Riigikogu Majanduskomisjon
[email protected] Meie 21.05.2020 nr 2-15/2020/3345-1
Lossi plats 1a
15161, Tallinn
Eelnõu 173 SE algataja muudatusettepanekud
Edastan Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanekud 6. aprillil
2020. a algatatud eelnõu 173 SE (ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse) juurde.
1. Täiendada eelnõu § 1 (ehitusseadustiku muutmine) uute punktidega 1, 2 ja 3 järgmises
sõnastuses, muutes järgnevate punktide numeratsiooni:
„1) paragrahvi 63 lõikes 2, § 64 lõikes 1 ning § 65 lõikes 2 asendatakse sõnad „olulise
energiatarbega tehnosüsteemid“ sõnadega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad
tehnosüsteemid“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 64 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „olulise energiatarbega
tehnosüsteemi“ sõnadega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi“;“.
Selgitus: Ehitusseadustiku § 63 lõikes 3 käsitletud hoone tehnosüsteemi definitsioon käsitleb
üksnes tehnosüsteeme, mis tarbivad energiat. Vastavalt direktiivile 2018/844 kohalduvad
tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele ehk energiat
tootvatele süsteemidele. Seoses sellega asendatakse tehnosüsteemide täiend „olulise
energiatarbega“ täpsustusega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav“. Hoone energiatõhusust
oluliselt mõjutava tehnosüsteemi mõiste on sätestatud eelnõu § 1 punkti 4 osas „§ 691. Hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem“. Lähtuvalt eeltoodust ei ole enam EhS § 63 lõikes
3 käsitletud teave asjakohane ning see kõrvaldatakse seadusest. Kuna ehitusseadustikku § 63
lõikes 3 sätestatud olulise energiatarbega tehnosüsteemi mõiste kaotab kehtivuse, sõnastatakse
ringi ka § 63 lõige 2, § 64 lõige 1 ja lõike 2 punkt 3 ning § 65 lõige 2, kus väljend „olulise
energiatarbega tehnosüsteem“ asendatakse väljendiga „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav
tehnosüsteem“ vastavas käändes.
2. Täiendada eelnõu § 1 punktis 4 sisalduvat ehitusseadustiku § 692 uue lõikega 7 järgmises
sõnastuses:
„(7) Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis juhivad
temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone osa köetaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja
majanduslikult põhjendatud.“.
Selgitus: Lõikes sätestatakse nõue, et uue hoone püstitamisel varustatakse selle küttesüsteem
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue
on sätestatud direktiivi 2018/844 artikli 1 punktis 5 sätestatud nõude ülevõtmiseks. Lähtudes
direktiivist võib sätestada tehnilisest teostatavusest ja majanduslikult põhjendatusest lähtuvad
erandid olukordadele, mille puhul ei ole isereguleerivate seadmete paigaldamine nõutud. Nõuded
kohalduvad uutele hoonetele, mis peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Seega,
isereguleerivate seadmete paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust saab
hinnata projekti koostamisel ning hoone energiatõhususe klassi määramisel. Üldjuhul,
isereguleerivate seadmete paigaldamine on üks kõige lühema tasuvusajaga tehnosüsteemide
energiatõhususe parandamise meetmeid, mis on Eestis muutunud osaks heast ehitustavast.
Antud säte oli algupäraselt plaanis üle võtta eelnõuga kavandina lisatud määrusega „Ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone
energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine“, kuid lähtuvalt sellest, et kogu
küttesüsteemide kohta käiv direktiivi 2018/844 artiklist 5 tulenev teave on sätestatud
ehitusseadustikku §-s 692, siis tuleb ka vastav säte sätestada seaduses.
3. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 4 sisalduvast ehitusseadustiku §-st 694 lõige 3.
Väljajäetav tekst:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega automaatikasüsteemi paigaldamise
tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise korra.“.
Selgitus: Paragrahvi 694 lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava mitteelamu
kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, nimivõimsus
on suurem kui 290 kW, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku
põhjendatuse korral automaatikasüsteemiga. Muudatuse kohaselt võetakse eelnõust välja
volitusnorm, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab automaatikasüsteemi
paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise korra järgnevatel
põhjustel.
Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise faasis ja
seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi paigaldada hoone
ehitamisel. Eeldatakse, et enamikul juhtudel ei puuduta küsimus, kas automaatikasüsteemi
paigaldamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, uusi hooneid, sest et tegu on juba hetkel
suuremate hoonete rajamisel hea tavaga, ning hoone ja tehnosüsteemide lahendus on võimalik
algusest peale välja töötada lähtudes sellest, et paigaldatakse nõutud tingimustele vastav
automaatikasüsteem, tagades ka seda, et süsteemi paigaldamise kulud on viidud miinimumini.
Eriala eksperdid on juhtinud tähelepanu, et olemasolevale hoonele automaatikasüsteemi
paigaldamise tehniline teostatavuse kohta ei ole võimalik üheseid kriteeriume sätestada, kuna
varieeruvus tehnosüsteemide ja hoonete tehniliste lahenduste ulatuses on liiga suur. See, kas
olemasolevad süsteemid ühilduvad automaatikasüsteemiga on faktiküsimus, mida saavad hinnata
eriala eksperdid iga hoone puhul eraldiseisvalt. Vastavalt Euroopa Komisjoni esindajate
hinnangutele on direktiivis 2018/844 sätestatud automaatikasüsteemide nõuded võrdlemisi ranged
ja suur osa paigaldatud ja turul saadaolevaid automaatikasüsteeme nendele nõuetele hetkel ei
vasta. Võimalik, et tehnilised lahendused avarduvad ja 2025. aastaks, mil vastavad süsteemid
peaksid paigaldatud olema, on olukord muutunud.
Vastavalt Euroopa komisjoni soovitusele (EL) 2019/2019 hoonete ajakohastamise kohta, saab
olemasolevates hoonetes automaatikasüsteemi paigaldamise majanduslikku põhjendatust
seostada süsteemi alg- ja käitamiskuludega ja/või vajaliku tasuvusperioodiga. Üks võimalik
meetod on hinnata majanduslikku põhjendatust automaatikasüsteemi paigaldamisest tuleneva
eeldatava energiasäästu alusel ning võrrelda seda säästu automaatikasüsteemi paigaldamise
kuludega, jaotatuna süsteemi kasutusajale. Seda võib täiendada hinnanguga kõnealusesse
2 (3)
hoonesse automaatikasüsteemi paigaldamise algkulude proportsionaalsuse kohta selliste
parameetrite põhjal nagu nt hoone suurus või energiatarbimine. Sellest tulenevalt,
automaatikasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendatuse määramisel võib juhinduda
Euroopa Komisjoni soovitustest ja puudub vajadus täiendava kohaliku regulatsiooni
kehtestamiseks.
4. Täiendada eelnõu §-s 2 sisalduvat ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse
§ 304 uue lõikega 1 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni:
„(1) Ehitusseadustiku § 692 lõikes 7 sätestatud nõue varustada püstitava hoone küttesüsteem
isereguleeriva seadega kehtib hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast käesoleva
paragrahvi jõustumist.“.
Selgitus: Kuna nõue kehtib püstitatava hoone tehnosüsteemile, tuleb reguleerida olukord selliselt,
et juba menetluses olevad ehitusloa taotlusega esitatud projektid ei peaks nõude kehtestamise järel
poole menetluse pealt uue nõudega vastavusse viima. Antud lõikega on sätestatud, et nõue kehtib
vaid alates nõude kehtestamise hetkest ehitusluba taotlevate hoonete puhul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Ivan Sergejev
639 7695
[email protected]
3 (3)