Väljavõtted Lisa 1
Elering varustuskindluse aruanne 2019 https://elering.ee/toimetised
lk12
EESSÕNA
Kust tuleb Eestis elekter 2030?
...Elering ei näe ühtegi toenäosuslikku sündmust, mis võiks viia Euroopa elektrisüsteemi ja -turu
lagunemiseni.
....Sellegi poolest vaatame me lisaks tavapärasele üleeuroopalisele tootmise- ja võrgupiisavuse
analüüsile täiendavaid elektrivarustuse stsenaariume Eestis, kui peaks juhtuma midagi
ebatõenäosuslikku ja valmistame Eesti elektrisüsteemi ette nendega hakkama
saamiseks. ....Teostatud analüüs alusel on ka koigi kolme ebatõenäolise stsenaariumi puhul
varustuskindlus tagatud kuni 2029. aastani.
Taavi Veskimägi
Eleringi juhatuse esimees
lk17
Süsteemi töökindlus
....Eesti ja Baltikumi elektrisüsteemi varustuskindlus on käesoleva varustuskindluse aruande analüüsi
põhjal tagatud. Tulenevalt kiiresti muutuvast keskkonnast tuleb jätkata pidevat elektrisüsteemi ja
energiaturgude edasiarendamist, et tagada varustuskindlus ka tulevikus.
Tulenevalt Venemaa ühendenergiasüsteemis (edaspidi IPS/UPS) toimunud arengutele on tänaseks
tekkinud süsteemne risk, mille koige rängemaks vormiks on eraldumine eraldi Baltimaade
sünkroonalasse. Antud
riskide vähendamiseks ja elektrisüsteemi stabiilsuse ning töökindluse tagamiseks viime ellu
Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projekti.
Arendame välja Baltikumi sünkroonala võimekuse – Baltikumi ootamatu saarestumisega
toimetulekuks on voimekus juba ka täna, kuid süsteemi stabiilsena hoidmiseks tuleb rakendada
suuremate avariide korral saartalitlusel lühiajaliselt suures mahus tarbijate automaatset piiramist.
Läbi täiendavate arenduste ja meetmete saavutame voimekuse pikaajaliseks sünkroontööks, N-1
(mistahes ühe elemendi väljalülitumise) olukorras, ilma automaatselt tarbijaid piiramata.
Olulisemateks meetmeteks on:
Piisava inertsi tagamine – tagab süsteemi stabiilsuse püsimise avariide korral ja parema sageduse
stabiilsuse tavaolukorras. Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri- Euroopa
elektrisüsteemiga on vajalik Baltimaade süsteemis igal ajahetkel tagada piisav kogus (17100 MWs)
inertsi. Peale
suuremate Eesti elektrijaamade osalist sulgemist on vajalik juba varem asendada osa võimsusi
süsteemi inertsi pakkuvate seadmetega, et tagada süsteemi töökindlus avariijärgsete sageduse
korvalekallete piiramiseks.
Süsteemiteenuste raamistiku väljatöötamine ja rakendamine - süsteemiteenuste alla käivad erineva
astme võimsuse reguleerimise ja pingejuhtimise reservid. Kiired avariireservid läbi olemasolevate
Baltimaade ja Põhjamaade vaheliste ning lisaks rajatava Leedu-Poola HVDC merekaablite.
lk18
Tootmispiisavus
...Eesti on osa Euroopa elektriturust ja seetõttu tootmispiisavuse hinnangu peamisteks aluseks on
ENTSO-E poolt koostatav üleeuroopaline tootmispiisavuse analüüs (Mid-term Adequacy Forecast —
MAF).
2018. aasta sügisel avaldatud MAF toenäosuslikus tootmispiisavuse analüüsis, kus arvutati
eeldustena läbi ca 130 erinevat aastat, on välja toodud kaks stsenaariumit kuni aastani 2025. Mõlema
stsenaariumi tulemusena arvutati välja aasta keskmine andmata energia (Expected Energy Not Served
— EENS) ning keskmine katkestustundide arv (Loss of Load Expectation — LOLE): MAF
analüüsi alusel võib järelda, et Eestis aastal 2025 tootmispiisavusest tulenevat varustuskindluse
probleemi ei ole.
lk18
...Üleeuroopaline tootmispiisavuse analüüs eeldab toimivat Euroopa elektriturgu ning ei arvesta
võimalike väikese toenäosusega sündmustega. Nimetatud põhjustel analüüsib Elering lisaks
üleeuroopalisele MAF analüüsile täiendavaid toimepidevusestsenaariume:
Kõigi analüüsitud toimepidevusestsenaariumite puhul on varustuskindlus tagatud kuni 2029. aastani.
(Täpsemat analüüsi loe peatükist 6.)
lk22
...28. juunil 2018. aastal allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigipead üheskoos Euroopa Komisjoni
presidendiga millega lepiti kokku ka sünkroniseerimise tehnilises lahenduses. Sünkroniseerimine
plaanitakse teostada läbi olemasoleva LitPol link kaheahelalise vahelduvvoolu liini ning täiendava
alalisvoolumerekaabli Leedu ja Poola vahel
lk24
3.1. EESTI ELEKTRISÜSTEEMIS SÜNKRONISEERIMISEKS TEHTAVAD INVESTEERINGUD
......Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõuna suunalise 330 kV võrgu ja
olemasolevate Eesti-Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmanda Eesti-Läti 330 kV õhuliini
valmimine Tallina ja Riia vahele.
Eesti siseste Eesti-Läti suunaliste 330 kV rekonstrueerimisel plaanis kaotada osa 110 kV õhuliini trasse
ning rekonstrueerida olemasolevad paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid ühisriputusega samadele
mastidele 330 kV õhuliinidega. Ühisriputus võimaldab vähendada mõju keskkonnale ning kokku hoida
tulevikus trasside ja liinide hoolduskuludelt.
Lk34
......Baltimaade sünkroniseerimise projekti raames rekonstrueeritakse täies mahus Tartu-Balti, Tartu-
Valmiera ning Viru-Tsirguliina vahelised 330 kV õhuliinid. Nende õhuliinide rekonstrueerimisel
paigaldatakse osaliselt samadele mastidele paralleelsetes trassikoridorides kulgevad 110 kV
Mustvee-Alutaguse; Mustvee-Kantküla; Mustvee-Saare; Tartu-Saare; Tartu-Elva ning Elva-Rõngu
õhuliinid.
lk42
5 Tagasivaade varustuskindlusele
5.1 2018/2019. AASTA TALVEPERIOOD
....2018/2019. aasta talveperioodil ei esinenud Eesti elektrisüsteemi talitluses suuremaid probleeme.
Talve esimene pool oli ilm küllaltki pehme ja vihmane, teine pool oli oluliselt külmem ja talvisem.
2018/2019. aasta talve maksimaalne tipukoormus jäi veebruari viimasele päevale ja oli 1549 MW.
Vordluseks koigi aegade maksimaalne tipukoormus on 1587 MW, mis saavutati 2010. aasta
jaanuaris.
Elektrienergia genereerimine oli 2018/2019. aasta talveperioodil maksimaalselt 2050 MW.
Eelmise aasta maksimaalne netogenereerimine oli seejuures natukene madalam, jäädes 2031 MW-
ni. samuti on langenud ka keskmine tootmine.
Tuuleparkide genereerimises rekordtase 266 MW jäi sel talvel saavutamata, küündides
255 MW-ni.
Eesti elektrisüsteemi eksport 2018/2019. aasta talveperioodil oli keskmiselt 56 MW.
Eesti elektrisüsteemis oli 2018/2019. aasta talve jooksul piisavalt tootmisvõimsusi, et katta ära
tipukoormused.
5.3 BALTI REGIONAALNE TALITLUSKINDLUSE KOORDINAATOR
..Esimesel jaanuaril 2018 alustas Balti regionaalne talitluskindluse koordinaator ehk Balti RSC oma
tegevust regiooni töökindluse koordinaatorina tagades Balti süsteemioperaatoritele vajalikke
teenuste osutamisega tuge regiooni töökindluse tõstmisel.
Balti RSC on üks viiest Euroopas tegutsevast regiooni töökindluse koordinaatorist, mis hõlmavad enda
alla kõik Euroopas tegutsevad süsteemioperaatorid. RSC-de pakutavate teenuste eesmärgiks on
tõhustada ettevalmistust elektrisüsteemide reaalajas juhtimiseks.
Lk56
6.1 REGIONAALNE VARUSTUSKINDLUS AASTANI 2034
..Tulenevalt energiasektori planeerimise pikaajalisusest ning vastavalt elektrituruseaduse § 39 lg 7-s
toodule vaatleb Elering pikaajalist varustuskindlust 5-15 aastat ette.
Euroopa energialiidu ja ühtse elektrituru tingimustes vaatleb Elering pikaajalist varustuskindlust
üleeuroopalisel ja regionaalsel tasandil. Pikaajalise
varustuskindluse analüüs on kolmeosaline. Kõigepealt vaadeldakse varustuskindluse olukorda
Euroopas tervikuna ENTSO-E analüüsi baasil. Seejärel
hindab analüüs Baltikumi ja Soome regionaalset varustuskindlust ja detailsemalt Eesti tarbimise ja
tootmise arenguid. Varustuskindluse
analüüsid on valminud Eleringi ja TalTech ekspertide koostöös
lk57
Baasstsenaariumi korral puuduvad Eestis andmata energia ja katkestustunnid. See tähendab, et mitte
ühelgi simuleeritud 136-l aastal ei olnud ühelgi tunnil elektrienergia puudujääki.
Samuti võib tõdeda, et kuigi Soomes esines simulatsioonide keskmise tulemusena ühes aastas 4
katkestustundi, on tootmispiisavuse olukord Põhja-Euroopas tervikuna väga hea.
lk59
Eleringi hinnangul on Konservatiivse stsenaariumi rakendumine aastaks 2025 ebatõenäoline, kuid ka
sellises olukorras on Eesti varustuskindlus rahvusvaheliselt levinud standardite piirides.
lk63
..Eleringi hinnangul on käesolev deterministlik analüüs väga konservatiivne ning sellest tulenevalt on
tarbimise piiramise vajaduse toenäosus vaadeldaval perioodil väga madal. 3Analüüs
on konservatiivne, kuna vaatleb olukorda, kus üheaegselt tiputarbimisega on väljas kaks Baltikumi ja
Soome elektrisüsteemi suurimat elementi, tuulikutest ning päiksepaneelidest tootmist ei toimu ja
import Venemaalt Baltikumi pole võimalik.Eesti elektrisüsteemi eksport 2018/2019. aasta
talveperioodil oli keskmiselt 56 MW.
lk66
6.1.5 Eesti elutähtsa teenuse stsenaarium
....Nagu Jooniselt 6.14 võib näha, on Eesti elutähtsa teenuse ja üldhuviteenuse elektritarbimine
võimalik katta olemasoleva tootmisvõimsusega. Nimetatud tarbimine on seejuures võimalik katta ka
ilma põlevkivi elektrijaamadeta. Üheks suureks väljakutseks oleks antud stsenaariumi puhul
elektrisüsteemi stabiilsus, kuna suuremate elementide avarii korral lülituks sarnaselt eelmise
stsenaariumiga automaatselt osa tarbimisest välja.
Lk67
6.1.2 Hinnang
...Eleringi hinnangul on Eestis ja regioonis elektrienergia puudujäägi toenäosus väike ka pärast
2025.aastat.
Analüüsid näitavad regionaalsel tasandil moningat tarbimisnoudluse jaoks vajaliku tootmispiisavuse
puudujääki alles pärast 2030. aastat konservatiivsemate eelduste puhul.
Toimepidevusestsenaariumite korral võib tiputarbimise jaoks vajaliku tootmisvõimsuse puudujääk
saabuda varem.
Oluline roll on ülekandevõimsustel teiste piirkondadega ning sellest tulenevalt peab piisav olema
Euroopa varustuskindluse tase tervikuna.
Lk73
6.5.1 Hinnang tootmisvõimsuse piisavusele talvel
.....Arvestades elektriühendusi ja tootmisvõimsust regionaalsel elektriturul, on tootmisvõimsusi Eesti
vaates järgnevaks kümneks aastaks piisavalt. Kodumaine
elektriturul kasutatav tootmisvõimsus katab tarbimisnõudlusest talvisel tipuajal. Välisühenduste
avariide korral on kasutatav Eleringi avariireservelektrijaamade võimsus, millega arvestades on
kodumaine tarbimisvõimsus tipuajal sisemaiste tootmisvõimsustega kaetud
Lk74
...Lisaks eeltoodud prognoosile saab arvestada tipukoormuse katmisel Läänemere piirkonna teiste
riikide elektritootmisvõimsustega, tulenevalt tipukoormuse aja erinevusest ning võimalusest kasutada
riikidevahelisi elektriühendusi.
Tänu 2020. aastal valmivale Eesti-Läti kolmandale ühendusele suureneb läbilaskevoime Eesti-Läti
piiril 750 MW pealt 1050 MW peale.
Eleringi hinnangul on riikidevahelised ühendused ning tootmisvõimsused naabersüsteemides
piisavad, et tagada Eesti elektrisüsteemi toimimine järgnevatel aastatel ka olukorras, kus tarbimine
kasvab prognoositust kiiremini või olemasolevad tootmisseadmed suletakse enne praegu
prognoositut sulgemisaega.
Eelduseks naabersüsteemide tootmisressursside kasutamisele on toimiv regionaalne elektriturg ning
töökindlad välisühendused Soome ja Lätiga.
Lk76
6.5.3 Eesti varustuskindlus aastani 2034
...Analüüsist järeldub, et teadaolevate tootmisvõimsuste ja ülekandevõimsuste koosmõjus on võimalik
tiputarbimise katteks piisavalt elektrit toota ning importida ka rasketes avariiolukordades. Tagatud on
ka 10% tiputarbimise varu ootamatute tipukoormuse muutuste tarbeks.
Lk 82
7.4 REGULEERIMISTURG
...2018. aasta 1. jaanuarist käivitus Baltikumis ühine reguleerimisturg käsitsi aktiveeritavate
sagedusetaastame reservide näol (mFRR ehk manual frequency restoration reserve).
Reguleerimisturu käivitumisega eesmärgiga suurendada elektrisüsteemi juhtimise kuluefektiivsust
sh vähendada Baltikumi summaarset ebabilanssi.
Väljavõtted teinud L. Tuur
mob 50 79 000
Koostaja kommentaar võrgu kujundamisest
Võrk kujundatkse võimalikult suures ulatuses nn.”silmustena” lahendades selle kaudu liinide
katkemise ja alajammade avariidest tulenevaid katkestusi. Kohtades kus puuduvad „silmused” ja
nendest tulenevad võimalused, nendes liiniosades on liinide katkemisel ja alajaamade avariide korral
on mõistlik kaasata mobiilsed mootoregeneraatorid. Mootorgeneraatorite kaasamine on majanduslik
küsimus ja kaalutakse võrgukatkestuse kahjude ning mobiilsete mootorgeraartorite kaasamisega
kaasneva kasu alusel.
Lisa 2
Mõningaid kaalutlusi seoses Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ kasutamiseks võimalikes
kriisisituatsioonides.
Kaaludes ekspertidega ideed kasutada ja lahendada Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ baasil Jõelähtme vallas
ja Tallinnas elektrisüsteemide tootmisvõimsuste avariiolukordi ei saa seda ideed lugeda elujõuliseks kuna valiku
aluseks ei ole HEJ-de tootmispotentsiaal, tehniline valmisolek ega tegelik mõju Eesti või piirkonna
energiavarustuskindlusele.
Hinnangu põhjendused:
1. Võimaliku hädaolukorra puhuks peaks planeerima energiaallikaid, mille energiatootmine on igas
olukorras garanteeritud. Hüdroenergia tootmisele
on oluline mõju vee vooluhulkade suur kõikumine sõltuvalt aastatest ja aastaaegadest. Jägala jõel on olnud
kõikumine min-max vooluhulkade suhe kuni 100 korda. Selles osas hüdroelektrijaamad nagu Linnamäe HEJ, mis
vajab 1,1 MW võimsuse arendamiseks vooluhulka 15 m3/sek lähedal. Tootmine seiskub automaatselt kui paisjärve
vett olulisel hulgal ära kasutatud ja veetase on langemas alla 10,029 m abs.
2. Eestis on installeeritud hüdroenergia tootmisvõimsusi 7,3 MW , mille maksimaalne tootmis potentsiaal aastas
on oleks 63 948 MWh. Faktiliselt oli 2019.a kõikide hüdronergijaamade tootmismaht kokku 21 616 MWh.
Tootlikkus sõltub lume sulamisvee kestusest ja sademetest, kõikudes 6%-76%. Keskmine hüdroenergiajaamade
tootlikkus aasta lõikes on 34%.
Võrku
sisenenud
elektrienergia
tootmine 2019 2019.
(MWh) 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku
124 241 402 361 227 184 236 192
vesi/hydro (MWh) 8 6 4 7 8 661 453 318 470 0 6 6 21 616
Installeeritud
tootmisvõimsuste
(7,3MW) 100% 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329 5329
potentsiaal (MWh) 63 948
Reaalne
tootlikkus 23% 45% 76% 68% 43% 12% 8% 6% 9% 35% 44% 36% 34.00%
Tabel 1. 2019 Eesti hüdroenergiatoodangu mahud ja tootlikkus kuude lõikes (https://elering.ee/toimetised
andmete põhjal).
3. 2019 aastal tootis Linnamäe HEJ maksimaalselt 0,1% Eestis toodetud koguenergiast, Eesti hüdroenergia
olulise mõju puudumist ilmestavad Eesti hüdroenergia märkimata jätmine regionaalse varustuskindluse
stsenaariumites aastani 2034, samas kui Leedu ja Soome hüdroenergia on eraldi väljatoodud.
4. Maaülikooli Energiakasutuse õppetooli hoidja, professor Andres Annuki sõnul nii Linnamäe HEJ elektriline
võimsus, kui ka aastatoodang jäävad tunduvalt väiksemaks kui statistiline viga võrreldes Eesti vastavate
näitajatega. Kui mingi parameetri muutus jääb 5 % piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile
olematuks. Järgnevatel aastatel väheneb Linnamäe HEJ osatähtsus veelgi, sest iga aastaselt võetakse Eesti
energiasüsteemis kasutusse 500 kordne Linnamäe HEJ tootmisvõimsuse.
5. Hüdroenergia Eesti jõgede väikest potentsiaali arvestades ei ole tähelepanu pälvinud seda enam, et
hüdroenergia tootmine on seotud keskkonnakahjuga. Energiapoliitikas on asutud seisukohale, et taastuvatest
energiaallikatest on just päike, tuul ja biokütus prioriteetsed.
6. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et praegune Linnamäe HEJ tootmine ei ole tehniliselt ülesehitatud
tarbijale elektri otse pakkumiseks, asünkroongeneraatorid ei ole toimi iseseisvalt ilma elektrienergiaga käivitamise
tugiallikata. Selleks, et seda elektrit hädaolukorra puhul autonoomsena tarbimises kasutada oleks vaja hüdrojaam
olulises osas rekonstrueerida ning ringi ehitada kõigi lokaalsete tarbijate elektrivarustuse sisendid. Ja valikuliselt
Tallina tarbijate sisendid.
7. Elutähtsad süsteemid on kaasajal kindlustud autonoomse elektrivarustusega.
8. Arvestades Jõelähtme valla tarbijate summaarset tarbimisvõimsust on tavaolukorras võimlik hüdroenergia
baasil tagada elektrienergia vaid väga väikesele osale elanikest tarbijatele. Kui palju võib tarbida selle otsutb
jaamade poolt võimalik genereeritav võimsus mis sõltub vee vooluhulgast turbiinidele.
9. Tuleb ära märkida, et välja arvatud kevadised suurveeajad, on süsteemi genereeritav võimsus Linnamäel
tugevalt alla 500 kW millele lisandub Jägala Energy genereeritav võimsus. Sademete vaesel perioodil Linnamäel,
millele lisandub üleval pool asuv Jägala Energy elektrijaama mõningal määral genereeritavat võimsust, jääb
summaarselt alla paari raskeveoki mootorivõimsustele mis võivad küündida 500 kW-ni. Perioodil kui vett on jões
vähe ( talv, suvi, väheste sademetaga aastad ) siis enamus ajast jaamad seisavad või töötavad väga väikese
võimsusega.
10. Küsitav on ka ettepaneku aluseks võetud Eesti elektrivarustuse süsteemide stabiilsuse hindamine. Eestis
on elektriliinide rajamisel püütud luua “silmuseid” mis tähendab, et tarbijagruppidele ja kogumile on elektrienergia
tarnitav kahelt liinilt ehk piltlikult kas nii pidi või vastupidi.
11. Liinide töökindlus on aga küsimus mida Linnamäe hüdroelektrijaam ei lahenda kuidagi sest elektrienergia
jõuab tarbijani ikka vaid juhtmeid möödas ja need võivad katkeda.
12. Tähelepanuta ei saa jätta, sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks
ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus on Elering AS. Selleks juhib, haldab ja
arendab ettevõte siseriiklikku ja üle piirilist energiataristut. Oma tegevusega tagab Elering tingimused energiaturu
toimimiseks ning majanduse arenguks. Elering hindab oma Varustuskindluse aruandes 2019 tõenäosust
genereeritava võimsuse puudujäägist ebatõenäoliseks.
13. Ettepanek tuginedes Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ elektritootmise võimalusele rajada Tallinna
lähedane evakuatsiooni kogunemispiirkond Jägala Joale ei arvesta EL liitumislepingust tulenevat kohustustest
Natura alal vee paisutamise ja hüdroenergia tootmise planeerimisel.
14. Ettepanek ei arvesta Loodusdirektiivist tuleneva kohustusega loodusele tehtava kahju hüvitamisega.
Sellel põhjusel nende jaamade olemasolu tulevikus on märkimisväärse küsimärgi all ja nende säilitamine
elektritootjatena ei ole põhjendatav üleriigilise elektrienergia varustuse katkemisega mida tagab Eesti tarbijatele
Elering AS.
15. Hüdroenergia tootja peab rakendama hüvitusmeetmed mis loovad rikutud ala ja väärtuste ulatuses uue
loodusliku elupaiga. Loodusdirektiivi Artikkel 6.4 : „ Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti
tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast
eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma
kõik vajalikud asendusmeetme tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab
komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.“
16. Tänaseni Linnamäe HEJ veepaisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks seaduslik veerikasutusluba
puudub.
17. Lokaalsetel katkestustel kus Eesti elektrijaamad mingitel põhjustel on töökorrast väljas ning
välisühendused elektrienergia tagamiseks puuduvad on riigil otstarbekas ohuhinnangu alusel kriisivarustuseks luua
reserv mobiilsetest mootorgeneraatoritest arvestades vaja minevate ühikute võimsust ning arvu.
18. Antud juhul konkurentsitult mõistlikum on ka vallavalitsusel hankida ohuolukorra hinnangule tuginedes
vara, antud juhul mobiilseid mootorgeneraatoreid. Seda kõikidele valla perede esmavajadusi arvestades tagades
tagasihoidliku elektrivõisuse mobiilsetest ja statsionaarsetest mootorgeneraatoritest. Ürituse maksumuseks jääks
natuke alla 1 miljoni euro.
19. Ei saa jätta tähelepanuta, et Eestis on hinnanguiselt 40 miljonit kilowatti sisepõlemismootoreid ja
elektrigeneraatoreid autodes 400 000 kW. Seega hinnas on mõistlikud lahendused.
Lugupidamisega,
Liivia Mahlapuu
Jägala kalateed MTÜ
E-Mail:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 25.05.2020.a
E-post:
[email protected]
Majandus- ja taristuminister
Koopia:
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Jõelähtme Vallavalitsus
Lugupeetav hr. Taavi Aas
Pöördumine seoses Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade kasutamisega kriisides
Selleks, et Linnamäe HEJ-ga seotud edasised otsused ei jääks venima ja loodud infofoon ei seaks ohtu
Jõelähtme Valla elanike julgeolekutunnet, oleme keskkonnaorganisatsioonina valmis aitama kaasa
selguse loomisele.
Jõelähtme Vald on teinud oma kirjades Siseministeeriumile ja Majandus ja Kommunikatsiooni
ministeeriumile (viit MKM dokumendiregistris 7-7/1445 05.05.2020) ettepaneku rajada Linnamäe ja
Jägala hüdroelektrijaamade baasil võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonna, koos
pideva elektrivarustuse lahendusega hädaolukorra raviüksuse ja kriisijuhtimiskeskusega.
Lugedes Jõelähtme Vallavalitsuse kirju erinevatele asutustele siis jääb silma, et puudub info riigi,
omavalitsuse ja eraomaniku ülesannete jagunemisest. Osaliselt on Siseministeerium oma kirjas
08.04.2020 nr 9-4/18-3 Jõelähtme Vallavalitsuse küsimustele vastanud ja selgitusi andnud. Loodame ka
kirjavahetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga annab selgust juurde.
Siseministeerium edastas Jõelähtme Vallavalitsusele selgituseks:
Omavalitsused (KOV) peavad täitma oma põhitegevusega seotud ülesandeid ehk ka kriisi olukorras
peavad tagama hädavajalikul tasemel teenused nagu sotsiaalhoolekanne, kaugküte jne. Omavalitsus
saab määrata kriisolukorraks evakuatsiooni kohti.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on määrata, millised elektriettevõtted on
elutähtsa teenuse osutajad, kes peavad täitma hädaolukorra seadusest tulenevaid kohustusi (nt
koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, viima läbi õppuseid 1 kord 2 aasta
jooksul jne) ning milliste põhimõtete ja nõuete alusel elektrisüsteemi toimepidevus ja varustuskindlust
Eestis tagatakse. Energeetika valdkonnas kriisireguleerimisülesannete täitmise eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Elektriettevõtted panustavad elektrisüsteemi toimepidevusse kui ei ole määratud teisiti.(Ülesanded
laienevad kui Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium määratleb ettevõtte elutähtsa teenuse
osutajaks).
Siseministeerium on koostanud ka juhendmaterjali eesmärgiga suurendada elanike ja erinevate
asutuste teadlikkust ning suunata kohalike omavalitsuste ja teiste hädaolukorra lahendamisega seotud
asutuste tegevust ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks valmistumisel
(https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Kriisireguleerimine/evakuatsiooni_juhen
dmaterjal_29.11.pdf).
Juhendmaterjalis on kirjas KOV ülesannete kohta:
KOV saab ka määrata koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga võimalikud evakuatsioonikohad ja
koostada Politsei- ja Piirivalveametiga evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks
evakuatsioonikohtade plaani. Plaan koostatakse arvestusega, et evakuatsioonikohtadesse on
võimalik paigutada vähemalt kaks protsenti kohaliku omavalitsuse elanikest.
Plaanis kajastatakse kohti, mis sobivad evakueeritute paigutamiseks. Selleks sobivad hooned,
kus on olemas või on võimalik tagada:
esmased olme- ja hügieenitingimused;
esmavajalik toitlustamine ja joogivesi;
esmaabi andmine;
füüsiline turvalisus.
Võimalike evakuatsioonikohtadena saab KOV kasutada kooli- ja kultuurimajasid,
spordikeskuseid vms. Evakuatsioonikohtade kohta koostatakse kirjalik ülevaade, ehk
evakuatsioonikohtade plaan.
Siseministeerium on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lisada
evakuatsioonikohad elektri taastamisel prioriteetsete objektide nimekirja.
Kui see kokkulepe saavutatakse, siis Jõelähtme Vallavalitsuse ülesanne on evakuatsioonikohtade
nimekirja edastamine MKM-le.
Arvestades Jõelähtme Valla ettepanekut Linnamäe ja Jägala hüdroelektrijaamade baasil võimaliku
Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonna, koos pideva elektrivarustuse lahendusega
hädaolukorra raviüksuse ja kriisijuhtimiskeskuse, rajamiseks, siis tuleb arvestada, et nimetatud HEJ-de
lähipiirkonnas ei ole mitte ühtegi evakuatsioonikohaks sobivat hoonet. Elektrilahenduse ideed ei
saa lugeda elujõuliseks kuna valiku alustingimused ei ole määratud või on pealiskaudsed, mittesobivad
ja põhjendamata.
Tänaseni ei ole ehitatud ega ka projekteeritud autonoomselt toimivat elektrivõrku mis tagaks
sobivate evakuatsiooni kohtade autonoomse elektrivarustuse nimetatud hüdroelektrijaamade
baasil. Praegune Linnamäe HEJ tootmine ei ole tehniliselt ülesehitatud tarbijale elektri otse
pakkumiseks autonoomselt. Linnamäe HEJ jaamas kasutatakse asünkroongeneraatoreid, mille
puuduseks on see, et sagedust ei saa hoida mingil kindlal väärtusel ja generaatoreid ei saa käivitada
ilma elektrienergia tugiallikata.
Sellise autonoomse võrgu ehitamine ei ole tehniliselt põhjendatud kuna Eesti hüdroenergia
tootmisvõimekus on väga suures sõltuvuses ilmastiku oludest, kahanedes suvekuudel 6% -ni
seadmete tootmisvõimsustest. Evakuatsioonikohtade energiavarustus peab olema tagatud iga
ilmaga ja igal aastaajal 100%, 24/7.
Jägala Kalateed MTÜ on tutvunud Elering varustuskindluse aruandega 2019
https://elering.ee/toimetised ning ei näe mingit põhjust lähtuda Linnamäe HEJ ja Jägala joal Jägala
Energy HEJ eletritoodangu baasil varustatava võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni -
kogunemispiirkonna rajamise põhjendust nende hüdrojaamade olemasolus.
Lähemalt on võimalik Eleringi kavade ja analüüsidega tutvuda
https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2019_web_final2.pdf
Võrku sisenenud
elektrienergia
tootmine 2019 2019.
(MWh) 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 kokku
vesi/hydro (MWh) 1248 2416 4024 3617 2278 661 453 318 470 1840 2366 1926 21 616
Reaalne tootlikkus
kuude lõikes
arvestades
Installeeritud
tootmisvõimsuste
(7,3MW) 100%
potentsiaal (MWh),
mis on 5329 MWh
(aastas kokku
63 948 MWh) 23% 45% 76% 68% 43% 12% 8% 6% 9% 35% 44% 36% 34.00%
Tabel 1. 2019 Eesti hüdroenergiatoodangu mahud ja reaalne tootlikkus kuude lõikes
(https://elering.ee/toimetised andmete põhjal).
Lisaks olulistele tehnilistele puudustele on ka seaduslikud takistused kavandamaks evakuatsioonikohtade
energiavarustust Linnamäe HEJ ja Jägala HEJ baasil.
Hüdroenergia tootmiseks on vaja omada kehtivat veeluba. Linnamäe HEJ, mis asetseb Natura alal,
toodab praegu elektrienergiat ilma kehtiva veeeriaksutusloata ja lähtudes Loodus direktiivist on see
direktiivi nõuete räige rikkumine. On tuvastatud, et Linnamäe HEJ elektritootmine ja elektritootmiseks vee
paisutamine on väga suure negatiivse keskkonnamõjuga.
Linnamäe hüdrojaam tamm ei võimalda siirdekalade kaitstavatel liikidel koelmutele pääseda, pealegi
Linnmäe hüdroelektrijaama paisutusega seoses on suurel hulgal paisutuse alla jäävaid koelmuid
uputanud. Jägala joa külas asuv hüdroelektrijaam võtab aga ära suure osa looduslikust vooluhulgast
jõelõigul joa alt kuni hüdrojaama suublani, Jägala jõe Natura alal.
Eesti Vabariigil on EL-iga liitumislepingust tulenev kohustus tagada viidatud jõeosalt Ihasalu lahest
Jägala joani ja Jõelähtme jõel Lundi paisutuseni looduslik seisund, seega siirdekaladele vaba pääs
koelmutele.
Seni on koelmutele pääs tagamata ja mõned aastad tagasi selle aegne keskkonnaminister S. Kiisler
on avalikult esitanud seisukoha. https://leht.postimees.ee/6443795/keskkonnaminister-siim-kiisler-
joelahtme-vallavanem-takistab-looduse-kaitsmist
Natura alal tohib olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevust teostada ainult siis kui on
kohaldatud Natura erand. Natura erandit saab kohaldada vastavalt Loodusdirektiivi art 6 lg 4: „ Kui
hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste
puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud
asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab
komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. „ Asendusmeetmed peavad olema rakendatud ning
toimivad enne kahjuliku mõjuga tegevuse alustamist.
Loodusdirektiivi järgi tuleb antud juhul kaaluda kõiki tehnilisi võimalusi kuidas on võimalik saavutada
taastuvenergia eesmärgid või teostada Jõelähtme Valla evakuatsioonipunktide elektrienergiaga tagamine
ilma HEJ elektrienergiaga arvestamata. Kui alternatiivsed võimalused on olemas, siis Loodusdirektiivi
järgi Natura erandi tegemiseks luba anda ei saa ning Natura alal keskkonnaväärtusi negatiivselt mõjutav
tegevus tuleb lõpetada.
Palume Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumil kinnitada, et ta on teadlik, et kavandades Natura
2000 võrgustiku alal keskkonnaväärtusi negatiivselt mõjutava Linnamäe hüdroenergiajaama tootmise
jätkamise toetamist või välismõjudest sõltumatute elektritootmise allikana kasutuselevõttu, arvestab
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Natura erandi kohaldamise sätetes nõutuga sh teadusliku
tõendamisega, et alternatiivsed lahendused puuduvad ning hüvitamismeetmete rakendamisega.
Hüvitamismeetmete hulka kuulub hoiuala kaitseväärtustele samaväärse biotoobi loodusliku elukeskkonna
loomine alternatiivses asupaigas. On asjakohane eeldada, et hüvitusmeete rakendamise korvab asutus
kelle huvides Natura erand tehakse.
Palun arvestada, et kõikide tegevuste osas mida kavandatakse Natura alal on vajalik hinnata
keskkonnamõju. Kaitseväärtusi negatiivselt mõjutavaid igasuguseid tegevusi saab lubada ainult Natura
erandi kohaldamisel. Ettepanek tulevikuenergeetika demolahenduste nimel aidata kaasa elupaikade
hävimisele ei ole Natura direktiivi valguses perspektiivikas.
Jägala Kalateed MTÜ hinnangul on vallaelanike elektrienergiaga varustamiseks liinide katkemisel või
alajaamade avariilisteks olukordadeks konkurentsitult mõistlikum vallavalitsusel hankida ohuolukorra
hinnangule tuginedes mobiilseid mootorgeneraatoreid. Kõikidele valla perede esmavajadusi arvestades
tagasihoidliku elektrivõisuse tagamine mobiilsetest ja statsionaarsetest mootorgeneraatoritest
maksumuseks jääks natuke alla 1 miljoni euro. Samas kui Natura erandi kohaldamisel Linnamäe HEJ
veeerikasutusloa saamiseks on hüvitusmeetmete rakendamise maksumus palju rohkem kui 1 milj.
Palume Teie arvamust Jõelähtme vallavalitsuse algatusele siduda Tallinna lähedase evakuatsiooni –
kogunemispiirkonna või turvaala rajamise kava Linnamäe HEJ ja Jägala joal Jägala Energy HEJ
olemasoluga .
Järgmine segadust loov teema on Linnamäe HEJ osa taastuvenergia eesmärkide täitmisel.
Kas energiamajanduse arengukava taastuvenergia eesmärke on võimalik täita ilma Linnamäe HEJ
panuseta ?
Kas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab Linnamäe HEJ mõju oluliseks kehtiva
energiamajanduse arengukava taastuvenergia eesmärkide täitmisele kui kogu HEJ osa taastuvenergia
toodangust 2019 oli 1,11% ja Linnamäe HEJ ei ületa 0,5% taastuvenergia kogutoodangust ?
Eesti Maaülikooli Energiakasutuse õppetooli hoidja, professor Andres Annuki sõnul kui mingi parameetri
muutus jääb 5 % piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks.
Eesti jõgedel on väga väike hüdroenergeetiline potentsiaal. Selle potentsiaali kasutamine tuleb väga
suurte keskkonnakahjude hinnaga. Taastuvenergia Koda märgib Taastuvenergia aastaraamatus 2018
(http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-
2018.pdf) , et: „Karmimad keskkonnanõuded on kaasa toonud perspektiivi, et hüdroenergia osakaal
tulevikus väheneb paisude lammutamise tagajärjel.“. (Keskkonnanõuded ei ole alates EL liitu astumisest
alates karmistunud. Loodusdirektiivi täitmist on seni ulatuslikult eiratud. Tänaseks on ühiskonnal
kasvanud soov keskkonda paremini kaitsta ja teadlikkus Loodusdirektiivi täitmiseks. )
Jõgede looduslik elukeskkond loob suuremat väärtust osana meie toidujulgeolekust.
Kas Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetab selliste energiatootmisviiside jätkuvat
ekspluateerimist mille panus taastuvenergia kogutoodangusse on väike (1 %) , aga mille poolt tekitatav
keskkonnakahju on suur? Lisaks elupaikade hävimisele, loodusliku keskkonna hävimisele ja siirdekalade
rändetõketele osalevad elektrienergia tootmiseks vee paisutamisel tekkinud paisjärved ka CO2 tootmises.
Lugupidamisega,
Liivia Mahlapuu
Lembit Tuur
Jägala kalateed MTÜ
mob: 5031675
e-mail:
[email protected]
Lisa 1: Väljavõtted. Elering varustuskindluse aruanne 2019 https://elering.ee/toimetised
Lisa 2: Mõningaid kaalutlusi seoses Linnamäe HEJ ja Jägala Energy HEJ kasutamiseks võimalikes
kriisisituatsioonides.
Saatja: Jägala Kalateed <
[email protected]>
Saadetud: 25.05.2020 12:52
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; kantselei
joelahtme ee <
[email protected]>
Teema: Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade kasutamine kriisides
Tere,
edastame teile kirja seoses Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade
kasutamisega kriisides
Lugupidamisega,
Liivia Mahlapuu
MTÜ Jägala Kalateed