dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Mootorsõidukite ning nende juhtimisega seonduvate määruste muutmine seoses eriolukorraga

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. mai 2020
Viit
25
Registreeritud
19. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Mait Klein

Failid

  • 📎25 19.05.2020 Ministri määrus.bdoc955 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 19.05.2020 nr 25 Mootorsõiduki ja selle juhtimisega seonduvate määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, § 83 lõike 5, § 96 lõike 8, § 100 lõigete 6 ja 7, § 148 lõike 4, § 150 lõike 3 ning § 151 lõike 5 ja autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema kirjalikus või elektroonilises vormis ja muud vajalikud alusdokumendid vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui käesoleva määruse või muu õigusaktiga ei sätestata või dokumendi olemusest ei tulene teisiti.“; 2) paragrahvi 4 lõike 8 esimest lauset täiendatakse enne sõna „sõiduki“ sõnaga „uue“; 3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Paragrahvi 4 lõike 8 2020. aasta mais jõustunud redaktsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile, mis on välja antud 2019. aasta 12. märtsil või hiljem.“. § 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. a määruse nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. a määrust nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud erand Edukalt sooritatud teooriaeksami tulemus, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra 2 lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 180 päeva pärast eriolukorra lõppemist.“. § 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Juhtimisõiguse taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga või juhiloataotluse esitamisel veebikeskkonnas autentimisega.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses: „§ 261. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud erandid (1) Edukalt sooritatud teooriaeksam, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist. (2) Erandina § 10 lõike 13 esimeses lauses sätestatust on eriolukorra ajal ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppemist toimuva A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami kestus vähemalt 35 minutit.“. § 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses: „§ 511. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud tervisetõendi erand Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist võib mootorsõidukijuhi koolituskursusele võtta õppima isiku, kes ei oma taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit, tingimusel, et ta omandab tervisetõendi enne õppesõiduga alustamist.“. § 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord” muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määrust nr 49 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord” täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: „§ 131. Praktiliste oskuste kontrolli erand Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras Paragrahvi 7 lõike 5 teist lauset ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist, kui § 7 lõikes 5 nimetatud tähtaeg möödus eriolukorra ajal või kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.“. § 6. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise 3 õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm” muutmine Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrust nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm” täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses: „§ 13. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud tervisetõendi esitamise erand Eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist ei pea pädevustunnistuse väljastamiseks esitama kehtivat tervisetõendit, kuid pädevustunnistuse taotleja peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad ohutut juhtimist.“. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Majandus- ja taristuministri määruse „Mootorsõiduki ja selle juhtimisega seonduvate määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga“ eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel Ettepaneku sisu Seisukoht Siseministeerium 1. Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni Arvestatud. 2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle Eriolukorra ajaks ja kuni 180 juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded päevaks pärast eriolukorra eksamisõidukitele”. Määrust täiendatakse §-ga 261, mille lõikega 3 lõppemist kehtestatakse sätestatakse erand eriolukorras ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppu sõidueksami kestuseks läbiviidavale A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria vähemalt 35 minutit. 35- sõidueksami kestusele, kehtestades sõidueksami vähimaks kestuseks 25 minutilist eksamikestust minutit hakatakse kasutama esimest Seletuskirjas põhjendatakse muudatuse vajadust eriolukorra tõttu eksamite korda eksamit sooritavate ärajäämisest tekkinud järjekorraga. Seletuskirja kohaselt oli 20. aprilli 2020. a seisuga eksamijärjekord 1130 inimest ja enne eriolukorra algust juhikanditaatide korral, autokoolides õpinguid alustanud 1783 inimest. Muudatus võimaldaks teha korduseksamite läbiviimisel ühes kalendrikuus 1100 eksamit rohkem. rakendatakse endiselt Siseministeerium näeb kavandatavas muudatuses probleemi ning vähemalt 45-minutilist võimalikku negatiivset mõju liiklusturvalisusele. Eelnõuga planeeritav 25- eksamikestust. Selliselt on minutiline eksamiaeg on sisuliselt poole lühem kui kehtivas määruses. Meie võimalik eksamiajad hinnangul on väga küsitav nii lühikese aja jooksul kõigi eksamisõidul paigutada ettenähtud ja sõiduoskuse piisavust veenvalt näitavate elementide broneerimissüsteemi, samuti sooritamine. Tallinnas ja teistes suuremates linnades on liiklustihedamatel on aeg piisav, et sõita nii kellaaegadel võimatu jõuda selle aja jooksul sõita piisavalt nii linnas kui linnas kui maantee. Eelnõu ja maanteel, nagu näevad ette määruse § 11 lg 2 ja § 12 lg 2. Eeldatavalt aga on seletuskirja täiendatud enim eksameid vaja pärast eriolukorra lõppu tasa teha just nendes vastavalt. piirkondades. Seletuskirjas on märgitud, et muudatus ei tähenda, et eksamid hakkavadki olema poole lühemad, vaid tegeliku eksamisõidu pikkuse otsustab eksamineerija igakordselt, eksamineeritava sõiduoskuse põhjal. Arusaamatuks jääb, kuidas sel juhul saab tekkida soovitav ajaline kokkuhoid, kuivõrd broneerimiseks tuleb eksamite ajakava juba varasemalt määrata. Kui sama päeva planeeritud eksamitega tekib ajaline kokkuhoid, pole seda võimalik täiendavateks eksamiteks kasutada, sest täiendavalt tekkivale ajale pole broneeringuid tehtud või vastupidi, ei saa tekitada broneeringuid, millede puhul eksam toimub tingimusel, kui ülejäänud eksamineeritavad on võimelised eksamisõidu sooritama 25 minutiga. Meie hinnangul tähendaks muudatus seda, et rohkemate eksamite vastuvõtmiseks planeeritakse graafikusse juba algselt 25-minutiline eksamiaeg. Juhul, kui on kavandatud, et broneerimissüsteem on paindlik või eksamile ilmumine toimubki lühikese etteteatamisega, tuleks seda seletuskirjas täpsemalt selgitada. Seletuskirja järgi on vaja leida lahendus ca 3000 inimese osas, kes soovivad sõidueksamit sooritada. Arvutuste kohaselt, kus 25-minutiline eksamiaeg võimaldab teha ühes kuus 1100 eksamit rohkem, piisaks erisusest kolmeks kuuks, s.o 90 päevaks. Lisaks juhime tähelepanu, et sama eelnõuga on kavas pikendada teooriaeksami tulemuse, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtivust 180 päevani peale eriolukorra lõppemist. Seega puudub otsene vajadus, et kõik saaksid sõidueksami sooritada järgmise paari kuuga. 1 Meie hinnangul ei ole seletuskirjas kirjeldatu põhjal samaaegselt tagatav juhtimisõiguse eelduseks oleva sõiduoskuse kontrollimise kvaliteet ja planeeritud sätte teostamine. Näeme, et tulemuseks on hulgaliselt liiklusesse lisanduvad küsitava sõiduoskusega sõidukijuhid või palju eksami mittesooritajaid. Viimane suurendab omakorda eriolukorra tõttu tekkinud eksamijärjekordade probleemi. Selleks, et tagada sõiduoskuse kontrollimise kvaliteet ka edaspidi ja tagada seeläbi liiklusturvalisus, teeb Siseministeerium ettepaneku vaadata üle eksamiaja pikkus ja kaaluda alternatiivina vähemalt 35-minutilist eksamiaega või lühendada ettenähtava erisuse perioodi 180-lt päevalt 90-le päevale. Võttes aluseks seletuskirjas toodud andmed, peaks 35- minutilise eksamiaja korral olema võimalik teha kuus 550 eksamit rohkem ning järjekord kaduma erisuse perioodi, s.o 180 päeva jooksul. 2. Eelnõuga täiendatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni Arvestatud. 2011. a määruse nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” 6. peatükki §-ga 161. Valitud peatükk on sättele kohane, kuid kuna 6. peatükk algab §-ga 17 ei ole normitehniliselt õige anda paragrahvile number 161, mis loob seose eelmise peatükiga. Õige on anda uuele paragrahvile number 171. Eelnõuga pakutud nummerdus välistab võimaluse lisada tulevikus vajadusel eelmisesse peatükki täiendavat paragrahvi. 2 Majandus- ja taristuministri määruse „Mootorsõiduki ja selle juhtimisega seonduvate määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamine on tingitud eelkõige Eestis Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud avalike ja muude teenuste osutamise probleemidest, sealhulgas sellega seonduvalt eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eelnõu kohaselt pikendatakse eriolukorra ajal kehtetuks muutuva juhtimisõiguse teooriaeksami ja tehnoülevaataja kandidaadi praktiliste osakuste kontrolli kehtivust ja lühendatakse sõidueksamite minimaalset kestust. Lisaks võimaldatakse eriolukorra ajal alustada autojuhi õpinguid autokoolis ilma kehtivat tervisetõendit omamata ning pikendatakse jalgratturi ja pisimopeedijuhi teooriaeksami kehtivust ja sätestatakse, et autojuhi pädevustunnistuse väljastamiseks ei pea eriolukorra ajal ja selle järgsel perioodil esitama kehtivat tervisetõendit. Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, § 83 lõike 5, § 96 lõike 8, § 100 lõike 6, § 100 lõike 7, § 148 lõike 4, § 150 lõike 3 ning § 151 lõike 5 ja autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus (e- post: [email protected], tel: 5194 0589) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna, veondus- ja liiklustalituse peaspetsialistid Mait Klein (e-post: [email protected], tel: 625 6379) ja Sven Nurk (e-post: [email protected], tel: 625 6498). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected], tel: 715 3403). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga. Määrusega muudetakse: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. märtsi 2011. a määrust nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” (RT I, 19.07.2019, 7) (edaspidi määrus nr 19); 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. mai 2011. a määrust nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” ( RT I, 05.04.2016, 9) (edaspidi määrus nr 43). 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” (RT I, 16.01.2020, 7) (edaspidi määrus nr 50); 4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” (RT I, 16.01.2020, 5) (edaspidi määrus nr 60); 5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määrust nr 49 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord” (RT I, 01.09.2017, 2) (edaspidi määrus nr 49); 6) majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrust nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm” (RT I, 12.06.2018, 9) (edaspidi määrus nr 29); 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 19. Punktiga 1 muudetakse § 3 lõiget 2. Muudatus puudutab taotlusele lisatavate tõendite vorminõuet. Edaspidi aktsepteeritakse ka kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, eelkõige näiteks arvete puhul, mida praktikas ei allkirjastata, vaid piisab ja on käibes täiesti tavaline nn pdf formaadis arve. Samas, kui dokumendi olemusest tuleneb teisiti, näiteks pärimistunnistuse korral, mis on notraiaalselt kinnitatud dokument, siis see tuleb ikkagi esitada originaalina kirjalikult, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Punktiga 2 muudetakse § 4 lõiget 8. Muudatuse kohaselt kehtivad kasutatud sõidukite registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktid edaspidi tähtajatult. Kontrolli akti kehtivuse tähtaeg määratakse üksnes uue sõiduki kontrolli aktile, kuna uutele sõidukitele kehtivad registreerimise piirangud, kui hakkavad kehtima uued tüübikinnituse nõuded, millele sõidukid ei vasta. Kontrolli akti kehtivuseks jääb ka edaspidi 12 kuud, mis langeb kokku ülemineku ajaga uutele nõuetele. Reeglina uued sõidukid registreeritakse enne sõiduki kontrolli akti tähtaja möödumist. Kasutatud sõidukite registreerimise ajale piirangud ei ole, mistõttu akti kehtivusaeg on administratiivne piirang. Punktiga 3 täiendatakse § 20 lõikega 3, mille kohaselt kehtivad alates 12. märtsist 2019. aastast väljastatud kasutatud sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktid, mis muutusid kehtetuks alates eriolukorra väljakuulutamise päevast alates, samuti tähtajatult. Sellega välistatakse olukord, kus märts, kuni juuni 2020 muutuks kehtetuks umbes 600 kontrolli akti, mida tuleks uuendada. Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 43. Määrust täiendatakse §-ga 171, millega pikendatakse edukalt sooritatud jalgratturi ja pisimopeedijuhi teooriaeksamit, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, tulemuse kehtivust eriolukorra ajaks ning 180-ks päevaks pärast eriolukorra lõppemist. Paragrahvi 13 lõike 6 kohaselt on sooritatud teooriaeksam kehtiv kolm kuud alates eksami sooritamisele järgnevast päevast ja juhiloa taotleja peab selle aja jooksul sooritama sõidueksami, vastasel juhul tuleb uuesti sooritada teooriaeksam. Liiklusseaduse § 150 lõike 1 kohaselt on jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigus põhikoolil, gümnaasiumil, huvikoolil, Politsei- ja Piirivalveametil, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omaval koolitajal ja Maanteeametil. Tulenevalt eriolukorrast on koolide õppetöö viidud kaugõppele ja Politsei- ja Piirivalveameti ning Maanteeameti töö ümber korraldatud ja jalgratturite ning pisimopeedijuhtide sõidueksamite vastuvõtmist ei toimu. Seega juhikanditaat ei pruugi saada tähtaegselt oma sõidueksamit sooritada. Seetõttu pikendatakse teooriaeksami tulemuse kehtivust eriolukorra ajaks ja 180 päeva võrra pärast eriolukorra lõppemist. Täiendav 180 päevane periood on vajalik selleks, et üldhariduskoolide, kes suuresti viivad läbi jalgratturite ja pisimopeedijuhtide eksameid, tavapärane õppetöö ei pruugi taastuda enne uue õppeaasta algust ning jalgratturi koolitust alustanutel ei ole võimalik sõidueksameid sooritada enne sügist. Tähtaja pikendamine puudutab 150-200 õpilast, kellel on tehtud teooriaeksam ning kes on sõidueksami ootel. Eelnõu §-s 3 muudetakse määrust nr 50. Punktiga 1 muudetakse § 4 lõiget 3 selliselt, et juhiloataotluse andmete õigsust oleks võimalik kinnitada ka digitaalallkirjaga. Sättest jäetakse välja kohustus allkirjastada juhiloataotlus taotluse vastuvõtja juuresolekul, see võimaldab ka HMS § 5 lõikele 6 tuginedes digitaalallkirja kasutamist. Kohustus allkirjastada juhiloataotlus taotluse vastuvõtja juuresolekul oli tingitud sellest, et allkiri antakse reeglina digitaalsel allkirjapadjal, mis võimaldab allkirjakujutise digitaliseerida ja juhiloale trükkida. Muudatus ei välista võimalust vajadusel digitaalsel allkirjapadjal allkirja küsimist, kui see puudub liiklusregistrist või isikut tõendavate dokumentide andmekogust. Määruse § 22 lõike 41 kohaselt on võimalik lisaks liiklusregistris olevale allkirjakujutisele juhiloa vahetamisel kasutada ka isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat allkirjakujutist ehk kui isik on viimase viie aasta jooksul taotlenud ID-kaarti või passi, on Maanteeametil võimalik kasutada ID-kaardi või passi taotlemisel antud allkirjakujutist. Digitaalse allkirjastamise võimaldamine on tingitud vajadusest, et kõik juhiloa taotlejad ei oska või tehnilistel põhjustel ei saa kasutada Maanteeameti e-teenindust, küll aga saavad taotluse esitada digitaalselt allkirjastatult. Näiteks välisriigist Eestisse elama asunud juhiloa taotlejad, kellel on vaja juhiloa vahetamisel tõendada oma alalise elukoha andmeid, ei saa e-teeninduse vahendusel esitada alalise elukoha kinnitust, küll aga on võimalik vastav kinnitus lisada digitaalselt allkirjastatud taotlusele. Maanteeameti statistika kohaselt saadetakse digiallkirjastatud juhiloataotlusi harva, muudatusega tekib võimalus aktsepteerida neid taotlusi. Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 261, mille kohaselt kehtestatakse eksamite läbiviimise erandid nakkushaiguse COVID-19 levikust põhjustatud eriolukorras. Lõikega 1 pikendatakse edukalt sooritatud teooriaeksami, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtivust. Määruse nr 50 kohaselt on edukalt sooritatud teooriaeksam kehtiv kaksteist kuud arvates eksami sooritamise päevast (§ 8 lõige 7) ja selle aja jooksul tuleb edukalt sooritada sõidueksam. Kui sõidueksamit kaheteistkuulise perioodi jooksul ei sooritata, on enne sõidueksamile pääsemist uuesti vaja sooritada teooriaeksam. Eriolukorras on sõidueksamite vastuvõtmine raskendatud ja sellest tulenevalt ei ole võimalik õigeaegselt sõidueksamile pääseda. Eriolukorra ajal (kuni 1. maini) on aegumas 329 isiku teooriaeksamid. Võimaldamaks neil, kelle teooriaeksami kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, ilma uuesti teooriaeksamit sooritamata sõidueksamile pääsemist, pikendatakse muudatusega teooriaeksami kehtivust eriolukorra ajaks ja kuni 90 päevaks pärast eriolukorra lõppu. Täiendav periood tagab, et pärast eriolukorra lõppemist, järgmisel päeval, ei muutuks suur hulk teooriaeksameid kehtetuks, vaid eksamite läbiviimine oleks ajatatud mõistlikule perioodile ja seeläbi aidatakse kaasa Maanteeameti tavapärase töörütmi taastumisele. Lõikega 2 kehtestatakse erand eriolukorras ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppu läbiviidavale A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami kestusele. Muudatusega kehtestatakse sõidueksami vähimaks kestuseks 35 minutit. Kehtiva korra kohaselt on nimetatud kategooriate sõidueksami kestus mitte vähem kui 45 minutit ning eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata eksamineeritava oskusi ja käitumist. Sõidueksami aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine, sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist, mis lisanduvad ka eriolukorras lühendatud sõidueksamile. 35 minutit on teelsõitmiseks kulutatav aeg. Kuna eriolukorrast tingituna on Maanteeameti töö ümber korraldatud ja sõidueksamite läbiviimiine on raskendatud, on ennustatavalt tekkimas pärast eriolukorra lõppu järjekord eksamile soovijatest. 20. aprilli 2020. a seisuga on eksmaijärjekord 1130 inimest, autokoolides on enne eriolukorra algust õpinguid alustanud 1783 inimest, kes on pärast eriolukorra lõppemist potentsiaalselt eksamile tulemas. Maanteeameti tavapärase töörütmi taastamiseks on seega vajalik lühendada sõidueksamite kestust eriolukorra ajaks ja eriolukorra järgseks perioodiks, mis võimaldab päevas läbi viia rohkem eksameid. Sõidueksami minimaalse kestuse lühendamisel 45 minutilt 35 minutile saab läbi viia kuus 550 eksamit rohkem. Eksamineerijate kogemustele tuginedes on võimalik valida sõidueksamiks selline teekond, mille käigus on võimalik saada 35 minutiga ülevaade eksamineeritava oskustest ja käitumisest ning sellega ei kaasne selliste juhtide liiklusesse lubamist, kelle oskused iseseisvalt sõidukit juhtida ei ole piisavad. Sõidueksami minimaalse kestuse lühendamine 35 minutile ei tähenda seda, et kõigi sõidueksamite kestus hakkabki lühendatud olema, lühendamine on võimalik vaid esimesel korral eksamile minnes, korduseksamitele rakendatakse vähemalt 45 minutilist kestust. B-kategooria sõidueksami kestuse lühendamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/126/EÜ juhilubade kohta (uuesti sõnastamine), mis sätestab II lisa punktis 10, et teelsõitmiseks kulunud aeg ei võiks mingil juhul olla A-, A1-, A2-, B-, B1- ja BE-kategooria puhul alla 25 minuti ning muude kategooriate puhul alla 45 minuti. Eelnõu §-s 4 muudetakse määrust nr 60. Määrust täiendatakse §-ga 511, milles sätestatakse, et mootorsõidukijuhi koolituskursusele võib Vabariigi valitsuse 2020. a 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppu õppima võtta ka isiku, kes ei oma taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit, nimetatud tervisetõend peab isikul olemas olema enne õppesõitudega alustamist. Ilma kehtiva tervisetõendita ei ole lubatud liiklusseaduse kohaselt sõidukit juhtida ja isiku kursus jääb pooleli ehk õppesõidud jäävad tegemata. Eriolukorrast tingituna on üldarstiabi prioriteedid ümber korraldatud ning tervishoiu valdkonna valmisoleku tasemest tulenevalt tagatakse esmajärjekorras ainult vältimatu abi osutamine. Seetõttu on tekkinud olukord, kus tavapärasel viisil ja tempos ei ole võimalik teostada erinevate juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmise aluseks vajalikku tervisekontrolli. Täiendav 90-päevane periood pärast eriolukorra lõppu on vajalik selleks, et järjekord arstide vastuvõttudele pärast eriolukorra lõppemist on ennustatavalt väga suur ja eelisjärjekorras on alati tervisehäiretega patsiendid, mistõttu ei pruugi tõendite taotlejad koheselt vastuvõtule pääseda. Võimalust alustada mootorsõidukijuhi koolituskursuseid ilma kehtiva tervisetõendita palusid Eesti autokoolid ja mootorsõidukijuhtide õpetajate koolitajad oma 29. märtsil 2020. a saadetud ühispöördumises. Koolitusteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on autokoolidele oluline uute õpperühmade alustamine. Esimene sissemaks teooriaõppe eest aitab tagada maksevõimet ja püsikuludega toime tulla (laenukoormus, palgad, õpperuumide rent jm). Eriolukorra ajal on võimalik loenguid läbi viia e-kanalite kaudu. Eelnõu §-s 5 muudetakse määrust nr 49. Punkt 1. Kuna eriolukorra ajal on raskendatud eksamite korraldamine, siis lubatakse praktiliste oskuste kontrolli teha ka juhul, kui teooriaeksamist möödus 12 kuud eriolukorra ajal või kuni 90 päeva peale eriolukorra lõppemist. Puudutab see u 7 inimest poolaastas. Eelnõu §-s 6 muudetakse määrust nr 29. Määrust täiendatakse §-ga 13, mille kohaselt kehtestatakse erandid Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras. Sätestatakse, et pädevustunnistuse väljastamiseks ei pea eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist esitama kehtivat tervisetõendit. Eriolukorrast tingituna on üldarstiabi prioriteedid ümber korraldatud ning tervishoiu valdkonna valmisoleku tasemest tulenevalt tagatakse esmajärjekorras ainult vältimatu abi osutamine. Seetõttu on tekkinud olukord, kus tavapärasel viisil ja tempos ei ole võimalik teostada erinevate juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmise aluseks vajalikku tervisekontrolli. Täiendav 90-päevane periood pärast eriolukorra lõppu on vajalik selleks, et järjekord arstide vastuvõttudele pärast eriolukorra lõppemist on ennustatavalt väga suur ja eelisjärjekorras on alati tervisehäiretega patsiendid, mistõttu ei pruugi tõendite taotlejad koheselt vastuvõtule pääseda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega majandusele. 4.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Määrus avaldab positiivset mõju tervishoiuteenuse toimimisele. Autojuhi pädevustunnistuse väljastamiseks loobutakse eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist kehtiva tervisetõendi esitamise nõudest. Täiendav 90-päevane periood pärast eriolukorra lõppu lisatakse selleks, et järjekord arstide vastuvõttudele pärast eriolukorra lõppemist on ennustatavalt väga suur ja eelisjärjekorras on alati tervisehäiretega patsiendid, mistõttu ei pruugi tõendite taotlejad koheselt vastuvõtule pääseda, täiendav periood võimaldab ajatada arstide vastuvõtule pääsemist mõistlikule perioodile. Lisaks avaldab määrus positiivset mõju täiendushariduse kättesaadavusele. Muudatusega võimaldatakse eriolukorra ajal autokoolides alustada mootorsõidukijuhi koolituskursuse teooriaõpinguid lihtsustatud tingimustel. Eriolukorra ajaks ja 90 päevaks pärast eriolukorra lõppu loobutakse nõudest esitada õpingute alustamisel kehtiv tervisetõend. 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrus avaldab kaudselt positiivset mõju ajateenijate juhtimisõiguse saamisele eriolukorra ajal ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Sõidueksami minimaalse kestuse lühendamine 25 minutile võimaldab Maanteeametil eriolukorra ajal ja eriolukorra järgselt läbi viia päevas rohkem eksameid, mis aitab kaasa kiiremale Kaitseväe ajateenijate juhtimisõiguse saamisele ja selle läbi suureneb üksuste võimekus neile rahuajal seatud kohustuste täitmisel, sest üksuste operatiivse liikuvuse tagamiseks on üheks oluliseks komponendiks piisava arvu rasketehnikat juhtida osakavate ajateenijate arv. 4.3 Mõju majandusele. Määrus mõjutab positiivselt mootorsõidukijuhte koolitavate autokoolide tegevust. Muudatusega võimaldatakse alustada eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppu mootorsõidukijuhi koolituskursuseid ilma kehtiva tervisetõendita, mis omakorda võimaldab uute õpperühmade alustamist autokoolis. Koolitusteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on autokoolidele oluline uute õpperühmade alustamine. Alustamisel tehtav esimene sissemaks teooriaõppe eest aitab tagada maksevõimet ja püsikuludega toime tulla (laenukoormus, palgad, õpperuumide rent jm). 4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määrusel on mõju Maanteeameti töökorraldusele. Eriolukorra lõppedes suureneb väga olulises mahus juhtimisõiguse saamiseks vajalike eksamite vastuvõtmise vajadus. 20. aprilli 2020. a seisuga on järjekord sõidueksamile pääsemiseks 1130 inimest, autokoolides on enne eriolukorra algust õpinguid alustanud 1783 inimest, kes on pärast eriolukorra lõppemist potentsiaalselt eksamile tulemas. Maanteeamet ei ole eriolukorra ajal alates 16. märtsist 2020. a eksameid läbi viinud ja ära jäänud eksamid on vaja mõistliku aja jooksul pärast eriolukorra lõppu läbi viia. Seetõttu lühendatakse A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksamite minimaalset kestvust 35 minutile, mis võimaldab hästi ettevalmistunud eksamineeritavate korral läbi viia hinnanguliselt 550 lisaeksamit kuus. Minimaalset sõidueksami kestust rakendavad eksamineerijad vaid esimesel korral eksamile tulles, kui eksamineeritav on saanud autokoolis hea ettevalmistuse ja tema oskused on heal tasemel ning eksamineerijal on võimalik selles 35 minutiga veenduda. Korduseksamitele rakendatakse vähemalt 45 minutilist kestust. Eksamineerijate kogemustele tuginedes on võimalik valida sõidueksamiks selline teekond, mille käigus on võimalik saada 35 minutiga ülevaade eksamineeritava oskustest ja käitumisest ja välistada selliste juhtide liiklusesse lubamine, kelle oskused iseseisvalt sõidukit juhtida ei ole piisavad. 4.3. Mõju juhtimisõiguse taotlejale. Määruse rakendamisel on positiivne mõju juhtimisõiguse taotlejale. Muudatustega pikendatakse juhtimisõiguse saamiseks edukalt sooritatud teooriaeksami kehtivust eriolukorra ajaks ja kuni 90 päevaks pärast eriolukorra lõppu. See võimaldab juhtimisõiguse taotlejal pääseda sõidueksamile ka pärast kaheteistkuulise perioodi arvates teooriaeksami edukast sooritamisest, vastasel juhul tuleks enne sõidueksamile pääsemist sooritada uuesti teooriaeksam. Muudatus puudutab 329 eksamineeritavat, kelle teooriaeksami kehtivus on eriolukorra ajal aegunud või aegumas (kuni 1. mai 2020. a). 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Määrusega seotud tegevused puudutavad Maanteeametit. Määruse rakendamisel tuleb Maanteeameti töökorraldust mõningal määral ümber korraldada. Töökorralduslikke muudatusi toetavad IT lahendused on olemas ja selles osas kulud ei suurene. Muudatuste tõttu suureneb andmebaaside administreerimisele kulutatud tööaeg, kuna muudetakse eelnõus väljatoodud tähtaegasid. Pärast eriolukorra lõppu ei ole ilmselt võimalik võimaldada eksamineerijatele puhkust ning koormuse suurenemisel ei saa välistada täiendavate eksamineerjate ametisse nimetamist ja ületundide tasustamist. Eelnev toimub kinnitatud koosseisu raames ning Maanteeameti eelarve piires. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu kooskõlastati Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Tehnoülevaatajate Liidule, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule, MTÜ-le Eesti Autokoolide Liit ja Liikluskoolitajate Liidule. Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel