Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 20.05.2020 / 2-3/14-70 ;
Riigikantselei / 21.05.2020 / 7-1.2/20-01205
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 70)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun majandus- ja taristuministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le
148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 04.06.2020
Lisainfo: Jevgeni Ossinovski küsimus elektrituruseaduse eelnõu 156 SE kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 21.05.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Taimar Peterkop 20.05.2020 nr 2-3/14-70
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski esitatud kirjaliku küsimuse majandus- ja
taristuminister Taavi Aasale.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu
kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus ja lisa kaheksal lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
20. mail 2020
KIRJALIK KÜSIMUS
Lugupeetud majandusminister!
Vabariigi Valitsus on algatanud Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE). Eelnõu
esimesel lugemisel jäi enamik Riigikogu liikmete poolt esitatud küsimustest kahjuks
adekvaatse vastuseta sinu poolt.
Kõnealune eelnõu suurendab kõigi Eesti elektritarbijate igakuiseid arveid, panustamata
seejuures absoluutselt pikaajalisse energiapöördesse. Eelnõu seletuskirja ning sinu poolt
esimesel lugemisel toodud eelduste kohaselt1 saame järeldada, et taastuvenergiatoetus kasvab
Narva jaamades puidu põletamise subsideerimisel 7,5 miljoni euro võrra aastas. See
moodustab ligi kümnendiku tänasest taastuvenergia-toetuste kogumahust.
Taastuvenergiatoetuste mõte on ergutada uusi investeeringuid, meelitada ettevõtteid looma
riigis uusi taastuvenergiavõimsusi, mis ilma toetuseta jääksid loomata, aga mis jäävad
taastuvenergiat looma ka pärast toetusperioodi lõppu. Eesti Energia põlevkivikateldes puude
põletamise subsideerimine maksab kinni kunagisi kahjumlikke fossiilenergia investeeringuid2,
selle tulemusena ei teki uusi roheenergia tootmisvõimsusi ning taastuvenergia tootmine
jaamades lakkab koos toetuse lõppemisega.
Ida-Virumaalt pärit inimesena kindlasti pean oluliseks sotsiaalmajanduslikke probleeme
piirkonnas. Ma olen kindlasti seda meelt, et riik peaks toetama Ida-Viru piirkondliku
majanduse mitmekesistamist ning tugevdama ka sotsiaalset turvavõrku. See küll ei tähenda, et
igasugune rahaeraldus mõistlik oleks või täidaks pikaajalist eesmärki tagada stabiilsete ja
hästitasustatud töökohtade olemasolu piirkonnas.
Taastuvenergiatoetuste skeemi muutmiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Seletuskirja
kohaselt on vastav taotlus juba esitatud. Seletuskirja autorid usuvad, et luba subsideerida
puude põletamist Narvas antakse, kuna täna kehtiva riigiabi loa 6.12.2017 teatise punktis 90
viidatakse Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (EEAG) punktides 132-134 sätestatud
võimalusele toetada olemasolevaid fossiiljaamasid biokütuste põletamisel.
1
Riik plaanib maksta Eesti Energiale 500 GWh puidust elektri tootmise eest 15 eurot MWh eest.
2
Palvet maksta kinni varasemaid halbu otsuseid kinnitasid Eesti Energia juhid Riigikogule 06.04.20 toimunud
kahe komisjoni ühisistungil, põhjendades vajadust investeerida uude õlitehasesse. Hando Sutter: „Tänaste Eesti
Energia juhtide suureks töö osaks on kaitsta Eesti riigi jaoks seda väärtust, mis on varasemalt ka enne tänase
juhatuse aega investeeritud Ida-Virumaale ning kui oleks võimalik alustada tühjalt lehelt, siis oleks võimalus
teha teistsuguseid otsuseid.“ Istungi protokoll on käesolevale kirjalikule küsimusele lisatud.
2
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 147 palun vastata järgmistele
küsimustele.
1. 7,5 miljoni euro suuruse riigiabi eest lubab Eesti Energia säilitada 100 töökohta üheks
aastaks. See tähendab, et ühe töökoha säilitamise subsiidiumi suuruseks on 6250 eurot
kuus. Sellest rahast kulub nimetatud 100 töötaja palkadele ligi 3 korda vähem. Kas
kaalusite ka teisi viise energeetikute toetamiseks, mis jätaks suurema osa toetusest
inimestele, suurendamata seejuures metsaökosüsteemide kahjustamist?
2. Seletuskirja kohaselt saab põlevkivikateldesse lisada elektritootmisel puitu
maksimaalselt kuni 50% ulatuses. Seega subsideerib eelnõuga ettenähtud
puidupõletamise lubamine Narva kateldes kaudselt põlevkivist elektri tootmist, mis on
viimase pooleteise aasta jooksul olnud konkurentsivõimetu. Kui palju kasvavad
seaduse jõustumisel eelduslikult Eestis põlevkivist elektri tootmise emissioonid?
Teisisõnu, kui palju vabaneb subsideeritud puiduga koos põlevast põlevkivist
minimaalselt kasvuhoonegaase?
3. Kuidas on selle eelnõu või muu õigusliku mehhanismiga tagatud EEAG punkti 134
tingimuste täitmine? Sätte kohaselt tuleb riigil esitada tõendid, et ilma biokütuste
põletamise riigiabita võetakse samas jaamas kasutusele fossiilkütused. Tuleb luua ka
järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas fossiilkütuste kasutamine on biomassi
kasutamisest soodsam.
Teame, et seoses kõrge CO2 hinnaga, mis suurendab oluliselt põlevkivielektri
omahinda, on juba enam kui aasta jooksul põlevkivikatlad enamuse ajast seisnud.
Seega, on tõsiasi, et puidu põletamise subsiidiumita ei ole realiseerunud oht, et
hakatakse põletama põlevkivi. Samas kinnitab eelnõu seletuskiri, et juhul kui
nimetatud subsiidium sisse viiakse, hakatakse põlevkivi taas (koos puiduga) elektriks
põletama. Nõnda kujuneb ju taastuvenergiatoetusest hoopiski fossiilenergiatoetus, mis
ei ole kuidagi EEAG põhimõtetega kooskõlas. Millisel viisil on majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi meelest eelnõu kooskõlas EEAG punktiga 134? Mil
viisil plaanitakse luua nõutav järelevalvemehhanism?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jevgeni Ossinovski
Riigikogu liige
Lisa: Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni 06.04.2020 ühisistungi protokoll.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühise
istungi protokoll nr 18
Eesti, videosild Esmaspäev, 06. aprill 2020
Algus 11.10, lõpp 12.54
Juhataja: Sven Sester (esimees), Erki Savisaar (esimees)
Protokollija: Elis Themas (konsultant)
Võtsid osa:
Majanduskomisjon
Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail
Korb, Kristen Michal, Kai Rimmel
Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Henrik Mägi (nõunik),
Piia Schults (nõunik), Mari Tänav (konsultant)
Keskkonnakomisjon
Komisjoni liikmed: Yoko Alender, Peeter Ernits, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Jevgeni
Ossinovski, Siim Pohlak, Üllar Saaremäe, Mart Võrklaev
Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik), Kristel
Kits (konsultant)
Puudus:
Majanduskomisjon: Kalvi Kõva.
Kutsutud: rahandusminister Martin Helme, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna
juhataja Kaie Karniol ja sama osakonna juhtivanalüütik Kaupo Raag, Eesti Energia ASi
juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja (2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu majanduskomisjoni nädala (06.04.2020-12.04.2020) töökava
Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine istung esmaspäev, 6.04.2020 kell 11:10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine
Komisjoni istung esmaspäev, 6.04.2020
1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõust (171
SE) ja sellega seotud eelnõudest rahandusministri vastutusvaldkonnas
2
2. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 7.04.2020 kell 14.00
1. Arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste
seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise
reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõu (145 SE) kohta
2. Vabariigi Valitsuse algatatud 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) ning
sellega seotud eelnõude tutvustus majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonnas. Ülevaade
ettevõtluse toetuseks suunatud kriisimeetmete seisust
3. Ülevaade KredExi kriisimeetmetest ja nende rakendamisest
4. Info ja muud küsimused
Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (06.04.2020-12.04.2020) töökava
Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine istung esmaspäev, 6.04.2020 kell 11:10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine
Komisjoni istung teisipäev, 7.04.2020 kell 13.00
1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõust ja
sellega seotud eelnõudest keskkonnaministri vastutusvaldkonnas
2. Arvamuse andmine rahandus-ja õiguskomisjonile - Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega
seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud meetmed) (169 SE) – keskkonnatasude seaduse muutmine; Abipolitseiniku
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse
SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) (170 SE) – looduskaitseseaduse, veeseaduse ja
kemikaaliseaduse muutmine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava
Majanduskomisjon (konsensus: Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Kristen Michal, Kai
Rimmel, Sven Sester).
Keskkonnakomisjon (konsensus: Yoko Alender, Igor Kravtšenko, Erki Savisaar, Mart
Võrklaev).
2. Ülevaade uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine
Rahandusminister Martin Helme andis ülevaate uue õlitehase ehitamisest ja Eesti Energia
aktsiakapitali suurenemisest. Eesti Energia aktsiakapitali suurenemine otsustati ära eelmise
aasta suvel ja pandi kirja 2020. aasta riigieelarvesse. Otsus oli tingitud sellest, et kuigi Eesti
Energia arendab tuuleenergiat turult saadud rahaga, on fossiilenergia ehk õli rahastamine
keerulisem. Samas teenivad Eesti Energiale tulu tuuleenergia, õli tootmine ja jaotusvõrk, ent
põlevkivi elekter hästi tulu ei teeni. Põlevkivi suunamine elektritootmisest õli tootmisesse on
strateegiline valik, kuna põlevkivi ei ole ka CO2 kaubanduses samamoodi sees nagu elektri
tootmine ning see on tasuv siis, kui nafta hind on üle 40 dollari. Praegusest kriisist tulenevalt
on põhjalikult arutatud, kas enam kui pool aastat tagasi tehtud otsused on asjakohased ning
leitud, et õlitehase ehitamisega tuleks edasi minna, kuna esiteks pole mingit realistlikku
põhjust karta, et nafta hind jääb nii madalaks nagu ta on hetkel ning samuti on arvestatud ka
sellega, et kui täna hakatakse õlitehast ehitama, siis tööle hakkab tehas 3 aasta pärast. Lisaks
on hetkel ehitamiseks soodne aeg, kuna ehitus on odavam kui näiteks eelmisel kuul. Oluline
3
on märkida, et tegemist on Eesti riigi rahvusliku loodusressursi väärindamisega ning ei saa
unustada, et põlevkivi sektor on sama suur või isegi kohati suurem kui turismisektor ning
väga suures osas on sealt saadav tulu eksporditulu. Olemasolevate kaevanduste jätkuv
ekspluateerimine on mõistlik nii majanduslikus, kui ka sotsiaalmajanduslikus plaanis. Samas
on õlitehase ehitamisele ka vastuargumente. Näiteks majanduslik küsimuse püstitamine, mis
tuleb muutunud oludes läbi vaadata. Kui valitsus tegi raha eraldamise otsuse, siis andis ta ka
ülesande Rahandusministeeriumile ja Eesti Energiale teha uuesti tasuvusanalüüs. Lisaks on ka
ideoloogilised argumendid: kas me usume, et fossiilkütusel on tulevikku ning kui jõuliselt
muutub jätkuvalt roheline agenda. Samas tänasel päeval Eestis vastu võetud agenda
majandusarengukavad ja kõik CO2 eesmärgid ei anna mingit põhjust arvata, et põlevkivi
investeering ei hakkaks toimima. Eesti eesmärgid on olnud mitmeid aastaid
ambitsioonikamad kui Euroopas laiemalt ning nende eesmärkide sees on võimalik õlitehase
investeering ära teha.
Jüri Jaanson soovis teada, mis seos on õlitehase rajamisel praeguse kriisiga ning miks seda
nii kiiresti menetlema peab.
Martin Helme vastas, et otsus on küll vastu võetud varem, kuid kriis sundis üle vaatama, kas
selle tegevusega jätkamine on praegu mõistlik ning ministeeriumi hinnangul on see mõistlik.
Samuti seisneb praegu kogu valitsuse majandusplaan ja eelarveplaan selles, et stimuleerida
majandust ja tuua investeeringuid ettepoole ning teha kõikvõimalikud tegevused, mis on
plaanis, võimalikult kiiresti ära, sest see hoiab majandust käimas. Kriisi situatsioonis on
leitud, et antud tööstusharul ei saa lasta välja surra.
Kaie Karniol täiendas, et antud investeering on jõudnud sellisesse järku, et on õige aeg otsus
langetada ning see ei ole kriisiga seotud. Antud tehase rajamist on pikka aega ette valmistatud
ning jõutud nõukogus sinnamaale, et nüüd on otsuse tegemiseks õige aeg.
Yoko Alender uuris, millal on viimane hetk otsustada õlitehase rajamise otstarbekuse üle
ning kas Eesti Energial on õigus see suurenenud aktsiakapital suunata ümber majanduslikult
mõistlikumatesse projektidesse, juhul kui nafta hind ja ülejäänud keskkond ei soodusta
õlitehase rajamist.
Martin Helme vastas, et otsus on tegelikult tehtud ja maikuu jooksul peaks valmima uus
tasuvusanalüüs ning kui see näitab, et kõik stsenaariumid on pankrotistsenaariumid, siis
vaadatakse antud otsus uuesti läbi. Kuid esialgne hinnang kartmiseks põhjust ei anna. Raha
eraldatakse Eesti Energiale just õlitehase rajamiseks, kuna kõik ülejäänud investeeringud on
roheinvesteeringud ning tegemist on ühe osaga põlevkivi elektrist väljumiseks. Põlevkivi
elektrist väljumine aga ei tähenda põlevkivist väljumist.
Annely Akkermann arutles, et 2020. aasta eelarve vastuvõtmisel räägiti pikalt
eelrafineerimistehasest ning talle jäi mulje, et õlitehas ongi eelrafineerimistehas ning minister
vastas Riigikogu liikmete küsimustele, et järgmise aasta alguses tehakse kindlasti
finantsotsus, kuid kuidagi on see läinud teistpidi.
Martin Helme selgitas, et tegemist on kahe erineva projektiga. Eelrafineerimistehas on see,
mida kogu sektor teeb ühiselt ning kus oleks osapoolteks Viru Keemia Grupp, Eesti Energia
ja võibolla ka Kiviõli Keemiatööstus ning selle hind on suurem ja jaguneks ära erinevate
osapoolte vahel. Eelrafineerimistehase mõte on see, et tegemist oleks põlevkiviõli kvaliteedi
tõstmise tehasega, mis ostab sisse Eestis toodetud põlevkivi ja müüb selle neile tootjatele
tagasi ning tootjad ise turustavad seda edasi. Seda otsust tänaseks langetatud ei ole. Praegu
käib jutt õlitehasest, kuna ka sellele õlile, mida praegu toodetakse ning mis ei ole
eelrafineeritud, on olemas turg ja nõudlus. Eesmärgiks oleks, et laiendaksime sortimenti ja
sellega laiendataks ka võimalust leida ostjaid sellele kaubale. Samuti antaks sellega kaubale
kõrgem lisandväärtus, ehk väärindataks seda, ent neid kalkulatsioone praegu alles tehakse.
Jevgeni Ossinovski uuris vastutuse kohta, kuna Auvere elektrijaamaga juhtus kunagi nii, et
juhtkond ütles, et see on väga riskantne ja ebamõistlik otsus, ent üldkoosolek leidis, et seda
siiski tuleks ehitada. Pärast tuli varasid 200 miljonit alla hinnata, et kuidagigi sellist otsust
4
õigustada. Püüdes hinnata aastat 2024, kui õlitehas teatud riskide realiseerumisel ei käivitu ja
seda tuleb 280 miljonist poole võrra alla hinnata, siis oleks oluline praeguse seisuga teada
saada, kas see oli üldkoosoleku suunis ettevõttele, või ettevõtte juhatuse palve
üldkoosolekule.
Martin Helme vastas, et õlitehase rajamise projekt on ettevõtte enda strateegilise plaani osa.
Olles tutvunud numbritega, toetab minister seda otsust ning on valmis ka vastutust võtma. Mis
puudutab Auvere elektrijaama, siis probleem on pigem tehnoloogiaga möödapanek, kuna
Auvere elektrijaama ehitamisel oli põlevkivi asemel arvestatud kivisöega ning sellest tekkis
mitmeid muresid, mille eest on ehitaja korduvalt suuri trahve maksnud. Siiski on vastutuse
küsimus oluline.
Hando Sutter parandas, et Auvere jaama ei ole 200 miljoni euro võrra alla hinnatud, vaid
kunagi oli debatt selleks, et kui taastuvenergia toetust ei anta, võib see nii minna. Tegelikult
on Auvere jaama 50 miljonit eurot alla hinnatud. Tänaste Eesti Energia juhtide suureks töö
osaks on kaitsta Eesti riigi jaoks seda väärtust, mis on varasemalt ka enne tänase juhatuse
aega investeeritud Ida-Virumaale ning kui oleks võimalik alustada tühjalt lehelt, siis oleks
võimalus teha teistsuguseid otsuseid. Sellest tulenevalt on vastutajaid päris palju. Praegustes
oludes on Eesti Energia juhatus soovitanud teha investeeringut õlitehasesse. Juhatus lähtub
oma tegevuses ka näiteks Eesti energiamajanduse arengukavast ja paljudest teistest Eesti
tulevikku ja arengut puudutavatest dokumentidest, mis on kinnitatud ka enne praegust
valitsust. Samamoodi on strateegiaga, mis on kinnitatud ning lisaks sellele on õlitehase
mõttega käidud läbi ka nõukogust, kus on toimunud sisuline debatt. Lisaks on see teema
olnud valitsuses. Seega on väga mitu instantsi seda otsust vaadanud ja tänaseks on see otsus
olemas.
Väino Kaldoja lisas, et omaniku esindaja põhiootustes on sees põlevkivi väärindamine, mida
saab väärindada kahel juhul. Esiteks on elektri tootmine ning teiseks on põlevkivikeemia ehk
õli tootmine. Tänaseks on teada elektri probleemid, milleks on CO2 kõrge hind. Kui
kaevandada põlevkivi vähem, tõuseb põlevkivi omahind ning siis on põlevkivist elektri või õli
tootmine liiga kulukas. Selleks, et põlevkivist midagi teha saaks, tuleb sinna juurde
investeerida, et hoida põlevkivi kaevandamine tasemel, mis lubaks saavutada põlevkivi
omahinnaks hinda, millega ollakse suutelised lõpptoodanguga turule minema.
Eesti Energia ASi juhatuse esimees Hando Sutter andis ülevaate, miks uue Enefit280
õlitehase rajamiseks on praegu õige aeg (lisa 1).
Väino Kaldoja lisas juurde, et õlitehase ehitamiseks peab andma projekteerimis- ja ehitusloa
kohalik omavalitsus, siinkohal Narva-Jõesuu linn, kes sai kõige suuremast
investeerimisregioonist eelarvelisi vahendeid 40 inimese eraisiku tulumaksu arvelt, kes elavad
Narva-Jõesuu valla territooriumil ja käivad Eesti Energias tööl. Sellest tulenevalt ütles vald
aastaid, et ei anna detailplaneeringu luba, kuna nad ei saa sellest kasu. Pärast seaduseelnõu
muudatust määrati ümber ressursitasusid nii, et neid jagatakse kaevandamise, tootmise,
ladustamise kui ka reostuse järgi. Tänu sellele hakkas kohalik omavalitsus Eesti Energia käest
rohkem vahendeid saama ning soovis ka õlitehase investeeringut.
Jevgeni Ossinovski tundis huvi, millise naftahinnaga on arvestatud tasuvusanalüüsis. Samuti
tõi ta välja, et Jaanus Purga on kirjutanud arvamusartikli ning sellega seoses soovis ta teada,
miks on öeldud, et Viru Keemia Grupp suudaks samamahulist tehast ehitada kaks korda
odavamalt kui Eesti Energia ning arutles, et olukord, kus aeglaselt miljardi euro
amortiseerimiseks on vaja kolmsada miljonit juurde lisada on lock-in, ehk selle asemel, et
töötada välja süsteemne plaan nii Ida-Virumaa inimeste, Eesti Energia kui ka Eesti riigi jaoks,
kuidas põlevkivist väljuda, tehakse hetkel täiendavaid investeeringuid selleks, et end veel
rohkem kinni panna. Jaanus Purga väidab artiklis, et selleks, et see asi ära käitada, tuleb
sajandi lõpus järgmine lock-in teha, milleks on uus Kiviõli kaevandus, mille avamine maksab
300 miljonit eurot ning uuris, kas antud väide on tõene. Viimaks arutles ta selle üle, et
Euroopa Liidus on vastu võetud otsus, et aastaks 2050 peaks olema saavutatud
5
kliimaneutraalsus ning sellest tulenevalt lähevad ülevaatamisele 2030. aastaks seatud
eesmärgid, mida Eesti Energia on oma hinnangute aluseks siiani võtnud.
Hando Sutter vastas, et see mis puudutab nafta hinnaprognoosi ja tasuvust on Eesti Energias
pidevalt uuendamisel iga uue hinna väljavaatel, mida tehakse kvartaalselt. Praegusel juhul
uuendatakse kogu strateegilist plaani, tehakse uus hinna sisend ja uuendatakse seda pidevalt.
Teise küsimuse vastuseks tõi välja, et Jaanus Purga väide, et Viru Keemia Grupp suudaks
samamahulise tehase ehitada kaks korda odavamalt on vale ning asju sellisel moel võrrelda ei
saa. Eesti Energia on teinud väga detailse tehnoloogiate võrdluse ja Viru Keemia Grupi poolt
kasutatav tehnoloogia on võrreldav Eesti Energia vana õlitehasega. Kolmanda küsimuse
vastuseks sõnas ta, et Enefiti tehnoloogial põhinev õli tootmine ei ole maailma kõige
saastavam tehnoloogia ning sellest võib saada ringmajanduse üks keskpunkt, mitte ainult
Eesti jaoks, vaid kogu regioonile. See on täna parim asi, mida suudetakse põlevkivist teha.
Samuti on vale väide, et uue kaevanduse maksumus oleks 300 miljonit eurot, kuna võimalik
uus Kiviõli kaevandus rajataks koos Viru Keemia Grupiga ning tegemist oleks koostöö
projektiga. Hinnanguliselt maksaks selle kaevanduse avamine 60 miljonit eurot. Viimase
küsimuse vastuseks selgitas, et aastaks 2050 on kaks varianti: esiteks, et õlitehas on ennast
tagasi teeninud ja maailm on globaalselt suutnud õli kasutamist vähendada, või teiseks, kui
jätkuvalt õli on vaja ja tehas töötab, siis on leitud variant, kuidas tekkiv CO2 heide kokku
korjata ja neutraliseerida. Viimane variant on juba täna võimalik, kuid hetkel on tehnoloogia
liiga kallis. Eestis tegeleb antud teemaga 5 teadlaste gruppi, kellega tehakse koostööd.
Väino Kaldoja lisas, et baseerutud on teadlaste arvamustele ja nende analüüsidele ja sellest
lähtuvalt on tehtud otsused tehnoloogia valikul. Tegemist on Eesti tehnoloogiaga, mida on
tänaseks suudetud ka välismaale müüa. Samuti tehakse koostööd Viru Keemia Grupiga ning
ühiselt nähakse suuremat pilti, et saavutada turul vastuvõetavat väärtust.
Jevgeni Ossinovski tõi välja, et kui räägitakse puhtast viisist kuidas väärindada põlevkivi, siis
sellegipoolest on tegu ühe kõige saastavama vedelkütusega maailmas Euroopa Liidu ametliku
arvestusmetoodika järgi. Samuti soovis teada, kas käesoleval hetkel püütakse põlevkivi
kaevandamine lõpetada, rahva raha eest sinna valdkonda rohkem investeerida või nähakse
ette, et järk-järgult väljutakse põlevkivist.
Hando Sutter vastas, et võrrelda tuleb võrreldavaid asju ning kui võrrelda teisi naftatootmise
liike, siis siin kuidagi negatiivselt põlevkivist toodetud õli silma ei paista. Põlevkivist
toodetud vedelkütuste juures on probleemiks väävliheitmed, kuid Eesti Energia toodetud
keskõli on konkurentsivõimeline. Täna on ilma rafineerimata õli väävliheite osakaal natuke
üle 0,5%, mis on globaalselt selle aasta alusel kehtestatud standardis väävli limiit ning paljud
tootjad seda ei saavuta.
Jevgeni Ossinovski palus Hando Sutteril tõestada oma sõnu läbi arvutuste ning saata
sellekohane info ka komisjonidele.
Annely Akkermann soovis teada, kui suur osa on Eesti Energia bilansist seotud Utahi
projektiga ja kas Jordaania projektist on lõplikult väljutud.
Hando Sutter selgitas, et bilansis on Utahi projekt ligikaudu 30 miljonit dollarit ning
Jordaania projektis on 10% osalus, mida tuleb omada pärast elektrijaama käivitamist veel viis
aastat. Elektrijaam peaks käivituma sel aastal ning uue aasta alguses soovitakse minna
Jordaania valitsusega läbi rääkima, et 10% osalust võõrandada.
Peeter Ernits uuris, mida kujutab 500 uut töökohta endast ette ning soovis teada, mida
tähendab keskkonnale ja majandusele kaevanduste uputamine. Samuti tundis huvi, kui reaalne
on see, et Euroopa saaks aastaks 2050 kliimaneutraalseks.
Hando Sutter vastas, et 500 töökohta puudutavad kõige suuremas osas otseste töökohtadena
kaevureid, keda on üle 200 inimese, lisaks opereerimisel ja hooldusel üle 100 inimese ning
samuti lisanduvad kaudsed töökohad logistikas ning teenindavad töökohad. Kui kaevandus
uputataks ning kivi maa alla jäetaks, siis seda osa põlevkivi Eesti kunagi kasutada ei saaks,
samuti tuleks amortiseerida kaevandus nulli sel hetkel kui see uputataks. Keskkonnamõjusid
suudetakse vältida, kuna sellega on juba arvestatud. Suuremad ja vanemad Euroopa Liidu
riigid olid juba enne kriisi hädas aastaks 2020 paika pandud eesmärkide täitmisega. Sellest
6
tulenevalt on küsitav, kas aastaks 2050 kliimaneutraalsus saavutatakse.
Jevgeni Ossinovski arutles, et riik peaks ära otsustama, mida ta teha tahab, kuna hetkel
plaanitakse ehitada maksumaksja rahadest õlitehast ning tulevikus võibolla ka
rafineerimistehast, kuid samas taotletakse Euroopa Liidust õiglase ülemineku fondist
finantsvahendeid, et väljuda põlevkivist.
Väino Kaldoja kommenteeris, et antud hetkel ei ole rafineerimistehas Eesti Energias
arutlusel. Eesti Energia ei soovi olla rafineerimises tuumikinvestor, vaid tahetakse olla
amortiseerija, kes amortiseerib neid vahendeid, mis täna kätte antud on.
Hando Sutter lisas, et viimaste aastate jooksul on Ida-Virumaal toimunud struktuursed ja
massiivsed muutused ning selle aja jooksul kui ta on olnud juhatuse esimees, on Eesti Energia
töötajate arv vähenenud 2000 töötaja võrra ning viimase kolme aastaga on vähendatud
emissioonide taset 50%.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Sven Sester Erki Savisaar Elis Themas
juhataja juhataja protokollija