Taivo Linnamägi Teie 17.03.2020 nr 1.10-17/2020/697-
Majandus- ja 2
Kommunikatsiooniministeerium Meie 19.05.2020 nr 15-1/1935-3
[email protected]
Vastusseisukohad Eesti mereala
planeeringu põhilahenduse
ettepanekutele
Austatud härra Linnamägi
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Olete materjalid põhjalikult läbi töötanud ja
teinud väga mitmeid märkuseid planeeringu täiendamiseks. Rahandusministeerium töötas
koos mereplaneeringu eksperdimeeskonnaga esitatud ettepanekud läbi ja esitame siinkohal
Teile oma seisukohad. Juhul, kui mõni ettepanek ja sellele vastus vajab täiendavaid
läbirääkimisi, siis oleme valmis kohtuma (sh veebikohtumist läbi viima), et saaksime
operatiivselt teha koostööd.
Rõhutame, et mereala planeeringu materjalidele tehtud erinevate ettepanekute ja märkuste
läbivaatamisel on tulnud silmas pidada väga laia kaasatavate isikute ringi sisendit, sh
piirkondlikelt aruteludelt jm huvigruppidelt. Samuti on tulnud arvesse võtta terve rea
valdkondlike ekspertide seisukohti. Erinevate ettepanekute ja sisendite vahel on tulnud leida
kompromisse. Seetõttu ei ole meil võimalik kõigi Teie poolt tehtud ettepanekutega arvestada.
Tulenevalt eelpool toodust oleme täpsustanud erinevate peatükkide sõnastusi.
Kuna Teie poolt tehtud ettepanekuid oli palju, siis paremaks jälgimiseks oleme vastuse
koostanud järgnevas tabeli vormis. Mõnede allpool toodud teemade osas tuleb aruteluks
täiendavalt tagasi tulla planeeringu tegevuskava koostamise faasis.
Ettepanek Vastusseisukoht
1. Lehekülje 3 kolmandas reas asendada Ettepanekuga ei nõustuta. Kehtestamisele
sõna „määrati“ sõnaga „määratakse“; minev dokument kasutab minevikuvormi,
sest planeeringuprotsess on läbitud ja
lahendus on valmis.
2. Lehekülg 4 teise lõigu viimane lause: Kuna viidatud on põhimõtteid kajastavale
„2010. a kokku lepitud põhimõtted dokumendile, kus info on kättesaadav,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ettepanek Vastusseisukoht
aitavad kaasa Läänemere hea siis nende selgitamine ei ole planeeringus
keskkonnaseisundi saavutamisele ja otstarbekas. Sõnapaar eemaldatakse.
võimaldavad seeläbi kasutada mere poolt
pakutavaid ökosüsteemiteenuseid“.
Palume lauses täpsustada kokkuleppe
tingimusi ning jätta lausest välja
sõnapaari „poolt pakutavaid“.
3. Leheküljel 4 asuva skeemi 2.1 ülemises Korrigeerime.
paremas kastis asendada sõna „Euroopa“
sõnadega „Euroopa Liit“, kuna suuniseid
saab Eesti EL liikmena.
4. Lehekülje 5 teises lõigus peaks sõnastuse Korrigeerime
„Planeeringus antakse suuniseid ja
tingimusi“ asemel olemas „Planeeringus
antakse suuniseid ja seatakse tingimusi.
5. Leheküljel 7 esitatud pikaajaliste Suundumused on olnud lähtekohaks
suundumuste loetelu soovitame planeeringulahenduse kujundamisel
lihtsustada ja sõnastada need järgmiselt: eskiislahenduse töödokumendi
kokkupanekust alates ja kokku lepitud
1. Mereala kasutus intensiivistub ja
põhjaliku koostööprotsessi käigus
mitmekesistub.
erinevate osapooltega, mistõttu nende
2. Traditsiooniliste kasutusviiside muutmine planeeringu lõpufaasis ei ole
kõrvale tekivad uued. põhjendatud ega anna sisulist sisendit.
3. Merekeskkonna hea seisundi
saavutamine nõuab pidevat tähelepanu.
Punkti 2 osas selgitame, et HELCOMi
eesmärgiks on merekeskkonna hea
seisundi saavutamine, mitte ainult
seisundi parandamine (seisundi
parandamine ei pruugi tähendada hea
seisundi saavutamist). Soovi korral võib
täpsustava teksti, mis on praegu esitatud
punktides, lisada järgnevasse lõiku. Kui
tekst jätta praeguses sõnastuses, siis
palume p-i 2 sõnastamisel järgida
eelnevalt esitatud ettepanekut; p-s 3
täpsustada, mida mõeldakse
„taristuvõrgustikud“ all; p-s 4 on
esimeses lauses viidatud merekasutuse
mitmekesistamisele, kuid järgnevad
laused kirjeldavad kasutuse
intensiivistumist, mistõttu tuleb teksti
oluliselt muuta.
6. Leheküljel 7 asendada lause Ettepaneku alusel korrigeerimine
„Ökosüsteemset lähenemist järgides peeti muudaks rõhuasetust ja lauset raskemini
planeerimisel silmas mereala ohutegureid jälgitavaks. Lause juures on olemas
2
Ettepanek Vastusseisukoht
ja kumulatiivseid mõjusid.“ täpsustatud vajalik viide suuniste dokumendile, lauset
lausega „Ökosüsteemset lähenemist ei asendata.
järgides peeti planeerimisel silmas
HELCOM VASAB töögrupi koostatud
mereala planeerimise suuniseid, mis
käsitleb Läänemere ohutegureid ja
kumulatiivseid mõjusid.“.
7. Leheküljel 7 joonealune märkus 10 on Kuna tegemist uue mõistega, siis
üleliigne, kuna sinine majanduskasv on allmärkus lihtsustab lugemist ja
sisustatud mõistete peatükis. planeeringu kasutamist, seega on
allmärge vajalik. Sarnaselt on kogu
dokument üles ehitatud.
8. Leheküljel 8 ptk-s 4.1 on kirjaviga sõnas Korrigeerime.
„ökosüsteemne“.
9. Leheküljel 8 ptk-s 4.1. on esmakordselt Lisame mõistetesse.
kasutusele võetud mõiste
„meremaakond“. Tegemist ei ole
tavakasutuses olev mõistega, mistõttu
palume lisada mõiste mõistete peatükki
või sisustada joonealuses märkuses
esimesel kasutamisel.
10 Leheküljel 9 ptk 4.2 tabeli 4.2.1 esimese Korrigeerime.
reas on lühend MH, mille asemel võiks
kasutada sõnastust „mõjude hindamine“.
Ühekordsel kasutamisel ei ole
põhjendatud võtta kasutusele eraldi
lühendit.
11. Lehekülje 10 ptk 4.2 punktides 1-10 on Ptk 4.2 ülesehitust muudetakse,
esitatud tekst, millele järgneb tekst kasutatakse tabeli vormi.
kaldkirjas. Kui tegemist on analoogse
ülesehitusega nagu tabel 4.2.1 puhul, siis
võiks ka siin kasutada tabelivormi, et
oleks selgelt aru saada, milline on
soovitus ja milline sellele antud
tagasiside.
12. Lehekülgedel 11-12 ptk-s 4.3 palume Korrigeerime.
ühtlustada kuupäevade märkimist
1.07.2015 vs 01.07.2015.
13. Leheküljel 13 ptk-s 4.4 tuleks esitada Korrigeerime
planeeringute korrektsed nimetused ̶ Hiiu
maakonna mereala merealade planeering
ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneering.
14. Leheküljel 14 ptk-s 5.1 oleval skeemil Skeemi 5.1.1 näol on tegemist Euroopa
5.1.1 on ilmselt ekslikult kasutusviisina Komisjoni projekti MUSES kokkuvõtva
3
Ettepanek Vastusseisukoht
nimetamata meretransporti (reisijate ja materjaliga, kus meretransport ei olnud
kauba vedu). Samas skeemil 5.1.2 on aga eraldi välja toodud, kuna meretransport ei
laevateed ja ankrualad nimetatud. olnud kooskasutusvõimaluste leidmisel
analüüsimisel. Seega täpsustust sisse ei
viida.
15. Lehekülje 16 esimeses lauses asendada Sõna asendatakse.
sõna „merekasutustel“ sõnaga
„merekasutusviisidel“.
16. Leheküljel 18 ptk 5.2 teises lauses palume Sisuline mõte tuleb välja ka praegusest
asendada sõnad “piirkonnad on välja sõnastusest, täiendus võib tekitada
kujunenud“ sõnadega „piirkonnad on küsitavusi juurde. Täiendust sisse ei viida.
ajalooliselt välja kujunenud“.
17. Leheküljel 18 on esitatud skeem 5.2.1. Tegemist on Maaeluministeeriumi
rannapüügi intensiivsuse kohta. Palume (MeM) andmetel põhineva üldise
lisada, milliste püügivahenditega ruumilise ülevaatega, kus
kalapüüki (püük nakkepüünistega, püügivahendeid ei täpsustata. Täpsemalt
noodapüük, jadaõngepüük, on võimalik püügivahendite kasutusega
kastmõrrapüük, mõrrapüük jms) tutvuda MeM-i püügiandmete kodulehel.
rannapüük hõlmab. Püügivahendite kasutamist reguleerib
kalapüügiseadus. Seega strateegilisel
tasemel riiklikus dokumendis ei ole
püügivahendite täpsustamine vajalik.
18. Leheküljel 19 ptk 5.2 Suunised p 1 on Suunis on sisuliselt oluline, kuna ka
antud juhtnöör harrastuspüügi kohta, kuid mereala planeering näeb, et tulevikus
peatükis ei ole eelnevalt harrastuspüüki ranna ja harrastuspüük jääb toimima
käsitletud. Samuti ei saa suunise sisuks nendes piirkondades. Lisaks uuskasutuste
olla praeguse olukorra konstateering – ja kooskasutuse jaoks suuniste ja
skeemil 5.2.1. on näha, et ranna- ja tingimuste seadmisele on oluline ka
harrastuspüük toimub intensiivsemalt erinevates valdkondades tegevuste
rannikulähedastes ning madalama merega säilitamiseks ning järjepidevuseks
piirkondades (õigem väiksema suuniste andmine. MeM on samuti
sügavusega piirkondades), kuna lisatud pidanud vajalikuks suunise määramist
joonistel on juba näha, et see nii on. ning ei ole palunud seda korrigeerida.
Suunis 1 tuleks praegusel kujul välja jätta Seega ei ole suunise ära jätmine või
või ümber sõnastada. muutmine vajalik.
19. Leheküljel 19 ptk 5.2 Suunised p 2 Sõnade järjekorda muudetakse,
palume asendada sõnad „tähtsad avameremadalike mõistest ei saa loobuda,
koelmualad kalavarude looduslikuks kuna see on loodusekspertide poolt sageli
taastumiseks“ sõnadega „kalavarude kasutatav mõiste.
looduslikuks taastumiseks tähtsad Termin „avameremadalikud“ on
koelmualad“ ning mitte kasutada mõistet kasutusel mitmetes Eestis avaldatud
„avameremadalikud“, kuna Eesti uuringutes ja allikates (nt „Väärtuslikud
mereruumis ei ole avamerd. avameremadalikud Eestis, Balti
Keskkonnafoorum 2011 ja samuti Eesti
merestrateegias) ning seda kasutatakse
siiski kirjeldamaks mereala, mis asub
4
Ettepanek Vastusseisukoht
rannikumerest eemal ja sügavamatel
aladel.
20. Leheküljel 19 ptk 5.2 Tingimuses p-s 2 Korrigeerime, eemaldatakse „muu püsiva
peab olema „loamenetluse“. Tingimuse iseloomuga“.
sõnastusest jääb mulje, et vaid püsiva
iseloomuga objekti rajamisel merre võib
kaasneda oluline pikaajaline negatiivne
mõju. Kas ajutise iseloomuga objekt ei
saa eelduslikult avalda sarnast mõju?
21. Leheküljel 19 ptk-s 5.3.1 asendada sõna Asendamine ei ole vajalik, kuna tekstilõik
„mereriigina“ sõnadega „mereäärse lähtub just Eesti kui mereriigi iseloomust,
riigina“, millega sisustatakse Eesti mitte geograafilisest asukoha kirjeldusest.
geograafilise asukoha kirjeldus mitte
iseloomustus.
22. Leheküljel 19 ptk-s 5.3.1 palume Kustutamine ei ole võimalik. Mereala
kustutada „avamere“ mõiste, kuna see on planeeringus ruumilise dokumendina on
konkreetne mõiste, mida ei ole korrektne oluline viidata piirkondadele, kuhu
kasutada Eesti ranniku lähedal asuvate planeering tegevusi suunab. Termin
alade kohta. Põhjendus: avameri, ka avameri on siiski praktikas ja erinevates
ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis alusdokumentides laialt kasutuses
jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus vastandina sõnale rannikumeri. Eestis on
veemasside väljakujunemises ja olemas ametlikult "Avamere seire" - mis
liikumises otseselt ei kajastu ranniku on merekeskkonna seire
mõju. Juriidiliselt on avameri ookeani- ja rannikuveest väljaspool (1 meremiil
merealad või mere kõik osad, mis jäävad baasjoonest mere poole). Termin
riigi majandusvööndist, territoriaalmerest "avameri" on kasutuses Eesti
või sisevetest või saarestikuriigi merestrateegia dokumentides jm mereala
saartevahelisest merest väljapoole. kajastavates allikates.
Sõltuvalt veekogu laadist ja
põhjareljeefist võib avamere piir
mererannast asuda paarikümne
(sisemeredel) kuni paarisaja kilomeetri
kaugusel (ookeanidel). Käesoleva teema
kontekstis on korrektne viidata
kalakasvanduste tehnoloogiale ilma
konkreetset piirkonda nimetamata.
23. Leheküljel 20 ptk 5.3.1 Suunised punktis Korrigeerime.
2 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede
Amet“.
24. Leheküljel 21 ptk 5.3.1 Tingimused Tingimust muudetakse, arvestades ka
punktis 2 palume muuta sõnastust teiste ametkondade tehtud ettepanekuid.
järgnevalt „vajadusel tuleb rakendada Lausest ei ole otstarbekas eemaldada
keskkonnameetmeid“, kuna vajadusel, kuna keskkonnameetmeid
keskkonnameetmeid tuleb eeldatavasti tuleb rakendada siis, kui oluline mõju
rakendada igal sammul. esineb ja meetmete rakendamine on
vajalik.
5
Ettepanek Vastusseisukoht
Erinevatest ettepanekutest tulenevalt jääb
tingimuse sõnastus järgnev, sulgudes
toodud selgitused lisatakse joonealuse
märkusena:
Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad
mõjud peavad olema merekeskkonna
seisundi jaoks aktsepteeritava
koormusega, vajadusel rakendada
keskkonnameetmeid.
25. Leheküljel 21 ptk 5.3.1 Tingimused Korrigeerimine ei ole otstarbekas,
punktid 3-9 võiks esitada ühe punktina, praegune vormistus on kasulik edaspidi
esitades konkreetsed alad alapunktides. planeeringulistele tingimusele viitamisel
ja selles ptk-s sätestatud tingimused on
toodud edaspidi ka teiste merekasutuste
juures eraldi.
26. Lehekülje 21 ptk 5.3.2 viimases lõigus Asendamine ei ole võimalik, vt vastus
asendada sõna „avameres“ näiteks sõnaga punktis 22.
„merealal“.
27. Lehekülje 24 ptk 5.3.2 Suunised punktis 1 Korrigeerime.
palume sõnastus ühtlustada lk 19 suunis 1
sõnastusega, nt Karbi- ja vetikakasvatuste
tasakaalustatud arengut soodustatakse
looduslikult sobivates kohtades ning
väljaspool karbi- ja vetikakasvatuste
rajamiseks ebasobivaid alasi (vt
ülalolevat skeemkaarti).
28. Lehekülje 24 ptk 5.3.2 Tingimused Korrigeerimine ei ole otstarbekas,
punktid 1-6 võiks esitada ühe punktina, praegune vormistus on kasulik edaspidi
esitades konkreetsed alad alapunktides. planeeringulistele tingimusele viitamisel
ja selles ptk-s sätestatud tingimused on
toodud edaspidi ka teiste merekasutuste
juures eraldi.
29. Leheküljel 24 ptk 5.3.2 Suunised punktis Korrigeerime.
2 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede
Amet“.
30. Leheküljel 25 pkt-s 5.4.1 palume muuta Korrigeerimine ei ole vajalik, kuna
esimest lõiku järgmiselt: „Ajalooliselt on tegemist on stiililiste
merealadesid peamiseks kasutajaks olnud parandusettepanekutega, mille
laevad peamiselt kasutatud laevadega sisseviimine ei muuda teksti mõtet ja ei
kaupade ja inimeste vedamiseks. tee teksti paremini loetavaks, kui see on
Navigeerimise loogikast lähtuvalt praegu.
kasutatakse sadamate vahel liikumiseks
väga laialdasi alasid – optimaalse
teekonna valik sõltub laeva mõõtmetest,
tüübist, ohtudest veealal, tuulest ja
6
Ettepanek Vastusseisukoht
lainetusest ilmastikuoludest jms.
Mereala uued kasutusviisid võivad
paljudes kohtades olla piiranguks, millest
lähtudes tuleb laevade liikumisteid
muuta, kitsendada või ümber suunata.
Seda on võimalikmõistlik teha,
arvestades iga juhtumi puhul asukoha
eripära, senist liiklusmustrit ja
huvipakkuva mereala uue kasutuse
vajadusi arvestades ning mitte seada
kitsendusi ega suunata laevaliiklust
kitsamatesse „koridoridesse“ seal, kus
konkureerivad huvid puuduvad.“.
31. Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 Sadamad Sadamate võrgustiku välja jätmine ei ole
palume jätta välja või asendada sõnad võimalik. Sadamad moodustavad oma
„sadamate võrgustik“. Põhjendus: kui olemuselt võrgustiku, eesmärk on
puudub viide konkreetsele registrile, väljendada seda planeeringus ruumilise
programmile või regionaalsele kontseptsioonina, et tuleks välja nende
võrgustikule nt TEN-T, siis ei saa tekstis omavaheline seotus, mitte konkreetse
viidata millelegi, mida ei ole Eestis registri, programmi või regionaalse
olemas. Samuti palume jätta välja pt-s võrgustiku ametlik käsitlus.
5.4.2 lausest läbikriipsutatud osa: „Eesti LNG terminali väljaarendamine on
kauba- ja reisisadamate võrgustik on teadaolevalt pika-ajalise arengusuunana
valdavalt välja arenenud, täiendavalt
endiselt päevakorral, samuti on see
võib ette näha nn eriotstarbelisted täiendus antud kohal vajalik, et lugejal
sadamadte rajamist, nt võimalik LNG- tekiks aimdus, mida mõeldakse
terminali asukoht Pakrineemel.“. eriotstarbelise sadama all. Oluline on
Põhjendus: sadamaregistri hetkel planeeringus pikaajalisi suundumusi
avalikustatud andmete järgi Pakrineemele kajastada, et anda tulevikutrendide kohta
sadamat praegu ei ehitata, seega viide taustainfot.
konkreetsele sadamatüübile konkreetses
asukohas ei ole asjakohane. Samuti on Vastava lõigu 3. lauset korrigeerime
alles hiljuti teatatud Tallinnasse uue alljärgnevalt:
sadama rajamisest, mistõttu ei ole õige Eesti kauba- ja reisisadamate võrgustik
väita, et uute sadamate rajamist ei ole ette on valdavalt välja arenenud,
näha. v.a eriotstarbelised sadamad, nt võimalik
LNG-terminali asukoht Pakrineemel.
32. Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 palume muuta Tegemist on stiililise ettepanekuga,
järgmisi lauseid keeleliselt millega arvestamine ei ole põhjendatud.
korrektsemaks: „Küll aga on viimastel Praegune vorm viitab jätkuvale trendile ja
aastatel arenenudb kiiresti ei ole olemasoleva olukorra
väikesadamate võrgustik: on konstateerimine.
korrastatudakse vanu sadamaid ja Sõna „ohtrama“ asendatakse sõnaga
ehitatudakse ka päris uusi. Looduslikult „tihedama“.
ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige
suuri kulusid (nt korduvsüvenduse
vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks,
7
Ettepanek Vastusseisukoht
vajadus tihedama ohtrama
navigatsioonimärgistuse järele vms).“.
33. Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 palume jätta Lause välja jätmine ei ole põhjendatud.
välja lause: Lisaks uutele sadamatele, mis Planeeringu aruteludel on korduvalt
rajatakse täiendama külalissadamate küsitud, kuidas näeb mereala planeering
võrgustikku, vajavad suuri olemasolevate sadamate tulevikku ja
investeeringuid ka mitmed vanad antud lause annab taustainfot, mis on
sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab vajalik tulevikusuundumus. Lause ei ole
lõppema. Põhjendus: see lause on liiga planeeringu jaoks liiga detailne, kuna
detailne planeeringu põhilahenduse kajastab olemasolevate sadamate
seletuskirja jaoks. Lisaks on kasutatud tulevikuvajadusi, mitte väga konkreetselt
defineerimata mõistet nagu üksikuid sadamaid. Mõiste külalissadam
külalissadamate võrgustik. on planeeringus defineeritud (vt ka p 71
vastust).
34. Leheküljel 29 ptk-s 5.4.2 palume kogu Sadamate funktsionaalse liigituse
ettepaneku koos allmärkusega välja jätta. kasutuselevõtu ettepaneku kajastamine
Põhjendus: planeeringu lähtekohtade on mereala planeeringus oluline, et
selgitamisel (lk 4) on planeeringu algatada läbi avaliku planeeringu
tööriistadena välja toodud suunised ja protsessi arutelu selle vajalikkuse üle.
tingimused. Ettepanekuid selles Ettepaneku tähendust ja suunitlust on
süsteemis ei kirjeldata, mistõttu jääb selgitatud vastavas joonealuses märkuses,
arusaamatuks, millise tähendusega on lk- sh välja toodud, et seda käsitletakse edasi
l 29 esitatud ettepanek ja kellele selline mereala planeeringu elluviimise
ettepanek suunatud on. Samuti jääb tegevuskavas, kuhu võib ühisel otsusel
arusaamatuks, milline seos on sellise lisanduda täpsema analüüsi vajadus.
soovituslikul liigitusel Eesti mereala Seega arutame seda tegevuskava
planeeringu kui riigi tasandi strateegilise kokkupanekul edasi.
ruumilise arengu alusdokumendi Planeeringu meeskonda kuulunud
kontekstis. Esitatud ülesehitus võib eksperdid peavad sadamate
sobida punktis 4.2 mõjude hindamise funktsionaalse liigituse teemat väga
tulemustega arvestamine kajastamiseks. oluliseks, kuna praegune liigitus ei
aga mitte peatüki 5 mereala kasutus kajasta sadama tegevusvaldkonda ega
punktide all. Täiendavat ei ole mõõtmeid, mille tõttu on võimatu ühtsetel
planeeringu koostajad analüüsinud alustel kavandada sadamatega seotud
sadamate funktsionaalse liigituse ruumilisi arenguid ja analüüsida
vajalikkust või kasulikkust ning kui seda keskkonnamõju. Ettepaneku vajalikkust
tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid on avalikel aruteludel toetanud ka
tegevusi selline liigitamine kaasa tooks, nt erinevad huvigrupid, sh kohalikud
analüüs, hindamine, õigusloome. Selline omavalitsused ja Linnade-Valdade Liit.
ettepanek on ebavajalik ka sisuliselt, sest
igal sadamapidajal on oma sadamaliigi Planeeringumenetluses erinevate
määramise õigus. Samuti jääb ettepanekute tegemine on tavapärane
selgusetuks, miks ei ole arvestatud MKMi planeerimispraktika ja on suunatud
varasemate samasisuliste soovituste ja tulevikus vajaliku jätkutegevuse
ettepanekutega. markeerimiseks, seega ongi antud viide,
et edaspidi kajastatakse seda planeeringu
elluviimise tegevuskavas.
8
Ettepanek Vastusseisukoht
35. Leheküljel 30 pkt-s 5.4.2 Jääteed palume Ettepaneku alusel lisame lausesse sõna
muuta järgmise lause üheselt „ajutiselt“.
tõlgendatavaks tulenevalt majandus- ja
taristuministri 20. oktoobri 2015. a
määruse „Avalikult kasutatava jäätee
rajamise ja korrashoiu nõuded“: „Alates
sellest, kui ilmnevad märgid jäätee
rajamiseks sobiva jääkatte
moodustumisest, peatab Veeteede Amet
jääteede korraldaja Maanteeameti
taotlusel laevaliikluse esitab
Maanteeamet jäätee rajaja ja
liikluskorraldajana taotluse Veeteede
Ametile laevaliikluse ajutiseks
peatamiseks.“. Põhjendus: praeguse
tõlgenduse järgi peatab Veeteede Amet
laevaliikluse, kui sobilik jääkate tekib.
36. Leheküljel 30 ptk-s 5.4.3 Meretranspordi Sissejuhatava lõigu eemaldamine ei ole
suunised ja tingimused palume teha põhjendatud. Lõik annab planeeringule
järgmised muudatused: Ptk 5.4.3 sobivas üldistusastmes ja terminoloogias
sissejuhatav lõik peaks kokku võtma (ka väikelaevateed moodustavad
järgnevad suunised ja tingimused, ruumiliselt võrgustiku) ülevaate
mistõttu tuleb lõik ümber sõnastada või kavandatud arengusuunast. Lõigu
praegusel kujul välja jätta. Praeguses sõnastust täpsustatakse:
sõnastuses on ebaselge, mida mõeldakse Meretranspordi edasisel arengul on
väikelaevateede võrgustiku all ning kas olulised nii rahvusvaheline laevaliiklus
meretranspordi arendamisel peetakse kui kohalik laevaliiklus, sh ühendus suur-
silmas ainult ühistransporti või ka ja väikesaartega, samuti väikelaevateede
ettevõtlust. Alternatiivina teeme võrgustik. Areng tugineb toimivale
sõnastusettepaneku sissejuhatavaks taristule: väljakujunenud sadamate
lauseks järgmiselt: „Meretranspordi võrgustikule koos võimalike uute
jätkusuutlikul arengul on oluliseks väikesadamatega looduslikult sobivates
rahvusvahelised laevateed, kohtades. Oluline on jätkuv tähelepanu
laevaühendused suur- ja väikesaartega, meresõiduohutusele.
väikelaevade väljakujunenud
liiklusmarsruudid ning toimiv Täiendatakse ka mõistete peatükki,
transporditaristu ja suur tähelepanu selgitades lahti nii meretranspordi kui
meresõiduohutusel.“. võrgustiku mõisted.
37. Ptk 5.4.3 Suunised punkti 1 palume välja Suunis käsitleb veeliiklusalasid, mis on
jätta. Põhjendus: suunis peab olema planeeringuga määratud. Tegemist on
vastupidine. Veeliiklusalasid ei planeeringulise mõistega ja kajastab
planeerita, need on aja jooksul välja koostöös Veeteede Ametiga mereala
kujunenud tulenevalt kasutustihedusest ja planeeringu jaoks kaardistatud
looduslikest tingimustest. Vastupidiselt ulatuslikumaid alasid, kus esineb praegu
sellele alles planeeritakse ja ka tulevikus tihedamat laevaliiklust
tuuleenergeetika alasid, vesiviljelusalasid (metoodilised üksikasjad vt seletuskirja p
ja muid merekasutusviise, mille kohta on 5.4.1). Seetõttu on tegemist just nimelt
suunised ja tingimused vastavates planeeritud aladega, mis on teadlikult
9
Ettepanek Vastusseisukoht
planeeringu seletuskirja peatüki määratud ulatuslikud, et oleks võimalik
punktides. tagada ka mereala kooskasutus.
38. Ptk 5.4.3 Suunised punktid 2 ja 3 palume Suuniste ühendamine ja
ühendada ja sõnastada järgmiselt: ümbersõnastamine ei ole põhjendatud.
„Oluline on tagada olemasolevate Nimetatud suunised kajastavad erinevaid
sadamate toimimine. Uued sadamad teemasid ja on sisuliselt olulised mereala
rajatakse looduslikult ja ajalooliselt ruumilisel planeerimisel. Suunised ei
sobivatesse kohtadesse, et vältida põhine „Väikesadamate võrgustiku
ebaproportsionaalselt suurt kontseptsiooni“ lähteandmetel vaid on
keskkonnamõju ja hoolduskulusid ning välja töötatud planeeringu koostajate
soodustada sadama jätkusuutlikku meeskonna poolt. Aluseks on muuhulgas
arengut.“. Põhjendus: MKM-I hinnangul võetud erinevate huvirühmade sisend ja
ei tohiks meretranspordi suunistena ka varasemalt koostatud dokumendid, mis
kasutada projekti „väikesadamate on loonud head praktikat ja mille
võrgustiku kontseptsiooni“ lähteandmeid, jätkamist peetakse oluliseks. Siinkohal on
kuna mereala planeering on pikaajaline ja samuti mõeldud eelnevalt viidatud
nimetatud projekt ajutine meede ruumilist võrgustikku.
väikesadamatele toetuste taotlemiseks. Kuid segaduste vähendamiseks oleme
Leiame, et suunis rajada uusi sadamaid suunise nr 2 sõnastust täiendanud
looduslikult sobivatesse kohtadesse ja järgmiselt:
olemasolevate sadamate toimimise
soodustamine on sobiv mereala Oluline on tagada väljakujunenud
planeeringu seletuskirjas kajastamiseks. sadamavõrgustiku ruumiline toimimine.
39. Ptk 5.4.3 Suunised punkt 4 palume välja Suunise väljajätmine ei ole põhjendatud,
jätta, kuna jääteede rajamine toimub sest tegemist on olulise ja omapärase
vastavalt õigusaktidele ja tegemist ei ole merekasutusega, mis toetab ka teisi
planeeringudokumendis esitatava majandusharusid ning kasutusviise.
suunisega. Märgime, et kattuvust õigusaktides
sätestatuga võib leida ka teistes
valdkondades, kuid planeering peab
koondama tervikpildiks kõige olulisemad
reeglid, sh välja tooma ka säilitamist
vajavad tegevused. Antud suunis ei ole
vastuolus õigusaktides sätestatuga.
40. Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 3 palume Tegemist on stiililise ettepanekuga,
lauses muuta sõnast järgnevalt: millega arvestamine ei ole põhjendatud.
„Inimtekkelised objektid (sh nt
kalasumbad, tuulikud, sukeldumispoid
jms) tuleb ohutu veeliikluse tagamiseks ja
objektide kaitseks tähistada vastavalt
kehtivatele õigusaktidele ja
rahvusvahelistele suunistele.“.
41. Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 5 palume Tingimuse muutmine ei ole põhjendatud.
muuta sõnastust järgnevalt: „Laevateele Laevateed ja ankrualad võivad aja jooksul
ja ankrualale ei kavandata paigutata muutuda, neid võib tekkida ka
tuulikuid tuuleenergeetika ala praegustele planeeringuga määratud
meresõiduohutuse tagamiseks.“. Selgitus: tuuleenergeetika aladele.
10
Ettepanek Vastusseisukoht
praegune tingimus on ebaselge mereala Tuuleenergeetika alad aga on
planeerimise mõttes. Tuulik peaks planeeringus kindlaks määratud ja neid ei
reeglina kuuluma kavandatud saa edaspidi mujale kavandada ilma uue
tuuleenergeetika alasse. planeeringumenetluseta. Lisaks ei saa
tuuleenergeetika alad olema lausaliselt
tuulikutega kaetud, tuulikute täpne
paiknemine tuleb igakordselt
loamenetluse etapis paika panna lähtuvalt
planeeringus etteantud tingimustest.
42. Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 6 palume Tingimus viitab uue kaitstava
kasutada õigusaktides juba kasutatud loodusobjekti ruumikujule ja selle
mõisteid. Looduskaitseseadus kasutab ruumikuju moodustamisel vajalikule
järgmisi mõisteid - loodusobjekti kaitse koostööle Veeteede Ametiga, mitte
alla võtmise menetlus ja loodusobjekti looduskaitseseaduses sätestatule.
kaitse alla võtmine. Sama lk-d 45, 51. Valdkonna eest vastutav
Keskkonnaministeerium on sellist
sõnastust pidanud sobivaks. Seetõttu ei
ole muudatus põhjendatud.
43. Ptk 5.4.3 Tingimused punkti 10 sõnastuse Planeerimisseadus määrab üldised reeglid
puhul juhime tähelepanu, et planeeringute koostamise protsessile ja
üldplaneeringu koostamise menetluses osapoolte kaasamisele, lisaks reguleerib
valitsusasutuste kaasamine ja nendega valdkonda Vabariigi Valitsuse määrus
planeeringu eelnõu koostamine on „Planeeringute koostamisel koostöö
sätestatud planeerimisseaduses. tegemise kord ja planeeringute
Käesolevast dokumendist ei tohiks jääda kooskõlastamise alused“. Tegemist on
eksitavat muljet, et selles kehtestatakse miinimumnõuetega. Mereala planeeringu
teatud tingimusi, kui menetlus on koostamise protsessis on välja tulnud
reguleeritud juba õigusaktis. Üldise lüngad erinevate osapoolte kaasamises
märkusena võib esile tuua, et viitamine mereala kasutuse otsustamisel. Eelnevast
õigusaktidele on läbivalt ebaühtlane, nt tulenevalt ja soosimaks mereala
samal leheküljel tingimuste p-des 2 ja 3 kooskasutust, on vajalik planeeringuga
on viidatud õigusaktide regulatsioonidele. koostöö osas tuua välja täiendavaid
tingimusi, et suunata parema koostöö
rakendamist.
44. Leheküljel 32 on palume muuta sõnastust Lause mõte on välja tuua, et osad
esimeses lauses „Mereala planeering ankrualad määratakse ühtlasi ka STS
määrab veetavate kaupade laevalt laevale aladeks ehk tegemist ei ole uute aladega.
(Ship to Ship) üleandmiseks ja sellega Sõnastust täpsustame järgmiselt:
seonduva kontrolli teostamiseks kindlad Mereala planeering määrab veetavate
ankrualad ehk STS-alad“. Põhjendus: kaupade laevalt laevale (Ship to Ship)
praegune tekst on tõlgendatav selliselt, et üleandmiseks ja sellega seonduva
merealal määratakse uued ankrualad, kuid kontrolli teostamiseks STS-alad. STS-
mereala planeeringu kaardirakendusel on alad kattuvad olemasolevate
näha, et määratavad STS-alad ühtivad või ankrualadega Tallinna lahes.
kattuvad osaliselt juba olemasolevate
ankrualadega.
11
Ettepanek Vastusseisukoht
45. Leheküljel 33 ptk 5.5 Tingimused punktis Korrigeerime.
5 palume asendada sõna „farmidele“
sõnaga „kasvandustele“. Põhjendus:
soovitame samu objekte nimetada
ühetaoliselt, nt eelmises lauses on
vesiviljeluse arengualal kasvandused ja
praeguses lauses on sama asja nimetatud
farmiks.
46. Leheküljel 40 ptk 5.6.4 Suunised punktis Korrigeerime.
4 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede
Amet“.
47. Leheküljel 46 ptk 5.7 sissejuhatava osa Korrigeerime.
esimeses lauses on viga sõnas
„suursaartel“.
48. Leheküljel 48 ptk 5.8 esimeses lõigus on Sulgudes on välja toodud näited, mis on
sulgudes esitatud näitlik loetelu lugejale informatiivsed, seega lisame
veepõhistest tegevustest. Palume sulgudes toodu ette „nt“. Rannapõhised
sõnastuses üldistada, nt tegevused on üldine mõiste rannaga
harrastusmeresõit, veesport. Samuti on seotud erinevate puhkemajanduslike
sisustamata, mida mõeldakse tegevuste koha, kuid kuna see tekitas
rannapõhiste tegevuste all. Palume ka segadust, siis lisame selle mõistetesse.
seda mõistet selgitada või näitlike
tegevustega sisustada.
49. Leheküljel 48 ptk 5.8 käsitleb Korrektuuride tegemine ei ole
mereturismi ja rekreatsiooni ja peab põhjendatud. Rahvusvaheline
silmas eelkõige harrastustegevusi, reisilaevaliiklus on otseselt seotud
mistõttu ei ole eelneva sissejuhatusega rekreatsiooni valdkonnaga, mistõttu on
kooskõlas suunis 1, mis käsitleb selle väljatoomine antud peatükis
rahvusvahelist reisijatevedu. Kui soovida õigustatud. Sulgudes lisatud piirkondade
sellele teemale tähelepanu juhtida, siis ette lisatakse lühend „nt“, et ei jääks
kuuluks see teema oma sisult muljet, et tegemist on absoluutse ja
meretranspordi teema alla. Palume eelistatud loeteluga. Nimetatud
kustutada sulgudesse lisatud konkreetsed piirkonnad on planeeringuprotsessis
linnad ja piirkonnad (Kunda, Sillamäe, erinevate osapoolte poolt ettepanekutena
Saaremaa). Põhjendus: Konkreetsete välja toodud, mistõttu väärivad
piirkondade nimetamine võib lugejat planeeringus märkimist ja annavad
eksitada, kus üks piirkond on teisest planeeringule kohapõhise mõõtme.
rohkem eelistatud või soositud. Leiame,
et mereala planeerimise seletuskirjas
piisab suunisest soodustada tegevust
võimalusel ja selleks sobivates
piirkondades.
50. Leheküljel 48 punktis 5.8 Suunised Korrektuuri tegemine ei ole põhjendatud,
punkti 2 sõnastust palume muuta vt p 38 vastus.
järgnevalt: „Tagamaks
harrastusmeresõitjatele mitmekesisemad
12
Ettepanek Vastusseisukoht
ja sobivad tingimused marsruudi valikuks Lisaks nimetatud suunisele kehtivad ka
ja sildumiseks kavandatakse väikelaevaga teised mereala planeeringu suunised ja
peatumise võimalused koos võimalikult tingimused.
mitmekesiste ja kvaliteetsete Mereala planeering on koostatud 15 aasta
sadamateenustega.“ perspektiiviga, seega peavad suunised ja
51. Suunise sõnastus ei arvesta mitmeid tingimused arvestama ka seda, et selle aja
eeldusi, mis uute sadamate rajamise jooksul võib tulla erinevaid arenguid ning
planeerimisel tuleb kindlasti arvesse neid vajalikul määral suunama. Selleks, et
võtta, nt sadama asukohaks sobivaid 30 meremiili ei saaks liiga ettevõtlust
looduslikke tingimusi, sadama võimekust piiravaks täiendasime sõnastust
ettevõtlusega tegelemiseks jms. järgnevalt:
Väikesadamate võrgustik on praeguseks Tagamaks purjeturistidele
suures osas välja arvendatud ja praeguses mitmekesisemad ja sobivad tingimused
faasis tuleb eelkõige keskenduda marsruudi valikuks ja jahtide sildumiseks
sadamates pakutavatele teenustele. kavandatakse jahiga peatumise
52. Põhjendus on juba toodud eespool: võimalused koos võimalikult mitmekesiste
MKM-i hinnangul ei tohiks mereturismi sadamateenustega vähemalt 30 meremiili
ja rekreatsiooni soodustamiseks (ca 56 km) vahemaa tagant (eelistatuim
suunistena kasutada projekti päevatee pikkus).
„väikesadamate võrgustiku
kontseptsiooni“ lähteandmeid jahtidele
sobivate peatuste vahekauguse osas, kuna
mereala planeering on pika-ajaline ja
nimetatud projekt ajutine meede
väikesadamatele toetuste taotlemiseks.
Niisamuti võib praegune sõnastus piirata
ettevõtlust, kui näiteks eelmise ja
järgmise jahtidele sobiva peatuspunkti
vahemaa peal on looduslikult sobiv koht
sadama rajamiseks ja jahtidele
peatumisvõimaluse pakkumiseks aga
tulenevalt vahemaa tingimusest ei ole seal
tulevikus teenuse pakkumine
soodustatud.
53. Leheküljel 48 ptk 5.8 Suunised punkti 4 Sõnastuse muutmist ei peeta
sõnastust palume muuta ja näha ette, et põhjendatuks. Tegemist on mereturismi ja
potentsiaalset turismiväärtust peetakse rekreatsiooni peatükis oleva suunisega,
silmas võimalusel. Suunisest ei tohi jääda mistõttu on mõte just selles, et lisaks
muljet, et uute merekasutusviiside konkreetsele majandustegevusele on
arendamise üheks lisatingimuseks on oluline pidada silmas ka potentsiaalset
turismiväärtus. turismiväärtust. Seetõttu on lauses sõna
„ka“. Tegemist on suunise, mitte
tingimusega.
54. Leheküljel 48 ptk 5.8 Suunised punktis 6 Sõnastus on juba hetkel võimalikult lai
palume esimeses lauses purje- ja lisaks purje- ja veemotospordile on välja
veemotospordi asemel kasutada toodud ka -puhkealad ja -kohad. Meri-
üldisemat sõnastust nt veespordi ja - maismaa seoste käsitlemiseks ja
13
Ettepanek Vastusseisukoht
harrastus, sest lisaks juba nimetatutele on kohalikul tasandil tegevuste suunamiseks
veel suur hulk tegevusi, mis nende kahe on oluline anda suuniseid
kategooria alla ei lange, aga mida võiks üldplaneeringule ka üleriigilise mereala
samuti arvestada. Suunise teise lause planeeringuga. Planeerimisseaduses on
sõnastust palume muuta või see välja §75 sätestatud üldplaneeringu ülesannete
jätta: Rannapõhised tegevused punkt nr 31, mille kohaselt lahendatakse
kavandatakse lähtuvalt omavalitsuse üldplaneeringus ka muid seonduvaid
ruumilise arengu vajadustest ülesandeid, milleks mereala planeeringu
üldplaneeringus. Põhjendus: praegune suunistena määratud tegevused
sõnastus ei ole suunis, kuna sobituvad. Täiendusettepanekut sisse ei
üldplaneeringus kajastatu tuleneb viida.
planeerimisseadusest.
55. Leheküljel 49 ptk 5.8 Suunised punkti 7 Välja jätmine ei ole põhjendatud.
palume välja jätta. Põhjendus: tegemist ei Erinevates õigusaktides sisalduvate
ole suunisega, kuna neid tegevusi juba reeglite koondamine ja üldise suunise
reguleerivad õigusaktid, nagu määratlemine aitab kaasa tervikpildi
meresõiduohutuse seadus, veeseadus ja loomisele, mis on üleriigilise planeeringu
keskkonnaregulatsioonid. eesmärgiks. Suunis ei ole vastuolus
kehtiva seadusandlusega.
56. Lehekülje 49 ptk 5.9 esimene lõik – Korrigeerimine ei ole võimalik, vt p 22
asendada sõna „avamere“ sõnadega vastus.
„rannikust kaugemal/eemal asuvaid“.
57. Lehekülgedel 50-51 ptk 5.9 suuniste Korrigeerimine ei ole vajalik. Suunistes
sõnastus tuleks kooskõlla viia kasutatakse vastavalt vajadusele
looduskaitseseaduse mõistekasutusega. ruumilisele planeerimisele omaseid
termineid ja rõhuasetust. Suunised ei ole
vastuolus kehtiva seadusandlusega.
58. Leheküljel 50 ptk 5.9 Suunised p-s 3 Uute arenduste all peetakse silmas nii
palume täpsustada, kasutades juba uusi merekasutusi kui ka traditsiooniliste
käesolevas dokumendis kasutatud merekasutustega seotud arenguid nii
sõnastusi, mida peetakse silmas uute rajatistena kui mingi mereala piirkonna
arenduste all. kasutuse muutusena. Tegemist on üldise
suunisega, seega ei ole täiendamine
põhjendatud ja teeks suunise sõnastuse
raskemini jälgitavaks.
59. Leheküljel 51 ptk 5.9 Suunised p-s 4 Korrigeerimine ei ole võimalik, vt p 22
asendada sõna „avamere“ liitega „mere-“. vastus.
60. Leheküljel 51 ptk 5.9 tingimus ei ole Korrigeerimine ei ole põhjendatud.
asjakohane, kuna looduskaitseseaduse Tingimus on vajalik vesiviljeluse
kohasel on kaitstava loodusobjekti arendajatele ja teistele huvigruppidele,
valitseja Keskkonnaamet, kes juba selgitamaks, et karbi- ja vetikakasvatuse
seadusest tulenevalt osaleb kaitstavat rajamine võib olla võimalik ka kaitstava
loodusobjekti mõjutava kavandatavale loodusobjekti alal. Sama tingimus on
tegevuse planeerimisel. Tegemist ei ole toodud ka ptk 5.3.2. Koostöö vajaduse
14
Ettepanek Vastusseisukoht
planeeringudokumendis esitatava märkimist planeeringus on pidanud
tingimusega vaid õigusakti nõudega. vajalikuks ka Keskkonnaamet.
61. Lehekülje 51 ptk 5.10 esimese lõigu teise Korrigeerimine ei ole põhjendatud.
lausesse palume lisada, et merekultuuri Elanikud on ühtlasi ka mereala ja ranniku
loojateks on ka rannaäärsed elanikud. kasutajad, millele loetelu viitab ja
tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Loetelus
on välja toodud peamised merekultuuri
loojad.
62. Lehekülje 52 ptk 5.10 Suunised punktis 3 Korrigeerimine ei ole vajalik, kuna
palume välja jätta viite toimivatele tegemist on traditsioonilise merekultuuri
kalandusregulatsioonidele. Toimivatele säilimist ja tugevdamist tagava suunisega,
kalandusregulatsioonidele viitamist ei saa randlase staatust ei ole suunises välja
pidada suuniseks. Kui siin all on mõeldud toodud.
rannarahva ettepanekuid
kalandusregulatsioonides nende jaoks
erireeglite kehtestamist, siis vajaks selline
teemakäsitlus laiemat ja põhjalikku
analüüsi. Hetkel kehtivad seadused nö
randlase staatust ei käsitle.
63. Lehekülje 52 ptk 5.11 Suunised punktis 1 Vastav eeldus kajastub tingimuses nr 1.
tuleks teha viide ka sellele, et eelduseks
on vrakkide kui kultuurimälestiste kaitse
tagamine.
64. Lehekülje 52 ptk 5.11 Suunised punktis 2 Vt p 58 vastus.
palume täpsustada, kasutades juba
käesolevas dokumendis kasutatud
sõnastusi, mida peetakse silmas uute
arenduste all.
65. Lehekülje 53 ptk 5.11 Tingimused punkt Vt p 55 vastus. Lisaks sellele on
1 ei ole asjakohane, kuna tingimuse seadmist pidanud vajalikuks
muinsuskaitseseaduse kohasel on valdkonna eest vastutav
veealusel mälestisel keelatud Muinsuskaitseamet.
ankurdamine, traalimine,
süvendamistööde tegemine ja tahkete
ainete kaadamine. Samuti on seadusega
reguleeritud tegevused veealuse
kaitsevööndis. Tegemist ei ole
planeeringudokumendis esitatava
tingimusega vaid õigusakti nõudega.
66. Lehekülgedel 55-56 esitatud ptk 5.13 Vt p 55 vastus. Lisaks sellele on
tingimused sisalduvad juba tingimuse seadmist pidanud vajalikuks
maapõueseaduses sätestatud valdkonna eest vastutav Maa-amet.
regulatsiooni. Tegemist ei ole
planeeringudokumendis esitatava
tingimusega vaid õigusakti nõudega.
15
Ettepanek Vastusseisukoht
67. Leheküljel 58 ptk 5.16 punktis 1. Laused eemaldatakse.
Sadamad ja meretransport palume välja
jätta järgmised laused: Mereplaneering
teeb ettepaneku uue sadamate liigituse
juurutamiseks, mis võimaldab paremini
arvestada funktsionaalsuse, aluste
mõõtmete ja sellest tulenevate mõjudega
ning seeläbi jagada edaspidi ressursse
otstarbekamalt. Sadamate liigituse
ettepaneku edasiarendus on lisatud
mereplaneeringu elluviimise tegevuskava
tööversiooni. Põhjendus: MKM ei soovi
mereala planeeringu seletuskirja selles
osas viidet ettepanekule, mille teeb
merealaplaneering. Põhjenduse oleme
toonud eelmises punktis 5.4.2 leheküljel
29. Olemasolevas ettepaneku tekstis ei ole
MKM-i hinnangul selle sisu piisavalt
analüüsitud. Lisaks on peatükis 5.16
esitatud teemad suunisteks kohalikele
omavalitsustele üld- ja
detailplaneeringute menetlustes, kuid
sadamate liigituse küsimused eeldavad
eelnevat analüüsi riigi tasandil ja
õigusaktide muutmist, mistõttu on
ettepanek ka sisuliselt ebaõiges kohas.
68. Lehekülgedel 62 – 64 punktis 6 Mõisted Korrigeerime.
ja lühendid:
HELCOM – palume täpsustada,
korrektne konventsiooni pealkiri on
Läänemere piirkonna merekeskkonna
kaitse konventsioon, vt
https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983
69. Keskkonnakaitsemeetmed – palume teha Viide lisatakse.
viide, et mõistet kasutatakse
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
tähenduses.
70. KMH, KHS – palume täpsustada, et Mõju hinnatakse vastavalt õigusaktidele
hinnatakse mõju keskkonnale, mitte ka kultuuripärandile, sotsiaalsetele
mõju laiemalt. vajadustele ja varale, seega ei ole täiendus
asjakohane.
71. Külalissadam – palume mõiste selgituse Mõiste kasutamine planeeringus on
välja jätta seoses eelnevalt esitatud vajalik (vt eelnevaid vastuseid).
märkustega. Mõiste jätkuva kasutamise Planeeringus kajastatud mõistete ptk toob
korral palume täpsustada, et mõistet välja planeeringu tähenduses toodud
16
Ettepanek Vastusseisukoht
kasutatakse vaid Väikesadamate mõistete selgitused. Kuna mõiste on
võrgustiku kontseptsioon 2014-2020 eraldi lahti selgitatud, viiteid
tähenduses. Tegemist ei ole õigusaktis õigusaktidele ja väikesadamate
kasutatava mõistega. võrgustiku kontseptsioonile ei ole, ei saa
tekkida arusaama, et tegemist on
õigusaktist või väikesadamate
kontseptsioonist tuleneva mõistega.
72. Laevatee - palume teha viite, et mõistet Mõistete lahti selgitamisel on oluliseks
kasutatakse meresõiduohutuse seaduse peetud sisu lahti selgitamist, mitte
tähenduses. seostamist õigusaktiga. Õigusakte ei ole
välja toodud ühegi mõiste juures.
73. Majandusvöönd – palume kasutada
Õigusakti muutumisel võib juhtuda, et
majandusvööndi seaduses esitatud
viide pole enam ka asjakohane.
mõiste selgitust ja teha viide, et mõistet
kasutatakse majandusvööndi seaduse Majandusvööndi mõiste oli meil lahti
tähenduses. selgitatud juba lähteseisukohtade
dokumendis ja selle täiendamist ei ole
osapooled pidanud vajalikuks.
Kuna planeering on pikaajaline dokument
ning selles toodud mõisted annavad edasi
planeeringu jaoks olulisi sisu selgitusi,
siis ei ole viite lisamine põhjendatud.
74. Mereala kasutustingimused – palume Täpsustus lisatakse.
lisada täpsustus, et planeeringu all
peetakse silmas mereala planeeringut.
75. Mereala planeeringu elluviimine – Täpsustus lisatakse.
palume lisada täpsustus, et planeeringu
all peetakse silmas mereala planeeringut.
76. Sisemeri – palume teha viite, et mõistet Vt eespool punkt 5 ja 6 selgitust.
kasutatakse merealapiiride seaduse
tähenduses.
77. Territoriaalmeri – palume teha viite, et
mõistet kasutatakse merealapiiride
seaduse tähenduses.
78. Veeliiklusala kasutustingimused – Täpsustus lisatakse.
palume lisada täpsustus, et planeeringu
all peetakse silmas mereala planeeringut.
79. Vesiviljelus – selgituses on üleliigne Märkus jääb arusaamatuks – „või“ on
„pidamine või“. vajalik, sest on mõeldud nii pidamist kui
kasvatamist.
80. Väikesadam – palume teha viite, et Vt eespool punkt 5 ja 6 selgitust.
mõistet kasutatakse sadamaseaduse
tähenduses.
17
Ettepanek Vastusseisukoht
81. Ökosüsteemiteenus – selgitus tundub Korrigeerimine ei ole vajalik. Mereala
ebatäpne nt vaadates planeeringu kontekstis on selgitus piisav.
https://www.envir.ee/et/looduse-huved- Puudujääkidele ei ole tähelepanu juhtinud
ehk-okosusteemiteenused . ei keskkonnaorganisatsioonid ega
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e- keskkonnaga seotud ametkonnad.
teenused/eesti-riikliku-
bioloogilisemitmekesisuse-
teabevorgustiku-koduleht/okosusteemne-
6. Palume võimalusel täpsustada.
82. Leheküljel 64 Lühendite osa palume Korrigeerime.
dokumendist välja jätta, kuna KSH on
selgitatud mõistete osas ja MH lühendit
kasutatakse vaid ühe korra, mistõttu saab
seda kasutada ainsal korral ka
kahesõnalisena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Triin Lepland 4520521
[email protected]
18