NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Pärnu notar Marje Jürioja, kelle büroo asub aadressil Pärnu, Ringi 1, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
PÄRNU NOTAR MARJE JÜRIOJA
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 1019
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud 18.05.2020 (kaheksateistkümnendal
mail kahe tuhande kahekümnendal aastal) Pärnu notar Marje Jürioja, kelle büroo asub
Ringi 1 Pärnu linnas ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara
valitseja, registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Üleandja, mille volitatud esindajana tegutseb Kristel
Marksalu, isikukood 47702064231, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel,
Tori vald, mida esindab Tori Vallavalitsus, registrikood 77000341, aadress Pärnu mnt 12,
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud
Vastuvõtja, mille volitatud esindajana tegutseb Signe Rõngas, isikukood 46807292710, kes
on tõestajale tuntud isik
edaspidi koos nimetatud Pooled,
kes avaldavad, et nende tahe on sõlmida alljärgnevatel tingimustel
KINNISTU TASUTA ÜLEANDMISE LEPING,
AVALDUS ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE KUSTUTAMISEKS,
ASJAÕIGUSLEPING
NING
KINNISTAMISAVALDUSED
/edaspidi nimetatud Leping/
1. KINNISTUSRAAMATU SEIS, EHITISREGISTRI SEIS, KINNISASJA
KITSENDUSED JA LEPINGU ESE
1.1. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle
kohta on avatud kinnistusregistriosa nr. 16790050, katastritunnus 80901:001:0311, pindala
997 m², aadress Pärnu mnt 6a, Are alevik, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%), edaspidi nimetatud Kinnistu.
Kinnistu kohta avatud registriosa Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
Kinnistu kohta avatud registriosa Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine
kanne: Isiklik kasutusõigus Tori vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
avalikuks kasutamiseks
ettenähtud bussiterminali omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu
korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 28.06.2018 lepingu
punktidele 6, 9 kuni 11 ja 14. Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud lepingu lisaks
nr 1 oleval plaanil.
Sisse kantud registriossa 6709550 30.07.2018; siia üle kantud. 31.01.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.02.2020. Kohtunikuabi Kariina Orr.
Kinnistu kohta avatud registriosa Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Vastavalt E-notari ehitisregistri päringule Kinnistul ehitisi ei paikne.
1.3. Vastavalt E-notari kitsenduste päringule kehtivad Kinnistu suhtes järgmised
Katastriüksuse 80901:001:0311 kitsendused:
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 998 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline)
(Üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 82 m²; nähtus: maantee (Are -
Suigu);
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 998 m²; nähtus: maantee (Tallinn
- Pärnu - Ikla);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Vana 1, 2, Pärnu mnt 4);
Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 997 m²; nähtus: maantee (Tallinn - Pärnu - Ikla);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 778 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 159 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(ARE:PJA);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: ulatus: 997 m²; nähtus: tiheasustusala (Are valla üldplaneering).
1.4. Kinnistu tasuta üleandmise lepingu esemeks on Lepingu p.1.1. nimetatud Kinnistu
koos selle oluliste osade ja päraldistega.
2. POOLTE AVALDUSED JA KINNITUSED
2.1. Üleandja avaldab ja kinnitab, et:
- Kinnistu on hoonestamata;
- Kinnistu on koormatud Lepingu p.1.1. nimetatud isikliku kasutusõigusega Vastuvõtja
kasuks;
- Kinnistu on Üleandja omand ning ühelgi Lepingus nimetamata kolmandal isikul ei ole
õigust selle valdamiseks, kasutamiseks ega käsutamiseks ega seadusest või kokkulepetest
tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; samuti seda, et Üleandja ei ole sõlminud
Lepingus nimetamata lepinguid ning muid kokkuleppeid Kinnistu koormamiseks ja
võõrandamiseks;
- Kinnistu ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi; seda ei ole koormatud Lepingus
nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud
2
kasutuslepingud;
- Lepingu ptk 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning Kinnistu suhtes ei ole
kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi;
- Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti (ja ei ole algatatud menetlust,
mille alusel tekiks) Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
piiranguid, millest Üleandja oleks teadlik va Lepingu p.1.3. nimetatud kitsendused;
- Kinnistul ei ole mingeid Üleandjale teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega
keskkonnareostust, millest Üleandja oleks teadlik ning millest Üleandja ei ole Vastuvõtjale
teatanud või mida Vastuvõtja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel;
- Üleandja poolt on tasutud kõik avalik-õiguslikud koormatised ja Kinnistuga seonduvad
maksed enne Lepingu sõlmimist;
- Kinnistule on tagatud ligipääs läbi avalikult kasutatava tee;
- Üleandja on õigustatud Kinnistu võõrandamiseks ja omandi üleandmiseks;
- Vastuvõtja kohustub Kinnistu edasisel võõrandamisel ja/või Kinnistule hoonestusõiguse
seadmisel lähtuma Riigivaraseaduse § 33 lõigetest 3, 4 ning lõige 7 nimetatud
teavitamiskohustusest;
- Kinnistu võõrandatakse kooskõlas majandus- ja taristuministri 04.05.2020 käskkirjaga nr 91;
- tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et
puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolevat
Lepingut.
2.2. Vastuvõtja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
- Vastuvõtja on teadlik, et Kinnistu on hoonestamata;
- Vastuvõtja on teadlik katastritunnuse 82603:004:0272 kitsendustest;
- Vastuvõtja on teadlik, et Kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega Vastuvõtja kasuks.
Vastuvõtja esitab koos käesoleva Lepinguga kinnistusosakonnale avalduse isikliku
kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust;
- Vastuvõtja on Kinnistu üle vaadanud ning on teadlik selle suurusest ja piiridest ning ei oma
selles osas Üleandjale mingeid pretensioone ja Vastuvõtja võtab selle vastu seisundis, millises
see tänasel, Lepingu sõlmimise päeval on;
- Vastuvõtja on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku
abi kasutamata ning võtab Kinnistu vastu tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning
Üleandja poolt Lepingus esitatud andmetele;
- Vastuvõtja on teadlik, et Kinnistu edasisel võõrandamisel ja/või Kinnistule hoonestusõiguse
seadmisel kohustub Vastuvõtja lähtuma Riigivaraseaduse § 33 lõigetest 3, 4 ja lõige 7
nimetatud teavitamiskohutusest;
- Leping sõlmitakse vastavalt Tori Vallavolikogu 17.10.2019 otsusele nr 197;
- tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et
puuduvad asjaolud, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida LEPINGUT.
2.3. Notariaalakti tõestaja poolt on eeltoodud asjaoludest kontrollitud alljärgnevad:
- Kinnistu kuulumine Üleandjale ning asjaolu, et Kinnistul ei ole kinnistusraamatusse
kantavaid Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 18.05.2020 Tartu
Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr 16790050 päringu alusel;
- asjaolu, et Lepingu ptk 1 nimetatud Kinnistu on hoonestamata vastavalt ehitisregistri
andmetele katastritunnuse ja aadressi järgi;
- asjaolu, et Lepingu ptk 1 nimetatud Kinnistu suhtes kehtivad LEPINGUS nimetatud
kitsendused, vastavalt e-notari andmebaasi päringule katastriüksuste kitsenduste kohta
katastritunnuste järgi;
- asjaolu, et Kinnistu võõrandatakse kooskõlas majandus- ja taristuministri 04.05.2020
3
käskkirjaga nr 91;
- asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud riigi- ja kohalike
omavalitsuste registris registrikood 70003158 all, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn;
- Üleandja esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale;
- asjaolu, et Tori Vallavalitsus on registreeritud äriregistris registrikoodi nr. 77000341 all,
aadress Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond;
- asjaolu, et Kinnistu omandatakse vastavalt Tori Vallavolikogu 17.10.2019 otsusele nr 197;
- Vastuvõtja esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale.
2.4. Pooled kinnitavad, et nad ei soovi eelpool nimetatud asjaolude põhjalikumat
kontrollimist ega muude Lepingus märgitud asjaolude kontrollimist notariaalakti tõestaja
poolt.
3. KINNISTU TASUTA ÜLEANDMINE
3.1. KINNISTU TASUTA ÜLEANDMINE JA VÄÄRTUS
3.1.1. Üleandja annab tasuta üle ja Vastuvõtja võtab vastu Lepingu p.1.1. nimetatud
Kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.
3.1.2. Üleandja ja Vastuvõtja avaldavad Kinnistu väärtuseks 10.- (kümme) eurot.
3.1.3. Üleandja ja Vastuvõtja välistavad Üleandja vastutuse võimalike Kinnistu puuduste
eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest on
Vastuvõtjat eelnevalt teavitatud.
3.1.4. Üleandja ja Vastuvõtja lepivad kokku, et käesolevale Lepingule kohaldatakse
võlaõigusseaduses müügilepingu kohta sätestatut välja arvatud kohustust tasuda ostuhind.
3.2. KINNISTU VALDUSE ÜLEANDMINE JA MUUD KOKKULEPPED
3.2.1. Pooled on kokku leppinud, et Kinnistu otsene valdus loetakse Üleandja poolt
Vastuvõtjale üle antuks Lepingu sõlmimisega.
3.2.2. Kinnistuga seonduvad kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemest
saadavad viljad, samuti lepingu eseme juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht läheb
Üleandjalt Vastuvõtjale üle Kinnistu valduse üleandmisega.
3.2.3. Üleandja ei vastuta lepingu esemetel olevate varjatud puuduste eest, millistest Üleandja
ei olnud Lepingu sõlmimise ajal teadlik. Vastuvõtja kohustub teatama puudustest hiljemalt
kolme (3) kuu jooksul arvates Lepingu sõlmimisest.
3.2.4. Pooled on kokku leppinud, et:
3.2.4.1. Vastuvõtja on kohustatud Kinnistut kasutama sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise
kasutamise korral on Üleandjal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 65 %
(kuuskümmend viis protsenti) vara väärtusest selle üleandmise hetkel.
3.2.4.2. kui Vastuvõtja võõrandab Lepingu alusel omandatud kinnistu, sealhulgas annab üle
või seab hoonestusõiguse eraõiguslikule juriidilisele isikule 10 (kümne) aasta jooksul pärast
Kinnistu omandamist, peab ta hüvitama Üleandjale 65 % (kuuskümmend viis protsenti) vara
4
harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb
võõrandamisel kanda 5 (viie) aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 (kümne) aasta
jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse.
3.2.4.3. kui Vastuvõtja võõrandab kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku
omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis punkti 3.2.4.2.
ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või
hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse.
3.2.4.4. Vastuvõtjal on kohustus teatada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Lepingu alusel omandatud kinnistu võõrandamisest koheselt.
3.2.4.5. Kinnistu võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Vastuvõtja.
3.2.4.6. Lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole
huve ning Vabariigi Valitsuse nõusolekust tulenevaid tingimusi võib muuta üksnes Vabariigi
Valitsuse nõusolekul.
4. AVALDUS KINNISTUSOSAKONNALE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE KUSTUTAMISEKS
4.1. Vastuvõtja palub kustutada tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse Tori valla kasuks,
mis koormab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud kinnistut
registriosa nr 16790050.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED
5.1. Käesolevaga on Üleandja ja Vastuvõtja kinnisomandi üleandmises kokku leppinud.
Pooled avaldavad soovi selle õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandeks,
käsitledes nimetatud kokkulepet asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse ning võttes
aluseks Vastuvõtja avaldust isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, paluvad Pooled
teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse järgmised kanded:
5.1.1. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu kinnistu
registriosa nr 16790050 teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning uue omanikuna
sisse kanda Tori vald.
5.1.2. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu kinnistu
registriosa nr 16790050 kolmandasse jakku kande nr 1 all sisse kantud isiklik
kasutusõigus Tori vald kasuks.
6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
6.1. Notariaalakti tõestaja on Pooltele selgitanud, et:
- käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped.
- notariaalakti tõestaja ei pea selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi.
- vastavalt asjaõigusseaduse § 641 on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks
asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu
muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping)
ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
- vastavalt Maamaksuseaduse § 7 lg 1 kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse
üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks
vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1.
oktoobriks.
- vastavalt Maamaksuseaduse § 8 lg 1 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja
maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt
5
kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja.
- vastavalt Maamaksuseaduse § 11: Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis
oleva või Maamaksuseadus seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või
maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning
üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt
tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas
hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui katastriüksust
läbib kohaliku omavalitsusüksuse üldplaneeringuga või maavanema maakonnaplaneeringuga
määratud tiheasustusega ala piir, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud
maksusoodustust elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas järgmiselt: 1) kuni 0,15 ha
ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub tiheasustusega alal; 2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem
osa katastriüksusest asub väljaspool tiheasustusega ala. Käesolevas paragrahvis nimetatud
maksuvabastust kohaldatakse vabastuse aluse tekkimisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui
maksuvabastuse alus tekib 1. jaanuaril, kohaldatakse maksuvabastust samast päevast.
- vastavalt TsÜs § 53 lg 1 on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi
või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜs § 53 lg 2 asi ja selle olulised osad ei saa
olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
- vastavalt TsÜs § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu
ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜs § 54 lg 4 on kinnisasjaga seotud
asjaõigused kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
- vastavalt TsÜs § 58 on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised.
- vastavalt TsÜs § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on
sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜs § 57 lg 3
peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette
nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
- vastavalt TsÜs § 62 lg 1 esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad
eelised (kasutuseelised). TsÜs § 62 lg 2 asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad
saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜs § 62 lg 3 Õigusvili on tulu, mida
õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte
tõttu.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka
kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. TsÜs § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud
vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene
teisiti.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja
vastu.
- vastavalt TsÜs § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning
valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid)
lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on
õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel
andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. § 217 lg 2 ei vasta asi muu
hulgas lepingutingimustele, kui: asjal ei ole kokkulepitud omadusi; asja kasutamist takistavad
õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; kolmandal isikul on asja
suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks loetakse
kinnisasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest,
kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi
kui mittevastavus ilmneb hiljem. § 218 lg 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja
6
lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. § 218 lg 4 müüja ei
vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja
lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. § 218 lg 6 ei vastuta kinnisasja müüja asjal
avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai
või pidi teada saama. § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest
õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja
lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks
tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
- vastavalt Võlaõigusseaduse § 221 lg 1 võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt
ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske
hooletuse tõttu ja/või müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või
sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
- asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist
(Võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus §
110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus §
112 ja § 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja
lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni § 118 ja § 223). Hinna alandamine ja lepingust
taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja §
188 lg 1).
- Riigivaraseaduse § 33 kohaselt:
(1) Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui:
1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
11) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või
elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel;
12) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluskeskkonna arendamiseks käesoleva
seaduse § 741 alusel;
2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale
mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-,
teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või
sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;
4) [kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks;
6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks;
7) seadus näeb selle otseselt ette.
(2) [Kehtetu - RT I, 28.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 12, 2 või 3 alusel omandatud kinnisasi võõrandatakse
või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis peab
võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis
sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.
Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise
korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud
kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva
eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, välja arvatud
juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud
kinnisasjale hoonestusõiguse.
(5) Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule
võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil
õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid
7
mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.
(6) Riigivara valitseja jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist.
(7) Riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 12, 2 või
3 nimetatud isikule kohustuse teatada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja
võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isik omandas kinnisasja tasu
eest, mille suurus oli alla kinnisasja hariliku väärtuse, arvestatakse tasutud summa maha käesoleva
paragrahvi lõike 3 alusel makstavast hüvitisest.
(9) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
hüvitist ei tule maksta, kui riigilt omandatud kinnisasi võõrandatakse riigi äriühingule, riigi
sihtasutusele, riigi mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, või koormatakse
hoonestusõigusega nimetatud isikute kasuks eesmärgi või ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3 nimetatud isikule võõrandas.
(10) Vabariigi Valitsus võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse
võõrandamise nõusoleku andmisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitist ei
tule tasuda, kui koos varaga antakse üle avaliku ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine
oleks vastuolus riigilt omandatud kinnisasja omandamise aluseks olnud kokkulepetega.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA VOLITAMINE
7.1. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat tegema Lepingus täiendusi,
parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda Poolte kokkuleppeid Lepingus ning ei
too kaasa Poolte tahte vastaseid tagajärgi.
7.2. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat nende esindajana koostama ja
esitama kinnistusosakonnale määruskaebusi Lepingus sisalduvate kinnistamisavalduste alusel
tehtavate määruste peale.
8. MUUD SÄTTED
8.1. Kinnistu tasuta üleandmise tehinguväärtus vastavalt notari tasu seadusele § 4 on 6 391.-
(kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot.
Isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe tehinguväärtus on 639.- (kuussada
kolmkümmend üheksa) eurot.
Notari tasu 49.80 + 9.58 = 59.38 eurot, käibemaks 11.88 eurot, kokku 71.26 eurot (notari tasu
seaduse § 3, 4, 22, 23 p 2, 28 lg 1).
Vastavalt notari tasu seaduse § 40 lg 1 tekib notaril õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu
lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast
teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1
alusel.
8.2. Kinnistusregistrisse uue omaniku sissekandmise eest on Riigilõivuseaduse § 76 lg 1 ja
347 kohaselt ette nähtud riigilõiv summas 3.- eurot (tehinguväärtus 10.- eurot).
Kinnistusregistris isikliku kasutusõiguse kustutamise kande eest on Riigilõivuseaduse § 77 lg
5 kohaselt ette nähtud riigilõiv summas 1.- eurot (tehinguväärtus 130.- eurot).
Kokku kuulub tasumisele riigilõiv summas 4.- eurot.
Eelnimetatud tasudele lisandub ärakirja valmistamise tasu NotTS § 35 kohaselt iga lehekülje (A4) eest
0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot. NotTS § 31 p.15, § 35 kohaselt digitaalse ärakirja
8
väljastamisel, sõltumata andmemahust 12,75 eurot + iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje
(A3) eest 0,31 eurot, (nimetatud summad ei sisalda käibemaksu).
8.3. Lepingu sõlmimisega seotud notari tasu ja kinnistamisel makstava riigilõivu tasub
Vastuvõtja.
8.4. Leping on koostatud ühes (1) originaaleksemplaris, milline säilitatakse Lepingu tõestanud
notari büroos. Ärakirjad Lepingust väljastatakse Pooltele nende soovil paberkandjal või
digitaalselt Lepingu sõlmimise päeval. Ärakirja valdamine asendab tõestamisseaduse § 48
kohaselt õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. Lepingu digitaalne ärakiri on
Pooltele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused > kodanikule / ettevõtjale >
õigusabi > notariaalsed dokumendid) või notar.ee iseteenindusportaalis.
8.5. Notariaalakt on Pooltele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, notariaalakt antud enne
heakskiitmist Pooltele läbivaatamiseks ning seejärel nende poolt heakskiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Digitaalärakirja Lepingust esitab notariaalakti tõestaja Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonnale.
Pooled:
___________________________________________________________________
(ees- ja perekonnanimi) (allkiri)
___________________________________________________________________
(ees- ja perekonnanimi) (allkiri)
Notariaalakti tõestaja allkiri pitser
9