Siseministeerium
Meie: 28.05.2020
nr 7-5.13/20-01258-2
Kirja edastamine
Edastan Eesti Maakogu eestseisuse märgukirja toimetulekust läheneva majanduskriisiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Tallinnas, 23. mail 2020
Eesti Maakogu märgukirja edastamine
Austatud Riigikogu esimees, austatud peaminister,
vastavalt Eesti Maakogu eestseisuse otsusele edastame teile Maakogu märgukirja "Toimetulekust
läheneva majanduskriisiga" (lisatud).
Märgukiri väljendab Eesti Maakogusse valitud esindajate ühist tahet valmistuda järgnevaks globaalseks
kriisiks meie riigi ja ühiskonna kõigil tasanditel.
Palume Riigikogul täiendada riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele võimalikus kriisiolukorras
toimimiseks kehtestatud reegleid eesmärgiga kaasata ja toetada kogukondade iseseisvamaks
toimetulekuks loodud vabatahtlikke algatusi.
Esmase näitena palume Riigikogul täiendada vabatahtlikult valitavatele küla- ja asumivanematele kriisi
korral täiendavalt antavate ülesannete ja volituste seaduslikke aluseid ja määramise korda.
Kaasnevalt palume täpsustada ka riiklike ametite ja kohalike omavalitsuste võimalusi finantseerida ja
toetada küla- ja asumivanemate tegevust kriisiolukorras.
Lugupidamisega,
Kaupo Vipp
Maakogu nõukoja liige
Emil Rutiku
Maakogu eestseisuse liige
Lembit Tõns
Maakogu eestseisuse liige
Kaja Toikka
Maakogu eestseisuse liige
Leevi Naagel
Maakogu eestseisuse liige
Jüri Vlassov
Maakogu eestseisuse liige
EESTI MAAKOGU MÄRGUKIRI
TOIMETULEKUST LÄHENEVA MAJANDUSKRIISIGA
Lähikuudel näeme üleilmastunud majanduse langemist viimase paarisaja aasta sügavaimasse kriisi, mis
saab järjeks juba 2008. aastast vindunud finantskriisile. Viiruspandeemia tõukel lisandub lahendamata
rahandushädadele seekord globaalsete tarneahelate lagunemine, millele ekspertide hinnangul järgneb
esmatarbekaupade suur hinnainflatsioon. Halvemal juhul võib meie majanduse, rahanduse, kaubanduse
ja ka avaliku korra seis muutuda sarnaseks sellega, mida paljud meist on näinud N Liidu lagunemise ajal.
Tõsi, me olime oma riigi taastamist alustades tänasest palju paremas seisus iseenda varustamisel toidu
ja esmatarbekaupadega. Rahval polnud kukil ka välispankade hoolimatut laenuäri koos hirmuga, et
pered võiks majandusraskuste korral eluasemeta jääda. See-eest on tänasel Eestil vabamad käed teha
raskel ajal seda, milleks oma riik sai loodud – seista oma rahva eluliste huvide eest, nagu Põhiseaduses
ette nähtud.
Eesti Maakogu, mis koosneb kihelkondadest valitud esindajatest, peab järgnevaks kriisiks valmistumisel
hädavajalikuks võtta õppust meie rahva ja riigi ajaloolistest kogemustest. Saabuvaks üliraskeks kriisiks
tõsiselt valmistudes saame vähendada tekkivaid kahjusid …
…KOGUKONDADELE
1) Mida me perede ja kogukondadena saame ära teha, et tulla eluga toime ka siis, kui harjumuspärane
elukorraldus laguneb? Teeme kõigepealt kindlaks, milliste võimete ja oskustega inimesi meie
kogukonnas on. Sõlmime sellised ühise tegutsemise kokkulepped, et iga meie inimene teaks une pealt,
kuidas tema ühes või teises hädaolukorras teisi aitab ja kelle poole ta ise saab konkreetse hädaga
pöörduda. Moodustame kohalikud võrgustikud, kus jaotame inimeste vahel hädaolukorra puhuks
elulisemad rollid (toidu kasvatamisest kuni selle kohapealse otseturustamiseni, ilma elektrita vee
hankimisest kuni info edastamiseni, haigete ravist kuni kohaliku korrakaitseni). Valime oma
kogukondadele asumi-, alevi- ja külavanemad – esindajad, kelle toel saame ise organiseeruda, teha
koostööd naaberkogukondadega ja kohalike omavalitsustega. Vaid kogukondlikus koostöös suudame
oma peredele tagada julgeoleku ning toimetuleku selle ja teiste tõsiste kriisidega. Kogukondlikul
organiseerumisel saab Maakogu nõuks ning abiks olla (www.maakogu.ee).
2) Kuidas tagada, et tõsises kriisis saaks kohalik omavalitsus võimalikult hästi arvestada meie kogukonna
huvidega? Naaberkogukondade koostöös on lihtsam saavutada, et omavalitsused lähtuksid oma
otsustes tegelikust kohapealsest olukorrast, mitte kujutlustest selle kohta. Abiks on kohalike
kihelkonnakogude moodustamine või olemasolevatega liitumine ning ühinemine Maakogu liikumisega.
3) Millest kogukonna käekäik sõltub? Koostöö järel tähtsaimaks saab pärimuskultuuri tundmine - oskus
esmavajadustega hakkama saada, kasutamata kõrgtehnoloogilisi karke. Nüüd läheb vaja esivanemate
traditsioonilisi tööoskusi ning teadmisi ravimtaimedest ja riiete valmistamisest kuni ehituoskuste ning
seatapuni välja. Mida edukamalt oleme suutnud lagastamise eest kaitsta kohalikke metsi, maid ja vett,
seda suurem on meie lootus rasked ajad üle elada. Arvestada tuleb ka nende ohtudega, mis kaasnevad
seniste tõmbekeskuste muutumisega tõukekeskusteks ning sealsete inimeste valgumisega maale.
…OMAVALITSUSTELE
1) Kuidas valmistuda saabuvas kriisis suurima kasuteguriga tegutsema? Rakendagem eraldi komisjonid,
et kavandada oma tegutsemist sügava majanduslanguse puhuks. Kindlustagem neis koostöö
avalikkusega nii et omavalitsuse kõik alad oleks kihelkondade kaupa esindatud ja võrdväärselt
arvestatud. Toetugem selles kogukondade poolt endile valitud (mitteparteilistele) esindajatele (asumi-,
alevi- ja külavanematele ning kihelkonnakogudele), kelle kaudu saab luua edasi- ja tagasisidestuse
rahvaga. Vajaduse korral aidakem vastavaid valimisi korraldada. Loogem koostöös kohalike
ettevõtjatega kriisivaru ja selle jaotamise kava. Jagagem inimestele selget infot, levitagem asjakohaseid
ja lihtsaid õppe- ning abimaterjale.
2) Kas meie inimestel, kes kriisis ei tule enam toime oma toidu, eluaseme, kütte vms esmavajadustega,
on võimalik (liigse alandamiseta) abi saada? Kohalikud ja riiklikud abimeetmed peab hädasolijateni viima
nii, et meeleheites ei asutaks tegutsema, nagu poleks enam midagi kaotada. Aidakem rahval
organiseeruda, et inimesed saaks eluliste põhivajadustega oma kogukondade toel ise võimalikult
paremini toime tulla.
3) Kuidas toetada omavalitsuse piires tegutsevat ettevõtlust? Näidakem keskvalitsusele, et kriisioludes
on megaobjektidest olulisem investeerimine kohalikesse taristutesse. Hiidobjektid jäävad kriisis
kasutuseta ja tarvitavad ehitamisel pearollis välistööjõudu. Kohalikud, tihti kaua edasi lükatud objektid
lähevad kohe kasutusse. Nende rajamine annab tööd kohalikele, aitab kriisist üle saada ja Eestil üle
aegade kesta.
…KESKVALITSUSELE
1) Milliseid investeeringuid kriisioludes teha? On väga mõistlik võtta laenu raha väärtuse kukkumise eel.
Aga investeerida tuleks see mitte hiigeltaristuisse, vaid kohalikesse ääremaistesse objektidesse, mis on
aastakümneid rahastamist oodanud. Nii jäävad ellu ja saavad tööd kohalikud, ei rända välja maksud ning
ka valmivad objektid leiavad kohest kasutamist, omakorda majandust toetades. Pidevalt tuleb
arvestada, et maapiirkonnad on hädaolukorras riigile tagalaks.
2) Kuidas takistada kodanike ja riigi varade kaaperdamist väliskapitali poolt, mis kriisioludes paaniliselt
tormisadamat otsib? Kriisimeetmetena tuleb kasutusele võtta mitmed regulatsioonid, mis praeguste EL-i
põhimõtetega vastuollu lähevad. Vähemalt kriisi lõpuni tuleb panna moratoorium rahva pangavõlgade
sellisele sissenõudmisele, kus kohtutäiturid võivad perekondi eluasemeta jätta. Vaja on moratooriumi
maade müügile juhul, kui ostja ei ole kohalik elanik või pikemalt reaalselt kohapeal tegutsenud ettevõte.
Tuleb luua soodustused kodumaiste esmatarbe- ja toidukaupade tootmisele ning kohalikele tarne- ja
turustusvõrgustikele. Loobuma peab kõigist regulatsioonidest, mis takistavad täna väiketaludes taimsete
ja loomsete toodete kohapealset valmistamist ja turustamist. Takistada tuleb välisinvestorite võimalusi
kohalike ettevõtete ülevõtmiseks. Riigilt toetust saanud ettevõtete aktivate müük peab olema kontrolli
all. Oluliselt tuleb karmistada kontrolli elukeskkonda lõhkuvate tegevuste üle ning toormete väljaveo
üle. Ilma valehäbita tuleb asuda looma tegevuskava Euroopa ühisvaluuta ja ka Euroliidu enese
lagunemise puhuks.
3) Milline peab olema jagatavate toetuste suund? Lühema kriisi korral aitab likviidsusabi, subsiidiumite
rakendamine maksejõuetuse vähendamiseks, maksude edasilükkamine jms ettevõtetel stabiliseeruda.
Kuid pikemas kriisis on vaja luua otsetoetusi hätta sattuvatele kodanikele, olgu või kodanikupalga näol,
adresseerides neid toetusi omavalitsustelt ja kohalikelt kogukondadelt saadava teabe abil. Mõistlikult
toimetades ja ette valmistudes tekitab saabuv kriis Eesti rahvale vähem kahjustusi.
Teostades põlisrahva võõrandamatut õigust oma maa ning eluolu üle otsustamisel
Eesti Maakogu eestseisus
Eesti Maakogu nõukoda
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, May 27, 2020 11:40 AM
To:
[email protected]
Cc: Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected]; Riigikantselei
<
[email protected]>
Subject: Eesti Maakogu märgukiri "Toimetulekust läheneva majanduskriisiga"
Importance: High
Austatud Riigikogu esimees, austatud peaminister,
vastavalt Eesti Maakogu eestseisuse otsusele edastame teile Maakogu märgukirja "Toimetulekust
läheneva majanduskriisiga" (lisatud).
Märgukiri väljendab Eesti Maakogusse valitud esindajate ühist tahet valmistuda järgnevaks globaalseks
kriisiks meie riigi ja ühiskonna kõigil tasanditel.
Lisame ka Eesti Maakogu eestseisuse liikmete digiallkirjastatud kaaskirja.
Lugupidamisega,
Eesti Maakogu
Maakogu märgukiri.asice