dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. mai 2020
Viit
1.15-5/2020/3233-2
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool Haapsalu kolledž
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎1.15-520203233-2 21.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc279 KB

Sisu (failidest)

Heli Ainjärv eie 14.05.2020 * Tallinna Ülikool Haapsalu kolledž [email protected] Meie 21.05.2020 nr 1.15-5/2020/3233-2 Selgitused õppevormide kohta Austatud Heli Ainjärv Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega saada tõlgendus majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 a. määruses nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ (edaspidi määrus 60) kasutatavatele mõistetele liiklusteooria õppevormide kohta. Määruses nimetatakse liiklusteooria õppevormidena auditoorset ja elektroonilist õppevormi, lisaks võib kasutada praktilise töö tunde ehk praktikume ning iseseisvat õpet. Elektrooniline õppevorm määruse nr 60 tähenduses on elektroonilise õppevormi õppekeskkonnas läbiviidav õpe. Nõuded elektroonilise õppevormi keskkonnale on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 a. määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ §-s 3. Elektroonilises õppekeskkonnas esitatav õppematerjal peab vastama määruse nr 60 õppekavale esitatavatele nõuetele, õppekeskkond peab sisaldama ülesandeid ja olema reaalajas jälgitav nii koolitajale kui õpilasele. Lisaks peab õppekeskkond võimaldama suhtlemist õpilase ja õpetaja vahel ning koolitajale tagasiside saamise võimalusi materjali omandamise kohta, peab tagama loengute läbimise õppekavas toodu järjekorras ning võimaluse tagasi pöörduda juba läbitud õppeteemade juurde ning andma ülevaate õpilase õppetöös osalemise kohta ja võimaldama hinnata õppeteemade omandamist. Auditoorse õppevormi tõlgendamisel tuleb lähtuda haridus- ja teadusministri 19.06.2015 a. määrusest nr 27 „Täienduskoolituse standard“. Täienduskoolituse standardi § 2 sätestab, et õppe kogumaht koosneb auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaaludest. Standardi seletuskirja kohaselt on õppekava komponendid koos näidetega lahti kirjutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalis1. Juhendmaterjal käsitleb punktis 2.4 auditoorset õpet kui kontaktõpet. Kontaktõppe alla loetakse koolitaja poolt juhendatav õppimine nii füüsilises kui virtuaalses õppekeskkonnas. Juhendi punkt 2.5 soovitab õppekavas esitada, kas tegu on füüsilise või virtuaalse õppekeskkonnaga, jagunemist virtuaalse ja füüsilise keskkonna vahel võib täpsustada tunnimahuga (näiteks õppemaht kokku 35 tundi, millest 20 tundi virtuaalses ja 15 füüsilises õppekeskkonnas). Samuti võib täpsustada õppekeskkonna ja õppe ülesehituse seost 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/juhend_valjundipohise_oppekava_koostamiseks.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 (nt 10 tundi kontaktõpet virtuaalses keskkonnas, 10 tundi iseseisvat tööd virtuaalses keskkonnas ning 15 tundi praktilist tööd füüsilises õppekeskkonnas). Määruse nr 60 kontekstis on auditoorne õppevorm seega õppevorm, kus koolitaja vahetult juhendab koolitatavat füüsilises või virtuaalses keskkonnas. Oluline erinevus elektroonilisest õppevormist seisneb selles, et kui elektroonilise õppevormi korral peab õppekeskkond võimaldama suhtlemist õpilase ja õpetaja vahel, ei pea nimetatud suhtlemine elektroonilises õppekeskkonnas olema vahetu. See tähendab, et koolitaja võib elektroonilises õppekeskkonnas anda õpilasele tagasisidet näiteks kirjalikult ja tunde hiljem või järgmisel päeval. Auditoorse õppevormi puhul on oluline, et koolitaja ja õpilane osalevad samaaegselt õppetööl ja on kontaktis kas füüsilises õppeklassis või virtuaalmaailmas. Ehk kui elektroonilise õppevormi korral saab õpilane läbida loenguid temale sobival ajal, siis auditoorse õppevormi korral toimuvad loengud kindlal kuupäeval ja kellaajal koolitaja ja õpilase vahetul osavõtul ja on kindla kestusega (õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit). Kui palju auditoorseid tunde toimub füüsilises keskkonnas ja kui palju virtuaalses on määruses jäetud koolitaja otsustada. Iseseisva töö tõlgendamisel tuleb lähtuda samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjalist, selle kohaselt on iseseisev töö õppija poolt iseseisvalt kindlate eesmärkidega töö- ja õppeülesannete täitmine, mille kohta õpetaja annab tagasisidet. Iseseisvat tööd võib teha ka virtuaalses keskkonnas. Praktikum on praktilise töö tund pärast teatud aineosa teoreetilist käsitlust. Näiteks B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava kohase libedasõidu riskivältimise praktikumi käigus on võimalik libedasõidu õppeväljakul, selleks kohandatud simulaatoril või turvahallis, mis on sisustatud liiklusolukordi simuleerivate vahenditega praktikas proovida juhi erinevaid võimalusi tegutseda äkkolukorras sõltuvalt sõiduki sõidukiirusest, tehnilisest seisundist, reageerimiskiirusest, teeoludest jms. (allkirjastatud digitaalselt) Ain Tatter teede- ja raudteeosakonna juhataja Mait Klein 625 6379 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel