dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. mai 2020
Viit
1.1-16/20-0011/3494
Registreeritud
28. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

  • 📎RK_20-01258-2.bdoc386 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Meie: 28.05.2020 nr 7-5.13/20-01258-2 Kirja edastamine Edastan Eesti Maakogu eestseisuse märgukirja toimetulekust läheneva majanduskriisiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Tallinnas, 23. mail 2020 Eesti Maakogu märgukirja edastamine Austatud Riigikogu esimees, austatud peaminister, vastavalt Eesti Maakogu eestseisuse otsusele edastame teile Maakogu märgukirja "Toimetulekust läheneva majanduskriisiga" (lisatud). Märgukiri väljendab Eesti Maakogusse valitud esindajate ühist tahet valmistuda järgnevaks globaalseks kriisiks meie riigi ja ühiskonna kõigil tasanditel. Palume Riigikogul täiendada riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele võimalikus kriisiolukorras toimimiseks kehtestatud reegleid eesmärgiga kaasata ja toetada kogukondade iseseisvamaks toimetulekuks loodud vabatahtlikke algatusi. Esmase näitena palume Riigikogul täiendada vabatahtlikult valitavatele küla- ja asumivanematele kriisi korral täiendavalt antavate ülesannete ja volituste seaduslikke aluseid ja määramise korda. Kaasnevalt palume täpsustada ka riiklike ametite ja kohalike omavalitsuste võimalusi finantseerida ja toetada küla- ja asumivanemate tegevust kriisiolukorras. Lugupidamisega, Kaupo Vipp Maakogu nõukoja liige Emil Rutiku Maakogu eestseisuse liige Lembit Tõns Maakogu eestseisuse liige Kaja Toikka Maakogu eestseisuse liige Leevi Naagel Maakogu eestseisuse liige Jüri Vlassov Maakogu eestseisuse liige EESTI MAAKOGU MÄRGUKIRI TOIMETULEKUST LÄHENEVA MAJANDUSKRIISIGA Lähikuudel näeme üleilmastunud majanduse langemist viimase paarisaja aasta sügavaimasse kriisi, mis saab järjeks juba 2008. aastast vindunud finantskriisile. Viiruspandeemia tõukel lisandub lahendamata rahandushädadele seekord globaalsete tarneahelate lagunemine, millele ekspertide hinnangul järgneb esmatarbekaupade suur hinnainflatsioon. Halvemal juhul võib meie majanduse, rahanduse, kaubanduse ja ka avaliku korra seis muutuda sarnaseks sellega, mida paljud meist on näinud N Liidu lagunemise ajal. Tõsi, me olime oma riigi taastamist alustades tänasest palju paremas seisus iseenda varustamisel toidu ja esmatarbekaupadega. Rahval polnud kukil ka välispankade hoolimatut laenuäri koos hirmuga, et pered võiks majandusraskuste korral eluasemeta jääda. See-eest on tänasel Eestil vabamad käed teha raskel ajal seda, milleks oma riik sai loodud – seista oma rahva eluliste huvide eest, nagu Põhiseaduses ette nähtud. Eesti Maakogu, mis koosneb kihelkondadest valitud esindajatest, peab järgnevaks kriisiks valmistumisel hädavajalikuks võtta õppust meie rahva ja riigi ajaloolistest kogemustest. Saabuvaks üliraskeks kriisiks tõsiselt valmistudes saame vähendada tekkivaid kahjusid … …KOGUKONDADELE 1) Mida me perede ja kogukondadena saame ära teha, et tulla eluga toime ka siis, kui harjumuspärane elukorraldus laguneb? Teeme kõigepealt kindlaks, milliste võimete ja oskustega inimesi meie kogukonnas on. Sõlmime sellised ühise tegutsemise kokkulepped, et iga meie inimene teaks une pealt, kuidas tema ühes või teises hädaolukorras teisi aitab ja kelle poole ta ise saab konkreetse hädaga pöörduda. Moodustame kohalikud võrgustikud, kus jaotame inimeste vahel hädaolukorra puhuks elulisemad rollid (toidu kasvatamisest kuni selle kohapealse otseturustamiseni, ilma elektrita vee hankimisest kuni info edastamiseni, haigete ravist kuni kohaliku korrakaitseni). Valime oma kogukondadele asumi-, alevi- ja külavanemad – esindajad, kelle toel saame ise organiseeruda, teha koostööd naaberkogukondadega ja kohalike omavalitsustega. Vaid kogukondlikus koostöös suudame oma peredele tagada julgeoleku ning toimetuleku selle ja teiste tõsiste kriisidega. Kogukondlikul organiseerumisel saab Maakogu nõuks ning abiks olla (​www.maakogu.ee​). 2) Kuidas tagada, et tõsises kriisis saaks kohalik omavalitsus võimalikult hästi arvestada meie kogukonna huvidega? Naaberkogukondade koostöös on lihtsam saavutada, et omavalitsused lähtuksid oma otsustes tegelikust kohapealsest olukorrast, mitte kujutlustest selle kohta. Abiks on kohalike kihelkonnakogude moodustamine või olemasolevatega liitumine ning ühinemine Maakogu liikumisega. 3) Millest kogukonna käekäik sõltub? Koostöö järel tähtsaimaks saab pärimuskultuuri tundmine - oskus esmavajadustega hakkama saada, kasutamata kõrgtehnoloogilisi karke. Nüüd läheb vaja esivanemate traditsioonilisi tööoskusi ning teadmisi ravimtaimedest ja riiete valmistamisest kuni ehituoskuste ning seatapuni välja. Mida edukamalt oleme suutnud lagastamise eest kaitsta kohalikke metsi, maid ja vett, seda suurem on meie lootus rasked ajad üle elada. Arvestada tuleb ka nende ohtudega, mis kaasnevad seniste tõmbekeskuste muutumisega tõukekeskusteks ning sealsete inimeste valgumisega maale. …OMAVALITSUSTELE 1) Kuidas valmistuda saabuvas kriisis suurima kasuteguriga tegutsema? Rakendagem eraldi komisjonid, et kavandada oma tegutsemist sügava majanduslanguse puhuks. Kindlustagem neis koostöö avalikkusega nii et omavalitsuse kõik alad oleks kihelkondade kaupa esindatud ja võrdväärselt arvestatud. Toetugem selles kogukondade poolt endile valitud (mitteparteilistele) esindajatele (asumi-, alevi- ja külavanematele ning kihelkonnakogudele), kelle kaudu saab luua edasi- ja tagasisidestuse rahvaga. Vajaduse korral aidakem vastavaid valimisi korraldada. Loogem koostöös kohalike ettevõtjatega kriisivaru ja selle jaotamise kava. Jagagem inimestele selget infot, levitagem asjakohaseid ja lihtsaid õppe- ning abimaterjale. 2) Kas meie inimestel, kes kriisis ei tule enam toime oma toidu, eluaseme, kütte vms esmavajadustega, on võimalik (liigse alandamiseta) abi saada? Kohalikud ja riiklikud abimeetmed peab hädasolijateni viima nii, et meeleheites ei asutaks tegutsema, nagu poleks enam midagi kaotada. Aidakem rahval organiseeruda, et inimesed saaks eluliste põhivajadustega oma kogukondade toel ise võimalikult paremini toime tulla. 3) Kuidas toetada omavalitsuse piires tegutsevat ettevõtlust? Näidakem keskvalitsusele, et kriisioludes on megaobjektidest olulisem investeerimine kohalikesse taristutesse. Hiidobjektid jäävad kriisis kasutuseta ja tarvitavad ehitamisel pearollis välistööjõudu. Kohalikud, tihti kaua edasi lükatud objektid lähevad kohe kasutusse. Nende rajamine annab tööd kohalikele, aitab kriisist üle saada ja Eestil üle aegade kesta. …KESKVALITSUSELE 1) Milliseid investeeringuid kriisioludes teha? On väga mõistlik võtta laenu raha väärtuse kukkumise eel. Aga investeerida tuleks see mitte hiigeltaristuisse, vaid kohalikesse ääremaistesse objektidesse, mis on aastakümneid rahastamist oodanud. Nii jäävad ellu ja saavad tööd kohalikud, ei rända välja maksud ning ka valmivad objektid leiavad kohest kasutamist, omakorda majandust toetades. Pidevalt tuleb arvestada, et maapiirkonnad on hädaolukorras riigile tagalaks. 2) Kuidas takistada kodanike ja riigi varade kaaperdamist väliskapitali poolt, mis kriisioludes paaniliselt tormisadamat otsib? Kriisimeetmetena tuleb kasutusele võtta mitmed regulatsioonid, mis praeguste EL-i põhimõtetega vastuollu lähevad. Vähemalt kriisi lõpuni tuleb panna moratoorium rahva pangavõlgade sellisele sissenõudmisele, kus kohtutäiturid võivad perekondi eluasemeta jätta. Vaja on moratooriumi maade müügile juhul, kui ostja ei ole kohalik elanik või pikemalt reaalselt kohapeal tegutsenud ettevõte. Tuleb luua soodustused kodumaiste esmatarbe- ja toidukaupade tootmisele ning kohalikele tarne- ja turustusvõrgustikele. Loobuma peab kõigist regulatsioonidest, mis takistavad täna väiketaludes taimsete ja loomsete toodete kohapealset valmistamist ja turustamist. Takistada tuleb välisinvestorite võimalusi kohalike ettevõtete ülevõtmiseks. Riigilt toetust saanud ettevõtete aktivate müük peab olema kontrolli all. Oluliselt tuleb karmistada kontrolli elukeskkonda lõhkuvate tegevuste üle ning toormete väljaveo üle. Ilma valehäbita tuleb asuda looma tegevuskava Euroopa ühisvaluuta ja ka Euroliidu enese lagunemise puhuks. 3) Milline peab olema jagatavate toetuste suund? Lühema kriisi korral aitab likviidsusabi, subsiidiumite rakendamine maksejõuetuse vähendamiseks, maksude edasilükkamine jms ettevõtetel stabiliseeruda. Kuid pikemas kriisis on vaja luua otsetoetusi hätta sattuvatele kodanikele, olgu või kodanikupalga näol, adresseerides neid toetusi omavalitsustelt ja kohalikelt kogukondadelt saadava teabe abil. Mõistlikult toimetades ja ette valmistudes tekitab saabuv kriis Eesti rahvale vähem kahjustusi. Teostades põlisrahva võõrandamatut õigust oma maa ning eluolu üle otsustamisel Eesti Maakogu eestseisus Eesti Maakogu nõukoda From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, May 27, 2020 11:40 AM To: [email protected] Cc: Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]; Riigikantselei <[email protected]> Subject: Eesti Maakogu märgukiri "Toimetulekust läheneva majanduskriisiga" Importance: High Austatud Riigikogu esimees, austatud peaminister, vastavalt Eesti Maakogu eestseisuse otsusele edastame teile Maakogu märgukirja "Toimetulekust läheneva majanduskriisiga" (lisatud). Märgukiri väljendab Eesti Maakogusse valitud esindajate ühist tahet valmistuda järgnevaks globaalseks kriisiks meie riigi ja ühiskonna kõigil tasanditel. Lisame ka Eesti Maakogu eestseisuse liikmete digiallkirjastatud kaaskirja. Lugupidamisega, Eesti Maakogu Maakogu märgukiri.asice
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →