EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/20-0613 - Riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a määruse nr 36 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.05.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/85683d6e-807b-4bfd-a61b-84ce7d81346e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/85683d6e-807b-4bfd-a61b-84ce7d81346e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja Meie 19.05.2020 nr 1.1-10/3698-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Kagu-Eesti ettevõtluse arengu
toetusmeetme määruse muutmine
Austatud ministrid
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme
määruse muutmise eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda 7 tööpäeva jooksul alates
selle esitamisest eelnõude süsteemi EIS (http://eelnõud.valitsus.ee/).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme muutmise määruse eelnõu
2. Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme muutmise määruse seletuskiri
Kooskõlastamiseks: Maaeluministeerium
Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Põlvamaa
Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur, Võrumaa Arenduskeskus
Maarja Mänd 6113100
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS
Riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a määruse nr 36 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu
toetusmeede“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a määruses nr 36 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu
toetusmeede“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) uue või oluliselt edasi arendatud toote või teenusega seotud arendustegevused ja
investeeringud;
2) tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud tegevused ja investeeringud;
3) tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või digitaliseerimisega seotud
investeeringud ja personali koolitus;
4) müügi- ja turundustegevused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud
tegevuste tugitegevustena.“;
3) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Toetuse saaja on kohustatud saavutama tulemusnäitaja, mille kohaselt on toetatud ettevõtjal
tekkinud maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga ametikohad, ja järgmised
väljundnäitajad:
1) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on lisandunud uus või
oluliselt edasi arendatud toode või teenus;
2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul on rakendatud tootmis-
või teenusemahu tõstmisega seotud arendused;
3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse puhul on rakendatud
väljatöötatud tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud arendused.“;
4) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partneri
detailselt kirjeldatud ja tõendatud planeeritavad kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõikes 2
nimetatud tegevusteks ning §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate
saavutamiseks, arvestades käesolevas määruses sätestatud piiranguid.“;
5) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 7 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) auto, bussi, mopeedi ja mootorratta soetamise kulud;“;
7) paragrahvi 7 lõike 6 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) personalikulud;“;
8) paragrahvi 7 lõike 6 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:
„16) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikute vahel tehtavate tehingute kulud;“;
9) paragrahvi 8 lõike 3 teises lauses asendatakse arv „kuue“ arvuga „12“;
10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud tugitegevused võivad moodustada kuni kümme
protsenti § 5 lõigetes 1–3 nimetatud tegevuste abikõlblikest kuludest.“;
11) paragrahvi 10 lõiked 7–9 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui toetust on taotletud kasutatud seadme soetamiseks, tuleb taotlusele lisada dokumendid,
mis tõendavad, et seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue seadme hinnast
madalam ning seadmel on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused, mis vastavad
kehtivatele normidele ja standarditele, ning kinnitus, et seade ostetakse müüjalt, kellele
müümine on põhitegevuseks.“;
13) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates.
Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste
kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva.“;
14) paragrahvi 14 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka § 13 lõikes 11 nimetatud lävendi ületanud
projekti puhul, kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik taotlusvoorus toetusteks eraldatud
vahendite ebapiisavuse tõttu.“;
15) paragrahvi 14 lõike 7 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
sätestatakse:“;
16) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Taotluse rahuldatama jätmise otsuses sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise
õigus;
6) otsuse tegija andmed;
7) muu vajalik teave.“;
17) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda projekti elluviimise ajal taotluse
rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud
tegevuste ja maksete ajakava muutmist, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste
saavutamise tõendamise alused.“;
18) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetus makstakse välja kindlasummaliste maksetena ette- ja lõppmaksena. Ettemakse
suurus on 70 protsenti toetusest ja see makstakse välja toetuse saajale üldjuhul kümne tööpäeva
jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõppmakse makstakse välja toetuse saajale
pärast lõpparuande kinnitamist.“;
19) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud tugitegevuste kulud makstakse välja ühtse määra
alusel, mis võib moodustada kuni kümme protsenti § 5 lõike 2 punktis 1–3 nimetatud tegevuste
abikõlblikest kuludest.“;
20) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 18 lõike 4 teises lauses asendatakse arv „20“ arvuga „30“;
22) paragrahvi 19 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 19 punktidest 7 ja 9 jäetakse välja sõnad „ning omafinantseeringu“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
EELNÕU
05.2020
Riigihalduse ministri määruse „Riigihalduse ministri 18. juuli 2019 määruse nr 36
„Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede muutmine““ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.
Eelnõu järgi tehakse muudatused riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a määruses nr 36
„Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“.
Kagu-Eesti toetusmeede on kavandatud piirkonna majandusarengu toetamiseks, kavandatud
tegevused on suunatud ettevõtluse arengule ja innovaatilisuse toetamisele, aidates ühtlasi
kaasa ka mitmekesisemate töövõimaluste loomisele piirkonnas. Toetusmeetme raames on
läbi viidud üks taotlusvoor, millest lähtuvalt täpsustatakse toetusskeemi tingimusi. Toetuse
andmise eesmärgi paremaks saavutamiseks sihistatakse käesoleva muudatusega senisest
enam toetatavaid tegevusi ning sellest tulenevalt muudetakse ka tulemus- ja väljundnäitajaid.
Täpsustatakse abikõlbliku kulu mõistet käesoleva määruse tähenduses ning abikõlblikke
kulusid. Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks jäetakse ära kohustuslik eelnõustamine
ning lisatakse ühtse määra alusel tugitegevuste rahastamise võimalus. Tehniliste
täpsustustena täpsustatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatavaid andmeid.
Samuti lihtsustatakse kindlasummaliste maksetega seonduvaid põhimõtteid ning
täpsustatakse vastavaid sätteid.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu
osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Maarja Mänd (tel 611 3100; e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097; e-post
[email protected]) ning õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge
Aasa (tel 611 3549; e-post
[email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 6113638; e-post
[email protected]).
Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsus on
otsustanud toetada Kagu-Eesti programmi perioodil 2019–2023 4,0 miljoni euroga. Kagu-
Eesti programmist on kavandatud kolm toetussuunda: Kagu-Eesti ettevõtluse arengu
toetusmeede, Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede ning Kagu-Eesti
mainekujundus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahekümne kolmest punktist.
1
Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 1, tunnistades kehtetuks käesoleva lõike punkti 2.
Nimetatud muudatuse tingib käesolevas määruses tehtav toetatavate tegevuste muudatus.
Toetatavate tegevuste muudatus toob kaasa projekti tulemusnäitajate muutmise, mis
omakorda tingib meetme tulemusnäitajate muutmise. Lisandväärtuse kasv on piirkonna
ettevõtluse ka edasiseks arenguks väga oluline, kuid ei ole üheselt ja vahetult seotud üksnes
toetatavate tegevuste elluviimisega.
Eelnõu punktidega 2 muudetakse § 5 lõike 2 punkte 1–3 ning lisatakse punkt 4, täpsustades
meetme raames toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Kagu-Eesti
piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate
töövõimaluste teket. Meetme eesmärgi paremaks saavutamiseks fokusseeritakse toetatavaid
tegevusi. Muuhulgas jäetakse välja arengu kitsaskoha kõrvaldamise tegevused, mille mõju
meetme eesmärgi saavutamisele ei ole nii otsene. Paragrahvi 5 lõike 2 punktid 1–4
sõnastatakse järgmiselt:
1) uue või oluliselt edasi arendatud toote või teenusega seotud arendustegevused ja
investeeringud;
2) tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud tegevused ja investeeringud;
3) tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või digitaliseerimisega seotud
investeeringud ja personali koolitus;
4) müügi- ja turundustegevused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud
tegevuste tugitegevustena.“;
Taotleja võib esitada taotluse toetuse saamiseks ühe või mitme tegevuse toetuseks.
Müügi- ja turundustegevustele on võimalik § 5 punkti 4 kohaselt toetust taotleda edaspidi
tugitegevustena, millega seotud kulusid hüvitatakse toetusotsuse kohase ühtse määra alusel
(kuni 10% teiste tegevuste abikõlblikust maksumusest). Taotleja võib toetust taotleda müügi-
ja turundustegevustele, mis on suunatud ainult Eesti siseturule. Toetatav tegevus aitab
kaudselt kaasa meetme tulemusnäitaja saavutamisele. Taotleja kirjeldab taotluse esitamisel,
missuguseid siseturule kavandatud müügi- ja turundustegevusi kavandab ta oma projekti
raames tulemuste saavutamiseks teha ning hinnang nende kulude abikõlblikkusele antakse
taotluse menetluse käigus.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse §-s 6 sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid. Kuna
muudetakse toetatavaid tegevusi, tingib see omakorda projektidele sätestatud väljund- ja
tulemusnäitajate muutmise. Tulemusnäitaja asendatakse uue mõõdikuga, milleks on toetatud
ettevõtjal maakonna keskmisest kõrgema palgaga tekkinud ametikohad. Tegevuse
elluviimise tulemusena peab toetuse saajal tekkima vähemalt üks kõrgema palgaga
ametikoht, kavandatavate maakonna keskmisest kõrgema palgaga ametikohtade arvu esitab
ettevõtja taotluses ning see fikseeritakse otsuses projekti kohustusliku tulemusnäitajana.
Kõrgema palgaga ametikoht võib tekkida olemasoleva töökoha palgatõusu tulemusel
(projekti tegevuste elluviimisel muutub töö iseloom, tuues omakorda kaasa palgatõusu antud
ametikohal vms) või uue töökoha loomisega. Ametikohtade arvestust peetakse täistööaja
põhjal.
Väljundnäitajatena sätestatakse, et § 5 lõike 2 punktis 1 toetatava tegevuse puhul on
lisandunud uus või oluliselt edasi arendatud toode või teenus. Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2
on rakendatud toetatava tegevuse puhul tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud
arendused. Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 toetatava tegevuse puhul on rakendatud tootmise
automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud arendused.
2
Eelnõu punktidega 4 ja 5 täpsustatakse § 7 lõikes 1 sätestatud abikõlblike kulude määratlust
ning § 7 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega lihtsustatakse kulude tõendamist. Toetusmeetmes
kasutatakse kindlasummalisi makseid ning määrusega lihtsustatakse nende kasutamist
puudutavat. Määrusega lisatakse juurde ühtse määra alusel tehtavad maksed. Eelpool
tooduga seonduvalt täpsustatakse abikõlblike kulude määratlust § 7 lõikes 1. Kuna hinnang
kavandatavatele abikõlblikele kuludele antakse taotluse esitamisel ning kulud ei ole veel
tekkinud, siis jäetakse määrusest välja § 7 lõige 2, kui mittevajalik säte.
Eelnõu punktidega 6, 7 ja 8 täpsustatakse § 7 toodud abikõlblike kulusid puudutavaid punkte
6, 9 ja 16. Muudatusega sätestatakse punktis 6, et abikõlblik kulu antud meetmes ei ole auto,
bussi, mootorratta ja mopeedi soetamise kulu. Endiselt on abikõlblikud tootmisprotsessis
vajalikud tõstukid, laadijad jms. Teise muudatusena sätestatakse punktis 9, et personalikulud
ei ole abikõlblikud. Kuna käesoleva määruse § 5 lõiget 2 täiendatakse muudatusi tehes
punktiga 4 ning sellega toetatakse müügi- ja turundustegevusi tugitegevustena, väheneb
eraldi toetatavate personalikulude osatähtsus.
Tehnilise täpsustusena, muutes sõnastust, tuuakse § 7 punktis 16 välja, et tulumaksuseaduse
§ 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikute vahel tehtavad tehingute kulud ei ole abikõlblikud.
Kuna rakendatakse kindlasummaliste maksete põhimõtteid, siis antakse hinnang
kavandatavatele kuludele taotluse esitamisel, mil kulusid veel tekkinud ei ole. Eelarve
kujunemise aluseks olevad kulud ei saa põhineda seotud isikute poolt tehtud pakkumistel.
Eelarve punktiga 9 muudetakse § 8 lõiget 2 ning muudatuste kohaselt võib põhjendatud
juhul projekti käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu toetuse saaja taotlusel
projekti pikendada kuni kaheteistkümne kuu jooksul.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 9, lisades lõike 11 , millega sätestatakse tugitegevuste ehk
müügi- ja turundustegevuste kulude osakaal projekti abikõlblikest kuludest. Muudatusega
sätestatakse, et § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuste kulud võivad moodustada kuni
kümme protsenti § 5 lõigetes 1–3 kavandatud tegevuste abikõlblikest kuludest.
Kavandatavad tegevused koos maksumuse prognoosiga kirjeldab taotleja taotluses. Müügi-
ja turundustegevuste lisamine projekti ei ole kohustuslik, kuid nende kavandamine ja
elluviimine suurendab oluliselt projekti muude tegevuste mõju ettevõtte edasisele arengule.
Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõiked 7–9. Muudatusega jäetakse ära
kohustuslik maakondliku arenduskeskuse nõustamine ning tunnistatakse kehtetuks sellega
seotud sätted. Muudatus tehakse taotlejate halduskoormuse vähendamiseks. Taotlejate
võimalus käia maakondlikus arenduskeskuses nõustamisel jääb alles - arenduskeskuse üldine
töö ettevõtete nõustajana jätkub, kuid eelnõustamisel osalemine ning vastava kirjaliku vormi
täitmine selle kohta ei ole enam taotluse esitamise eeltingimuseks.
Eelnõu punktiga 12 lisatakse § 12 lõige 4, millega sätestatakse täpsustavad nõuded kasutatud
seadme soetamisel. Muudatus toob välja, et kui toetust on taotletud kasutatud seadme
soetamiseks, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad, et seadme hind ei ületa selle
turuväärtust ja on samalaadse uue seadme hinnast madalam ning seadmel on projekti
elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused, mis vastavad kehtivatele normidele ja
standarditele ning kinnitus, et tegu on ostuga, mis ostetakse müüjalt, kellele müümine on
põhitegevuseks. Nimetatud täiendus on vajalik kulude läbipaistvuse tagamiseks, hoidmaks
ära spekulatiivsed tehingud kasutatud seadmete ostu puhul.
3
Eelnõu punkti 13 näol on tegu tehnilise muudatusega. Muudetakse § 13 lõike 3 esimest
lauset. Sellega sätestatakse taotluse menetlemise tähtajaks kuni 45 tööpäeva taotluste
esitamise tähtpäevast arvates. Kui varasemalt arvestati menetlemise tähtaega konkreetse
taotluse esitamist arvates, siis nüüd seotakse see ära taotluse esitamise tähtpäevaga.
Muudatus hõlbustab hindamise protsessi, iga esitatud taotluse tähtaega ei ole vajalik enam
eraldi jälgida. Taotlusvooru korral toimub menetlus kõigil projektidel sama perioodi vältel,
olenemata sellest, kas taotluses esines parandamist vajavaid puudusi või mitte. Seega on
puuduste kõrvaldamise aeg arvestatud üldise menetlusaja sisse.
Eelnõu punktiga 14 lisatakse § 14 lõikesse 5 teine lause, sätestades, et taotluse rahuldamata
jätmise otsus tehakse ka § 13 lõikes 11 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui
taotluse rahuldamine ei ole võimalik taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite
ebapiisavuse tõttu. Tegu on tehnilise täpsustusega.
Eelnõu punktide 15 ja 16 näol on tegu tehnilise iseloomuga muudatustega, sätestades
täpsemad nõuded, mida tuleks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega
rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestada. Muudatus annab
rakendusüksusele selgemad vormilised nõuded, mida otsuste koostamisel jälgida.
Eelnõu punktiga 17 muudetakse § 15 lõiget 4. Muudatusega jäetakse välja ebavajaliku
nõudena tingimus, mille kohaselt toetuse saaja võis taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea
mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse
rahuldamise otsuses sätestatuga, seda tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei
muutu ja toetuse osakaal ei suurene. Muudatus tehakse tingituna kindlasummaliste maksete
põhimõtete lihtsustamisest.
Lisaks täpsustatakse nõudeid projekti muutmisele, tuues välja, et toetuse saaja võib
põhjendatud juhtudel taotleda projekti elluviimise ajal taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud tegevuste ja maksete
ajakava muutmist, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise
alused. Juhul, kui toetuse saajal tekib vajadus projektitegevuse muutmiseks, siis peab
tegevuse muudatus aitama kaasa kokkulepitud väljundnäitajate paremale saavutamisele.
Muudatus on vajalik toetuse saajale selgete juhtnööride andmiseks, juhuks, kui projekti
elluviimise käigus selgub selle muutmise vajadus.
Eelnõu punktiga 18 muudetakse kindlasummaliste maksete põhimõtteid. Muudatuste
kohaselt makstakse toetus välja kindlasummaliste maksetena ette- ja lõppmaksena.
Ettemakse suurus on 70 protsenti toetusest ja see makse tehakse toetuse saajale üldjuhul
kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Lõppmakse teostatakse
pärast lõpparuande kinnitamist. Muudatus toetuse maksmise korralduses tehakse selleks, et
vähendada toetuse saajate ning RTK halduskoormust maksetega seotud dokumentide
koostamisel ja menetlemisel. Samuti on majanduslanguse tingimustes oluline tagada, et
Kagu-Eesti kui aeglasema majandusarenguga piirkonna jaoks kujundatud toetusmeede ei
seaks ebavajalikke täiendavaid piiranguid, näiteks looks vajadust toetuse
sildfinantseerimiseks kaasates krediidiasutusi. Piirkonna ettevõtete investeeringute
rahastamisel krediidiasutuste poolt on märkimisväärne turutõrge, eelkõige tulenevalt
piirkonna madalast kinnisvara hinnast ja likviidsusest, millele ei paku piisavat leevendust ka
seni avaliku sektori poolt rakendatud finantsinstrumendid.
4
Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 18 lõikega 11, sätestades § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud
tugitegevuste maksete põhimõtted. Selle kohaselt makstakse nimetatud kulud välja ühtse
määra alusel. Tugitegevuste (müügi- ja turundustegevuste) kulud võivad moodustada kuni
kümme protsenti § 5 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuste abikõlblikest kuludest.
Maksetaotluse esitamisel võib nimetatud tugitegevuste kulu moodustada kuni kümme
protsenti abikõlblike kulude summast. Sätestatakse, et tegu on kulude ühtse määra alusel
hüvitamise põhimõtetega, seega, tugitegevuste tegevuste tulemusi ei ole vajalik
maksetaotluse esitamise raames eraldi tõendada. Tugitegevuste osa lisandub iga väljamakse
puhul automaatselt vastavalt otsuses sätestatud määrale.
Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 3. Kuna eelnõuga muudetakse
kindlasummaliste maksete põhimõtteid ning võimaldatakse toetuse saajale ettemaksu, ei ole
vajalik vahemakseid teostada. Muudatus vähendab ühtlasi nii toetuse saajate kui
rakendusüksuse halduskoormust.
Eelnõu punktiga 21 muudetakse pärast lõpparuande kinnitamist välja makstavat lõppmakse
summat. Muudatuse kohaselt moodustab lõppmakse toetuse kogumahust 30 protsenti.
Eelnõu punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks § 19 punkt 5, mille kohaselt oli toetuse saaja
kohustus taotleda rakendusüksuselt projekti eelarves muudatusi, kui need on suuremad kui
kümme protsenti projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahust.
Muudatusega lihtsustatakse kindlasummaliste maksete rakendamise põhimõtteid ning
vähendatakse toetuse saajate halduskoormust.
Eelnõu punktidega 23 sõnastatakse ümber § 19 punktid 7 ja 9. Muudatusega lihtsustatakse
kindlasummaliste maksete rakendamise põhimõtteid. Kuna omafinantseeringut ning toetust
ei ole vajalik kulu- ja maksedokumentides eristada, siis jäetakse omafinantseeringu
eristamise nõue nimetatud sätetest välja. Muudatused vähendavad toetuse saajate
halduskoormust.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8).
2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja
vesiviljelussektoris /ELT L, 28.06.2014, lk 45–54).
4. Määruse mõjud
Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa Kagu-Eesti tegevuskava 2015–2020 eesmärkide
täitmisele. Eelnõuga ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
5
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel
kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti
Linnade ja Valdade Liidule.
6