dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu hange

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. mai 2020
Viit
43
Registreeritud
26. mai 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎43 26.05.2020 Käskkiri.bdoc2449 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 26.05.2020 nr 43 Ühishanke „Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu hange“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 43 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühishange „Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu hange“ (CPV kood 79300000-7, nimetus „Turu ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika“) lihthankena. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 52 500 euro. 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees: Marie Allikmaa – siseturu osakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik; 2.2. Komisjoni liikmed: Tarmo Puolokainen – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse analüüsi valdkonna juht; Margus Rava – Välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo direktor; Andres Kikas – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik. 3.Määran punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks siseturu osakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõuniku Marie Allikmaa. 4. Kinnitan punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler HD lisa 1 Hindamistabel Ootused töö teostamise tegevus- ja Ootused projektimeeskonnale ja selle ajakavale, valitud metoodikale ja eesmärgi tööjaotusele(hanke alusdokumendi punkt kirjeldusele (hanke alusdokumendi punkt 8.1.2) 8.1.1) Tase A (10 punkti) Töö eesmärk on Pakkuja poolt selgelt lahti Projektimeeskonda kuulub ekspordi valdkonna Esitatu vastab täielikult ootustele. mõtestatud. Metoodikat ja uuringu teostamisega uuringute teostamise kogemusega spetsialist. Tase B (7-9 punkti) seotud tegevusi on kirjeldatud detailselt ja Projektimeeskonna liikmete staaž ületab Esitatu vastab üksikute eranditega ootustele. arusaadavalt. Pakutud tegevuskava ja hanketingimustes (HD lisa 2 p.5.2) esitatud Tase C (4-6 punkti) metoodika on töö uurimisülesannete (HD lisa 2 miinimumstaaži nõudeid. Kõik tegevused on Esitatu vastab valdavas osas ootustele. p.3.2) täitmiseks sobiv ja vastavalt põhjendatud. kaetud vastava ala spetsialistidega, kirjeldatud Esitatud ajakava on koostatud töö etappide on nende omavahelist koostööd ja Tase D (1-3 punkti) omavahelist järgnevust ja tööde mahukust asendusvõimalusi.. Esitatu vastab osaliselt ootustele. arvestades. Tase E (0 punkti) Esitatu ei vasta ootustele. Hindamise skaala 50 25 HD lisa 2 TÖÖVÕTULEPING nr XX Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, registrikood 90006006, Lasnamäe tn 2, Tallinn 11412; Välisministeerium, registrikood 70002526, Islandi väljak 1, Tallinn 15049 (edaspidi Hankijad), mida esindab volikirjade alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Hankijate esindaja) ja XXX, registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn, XXX, keda esindab volituse alusel XXX (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu (edaspidi Töö või Hange) teostamine, mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud Töö ja annab teostatud Töö lõppraporti (edaspidi Tulem) Hankijatele üle hiljemalt kuus kuud pärast lepingu sõlmimist. Hankijad võivad nõuda Töövõtjalt Töö teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul peale Töövõtja poolt Hankijatele Tulemi üle andmist. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Töö teostamisel Töövõtja poolt. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes punktis 2.3 nimetatud hanke alusdokumentidest, Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse lihthanke „Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu hange“, (riigihanke viitenumber XXX) − tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted Hankijad ja Töövõtja hõlmavad kõiki vastavalt Hankijatega või Töövõtjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Hankijad või Töövõtja on teise Poole nõusolekul kaasanud Lepingu täitmisse. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1 – Hanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registri e-keskkonnas); Lisa 2 - Edukaks tunnistatud pakkumus; Lisa 3 - Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt); Lisa 4 – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Välisministeeriumi volikirjad 3. Hankijate õigused ja kohustused 3.1. Hankijatel on õigus: 3.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, nõuetest Töö teostamisele ja Tulemile, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Hankijad on kohustatud: 3.2.1. looma Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt; 3.2.3. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Töövõtjale kirjalikult punktis 6.1 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega; 3.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda Hankijalt Töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Hankijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist Töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Hankijate vastuvõetud Töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. esitama Tulemi esialgse versiooni Hankijatele kommenteerimiseks hiljemalt 5 kuud pärast lepingu sõlmimist; 4.2.2. esitama Tulemi lõpliku versiooni Hankijatele hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist; 4.2.3. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele ning Hankijate esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma Töö Hankijatele või nende näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.4. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõla heade kommetega; 4.2.5. teostama Töö isiklikult või kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Hankijate nõusolekul; 4.2.6. lubama Hankijatel kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Hankijad nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.7. teatama Hankijatele viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Hankijate nõudmisel puudused Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava Töö Hankijate näidatud tähtaja jooksul; 4.2.9. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Intellektuaalne omand 5.1. Töövõtja loovutab Hankijatele kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Hankijate poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Hankijatele loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste varaliste õiguste eest ja punktis 5.3 nimetatud õiguste eest sisaldub punktis 7.1 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Hankijatele autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Hankijatele seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Hankijatele kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Hankijatel on õigus kasutada Tulemit igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võivad Hankijad kasutada Tulemit viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Tulemi või selle osade olulises mahus töötlemise. Tulemi või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustuvad Hankijad viitama Töövõtjale. 5.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Hankijatele üle peale Tulemi valmimist ning need kuuluvad Töö Hankijatele. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Hankijate eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Töövõtja esitab Tulemi esialgse versiooni Hankijatele kommenteerimiseks hiljemalt 5 (viis) kuud pärast lepingu sõlmimist. Hankijad esitavad Töövõtjale kommentaarid 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Tulemi esitamisest. 6.2. Töövõtja esitab Tulemi lõpliku versiooni Hankijatele hiljemalt 6 (kuus) kuud pärast lepingu sõlmimist. 6.3. Hankijad vaatavad Tulemi üle 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates selle üleandmisest ja kui Tulem vastab Lepingu nõuetele, tagastavad Hankijad digitaalselt allkirjastatud Akti Töövõtjale, millega loetakse Töö vastuvõetuks. 6.4. Kui Hankijad tuvastavad Töövõtja esitatud Tulemis puudusi, võivad nad akti allakirjutamisest ja Töö vastuvõtmisest keelduda. Vastuvõtmisest keeldumisel esitavad Hankijad kirjaliku põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta, näidates ära Tulemis esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise (või uue, Lepingu tingimustele vastava Tulemi esitamise) tähtaja. Töövõtja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab Töö Hankijatele üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul Hankijate kirjaliku põhjenduse koostamisest Tulemis esinevatest puudustest. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Lepingu kogumaksumus on koos käibemaksuga XXX eurot, sealhulgas hind XXX eurot ning käibemaks XXX eurot. 7.2. Lepingu tasu maksmisel osalevad kõik Hankijad. Lepingu kogumaksumusest tasub Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Töövõtjale XXX eurot, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus XXX eurot ja Välisministeerium XXX eurot. 7.3. Töö eest tasutakse pärast Hankijate poolt Töö vastuvõtmist. 7.4. Hankijad tasuvad Töö eest pärast vastuvõtmist hiljemalt 20 päeva jooksul alates Töövõtja esitatud arve kättesaamisest. 7.5. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile (http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse Hankijate dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Hankijate kontaktisik. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 7.1 nimetatud lepingu kogumaksumuse kahekordse summaga. 8.2. Töövõtja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui Töö ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui Töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd Hankijatest mitteolenevatel põhjustel, on Hankijatel õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,15 üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Hankijatel õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Hankijatel õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 6000 eurot. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Hankijate õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Hankijatel õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6. Hankijatel on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohast Tulemit Hankijatele punkti 6.2 kohaselt nimetatud tähtajaks, on Hankijatel õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Hankijatel on õigus nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral nõuda Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele Poolele teatama viivitamata pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu; 10.2.4. teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast Lepingu ja selle Lisade allakirjutamist mõlema Poole poolt ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes riigihangete seaduses toodud reeglite alusel. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudusi kõrvaldatud punkti 6.2 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Hankijad asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 13. Konfidentsiaalsus 13.1. Pooled peavad Lepingu täitmise käigus saadud informatsiooni, välja arvatud Tulemi osad, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks, konfidentsiaalseks ega anna seda edasi kolmandale isikule ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel. 13.2. Töövõtja ja Hankijad edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele töötajatele, kes on Lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need töötajad on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 13.3. Töövõtja paneb punktis 13 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 14. Avalikud suhted 14.1. Töövõtja võib Lepingu raames tegeleda avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele üksnes Hankijate eelneval kirjalikul nõusolekul ning Lepingus esitatud tingimustel. 14.2. Töövõtja paneb punktis 14 sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 15. Muud sätted 15.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole nõusolekuta. 15.2. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik. 15.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 16. Poolte volitatud esindajad 16.1. MKM volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Marie Allikmaa, telefon +372 7151764, e-post [email protected] 16.2. Välisministeeriumi volitatud esindaja Töö vastuvõtmisel on Rainer Saks, [email protected] 16.3. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse volitatud esindaja Töö vastuvõtmisel on Peeter Raudsepp, [email protected] 16.4. Töövõtjat esindab Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö üleandmisel XXX, telefon +372 XXX, e-post XXX. 16.5. Hankijate volitatud esindajatel on õigus esindada Hankijaid kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 16.6. Juhul kui Hankijad või Töövõtja asendavad oma esindaja teisega, teatavad nad sellest teisele Poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Hankijate esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Töövõtja: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XX vahel sõlmitud Lepingu nr XX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesoleva Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi Akt) on koostatud XX (edaspidi: Töövõtja) poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi Hankijad) tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel … . ... .2020. a. sõlmitud Lepingu „Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuring“ nr … alusel osutatud Töö tulemi (edaspidi Tulem) alljärgnevalt: 1. … (üle antava Töö nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Hankijad on Tulemiga tutvunud ning kiidavad Tulemi heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Täitja poolt Hankijatele kooskõlas Lepingu punktiga 7 arvete esitamiseks. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt Pooltele. Töövõtja: Hankijad: allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt HD lisa 3 Hankijad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Välisministeerium Hanke nimetus: Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu hange Käesolevaga ………….. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) volitab ……………. (pakkuja nimi, registrikood, aadress, telefon) esitama ……………. (pakkujate nimed) nimel eelnimetatud riigihankes ühispakkumust ning teostama hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingud. Volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed (sh e-post) …………………….. Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta. Käesolevaga kinnitavad ühispakkujad……………………. (nimed), et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Kuupäev: _________________ /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastaja nimi ja ametikoht /allkirjastatud digitaalselt/ allkirjastaja nimi ja ametikoht käskkirja lisa 1 Pakkujate kõrvaldamise alused 1. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused 1.1. Hanke korraldaja ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldavad hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi punktis 1.1. nimetatud tingimusele. 1.3. RHS § 95 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolusid kontrollib hanke korraldaja Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registri kaudu. Kui pakkuja elu- või asukoht ei ole Eesti Vabariik, esitab pakkuja oma asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi RHS § 95 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise esialgse tõendina hankepassi. 2. Nõuded hankepassile 2.1. Hankepass peab sisaldama Pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele; 2.2. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid. Hankepassi allkirjastamisega kinnitab Pakkuja, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijatele esitada; 2.3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijatele elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuringu hange CPV kood 79300000-7, nimetus „Turu ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika“ Lihthanke hankedokument Aprill 2020 SISUKORD 1. ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 3 2. HANKE TAUSTA, VAJADUSE JA EESMÄRGI KIRJELDUS ......................................... 3 3. HANKE ESEME TEHNILINE KIRJELDUS ....................................................................... 4 4. AJAKAVA ................................................................................................................................. 7 5. NÕUDED PAKKUJALE ......................................................................................................... 7 6. NÕUDED PAKKUMUSELE ................................................................................................... 8 7. PAKKUMUSTE ESITAMINE ................................................................................................ 8 8. PAKKUMUSTE HINDAMINE ............................................................................................... 9 1. ÜLDANDMED 1.1 Hanke nimetus: „Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuring“ 1.2 Hanke korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi Hanke Korraldaja või MKM) ja hankijateks on järgmised hankijad (edaspidi Hankijad): 1.2.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn; 1.2.2 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, registrikood 90006006, Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn; 1.2.3 Välisministeerium, registrikood 70002526, Islandi väljak 1, 15049 Tallinn; 1.3 Hankemenetluse liik: lihthange. 1.4 Lihthanke teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 1.5 Lihthanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Marie Allikmaa, MKM siseturuosakonna teenuste ja kaubanduse talituse nõunik (715 1764, [email protected]). 1.6 Hankelepingu eseme kirjeldus: Hankelepingu esemeks on uuringu teostamise teenus (edaspidi Töö, vt ka punkt 3). 1.7 Hanke eeldatav maksumus: kuni 52 500 eurot käibemaksuta. 1.8 Hanke alusdokumentideks on käesolev hankedokument (HD) koos järgmiste lisadega: 1.8.1 Lisa 1 Hindamistabel 1.8.2 Lisa 2 Hankelepingu projekt 1.8.3 Lisa 3 Ühise pakkumuse volikiri 2. HANKE TAUSTA, VAJADUSE JA EESMÄRGI KIRJELDUS 2010. aastal avaldati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös valminud „Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring“1. Viis aastat hiljem valmis MKMi tellimusel kordusuuring „Eesti eksportööride konkurentsvõime uuring“2. Uuringutega selgitati, millised tegurid pärsivad ettevõtjaid ekspordi arendamisel ja milles seisnevad Eesti ettevõtete konkurentsieelised välisturgudel. Mainitud uuringute läbiviimisest on möödas vastavalt 5 ja 10 aastat. Sihtturgude ja müügikanalite mitmekesistumise ning uute ärimudelite tekke, aga ka rahvusvahelist kaubandust tabanud šokkide valguses on oluline kaasajastada riigi teadmisi Eesti ettevõtete ekspordialastest muredest ja vajadustest. Hangitava uuringu eesmärk on olemasolevate ja potentsiaalsete eksportööride ning valdkondlike ekspertide sisendi põhjal selgitada, millised on välisturgudele sisenemist ja turgudel kasvamist toetavad ja pidurdavad tegurid uue aastakümne hakul ning millised on ettevõtete vastavad ootused riigile, tugiorganisatsioonidele ja ettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele. Uuringu 1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/TOF/TOF_strat_arendusprojektid/06_ekspordiprobleemide_uuring_27_10.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/2015-11-26_-_mkm_eksportooride_konkurentsivoime_uuringu_lopparuanne.pdf tulemusena tuleb esitada konkreetsed soovitused tegevustest, mis on olulised ekspordi soodustamiseks. 3. HANKE ESEME TEHNILINE KIRJELDUS 3.1 Üldised põhimõtted 3.1.1 Töö teostamisel peab Pakkuja lähtuma punktis 3.2 esitatud uurimisülesannetest, dokumenteerima ja vajadusel eristama vastused punktis 3.3 esitatud profiilitunnuste alusel ja lähtuma punktis 3.4 esitatud uurimisküsimustest. 3.1.2 Pakkuja võib struktureerida ja kohandada uuringuküsimusi vastavalt vajadusele. 3.1.3 Pakkuja esitab uuringuküsimused Hankijatele enne uuringu teostamist üle vaatamiseks ja kommenteerimiseks. 3.2 Uurimisülesanded 3.2.1 Selgitada Eesti ettevõtete ja valdkondlike ekspertide abil, millised on Eesti ettevõtete eksporditegevust pärssivad ja soodustavad tegurid. 3.2.2 Analüüsida eksportööride vastuste dünaamikat võrrelduna 2010. ja 2015. läbiviidud uuringutega kattuvate uurimisküsimuste lõikes. 3.2.3 Määratleda, kas vastused erinevad ettevõtete profiili iseloomustavate tunnuste, turgude, regioonide või ettevõtete tegevusalade lõikes ning vajadusel tuua välja poliitikate ja toetuste kujundamiseks olulised erisused. 3.2.4 Anda soovitusi, kuidas ja milliste Eesti eksportööre puudutavate kitsaskohtade või võimalustega tuleb riigil, ettevõtete tugi- ja esindusorganisatsioonidel tegeleda. Antud uurimisülesande puhul tuleb lähtuda soovituste saajate potentsiaalsest võimekusest. 3.3 Uuringus osalevate ettevõtete profiil 3.3.1 Ekspordikogemus 3.3.1.1 Mitteeksportivad, ent ekspordipotentsiaaliga ettevõtted 3.3.1.2 Kuni 5 aastat ekspordiga tegelenud ettevõtted 3.3.1.3 Rohkem kui 5 aastat ekspordiga tegelenud ettevõtted 3.3.2 Ekspordi osatähtsus müügitulus 3.3.2.1 <25% 3.3.2.2 25% kuni 50% 3.3.2.3 ≥50% 3.3.3 Ettevõtte suurus 3.3.3.1 Mikroettevõte 3.3.3.2 Väikeettevõte 3.3.3.3 Keskmise suurusega ja suurettevõte 3.3.4 Osalus 3.3.4.1 100% Eesti kapitalil põhinev 3.3.4.2 Välisosalusega ettevõte 3.3.5 Ärimudel 3.3.5.1 Allhankijatest eksportöörid 3.3.5.1.1 emaettevõttele 3.3.5.1.2 teenusena erinevatele ettevõtetele 3.3.5.2 Lõpptooteid müüvad ettevõtted 3.3.5.2.1 oma kaubamärgi alt 3.3.5.2.2 Made in Estonia brändi alt 3.3.5.2.3 partnerite kaubamärgi alt 3.3.5.3 Teenuseid eksportivad ettevõtted 3.3.5.3.1 valmistooteid 3.3.5.3.2 rätseplahendusi 3.3.6 Ettevõtte T&A intensiivsus3 3.3.6.1 <50% intervjueeritud ettevõtete keskmisest 3.3.6.2 ≥ 50% intervjueeritud ettevõtete keskmisest 3.3.7 Sihtturgude mitmekesisus 3.3.7.1 Ettevõte tegutseb püsivalt 1-2 sihtturul 3.3.7.2 Ettevõte tegutseb püsivalt enam kui kahel sihtturul 3.3.8 Sihtturgude kaugus 3.3.8.1 Lähiriikidesse eksportivad ettevõtted 3.3.8.2 Regioonivälistesse EL liikmesriikidesse eksportivad ettevõtted 3.3.8.3 Kolmandatesse riikidesse eksportivad ettevõtted 3.4 Uurimisküsimused 3.4.1 Konkurentsitegurid 3.4.1.1 Millised on ettevõtte peamised konkurentsieelised ja -puudused? 3.4.1.2 Kas ettevõtte konkurentsivõime on viimastel aastatel muutunud? Millest on muutus tingitud? 3.4.1.3 Milliseid samme on ettevõte astunud ja milliseid samme kavandab eksportturgudel konkurentsivõime tõstmiseks? 3.4.1.4 Kas Eesti üldine maine välisturgudel pigem pidurdab või toetab eksporti? Millised aspektid kujundavad Eesti eksportööride mainet? 3 % käibest, mis on reinvesteeritud teadus- ja arendustegevusse 3.4.2 Tugisüsteemi toimimine 3.4.2.1 Milline on ettevõtete teadlikkus ühest või teisest Euroopa Komisjoni või rahvusvaheliste organisatsioonide loodud eksporti toetavast infokanalist? 3.4.2.2 Milliseid olemasolevaid riigi, ettevõtete tugi- ja katusorganisatsioonide teenuseid ja toetusi peab ettevõte kõige kasulikumaks ning miks? Millistest teenustest või toetustest tuntakse puudust? 3.4.2.3 Milline on ettevõtete teadlikkus ja saadud kasu (nt madalamad tollimaksud, soodsam ligipääs riigihangetele, kindlam intellektuaalomandi kaitse, selgemad sisenemistingimused) vabakaubanduslepingutega kaasnevatest soodsamatest ekspordivõimalustest? 3.4.3 Turud 3.4.3.1 Millised on mitteeksportiva, ent ekspordipotentsiaaliga ettevõtte koduturuga piirdumise põhjused? 3.4.3.2 Millised on ettevõtte tänased peamised sihtturud? Kas ja millistel turgudel plaanib ettevõte lähiajal turuosa suurendada? Kas ja millistele turgudele plaanib ettevõte lähiajal siseneda? 3.4.3.3 Kui, siis mis on peamised lähiturgudega piirdumise põhjused? 3.4.3.4 Millistel turgudel on sisenemis- või laienemisplaanid jäänud katki? Mis põhjustel? 3.4.3.5 Millistel turgudel ja millised sihtturu regulatsioonidest tulenevad nõuded (nt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, tehnilised nõuded, kõrged tariifid, piirangud töötajate vabale liikumisele, ebasoodne maksusüsteem) on takistanud või oluliselt raskendanud turule sisenemist? 3.4.3.6 Millistel turgudel ja millised sihtturu regulatsioonidega mitteseotud tegurid (nt võõras ärikultuur, bürokraatia, turu eelistuste puudulik tundmine) on takistanud või oluliselt raskendanud turule sisenemist? 3.4.3.7 Kas ja kuidas on 2018. aastal alguse saanud nö kaubandussõda ehk piiravate kaubandusmeetmete laine mõjutanud ettevõtte ekspordivoogusid ja ekspordiplaane? 3.4.3.8 Kas ja kuidas on COVID-19 mõjutanud ekspordivoogusid ja ekspordiplaane? 3.4.4 Ettevõtluskeskkond 3.4.4.1 Millised koduturu majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, tehnoloogilised ja õiguslikud tegurid pärsivad enim eksporti? Millised toetavad enim? 3.4.5 Tootearendus ja T&A 3.4.5.1 Millised tegurid pärsivad lõpp- või omatoodete tootjaks arenemist? Millised tegurid raskendavad lõpp- või omatoodete eksporti? 3.4.5.2 Millised tegurid pärsivad tootearendust? 3.4.5.3 Kas eksporditava toote või teenuse arendusel on ettevõte teinud koostööd teadusasutuste, inseneribüroode, arenduskeskuste või teadlastega? Kas ka sihtturul? Kui ei, siis mis põhjustel? 3.4.5.4 Kas eksporditava toote või teenuse arendusel on ettevõte kaasanud kliente? Kas ka sihtturu kliente? Kui ei, siis mis põhjustel? 3.4.6 Müügi- ja turunduskanalid 3.4.6.1 Milliseid turule sisenemise meetodeid (otsene või kaudne eksport, lepinguline sisenemine, investeering) on ettevõte kasutanud? 3.4.6.2 Kui suur osa ekspordikäibest tuleb e-kaubandusest? Kas müüakse era- või äriklientidele? 3.4.6.3 Millised tegurid pärsivad e-kaubandust? 3.4.6.4 Milliseid e-kanaleid kasutab ettevõte toodete või teenuste reklaamimiseks välisturgudel? 3.5 Töö väljundid 3.5.1 Töö väljundiks on uuringu lõppraport, mis on esitatud eesti keeles ja mis sisaldab lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles. 3.5.2 Pakkuja tutvustab lõppraportit kuni kahel korral Hankijate poolt organiseeritaval üritusel või üritustel. 4. AJAKAVA 4.1 Pakkuja tutvustab Hankijatele Töö teostamise tegevuskava hiljemalt kolm nädalat pärast hankelepingu sõlmimist. 4.2 Pakkuja esitab Töö tulemused Hankijatele (so uuringu lõppraporti esialgse versiooni ) kommenteerimiseks hiljemalt viis kuud pärast hankelepingu sõlmimist. 4.3 Pakkuja esitab uuringu lõppraporti hiljemalt kuus kuud pärast hankelepingu sõlmimist. 5. NÕUDED PAKKUJALE 5.1 Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Riigihangete seaduse § 95 lg 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta hankepassis. 5.2 Pakkuja omab Töö teostamiseks uurimismeeskonda, kuhu peavad kuuluma: 5.2.1. projektijuht, kellel on vähemalt kolmeaastane projektide ja analüüside läbiviimise kogemus; 5.2.2 ekspert, kellel on vähemalt kahe aastane töökogemus kvalitatiivsete analüüside alal; 5.2.3 ekspert, kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus ärinõustamise alal. 5.3. Pakkuja esitab projektimeeskonna liikmete CV-d koos rolli kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud projektimeeskonna liikmeid või Hankija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. 5.4 Üks projektimeeskonna liige võib vastata mitmele projektimeeskonna kvalifikatsiooninõudele (punktid 5.2.1-5.2.4), kuid meeskond peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 5.5 Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega selleks ettenähtud vormil (lisa 3). 5.6 Ühispakkujate volikirjas peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 6. NÕUDED PAKKUMUSELE Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon: 6.1 Töö tegevus- ja ajakava, uuringu metoodika ning Pakkuja arusaama kirjeldus Töö eesmärgist. Metoodika kirjeldus sisaldab mh Pakkuja nägemust valdkondlike ekspertide kaasamisest. 6.2 Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus, sh rollikirjeldus töö läbiviimisel koos meeskonnaliikmete CV-dega, millest nähtub nende kogemus valdkonnas. Rollikirjelduses on iga liikme kohta välja toodud käesolevas projektis täidetavad ülesanded, vastutus ja töötundide maht. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja vastutus. 6.3 Võimalike riskide ja nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis pakkuja nägemuses võivad käesoleva analüüsi läbiviimisega kaasneda (siinjuures rõhutavad Hankijad uuringu sisust tulenevate riskide esiletoomise ning lahendusvõimaluste pakkumise olulisust). 6.4 Hinnapakkumus esitatakse e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 52 500 euro (lisandub käibemaks). Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine, seminaride/ümarlaudade maksumus) vajalikke kulusid, makse ja makseid. 6.5 Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 7. PAKKUMUSTE ESITAMINE 7.1 Pakkumus tuleb esitada hanketeates avaldatud tähtpäevaks. 7.2 Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu (https://riigihanked.riik.ee/register), mis eeldab seda, et pakkuja registreerib end nimetatud keskkonnas käesoleva hankemenetluse juurde. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 7.3 Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast arvates vähemalt 45 päeva jooksul. 8. PAKKUMUSTE HINDAMINE 8.1 Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 8.1.1 Töö teostamise detailne tegevus- ja ajakava ühes Töö eesmärgi ja kasutatava metoodika kirjeldusega, maksimaalne punktide arv 50, komponendi osakaal lõpphindest 50%; 8.1.2 Projektimeeskonna ja selle tööjaotuse sobivus töö teostamiseks (vt 6.2), maksimaalne punktide arv 25, komponendi osakaal lõpphindest 25%; 8.1.3 Pakkumuse maksumus, maksimaalne punktide arv 25, osakaal lõpphindest 25%. 8.2 Punktides 8.1.1 ja 8.1.2 esitatud kriteeriume hinnatakse vastavalt lisas 1 toodud tabelile skaalal 0-10 lähtuvalt tabelis kirjeldatud ootustest. Punktide saamiseks korrutatakse hinnang (punktid 1-10) vastava komponendi kaaluga, mis on esitatud tabeli viimases reas. 8.3 Kriteeriumi 8.1.3. osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: madalaima hinnaga pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus x 25. 8.4 Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumide alusel antud punktid. 8.5 Hankekomisjoni liikmed hindavad pakkumusi konsensuse alusel. Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 3/4 komisjoni liikmetest. 8.6 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 8.7 Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. 8.8 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punktide 8.1.1 ja 8.1.2 alusel antud punkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel