EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0645 - Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.06.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b226478-4863-43ae-b1e9-6ffc704f8a61
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b226478-4863-43ae-b1e9-6ffc704f8a61?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
26.05.2020 nr 1-4/20/2293
Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine“ eelnõu.
Eelnõu koostamine on tingitud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusest (jõustunud 01.01.2020), millega muuhulgas täiendati jäätmeseaduse jäätmekäitleja
registreerimise ja registreeringu taotlemisega seonduvaid sätteid.
Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu Eelnõude Infosüsteemi
(EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
Görel Grauding, 626 2897
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
26.03.2020
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2020. a nr
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „vaheladustata“ tekstiosaga „ladustata“;
2) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vaheladustatavate“ tekstiosaga „ladustatavate“;
3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Teeseaduse“ tekstiosaga „Ehitusseadustiku“;
4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „vaheladustamine“ tekstiosaga „ladustamine“;
5) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene KokkRene Kokk (allkirjastatud digitaalselt)
minister Meelis Münt
Kantsler
1
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.
Eelnõu eesmärk on viia keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja
teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (RT I, 18.02.2020, 4;
edaspidi määrus nr 21) kooskõlla riigisisese õigusega.
Eelnõu koostamise on tinginud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (RT I, 21.12.2019, 1) jõustumine 2020 aasta 1. jaanuaril. Jäätmeseaduse
muutmisega süstematiseeriti jäätmeseadus keskkonnaseadusliku üldosa seaduse põhimõtetega
ning ühtlasi täpsustati jäätmelubade ja jäätmekäitleja registreerimisega seonduvaid nõudeid, et
vähendada nii jäätmeloa ja jäätmekäitleja registreeringu taotleja kui ka nende andja töö- ja
halduskoormust. Muuhulgas lisati jäätmeseadusesse sätted, mis reguleerivad jäätmekäitleja
registreeringu andmise asemel jäätmeloa taotlemise nõudmist ning registreeringut taotlevat
isiku jäätmeloa taotlemise vajadusest teavitamist. Seetõttu on vaja määrust nr 21 muuta ning
tunnistada kehtetuks määruse nr 21 § 5, mis käsitleb jäätmeloa taotlemise nõudmist ning isiku
jäätmeloa taotlemise vajadusest teavitamist. Lisaks muudetakse määruse nr 21 sõnastust
ühtlustamaks terminoloogiat jäätmeseaduse (RT I, 21.12.2019, 6) § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2
alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määrusega nr 148 „Jäätmete
taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ (edaspidi määrus nr 148) ning
korrigeeritakse ebaõige viide teeseadusele.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna
peaspetsialist Görel Grauding (tel 626 2897,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja
oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse nr 21 § 3 lõikeid 2 ja 3, asendades termini
„vaheladustamine“ terminiga „ladustamine“, kuna vaheladustamist ei ole eraldi
jäätmekäitlustoiminguna määratletud. Muudatuse eesmärk on ühtlustada terminoloogiat
määrusega nr 148.
01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega tunnistati
teeseadus kehtetuks. Seetõttu muudetakse punktiga 3 määruse nr 21 § 41 punkti 1, asendades
ebaõige viite teeseadusele viitega ehitusseadustikule.
Punktiga 4 muudetakse määruse nr 21 § 4 lõiget 2, asendades tekstiosa
„vaheladustamine“ tekstiosaga „ladustamine“. Määruse nr 21 § 4 lõikes 2 on viidatud Vabariigi
Valitsuse 8. detsembri 2011. a määruses nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamistoimingute nimistud“ sätestatud taaskasutamistoimingule R13. Määruse nr 148 § 2
punkti 13 kohaselt tähistab jäätmete taaskasutamistoimingukood R13 jäätmete ladustamist
1
koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike
1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
Punktiga 5 tunnistatakse määruse nr 21 § 5 kehtetuks. 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti
jäätmeseadust ning täiendati jäätmekäitleja registreerimisega seonduvaid sätteid. Kehtiva
määruse nr 21 §-ss 5 sätestatu, mis käsitleb registreeringu andmise asemel jäätmeloa taotlemise
nõudmist ning registreeringut taotlevat isiku jäätmeloa taotlemise vajadusest teavitamist, on
pärast keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumist
sätestatud jäätmeseaduses.
Määruse nr 21 § 5 lõige 1 sätestab, et isikult, kes tegutseb tavajäätmete taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamisega määruse nr 21 §-des 2–4 sätestatud tingimustel, on
Keskkonnaametil õigus nõuda jäätmeloa taotlemist juhul, kui isiku tegevus vajab võimaliku
tervise- või keskkonnaohu tõttu jäätmeseaduse § 81 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud nõuete või
meetmete määramist jäätmeloaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teavitab Keskkonnaamet
isikut jäätmeloa taotlemise vajadusest kirjalikult, põhjendades jäätmeloa vajalikkuse nõuet ning
määrates tähtaja jäätmeloa taotluse esitamiseks. Lisaks sätestab määruse nr 21 § 5 lõige 2, et
taotluse esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 28 päeva isikule kirjaliku teate saatmise päevast
arvates.
Jäätmeseaduses reguleerivad jäätmekäitleja registreerimise ja registreeringu taotlemisega
seonduvat §-d 987 ja 988. Jäätmeseaduse § 987 lõike 4 kohaselt nõuab registreeringu andja
jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud
tegevusaladel tegutsemise korral jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu
tõttu lisanõuete või -meetmete määramist jäätmeloaga. Jäätmeseaduse § 988 lõike 4 kohaselt
kontrollib registreeringu andja esitatud registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne
tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotletav tegevus ei vaja registreeringut või
vajab jäätmeluba, teavitab registreeringu andja sellest registreeringut taotlevat isikut kümne
tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
Seega on määruse nr 21 § 5 lõikes 1 sätestatu, mis käsitleb registreeringu asemel jäätmeloa
taotlemise nõudmist ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud registreeringut taotleva isiku
jäätmeloa taotlemise vajadusest teavitamist, üle viidud jäätmeseadusesse.
Jäätmeseaduse § 988 lõikes 4 on sätestatud registreeringu andja kohustus teavitada
registreeringut taotleva isikut jäätmeloa taotlemise vajadusest, kuid puudub määruse nr 21 § 5
lõikes 2 sätestatud taotluse esitamise tähtaja määramise kohustus. Arvestades asjaolu, et taotleja
võib pärast jäätmeloa taotlemise vajaduse selgumist kavandatavast tegevusest loobuda, ei ole
proportsionaalne nõuda taotlejalt kindlaks tähtajaks taotluse esitamise nõudmist, mistõttu on
asjakohane tunnistada määruse nr 21 § 5 täies ulatuses kehtetuks.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõukohase määruse rakendamine ei nõua lisatööd ega -kulusid, samuti ei eeldata sellest
lisatulu.
2
6. Määruse mõju
Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatus on tehniline. Seega, kuna eelnõukohase
määrusega ei kaasne muudatusi registreeringute taotlemisel, on muudetava määruse mõju sama,
mis on hetkel kehtival määrusel. Muudatus ei avalda olulist mõju keskkonnale, riigiasutuse ja
kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele
ega regionaalarengule. Kavandatud muudatus ei avalda ka sotsiaalset mõju.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõutumine tagab kõige kiirema määruse
jõustumise.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule.
Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta
laiemat avalikkust.
3