dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. mai 2020
Viit
12-4/20-0252/3369-1
Registreeritud
22. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Teehoiu korraldamine
Sari
12-4 Kohalike teede hoiu rahastamisega seotud kirjavahetus
Toimik
12-4/20-0252
Vastutaja
Meelis Toome (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200522_2020-05131.bdoc1369 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.05.2020 09:55 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taotlus Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: 2020-05131 . Dokumendi kuupäev: 22.05.2020 Teema: Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taotlus. (See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200522_2020-05131.bdoc) Tartu linn, Aruküla tee ja Puiestee tn lõigus Põllu tn - Muru tn TRANSIITTEE TOETUSE TAOTLUS 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga. Aruküla tee ja Puiestee tn, lõigus Põllu tn - Muru tn on Tartu linna üldplaneeringu alusel magistraaltänavate võrgustikus jaotusmagistraaltänavate koosseisus. Link üldplaneeringule: https://www.tartu.ee/yldplaneering2030/05_Liiklusskeem_kehtiv.pdf Tänavakatte seisukord on halb, tekkinud on pikiroopad, kattes on kohati võrkpraostik, sõidumugavust häirivad paljudest kaevekohtadest põhjustatud ebatasasused, suuremal osal tänavast puudub lahkvoolne sademevee kanalisatsioon. Põllu tn ja Aruküla tee ristmiku piirkonnas puudub nõuetekohane kahepoolne kergliiklustee jalakäijad liiguvad autodega samas liiklusruumis. AS Teede Tehnokeskus poolt läbiviidud „Tartu põhi- ja jaotustänavate seisukorra uuring 2015. aastal“ tabel 8 alusel on tänava remondivajadus tasuvusarvutuse alusel linna esimeste remondivajadustega tänavate hulgas. Link uuringule: https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-pohi-ja-jaotustanavate-seisukord- 2015-a 2016. aastal remontis linn Aruküla tee tänavakatte lõigus linna piir – Põllu tn. 2017 aastal II lisaeelarvest eraldatud vahenditest remontis linn ära ühe Puiestee tänava kõige kriitilisemas seisundis oleva lõigu Roosi tn – Jaama tn. 2018 aastal remontis Tartu linn transiitteede toetuse kaasabil Narva mnt lõigu Puiestee tn – linna piir. Seega, transiitteedest on selles piirkonnas remontimata jäänud vaid Aruküla tee ja Puiestee tänav (seotud tänavad) lõigus Põllu tn kuni Roosi tn. Taotlusalune lõik on Aruküla tee ja Puiestee tn lõigus Põllu tn kuni Muru tn ja eesmärgiks on transiitteel sõidumugavuse ja ohutuse parandamine. Tartu Linnavalitus peab taotlusaluse objekti remontimist väga oluliseks. 2. Üldandmed. Tabel 1.Üldandmed Tee Keskmine Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Pikkus, m Pindala, m2 Katte tüüp number laius, m Aruküla tee ja Puiestee tn 7950245 / Tartu Linnavalitsus 2907/450 9/8 26154/4200 asfalt/asfalt lõigus (Põllu 7950022 tn – Muru tn) 3. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed. Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL AKÖL VA ja Info andmete Info andmete SA AB AR Aasta päritolu kohta SA VA ja AB AR Aasta päritolu kohta 1 Liiklussagedus Stratum OÜ 2017/ suuremate 8770 180 420 uuring, 8105 102 155 2019 2019 linnade ümbruses 2017/2019 2019. Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB –bussid; AR – autorongid. Sõiduki liikide määramisel lähtuda riikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6–12-meetrised sõidukid, ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12-meetrised sõidukid. Maanteeameti statistika on avalikult kättesaadav lingilt : https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika ja https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/7_lisa_5- 7_sagedused_2019_v2.pdf Täiendava liiklussageduse andmed saadi Stratum OÜ poolt kasutades liiklusmudelit ja Maanteeameti liiklusloendusandmed. Mudelit on kalibreeritud loendustulemuste baasil. Stratum OÜ liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017 aastal on avalikult kättesaadav lingilt: https://www.tartu.ee/et/node/7039 Väljavõte Stratumi liikluskoormuse uuringust õhtuse tipptunni kohta Puiestee tänava / Aruküla tee ja Põllu/Muru tänavate ristimiku lähistel: 4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liikluslisaks kohaliku tähtsusega liiklusele ja selgitus, kuidas on antud tee seotud ülejäänud teedevõrguga. Aruküla teele ja Puiestee tänavale suubub otseselt täiendav liikluskoormus riigimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja nr 39 Tartu – Jõgeva –Aravete. Eelnimetatud teed on seotud TEN-T võrgustiku teedega: Tartu idapoolne ringtee, sealt omakorda seos TEN-T võrgustiku riigimaanteedega nr 2 Tallinn – Tartu - Luhamaa ja nr 3 Jõhvi – Tartu - Valga ning ühendus Koidula piiripunktiga riigimaantee nr 45 Tartu – Räpina – Värska kaudu. Tartu linna läbivaks TEN-T osaks on Idaringtee ja Ringtee tänavad alates Räpina mnt-st kuni Võru tänava raudtee viaduktini. 2 Tartu linn on otseselt seotud TEN-T põhivõrgustiku teega Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja TEN-T üldvõrgustikku kuuluvate järgmiste teedega: Jõhvi – Tartu – Valga, Tartu idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt (alus Majandus- ja taristuministri määrus 03.10.2014 nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014 – 2020“). Eeltoodust tulenevalt ja Maanteeameti poolt tehtud töö „Liiklusloenduse tulemused 2017. aastal“ on Tartu linn üks Eesti kesksemaid transiitliikluse sõlmpunkte. Puiestee tänavale suubub otseselt täiendav liikluskoormus riigimaanteelt nr 39 Tartu – Jõgeva – Aravate, mille lisandub täiendav liikluskoormus Puiestee – Narva ristmikust alates TEN-T võrgustiku teelt nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga. Eelnimetatud teed on seotud TEN-T võrgustiku teedega Tartu idapoolne ringtee, sealt omakorda seos TEN-T võrgustiku riigimaanteedele nr 2 Tallinn – Tartu - Luhamaa ja nr 3 Jõhvi – Tartu - Valga ning ühendus Koidula piiripunktiga riigimaantee nr 45 Tartu – Räpina – Värska kaudu. Transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu, Sõpruse või Ihaste silda ja see on üks peamisi põhjuseid, miks on transiitliikluse mõju Tartu linna tänavatele väga suur. Märkimisväärne on transiitliikluse mõju selle ühendustele Koidula, Luhamaa ja Valga piiripunktidega, millele Tartu linna läbimata puudub mitmetest regionaalsetest tõmbekeskustest lähtuvalt arvestatav alternatiiv. Lisaks transiitliiklusele rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Selle peamine põhjus seisneb Tartu kui Lõuna-Eesti tõmbekeskuse olemuses. Igapäevaselt käib tööl, tööasjus, õpingutel või muid toiminguid tegemas märkimisväärne hulk inimesi, kes kasutavad nii sõiduautosid kui ühistranspordina busse. Tehtud uuringu alusel liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega Tartu linnas sisse ja välja üle 34 000 inimese (Regionaalse pendelrände kordusuuring 2013, vastutav täitja TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool). 3 Uuring „Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020“ annab selgituse Tartu toimepiirkonnale ja töörändele koos kaasnevate mõjudega 5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus. Puiestee tänavast ümbersõidu võimalus riigiteed kasutades puudub. Maanteeamet on tähistanud riikliku teedevõrgu maanteed vastavuses MTM määrusega 09.07.2015 nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktide viitamise süsteem“. Transiitliiklus sh autorongid piiripunktidesse on suunatud riiklikul tasandil seonduvalt viitamise süsteemigaläbi Tartu linna. Sama süsteemi on järgitud ka Tartu linnas. TEN-T võrgustiku teed tähistatud kollase joonena, mis läbivad Tartu linna haldusterritooriumi: 6. Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb. Remonditööde järgselt peatub tänava edasine lagunemine, uus kate parandab liiklemise sujuvust ja seeläbi ka liiklusohutust. Sademevee kanaliseerimine minimaliseerib liigsest sademeveest tingitud katte kahjustamised. Kokkuvõtvalt, käesolevaga juba kriitilisse seisu jõudnud transiittee, mis ei vasta kehtestatud seisundinõuetele, vajab remonditööde tegemist vähendamaks hilisemaid veelgi suuremaid investeeringuvajadusi. 4 7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava. Peamised tänaval tehtavad tööd: projekteerimine, olemasoleva vana katendi freesimine/ lammutamine, sademeveekanalisatsiooni rajamine, tänavavalgustuse remontimine, osaliselt äärekivide vahetamine, uue konstruktsiooni/ kattekihi ehitamine, kõnniteede korrastamine, märgistustööd ja omanikujärelevalve tagamine ehitustöödel. Tegevustega alustatakse koheselt peale toetuse otsust. Tööde periood jaotub kahele aastale lõpptähtajaga 01. oktoober 2021.a. 8. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed. Tabel 3.Projektimaksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti Taotletav Omafinantseering, Omafinantseeringu kogumaksumus, € summa, € € osakaal, % 650 000 455 000 195 000 30 Märkus: kõik maksumused koos käibemaksuga. Tabel 4.Ehitamise maksumuse jagunemise andmed Sõidutee ehitamisele kulutatavate Kergliiklusteeehitamisele Tehnovõrkude ehitamisele vahendite osakaalehitamise kulutatavate vahendite osakaal kulutatavate vahendite osakaal kogumaksumusest, % ehitamise kogumaksumusest , ehitamise kogumaksumusest, % % 70 20 10 9. Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Tartu Linnavolikogu määrus 12.10.2017 nr 152 „Tartu linna arengukava 2018 – 2025“ näeb ette suure osa eelarve vahenditest suunamise investeeringutena teedesse ja tänavatesse. Transpordisüsteemi planeerimisel on seatud eesmärgiks liiklemise sujuvuse tagamist tervikliku liikluskorraldusega, mille koosseisu kuulub ka teekatete uuendamine. Nimetatud tegevusteks on ette nähtud vahendid eelarvestrateegias aastateks 2020 – 2023. Tartu linn on saanud aastatel 2014 – 2020 EL Ühtekuuluvusfondist toetust TEN-T teede ehitamiseks, selleks objektiks oli Tartu idapoolne ringtee. Lisaks on 2018.a rekonstrueeritud transiittee toetusmeetme raames Tartu linnas Narva mnt lõigus Puiestee tn kuni linna piir. 5 10. Teelõigu asukoht kaardil. 6 Tartu linn, Turu tn lõigus Riia tn kuni Aida tn koos Riia tn ja Turu tn ristmikuga ülekattetööde teostamine TRANSIITTEE TOETUSE TAOTLUS 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga. Turu tn lõigus Riia tn kuni Aida tn koos Riia tn ja Turu tn ristmikuga on Tartu linna üldplaneeringu alusel magistraaltänavate võrgustikus jaotusmagistraaltänavate koosseisus. Link üldplaneeringule: https://www.tartu.ee/yldplaneering2030/05_Liiklusskeem_kehtiv.pdf Selle tänava nimetatud lõigule langeb suur täiendava liikluse ja raskeliikluse koormus tingituna tänava paiknemisest riigimaanteede ja üleeuroopalise TEN-T transpordivõrgustiku üldises skeemis. Turu tänav kuulub linna olulisemate tänavate koosseisu, mille kaudu toimub suure transpordivoo kiire ja sujuv ühenduse kesklinna ja linna teiste piirkondadega. Käesolevaks on suur liikluskoormus avaldanud mõju sõidutee katendi seisukorrale, mis kajastub eelkõige pikiroobaste tekkes ja katte lagunemistunnuste väljendumises pragude ja löökaukude tekkena. 2. Üldandmed. Tabel 1.Üldandmed Tee Keskmine Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Pikkus, m Pindala, m2 Katte tüüp number laius, m Turu tn lõigus 7951144 Riia tn kuni / 1100/600 20 / 20 Tartu Linnavalitsus Aida tn koos 7951182 21 000 asfalt/asfalt Riia tn ja Turu / 400/400 30 / 30 tn ristmikuga 7951048 3. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed. Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL AKÖL VA ja Info andmete Info andmete SA AB AR Aasta päritolu kohta SA VA ja AB AR Aasta päritolu kohta Stratum OÜ Liiklussagedus uuring, 2017/ suuremate 26880 380 610 2017/2019 15762 272 390 2019 2019 linnade ümbruses Võidu sild – 2019. Turu tn Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB –bussid; AR – autorongid.Sõiduki liikidemääramisel lähtuda riikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6–12-meetrised sõidukid, ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12-meetrised sõidukid. Täiendava liiklussageduse andmed saadi Stratum OÜ poolt kasutades liiklusmudelit ja Maanteeameti 2019. a liiklusloendusandmed. Mudelit on kalibreeritud loendustulemuste baasil. 1 Maanteeameti statistika on avalikult kättesaadav lingilt : https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika ja https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/7_lisa_5- 7_sagedused_2019_v2.pdf Stratum OÜ liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017 aastal on avalikult kättesaadav lingilt: https://www.tartu.ee/et/node/7039 Väljavõte Stratumi liikluskoormuse uuringust õhtuse tipptunni kohta Puiestee tänava / Aruküla tee ja Põllu/Laane tänavate ristimiku lähistel: 4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liikluslisaks kohaliku tähtsusega liiklusele, ja selgitus, kuidas on antud tee seotud ülejäänud teedevõrguga. Riia tänavale (sh Riia ja Turu tn ristmikule) suubuvad transiitliiklus Põhja ja ida poolt ja on otseselt seotud täiendava liikluskoormusega TEN-T võrgustikku kuuluvad riigimaanteed nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja tee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga, mille koosseisu kuulub ka Riia tn. Olles linna läbivalt lühem tee teisel pool Emajõge olevate riigimaanteede nr 3, 39 ja 45 2 vahel, on Riia tn (sh Turu tn ristmik) läbivale liiklusele üks enim avatud ja kasutatav Tartu linna tänavatest. Transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu, Sõpruse või Ihaste silda ja see on üks peamisi põhjuseid, miks on transiitliikluse mõju Tartu linna tänavatele väga suur. Märkimisväärne on transiitliikluse mõju selle ühendustele Koidula, Luhamaa ja Valga piiripunktidega, millele Tartu linna läbimata puudub mitmetest regionaalsetest tõmbekeskustest lähtuvalt arvestatav alternatiiv. Lisaks transiitliiklusele rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Riia tänavast ümbersõidu võimalus riigiteed kasutades puudub. Narva suunaline haagistega veoautode transiitliiklus saab kasutada hiljuti valminud Tartu linna tänavavõrku kuuluvat idaringteed ja uut Ihaste silda, teised lähimad võimalused Emajõe ületuseks on Tartu linnas asuvate Sõpruse või Võidu silla kaudu (sh Riia ja Turu tn ristmik). Tartu linna läbival transiitliiklusel on selge majandusgeograafiline põhjendus. Autotranspordil sh transiitliiklusel on põhja-lõuna suunaliselt Emajõe ületamine võimalik järgmiste riigimaanteedel asuvate sildade kaudu: - Kärevere sild ja Kärkna sild (pikendab T3 teekonda ühel suunal 26 km) - Luunja sild (selle suunaline transiitliiklus ei kasuta, kuna teekond pikeneks juba märkimisväärselt). Transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu silda või Sõpruse silda. Turu tänava taotlusalusele lõigule langeb mõlemat silda ületav summeeruv liikluskoormus. Võidu silda ületav transiitliiklus on suunatud Turu tänavale, kuna otsesuunaliselt on Riia mnt raskeliiklus keelatud haagisega veokitele registrimassiga üle 10T. 3 Sõpruse silda ületav transiitliiklus kasutab praktiliselt 100% sihtkohtadeni jõudmiseks Turu tänava taotlusalust lõiku. Tartu linna sh Turu tänava liikluskoormus on otseses seoses TEN-T võrgustiku teega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga. Lisaks eelnimetatule on olulise autotranspordi mõjuga riigimaanteed, mis suubuvad linna Tallinna, Jõgeva (Piibe mnt kui alternatiiv teele nr 2 Tallinn- Tartu - Luhamaa), Räpina, Viljandi, Võru (sh Otepää), Põlva suundadelt. Transiitliikluse seisukohalt on Tartu linna läbimine lühim tee paljude piirkonna majanduslike sõlmpunktide, samuti piiripunktide vahel. Lisaks transiitliiklusele rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Selle peamine põhjus seisneb Tartu kui lõuna-Eesti tõmbekeskuse olemuses. Igapäevaselt käib tööl, tööasjus, õpingutel või muid toiminguid tegemas märkimisväärne hulk inimesi, kes kasutavad nii sõiduautosid kui ühistranspordina busse. Tehtud uuringu alusel liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega Tartu linnas sisse ja välja üle 34 000 inimese (Regionaalse pendelrände kordusuuring 2013, vastutav täitja TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool https://www.siseministeerium.ee/public/Pendelrnde_kordusuuring.pdf ). Üks viimastest uuringutest „Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020“ on esitatud Tartu linna volikogule kinnitamiseks käesoleva aasta 04. dets istungile ja see on kättesaadav järgmiselt lingilt ftp://ftp.raad.tartu.ee/pub/lmo/Geomedia/ Peale volikogu poolt kinnitamist on dokument leitav linna kodulehelt. 5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus. Riia ja Turu tänavatest ümbersõidu võimalus riigiteed kasutades puudub ja liiklus TEN-T võrgustiku poolt teest Riia tn ristmikul suundub Turu tänavale. Maanteeamet on tähistanud riikliku teedevõrgu maanteed vastavuses MTM määrusega 09.07.2015 nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktide viitamise süsteem“. Transiitliiklus, sh autorongid piiripunktidesse on suunatud riiklikul tasandil seonduvalt viitamise süsteemiga läbi Tartu linna. Sama süsteemi on järgitud ka Tartu linnas. 4 TEN-T võrgustiku teed tähistatud kollase joonena, mis läbivad Tartu linna haldusterritooriumi: 6. Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb. Remonditööde järgselt peatub tänava edasine lagunemine, uus kate parandab liiklemise sujuvust ja seeläbi ka liiklusohutust. Sademevee kanaliseerimine minimaliseerib liigsest sademeveest tingitud katte kahjustamised. Kokkuvõtvalt, käesolevaga juba kriitilisse seisu jõudnud transiittee, mis ei vasta kehtestatud seisundinõuetele, vajab remonditööde tegemist vähendamaks hilisemaid veelgi suuremaid investeeringuvajadusi. 7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava. Peamised tänaval tehtavad tööd: projekteerimine, olemasoleva vana katendi freesimine/lammutamine, sademeveekanalisatsiooni restkaevude rajamine/remont, osaliselt äärekivide vahetamine, osaliselt uue konstruktsiooni/kattekihi ehitamine ka kõnniteedel, märgistustööd ja omanikujärelevalve tagamine ehitustöödel. Tegevustega alustatakse koheselt peale toetuse otsust. Tööde periood jaotub kahele aastale lõpptähtajaga 01. september 2021.a. 8. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed. 5 Tabel 3.Projektimaksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti Taotletav Omafinantseering, Omafinantseeringu kogumaksumus, € summa, € € osakaal, % 590 000 413 000 177 000 30 Märkus: kõik maksumused koos käibemaksuga. Tabel 4.Ehitamise maksumuse jagunemise andmed Sõidutee ehitamisele kulutatavate Kergliiklusteeehitamisele Tehnovõrkude ehitamisele vahendite osakaalehitamise kulutatavate vahendite osakaal kulutatavate vahendite osakaal kogumaksumusest, % ehitamise kogumaksumusest , ehitamise kogumaksumusest, % % 90 5 5 9. Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Tartu Linnavolikogu määrus 12.10.2017 nr 152 „Tartu linna arengukava 2018 – 2025“ näeb ette suure osa eelarve vahenditest suunamise investeeringutena teedesse ja tänavatesse. Transpordisüsteemi planeerimisel on seatud eesmärgiks liiklemise sujuvuse tagamist tervikliku liikluskorraldusega, mille koosseisu kuulub ka teekatete uuendamine. Nimetatud tegevusteks on ette nähtud vahendid eelarvestrateegias aastateks 2020 – 2023. Tartu linn on saanud aastatel 2014 – 2020 EL Ühtekuuluvusfondist toetust TEN-T teede ehitamiseks, selleks objektiks oli Tartu idapoolne ringtee. Lisaks on 2018.a rekonstrueeritud transiittee toetusmeetme raames Tartu linnas Narva mnt lõigus Puiestee tn kuni linna piir. 6 10. Teelõigu asukoht kaardil. 7 TARTU LINNAVALITSUS Majandus- ja 22.05.2020 nr 8-13.2/05131 Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse taotlus Tartu Linnavalitsus esitab taotlused toetuse saamiseks juhtumispõhise investeeringutoetuse meetmest: 1) Turu tn lõigus Riia tn kuni Aida tn koos Riia-Turu tn ristmikuga; 2) Aruküla tee ja Puiestee tn lõigus Põllu tn-Muru tn. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Tamm abilinnapea Lisa: Lisa 1 Taotlus Aruküla tee ja Põllu tn ristmik; Lisa 2 Taotlus Riia-Turu tn ristmik. Oleg Lužetski 736 1287 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel