MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
19.05.2020 nr 25
Mootorsõiduki ja selle juhtimisega seonduvate
määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse 2020.
aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, § 83 lõike 5, § 96 lõike 8, § 100
lõigete 6 ja 7, § 148 lõike 4, § 150 lõike 3 ning § 151 lõike 5 ja autoveoseaduse § 36 lõike 7 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja selle
haagise registreerimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema kirjalikus või elektroonilises vormis ja muud vajalikud
alusdokumendid vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui käesoleva määruse või
muu õigusaktiga ei sätestata või dokumendi olemusest ei tulene teisiti.“;
2) paragrahvi 4 lõike 8 esimest lauset täiendatakse enne sõna „sõiduki“ sõnaga „uue“;
3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Paragrahvi 4 lõike 8 2020. aasta mais jõustunud redaktsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt
sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktile, mis on välja antud 2019. aasta
12. märtsil või hiljem.“.
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. a määruse nr 43 „Jalgratturi ja
pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa
väljastamise kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile”
muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2011. a määrust nr 43 „Jalgratturi ja
pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise
kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” täiendatakse §-ga 171
järgmises sõnastuses:
„§ 171. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud
erand
Edukalt sooritatud teooriaeksami tulemus, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse
2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra
2
lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 180 päeva pärast eriolukorra lõppemist.“.
§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid
ning nõuded eksamisõidukitele” muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded
eksamisõidukitele” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Juhtimisõiguse taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga või juhiloataotluse
esitamisel veebikeskkonnas autentimisega.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:
„§ 261. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud
erandid
(1) Edukalt sooritatud teooriaeksam, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse 2020.
aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal või 30 päeva jooksul pärast
eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(2) Erandina § 10 lõike 13 esimeses lauses sätestatust on eriolukorra ajal ja kuni 180 päeva pärast
eriolukorra lõppemist toimuva A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria
sõidueksami kestus vähemalt 35 minutit.“.
§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60
„Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad”
täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:
„§ 511. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud
tervisetõendi erand
Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast
eriolukorra lõppemist võib mootorsõidukijuhi koolituskursusele võtta õppima isiku, kes ei oma
taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit, tingimusel,
et ta omandab tervisetõendi enne õppesõiduga alustamist.“.
§ 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49 „Mootorsõiduki
ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord” muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määrust nr 49 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord” täiendatakse §-ga 131
järgmises sõnastuses:
„§ 131. Praktiliste oskuste kontrolli erand Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil
väljakuulutatud eriolukorras
Paragrahvi 7 lõike 5 teist lauset ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil
väljakuulutatud eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist, kui § 7 lõikes 5 nimetatud
tähtaeg möödus eriolukorra ajal või kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.“.
§ 6. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja
täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise
3
õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning
pädevustunnistuse vorm” muutmine
Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrust nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse
kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava
koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm”
täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:
„§ 13. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tingitud
tervisetõendi esitamise erand
Eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist ei pea pädevustunnistuse väljastamiseks
esitama kehtivat tervisetõendit, kuid pädevustunnistuse taotleja peab füüsiliselt ja psüühiliselt
olema võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis
takistavad ohutut juhtimist.“.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Majandus- ja taristuministri määruse „Mootorsõiduki ja selle juhtimisega seonduvate määruste muutmine
seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Ettepaneku sisu Seisukoht
Siseministeerium
1. Eelnõuga muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni Arvestatud.
2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle Eriolukorra ajaks ja kuni 180
juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded päevaks pärast eriolukorra
eksamisõidukitele”. Määrust täiendatakse §-ga 261, mille lõikega 3 lõppemist kehtestatakse
sätestatakse erand eriolukorras ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppu sõidueksami kestuseks
läbiviidavale A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria vähemalt 35 minutit. 35-
sõidueksami kestusele, kehtestades sõidueksami vähimaks kestuseks 25 minutilist eksamikestust
minutit
hakatakse kasutama esimest
Seletuskirjas põhjendatakse muudatuse vajadust eriolukorra tõttu eksamite
korda eksamit sooritavate
ärajäämisest tekkinud järjekorraga. Seletuskirja kohaselt oli 20. aprilli 2020.
a seisuga eksamijärjekord 1130 inimest ja enne eriolukorra algust juhikanditaatide korral,
autokoolides õpinguid alustanud 1783 inimest. Muudatus võimaldaks teha korduseksamite läbiviimisel
ühes kalendrikuus 1100 eksamit rohkem. rakendatakse endiselt
Siseministeerium näeb kavandatavas muudatuses probleemi ning vähemalt 45-minutilist
võimalikku negatiivset mõju liiklusturvalisusele. Eelnõuga planeeritav 25- eksamikestust. Selliselt on
minutiline eksamiaeg on sisuliselt poole lühem kui kehtivas määruses. Meie võimalik eksamiajad
hinnangul on väga küsitav nii lühikese aja jooksul kõigi eksamisõidul paigutada
ettenähtud ja sõiduoskuse piisavust veenvalt näitavate elementide broneerimissüsteemi, samuti
sooritamine. Tallinnas ja teistes suuremates linnades on liiklustihedamatel on aeg piisav, et sõita nii
kellaaegadel võimatu jõuda selle aja jooksul sõita piisavalt nii linnas kui linnas kui maantee. Eelnõu ja
maanteel, nagu näevad ette määruse § 11 lg 2 ja § 12 lg 2. Eeldatavalt aga on seletuskirja täiendatud
enim eksameid vaja pärast eriolukorra lõppu tasa teha just nendes vastavalt.
piirkondades. Seletuskirjas on märgitud, et muudatus ei tähenda, et eksamid
hakkavadki olema poole lühemad, vaid tegeliku eksamisõidu pikkuse
otsustab eksamineerija igakordselt, eksamineeritava sõiduoskuse põhjal.
Arusaamatuks jääb, kuidas sel juhul saab tekkida soovitav ajaline kokkuhoid,
kuivõrd broneerimiseks tuleb eksamite ajakava juba varasemalt määrata.
Kui sama päeva planeeritud eksamitega tekib ajaline kokkuhoid, pole seda
võimalik täiendavateks eksamiteks kasutada, sest täiendavalt tekkivale ajale
pole broneeringuid tehtud või vastupidi, ei saa tekitada broneeringuid,
millede puhul eksam toimub tingimusel, kui ülejäänud eksamineeritavad on
võimelised eksamisõidu sooritama 25 minutiga. Meie hinnangul tähendaks
muudatus seda, et rohkemate eksamite vastuvõtmiseks planeeritakse
graafikusse juba algselt 25-minutiline eksamiaeg. Juhul, kui on kavandatud,
et broneerimissüsteem on paindlik või eksamile ilmumine toimubki lühikese
etteteatamisega, tuleks seda seletuskirjas täpsemalt selgitada.
Seletuskirja järgi on vaja leida lahendus ca 3000 inimese osas, kes soovivad
sõidueksamit sooritada. Arvutuste kohaselt, kus 25-minutiline eksamiaeg
võimaldab teha ühes kuus 1100 eksamit rohkem, piisaks erisusest kolmeks
kuuks, s.o 90 päevaks. Lisaks juhime tähelepanu, et sama eelnõuga on kavas
pikendada teooriaeksami tulemuse, mille kehtivuse lõpu kuupäev on
eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtivust
180 päevani peale eriolukorra lõppemist. Seega puudub otsene vajadus, et
kõik saaksid sõidueksami sooritada järgmise paari kuuga.
1
Meie hinnangul ei ole seletuskirjas kirjeldatu põhjal samaaegselt tagatav
juhtimisõiguse eelduseks oleva sõiduoskuse kontrollimise kvaliteet ja
planeeritud sätte teostamine. Näeme, et tulemuseks on hulgaliselt liiklusesse
lisanduvad küsitava sõiduoskusega sõidukijuhid või palju eksami
mittesooritajaid. Viimane suurendab omakorda eriolukorra tõttu tekkinud
eksamijärjekordade probleemi.
Selleks, et tagada sõiduoskuse kontrollimise kvaliteet ka edaspidi ja tagada
seeläbi liiklusturvalisus, teeb Siseministeerium ettepaneku vaadata üle
eksamiaja pikkus ja kaaluda alternatiivina vähemalt 35-minutilist
eksamiaega või lühendada ettenähtava erisuse perioodi 180-lt päevalt
90-le päevale. Võttes aluseks seletuskirjas toodud andmed, peaks 35-
minutilise eksamiaja korral olema võimalik teha kuus 550 eksamit rohkem
ning järjekord kaduma erisuse perioodi, s.o 180 päeva jooksul.
2. Eelnõuga täiendatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni Arvestatud.
2011. a määruse nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise,
jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise kord, jalgratturi
juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” 6. peatükki §-ga 161.
Valitud peatükk on sättele kohane, kuid kuna 6. peatükk algab §-ga 17 ei ole
normitehniliselt õige anda paragrahvile number 161, mis loob seose eelmise
peatükiga. Õige on anda uuele paragrahvile number 171. Eelnõuga
pakutud nummerdus välistab võimaluse lisada tulevikus vajadusel
eelmisesse peatükki täiendavat paragrahvi.
2
Majandus- ja taristuministri määruse „Mootorsõiduki ja selle juhtimisega seonduvate
määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud
eriolukorraga“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu väljatöötamine on tingitud eelkõige Eestis Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil
väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud avalike ja muude
teenuste osutamise probleemidest, sealhulgas sellega seonduvalt eriolukorra ajal rakendatavate
erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel.
Eelnõu kohaselt pikendatakse eriolukorra ajal kehtetuks muutuva juhtimisõiguse teooriaeksami
ja tehnoülevaataja kandidaadi praktiliste osakuste kontrolli kehtivust ja lühendatakse
sõidueksamite minimaalset kestust. Lisaks võimaldatakse eriolukorra ajal alustada autojuhi
õpinguid autokoolis ilma kehtivat tervisetõendit omamata ning pikendatakse jalgratturi ja
pisimopeedijuhi teooriaeksami kehtivust ja sätestatakse, et autojuhi pädevustunnistuse
väljastamiseks ei pea eriolukorra ajal ja selle järgsel perioodil esitama kehtivat tervisetõendit.
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, § 83 lõike 5, § 96 lõike 8, §
100 lõike 6, § 100 lõike 7, § 148 lõike 4, § 150 lõike 3 ning § 151 lõike 5 ja autoveoseaduse §
36 lõike 7 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus (e-
post:
[email protected], tel: 5194 0589) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna, veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialistid Mait Klein (e-post:
[email protected], tel: 625 6379) ja Sven Nurk (e-post:
[email protected], tel: 625 6498). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected], tel: 715 3403).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga.
Määrusega muudetakse:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. märtsi 2011. a määrust nr 19 „Mootorsõiduki ja
selle haagise registreerimise tingimused ja kord” (RT I, 19.07.2019, 7) (edaspidi määrus nr 19);
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. mai 2011. a määrust nr 43 „Jalgratturi ja
pisimopeedijuhi eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise
kord, jalgratturi juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile” ( RT I, 05.04.2016, 9)
(edaspidi määrus nr 43).
3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded
eksamisõidukitele” (RT I, 16.01.2020, 7) (edaspidi määrus nr 50);
4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” (RT
I, 16.01.2020, 5) (edaspidi määrus nr 60);
5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määrust nr 49 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord” (RT I,
01.09.2017, 2) (edaspidi määrus nr 49);
6) majandus- ja taristuministri 6. juuni 2018. a määrust nr 29 „Autojuhi ameti- ja
täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise
õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning
pädevustunnistuse vorm” (RT I, 12.06.2018, 9) (edaspidi määrus nr 29);
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 19.
Punktiga 1 muudetakse § 3 lõiget 2. Muudatus puudutab taotlusele lisatavate tõendite
vorminõuet. Edaspidi aktsepteeritakse ka kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, eelkõige
näiteks arvete puhul, mida praktikas ei allkirjastata, vaid piisab ja on käibes täiesti tavaline nn
pdf formaadis arve. Samas, kui dokumendi olemusest tuleneb teisiti, näiteks pärimistunnistuse
korral, mis on notraiaalselt kinnitatud dokument, siis see tuleb ikkagi esitada originaalina
kirjalikult, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Punktiga 2 muudetakse § 4 lõiget 8. Muudatuse kohaselt kehtivad kasutatud sõidukite
registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktid edaspidi tähtajatult. Kontrolli akti
kehtivuse tähtaeg määratakse üksnes uue sõiduki kontrolli aktile, kuna uutele sõidukitele
kehtivad registreerimise piirangud, kui hakkavad kehtima uued tüübikinnituse nõuded, millele
sõidukid ei vasta. Kontrolli akti kehtivuseks jääb ka edaspidi 12 kuud, mis langeb kokku
ülemineku ajaga uutele nõuetele. Reeglina uued sõidukid registreeritakse enne sõiduki kontrolli
akti tähtaja möödumist. Kasutatud sõidukite registreerimise ajale piirangud ei ole, mistõttu akti
kehtivusaeg on administratiivne piirang.
Punktiga 3 täiendatakse § 20 lõikega 3, mille kohaselt kehtivad alates 12. märtsist 2019. aastast
väljastatud kasutatud sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktid, mis
muutusid kehtetuks alates eriolukorra väljakuulutamise päevast alates, samuti tähtajatult.
Sellega välistatakse olukord, kus märts, kuni juuni 2020 muutuks kehtetuks umbes 600 kontrolli
akti, mida tuleks uuendada.
Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 43.
Määrust täiendatakse §-ga 171, millega pikendatakse edukalt sooritatud jalgratturi ja
pisimopeedijuhi teooriaeksamit, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva
jooksul pärast eriolukorra lõppemist, tulemuse kehtivust eriolukorra ajaks ning 180-ks päevaks
pärast eriolukorra lõppemist.
Paragrahvi 13 lõike 6 kohaselt on sooritatud teooriaeksam kehtiv kolm kuud alates eksami
sooritamisele järgnevast päevast ja juhiloa taotleja peab selle aja jooksul sooritama
sõidueksami, vastasel juhul tuleb uuesti sooritada teooriaeksam. Liiklusseaduse § 150 lõike 1
kohaselt on jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigus põhikoolil, gümnaasiumil,
huvikoolil, Politsei- ja Piirivalveametil, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omaval koolitajal
ja Maanteeametil. Tulenevalt eriolukorrast on koolide õppetöö viidud kaugõppele ja Politsei-
ja Piirivalveameti ning Maanteeameti töö ümber korraldatud ja jalgratturite ning
pisimopeedijuhtide sõidueksamite vastuvõtmist ei toimu. Seega juhikanditaat ei pruugi saada
tähtaegselt oma sõidueksamit sooritada. Seetõttu pikendatakse teooriaeksami tulemuse
kehtivust eriolukorra ajaks ja 180 päeva võrra pärast eriolukorra lõppemist. Täiendav 180
päevane periood on vajalik selleks, et üldhariduskoolide, kes suuresti viivad läbi jalgratturite ja
pisimopeedijuhtide eksameid, tavapärane õppetöö ei pruugi taastuda enne uue õppeaasta algust
ning jalgratturi koolitust alustanutel ei ole võimalik sõidueksameid sooritada enne sügist.
Tähtaja pikendamine puudutab 150-200 õpilast, kellel on tehtud teooriaeksam ning kes on
sõidueksami ootel.
Eelnõu §-s 3 muudetakse määrust nr 50.
Punktiga 1 muudetakse § 4 lõiget 3 selliselt, et juhiloataotluse andmete õigsust oleks võimalik
kinnitada ka digitaalallkirjaga. Sättest jäetakse välja kohustus allkirjastada juhiloataotlus
taotluse vastuvõtja juuresolekul, see võimaldab ka HMS § 5 lõikele 6 tuginedes digitaalallkirja
kasutamist. Kohustus allkirjastada juhiloataotlus taotluse vastuvõtja juuresolekul oli tingitud
sellest, et allkiri antakse reeglina digitaalsel allkirjapadjal, mis võimaldab allkirjakujutise
digitaliseerida ja juhiloale trükkida. Muudatus ei välista võimalust vajadusel digitaalsel
allkirjapadjal allkirja küsimist, kui see puudub liiklusregistrist või isikut tõendavate
dokumentide andmekogust. Määruse § 22 lõike 41 kohaselt on võimalik lisaks liiklusregistris
olevale allkirjakujutisele juhiloa vahetamisel kasutada ka isikut tõendavate dokumentide
andmekogus olevat allkirjakujutist ehk kui isik on viimase viie aasta jooksul taotlenud ID-kaarti
või passi, on Maanteeametil võimalik kasutada ID-kaardi või passi taotlemisel antud
allkirjakujutist. Digitaalse allkirjastamise võimaldamine on tingitud vajadusest, et kõik juhiloa
taotlejad ei oska või tehnilistel põhjustel ei saa kasutada Maanteeameti e-teenindust, küll aga
saavad taotluse esitada digitaalselt allkirjastatult. Näiteks välisriigist Eestisse elama asunud
juhiloa taotlejad, kellel on vaja juhiloa vahetamisel tõendada oma alalise elukoha andmeid, ei
saa e-teeninduse vahendusel esitada alalise elukoha kinnitust, küll aga on võimalik vastav
kinnitus lisada digitaalselt allkirjastatud taotlusele. Maanteeameti statistika kohaselt saadetakse
digiallkirjastatud juhiloataotlusi harva, muudatusega tekib võimalus aktsepteerida neid taotlusi.
Punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 261, mille kohaselt kehtestatakse eksamite läbiviimise
erandid nakkushaiguse COVID-19 levikust põhjustatud eriolukorras.
Lõikega 1 pikendatakse edukalt sooritatud teooriaeksami, mille kehtivuse lõpu kuupäev on
eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtivust. Määruse nr 50
kohaselt on edukalt sooritatud teooriaeksam kehtiv kaksteist kuud arvates eksami sooritamise
päevast (§ 8 lõige 7) ja selle aja jooksul tuleb edukalt sooritada sõidueksam. Kui sõidueksamit
kaheteistkuulise perioodi jooksul ei sooritata, on enne sõidueksamile pääsemist uuesti vaja
sooritada teooriaeksam. Eriolukorras on sõidueksamite vastuvõtmine raskendatud ja sellest
tulenevalt ei ole võimalik õigeaegselt sõidueksamile pääseda. Eriolukorra ajal (kuni 1. maini)
on aegumas 329 isiku teooriaeksamid. Võimaldamaks neil, kelle teooriaeksami kehtivus lõpeb
eriolukorra ajal, ilma uuesti teooriaeksamit sooritamata sõidueksamile pääsemist, pikendatakse
muudatusega teooriaeksami kehtivust eriolukorra ajaks ja kuni 90 päevaks pärast eriolukorra
lõppu. Täiendav periood tagab, et pärast eriolukorra lõppemist, järgmisel päeval, ei muutuks
suur hulk teooriaeksameid kehtetuks, vaid eksamite läbiviimine oleks ajatatud mõistlikule
perioodile ja seeläbi aidatakse kaasa Maanteeameti tavapärase töörütmi taastumisele.
Lõikega 2 kehtestatakse erand eriolukorras ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppu
läbiviidavale A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria sõidueksami
kestusele. Muudatusega kehtestatakse sõidueksami vähimaks kestuseks 35 minutit. Kehtiva
korra kohaselt on nimetatud kategooriate sõidueksami kestus mitte vähem kui 45 minutit ning
eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata eksamineeritava oskusi ja
käitumist. Sõidueksami aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine,
sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine
ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist, mis lisanduvad ka eriolukorras lühendatud
sõidueksamile. 35 minutit on teelsõitmiseks kulutatav aeg.
Kuna eriolukorrast tingituna on Maanteeameti töö ümber korraldatud ja sõidueksamite
läbiviimiine on raskendatud, on ennustatavalt tekkimas pärast eriolukorra lõppu järjekord
eksamile soovijatest. 20. aprilli 2020. a seisuga on eksmaijärjekord 1130 inimest, autokoolides
on enne eriolukorra algust õpinguid alustanud 1783 inimest, kes on pärast eriolukorra lõppemist
potentsiaalselt eksamile tulemas. Maanteeameti tavapärase töörütmi taastamiseks on seega
vajalik lühendada sõidueksamite kestust eriolukorra ajaks ja eriolukorra järgseks perioodiks,
mis võimaldab päevas läbi viia rohkem eksameid. Sõidueksami minimaalse kestuse
lühendamisel 45 minutilt 35 minutile saab läbi viia kuus 550 eksamit rohkem. Eksamineerijate
kogemustele tuginedes on võimalik valida sõidueksamiks selline teekond, mille käigus on
võimalik saada 35 minutiga ülevaade eksamineeritava oskustest ja käitumisest ning sellega ei
kaasne selliste juhtide liiklusesse lubamist, kelle oskused iseseisvalt sõidukit juhtida ei ole
piisavad. Sõidueksami minimaalse kestuse lühendamine 35 minutile ei tähenda seda, et kõigi
sõidueksamite kestus hakkabki lühendatud olema, lühendamine on võimalik vaid esimesel
korral eksamile minnes, korduseksamitele rakendatakse vähemalt 45 minutilist kestust.
B-kategooria sõidueksami kestuse lühendamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2006/126/EÜ juhilubade kohta (uuesti sõnastamine), mis sätestab II lisa punktis 10,
et teelsõitmiseks kulunud aeg ei võiks mingil juhul olla A-, A1-, A2-, B-, B1- ja BE-kategooria
puhul alla 25 minuti ning muude kategooriate puhul alla 45 minuti.
Eelnõu §-s 4 muudetakse määrust nr 60.
Määrust täiendatakse §-ga 511, milles sätestatakse, et mootorsõidukijuhi koolituskursusele võib
Vabariigi valitsuse 2020. a 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast
eriolukorra lõppu õppima võtta ka isiku, kes ei oma taotletava kategooria mootorsõiduki
juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit, nimetatud tervisetõend peab isikul olemas
olema enne õppesõitudega alustamist. Ilma kehtiva tervisetõendita ei ole lubatud liiklusseaduse
kohaselt sõidukit juhtida ja isiku kursus jääb pooleli ehk õppesõidud jäävad tegemata.
Eriolukorrast tingituna on üldarstiabi prioriteedid ümber korraldatud ning tervishoiu valdkonna
valmisoleku tasemest tulenevalt tagatakse esmajärjekorras ainult vältimatu abi osutamine.
Seetõttu on tekkinud olukord, kus tavapärasel viisil ja tempos ei ole võimalik teostada erinevate
juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmise aluseks vajalikku tervisekontrolli. Täiendav
90-päevane periood pärast eriolukorra lõppu on vajalik selleks, et järjekord arstide
vastuvõttudele pärast eriolukorra lõppemist on ennustatavalt väga suur ja eelisjärjekorras on
alati tervisehäiretega patsiendid, mistõttu ei pruugi tõendite taotlejad koheselt vastuvõtule
pääseda.
Võimalust alustada mootorsõidukijuhi koolituskursuseid ilma kehtiva tervisetõendita palusid
Eesti autokoolid ja mootorsõidukijuhtide õpetajate koolitajad oma 29. märtsil 2020. a saadetud
ühispöördumises. Koolitusteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on autokoolidele oluline uute
õpperühmade alustamine. Esimene sissemaks teooriaõppe eest aitab tagada maksevõimet ja
püsikuludega toime tulla (laenukoormus, palgad, õpperuumide rent jm). Eriolukorra ajal on
võimalik loenguid läbi viia e-kanalite kaudu.
Eelnõu §-s 5 muudetakse määrust nr 49.
Punkt 1. Kuna eriolukorra ajal on raskendatud eksamite korraldamine, siis lubatakse praktiliste
oskuste kontrolli teha ka juhul, kui teooriaeksamist möödus 12 kuud eriolukorra ajal või kuni
90 päeva peale eriolukorra lõppemist. Puudutab see u 7 inimest poolaastas.
Eelnõu §-s 6 muudetakse määrust nr 29.
Määrust täiendatakse §-ga 13, mille kohaselt kehtestatakse erandid Vabariigi Valitsuse 2020.
aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras.
Sätestatakse, et pädevustunnistuse väljastamiseks ei pea eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast
eriolukorra lõppemist esitama kehtivat tervisetõendit. Eriolukorrast tingituna on üldarstiabi
prioriteedid ümber korraldatud ning tervishoiu valdkonna valmisoleku tasemest tulenevalt
tagatakse esmajärjekorras ainult vältimatu abi osutamine. Seetõttu on tekkinud olukord, kus
tavapärasel viisil ja tempos ei ole võimalik teostada erinevate juhtimisõigust tõendavate
dokumentide andmise aluseks vajalikku tervisekontrolli. Täiendav 90-päevane periood pärast
eriolukorra lõppu on vajalik selleks, et järjekord arstide vastuvõttudele pärast eriolukorra
lõppemist on ennustatavalt väga suur ja eelisjärjekorras on alati tervisehäiretega patsiendid,
mistõttu ei pruugi tõendite taotlejad koheselt vastuvõtule pääseda.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel ei ole, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega majandusele.
4.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.
Määrus avaldab positiivset mõju tervishoiuteenuse toimimisele. Autojuhi pädevustunnistuse
väljastamiseks loobutakse eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist kehtiva
tervisetõendi esitamise nõudest. Täiendav 90-päevane periood pärast eriolukorra lõppu
lisatakse selleks, et järjekord arstide vastuvõttudele pärast eriolukorra lõppemist on
ennustatavalt väga suur ja eelisjärjekorras on alati tervisehäiretega patsiendid, mistõttu ei pruugi
tõendite taotlejad koheselt vastuvõtule pääseda, täiendav periood võimaldab ajatada arstide
vastuvõtule pääsemist mõistlikule perioodile.
Lisaks avaldab määrus positiivset mõju täiendushariduse kättesaadavusele. Muudatusega
võimaldatakse eriolukorra ajal autokoolides alustada mootorsõidukijuhi koolituskursuse
teooriaõpinguid lihtsustatud tingimustel. Eriolukorra ajaks ja 90 päevaks pärast eriolukorra
lõppu loobutakse nõudest esitada õpingute alustamisel kehtiv tervisetõend.
4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Määrus avaldab kaudselt positiivset mõju ajateenijate juhtimisõiguse saamisele eriolukorra ajal
ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Sõidueksami minimaalse kestuse lühendamine
25 minutile võimaldab Maanteeametil eriolukorra ajal ja eriolukorra järgselt läbi viia päevas
rohkem eksameid, mis aitab kaasa kiiremale Kaitseväe ajateenijate juhtimisõiguse saamisele ja
selle läbi suureneb üksuste võimekus neile rahuajal seatud kohustuste täitmisel, sest üksuste
operatiivse liikuvuse tagamiseks on üheks oluliseks komponendiks piisava arvu rasketehnikat
juhtida osakavate ajateenijate arv.
4.3 Mõju majandusele.
Määrus mõjutab positiivselt mootorsõidukijuhte koolitavate autokoolide tegevust.
Muudatusega võimaldatakse alustada eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast eriolukorra lõppu
mootorsõidukijuhi koolituskursuseid ilma kehtiva tervisetõendita, mis omakorda võimaldab
uute õpperühmade alustamist autokoolis. Koolitusteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on
autokoolidele oluline uute õpperühmade alustamine. Alustamisel tehtav esimene sissemaks
teooriaõppe eest aitab tagada maksevõimet ja püsikuludega toime tulla (laenukoormus, palgad,
õpperuumide rent jm).
4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määrusel on mõju Maanteeameti töökorraldusele. Eriolukorra lõppedes suureneb väga olulises
mahus juhtimisõiguse saamiseks vajalike eksamite vastuvõtmise vajadus. 20. aprilli 2020. a
seisuga on järjekord sõidueksamile pääsemiseks 1130 inimest, autokoolides on enne eriolukorra
algust õpinguid alustanud 1783 inimest, kes on pärast eriolukorra lõppemist potentsiaalselt
eksamile tulemas. Maanteeamet ei ole eriolukorra ajal alates 16. märtsist 2020. a eksameid läbi
viinud ja ära jäänud eksamid on vaja mõistliku aja jooksul pärast eriolukorra lõppu läbi viia.
Seetõttu lühendatakse A-, B- ja BE-kategooria ning A1-, A2- ja B1-alamkategooria
sõidueksamite minimaalset kestvust 35 minutile, mis võimaldab hästi ettevalmistunud
eksamineeritavate korral läbi viia hinnanguliselt 550 lisaeksamit kuus.
Minimaalset sõidueksami kestust rakendavad eksamineerijad vaid esimesel korral eksamile
tulles, kui eksamineeritav on saanud autokoolis hea ettevalmistuse ja tema oskused on heal
tasemel ning eksamineerijal on võimalik selles 35 minutiga veenduda. Korduseksamitele
rakendatakse vähemalt 45 minutilist kestust. Eksamineerijate kogemustele tuginedes on
võimalik valida sõidueksamiks selline teekond, mille käigus on võimalik saada 35 minutiga
ülevaade eksamineeritava oskustest ja käitumisest ja välistada selliste juhtide liiklusesse
lubamine, kelle oskused iseseisvalt sõidukit juhtida ei ole piisavad.
4.3. Mõju juhtimisõiguse taotlejale.
Määruse rakendamisel on positiivne mõju juhtimisõiguse taotlejale. Muudatustega
pikendatakse juhtimisõiguse saamiseks edukalt sooritatud teooriaeksami kehtivust eriolukorra
ajaks ja kuni 90 päevaks pärast eriolukorra lõppu. See võimaldab juhtimisõiguse taotlejal
pääseda sõidueksamile ka pärast kaheteistkuulise perioodi arvates teooriaeksami edukast
sooritamisest, vastasel juhul tuleks enne sõidueksamile pääsemist sooritada uuesti
teooriaeksam. Muudatus puudutab 329 eksamineeritavat, kelle teooriaeksami kehtivus on
eriolukorra ajal aegunud või aegumas (kuni 1. mai 2020. a).
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud.
Määrusega seotud tegevused puudutavad Maanteeametit. Määruse rakendamisel tuleb
Maanteeameti töökorraldust mõningal määral ümber korraldada. Töökorralduslikke muudatusi
toetavad IT lahendused on olemas ja selles osas kulud ei suurene. Muudatuste tõttu suureneb
andmebaaside administreerimisele kulutatud tööaeg, kuna muudetakse eelnõus väljatoodud
tähtaegasid. Pärast eriolukorra lõppu ei ole ilmselt võimalik võimaldada eksamineerijatele
puhkust ning koormuse suurenemisel ei saa välistada täiendavate eksamineerjate ametisse
nimetamist ja ületundide tasustamist. Eelnev toimub kinnitatud koosseisu raames ning
Maanteeameti eelarve piires.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Eelnõu kooskõlastati Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu ning saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Tehnoülevaatajate Liidule, Autode Müügi- ja
Teenindusettevõtete Eesti Liidule, MTÜ-le Eesti Autokoolide Liit ja Liikluskoolitajate Liidule.
Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.