dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. mai 2020
Viit
28
Registreeritud
27. mai 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Kaie Kunst

Failid

  • 📎28 27.05.2020 Ministri määrus.bdoc1162 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 27.05.2020 nr 28 COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse riigi eelarvestrateegias määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärkide elluviimiseks ja Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra mõjude leevendamiseks ehitussektoris. (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. § 2. Toetuse andmise eesmärgid Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute ohutuse tagamine; 2) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 3) Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra mõju leevendamine. § 3. Meetme elluviija Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus; 2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta; 3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 4) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis; 5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav 2 energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 7) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele; 8) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 13 lõikes 2 sätestatud juhul; 9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 10) rekonstrueerimistööd – § 6 lõike 1 punktides 1–14 nimetatud tööd; 11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen; 12) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele. § 5. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) sätestatud tingimusi. (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd; 4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 6) vundamendi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd; 8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd; 10) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine; 11) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning sellega kaasnevad tööd; 12) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 13) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning 3 ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine; 14) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd; 15) punktides 1–14 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine; 16) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3; 17) omanikujärelevalve teostamine. (2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde läbiviimisele kehtivad järgmised erisused: 1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teostada kogu välispiirde ulatuses; 2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või aknaraami värskeõhuklapid. (3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel. (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse KredExile esitamist. § 7. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on toetuse andmise eesmärgile vastavad ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. (3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks. (4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. § 8. Tehniline konsultant (1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 13 lõikes 2 sätestatud juhul või juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust. (2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda lõikes 6 sätestatud nimekirja kantud füüsiline isik, kes on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis; 3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse; 5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase; 8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase. 4 (3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushanke korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2 nimetatud pädev isik. (4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus. (6) KredEx avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest. (7) KredExil on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas. § 9. Mitteabikõlblikud kulud Mitteabikõlblik on: 1) hoone laiendamise või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; 2) käesoleva määruse § 30 lõike 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu; 3) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mis algab lõikes 2 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2021. aastal. (2) Enne taotluse KredExile esitamise kuupäeva on abikõlblik vaid § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva. (3) Lõikes 2 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt kuue kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2021. aastal. § 11. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 5 4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 13 lõikes 1 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks. (3) Asustus- ja haldusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel madalam kui 200 €/m2, ja Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teostada mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta. (4) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest: 1) ehitusprojekti koostamise kulu; 2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu; 3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu. § 12. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; 7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K); 8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 10) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 11) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 12) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 13) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 14) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 12 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. 6 (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest. (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 8) m – meeter; 9) m2 – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 13. Toetusega saavutatava tulemuse erisus (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 12 lõike 1 punktides 1, 6, 7 ja 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). (2) Kui taotleja teostab rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine. § 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 12 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tuleb tagada toetuse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 15. Toetuse piirsumma (1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot taotleja kohta. (2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 100 000 eurot taotleja kohta. (3) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest, välja arvatud juhul, kui tegemist on renoveerimislaenuga. § 16. Rekonstrueerimise erisused (1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused: 1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. 7 (2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1 punktis 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 11 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 11 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (4) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 17. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab KredEx üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab KredEx taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. (4) KredEx lõpetab taotluste vastuvõtmise arvestusega, et tal on võimalik järgida § 22 lõikes 7 sätestatud tähtaega. (5) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse KredExi kodulehel kirjeldatud viisil. § 18. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda: 1) korteriühistu; 2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. (3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus. (4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik eluruumid olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. 8 (6) Komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks käesoleva määruse alusel ja muudest avalikest vahenditest antav riigiabi kokku ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot aastas. § 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused (1) Taotleja on kohustatud: 1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 3) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja peab kinnitama, et projekt vastab § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 11 sätestatud nõudele; 4) kinnitama enda vastavust § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 9 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 5) esitama KredExi nõudmisel lisateavet KredExi määratud tähtaja jooksul; 6) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kellega peab leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks, kui § 8 lõikest 1 ei tulene teisiti; 7) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering; 8) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või kavandatava tegevuse asukohas; 9) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 10) võtma projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 26 sätestatule; 11) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse pakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) võtma rekonstrueerimistööde jaoks pakkumused vastavalt §-des 25 ja 26 sätestatule; 2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele; 3) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva; 4) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva; 5) tagama § 22 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise; 6) võtma omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 26 sätestatule; 7) teavitama KredExit, kui ta on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. § 20. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja KredExi kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele; 5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa § 11 lõigetes 1–3 sätestatud toetuse osakaalu ega § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirsummat. (2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number; 9 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse vahendite arvelt rahastatud meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a; 10) vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt või põhiprojekti esitamisel § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus KredExi kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena; 11) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 12) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 13) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse osutamise leping; 15) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne KredExile taotluse esitamist; 16) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad määruse § 32 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad määruse § 24 lõikes 9 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 17) asjakohasel juhul ehitusuuringu ja ehitise auditi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 18) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 19) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega. (3) Ehitusprojekti muudatus tuleb KredExiga kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 21. Taotluse menetlemine (1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine; 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine; 5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta; 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine; 8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. 10 (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras. (3) KredEx korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 10 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (5) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10- tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja KredExit puuduse kõrvaldamist teavitama hiljemalt 1 tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) projekt ei panusta §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamisse; 2) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust. (8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis. (9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse KredExis registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. § 22. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab KredEx taotluse täielikult või osaliselt. (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (3) Toetuse saaja on kohustatud kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates esitama KredExile põhiprojekti ja energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse KredExi kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ning § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul renoveerimislaenu positiivse otsuse. Nimetatud tähtaega on KredExil võimalik pikendada üks kord kuni kahe kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (4) Toetuse saajal ei ole lubatud alustada rekonstrueerimistöödega enne kui põhiprojekti ekspertiis kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis 11 osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust. (5) Kui toetuse saaja on enne lõikes 4 nimetatud ekspertiisi teostanud § 25 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimise, kuid ekspertiisi hinnangul tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks põhiprojekti oluliselt muuta või täiendada, on toetuse saaja kohustatud täiendatud põhiprojektist lähtuvalt korraldama uue rekonstrueerimistööde tellimise. (6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja; 3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava; 5) projekti kogumaksumus; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast elluviimist vastavalt § 12 lõikele 1 ja §-le 13; 8) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse mõistes; 9) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg; 10) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number. (7) KredEx teeb taotluse rahuldamise otsuse hiljemalt 31. detsembril 2020. a. (8) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte 10 tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 23. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 4) taotleja ei ole nõus § 22 lõike 2 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 5) KredExil ei ole taotleja tegevusest või tegevusetusest tulenevatel põhjustel võimalik teha taotluse rahuldamise otsust § 22 lõikes 7 sätestatud tähtajaks. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 22 lõikes 8 sätestatud korras. § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust; 2) soovitakse muuta toetuse summat; 3) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. 12 (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni. (5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja KredExit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1 kuu jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest arvates. (6) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse eesmärkidele. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (9) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega seotud õigusaktides sätestatud tingimusi; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaja jooksul toetatavaid tegevusi ellu viinud; 3) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse; 4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 5) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 6) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. § 25. Rekonstrueerimistööde hanked (1) Rekonstrueerimistööde tellimisel viib toetuse saaja hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris KredExi kodulehel kirjeldatud viisil. Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (2) Lõikes 1 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse saaja poolt § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele. § 26. Tööde ja teenuste hanked (1) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumus, sealjuures peavad tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse pakkumused olema võetud eraldi pakkumustena. (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro. (4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad. (5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud. (6) Edukas pakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada. 13 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 27. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 12 ei tulene teisiti. (3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust. (4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit; 4) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 6) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (6) Lõike 4 punktides 1–3 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub § 11 lõikes 3 nimetatud toetuse saajale vaid juhul, kui teostatakse asjakohaseid rekonstrueerimistöid vastavalt § 13 lõikes 2 sätestatule. (7) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib KredEx teha toetuse saajale makse lõike 5 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada KredExile lõike 5 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid 10 kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. (8) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule. (9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude abikõlblikkust, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. (10) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. KredEx teeb lõppmakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja maksetaotluse esitamist. (11) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või 14 teavet, annab KredEx toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib KredEx kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult. (12) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib KredEx teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KredExi õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KredExile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KredEx on makse teinud. § 28. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) KredEx võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult kui: 1) esitatud väljamaksetaotlus, selle lisad või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud; 4) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 5) menetluses oleva maksetaotluse või sama projekti ükskõik millise varasema maksetaotluse kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge. (2) KredEx võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud. (3) KredEx võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. § 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab KredExile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitule KredExi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) andmed toetuse maksete kohta; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. (3) Paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuse osakaaluga toetuse saaja on kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise KredExi sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 6. peatükk Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid § 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja õigused on: 1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule. (2) Toetuse saaja kohustused on: 1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine; 15 2) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni; 4) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) tõendada kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist; 6) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve); 8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid 3 tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt; 11) võimaldama KredExile või KredExi määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja projektiga seonduvale teabele ning andma nõusoleku asjakohase teabe avalikustamiseks. (3) Kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama KredExile ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele. § 31. KredExi õigused ja kohustused KredExi õigused ja kohustused on: 1) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes; 2) teha projekti elluviimise üle järelevalvet; 3) peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 5) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 6) avalikustada toetuse saajate andmed oma veebilehel vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-le 12; 7) asjakohasel juhul teostada vähemalt iga kolme aasta tagant komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 6 sätestatud kontrolli. § 32. Finantskorrektsioonid (1) KredEx nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud. (2) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse eraldaja; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus; 4) tagasinõudmise alus ja põhjendus; 5) tagasinõutav toetuse summa; 6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; 7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi; 8) otsuse vaidlustamise võimalused; 9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (4) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks viie tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KredExile vastava 16 avalduse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist ei tulene teisiti. (5) KredEx teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kuuks. KredEx koostab toetuse tagasimaksmise ajatamiskava nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse saajale. (7) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud toetuse tagasimaksmise ajatamist lõikes 4 toodud korras, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib KredEx tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul. 7. peatükk Rakendussätted § 33. Määruse rakendamine (1) Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud projekteerimist teostava isiku kutse- või pädevuse tõendamise nõue rakendub ehitusprojekti koostajale ehitusprojekti osas, mis on koostatud pärast 12. aprilli 2019. a. (2) Paragrahvi 26 lõigetes 2 ja 5–7 sätestatud nõudeid ei kohaldata projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumustele, mis on võetud ajavahemikus 27. märts 2015. a kuni 12. aprill 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 13.05.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra mõjude leevendamiseks ehitussektoris. Ühtlasi viiakse ellu riigi eelarvestrateegias määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärke. Neid eesmärke rahastatakse 2020. aasta lisaeelarvest 71 miljoni euro ulatuses. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikust lähtuvate majanduslike negatiivsete mõjude vähendamiseks on 2020. aasta lisaeelarve seaduses otsustatud vastavad toetusmeetmed. Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Elamumajanduse ühe meetmena on korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud 73 miljonit eurot. Elamumajanduse toetusmeetme eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma. Korteriühistute tegevuse jätkusuutlikkuse huvides on oluline, et korterelamu oleks ohutu ja energiasäästlik. Eesti Korteriühistute Liidu väitel on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva eriolukorra pikemaajalisel kestmisel ja teatud perioodil peale seda ette ennustatav ja väga tõenäoline majanduslangus ning tööpuuduse hüppeline kasv. Tõenäoline on suure hulga korteriomanike sissetulekute oluline vähenemine või koguni nende puudumine eluasemega seonduvate kulude tasumiseks vajalikus mahus. Elanikkonna maksete lakkamisel või vähese laekumise korral tekib olukord, kus korteriühistud jäävad nendest sõltumatutel põhjustel suures mahus võlgu elutähtsate teenuste tootjatele, mis omakorda võib viia nende teenuste lõppemisele elanike jaoks. Korterelamute rekonstrueerimise tulemusena hoitakse kokku ligi pool korteriomanike küttekulutustest ning vähendatakse erinevate hoone ohutuse tagamiseks vajalikke avariikulutusi. Rekonstrueeritud hoone sisekliimal on positiivne mõju inimeste tervisele, seega nende töövõimele ja suutlikkusele tööturule naasta. Rekonstrueeritud hoone korteriomandite väärtus ruutmeetri kohta kasvab ja see võimaldab vajadusel korterit turu keskmisest kõrgema hinnaga müüa ning ajutiselt üüripinnale kolida. Alternatiivina kasvab potentsiaalsete korteriomandile seatud hüpoteekide väärtus. Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamuvaldkond. Korterelamute rekonstrueerimise toetamist Ühtekuuluvusfondi vahenditest reguleerib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126042019007). 1 Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud eelnimetatud määrusest (redaktsioon seisuga 10.05.2020.a) ning suuresti säilitatud senine regulatsioon. Erisused puudutavad eelkõige toetuse andja ülesandeid, seda meetme rahastamise allikast tulenevalt. Korterelamute rekonstrueerimisel toetab riik rekonstrueerimisega seonduvaid kulusid 30%/40%/50%, 30%/40% ja 30% ulatuses. Toetuse eesmärgiks on rekonstrueerimiskulude osalise riikliku toetamise abil aidata korteriühistuid rekonstrueerida enne 2000. aastat kasutusse võetud elamuid, mille rekonstrueerimine on põhjendatud ja otstarbekas, tagades seeläbi olemasoleva elamufondi kestmise. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post: [email protected]) ja eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 7 peatükist ja 33 paragrahvist. Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus). Nimetatud määrusega sätestatakse üldtingimused kõikidele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamisega ning eriolukorra lahendamisega seonduvatele valdkonna eest vastutava ministri toetusmeetmetele, mida rahastatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid. Riigi toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja ohutust. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse ja –kulude vähendamise eesmärki. Ühtlasi on eesmärgiks eriolukorrast tuleneva kriisi mõjude leevendamine. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma. Paragrahviga 3 määratakse meetme elluviija – sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredExil on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus. 2 Paragrahvis 4 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud „põhiprojekti ekspertiisi“ mõiste, mis sätestatud erisuse kohaselt ei kohaldu nõudena komponendipõhiselt teostatavate toetatavate tegevuste elluviimisele. „Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) omandis. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. 2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud enne 2000. aastat ning vastavalt praegu Riigikogus menetlemisel olevale „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale“ on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad. 2013. aasta lõpuks oli esimese korterelamute rekonstrueerimise meetme raames toetuse abiga rekonstrueeritud 477 korterelamut suletud netopinnaga üle 1,17 miljoni m². Kõigi nimetatud majade keskmine arvutuslik energiasääst on ligi 43%. Hinnanguliselt tähendab sellise hulga elamute ja säästu puhul see ligi 60 GWh aastas kokkuhoitud kütteks minevat energiat ehk ca 12 500 tCO2 jääb õhku paiskamata. Käimasoleva korterelamute rekonstrueerimise meetme raames peatati taotluste vastuvõtt septembris 2017. a kuna meetmeks ettenähtud 102 miljonit eurot sai taotlustega kaetud. Kokku esitati 461 taotlust, millest rahuldatakse ligikaudu 400. 2015. aastast, mil meede avanes, on väljamakseid tehtud ligi 63% meetmeks ettenähtud vahenditest kogusummas üle 64 miljoni euro. Rekonstrueerimise on 2018. aasta novembri seisuga lõpetanud 245 elamut. 2019. aastal lisandus 17,5 mln eurot. Toetuse abil rekonstrueeritakse ligikaudu 450 korterelamut ning peaaegu 90% nendest terviklikult, mis tähendab peale seinte ja katuse soojustamise ka küttesüsteemi rekonstrueerimist, akende vahetust ning soojustagastusega ventilatsiooni väljaehitamist. Samuti paigaldatakse paljudele elamutele päikesepaneelid, mis suurendab nende energiatõhusust veelgi. 2019. aastal rahuldati 51 taotlust, sealjuures tehti lõplik rahastamisotsus 22 taotlejale summas 6,12 mln eurot. Väljamakseid tehti summas 30,15 mln ja 2019. aastal lõpetati 116 korterelamu rekonstrueerimine. Kokku oli aasta lõpu seisuga rahastamisotsuse saanud 391 korterelamut summas ligikaudu 102,56 mln eurot. Tööd olid lõpule jõudnud 373 elamus ja väljamakseid on tehtud 97,96 mln euro väärtuses. Hinnanguliselt rekonstrueeritakse 2020. aasta jooksul enamik positiivse otsuse saanud korterelamuid, mis tähendab, et keskmiselt rekonstrueeritakse selle meetme toel ligikaudu 100 korterelamut aastas. Enamik rekonstrueeritavaid korterelamuid asub suurema rahvaarvuga maakondades (Harju- ja Tartumaa), kuid oma korterelamutest rekonstrueerivad olulise osa ka Lääne-Virumaa elanikud, eriti tähelepanuväärsena Rakveres. Umbes 400 rekonstrueeritavas elamus on kokku 15 500 korterit ja suletud netopind nende majade peale kokku on 1,03 mln m2. Keskmine rekonstrueerimise maksumus on u 250–300 eurot m2 kohta, mis koos 40% toetusega tähendab 50-ruutmeetrise korteri puhul ligikaudu 10 000 eurot. See summa tasutakse üldjuhul laenumaksetena pikema ajavahemiku jooksul. 3 Joonisel on näidatud nii taotluste kui ka rekonstrueeritud hoonete arv maakonniti. Võrdlusest selgub ilmekalt, et kõikides maakondades on ees veel suures mahus rekonstrueerimistöid. Joonis 1. Taotluste arv ja rekonstrueerimistööd lõpetanud korterelamute arv maakonniti Paragrahviga 5 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Korterelamute rekonstrueerimise meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel). Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel, st üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15 miljonit eurot aastas. Abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas korterelamus on kõik korteriomandid KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär 4 (vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi summast ja abi liigist. Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Kinnituse saamiseks meetme senise praktika kohasuse osas on KredEx koostamas vastavat riigiabi teatist. Seniks näeme võimaliku lahendusena märkida taotluse rahuldamise otsuses ka info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et KredEx võib tagantjärgi abi anda (tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada. Paragrahviga 6 kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi teenus ja omanikujärelevalve teostamine. Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas ehitusseadustikuga (edaspidi EhS) ning mis oluliselt panustavad elamu energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 14 kohane lifti ehitamine nt juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile. Lõike 3 kohaselt peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja 5 toetuse andmise eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt. Lõike 4 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti abikõlblikkuse perioodil vastavalt eelnõu §-le 10. Paragrahviga 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte. Lõikes 2 kehtestatakse EhS-i kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. EhS-i § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Lõike 3 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab eelnõu § 8 lõikes 2 kehtestatud tingimustele ja on tehniliste konsultantide nimekirjas taotluste vastuvõtmisest teavitamise hetke seisuga. Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi nimekirjas olekut. Ka KredEx teavitab tehnilise konsultandi nimekirjast eemaldamisel talle teadaolevaid nimetatud isikuga seotud ühistuid. Juhul, kui tehniline konsultant ei ole enam nimekirjas, peab toetuse saaja tagama § 8 lõikes 1 toodud kohustuse täitmiseks vajaliku õigussuhte nimekirja kantud tehnilise konsultandiga. Lõike 4 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Paragrahviga 8 reguleeritakse tehnilise konsultandiga seonduvat. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav komponendipõhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale jõukohane. Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemisel kaasama rekonstrueerimise läbiviimise juurde tehnilise konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Lepingu kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole, samas on otstarbekas, tulenevalt projekti läbiviimise spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et leping kehtiks vähemalt rahastamisotsuse saamiseni. Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Lisaks ülaltoodule nõue ei kohaldu juhul, kui teenust ei pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik võtta ühtegi pakkumust. Möönduse ajendiks on praktikas tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis pidurdavad või aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal asuvates korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust rekonstrueerimisel, mis viiakse läbi valitud vajalike töödena. 6 Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal KredEx. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb korteriomanike huvides. Lõike 6 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi KredExi kodulehel avaldatud määruse nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast. Lõike 7 kohaselt on KredExil õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne. Paragrahviga 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblik on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil. Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Mitteabikõlblik on ka põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Samuti rahalised karistused ja õigusabikulud. Paragrahviga 10 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle igakordne kestus sõltub tehnilise konsultandiga sõlmitud lepingust ja ehitusprojekti koostamisest ning ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tingimusel, et projekt lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2021. a. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse osakaal. Lõike 1 kohaselt on korterelamu (suuremahulise terviklahendusena) rekonstrueerimise teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest 7 kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui maakonnakeskustes. Sellega antakse meetmele ka selgem regionaalne mõju, milline ootus on nii korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul on vastav osakaal 30%. Juhul, kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud piirangud, näiteks muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes piirkondades 50%. Lõike 2 kohaselt on korterelamu (väiksemamahulise) rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30%/40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla võimalik teostada rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte ja elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks. Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2019. aasta andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2019. aastal ligi 54% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini meetme eesmärke. Oluline on märkida, et keegi ei hakka saama senisest vähem toetust, vaid säilivad kehtivad toetuse osakaalud. Lõike 3 kohaselt on toetuse osakaal 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest väga madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ja Ida-Virumaal tervikuna juhul, kui viiakse läbi väiksemaid rekonstrueerimistöid. Piirmäär 200 eurot ruutmeetri kohta on määratud põhjusel, et senise statistika järgi on sellistes piirkondades renoveerimised pigem erandlikud. Kogu KredExi korterelamute renoveerimistoetuste perioodi jooksul on need piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Enamus renoveeritud korterelamuid (75%) on vahemikus 12 kuni 36 korterit elamu kohta. Alla 12 korteriga elamute renoveerimine on väga erandlik, kuna renoveerimise suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Piirkondades, kus kinnisvara väärtus ühe ruutmeetri kohta on alla 200 euro, on elamute massiline terviklik renoveerimine ebatõenäoline ka käenduste kasutamisel. Sellistes piirkodades renoveeritakse pigem üksikud 8 elamud, kus ühistu on aktiivne ning selle liikmed majanduslikult võimekad ja teadlikud. Pangad on selliste elamute puhul teinud olulisi järeleandmisi riskihindamise põhimõtetes, kuna seni on ühistud olnud laitmatud laenu teenindamises ning KredEx on võtnud kohustuse garanteerida laenu kuni 80% ulatuses. On tõenäoline, et COVID-19 järgses majandusolukorras ei võta pangad liigset riski finantseerimaks ühistuid väga madala kinnisvaraväärtusega piirkondades. Suurem osa omavalitsustest on vananemise ja kahanemise faasis. See tähendab, et tühjenevate korterelamute probleem kasvab ning lisaks Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile hakkavad tugevalt esile kerkima ka teised piirkonnad. Eelkõige avaldub probleem piirkondades, kus korteri turuväärtus on väga madal ehk alla 200 euro ruutmeetri kohta. Seega tuleb riiklike toetusmeetmetega spetsiaalselt adresseerida alla 200 euro ruutmeetri kohta kinnisvaraväärtusega piirkondi ja kuna terviklik rekonstrueerimine on paljudele korteriühistutele nendes piirkondades üle jõu käiv, siis võimaldatakse neil teha elementaarseid töid, millega siiski ehitiste eluiga pikendada ja turvalist ning tervist säästvat elukeskkonda tagada. Lõike 4 kohaselt kehtestatakse 50% osas toetatavad tegevused. Nendeks on rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. 50% osakaaluga toetust antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada meetme eesmärkide saavutamist. Paragrahvidega 12 ja 13 kehtestatakse toetusega saavutatav tulemus. Paragrahvides 12 ja 13 kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste saamiseks. 30%/40% osakaaluga toetuse eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute rekonstrueerimise kulutõhususe arvutused1 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%. 30%/40%/50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused2 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused1 näitasid, 1 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 9.1.2019: http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026 2 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal i_uuring.pdf 9 et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%. Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside toru välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada. Toetusmäärade 30%/40% ja 30%/40%/50% juures on sätestatud välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest tulenevalt ei ole käesoleva meetmega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis. Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. 10 Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga, ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis. 30%/40%/50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. 30%/40%/50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori. 11 Paragrahvi 13 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus, st rekonstrueerimistöid valikuliselt ja komponendipõhiselt. Mööndus on suunatud piirkondadele, kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek viia läbi suuremahulisi kompleksseid töid pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka elanike jaoks vastuvõetavam. Rekonstrueerimise hoogustamiseks nendes piirkondades töötatakse paralleelselt välja sobivaid käendus- ja laenutooteid. Paragrahvis 14 kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel. Paragrahviga 15 kehtestatakse toetuse piirsuma. Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 1 000 000 eurot projekti kohta. See sisaldab nii rekonstrueerimistööde kui ka 50% määraga toetatavate tegevuste (§ 11 lõikes 4 kehtestatud tegevused) summat. Toetuse alammäära ei kehtestata. Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetussumma 100 000 eurot projekti kohta juhul, kui teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist. Lõike 3 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi. KOV-st taotleja puhul loetakse omafinantseeringuks nii laen kui ka KOV-i eelarvevahendid. Kuna kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev ülesanne on korraldada elamumajandust, siis ei ole korterelamute rekonstrueerimisele KOV-i eelarvest suunatud vahendid riigiabi. Paragrahviga 16 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad rekonstrueerimise erisused. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib KOV-i poolt seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui näiteks suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise uuringus3 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatavat energiasäästu. Lõike 3 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe 3 Endrik Arumägi, Targo Kalamees. Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. Kättesaadav seisuga 9.1.2019: http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041 12 nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt tagatud. Lõike 4 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh4. Elektri CO2 eriheite tegur on 1,15 tCO2/MWh. Korterelamute, mille rekonstrueerimisel kasutatakse ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumpa, elektritarve suureneb oluliselt kuna korterelamu senisele elektritarbimisele lisandub soojuspumba elektritarve. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heitme vähenemine piisav, et kompenseerida elektritarbe suurenemisest põhjustatud CO2 heitme suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja ehitada kasutades tsentraalset sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi. Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli 2 punktis 41 sätestatud tingimustele. Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni. Lõigete 2-4 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisel tuleb arvestada ühtlasi Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kohustuste võtmise lõpptähtajaga. Lõige 5 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu juht. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud viisil. Paragrahviga 18 kehtestatakse nõuded taotlejale. 4 Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017 13 Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu või KOV, kui elamu on tervikuna valla või linna omandis. Lõigete 2 – 4 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla või linna omandis. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik eluruumid olema KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Lõike 5 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt KOV-i, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani. Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud. Paragrahviga 19 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav omafinantseering. Lõike 1 punkti 3 kohaselt antakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavaid investeeringutoetusi üksnes uutele objektidele. Üksnes uute objektide toetamise nõue tuleneb riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse § 5 lõikest 3. Uueks loetakse objekti, mis ei olnud varem kavandatud riigi ning kohaliku omavalitsuse üksuse 2020. aastaks vastu võetud eelarvetes. Investeering on riigieelarve seaduse § 26 lõike 4 punkti 3 tähenduses muuhulgas materiaalse põhivara renoveerimiseks planeeritud vahendid. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse seletuskirja kohaselt on investeeringu toetus mõeldud uutele objektidele, näiteks kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks. Lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustus tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse määruse § 9 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt soovib riik aidata isikuid, kes on olnud maksukuulekad. Lõike 1 punkti 7 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus. 14 Lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning KredExil on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Nõuet ei kohaldata, kui teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist. Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja saama positiivse laenuotsuse tööde teostamise omafinantseeringu katmiseks ja koostama põhiprojekti 2 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata. Lõike 2 punktis 7 sätestatakse toetuse saaja kohustus informeerida KredExit toetuse saamisest muudest meetmetest ja avalikest vahenditest, seda raha kasutamise avalikkuse põhimõttest tulenevalt. Paragrahviga 20 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Lõike 2 punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013.a, on meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu. Lõike 2 punktide 12 ja 13 kohaselt tuleb korteriühistust taotleja puhul esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. KOV-ist taotleja korral tuleb esitada rekonstrueerimistööde läbiviimise otsuse ja vajadusel laenu maksimaalse summa kohta vastav haldusakt. Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse võrreldes esmase ekspertiisi läbinud põhiprojektiga muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused KredExiga enne tööde teostamist. Paragrahviga 21 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 22 – 24) kehtestatav menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Paragrahvidega 22 ja 23 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Võrreldes varem rakendatud korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimustega luuakse selgesõnaline võimalus rekonstrueerimistööd tellida enne ehitusprojekti ekspertiisi tegemist. Siiski, kui põhiprojekti ekspertiisi hinnangul ei vasta ehitusprojekt nõuetele ja täiendused või muudatused nõuetega vastavusse viimiseks on olulise mõjuga, siis tuleb täiendatud põhiprojekti põhjal rekonstrueerimistööd uuesti tellida. 15 Mõju olulisust saab hinnata näiteks sellega, kui ehitusprojekti järgne prognoositav ehitusmaksumus pärast projekti muutmist muutub. Paragrahvi 22 lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus hiljemalt 31. detsembri 2020.a. vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse § 4 lõikele 1. Nimetatud tähtajaks rahuldamata taotlused jäetakse rahuldamata vastavalt määruse § 23 lõike 1 punktile 5. Paragrahviga 24 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Lõike 3 kohaselt ei suurendata taotluse muutmisel taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat. Säte toetab läbipaistavat hankemenetluse läbiviimist ning pettuste riski minimeerimist. Riikliku toetuse andmisel on oluline, et toetatavate tegevuste läbiviimisel püsitakse kokkulepitud eelarve raamides. Paragrahviga 25 kehtestatav rekonstrueerimistööde hangete regulatsioon on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetega. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas. Komponendipõhise toetuse saajatele nimetatud nõue ei laiene. Neil on põhjendatud ja otstarbekas viia töö või tööde hange läbi lihtsustatud moel järgmises paragrahvis kirjeldatud viisil. Paragrahviga 26 kehtestatakse nõuded tööde ja teenuste tellimisel pakkumuste võtmisele. Pakkumuste võtmisel tuleb tagada kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas pakkumuse küsimise ja saamise e-kirjad ning pakkumuste hindamise protokollid, peab andma selge ülevaate protsessi korraldamisest. KredExil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse tegija, millal on pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud. Paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda ühes või kahes osas. Osalist väljamakset võib taotleda, kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei tohi teise väljamakse osakaal jääda väiksem kui 15% tööde kogumahust. Osaline väljamakse tehakse vastavalt tehtud tööde vastuvõtmisaktidele ja arvetele ning teine väljamakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja vastuvõtmist. 30%/40% ja 30%/40%/50% osakaaluga toetuse puhul on tegemist väga suurte väljaminekutega, mille kogu ulatuses maksmine omavahenditest võib olla korteriühistust taotlejale üle jõu käiv. Osalise makse võimalus tagab ühtlasi tööde tegijatele kiirema tasusaamise võimaluse ning rekonstrueerimisturu sujuvama toimimise. Lõike 4 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi 16 ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu. Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Paragrahviga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Kui ehitustööd lõpetatakse näiteks 2021. aasta novembris, siis tuleb energiamärgis koostada 2022. aasta baasil ja esitada KredExile hiljemalt jaanuari lõpuks 2023. aastal. Komponendipõhise toetuse saajatele nimetatud nõue ei laiene kuna eeldatavasti teostatakse töid, mis on olulised hoone säilivuse ja ohutuse, mitte niivõrd energiatõhususe seisukohast. Paragrahviga 30 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega kinnitatud nõuetest. Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on tõendatav raamatupidamise programmi väljavõttega. St raamatupidamise programmis eristatakse toetus muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või tähis. Maksetaotluse esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa jagunemine. Paragrahviga 31 kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve tegija ülesanded. Paragrahviga 32 reguleeritakse finantskorrektsioonide tegemist kooskõlas riigieelarve seaduses sätestatuga. Paragrahviga 33 reguleeritakse määruse rakendamist. Lõike 1 kohaselt rakendub projekteerija kutse- või pädevusnõue ehitusprojektide osas, mis on koostatud pärast ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ jõustumist, mil ka vastav nõue jõustus. Nõue ei rakendu tagasiulatuvalt projekteerijale, kes on koostanud ehitusprojekti korterelamule, millele toetuse taotlust ei jõutud taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu 2017. aastal esitada või 2019. aastal meetme eelarve ammendumise tõttu rahuldada ja see esitatakse käesoleva määruse alusel. Ehitusprojekti kvaliteeti ja asjakohastele nõuetele vastavust kontrollitakse põhiprojekti ekspertiisi käigus. Lõikes 2 sätestatakse erand projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimiseks vajalikele pakkumustele, mis on võetud Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015.a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused” (edaspidi määrus nr 23) kehtivuse ajal, kohalduvatest nõuetest. Kuigi käesolev meede on käsitletav iseseisvana, on eesmärgilt ja toetatavatelt tegevustelt sarnased meetmed olnud turul juba 2015. aastast. Korteriühistud, kes ei ole jõudnud esitada toetuse taotlust varasematesse meetmetesse taotluste vastuvõtmise lõpetamise tõttu või kelle taotust ei rahuldatud meetme eelarve ammendumise tõttu, on võtnud asjakohased pakkumused ja 17 sõlminud vastavad lepingud määruse nr 23 nõuete kohaselt. Lepingutest tulenev ja kantud kulu on sageli märkimisväärne. Eesti Korteriühistute Liidu andmetel võib selliseid ühistuid olla ligi 140. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes, mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema konjunktuuriga piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel. 18 Korterelamute rekonstrueerimise meetmel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Meetme määruse väljatöötamisel on kaasatud huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele uuringutele. Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Korterelamute rekonstrueerimise meetme eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma. Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Meetme eelarve sõltub riigieelarvest selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. 2020. aasta lisaeelarvest eraldatakse 71 miljonit euro meetme rahastamiseks. Nimetatud summast saab toetada ~200 korterelamu rekonstrueerimist. Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna riigieelarvesse kas järgmisel või ülejärgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt samaaegselt maksutulude laekumisega). Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 19 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu on töökorras Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses. 20
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel