Seletuskiri r iikliku statistika seaduse , elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1 . Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Riikliku statistika tegemine eristub olulisel määral mistahes muust andmete töötlemisest statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 on seadustatud statistikaalased põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid , mis on kohustuslikud riikliku s statistika s nii statistika programmi alusel kui ka programmivälise l statistikatöö tegemisel . Elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS) on käesoleval ajal seadustamata sideettevõtjate õigus ja kohustus edastada riikliku statistika tegijale sideteenuse osutamise käigus loodud või saadud andme i d statistilise ja teadusliku töötlemise eesmärgil. Isikuandmete kaitse seadust (edaspidi IKS) täiendatakse sättega, milles reguleeritakse elektroonilise side ettevõtjate tegevuse käigus isikuandmete töötlemine statistilisel ja teaduslikul eesmärgil , tuginedes riikliku statistika seadusele (edaspidi R St S ) ja elektroonilise side seadusele ning täiendatakse Andmekaitse Inspektsiooni ülesandeid kontrolliv a ja hinnangut andva funktsiooniga sideettevõtete andmete le juurdepääsu taotlemisel ja andmete edastamisel statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks. Statistikaamet on alusta nud anonüümsete mobiiliandmete töötlemisega , sh avaldamisega , avalikust huvist lähtuvalt avalike ülesannete täitmiseks teadmispõhiste otsuste tegemise l . Selleks, et luua täiendavat väärtust mobiilandmete töötlemisel, s h registripõhise rahva ja eluruumide loenduse läbiviimisel, on vajalik seadustada elektroonilise side andmete töötlemine selgesõnaliselt riikliku statistika seaduses, elektroonilise side seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Riikl iku statistika seaduse , elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise eelnõu on koostanud Statistikaameti jurist Ilvi Reitel (tel 625 9209;
[email protected] ) ja peadirektor Mart Mägi (tel 625 9359;
[email protected] ). Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist Keir Pool (tel 611 3483;
[email protected] ) ja sama osakonna juh a taja Raido Roop (tel 6113601;
[email protected] ) . Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas on teinud ettepanekuid Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 361;
[email protected] ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaj a Sirje Lilover (tel 611 3638;
[email protected] ). 1.3 Märkused Eelnõuga muudet akse riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS ) – RT I, 04.12.2019, 13, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS ) – RT I, 08.01.2020, 4 ja isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) RT I, 08.01.2020, 4 redaktsioone . Riikliku statistika tegemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta sätestatud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume ning Euroopa statistika tegevusjuhist . Käesolev eelnõu tugineb alates 2015. aastast toimunud konsultatsioonidele avaliku huvi esindajatega, Justiitsministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni, Õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli teadlastega ning avalikkusega. Samuti läbirääkimistel sideettevõtjatega 2020. aastal kehtiva õiguse raames anonüümsete andmete töötlemiseks statistilisel ja teaduslikul eesmärgil ja lepinguliste suhete loomisel ning andmete avaldamisel ulatusliku avaliku huvi tingimustes avalikku ülesannet täites. Eelnev on loonud kindla veendumuse, et mobiiliandmete töötlemine statistilisel ja teaduslikul eesmärgil tuleb Eestis seadustada avaliku hüve loomiseks käesoleva eelnõu raames esitatud RStS , ESS ja IKS täienduste ja muudatustega. Statistikaamet kasutab läbivalt käesoleva eelnõu seletuskirjas Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 2017. aastal koostatud õigusliku analüüsi „Mobiilandmete töötlemine riikliku statistika tegemiseks“ ning selles esitatud asjakohaseid seisukohti , põhjendusi ja ettepanekuid. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu häälteenamus. 2 . Seaduse eesmärk Käesoleva eel nõu aluseks on ulatuslik avalik huvi mobiiliandmete kasutamiseks avalike ülesannete täitmisel . Ilmne v ajadus on täiendada ja muuta kehtivaid seadusi õiguskindluse loomiseks mobiiliandmete töötlemise l statistilisel ja teaduslikul eesmärgil . Kuna elektroonilise side andmete kasutamine on õigustatud ülekaaluka avaliku huviga, privaatsuse riive on vajalik , sobiv ja mõõdukas ning on eesmärgipärane andmete töötlemiseks nimetatud eesmärkidel, seega on selgesõnaline elektroonilise side andmete töötlemise seadustamine vajalik andmete töötlemiseks statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Eelnõu eesmärk on: 1) Riikliku statistika tegemise põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite rakendamine elektroonilise side andmete töötlemiseks statistikatööde tegemisel. Täpsusta da riikliku statistika tegemise ulatus, kuna andmete töötlemine statistilisel ja teaduslikul eesmärgil peab tuginema seaduslikul alusel . Riikliku statistika definitsiooni muudetakse ja täiendatakse õigusselguse, ühese mõistetavuse ning õiguste ja kohustuste sätestamisega statistikaprogrammi alusel ja programmiväliste statistikatööde tegemise l . Elektroonilise side ettevõt jad nimeta takse eraldiseisvana andmeesitajate loetelus. Eriti olulisena registripõhise rahva ja eluruumide loenduse andmete kvaliteet. Uuenduslik lähenemine riikliku statistika tegemisel, kasuta des elektroonilise side andmeid. 2) Elektroonilise side seaduse täiendamine, millega seadustatakse andmete töötlemin e riikliku statistika tegemisek s statistilisel eesmärgil ning kõrvaldatakse õiguslik tühimik, kuna kehtiv ESS ei sisalda asjakohaseid sätteid. Luua seaduslik alus elektroonilise side andmete töötlemiseks ESS-i s riikliku statistika tegemise ks . 3) Isikuandmete kaitse seaduse täiendamine, mis lähtub vajadusest elektroonilise side andmete töötlemise seaduslikkuse ja õiguspärasuse kinnitamiseks riikliku statistika tegemisel , s.o andmete töötlemise tingimusi kontrollib ja hindab Andmekaitse Inspektsioon. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja on struktureeritud vastavalt kehtiva te le seaduse te le . Eelnõu väljatöötamisele ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Eelnõud menetletakse kiireloomulisena, mis on tingitud suurest avalikust huvist ja vajadus est luua eriolukorras pärgviiruse tõkestamise tõhusate rakendusmeetmete leidmiseks statistiliste näitajate kogum ja analüütiline väljund. Eelnõu muudatused on vajalikud ka selleks, et oleks võimalik viiruse uue laialdasema leviku korral kiirelt reageerida ja viiruse levikut takistada, kasutades selleks mobiilpositsioneerimise andmeid. Muudatused on sisse viidud kehtiva RStS , ESS ja IKS struktuuri. Elektroonilise side andmete töötlemise seadustamisel on lahendus riikliku statistika seaduse , elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmine. Muuhulgas seadustatakse Andmekaitse Inspektsiooni kontrolliv ja hindav ülesanne elektroonilise side andmete töötlemise l statistilisel ja teaduslikul eesmärgil . P unktiga 1 muudetakse kehtiva RStS § 1 lõike 1 sõnastust selgemaks. RStS § 1, mis on riikliku statistika tegemise üldine alus, lõiget 1 täiendatakse sõnadega „ või programmivälise statistikatöö “ õigusselguse vajadusest l ähtuvalt n ing normitehnilise täpsustusena, kõrvaldades õigustühimiku ja RStS sätet e vastuolu tõlgendamisel . Kuigi riikliku statistika tegemisel rakendatakse nii statistika programmi alusel kui ka programmiväliste statistikatööde tegemisel andmete statistilisel eesmärgil töötlemisele samu põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume , on RStS alusel andmete statistilise töötlemise rakenduspraktika muutunud võrreldes 2010. aastal jõustunud RStS tõlgendamisega kümne aasta jooksul pärast seaduse jõustamist. Viimasel ajal on kahtluse alla pandud riikliku statistika tegija andmete statistilisel eesmärgil töötlemise seaduslikkus. Nimetatud asjaolu on põhjustanud ülemäärase halduskoormuse andmete töötlemise seaduslikkuse põhjendamiseks ning ülemäärase täiendava ajakulu Statistikaameti avalike ülesannete täitmisel . Viidatud puuduse kõrvaldamine riikliku statistika tegemise üldises aluses tagab RStS sätete tõlgendamise koosmõjus statistikalaste põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite kohaldamisega statistikatööde tegemisel. P unktiga 2 täiendatakse RStS paragrahvi 4 lõi ge t 3 teise lausega „Programmiväline statistikatöö on riiklik statistika käesoleva seaduse tähenduses.“ Antud lause lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks, et ei saaks kahtluse alla panna RStS § 20 lõikele 2 vastava t programmivälist e statistikatööd e tegemist, tuginedes kogu riikliku statistika tegemisel samale alusele, milleks on statistikaalas te põhimõte te ja kvaliteedikriteerium ite järgimine . Selleks, et teha juba olemasolevate statistilisel eesmärgil kogutud andmete alusel avalikke ülesandeid täites ja avalikust huv ist lähtuvat andmete töötlemist või kogudes selleks täiendavalt andmeid, rakendatakse nii isikuandmete kaitse kui ka statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Sealhulgas r akendatakse riikliku statistika tegemisel andmete statistilisel töötlemisel organisatsioonilise, infotehnilise ja füüsilise kaitse nõuded, mis on üheks osaks statistilise konfidentsiaalsuse pidamisel . Ainuüksi rahastamisallika erinevus ei saa olla põhjendusek s, miks tehakse vahet erinevate statistikatööde andmete töötlemisel, kuigi riikliku statistika tegija töö tleb samu andmeid ja sama l tingimustel statistilisel ja teaduslikul eesmärgil . Sellest tuleneb, et kiire ja asjakohase statistika tegemine on põhjendamatult takistatud. Antud sättega kõrvaldatakse ebakõla andmete töötlemise õiguspärasuses, kujundatakse tõlgenduspraktika ümber normiselguse abil. P unktiga 3 muudetakse RStS § 5 lõiget 1 . Lõikes täiendatakse andmeesitajate loetelu erisubjektiga, s.o sideettevõtja elektroonilise side seaduse tähenduses. Elektroonilise side seaduse alusel tegutsev sideettevõtja peab järgima koosmõjus nii riikliku statistika seaduse kui ka elektroonilise side seaduses sätestatu d õigusnorme. Kuna tegemist on elektroonilise side seaduse kui eriseadusega riikliku statistika seaduse suhtes ning mõlemale subjektile rakendub täiendavalt isik u andmete kaitse õigus, siis on otstarbekas kohustatud subjektina riikliku statistika seaduse alusel nimetada erisubjekti, elektroonilise side seaduse alusel tegutsevat sideettevõtjat kui andmeesitajat riikliku statistika riikliku statistika tegemiseks andmete töötlemisel. Elektroonilise side seaduse mõttes ja sättes on sideettevõtja isikuandmete vastutav töötleja ulatuses, mis puudutab tema ettevõtlust. Samas on riikliku statistika tegija isikuandmete vastutav töötleja riikliku statistika tegemisel. Seega on täpselt piiritletud ja sisustatud isikuandmete vastutava töötleja õigused ja kohustused nii riikliku statistika tegemisel kui ka elektroonilise side seaduse alusel tegutseval sideettevõtjal kui andmeesitajal riikliku statistika tegemiseks . P unktiga 4 täiendatakse RStS § 5 lõikega 1 1 , mille kohaselt andmeesitaja on kohustatud esitama riikliku statistika tegijale tema poolt taotletud andmed riikliku statistika tegemiseks. Sätte lisamisega pannakse andmeesitajale selge kohustus andmete edastamiseks riikliku statistika tegemiseks. Käesolev sätte lisamine peaks andma selge korralduse andmeid esitada riikliku statistika tegemiseks. Riikliku statistika tegemisel on üks põhimõte, mille järgimine on kohustuslik statistika tegemisel, s.o kulutasuvus. Määruse nr 223/2009 artikkel 2 sätestab Euroopa statistika arendamist, tegemist ja levitamist reguleerivad statistikaalased põhimõtted. Määruse nr 223/2009 artikkel 2 lõige 1 punkt f sõnastab kulutasuvuse põhimõtte, mille järgi peavad statistika tegemisega kaasnevad kulud olema võrdelised soovitud tulemuste olulisuse ja taotletava hüvega, ressursse tuleb kasutada optimaalselt ja andme te esitamis e koormust tuleb minimeerida. Võimaluse korral peab nõutav teave olema kergesti kättesaadav olemasolevatest dokumentidest või allikatest. Määruse nr 223/2009 põhjenduspunktis nr 19 on selgitatud, et Euroopa statistika jaoks parandatud regulatiivne keskkond peaks eelkõige rahuldama vajadust minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aitama saavutada halduskoormuse vähendamise üldisemat eesmärki Euroopa tasandil kooskõlas 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustega. Kuluefektiivsuse nõue tähendab, et statistika tegemine peaks toimuma võimalikult ökonoomselt. Kuluefektiivsus peaks olema tagatud nii halduskoormuse (andmesubjektide vastamiskoormus) kui ka statistika läbiviimise tasuvuse osas. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine aitab kaasa kuluefektiivsuse saavutamisele, sest mobiilseadmete asukohaandmete kasutamisel saa b Statistikaamet mobiilteenuse osutajatelt nende juba olemasolevad andmed. See aga tähendab, et Statistikaamet ei pea andmete saamiseks läbi viima täiendavat küsitlust. Järelikult soodustab määruse nr 223/2009 kulutasuvuse põhimõte mobiilseadmete asukohaandmete kasutamist riikliku statistika tegemise eesmärgil. P unktiga 5 muudetakse RStS 20 1 lõige 1 sõnastust, mis tuleneb asjaolust, et praktikas on ilmnenud, et kehtiv sõnastus ei ole andnud soovitud tulemust. Muudetakse andmete levitamise tingimuse ulatuses, milleks on saadud andmete edastamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teadusasutusele või avalda takse andmed kokkuvõtliku ja üldistatud teabena. Arvestades Statistikaameti käsutuses olevate andmete iseloomu on võimalik kasutada olemasolevaid andmeid laiemalt ning nende andmete abil on juba täna võimalik teha teadmuspõhiseid otsuseid. Andmete laialdasem kasutamine võimaldab teha sisukaid mõjuanalüüse ja seda kiiremini, kui täna kulub aega mõjuanalüüsideks vajalike uuringute tegemisele. Mõjuanalüüside tegemise üheks suurimaks takistuseks on erinevate andmeallikate sidumise keerukus, mis ei võimalda saada andmetest abi ühiskonna nähtuste selgitamisel. Sageli on kogumise, andmetel põhinevate teenuste ja ka statistika levitamise või programmiväliste statistikatööde esitamise vahel liiga pikk aeg ning andmetest tekkiv lisaväärtus selle võrra väiksem. Eelnevalt kirjeldatud asjaoludele tuginedes on loodud õiguslik alus 1. aprillist 2019. aastast uueks avalikuks teenuseks, kasutades Statistikaameti andmetöötlemise võimekust ja luues võimaluse andmejagamisteenuse osutamiseks. Nimetatud muudatusega RStS -s sätestati küll andmejagamisteenuse osutamise alus, kuid tingimusega, mis ei ole võimalda nud rakendada sätet eesmärgipäraselt. Eelneval põhjusel on muudetud anonüümsete andmete edastamine saadud andmete edastamiseks, mis võimaldab haldusorganitel saada andmete seostamise võimaluse andmete edasiseks töötlemiseks. Andmeid võib töödelda ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Andmejagamisteenus ei ole oma olemuselt statistikatöö RStS tähenduses, vaid on osa asutuse tegevusest (ülesannete täitmisest või protsessist), mida saab käsitleda üldisemalt teenustepõhise lähenemise kontekstis. Andmejagamisteenus võimaldab kiiremat juurdepääsu teabele, mis on vajalik teadmispõhiste poliitiliste ja juhtimisotsustuste tegemiseks ja võimaldab esitada teavet, nt statistilise või analüütilise teabe esitamiseks asutuse kodulehel. Jagatavad andmed vajavad eeltöötlust, et nad oleks kooskõlas andmekaitse nõuetega. Andmejagamisteenuse juurutamine võimaldab senisest paremini ellu viia andmete ühekordse riigile esitamise printsiipi ja kasutada kord juba esitatud andmeid erinevate riigi ülesannete täitmiseks. P unktiga 6 täiendatakse r ahvaloenduse andmeesitaja te loetelu sideettevõtja ga elektroonilise side seaduse tähenduses . Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (edaspidi REGREL ) metoodika väljatöötamise käigus on ilmnenud , et ka RStS § 50 lõikes 2 sätestatud Statistikaameti õigus teha andmekogude vastutavatele töötlejatele ettepanekuid põhiandmete kvaliteedi parandamiseks ei ole mitte kõigi REGREL-s kasutatavate andmekogude andmete osas toonud kaasa kvaliteedi tegelikku paranemist. Vaatamata sellele, et on kasutatud ka RStS § 50 lõikes 1 sätestatud võimalust anda Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 korraldusega nr 311 andmekogude vastutavatele töötlejate tegevuste loend ja tähtajad, mille järgimine peab tagama REGREL-i Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.11.2013 määruse (EÜ) nr 1260 kvaliteedikriteeriumitele vastava läbiviimise, ei ole siiski täiel määral kõiki tegevusi tehtud. REGREL-i korraldamisel tuleb otsida täiendavai d võimalusi andmete kogumiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu m ääruse nr 763/2008 artiklis 4 on loetletud andmeallikad, millele liikmesriigid võivad statistika koostamisel eelkõige toetuda. Kuigi määruse nr 763/2008 artiklis 4 ei ole andmeallikana loetletud mobiiliandmeid, ei ole artiklis 4 toodud loetelu suletud ega ammendav ning liikmesriikidel on õigus tugineda ka muudele andmeallikatele, mida ei ole määruse nr 763/2008 artiklis 4 loetletud. Määruse nr 763/2008 põhjenduspunktis 3 on selgitatud, et võttes arvesse metoodikat ja tehnoloogilisi arenguid, tuleks kindlaks teha parimad tavad ning tõhustada liikmesriikides loendusteks kasutatavaid andmeallikaid ja metoodikat. Seega soosib määrus nr 763/2008 uute tehnoloogiate ja metoodikate kasutuselevõttu statistiliste andmete kogumisel, kui selliste uute tehnoloogiate ja metoodikate kasutamine aitab tõhustada statistika tegemist. P unktiga 7 täiendatakse eluruumide andmeesitajate loetelu sideettevõtjaga elektroonilise side seaduse tähenduses. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduse kohta põhjenduspunktis 2 on selgitatud, et perioodilised statistilised andmed rahvastiku ning üksikisikute peamiste perekondlike, sotsiaalsete, majanduslike ja eluasemetunnuste kohta on vajalikud teatavaid ühenduse valdkondi mõjutava regionaal-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika uurimiseks ja määratlemiseks. Eriti on vaja koguda üksikasjalikku teavet eluaseme kohta, et toetada erinevaid ühenduse tegevusi, nagu sotsiaalse kaasamise edendamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse jälgimine piirkondlikul tasandil või keskkonnakaitse ja energiatõhususe edendamine. Riikliku statistika seaduse § 1 lõikes 2 on täiendavalt selgitatud, et riikliku statistika eesmärk on kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Seega on riikliku statistika tegemine vajalik, omamaks vajalikku teavet ühiskonna olukorra ja arengu kohta ning informeerimaks ühiskonna edasiseks arenguks vajalikke otsuseid ning poliitikaid. Mobiilseadmete asukohaandmete analüüsimisel ja nende andmete kõrvutamisel muudest andmeallikatest ja andmekogudest saadud andmetega on Statistikaametil võimalik saada täpsemaid andmeid isikute elukohtade ja leibkondade kohta. Statistikaamet on selgitanud, et üksnes riiklikele andmekogudele tuginedes ei ole võimalik teha kvaliteetset statistikat tegelikke elukohtade kohta, sest riiklike andmekogude kvaliteet ei vasta piisavale tasemele. Näiteks on Eestis tavaline, et isiku tegelik elukoht ning registrijärgne elukoht ei kattu. Isikud on paljudel juhtudel teadliku lt märkinud enda elukohana rahvastikuregistrisse vale elukoha, mis võib olla motiveeritud erinevatest põhjustest. Näiteks tulenevalt soovist, et maksud laekuksid sünnivallale või –linnale või soovist, et laps saaks kindlas asukohas elukohajärgse kooli- või lasteaiakoha. Seega on Eestis unikaalne probleem, et registrite andmed ei vasta tegelikkusele , mistõttu on vaja statistika tegemiseks võtta tarvitusele täiendavaid meetmeid. Kokkuvõtvalt on määruse nr 763/2008 järgi mobiilseadmete asukohaandmete kasutamine riikliku statistika tegemiseks lubatud eeldusel, et selliste andmete kasutamine aitab tõhustada statistika tegemist. P unktiga 8 täiendatakse RStS § 32 lõikega 1 1 , mille järgselt kohustub riikliku statistika tegija koheselt kustutama sideettevõtjatelt saadud asukohaandmed pärast statistilise või teadusliku eesmärgi saavutamist, kuid mitte hiljem kui kuue möödumisel asukohaandmete saamisest. Andmete säilitamine Statistikaameti poolt on reguleeritud RStS §-s 32. RStS § 32 lõike 1 kohaselt säilitab riikliku statistika tegija andmeid RStS-is ja arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt. RStS -i sätteid täiendatakse ning lisatakse konkreet ne andmete säilitamise tähta eg , mille kohaselt Statistikaamet kohustub elektroonilise side andmed kustutama. Kustutamisega samaväärset mõju andmesubjektidele omaks andmete anonümiseerimine selliselt, et andmete tagasikodeerimine ning seostamine konkreetse isikuga ei ole võimalik. Andmete an on ümiseerimise puhul tuleb silmas pidada, et andmete anonüümseks muutmise range tulemus peab olema, et alles jäävad andmed ei oleks seostatavad ühegi konkreetse andmesubjektiga. See tähendab, et pärast anonümiseerimist ei jää alles isikuandmeid, vaid jäävad alles isikustamata andmed, mida ei ole võimalik seostada ühegi konkreetse füüsilise isikuga. Anonümiseerimise l tuleb järgida Euroopa Andmekaitse Töörühm soovitusi anonümiseerimise tehnikate kohta. P unktiga 9 muudetakse ESS § 102 lõige t 2, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud andmete avaldamisel tehakse välistus andmete edastamises isiku nõusolekul. See erand lähtub andmete statistilisel eesmärgil töötlemisest ja riikliku statistika tegijale teabe andmise kohustusest. Samuti ei ole andmete töötlemise nõusolekut võimalik tagasi võtta andmete töötlemisel, kuna nimetatud nõusolek ei ole vajalik. Avalik-õigusliku andmetöötlussuhte eripärast lähtuvalt, toimu b mobiil i asukoha andmete töötlemine riikliku statistika tegija poolt ilma andmesubjektidelt eelnevat nõusolekut küsimata. Riigi poolt isikuandmete töötlemine saab toimuda eelkõige seaduse alusel, millisel juhul ei ole vaja andmesubjektilt eelnevat nõusolekut küsida. Seoses vajadusega kasutada sideettevõtjatele eraõiguslikes suhetes tekkivaid andmeid riikliku statistika tegemise eesmärgil, kaasneb vajadus luua regulatsioon, mis annab selliseks andmetöötluseks õigusliku aluse ning seeläbi vajaliku õigusselguse ning läbipaistvuse andmesubjektide le . P unktiga 1 0 täiendatakse EES § 102 lõiget 4 ja sätestatakse, et sideettevõtja kohustus tuginedes sama paragrahvi lõikele 3 ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira ESS § 102 lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või on vajalik riikliku statistika tegemiseks. Riikliku statistika tegemiseks vajalik k e andmeid võib töödelda kliendi nõusolekuta. P unktiga 1 1 paragrahvi 105 lõige 1 muudet akse ja sätestatakse, et k liendi asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud ESS §-des 104, 111 1 ja 112 2 , võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks . Selle täienduse viitega ESS §-le 112 2 tagatakse olukord, et andmete töötlemiseks ei ole vaja neid muuta anonüümseks, et edastada need riikliku statistika tegijale. Piisab andmete pseudonüümimisest , mis tagab selle, et isikut ei ole võimalik otseselt ega kaudselt tuvastada. P un ktiga 1 2 paragrahvi 105 täiendatakse lõikega (2) 1 , mille kohaselt r iikliku statistika tegija võib töödelda ESS § 105 lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekuta statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul. Kehtiva seaduse kohaselt puudub konkreetne seaduslik alus, mis kohustaks sideettevõtjaid riikliku statistika tegijale klientide asukohaandmeid edastama ning missugustel tingimustel on andmete töötlemine lubatud. Kuna RStS täiendatakse sättega, milles sisustatakse tingimused, mill al andmed kustutakse, s.o pärast andmete töötlemise eesmärgi saavutamist ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisele, siis on nimetatud sätetega reguleeritud andmete töötlemine kogu nende elukäigu jooksul. P unktiga 1 3 ESS § 111 1 lõige 11 täiendatakse punktiga 7 , mille kohaselt riikliku statistika seaduse alusel statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks isiku otsest või kaudset tuvastamist mittevõimaldaval kujul avalikus huvis avalike ülesannete täitmiseks edastatakse riikliku statistika tegijale ESS § 111 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed. Kuna k ehtiva seaduse alusel puudub säte , mis kohustaks sideettevõtjaid riikliku statistika tegijale klientide asukohaandmeid edastama ning milles oleks sätestatud, missugustel tingimustel on andmete töötlemine lubatud , on nimetatud sätte lisamine asjakohane ja eesmärgipärane. P unktiga 1 4 sätestatakse ESS 10. peatükk i täiendamine paragrahviga 112 2 . Nimetatud paragrahvis sätestatakse r iikliku statistika tegijale teabe andmise kohustus. Riikliku statistika tegijal on õigus nõuda sideettevõtjalt talle riikliku statistika seadusega ja muude talle kohalduvate seadustega pandud ülesann ete täitmiseks vajalikku teavet. Riikliku statistika tegija nõutav teave peab olema ülesande täitmise ks vajalik ja proportsionaalne. Samuti on s ideettevõtja kohustatud andma riikliku statistika tegijale talle riikliku statistika seadusega ja muude talle kohalduvate seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, välja arvatud teavet konkreetsete kõnede ja sõnumite kohta, ning sideteenuse kasutajat puudutavaid andmeid, mille avaldamine on piiratud vastavalt ESS §-dele 102–107. Taotlus teabe või dokumendi saamiseks tuleb vormistada kirjalikult. Taotluse esitaja peab taotluses esitama selgitused, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Riikliku statistika tegija peab taotluses andma sideettevõtjale teabe esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva teabe nõude kättesaamisest arvates. Mobiilside andmete töötlemisele luuakse riikliku statistika tegemiseks täiendav õiguslik alus. ESS-i täienda takse sätetega, mille järgi on Statistikaametil õigus nõuda sideettevõtjatelt Statistikaametile riikliku statistika seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet . Kehtiva ESS-i kohaselt puudub konkreetne seaduslik alus, mis kohustaks sideettevõtjaid riikliku statistika tegijale klientide asukohaandmeid edastama. ESS-i ja RStS -i täiendamisega kõrvaldatakse vastuolu kahe eriseaduse vahel. P unktiga 1 5 Isikuandmete kaitse seadust täiendatakse sättega, milles reguleeritakse elektroonilise side ettevõtjate tegevuse käigus isikuandmete töötlemine statistilisel ja teaduslikul eesmärgil, tuginedes riikliku statistika seadusele ja elektroonilise side seadusele ning täiendatakse Andmekaitse Inspektsiooni ülesandeid kontrolliva ja hinnangut andva funktsiooniga sideettevõtete andmete juurdepääsu taotlemisel ja andmete edastamisel statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Riikliku statistika seaduse muutmine vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EÜ) nr 223/2009 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 eesmärk on luua õiguslik raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Määruse nr 223/2009 artiklis 1 on põhjendatud, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ning kooskõlas riigisiseste ja ühenduse asutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutusega on Euroopa statistika ühenduse tegevuse seisukohalt vajalik statistika. Euroopa statistika on kindlaks määratud Euroopa statistikaprogrammis. Statistikat arendatakse, tehakse ja levitatakse kooskõlas statistikaalaste põhimõtetega, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 285 lõikes 2 ning mida on täiustatud Euroopa statistika tegevusjuhises, kooskõlas artikliga 11. Määruse nr 223/2009 eesmärk on sätestada Euroopa statistika põhimõtted, tagada Euroopa statistika kvaliteet ning tagada Euroopa statistika sidusus ja võrreldavus. Määruse nr 223/2009 põhjenduspunktis 26 on selgitatud, et teadusringkondadel peaks analüüside tegemiseks teaduse arengu huvides Euroopas olema laiem juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele, mida kasutatakse Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Määruse nr 223/2009 põhjenduspunktis nr 26 on põhjendatud, et Euroopa Liidu riikides tuleks lihtsustada teadlaste juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, seadmata sealjuures ohtu kaitstuse kõrget taset, mida konfidentsiaalsed statistilised andmed vajavad. Eeltoodust järeldub, et Euroopa statistika tegemise põhimõtete kohaselt peab teadlastel statistika tegemise eesmärgil olema laiem juurdepääs isikuandmetele. Seega ei välista määrus nr 223/2009 teadlaste ning Statistikaameti juurdepääsu võimalikkust mobiilseadmete asukohaandmetele, kui juurdepääs sellistele andmetele on vajalik statis tilis tel eesmärkidel. Vastupidi, määruse nr 223/2009 põhjenduspunkti nr 26 kohaselt tuleks teadlaste juurdepääsu isikuandmetele lihtsustada, kui teadlased vajavad selliseid andmeid statistika tegemise eesmärgil. Eeltoodust järeldub, et määrus nr 223/2009 ei välista riikliku statistika tegemise eesmärgil mobiilseadmete asukohaandmete töötlemist, kuid sätestab, et seejuures peab järgima andmekaitsepõhimõtteid ning peab olema tagatud teabe esitajate usaldus. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel ei oleks teabe esitajad andmesubjektid, vaid mobiilteenuse osutajad . Määruse nr 223/2009 mõtte kohaselt peaks mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel olema aga tagatud ka andmesubjektide usaldus. Samuti on eelnõu vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) ( EMPs kohaldatav tekst ) . I sikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punktid c ja e sätestavad , et isikuandmete töötlemine on lubatud, kui töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks või kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab teatud erandid isikuandmete töötlemisele, kui töötlemine toimub seoses andmete töötlemisega riikliku statistika tegemise eesmärgil. Erandid seoses isikuandmete töötlemisega avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 89. Tulenevalt eranditest, kui isikuandmeid töödeldakse riikliku statistika tegemiseks Statistikaameti poolt, on võimalik kõrvale kalduda isikuandmete kaitse üldmääruse osadest põhimõtetest, kuid sellisel kõrvalekaldumisel tuleb arvestada isikuandmete ka itse t üldmääruse artikkel 89 reegleid. I sikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 89 lõige 1 sätestab, et isikuandmete töötlemise suhtes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil tuleb kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega . Kaitsemeetmetega tuleb tagada tehniliste ja korralduslike meetmete olemasolu, et tagada võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine. Samuti, kui arhiveerimise, teaduse- ja ajaloouuringute või riikliku statistika läbiviimise eesmärke on võimalik saavutada andmete pseudonümiseerimise või anonümiseerimse teel, tuleb eelistada andmete pseudonümiseerimist või anonümiseerimist . Seega, kui riikliku statistika tegemine on võimalik, kasutades anonüümseid andmeid, tuleks andmed muuta enne töötlemist anonüümseks. Sellisel juhul andmekaitse põhimõtted sellisele töötlemisele ei rakenduks. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 26 kolmanda ja neljanda lause järgi ei kohaldata andmekaitse põhimõtteid anonüümse teabe suhtes, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada, sealhulgas sellise anonüümse teabe töötlemist statistilisel või uuringute eesmärgil. Käesoleval juhul on aga Statistikaameti eesmärk töödelda mobiilseadmete asukohaandmeid isikustatul kujul, sest anonüümsel kujul töötlemisel ei oleks võimalik asukohaandmeid võrrelda muude andmetega, sh riiklike registrite andmetega. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkti 5 kohaselt tähendab isikuandmete pseudonümiseerimine isikuandmete töötlemist sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel, et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Seega on isikuandmed pseudonümiseerimise korral muudetud tuvastamatuks selliselt, et vajaliku võtme korral on isikuandmete tagasikodeerimine ning andmete seostamine konkreetsete andmesubjektidega võimalik. Statistikaamet rakendab oma töös isikuandmete pseudonümiseerimist . Isikuandmete pseudonümiseerimisel ei saa andmekaitsepõhimõtetest kõrvale kalduda. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 28 on selgitatud, et isikuandmete pseudonümiseerimine võib vähendada asjaomaste andmesubjektide jaoks ohte ning aidata vastutavatel ja volitatud töötlejatel täita oma andmekaitsekohustusi. See tähendab, et isikuandmete pseudonümiseerimine on üks isikuandmete kaitse turvameetmetest, mis aitab tagada andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitset, kuid ei ole selline meede, mis annaks võimaluse andmekaitse põhimõtetest kõrvale kalduda. See tähendab, et ka isikuandmete pseudonümiseerimise korral rakenduvad kõik andmekaitse põhimõtted. Eelnõu põhiseaduspärasus Üldine Elektroonilise side andmete töötlemi ne, Statistikaameti taotletud viisil , toimuks avalik-õiguslikus suhtes, mis tähendab, et andmetöötlus toimuks ilma andmesubjektide nõusolekuta. Kuna andmesubjektid ei saa otsustada , kas ja kuidas nende andmete töötlemine toimub, riivab selline töötlemine andmesubjektide eraelu puutumatust. Eesti Vabariigi põhiseaduse ( edaspidi PS) § 26 järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku õigus eraelu puutumatusele hõlmab ka õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande selgituste kohaselt tähendab informatsiooniline enesemääramine igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse ning seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Selleks, et riive põhiõigusele oleks õiguspärane, peab riive olema formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. See tähendab, et põhiõigust riivav seadus peab vastama kõigile põhiseaduse pädevus-, menetlus- ja vormieeskirjadele. Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete kohaselt peab akt olema antud selleks pädeva organi poolt, järgides kõiki menetlus- ja vormireegleid. Seadus on formaalselt õiguspärane siis, kui see on Riigikogu poolt vastu võetud, Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud ja avaldatud seadusega. Selleks, et põhiseaduspärasuse riive oleks materiaalselt õiguspärane, peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne. Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Norm on materiaalselt põhiseaduspärane, kui riive eesmärk on legitiimne ja riive on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes. Alljärgnevalt analüüsitakse, kas ja kuidas oleks mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel Statistikaameti poolt riikliku statistika tegemiseks riive andmesubjektide eraelu puutumatusele põhiseaduspärane. Käesolevas eelnõu seletuskirjas ei analüüsita muude võimalike põhiõiguste riivete proportsionaalsust peale andmesubjektide eraelu puutumatuse riive. Kuna kõikide muudatusettepanekute eesmärk on võimaldada Statistikaametil töödelda riikliku statistika tegemisel andmesubjektide mobiilseadmete asukohaandmeid ilma andmesubjektide nõusolekuta töödeldes, analüüsitakse kõikide muudatusettepanekute põhiseaduspärasust kogumis. Riive põhiseaduspärasus Riive proportsionaalsus PS § 11 teise lause kohaselt peavad põhiõiguste piirangud olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas. Tulenevalt Riigikohtu praktikast kontrollitakse riive põhiseaduspärasust kolmeastmeliselt. Kõigepealt kontrollitakse abinõu sobivust, siis vajalikkust ja seejärel proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Sobivus Riigikohtu praktika kohaselt on sobiv abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Seejuures ei ole Riigikohtu praktika kohaselt nõutav, et abinõu eesmärgi absoluutse kindlusega saavutaks. Piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas, vahendiga, mis seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Sobivuse tuvastamisel tuleb lähtuda seaduse vastuvõtmise hetkest ja arvestada seadusandja teadmisi sel hetkel. Riikliku statistika seaduse § 1 lõike 2 kohaselt on riikliku statistika eesmärk kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks. Seega on riikliku statistika tegemine vajalik, pidades silmas eesmärki anda kogu ühiskonnale vajalikku teavet ühiskonna olukorra ja arengu kohta. Mobiilseadmete asukohaandmete analüüsimisel ja nende andmete kõrvutamisel muudest andmeallikatest ja andmekogudest saadud andmetega on Statistikaametil võimalik teha riiklikku statistikat täiendavat andmeallikat kasutades ja saada täpsemaid andmeid isikute elukohtade ja leibkondade kohta. Sealhulgas t ulenevalt määrusest nr 763/2008 on Statistikaametil kohustus edastada Euroopa Komisjonile ( Eurostatile ) piisavalt usaldusväärseid, üksikasjalikke ja võrreldavaid andmeid rahvastiku ja eluruumide kohta, et võimaldada ühendusel täita ülesandeid, mis talle on määratud, eelkõige asutamislepingu artiklitega 2 ja 3. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine aitab Statistikaametil täita talle pandud kohustust varustada ühiskonda asjakohase, ajakohase ja täpse statistikaga, sest mobiilseadmete asukohaandmete kasutamine aitab tõhustada ja täpsustada statistika tegemist. Riikliku statistika tegemine on v ajalik kogu ühiskonna huvides. Kvaliteetse riikliku statistika tegemine varustab ühiskonda vajaliku teabega, mis on vajalik ühiskonna arengu planeerimiseks ja vajalike poliitiliste otsuste tegemiseks. Riikliku statistika kvaliteedi tagamiseks on aga vaja töödelda mobiilseadmete asukohaandmeid, sest ilma nende andmete töötlemiseta oleks riikliku statistika kvaliteet madal am , sest registripõhised andmed ei ole Eestis veel statistika tegemiseks piisava kvaliteediga , seda ennekõike REGREL korraldamiseks . Seega on mobiilseadmete asukohaandmete lubatavuse sätestamine kehtivas seaduses sobiv meede taotletava eesmärgi saavutamiseks. Kuna mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel ning nende andmete võrdlemisel teistest andmekogudest saadud andmetega saab Statistikaamet teha täpsemaid statistilisi järeldusi, sest võrreldavate andmete hulka lisanduks uus andmeallikas, siis on mobiilseadmete asukohaandmete lubatavuse sätestamine kehtivas seaduses sobiv meede taotletava eesmärgi saavutamiseks . Vajalikkus Tulenevalt Riigikohtu praktikast on abinõu vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Praegusel juhul on põhjenda tud , et täpse statistika tegemine isikute eraelu puutumatust vähem koormava abinõuga ei oleks võimalik saavutada, sest Statistikaameti praktika kohaselt ei avalda isikud andmekogudes, näiteks Rahvastikuregistris tõele vastavaid andmeid. Kuigi Statisti kaamet on teavitanud, et 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse l on küsitluse korraldamine problemaatiline, siis ka küsitluste läbiviimisel nimetavad paljud leibkonnad enda elukohana tavapäraselt Rahvastikuregistrisse kantud elukoha, mis aga paljudel juhtudel ei ole isiku tegelik elukoht. Selliste ebaõigete andmete kasutamine ei võimalda aga Statistikaametil täita oma ülesannet täpse ning asjakohase statistika tegemisel. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemise korral saaks Statistikaamet teada aga andmed isikute tegelike elukohtade kohta, mis võimaldaks Statistikaametil koondada täpsed ning tõele vastavad statistilised andmed. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb vajalikkuse kriteeriumi hindamisel analüüsida ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes. Määruse nr 223/2009 artikkel 2 sätestab Euroopa statistika arendamist, tegemist ja levitamist reguleerivad statistikaalased põhimõtted. Määruse nr 223/2009 artikkel 2 lõige 1 punkt f sõnastab kulutasuvuse põhimõtte. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine on vajalik ka riikliku statistika tegemise kuluefektiivsuse tagamisel. Määruse nr 223/2009 kohaselt tuleb statistika tegemisel ressursse kasutada optimaalselt ja andme te esitamis e koormust minimeerida. Võimaluse korral peab nõutav teave olema kergesti kättesaadav olemasolevatest dokumentidest või allikatest. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine aitab minimeerida andme te esitamis e koormust. Statistikaamet ei pea isikute e lukohaandmete teadasaamiseks läbi viima täiendavaid küsitlusi, sest saaks vajalikud andmed kätte mobiilteenuse osutajatelt . Mobiilteenuse osutajatel on juba olemas andmesubjektide asukohaandmed ning nende edastamisel Statistikaametile saab Statistikaamet kasutada juba olemasolevaid andmeid, minimeerides andme te esitamis e koormust. Arusaadavalt oleks andmesubjektide eraelu puutumatust vähem riivav vahend küsitluse läbiviimine, mille käigus Statistikaameti küsitleja küsi b andmesubjektilt statistika tegemiseks vajalikke andmeid. Sellisel juhul oleksid andmesubjektid vabad valima, kas ja milliseid andmeid nad Statistikaametile avalikustada soovivad. K üsitluse läbiviimine ei oleks aga täpse statistika tegemise eesmärgi saavutamiseks sama kohane meede kui mobiilseadmete asukohaandmete kasutamine. Statistikaameti senise praktika kohaselt ei avalda andmesubjektid küsitlusel alati tõele vastavaid andmeid, mistõttu on statistikaandmed küsitlusele tuginedes ebatäpsemad kui mobiilandmete kasutamisel . K üsitluste läbiviimine on andmesubjektidele koormavam , sest on ajakulukam. Mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel ei pea andmesubjektid ise täiendavaid toiminguid tegema, vaid nende asukohaandmed edastatakse Statistikaametile automaatselt. Kolmandaks, küsitluste läbiviimine oleks koormavam üldsusele, sest küsitluste läbiviimine on palju ajakulukam ning kallim kui mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine. Küsitluste läbiviimisest loobumise üks eesmärke on vähendada riigi halduskoormust. Eesti on maailmas tuntud e-riigina. Eesti infoühiskonna 2020 arengukava kohaselt Eesti infoühiskonna arengukava üld ine eesmärk hästi toimiva keskkonna loomine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis tõstab majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Kuigi Eesti infoühiskonna 2020 arengukavas ei tooda ettepanekuid konkreetselt seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtuga riikliku statistika tegemise eesmärgil, aitab mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine riikliku statistika tegemisel saavutada riigivalitsemise tõhusust. Seega järeldub kokkuvõttes, et mobiilseadmete asukohaandmete töötlemine riikliku statistika läbiviimiseks on vajalik, sest muude, andmesubjektide eraelu puutumatust vähem riivavate meetmega, ei ole võimalik saavutada samaväärselt efektiivset tulemust täpsete, asjakohaste ja ajakohaste statistiliste andmete koondamisel. Mõõdukus Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Selleks, et riive andmesubjektide eraelu puutumatusele mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel oleks proportsionaalne, peab esiteks olema täidetud eesmärgipärasuse põhimõte. See tähendab, et kohalduva seadusega võiks olla lubatud asukohaandmete töötlemine riikliku statistika tegemiseks eeldusel, et enne asukohaandmete töötlemist sõnastatakse iga kord konkreetne statistiline eesmärk, mille ks asukohaandmeid töödeldakse. Asukohaandmete töötlemine riikliku statistika tegemiseks peab olema piiratud selle konkreetse eesmärgiga ning asukohaandmete edasine säilitamine ja hilisem töötlemine uutel teaduslikel ja statistilistel eesmärkidel ei ole lubatud, sest sellisel juhul ei oleks täidetud isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse nõue. Eelnõuga esitatud õigusliku lahenduse kohaselt tuleb andmed pärast eesmärgi saavutamist kustutada. Seega on täidetud riive mõõdukuse kriteerium. Eelnõus esitatud õigusliku lahenduse kohaselt ei oleks Statistikaametil õigus ligipääsule asukohaandmete pikema ajaperioodi jooksul, sest riikliku statistika tegemiseks elukoha tuvastamisel või kontrollimisel ei ole andmesubjektide asukohaandmete töötlemine pikema ajaperioodi jooksul vajalik ega mõõdukas. Seega on riive mõõdukas, sest üksnes mõne konkreetse ajahetke osas asukohaandmete töötlemine aitab Statistikaametil täita ülesannet täpse ja asjakohase statistika tegemisel, kuid ei piira ebaproportsionaalselt andmesubjektide õigusi, sest Statistikaamet saaks üksnes väga piiratud andmed, mis on vajalikud statistika tegemiseks. Andmesubjektide põhiõiguste riive intensiivsust vähendab ja mõõdukust aitab tagada töötlemise läbipaistvus . See tähendab, et mobiilseadmete asukohaandmete töötlemisel peab Statistikaamet avaldama andmesubjektidele põhjaliku ning igakülgse teabe selle kohta, kuidas ja millistel eesmärkidel andmesubjektide andmeid töödeldakse, sealhulgas, kui pikk on andmete säilitamise tähtaeg ning milliseid töötlustoiminguid andmetega täpselt tehakse. Kui kõikide andmesubjektide eraldi teavitamine osutub keeruliseks või võimatuks, peaks Statistikaamet tegema andmesubjektidele teabe nende mobiilseadmete asukohaandmete töötlemise kohta teatavaks teiste kanalite kaudu, näiteks Statistikaameti veebilehe kaudu või muul viisil avaliku teavitamise kaudu. Eelnõus esitatud õigusliku lahenduse kohaselt on riive andmesubjektide eraelupuutumatusele mõõdukas, sest Statistikaamet saaks väljapakutud õigusliku lahenduse kohaselt juurdepääsu üksnes piiratud asukohaandmetele , mobiilseadmete asukohaandmetele konkreetsetel hetkedel, aga mitte pikema aja jooksul, juurdepääs asukohaandmetele oleks lubatud üksnes konkreetsetel statistilistel eesmärkidel ning pärast statistiliste andmete koondamist tuleks asukohaandmed pöördumatult hävitada ning põhiõiguste riive intensiivsust vähendab ja mõõdukust aitab tagada asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamine ja asukohaandmete töötlemise läbipaistvuse tagamine. 7 . Seaduse mõju d Mõju ulatus avaldub kolmes peamises osas: mõju halduskoormuse võimalikule suurenemisele sideettevõtjate jaoks , mõju teadmuspõhiste otsuste kiiremale teostamisele ja mõju olulise riikliku teenuse efektiivsuse kasvus . 7 .1 Mõju halduskoormusele Mõju ulatus Mõju halduskoormusele on negatiivne . Sideettevõtjate halduskoormus võib täiendavate andmete edastamisel riiklike statistikatööde teostamiseks tõusta. Halduskoormusele tervikuna hindab Statistikaamet koormuse mõju puudumist, kuna mitmed statistikatööd (n. transport, rahvastikusündmused, turism, jt) puhul vähenevad senised küsimustike mahud vastavate küsimuste võrra. Lähtudes peamisest sihtrühmast, kelleks on peamiselt rahvastiku- ja kaupade liikumise statistikasse senist sisendit andvad andmeesitajad, s aame minimaalse mõju suuruseks 5 000 töötundi, mille ulatuses vähendatakse andmeesitajate halduskoormust ühes kalendriaastas. Saavutatud töötundide säästu arvutus põhine b täna Statistikaameti poolt kogutavate andmestike hinnangulisel vähenemisel aastatel 2019-2022. Mõju võib osutuda riigis suuremaks. Mobiilsideoperaatoritele võib kaasneda lähtudes statistikatööst vähene investeeringukulu, mis on seotud operatiivbaasidest andmete töötlusega ning edastamisega Statistikaametile. Nimetatud investeeringu kulu teenuse eest (mitte andmete eest) on Statistikaamet valmis hüvitama vastavalt statistikatöö rahastusele . Rahandusministeerium ja Statistikaamet hind avad , et sideettevõtjatel ei tule andmete edastamiseks teha täiendavaid väljaminekuid, sest andmete edastamise võimalus on täna juba olemas. Kulu seisneb üksnes sideettevõtjate töötajate tööajas. Kaudselt võib hinnata, et ühe päringuga tegelemiseks kulub sideettevõtjal 72 tundi. Mõju avaldamise sagedus Mõju avaldub mobiilsideoperaatoritele andmeesitamise hetkel ja positiivne teabest lähtuv otsuse mõju peale andmete statistilist analüüsi ning edastamist teadmuspõhiste otsuste tegemiseks. Mõjutatud sihtrühma suurus Eestis on registreeritud ja omab mobiiliside pakkumise litsentsi 3 sideettevõtjat (seisuga 22.04.2020). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. 7 .2 Mõju teabe ühiskonna arengule Mõju ulatus Muutusel on infoühiskonnale suur positiivne mõju. Peamiseks ulatuslikuks mõjuks on rahvastiku paiknemise ja liikuvuse analüüsidest kaasnev majanduslik- ja sotsiaalne mõju. 2021 . aasta rahva ja eluruumide loenduse üheks lisatunnuseks on elanike tegeliku peamise asukoha tuvastamine ning selle kõrvutamine registreeritud elukoha andmetega. Antud lisatunnuse saamine on ühiskonnas väga kõrge kuluga (ligi 1 miljon eurot), mis mobiilside andmestike kasutamisel väheneks hinnanguliselt 10 korda. Mõju teadmuspõhiste otsuste kiiremale ja kvaliteetsemale teostusele on positiivne. Majandussubjektid, sh. andmeanalüüsiga tegelevad asutused, saavad kasu sellest, et kiiremini, kvaliteetsemalt tehtud riiklik statistika või isegi programmiväliste statistikatööde raames tellimisel tehtud statistiline analüüs saab olla aluseks parematele majandusotsustele. Täna ei suudeta ilma mobiilandmeteta reageerida kiiresti erinevatele kriisidele, ega töötada välja efektiivseid transpordilahendusi. Täiendavate andmete kaasamine võimaldab tuua kaasa märkimisväärse säästu taristu- ja infrastruktuuriprojektide planeerimisel. Erinevad uuringud on näidanud, et korrektse teabe olemasolul on lihtne parandada investeeringu tasuvust kuni 10%. Samuti mõjutab muudatuste tagajär g andmekvaliteet i ja andmete parem at kättesaadavus t infoühiskonna kiirema ks arengu ks . Üheks peamiseks mõju avald u mise viisiks on senisest kiirema statistika ja andmeanalüüsi tegemine . Statistiliste näitajate esitamine kiireneks osa näitajate puhul kuni 5 aastat , nt rahvastiku näit a jad. Koguhinnang kiirema statistika tegemiseks peamiste riiklike statistiliste näitajate puhul on keskmiselt 40 tundi näitaja kohta. Mõju avaldamise sagedus Mõju on pidev. Mõjutatud sihtrühma suurus Mõjutatud sihtrühmaks tuleb pidada kõiki avaliku huvide esindajaid, eelkõike ministeeriume. Detailsem ja ajakohasem rahvastikustatistika on aluseks praktiliselt kõikidele riigivalitsemise aspektidele. Olulise mõjuga on transpordi- ja turismisektor, kellele täiendav info annab olulist sisendit nii investeeringute toestamiseks kui tööde korraldamiseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eksisteerib risk, et mingis andmetöötluse faasis ei jälgita nõutud andmeturbereegleid; seda riski maandatakse kindlate kehtestatud andmetöötlusreeglitega, mida igakordselt järgitakse ja millest kinnipidamist auditeeritakse. 7 . 3 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Käesoleva seaduse muudatusega suureneb halduskoormus ning vähene investeeringu koormus (kaetakse Statistikaameti eelarvest) kolmele sideettevõtjale. Halduskoormus langeb erinevate küsimustike vähendamise kaudu ligikaudu 5000 ettevõtjal, ajalises mahus kuni 5000 töötundi aastas . Märkimisväärne ajaline sääst kaasneb mobiilandmestike kasutuselevõtuga rahva ja eluruumide loendusel, millega vähendatakse kogu rahvastiku küsitluses ajalist koormust 110 500 tunni ehk 12,7 kalendriaasta ulatuses. Andmekaitsealane mõjuhinnang Käesoleva eelnõuga asutakse seadustama elektroonilise side andmete töötlemist statistilisel ja teaduslikul eesmärgil, sellest tulenevalt hakkab riikliku statistika tegija töötlema mobiiliandmeid talle pandud avalike ülesannete täitmiseks seaduslikul alusel. Riikliku statistika tegija kogub andmeid statistikatöö tegemiseks, töötleb ja levitab konfidentsiaalseid andmeid RStS paragrahvides 31, 32, 34, 35 ja 38 nimetatud alusel. Samuti on statistilise konfidentsiaalsusega kaitstud andmete töötlemise reeglite rikkumise eest ette nähtud vastutus RStS § 40 alusel. Eelnevalt nimetatud seaduslik alus ja selle rakendamine peab tagama ja on seni taganud andmete töötlemise seaduslikkuse statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Statistikaametis rakendatakse rahandusministeeriumi valitsemisala infoturbepoliitikat, järgitakse infovarade kasutamise korda ja infosüsteemide kolmeastmelisele etalonturbe süsteemile kohaseid andmete kaitsmise meetmeid. Elektroonilise side andmed edastatakse Statistikaametile krüpteeritult kasutades turvalist andmeedastuskanalit ning lähtutakse parimatest infotehnoloogialastest praktikatest. Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel isikuandmete töötlemisel põhimõtet, s.o otseselt tuvastatavalt hoitakse isikuandmeid nii lühiajaliselt kui võimalik ja neile ligipääsetavus nii vähestele teenistujatele kui võimalik , et statistiline eesmärk oleks saavutatav. RStS § 32 lg 2 alusel võib Statistikaamet hoida füüsilise isiku üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse. Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli, andmestikud üle statistiliseks töötlemiseks pseudonüümitud kujul. Pseudonüümimise protsessi käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid ja nimed. Isikukoodid asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud isikukoodist ehk matemaatiliselt ei saa seda identifikaatorit tagasi pöörata isikukoodiks. Isiku identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi. Omavahelise seose tabelile on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid üksikud Statistikaameti teenistujad. Lisaks on andmete avaldamisel või levitamisel kasutusel statistiline konfidentsiaalsus ja anonüümimise reeglid, mis välistavad isikute otsese või kaudse tuvastamise. Riikliku statistika tegemiseks on mobiiliandmed vajalikud nii uudsete meetodite rakendamiseks kui ka olemasolevate andmete õigsuse kontrollimiseks. Nüüdisaegse andmeteaduse vaatest on uudsete andmeallikate kasutamine ainumõeldav statistika arendamiseks. Oht andmete õigusvastasele töötlemisele on madal, sest elektroonilise side ettevõtja ja riikliku statistika tegija rakendavad kõik vajalikud organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised meetmed andmete kaitsmisel. Eelnõu koostajatele teadaolevalt ei ole algatatud menetlusi, mis viitaksid andmete töötlemise õigusvastasusele andmete töötlemisel statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Andmekaitse tagamiseks on eelnõuga kavandatud täiendav meede, mille kohaselt Andmekaitse Inspektsioon hindab elektroonilise side andmetele juurdepääsu taotlemise ja edastamise tingimusi ja seaduslikkust. 9 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riiklike asutuste ja kohalike omavalitsuste kulud ja tulud võib jagada järgnevalt: 1. Asutuste ja kohalike omavalitsuste tulud, mis tulenevad andmete kvaliteedist ning põhjendatud juhtimisotsuste kvaliteedi paranemisest. Antud tulu ei ole võimalik otseste allikate arvel arvutada, kuna puudub riigisisene ülevaade, millises mahus jäävad teenuste tulud saamata lähtudes puuduvast andmekvaliteedist. 2. Oluline sääst avalike kulutuste kokkuhoiul mahus kuni 1 000 000 eurot kaasneb andmestike kasutamisel elanike püsivate asukohtade hindamisel rahva ja eluruumide loenduse osana. Käesolevaga on oluline märkida, et kulutuste kokkuhoidu on hinnatud vaid 2021 aasta mahus, kogusääst pikemas perioodis võib osutada veelgi suuremaks. 3. Andmekaitse Inspektsiooni seisukoha andmine adressaadi, s.o riikliku statistika tegija või sideettevõtja taotlusel, elektroonilise side andmetele juurdepääsu taotlemise ja edastamise tingimuste ja seaduslikkuse kohta ning selle menetlemine on kaetud inspektsiooni riigieelarvelistest vahenditest, kuna mobiiliandmete töötlemiseks kavandatavate taotluste maht on hinnanguliselt üks kuni kolm taotlust aastas ühe sideettevõtja kohta ning ei välju Andmekaitse Inspektsiooni põhiülesannete raamest . 10 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. sep tembril. 11 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele. Arvamuse avaldamiseks EP, RK, kohtud, AKI ja ITL .
Saatja: Keir Pool <
[email protected]>
Saadetud: 21.05.2020 14:54
Adressaat: AKI info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; JM info Shared
MB <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: Raido Roop <
[email protected]>; Raigo Uukkivi
<
[email protected]>; Mart Mägi <
[email protected]>
Teema: Riikliku statistika seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu
Tere
Saadame teile arvamuse ja ettepanekute esitamiseks riikliku statistika
seaduse, elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse
muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada töödelda
sideteenuse osutamise käigus loodud või saadud andmeid riikliku
statistika tegemiseks. Arvamust eelnõu kohta ootame 05.06. Eelnõu läheb
hiljem ka ametlikule kooskõlastusringile.
Lugupidamisega
Keir Pool
EELNÕU Riikliku statistika seaduse , elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku statistika seaduse muutmine Riikliku statistika seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklik statistika käesoleva seaduse tähenduses on kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistav teave, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi võ i programmivälise statistikatöö raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. “ ; 2) paragrahvi 4 lõi ge t 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses : „ Programmiväline statistikatöö on riiklik statistika käesoleva seaduse tähenduses. “; 3 ) paragrahv i 5 lõi g e 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Andmeesitaja käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, välismaa äriühingu Eestis asuv filiaal, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik, kohtutäitur, notar, vandetõlk ja sideettevõtja elektroonilise side seaduse tähenduses, kes on kohustatud esitama andmeid riikliku statistika tegijale või kellelt kogutakse andmeid riikliku statistika tegemiseks. “; 4 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : „ (1) 1 Andmeesitaja on kohustatud esitama riikliku statistika tegijale tema poolt taotletud andm e d riikliku statistika tegemiseks. “; 5) paragrahvi 20 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 ) Andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine ainult teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik edastab tema valduses olevad andmed Statistikaametile ja Statistikaamet töötleb ja edastab saadud andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teadusasutusele või avaldab andmed kokkuvõtliku ja üldistatud teabena. “; 6 ) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 5) Rahvaloenduse andmeesitaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähemalt 15-aastane isik või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku andmekogu vastutav või volitatud töötleja või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu volitatud töötleja või sideettevõtja elektroonilise side seaduse tähenduses. “; 7 ) paragrahvi 25 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Eluruumide loenduse andmeesitaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eluruumi elanik või omanik või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku andmekogu vastutav või volitatud töötleja või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu volitatud töötleja või sideettevõtja elektroonilise side seaduse tähenduses. “; 8 ) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ ( 1 ) 1 Käesoleva seaduse ja elektroonilise side seaduse alusel sideettevõtjatelt saadud asukoha andmed kohustub riikliku statistika tegija kustutama kohe pärast statistilise või teadusliku eesmärgi saavutamist, kuid mitte hiljem kui 6 kuu möödumisel asukohaandmete saamisest. “ . § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 9 ) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada üksnes kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandale isikule, välja arvatud käesol eva seaduse §-des 112, 112 2 , 113, 114 1 ja 114 2 sätestatud juhul. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta. “; 1 0 ) paragrahvi 10 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sideettevõtja kohustus ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või on vajalik riikliku statistika tegemiseks. “ ; 1 1 ) paragrahvi 105 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kliendi asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud käes oleva seaduse §-des 104, 111 1 ja 112 2 võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks . “ ; 1 2 ) paragrahvi 105 täiendatakse lõi kega (2 1 ) järgmises sõnastuses : „ (2) 1 Riikliku statistika tegija võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekuta statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul. “; 1 3 ) paragrahvi 111 1 lõig e t 1 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses : „ 7) riikliku statistika seaduse alusel riikliku statistika tegijale statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks isiku otsest või kaudset tuvastamist mittevõimaldaval kujul avalikus huvis avalike ülesannete täitmiseks . “; 1 4 ) seadus t täiendatakse paragrahvi ga 112 2 järgmises sõnastuses: „ § 112 2 . Riikliku statistika tegijale teabe andmise kohustus (1) Riikliku statistika tegijal on õigus nõuda sideettevõtjalt talle riikliku statistika seadusega ja muude talle kohalduvate seadustega pandud ülesann ete täitmiseks vajalikku teavet. Riikliku statistika tegija nõutav teave peab olema ülesande täitmise ks vajalik ja proportsionaalne. (2) Sideettevõtja on kohustatud andma riikliku statistika tegijale talle riikliku statistika seadusega ja muude talle kohalduvate seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, välja arvatud teavet konkreetsete sõnumite kohta, ja sideteenuse kasutajat puudutavaid andmeid, mille avaldamine on piiratud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107. (3) Taotlus teabe või dokumendi saamiseks tuleb vormistada kirjalikult. Taotluse esitaja peab taotluses esitama selgitused, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Riikliku statistika tegija peab taotluses andma sideettevõtjale teabe esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva teabe nõude kättesaamisest arvates. “. § 3 . Isikuandmete kaitse seaduse muutmine Isikuandmete kaitse seaduses tehakse järgmine muudatus : 1 5 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõi k ega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda statistilisel ja teaduslikul eesmärgil järgides elektroonilise side seaduses ja riikliku statistika seaduses sätestatud nõudeid kuni andmetöötluse eesmärgi saavutamiseni ning anonüümsete andmete avaldamiseni. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib ja annab hinnangu sideettevõtete andmetele juurdepääsu taotlemise ja andmise tingimuste vastavusele statistilisel ja teaduslikul eesmärgil töötlemiseks. “ § 4 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 20 20 . aasta 1. septembril .