Jüri Ratas
Peaminister 26.05.2020 nr 1.12.2/341
DVK
KredExi laenukäenduse tingimustest
Lugupeetud peaminister
Kirjutan jätkuna meie kohtumisele 11. mail 2020, et juhtida Teie tähelepanu asjaoludele, mis
võivad takistada valitsuse kriisipaketi täies mahus jõudmist ettevõtjateni sihtasutuse KredEx
käenduste mõnede tingimuste tõttu. Samuti soovin selgitada täiendavaid võimalusi, kuidas riigi
poolt KredExile ja Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) eraldatud vahendite abil
ettevõtetele laenupakkumist veel paremaks muuta.
1. KredExi laenukäendustele seatud koguvastutuse 15% ülempiir muudab riikliku tugeva
tagatisena mõeldud Kredexi käendused pankadele ebakindlaks ning seetõttu ei pruugi
riigi suuremahulisena mõeldud toetuspakett tegelikult ettevõtjateni jõuda.
Koroonaviiruse levik koos eriolukorraga on põhjustanud Eesti ettevõtete majandustegevuses
tõsiseid tõrkeid. Kriisimõjude leevendamiseks pakub riiklik finantseerimisasutus KredEx Eesti
ettevõtetele täiendavaid meetmeid. Üheks selliseks meetmeks on erakorraline laenukäendus
nii uute laenude väljastamisel kui ka olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute
leevendamiseks.
Eesti Pank peab selliseid ettevõtluse toetamise meetmeid oluliseks. KredExi pakutavate
käenduste tagasihoidlik kasutamine näitab paraku praeguste käendustingimuste liiga piiravat
iseloomu. Käenduste kasutamise puudustena on pangad välja toonud koguvastutuse madala
piiri, protsessi keerukuse ehk pankade ebapiisava otsustuspädevuse ja pangale eraldatud
käenduslimiidi suure killustatuse sektorite ning sihtgruppide kaupa. Suurimaks takistuseks
KredExi käenduste kasutamisel on just kriisipaketiga kehtestatud 15% pangapõhine KredExi
koguvastutuse piir. Sisuliselt tähendab see, et nominaalselt 60–100% pakutud riiklik käendus on
pangale laenuriski tagatisena väärt ainult 15% tagatud laenude summast.
Kuigi riigi soov piirata võimalikku koormust riigieelarvele on mõistetav, aitavad riske juba
maandada ja võimalikke laenukahjumeid katta ka KredExi enda reservid, KredExi teenitav
käendustasu ja ettevõtete tagatisvara. Varasemate kogemuste ja statistika alusel peaks olema
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
15095 TALLINN Faks 668 0836
www.eestipank.ee
[email protected]
võimalik täpsustada tulevaste laenukahjumite tõenäosust ning koguvastutuse piirangu taset
tõsta või see üldse kaotada. KredExi varasemal käendusportfellil selline koguvastutuse piirang
puudus. Ettevaate koostamisel võib vastaval ministeeriumil muuhulgas abi olla Eesti Panga
viimasest Finantsstabiilsuse Ülevaatest1. KredExi tegeliku vastutuse piiramine vaid 15%ga ei
anna pankadele piisavat kindlust. Nad eelistavad seda pigem mitte kasutada ning on oht, et
selline käendus ei täida oma eesmärki.
Arvestades, et Eesti kommertspangad on ettevõtetele võimaldanud massiliselt mõnekuiseid
laenupuhkusi, mis hakkavad juunis lõppema, võib pärast seda oodata ettevõtlussektori
likviidsusvajaduse olulist kasvu. KredExi käenduste koguvastutuse piirangu kaotamine, eelkõige
uute laenude puhul, aitaks pankadel parematel tingimustel ja enamatele ettevõtetele vajalikke
likviidsuslaene pakkuda.
2. KredExi ja MESi poolt tagatud laene oleks teatud käendustingimuste muutmisel
võimalik kasutada Eesti Pangalt kommertspankadele soodsa likviidsuslaenu andmise
tagatisena. See suurendaks soodsa intressitasemega laenuressursi kättesaadavust
ettevõtjatele.
KredExi laenukäendused on seni täitnud ühte eesmärki: suurendada pankade laenupakkumist
võimalike laenukahjumite osalise kompenseerimisega. Eesti Pank on koostöös
Finantsinspektsiooniga hakanud tegema analüüsi KredExi poolt tagatud laenude sobivusest
Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade ehk eurosüsteemi tagatisraamistiku nõuetega. Kui
see annab positiivse tulemuse, siis saaksid kommertspangad omakorda vajadusel laenata raha
Eesti Pangalt KredExi poolt käendatud laenuportfelli tagatisel. See pakub pankadele täiendava
võimaluse tagada Eesti majanduse rahastamine ja võimendab riigi poolt juba eraldatud
toetussummade kasulikkust.
Eesti Pank eurosüsteemi liikmena pakub krediidiasutustele likviidsuslaene erinevate
rahapoliitiliste laenuoperatsioonide abil eriti soodsate tingimustega, kuni neljaaastase tähtajaga
ja praeguse kriisi ajal ka negatiivse intressimääraga. Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste
operatsioonide raamistik lubab keskpanga antud rahapoliitiliste laenude tagatiseks teatud
tingimustel kasutada ka laenulepinguid. Juhul kui need laenulepingud on tagatud, sätestab see
raamistik nõuded nii tagatise andjale kui ka tagatise enda tingimustele.
Rahapoliitiliste laenude tagatiseks sobilike laenulepingute garantideks võivad teiste hulgas olla
ka avaliku sektori asutused krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete määruse nr 575/2013 (CRR) tähenduses. Üldjuhul peab ka garandil olema
tunnustatud reitinguagentuuri (Moody’s, Fitch, S&P jt) krediidihinnang, kuid kui avaliku sektori
asutusel see puudub, võib Eesti Pank neid teatud tingimustel hinnata keskvalitsuse reitingu
alusel. Oleme teemat arutanud Finantsinspektsiooniga, kelle pädevuses koos Euroopa ühtse
järelevalvemehhanismiga on sellise vastavuse küsimuses lõpliku hinnangu andmine. KredExit ja
MESi tuleks hinnata samadel või sarnastel alustel.
Lisaks Kredexi ja MESi sobivuse kaalumisele CRRi garandi mõistes peab likviidsuslaenude
väljastamiseks keskpankade tagatisnõuetele vastama ka nende asutuste väljastatud
laenukäendus ise. Eurosüsteemi nõuetele vastav garantii peab katma 100% põhinõude ning
laienema ka kõrvalnõuetele. Garantii peab olema tingimusteta ja tühistamatu ning kuuluma
tasumisele esimesel nõudmisel.
1
https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/finantsstabiilsuse-ulevaade.
2/3
Meie esialgsel hinnangul muudavad Kredexi praegused garantiitingimused käendusega
laenuportfellide kasutamise likviidsuslaenude tagatisena väga keeruliseks. Eeltoodud
koguvastutuse 15% piirang näiteks tähendab seda, et Eesti Pank saaks Kredexi käendusega
laenude puhul riikliku garandi poolt tagatuks lugeda maksimaalselt 15% summast. Vaadates
seni väljastatud laenukäenduste tagasihoidlikku mahtu, muudab selline lisapiirang riiklikult
tagatud laenude kasutamise keskpangast soodsa likviidsuslaenu taotlemiseks majanduslikult
ebapraktiliseks.
Loodan, et saate eelpool toodud argumente arvesse võtta, kui hindate valitsuses riigi
pakutavate käenduste tingimuste sobilikkust ja täpsustamise vajalikkust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Teadmiseks: Martin Helme, Rahandusministeerium
Raul Siem, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Anu Randveer 668 0592
[email protected]
3/3