dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 70)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. mai 2020
Viit
1.15-4/20-3352-1
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-4 Riigikogu liikmete arupärimised
Toimik
1.15-4/2020
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
4. juuni 2020

Failid

  • 📎20-01205-2.pdf1 KB
  • 📎Elektrituruseaduse_eelnõu_156SE_kohta.asice464 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 20.05.2020 / 2-3/14-70 ; Riigikantselei / 21.05.2020 / 7-1.2/20-01205 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 70) Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun majandus- ja taristuministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 04.06.2020 Lisainfo: Jevgeni Ossinovski küsimus elektrituruseaduse eelnõu 156 SE kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 21.05.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Lp hr Taimar Peterkop 20.05.2020 nr 2-3/14-70 Riigisekretär Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski esitatud kirjaliku küsimuse majandus- ja taristuminister Taavi Aasale. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: kirjalik küsimus ja lisa kaheksal lehel Anita Möldre 631 6338, [email protected] Taavi Aas Majandus- ja taristuminister 20. mail 2020 KIRJALIK KÜSIMUS Lugupeetud majandusminister! Vabariigi Valitsus on algatanud Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE). Eelnõu esimesel lugemisel jäi enamik Riigikogu liikmete poolt esitatud küsimustest kahjuks adekvaatse vastuseta sinu poolt. Kõnealune eelnõu suurendab kõigi Eesti elektritarbijate igakuiseid arveid, panustamata seejuures absoluutselt pikaajalisse energiapöördesse. Eelnõu seletuskirja ning sinu poolt esimesel lugemisel toodud eelduste kohaselt1 saame järeldada, et taastuvenergiatoetus kasvab Narva jaamades puidu põletamise subsideerimisel 7,5 miljoni euro võrra aastas. See moodustab ligi kümnendiku tänasest taastuvenergia-toetuste kogumahust. Taastuvenergiatoetuste mõte on ergutada uusi investeeringuid, meelitada ettevõtteid looma riigis uusi taastuvenergiavõimsusi, mis ilma toetuseta jääksid loomata, aga mis jäävad taastuvenergiat looma ka pärast toetusperioodi lõppu. Eesti Energia põlevkivikateldes puude põletamise subsideerimine maksab kinni kunagisi kahjumlikke fossiilenergia investeeringuid2, selle tulemusena ei teki uusi roheenergia tootmisvõimsusi ning taastuvenergia tootmine jaamades lakkab koos toetuse lõppemisega. Ida-Virumaalt pärit inimesena kindlasti pean oluliseks sotsiaalmajanduslikke probleeme piirkonnas. Ma olen kindlasti seda meelt, et riik peaks toetama Ida-Viru piirkondliku majanduse mitmekesistamist ning tugevdama ka sotsiaalset turvavõrku. See küll ei tähenda, et igasugune rahaeraldus mõistlik oleks või täidaks pikaajalist eesmärki tagada stabiilsete ja hästitasustatud töökohtade olemasolu piirkonnas. Taastuvenergiatoetuste skeemi muutmiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Seletuskirja kohaselt on vastav taotlus juba esitatud. Seletuskirja autorid usuvad, et luba subsideerida puude põletamist Narvas antakse, kuna täna kehtiva riigiabi loa 6.12.2017 teatise punktis 90 viidatakse Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (EEAG) punktides 132-134 sätestatud võimalusele toetada olemasolevaid fossiiljaamasid biokütuste põletamisel. 1 Riik plaanib maksta Eesti Energiale 500 GWh puidust elektri tootmise eest 15 eurot MWh eest. 2 Palvet maksta kinni varasemaid halbu otsuseid kinnitasid Eesti Energia juhid Riigikogule 06.04.20 toimunud kahe komisjoni ühisistungil, põhjendades vajadust investeerida uude õlitehasesse. Hando Sutter: „Tänaste Eesti Energia juhtide suureks töö osaks on kaitsta Eesti riigi jaoks seda väärtust, mis on varasemalt ka enne tänase juhatuse aega investeeritud Ida-Virumaale ning kui oleks võimalik alustada tühjalt lehelt, siis oleks võimalus teha teistsuguseid otsuseid.“ Istungi protokoll on käesolevale kirjalikule küsimusele lisatud. 2 Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 147 palun vastata järgmistele küsimustele. 1. 7,5 miljoni euro suuruse riigiabi eest lubab Eesti Energia säilitada 100 töökohta üheks aastaks. See tähendab, et ühe töökoha säilitamise subsiidiumi suuruseks on 6250 eurot kuus. Sellest rahast kulub nimetatud 100 töötaja palkadele ligi 3 korda vähem. Kas kaalusite ka teisi viise energeetikute toetamiseks, mis jätaks suurema osa toetusest inimestele, suurendamata seejuures metsaökosüsteemide kahjustamist? 2. Seletuskirja kohaselt saab põlevkivikateldesse lisada elektritootmisel puitu maksimaalselt kuni 50% ulatuses. Seega subsideerib eelnõuga ettenähtud puidupõletamise lubamine Narva kateldes kaudselt põlevkivist elektri tootmist, mis on viimase pooleteise aasta jooksul olnud konkurentsivõimetu. Kui palju kasvavad seaduse jõustumisel eelduslikult Eestis põlevkivist elektri tootmise emissioonid? Teisisõnu, kui palju vabaneb subsideeritud puiduga koos põlevast põlevkivist minimaalselt kasvuhoonegaase? 3. Kuidas on selle eelnõu või muu õigusliku mehhanismiga tagatud EEAG punkti 134 tingimuste täitmine? Sätte kohaselt tuleb riigil esitada tõendid, et ilma biokütuste põletamise riigiabita võetakse samas jaamas kasutusele fossiilkütused. Tuleb luua ka järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas fossiilkütuste kasutamine on biomassi kasutamisest soodsam. Teame, et seoses kõrge CO2 hinnaga, mis suurendab oluliselt põlevkivielektri omahinda, on juba enam kui aasta jooksul põlevkivikatlad enamuse ajast seisnud. Seega, on tõsiasi, et puidu põletamise subsiidiumita ei ole realiseerunud oht, et hakatakse põletama põlevkivi. Samas kinnitab eelnõu seletuskiri, et juhul kui nimetatud subsiidium sisse viiakse, hakatakse põlevkivi taas (koos puiduga) elektriks põletama. Nõnda kujuneb ju taastuvenergiatoetusest hoopiski fossiilenergiatoetus, mis ei ole kuidagi EEAG põhimõtetega kooskõlas. Millisel viisil on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meelest eelnõu kooskõlas EEAG punktiga 134? Mil viisil plaanitakse luua nõutav järelevalvemehhanism? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jevgeni Ossinovski Riigikogu liige Lisa: Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni 06.04.2020 ühisistungi protokoll. Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühise istungi protokoll nr 18 Eesti, videosild Esmaspäev, 06. aprill 2020 Algus 11.10, lõpp 12.54 Juhataja: Sven Sester (esimees), Erki Savisaar (esimees) Protokollija: Elis Themas (konsultant) Võtsid osa: Majanduskomisjon Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal, Kai Rimmel Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Henrik Mägi (nõunik), Piia Schults (nõunik), Mari Tänav (konsultant) Keskkonnakomisjon Komisjoni liikmed: Yoko Alender, Peeter Ernits, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Jevgeni Ossinovski, Siim Pohlak, Üllar Saaremäe, Mart Võrklaev Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik), Kristel Kits (konsultant) Puudus: Majanduskomisjon: Kalvi Kõva. Kutsutud: rahandusminister Martin Helme, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol ja sama osakonna juhtivanalüütik Kaupo Raag, Eesti Energia ASi juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja (2. päevakorrapunkt) Päevakord: 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 1. Nädala töökava kinnitamine Riigikogu majanduskomisjoni nädala (06.04.2020-12.04.2020) töökava Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine istung esmaspäev, 6.04.2020 kell 11:10 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine Komisjoni istung esmaspäev, 6.04.2020 1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõust (171 SE) ja sellega seotud eelnõudest rahandusministri vastutusvaldkonnas 2 2. Info ja muud küsimused Komisjoni istung teisipäev, 7.04.2020 kell 14.00 1. Arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõu (145 SE) kohta 2. Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) ning sellega seotud eelnõude tutvustus majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonnas. Ülevaade ettevõtluse toetuseks suunatud kriisimeetmete seisust 3. Ülevaade KredExi kriisimeetmetest ja nende rakendamisest 4. Info ja muud küsimused Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (06.04.2020-12.04.2020) töökava Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine istung esmaspäev, 6.04.2020 kell 11:10 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine Komisjoni istung teisipäev, 7.04.2020 kell 13.00 1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõust ja sellega seotud eelnõudest keskkonnaministri vastutusvaldkonnas 2. Arvamuse andmine rahandus-ja õiguskomisjonile - Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) (169 SE) – keskkonnatasude seaduse muutmine; Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) (170 SE) – looduskaitseseaduse, veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmine 2. Info ja muud küsimused Otsustati: 1.1. Kinnitada nädala töökava Majanduskomisjon (konsensus: Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Kristen Michal, Kai Rimmel, Sven Sester). Keskkonnakomisjon (konsensus: Yoko Alender, Igor Kravtšenko, Erki Savisaar, Mart Võrklaev). 2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine Rahandusminister Martin Helme andis ülevaate uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurenemisest. Eesti Energia aktsiakapitali suurenemine otsustati ära eelmise aasta suvel ja pandi kirja 2020. aasta riigieelarvesse. Otsus oli tingitud sellest, et kuigi Eesti Energia arendab tuuleenergiat turult saadud rahaga, on fossiilenergia ehk õli rahastamine keerulisem. Samas teenivad Eesti Energiale tulu tuuleenergia, õli tootmine ja jaotusvõrk, ent põlevkivi elekter hästi tulu ei teeni. Põlevkivi suunamine elektritootmisest õli tootmisesse on strateegiline valik, kuna põlevkivi ei ole ka CO2 kaubanduses samamoodi sees nagu elektri tootmine ning see on tasuv siis, kui nafta hind on üle 40 dollari. Praegusest kriisist tulenevalt on põhjalikult arutatud, kas enam kui pool aastat tagasi tehtud otsused on asjakohased ning leitud, et õlitehase ehitamisega tuleks edasi minna, kuna esiteks pole mingit realistlikku põhjust karta, et nafta hind jääb nii madalaks nagu ta on hetkel ning samuti on arvestatud ka sellega, et kui täna hakatakse õlitehast ehitama, siis tööle hakkab tehas 3 aasta pärast. Lisaks on hetkel ehitamiseks soodne aeg, kuna ehitus on odavam kui näiteks eelmisel kuul. Oluline 3 on märkida, et tegemist on Eesti riigi rahvusliku loodusressursi väärindamisega ning ei saa unustada, et põlevkivi sektor on sama suur või isegi kohati suurem kui turismisektor ning väga suures osas on sealt saadav tulu eksporditulu. Olemasolevate kaevanduste jätkuv ekspluateerimine on mõistlik nii majanduslikus, kui ka sotsiaalmajanduslikus plaanis. Samas on õlitehase ehitamisele ka vastuargumente. Näiteks majanduslik küsimuse püstitamine, mis tuleb muutunud oludes läbi vaadata. Kui valitsus tegi raha eraldamise otsuse, siis andis ta ka ülesande Rahandusministeeriumile ja Eesti Energiale teha uuesti tasuvusanalüüs. Lisaks on ka ideoloogilised argumendid: kas me usume, et fossiilkütusel on tulevikku ning kui jõuliselt muutub jätkuvalt roheline agenda. Samas tänasel päeval Eestis vastu võetud agenda majandusarengukavad ja kõik CO2 eesmärgid ei anna mingit põhjust arvata, et põlevkivi investeering ei hakkaks toimima. Eesti eesmärgid on olnud mitmeid aastaid ambitsioonikamad kui Euroopas laiemalt ning nende eesmärkide sees on võimalik õlitehase investeering ära teha. Jüri Jaanson soovis teada, mis seos on õlitehase rajamisel praeguse kriisiga ning miks seda nii kiiresti menetlema peab. Martin Helme vastas, et otsus on küll vastu võetud varem, kuid kriis sundis üle vaatama, kas selle tegevusega jätkamine on praegu mõistlik ning ministeeriumi hinnangul on see mõistlik. Samuti seisneb praegu kogu valitsuse majandusplaan ja eelarveplaan selles, et stimuleerida majandust ja tuua investeeringuid ettepoole ning teha kõikvõimalikud tegevused, mis on plaanis, võimalikult kiiresti ära, sest see hoiab majandust käimas. Kriisi situatsioonis on leitud, et antud tööstusharul ei saa lasta välja surra. Kaie Karniol täiendas, et antud investeering on jõudnud sellisesse järku, et on õige aeg otsus langetada ning see ei ole kriisiga seotud. Antud tehase rajamist on pikka aega ette valmistatud ning jõutud nõukogus sinnamaale, et nüüd on otsuse tegemiseks õige aeg. Yoko Alender uuris, millal on viimane hetk otsustada õlitehase rajamise otstarbekuse üle ning kas Eesti Energial on õigus see suurenenud aktsiakapital suunata ümber majanduslikult mõistlikumatesse projektidesse, juhul kui nafta hind ja ülejäänud keskkond ei soodusta õlitehase rajamist. Martin Helme vastas, et otsus on tegelikult tehtud ja maikuu jooksul peaks valmima uus tasuvusanalüüs ning kui see näitab, et kõik stsenaariumid on pankrotistsenaariumid, siis vaadatakse antud otsus uuesti läbi. Kuid esialgne hinnang kartmiseks põhjust ei anna. Raha eraldatakse Eesti Energiale just õlitehase rajamiseks, kuna kõik ülejäänud investeeringud on roheinvesteeringud ning tegemist on ühe osaga põlevkivi elektrist väljumiseks. Põlevkivi elektrist väljumine aga ei tähenda põlevkivist väljumist. Annely Akkermann arutles, et 2020. aasta eelarve vastuvõtmisel räägiti pikalt eelrafineerimistehasest ning talle jäi mulje, et õlitehas ongi eelrafineerimistehas ning minister vastas Riigikogu liikmete küsimustele, et järgmise aasta alguses tehakse kindlasti finantsotsus, kuid kuidagi on see läinud teistpidi. Martin Helme selgitas, et tegemist on kahe erineva projektiga. Eelrafineerimistehas on see, mida kogu sektor teeb ühiselt ning kus oleks osapoolteks Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja võibolla ka Kiviõli Keemiatööstus ning selle hind on suurem ja jaguneks ära erinevate osapoolte vahel. Eelrafineerimistehase mõte on see, et tegemist oleks põlevkiviõli kvaliteedi tõstmise tehasega, mis ostab sisse Eestis toodetud põlevkivi ja müüb selle neile tootjatele tagasi ning tootjad ise turustavad seda edasi. Seda otsust tänaseks langetatud ei ole. Praegu käib jutt õlitehasest, kuna ka sellele õlile, mida praegu toodetakse ning mis ei ole eelrafineeritud, on olemas turg ja nõudlus. Eesmärgiks oleks, et laiendaksime sortimenti ja sellega laiendataks ka võimalust leida ostjaid sellele kaubale. Samuti antaks sellega kaubale kõrgem lisandväärtus, ehk väärindataks seda, ent neid kalkulatsioone praegu alles tehakse. Jevgeni Ossinovski uuris vastutuse kohta, kuna Auvere elektrijaamaga juhtus kunagi nii, et juhtkond ütles, et see on väga riskantne ja ebamõistlik otsus, ent üldkoosolek leidis, et seda siiski tuleks ehitada. Pärast tuli varasid 200 miljonit alla hinnata, et kuidagigi sellist otsust 4 õigustada. Püüdes hinnata aastat 2024, kui õlitehas teatud riskide realiseerumisel ei käivitu ja seda tuleb 280 miljonist poole võrra alla hinnata, siis oleks oluline praeguse seisuga teada saada, kas see oli üldkoosoleku suunis ettevõttele, või ettevõtte juhatuse palve üldkoosolekule. Martin Helme vastas, et õlitehase rajamise projekt on ettevõtte enda strateegilise plaani osa. Olles tutvunud numbritega, toetab minister seda otsust ning on valmis ka vastutust võtma. Mis puudutab Auvere elektrijaama, siis probleem on pigem tehnoloogiaga möödapanek, kuna Auvere elektrijaama ehitamisel oli põlevkivi asemel arvestatud kivisöega ning sellest tekkis mitmeid muresid, mille eest on ehitaja korduvalt suuri trahve maksnud. Siiski on vastutuse küsimus oluline. Hando Sutter parandas, et Auvere jaama ei ole 200 miljoni euro võrra alla hinnatud, vaid kunagi oli debatt selleks, et kui taastuvenergia toetust ei anta, võib see nii minna. Tegelikult on Auvere jaama 50 miljonit eurot alla hinnatud. Tänaste Eesti Energia juhtide suureks töö osaks on kaitsta Eesti riigi jaoks seda väärtust, mis on varasemalt ka enne tänase juhatuse aega investeeritud Ida-Virumaale ning kui oleks võimalik alustada tühjalt lehelt, siis oleks võimalus teha teistsuguseid otsuseid. Sellest tulenevalt on vastutajaid päris palju. Praegustes oludes on Eesti Energia juhatus soovitanud teha investeeringut õlitehasesse. Juhatus lähtub oma tegevuses ka näiteks Eesti energiamajanduse arengukavast ja paljudest teistest Eesti tulevikku ja arengut puudutavatest dokumentidest, mis on kinnitatud ka enne praegust valitsust. Samamoodi on strateegiaga, mis on kinnitatud ning lisaks sellele on õlitehase mõttega käidud läbi ka nõukogust, kus on toimunud sisuline debatt. Lisaks on see teema olnud valitsuses. Seega on väga mitu instantsi seda otsust vaadanud ja tänaseks on see otsus olemas. Väino Kaldoja lisas, et omaniku esindaja põhiootustes on sees põlevkivi väärindamine, mida saab väärindada kahel juhul. Esiteks on elektri tootmine ning teiseks on põlevkivikeemia ehk õli tootmine. Tänaseks on teada elektri probleemid, milleks on CO2 kõrge hind. Kui kaevandada põlevkivi vähem, tõuseb põlevkivi omahind ning siis on põlevkivist elektri või õli tootmine liiga kulukas. Selleks, et põlevkivist midagi teha saaks, tuleb sinna juurde investeerida, et hoida põlevkivi kaevandamine tasemel, mis lubaks saavutada põlevkivi omahinnaks hinda, millega ollakse suutelised lõpptoodanguga turule minema. Eesti Energia ASi juhatuse esimees Hando Sutter andis ülevaate, miks uue Enefit280 õlitehase rajamiseks on praegu õige aeg (lisa 1). Väino Kaldoja lisas juurde, et õlitehase ehitamiseks peab andma projekteerimis- ja ehitusloa kohalik omavalitsus, siinkohal Narva-Jõesuu linn, kes sai kõige suuremast investeerimisregioonist eelarvelisi vahendeid 40 inimese eraisiku tulumaksu arvelt, kes elavad Narva-Jõesuu valla territooriumil ja käivad Eesti Energias tööl. Sellest tulenevalt ütles vald aastaid, et ei anna detailplaneeringu luba, kuna nad ei saa sellest kasu. Pärast seaduseelnõu muudatust määrati ümber ressursitasusid nii, et neid jagatakse kaevandamise, tootmise, ladustamise kui ka reostuse järgi. Tänu sellele hakkas kohalik omavalitsus Eesti Energia käest rohkem vahendeid saama ning soovis ka õlitehase investeeringut. Jevgeni Ossinovski tundis huvi, millise naftahinnaga on arvestatud tasuvusanalüüsis. Samuti tõi ta välja, et Jaanus Purga on kirjutanud arvamusartikli ning sellega seoses soovis ta teada, miks on öeldud, et Viru Keemia Grupp suudaks samamahulist tehast ehitada kaks korda odavamalt kui Eesti Energia ning arutles, et olukord, kus aeglaselt miljardi euro amortiseerimiseks on vaja kolmsada miljonit juurde lisada on lock-in, ehk selle asemel, et töötada välja süsteemne plaan nii Ida-Virumaa inimeste, Eesti Energia kui ka Eesti riigi jaoks, kuidas põlevkivist väljuda, tehakse hetkel täiendavaid investeeringuid selleks, et end veel rohkem kinni panna. Jaanus Purga väidab artiklis, et selleks, et see asi ära käitada, tuleb sajandi lõpus järgmine lock-in teha, milleks on uus Kiviõli kaevandus, mille avamine maksab 300 miljonit eurot ning uuris, kas antud väide on tõene. Viimaks arutles ta selle üle, et Euroopa Liidus on vastu võetud otsus, et aastaks 2050 peaks olema saavutatud 5 kliimaneutraalsus ning sellest tulenevalt lähevad ülevaatamisele 2030. aastaks seatud eesmärgid, mida Eesti Energia on oma hinnangute aluseks siiani võtnud. Hando Sutter vastas, et see mis puudutab nafta hinnaprognoosi ja tasuvust on Eesti Energias pidevalt uuendamisel iga uue hinna väljavaatel, mida tehakse kvartaalselt. Praegusel juhul uuendatakse kogu strateegilist plaani, tehakse uus hinna sisend ja uuendatakse seda pidevalt. Teise küsimuse vastuseks tõi välja, et Jaanus Purga väide, et Viru Keemia Grupp suudaks samamahulise tehase ehitada kaks korda odavamalt on vale ning asju sellisel moel võrrelda ei saa. Eesti Energia on teinud väga detailse tehnoloogiate võrdluse ja Viru Keemia Grupi poolt kasutatav tehnoloogia on võrreldav Eesti Energia vana õlitehasega. Kolmanda küsimuse vastuseks sõnas ta, et Enefiti tehnoloogial põhinev õli tootmine ei ole maailma kõige saastavam tehnoloogia ning sellest võib saada ringmajanduse üks keskpunkt, mitte ainult Eesti jaoks, vaid kogu regioonile. See on täna parim asi, mida suudetakse põlevkivist teha. Samuti on vale väide, et uue kaevanduse maksumus oleks 300 miljonit eurot, kuna võimalik uus Kiviõli kaevandus rajataks koos Viru Keemia Grupiga ning tegemist oleks koostöö projektiga. Hinnanguliselt maksaks selle kaevanduse avamine 60 miljonit eurot. Viimase küsimuse vastuseks selgitas, et aastaks 2050 on kaks varianti: esiteks, et õlitehas on ennast tagasi teeninud ja maailm on globaalselt suutnud õli kasutamist vähendada, või teiseks, kui jätkuvalt õli on vaja ja tehas töötab, siis on leitud variant, kuidas tekkiv CO2 heide kokku korjata ja neutraliseerida. Viimane variant on juba täna võimalik, kuid hetkel on tehnoloogia liiga kallis. Eestis tegeleb antud teemaga 5 teadlaste gruppi, kellega tehakse koostööd. Väino Kaldoja lisas, et baseerutud on teadlaste arvamustele ja nende analüüsidele ja sellest lähtuvalt on tehtud otsused tehnoloogia valikul. Tegemist on Eesti tehnoloogiaga, mida on tänaseks suudetud ka välismaale müüa. Samuti tehakse koostööd Viru Keemia Grupiga ning ühiselt nähakse suuremat pilti, et saavutada turul vastuvõetavat väärtust. Jevgeni Ossinovski tõi välja, et kui räägitakse puhtast viisist kuidas väärindada põlevkivi, siis sellegipoolest on tegu ühe kõige saastavama vedelkütusega maailmas Euroopa Liidu ametliku arvestusmetoodika järgi. Samuti soovis teada, kas käesoleval hetkel püütakse põlevkivi kaevandamine lõpetada, rahva raha eest sinna valdkonda rohkem investeerida või nähakse ette, et järk-järgult väljutakse põlevkivist. Hando Sutter vastas, et võrrelda tuleb võrreldavaid asju ning kui võrrelda teisi naftatootmise liike, siis siin kuidagi negatiivselt põlevkivist toodetud õli silma ei paista. Põlevkivist toodetud vedelkütuste juures on probleemiks väävliheitmed, kuid Eesti Energia toodetud keskõli on konkurentsivõimeline. Täna on ilma rafineerimata õli väävliheite osakaal natuke üle 0,5%, mis on globaalselt selle aasta alusel kehtestatud standardis väävli limiit ning paljud tootjad seda ei saavuta. Jevgeni Ossinovski palus Hando Sutteril tõestada oma sõnu läbi arvutuste ning saata sellekohane info ka komisjonidele. Annely Akkermann soovis teada, kui suur osa on Eesti Energia bilansist seotud Utahi projektiga ja kas Jordaania projektist on lõplikult väljutud. Hando Sutter selgitas, et bilansis on Utahi projekt ligikaudu 30 miljonit dollarit ning Jordaania projektis on 10% osalus, mida tuleb omada pärast elektrijaama käivitamist veel viis aastat. Elektrijaam peaks käivituma sel aastal ning uue aasta alguses soovitakse minna Jordaania valitsusega läbi rääkima, et 10% osalust võõrandada. Peeter Ernits uuris, mida kujutab 500 uut töökohta endast ette ning soovis teada, mida tähendab keskkonnale ja majandusele kaevanduste uputamine. Samuti tundis huvi, kui reaalne on see, et Euroopa saaks aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Hando Sutter vastas, et 500 töökohta puudutavad kõige suuremas osas otseste töökohtadena kaevureid, keda on üle 200 inimese, lisaks opereerimisel ja hooldusel üle 100 inimese ning samuti lisanduvad kaudsed töökohad logistikas ning teenindavad töökohad. Kui kaevandus uputataks ning kivi maa alla jäetaks, siis seda osa põlevkivi Eesti kunagi kasutada ei saaks, samuti tuleks amortiseerida kaevandus nulli sel hetkel kui see uputataks. Keskkonnamõjusid suudetakse vältida, kuna sellega on juba arvestatud. Suuremad ja vanemad Euroopa Liidu riigid olid juba enne kriisi hädas aastaks 2020 paika pandud eesmärkide täitmisega. Sellest 6 tulenevalt on küsitav, kas aastaks 2050 kliimaneutraalsus saavutatakse. Jevgeni Ossinovski arutles, et riik peaks ära otsustama, mida ta teha tahab, kuna hetkel plaanitakse ehitada maksumaksja rahadest õlitehast ning tulevikus võibolla ka rafineerimistehast, kuid samas taotletakse Euroopa Liidust õiglase ülemineku fondist finantsvahendeid, et väljuda põlevkivist. Väino Kaldoja kommenteeris, et antud hetkel ei ole rafineerimistehas Eesti Energias arutlusel. Eesti Energia ei soovi olla rafineerimises tuumikinvestor, vaid tahetakse olla amortiseerija, kes amortiseerib neid vahendeid, mis täna kätte antud on. Hando Sutter lisas, et viimaste aastate jooksul on Ida-Virumaal toimunud struktuursed ja massiivsed muutused ning selle aja jooksul kui ta on olnud juhatuse esimees, on Eesti Energia töötajate arv vähenenud 2000 töötaja võrra ning viimase kolme aastaga on vähendatud emissioonide taset 50%. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Erki Savisaar Elis Themas juhataja juhataja protokollija
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel