Heli Ainjärv eie 14.05.2020 *
Tallinna Ülikool Haapsalu kolledž
[email protected] Meie 21.05.2020 nr 1.15-5/2020/3233-2
Selgitused õppevormide kohta
Austatud Heli Ainjärv
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega saada tõlgendus
majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 a. määruses nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise
õppekavad“ (edaspidi määrus 60) kasutatavatele mõistetele liiklusteooria õppevormide kohta.
Määruses nimetatakse liiklusteooria õppevormidena auditoorset ja elektroonilist õppevormi, lisaks
võib kasutada praktilise töö tunde ehk praktikume ning iseseisvat õpet.
Elektrooniline õppevorm määruse nr 60 tähenduses on elektroonilise õppevormi õppekeskkonnas
läbiviidav õpe. Nõuded elektroonilise õppevormi keskkonnale on kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 27.06.2011 a. määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja
õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ §-s 3. Elektroonilises õppekeskkonnas
esitatav õppematerjal peab vastama määruse nr 60 õppekavale esitatavatele nõuetele,
õppekeskkond peab sisaldama ülesandeid ja olema reaalajas jälgitav nii koolitajale kui õpilasele.
Lisaks peab õppekeskkond võimaldama suhtlemist õpilase ja õpetaja vahel ning koolitajale
tagasiside saamise võimalusi materjali omandamise kohta, peab tagama loengute läbimise
õppekavas toodu järjekorras ning võimaluse tagasi pöörduda juba läbitud õppeteemade juurde ning
andma ülevaate õpilase õppetöös osalemise kohta ja võimaldama hinnata õppeteemade
omandamist.
Auditoorse õppevormi tõlgendamisel tuleb lähtuda haridus- ja teadusministri 19.06.2015 a.
määrusest nr 27 „Täienduskoolituse standard“. Täienduskoolituse standardi § 2 sätestab, et õppe
kogumaht koosneb auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaaludest. Standardi seletuskirja
kohaselt on õppekava komponendid koos näidetega lahti kirjutatud Haridus- ja
Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalis1. Juhendmaterjal käsitleb punktis 2.4
auditoorset õpet kui kontaktõpet. Kontaktõppe alla loetakse koolitaja poolt juhendatav õppimine
nii füüsilises kui virtuaalses õppekeskkonnas. Juhendi punkt 2.5 soovitab õppekavas esitada, kas
tegu on füüsilise või virtuaalse õppekeskkonnaga, jagunemist virtuaalse ja füüsilise keskkonna
vahel võib täpsustada tunnimahuga (näiteks õppemaht kokku 35 tundi, millest 20 tundi virtuaalses
ja 15 füüsilises õppekeskkonnas). Samuti võib täpsustada õppekeskkonna ja õppe ülesehituse seost
1
https://www.hm.ee/sites/default/files/juhend_valjundipohise_oppekava_koostamiseks.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
(nt 10 tundi kontaktõpet virtuaalses keskkonnas, 10 tundi iseseisvat tööd virtuaalses keskkonnas
ning 15 tundi praktilist tööd füüsilises õppekeskkonnas).
Määruse nr 60 kontekstis on auditoorne õppevorm seega õppevorm, kus koolitaja vahetult
juhendab koolitatavat füüsilises või virtuaalses keskkonnas. Oluline erinevus elektroonilisest
õppevormist seisneb selles, et kui elektroonilise õppevormi korral peab õppekeskkond
võimaldama suhtlemist õpilase ja õpetaja vahel, ei pea nimetatud suhtlemine elektroonilises
õppekeskkonnas olema vahetu. See tähendab, et koolitaja võib elektroonilises õppekeskkonnas
anda õpilasele tagasisidet näiteks kirjalikult ja tunde hiljem või järgmisel päeval. Auditoorse
õppevormi puhul on oluline, et koolitaja ja õpilane osalevad samaaegselt õppetööl ja on kontaktis
kas füüsilises õppeklassis või virtuaalmaailmas. Ehk kui elektroonilise õppevormi korral saab
õpilane läbida loenguid temale sobival ajal, siis auditoorse õppevormi korral toimuvad loengud
kindlal kuupäeval ja kellaajal koolitaja ja õpilase vahetul osavõtul ja on kindla kestusega
(õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit). Kui palju auditoorseid tunde toimub füüsilises
keskkonnas ja kui palju virtuaalses on määruses jäetud koolitaja otsustada.
Iseseisva töö tõlgendamisel tuleb lähtuda samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi
juhendmaterjalist, selle kohaselt on iseseisev töö õppija poolt iseseisvalt kindlate eesmärkidega
töö- ja õppeülesannete täitmine, mille kohta õpetaja annab tagasisidet. Iseseisvat tööd võib teha ka
virtuaalses keskkonnas.
Praktikum on praktilise töö tund pärast teatud aineosa teoreetilist käsitlust. Näiteks B-kategooria
mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava kohase libedasõidu riskivältimise praktikumi
käigus on võimalik libedasõidu õppeväljakul, selleks kohandatud simulaatoril või turvahallis, mis
on sisustatud liiklusolukordi simuleerivate vahenditega praktikas proovida juhi erinevaid
võimalusi tegutseda äkkolukorras sõltuvalt sõiduki sõidukiirusest, tehnilisest seisundist,
reageerimiskiirusest, teeoludest jms.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Tatter
teede- ja raudteeosakonna juhataja
Mait Klein
625 6379
[email protected]
2 (2)