dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu 173 SE algataja muudatusettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. mai 2020
Viit
2-15/2020/3345-1
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2020
Vastutaja
Ivan Sergejev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎2-1520203345-1 21.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc385 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Majanduskomisjon [email protected] Meie 21.05.2020 nr 2-15/2020/3345-1 Lossi plats 1a 15161, Tallinn Eelnõu 173 SE algataja muudatusettepanekud Edastan Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanekud 6. aprillil 2020. a algatatud eelnõu 173 SE (ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse) juurde. 1. Täiendada eelnõu § 1 (ehitusseadustiku muutmine) uute punktidega 1, 2 ja 3 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „1) paragrahvi 63 lõikes 2, § 64 lõikes 1 ning § 65 lõikes 2 asendatakse sõnad „olulise energiatarbega tehnosüsteemid“ sõnadega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 64 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „olulise energiatarbega tehnosüsteemi“ sõnadega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi“;“. Selgitus: Ehitusseadustiku § 63 lõikes 3 käsitletud hoone tehnosüsteemi definitsioon käsitleb üksnes tehnosüsteeme, mis tarbivad energiat. Vastavalt direktiivile 2018/844 kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seoses sellega asendatakse tehnosüsteemide täiend „olulise energiatarbega“ täpsustusega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav“. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi mõiste on sätestatud eelnõu § 1 punkti 4 osas „§ 691. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem“. Lähtuvalt eeltoodust ei ole enam EhS § 63 lõikes 3 käsitletud teave asjakohane ning see kõrvaldatakse seadusest. Kuna ehitusseadustikku § 63 lõikes 3 sätestatud olulise energiatarbega tehnosüsteemi mõiste kaotab kehtivuse, sõnastatakse ringi ka § 63 lõige 2, § 64 lõige 1 ja lõike 2 punkt 3 ning § 65 lõige 2, kus väljend „olulise energiatarbega tehnosüsteem“ asendatakse väljendiga „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem“ vastavas käändes. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktis 4 sisalduvat ehitusseadustiku § 692 uue lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis juhivad temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone osa köetaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.“. Selgitus: Lõikes sätestatakse nõue, et uue hoone püstitamisel varustatakse selle küttesüsteem Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue on sätestatud direktiivi 2018/844 artikli 1 punktis 5 sätestatud nõude ülevõtmiseks. Lähtudes direktiivist võib sätestada tehnilisest teostatavusest ja majanduslikult põhjendatusest lähtuvad erandid olukordadele, mille puhul ei ole isereguleerivate seadmete paigaldamine nõutud. Nõuded kohalduvad uutele hoonetele, mis peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Seega, isereguleerivate seadmete paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust saab hinnata projekti koostamisel ning hoone energiatõhususe klassi määramisel. Üldjuhul, isereguleerivate seadmete paigaldamine on üks kõige lühema tasuvusajaga tehnosüsteemide energiatõhususe parandamise meetmeid, mis on Eestis muutunud osaks heast ehitustavast. Antud säte oli algupäraselt plaanis üle võtta eelnõuga kavandina lisatud määrusega „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine“, kuid lähtuvalt sellest, et kogu küttesüsteemide kohta käiv direktiivi 2018/844 artiklist 5 tulenev teave on sätestatud ehitusseadustikku §-s 692, siis tuleb ka vastav säte sätestada seaduses. 3. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 4 sisalduvast ehitusseadustiku §-st 694 lõige 3. Väljajäetav tekst: „(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise korra.“. Selgitus: Paragrahvi 694 lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, nimivõimsus on suurem kui 290 kW, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse korral automaatikasüsteemiga. Muudatuse kohaselt võetakse eelnõust välja volitusnorm, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise korra järgnevatel põhjustel. Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise faasis ja seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi paigaldada hoone ehitamisel. Eeldatakse, et enamikul juhtudel ei puuduta küsimus, kas automaatikasüsteemi paigaldamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, uusi hooneid, sest et tegu on juba hetkel suuremate hoonete rajamisel hea tavaga, ning hoone ja tehnosüsteemide lahendus on võimalik algusest peale välja töötada lähtudes sellest, et paigaldatakse nõutud tingimustele vastav automaatikasüsteem, tagades ka seda, et süsteemi paigaldamise kulud on viidud miinimumini. Eriala eksperdid on juhtinud tähelepanu, et olemasolevale hoonele automaatikasüsteemi paigaldamise tehniline teostatavuse kohta ei ole võimalik üheseid kriteeriume sätestada, kuna varieeruvus tehnosüsteemide ja hoonete tehniliste lahenduste ulatuses on liiga suur. See, kas olemasolevad süsteemid ühilduvad automaatikasüsteemiga on faktiküsimus, mida saavad hinnata eriala eksperdid iga hoone puhul eraldiseisvalt. Vastavalt Euroopa Komisjoni esindajate hinnangutele on direktiivis 2018/844 sätestatud automaatikasüsteemide nõuded võrdlemisi ranged ja suur osa paigaldatud ja turul saadaolevaid automaatikasüsteeme nendele nõuetele hetkel ei vasta. Võimalik, et tehnilised lahendused avarduvad ja 2025. aastaks, mil vastavad süsteemid peaksid paigaldatud olema, on olukord muutunud. Vastavalt Euroopa komisjoni soovitusele (EL) 2019/2019 hoonete ajakohastamise kohta, saab olemasolevates hoonetes automaatikasüsteemi paigaldamise majanduslikku põhjendatust seostada süsteemi alg- ja käitamiskuludega ja/või vajaliku tasuvusperioodiga. Üks võimalik meetod on hinnata majanduslikku põhjendatust automaatikasüsteemi paigaldamisest tuleneva eeldatava energiasäästu alusel ning võrrelda seda säästu automaatikasüsteemi paigaldamise kuludega, jaotatuna süsteemi kasutusajale. Seda võib täiendada hinnanguga kõnealusesse 2 (3) hoonesse automaatikasüsteemi paigaldamise algkulude proportsionaalsuse kohta selliste parameetrite põhjal nagu nt hoone suurus või energiatarbimine. Sellest tulenevalt, automaatikasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendatuse määramisel võib juhinduda Euroopa Komisjoni soovitustest ja puudub vajadus täiendava kohaliku regulatsiooni kehtestamiseks. 4. Täiendada eelnõu §-s 2 sisalduvat ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 304 uue lõikega 1 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate lõigete numeratsiooni: „(1) Ehitusseadustiku § 692 lõikes 7 sätestatud nõue varustada püstitava hoone küttesüsteem isereguleeriva seadega kehtib hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.“. Selgitus: Kuna nõue kehtib püstitatava hoone tehnosüsteemile, tuleb reguleerida olukord selliselt, et juba menetluses olevad ehitusloa taotlusega esitatud projektid ei peaks nõude kehtestamise järel poole menetluse pealt uue nõudega vastavusse viima. Antud lõikega on sätestatud, et nõue kehtib vaid alates nõude kehtestamise hetkest ehitusluba taotlevate hoonete puhul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ivan Sergejev 639 7695 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel