ruumis peab olema wifi, vajalik tehnika (sh projektor), pabertahvlid kirjutusvahenditega (mille eest vastutab Hankija juhul, kui üritus toimub Tallinnas Ministeeriumite Ühishoones); 3.5.4.4. Pakkuja sisustab ürituse ettekannete ajast 100% (analüüsi tulemuste tutvustus: taustainfo, mida analüüsiti, mis on tulemused, mis on ettepanekud edasisteks tegevusteks); 3.5.4.5. Pakkuja korraldab lõpuseminarist teavitamise/kutsumise, lõpuseminarile registreerimise ning osalejate tagasiside andmise (vormid, korraldus, kokkuvõtete tegemine); 3.5.4.6. Pakkuja on kohustatud tulemusi tutvustaval üritusel järgima EL struktuuritoetusele viitamise nõudeid (sh viide programmile „Avalike teenuste koosvõime loomine“ ja logod); 3.5.4.7. Juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud avalikud kogunemised ja seminarid, toimub tulemuste tutvustamine videosilla vahendusel. Videokonverentsi platvorm peab olema tagatud Pakkuja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Hankijaga. 3.5.4. Tulem: Pakkuja poolt on Tööd tutvustav teavitusüritus korraldatud ning ettekanne tehtud. 3.6. Eestikeelne, inglisekeelne ja lühikokkuvõte analüüsi tulemusest 3.6.1. Pakkuja koostab lõpparuandele lisaks analüüsi eesti keelse kokkuvõtte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki), lühikokkuvõte (3-5 lk; vähemalt 9000 tähemärki) ja inglise keelse kokkuvõtte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki) .doc või mõnes muus redigeeritavas tekstiformaadis. 3.4.5 Tulem: Hankedokumendi Lisa 1 tehnilisele kirjeldusele vastava analüüsi põhjal koostatud eestikeelne, inglise keelne ja ka lühikokkuvõte on nõuetekohaselt koostatud. 3.7. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt HD punktile 2.3. ja HD Lisa 7 töövõtulepingu projekt punktile 1.11 ning erinevates etappides teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II etapi Tulem). 3.8. Pakkuja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa (I etapp ja II etapp). 3.8.1. I etapi Tulem on vahearuanne, memod ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 6.2.4 ja 9.2), mis antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal; 3.8.2. II etapi Tulem on lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud dokumentatsioon), eesti keelne kokkuvõte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki), lühikokkuvõte (3-5 lk; vähemalt 9000 tähemärki) ja inglise keelne kokkuvõte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki) analüüsi tulemustest ning läbi viidud Töö tulemusi tutvustav teavitusüritus, vt lisaks HD punke 6.2.4 ja 9.2 ning HD Lisa 7 punktis 2.2. sätestatud tähtajaks. 4. Dokumenteerimine 4.1 Dokumenteerimise tehnilise töö teostamine ja vahearuande ning lõpparuande koostamine: 4.1.1. Pakkuja peab Töö käigu ja Töö Tulemid dokumenteerima. Pakkumuses tuleb kirjeldada dokumenteerimise põhimõtteid. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. 4.1.2. Dokumentatsioon peab sisaldama käesoleva dokumendi punktis 3 toodud oodatavat Tulemit (sh vahearuanne, lõpparuanne, protokollid, memod, eesti- ja inglisekeelne ning ka lühikokkuvõte): 4.1.2.1. Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab protokollid kolme tööpäeva jooksul Tellijale kooskõlastamiseks. Pakkuja koostab toimunud koosolekute kohta protokollis kokkuvõtte (olulisemad töökoosolekute tulemused, tekkinud probleemid koos lahendustega, plaanid järgmisteks töökoosolekuteks); 4.1.2.2. Pakkuja edastab Hankija Töö juhtrühmale iganädalase memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Pakkujaga Hankija ja Pakkuja esimesel kohtumisel kokku. Avakohtumine Pakkujaga toimub Hankija ruumides, esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku); 4.1.2.3. Pakkuja koostab Töö vahearuande ja lõpparuande ning esitab need .doc või mõnes muus redigeeritavas tekstiformaadis; 4.1.2.4. Pakkuja koostab analüüsi tulemustest eesti keelse kokkuvõtte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki), lühikokkuvõte (3-5 lk; vähemalt 9000 tähemärki) ja inglise keelse kokkuvõtte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki) ning esitab need .doc või mõnes muus redigeeritavas tekstiformaadis; 4.1.2.5. Töö lõppedes esitab Pakkuja kogu Töö dokumentatsiooni Hankijale. 4.1.3. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja valminud töö (või ka Tulem) tuleb tähistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord3“. Täpsed nõuded ning stiilijuhised on kättesaadavad aadressil4 4.1.4. Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames läbiviidavate tööde tegevused peavad olema kooskõlas: 4.1.4.1 koosvõime raamistikuga5; 4.1.4.2 iseteeninduskeskkondade raamistikuga6; 4.1.4.3 kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistikuga7; 4.1.4.4 avalike teenuste omanike määratlemise kontseptsiooniga; 4.1.4.5 teenuste kataloogiga8. 4.1.5. Tulem: Töö läbiviimine on nõuetekohaselt dokumenteeritud (sh vahearuanne, lõpparuanne, protokollid, memod, eesti- ja inglisekeelne ning ka lühikokkuvõte ning muu Pakkuja poolt Töö raames koostatud dokumentatsioon). Koostatud on nõuetekohane analüüsi dokument, mida on võimalik kasutada IT-arenduse alusdokumendina. 5. Töö juhtimine 5.1. Pakkuja Töö juhtimine 5.1.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse ja hanketingimustele vastava täitmise vastavalt hankelepingule. Pakkuja ülesanne on Töö läbiviimise ja selle Tulemite hanketingimustele vastavuse tagamine ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 5.1.2. Pakkuja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil projektirühmad. 5.1.3. Koosolekute korraldamisel organiseerib Pakkuja osalejate registreerimise ning protokollimise. Pakkuja organiseerib koosolekute ruumid. Projekti juhtrühma (edaspidi MKMi juhtrühm) koosolekud toimuvad MKMi ruumides. 5.1.4 Juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud suuremad koosviibimised, siis toimuvad koosolekud videosilla vahendusel. Videokoosoleku platvorm peab olema tagatud pakkuja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumiga. 5.1.5. Hankija nägemus hankelepingu poolte rollidest: 5.1.5.1. pakkuja tagab töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib MKMi juhtrühma ja projektirühmade sisendil töö Tulemid, sh kaardistatud protsessikirjeldused; 5.1.5.2. MKMi juhtrühm ja projektirühmad on Pakkuja partnerid; 5.1.5.3. Hankija on tööde teostamisel aktiivne koostööpartner; 5.1.5.4. MKMi juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle hankelepingu etappide Tulemid ning kinnitab Tulemite vastuvõtmise; 5.1.5.5. MKMi juhtrühm kinnitab I ja II etapi Tulemid enne nende vastuvõtmist Hankija poolt; 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 4 http://www.struktuurifondid.ee/public/teavitamine/Juhend_logo_kasutamine.pdf 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 8 https://mkm.ee/et/teenuste-otsing 5.1.6. Hankija nägemus töökorraldusest: 5.1.6.1. Regulaarsed Töö koosolekud MKMi juhtrühma ja vajadusel Pakkuja või Hankija projektirühmadega toimuvad Pakkuja välja töötatud ja Hankija projektijuhiga kooskõlastatud tegevusplaani kohaselt, kuhu Pakkuja esitab sisendi (töökoosolekute tulemused, tekkinud probleemid koos lahendustega, plaanid järgmisteks töökoosolekuteks); 5.1.6.2. kõik koosolekud protokollib Pakkuja, protokolli allkirjastab Pakkuja ning need tehakse Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas ning edastatakse Hankijale 3 päeva jooksul koosoleku toimumisest; 5.1.6.3. mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest; 5.1.6.4. teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule. 5.1.7. Pakkuja tagab kõigile Töö teostamise protsessis osalevatele isikutele, sh Hankija meeskonna liikmetele, juurdepääsu Töö teostamisega seotud dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks veebipõhises ühistöö keskkonnas (Confluence, Moodle, Sharepoint vms). 6. Autoriõigused 6.1. Analüüsi lõppraport koos kasutatud metoodikaga on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 6.2. Teosega seotud kõik varalised autoriõigused kuuluvad Hankijale pärast temapoolsete lepingutingimuste täitmist. Isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad lepingu sõlmivale Pakkujale ning Hankija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 6.3. Hankijal on õigus kasutada analüüsi (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Hankija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub hankiija viitama töövõtjale. 6.4. Kõik uuringu läbiviimisel saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) kuuluvad Hankijale. Pärast Töö valmimist annab Pakkuja kõik andmed ja materjalid Hankijale üle. Pakkuja võib jätta endale materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös. Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Lõppraport Uuring „Kolmandate osapoolte E-tervise rakenduste valideerimise korralduse mõjuanalüüs ja uuring tervise infosüsteemiga liidestumiseks“ Riigihanke viitenumber: 181853 Tallinna Teaduspark Tehnopol European Connected Health Alliance Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014- 2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Sisukord Tähised ja lühendid ............................................................................................................... 5 1. Ülevaade ........................................................................................................................... 6 1.1. Analüüsi ülesanne ...................................................................................................... 6 1.2. IT ettevõtjate sisend ................................................................................................... 8 1.3. Rahvusvaheline kogemus ........................................................................................... 9 2. Eesmärgistamine ............................................................................................................ 14 2.1. Terviseotsuste kvaliteet ............................................................................................ 14 2.2. Tõhusad protsessid .................................................................................................. 17 2.3. Kohanemisvõime ...................................................................................................... 17 2.4. Privaatsus................................................................................................................. 18 2.5. Inimesekeskne lähenemine ...................................................................................... 18 2.6. Teenused ja teenindus ............................................................................................. 18 3. Vaatenurgad ................................................................................................................... 19 3.1. Inimene .................................................................................................................... 19 3.2. Digiteenuse osutaja .................................................................................................. 20 3.3. Terviseteenuse osutaja............................................................................................. 21 3.4. Regulaator ................................................................................................................ 22 3.5. Integraator ................................................................................................................ 22 3.6. Partner-teenused, arendusteenused......................................................................... 23 4. Ehituskivid ....................................................................................................................... 24 4.1. Uuenduslikkus .......................................................................................................... 24 4.2. Eestvedamine ........................................................................................................... 24 4.3. Teenindamine ........................................................................................................... 24 4.4. Tunnistamine ............................................................................................................ 25 4.4.1. Digiteenuse tunnistamine ................................................................................... 25 4.5. Digiteenused ............................................................................................................ 27 4.6. Oskused ................................................................................................................... 28 4.7. Integratsioonid .......................................................................................................... 29 4.8. Andmed .................................................................................................................... 31 4.9. Koosvõime................................................................................................................ 32 4.10. Õigusruum .............................................................................................................. 33 4.11. Ressursid ............................................................................................................... 34 4.12. Valitsemine ............................................................................................................. 34 5. Kaasused, kasutuslood ................................................................................................... 35 5.1. Kasutuslugude tüübid näidete kaudu ja nende erinevad dimensioonid ..................... 35 5.2. Esimene kaasus: ...................................................................................................... 35 5.2.1. Juriidiline vaade ................................................................................................. 35 5.2.2. Organisatsiooniline ja äriline vaade .................................................................... 36 5.2.3. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus .................................................................. 36 5.2.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade ................................................................... 37 5.3. Teine kaasus: ........................................................................................................... 37 5.3.1. Juriidiline vaade ................................................................................................. 37 5.3.2. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus .................................................................. 39 5.3.3. 5.3.3.Organisatsiooniline ja äriline vaade ........................................................... 39 5.3.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade ................................................................... 39 5.3.5. Kolmas kaasus: .................................................................................................. 40 5.3.6. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus .................................................................. 41 5.3.7. Juriidiline vaade ................................................................................................. 41 5.3.8. Organisatsiooniline ja äriline vaade .................................................................... 42 5.3.9. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade ................................................................... 43 5.4. Neljas kaasus: .......................................................................................................... 43 5.4.1. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus .................................................................. 44 5.4.2. Juriidiline vaade ................................................................................................. 44 5.4.3. Organisatsiooniline ja äriline vaade .................................................................... 44 5.4.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade ................................................................... 45 5.5. Viies kaasus: ............................................................................................................ 45 5.5.1. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus .................................................................. 45 5.5.2. Juriidiline vaade ................................................................................................. 45 5.5.3. Organisatsiooniline ja äriline vaade .................................................................... 46 5.5.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade ................................................................... 46 6. Stsenaariumid ja mõjud ................................................................................................... 48 6.1. Stsenaariumid A, B, C, D, G ..................................................................................... 49 6.2. Olulisemad mõjud stsenaariumide kaupa ................................................................. 51 7. Digiteenuse liitumistegevused ......................................................................................... 55 7.1. Soovitused ja järgmised sammud ............................................................................. 57 8. LISA A. Ettevõtete lugude analüüs .................................................................................. 59 8.1. Dermtest OÜ kasutajalugu ........................................................................................ 59 8.1.1. Dermtest ETIS vajaduste kokkuvõte................................................................... 60 8.2. Cognuse OÜ kasutajalood ........................................................................................ 60 8.2.1. Kasutajalugu nr 1 ............................................................................................... 60 8.2.2. Kasutajalugu nr 2 ............................................................................................... 61 8.2.3. Cognuse ETIS vajaduste kokkuvõte ................................................................... 61 8.3. Arstlik Perenõuandla OÜ kasutajalugu ..................................................................... 61 8.3.1. Helistaja turvaline tuvastamine mobiil-ID ning Smart-ID abil ............................... 62 8.3.2. Nõustamise teatis............................................................................................... 62 8.3.3. Korduvretsepti väljastamise tingimused ............................................................. 62 8.3.4. TVL või hoolduslehe algatamine ........................................................................ 63 8.3.5. Soovitud olukord ................................................................................................ 63 8.3.6. Arstlik Perenõuandla OÜ ETIS vajaduste kokkuvõte ......................................... 64 8.4. MediKeep OÜ kasutajalood: ..................................................................................... 64 8.4.1. Kasutajalugu nr 1: .............................................................................................. 64 8.4.2. Kasutajalugu nr 2: .............................................................................................. 64 8.4.3. MediKeep ETIS vajaduste kokkuvõte ................................................................. 65 8.5. HealthBook kasutajalugu .......................................................................................... 65 8.5.1. HealthBook ETIS vajaduste kokkuvõte ............................................................... 68 8.6. Ettevõtete ootused liidestusmisprotsessile ................................................................ 68 9. Lisa B. Hanke küsimuste arutelu ..................................................................................... 70 Tähised ja lühendid AKI - Andmekaitse Inspektsioon API - Application programming interface APN - Arstlik Perenõuandla DNA - desoksüribonukleiinhape DOT - digiteenuse osutaja EL - Euroopa Liit ETIS - Eesti Tervise Infosüsteem FHIR - Fast Healthcare Interoperability Resources HK - Haigekassa HL7 - Health Level-7 IaaS - Infrastructure as a Service IKS - isikuandmete kaitse seadus IKT - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ISKE - infosüsteemide turvameetmete süsteem IT - infotehnoloogia LCIM - Levels of Conceptual Interoperability Model PaaS - Platform as a Service PGx - farmakogeneetika RIA - Riigi Infosüsteemi Amet SaaS - Software as a Service SoM - Sotsiaalministeerium TEHIK - Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus TIS - Tervise Infosüsteem TTKS - tervishoiuteenuste korraldamise seadus TTO - terviseteenuse osutaja TVL - töövõimetusleht 1. Ülevaade Eesti Tervise Infosüsteem (ETIS) on üleriigiline terviseandmete jagamise keskkond. ETIS andmeteenustega liitumine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (TTKS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017026). Seadus annab juurdepääsu patsiendile oma andmetele, terviseteenuse osutajale (TTO) terviseteenuse lepingu täitmiseks, kohtuarstlikule eksperdile ekspertiisiks, ning tervisestatistika ametnikule anonümiseeritud andmetele juurdepääsuks. Seadus lisab, et “muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.” TTKS määratleb ETIS andmete kasutamisega seotud küsimuste arutamiseks Eetikakomitee rolli. Terviseandmete töötlemise õigusi reguleerib otseselt ka Isikuandmete kaitse seadus (IKS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016010 ). Isikuandmete kaitse seadus lubab isikuandmeid töödelda vaid andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei määra teisiti. Lisaks määratleb IKS mitmed põhimõtted (§6, §7, ..), millele peab vastama isikuandmete töötlemine. IKS määratleb ka isikuandmete töötlemise teadusuuringu või riikliku statistika jaoks andmesubjekti nõusolekuta. Tänane ETIS andmeteenustega liitumise tehniline lahendus tõlgendab seaduse nõuded nii, et TTO-d ühenduvad üle X-tee oma digitaalse identiteedi alusel (TTO turvaserver või MISP ühendus), patsiendid kasutavad ETIS patsiendi portaali, riikliku statistika vajadusteks anonümiseeritakse andmed ETIS statistikamoodulis, ja teadusuuringuteks väljastatakse andmed ETIS Eetikakomitee ning Andmekaitse Inspektsiooni loa alusel. Eelkirjeldatud praktikatele on ehitatud TTO-des juba varasemalt eksisteerinud infosüsteemide ühendamine ETIS andmejagamise võrgustikku. Samas on uute e-tervise valdkonna infosüsteemide arendamisel need samad praktikad piiranud TTO-del, patsientidel, ja teadusasutustel rakendada tõhusamaid ja suuremat korduvkasutust võimaldavaid lahendusi. 2015. aastal koostatud E-tervise strateegia meede 5.1.2 ütleb: Kaugteenuseid toetavad E-tervise taristu arendamine tervisteenuse osutaja ja inimese vahel: ● Luuakse või tagatakse tingimused kaugmonitooringu teenuste ning e- visiitide/konsultatsioonide ja videokonsultatsioonide kasutuselevõtuks nii asünkroonselt kui ka sünkroonselt võrdväärselt füüsiliste teenustega ● Arendatakse välja tervise infosüsteemi poolt toetatud keskne lahendus, mis võimaldab kaugteenuse raames kogutavate andmete liidestamist teiste terviseandmetega, luues seeläbi eelduse inimese või „masina“ poolt kogutavate andmete kasutamiseks.1 1.1. Analüüsi ülesanne Uuringu eesmärk on analüüsida õiguslikke ja tehnilisi alternatiive tervise infosüsteemiga liidestumiseks. Analüüsi tulemusena: 1. esitatakse õiguslikud ja tehnilised ettepanekud liidestumise nõuete ja reeglite kehtestamiseks; 1 E-tervise strateegia on kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf 2. esitatakse õiguslikud ja tehnilised ettepanekud liidestumise protsessi kirjeldamiseks; 3. koostatakse kasutuslugude põhjal ettepanekute protsessijoonised erinevate alternatiivide lõikes; 4. koostatakse mõjuanalüüs erinevate alternatiivide võrdlemiseks. Uuringu tulemused annavad sisendi poliitikasoovitusteks õiguslikul ja protsessijada tasandil nii Eesti siseselt kui ka Euroopa Liidu suunal. Uurimisküsimused jagunevad: 1. Õiguslikud küsimused: a. Kuidas lahendada tervise infosüsteemiga liidestumine Eesti õigusruumis, kus on vajalik andmeomaniku nõusolek andmete edastamiseks või kasutamiseks? b. Millised peaksid olema nõuded liidestuvale organisatsioonile (nt juriidiline staatus, tegevusala, asukoht jms.)? c. Millisel tasemel ja millise õigusliku sisuga tuleb vastu võtta liidestumise lubamise otsus? d. Kuidas teostada järelevalvet liidestunud rakendustele? 2. Tehnilised küsimused: a. Millised on nõuded tervise infosüsteemiga liidestujatele kasutatavate standardite, andmekomplektide ja rakenduse funktsionaalsuse osas? b. Kuidas liidestatavaid rakendusi sertifitseerida, sh kas on võimalik osa protsessist automatiseerida? c. Millised on infoturbenõuded tervise infosüsteemiga liidestunud rakendustele? d. Millised on liidestujate ootused liidestumisprotsessile –ja tingimustele? Uuringu tulemusena: ● On kaardistatud probleemid riikidest, kus on esinenud takistusi kolmandate osapoolte liidestumisel riiklike terviseinfosüsteemidega; ● On kaardistaud õnnestunud näited riikidest, kus on teostatud edukalt kolmandate osapoolte liidestumine riiklike terviseinfosüsteemidega; ● On kirjeldatud tervise infosüsteemi andmeid kasutavate või nendel põhinevate E-tervise teenuste ja toodete liidestumise protsess ning neile esitatavate nõuete osas on läbi viidud analüüs (sh õiguskeskkonda puudutav) ning kirjeldatakse vähemalt kolm alternatiivset liidestumise korralduse varianti, lähtudes ülal toodud uurimusküsimustest; ● On läbi viidud alternatiivsete liidestumise korralduste mõjuanalüüs õiguslike ning tehniliste uurimisküsimuste raames, mis on sisendiks liidestumise kasutuslugude kirjeldamisele ning mida saab kasutada otsuste tegemiseks õigusruumi kohandamisel. Oluline on hinnata mõju halduskoormusele riigi ja liidestuja vaates 10 aasta perspektiivis ning liidestumise korralduse süsteemi haldamise kulu; ● On kirjeldatud tervise infosüsteemiga liidestumise protsess koos protsessijoonisega, mis aitab uutel tervisetehnoloogia ettevõtetel oma teenuseid ja tooteid hinnata, kas nad on valmis liidestumiseks. Millised on juriidilised nõuded, milliseid dokumente peab esitama, kus on esitatud andmete alusel otsustuskohad ning kes on otsustajad. Lühivastuseid eeltoodud küsimustele on koondatud Lisasse B. 1.2. IT ettevõtjate sisend Käesoleva analüüsi käigus on kogutud Connected Health klastrisse kuuluvate ettevõtete soove ja ideid ETIS liitumisega seotud teemadel (vt 17. LISA A. Ettevõtete lugude analüüs). Üldistades on muudatuse suunas liikuma panevad jõud järgmised: 1. Liidestumise tingimuste, tehniliste nõuete, ja protsessi kohta on keeruline vajalikku infot leida. Info on enamasti siiski kuskil olemas, aga see on hajutatud paljude asutuste ja juhendmaterjalide vahel. 2. Liidestumisega seotud ametiasutusi on palju, pöördumistele reageerimine võtab aega, ja sageli pole neil piisavalt ressurssi vajaliku lahendusega tegelemiseks. 3. Juhul, kui uus andmevahetuse vajadus ei sobi üks-ühele olemasolevate ETIS dokumendimallidega, siis tuleb töötada välja uued andmevahetuse mudelid, sõnumi- ning dokumendimallid. ETIS andmevahetuse standardi väljatöötamine või muutmine on kuude või aastate pikkune protsess. 4. ETIS standardi juurutamine kesksüsteemis või arstitarkvarades eeldab aastaeelarve protsesside läbimist ja tihti ka riigihangete läbiviimist. Reaalne muudatuse juurutamine võib võtta mitu aastat. 5. ETIS andmete lisamiseks sobival süsteemil peab olema Andmekaitse inspektsiooni luba ja auditeeritud turvatase S2T3. Andmekaitse nõuete täitmine ja vajalike kinnituste saamine eeldab spetsiifilisi teadmisi, mida väiksemal teenusepakkujal on keeruline hankida. 6. Jätkusuutliku e-teenuse loomine eeldab lisaks kliinilistele ja tehnilistele teadmistele ka arusaamist ärimudelitest ja tervishoiu rahastamisest. 7. Tervisetöötajad vajavad tööprotsessis integreeritud andmeid patsiendi, ressursside (järjekorrasüsteemid), ravimite, teenuste, jpm kohta. Suur osa sellest infost ei ole ETISe kaudu saadaval ning seetõttu ei saa tervisetöötajale pakkuda alternatiivset töölauda olemasoleva arstitarkvara kõrvale ainult ETIS andmevahetuse baasil 8. Seaduse järgi peab ETIS andmesubjekti nõusolekul andmed väljastama. Samas ei ole pandud paika andmesubjekti nõusoleku andmise viisi ja tehnilise liitumise lahendust rakendustele, mis sooviksid andmesubjekti nõusolekul andmeid töödelda. 9. Nutiseadmed koguvad andmesubjekti terviseseisundit kirjeldavaid andmeid (kaal, liikumine, sammud, vererõhk, pulss, jms). Nende andmete ETIS kaudu jagamiseks ei ole õiguslikku ja tehnilist lahendust. 10. ETIS ja muude andmeallikate kombineerimisel saab luua uusi koondeid või soovitusi (otsustustugi). Puudub koosvõimeline lahendus otsustustoe väljundi jagamiseks tervisetöötajaga tema igapäevaprotsessis, näiteks farmakogeneetiline otsustustugi retsepti väljakirjutamisel 1.3. Rahvusvaheline kogemus Käesoleva analüüsi käigus uuriti ka rahvusvahelist kogemust ETIS laadsete terviseandmete ühendussüsteemidega liidestumisel. Rahvusvahelise kogemuse analüüs viidi läbi viies Euroopa ning ühes väljaspool Euroopa Liitu asuvas riigis: Regioon/Riik Organisatsioon Soome Oulu Ülikooli haigla TestLab, (OYS TestLab) Taani Odense Shared Care Platform Inglismaa Organization for the Review of Care and Health Applications (ORCHA) Kataloonia, Hispaania TicSalut and mHealth Office Andaluusia, Hispaania Agency for Healthcare Quality Austraalia Australian Digital Health Agency Järgnevas tabelis on esitatud lühike kokkuvõte juhtumiuuringutest, mis võimaldavad andmete saamist või edastamist terviseinfosüsteemi ning on keskendunud rakenduste andmete valideerimisele. Tabelis ei ole kajastatud Taani, Soome ning Austraalia juhtumiuuringuid, kuna nende näidete puhul rakenduste liidestumist terviseinfosüsteemiga ei toimu ning puudub ka rakenduste sisuline valideerimine. Detailsem juhtumiuuringute kirjeldus on leitav vaheraporti ingliskeelsest Lisast 1. Organisat Andmete Andmete Õiguslik alus Rakendust Riik sioon saamine saatmine andmete e terviseinfosüst terviseinfosü saamiseks/saatm andmevoo eemist steemi iseks sisuline valideerimi ne Isiku nõusolek andmete töötlemiseks rakenduse sees (andmete osas, mis isik on ise esitanud). Plaanis on Inglism andmete ORCHA Ei Ei Jah aa koostalitusvõime arendamine, et luua terviserakendusi, mis kasutavad andmeid erinevatest haigla infosüsteemidest. See projekt on alles algusjärgus. Liidestumise tingimuseks on terviserakenduse vastavus akrediteerimise Jah. Ainult tingimustele ning teadusorganisat eetikakomitee sioonid luba andmete mitteärilistel ja töötlemiseks. teaduslikel Kolmandad eesmärkidel, osapooled ligipääsu Jah. Ainult pääsevad kinnitab ja eelnevalt Kataloo terviseinfosüstee TicSalut annab akrediteeritud Jah nia mi andmetele ligi riigiasutus terviserakend läbi PADRISe AQUAS. used. (haldab Andmete juurdepääse ning töötlus toimub tagab üldises korras isikuandmete anonümiseeritul õiguspärase t, inimestel on töötlemise). opt-out õigus. Õiguslik alus akrediteeritud terviserakenduste le isikuandmete töötlemiseks - ORGANIC LAW 15/1999 of 13 December on the Protection of Personal Data ja Royal Decree 1720/2007 Iga akrediteeritud rakenduse kasutaja peab rakendust alla laadides nõustuma juriidiliste tingimustega. Rakenduse arendaja kohustus on kasutajat teavitada, et tema andmed edastatakse AppSalut platvormile. Juhul kui kasutaja ei nõustu esitatud tingimustega ega sisesta vajalikku ID-koodi või ei saa kätte arsti poolt saadetud SMS-koodi, andmeid AppSalut platvormile ei saadeta. Rakenduse kasutajal on alati õigus taotleda ARCO õigusi. Andmete edastamine terviserakenduses t AppSalut platvormile viiakse läbi kasutaja aktiivse nõusoleku alusel, võttes arvesse eelmainitud õigusakte. Puudub konkreetne leping, kuid vajalik on kindlate sammude läbitegemine ning kasutaja nõusoleku olemasolu andmete edastamiseks. Vajalik on järgmiste sammude läbitegemine: 1. Rakendus e akrediteer imine (kõik akrediteer itud rakenduse d, peavad andmete edastamis eks küsima kasutaja nõusoleku ) 2. Kasutaja kinnitab nõusoleku 3. Kasutaja sisestab unikaalse ID-koodi 4. Tervishoi utöötaja saadab kasutajale SMS- koodi Andmete väärkasutuse puhul on kodanikul õigus pöörduda Hispaania või Kataloonia andmekaitseamet i poole või vastava ELi asutuse poole. Eelnevalt Jah, enne akrediteeritud akrediteeri mobiilirakend mist tuleb Hetkel andmete used, mis on rakenduse saamist ja sõlminud arendajatel Agency for edastamist ei Andalu lepingu endal läbi Healthcare Ei toimu, mistõttu usia Andaluusia viia Quality puudub ka Terviseagentu iseseisev konkreetne uriga (juhib ja rakenduse õiguslik alus. reguleerib hindamispr andmete otsess (self- liikumist). assessment) 2. Eesmärgistamine Käesoleva analüüsi üheks oluliseks ülesandeks on võrrelda erinevaid lahendusi ja nende koostisosi. Lahendused koostatakse osadest, mis on üldjuhul praktikas läbi proovitud ja nende osade omadused on teada. Lahendus tervikuna on keerukas osade kooslus ja osade valimisel on vaja joonduda tervikult oodatavate omaduste järgi. Loetletud omadused võivad aidata vaagida erinevate lahenduste vahel. Loetelu ei pretendeeri mingil juhul absoluutsele tõele, ja on avatud aruteluks ning kriitikaks. 2.1. Terviseotsuste kvaliteet Tervisega seotud otsused, mis tehakse ennetamise, ennistamise, ja edendamise käigus, võivad olla vähem või rohkem tulemuslikud. Tulemuslikkuse suurendamiseks ja hindamiseks on vaja andmeid. Andmete arusaadavus. Andmete olemasolu ehk maht üksi ei aita veel otsuste kvaliteeti suurendada. Andmed, mida kasutatakse otsuste tegemisel peavad olema kvaliteetsed, õigeaegsed, ja arusaadavad. Andmete mahu kasv võib hoopis halvendada otsuste kvaliteeti, kui andmete kasutajal pole piisavat võimekust andmetöötluseks. Andmete üleküllus ei võimalda kasutajal operatiivselt saada tervikpilti, kasutaja on sunnitud piirduma osalise andmetöötlusega, ning otsused on sellisel juhul pigem sub-optimaalsed (näiteks võib ravida diagnoosi, mis on pandud viimase vereanalüüsi põhjal ilma inimese varasemaid analüüse kaasamata). Ühest küljest saab otsuste kvaliteeti tõsta kasutajate “lugemisoskuse” suurendamise kaudu; terviseandmete töötlemine ja andmetöötlusvahendite kasutamise oskused peavad arenema koos andmetele juurdepääsu kasvuga. Teisest küljest aitab otsuste kvaliteeti tõsta teisene andmekasutus, mis võib tähendada lihtsalt andmete ülevaatliku esitamist koondvaatena, olukorrast sõltuvat andmete sõelumist, aga ka otsustustoe algoritmide või masinõppe mehhanismide rakendamist. Joonis 1. Andmeuputuse korral aitab otsuste kvaliteeti suurendada teisene andmekasutus - otsustustugi. Andmete kvaliteet. Teisene andmekasutus võimaldab suuremahulised andmed viia kasutamiseks sobivamale kujule. Samas on sõltumata andmekasutuse viisist, olgu siis esmane või teisene, on vaja kvaliteetseid algandmeid. Terviseandmete kvaliteedi mõtestamisel on palju erinevaid mõõtmeid. Ühes meta-analüüsis2 on toodud välja terviseandmete kvaliteedimõõtmete liigitus koos alternatiivsete või mõõdet laiendavate terminitega. Selle liigituse tõlgendus ETIS konteksti võiks katta järgmised andmekvaliteedi mõõtmed: ● Terviklikkus mõõdab, mil määral kajastavad registreeritud terviseandmed täielikku tõde inimese tervise kohta. ○ Üks võimalikke terviklikkuse definitsioone on terviseandmete vastavus ettenähtud andmekooseisu (struktuuri ja kodeeringu) nõuetele. ○ ETIS andmete valideerimise mehhanismid katavad terviklikkuse kontrolli teatud määral. ETIS-esse laekuvaid dokumente kontrollitakse andmeväljade kohustuslikkuse, vormingu, ja kodeeringute suhtes. Eksisteerivad ka üksikud 2 Nicole Gray Weiskopf, Chunhua Weng. Methods and dimensions of electronic health record data quality assessment: enabling reuse for clinical research. J Am Med Inform Assoc (2013) 20 (1): 144- 151.. https://doi.org/10.1136/amiajnl-2011-000681 kogu terviselugu katvad terviklikkuse kontrolli näited: tervisetõendi väljastamine autojuhiloa saamiseks. ● Täpsus mõõdab, mil määral vastavad registreeritud terviseandmed tegelikkusele. ○ Mõned võimalikud täpsuse definitsiooni laiendused on terviseandmete mõõtevahendite täpsus ja selle täpsuse kajastamine terviseandmetes, mõõtmisvea esinemise tõenäosuse registreerimine, mõõtmistulemuste valideerimine alternatiivsete mõõtmiste vastu, inimliku või masinliku eksimuse võimalus andmete ülekandmisel, jms ○ ETIS andmestandardis üldiselt puudub konkreetselt andmete täpsuse registreerimise distsipliin. Andmed registreeritakse TTO ja tervisetöötaja vastutusel sellistena, nagu nad on registreeritud TTO süsteemi. ETIS andmekasutuse laiendamisel täiendavate sisendsüsteemide või teisest andmekasutust toetavate väljundsüsteemidega, on ilmselt vaja pöörata rohkem tähelepanu andmete täpsusele. Näiteks erinevad vererõhu mõõtmise seadmed ja mõõtmise meetodid võivad anda erinevaid tulemusi, mida tuleb ka erinevalt kasutajale esitada. ● Vastavus mõõdab terviseandmete sisemist kooskõla vastavalt tehnilistele kokkulepetele või regulaatori poolt seatud nõuetele. ○ Näiteks sobivad teatud sündmused vaid teatud asutuses ravil olevate inimeste terviseandmetesse, või näiteks peaks sama isiku terviseloos püsima soo tähis ühesugune va konkreetsete protseduuride esinemisel. ○ ETISe andmeid analüüsitakse vähesel määral regulaatori nõuete suhtes. Peamiselt seisneb see dokumentide esitamise statistiliste koondite arvutamises. ● Usutavus mõõdab terviseandmete vastavust üldtunnustatud ja/või tõenduspõhistele teadmistele inimeste tervise kohta. ○ Näiteks on inimese pikkusel, või analüüsi tulemustel, või siis nende parameetrite ajas muutumise kiirusel teatavad bioloogilised piirid. ○ Otsustustoe algoritmid, mida võidakse ETIS andmetele rakendada, töötavad mõlemas suunas, need algoritmid võimaldavad genereerida juurde uusi arvutuslikke andmeid, aga need algoritmid võimaldavad ka sõeluda välja terviseandmeid, mis ei ole tõenduspõhiselt loogilised. ● Ajakohasus mõõdab ajalist erinevust andmete registreerimise või kättesaadavaks tegemise ja nende andmete aluseks olevate sündmuste vahel. ○ Näiteks võib mõõtmise, mõõtmistulemuste sisestamise, ja mõõtmistulemuste otsustajale kättesaadavaks tegemise sündmuste ajaline erinevus olla suurem või väiksem. ○ ETIS dokumendipõhine andmete kogumine eeldab täna, et kogutavad andmed on vaadanud üle ja kinnitanud inimene. Selline kokkulepe lisab andmete edastamisse päevadesse-nädalatesse ulatuva viite. Teadaolevalt ei kontrolli ETIS täna andmete sisemist ajalist kooskõla rohkem, kui dokumendis olevate sündmuste aja kontroll mitte-tuleviku suhtes. Terviseotsuste kvaliteedi tõstmiseks on vaja vaadata üle nii andmete arusaadavuse kui ka kvaliteedi mõõtmed. ETIS liidestumismudelite hindamisel saab neid mõõtmeid arvestada. Samas ei ole uute liitujate abil võimalik parandada ETIS kasutus- ja andmemudelisse sisse ehitatud probleeme. 2.2. Tõhusad protsessid Tervisega seotud toimingud, mis tehakse ennetamise, ennistamise, ja edendamise käigus, võivad olla vähem või rohkem tõhusad. Tõhususe mõõde näitab otseselt tervisele mittesuunatud ootamistele ja tegevustel kuluva ressursi osakaalu kulutatud summaarsest ressursist. ● Reguleerimine ○ Defineerimise pingutused ○ Standardimise pingutused ● Liitumine ○ Integraatori pingutused ○ Andmesubjekti pingutused ○ TTO pingutused ○ DTO pingutused ○ Audiitori pingutused ● Kasutamine ○ Personaalne terviselogistika ○ Professionaalne terviselogistika ○ Avaliku tervise logistika ● Järelevalve ○ Seire pingutused ○ Juhtimise pingutused 2.3. Kohanemisvõime Terviseteadmiste, terviseolukorra, ja tehnoloogilise teadmise muutumisel on vaja terviseandmete ühendusmudelit muuta. Kõiki muudatusi ei ole võimalik ette näha. Samas on teatud määral võimalik prognoosida muutusi andmemahtudes, tervisega seotud andmetöötluse algoritmides, liituvate rakenduste arvus, jm. Osa nendest muutustest on kogemuslikud, osa on strateegilised soovid/visioonid. Kohanemisvõime suurendamiseks tuleb plaanida valmis tegevuskava nende muutuste sisseviimiseks tulevikus. Protsessimudeli üldistus Andmemudeli üldistus Kasutusmudeli üldistus Nõusolekumudeli üldistus 2.4. Privaatsus Delikaatsete isikuandmete, sh terviseandmete töötlemisel tuleb järgida kehtivaid privaatsusnorme. Kuidas erinevad teemad omavahel haakuvad. ● Ravisuhe ● Litsents ● Nõusolek ● IT keskkond 2.5. Inimesekeskne lähenemine Tervishoiusüsteemis ja üldse e-teenuste pakkumisel peaks tugevamalt orienteeruma kliendikesksele lähenemisele. Kuna tervishoiukorralduses on lõppkliendiks inimene, kellele teenust pakutakse parema tervise nimel, siis on oluline ka teenuste disainimisel ja teenuste kavandamisel (samuti süsteemi arhitektuuri lahendamisel) arvestada võtmekliendiga ja tema ootustega. Avalikus sektoris on sageli inimene ehk klient unustatud, kuna igapäevastel töökoosolekutel klient (maksumaksja) ei istu arutelu laua ümber enda huvide kaitseks ning sellest tulenevalt sageli kujunevad pakutavad teenused sellisteks, et ametnikel on mugav oma tööd teha, kuid kliendile reaalselt võib tekkida halduskoormust erinevate osapoolte vahel orienteerumiseks hoopis juurde. Et sellist arengut välistada, peaks uute teenuste ja lahenduste töösse võtmisel alati hindama ka kliendisõbralikkust, inimesele orienteeritust, tõusvat kasu inimesele ning soovitavalt kaasama inimest ka tagasiside saamiseks enne lõplikke otsustusi. Seega tööprotsesside standardisse peaks kuuluma alati kliendi vaade ja inimese hinnangu saamine. Selline lähenemine ennetab hilisemaid ümbertegemisi ja üllatusi, et teenust ei hakata kasutama 2.6. Teenused ja teenindus Riigiasutused on loodud erinevate seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Riigi ja hallatavad asutused on finantseeritud suuremas mahus riigi eelarvest s.t maksumaksja rahast, mis ühtlasi tõstab kõrgele ka ootused teenuse ja teeninduskvaliteedi osas. Ootused kompetentse ja kvaliteetse teenuse järgi avaliku sektori poolt kajastuvad usalduses valitsussektorisse. Avalike teenuste kvaliteeti ja rahulolu teenustega saab ja peaks mõõtma analoogiliselt kui seda teevad erasektori ettevõtted, kes on huvitatud enda klientidele parima teenuse pakkumisest. Hästitoimiva teenuste turu üheks oluliseks komponendiks ja eelduseks on kvaliteetsed teenused võtme-organisatsioonide poolt nagu näiteks TEHIK. TEHIK kui digiteenuste kompetentsikeskus peab olema teenustaset ning teeninduskvaliteeti eeskujulikult pakkuv organisatsioon. Oluline on, et TEHIKU organisatsiooni kultuuri üks osa on pühendatud pakutavate teenuste kvaliteedile, teenuste kvaliteedi hindamisele, näoga kliendi poole suunatud hoiakute etaloniks olemine. TEHIK-ul on oluline roll teenuste pakkumisel nii patsiendile/inimesele, eraettevõtetele kui tervishoiuteenusepakkujatele. Need teenused on nii TIS teenused, koolitused, konsultatsioonid kui nõustamine. Näiteks erateenuste turgu avades eraettevõtetele on ootus, et pakutavate teenuste portfell on kergesti hoomatav, kättesaadav, selge ja kiiresti rakendatav. Avalikus sektoris on häid näiteid erinevate riigiasutuste poolt, kelledest eeskuju võtta läbimõeldud teenuste portfelli osas, mis on selgelt asutuse kodulehel pakutavad vastavalt kliendi profiilile. Soovitatav on pakutavate teenuste osas küsida klientidelt (kõikidelt kliendi profiilidelt) regulaarset tagasisidet, hinnanguid ning sellest tulenevalt pidevalt parandada nii teenuste kui teeninduse tehnilist ja organisatsioonilist taset. Olulised mõõdikud siin on mugav, kiire, professionaalne, selge ja lihtne (teenus võib olla keeruline sisult, aga kättesaadavuselt lihtne ja selge). Kui pikemas perspektiivis osad teenused riigi poolt sisse ostetakse erasektorilt, siis kanduvad need nõudmised üle sisse ostetavatele teenustele (teenuseid pakkuvatele partneritele), kuna neid tehakse riigi volitusel ja kõik teenused moodustavad süsteemse terviku. Seega kokkuvõtteks TEHIK-ult eeldatakse eeskujulikku ja suunda näitavat eeskuju teenustele, mis on maksimaalselt automatiseeritud, standardiseeritud ning vastavad parimatele digiteenuste praktikatele kogu teenuste turu kontekstis. 3. Vaatenurgad 3.1. Inimene Inimese vaatenurgast on tervis tööriist, mis võimaldab eneseväljendamist, võimalikult avaralt ja pikaajaliselt. Terviseandmeid on vaja inimesel töödelda enda tervisest terviklikuma pildi saamiseks või endast tervikliku pildi edastamiseks tervise valdkonna eksperdile. Tervis tööriistana on kõigil inimestel olemas. Tervisesse panustavad kõik. Valikud sünnivad konkreetse inimese olukorra, võimaluste, ja teadmiste põhjal. Terviseandmete kogumine, teisendamine, ja esitamine nõuab ressursse. Inimene taaskasutab võimalusel varem töödeldud andmeid korduvalt. Lisaks on mineviku sündmuste kohta andmete saamine hiljem enamasti võimatu. Terviseandmete töötlemine korduvkasutust võimaldaval viisil võib olla investeering, mis teenib inimesele tagasi optimaalsema ressursikasutuse ja parema tervise läbi tulevikus. Iga inimene teeb otsuse tema terviseinvesteeringu suuruse kohta iseseisvalt. Kui terviseandmete töötlemine on inimese arvates tasuv investeering, siis ta ka on valmis panustama nende andmete töötlemisse. Vastasel juhul, kui terviseandmete töötlemise keerukus ja ressursinõudlikkus ületab inimese jaoks mõistlikkuse piiri, siis ta terviseandmete töötlemise kaudu oma tervisesse ei investeeri. Inimese vaatenurgast on kõik tema tervise kohta käivad andmed olulised tema tervise ennetamisel, ennistamisel, või ennetamisel. Iga üksiku olukorra lahendamisel kasutavad andmetöötluse vahendid ja eksperdid sageli vaid osa ühe inimese terviseandmetest. Samas võib andmete kasutamise määr muutuda koos tehnoloogia ja teadmise arenguga. Inimene otsib optimaalseimat võimalust oma terviseandmete töötlemiseks. Optimaalne lahendus peab sobima inimese vajaduste ja võimalustega, näiteks hinna, tervisemõju, ohutuse, ajakulu, jm omaduste poolest. Sobivate teenuste puudumisel jätab inimene terviseandmed töötlemata või kasutab alternatiivseid lahendusi, mille ohutus, turvalisus, või tervisemõju jätavad tihti soovida. 3.2. Digiteenuse osutaja Teabetöötluse ja kaugsuhtluse tehnoloogiate areng on jõudnud seisu, kus inimesed ja terviseteenuse osutajad vajavad erilisi toetavaid teenuseid oma terviseandmete töötlemise vajaduste katmiseks. Digiteenuse osutajad lahendavad spetsiifilised IKT vajadused ka tervisega seotud teabetöötluses. Digiteenuste loomisel ja osutamisel, nagu ka igasugu muude teenuste osutamisel, on oluline leida jätkusuutlik toimimisviis. Jätkusuutlikkus koosneb paljudest teguritest, millest osa on näiteks pikaajaline ja laiapõhjaline nõudlus, tõhusad tehnoloogilised lahendused, stabiilne regulatiivne keskkond, oskusteabe ja ressursside kättesaadavus, kohanemisvõime, jpt. Digiteenuse osutamiseks ehitatakse üles süsteem, mis peab looma rohkem lisandväärtust, kui kulub ressursse selle süsteemi loomiseks. Kuna maailm on pidevas muutumises, siis on jätkusuutlikkuse pikaajaline ettemääramine võimatu. Osa teenuse osutamisel tekkivast lisandväärtusest paigutatakse tagasi teenuse kohandamiseks muutuvates oludes. Jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik pingutus ei ole täiel määral ennustatav. Teenuse osutamisega on alati seotud risk, et teenuse jätkuv tagamine osutub mingil hetkel ebamõistlikuks. Selle riski katmiseks varutakse lisaressursse, millega seotud kulu avaldub lõppkokkuvõttes teenuse rahastamiseks esitatud arvel. Digiteenused vajavad toimimiseks omakorda teisi teenuseid, sealhulgas ka teisi digiteenuseid. Spetsialiseerumine võib aidata kaasa jätkusuutlikkuse kasvule, näiteks läbi suurema tõhususe ja kohanemisvõime. Digiteenused võib liigitada: ● Lõppkasutajale suunatud tarkvarateenused - Software as a Service (SaaS) ○ Terviseteenuse osutajale suunatud digiteenused ○ Inimesele suunatud digiteenused ● Tarkvarateenuse osutajale suunatud baastarkvara teenused - Platform as a Service (PaaS) ● Taristuteenused tarkvarasüsteemide majutamiseks ja ühendamiseks - Infrastructure as a Service (IaaS) ● Tarkvara- ja riistvarakomponentide toeteenused Digiteenuste väärtus inimese tervise vaates tekib läbi inimese või terviseteenuse osutaja, kes kasutavad digiteenust andmete kogumisel ja otsuste toetamisel. Digiteenuse osutaja vaatenurgast on vaja pöörata tähelepanu jätkusuutlikkust piiravatele või siis pigem vastupidi, jätkusuutlikust toetavatele teguritele. 3.3. Terviseteenuse osutaja Terviseteenuse osutajal on sarnased jätkusuutlikkuse saavutamise väljakutsed nagu eelmises jaotises kirjeldatud digiteenusel. Terviseteenuse osutaja jätkusuutlikkuse mudeli eripäraks on selgem vajadus tervisemõju saavutamiseks, ning suurem rõhk kindlustuspõhisele rahastamisele. Keeruliste terviseteenuste või digiteenuste juurutamine tarbija tegevusse on mõlemal juhul sageli vahendatud nõustaja, tunnustaja, hindaja, audiitori, vms poolt. Terviseteenuste (teraapia, ravimi, seade) kasutamise nõustamine toimub arsti poolt. Digiteenuste kasutamise nõustamine toimub konsultandi, arendaja, audiitori, vms vahendusel. Terviseteenuste jätkusuutlikkuse saavutamine majanduslikus mõttes on keeruline seetõttu, et teenuse tarbija, teenuse nõustaja ja teenuse eest maksja on tüüpiliselt erinevad isikud. Nende erinevate isikute huvide välja selgitamine ja rahuldamine on teenuse osutajale mitmekordne töö. Lisaks tuleb veel leida ühisosa nende huvide vahel. Näiteks võivad inimesed olla isiklikult huvitatud oma geenikaartide andmete töötlemisest, kuid tulenevalt kulu/tulu tõhususest ei ole teenuse eest tasumisest huvitatud haiguskindlustus. Või on näiteks kindlustus huvitatud inimeste tervisekäitumise korrigeerimisest (magusatarbimine, suitsetamine, vaktsineerimine), kuid nende muudatuste sisseviimine terviseteenustesse ei ole inimesele endale huvitav. Terviseteenused jagunevad rangemalt reguleeritud tervishoiuteenusteks ja muudeks teenusteks, millel on mõju inimese tervisele. Iga konkreetse inimese vaatenurgast võivad terviseteenused jaguneda veel mitmetesse alaliikidesse, näiteks tunnustuse järgi (riiklik, kogukondlik, rahvusvaheline). Terviseteenuse osutaja niigi keerulisse toimimisloogikasse digiteenuste lisamine ei muuda olukorda lihtsamini juhitavaks, pigem vastupidi, digiteenuste valimine, seadistamine, ja tagamine muudavad teenuse juhtimise veelgi keerulisemaks. Terviseteenuse osutaja vastutab oma teenuse tarbijate, inimeste ohutuse ja privaatsuse pärast. All hangitavad digiteenused peavad täitma samu nõudeid, mis on esitatud terviseteenuse osutaja andmetöötlusele. Nende nõuete täitmise kontrollimine toob terviseteenuse osutaja töölauale teemad, mis ei ole otseselt seotud inimese tervise olukorra mõistmise ja mõjutamisega. Terviseteenuse osutaja vajab kvaliteetseid, tõhusaid ja tunnustatud digiteenuseid, mida on lihtne põimida terviseteenuse osutamisse. Terviseteenuse osutamise jätkusuutlikuse toetamiseks on vaja toimivat mitmekesise valikuga tunnustatud digiteenuste turgu. Ilma toimiva digiteenuste turuta on terviseteenuse osutaja sunnitud arendama ise omale vajalikke digiteenuseid või loobuma uuenduslikest andmetöötluse lahendustest. 3.4. Regulaator Regulaator sõnastab poliitika õigusaktide või muude regulatiivsete ettekirjutuste kujule. Regulaatori tegevuse kaudu vormuvad põhimõttelised kokkulepped turuosaliste vahel. Terviseteenuste ja digiteenuste turgu võib ehitada üles erinevatele poliitikatele. Näiteks võib terviseandmete ühendusvõrgustik olla ehitatud üles kesksele organisatsioonile ja teenustele, samas kui alternatiivselt võib kujundada hajusalt paiknevate teineteist toetavate teenuste võrgustiku. Regulaatori targal seadistamisel liigub turg avanemise, kiirenemise, ja kohanemise suunas. Muutused turul toimuvad turuosaliste eneseväljenduse tõttu nii kui nii. Regulaatori roll on olla nende muutuste tasakaalustajaks ja läbirääkijaks. Regulaatori vaatenurgast on oluline mõista turuosaliste huvisid, leida ühisosasid, siluda vastuolusid. Terviseandmete vahenduskihi (ETIS) kujundamisel on ka regulaatori vaatenurgast vaadates oluline jätkusuutlikkus, kuid eelkõige kohanemisvõime vaatevinklist. Vähene kohanemisvõime tingib varem või hiljem murrangulisi muutusi, mille käigus lakkavad varasemad kokkulepped toimimast. 3.5. Integraator Integraator hoiab üleval teenuste turgu. Integraatori vahendusel leiavad teenuse osutajad vajalikud allteenused ja saavad pakkuda oma teenuseid teistele osapooltele. Integraator võimaldab erinevatel arendusprojektidel luua uusi lahendusi, mis sobivad koostööks samal teenuste turul. Näiteks koordineerib integraator erinevate standardimisrühmade tegevust ja avaldab nende loodud standardid teistele turuosalistele. Terviseandmete töötlusega seotud digiteenuste turul juhib integraator tehniliste kokkulepete sõlmimist Tervise infosüsteemi teenuseosutaja ja teiste digiteenuste osutajate vahel. Kokkulepete osaks on koosvõime, andmekaitse, teenustaseme, ja muude valdkondade tehnilised üksikasjad. Integraatori tegevus mõjutab otseselt andmestandardite kujunemist ühtse või killustunud turu suunas. Integraatori ülesandeks on viia ellu regulaatori poliitika. Näiteks tervishoiukesksel terviseandmete turul peab integraator keskenduma eelkõige tervishoiuteenuste osutajate ühendusvajaduste lahendamisele; inimesekesksel turul peab integraator avama ennast inimese valikutele, mis avaldub osalt läbi inimestele teenuseid osutavate ettevõtete. Integraatori tööriistaks on regulaatori, arendajate, ja teenuseosutajate poolt väljapakutud elemendid. Integraator aitab ühendada need elemendid osapoolte koostööks. Integraatori roll on taktikaline-strateegiline. Terviseandmete vahendamise protsess toimib ilma integraatorita jooksvalt väga hästi ja isegi mõningaid uusi arendusi õnnestub turuosalistel ilma integraatorita ellu kutsuda. Õigemini võtavad turu osalised selge integraatori puudumisel tema rolli üle ja hakkavad ise aktiivselt kujundama koostööks vajalikke lahendusi. Integraatori vaatenurgast on oluline selge regulatiivne olukord ja jätkusuutlik ressursside kava. 3.6. Partner-teenused, arendusteenused Digiteenuse osutajate rakendamisel läheb osalejatel vaja mitmeid täiendavaid teenuseid. Sealhulgas kasutajatugi või kõnekeskus, koolitus, notar, isikusamasuse kontrollimise teenused, teenuste registrid, standardite avaldamise teenused, ravimiregister, kodeerimiskeskus, rahvastikuregister, jpt. 4. Ehituskivid 4.1. Uuenduslikkus Uuenduslikkus elik innovaatilisus on üks käivitavatest mehhanismidest, et uued ideed ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmine saaks üldse toimuma. Uuenduslikkus on mentaliteet ja suhtumine, kombineerub eestvedamise ja juhtimisega. Kõikide vajalike faktorite üheaegne esinemine protsessides, annavad sünergia ja lõpptulemusena edu. Mida rohkem erinevaid ehituskive puudub või pole piisavalt hästi esindatud, seda rohkem hakkavad arengud ja protsessid venima. Uuenduslikkust peaks olema kriitilises hulgas erinevatel tasemetel juhtimises, poliitika kujundamises, erinevate koostööpartnerite hulgas ja teistes valdkondades, et luua soodsad tingimused eesmärkide õnnestumiseks. 4.2. Eestvedamine Eestvedamine on nagu majakas, mis näitab kõikidele erinevatele osapooltele sihte ning paneb ühiselt koordineeritud suunas liikuma. Suured muutused vajavad samaaegselt nii koostööd kui liidrit. Liider, mitte autokraatlikus mõttes, vaid visiooni ja aktsepteeritud autoriteedi mõttes. Suured muutuste protsessid ei saa toimuda käsu korras, vaid kaasa tulemise ja ühiste väärtuste jagamise sünergiast innustatuna. Kui selget visiooni ja selle kandjat pole, siis hakkab takerduma ka juhtimine ja tegevuste sünkroonsus üldiselt. Kulub palju aega ning ressursse ning pole tagatud sihtideni jõudmine planeeritud graafikus. Lisanduvad täiendavad riskid ja nende maandamisele kuluv ressurss. 4.3. Teenindamine Standardiseeritud teenuste portfelli väljatöötamine loob selgust ja läbipaistvust võtmerolli täitva organisatsiooni tegevustele. See aitab juhtida ootuseid ning loob selgust vastutuse ja rollide jaotuse maastikule. Defineeritud teenused aitavad planeerida ressursse, vähendavad määratlematust tegevuste planeerimisel ning korrastavad osapoolte vahelisi suhteid ning vastutust. Parimad praktikad ja hea tava avalikus sektoris analoogiliselt erasektoriga tõstab protsesside kvaliteeti, lõpptulemuse kvaliteeti ning seatud eesmärkide vastavust ootustele. 4.4. Tunnistamine Tunnistamise (sertifitseerimine) kinnitatakse teenuse või osaleja vastavust seatud nõuetele. Näiteks inimese võib tunnistada kõlblikuks juhtida autot, tootmisprotsessi võib tunnistada vastavaks kvaliteedinõuetele. Tunnistamise toimumise tõestuseks väljastatakse sageli ametlik dokument e tunnitus (sertifikaat). Tunnistamise otsus tähendatakse sageli üles ka vastavas kirjalikus või elektroonilises loendis (registris). Tunnistamine võib olla ka suuline, näiteks võib mõne toote, targa, või teenuse sobivust kinnitada tuttav inimene või arvamusliider. Tunnistamise viis võib olla lepitud kokku mitmesuguste erinevate osapoolte vahel. Vastavalt kokkuleppe ulatusele võib tunnistamise viis olla kirjeldatud näiteks õigusaktides, lepingutes, sisekorra eeskirjades, tavades, jms. Digitervise kontekstis kogu riiki katvate tunnistamisviise võib jagada kaheks: 1. Reguleeritud tunnistamised on sellised, kus tunnistamise põhimõtted on kirjeldatud õigusaktides. 2. Reguleerimata tunnistamised on sellised, kus tunnistamise põhimõtted on lepitud kokku ettevõtte, kogukonna, või üksikisiku tasandil (arvamus). Digitervise valdkonnas on tunnistamise mehhanismi võimalik rakendada mitmel moel. 1. Terviseteenuse osutaja tunnistamine 2. Tervisetarga (tervishoiutöötaja) tunnistamine 3. Digitaalne asutuse-samasuse tunnistamine (x-tee asutuse identiteet) 4. Digitaalne isikusamasuse tunnistamine (id kaart) 5. Digiteenuse turvalisuse tunnistamine 6. Digiteenuse koosvõime tunnustamine 4.4.1. Digiteenuse tunnistamine Reguleeritud tunnistusega digiteenus töötleb terviseandmeid seaduses toodud nõuete kohaselt ning on saanud vastava tunnistuse (kantud registrisse). Reguleeritud tunnistusviis ei tähenda automaatselt, et digiteenus töötleb andmeid kõrgemail turbetasemel või ravib selle kasutajad terveks kõigist haigustest. Tunnistus näitab lihtsalt vastavust nõuetele ja nõuete kogumeid võib olla erinevaid. Digiteenuste tunnistamine on oluline tööriist teenustele terviseandmete vahetamise turul osalemiseks. 1. Digiteenuse turbetunnistus terviseandmete lisamiseks. Tervise infosüsteemi andmete lisamisel rakendatakse andmesubjekti ohutuse ja terviseotsuste kvaliteedi tagamiseks kõrge tervikluse nõuet (ISKE T3). Kõrge terviklus seob andmed nende allikaga viisil, mis on võimalik vääramatult tõestada. a. Inimese vastutus andmete eest. Tervisetöötaja või inimene kinnitab andmete ehedust igal andmete lisamise juhtumil. b. Digiteenus või -seade on tunnistatud kõrgtervikluse nõuetele vastavaks. Digiteenuse poolt kogutud andmed loetakse ehedateks vastavalt teenuse kasutustingimustele. 2. Digiteenuse turbetunnistus terviseandmete väljastamiseks. a. Seadusest tulenev, erialane juurdepääs terviseandmetele. Tervise infosüsteemis hoitavad isikustatud terviseandmed peavad olema salastatud asjasse mittepuutuvate isikute eest (ISKE S2). Andmete töötlemisel tuleb tuvastada kasutaja identiteet ning tagada andmete salastatus hoiustamisel ning edastamisel. b. Andmete väljastamine andmesubjekti nõusolekul. Andmesubjektil on õigus avaldada enda kohta käivaid andmeid. Digiteenustele, mille kaudu andmesubjekt enda kohta käivaid andmeid avaldab (töötleb, vaatab, esitab, edastab), ei saa esitada andmekaitselisi piiranguid. Samas võib aidata kasutajatel valida turvalisemaid lahendusi digiteenuste turvatunnituste registreerimise ja avaldamise kaudu. 3. Digiteenuse koosvõime tunnistamine. Terviseandmete vahetamine digiteenuste vahel eeldab kokkuleppeid andmete tähenduses ja vormingus. Nende kokkulepete täitmise kontrolli võib lahendada mitmel erineval viisil. a. Integraatori vastutus andmevahetuse korraldamisel. Tervise infosüsteemi lisatavate andmete automaatne kontroll. b. Kasutaja vastutus digiteenuse valikul. Digiteenuste poolne andmete kontroll andmete väljastamisel Tervise infosüsteemist. Digiteenus saab andmeid kasutada määral, mil määral andmed vastavad kokkulepetele ja mil määral digiteenus järgib koosvõime kokkuleppeid. c. Digiteenuse koosvõime tunnistamine vastavaks andmestandardile. Analoogselt turbevastavuse mudelile (ISKE) kontrollitakse digiteenuse vastavust koosvõime mudelile (conformance profile). Digiteenuste tunnistuste liigitus ja tunnistamise viiside täpsustamine on vajalik eeldus digiteenuste turu toimimiseks. 4.5. Digiteenused Inimene otsib lahendusi oma terviseandmete töötlemiseks ja ka tervisetegevustes osalemiseks (tervisetegevuste töövoog, nt saatekiri-vastus, aja broneerimine, raviplaani elluviimine). Ka terviseteenuse osutajad otsivad lahendusi terviseandmete töötlemiseks ja tervisetegevustes osalemiseks. Sobivate digiteenuste leidmiseks on vaja teavet turul olemasolevate teenuste kohta. Teave digiteenuste kohta aitab ka digiteenuste osutajatel paremini kombineerida uusi teenuseid olemasolevatest. Näiteks võib uute tarkvarateenuste loomisel olla kasu teabest terviseandmete töötlemiseks sobivate IT majutusteenuste kohta; olemasoleva IT majutusteenuse rakendamine võib kiirendada uue tarkvarateenuse väljaarendamist. Üldiselt on info digiteenuste kohta olemas. Google otsingust leiab igaüks endale sobivaid lahendusi. Terviseandmete töötlemiseks sobivate digiteenuste otsimisel on vaja spetsiifilist informatsiooni andmeturbe, koosvõime, ja tõenduspõhisuse tunnistuste kohta. Nende tunnistuste nimekirja avaldamine aitab turuosalistel olemasolevates lahendustes orienteeruda. Digiteenuste liigitamise ja nende kohta teabe jagamisel võib arvestada näiteks järgmiste teemadega: 1. Digiteenuse sihtrühm a. Tarkvarateenuse (SaaS) sihtrühm on lõppkasutajad või teised tarkvarateenused. Näiteks käesoleva uuringu käigus kogutud sisend ettevõtjatelt viitab suures osas soovile arendada uusi tarkvarateenuseid; need teenused on suunatud tavainimesele või tervishoiutöötajale. b. Platvormiteenuse (PaaS) sihtrühm on tarkvarateenused. Uute tarkvarateenuste loojad on huvitatud ETIS liitumiseks sobivad IT baasteenuste rakendamisest - veebiserverid, X-tee turvaserveri teenus, pilvepõhised andmebaasid, krüptoteegid, jms. c. Taristuteenuse (IaaS) sihtrühm on platvormiteenuse või tarkavarateenuse osutajad. Uute tarkvarateenuste jaoks on vaja ETIS liitumiseks sobivad IT taristu/majutuse lahendusi, võimalusel kasutataks olemasolevad taristuteenuse pakkujaid. Taristuteenuse tarbijaks võib olla jagatud tarkvarateenus või ka terviseteenuse osutaja sisemine tarkvarateenus. 2. Digiteenuste liigitus andmetöötluse funktsiooni järgi a. Kogumisteenused registreerivad andmeid inimese terviseseisundi, terviseseisundit mõjutavate tegurite (keskkond, elustiil, päritolu), ja tervisetegevuste kohta. Andmed siseneda kasutaja vahendusel või anduritelt. b. Teisendusteenused muundavad terviseandmeid edasiseks töötluseks sobivale kujule i. Töötluse esmaseks andmekasutuseks võib muuta andmete kodeeringut ja vormingut. Näiteks võib teisendada andmeid relatsioonilisest andmebaasist HL7 sõnumiteks, või teisendada andmeid erinevate andmemallide vahel (HL7 v3 Observation -> HL7 FHIR Observation) ii. Töötluse teiseseks andmekasutuseks võib andmeid agregeerida (andmeladu) või algandmete põhjal genereerida uusi andmeid (otsustustoe soovitused) c. Esitusteenused väljastavad andmeid kasutajale. Andmete esituskuju võib olla optimeeritud vastava kasutaja rolli ja tööülesande jaoks. Näiteks võib visiitide aegu esitada teenindajale töövoona ja juhile teenuseliikide mahtude ülevaatena. 3. Komponendid, mehhanismid a. Uute digiteenuste koostamist toetab teave komponentide või mehhanismide kohta, mis võimaldavad lahendada terviseandmete koosvõime ja andmeturbe ülesandeid. Komponentide alla kuuluks ka teave ETIS teenuste kohta, sõnumivahetuse mustrid (MEP), sõnumimallid, kodeeringud-loendid, testimise automaatika, arendaja tööriistad (validaatorid, API moodulid), juhendid, jms 4. Digiteenuste liigitamine rakendamiseks vajalike oskuste ja tervisemõju ohutuse järgi a. Laiatarbe rakendused on kujundatud tavateadmistega kasutajatele. Näiteks võib inimene lehitseda oma terviseandmeid mõne telefonirakenduse kaudu. Laiatarberakenduste kasutaja terviseotsused võivad põhineda ainult ühes rakenduses esitatud andmetel; selline otsustuskäitumine peab olema inimesele ohutu. b. Erialased rakendused on kujundatud erialase ettevalmistusega kasutajatele. Näiteks võib tervisetöötaja analüüsida inimese tervisediagnostilisi andmeid võrdluses erinevate haiguste tüüpsümptomitega. Tervisetöötajalt eeldatakse kriitilist suhtumist rakenduse poolt esitatud andmetesse. Erialase rakenduse kasutaja kontrollib oma tähelepanekud üle teistest teabeallikatest. c. Meditsiiniseadmed koguvad terviseandmeid või rakendavad tõenduspõhiseid otsustusalgoritme uute terviseandmete genereerimisel. Meditsiiniseadmete toimimist testitakse ja auditeeritakse põhjalikult; meditsiiniseadmed läbivad reguleeritud tunnistustee. 4.6. Oskused Terviseandmete töötluseks vajalike digiteenuste loomine eeldab erilisi oskusi mitmes valdkonnas. Näiteks on vaja mõista tervishoiu õigusruumi, rahastusmudeleid, tervisetegevuste järgnevust (protsesse), mõisteid, kodeeringuid, andmemalle, turvaklasse, tarkvaraarenduse vahendeid, jpm. Kõige selle üksikasjalik omandamine käib ühele konkreetsele inimesele üle jõu. Küpsemad digitervisega tegelevad organisatsioonid on aastate jooksul kujundanud omale välja arusaamise digiteenuste arendamiseks vajalikest tegevustest ja rollidest. Digiteenuste turu avamiseks on vaja seda teadmist jagada uutele turule tulijatele. Teadmiste ülekandeks on vaja toetada suhtlust valdkonna ekspertide vahel. Sellise suhtluse vormid võivad olla erinevad. Näiteks kogemuste avaldamine uurimustööde või artiklite kaudu, koolitamine (koolid, täiendõpped), koostöövõrgustike toetamine (klastrid, ühisprojektid, häkatonid), jms. Oskuste kasvatamisel on oluline arvestada ka rahvusvahelise mõõtmega. Digiteenuste arendajatel peab olema võimalus piireületavates koostöövõrgustikes osalemiseks. Digitervise teenuste loomisega seotud arendus- ja haldusprotsesside uurimine ning kirjeldamine peaks olema konkreetne spetsialiseerumine IT, meditsiini, õiguse või muude valdkondade õppeasutustes. 4.7. Integratsioonid Terviseandmete töötlemiseks loodud digiteenuste ühendamisel ühtseks, inimesekeskseid terviseteenuseid toetavaks võrgustikuks on oluline valida sobiv teenuste üldistus. Hea teenuste üldistus toetab loodava võrgustiku kasvu ja kohanemisvõimet. Näiteks võib ühenduste võrgustik olla seatud konkreetset tervisetegevuste järgnevust toetama: ● Mediposti terviseandmete võrgustik toetab laboritellimuse ja laborivastuse liikumist ühest asutusest teise, arstipraksisest laborisse ja laborist arstipraksisesse. Selline integratsioon on loodud tellimus-vastus töövooga seotud andmete liikumiseks asutuste vahel. Igas töövoos osaleb kaks asutust (tellija, täitja). Terviseandmete ajalugu Mediposti teenuses ei teki. ● Digiretsepti terviseandmete võrgustik toetab retsepti väljakirjutamise, väljaostmise, ja ravimiloo/koostoime toiminguid. Teenuste kokkulepped katavad ühe tervisetegevuste voo erinevaid samme. Konkreetses töövoos võib osaleda mitmed osapooled (arstipraksis, apteegid, inimene). Ühenduste võrgustik võib olla kujundatud ka pelgalt andmete jagamise vaatenurgast, ilma konkreetseid tegevuste järgnevusi fikseerimata. Näiteks: ● ETIS digilugu arhiveerib inimese tervisesündmuste dokumente universaalselt, digiloos olevad terviseandmed võivad olla aluseks mitmesugustele jätkutegevustele; ETIS digiloo andmetel põhinevad töövood on defineeritud muudes kokkulepetes, mis võivad eksisteerida digiloo kasutajate vahel (e-konsultatsioon). Ühendusteenustele sobiva üldistuse otsimisel võib lähtuda erinevatest mustritest: 1. Toimingupõhine andmehaldus - andmete muutmisel või lugemisel saab kasutada teenuse kirjelduses välja pakutud valdkonna-spetsiifilisi funktsioone. Näiteks võib olla eraldi funktsioon retsepti väljaostmise registreerimiseks. Andmete seisust või muudatustest ülevaate saamiseks peab arendama välja ka eraldi päringuteenused spetsiifiliste kasutusjuhtude jaoks. 2. Registripõhine andmehaldus - andmete muutmisel või lugemisel lähtutakse konkreetse andmeobjekti kehtivast seisundist. Näiteks võib muuta konkreetse laboritulemuse registris mittekehtivaks. Andmete seisust või muudatustest ülevaate saamiseks peavad andmeid kasutavad digiteenused külastama perioodiliselt või vastavalt vajadusele registrit. 3. Sündmustevoo põhine andmehaldus - andmevahetuse osapooled annavad ühise sõnumivoo kaudu teada uutest andmetest terviseseisundite, isikuandmete, või tervisetoimingute kohta. Iga uus seisund on uus sõnum või sündmus. Varasemad sündmused võivad kaotada kehtivuse uute samasisuliste sündmuste ilmnemisel. Need samad andmevahetuse osapooled võtavad teadmiseks neile huvi pakkuvad sündmused. Tomingupõhine lähenemine on kõige tihedamalt seotud konkreetse tegevusmudeliga. Tegevusmudeli muutumisel tuleb muuta teenuseid. Registripõhine lähenemine fikseerib andmeobjektide identiteedi loogika, andmeobjektide liigenduse muutumisel on vaja register ja teenused ümber ehitada. Sündmusepõhine integratsioon eeldab kõige vähem tuleviku ennustamist ja on ka kõige lihtsamini kasvatatav (skaleeritav). Samas järjekorras (toimingupõhine -> registripõhine -> sündmusepõhine) kasvab ka osalejatelt nõutav üldistusvõime. Terviseandmete ühendusteenustele sobiva üldistuse otsimisel tuleb arvestada järgmiste kasutusjuhtudega: 1. Terviseseisundit kirjeldavate andmete jagamine a. Kasutusjuhtum: terviseseisundi andmete lisamine b. Kasutusjuhtum: terviseseisundi andmete väljastamine (lugemine) 2. Tervisetegevuse üleandmine järgmisele täitjale a. Kasutusjuhtum: tervisetegevuse üleandmine (tellimine, vastamine) b. Kasutusjuhtum: tervisetegevuse vastuvõtmine (pakkumine, täitmine) 3. Isikuandmete jagamine a. Kasutusjuhtum: isikuandmete täpsustamine (lisamine, muutmine) b. Kasutusjuhtum: isikuandmete lugemine 4. Nõusoleku jagamine a. Kasutusjuhtum: nõusoleku küsimine b. Kasutusjuhtum: nõusoleku andmine c. Kasutusjuhtum: nõusoleku lugemine 5. Teenuse andmete jagamine a. Kasutusjuhtum: teenuse andmete täpsustamine (lisamine, muutmine) b. Kasutusjuhtum: teenuse andmete lugemine Ühendusteenuse kiirema ja paindlikuma arengu eesmärgil on mõistlik kaaluda ETIS tänaste teenuste ümberkujundamist nii, et erineva vajaduse ja võimekusega liidestujad saaks kasutada erinevaid tehnilisi kasutusmustreid. Esmalt on vaja tagada operatiivse iseloomuga sündmustevoog andmevahetuses osalevate digiteenuste vahel. Operatiivset andmevoogu võiks ETIS toetada keskse arhiiviga, mis võimaldaks taastada andmevoogu sündmusi lõpmata pika aja jooksul. Teiseks võib ETIS pakkuda registriteenuseid spetsiifiliste andmeobjektide vaates (isikuandmed). Alles kolmandas järjekorras võib arendada spetsiifilisi funktsioone konkreetsete kasutusjuhtumite toetuseks. Funktsionaalseid teenuseid, arhiivi, registreid võivad kesksüsteemi asemel lahendada hajusad digiteenused näiteks üle x-tee toimuva koostöö raames. 4.8. Andmed Terviseandmete tähenduse ja vormi kodeeringute täiustamine on jätkuv protsess. Digiteenuste turu ühendamiseks on vaja valida sobiv mudel. ETIS-e loomise ajal valiti tervisedokumentide digiteerimise vaatenurk. Digitaalsed tervisedokumendid peegeldavad paberdokumentide rolli andmete edastamises töövoo osapoolte vahel. Dokumendi loojaks on definitsiooni järgi inimene (arst), kes ka dokumendil olevad andmed kinnitab. Dokumentide nomenklatuur kujuneb terviseprotsessi tegevuste järgnevusest, kus erinevate tegevuste vahel liiguvad erinevat liiki dokumendid ja kannavad andmeid ühest tegevusest teise. ETIS dokumendid koosnevad tervisesündmuste logikirjetest. Erinevat liiki dokumendid sisaldavad sarnaseid alajaotisi, andmemalle, mis dokumenteerivad terviseseisundit (analüüsid, sümptomid, diagnoosid, jms), läbi viidud ja soovitatud tervisetoiminguid, ning seoseid teiste andmeregistritega (viited seotud dokumentidele, haigusjuhtumile, patsiendi andmetele, terviseteenuse osutaja andmetele, jms). ETIS dokumendid on lisaks sildistatud andmete privaatsuse üksikasjalikuks juhtimiseks. ETIS dokumendipõhine loogika võimaldab suuresti katta olemasolevad ja tulevased vajadused tervisesündmuste andmekooseisust lähtuvalt. Dokumentidesse koondatud struktureeritud terviseandmed on masintöödeldavad ja neid saab jätkuvalt viia teisendamiseks ja esitamiseks sobivale kujule. Samas jääb dokumendipõhine loogika jalgu andmelogistika uutele vajadustele. Üks probleem on dokumendipõhise andmestandardi väike kohanemisvõime muutuvate terviseprotsesside jaoks; dokumendimallide kokkuleppimine on pikaldane protsess. Teine probleem on dokumentide koostamisse sisse kujundatud inimkomponent; andmete liikumine peaks olema oluliselt operatiivsem, kui dokumendipõhine lähenemisviis seda soosib. Juba täna võib ETIS digiloost leida palju masinate poolt koostatud dokumente, kus paljud dokumendipõhisusest tulenevad andmesektsioonid on liigsed. Digiteenuste ühenduskihi arendamisel võiks kaaluda ETIS andmemudeli arendamise korrastamist, värskemate rahvusvaheliste koosvõimelahendustega ühtlustamist, ning sündmusepõhise operatiivsemat andmeedastust võimaldava andmestiku defineerimist. 4.9. Koosvõime Vastavalt digiteenuste turu küpsusele kasvab osalejatel võime eristada (intelligentsus) teenuste ühendamisel üleskerkivaid probleeme. Laiem teenuste ühendamise oskuste ja lahenduste levik tähendab suuremat koosvõimet. Allolevas tabelis on eristatud 12 koosvõime valdkonda. Selline valdkondade liigitus on innustatud kontseptuaalse koosvõime liigitusest (Levels of Conceptual Interoperability Model - LCIM, https://en.wikipedia.org/wiki/Conceptual_interoperability). Tabelis on read rühmitatud erinevate värvide abil järgmiselt: ● Kollane: Sisuline või väärtuspõhine andmevahetuse osapoolte liigitamine ● Punane: Majanduslikud kokkulepped osapoolte vahel ja tasuvus ● Roheline: Andme-tehnilised kokkulepped (tegevuste järgnevused, kodeeringud, mallid, liidesed), koosvõime kitsamas mõttes ● Sinine: IT teenuse tehnilise lahenduse kokkulepped (andmeturve) Koosvõime valdkondade liigitamise eesmärk on luua raamistik ühenduste kokkulepete liigendamiseks, oskusteabe liigitamiseks, ja valdkondade valitsemise kokkuleppimiseks. Tabelisse on lisatud ka veerg koosvõime valdkonna valitseja kohta; valitseja on pakutud esialgsena ja see tuleb vastavalt erinevatele arengustsenaariumitele üle vaadata. Koosvõime valdkond Kokkulepped Osapooled Valitseja E-teenuste liigitus Pakkujad, tarbijad, kataloogi TEHIK Roll pidajad Eetika Ohutus, väärtus tervisele, Valdkonna eksperdid Parlament, väärtus teadusele valitsusasutus (SoM) Õigus Vastavus õigusele Valdkonna eksperdid Parlament, valitsusasutus (SoM) Majandus Rahastamise viis ja Haigekassa, kindlustus, TTO, ? jätkusuutlikkus kasutajagrupp, pakkuja, tarbija Ajastus Andmete värskus ja säilitamise Valdkonna ja tehnilise koosvõime TEHIK aeg eksperdid Sündmus Tegevuste järjestus ja vastutuse Valdkonna ja tehnilise koosvõime TEHIK üleminek eksperdid Tähendus Andmete kodeerimine ja Valdkonna ja tehnilise koosvõime TEHIK vastavused eksperdid Mall Sõnumite mallid, säilitamise Tehnilise koosvõime eksperdid TEHIK vormid Turbetase Turbeklass (ISKE) Andmeturbe eksperdid AKI Ühenduvus Sõnumitranspordi kanalid X-tee jm kanalite eksperdid, RIA andmeturve Tarkvara Tehnoloogiline profiil Teenuse omanik, arendaja, ? haldaja, andmeturve Paiknemine Füüsiline keskkond ja haldus Teenuse omanik, arendaja, AKI haldaja, andmeturve 4.10. Õigusruum Digiteenuste ühendamiseks ETIS andmevahetusega lubab tänane õigusruum peamiselt kahte järgmist mehhanismi: 1. ETIS andmekasutuse tervishoiuteenuse osutaja vastutusel. a. Tervishoiuteenuse osutaja vastutusel ETIS digiloo andmekasutus juba täna toimib. Uute digiteenuste loomine on vaevaline peamiselt keerukuse ja selge teenindusfunktsiooni puudumise tõttu. 2. ETIS andmete väljastamine andmesubjekti vastutusel a. Vaja on luua teenus andmete väljastamiseks andmesubjekti nõusolekul. Inimesekesksete terviseteenuste arendamise vaatenurgast on kerkinud küsimus terviseandmete kogumisest olukorras, kus tervishoiuteenuse kasutamist ei toimu või lisaks tervishoiuteenusele kasutab inimene teisi terviseteenuseid lisaks. Tänane ETIS andmekasutus vastavalt ülaltoodud õiguslikele reeglitele eeldab andmete lisamiseks tervisehoiuteenuse kaasamist, kuigi praktikas on ETIS patsiendiportaalis juba täna funktsioone, kus inimene lisab ETIS digilukku andmeid iseseisvalt (tervisedeklaratsioon). Üks lahendus oleks inimese poolt kogutavate andmete võimaldamine koostöös tervishoiuteenuse osutajatega. Selle idee kohaselt juhendaks tervishoiutöötaja inimest sobiva digiteenuse valikul ja kasutamisel. Vastav tervishoiuteenuse osutaja ja -töötaja jääks vastutama inimese poolt kogutud andmete kvaliteedi eest. Uurimisrühmalt on ettepanek arendada terviseandmete ühendusteenuseid suunas, mis võimaldaks: 1. Andmete kogumist digiteenuse osutaja vastutusel. See tähendaks meditsiiniseadmete tunnistamise sarnast reeglistiku. Nõuetele vastavate digiteenuste kaudu kogutud andmed oleks ühenduskihis vastava tähistusega (täpsusklass). 2. Arendada välja personaalse terviseandmete konto teenuste turg, kus kogutavate andmete eest vastutaks inimene ise. Andmed oleksid tähistatud vastavalt nende kogumise viisile ja vastutusele (tervishoid, inimene, digiteenus). 4.11. Ressursid Digiteenuste turu käimas hoidmine eeldab jätkusuutlikku ressusikava ● Investeeringud ○ Toetused -> Majanduskasv läbi tervise ja tõhusate teenuste ● Teenuste rahastamine ○ Riigilõiv ○ Tasuline liitumisteenus ○ Tervisekonto kuutasu ○ Riigieelarve ○ Tervisehoiu rahastamine -> digiteenused 4.12. Valitsemine Digiteenuste turu käivitamise üks olulisi aluseid on kokkulepped oluliste teemade (ohutus, turvalisus, koosvõime, poliitika) valitsemise organisatsiooni ja protseduuride kohta. ● TTO ● DTO ● SoM ● TEHIK ● RIA ● AKI 5. Kaasused, kasutuslood 5.1. Kasutuslugude tüübid näidete kaudu ja nende erinevad dimensioonid Kasutuslugude kaasustele on lähenetud inimese vaatest (mitte TTO ega riigi/ametniku vaatest). Samas pakuvad loodavad teenused ja lahendused võimalusi nii arstidele kui kõikidele teistele tervishoiuteenusepakkujatele (edaspidi TTO) ning avavad uue turu erateenusepakkujatele (näiteks digiteenuse pakkujatele, edaspidi nn DTO-dele). Toodud kõikide kasutuslugude näidete puhul saab tuua välja erinevad dimensioonid (mis kõik on omavahel seotud ja kombineeritavad): - Organisatsiooniline - Äriline s.t ärimudel ja rahastamismudel - Tehniline ja arhitektuurne - Turvalisus ja privaatsus - Juriidiline lahendus TTKS ja IKS mõttes - Tervishoiupoliitiline, poliitiline käivitus 5.2. Esimene kaasus: Isik soovib teha kõikidest enda kohta tervise infosüsteemi kogutud andmetest (s.h pildid, filmid, labori analüüside dünaamika, diagnoosid, ravimid jms) elektroonilist väljavõtet, et küsida teisest arvamust nt Soomest või tasulisest vastuvõtust (kiropraktik, ortopeed, neuroloog, günekoloog, hiinameditsiiniarst jne) o Vajalik rahvusvahelistele standarditele vastav elektrooniline formaat (xml, pdf, dicom, jne) o TIS pakub patsiendiportaalist vastavat teenust andmete väljavõtmiseks (erinevad formaadid, ulatus ja usalduspiir võivad olla erineva hinnakujundusega) o TIS patsiendiportaal teavitab inimest riskidest andmete edasisel kasutusel ja küsib kinnituse, et info on loetud ja teadvustatud o Patsiendiportaal võib pakkuda ka kombineeritud teenust, kus inimene annab teadliku volituse erateenusepakkujale, kes saab autoriseeritud ligipääsu TIS arhiivile andmete pärimiseks 5.2.1. Juriidiline vaade Isikuandmete kaitse seadus tagab inimese õiguse saada tema kohta käivaid andmeid3. 3 IKS § 19 lg 1 Vaatamata sellele, et seadus võimaldab andmete väljastamist andmesubjekti soovitud viisil4, puudub täna tehniline ja jätkusuutlik lahendus andmete elektrooniliseks väljastamiseks, mistõttu lahendatakse see probleem valdavalt paberil. Kuidas andmeid edaspidi elektrooniliselt väljastada, kirjeldab käesoleva raporti tehniline ja arhitektuurne vaade. Inimene otsustab ise, kuidas ta oma andmeid hoiab /töötleb, kuigi asjatundlik nõustamine oleks asjakohane. Kui isik soovib oma andmete põhjal küsida teiselt tervishoiuteenuse osutajalt teisest arvamust oma diagnoosi või raviotsuse kohta, siis piisab teise TTO poole pöördumisest. Sellist pöördumist käsitletakse sooviavaldusena tervishoiuteenuse saamiseks, mille käigus annab inimene füüsiliselt või edastab elektrooniliselt (nt personaalkonto kaudu) oma andmed teisele tervishoiuteenuse osutajale. Andmete elektroonilise edastamise puhul on tegemist telemeditsiini teenusega, mille käigus võtab teine TTO saadud info alusel seisukoha meditsiinilises küsimuses ilma patsiendiga kohtumata. Täna on telemeditsiini teenuse osutamisel esile kerkivad probleemid pigem tehnilist laadi, kuna kõiki andmeid ei ole hetkel veel võimalik digitaalselt edastada. Õigusloomelist muudatust olukorra lahendamine ei vaja. Inimese enda soovil tema terviseandmete töötlemine (sh TISist väljastamine) tugineb inimese poolt antud nõusolekule – andmed edastatakse inimese poolt valitud teenusepakkujale (DTO) otse TISist. Nõusoleku andmisel on rida tingimusi5, millele see peab vastama, ent peamine on, et nõusolek sellise teenuse kasutamiseks oleks vabal tahtel põhinev, et selle raames kasutataks üksnes asjakohaseid terviseandmeid ning et andmetöötlus oleks turvaline. Delikaatsete isikuandmete töötlemine niisuguste teenuste raames vajab Andmekaitse Inspektsioonis registreerimist (IKS 5. ptk) ning kui andmeid edastatakse kolmandasse riiki (st väljapoole ELi), siis ka sellekohast Andmekaitse Inspektsiooni luba (IKS § 18). 5.2.2. Organisatsiooniline ja äriline vaade Elementaarne teenus TIS-i patsiendiportaalis. Kõige lihtsam eritüübiliste formaatide valikuna pakkuda andmete allalaadimist isiku enda arvutisse. See võib olla ka tasuline teenus inimesele, mille hind ei pea olema kõrge. Kõik tehnilised ja juriidilised eeldused on selle teenuse loomiseks olemas. Hiljem saab teenuse siduda patsiendi personaalse konto ja selle haldamisega ja praktika olemasolul kogu teenuse sisse osta. 5.2.3. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus Tegemist on ühesuunalise teenusega, kus kogu vastutus andmete edasise kasutamise eest lasub isikul ja edasisele andmetöötlusele mingeid nõudeid ei esitata. Nõuded on ainult TIS-i logimisel ja teenustele ligipääsul. Andmesubjekti nõusolekul andmeid töötlevatele digiteenustele liitumis tegevustest antakse ülevaade punktis 7. Digiteenuse liitumistegevused 4 IKS § 19 lg 2 5 IKS § 12 ja digiteenuste turvalisuse tunnistamise põhimõtetest punktis 4.4.1. Digiteenuse tunnistamine . 5.2.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade Loob eeldused selleks, et inimene võtab ise vastutuse oma tervise eest. Teenusel on tugev teadlikkuse kasvatamise komponent. Andmeid väljastades tuleb inimest teavitada riskidest ja anda soovitusi turvaliseks andmetöötluseks. Teenus loob eeldused erateenuste tekkimiseks digitervise teenuste turul. 5.3. Teine kaasus: Inimene/arst soovib saada enda või teiste TTO-de poolt TIS-i kogutud andmete pealt erinevaid teenuseid (erineva raskusastme või keerukusega): o meeldetuletusi – järgmine vaktsineerimine (endale või lastele), järgmise kroonilise diagnoosi jälgimiseks vajaliku analüüsi esitamise aeg, järgmine pöördumine, osalemine skriiningus jne o visuaalseid väljavõtteid (graafikuid, pilte jms) ajalises dünaamikas – nt veresuhkur, vererõhk, PSA markerid veres, jne erinevate analüüside näitajad veres jm kehavedelikes või uuringutes (s.h MRT, jms) o jälgimisteenused – erinevate diagnooside jälgimiseks või järelraviks (nt infarkti, insuldi jt korral). Ravijuhistes on toodud jälgimise ja kontrollnäitajate sagedus ning väärtused. Vaatamata sellele, et kirjeldatava kaasuse raames pakutavate teenuste spekter on lai, on selle tunnuseks, et teenuste osutamise käigus kasutatakse olemasolevaid andmeid ja ei eeldata uut vastuvõttu enne teenuse pakkumist. Lihtsamatel juhtudel kujutab teenus abimeest enda tervisest hoolivale inimesele. Üldiselt on analoogsed teenused TTO kvaliteedisüsteemi osaks, mis võimaldavad arstil hõlpsalt visualiseerida suuri andmehulki, mis seni on tihti jäänud üksikuteks andmeteks erinevatel dokumentidel. Sellised teenused tõstavad töö kvaliteeti ja tõhusust, võimaldades muuta aja jooksul kogutud andmed kasutatavaks. Need on vajalikud teenuse arstile patsientide pikaajaliste andmete ja tervise dünaamika jälgimiseks, eriti krooniliste ja eakate patsientide jälgimiseks. Kui arstidele-õdedele teha kohistuslikuks kogutud andmete vaatamine ravitöös, siis see eeldab intelligentseid, kiireid ja mugavaid tehnilisi lahendusi olemasolevate andmete pealt, mis säästavad arstide-õdede aega. 5.3.1. Juriidiline vaade Kuna teenus võib olla disainitud nii inimesele (inimene ise tellib ja maksab) kui ka tervishoiuteenuse osutajale (TTO (Haigekassa) tellib ja maksab), siis tuleks vaadata neid kaasuseid eraldi. Kui TTO tellib/ostab teenuse vastavalt raviplaanile, siis toimub teenuse osutamine tervishoiuteenuse osutamise käigus ja andmete töötlemine toimub vastavalt kehtivale seadusele (TTKS, IKS). Õigusloomelist muudatust olukorra lahendamine ei vajaks, kui teenuse osutamiseks ei peaks muutma tervishoiupoliitilist korraldust ning seeläbi korrigeerima teenuste rahastamise süsteemi. Täna selliseid teenuseid Haigekassa poolt ei rahastata (täisautomaatset otsustustuge, digitaalseid ravijuhiseid, jt) kuigi parema tervishoiuteenuse osutamise nimel võiks seda kaaluda. Tänane praktika piirdub TTO-de enda vastutusel erinevate sisse ostetud IT-lahenduste integreerimist oma infosüsteemidesse, mitte kasutades hajusandmeid. Kui inimene ostab ise teenuse (näiteks oma tervise juhtimiseks), siis piisab valitud teenusepakkujale (DTO-le) nõusoleku (volituse) andmisest enda andmete töötlemiseks. Inimene on nõus ise teenuse eest maksma, mis tähendab, et see aitab avada turgu tervise juhtimist toetavatele teenustele ka laiemalt. Vajalik DTO-de volitatud ligipääs andmetele. Tehniline võimekus täna puudub – selle eelduseks on TIS teenus kombinatsioonis patsiendiportaaliga (kui isiku volitusel teenus) või DTO ligipääs TIS andmearhiivile kas isiku või TTO volitusel. Esimesel puhul – kus ühelt poolt isik annab volituse andmetele ligipääsuks ja teiselt poolt võimaldab süsteem ligipääsu andmearhiivile (kohmakas ja mitte eriti jätkusuutlik lahendus on ühesuunaline ja korduv andmete väljastamise patsiendiportaalist inimese vahendusel). Teisel puhul TTO usaldab kolmandat osapoolt oma teenuse pakkumise raames pakkuma kasulikku tehnoloogilist lahendust – näiteks tänases praktikas Medipost, või planeeritud Dermtest jt ideed. Sellised lahendused saaksid edeneda kiiremini standardiseeritud teenuste olemasolul TIS/TEHIK teenuste paketis. Oluline takistus selleks on mittepaindlik tervishoiukorraldus, kus pudelikaelaks on TTO motivatsiooni vähesus ja võimekus võtta kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi. Tervishoiukorralduslike meetmetega ei soodustata innovatsioonide rakendamist näiteks teenuste kvaliteeti, ravitulemuste hindamisse ja selle sidumisega teenustest maksmisega Haigekassa (kindlustaja) poolt. Patsiendi kui kindlustuse võtja osalus teenuste valiku koostamisel puudub reaalne ligipääs selle loetelu mõjutamiseks. Kindlustusvõtja võimalus endale teenusepakkujat ja teenust valida on nullilähedane – see kõik on reglementeeritud HK ja TTO vaheliste lepingutega ning HK teenuste nimekirja/hinnakirjaga. Tänane tervishoiukorralduse ja hinnakujunduse mudel pole avanud võimalusi suuremaks tehnoloogiate sissetoomiseks erasektori kaasamise ja patsiendi kaasamise abil. See on tekitanud teatud ärimudeli monopoli riigi poolt. Näiteks ravitulemust, kvaliteeti ja arsti aega parandavad teenused võiksid olla HK hinnakirja objektiks. Alternatiiviks on tasulised teenused, mis järjest jõudsamalt tekivad meie tervishoiu turule – nii siseturult kui globaalselt turult. Nende miinuseks on üldine teenuste kättesaadavuse kihistumine, eriti kui riigipoolseid ja HK-poolseid tegevusi endiselt turu avamise ja reguleerimise mõttes ei astuta. Teenus peab olema sertifitseeritud nii tehniliselt kui meditsiiniliselt, v.a meeldetuletused patsiendile. Meditsiiniline vastavuskinnitus on oluline selleks, et tulevased kasutajad saaksid olla kindlad teenuse kvaliteedis, st esitatud meditsiiniline teave on usaldusväärne ja arusaadav ning seeläbi on teenus võimeline looma väärtust. Tehniline vastavuskinnitus on oluline ka selleks, et teenus oleks kasutatav tervishoiuteenuseosutajate poolt (näiteks vastama standarditele, mõõteriistad peavad olema taadeldud, mõõtühikutesüsteemid vastama nõuetele võrreldavuse tagamiseks jms). seega sellistele teenustele kehtivad samad turvanõuded kui TIS-le. Teenus on universaalne ja sobib ka piiriüleseks kasutamiseks kui kasutatakse rahvusvahelisi andmestandardeid. 5.3.2. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus Tegemist on lihtsamal juhul ühesuunalise inimese vastutusel pakutava teenusega. Keerulisematel juhtudel samadele nõuetele vastava teenusega kui TTO-de pakutavate teenustega. Andmesubjekti nõusolekul andmeid töötlevate digiteenuste liidestamise protsessist ja turbepõhimõtetest on juttu käesoleva dokumendi teistes osades (7. Digiteenuse liitumistegevused, 4.4.1. Digiteenuse tunnistamine ). Kuna andmesubjekt võib terviseandmeid töödelda suvalise digiteenuse kaasabil, siis saab antud teenuse tunnistamise (sertifitseerimine) tase olla määratud vaid soovituslikult. Tervise või andmekaitse vaates ohutuks tunnistatud digiteenus võiks olla kasutajate poolt eelistatud. 5.3.3. 5.3.3.Organisatsiooniline ja äriline vaade Teenuse lahendus sõltub suures plaanis sellest, kes teenuse eest maksab ning kujutab seeläbi endast eelkõige tervishoiupoliitilist küsimust. Kui teenust vajab tervishoiuteenuse osutaja, siis on maksjaks Haigekassa, ent kui teenust vajab inimene, võivad vastavalt poliitilisele otsusele kõne alla tulla nii Haigekassa kui ka isik ise. Peamiseks probleemiks tänase rahastusmudeli juures näeme seda, et Haigekassa ei motiveeri rahastamishoobadega piisavalt ennetust ega osta ravikvaliteeti, mistõttu puudub tervishoiuteenuse osutajatel motivatsioon käesolevas kaasuses kirjeldatud teenuseid osutada ja edasi arendada. Kui Haigekassa rahastusmudel siduda ravijuhiste elektroonilise jälgimise kohustusega, siis oleks mehhanism loodud selliste teenuste tekkimiseks (loomiseks/kasutuselevõtuks) tervishoiuteenuse osutajate sees. Kolmandatele osapooltele turu avamise mõttes oleks mõistlik kaaluda ka võimalust, et inimene maksab ise teenuse eest või saab kasutada Haigekassa raha oma tervise juhtimiseks ja ennetuseks. Praeguses tervishoiukorralduses saaks neid teenuseid pakkuda üksnes inimese enda poolt makstava lisaraha eest – digiteenuse pakkuja saab volitatud (inimese nõusolek) ja sertifitseeritud (vastavuskinnitus teenusele esitatud nõuetele autoriseeritud asutuse poolt) ligipääsu andmetele ning pakub tasulist teenust isikutele: - nt isikud ostavad endale meeldetuletused - nt isikud ostavad endale diabeedi vm krooniliste haiguste näitajate dünaamika jälgimise jm teenused, mis turule tekivad - isikud ostavad enda vanemate (kes on eakad ja jälgimisel) tervise näitajate meeldetuletused vm info mingitelt anduritelt, mis neil küljes monitoorivad vms. 5.3.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade Vajalik DTO-de volitatud ligipääs andmetele. Tehniline võimekus täna puudub. Peamine takistus selleks on mittepaindlik tervishoiukorraldus koos ärimudeli monopoliga. Kindlasti on selle teenuste turu avamisel mõjud kogu tervishoiukorraldusele, kuna rahaliselt pole see teenus kõikidele kättesaadav. o Teenus peab olema sertifitseeritud nii tehniliselt kui meditsiiniliselt, v.a meeldetuletused patsiendile; o Teenus on universaalne ja sobib ka piiriüleseks kasutamiseks kui kasutatakse rahvusvahelisi andmestandardeid. Antud kaasuste grupi teenuste puhul tervishoiupoliitika on oluline käivitusmehhanism. Tõestatud on, et krooniliste haiguste ennetamine ja jälgimine annab tervisele efekti ning on odavam (SVH, diabeet, jt). Lisaks riskifaktorite jälgimine ja kontrollimine koos terviskäitumise jälgimisega. Järjest enam kasutatakse ka inimesele rahalisi motivatsioone enda tervise eest vastutuse võtmiseks (vähendamaks arusaama ja mentaliteeti, et “arst ravib mu terveks“. Selleks kasutatakse näiteks ravikindlustusraha jagamist solidaarsusfondiks ja erakontoks, kus inimene ise valib enda teenusepakkujad ja ennetuspakettides osalemise. Samuti motiveeritakse läbi kõrgema/madalama maksu enda tervise edendamise ja säilitamisse panustamisse – digiseadmete kasutamise ja monitooringute kaudu on võimalik kogu see protseduur automatiseerida ning võtta madalamat ravikindlustuse maksu (või teistelt kõrgemat ravikindlustusmaksu), samuti saab automatiseerida esmatasandi/perearstisüsteemi ennetusskriiningud kõikides nimistutes vastavalt inimese terviseprofiilile, saab personaalse terviseprofiili kaudu pakkuda inimestele personaalseid ennetus-edendusprogramme süsteemselt jne. kõike seda saab mõjutada läbi riigi poliitika kasutades automatiseeritud lahendusi tervishoiuteenuste pakkumisel läbi HK hinnakirja ja rahastusmudelite: a. Koos kavandatavate perearstikeskuste ehitamisele käivitatakse ka elektrooniline automaatne personaalse terviseprofiilile vastavad programmid koostoimes kvaliteedijälgimise süsteemiga perearsti pearaha sees (HK eelarvest või EL rahadest) b. Käivitada koos HK-ga selliste teenuste väljaarendamiseks TTO-des innovatsioonifond, kus kaasatakse erasektor. Fond võiks koosneda nii HK rahast, EL rahadest kui erasektori osalusest (erainvestoritest), mis kiirendavad uute tehnoloogiliste lahenduste jõudmist raviteenustesse integreerimiseks. Hilisemad teenused on kas isikute poolt ostetavad, HK poolt ostetavad ja sobivad ka rahvusvahelisele turule 5.3.5. Kolmas kaasus: Isik soovib elektrooniliselt (mitte paberil päevikuna) edastada arstile infot enda kogutud andmete kohta (mida eri- või perearst käskis üles märkida) – vererõhu näitajad, igapäevaste sammude arv vm liikumine, toitumispäevik, märgamispäevik, insuliini manustamise päevik, jne (trükitud kujul on neid koostatud hulgaliselt). Analoogilised patsiendi poolt sisestatavad andmed võiksid olla nii seadmepõhised kui manuaalselt sisestatavad vastavalt kehtestatud standardile o TIS-i patsiendiportaali vajalik teenus andmete sisestamiseks manuaalselt või seadmepõhiselt tehniline lahendus o TIS/RIA koostöös pakuvad sertifitseeritud toodete registreerimise teenuse koos standardiseeritud taatlemisprotseduuridega o TEHIK/RIA pakub teenust liidestumise sertifitseerimiseks koos protseduuride läbimise konsultatsioonidega o Inimesele pakutakse tehniliselt sertifitseeritud rakenduste (tasulised rakendused ja seadmed) ja tunnustatud teenuste (näiteks TTO-de poolt meditsiinilises mõttes) tasuliste teenuste valimiseks (mingis depositooriumis) Suure osa antud teenustest saab volitada pakkuma ka erateenusepakkujaid, mitte ilmtingimata TEHIK või RIA. Vajalik riigi poolt defineerida nõuded ning riigihanke korras operaatorteenuse pakkuja sisse osta. Pikemas perspektiivis antud teenused on võimalik siduda juba laiemalt teiste teenuste ja arengutega. o Võimalik siduda personaalse terviseandmete kontoga o Võimalik integreerida andmeid TTO andmetega arstide töölaual o Võimalik teenus pakkuda eraturule pakutavaks o Võimalik sama teenust kasutada ka isiku poolt ostetavana ennetuseks 5.3.6. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus Tegemist on erateenuste turu avamisega, kus riigi rolliks on reguleerida teenused vabal turul kuna tegemist on ka raviteenustega ning teatud juhtudel võib tekkida vajadus teenusete kaudu kogutud andmete kasutamiseks ka tervishoiusüsteemis endas (TIS-is), siis nõuded kahesuunaliste andmeliikumiste puhul on sama kõrged kui TIS-i nõuded. Kui teenused jäävad eraturule, siis isikut tuleb teavitada andmete väljastamisel, kuid turvalisuse ja kvaliteedi riskid võtab isik endale personaalselt. Teavitamine selleks peab olema taasesitataval viisil. 5.3.7. Juriidiline vaade Kui arst annab patsiendile ülesande andmeid koguda või esitada need teda ravivale arstile tervishoiuteenuse osutamise käigus, töödeldakse andmeid vastavalt kehtivale õigusruumile (TTKS, IKS). Otsest kohustust andmed mingil kindlal viisil kogumiseks hetkel kehtestatud ei ole, v.a andmete dokumenteerimise kohustus tervishoiuteenuse osutaja poolt6. Kuigi algselt sai dokumenteerimine alguse paberdokumentide koostamisest, säilitamisest ning tutvumiseks andmisest, siis selle kohustuse parema täitmise eesmärgil sai loodud tervise infosüsteem, eesmärgiga dokumenteerida isiku tervisega seotud küsimused piisava täpsuse, detailsuse ja sagedusega ning kus andmete töötlemine ja säilitamine on täpsustatud erinevate õigusaktidega. Vaatamata sellele, et dokumenteerimiskohustus on pandud arstile ning andmete küsimise õigus patsiendile, siis ei tähenda see seda, et tervishoiuteenuse osutamise käigus ei võiks arst teha patsiendile ülesandeks jälgida oma terviseseisundit ning märkida üles vajalikud markerid. Tõenäoliselt võiks kaaluda reegli kehtestamist, et andmeid tuleb alati koguda ja esitada elektrooniliselt, pidades eelkõige silmas, et digitaalse andmetöötlusega suureneb ka andmete käideldavus, sh on lihtsam tagada andmete terviklikkust ja konfidentsiaalsust, kuna andmehõive andmekogude põhiandmete pinnalt annab selgelt parema (ajakohasema) tulemuse ning elektroonilised turvameetmed võimaldavad jätta jälje ka dokumendi või andmete vaatamisest (kes, millal ja millises mahus andmetega on tutvunud). Kuna antud juhul on tegemist ravisuhtega, siis tuleks vaadata, kas vajalikud andmekoosseisud on TIS-is olemas. Juhul kui nende andmete sisestamine TIS-i on reguleeritud, siis õigusloomelist muudatust olukorra lahendamine ei vaja, kui mitte, tuleb uued andmekoosseisud lisada TIS-i kaudu esitatavate andmete määruse andmekoosseisu. 6 Dokumenteerimiskohustus on tervishoiuteenuse osutaja lepinguline kohustus, mis on reguleeritud VÕS-i §-is 769 järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist omal kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.” Seega on uue teenuse avamiseks vaja määratleda andmekoosseis, standard ja sisestusmoodul näiteks patsiendiportaalis koos integratsiooniga TTO-de infosüsteemidega, mis tähendab, et probleem on tehnilis-organisatsiooniline. Samad andmed ja tehniline lahendus on kasutatav ka inimese enda initsiatiivil andmete esitamiseks ja enda terviseprofiili jälgimiseks ajas. Inimene saaks osta endale ennetustegevuseks nende andmete pealt tasulisi teenuseid ja hiljem haiguste tekkimisel jälgida dünaamikat koos arstiga (ravisuhtes). Tasuliste teenuste kasutamine iseseisvalt haiguste ennetamise eesmärgil toimub inimese enda initsiatiivil ja nõusolekul (volitus DTO-le andmete töötlemiseks). Kui haiguse tekkimisel jälgitakse hiljem ennetustegevuseks kogutud andmeid koos arstiga, siis sellest hetkest käivitub aga eelmises punktis toodud õiguslik skeem (andmete töötlemine seaduse alusel, vastavalt TTKS-ile ja IKS-ile). Õigusloomelist muudatust olukorra lahendamine ei vaja. Organisatsioonilises osas sõltub, kas selle kaasuse lahendamiseks valitakse B või D stsenaarium (vt stsenaariumid). Kui TEHIK ise kõike seda7 hakkab pakkuma (s.t D stsenaarium), siis ta peaks endale tegema juurde näiteks turundus- ja müügiosakonna, sertifitseerimisosakonna, ja võib-olla veel midagi. Juhul kui neid plaanitakse osta turult sisse8 (B-stsenaarium), st volitatakse neid teenuseid pakkuma erasektori tegijad, siis peaks ilmselt muutma seadust ja täiendama seda, et mingid tunnustamise, sertifitseerimise ja volitamisega rollid antakse riigilt erasektorile. Organisatsioonilises vaates sõltub, kas pädev riigiasutus hakkab ise pakkuma kõiki erinevaid teenuseid seoses sertifitseerimise, standardimise vms-ga (sh on näidatud ka pädev riigiasutus või inspektsioon, kes teostab järelevalvet) või sätestatakse seaduse tasandil pädev asutus (mingi riigiasutus) teatud ülesannete täitmiseks (koordineerimiseks) ja teenust pakub usaldusnimekirja kantud teenuseosutaja. Juhul kui käivitatakse riigi tasandil tasulised teenused, tuleb vastavad normid sätestada ka seaduse tasandil (riigilõivuseadus). 5.3.8. Organisatsiooniline ja äriline vaade Sõltub, kes osutab teenust (sarnane eelmisega): Teenuse lahendus sõltub sellest, kes teenuse eest maksab (seega on see tervishoiupoliitiline küsimus): a. kui teenust vajab TTO, siis HK b. kui teenust vajab isik, siis kas HK või isik ise 7 Nt TEHIK ise hakkab äppe sertifitseerima, jagama ligipääsusid andmearhiivile või ise standardima 8 Nt TEHIK ise ei hakka äppe sertifitseerima, või ei hakka jagama ligipääsusid andmearhiivile, või ei hakka ise standardima - siis need saab kõik sisse osta, aga nõuded tuleb kehtestada operaatorile ja leping tuleb sõlmida. see on analoog, nagu enne pakkus digiloo halduse teenust sihtasutus riigile. Täna seisnebki barjäär selles, et ravikvaliteeti HK ei osta, seega TTO-l puudub motivatsioon teenust arendada. Kui HK seoks elektrooniliste teenustega ravijuhiste jälgimise kohustuse rahastamisega, siis oleks mehhanism loodud teenuste tekkimiseks TTO-de sees. Ettevõtlusele oleks sobilikum kui ärimudelisse oleks ligipääs ka erarahal inimese kaudu – kas inimene saab enda raha (lisaraha HK rahale) või kindlustatuna HK raha kasutada enda eelistustele vastavalt. Praeguses tervishoiukorralduses saaks need teenused pakkuda välja ainult isikute makstava lisaraha eest – erateenusepakkuja saab volitatud ja sertifitseeritud ligipääsu andmetele ning pakub tasulist teenust isikutele: - nt isikud ostavad endale meeldetuletused - nt isikud ostavad endale diabeedi vm krooniliste haiguste näitajate dünaamika jälgimise jm teenused mis turule tekivad - isikud ostavad enda vanemate (kes on eakad ja jälgimisel) tervise näitajate meeldetuletused vm info mingitelt anduritelt, mis neil küljes monitoorivad vms. 5.3.9. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade Poliitiliselt peaks olema põhimõte, et andmed esitatakse ja edastatakse elektrooniliselt kogu tervishoius ning vaid teatud juhtudel on erandiks paber. Patsiendile luuakse patsiendiportaalis standarditele vastav sisestusmoodul, kuhu ta saab liidestada enda seadmed ja edastada andmed nii arstidele kui enda kontole kogumiseks ennetuse eesmärgil. Vt 2. kaasus. 5.4. Neljas kaasus: Inimene soovib enda patsiendiandmeid koguda ühele kontole, „Minu terviseandmete panka“, kusjuures kogutud terviseandmeid on tal nii tervishoiu infosüsteemis, erinevates seadmetes, mida ta kasutab (vererõhk, sammud, kaloraaž jne jne), geenivaramus (geeniandmed, geenitestid), eraldi teenuseosutaja juures (nt Synlab), kelle käest on ostetud laboriuuring oma üldise tervisliku seisundi kohta, sama või teise teenuseosutaja juures tervisenõustamise andmed (nt Synlab, Dermtest) jms. Isik on selle konto haldamise eest valmis maksma kuupõhist tasu (nagu panga konto) andmete turvaliseks säilitamiseks kui garanteeritakse nende säilimine sõltumata kolmandate teenusepakkujate elulemisest (pankrotis vms). o Vajalik kirjeldada personaalkonto operaatori kriteeriumid (seda teenust võib pakkuda nii TIS/TEHIK kui pakkuda ka eraturule pakkumiseks). Erateenusena soovitatav operaatorteenus riigipoolse garantiiga sisse ostetav rahvusvaheline teenus. o Vajalik andmete standard, kus saab aluseks võtta rahvusvahelised ja TIS standardid ning kogemuse (kasutada saab pankade kogemust ja andmevaramu ideoloogiat) o Sobib siduda e-residentidega lahendamaks autoriseerimise/autentimise probleemi o Toimib isiku volitatud andmete ligipääsul Antud visioon on rahvusvahelise mõõtme ja eelnevate kaasuste kombinatsioon tugevalt erasektori kaasamise ning isiku volituste alusel teenuse pakkumiseks. Sobitub hästi Eesti e- riigi teenuste portfelli EL kontekstis – vt Globaalne stsenaarium. 5.4.1. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus Terviseandmete pangad võivad olla turbetunnistuse vaates olla erineva lahendusega. ● Andmeid töödeldakse kasutaja ja digiteenuse kokkuleppe alusel. Erinevad digiteenused võivad lubada erinevaid privaatsus või terviseohutuse tingimusi. Kasutaja valib ise viisi nende tingimuste täitmise kontrollimiseks. ETIS andmeid saab sellisesse digiteenusesse väljastada andmesubjekti nõusoleku. ● Andmetöötlus on tunnistatud vastavaks ETIS andmete lisamiseks vajalikule tasemele (S2T3). ○ Sellise süsteemi kaudu saab tervishoiuteenuse osutaja vastutusel ETIS andmeid lisada ja lugeda (ravisuhte olemasolul). ○ Sellise süsteemi kaudu saab andmeid ETIS kaudu jagada teiste turuosalistega, kui ETIS adopteerib inimese poolt sisestatud andmete koosvõimestandardid. 5.4.2. Juriidiline vaade Õiguslik käsitlus on selle kaasuse puhul analoogiline esimese kaasusega, tuginedes isiku teadlikul volitusel. Tasuline teenus isikule, kuna selles hoitakse nii ennetuseks vajalikke andmeid kui TIS andmeid. Realisatsiooni edukus sõltub organisatsioonilis-ärilisest lahendusest, mis vajab täpsemat kirjeldust juhul, kui riigil on huvi see lahendus käivitada. Vt äriline vaade. Õiguslikku alust andmekogu asutamiseks on vaja vaid juhul, kui „Minu terviseandmete pank“ otsustatakse muuta riiklikuks andmekoguks. Kui seda ei tehta, siis on tegemist eraõigusliku isiku poolt pakutava teenusega, kus teenuseosutaja peaks olema pädeva asutuse poolt akrediteeritud ning teenuse vastavus kehtivatele õigusaktidele ja standarditele kontrollitud. 5.4.3. Organisatsiooniline ja äriline vaade Äriline pool on sarnane punktiga 1, kus inimene võtab enda teadlikul vastutusel andmed välja ja maksab enda tervisekonto eest tervikuna ise teenuse eest – kontol andmete säilimise eest. Samas on oluline märkida kahte asja operaatori teenuse puhul: a. Andmeid sellelt kontolt on mingil hetkel vajalik kasutada ka TTO-l, s.t TIS ja tervisekonto standardid peavad ühilduma mõlemas suunas (vastasel juhul läheb dubleerimiseks) b. Andmete säilimiseks jm operaatorile esitatavatele nõuetele on oluline muuhulgas andmete säilimise garantii kohustus ja riigipoolne järelevalve (analoogiline majutuse sisse ostmisega), kuid rahaliselt ei pea riik 100% selles osalema rahaliselt. See peaks olema äriline rahvusvaheline projekt riigi garantiiga 5.4.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade Personaalse terviskonto loomise otsus on riiklik rahvusvaheline initsiatiiv, mille saab siduda e-residentsusega. Eelduseks on TIS standardite tugevam ühitamine rahvusvaheliste standarditega, andmevaramu käideldavus ja tehniline ligipääs, andmete kahesuunaline ühilduvus TIS-ist välja ja vajadusel TIS-i tagasi või personaalkontolt otse TTO-sse. Sellest projektist võib välja kasvada nn uus TIS, mis on rahvusvahelise dimensiooniga ja nt 10 aasta pärast kasutavad ka meie TTO-d isikute personaalkontot (kus on nii tervishoiuandmed kui isiklikud kogutud andmed) TIS asemel 5.5. Viies kaasus: Isik soovib anda täiendavaid volitusi või tahteavaldusi patsiendi portaalis. o Lubama erakorralises olukorras enda aegkriitilisi andmeid vaadata; o lubama enda andmeid teatud teenuste pakkumiseks kas DTO-dele või muudel juhtudel – näiteks perearsti infotelefonile helistades (1220). vajalik luua tehniline lahendus autentimiseks telefoniteenuse kasutamisel o lubama enda andmeid anonüümselt kasutada teadusuuringutes juhul kui teda teavitatakse, kus neid kasutati; o lubama teha endale pakkumisi osalemaks ravimiuuringutes krooniliste diagnooside ravivõimaluste laiendamiseks; või haruldaste haiguste ravimiuuringutes või uute ravimite katsetamises teatud diagnoosidel jms; o lubama enda andmeid kasutada anonüümselt suurandmete analüüsis; o lubama enda andmeid sõeluuringus osalemiseks kutsumisel Vajalik luua tehniline võimekus (TIS teenused) ja arendused patsiendiportaalis koos teavitusega inimestele, TTO-dele ja ettevõtjatele. Ettevõtjatele luuakse eraldi kriteeriumid ja tingimused kuidas andmetele ligi pääseb kui isik on vastava volituse andnud. Antud teenuste turu tekkimiseks ja avamiseks on vajalikud eeldused TIS andmearhiivile: - teenus erateenusepakkujale TIS andmebaasi ligipääsudeks 5.5.1. Tehniline, arhitektuurne ja turvalisus Inimeselt andmete (sh tahteavalduste) vastuvõtmiseks on vaja 1. Kokkuleppeid andmete tähenduse, kodeeringu, vormingu, ja muude koosvõime valdkondade osas. Koosvõimekokkuleppeid võib arendada välja koostöös integraatoriga (TEHIK) suvaline osapool, kes suudab tagada piisava kvaliteedi. 2. Kõrgturbega digiteenust andmete kogumiseks, edastamiseks, ja esitamiseks. 5.5.2. Juriidiline vaade Tervise infosüsteemi määruse § 21 lg 1 p 1 ütleb, et andmesubjektil on õigus teha tervise infosüsteemis või esitada vastutavale või volitatud töötlejale tahteavaldusi isikuandmetele juurdepääsu keelamiseks ja lubamiseks. Seega võib selguse huvides TIS põhimäärust täpsustada erinevate isikuandmetele juurdepääsu reguleerivate tahteavalduste osas, ent otsest vajadust ei ole, kuna põhimäärus seda küsimust tegelikult detailselt ei reguleeri. Üheks võimaluseks, kuidas anda nõusolek, on luua patsiendiportaali patsiendi nõusolekute kogumise platvorm, mille kaudu patsient saab anda ja tagasi võtta nõusolekuid enda isikuandmete töötlemiseks.9 Patsiendi poolt antud nõusolek10 peab olema vabatahtlik, konkreetne ning selge, sh määratlema ära andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk, isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning isiku õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Samuti peab enne nõusoleku andmist isikule teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime, isikuandmete töötleja aadressi ning muud kontaktandmed. Kui isikuandmeid töötlevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja, siis tehakse teatavaks või kättesaadavaks vastutava ja volitatud töötleja või nende esindajate nimed ning vastutava ja volitatud töötleja aadressid ja muud kontaktandmed. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et isikul on igal ajal võimalik oma nõusolek tagasi võtta ning nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. Seaduse taseme muutust pole vajalik teha, seega on see peamiselt teenuste arendamise ja tehnilise lahenduse küsimus. Samuti maksmise küsimus. Kui tuua partneritena sisse erateenused, siis tekib ka huvi ja teenuse eest maksjad. 5.5.3. Organisatsiooniline ja äriline vaade Peamine takistus hetkel on organisatsioonilis-äriline s.t kes maksab! Kui turg avada ja portaali tahteavalduste tehniline lahendus siduda andmete väljastamisega isiku volituse alusel tasulisteks teenusteks või tervisekontosse, siis saab rakendada sama lahendust. Vt p 2. 5.5.4. Tervishoiupoliitiline, poliitiline vaade Riigist kui TIS omanikust sõltub, kas ta soovib teenuste turgu avada või mitte. Kindlasti pole kõik elanikud sama ostuvõimega – seetõttu on vajalik kindlasti kaaluda kompromisse ja tasakaalu hindamist HK rahastuse, erainvestorite rahastuse, inimese omaosaluse ja nt ravimifirmade ja EL rahade kombineerimisel. Kokkuvõtteks loovad e-teenused võimalusi nii inimesele kui tervishoiuteenuseosutajatele kui ettevõtetele. Kriitiline erinevus tänasega võrreldes tekib uute kaasuste lisandudes andmesubjekti otsusest tulenevalt, mida tänases regulatsioonis pole toodud TTKS-is, vaid on üldnormis IKS-s. Erinevus tekib seal, kus inimene teadlikult võtab endale ise riski ja teadlikult ostab garantiita või madalama turvalisusega teenuseid. Sel juhul peab tal olema võimalus sellest teenusest loobuda ja teatud tingimustel tulla oma andmetega tagasi kas TIS-i või oma personaalkontosse. „Teadlikult“ on eriliselt rõhutatud, sest see tuleneb seadusest ja inimest 9 Sarnane skeem on loomisel töövõimereformi käigus edastavate isiku terviseandmete osas Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide ja TIS-i vahel, vt täpsemalt „Töövõimereformi realiseerimiseks vajaliku terviseandmete liikumise infotehnoloogiline ja õiguslik lahendus“ 10 Konkreetsemad nõuded tulenevad IKS´ist peab informeerima – see kohustus tuleb realiseerida patsiendiportaalis ja isikliku tervisekonto loomise protseduurides. Kõikide toodud kaasuste puhul võimaldab teenuseid pakkuda kas TTKS või IKS juhul kui patsient annab nõusoleku teenuseks DTO-le. Või kui DTO pakub teenust tegelikult arstile (TTO-le). Kõikide puhul on vajalik tehniline ja organisatoorne lahendus Enamuse puhul on vajalik rakendusaktide täiendamine, kas andmekoosseisude või riigile sisse ostmise puhuks: - DTO-de sertifitseerimine - Rakenduste sertifitseerimine (seadmete mõttes) ja vastav repositoorium (nende loetelu avalikustamine inimestele) - Andmestandardid ja standardimine võimalikult arvestades rahvusvahelist dimensiooni - Ligipääsude protseduurid, ligipääsude ja volituste haldamine ning vastavate teenuste väljaarendamine Eraldi võimalusi ja regulatsioone vajavad hoopis tervishoiupoliitilised valikud ja otsused, mis on seotud uute võimaluste tekkimisega tervisepoliitika elluviimiseks: - Siduda tervisekäitumine ravikindlustusmaksu tasemega - Siduda perearstide kvaliteedisüsteem ja tasustamine krooniliste haigete jälgimise ja tervise paranemisega /haiguse edasilükkamisega) - Tekitada osade teenuste sisse ostmisega ettevõtlusele uus turg ja majandusele kasvuvõimalused – DTO-de sertifitseerimine, liidestumise vastavuskontroll standarditele, andmevaramu haldamine, tasuliste DTO-de teenuste turu tekitamine - Luua mehhanismid HK-ga teenuste integreerimiseks – e-teenused hinnakirja, kuidas TTO-sid motiveerida kasutama andmeanalüüsitehnoloogiaid o Nn innovatsioonifond koostöös HK, Connected healt klastri ja erasektoriga (s.h erakapitaliga) - Luua rahvusvaheliselt huvipakkuvaid projekte: o Ennetustegevuseks elektrooniline e-doktor üle andmebaasi koos soovitustega o TERVISEKONTO, mis seotud e-residentidega oma terviseandmete hoidmiseks (s.h seadmepõhise info hoidmine) koos TIS-laadsete andmetega (XML, DICOM, HL7 jne) 6. Stsenaariumid ja mõjud Analüüsistsenaariumite kujundamisel vaatles käesoleva töö uurimisrühm järgmisi digiteenuse mõõtmeid: ● Andmetöötluse eest vastutav osapool ○ Tervishoiuteenuse osutaja vastutus ○ Andmesubjekti vastutus ○ Digiteenuse osutaja vastutus ● Andmeturbe ja koosvõime vastavuse tunnistamise viis ○ Reguleeritud viisil saadud tunnistus ○ Piisava tasemega tunnistuseta ● Andmete liikumise suund ○ Andmete väljastamine digiteenuse kaudu ○ Andmete lisamine digiteenuse kaudu Nende mõõtmete erinevaid kombinatsioone läbi vaadates kujunesid analüüsistsenaariumid: 1. Andmete lisamine ja väljastamine ETIS-est tervishoiutöötaja vastutusel 2. Andmete väljastamine andmesubjekti nõusolekul. 3. Andmete lisamine ja väljastamine digiteenuse tegevusloa alusel 6.1. Stsenaariumid A, B, C, D, G - A. BAU (Business as usual) - B. (Business-opened) - C. (Citizen-commitment-oriented) - D. (Domestic) - G. (Global-oriented) A. BAU (Business as usual) - Jätkatakse sellise mudeliga nagu on kujunenud tänaseks : TIS-teenused on nõrgalt integreeritud tervishoiuteenuste korraldusse ning rahastussüsteemi (näiteks pole nõuet ja kohustust vaadata digiloo andmeid, HK ravijuhu eest maksmist pole seotud digiloost andmete pärimise ega esitamisega. Ravikvaliteedi hindamisel ei kasutata online TIS-andmeid ega suurandmeteenuseid, ega otsustustuge ega kaasata patsienti enda kogutud andmete elektroonilise esitamise ega kogumisega. Ei kasutata elektroonilist jälgimis- ega järelravi lahendusi, ega kasutata esmatasandi ennetustegevuses erasektori poolt pakutavaid tehnoloogiad. Erasektor ei oma ligipääsu TIS andmetele ega uute teenuste pakkumise turule. Antud stsenaarium ilmselt ei loo häid eelduseid uute kaasuste ja kasutuslugude avamiseks. Positiivse stsenaariumi korral muutuvad olemasolevad teenused stabiilsemaks, kuid suur osa tehnoloogia ja turu potentsiaalist jääb tagasihoidlikult kasutatuks. Suure tõenäosusega jääb läbimurdeks esimese kaasuse realiseerimine, kui leitakse rahastus. B. (Business-opened) – Luuakse eeldused suuremaks erasektori kaasamiseks e-tervise teenuste pakkumiseks. Selleks otsitakse võimalusi erinevatest aspektidest tulenevalt: B1: kuidas motiveerida TTO-sid rohkem kaasama uusi tehnoloogiad ja erateenusepakkujaid uute lahenduste pakkumiseks ning enda pakutavate teenuste lahendamiseks; riik leiab majanduslikud hoovad erainvestorite investeeringute kaasamiseks ravikindlustusraha võimendamiseks uute lahenduste integreerimiseks tervishoius (nn innovatsioonifondid); näiteks kui riik otsustab, et raviteenuste rahastamisel ja hinnakujundusel rakendatakse lisaks kokkuleppe hindadele ja efektiivsusnäitajatele ka ravitulemuse ja kvaliteedinäitajaid, siis sel juhul saab oluliselt rakendada digiteenuste ja kogutud andmetele ehitatud teenuseid – erinevate ravietappide sidustamiseks hõlmates ja järelravi, taastusravi ja elulemist – kaasates eraturgu. Samuti Lisas toodud näited B2: erinevate TIS haldamise ja arendamisega seotud rollide ja tegevuste sisse ostmine ning erasektorile üleandmine, jättes riigile (SOM+TEHIK) ainult järelevalve ja regulaatori rolli teenuste turu üle. Sellisteks teenusteks võiksid olla näiteks standardimise teenuse erasektorisse andmine, kus standardite kasutamine on kohustuslik nii riigi kui TTO kui DTO teenustele ning standardid on tasulised (analoogiliselt rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega); Teine analoogiline sertifitseeritud kolmas osapool võiks olla andmelao (või andmevaramu) ligipääsude autoriseerimise ja protseduuride teenuse pakkumine kehtestatud ja tunnustatud reeglite järgi; B3: inimene ehk patsient ise ostab endale erateenuseid kasutades tasulisi teenuseid ning omades samas ka võimalust taaskasutada TIS-i kogutud andmeid (peamiselt globaalse turu pakutavad teenused) Antud stsenaarium loob eeldused kõikide kaasuste realiseerimiseks, sõltuvalt sellest, kas lisanduvad veel teised faktorid stsenaariumi võimendamiseks – globaalse turu arengud, tehnoloogiate areng, inimeste hoiakud ja usalduskrediit, ettevõtlust soodustavad muud meetmed Eestis (nt startupide ja TA-integratsioon tervishoidu vm kaudsed faktorid) C. (Citizen-commitment-oriented)- inimestele andtakse rohkem vabadust, võimalusi ja ka vastutust enda tervisega seonduvalt otsustada – milliseid teenuseid ta soovib tarbida, kellelt ta soovib osta, kui palju võtta riske ja vastutust. Selle stsenaariumi puhul on võimalused nii digiteenuste turul rakendatavad kui laiemalt integreeritavad ka tervishoiukorraldusse ning selle muutustesse uute toimimismudelite kaudu. C1: isik omal vastutusel kasutab enda TIS andmeid tasuliste teenuste ostmiseks ja terviseteenuste ostmiseks. Isik otsib nii kohalikult kui globaalselt turult erinevaid teenuseid ja tehnoloogiad nii riskide kontrolli all hoidmiseks, ennetuseks kui raviteenuste ostmiseks kindlustustelt C2: riik otsustab, et nt 1% ravikindlustusraha annab ta inimese enda käsutusse osta endale ükskõik milliseid teenuseid eraturult (hiinameditsiini või globaalse turu rakenduste teenuseid) C3: riik otsustab, et kui inimene regulaarselt tegeleb enda tervise riskide vähendamise ja ennetusega, siis temalt kogutakse 1% võrra vähem ravikindlustusmakse – sel juhul isik kogub ja esitab pidevalt enda riskifaktorite näitajaid TIS-i (liikumine, verenäitajad kolesterooli, triglütseriidide jne vastavalt diagnoosile või riskile, samuti suitsetamine ja alkoholi tarbimine, osalemine perearsti ennetusprogrammides ja monitooringutes jm) Antud stsenaarium loob eeldused kõikide kaasuste realiseerimiseks, sõltuvalt sellest, kas lisanduvad veel teised hoovad või barjäärid (tervishoiupoliitika, globaalse turu arengud, elatustase, jm faktorid) D: (Domestic) – riik suurendab enda panust ning võtab kandva rolli uute innovatsioonide käivitamiseks, teenuste arendamiseks ja juhtimiseks. Võtab vastutuse teenuste laiendamise suunas nii koostöös erasektoriga kui inimeste kaasamiseks ning pakub ise laiemas skaalas teenuseid, et tagada nende ühtlasem tase ja kättesaadavus. D1: Kuna selle stsenaariumi puhul kasvavad oluliselt riigieelarvelised kulutused ja kui erasektorit ei volitata, siis on vajadus teha teenustest mingi osa tasuliseks – näiteks andmete väljastamine patsiendiportaalist isikutele; andmete väljastamine isikustamata kujul teadusprojektidele või kolmandatele osapooltele; standarditele vastavuse kontroll IT- arendajatele; liidestumise tehniline konsultatsioon ja juriidiline nõustamine vms; inimesele oma konto loomiseks näiteks tasulistest seadmetest andmete hoidmiseks Antud kaasuse puhul on ootused, et käivitatakse vähemalt esimene kaasus ja kui tasulised teenused on motivaatoriks, siis loob eeldused ka teisteks andmekasutusteks ja teenuste arendamiseks nagu on toodud kasutuslugude viiendas kaasuses kirjeldused. G: (Global-oriented) riik soodustab globaalsete teenuste kujunemist kombineerides erinevaid stsenaariume. Soovitatav on kombineerida nii erasektorile turu avamist, et tuua juurde innovatsiooni ja investorite raha samal ajal avades rahvusvahelise projekti kaudu globaalsete turule huvipakkuva projekti – näiteks e-residentidele ja Eesti kodanikele personaalse tervisekonto väljaarendamise koos rahvusvaheliste standardite turu mõjutamise ambitsiooniga. Sellega kaasneb erasektorile standardimise ja andmelaonduse operaatorteenuse pakkumise volituste andmisega. Samuti kombineerub selle stsenaariumiga inimestele suurem valikuvõimalus saada osa globaalsetest teenustest koos omavastutuse suurenemise (koos vabaduste kasvuga) Antud stsenaariumi puhul saab kombineerida kasutuslugude esimese, teise ja kolmandad kaasused ning luua võimalused täiesti uutele teenustele globaalsel turul. Stsenaariumi integreerimine kohaliku tervishoiuteenuste turuga võib omakorda liikuda mitmes erinevas suunas: võib kujuneda, et kohalikud TTO-d hakkavad palju kasutama uut võimalust isiku personaalkontol olevate andmete teenuste pealt – see omakorda loob eeldused endise TIS- lahenduste pealt üleminekuks multifunktsionaalsete teenuste ja andmete kontole (TIS andmebaas sel juhul jääb uue süsteemi andmearhiiviks ja teenused kaotavad järk-järgult enda aktuaalsuse). Kuid teine suund võib olla, kus kohalik tervishoiuteenus ei tule kaasa globaalsete arengutele ning aja jooksul personaalse konto lahendus muutub rahvusvaheliseks äriks ning kohalik tervishoid selle potentsiaali ei pea vajalikuks realiseerida. 6.2. Olulisemad mõjud stsenaariumide kaupa Kõikide stsenaariumide puhul vaatame üldiselt järgmiseid olulisemaid mõjusid: - mõju ravi teenuste kättesaadavusele - majandusele ja ettevõtlusele - rahvusvahelistumisele - eelarvele - halduskoormusele - tervishoiukorraldusele A.BAU (Business as usual) - Selle stsenaariumi puhul riskid on kõige madalamad ning protsess on evolutsiooniliselt hästi juhitav. Forsseeritud arenguid ei planeerita ja seetõttu pole sellel ka märkimisväärt mõju ei majandusele, tervishoiuteenustele ega kättesaadavusele. Mõju on pigem negatiivne, sest jäetakse kasutamata digiteenuste olulised potentsiaalid pakkuda mugavamat teenust arstidele, inimestele. Ei teki majanduslikku mõju ka ettevõtlussektorile ega sünergiat näiteks EL ühisturul koostoimes e-riigi algatustega. - mõju raviteenuste kättesaadavusele ja tervishoiukorraldusele – arvestades, et digiteenused võiksid vabastada tervishoius mingeid ressursse näiteks uute ravimeetodite kasutusele võtmiseks või ulatuslikuma ennetustegevuse või järelravi tõhustamiseks, siis antud potentsiaal jääb kasutamata. Olemasolevaga võrreldes järske muutuseid ei teki. - majandusele ja ettevõtlusele turu avamata jätmine annab pigem negatiivse mõju. Nii globaalsel turul kui kohalikul ettevõtlusturul on järjest kasvav huvi teha koostööd tervishoiusektoriga – nii IKT-ettevõtetel, biotehnoloogia ettevõtetel, materjalitehnoloogiates kui geenitehnoloogiates. Olemasolevad barjäärid eesti turul on analoogilised teiste EL maadega, mis ei erista meie turgu ega ava uutele võimalustele. - Rahvusvahelistumisele täiendavat lisandväärtust ega eelduseid ei looda, seega ka meie oma spetsialistidel on vähem arenemisvõimalusi ning võimalusi ühitada kodukoha töökoha võimalusi rahvusvaheliste projektidega. See võib kasvatada motivatsiooni rännata Eestist välja uute väljakutsete leidmiseks kas ettevõtlusega tegelemiseks, teadusega tegelemiseks või ka meditsiini erialaseks täiendamiseks ja uuteks väljakutseteks - Eelarvele olulist suur survet pole, arendused planeeritakse eelarve ja erinevate kättesaadavate välisprojektide eelarvete piirides. Ametiasutustele oluliselt koormus ei kasva. Kuna üldine riigi aparaadi kasvamise kriteerium on, et vajadus on igal aastal leida võimalusi kulude kokkuhoiuks või tegevuste/inimeste asendamiseks leida automatiseeritud lahendusi – siis see on peamine motivatsioon otsida ja leida uusi lahendusi, mis tuleneb eelarvelisest survest riigiaparaadi kulutusi pidevalt vähendada - Halduskoormusele ettevõtete poolt vaadates on probleemiks, et ei kahane TIS liidestumiste barjäärid, mis on täna väga kõrged just tänu puudulikult infole ja välja arendamata teenustele ettevõtetele. Seega ettevõtetele on halduskoormus suur ja ajaline kulu kõrge, mis on vajalik otsimaks lahendusi TIS-iga seotud teenustega koostöö tegemiseks (mõõdetav aastatega, mis äriliselt on väga kõrge takistus ja ebasoodne faktor). Ametnike poolt vaadates halduskoormus oluliselt ei muutu juhul kui ettevõtted ei hakka suuremat survet osutama – hea lahendus oleks, et liidestumisteenused ja reglemendid saaks standardiseeritud TEHIK-u poolt, see vähendaks halduskoormust pikemas perspektiivis nii ettevõtete kui ametnike poolelt B.(Business-opened) – erateenustele turu avamine toob kahtlemata kaasa riske, mida on vajalik täpsemalt hinnata, juhtida ja maandada. Samas peitub siin ka oluline potentsiaal majandusele ning tervishoiusektori enda arengule uute lahenduste otsingutel ning kaasarääkimiseks rahvusvahelisel areenil. Oluline on märkida, et erateenuste turuga, eriti erainvestoritega koostöö tegemine ning teenuste arendamise valideerimisel on märgilise rolliga erakapital, mis kaasates kindlasti maandab kõrgeid riske (erakapital ei pane raha läbimõtlemata arendustesse, mis ei hakka tööle või ei too tulu). - mõju ravi teenuste kättesaadavusele ja tervishoiukorraldusele – erateenuste turule vabama võimaluste loomine kannab enda kindlasti riski osadele sihtrühmadele teenuste kättesaadavuse vähenemist (sõltuvalt sissetulekust ja võimest osta tasulisi teenuseid). Samas on sama probleem tekkinud juba ka tänasel tervishoiuteenuste turul, kus osad inimesed suudavad ennast järjekorrast ette osta ja osad ei suuda. Seega pole see argument piisav, et üldse mitte turgu avada ja erainvestoritega ühiselt uusi lahendusi otsida. Siinkohal peaks riik täiendavalt kaaluma – kas on vajalik teatud teenuste puhul nende kohustuslikus korras lülitumine HK hinnakirja hulka tagamaks nende kättesaadavus kõikidele (näiteks e-konsultatsioon või piiritleda seda mingi rahalise piirmääraga aastas analoogiliselt hambaravi hüvitistega) - majandusele ja ettevõtlusele on kindlasti suur mõju, sest avaneksid koostöövõimalused ning elavneks ettevõtlussektori koostöö teaduse ning tervishoiusektoriga. Sellise sünergia aitab kaasata tervishoidu lisavahendeid ning tõsta tervishoiutöötajate motivatsiooni enesearendamiseks ning arendusprojektides osalemiseks, samuti kaasata rahvusvahelisi spetsialiste globaalselt turult s.t tuua Eesti tööturule kõrgemapalgalisi töötajaid sisse - rahvusvahelistumisele mõjub positiivselt, kuna enamus arendusprojekte tervishoiu ja IKT valdkonnas on rahvusvahelise dimensiooniga - eelarvele tekib täiendav surve ja valikute küsimus. Kuna soovitatav on kaasata ja võimendada eelarvelist raha (HK eelarve + riigi eelarve) erakapitaliga, siis võiks seda lugeda pigem investeeringuks ning olemasoleva raha võimendamiseks. Kriitilise tähtsusega on erakapitali kaasamisel õigete eesmärkide seadmine uutele teenustele, et nendest teenustest tõuseks ka reaalne efekt HK eelarve ning ravitulemuste kontekstis (mitte rahastada nice to have lahendusi, vaid lahendada reaalseid probleeme tervishoius). Kasuks tuleb, kui saab kaasata ka rahvusvahelist raha (nt innovatsioonifondid erinevatel alustel). Lisaks arenduste väljatöötamisele on kulud seotud ka olemasolevatesse süsteemidesse uute teenuste integreerimisega – HK hinnakirjas antud suuremahulisi arendusi ei ole arvestatud. Seega on sellest tulenevalt hea lahendada TTO-de IT-arenduste finantseerimine, et tervishoiuteenuseid kaasajastada kogu tööprotsessi ulatuses. - halduskoormusele võib olla kahetine mõju – kui arendused suunata aja, ressursi ja koormuse minimeerimisele – siis investeeringud vähendavad halduskoormust pikemas perspektiivis, kuid lühiajaliselt projektide vältel nõuavad lisapanustamist perioodiliselt. Ettevõtete halduskoormus on äriliselt motiveeritud. C.(Citizen-commitment-oriented) – stsenaarium, kus inimestele luua uusi võimalusi, arvestades uute põlvkondade pealekasvu, kasvava huviga enda tervise vastu, teadlikkuse kasvuga ning inimeste kasvavat liikumist ja rännet, kasvab ka teenuste mobiilsus ning inimeste mõistmine enda vastutusest. See on ülemineku stsenaarium globaalse-turu stsenaariumile, mis valmistab ette paratamatut arengut tehnoloogia-teadlikkuse- globaliseerumise kontekstis. - mõju ravi teenuste kättesaadavusele ja tervishoiukorraldusele on märkimisväärne, sest erinevatel inimestel on erinevad huvid ja valmisolek. Teenuste kasutuselevõtmine vajaks kindlasti tugevat riigipoolset teavitust ja kommunikatsiooni. Tegemist on pikaajalise protsessiga harjumuste kujundamises ja loodavaid uusi võimalusi uute teenuste näol saab kombineerida erinevate teiste tervishoiukorralduslike ja poliitiliste meetmetega – need pole eraldiseisvad muust tervishoiust, luues uusi võimalusi ja lisa lahendusi olemasolevatele. Tervishoius tähendab see kindlasti olulist diskussiooni, suuremaid muutuseid ja peaksid sünkroniseerima muude arengutega tervisepoliitikas luues sünergiat. Tuleb arvestada, et kõikidele inimestele tasulised teenused pole kättesaadavad ja peab kaaluma, kas mingid teenused peaksid olema HK hinnakirjas või perearsti pearahasse arvestatud. - majandusele ja ettevõtlusele on see stsenaarium märgilise tähendusega, sest inimene oma algatusega on potentsiaalne uus klient teenuste turul, kes on valmis maksma turul pakutavate teenuste eest. Kuna eesti turg on väike, peab kindlasti orienteeruma pikemas perspektiivis globaalsele turule. - Rahvusvahelistumisele loob head eeldused, sest teenuste käivitamine ja referentside saamine Eesti turul, annab head eeldused liikumaks rahvusvahelisele turule analoogiliste teenustega. Ettevõtlusele annab see lisamotivatsiooni. - Eelarvele tekkiv mõju tuleneb vajadusest luua eeldused erateenuste turule s.t riik (TEHIK) peab looma teenused sellest tulenevalt nii inimestele kui ettevõtlusele – s.t reeglid, protseduurid, kriteeriumid, tehnilised lahendused TIS-ist vajavad teatud panustamist (nii intellektuaalset kui rahalist tehniliste lahenduste näol). Tervishoiukorralduslike aspektidega seoses peab arvestama, et TTO-de IT- lahendustega integreerimine on suur kulu, mis ei kajastu regulaarsetes HK teenuste hindades. Seega on vajadus leida rahastamisallikad nii kesksüsteemile kui TTO-dele. - Halduskoormusele on kasvav koormus teenuste avamise faasis. Kui lahendatakse teenuste delegeerimine erapartneritele, sel juhul hilisem halduskoormus riigilt väheneb ja kandub erasektorile ning vabale turule inimese ja ettevõtete vahel. Kui teenused arendatakse TTO-dega koostöös, siis arendusfaasis on koormus kõrgem. Automatiseeritud teenustele üleminek pikas perspektiivis vähendab koormust nii TTO- dele kui riigisektorile. D.(Domestic) – lisaks stsenaariumile A, on antud stsenaarium samuti suhteliselt riskivaba ja turvaline. Selle stsenaariumi puhul tuuakse sisse tasuliste teenuste mõõde, mida võib ka käsitleda kui sissejuhatavat stsenaariumit B-stsenaariumile, kus teatud komponente õpitakse eraturult sisse ostma ning õpitakse pakkuma tasulisi teenuseid. See stsenaarium hakkab kujundama väljapoole suunatud teenuste kultuuri, teenuste kvaliteeti ning suhtlemist väliste partneritega – nii inimeste, eraettevõtete kui partneritega näiteks sertifitseerimisturul. - mõju ravi teenuste kättesaadavusele ja tervishoiukorraldusele on väike. ETSA digiteenuste eraturule viimine ja tasuliste teenuste kujundamine on käsitletav kui mugavusteenuste loomine ja standardimine tasu eest. Loob oluliselt suurema selguse ning aitab ootuseid juhtida riigi ja partnerite ja patsiendi vahel (TIS kontekstis), tervishoiuteenustele ja poliitikale otsest mõju ei oma - majandusele ja ettevõtlusele loob selgema ülevaate ligipääsudest TIS andmetele ja lidestumiseks kui luuakse tasulised teenused ja reglemendid liitumiseks - rahvusvahelistumisele olulist mõju otseselt ei paku - eelarvele tekib ootus teenuste väljaarendamise faasis, edaspidi peaks riigipoolne eelarveline ja halduskoormuslik surve vähenema, kuna reeglid muutuvad läbipaistvamaks ja selgemaks ning info kättesaamine kiiremaks - halduskoormusele ettevõtete poolt vaadates mõjub positiivselt, kuna tekib suurem selgus. Samas kasvavad ka ootuseid, kui tehakse tasulised teenused, kasvab nõudlus kvaliteedile ja kiirusele G.(Global-oriented) – vaieldamatult kõige kõrgemate riskidega ja ambitsioonikas stsenaarium, kus boonuseks on uued arenguvõimalused kohalikule ettevõtlus- ja meditsiinisektorile. Vähetähtis pole ka inimeste võimalus areneda oma valdkonnas rahvusvahelisel tasemel. Selle stsenaariumi eelduseks on kindlasti nii rahvusvaheline raha (EL finantseerimine, ja samuti ka rahvusvaheline erakapital) kui rahvusvaheline kompetents ning võimalus teha koostööd erinevate valdkondade parimatega. - mõju ravi teenuste kättesaadavusele ja tervishoiukorraldusele on suur. Tegemist on mingis mõttes rahvusvahelise eksperimendiga, mida tuleks osavalt ja agiilselt juhtida. Sõltuvalt poliitilisest huvist – kas siduda seda tervishoiukorraldusega või hoida lahus kohalikust tervishoiust, tekivad võimalused ka tervishoiuturule – näiteks rahvusvahelised patsiendid tervishoiuteenusepakkujatele, kes omakorda toovad ravikindlustusteenuste turule lisaraha - majandusele ja ettevõtlusele on väga suur mõju, avades uued turud ja investeeringute kanalid ja toovad ka rahvusvahelist kapitali Eestisse, kui oskuslikult projekti juhtida - rahvusvaheliseks koostööks näiteks e-tervise standardite väljatöötamiseks Eesti kaasuste praktikast tulenevalt ning e-residentidele teenuste pakkumise kaudu ka riigile hea brändi-projekt EL-is. selle raames saab viia ka Eesti TIS lahenduse kaasaegsele kujule ja uuele tehnoloogilisele tasemele - eelarve mõttes on see kindlasti rahvusvahelist rahastust vajav kava, riigieelarvest ebareaalne teostada - halduskoormust raske hinnata, sest eraettevõtetele on see pigem ärivõimalus. Halduskoormus kasvab tervishoiusektorile, sest see pole otseselt seotud hetkelise ravitööga, vaid arendusprojekt laiematest huvidest tulenevalt – seega vajab see tervishoiusektori motiveerimiseks lisa-rahastust. Projekti etapiviisiliseks kasvatamiseks kohalikust rahvusvaheliseks vajab kindlasti detailset planeerimist ja analüüsi 7. Digiteenuse liitumistegevused Digiteenuste osutajate üks peamine ootusi on arusaadava ja ennustatava kuluga liitumisprotsessi olemasolu. Tänase ETIS õigusruumi ja liidestamiskogemuse põhjal on koostatud liitumise skemaatiline ülevaade kahe erineva kasutusjuhu korral. 1. Digiteenuse osutaja soovib pakkuda teenuseid terviseteenuse osutajale. Digiteenuse osaks on ka ETIS andmete lisamine ja lugemine. 2. Digiteenuse osutaja soovib pakkuda teenuseid inimesele. Digiteenuse osaks on ka ETIS andmete lugemine. Mõlema kasutusloo korral läbitakse järgmised sammud: 1. Digiteenuse registreerimine ja liitumismenetluse alustamine 2. Digiteenuse x-tee identiteedi registreerimine 3. Digiteenuse turvakontrolli läbiviimine ja auditi tulemuste registreerimine a. Andmesubjekti vastutusel toimiva rakenduse korral ei ole vaja tagada kõrgturbe taset. Digiteenuse osutaja võib kasutajate usalduse võitmiseks läbida turbeauditi vabatahtlikult. b. Tervishoiuteenuse osutaja vastutusel andmeid lisava rakenduse korral on andmeturbe kõrgtaseme olemasolu tõestamine kohustuslik. 4. Digiteenuse koosvõime testimine ja koosvõime registreerimine a. Erinevatel digiteenustel on koosvõime nõuded erinevad. Näiteks digiteenus, mille kaudu saab ainult saatekirju edastada, vajab koosvõimekinnitust vaid saatekirja standardi nõuete piires. b. Andmeid lisavate digiteenuste koosvõime kontroll peab tagama lisanduvate terviseandmete piisava kvaliteedi. 5. Digiteenuse kasutajate registreerimine a. Tervishoiuteenuse osutaja annab digiteenusele volituse lugeda ja kirjutada ETIS andmeid tervishoiuteenuse osutaja nimel. b. Andmesubjekt volitab digiteenust lugema subjekti ETIS andmeid 6. Digiteenuse kaudu ETIS andmete kasutuse lubamine a. Tervishoiuteenuse osutaja vastutusel toimuva andmekasutuse lubamine (autoriseerimine) põhineb tervishoiuteenuse osutaja kehtival litsentsil, turvalisel andmevahetuskanalil, digiteenuse andmeturbe ning koosvõime tunnistustel, ja tervisehoiuteenuse osutaja digiteenusele antud volitusel. Lisaks kontrollitakse vajadusel tervishoiuteenuse osutaja ravisuhet andmesubjektiga. b. Andmesubjekti vastutusel toimuv andmete väljastamine ETIS-est põhineb turvalisel andmevahetuskanalil, ja andmesubjekti digiteenusele antud volitusel. 7. Digiteenuse tegevuse lõpetamisel (likvideerimine, ümberkujundamine, pankrot) esitatakse nõuded andmekaitse tegevuste lõpuni viimiseks. 7.1. Soovitused ja järgmised sammud Raporti koostajate poolt soovitame valida kombineeritud stsenaariumi, kus erinevaid riske ja mõjusid omavahel tasakaalustavad nii erasektor, riik, isiku vastutus kui ka avatus uutele tehnoloogiatele. Seega soovitame stsenaariumit BCG-combined: B1, B2, B3, C1, G B1: kuidas motiveerida TTO-sid rohkem kaasama uusi tehnoloogiad ja erateenusepakkujaid uute lahenduste pakkumiseks ning enda pakutavate teenuste lahendamiseks; riik leiab majanduslikud hoovad erainvestorite investeeringute kaasamiseks ravikindlustusraha võimendamiseks uute lahenduste integreerimiseks tervishoius (nn innovatsioonifondid); näiteks kui riik otsustab, et raviteenuste rahastamisel ja hinnakujundusel rakendatakse lisaks kokkuleppe hindadele ja efektiivsusnäitajatele ka ravitulemuse ja kvaliteedinäitajaid, siis sel juhul saab oluliselt rakendada digiteenuste ja kogutud andmetele ehitatud teenuseid – erinevate ravietappide sidustamiseks hõlmates ja järelravi, taastusravi ja elulemist – kaasates eraturgu. Samuti Lisas toodud näited B2: erinevate TIS haldamise ja arendamisega seotud rollide ja tegevuste sisse ostmine ning erasektorile üleandmine, jättes riigile (SOM+TEHIK) ainult järelevalve ja regulaatori rolli teenuste turu üle. Sellisteks teenusteks võiksid olla näiteks standardimise teenuse erasektorisse andmine, kus standardite kasutamine on kohustuslik nii riigi kui TTO kui DTO teenustele ning standardid on tasulised (analoogiliselt rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega); Teine analoogiline sertifitseeritud kolmas osapool võiks olla andmelao (või andmevaramu) ligipääsude autoriseerimise ja protseduuride teenuse pakkumine kehtestatud ja tunnustatud reeglite järgi; B3: inimene ehk patsient ise ostab endale erateenuseid kasutades tasulisi teenuseid ning omades samas ka võimalust taaskasutada TIS-i kogutud andmeid (peamiselt globaalse turu pakutavad teenused) C1: isik omal vastutusel kasutab enda TIS andmeid tasuliste teenuste ostmiseks ja terviseteenuste ostmiseks. Isik otsib nii kohalikult kui globaalselt turult erinevaid teenuseid ja tehnoloogiad nii riskide kontrolli all hoidmiseks, ennetuseks kui raviteenuste ostmiseks kindlustustelt G: (Global-oriented) riik soodustab globaalsete teenuste kujunemist kombineerides erinevaid stsenaariume. Soovitatav on kombineerida nii erasektorile turu avamist, et tuua juurde innovatsiooni ja investorite raha samal ajal avades rahvusvahelise projekti kaudu globaalsete turule huvipakkuva projekti – näiteks e-residentidele ja Eesti kodanikele personaalse tervisekonto väljaarendamise koos rahvusvaheliste standardite turu mõjutamise ambitsiooniga. Sellega kaasneb erasektorile standardimise ja andmelaonduse operaatorteenuse pakkumise volituste andmisega. Samuti kombineerub selle stsenaariumiga inimestele suurem valikuvõimalus saada osa globaalsetest teenustest koos omavastutuse suurenemise (koos vabaduste kasvuga) Eesti e-tervise visioon võiks toetuda ambitsioonile, kaasa rääkimaks e-tervise rahvusvaheliste standardite loomises ja kujundamises vähemalt EL ühisturul. Sõltuvalt sellest, millise kombinatsiooni või tasakaalu kombinatsiooni erinevate osapoolte ja poliitikate vahel valitakse, vajab see detailsemat analüüsi ja täpsemat planeerimist. Seega järgmised sammud, mida saab edasisteks tegevusteks soovitada: - stsenaariumide valikute otsustus pikemas perspektiivis – visiooni koostamine – kas globaalne teenus või kohalik teenus - outsource-itud teenuste portfelli koostamine ja kriteeriumide kirjeldamine tulevastele operaatoritele o standardimisteenus o andmetele ligipääsu (isiku volituste haldus) sertifitseerimisteenus o ligipääsude autoriseerimise teenus kolmandatele osapooltele o seadmete ja teenuste sertifitseerimise tingimused ja avaldamise kord o õiguslike eelduste loomine operaatorteenuste ja tasuliste teenuste käivitamiseks o riigihanked operaatorteenusepakkujate leidmiseks - TEHIK teenuste portfelli (inimesele ja ettevõtetele) kirjeldamine ja teenuste käivitamine o Liidestumise reglemendi protseduur o Andmete väljastamise protseduur o Teenuste tehniliste lahenduste spetsifikatsioonid ja hanked 8. LISA A. Ettevõtete lugude analüüs 8.1. Dermtest OÜ kasutajalugu Teenuse nimetus: teledermatoskoopia ● Perearst avab Demtesti keskkonna ja logib sisse ● Perearst loob uue külastuse ● Perearst koostab saatekirja ja saadab selle TTO-le, kes kasutab Dermtesti ○ Koostatakse saatekiri, mis läheb ülesse TIS-i - ETIS andmete lisamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis ● Dermatoloog avab Dermtesti keskkonna ● Dermatoloog avab vastamata saatekirja - ETIS andmete kasutamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis (kuna saatekiri on juba Dermtesti süsteemis, siis ETIS järele otseselt vajadus puudub, va juhul kui saatekiri võib tulla ka väljastpoolt Dermtesti) ● Dermatoloog vaatab patsiendi andmeid ja pilte - ETIS andmete kasutamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis (kuna saatekiri on juba Dermtesti süsteemis, siis ETIS järele otseselt vajadus puudub, va juhul kui patsiendi andmed ja pildid võivad tulla ka väljastpoolt Dermtesti) ● Dermatoloog vastab saatekirjale: ○ Annab nõu edasiseks raviks (korras, jälgimine, eemaldamine, visiit dermatoloogile) o Lükkab konsultatsiooni tagasi (halb pildi kvaliteet) · Koostatakse saatekirja vastus, mis läheb ülesse TIS-i - ETIS andmete lisamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis · Perearst vaatab saatekirja vastuse üle ja käitub vastavalt eriarstilt saadud nõuannetele. - Kui perearst vaatab saatekirja vastust olemasolevast arstitarkvarast, siis ei ole küsimus ETIS liidestumise lubamise vaid koosvõimes erinevate kasutajate ja tarkvarasüsteemide vahel o Kordusvisiidi puhul informeeritakse patsienti korduvvisiidi vajadusest. o Normaalse sünnimärgi puhul teavitatakse patsienti, et kõik on korras. o Kahtluse korral väljastab perearst saatekirja kirurgi või eriarsti vastuvõtule · Koostatakse saatekiri eriarstile, mis läheb ülesse TIS-i - ETIS andmete lisamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis · Perearst laeb alla uuringu kokkuvõte PDF-i kujul ja edastab selle e-maili või paberkujul patsiendile. · Perearst paneb enda tegevused kirja ja kinnitab haigusjuhu · Koostatakse haigusjuhu epikriis, mis läheb ülesse TIS-i. Haigusjuhu manusesse lisatakse Dermtesti uuringu kokkuvõte PDF. - ETIS andmete lisamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis 8.1.1. Dermtest ETIS vajaduste kokkuvõte ● ETIS andmete lisamine ja kasutamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis (tänases õigusruumis ja tehnilises lahenduses olemas) 8.2. Cognuse OÜ kasutajalood Teenuse nimetus: pilvepõhine kognitiivse teraapia ja taastusravi platvorm meditsiiniasutustele ja kodukasutajatele - Isikuandmete töötlemise registreerimine ja T3S2 taseme auditeerimine 8.2.1. Kasutajalugu nr 1 · 62-aastane mees on sattunud haiglasse insuldi tagajärjel · Haiglas olles seadistab õde/arst koguaeg jooksvalt Cognuse-ICU rakendust vastavalt patsiendi protseduuridele, diagnoosidele ja progressioonile. · Vastavalt sisestatule koostab Cognuse ICU rakendus patsiendile haiglast välja kirjutamise plaani, milles soovitab talle sobivaid kõneravi.ee ja füsioteraapia harjutusi. (PDF formaat) · Arst/õde sisestab patsiendi unikaalse ID · Plaan saadetakse e-tervisesse (digilugu.ee) Antud kasutusloo puhul ei soovi ettevõte andmeid saata, vaid neid ise terviseinfosüsteemist saada. Vajatakse järgmisi andmeid: Patsiendi identifitseerimine à Eesti isikukood à (Mall “Patsiendi identifikaator (päring)” TTO (võimalusel mitte TTO) andmed - ETIS andmete kasutamine TTO vastutusel 8.2.2. Kasutajalugu nr 2 · 72-aastane naine on sattunud insuldi tagajärjel haiglasse · Arst/õde tuvastab patsiendi (sisestab patsiendi unikaalse ID Cognuse-ICU rakendusse) · Cognuse-ICU rakendus tõmbab automaatselt tervise infosüsteemist varasemad patsiendi diagnoosid ja ravimid. · Patsiendi andmetest loetakse välja riskitegurid, mis on viinud patsiendi selle haiguseni. Automaatselt konfigureeritakse rakenduses haigust tutvustav osa selliselt, et need riskitegurid, millele on varasemad diagnoosid viidanud, joonitakse alla. · Ravimite osa Cognuse-ICU rakenduses konfigureeritakse automaatselt selliselt, et patsiendil on võimalik lugeda enda ravimite kohta, mida ta võtab · Vastavalt Cognuse-ICU rakendusele teadaolevale infole koostab rakendus patsiendile haiglast välja kirjutamise plaani, milles soovitab talle sobivaid kõneravi.ee ja füsioteraapia harjutusi. (PDF formaat) Cognuse vajab selleks järgmisi andmeid: · Patsiendi identifitseerimine Eesti isikukoodiga (Mall “Patsiendi identifikaator (päring)” · Terviseseisundi kokkuvõte (epSOS pS) päringu vastus - kõik allikad · Päevaravi epikriisid (loodame välja lugeda põhidiagnoosi ja kaasuvad) · Ambulatoorsed epikriisid (loodame välja lugeda põhidiagnoosi ja kaasuvad) · Epikriisid (loodame välja lugeda põhidiagnoosi ja kaasuvad) · Väljastatud ravim (päring) · Ravimipreparaadi kood (seome preparaadi ise ravimiga) - ETIS andmete kasutamine TTO vastutusel (haigla TTO litsents ?) 8.2.3. Cognuse ETIS vajaduste kokkuvõte ● Pilvepõhise andmetöötluse registreerimine AKI-s T3S2 tasemel ● ETIS andmete lisamine ja kasutamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis (tänases õigusruumis ja tehnilises lahenduses olemas) 8.3. Arstlik Perenõuandla OÜ kasutajalugu Teenuse nimetus: Isikustatud nõustamine telefoni teel - Arstlik Perenõuandla OÜ on (litsents L03061) on litsentseeritud TTO. TTO-l on õigus ja kohustus töödelda ravijuhtumi raames ETIS andmeid. Kirjeldatud stsenaariumi rakendamisel ei ole juba täna mingeid takistusi - vaja on vaid teha T3 audit helistaja autentimise lahendusele. 8.3.1. Helistaja turvaline tuvastamine mobiil-ID ning Smart-ID abil Helistaja saab kõne algul valida, kas ta soovib või vajab anonüümset või isikustatud nõustamist. Mõned teenused (korduvretsepti kirjutamine, TVL väljastamine) on võimalik ainult isikustatud nõustamise puhul. Kui on valitud anonüümne nõustamine, siis poole kõne ajal ei ole võimalik minna üle isikustatud nõustamisele eelkõige tehnilistel põhjustel (turvaline autentimine). Ühelt poolt annab helistaja ennast autentides nõustajale voli ja võimaluse tema isikuandmeid vaadata ja vajadusel töödelda. Perearsti nõuandetelefoni teenuse arendamisel toimub helistaja tuvastamine mobiil-ID ning Smart-ID abil. - Isikutuvastuse mehhanism on vaja T3S2 jaoks auditeerida 8.3.2. Nõustamise teatis Iga isikustatud nõustamise järel täidetakse nõustamise teatis. Nõustamise teatis sisaldab: 1. Nõustamise teatise nr 2. Tervishoiuasutuse andmed (tervishoiuasutuse nimi, registreerimiskood, aadress) 3. Koostaja andmed (nimi, kood, eriala) 4. Patsiendi andmed (isikukood, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu, vanus) 5. Anamnees (helistaja kaebused) 6. Nõustamise liik (vt tervisekontrolli nõustamise teatis, anonüümse nõustamise puhul kasutusel olevad klassifikaatorid on kirjas tabelis 2) 7. Kokkuvõte patsiendi ravist (vt näiteks ambulatoorses epikriisis soovitused raviks ja edasisteks tegevusteks) 8. Aeg-kriitilised andmed patsiendi kohta (vt kiirabikaart): immuniseerimised, väljastatud ravimid viimase 3 kuu kohta (Soovituslik) - ETIS andmete lisamine TTO vastutusel (Arstlik Perenõuandla OÜ TTO litsents L03061) 8.3.3. Korduvretsepti väljastamise tingimused Arvesse võttes perearstide tööaega, siis ei ole põhjendatud digiretseptide väljastamine kogu nädala ulatuses – muidu tekiks lihtsalt olukord, kus patsiendil on mugavam ja kiirem tellida oma ravimeid läbi Perearsti nõuandetelefoni 1220. Sellest tulenevalt on digiretseptide väljastamise tingimused järgnevad: • Korduvretseptide loetelu on kindlaks määratud (samad ravimid, mis retsepti väljastamisõigusega õdedel) • Ravimi väljakirjutamine peab alati käima koos nõustamisega, ravi jälgimine koos info kogumisega patsiendi terviseseisundi ja ravimi kõrvaltoimete kohta. • Korduvretsept väljastatakse 6 kuuks ja enne uue kordusretsepti saamist peab helistaja olema käinud ära perearsti vastuvõtul (nõustamise teatise) • Korduvretseptide väljastamine toimub ainult perearstide töövälisel ajal: tööpäeviti 17.00-8.00, nädalavahetusel (laupäev 00:00 kuni pühapäev 23:59) ja riigipühadel. • Retsepti väljastavad arstid või retseptiõigusega õed. 8.3.4. TVL või hoolduslehe algatamine Kuna hetkel pakub perearsti nõuandetelefon 1220 nõustamist 24/7 ning liigub edasi isikustatud nõustamise suunas, siis oleks APN-il olemas kogu võimekus TVL avamiseks. Töövõimetuslehtede ja hoolduslehtede alustamise tingimused järgnevad: • Arstid/õed saavad epidemioloogilist olukorda ja patsiendi varasemat terviseseisundit arvestades (telefonikõne ning terviseinfosüsteemis sisalduva info päringu põhjal) avada vajadusel töövõimetusleht esimeseks viieks päevaks telefoni teel toimunud nõustamise alusel. • Nõustamine peab sisaldama antud haigestumise üksikasju, mis dokumenteeritakse nõustamise teatises. • Viie päeva jooksul peab haige pöörduma perearsti/pereõe vastuvõtule. Töövõimetuslehe pikendamise vajaduse hindamine toimub ainult peale haige läbivaatust perearsti/pereõe poolt. 8.3.5. Soovitud olukord Olukord, kus on võimaldatud 1220 nõustajatele turvaline ning kontrollitud helistaja tuvastamine ning juurdepääs helistaja terviseinfosüsteemis asuvatele terviseandmetele nendega nõustamisprotsessis arvestamiseks ning nende täiendamiseks. Soovitud tegevused on: 1. Arstide ja õdede võimalus kasutada Arstiportaali 2. Helistaja turvaline tuvastamine mobiil-ID ning Smart-ID abil 3. Helistaja tuvastamise korral helistaja varasemate epikriiside jm dokumentide päring läbi Arstiportaali ning dokumentidega tutvumine 4. Nõustamise teatise kirjutamine 5. Korduvretsepti väljastamine 6. TVL väljastamine 8.3.6. Arstlik Perenõuandla OÜ ETIS vajaduste kokkuvõte ● Helistaja autentimislahenduse andmekaitse registreerimine T3S2 tasemel ● ETIS andmete lisamine ja kasutamine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis (tänases õigusruumis ja tehnilises lahenduses olemas) 8.4. MediKeep OÜ kasutajalood: Teenuse nimetus: ravimite koostoime analüüs, tervisepäevik 8.4.1. Kasutajalugu nr 1: Patsient on MediKeep mobiilirakenduse kasutaja ja tellib MediKeep-i kaudu oma DNA testi. Sama teenus võimaldab tal analüüsitulemuste laborist saabumisel vaadata rakenduse kaudu oma olemasolevaid toimeaineid, kas PGx (farmakogeneetiline) soovitus on olemas ja kas ravim sobib, millised annused on soovituslikud. MediKeepi PGx kasutaja andmed (dna raw fail) ja soovitused peaksid olema nähtavad ka kõigile arstidele läbi terviseinfosüsteemi, et arst teaks juba millist toimeainet välja kirjutada. Hetkel töötaks MediKeep-i lahendus nii, et kui arstil puudub info patsiendi PGx soovituste kohta ja talle kirjutatakse digiretsept, siis patsient peaks peale retsepti väljakirjutamist minema rakendusse kontrollima, et kas see toimeaine talle üldse sobib. Seda olukorda võiks ennetada ja anda ka terviseinfosüsteemis info inimese genoomi ja PGx soovituste kohta. Kui MediKeep andmed ei ole täielikud ja arst soovib teha toimeaine kontrolli ravimi kohta, mille soovitus MediKeep-is puudub, siis ta saab patsiendi DNA faili saata edasi täpsemaks interpretatsiooniks. Hetkel oleks nii, et patsient saadab oma andmed ise edasi teenusepakkuja juurde. - Mitu erinevat teenust: - Geenianalüüside laboriteenus (andmete lisamine ETIS-esse TTO vastutusel) - Farmakogeneetiline otsustustugi (andmeteisendus ETIS -> ETIS) - Otsustustoe esitlusteenused erinevates tarkvarades, tööprotsessides - Arstitarkvarad - ETIS liitumine TTO vastutusel ravijuhtumi kontekstis - Patsiendirakendused - andmete väljastamine ETIS-est patsiendi nõusolekul 8.4.2. Kasutajalugu nr 2: Patsient on MediKeep mobiilirakenduse kasutaja ning koondab rakenduse tervisepäevikusse oma “gadget’ite” poolt kogutud andmed: sammulugeja, KMI, kaal, südametöö, uni, temperatuurid (kehatemperatuur), vererõhk, ravimikasutus ja kõrvalnähud, sümptomid jms. Kasutajale pakutakse võimalus läbi rakenduse oma andmed edastada terviseinfosüsteemi. Kui täpselt neid andmeid seal näitama peab, päeva täpsusega või kuu lõikes on oluline küsida perearstilt, eriarstilt. - ETIS andmete lisamine TTO vastutusel. Kogutud andmeid saab lisada ETIS-esse juhul, - A. kui arst on patsiendile vastava mobiilirakendusega andmete kogumise ette kirjutanud ja arst võtab vastutuse kogutud andmete korrektsuse eest - B. mobiilirakendus on taadeldud meditsiiniseade ning patsient ostab selle “apteegist”. 8.4.3. MediKeep ETIS vajaduste kokkuvõte ● Kuna geenitestide tegemine kliinilise täpsusega eeldab TTO litsentsi võtmist, siis geenitesti andmete edastamiseks ETIS-esse õiguslike takistusi ei ole. ● Puudu on ETIS geeniandmete esitamise koosvõime. ● Farmakogeneetilise otsustustoe integreerimiseks ETIS andmevahetusega on vaja samuti koosvõime standardeid, aga ka otsustusalgoritmide valideerimise regulatsiooni. Patsiendi vastutusel ilma meditsiinilist nõuannet andmata on võimalik andmetöötlus ilma TTO või meditsiiniseadme litsentsita. ● Otsustustoe tulemuste esitamiseks erinevates tarkvarades on vaja vastavaid koosvõimelahendusi ja arendusi arstitarkvarades. 8.5. HealthBook kasutajalugu Teenuse nimetus: isikustatud tervisenõustamine, isikustatud plaanid tervise parandamiseks Antud ettevõte ei olnud hetkel valmis kasutajalugu esitama. Küll aga tõid nad välja järgmised andmed, mida sooviksid terviseinfosüsteemist saada. Need on retsepti väljaostmise andmed, patsiendi taustaandmed, juhtumipõhised soovitused patsiendile, patsiendi haigusandmed. Terviseinfosüsteemi sooviks ettevõtte edastada kasutaja kohta kogutud terviseandmeid ja tervisekäitumist puudutavaid andmeid. HealthBook (HB) lõppeesmärgiks on tehisintellekt esmatasandi arsti (AI) väljatöötamine. AI on suuteline: · iseseisvalt analüüsima patsiendi kaebusi, sh varasema anamneesi ning olemasolevate diagnooside kontekstis · määrama diferentsiaaldiagnoosiks või diagnoosi hüpoteesi kinnitamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse. · andma hinnangu analüüside/uuringute vastustele ning kasutama neid diagnoosi kinnitamiseks ning raviotsuste ja soovituste tegemiseks. AI arendus on etapiviisiline, ning toimub vastavalt AI arendus- ning uuringuprogrammile. Antud juhul lähtume uuringuprogrammi II etapi vajadustest. Uuringuplaani etapid: I etapp – prototüübi testimine retrospektiivselt, haiguslugude baasil (2017/2018) II etapp - nn. physician supported real-life testing (2018/2020) Eeldatav toode – perearsti tugi suurima visiidikoormusega haiguste manageerimisel (2018/2019) III etapp - full scale AI physician testing (2021/2025) AI saab toimida teises etapis ainult koostöös reaalelu arstiga. Kõik AI otsused (diagnoosid, uuringutele suunamised, ravi määramised) kinnitab või modifitseerib patsiendi raviarst. Selleks saadab AI oma otsused koos otsuste faktilise põhjendusega arsti töölauale, kus arst need otsused kas kinnitab, täiendab või kutsub patsiendi enda vastuvõtule. Ideaalis toimib AI nn digiloo osana, patsient/arst ühildub läbi digiloo ning saab sisestada kogu vajamineva informatsioon üle digiloo ning saab enda jaoks vajaliku informatsiooni (saatekirjad, teated jms) üle digiloo. II etapi kasutuslood: Kasutajalugu nr. 1 Patsient tunneb ennast halvasti, siseneb HealthBook (digilugu) süsteemi, esitab oma probleemi kirjelduse (sümptomid). Patsiendile võidakse esitada täiendavaid küsimusi sümptomite osas, millele patsient saab valikvastustena vastata. HealthBook süsteem esitab täiendavaid küsimusi ning vaatab olemasolevaid patsiendi andmeid (kaasuvad diagnoosid, kindel valim viimaste olemasolevate uuringute vastustest), kuni on olemas süsteemi jaoks piisav kogus informatsiooni diagnoosi hüpoteesi püstitamiseks. Kasutajalugu nr 2. Arsti töölauale ilmub analüüsitud kokkuvõte patsiendi kaebustest, sellega seonduvast varasemast anamneesist ning diagnoosi hüpoteesid (mõningatel juhtudel lõpliku diagnoosi pakkumine, sellisel juhul kasutajalugu nr 6) ning seonduvad täiendavate uuringute/ analüüside soovitused. Kasutajalugu nr 3. Arst kinnitab olemasoleva uuringuplaani või modifitseerib seda (lisab või kustutab uuringuid). Süsteem koostab ning saadab välja vastavad e-saatekirjad ning tegevusjuhised patsiendile Juhul kui arst ei nõustu AI otsusega - kutsub süsteem patsiendi vastuvõtule. Kasutajalugu nr 4. Patsiendi töölauale ilmub informatsioon uuringu vajaduste kohta. Patsient suundub vastavaid uuringuid teostama. Patsient saab ka esmased käitumisjuhised. Kasutajalugu nr 5. (Süsteem saab elektroonilisest haigusloost informatsiooni teostatud uuringu vastuste kohta ning vastavalt sellele välistab või kinnitab diagnoose. Süsteem annab uue hinnangu – määrab diagnoosi ja ravisoovitused.) Arsti töölauale ilmub uuringu vastustega täiendatud kokkuvõte patsiendi juhust, koos diagnoosi ning ravisoovitustega. Juhul, kui arst nõustub AI otsusega, siis ta saab raviplaani kinnitada või seda modifitseerida (muuta pakutut ravimskeemi, muuta spetsialisti saatekirju), peale mida koostab süsteem vastavad e-retseptid või e-suunamised ning koostab juhised patsiendile. Kasutuslugu nr. 6 Patsient loeb töölaualt uuendatud ravisoovitusi ning käitumisjuhiseid (saab informatsiooni millised retseptid on väljastatud, milliseid tegevusi iseseisvalt peab tegema või millise spetsialisti poole pöörduma). HealthBook vajab järgmisi andmeid: · Patsiendi identifitseerimine Eesti isikukoodiga (Mall “Patsiendi identifikaator (päring)” · Terviseseisundi kokkuvõte (epSOS pS) päringu vastus - kõik allikad · Päevaravi epikriisid (loodame välja lugeda põhidiagnoosi ja kaasuvad) · Ambulatoorsed epikriisid (loodame välja lugeda põhidiagnoosi ja kaasuvad) · Epikriisid (loodame välja lugeda põhidiagnoosi ja kaasuvad) · Väljastatud ravim (päring). Ideaalis väljaostetud ravimid. · Valitud analüüside tulemuste lähiajalugu (viimane kolesterool koos fraktsioonidega, veresuhkur, glükohemoglobiin, CRV, hemogramm, kreatiniin). · Valitud uuringute (preventsiooniga seonduvad uuringud) teostamise aeg ning tulemus (vastavalt riiklikule preventsiooni kalendrile ettenähtud uuringute loetelu, nende läbiviimise aeg ning tulemus) Ideaalis, kui lisanduvad vastavad võimalused: · Elustiilinäitajad (juhul kui neid hakatakse süsteemis kajastama – suitsetamine, liikumise tase jms) · Patsiendi üldparameetrid – pikkus, kaal, BMI (võib saada epikriisist) · Patsiendi hetke tervisnäitajad – südamelöögisagedus, hapnikusisaldus, RR, kehatemperatuur, hingamissagedus, kopsumaht (juhul, kui lisanduvad vastavad elektroonilised võimalused), Patsient peab saama sisestada/sünkroniseerida järgmisi andmeid: · Sümptomid (võimalik, et see on siiski HB süsteemi osa, mida kuvatakse vastavalt????) · Elustiilinäitajad (võib olla HB poolt lahendatud, kuid on vajalik laiemalt, seega peaks olema osa digiloost). · Patsiendi üldparameetrid (pikkus, kaal) (võib olla HB poolt lahendatud, kuid on vajalik laiemalt, seega peaks olema osa digiloost). · Tervisenäitajad (südamelöögisagedus, hapnikusisaldus, RR, kehatemperatuur, hingamissagedus, kopsumaht) (võib olla HB poolt lahendatud, kuid on vajalik laiemalt, seega peaks olema osa digiloost, NB! Elektroonilised võimalused kiirelt arenevad, peaks nende kasutamisvõimalustega arvestama) Patsient peab nägema süsteemist teavitusi: · E-saatekirjade, e-retseptide, käitumisjuhiste kohta 8.5.1. HealthBook ETIS vajaduste kokkuvõte ● ETIS andmete väljastamine patsiendi nõusolekul. ● ETIS andmete lisamine TTO/tervisetöötaja vastutusel. Andmete lisamise lubamiseks peab arst HealthBook kasutamise patsiendile konkreetse ravijuhtumi kontekstis ette kirjutama (näiteks perearst võib seda teha oma nimistu patsientidele) ja arst võtab vastutuse kogutud andmete eest ETIS-es. ● ETIS andmete lisamine meditsiiniseadme reeglite alusel. Patsient ostab HealthBook litsentsi “apteegist” ja HealthBook edastab andmed ETIS-esse oma litsentsi alusel. 8.6. Ettevõtete ootused liidestusmisprotsessile Liidestumise protsess nõuab väga palju erinevaid osapooli koos töötama. Kõige suurem osa liidestumisprotsessist on ettevõtete jaoks informatsiooni otsimine. Selle käigus tuleb teha mitmeid erinevaid päringuid erinevatesse asutustesse. Sageli tuleb paar nädalat oodata päringu vastuse saamiseks, mille taha võivad jääda järgmised sammud. Seejärel tuleb andmed koguda terviklikuks ideeks, sh kogu informatsiooni analüüs. Alles analüüsi käigus selguvad kõik komplikatsioonid ning takistused, mis võivad protsessis ees oodata. Siinkohal loodetakse tuge TEHIK-ult, et ühendada kõik osapooled ning kiirendada liidestumisprotsessi. TEHIK võiks võimaldada ettevõtetele ka koolitusi, et oleks selge, milliseid juriidilisi, tehnilisi nõudeid ettevõtted peavad liidestumisel täitma, milliste asutuste poole peaks pöörduma jne. - Selge protsess, lihtsus, juhend, hea teenindus Tehnilise poole pealt peaks näiteks Arstliku Perenõuandla teenuse sujuvaks liidestumiseks TEHIK nende teenusele looma sobiva uue dokumendi - nõustamise teatise. Selle arendus sõltub paljuski TEHIK-u arendustööde järjekorrast ning prioriteetidest, mis omakorda mõjutab ka ettevõtte liidestumist terviseinfosüsteemiga. - agiilsus, dokumendipõhine -> sündmusepõhine 8.juunil läbiviidud töötoas arutasime ettevõtetega juhtumipõhiselt, kas liidestumisprotsess on töötoas välja pakutud kujul teostatav ning millises serveris peaks rakendus asuma ja millised oleksid liidestumise kasud. Arutluse käigus toodi välja, et protsess suuri takistusi ei tundu omavat, kuid ajakulu on raske hinnata (kuni 6 inimkuud). Samuti vajab selgitamist lihtsama ISKE auditi läbiviimise või kergemakoelise ISKE turvataseme hindamise kulu. Sellel, kus tarkvara paikneb on erinevaid variante: kas mõne olemasoleva infosüsteemi juures, TTO serveris või Euroopa Amazoni serveris. - Andmekaitse tüüplahendused, teenuste turu arendamine Samuti toodi välja, et TTO juures tekib mitme turvaserveri probleem, seega tarkvara pakkujal võiks olla võimalus registreerida ennast nn DTO-na ehk digitaalse terviseteenuse osutajana / digitaalse tervishoiuteenuse pakkumises osalejana või millegi sarnasena, et ära katta sarnasel tasemel turva- ja töötlusnõuded, mis TTO-gi, aga saaks iseseisvalt, turvaliselt ja paindlikult teenust hallata. - Tegelikult on TTO-MISP näol juba jagatud turvaserveriga lahendus reaalsuses olemas Töötoas välja toodud lahenduste puhul - logopeediline kaugteenus, vererõhu mõõtmise rakendus, kliiniline otsusetugi, diagnostika otsusetugi, raviplaani loomine, reumapatsientide taastusravi liikumise jälgimine ja arst-arst telemeditsiin - nähti võimalikke kasusid nii ajakulu, kvaliteedi kui kuluefektiivsuse näol (sh patsiendi ajavõit, kiirem tagasiside arstile, ajaefektiivsem monitoorimise võimalus, parem ravijärgimus, väiksem dubleerimine ja kvaliteetsem ennetus jt). - Jätkusuutlike teenuste ärimudelite loomine - Õiguslikud ettepanekud liidestumise nõuete ja reeglite kehtestamiseks 9. Lisa B. Hanke küsimuste arutelu 1. Õiguslikud ettepanekud liidestumise nõuete ja reeglite kehtestamiseks 1.1 Terviseinfosüsteemiga liidestumine Eesti õigusruumis ● Vastata küsimusele: Kuidas lahendada tervise infosüsteemiga liidestumine Eesti õigusruumis, kus on vajalik andmesubjekti nõusolek andmete edastamiseks või kasutamiseks? Andmesubjekti nõusolek on isikuandmete töötleja jaoks kõige selgemini tuvastatav isikuandmete töötlemise alus.11 Inimese enda soovil tema terviseandmete töötlemine (sh TISist väljastamine) tugineb inimese poolt antud nõusolekule. Nõusoleku andmisel on rida tingimusi, millele see peab vastama, ent peamine on, et nõusolek sellise teenuse kasutamiseks oleks vabal tahtel põhinev, et selle raames kasutataks üksnes asjakohaseid terviseandmeid ning et andmetöötlus oleks turvaline. Samuti tuleks teenuse reeglitega tagada, et andmetöötlus lõpetatakse, kui inimene teenust enam pikka aega ei kasuta (tihti registreeritakse end mõne internetikeskkonna kasutajaks, kuid mõne aja möödudes huvi selle vastu kaob, kuid kasutaja ise ei sule oma kontot). Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks peab isikule selgitama, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtma selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku.12 Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Andmesubjekti nõusolek võib olla ka osaline ja tingimuslik, mis tähendab, et tal peab olema võimalik oma tahet sellisel kujul väljendada. Delikaatsete isikuandmete töötlemine niisuguste teenuste raames vajab Andmekaitse Inspektsioonis registreerimist (IKS 5. ptk) ning kui andmeid edastatakse kolmandasse riiki (st väljapoole ELi), siis ka sellekohast Andmekaitse Inspektsiooni luba (IKS § 18). Kuigi Eesti riiklik tervishoiusüsteem on valinud andmete töötlemiseks kohustusliku (seaduse alusel) andmete kogumise mudeli tervise infosüsteemi, ei keela õigusaktid andmete väljastamist tervise infosüsteemist inimese/patsiendi nõusoleku alusel – igaühel on õigus saada väljavõtteid enda kohta kogutud andmetest. Samuti ei ole keelatud isiku/patsiendi andmete sisestamine riiklikku terviseinfosüsteemi andmesubjekti nõusolekul või andmesubjekti enda initsiatiivil. Juhul, kui terviseandmete töötlemine toimub isiku nõusoleku alusel, annab isik oma andmetele ligipääsuks ja edasiseks töötlemiseks nõusoleku vastavalt nõusolekus toodud tingimustele. Sellega saab võimaldada juurdepääsu terviseandmetele ka süsteemist väljaspool (mittetervishoiuteenuse pakkujad) asuvate teenusepakkujate (logopeed, terapeut, DTO jne) osas. ● Vastata küsimusele: Millisel tasemel ja millise õigusliku sisuga tuleb vastu võtta liidestumise lubamise otsus? 11 IKS § 10 lg 1 ja isikuandmete kaitse direktiivi art 8 lg 2 p a kohaselt on terviseandmete töötlemine (sh edastamine) lubatud andmesubjekti nõusoleku korral. 12 IKS § 12 lg 4. Infosüsteemide liidestumiseks terviseinfosüsteemiga on lähtuvalt teenusest vajalik kas arsti (TTO) nõusolek (leping) või patsiendi nõusolek (tahteavaldus) ● Kas üleüldse on vajalik riiklikus andmekogus talletada näiteks andmesubjekti trenni/toitumise jm andmeid, mis on pigem arsti taustateadmiseks, mitte raviotsusteks vajalik? Kuna eesmärgiks on parema teabe abil ravi edukuse tagamine (AK direktiivi art 8 lg 3), siis võivad ka küsimuses sisalduvad andmed vajalikuks osutuda. Selle üle peaks aga otsustama arst. Kui andmesubjekt soovib koguda ja talletada andmeid oma tervise kohta ilma toimiva ravisuhteta, siis ta saab seda teha eraõiguslike teenuseosutajate poolt pakutavate teenuste abil (nt „Minu terviseandmete pank“ või muu sarnase lahenduse kaudu, kus andmetöötlus toimub inimese enda vastutusel või on riik teenuseosutaja akrediteerinud ning teenuse sertifitseerinud). ● Kuidas ja kes (kas arst sertifikaadi märke alusel, riik kontrollib vms) seda jälgib, et just see app kogub õigeid vererõhu andmeid? See peaks olema akrediteeritud tunnustusmudelis kirjas, lisaks peaks liidestumisi jälgima TEHIK või mõni muu pädev asutus. Olukorra võib lahendada ka nii, et pädev asutus (nt TEHIK) akrediteerib teenusepakkuja ning sertifitseerib tema poolt pakutava teenuse (vastab kõikidele seadusest tulenevatele nõuetele ja standarditele ning järgib rahvusvahelist head tava). Väga levinud on ka see, et arstid soovitavad patsientidele või üksteisele rakendusi, mis annavad parimaid tulemusi. ● Hankes kirjeldatud õiguslikud ettepanekud võiksidki käsitleda otseselt ka sisulist poolt–kas ja mida riiklik andmekogu (TIS) üldse koguma peaks? Riiklik andmekogu peaks koguma andmeid, mis aitavad tagada ravi edukuse. Selleks tuleks välja töötada akrediteeritud tunnustusmudel uutele teenustele (rakendustele, äppidele). 1.2 Nõuded terviseinfosüsteemiga liidestuvale organisatsioonile ● Vastata küsimusele: Millised peaksid olema nõuded liidestuvale organisatsioonile (nt juriidiline staatus, tegevusala, asukoht jms.)? Nõuded liidestuvale organisatsioonile sõltuvad pakutavast teenusest, ent on pigem tehnilist laadi. ● Vastata küsimusele: Millised on juriidilised nõuded, milliseid dokumente peab esitama, kus on esitatud andmete alusel otsustuskohad ning kes on otsustajad? Liidestuv organisatsioon võib olla kas DTO või TTO 1.3 Liidestunud rakendustele järelevalve teostamine ● Vastata küsimusele: Kuidas teostada järelevalvet liidestunud rakendustele? Peavad läbima auditi iga 1-2 aasta tagant. Andmetöötlust kontrollivad ka AKI ja TEHIK. Kontrolli teostatakse läbi RIHA. 2. Õiguslikud ettepanekud liidestumise protsessi kirjeldamiseks 2.1 Rakenduste tehniline valideerimine terviseinfosüsteemiga liidestumiseks. 2.1.1 Andmete saamise roll terviseinfosüsteemist ● Patsiendi aktiivsel nõusolekul (ka eelnevalt antud) ● Patsiendi passiivsel (seadusega antud – riikliku avaliku ülesande täitmine) nõusolekul 2.1.2 Andmete saatmise roll terviseinfosüsteemi ● Patsiendi aktiivsel nõusolekul (ka eelnevalt antud) ● Patsiendi passiivsel (seadusega antud - riikliku avaliku ülesande täitmine) nõusolekul 2.2 Rakenduste sisuline valideerimine terviseinfosüsteemiga liidestumiseks ● Meditsiiniseadmed ● Muud rakendused 3. Tehnilised ettepanekud liidestumise nõuete ja reeglite kehtestamiseks 3.1 Tehnilised nõuded terviseinfosüsteemiga liidestujatele ● Vastata küsimusele: Millised on nõuded tervise infosüsteemiga liidestujatele kasutatavate standardite, andmekomplektide ja rakenduse funktsionaalsuse osas? ● Millised on infoturbenõuded tervise infosüsteemiga liidestunud rakendustele? 4. Tehnilised ettepanekud liidestumise protsessi kirjeldamiseks (Koos protsessijoonistega erinevate alternatiivide lõikes) 3.2 Rakenduste tehniline valideerimine terviseinfosüsteemiga liidestumiseks 3.2.1 Andmete saamise roll terviseinfosüsteemist i. Patsiendi aktiivsel nõusolekul (ka eelneval antud) ii. Patsiendi passiivsel (seadusega antud – riikliku avaliku ülesande täitmine) nõusolekul 3.2.2 Andmete saatmise roll terviseinfosüsteemi i. Patsiendi aktiivsel nõusolekul (ka eelnevalt antud) ii. Patsiendi passiivsel (seadusega antud - riikliku avaliku ülesande täitmine) nõusolekul 3.3 Rakenduste sisuline valideerimine terviseinfosüsteemiga liidestumiseks a. Meditsiiniseadmed b. Muud rakendused 5. Mõjuanalüüs erinevate liidestumisalternatiivide võrdlemiseks Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Teadaolevad riskikohad Riik (laias mõttes, hõlmates ka kohalikke omavalitsusi) on temal lasuvate avalike ülesannete täitmise käigus seaduse alusel kogunud kindlal eesmärgil paljudesse andmekogudesse isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid). Andmekogude hajutatus (st pole üht suurt superandmebaasi kogu elanikkonna kohta) on riigi infosüsteemi arhitektuuri üks aluspõhimõte. Hakates enda kätte kogutud põhjalikku andmestikku erasektoriga jagama, peab riik väga hoolikalt läbi mõtlema, millised riskid, sh kaugeleulatuvad sotsiaalsed mõjud (ja sellest tulenevad kulud) sellise tegevusega kaasnevad ning kuidas täpselt andmete jagamist teha tohiks, et ei toimuks nõusolekuteenuse kuritarvitamine nõusoleku saaja poolt. Järgnevalt on kirjeldatud vaid mõned analüüsimist ja maandamist vajavad riskikohad: 1. Nõusolekuteenus tekitab ja suurendab nõudlust andmete järele Teenust osutatakse just nii, nagu olud lubavad. Kui tekib uus võimalus täiendavate andmete saamiseks, tekib andmekasutajatel ka soov oma kliente senisest põhjalikumalt või uutel viisidel analüüsida. Analüüsivajadust põhjendatakse kliendi maksevõime või kandidaadi tausta põhjalikuma hindamise vajadusega (finantseerimisasutused, kindlustusandjad, tööandjad). Algselt uudsed lahendused muutuvad mõne aja möödudes üldlevinuks ning uueks normaalsuseks (võrdluseks turvakaamerate levik, maksehäireregistri kujunemislugu1). Kokkuvõttes privaatsus taas aheneb. 2. Ülemäärane andmetöötlus Praktikas määravad andmekasutajad, mis andmeid nad teenuse osutamiseks vajavad. Andmesubjektil on võimalus teenust mitte kasutada, kui küsitakse ülemääraselt andmeid. Samas inimesed ei süvene, ei saa aru, ei huvitu või ei oska hinnata. Juba praegu on väga levinud, et mobiilirakendused küsivad juurdepääsu kõikvõimalikele teenusega mitte seotud andmetele; kindlustusandjad küsivad perearstilt/raviasutuselt kogu patsiendi haigusloo, kuigi vajadus on saada üksnes kindlustusjuhtumisse puutuvaid terviseandmeid. Seni on perearstid/raviasutused otsustanud, mis andmed on asjassepuutuvad ja mida võib väljastada. Selle vahelüli kadumisel, võttes arvesse senist praktikat, võib arvata, et kindlustusandjad hakkavad töötlema oluliselt ulatuslikumalt terviseandmeid. 3. Andmesubjekti otsustusvabadus lahjeneb Andmeedastuse algatamine on justkui andmesubjekti otsus, kuid tegelikult on see seatud teenuse saamise tingimuseks. Näiteks finantseerimisasutuse laenu taotlemise ja saamise tingimustes on nõue andmeedastuseks kas finantseerimisasutusele või tema poolt kasutatavale andmetöötlusettevõttele. Vastutasuks andmeedastuse eest võidakse pakkuda (varjatult) soodsamat hinda vms majanduslikku kasu (nt kindlustusandja pakub andmesubjektile soodsamat teenuse hinda, kui andmesubjekt annab kindlustusandjale otsejuurdepääsu andmekogu(de)s olevatele andmetele. 4. Superandmebaasid, andmemaaklerid, andmeäri 1 algselt oli maksehäireregister pankade loodud andme kogum pankade endi vahel info vahetamiseks nende isikute kohta, kel panga ees maksehäired tekkinud. Praegu kasutavad maksehäireregistrit kõik, kes suudavad mingilgi moel ära põhjendada, et neil on huvi andmesubjekti maksevõime vastu (nt kasvõi üürileandja üürniku osas, tööandja töötaja osas) Tekivad vahendajad või andmemaaklerid, mis pakuvad andmeanalüüsiteenuseid või ostavad andmeid kokku edasimüügi eesmärgil (pakkudes andmesubjektile nt teatavat tasu igakordse edasimüügi pealt). Paljudest andmetest kokku pandud superandmebaas toob kaasa suuremad riskid (ründe korral saadakse korraga rohkem andmeid, objekt on ründajatele ahvatlevam, kuivõrd sisaldab palju andmeid korraga, superandmebaasis on ulatuslik profiil inimesest). Andmeanalüüsiteenust kasutaval andmekasutajal (nt pangal) ega andmesubjektil ei pruugi olla ülevaadet vahendaja tegevuse tegeliku sisu üle. Kasutatakse erinevaid juriidilisi skeeme (mitte vastutava – volitatud töötleja suhet, vaid küsitakse andmesubjektilt erinevaid volitusi ja nõusolekuid). Pole välistatud, et andmeid hangitakse vaenuliku välisriigi korraldusel. 5. Sotsiaal-majandusliku kihistumise tõus Mida rohkem andmeid inimese kohta kokku on võimalik koguda, seda põhjalikumalt saab hinnata tema profiili, riske ja „väärtust“. Teenused muutuvad kõrge riskiga inimeste jaoks senisest kallimaks või hoopis kättesaamatuks, mis raskendab inimeste toimetulekut veelgi ning tõstab riigi kulusid sotsiaalkaitsele. Lisa 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde RIA kokkuvõte Nõusolekuteenuse prototüübi loomine (senised tegevused nõusolekuteenuse tehnilise lahenduse loomisel 10.02.2020) Nõusolekuteenuse tehnilise terviklahenduse loomise esimeseks etapiks oli nõusolekuteenuse prototüübi loomine perioodil september-detsember 2019. Prototüübi teostajaks oli Cybernetica AS ning projektis osalesid peale Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) nõustajatena nii Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (edaspidi TEHIK) kui Haigekassa. Prototüübi loomisel lähtus RIA konkreetsetest kasutusjuhtudest tervisesektoris, mis põhinesid suuresti suhtlusel Connected Health klastri liikmetega ja tervise infosüsteemi haldava TEHIKuga. Prototüübis modelleeritud kasutusjuhud baseeruvad reaalsetel vajadustel ning võimalustel, mida pakub tänane tervise infosüsteemi ülesehitus. Nõusolekuteenuse prototüübi loomisel on võetud eelduseks, et skeemis osaleb 4 osapoolt: 1. Andmesubjekt - inimene, kes kasutab prototüübi kontekstis kolmanda osapoole terviserakendust ning kelle käest nõusolekut küsitakse 2. Klientrakendus - prototüübi kontekstis kolmanda osapoole terviserakendus, kes vajab tervise infosüsteemist isikuandmeid, et inimesele vastavat teenust pakkuda 3. Teenusepakkuja - prototüübi kontekstis tervise infosüsteem, kes pakub kolmandale osapoolele andmeteenust e jagab andmesubjekti nõusoleku olemasolul terviseandmeid 4. Nõusolekuteenuse pakkuja - prototüübi kontekstis TEHIK, kelle roll on tervisesektori andmekogudele ja terviserakendustele nõusolekuteenuse pakkumine Projekti eesmärgid: 1. Detailiseerida nõusolekuteenuse tehniline arhitektuur, lähtudes varasemalt nii RIA, TEHIKu kui teiste osapoolte sellekohasest eeltööst ja visioonist. 2. Luua protokoll, mis lähtuks loodud arhitektuurist ning kirjeldaks nõusolekuteenuse liidesed ning skeemis osalevate osapoolte vahelised sõnumid ning andmemudelid. 3. Luua prototüüp, mis lähtuks loodud arhitektuurivaatest ning võimaldaks loodud protokolli alusel eeldefineeritud kasutuslood läbi mängida, matkides võimalikult tõetruult reaalelulist situatsiooni. Projekti laiemaks eesmärgiks oli terviklahenduse arenduse ehk järgmise etapi ettevalmistus, seda läbi nii arhitektuuriliste valikute testimise kui prototüüplahenduse huvigruppidele tutvustamise. Projekti tulemused: Nõusolekuteenuse tehnilise lahenduse arhitektuuridokumendi viimane versioon on leitav aadressilt: https://github.com/e-gov/NT/blob/master/Consent_Service_Architecture.md. Arhitektuuridokument sisaldab endas teenusemudelit, põhiprotsessi kirjeldust, süsteemi komponente, arhitektuuriotsuseid kui ka liideste spetsifikatsioone ning sõnumipäringuid ja - vastuseid (protokolli). Nõusolekuteenuse prototüüp on leitav aadressilt: https://e-gov.github.io/NT/. Prototüübi peamine funktsioon on näitlikustada nõusolekuteenuse protokolli toimimist, keskendudes suures osas osapooltevaheliste sõnumite ülesehitusele ning võimalikele tulemustele positiivsetes ja negatiivsetes stsenaariumites. Tehnilise osa kõrval on loodud ka lõppkasutajale ehk andmesubjektile avanev vaade nii kolmanda osapoole terviserakenduses kui loodavas nõusolekuteenuses. Prototüüp on mõeldud demonstraatorina, st selles liikuvad sõnumid ning andmevahetus on realiseeritud viisil, mis ei võimalda lahendust pärisandmetega ning reaalsete osapoolte vahel käitada. Nõusolekuteenuse tehnilise lahenduse loomise teiseks etapiks on terviklahenduse arendus, mis on oma mahult suurusjärgu võrra suurem projekt ning võimaldab nõusolekupõhist andmevahetust juba toodangukeskkonnas piloteerida. Terviklahenduse arenduses lähtub RIA ühes oma arenduspartneri ja teiste osapooltega prototüübi ehitamisel õpitust ning arendab universaalse lahenduse, mille testimine on planeeritud tervise infosüsteemi teenuste ning vähemalt ühe kolmanda osapoole abil. Terviklahenduse valmimise ajaks on planeeritud 2021. a I kvartal. Lisa 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti): 1.1.1. Töö „Nõusolekuteenuse analüüs“ maksumus (hõlmates hankedokumendi 40 lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid: analüüsi läbiviimine, vahearuande, lõpparuande, protokollide, memode, inglisekeelse kokkuvõtte, eestikeelse kokkuvõtte ja ka lühikokkuvõtte koostamine ning Töö tulemusi tutvustava teavitusürituse korraldamine, mis on teostatud hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes) 1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud Tööde teostamist 60 tutvustava ülevaate põhjal (koostatud hankedokumendi lisa 1 tehniline kirjeldus ja hankedokumendi punkti 6.2.4 alusel) 1.2.Hindamismetoodika kirjeldus: 1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö maksumust (vt punti 1.1.1). Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse madalaima maksumusega Pakkumusele, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40. 1.2.2. II hindamiskriteerium - Pakkuja poolne ülesandepüstitusest arusaamine tööde teostamist tutvustava ülevaate põhjal, mis on koostatud tehnilise kirjelduse alusel (HD lisa 1). Maksimaalselt on võimalik saada II hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad iga esitatud ülevaadet eraldiseisvalt. 1.2.2.1.Punktide andmisel (Pakkuja poolsele ülesandepüstitusest arusaamisele tööde teostamist tutvustava ülevaate põhjal) lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Tööde teostamist tutvustavas ülevaates (edaspidi ülevaade) kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 20 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid ülevaates kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikes tegevustes (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) esineb puudujääke. 40 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Ülevaates kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 60 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Ülevaates kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 1.2.2.2. Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 60 punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 60 väärtuspunkti. 1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka maksumuse eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma. Lisa 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm 1. Tingimus: 1.1. Pakkuja esitab Hankija vormil (hankedokumendi Lisa 6) andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registri e-keskkonnas) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 84 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (hankedokumendi lisa 1 punktiga 3 sarnase analüüsi teostamine). 2. Lepingud: Leping Pakkuja ja Projekti Projekti/hanke Lepingu Maksumus lepingu pealkiri ja objekti sõlmimise (km-ta ja pool/pooled riigihanke lühikirjeldus kuupäev, kogumaksumus viitenumber tööde km-ga)* riigihangete läbiviimise registris periood ja (juhul kui lepingu esitatakse täitmise riigihanke kuupäev tulemusena põhikohustuste sõlmitud osas leping) 1. 2. 3. *Maksumused on esitatud eurodes. Lisa 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde TÖÖVÕTULEPING nr Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Hankelepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti „Nõusolekuteenuse analüüs“ (edaspidi Töö) teostamisel Täitja poolt. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud lihthanke „Nõusolekuteenuse analüüs“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Hanke alusdokumendid; Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus); Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt); 1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel. 1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 1.11. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3. ja HDi Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 3) ning erinevates etappides teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem (edaspidi I etapi Tulem ja II etapi Tulem). 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1 (hankedokumendi (HD) Lisas 1 tehniline kirjeldus). 2.2. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi Tellijale üle hiljemalt viis (5) kuud pärast Lepingu allkirjastamist. 2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh vahearuande, memod ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 6.2.4 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2) ning II etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud dokumentatsioon), eesti keelne kokkuvõte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki), lühikokkuvõte (3-5 lk; vähemalt 9000 tähemärki) ja inglise keelne kokkuvõte (10-15 lk; vähemalt 25 000 tähemärki) .doc või mõnes muus redigeeritavas tekstiformaadis analüüsi tulemustest ning läbi viidud Töö tulemusi tutvustav teavitusüritus, vt lisaks HD punke 6.2.4 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) punktis 2.2. sätestatud tähtajaks. 2.3.1.Juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud avalikud kogunemised ja seminarid, toimub tulemuste tutvustamine videosilla vahendusel. Videokonverentsi platvorm peab olema tagatud pakkuja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Tellijaga. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö üleandmist punkti 5 kohaselt; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest; 3.1.4. nõuda Täitja koostatud ja üks kord nädalas koostatud ja esitatud memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja Töövõtja vahel esimesel kohtumisel kokku). 3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates; 3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit, mis on ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks; 3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi kui ka II etapi Tulemi üleandmist Tellijale. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; 3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 15 päeva jooksul) koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega; 3.2.3. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele; 3.2.4. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; 4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostada Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele; 4.2.2. lubada Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.3. teatada Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldada Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul; 4.2.5. säilitada kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; 4.2.6. loovutada Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö heakskiitmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 4.2.7. anda koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused Lepingu objektile ja kinnitada, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 4.2.8. protokollida Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest; 4.2.9. koostada ja esitada memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta; 4.2.10. esitada pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning käesoleva Lepingu punktidele 2.3. ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulem ning II etapi lõppedes II etapi Tulem, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel (Lisa 2) ning II etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. 5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud Akti, milles on märgitud asjakohane info, sh ülevaade teostatud töödest. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone. 5.3. Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja poolt. 5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi Akt), milles on märgitud asjakohane info: 5.5.1. etapi tegevused (sh maksumused ja tööde mahud tundides); 5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest; 5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks xxx eurot, summa kokku xxx eurot. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast): 6.2.1 I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.2.1 II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud arveldusarve. 6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist, kas Töö jätkamine on mõistlik. Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei jätkata, siis tasub Tellija Täitjale selle etapini tehtud tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 7.3. Juhul, kui I ja II etapi Tulemi mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tulemit punkti 5.3 kohaselt, on Tellijal õigus nõuda punktis 7.2 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 7.5. Muude kohustuste rikkumise korral on Täitja kohustatud Tellijale tasuma leppetrahvi kuni 30% Lepingu maksumusest 7.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 7.8. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1. nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast lepingu lõppemist või lõpetamist. 8.5. Iga puntides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 9. Autoriõigused 9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste eest ja punktis 9.3 nimetatud õiguste eest sisaldub punktis 6.1. nimetatud tasus. 9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 10. Vääramatu jõud 10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 11. Teabe vahetamine 11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 11.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 11.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 11.3. Punktis 11.2. nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles öelda koheselt pärast seda kui teine lepingupool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 14. Muud sätted 14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt allkirjastatud digitaalselt. 14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post [email protected] 15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx 15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman xxxxxxxx kantsler juhatuse liige Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lihthanke Lepingu juurde Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames Teostatavate tööde nimetus: „Nõusolekuteenuse analüüs“ Täitja üldandmed: Täitja ärinimi: Täitja registrikood: Täitja juriidiline aadress: Täitja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt pakkumusele): Nr Etapi tegevuste nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes tundides eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp – 2. II etapp – Kokku Teostatud tööde kirjeldus: Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxx raames ning vastavad hanke alusdokumentidele ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:  Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem ja II etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. Poolte allkirjad: Tööde vastuvõtja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mari Mägi Programmijuht Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Lisa 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Maksumuse esitamise vorm Tööde kogumaksumus Nimetus ja etapi täitmise Tööde maht Tunnihind Maksumus Nr tähtaeg tundides eurodes eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp 2 II etapp Kokku Pakkuja: Pakkuja volitatud esindaja nimi: Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel