dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. mai 2020
Viit
1.12-14/2020/3279-1
Registreeritud
19. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.12 Hangete korraldamine
Sari
1.12-14/S Kirjavahetus hangete küsimustes
Toimik
1.12-14/2020
Vastutaja
Riina Aasa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.12-1420203279-1 19.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc610 KB

Sisu (failidest)

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 19.05.2020 nr 1.12-14/2020/3279-1 Vastuste esitamine Riigi Tugiteenuste Keskuse täiendava kontrolli käigus esitatud küsimustele riigihanke 199767 kohta Esitame vastused Riigi Tugiteenuste Keskuse täiendava kontrolli käigus esitatud küsimustele riigihanke “Reisikorraldamisteenuste tellimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisala asutustele” (199767) kohta. 1. Küsimus. Kehtestatud tingimuse kohaselt peab pakkuja olema teenindanud vähemalt kaheksat (8) korporatiivklienti aastas (sh ühele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab kokku ületama 500 000 eurot km-ta aastas ja ülejäänud seitsmele (7) korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 40 000 eurot km-ta aastas iga kliendi kohta). Palume selgitada, kuidas on tingimus hanke eseme suhtes proportsionaalne ja kuidas hankija leidis, et soovitud tulemust ei ole võimalik saavutada väiksema arvu ja mahuga lepingutega. Vastus 1.1 Hanke 199767 ese koosneb reisikorraldamisteenuse osutamisest kaheksale hankijale, s.t kaheksale korporatiivkliendile (hankedokument (HD) lisa 4). Seega on põhjendatud kontrollida pakkujal samas mahus teenuse osutamise võimekust. 1.2 Hankija on sätestanud, et tellitavate reisikorraldamisteenuste summaarne maht oli 2017. aastal kõikide hankijate peale kokku ca 1.6 miljonit eurot (HD Lisa 2 p 1.16). Seega anti pakkujatele teada eeldatav teenuse maht aastas. Suurim tellitavate teenuste maht on MKM-l, nimelt ca 1,1 miljon eurot aastas. Ülejäänud seitsme tellija kohta kokku on teenuste maht ca 500 000 eurot aastas. Hankija lähtus nõutava lepingu mahu seadmisel sellest, et pakkumuse saaks esitada ka pakkuja, kellel ei ole ette näidata lepingut 1 miljoni euro kohta, kuid on olemas vähemalt üks leping, kus korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht ületab 500 000 eurot ja ülejäänud on väiksema reisiteenuste mahuga lepingud. Samast põhimõttest lähtus hankija nõude seadmisel seitsme korporatiivkliendi kohta. Eelnimetatud nõude täitmine on võimalik ka ühispakkumuse esitamisega. RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks võib tingimusi seada ka RHS § 101 lg 1 p 2 alusel. Arvestades hanke 199767 mahtusid, leiame, et hanke tingimustes nõutud mahud olid pigem isegi põhjendamatult madalad, moodustades hanke aastasest eeldatavast mahust 48,75%. Omalt poolt lubame, et järgmise sarnase hanke osas kindlasti kaalume suurendada Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 nõudeid teostatud lepingute arvu ja mahu osas ning viime tingimused ligilähedasemaks RHS § 100 lg-ga 3. Nimetatud säte võimaldanuks seada mahu piiranguks üle nelja korra suurema summa (hankes seatud 780 000 euro asemel 3,2 miljonit). 2. Küsimus. HD Lisa 1, vorm IV-st ei loe välja, kas lepingute maksumused on käibemaksuta või käibemaksuga ja mis on iga aasta maht (lepingud kehtivad nt aastatel 2017–2018 või 2015–2017). Kuidas hankija veendus, et edukad pakkujad on täitnud seda tingimuse osa, et üks leping on igal aastal 500 000 ja 7 lepingut igal aastal 40 000. Vastus 2.1. Hanketeate osa „Tehniline ja kutsealane pädevus“ p-s 3.1 sedastas hankija, et „Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul kuni pakkumuse esitamiseni teenindanud vähemalt kaheksat korporatiivklienti aastas, kusjuures vähemalt ühele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab kokku ületama 500 000 eurot km-ta aastas ja ülejäänud seitsmele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 40 000 eurot km-ta aastas iga kliendi kohta“. Seega on nõue esitatud käibemaksuta lepingu maksumuse kohta. Hankija lähtus RHS § 23 lg-s 1 toodud nõudest. 2.2 Hankija lähtus RHS § 101 lg 1 p-s 2 toodud nõudest, mis lubab seada nõude riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (st kolm aasta) kohta. Seega võttis hankija arvesse lepingud alates 08.2015. Hankija kontrollis HD Lisa 1 vorm IV esitatud lepinguid. Arvestade esitatud lepingute mahtu, mis ületas 20%1 nõutud mahust, puudus vajadus kontrollida km olemasolu. Turismiteenuste puhul sõltub käibemaks teenusest, teenusepaketist ja sihtriigist, mistõttu võib käibemaks olla 0 ; 9; 20 protsenti või on teenus käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust on reisibüroodel tavaks esitada lepingud käibemaksuta. Baltic Tours AS: lisaks pakkumuses märgitud lepingutele on Baltic Tours AS osutanud reisikorraldamisteenust MKM-le ja tema haldusalale alates 16.10.2015. Nimelt täitsid raamlepingut oktoobrist 2015 Baltic Tours AS ja CWT Estonia AS, alates 11.10.2017 kuni 10. 10.2018 Baltic Tours AS, alates 11.10.2018 Baltic Tours AS ja Reisieksperdi AS. Seega on Baltic Tours AS tõendanud, et ta suudab osutada teenuseid MKM-le ja tema haldusalale viimase kolme aasta jooksul nõutud mahus, arvates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Reisieksperdi AS osas ühele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht ületab 500 000 eurot ka juhul, kui lepingu maksumus oleks esitatud koos km-ga, sest mitme lepingu maht ületab 500 000 eurot enam kui 20 %. Seega puudus vajadus täiendavalt kontrollida, kas leping, mis tõendab mahtu, mis ületab 500 000 eurot, on esitatud käibemaksuga või ilma, Seitsmele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht ületab 40 000 eurot ka juhul, kui lepingu maksumus oleks esitatud koos käibemaksuga, kuna esitatud lepingute maksumus ületab enam kui 20% nõutud 40 000 eurot. Seega puudus vajadus täiendava kontrolli teostamiseks. 2.3.Täiendav küsimus: Saame aru, et Baltic Tours AS on olnud MKM-le pikaajaline partner ning periood, mil teenust osutama pidi on august 2015 kuni august 2018. Meie eelmise küsimuse fookus oli see, et nii hankepassis kui ka vormis IV olemasolevatest andmetest ei loe välja, et igal aastal oleks teenust osutatud 500 000 (kokku 1 klient) ja 40 000 (kokku 7 klienti) ulatuses. Lisaks ei sisalda Baltic Toursi hankepass ja vorm IV justkui samu lepinguid. Mina saan kehtestatud tingimusest aru selliselt, et hankija jaoks on oluline ja kehtestatud tingimuse kohaselt peab iga aasta olema 8 klienti ja teenuse osutamine täidetud ette antud mahus (üks leping iga aastase mahuga 500 000 ja seitse lepingut iga aastase mahuga 40 000). Palume veelkord selgitada, kuidas hankija veendus, et igal aastal oleks lepingu maht Baltic Toursi osas täidetud. Lisaks palume täpsustada, mida on hankija aasta all silmas pidanud (Reisieksperdi 1 Turismiteenuste puhul võib km olla 0%, 9% ja 20% 2 (10) pakkumuses on lepingud augustist augustini, aga Baltic Toursil sellest erinevate perioodidena, mis hõlmavad rohkemat kui aastat), kas kalendriaastat või midagi muud? Ja kuna hankepassis ja vormis IV on ilmselt erinevad lepingud (hankepassis ei ole nt EAS lepingut), siis missugused lepingud ja miks võttis hankija kvalifitseerimisel aluseks. 2.3.1. Vastus täiendavale küsimusele. Hankija jaoks on oluline veenduda, et pakkuja on suuteline lepingut täitma. Esitatud pakkumuse ja hankijale perioodil 2015–2018 osutatud teenuste tulemusena sai hankija veenduda, et pakkuja Baltic Tours AS on suuteline lepingut täitma. Aasta all peab hankija silmas 12 kuud. 3. Küsimus. Mille kaudu mõtles hankija kontrollida ja kontrollis reisikorraldajate eesti keele oskust? 3.1.Alates oktoobrist 2015 osutas hankijale teenust Baltic Tours AS, seega on hankija suhelnud varasemalt nimetatud reisibüroo klienditeenindajatega (sh pakkumuses nimetatutega), mistõttu puudus täiendavalt vajadus kontrollida nende eesti keele oskust. Reisieksperdi AS klienditeenindajatelt küsiti hankemenetluse perioodil küsimusi seoses nende töövaldkonnaga. 3.2.Täiendav küsimus: vastusest ei tulene otseselt see, et missugune pakkuja poolt pakkumusse esitatav dokument pidanuks tingimusele vastamist kinnitama. Palume täpsustada. 3.2.1. Vastus täiendavale küsimusele. Nagu nähtub hanketeates avaldatud tingimuse sõnastusest peab pakkuja tagama, et raamlepingu täitmisel osalevad vähemalt 2 eesti keelt valdavat IATA poolt akrediteeritud reisikonsultati. Vastavalt RHS § 110 lg-le 3 kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Hankija ei ole nõudnud klienditeenindajatelt tasemeeksami sooritamise tunnistust, piisab kui pakkuja tagab, et teenust osutavad eesti keelt valdavad klienditeenindajad ja nagu hankija juba kinnitas on ta alates 2015 suhelnud Baltic Tours klienditeenindajatega sh nendega, kes on nimetatud konkreetses hankes ja veendunud nende eesti keele oskuses (RHS § 104 lg 11). Kuna töötajad võivad vahetada töökohta, jääda haigeks ja isegi ära surra, siis saabki vaid pakkuja (reisibüroo) tagada, et kliente teenindavad klienditeenindajad valdavad eesti keelt. Kinnitan, et hankijal pole selles osas ühtegi etteheidet ühelegi teda teenindanud reisibüroole. Lisaks eeltoodule puudus hankijal vajadus seda nõuet kontrollida sarnaselt nagu ka Teil puudus meile käesolevaid täpsustavaid küsimusi esitades mõistlik alus kahelda, kas me ka täna endiselt oskame eesti keelt. Eesti riigikeel on eesti keel ning nii nagu Teie esitate küsimusi eesti keeles, nii ka pakkuja pidi tingimuste kohaselt tagama, et tema reisikorraldajad valdavad piisavalt eesti keelt. 4. Küsimus. Kuidas hankija veendus, et reisikonsultantidel on kehtivad tunnistused? Nt pakkumuse juurde lisatud diplomid on väljastatud nii 2015 kui ka 2017 aastal. Vastus 4.1.Tegemist on tunnistustega eksami sooritamise kohta, seega on see aegumatu tõend, mis kinnitab eksami sooritamist. Reisikonsultantide diplomeid saab kontrollida IATA lehel2. Nõue oli, et vähemalt 2 eesti keelt valdavat IATA poolt akrediteeritud reisikonsultanti osalevad raamlepingu täitmisel, kellel on kehtiv CTC (Certified Travel Consultant) või samaväärse kvaliteeditasemega tunnistus. Tunnistused on väljastanud International Air Transport Association. 2 https://www.iata.org/en/training/courses/validate-certificate/, https://www.iata.org/en/training/courses/validate-ats- certificate 3 (10) 4.2. Täpsustav küsimus: Millest on tingitud asjaolu, et Maris Leedo (Viil) tunnistuse numbri ja nime järgi ei ole tunnistus IATA lehelt leitav. Lisaks palume täpsustada ja selgitada, et millist ülesannet täitis tingimuses laiend „kehtiv“ kui oli teada, et tunnistused on aegumatud. Vastus täpsustavale küsimusele. 4.2.1.Nõue „kehtiv“ tähendab kehtivust st ei ole mingil põhjusel tunnistatud kehtetuks. Maris Leedo (Viil) tunnistust kontrolliti hankemenetluse jooksul. Kui see ei ole täna enam leitav lingi kaudu, on alati võimalik saata IATA-sse otsepäring, juhul, kui on vaja ametlikku kinnitust. 5. Küsimus. Hankepassi kohaselt saab IATA sertifikaati kontrollida andmebaasidest (Baltic Tours). Kuidas hankija kontrollis IATA sertifikaat 63-32015 4 kehtivust? Vastus. IATA väljastatud sertifikaate kontrolliti https://store.iata.org/ieccacfree, tuleb sisestada kood ilma vahemärkideta nt Baltic Tours 63320154. 6. Küsimus. Palume selgitada, mida on hankija silmas pidanud järgmise tingimusega ja millele pidi pakkuja vastama (pakkujad on nt hankepassidesse märgitud ka MTR olemasolu ja Baltic Toursi hankepassis ei ole märget ka tagatise kohta): Juhul, kui pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt on pakkujal nõutav registreering kutseala või äriregistris ja/või tagatis reisikorraldamisteenuste osutamiseks. Kas ja kuidas hankija tingimustele vastamist kontrollis ja kus pidi pakkuja tingimusele vastamist kinnitama? Vastus 6.1.Tingimustele vastavust kontrollis hankija MTR kaudu, tegemist on avaliku andmekoguga. Turismiseaduse § 8 lg 1 kohaselt on turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal kohustus esitada majandustegevusteade. Majandustegevuse teade on esitatud nii Baltic Tours AS-l kui ka Reisieksperdi AS-l. Turismiseaduse § 15 kohaselt ei ole tagatis antud juhul nõutav. 6.2. Täpsustav küsimus: Saame vastusest aru, et kehtestatud tingimusi oli rohkem kui üks ja osasid tingimusi kontrollisite siis MTR-st. Mida täpsemalt? Samas on KKK-st võimalik näha, et MTR-i ei saa küsida teenuste lepingute korral. Palume täiendavalt täpsustada kehtestatud tingimust. Palume loetleda need tingimused, mis olid kehtestatud ja kuidas hankija neile tingimustele vastamist siis kontrollis. 6.2.1. Vastus täpsustavale küsimusele Reisikorraldamisteenuste hanke raames juriidiliste isikute vahel sõlmitud reisikorraldamisteenuste leping on turismiseaduse mõistes käsitatav üldlepinguna, millele turismiseaduse nõuded tervikuna ei laiene – turismiseadusega reguleeritakse eelkõige tarbijakaitsereegleid. Üldlepingutele kehtib üldine lepinguõigus. 6.2.1.1.Registreering kutseala registris ei ole nõutav reisiteenuste müügil ei tarbijale ega ärikliendile müügi korral. Tagatis ei ole üldlepingu puhul nõutav, aga pooled võivad selles omavahel kokku leppida (see ei ole sel juhul käsitatav tagatisena turismiseaduse tähenduses); 6.2.1.2.MTR-i majandustegevuseteadet ei pea esitama ettevõtja, kes tegutseb üksnes üldlepingu alusel reisiteenuste pakkujana. Tavaliselt on reisiettevõtja tegevus märksa mitmekesisem, peaaegu alati müüakse lisaks ka pakettreise või muid reisiteenuseid, teenindades ka tarbijaid või selliseid ärikliente, kellega ei ole sõlmitud üldlepinguid (nt FIE, väiksemad ettevõtjad), mistõttu sellele osale ettevõtja tegevusest laienevad seetõttu ka turismiseaduse nõuded, sh MTR-is registreeritus ja tagatise olemasolu. 6.2.1.3.Kuna mõlemad reisibürood (Reisiteenuste AS ja Baltic Tours AS) ei tegutse üksnes üldlepingu alusel vaid osutavad teenust ka sellistele isikutele, kellega ei ole sõlmitud üldlepingut, siis seetõttu kehtivad neile üldlepingu välise tegevuse osas ka turismiseaduse nõuded, nagu majandustegevusteate olemasolu MTR-s ja tagatis. 4 (10) 7. Küsimus. Baltic Toursi pakkumuse on allkirjastanud Laime Riisimäe. Kas hankija on ka tema osas kontrollinud RHS § 95 lg 1 p 1–3 ja § 95 lg 1 punkti 5. Vastus 7.1. Laime Riisimäe ei ole Baltic Tours ASi haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige, ega ettevõtja seaduslik esindaja, samuti ei ole Laime Riisimäe ettevõtja lepinguline esindaja seoses kõnesoleva riigihankega, vaid reisibüroo töötaja. Hanget korraldades ei ole meil kohustust kontrollida reisibüroo kõiki töötajaid. Laime Riisimäe ei ole ka Baltic Tours ASi seaduslik esindaja, kuna eraõigusliku juriidilise isiku seadusjärgne esindaja on Baltic Tours ASi juhatus, Laime Riisimäe ei olnud 2018 juhatuse liige äriregistri andmetel. Laime Riisimäe oli 2018 aastal reisibüroo ärikliendisuhete juht. 7.2.Täiendav märkus ja küsimus: jääme siiski seisukohale, et volitatud isikut tuleb RHS § 95 lg 1 p 1–3 osas kontrollida. Meie seisukohta toetab ka Rahandusministeeriumi lehel olevad KKK. 7.2.1. Vastus täiendavale küsimusele Hankija lähtus RHS § 95 lg 1 p 1-3 ja ps 5 nimetatud isikutest. Juhime veekord tähelepanu, et Laime Riisimäe ei ole haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige, vaid on reisibüroo töötaja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2014/24/EL põhimõtete 100, 101 ja artikkel 57 kohaselt jäetakse kõrvale ettevõtja3 (isik, kes tegutseb ettevõtte vormis) Põhimõte 100: „Riigihankelepinguid ei tohiks sõlmida ettevõtjatega, kes on osalenud kuritegelikus ühenduses või kes on mõistetud süüdi korruptsioonis, liidu finantshuve kahjustavas pettuses, terroriakti toimepanekus, rahapesus või terrorismi rahastamises. Tulenevalt eeltoodust tuleb kontrollida ettevõtjat, antud juhul reisibürood, mitte reisibüroo töötajat. 8. Küsimus. Kas hankija on kontrollinud, et edukatel pakkujatel puuduvad RHS § 95 lg 4 p 1 ja § 95 lg 1 punkti 5 nimetatud kõrvaldamise alused? Palume viidata, kus on kontrolljälg leitav. Vastus 8.1. RHS kohaselt toimub kontroll esmalt hankepassi alusel ja seejärel dokumentide/andmekogude alusel, RHS ei näe ette topelt kontrolli dokumentide/andmekogude alusel. Nagu nähtub riigihangete registri e-keskkonnast on hankija kontrollinud 08.10.2018 mõlemal edukal pakkujal maksuvõlgade puudumist. Kuna tegemist on reisibüroodega, siis puudub vajadus kontrollida teede- ja tänavate sulgemise maksu Tallinnas, samuti müügimaksu Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 45 tähenduses, paadimaksust ja lemmikloomamaksust rääkimata. Reisibürood reklaamivad oma teenuseid sotsiaalmeedias ega eksponeeri reklaami Tallinna linna haldusterritooriumil. AS Baltic Tours`l puuduvad sõiduautod, seega ei ole asjakohane kontrollida ka parkimistrahve. Reisieksperdi ASi4 bürood paiknevad Tallinna kesklinnas, seega puudub neil vajadus parkida linnale kuuluval parkimisplatsil omades parkimisvõimalust büroo asupaigas. Hankija kontrollib alati vahetult enne lepingu sõlmimist äriregistris edukate pakkujate andmeid, samuti on äriregistris leitav teave ettevõtja maksuvõla kohta5, kuna äriregistris oleva teabe kohaselt mõlemal edukal pakkujal maksuvõlad puudusid sõlmis hankija raamlepingu edukate pakkujatega. RHS § 95 lg 4 p1 osas on hankijal kaalutlusõigus. Otsuse tegemisel kõrvaldamise aluste puudumise kohta lähtus hankija äriregistri vahendusel saadud teabest kui ka eelpool nimetatud teadaolevatest faktidest (RHS § 104 lg 11). 3 ettevõtja on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seotud riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu. 4 2018 rentis kolme sõiduautot, reisibuss omab parkimiskaarti 5 v.a COVID perioodil 5 (10) RHS § 95 lg 1 kontrollis hankija Välisministeeriumi veebis 2018 leidunud linkide vahendusel6 ja ei tuvastanud sanktsioone edukatel pakkujatel. 2018 puudus vastav link äriregistris. 8.2. Täpsustav küsimus: vastate, et reisibüroode puhul puudub vajadus kontrollida RHS § 95 lg 4 p 1, aga RHS ei tee selles osas erisust vaid ütleb, et pakkujate maksuvõlgasid tuleb kontrollida. Antud teemat käsitleb ka KKK alamteema hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja punkt 4. Palume esitada RHS § 95 lg 4 p 1 ja § 95 lg 1 punkti 5 kontrolli kohta kontrolljälg või viide, kust seda leida võib. 8.2.1. Vastus täpsustavale küsimusele Hankija vastas, et vahetult enne lepingu sõlmimist äriregistris edukate pakkujate andmeid kontrollides kontrollis ta ka võimalikku maksuvõlga, mida samuti näitab äriregister. Nimelt on äriregistris leitav teave ettevõtja maksuvõla kohta7, kuna äriregistris oleva teabe kohaselt mõlemal edukal pakkujal maksuvõlad puudusid sõlmis hankija raamlepingu edukate pakkujatega. Lisaks eeltoodule järgis hankija RHS § 104 lg 11 toodud nõuet, mille kohaselt hankija ei nõua dokumentide ja andmete esitamist, kui need dokumendid või andmed on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased. Lisaks eeltoodule selgitas hankija oma vastuses, et kuna tegemist on reisibüroodega, siis puuduvad neil kohalike maksude komponendid. 9. Küsimus. Kas hankija on kontrollinud, et ka edukatel pakkujatel ei ole riiklike maksuvõlgasid. Hetkel on RHR-st näha, et maksuvõlgasid on kontrollitud pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga, mil aga ei olnud teada kes edukaks saab. Vastus. Maksuvõlgade kontroll toimus seisuga 08.10.20188. Baltic Tours AS9. Reisieksperdi AS10. 10. Küsimus. Palume selgitada, kuidas on hankija käsitlenud Baltic Toursi hankepassi vastuseid selles osas, et näiteks kuulumist kuritegelikku organisatsiooni või pankrotti ei ole pakkuja vastuse alusel justkui võimalik andmebaasidest kontrollida. Vastus 10.1. Hankijal on võimalik ise kontrollida andmeid andmebaaside vahendusel, nt äriregister näitab ettevõtja pankroti menetlust. Samuti avaldatakse pankrotiteated väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis on avalikult samuti kõigile kättesaadav. Kuritegelikku organisatsiooni kuulumise kohta peab olema jõustunud kohtuotsus, seega on hankijal võimalik kontrollida eelnimetatud andmeid andmekogude (karistusregister) kaudu ja seda hankija ka tegi, aluseks võttes RHS § 104 lg 11. 10.2. Täpsustav küsimus: kas me saame õigesti aru, et tegemist on siis hankija hinnangul vormilise puudusega? 10.2.1.Vastus täpsustavale küsimusele Kooskõlas RHS § 104 lg 11 sedastatuga ei nõua hankija andmeid, mis on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. 6 https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/rahvusvahelised-sanktsioonid 7 v.a COVID perioodil 8 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/727178/queries 9 Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole maksukohustuslasel Aktsiaselts Baltic Tours (registrikood 10069352) seisuga 08.10.2018 maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Tõend on koostatud maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 08.10.2018 15:03:48. 10 Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole maksukohustuslasel Reisieksperdi Aktsiaselts (registrikood 10101104) seisuga 08.10.2018 maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Tõend on koostatud maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 08.10.2018 15:02:22 6 (10) 11. Küsimus. Palume selgitada, mida on hankija silmas pidanud vastavustingimusega, mille kohaselt tulid HD lisadena esitatud vormid esitada allkirjastatuna. Kas see tähendas, näiteks seda, et HD Lisa 1 vorm I tuli pakkumuses eraldi allkirjastada. Vastus 11.1.Kõik pakkumuse koosseisu kuuluvad HD lisad peavad olema allkirjastatud, s.t et kui nimetatud dokumendid on esitatud allkirjastatud konteineris, siis loeb hankija neid allkirjastatuks. 12. Küsimus. Pakkuja peab olema Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat (pakkumuse esitamisest arvates).Pakkuja esitab esialgse tõendina vastava kinnituse hankepassis. Pakkuja esitab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeringu sertifikaadi koopia hanke korraldaja nõudmisel. IATA sertifikaat antakse iga aastaselt ettevõtjale, kes vastab kehtestatud tingimustele ja omab IATA eksami sooritanud reisikonsultanti. RHS §-s 101 on sätestatud ammendav loetelu dokumentidest, mida hankija võib pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks nõuda. RHS § 101 lg 1 ei võimalda nõuda pakkujalt eelnevalt müügiagendiks olemist teatud aja jooksul. Palume selgitada, millele tuginedes ja millistel kaalutlustel on hankija nõudnud, et pakkuja peab olema IATA piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat. Vastus 12.1 Kvalifitseerimise tingimuse eesmärk Reisikorraldamise teenuse hanke 199767 ese hõlmab ka lennupiletite müügi vahendamise teenust (sh lennupiletite broneerimine, väljastamine, muutmine ja tühistamine) tellijale ja nimetatud teenuse osutamiseks on vajalik, et pakkuja on Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (edaspidi IATA) akrediteeritud piletimüügiagent11, sest see annab reisibüroole õiguse lennupileteid ise väljastada, muuta ning tühistada. Ilma IATA akrediteeringuta ei saaks reisibüroo hankelepingut lennupiletite müügi osas nõuetekohaselt täita, seega on vaidlusalune nõue eesmärgipärane ja hankelepingu eseme täitmiseks määrava tähtsusega. 12.2 Kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasus Hanke 199767 kvalifitseerimise tingimusi – IATA akrediteeritud piletimüügiagent viimase 3 aasta jooksul (edaspidi vaidlustatud tingimus) – koostades analüüsisime nende tingimuste eesmärgi ja sisu õiguspärasust ning konsulteerisime ka reisibüroodega12. Kvalifitseerimise tingimus peab vastama korraga kahele nõudele: vastavus hankelepingu esemele ja proportsionaalsus. Sellisena võtab riigihangete seadus (RHS) § 98 lg 1 teine lause üle Euroopa Liidu riigihankedirektiivi 2014/24 art 58 lg 1 teise lõigu teise lause, mille järgi peavad kõik kvalifikatsiooninõuded olema „seotud ja proportsionaalsed lepingu esemega“. Kvalifitseerimise tingimuse ja hankelepingu eseme seotuse nõue on tihedas seoses kvalifikatsiooni kontrollimise üldise eesmärgiga: tuvastada pakkuja eeldatav suutlikkus sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita13. Seega peab kvalifitseerimise tingimus võimaldama veenduda pakkuja eeldatavas võimekuses täita konkreetset hankelepingut. Nimetatud asjaolu tuleneb selgesti ka direktiivi 2014/24 art 58 lg 1 teise lõigu esimesest lausest, mille järgi peab hankija piirduma kvalifikatsiooninõudeid kehtestades nõuetega, „mis on asjakohased tagamaks, et /…/ pakkujal on õigusvõime ja finantssuutlikkus ning tehniline ja kutsealane suutlikkus sõlmitava lepingu 11 IATA akrediteering annab õiguse müüa lennupileteid otse broneerimissüsteemist (Amadeus, Galileo, Sabre jpt), lisaks neid muuta, tühistada ja muid tegevusi teha. IATA liikmetevahelised suhted on standardiseeritud, mis oluliselt lihtsustab reisibüroode ja lennufirmade vahelisi suhteid. 12 Hankemenetlustel 2015-2018 osalenud kuus reisibürood on IATA liikmed alates eelmise sajandi üheksakümnendate keskelt. 13 Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-17-1306, p 35, Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-17- 2590, p 13). 7 (10) täitmiseks.“. 12.3 Vaidlustatud tingimuse seotus lepingu esemega Reisikorraldamise teenuse hanke 199767 ese hõlmab ka lennupiletite müügi (hankedokumendi (HD) Lisa 2 p-d 1.2, 1.5, 1.12-1.14, raamleping p-d 2.12, 2.15, 2.1.12-2.1.14) vahendamise teenust (sh lennupiletite broneerimine, väljastamine, muutmine ja tühistamine) tellijale. Nimetatud teenuse osutamiseks on hädavajalik, et pakkuja oleks IATA akrediteeritud piletimüügiagent 14, sest see annab reisibüroole õiguse lennupileteid ise väljastada, muuta ning tühistada, kusjuures kõik toimingud tehakse vastavalt kokku lepitud reglemendile15. IATA akrediteeringut tõendav sertifikaat väljastatakse ühe aasta kohta ja IATA akrediteering tõendab, et reisibüroo on usaldusväärne lennuteenuste vahendaja, tal on vastav kompetents, kogemus ja võimalused toimingute ja tehingute tegemisel lennufirmadega (õigus lennupileteid broneerida, väljastada, muuta ja tühistada) läbi broneerimissüsteemide ja ta peab kinni IATA finantsdistsipliinist. Praeguses situatsioonis, kus on väga palju lennupiletite tagastusi ja tühistusi, teeb IATA akrediteeringuga reisibüroo muudatused läbi broneerimissüsteemi ja protsessid kulgevad automaatselt. IATA akrediteeringuta reisibüroo saaks muutmise ja tühistamise tehinguid lennufirmadega teha vaid avalduse alusel, mille läbivaatamine võib võtta mitmeid kuid. Juhul, kui hankija ei oleks tohtinud seada pakkujatele tingimuseks IATA akrediteeringu olemasolu, oleks hankelepingu ese muutunud hankijale väärtusetuks ning hankija oleks kaalunud, kas sellist hanget üldse korraldada, kuna ilma akrediteeringuta ei saa reisibüroo müüa lennupileteid otse broneerimissüsteemist, neid muuta ega tühistada, anda garantiisid ja kinnitusi müüdud lennupiletitele. IATA liikmelisuseta saab reisibüroo müüa lennupileteid vaid läbi lennufirmade jaemüügikanalite või läbi vahendajate, kes on IATA liikmed. Võimalused piletitega ise toiminguid teha on IATA liikmelisuseta reisibüroodel väga piiratud. Seega oli pakkujal IATA akrediteeringu olemasolu nõue hanke eseme osas kriitilise tähtsusega. Pakkuja viimase kolme järjestikuse aasta müügiagendiks olemise nõue on asjakohane, kuna hanke tulemusena sõlmitud lepingu täitmise kogemus lennuteenuste vahendamisel (lennupiletite väljastamine, muutmine ja tühistamine) sõltub IATA akrediteeritud piletimüügiagendina tegutsemise ajast järgmistel põhjustel: 12.3.1. IATA akrediteering väljastatakse ühe aasta kohta16 ja akrediteering annab reisibüroole nii õiguse (RHS § 99 alusel IATA registreering) lennuteenuseid vahendada kui ka tõendab kogemust (RHS § 101 lg 1 p 2; p 4) lennuteenuste vahendamisel17,18 Tulenevalt hankega 199767 tellitud teenuse olemusest, otstarbekusest ja mahust (8 korporatiivklienti, teenuse eeldatav maksumus ca 1.6 milj eurot aastas, lepingu periood on 24 kuud), kusjuures lähetuse maksumusest olulise osa moodustavad lennupiletid), on kogemuse olemasolu tõendamiseks lennuteenuste osutamisel hankija nõudnud vähemalt kolme aasta pikkust akrediteeritud piletimüügi agendi kogemust, mida saab tõendada vaid akrediteeringu olemasolu. Rõhutame, et hanke tulemusena sõlmitud lepingu täitmiseks peab reisibürool olema mitte üksnes 24/7 ligipääsu õigus broneerimissüsteemidele (olemasoleva broneeringu muutmiseks või tühistamiseks või uue broneeringu tegemiseks), vaid ka veebipõhise broneerimissüsteemi kasutamise kogemus korporatiivkliendi teenindamisel19. Kolme aasta sertifikaadi omamine tõendab, et reisibüroo on suutlik oma finants- ja muid20 kohustusi IATA 14 Akrediteering tõendab, et reisibürool on kogemus ja võimalused oluliste igapäevaste toimingute ja tehingute tegemiseks lennufirmadega läbi broneerimissüsteemide. IATA-sse kuulub 290 lennufirmat. 15 IATA standardite täitmine on IATA-sse kuuluvale reisibüroole kohustuslik. 16 IATA akrediteering tõendab ka reisibüroo kogemust lennuteenuste vahendajana vastavalt IATA-ga kokkulepitud reeglitele ja et reisibüroo on kõik oma kohustused IATA ees täitnud ja pidanud kinni IATA finantsdistsipliinist 17 RHS § 101 lg 1 p 2 alusel on hankijal õigus kontrollida pakkuja kogemusi riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul 18 Kuna piletimüügi vahendamise teenus toimub IATA reeglite alusel, seega peab teenus vastama IATAga kokkulepitud kvaliteedile ja finantsdistsipliinile 19 Vastavalt hanketingimusele peab reisibüroo esitama tellijalt saadud tellimuse alusel reisipakkumuse hiljemalt 3 tunni jooksul (raamlepingu p 4.11) 20 Müügiraportite iganädalane esitamine müüdud, muudetud, tühistatud lennupiletite kohta 8 (10) ees pikema aja jooksul täitma21. Kuna eelnimetatud kogemuse ja kompetentsuse olemasolu IATA reeglite täitmisel tõendab IATA akrediteering ja akrediteeringut tõendav sertifikaat väljastatakse ühe aasta kohta, siis on põhjendatud nõue, miks on vaja kontrollida kogemuse olemasolu vähemalt kolme, pakkumuse esitamisele eelneva aasta jooksul. Kolme aasta akrediteeringu omamine tõendab, et reisibüroo on püsivalt suutlik oma kohustusi IATA ees täitma. Tuleb arvestada, väiksemagi maksehäire korral peatatakse IATA lennufirmade piletite müügi õigus läbi broneerimissüsteemide ja reisibüroo ei saa täita oma kohustusi hankijate ees, seega on oluline kontrollida reisibüroo suutlikkust täita oma kohustusi IATA ees. Kolme aasta pikkuse kogemuse nõuet võimaldab seada ka RHS § 101 lg 1 p 2. 12.3.2. hanke 199767 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusena on hankija nõudnud, et pakkuja peab viimase kolme aasta jooksul kuni pakkumuse esitamiseni olema teenindanud vähemalt kaheksat korporatiivklienti aastas, kusjuures vähemalt ühele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuse maht peab kokku ületama 500 000 eurot aastas ja ülejäänud seitsmele korporatiivkliendile osutatud reisiteenuste maht peab ületama 40 000 eurot aastas iga kliendi kohta. Tulenevalt eeltoodud nõudest on selge, et teenust ei saa osutada äsja turule tulnud pakkuja, sest tal puudub vastav kogemus. Kuna lennupiletite väljastamise, vahetamise ja tühistamise teenuse kogemust, samuti IATA finantsdistsipliini täitmise kompetentsust saab tõendada vaid IATA akrediteeringuga, siis on põhjendatud ka selle lepingu osa (lennupiletite müügi vahendamine) täitmise tõendamine RHS § 101 lg 1 p-s 2 nimetatud perioodi jooksul, s.o viimase kolme aasta jooksul. Seega kvalifitseerub pakkuja, kes on osutanud korporatiivklientidele reisiteenuseid (sh lennupiletite müügi vahendamine - piletite väljastamine, muutmine, tühistamine, vajadusel uue broneeringu tegemine) vähemalt kolm aastat; 12.3.3 IATA liikmelisus annab reisibüroole õiguse IATA-ga liitunud lennufirmade lennupileteid ise väljastada, muuta ning tühistada22. Kõik toimingud tehakse vastavalt IATA-ga kokkulepitud reglemendile. IATA liikmelisus kolme järjestikuse aasta jooksul tõendab reisibüroo kompetentsi toimingute ja tehingute tegemisel lennufirmadega läbi broneerimissüsteemide ja annab kinnituse, et büroo on käitunud vastavalt IATA-s kokkulepitud reeglitele, on pidanud kinni kõikidest maksetähtaegadest ja omab kompetentsi ja kogemust pakkuda oma klientidele usaldusväärset teenust lennupiletite vahendamisel. IATA akrediteeringuta ei saa büroo anda garantiisid ega kinnitusi müüdavate lennupiletite kohta. Ilma IATA liikmelisuseta reisibüroo saab müüa lennupileteid vaid läbi lennufirmade jaemüügikanalite või läbi vahendajate, kes omakorda on IATA liikmed, mis muudab teenuse osutamise aeglasemaks, kallimaks ja vähem turvaliseks. IATA akrediteeringut omava reisibüroo puhul liiguvad reisijate andmed otse reisibüroost broneerimissüsteemidesse ega läbi kolmandaid osapooli, mis aitab tagada turvalisust; 12.3.4 VAKO on 08.07.2017. a otsuse p-s 7, asjas 128-15/163852, leidnud, et isegi kui turg on piiratud, siis ei sätesta RHS nõuet, et hankijal tuleb kehtestada kvalifitseerimise tingimused viisil, mis tagaksid reaalse konkurentsi tekkimise, kuid ei pruugi samas olla piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks. Hankijal puudub kohustus tekitada konkurentsi iga hinna eest, sh näiteks puudub hankijal kohustus loobuda oma põhjendatud vajadustest selle nimel, et võimalikult paljud ettevõtjad saaks riigihankest osa võtta. Seetõttu on ka kohtupraktikas leitud, et hankijal on õigus iseseisvalt otsustada, millist teenust peab ta vajalikuks tellida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenust (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 otsuse p 12 asjas 3-15-809). Kõnesoleva hanke 199767 teenus sisaldab lennupiletite väljastamise, muutmise ning tühistamise teenust ja vaidlusalune IATA akrediteeringu kehtivus kolmel järjestikusel aastal tõendab, et reisibüroo omab vastavat kogemust, kompetentsi IATA finantsdistsipliini täitmisel, et reisibüroo on käitunud vastavalt IATA-ga kokkulepitud reeglitele sh pidanud kinni kõikidest maksetähtaegadest. 12.3.5. Kokkuvõte 12.3.5.1. Lepingu eseme koosseisu kuulub lahutamatult lennupiletite müügi otsevahendamise 21 Sertifikaat peatatakse kui reisibüroo ei pea kinni IATA finantsdistsipliinist 22 Vt HD Lisa 2 p-d 1.2; 1.5; 1.12-1.14 ja raamlepingu p-d 2.1.2; 2.1.5; 2.1.12-2.1.14 9 (10) teenus (sh õigus lennupileteid väljastada, muuta ja tühistada), seega vastab vaidlusalune nõue lepingu esemele. Kuna IATA akrediteering tõendab ühtlasi ka reisibüroo kogemust lennupiletite müügi vahendamisel ja kompetentsust IATA finantsdistsipliini täitmisel annab RHS § 101 lg 1 p 2 õiguse pakkuja kogemuse ja kompetentsuse kontrollimiseks 36 kuu jooksul, seega on põhjendatud ka vaidlusaluse tingimuse täitmise nõue viimased kolm järjestikust aastat (pakkumuse esitamisest arvates) ja nimetatud kvalifitseerimise tingimus on proportsionaalne hanke tulemusena sõlmitud lepingu esemega. Auditi järeldus: „Pakkuja viimase kolme järjestikkuse aasta müügiagendiks olemise nõue ei ole asjakohane, kuna hankelepingu täitmine ei sõltu müügiagendina tegutsemise ajast“ ei ole õige, sest vaid akrediteeringu olemasolu tõendab hankelepingu eseme täitmiseks vastava kogemuse ja kompetentsuse olemasolu. Kogemuse kontrollimine sedavõrd mahuka reisiteenuste lepingu (8 korporatiivklienti, eeldatav maksumus aastas 1.6 milj eurot ja lepinguperiood 24 kuud) puhul on vajalik ja nõutav, sest kvalifitseerimise tingimus peab vastama lepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalne (RHS § 98 lg 1 teine lause). Pakkuja viimase kolme järjestikkuse aasta müügiagendiks olemise nõue on asjakohane, kuna hanke tulemusena sõlmitud lepingu täitmine sõltub otseselt müügiagendina tegutsemise ajast ja selle ajaga saadud kogemusest ja kompetentsusest täita IATA finantsdistsipliini. 12.3.5.2. Täpsustav küsimus: Oma viimases lauses väidate, et lepingu täitmine sõltub otseselt müügiagendina tegutsemise ajast ja selle ajaga saadud kogemusest ja kompetentsusest täita IATA finantsdistsipliini. Saame aru, et ilma IATA liikmelisuseta on äärmiselt komplitseeritud tagada teenuse olemasolu ja kvaliteet. Aga kuidas on ikkagi asjakohane küsida IATA liikmelisust kolmel järjestikusel aastal kui IATA sertifikaat väljastatakse ettevõtetele iga aastaselt. Sest saame aru, et ettevõtte puhul kontrollitakse iga aasta, et kõik IATA tingimused on täidetud st tema finantsvõimekus ja finantsdistsipliin vastab nõutule kui ka see, et ettevõttel oleks minimaalne arv akrediteeritud reisikonsultante. Oma vastuses olete käsitlenud ka § 101 lg 1 p 2 ja 4, kuid hetkel jääb arusaamatuks, kuidas võimaldavad nimetatud seaduse punktid küsida IATA kolme aastast liikmelisust. Kas tegemist võib olla valedele punktidele viitamisega või analoogiale viitamisega. Palume täpsustada. 12.3.5.2.1.Vastus täpsustavale küsimusele Hankija on punktis 12 põhjalikult selgitanud miks ta pidas vajalikuks kontrollida kas pakkujal on IATA akrediteering viimase kolme aasta jooksul. Hankija on viidanud lisaks RHS § 99 lg-le 1 ka RHS § 101 sätetele, kuna akrediteering annab nii õiguse kasutada broneerimissüsteeme kui ka tõendab kompetentsust ja kvaliteetset teenuse osutamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Riina Aasa 625 6458 [email protected] 10 (10)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel