dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastusseisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. mai 2020
Viit
1.10-17/2020/697-4
Registreeritud
19. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2020
Vastutaja
Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond)

Failid

  • 📎15-11935-3 19.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc722 KB

Sisu (failidest)

Taivo Linnamägi Teie 17.03.2020 nr 1.10-17/2020/697- Majandus- ja 2 Kommunikatsiooniministeerium Meie 19.05.2020 nr 15-1/1935-3 [email protected] Vastusseisukohad Eesti mereala planeeringu põhilahenduse ettepanekutele Austatud härra Linnamägi Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Olete materjalid põhjalikult läbi töötanud ja teinud väga mitmeid märkuseid planeeringu täiendamiseks. Rahandusministeerium töötas koos mereplaneeringu eksperdimeeskonnaga esitatud ettepanekud läbi ja esitame siinkohal Teile oma seisukohad. Juhul, kui mõni ettepanek ja sellele vastus vajab täiendavaid läbirääkimisi, siis oleme valmis kohtuma (sh veebikohtumist läbi viima), et saaksime operatiivselt teha koostööd. Rõhutame, et mereala planeeringu materjalidele tehtud erinevate ettepanekute ja märkuste läbivaatamisel on tulnud silmas pidada väga laia kaasatavate isikute ringi sisendit, sh piirkondlikelt aruteludelt jm huvigruppidelt. Samuti on tulnud arvesse võtta terve rea valdkondlike ekspertide seisukohti. Erinevate ettepanekute ja sisendite vahel on tulnud leida kompromisse. Seetõttu ei ole meil võimalik kõigi Teie poolt tehtud ettepanekutega arvestada. Tulenevalt eelpool toodust oleme täpsustanud erinevate peatükkide sõnastusi. Kuna Teie poolt tehtud ettepanekuid oli palju, siis paremaks jälgimiseks oleme vastuse koostanud järgnevas tabeli vormis. Mõnede allpool toodud teemade osas tuleb aruteluks täiendavalt tagasi tulla planeeringu tegevuskava koostamise faasis. Ettepanek Vastusseisukoht 1. Lehekülje 3 kolmandas reas asendada Ettepanekuga ei nõustuta. Kehtestamisele sõna „määrati“ sõnaga „määratakse“; minev dokument kasutab minevikuvormi, sest planeeringuprotsess on läbitud ja lahendus on valmis. 2. Lehekülg 4 teise lõigu viimane lause: Kuna viidatud on põhimõtteid kajastavale „2010. a kokku lepitud põhimõtted dokumendile, kus info on kättesaadav, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Ettepanek Vastusseisukoht aitavad kaasa Läänemere hea siis nende selgitamine ei ole planeeringus keskkonnaseisundi saavutamisele ja otstarbekas. Sõnapaar eemaldatakse. võimaldavad seeläbi kasutada mere poolt pakutavaid ökosüsteemiteenuseid“. Palume lauses täpsustada kokkuleppe tingimusi ning jätta lausest välja sõnapaari „poolt pakutavaid“. 3. Leheküljel 4 asuva skeemi 2.1 ülemises Korrigeerime. paremas kastis asendada sõna „Euroopa“ sõnadega „Euroopa Liit“, kuna suuniseid saab Eesti EL liikmena. 4. Lehekülje 5 teises lõigus peaks sõnastuse Korrigeerime „Planeeringus antakse suuniseid ja tingimusi“ asemel olemas „Planeeringus antakse suuniseid ja seatakse tingimusi. 5. Leheküljel 7 esitatud pikaajaliste Suundumused on olnud lähtekohaks suundumuste loetelu soovitame planeeringulahenduse kujundamisel lihtsustada ja sõnastada need järgmiselt: eskiislahenduse töödokumendi kokkupanekust alates ja kokku lepitud 1. Mereala kasutus intensiivistub ja põhjaliku koostööprotsessi käigus mitmekesistub. erinevate osapooltega, mistõttu nende 2. Traditsiooniliste kasutusviiside muutmine planeeringu lõpufaasis ei ole kõrvale tekivad uued. põhjendatud ega anna sisulist sisendit. 3. Merekeskkonna hea seisundi saavutamine nõuab pidevat tähelepanu. Punkti 2 osas selgitame, et HELCOMi eesmärgiks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine, mitte ainult seisundi parandamine (seisundi parandamine ei pruugi tähendada hea seisundi saavutamist). Soovi korral võib täpsustava teksti, mis on praegu esitatud punktides, lisada järgnevasse lõiku. Kui tekst jätta praeguses sõnastuses, siis palume p-i 2 sõnastamisel järgida eelnevalt esitatud ettepanekut; p-s 3 täpsustada, mida mõeldakse „taristuvõrgustikud“ all; p-s 4 on esimeses lauses viidatud merekasutuse mitmekesistamisele, kuid järgnevad laused kirjeldavad kasutuse intensiivistumist, mistõttu tuleb teksti oluliselt muuta. 6. Leheküljel 7 asendada lause Ettepaneku alusel korrigeerimine „Ökosüsteemset lähenemist järgides peeti muudaks rõhuasetust ja lauset raskemini planeerimisel silmas mereala ohutegureid jälgitavaks. Lause juures on olemas 2 Ettepanek Vastusseisukoht ja kumulatiivseid mõjusid.“ täpsustatud vajalik viide suuniste dokumendile, lauset lausega „Ökosüsteemset lähenemist ei asendata. järgides peeti planeerimisel silmas HELCOM VASAB töögrupi koostatud mereala planeerimise suuniseid, mis käsitleb Läänemere ohutegureid ja kumulatiivseid mõjusid.“. 7. Leheküljel 7 joonealune märkus 10 on Kuna tegemist uue mõistega, siis üleliigne, kuna sinine majanduskasv on allmärkus lihtsustab lugemist ja sisustatud mõistete peatükis. planeeringu kasutamist, seega on allmärge vajalik. Sarnaselt on kogu dokument üles ehitatud. 8. Leheküljel 8 ptk-s 4.1 on kirjaviga sõnas Korrigeerime. „ökosüsteemne“. 9. Leheküljel 8 ptk-s 4.1. on esmakordselt Lisame mõistetesse. kasutusele võetud mõiste „meremaakond“. Tegemist ei ole tavakasutuses olev mõistega, mistõttu palume lisada mõiste mõistete peatükki või sisustada joonealuses märkuses esimesel kasutamisel. 10 Leheküljel 9 ptk 4.2 tabeli 4.2.1 esimese Korrigeerime. reas on lühend MH, mille asemel võiks kasutada sõnastust „mõjude hindamine“. Ühekordsel kasutamisel ei ole põhjendatud võtta kasutusele eraldi lühendit. 11. Lehekülje 10 ptk 4.2 punktides 1-10 on Ptk 4.2 ülesehitust muudetakse, esitatud tekst, millele järgneb tekst kasutatakse tabeli vormi. kaldkirjas. Kui tegemist on analoogse ülesehitusega nagu tabel 4.2.1 puhul, siis võiks ka siin kasutada tabelivormi, et oleks selgelt aru saada, milline on soovitus ja milline sellele antud tagasiside. 12. Lehekülgedel 11-12 ptk-s 4.3 palume Korrigeerime. ühtlustada kuupäevade märkimist 1.07.2015 vs 01.07.2015. 13. Leheküljel 13 ptk-s 4.4 tuleks esitada Korrigeerime planeeringute korrektsed nimetused ̶ Hiiu maakonna mereala merealade planeering ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 14. Leheküljel 14 ptk-s 5.1 oleval skeemil Skeemi 5.1.1 näol on tegemist Euroopa 5.1.1 on ilmselt ekslikult kasutusviisina Komisjoni projekti MUSES kokkuvõtva 3 Ettepanek Vastusseisukoht nimetamata meretransporti (reisijate ja materjaliga, kus meretransport ei olnud kauba vedu). Samas skeemil 5.1.2 on aga eraldi välja toodud, kuna meretransport ei laevateed ja ankrualad nimetatud. olnud kooskasutusvõimaluste leidmisel analüüsimisel. Seega täpsustust sisse ei viida. 15. Lehekülje 16 esimeses lauses asendada Sõna asendatakse. sõna „merekasutustel“ sõnaga „merekasutusviisidel“. 16. Leheküljel 18 ptk 5.2 teises lauses palume Sisuline mõte tuleb välja ka praegusest asendada sõnad “piirkonnad on välja sõnastusest, täiendus võib tekitada kujunenud“ sõnadega „piirkonnad on küsitavusi juurde. Täiendust sisse ei viida. ajalooliselt välja kujunenud“. 17. Leheküljel 18 on esitatud skeem 5.2.1. Tegemist on Maaeluministeeriumi rannapüügi intensiivsuse kohta. Palume (MeM) andmetel põhineva üldise lisada, milliste püügivahenditega ruumilise ülevaatega, kus kalapüüki (püük nakkepüünistega, püügivahendeid ei täpsustata. Täpsemalt noodapüük, jadaõngepüük, on võimalik püügivahendite kasutusega kastmõrrapüük, mõrrapüük jms) tutvuda MeM-i püügiandmete kodulehel. rannapüük hõlmab. Püügivahendite kasutamist reguleerib kalapüügiseadus. Seega strateegilisel tasemel riiklikus dokumendis ei ole püügivahendite täpsustamine vajalik. 18. Leheküljel 19 ptk 5.2 Suunised p 1 on Suunis on sisuliselt oluline, kuna ka antud juhtnöör harrastuspüügi kohta, kuid mereala planeering näeb, et tulevikus peatükis ei ole eelnevalt harrastuspüüki ranna ja harrastuspüük jääb toimima käsitletud. Samuti ei saa suunise sisuks nendes piirkondades. Lisaks uuskasutuste olla praeguse olukorra konstateering – ja kooskasutuse jaoks suuniste ja skeemil 5.2.1. on näha, et ranna- ja tingimuste seadmisele on oluline ka harrastuspüük toimub intensiivsemalt erinevates valdkondades tegevuste rannikulähedastes ning madalama merega säilitamiseks ning järjepidevuseks piirkondades (õigem väiksema suuniste andmine. MeM on samuti sügavusega piirkondades), kuna lisatud pidanud vajalikuks suunise määramist joonistel on juba näha, et see nii on. ning ei ole palunud seda korrigeerida. Suunis 1 tuleks praegusel kujul välja jätta Seega ei ole suunise ära jätmine või või ümber sõnastada. muutmine vajalik. 19. Leheküljel 19 ptk 5.2 Suunised p 2 Sõnade järjekorda muudetakse, palume asendada sõnad „tähtsad avameremadalike mõistest ei saa loobuda, koelmualad kalavarude looduslikuks kuna see on loodusekspertide poolt sageli taastumiseks“ sõnadega „kalavarude kasutatav mõiste. looduslikuks taastumiseks tähtsad Termin „avameremadalikud“ on koelmualad“ ning mitte kasutada mõistet kasutusel mitmetes Eestis avaldatud „avameremadalikud“, kuna Eesti uuringutes ja allikates (nt „Väärtuslikud mereruumis ei ole avamerd. avameremadalikud Eestis, Balti Keskkonnafoorum 2011 ja samuti Eesti merestrateegias) ning seda kasutatakse siiski kirjeldamaks mereala, mis asub 4 Ettepanek Vastusseisukoht rannikumerest eemal ja sügavamatel aladel. 20. Leheküljel 19 ptk 5.2 Tingimuses p-s 2 Korrigeerime, eemaldatakse „muu püsiva peab olema „loamenetluse“. Tingimuse iseloomuga“. sõnastusest jääb mulje, et vaid püsiva iseloomuga objekti rajamisel merre võib kaasneda oluline pikaajaline negatiivne mõju. Kas ajutise iseloomuga objekt ei saa eelduslikult avalda sarnast mõju? 21. Leheküljel 19 ptk-s 5.3.1 asendada sõna Asendamine ei ole vajalik, kuna tekstilõik „mereriigina“ sõnadega „mereäärse lähtub just Eesti kui mereriigi iseloomust, riigina“, millega sisustatakse Eesti mitte geograafilisest asukoha kirjeldusest. geograafilise asukoha kirjeldus mitte iseloomustus. 22. Leheküljel 19 ptk-s 5.3.1 palume Kustutamine ei ole võimalik. Mereala kustutada „avamere“ mõiste, kuna see on planeeringus ruumilise dokumendina on konkreetne mõiste, mida ei ole korrektne oluline viidata piirkondadele, kuhu kasutada Eesti ranniku lähedal asuvate planeering tegevusi suunab. Termin alade kohta. Põhjendus: avameri, ka avameri on siiski praktikas ja erinevates ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis alusdokumentides laialt kasutuses jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus vastandina sõnale rannikumeri. Eestis on veemasside väljakujunemises ja olemas ametlikult "Avamere seire" - mis liikumises otseselt ei kajastu ranniku on merekeskkonna seire mõju. Juriidiliselt on avameri ookeani- ja rannikuveest väljaspool (1 meremiil merealad või mere kõik osad, mis jäävad baasjoonest mere poole). Termin riigi majandusvööndist, territoriaalmerest "avameri" on kasutuses Eesti või sisevetest või saarestikuriigi merestrateegia dokumentides jm mereala saartevahelisest merest väljapoole. kajastavates allikates. Sõltuvalt veekogu laadist ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja kilomeetri kaugusel (ookeanidel). Käesoleva teema kontekstis on korrektne viidata kalakasvanduste tehnoloogiale ilma konkreetset piirkonda nimetamata. 23. Leheküljel 20 ptk 5.3.1 Suunised punktis Korrigeerime. 2 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede Amet“. 24. Leheküljel 21 ptk 5.3.1 Tingimused Tingimust muudetakse, arvestades ka punktis 2 palume muuta sõnastust teiste ametkondade tehtud ettepanekuid. järgnevalt „vajadusel tuleb rakendada Lausest ei ole otstarbekas eemaldada keskkonnameetmeid“, kuna vajadusel, kuna keskkonnameetmeid keskkonnameetmeid tuleb eeldatavasti tuleb rakendada siis, kui oluline mõju rakendada igal sammul. esineb ja meetmete rakendamine on vajalik. 5 Ettepanek Vastusseisukoht Erinevatest ettepanekutest tulenevalt jääb tingimuse sõnastus järgnev, sulgudes toodud selgitused lisatakse joonealuse märkusena: Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks aktsepteeritava koormusega, vajadusel rakendada keskkonnameetmeid. 25. Leheküljel 21 ptk 5.3.1 Tingimused Korrigeerimine ei ole otstarbekas, punktid 3-9 võiks esitada ühe punktina, praegune vormistus on kasulik edaspidi esitades konkreetsed alad alapunktides. planeeringulistele tingimusele viitamisel ja selles ptk-s sätestatud tingimused on toodud edaspidi ka teiste merekasutuste juures eraldi. 26. Lehekülje 21 ptk 5.3.2 viimases lõigus Asendamine ei ole võimalik, vt vastus asendada sõna „avameres“ näiteks sõnaga punktis 22. „merealal“. 27. Lehekülje 24 ptk 5.3.2 Suunised punktis 1 Korrigeerime. palume sõnastus ühtlustada lk 19 suunis 1 sõnastusega, nt Karbi- ja vetikakasvatuste tasakaalustatud arengut soodustatakse looduslikult sobivates kohtades ning väljaspool karbi- ja vetikakasvatuste rajamiseks ebasobivaid alasi (vt ülalolevat skeemkaarti). 28. Lehekülje 24 ptk 5.3.2 Tingimused Korrigeerimine ei ole otstarbekas, punktid 1-6 võiks esitada ühe punktina, praegune vormistus on kasulik edaspidi esitades konkreetsed alad alapunktides. planeeringulistele tingimusele viitamisel ja selles ptk-s sätestatud tingimused on toodud edaspidi ka teiste merekasutuste juures eraldi. 29. Leheküljel 24 ptk 5.3.2 Suunised punktis Korrigeerime. 2 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede Amet“. 30. Leheküljel 25 pkt-s 5.4.1 palume muuta Korrigeerimine ei ole vajalik, kuna esimest lõiku järgmiselt: „Ajalooliselt on tegemist on stiililiste merealadesid peamiseks kasutajaks olnud parandusettepanekutega, mille laevad peamiselt kasutatud laevadega sisseviimine ei muuda teksti mõtet ja ei kaupade ja inimeste vedamiseks. tee teksti paremini loetavaks, kui see on Navigeerimise loogikast lähtuvalt praegu. kasutatakse sadamate vahel liikumiseks väga laialdasi alasid – optimaalse teekonna valik sõltub laeva mõõtmetest, tüübist, ohtudest veealal, tuulest ja 6 Ettepanek Vastusseisukoht lainetusest ilmastikuoludest jms. Mereala uued kasutusviisid võivad paljudes kohtades olla piiranguks, millest lähtudes tuleb laevade liikumisteid muuta, kitsendada või ümber suunata. Seda on võimalikmõistlik teha, arvestades iga juhtumi puhul asukoha eripära, senist liiklusmustrit ja huvipakkuva mereala uue kasutuse vajadusi arvestades ning mitte seada kitsendusi ega suunata laevaliiklust kitsamatesse „koridoridesse“ seal, kus konkureerivad huvid puuduvad.“. 31. Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 Sadamad Sadamate võrgustiku välja jätmine ei ole palume jätta välja või asendada sõnad võimalik. Sadamad moodustavad oma „sadamate võrgustik“. Põhjendus: kui olemuselt võrgustiku, eesmärk on puudub viide konkreetsele registrile, väljendada seda planeeringus ruumilise programmile või regionaalsele kontseptsioonina, et tuleks välja nende võrgustikule nt TEN-T, siis ei saa tekstis omavaheline seotus, mitte konkreetse viidata millelegi, mida ei ole Eestis registri, programmi või regionaalse olemas. Samuti palume jätta välja pt-s võrgustiku ametlik käsitlus. 5.4.2 lausest läbikriipsutatud osa: „Eesti LNG terminali väljaarendamine on kauba- ja reisisadamate võrgustik on teadaolevalt pika-ajalise arengusuunana valdavalt välja arenenud, täiendavalt endiselt päevakorral, samuti on see võib ette näha nn eriotstarbelisted täiendus antud kohal vajalik, et lugejal sadamadte rajamist, nt võimalik LNG- tekiks aimdus, mida mõeldakse terminali asukoht Pakrineemel.“. eriotstarbelise sadama all. Oluline on Põhjendus: sadamaregistri hetkel planeeringus pikaajalisi suundumusi avalikustatud andmete järgi Pakrineemele kajastada, et anda tulevikutrendide kohta sadamat praegu ei ehitata, seega viide taustainfot. konkreetsele sadamatüübile konkreetses asukohas ei ole asjakohane. Samuti on Vastava lõigu 3. lauset korrigeerime alles hiljuti teatatud Tallinnasse uue alljärgnevalt: sadama rajamisest, mistõttu ei ole õige Eesti kauba- ja reisisadamate võrgustik väita, et uute sadamate rajamist ei ole ette on valdavalt välja arenenud, näha. v.a eriotstarbelised sadamad, nt võimalik LNG-terminali asukoht Pakrineemel. 32. Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 palume muuta Tegemist on stiililise ettepanekuga, järgmisi lauseid keeleliselt millega arvestamine ei ole põhjendatud. korrektsemaks: „Küll aga on viimastel Praegune vorm viitab jätkuvale trendile ja aastatel arenenudb kiiresti ei ole olemasoleva olukorra väikesadamate võrgustik: on konstateerimine. korrastatudakse vanu sadamaid ja Sõna „ohtrama“ asendatakse sõnaga ehitatudakse ka päris uusi. Looduslikult „tihedama“. ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, 7 Ettepanek Vastusseisukoht vajadus tihedama ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms).“. 33. Leheküljel 27 ptk-s 5.4.2 palume jätta Lause välja jätmine ei ole põhjendatud. välja lause: Lisaks uutele sadamatele, mis Planeeringu aruteludel on korduvalt rajatakse täiendama külalissadamate küsitud, kuidas näeb mereala planeering võrgustikku, vajavad suuri olemasolevate sadamate tulevikku ja investeeringuid ka mitmed vanad antud lause annab taustainfot, mis on sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab vajalik tulevikusuundumus. Lause ei ole lõppema. Põhjendus: see lause on liiga planeeringu jaoks liiga detailne, kuna detailne planeeringu põhilahenduse kajastab olemasolevate sadamate seletuskirja jaoks. Lisaks on kasutatud tulevikuvajadusi, mitte väga konkreetselt defineerimata mõistet nagu üksikuid sadamaid. Mõiste külalissadam külalissadamate võrgustik. on planeeringus defineeritud (vt ka p 71 vastust). 34. Leheküljel 29 ptk-s 5.4.2 palume kogu Sadamate funktsionaalse liigituse ettepaneku koos allmärkusega välja jätta. kasutuselevõtu ettepaneku kajastamine Põhjendus: planeeringu lähtekohtade on mereala planeeringus oluline, et selgitamisel (lk 4) on planeeringu algatada läbi avaliku planeeringu tööriistadena välja toodud suunised ja protsessi arutelu selle vajalikkuse üle. tingimused. Ettepanekuid selles Ettepaneku tähendust ja suunitlust on süsteemis ei kirjeldata, mistõttu jääb selgitatud vastavas joonealuses märkuses, arusaamatuks, millise tähendusega on lk- sh välja toodud, et seda käsitletakse edasi l 29 esitatud ettepanek ja kellele selline mereala planeeringu elluviimise ettepanek suunatud on. Samuti jääb tegevuskavas, kuhu võib ühisel otsusel arusaamatuks, milline seos on sellise lisanduda täpsema analüüsi vajadus. soovituslikul liigitusel Eesti mereala Seega arutame seda tegevuskava planeeringu kui riigi tasandi strateegilise kokkupanekul edasi. ruumilise arengu alusdokumendi Planeeringu meeskonda kuulunud kontekstis. Esitatud ülesehitus võib eksperdid peavad sadamate sobida punktis 4.2 mõjude hindamise funktsionaalse liigituse teemat väga tulemustega arvestamine kajastamiseks. oluliseks, kuna praegune liigitus ei aga mitte peatüki 5 mereala kasutus kajasta sadama tegevusvaldkonda ega punktide all. Täiendavat ei ole mõõtmeid, mille tõttu on võimatu ühtsetel planeeringu koostajad analüüsinud alustel kavandada sadamatega seotud sadamate funktsionaalse liigituse ruumilisi arenguid ja analüüsida vajalikkust või kasulikkust ning kui seda keskkonnamõju. Ettepaneku vajalikkust tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid on avalikel aruteludel toetanud ka tegevusi selline liigitamine kaasa tooks, nt erinevad huvigrupid, sh kohalikud analüüs, hindamine, õigusloome. Selline omavalitsused ja Linnade-Valdade Liit. ettepanek on ebavajalik ka sisuliselt, sest igal sadamapidajal on oma sadamaliigi Planeeringumenetluses erinevate määramise õigus. Samuti jääb ettepanekute tegemine on tavapärane selgusetuks, miks ei ole arvestatud MKMi planeerimispraktika ja on suunatud varasemate samasisuliste soovituste ja tulevikus vajaliku jätkutegevuse ettepanekutega. markeerimiseks, seega ongi antud viide, et edaspidi kajastatakse seda planeeringu elluviimise tegevuskavas. 8 Ettepanek Vastusseisukoht 35. Leheküljel 30 pkt-s 5.4.2 Jääteed palume Ettepaneku alusel lisame lausesse sõna muuta järgmise lause üheselt „ajutiselt“. tõlgendatavaks tulenevalt majandus- ja taristuministri 20. oktoobri 2015. a määruse „Avalikult kasutatava jäätee rajamise ja korrashoiu nõuded“: „Alates sellest, kui ilmnevad märgid jäätee rajamiseks sobiva jääkatte moodustumisest, peatab Veeteede Amet jääteede korraldaja Maanteeameti taotlusel laevaliikluse esitab Maanteeamet jäätee rajaja ja liikluskorraldajana taotluse Veeteede Ametile laevaliikluse ajutiseks peatamiseks.“. Põhjendus: praeguse tõlgenduse järgi peatab Veeteede Amet laevaliikluse, kui sobilik jääkate tekib. 36. Leheküljel 30 ptk-s 5.4.3 Meretranspordi Sissejuhatava lõigu eemaldamine ei ole suunised ja tingimused palume teha põhjendatud. Lõik annab planeeringule järgmised muudatused: Ptk 5.4.3 sobivas üldistusastmes ja terminoloogias sissejuhatav lõik peaks kokku võtma (ka väikelaevateed moodustavad järgnevad suunised ja tingimused, ruumiliselt võrgustiku) ülevaate mistõttu tuleb lõik ümber sõnastada või kavandatud arengusuunast. Lõigu praegusel kujul välja jätta. Praeguses sõnastust täpsustatakse: sõnastuses on ebaselge, mida mõeldakse Meretranspordi edasisel arengul on väikelaevateede võrgustiku all ning kas olulised nii rahvusvaheline laevaliiklus meretranspordi arendamisel peetakse kui kohalik laevaliiklus, sh ühendus suur- silmas ainult ühistransporti või ka ja väikesaartega, samuti väikelaevateede ettevõtlust. Alternatiivina teeme võrgustik. Areng tugineb toimivale sõnastusettepaneku sissejuhatavaks taristule: väljakujunenud sadamate lauseks järgmiselt: „Meretranspordi võrgustikule koos võimalike uute jätkusuutlikul arengul on oluliseks väikesadamatega looduslikult sobivates rahvusvahelised laevateed, kohtades. Oluline on jätkuv tähelepanu laevaühendused suur- ja väikesaartega, meresõiduohutusele. väikelaevade väljakujunenud liiklusmarsruudid ning toimiv Täiendatakse ka mõistete peatükki, transporditaristu ja suur tähelepanu selgitades lahti nii meretranspordi kui meresõiduohutusel.“. võrgustiku mõisted. 37. Ptk 5.4.3 Suunised punkti 1 palume välja Suunis käsitleb veeliiklusalasid, mis on jätta. Põhjendus: suunis peab olema planeeringuga määratud. Tegemist on vastupidine. Veeliiklusalasid ei planeeringulise mõistega ja kajastab planeerita, need on aja jooksul välja koostöös Veeteede Ametiga mereala kujunenud tulenevalt kasutustihedusest ja planeeringu jaoks kaardistatud looduslikest tingimustest. Vastupidiselt ulatuslikumaid alasid, kus esineb praegu sellele alles planeeritakse ja ka tulevikus tihedamat laevaliiklust tuuleenergeetika alasid, vesiviljelusalasid (metoodilised üksikasjad vt seletuskirja p ja muid merekasutusviise, mille kohta on 5.4.1). Seetõttu on tegemist just nimelt suunised ja tingimused vastavates planeeritud aladega, mis on teadlikult 9 Ettepanek Vastusseisukoht planeeringu seletuskirja peatüki määratud ulatuslikud, et oleks võimalik punktides. tagada ka mereala kooskasutus. 38. Ptk 5.4.3 Suunised punktid 2 ja 3 palume Suuniste ühendamine ja ühendada ja sõnastada järgmiselt: ümbersõnastamine ei ole põhjendatud. „Oluline on tagada olemasolevate Nimetatud suunised kajastavad erinevaid sadamate toimimine. Uued sadamad teemasid ja on sisuliselt olulised mereala rajatakse looduslikult ja ajalooliselt ruumilisel planeerimisel. Suunised ei sobivatesse kohtadesse, et vältida põhine „Väikesadamate võrgustiku ebaproportsionaalselt suurt kontseptsiooni“ lähteandmetel vaid on keskkonnamõju ja hoolduskulusid ning välja töötatud planeeringu koostajate soodustada sadama jätkusuutlikku meeskonna poolt. Aluseks on muuhulgas arengut.“. Põhjendus: MKM-I hinnangul võetud erinevate huvirühmade sisend ja ei tohiks meretranspordi suunistena ka varasemalt koostatud dokumendid, mis kasutada projekti „väikesadamate on loonud head praktikat ja mille võrgustiku kontseptsiooni“ lähteandmeid, jätkamist peetakse oluliseks. Siinkohal on kuna mereala planeering on pikaajaline ja samuti mõeldud eelnevalt viidatud nimetatud projekt ajutine meede ruumilist võrgustikku. väikesadamatele toetuste taotlemiseks. Kuid segaduste vähendamiseks oleme Leiame, et suunis rajada uusi sadamaid suunise nr 2 sõnastust täiendanud looduslikult sobivatesse kohtadesse ja järgmiselt: olemasolevate sadamate toimimise soodustamine on sobiv mereala Oluline on tagada väljakujunenud planeeringu seletuskirjas kajastamiseks. sadamavõrgustiku ruumiline toimimine. 39. Ptk 5.4.3 Suunised punkt 4 palume välja Suunise väljajätmine ei ole põhjendatud, jätta, kuna jääteede rajamine toimub sest tegemist on olulise ja omapärase vastavalt õigusaktidele ja tegemist ei ole merekasutusega, mis toetab ka teisi planeeringudokumendis esitatava majandusharusid ning kasutusviise. suunisega. Märgime, et kattuvust õigusaktides sätestatuga võib leida ka teistes valdkondades, kuid planeering peab koondama tervikpildiks kõige olulisemad reeglid, sh välja tooma ka säilitamist vajavad tegevused. Antud suunis ei ole vastuolus õigusaktides sätestatuga. 40. Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 3 palume Tegemist on stiililise ettepanekuga, lauses muuta sõnast järgnevalt: millega arvestamine ei ole põhjendatud. „Inimtekkelised objektid (sh nt kalasumbad, tuulikud, sukeldumispoid jms) tuleb ohutu veeliikluse tagamiseks ja objektide kaitseks tähistada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele.“. 41. Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 5 palume Tingimuse muutmine ei ole põhjendatud. muuta sõnastust järgnevalt: „Laevateele Laevateed ja ankrualad võivad aja jooksul ja ankrualale ei kavandata paigutata muutuda, neid võib tekkida ka tuulikuid tuuleenergeetika ala praegustele planeeringuga määratud meresõiduohutuse tagamiseks.“. Selgitus: tuuleenergeetika aladele. 10 Ettepanek Vastusseisukoht praegune tingimus on ebaselge mereala Tuuleenergeetika alad aga on planeerimise mõttes. Tuulik peaks planeeringus kindlaks määratud ja neid ei reeglina kuuluma kavandatud saa edaspidi mujale kavandada ilma uue tuuleenergeetika alasse. planeeringumenetluseta. Lisaks ei saa tuuleenergeetika alad olema lausaliselt tuulikutega kaetud, tuulikute täpne paiknemine tuleb igakordselt loamenetluse etapis paika panna lähtuvalt planeeringus etteantud tingimustest. 42. Ptk 5.4.3 Tingimused punktis 6 palume Tingimus viitab uue kaitstava kasutada õigusaktides juba kasutatud loodusobjekti ruumikujule ja selle mõisteid. Looduskaitseseadus kasutab ruumikuju moodustamisel vajalikule järgmisi mõisteid - loodusobjekti kaitse koostööle Veeteede Ametiga, mitte alla võtmise menetlus ja loodusobjekti looduskaitseseaduses sätestatule. kaitse alla võtmine. Sama lk-d 45, 51. Valdkonna eest vastutav Keskkonnaministeerium on sellist sõnastust pidanud sobivaks. Seetõttu ei ole muudatus põhjendatud. 43. Ptk 5.4.3 Tingimused punkti 10 sõnastuse Planeerimisseadus määrab üldised reeglid puhul juhime tähelepanu, et planeeringute koostamise protsessile ja üldplaneeringu koostamise menetluses osapoolte kaasamisele, lisaks reguleerib valitsusasutuste kaasamine ja nendega valdkonda Vabariigi Valitsuse määrus planeeringu eelnõu koostamine on „Planeeringute koostamisel koostöö sätestatud planeerimisseaduses. tegemise kord ja planeeringute Käesolevast dokumendist ei tohiks jääda kooskõlastamise alused“. Tegemist on eksitavat muljet, et selles kehtestatakse miinimumnõuetega. Mereala planeeringu teatud tingimusi, kui menetlus on koostamise protsessis on välja tulnud reguleeritud juba õigusaktis. Üldise lüngad erinevate osapoolte kaasamises märkusena võib esile tuua, et viitamine mereala kasutuse otsustamisel. Eelnevast õigusaktidele on läbivalt ebaühtlane, nt tulenevalt ja soosimaks mereala samal leheküljel tingimuste p-des 2 ja 3 kooskasutust, on vajalik planeeringuga on viidatud õigusaktide regulatsioonidele. koostöö osas tuua välja täiendavaid tingimusi, et suunata parema koostöö rakendamist. 44. Leheküljel 32 on palume muuta sõnastust Lause mõte on välja tuua, et osad esimeses lauses „Mereala planeering ankrualad määratakse ühtlasi ka STS määrab veetavate kaupade laevalt laevale aladeks ehk tegemist ei ole uute aladega. (Ship to Ship) üleandmiseks ja sellega Sõnastust täpsustame järgmiselt: seonduva kontrolli teostamiseks kindlad Mereala planeering määrab veetavate ankrualad ehk STS-alad“. Põhjendus: kaupade laevalt laevale (Ship to Ship) praegune tekst on tõlgendatav selliselt, et üleandmiseks ja sellega seonduva merealal määratakse uued ankrualad, kuid kontrolli teostamiseks STS-alad. STS- mereala planeeringu kaardirakendusel on alad kattuvad olemasolevate näha, et määratavad STS-alad ühtivad või ankrualadega Tallinna lahes. kattuvad osaliselt juba olemasolevate ankrualadega. 11 Ettepanek Vastusseisukoht 45. Leheküljel 33 ptk 5.5 Tingimused punktis Korrigeerime. 5 palume asendada sõna „farmidele“ sõnaga „kasvandustele“. Põhjendus: soovitame samu objekte nimetada ühetaoliselt, nt eelmises lauses on vesiviljeluse arengualal kasvandused ja praeguses lauses on sama asja nimetatud farmiks. 46. Leheküljel 40 ptk 5.6.4 Suunised punktis Korrigeerime. 4 on kirjaviga asutuse nimes „Veeteede Amet“. 47. Leheküljel 46 ptk 5.7 sissejuhatava osa Korrigeerime. esimeses lauses on viga sõnas „suursaartel“. 48. Leheküljel 48 ptk 5.8 esimeses lõigus on Sulgudes on välja toodud näited, mis on sulgudes esitatud näitlik loetelu lugejale informatiivsed, seega lisame veepõhistest tegevustest. Palume sulgudes toodu ette „nt“. Rannapõhised sõnastuses üldistada, nt tegevused on üldine mõiste rannaga harrastusmeresõit, veesport. Samuti on seotud erinevate puhkemajanduslike sisustamata, mida mõeldakse tegevuste koha, kuid kuna see tekitas rannapõhiste tegevuste all. Palume ka segadust, siis lisame selle mõistetesse. seda mõistet selgitada või näitlike tegevustega sisustada. 49. Leheküljel 48 ptk 5.8 käsitleb Korrektuuride tegemine ei ole mereturismi ja rekreatsiooni ja peab põhjendatud. Rahvusvaheline silmas eelkõige harrastustegevusi, reisilaevaliiklus on otseselt seotud mistõttu ei ole eelneva sissejuhatusega rekreatsiooni valdkonnaga, mistõttu on kooskõlas suunis 1, mis käsitleb selle väljatoomine antud peatükis rahvusvahelist reisijatevedu. Kui soovida õigustatud. Sulgudes lisatud piirkondade sellele teemale tähelepanu juhtida, siis ette lisatakse lühend „nt“, et ei jääks kuuluks see teema oma sisult muljet, et tegemist on absoluutse ja meretranspordi teema alla. Palume eelistatud loeteluga. Nimetatud kustutada sulgudesse lisatud konkreetsed piirkonnad on planeeringuprotsessis linnad ja piirkonnad (Kunda, Sillamäe, erinevate osapoolte poolt ettepanekutena Saaremaa). Põhjendus: Konkreetsete välja toodud, mistõttu väärivad piirkondade nimetamine võib lugejat planeeringus märkimist ja annavad eksitada, kus üks piirkond on teisest planeeringule kohapõhise mõõtme. rohkem eelistatud või soositud. Leiame, et mereala planeerimise seletuskirjas piisab suunisest soodustada tegevust võimalusel ja selleks sobivates piirkondades. 50. Leheküljel 48 punktis 5.8 Suunised Korrektuuri tegemine ei ole põhjendatud, punkti 2 sõnastust palume muuta vt p 38 vastus. järgnevalt: „Tagamaks harrastusmeresõitjatele mitmekesisemad 12 Ettepanek Vastusseisukoht ja sobivad tingimused marsruudi valikuks Lisaks nimetatud suunisele kehtivad ka ja sildumiseks kavandatakse väikelaevaga teised mereala planeeringu suunised ja peatumise võimalused koos võimalikult tingimused. mitmekesiste ja kvaliteetsete Mereala planeering on koostatud 15 aasta sadamateenustega.“ perspektiiviga, seega peavad suunised ja 51. Suunise sõnastus ei arvesta mitmeid tingimused arvestama ka seda, et selle aja eeldusi, mis uute sadamate rajamise jooksul võib tulla erinevaid arenguid ning planeerimisel tuleb kindlasti arvesse neid vajalikul määral suunama. Selleks, et võtta, nt sadama asukohaks sobivaid 30 meremiili ei saaks liiga ettevõtlust looduslikke tingimusi, sadama võimekust piiravaks täiendasime sõnastust ettevõtlusega tegelemiseks jms. järgnevalt: Väikesadamate võrgustik on praeguseks Tagamaks purjeturistidele suures osas välja arvendatud ja praeguses mitmekesisemad ja sobivad tingimused faasis tuleb eelkõige keskenduda marsruudi valikuks ja jahtide sildumiseks sadamates pakutavatele teenustele. kavandatakse jahiga peatumise 52. Põhjendus on juba toodud eespool: võimalused koos võimalikult mitmekesiste MKM-i hinnangul ei tohiks mereturismi sadamateenustega vähemalt 30 meremiili ja rekreatsiooni soodustamiseks (ca 56 km) vahemaa tagant (eelistatuim suunistena kasutada projekti päevatee pikkus). „väikesadamate võrgustiku kontseptsiooni“ lähteandmeid jahtidele sobivate peatuste vahekauguse osas, kuna mereala planeering on pika-ajaline ja nimetatud projekt ajutine meede väikesadamatele toetuste taotlemiseks. Niisamuti võib praegune sõnastus piirata ettevõtlust, kui näiteks eelmise ja järgmise jahtidele sobiva peatuspunkti vahemaa peal on looduslikult sobiv koht sadama rajamiseks ja jahtidele peatumisvõimaluse pakkumiseks aga tulenevalt vahemaa tingimusest ei ole seal tulevikus teenuse pakkumine soodustatud. 53. Leheküljel 48 ptk 5.8 Suunised punkti 4 Sõnastuse muutmist ei peeta sõnastust palume muuta ja näha ette, et põhjendatuks. Tegemist on mereturismi ja potentsiaalset turismiväärtust peetakse rekreatsiooni peatükis oleva suunisega, silmas võimalusel. Suunisest ei tohi jääda mistõttu on mõte just selles, et lisaks muljet, et uute merekasutusviiside konkreetsele majandustegevusele on arendamise üheks lisatingimuseks on oluline pidada silmas ka potentsiaalset turismiväärtus. turismiväärtust. Seetõttu on lauses sõna „ka“. Tegemist on suunise, mitte tingimusega. 54. Leheküljel 48 ptk 5.8 Suunised punktis 6 Sõnastus on juba hetkel võimalikult lai palume esimeses lauses purje- ja lisaks purje- ja veemotospordile on välja veemotospordi asemel kasutada toodud ka -puhkealad ja -kohad. Meri- üldisemat sõnastust nt veespordi ja - maismaa seoste käsitlemiseks ja 13 Ettepanek Vastusseisukoht harrastus, sest lisaks juba nimetatutele on kohalikul tasandil tegevuste suunamiseks veel suur hulk tegevusi, mis nende kahe on oluline anda suuniseid kategooria alla ei lange, aga mida võiks üldplaneeringule ka üleriigilise mereala samuti arvestada. Suunise teise lause planeeringuga. Planeerimisseaduses on sõnastust palume muuta või see välja §75 sätestatud üldplaneeringu ülesannete jätta: Rannapõhised tegevused punkt nr 31, mille kohaselt lahendatakse kavandatakse lähtuvalt omavalitsuse üldplaneeringus ka muid seonduvaid ruumilise arengu vajadustest ülesandeid, milleks mereala planeeringu üldplaneeringus. Põhjendus: praegune suunistena määratud tegevused sõnastus ei ole suunis, kuna sobituvad. Täiendusettepanekut sisse ei üldplaneeringus kajastatu tuleneb viida. planeerimisseadusest. 55. Leheküljel 49 ptk 5.8 Suunised punkti 7 Välja jätmine ei ole põhjendatud. palume välja jätta. Põhjendus: tegemist ei Erinevates õigusaktides sisalduvate ole suunisega, kuna neid tegevusi juba reeglite koondamine ja üldise suunise reguleerivad õigusaktid, nagu määratlemine aitab kaasa tervikpildi meresõiduohutuse seadus, veeseadus ja loomisele, mis on üleriigilise planeeringu keskkonnaregulatsioonid. eesmärgiks. Suunis ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega. 56. Lehekülje 49 ptk 5.9 esimene lõik – Korrigeerimine ei ole võimalik, vt p 22 asendada sõna „avamere“ sõnadega vastus. „rannikust kaugemal/eemal asuvaid“. 57. Lehekülgedel 50-51 ptk 5.9 suuniste Korrigeerimine ei ole vajalik. Suunistes sõnastus tuleks kooskõlla viia kasutatakse vastavalt vajadusele looduskaitseseaduse mõistekasutusega. ruumilisele planeerimisele omaseid termineid ja rõhuasetust. Suunised ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega. 58. Leheküljel 50 ptk 5.9 Suunised p-s 3 Uute arenduste all peetakse silmas nii palume täpsustada, kasutades juba uusi merekasutusi kui ka traditsiooniliste käesolevas dokumendis kasutatud merekasutustega seotud arenguid nii sõnastusi, mida peetakse silmas uute rajatistena kui mingi mereala piirkonna arenduste all. kasutuse muutusena. Tegemist on üldise suunisega, seega ei ole täiendamine põhjendatud ja teeks suunise sõnastuse raskemini jälgitavaks. 59. Leheküljel 51 ptk 5.9 Suunised p-s 4 Korrigeerimine ei ole võimalik, vt p 22 asendada sõna „avamere“ liitega „mere-“. vastus. 60. Leheküljel 51 ptk 5.9 tingimus ei ole Korrigeerimine ei ole põhjendatud. asjakohane, kuna looduskaitseseaduse Tingimus on vajalik vesiviljeluse kohasel on kaitstava loodusobjekti arendajatele ja teistele huvigruppidele, valitseja Keskkonnaamet, kes juba selgitamaks, et karbi- ja vetikakasvatuse seadusest tulenevalt osaleb kaitstavat rajamine võib olla võimalik ka kaitstava loodusobjekti mõjutava kavandatavale loodusobjekti alal. Sama tingimus on tegevuse planeerimisel. Tegemist ei ole toodud ka ptk 5.3.2. Koostöö vajaduse 14 Ettepanek Vastusseisukoht planeeringudokumendis esitatava märkimist planeeringus on pidanud tingimusega vaid õigusakti nõudega. vajalikuks ka Keskkonnaamet. 61. Lehekülje 51 ptk 5.10 esimese lõigu teise Korrigeerimine ei ole põhjendatud. lausesse palume lisada, et merekultuuri Elanikud on ühtlasi ka mereala ja ranniku loojateks on ka rannaäärsed elanikud. kasutajad, millele loetelu viitab ja tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Loetelus on välja toodud peamised merekultuuri loojad. 62. Lehekülje 52 ptk 5.10 Suunised punktis 3 Korrigeerimine ei ole vajalik, kuna palume välja jätta viite toimivatele tegemist on traditsioonilise merekultuuri kalandusregulatsioonidele. Toimivatele säilimist ja tugevdamist tagava suunisega, kalandusregulatsioonidele viitamist ei saa randlase staatust ei ole suunises välja pidada suuniseks. Kui siin all on mõeldud toodud. rannarahva ettepanekuid kalandusregulatsioonides nende jaoks erireeglite kehtestamist, siis vajaks selline teemakäsitlus laiemat ja põhjalikku analüüsi. Hetkel kehtivad seadused nö randlase staatust ei käsitle. 63. Lehekülje 52 ptk 5.11 Suunised punktis 1 Vastav eeldus kajastub tingimuses nr 1. tuleks teha viide ka sellele, et eelduseks on vrakkide kui kultuurimälestiste kaitse tagamine. 64. Lehekülje 52 ptk 5.11 Suunised punktis 2 Vt p 58 vastus. palume täpsustada, kasutades juba käesolevas dokumendis kasutatud sõnastusi, mida peetakse silmas uute arenduste all. 65. Lehekülje 53 ptk 5.11 Tingimused punkt Vt p 55 vastus. Lisaks sellele on 1 ei ole asjakohane, kuna tingimuse seadmist pidanud vajalikuks muinsuskaitseseaduse kohasel on valdkonna eest vastutav veealusel mälestisel keelatud Muinsuskaitseamet. ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine. Samuti on seadusega reguleeritud tegevused veealuse kaitsevööndis. Tegemist ei ole planeeringudokumendis esitatava tingimusega vaid õigusakti nõudega. 66. Lehekülgedel 55-56 esitatud ptk 5.13 Vt p 55 vastus. Lisaks sellele on tingimused sisalduvad juba tingimuse seadmist pidanud vajalikuks maapõueseaduses sätestatud valdkonna eest vastutav Maa-amet. regulatsiooni. Tegemist ei ole planeeringudokumendis esitatava tingimusega vaid õigusakti nõudega. 15 Ettepanek Vastusseisukoht 67. Leheküljel 58 ptk 5.16 punktis 1. Laused eemaldatakse. Sadamad ja meretransport palume välja jätta järgmised laused: Mereplaneering teeb ettepaneku uue sadamate liigituse juurutamiseks, mis võimaldab paremini arvestada funktsionaalsuse, aluste mõõtmete ja sellest tulenevate mõjudega ning seeläbi jagada edaspidi ressursse otstarbekamalt. Sadamate liigituse ettepaneku edasiarendus on lisatud mereplaneeringu elluviimise tegevuskava tööversiooni. Põhjendus: MKM ei soovi mereala planeeringu seletuskirja selles osas viidet ettepanekule, mille teeb merealaplaneering. Põhjenduse oleme toonud eelmises punktis 5.4.2 leheküljel 29. Olemasolevas ettepaneku tekstis ei ole MKM-i hinnangul selle sisu piisavalt analüüsitud. Lisaks on peatükis 5.16 esitatud teemad suunisteks kohalikele omavalitsustele üld- ja detailplaneeringute menetlustes, kuid sadamate liigituse küsimused eeldavad eelnevat analüüsi riigi tasandil ja õigusaktide muutmist, mistõttu on ettepanek ka sisuliselt ebaõiges kohas. 68. Lehekülgedel 62 – 64 punktis 6 Mõisted Korrigeerime. ja lühendid: HELCOM – palume täpsustada, korrektne konventsiooni pealkiri on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/12816983 69. Keskkonnakaitsemeetmed – palume teha Viide lisatakse. viide, et mõistet kasutatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. 70. KMH, KHS – palume täpsustada, et Mõju hinnatakse vastavalt õigusaktidele hinnatakse mõju keskkonnale, mitte ka kultuuripärandile, sotsiaalsetele mõju laiemalt. vajadustele ja varale, seega ei ole täiendus asjakohane. 71. Külalissadam – palume mõiste selgituse Mõiste kasutamine planeeringus on välja jätta seoses eelnevalt esitatud vajalik (vt eelnevaid vastuseid). märkustega. Mõiste jätkuva kasutamise Planeeringus kajastatud mõistete ptk toob korral palume täpsustada, et mõistet välja planeeringu tähenduses toodud 16 Ettepanek Vastusseisukoht kasutatakse vaid Väikesadamate mõistete selgitused. Kuna mõiste on võrgustiku kontseptsioon 2014-2020 eraldi lahti selgitatud, viiteid tähenduses. Tegemist ei ole õigusaktis õigusaktidele ja väikesadamate kasutatava mõistega. võrgustiku kontseptsioonile ei ole, ei saa tekkida arusaama, et tegemist on õigusaktist või väikesadamate kontseptsioonist tuleneva mõistega. 72. Laevatee - palume teha viite, et mõistet Mõistete lahti selgitamisel on oluliseks kasutatakse meresõiduohutuse seaduse peetud sisu lahti selgitamist, mitte tähenduses. seostamist õigusaktiga. Õigusakte ei ole välja toodud ühegi mõiste juures. 73. Majandusvöönd – palume kasutada Õigusakti muutumisel võib juhtuda, et majandusvööndi seaduses esitatud viide pole enam ka asjakohane. mõiste selgitust ja teha viide, et mõistet kasutatakse majandusvööndi seaduse Majandusvööndi mõiste oli meil lahti tähenduses. selgitatud juba lähteseisukohtade dokumendis ja selle täiendamist ei ole osapooled pidanud vajalikuks. Kuna planeering on pikaajaline dokument ning selles toodud mõisted annavad edasi planeeringu jaoks olulisi sisu selgitusi, siis ei ole viite lisamine põhjendatud. 74. Mereala kasutustingimused – palume Täpsustus lisatakse. lisada täpsustus, et planeeringu all peetakse silmas mereala planeeringut. 75. Mereala planeeringu elluviimine – Täpsustus lisatakse. palume lisada täpsustus, et planeeringu all peetakse silmas mereala planeeringut. 76. Sisemeri – palume teha viite, et mõistet Vt eespool punkt 5 ja 6 selgitust. kasutatakse merealapiiride seaduse tähenduses. 77. Territoriaalmeri – palume teha viite, et mõistet kasutatakse merealapiiride seaduse tähenduses. 78. Veeliiklusala kasutustingimused – Täpsustus lisatakse. palume lisada täpsustus, et planeeringu all peetakse silmas mereala planeeringut. 79. Vesiviljelus – selgituses on üleliigne Märkus jääb arusaamatuks – „või“ on „pidamine või“. vajalik, sest on mõeldud nii pidamist kui kasvatamist. 80. Väikesadam – palume teha viite, et Vt eespool punkt 5 ja 6 selgitust. mõistet kasutatakse sadamaseaduse tähenduses. 17 Ettepanek Vastusseisukoht 81. Ökosüsteemiteenus – selgitus tundub Korrigeerimine ei ole vajalik. Mereala ebatäpne nt vaadates planeeringu kontekstis on selgitus piisav. https://www.envir.ee/et/looduse-huved- Puudujääkidele ei ole tähelepanu juhtinud ehk-okosusteemiteenused . ei keskkonnaorganisatsioonid ega https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e- keskkonnaga seotud ametkonnad. teenused/eesti-riikliku- bioloogilisemitmekesisuse- teabevorgustiku-koduleht/okosusteemne- 6. Palume võimalusel täpsustada. 82. Leheküljel 64 Lühendite osa palume Korrigeerime. dokumendist välja jätta, kuna KSH on selgitatud mõistete osas ja MH lühendit kasutatakse vaid ühe korra, mistõttu saab seda kasutada ainsal korral ka kahesõnalisena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel