dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade kasutamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. mai 2020
Viit
1.15-5/2020/3406-1
Registreeritud
25. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jägala kalateed MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2020
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
24. juuni 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf63 KB
  • 📎JKT_kiri_MKM_25-05-2020.pdf355 KB
  • 📎Lisa 1 Väljavõtted Elering varustuskindluse aruanne 2019.pdf590 KB
  • 📎Lisa 2 Mõningaid kaalutlusi seoses Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ kasutamiseks võimalikes kriisisituatsioonides.pdf309 KB

Sisu (failidest)

Väljavõtted Lisa 1 Elering varustuskindluse aruanne 2019 https://elering.ee/toimetised lk12 EESSÕNA Kust tuleb Eestis elekter 2030? ...Elering ei näe ühtegi toenäosuslikku sündmust, mis võiks viia Euroopa elektrisüsteemi ja -turu lagunemiseni. ....Sellegi poolest vaatame me lisaks tavapärasele üleeuroopalisele tootmise- ja võrgupiisavuse analüüsile täiendavaid elektrivarustuse stsenaariume Eestis, kui peaks juhtuma midagi ebatõenäosuslikku ja valmistame Eesti elektrisüsteemi ette nendega hakkama saamiseks. ....Teostatud analüüs alusel on ka koigi kolme ebatõenäolise stsenaariumi puhul varustuskindlus tagatud kuni 2029. aastani. Taavi Veskimägi Eleringi juhatuse esimees lk17 Süsteemi töökindlus ....Eesti ja Baltikumi elektrisüsteemi varustuskindlus on käesoleva varustuskindluse aruande analüüsi põhjal tagatud. Tulenevalt kiiresti muutuvast keskkonnast tuleb jätkata pidevat elektrisüsteemi ja energiaturgude edasiarendamist, et tagada varustuskindlus ka tulevikus. Tulenevalt Venemaa ühendenergiasüsteemis (edaspidi IPS/UPS) toimunud arengutele on tänaseks tekkinud süsteemne risk, mille koige rängemaks vormiks on eraldumine eraldi Baltimaade sünkroonalasse. Antud riskide vähendamiseks ja elektrisüsteemi stabiilsuse ning töökindluse tagamiseks viime ellu Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti. Arendame välja Baltikumi sünkroonala võimekuse – Baltikumi ootamatu saarestumisega toimetulekuks on voimekus juba ka täna, kuid süsteemi stabiilsena hoidmiseks tuleb rakendada suuremate avariide korral saartalitlusel lühiajaliselt suures mahus tarbijate automaatset piiramist. Läbi täiendavate arenduste ja meetmete saavutame voimekuse pikaajaliseks sünkroontööks, N-1 (mistahes ühe elemendi väljalülitumise) olukorras, ilma automaatselt tarbijaid piiramata. Olulisemateks meetmeteks on: Piisava inertsi tagamine – tagab süsteemi stabiilsuse püsimise avariide korral ja parema sageduse stabiilsuse tavaolukorras. Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri- Euroopa elektrisüsteemiga on vajalik Baltimaade süsteemis igal ajahetkel tagada piisav kogus (17100 MWs) inertsi. Peale suuremate Eesti elektrijaamade osalist sulgemist on vajalik juba varem asendada osa võimsusi süsteemi inertsi pakkuvate seadmetega, et tagada süsteemi töökindlus avariijärgsete sageduse korvalekallete piiramiseks. Süsteemiteenuste raamistiku väljatöötamine ja rakendamine - süsteemiteenuste alla käivad erineva astme võimsuse reguleerimise ja pingejuhtimise reservid. Kiired avariireservid läbi olemasolevate Baltimaade ja Põhjamaade vaheliste ning lisaks rajatava Leedu-Poola HVDC merekaablite. lk18 Tootmispiisavus ...Eesti on osa Euroopa elektriturust ja seetõttu tootmispiisavuse hinnangu peamisteks aluseks on ENTSO-E poolt koostatav üleeuroopaline tootmispiisavuse analüüs (Mid-term Adequacy Forecast — MAF). 2018. aasta sügisel avaldatud MAF toenäosuslikus tootmispiisavuse analüüsis, kus arvutati eeldustena läbi ca 130 erinevat aastat, on välja toodud kaks stsenaariumit kuni aastani 2025. Mõlema stsenaariumi tulemusena arvutati välja aasta keskmine andmata energia (Expected Energy Not Served — EENS) ning keskmine katkestustundide arv (Loss of Load Expectation — LOLE): MAF analüüsi alusel võib järelda, et Eestis aastal 2025 tootmispiisavusest tulenevat varustuskindluse probleemi ei ole. lk18 ...Üleeuroopaline tootmispiisavuse analüüs eeldab toimivat Euroopa elektriturgu ning ei arvesta võimalike väikese toenäosusega sündmustega. Nimetatud põhjustel analüüsib Elering lisaks üleeuroopalisele MAF analüüsile täiendavaid toimepidevusestsenaariume: Kõigi analüüsitud toimepidevusestsenaariumite puhul on varustuskindlus tagatud kuni 2029. aastani. (Täpsemat analüüsi loe peatükist 6.) lk22 ...28. juunil 2018. aastal allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigipead üheskoos Euroopa Komisjoni presidendiga millega lepiti kokku ka sünkroniseerimise tehnilises lahenduses. Sünkroniseerimine plaanitakse teostada läbi olemasoleva LitPol link kaheahelalise vahelduvvoolu liini ning täiendava alalisvoolumerekaabli Leedu ja Poola vahel lk24 3.1. EESTI ELEKTRISÜSTEEMIS SÜNKRONISEERIMISEKS TEHTAVAD INVESTEERINGUD ......Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõuna suunalise 330 kV võrgu ja olemasolevate Eesti-Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmanda Eesti-Läti 330 kV õhuliini valmimine Tallina ja Riia vahele. Eesti siseste Eesti-Läti suunaliste 330 kV rekonstrueerimisel plaanis kaotada osa 110 kV õhuliini trasse ning rekonstrueerida olemasolevad paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid ühisriputusega samadele mastidele 330 kV õhuliinidega. Ühisriputus võimaldab vähendada mõju keskkonnale ning kokku hoida tulevikus trasside ja liinide hoolduskuludelt. Lk34 ......Baltimaade sünkroniseerimise projekti raames rekonstrueeritakse täies mahus Tartu-Balti, Tartu- Valmiera ning Viru-Tsirguliina vahelised 330 kV õhuliinid. Nende õhuliinide rekonstrueerimisel paigaldatakse osaliselt samadele mastidele paralleelsetes trassikoridorides kulgevad 110 kV Mustvee-Alutaguse; Mustvee-Kantküla; Mustvee-Saare; Tartu-Saare; Tartu-Elva ning Elva-Rõngu õhuliinid. lk42 5 Tagasivaade varustuskindlusele 5.1 2018/2019. AASTA TALVEPERIOOD ....2018/2019. aasta talveperioodil ei esinenud Eesti elektrisüsteemi talitluses suuremaid probleeme. Talve esimene pool oli ilm küllaltki pehme ja vihmane, teine pool oli oluliselt külmem ja talvisem. 2018/2019. aasta talve maksimaalne tipukoormus jäi veebruari viimasele päevale ja oli 1549 MW. Vordluseks koigi aegade maksimaalne tipukoormus on 1587 MW, mis saavutati 2010. aasta jaanuaris. Elektrienergia genereerimine oli 2018/2019. aasta talveperioodil maksimaalselt 2050 MW. Eelmise aasta maksimaalne netogenereerimine oli seejuures natukene madalam, jäädes 2031 MW- ni. samuti on langenud ka keskmine tootmine. Tuuleparkide genereerimises rekordtase 266 MW jäi sel talvel saavutamata, küündides 255 MW-ni. Eesti elektrisüsteemi eksport 2018/2019. aasta talveperioodil oli keskmiselt 56 MW. Eesti elektrisüsteemis oli 2018/2019. aasta talve jooksul piisavalt tootmisvõimsusi, et katta ära tipukoormused. 5.3 BALTI REGIONAALNE TALITLUSKINDLUSE KOORDINAATOR ..Esimesel jaanuaril 2018 alustas Balti regionaalne talitluskindluse koordinaator ehk Balti RSC oma tegevust regiooni töökindluse koordinaatorina tagades Balti süsteemioperaatoritele vajalikke teenuste osutamisega tuge regiooni töökindluse tõstmisel. Balti RSC on üks viiest Euroopas tegutsevast regiooni töökindluse koordinaatorist, mis hõlmavad enda alla kõik Euroopas tegutsevad süsteemioperaatorid. RSC-de pakutavate teenuste eesmärgiks on tõhustada ettevalmistust elektrisüsteemide reaalajas juhtimiseks. Lk56 6.1 REGIONAALNE VARUSTUSKINDLUS AASTANI 2034 ..Tulenevalt energiasektori planeerimise pikaajalisusest ning vastavalt elektrituruseaduse § 39 lg 7-s toodule vaatleb Elering pikaajalist varustuskindlust 5-15 aastat ette. Euroopa energialiidu ja ühtse elektrituru tingimustes vaatleb Elering pikaajalist varustuskindlust üleeuroopalisel ja regionaalsel tasandil. Pikaajalise varustuskindluse analüüs on kolmeosaline. Kõigepealt vaadeldakse varustuskindluse olukorda Euroopas tervikuna ENTSO-E analüüsi baasil. Seejärel hindab analüüs Baltikumi ja Soome regionaalset varustuskindlust ja detailsemalt Eesti tarbimise ja tootmise arenguid. Varustuskindluse analüüsid on valminud Eleringi ja TalTech ekspertide koostöös lk57 Baasstsenaariumi korral puuduvad Eestis andmata energia ja katkestustunnid. See tähendab, et mitte ühelgi simuleeritud 136-l aastal ei olnud ühelgi tunnil elektrienergia puudujääki. Samuti võib tõdeda, et kuigi Soomes esines simulatsioonide keskmise tulemusena ühes aastas 4 katkestustundi, on tootmispiisavuse olukord Põhja-Euroopas tervikuna väga hea. lk59 Eleringi hinnangul on Konservatiivse stsenaariumi rakendumine aastaks 2025 ebatõenäoline, kuid ka sellises olukorras on Eesti varustuskindlus rahvusvaheliselt levinud standardite piirides. lk63 ..Eleringi hinnangul on käesolev deterministlik analüüs väga konservatiivne ning sellest tulenevalt on tarbimise piiramise vajaduse toenäosus vaadeldaval perioodil väga madal. 3Analüüs on konservatiivne, kuna vaatleb olukorda, kus üheaegselt tiputarbimisega on väljas kaks Baltikumi ja Soome elektrisüsteemi suurimat elementi, tuulikutest ning päiksepaneelidest tootmist ei toimu ja import Venemaalt Baltikumi pole võimalik.Eesti elektrisüsteemi eksport 2018/2019. aasta talveperioodil oli keskmiselt 56 MW. lk66 6.1.5 Eesti elutähtsa teenuse stsenaarium ....Nagu Jooniselt 6.14 võib näha, on Eesti elutähtsa teenuse ja üldhuviteenuse elektritarbimine võimalik katta olemasoleva tootmisvõimsusega. Nimetatud tarbimine on seejuures võimalik katta ka ilma põlevkivi elektrijaamadeta. Üheks suureks väljakutseks oleks antud stsenaariumi puhul elektrisüsteemi stabiilsus, kuna suuremate elementide avarii korral lülituks sarnaselt eelmise stsenaariumiga automaatselt osa tarbimisest välja. Lk67 6.1.2 Hinnang ...Eleringi hinnangul on Eestis ja regioonis elektrienergia puudujäägi toenäosus väike ka pärast 2025.aastat. Analüüsid näitavad regionaalsel tasandil moningat tarbimisnoudluse jaoks vajaliku tootmispiisavuse puudujääki alles pärast 2030. aastat konservatiivsemate eelduste puhul. Toimepidevusestsenaariumite korral võib tiputarbimise jaoks vajaliku tootmisvõimsuse puudujääk saabuda varem. Oluline roll on ülekandevõimsustel teiste piirkondadega ning sellest tulenevalt peab piisav olema Euroopa varustuskindluse tase tervikuna. Lk73 6.5.1 Hinnang tootmisvõimsuse piisavusele talvel .....Arvestades elektriühendusi ja tootmisvõimsust regionaalsel elektriturul, on tootmisvõimsusi Eesti vaates järgnevaks kümneks aastaks piisavalt. Kodumaine elektriturul kasutatav tootmisvõimsus katab tarbimisnõudlusest talvisel tipuajal. Välisühenduste avariide korral on kasutatav Eleringi avariireservelektrijaamade võimsus, millega arvestades on kodumaine tarbimisvõimsus tipuajal sisemaiste tootmisvõimsustega kaetud Lk74 ...Lisaks eeltoodud prognoosile saab arvestada tipukoormuse katmisel Läänemere piirkonna teiste riikide elektritootmisvõimsustega, tulenevalt tipukoormuse aja erinevusest ning võimalusest kasutada riikidevahelisi elektriühendusi. Tänu 2020. aastal valmivale Eesti-Läti kolmandale ühendusele suureneb läbilaskevoime Eesti-Läti piiril 750 MW pealt 1050 MW peale. Eleringi hinnangul on riikidevahelised ühendused ning tootmisvõimsused naabersüsteemides piisavad, et tagada Eesti elektrisüsteemi toimimine järgnevatel aastatel ka olukorras, kus tarbimine kasvab prognoositust kiiremini või olemasolevad tootmisseadmed suletakse enne praegu prognoositut sulgemisaega. Eelduseks naabersüsteemide tootmisressursside kasutamisele on toimiv regionaalne elektriturg ning töökindlad välisühendused Soome ja Lätiga. Lk76 6.5.3 Eesti varustuskindlus aastani 2034 ...Analüüsist järeldub, et teadaolevate tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste koosmõjus on võimalik tiputarbimise katteks piisavalt elektrit toota ning importida ka rasketes avariiolukordades. Tagatud on ka 10% tiputarbimise varu ootamatute tipukoormuse muutuste tarbeks. Lk 82 7.4 REGULEERIMISTURG ...2018. aasta 1. jaanuarist käivitus Baltikumis ühine reguleerimisturg käsitsi aktiveeritavate sagedusetaastame reservide näol (mFRR ehk manual frequency restoration reserve). Reguleerimisturu käivitumisega eesmärgiga suurendada elektrisüsteemi juhtimise kuluefektiivsust sh vähendada Baltikumi summaarset ebabilanssi. Väljavõtted teinud L. Tuur mob 50 79 000 Koostaja kommentaar võrgu kujundamisest Võrk kujundatkse võimalikult suures ulatuses nn.”silmustena” lahendades selle kaudu liinide katkemise ja alajammade avariidest tulenevaid katkestusi. Kohtades kus puuduvad „silmused” ja nendest tulenevad võimalused, nendes liiniosades on liinide katkemisel ja alajaamade avariide korral on mõistlik kaasata mobiilsed mootoregeneraatorid. Mootorgeneraatorite kaasamine on majanduslik küsimus ja kaalutakse võrgukatkestuse kahjude ning mobiilsete mootorgeraartorite kaasamisega kaasneva kasu alusel. Lisa 2 Mõningaid kaalutlusi seoses Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ kasutamiseks võimalikes kriisisituatsioonides. Kaaludes ekspertidega ideed kasutada ja lahendada Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ baasil Jõelähtme vallas ja Tallinnas elektrisüsteemide tootmisvõimsuste avariiolukordi ei saa seda ideed lugeda elujõuliseks kuna valiku aluseks ei ole HEJ-de tootmispotentsiaal, tehniline valmisolek ega tegelik mõju Eesti või piirkonna energiavarustuskindlusele. Hinnangu põhjendused: 1. Võimaliku hädaolukorra puhuks peaks planeerima energiaallikaid, mille energiatootmine on igas olukorras garanteeritud. Hüdroenergia tootmisele on oluline mõju vee vooluhulkade suur kõikumine sõltuvalt aastatest ja aastaaegadest. Jägala jõel on olnud kõikumine min-max vooluhulkade suhe kuni 100 korda. Selles osas hüdroelektrijaamad nagu Linnamäe HEJ, mis vajab 1,1 MW võimsuse arendamiseks vooluhulka 15 m3/sek lähedal. Tootmine seiskub automaatselt kui paisjärve vett olulisel hulgal ära kasutatud ja veetase on langemas alla 10,029 m abs. 2. Eestis on installeeritud hüdroenergia tootmisvõimsusi 7,3 MW , mille maksimaalne tootmis potentsiaal aastas on oleks 63 948 MWh. Faktiliselt oli 2019.a kõikide hüdronergijaamade tootmismaht kokku 21 616 MWh. Tootlikkus sõltub lume sulamisvee kestusest ja sademetest, kõikudes 6%-76%. Keskmine hüdroenergiajaamade tootlikkus aasta lõikes on 34%. Võrku sisenenud elektrienergia tootmine 2019 2019. (MWh) 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku 124 241 402 361 227 184 236 192 vesi/hydro (MWh) 8 6 4 7 8 661 453 318 470 0 6 6 21 616 Installeeritud tootmisvõimsuste (7,3MW) 100% 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 potentsiaal (MWh) 63 948 Reaalne tootlikkus 23% 45% 76% 68% 43% 12% 8% 6% 9% 35% 44% 36% 34.00% Tabel 1. 2019 Eesti hüdroenergiatoodangu mahud ja tootlikkus kuude lõikes (https://elering.ee/toimetised andmete põhjal). 3. 2019 aastal tootis Linnamäe HEJ maksimaalselt 0,1% Eestis toodetud koguenergiast, Eesti hüdroenergia olulise mõju puudumist ilmestavad Eesti hüdroenergia märkimata jätmine regionaalse varustuskindluse stsenaariumites aastani 2034, samas kui Leedu ja Soome hüdroenergia on eraldi väljatoodud. 4. Maaülikooli Energiakasutuse õppetooli hoidja, professor Andres Annuki sõnul nii Linnamäe HEJ elektriline võimsus, kui ka aastatoodang jäävad tunduvalt väiksemaks kui statistiline viga võrreldes Eesti vastavate näitajatega. Kui mingi parameetri muutus jääb 5 % piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks. Järgnevatel aastatel väheneb Linnamäe HEJ osatähtsus veelgi, sest iga aastaselt võetakse Eesti energiasüsteemis kasutusse 500 kordne Linnamäe HEJ tootmisvõimsuse. 5. Hüdroenergia Eesti jõgede väikest potentsiaali arvestades ei ole tähelepanu pälvinud seda enam, et hüdroenergia tootmine on seotud keskkonnakahjuga. Energiapoliitikas on asutud seisukohale, et taastuvatest energiaallikatest on just päike, tuul ja biokütus prioriteetsed. 6. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et praegune Linnamäe HEJ tootmine ei ole tehniliselt ülesehitatud tarbijale elektri otse pakkumiseks, asünkroongeneraatorid ei ole toimi iseseisvalt ilma elektrienergiaga käivitamise tugiallikata. Selleks, et seda elektrit hädaolukorra puhul autonoomsena tarbimises kasutada oleks vaja hüdrojaam olulises osas rekonstrueerida ning ringi ehitada kõigi lokaalsete tarbijate elektrivarustuse sisendid. Ja valikuliselt Tallina tarbijate sisendid. 7. Elutähtsad süsteemid on kaasajal kindlustud autonoomse elektrivarustusega. 8. Arvestades Jõelähtme valla tarbijate summaarset tarbimisvõimsust on tavaolukorras võimlik hüdroenergia baasil tagada elektrienergia vaid väga väikesele osale elanikest tarbijatele. Kui palju võib tarbida selle otsutb jaamade poolt võimalik genereeritav võimsus mis sõltub vee vooluhulgast turbiinidele. 9. Tuleb ära märkida, et välja arvatud kevadised suurveeajad, on süsteemi genereeritav võimsus Linnamäel tugevalt alla 500 kW millele lisandub Jägala Energy genereeritav võimsus. Sademete vaesel perioodil Linnamäel, millele lisandub üleval pool asuv Jägala Energy elektrijaama mõningal määral genereeritavat võimsust, jääb summaarselt alla paari raskeveoki mootorivõimsustele mis võivad küündida 500 kW-ni. Perioodil kui vett on jões vähe ( talv, suvi, väheste sademetaga aastad ) siis enamus ajast jaamad seisavad või töötavad väga väikese võimsusega. 10. Küsitav on ka ettepaneku aluseks võetud Eesti elektrivarustuse süsteemide stabiilsuse hindamine. Eestis on elektriliinide rajamisel püütud luua “silmuseid” mis tähendab, et tarbijagruppidele ja kogumile on elektrienergia tarnitav kahelt liinilt ehk piltlikult kas nii pidi või vastupidi. 11. Liinide töökindlus on aga küsimus mida Linnamäe hüdroelektrijaam ei lahenda kuidagi sest elektrienergia jõuab tarbijani ikka vaid juhtmeid möödas ja need võivad katkeda. 12. Tähelepanuta ei saa jätta, sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus on Elering AS. Selleks juhib, haldab ja arendab ettevõte siseriiklikku ja üle piirilist energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu toimimiseks ning majanduse arenguks. Elering hindab oma Varustuskindluse aruandes 2019 tõenäosust genereeritava võimsuse puudujäägist ebatõenäoliseks. 13. Ettepanek tuginedes Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ elektritootmise võimalusele rajada Tallinna lähedane evakuatsiooni kogunemispiirkond Jägala Joale ei arvesta EL liitumislepingust tulenevat kohustustest Natura alal vee paisutamise ja hüdroenergia tootmise planeerimisel. 14. Ettepanek ei arvesta Loodusdirektiivist tuleneva kohustusega loodusele tehtava kahju hüvitamisega. Sellel põhjusel nende jaamade olemasolu tulevikus on märkimisväärse küsimärgi all ja nende säilitamine elektritootjatena ei ole põhjendatav üleriigilise elektrienergia varustuse katkemisega mida tagab Eesti tarbijatele Elering AS. 15. Hüdroenergia tootja peab rakendama hüvitusmeetmed mis loovad rikutud ala ja väärtuste ulatuses uue loodusliku elupaiga. Loodusdirektiivi Artikkel 6.4 : „ Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetme tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.“ 16. Tänaseni Linnamäe HEJ veepaisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks seaduslik veerikasutusluba puudub. 17. Lokaalsetel katkestustel kus Eesti elektrijaamad mingitel põhjustel on töökorrast väljas ning välisühendused elektrienergia tagamiseks puuduvad on riigil otstarbekas ohuhinnangu alusel kriisivarustuseks luua reserv mobiilsetest mootorgeneraatoritest arvestades vaja minevate ühikute võimsust ning arvu. 18. Antud juhul konkurentsitult mõistlikum on ka vallavalitsusel hankida ohuolukorra hinnangule tuginedes vara, antud juhul mobiilseid mootorgeneraatoreid. Seda kõikidele valla perede esmavajadusi arvestades tagades tagasihoidliku elektrivõisuse mobiilsetest ja statsionaarsetest mootorgeneraatoritest. Ürituse maksumuseks jääks natuke alla 1 miljoni euro. 19. Ei saa jätta tähelepanuta, et Eestis on hinnanguiselt 40 miljonit kilowatti sisepõlemismootoreid ja elektrigeneraatoreid autodes 400 000 kW. Seega hinnas on mõistlikud lahendused. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu Jägala kalateed MTÜ E-Mail: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 25.05.2020.a E-post: [email protected] Majandus- ja taristuminister Koopia: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Jõelähtme Vallavalitsus Lugupeetav hr. Taavi Aas Pöördumine seoses Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade kasutamisega kriisides Selleks, et Linnamäe HEJ-ga seotud edasised otsused ei jääks venima ja loodud infofoon ei seaks ohtu Jõelähtme Valla elanike julgeolekutunnet, oleme keskkonnaorganisatsioonina valmis aitama kaasa selguse loomisele. Jõelähtme Vald on teinud oma kirjades Siseministeeriumile ja Majandus ja Kommunikatsiooni ministeeriumile (viit MKM dokumendiregistris 7-7/1445 05.05.2020) ettepaneku rajada Linnamäe ja Jägala hüdroelektrijaamade baasil võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonna, koos pideva elektrivarustuse lahendusega hädaolukorra raviüksuse ja kriisijuhtimiskeskusega. Lugedes Jõelähtme Vallavalitsuse kirju erinevatele asutustele siis jääb silma, et puudub info riigi, omavalitsuse ja eraomaniku ülesannete jagunemisest. Osaliselt on Siseministeerium oma kirjas 08.04.2020 nr 9-4/18-3 Jõelähtme Vallavalitsuse küsimustele vastanud ja selgitusi andnud. Loodame ka kirjavahetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga annab selgust juurde. Siseministeerium edastas Jõelähtme Vallavalitsusele selgituseks: Omavalitsused (KOV) peavad täitma oma põhitegevusega seotud ülesandeid ehk ka kriisi olukorras peavad tagama hädavajalikul tasemel teenused nagu sotsiaalhoolekanne, kaugküte jne. Omavalitsus saab määrata kriisolukorraks evakuatsiooni kohti. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on määrata, millised elektriettevõtted on elutähtsa teenuse osutajad, kes peavad täitma hädaolukorra seadusest tulenevaid kohustusi (nt koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, viima läbi õppuseid 1 kord 2 aasta jooksul jne) ning milliste põhimõtete ja nõuete alusel elektrisüsteemi toimepidevus ja varustuskindlust Eestis tagatakse. Energeetika valdkonnas kriisireguleerimisülesannete täitmise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Elektriettevõtted panustavad elektrisüsteemi toimepidevusse kui ei ole määratud teisiti.(Ülesanded laienevad kui Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium määratleb ettevõtte elutähtsa teenuse osutajaks). Siseministeerium on koostanud ka juhendmaterjali eesmärgiga suurendada elanike ja erinevate asutuste teadlikkust ning suunata kohalike omavalitsuste ja teiste hädaolukorra lahendamisega seotud asutuste tegevust ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks valmistumisel (https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Kriisireguleerimine/evakuatsiooni_juhen dmaterjal_29.11.pdf). Juhendmaterjalis on kirjas KOV ülesannete kohta: KOV saab ka määrata koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga võimalikud evakuatsioonikohad ja koostada Politsei- ja Piirivalveametiga evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks evakuatsioonikohtade plaani. Plaan koostatakse arvestusega, et evakuatsioonikohtadesse on võimalik paigutada vähemalt kaks protsenti kohaliku omavalitsuse elanikest. Plaanis kajastatakse kohti, mis sobivad evakueeritute paigutamiseks. Selleks sobivad hooned, kus on olemas või on võimalik tagada:  esmased olme- ja hügieenitingimused;  esmavajalik toitlustamine ja joogivesi;  esmaabi andmine;  füüsiline turvalisus. Võimalike evakuatsioonikohtadena saab KOV kasutada kooli- ja kultuurimajasid, spordikeskuseid vms. Evakuatsioonikohtade kohta koostatakse kirjalik ülevaade, ehk evakuatsioonikohtade plaan. Siseministeerium on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lisada evakuatsioonikohad elektri taastamisel prioriteetsete objektide nimekirja. Kui see kokkulepe saavutatakse, siis Jõelähtme Vallavalitsuse ülesanne on evakuatsioonikohtade nimekirja edastamine MKM-le. Arvestades Jõelähtme Valla ettepanekut Linnamäe ja Jägala hüdroelektrijaamade baasil võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonna, koos pideva elektrivarustuse lahendusega hädaolukorra raviüksuse ja kriisijuhtimiskeskuse, rajamiseks, siis tuleb arvestada, et nimetatud HEJ-de lähipiirkonnas ei ole mitte ühtegi evakuatsioonikohaks sobivat hoonet. Elektrilahenduse ideed ei saa lugeda elujõuliseks kuna valiku alustingimused ei ole määratud või on pealiskaudsed, mittesobivad ja põhjendamata. Tänaseni ei ole ehitatud ega ka projekteeritud autonoomselt toimivat elektrivõrku mis tagaks sobivate evakuatsiooni kohtade autonoomse elektrivarustuse nimetatud hüdroelektrijaamade baasil. Praegune Linnamäe HEJ tootmine ei ole tehniliselt ülesehitatud tarbijale elektri otse pakkumiseks autonoomselt. Linnamäe HEJ jaamas kasutatakse asünkroongeneraatoreid, mille puuduseks on see, et sagedust ei saa hoida mingil kindlal väärtusel ja generaatoreid ei saa käivitada ilma elektrienergia tugiallikata. Sellise autonoomse võrgu ehitamine ei ole tehniliselt põhjendatud kuna Eesti hüdroenergia tootmisvõimekus on väga suures sõltuvuses ilmastiku oludest, kahanedes suvekuudel 6% -ni seadmete tootmisvõimsustest. Evakuatsioonikohtade energiavarustus peab olema tagatud iga ilmaga ja igal aastaajal 100%, 24/7. Jägala Kalateed MTÜ on tutvunud Elering varustuskindluse aruandega 2019 https://elering.ee/toimetised ning ei näe mingit põhjust lähtuda Linnamäe HEJ ja Jägala joal Jägala Energy HEJ eletritoodangu baasil varustatava võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni - kogunemispiirkonna rajamise põhjendust nende hüdrojaamade olemasolus. Lähemalt on võimalik Eleringi kavade ja analüüsidega tutvuda https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2019_web_final2.pdf Võrku sisenenud elektrienergia tootmine 2019 2019. (MWh) 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku vesi/hydro (MWh) 1248 2416 4024 3617 2278 661 453 318 470 1840 2366 1926 21 616 Reaalne tootlikkus kuude lõikes arvestades Installeeritud tootmisvõimsuste (7,3MW) 100% potentsiaal (MWh), mis on 5329 MWh (aastas kokku 63 948 MWh) 23% 45% 76% 68% 43% 12% 8% 6% 9% 35% 44% 36% 34.00% Tabel 1. 2019 Eesti hüdroenergiatoodangu mahud ja reaalne tootlikkus kuude lõikes (https://elering.ee/toimetised andmete põhjal). Lisaks olulistele tehnilistele puudustele on ka seaduslikud takistused kavandamaks evakuatsioonikohtade energiavarustust Linnamäe HEJ ja Jägala HEJ baasil. Hüdroenergia tootmiseks on vaja omada kehtivat veeluba. Linnamäe HEJ, mis asetseb Natura alal, toodab praegu elektrienergiat ilma kehtiva veeeriaksutusloata ja lähtudes Loodus direktiivist on see direktiivi nõuete räige rikkumine. On tuvastatud, et Linnamäe HEJ elektritootmine ja elektritootmiseks vee paisutamine on väga suure negatiivse keskkonnamõjuga. Linnamäe hüdrojaam tamm ei võimalda siirdekalade kaitstavatel liikidel koelmutele pääseda, pealegi Linnmäe hüdroelektrijaama paisutusega seoses on suurel hulgal paisutuse alla jäävaid koelmuid uputanud. Jägala joa külas asuv hüdroelektrijaam võtab aga ära suure osa looduslikust vooluhulgast jõelõigul joa alt kuni hüdrojaama suublani, Jägala jõe Natura alal. Eesti Vabariigil on EL-iga liitumislepingust tulenev kohustus tagada viidatud jõeosalt Ihasalu lahest Jägala joani ja Jõelähtme jõel Lundi paisutuseni looduslik seisund, seega siirdekaladele vaba pääs koelmutele. Seni on koelmutele pääs tagamata ja mõned aastad tagasi selle aegne keskkonnaminister S. Kiisler on avalikult esitanud seisukoha. https://leht.postimees.ee/6443795/keskkonnaminister-siim-kiisler- joelahtme-vallavanem-takistab-looduse-kaitsmist Natura alal tohib olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevust teostada ainult siis kui on kohaldatud Natura erand. Natura erandit saab kohaldada vastavalt Loodusdirektiivi art 6 lg 4: „ Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. „ Asendusmeetmed peavad olema rakendatud ning toimivad enne kahjuliku mõjuga tegevuse alustamist. Loodusdirektiivi järgi tuleb antud juhul kaaluda kõiki tehnilisi võimalusi kuidas on võimalik saavutada taastuvenergia eesmärgid või teostada Jõelähtme Valla evakuatsioonipunktide elektrienergiaga tagamine ilma HEJ elektrienergiaga arvestamata. Kui alternatiivsed võimalused on olemas, siis Loodusdirektiivi järgi Natura erandi tegemiseks luba anda ei saa ning Natura alal keskkonnaväärtusi negatiivselt mõjutav tegevus tuleb lõpetada. Palume Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumil kinnitada, et ta on teadlik, et kavandades Natura 2000 võrgustiku alal keskkonnaväärtusi negatiivselt mõjutava Linnamäe hüdroenergiajaama tootmise jätkamise toetamist või välismõjudest sõltumatute elektritootmise allikana kasutuselevõttu, arvestab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Natura erandi kohaldamise sätetes nõutuga sh teadusliku tõendamisega, et alternatiivsed lahendused puuduvad ning hüvitamismeetmete rakendamisega. Hüvitamismeetmete hulka kuulub hoiuala kaitseväärtustele samaväärse biotoobi loodusliku elukeskkonna loomine alternatiivses asupaigas. On asjakohane eeldada, et hüvitusmeete rakendamise korvab asutus kelle huvides Natura erand tehakse. Palun arvestada, et kõikide tegevuste osas mida kavandatakse Natura alal on vajalik hinnata keskkonnamõju. Kaitseväärtusi negatiivselt mõjutavaid igasuguseid tegevusi saab lubada ainult Natura erandi kohaldamisel. Ettepanek tulevikuenergeetika demolahenduste nimel aidata kaasa elupaikade hävimisele ei ole Natura direktiivi valguses perspektiivikas. Jägala Kalateed MTÜ hinnangul on vallaelanike elektrienergiaga varustamiseks liinide katkemisel või alajaamade avariilisteks olukordadeks konkurentsitult mõistlikum vallavalitsusel hankida ohuolukorra hinnangule tuginedes mobiilseid mootorgeneraatoreid. Kõikidele valla perede esmavajadusi arvestades tagasihoidliku elektrivõisuse tagamine mobiilsetest ja statsionaarsetest mootorgeneraatoritest maksumuseks jääks natuke alla 1 miljoni euro. Samas kui Natura erandi kohaldamisel Linnamäe HEJ veeerikasutusloa saamiseks on hüvitusmeetmete rakendamise maksumus palju rohkem kui 1 milj. Palume Teie arvamust Jõelähtme vallavalitsuse algatusele siduda Tallinna lähedase evakuatsiooni – kogunemispiirkonna või turvaala rajamise kava Linnamäe HEJ ja Jägala joal Jägala Energy HEJ olemasoluga . Järgmine segadust loov teema on Linnamäe HEJ osa taastuvenergia eesmärkide täitmisel. Kas energiamajanduse arengukava taastuvenergia eesmärke on võimalik täita ilma Linnamäe HEJ panuseta ? Kas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab Linnamäe HEJ mõju oluliseks kehtiva energiamajanduse arengukava taastuvenergia eesmärkide täitmisele kui kogu HEJ osa taastuvenergia toodangust 2019 oli 1,11% ja Linnamäe HEJ ei ületa 0,5% taastuvenergia kogutoodangust ? Eesti Maaülikooli Energiakasutuse õppetooli hoidja, professor Andres Annuki sõnul kui mingi parameetri muutus jääb 5 % piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks. Eesti jõgedel on väga väike hüdroenergeetiline potentsiaal. Selle potentsiaali kasutamine tuleb väga suurte keskkonnakahjude hinnaga. Taastuvenergia Koda märgib Taastuvenergia aastaraamatus 2018 (http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat- 2018.pdf) , et: „Karmimad keskkonnanõuded on kaasa toonud perspektiivi, et hüdroenergia osakaal tulevikus väheneb paisude lammutamise tagajärjel.“. (Keskkonnanõuded ei ole alates EL liitu astumisest alates karmistunud. Loodusdirektiivi täitmist on seni ulatuslikult eiratud. Tänaseks on ühiskonnal kasvanud soov keskkonda paremini kaitsta ja teadlikkus Loodusdirektiivi täitmiseks. ) Jõgede looduslik elukeskkond loob suuremat väärtust osana meie toidujulgeolekust. Kas Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetab selliste energiatootmisviiside jätkuvat ekspluateerimist mille panus taastuvenergia kogutoodangusse on väike (1 %) , aga mille poolt tekitatav keskkonnakahju on suur? Lisaks elupaikade hävimisele, loodusliku keskkonna hävimisele ja siirdekalade rändetõketele osalevad elektrienergia tootmiseks vee paisutamisel tekkinud paisjärved ka CO2 tootmises. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu Lembit Tuur Jägala kalateed MTÜ mob: 5031675 e-mail: [email protected] Lisa 1: Väljavõtted. Elering varustuskindluse aruanne 2019 https://elering.ee/toimetised Lisa 2: Mõningaid kaalutlusi seoses Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ kasutamiseks võimalikes kriisisituatsioonides. Saatja: Jägala Kalateed <[email protected]> Saadetud: 25.05.2020 12:52 Adressaat: info keskkonnaamet ee <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; kantselei joelahtme ee <[email protected]> Teema: Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade kasutamine kriisides Tere, edastame teile kirja seoses Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade kasutamisega kriisides Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu MTÜ Jägala Kalateed
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel