MÄÄRUS
27.05.2020 nr 28
COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse riigi eelarvestrateegias määratud meetme „Energiasäästumeetmed
korterelamutes“ eesmärkide elluviimiseks ja Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja
kuulutatud eriolukorra mõjude leevendamiseks ehitussektoris.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrusest.
§ 2. Toetuse andmise eesmärgid
Toetuse andmise eesmärgid on:
1) korterelamute ohutuse tagamine;
2) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
3) Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra mõju leevendamine.
§ 3. Meetme elluviija
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx (edaspidi
KredEx).
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;
2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab
infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku
energiatarbimise kohta;
3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
4) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam
korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis;
5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav
2
energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6
alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
7) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt
ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või
samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele;
8) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või
ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile
kehtestatud nõuetele, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
10) rekonstrueerimistööd – § 6 lõike 1 punktides 1–14 nimetatud tööd;
11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud
krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
§ 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen;
12) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning
valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele.
§ 5. Riigiabi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri
2011. a otsus) sätestatud tingimusi.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega
kaasnevad tööd;
3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd;
4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;
5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
6) vundamendi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi
tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd;
8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega
kaasnevad tööd;
9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning sellega
kaasnevad tööd;
10) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine;
11) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning
sellega kaasnevad tööd;
12) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja
sellega kaasnevad tööd;
13) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning
3
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine;
14) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine
ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd;
15) punktides 1–14 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle
aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
16) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3;
17) omanikujärelevalve teostamine.
(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde läbiviimisele kehtivad järgmised
erisused:
1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teostada kogu välispiirde ulatuses;
2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb
välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või
aknaraami värskeõhuklapid.
(3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks
pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb
kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel.
(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse
taotluse KredExile esitamist.
§ 7. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on toetuse andmise eesmärgile vastavad ja taotluse rahuldamise otsusega
kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku
§-s 23 sätestatud pädev isik.
(3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2
sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud
nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks.
(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
§ 8. Tehniline konsultant
(1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab
tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 13 lõikes 2 sätestatud juhul või juhul, kui taotleja ei
saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust.
(2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda lõikes 6 sätestatud nimekirja kantud füüsiline isik, kes
on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks
kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse
eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena;
2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178
„Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või
akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis;
3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase;
4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7.
tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse;
5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase;
6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase;
7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase;
8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase.
4
(3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise
ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushanke korraldamine ning rekonstrueerimistööde
koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2
nimetatud pädev isik.
(4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid
ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning
kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja
arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant
ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna.
(5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku
juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega
olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus.
(6) KredEx avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest.
(7) KredExil on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub
et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või
esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas.
§ 9. Mitteabikõlblikud kulud
Mitteabikõlblik on:
1) hoone laiendamise või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud
ettevalmistavate tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine;
2) käesoleva määruse § 30 lõike 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu;
3) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu.
§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mis
algab lõikes 2 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2021. aastal.
(2) Enne taotluse KredExile esitamise kuupäeva on abikõlblik vaid § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16
sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole
omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
projekti tegevuste alguse tähtpäeva.
(3) Lõikes 2 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole abikõlblik enne
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul,
kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse
taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.
(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt kuue kuu võrra, kui projekti elluviimisel on
ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused
lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2021. aastal.
§ 11. Toetuse osakaal
(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara
taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel
kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare
linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas,
Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu
rekonstrueerimisel 40 protsenti;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
5
4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu
rekonstrueerimisel 40 protsenti;
5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu
rekonstrueerimisel 50 protsenti.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 13
lõikes 1 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise
osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda
lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks.
(3) Asustus- ja haldusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on
Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel madalam kui 200 €/m2, ja Ida-Viru maakonnas asuva
korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teostada mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või § 13
lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti
rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta.
(4) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest:
1) ehitusprojekti koostamise kulu;
2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu;
3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu.
§ 12. Toetusega saavutatav tulemus
(1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi
järgmiste nõuete täitmise:
1) saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama
radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi
temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga
ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust
sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20
W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole
tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad kolmekordse klaaspaketiga
akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K);
6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;
7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab
välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K);
8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K);
9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab
kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi,
mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise
seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
10) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja
soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
11) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte
üle 25 dB(A);
12) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja
köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja
enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
13) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis
võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
14) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid.
(2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne
ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1
punktis 12 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse
0,5 1/h saavutamisega.
6
(3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest.
(4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
1) a – aasta;
2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
3) h – tund;
4) K – kelvin;
5) kWh – kilovatt-tund;
6) l – liiter;
7) W – vatt;
8) m – meeter;
9) m2 – ruutmeeter;
10) s – sekund.
§ 13. Toetusega saavutatava tulemuse erisus
(1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 12 lõike 1 punktides 1, 6, 7 ja 9 nimetatud
nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt
energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
(2) Kui taotleja teostab rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või käesoleva
paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada vähemalt vastava toetatava
tegevusega seotud § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine.
§ 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine
Paragrahvi 12 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks
nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja
katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue
tuleb tagada toetuse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
2) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt
soojustatud ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea
radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga
termostaatventiilide vastu.
§ 15. Toetuse piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot taotleja kohta.
(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 100 000 eurot taotleja
kohta.
(3) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest
ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest, välja arvatud juhul, kui tegemist on renoveerimislaenuga.
§ 16. Rekonstrueerimise erisused
(1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva,
väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva
või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad
järgmised erisused:
1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet
ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui
kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise
kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
7
(2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1 punktis 1 ja § 13
lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab
rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe
energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse
andmetel põhineva energiamärgise väärtus.
(3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil,
ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega,
rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 11 lõikes 1 sätestatud
osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile
D ja § 11 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt
energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata
korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.
(4) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on
väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab KredEx üleriigilise
levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
(3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab KredEx
taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise
otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.
(4) KredEx lõpetab taotluste vastuvõtmise arvestusega, et tal on võimalik järgida § 22 lõikes 7
sätestatud tähtaega.
(5) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse KredExi kodulehel kirjeldatud viisil.
§ 18. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) korteriühistu;
2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest
vähemalt 80 protsenti olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise
isiku omandis.
(3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest
isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus.
(4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik eluruumid
olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks
antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta
jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt
200 000 või 500 000 eurot.
8
(6) Komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel üldist majandushuvi pakkuvate
teenuste osutamiseks käesoleva määruse alusel ja muudest avalikest vahenditest antav riigiabi
kokku ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot
aastas.
§ 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
3) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja peab kinnitama, et projekt vastab § 1 lõikes 2 nimetatud
määruse §-s 11 sätestatud nõudele;
4) kinnitama enda vastavust § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 9 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
5) esitama KredExi nõudmisel lisateavet KredExi määratud tähtaja jooksul;
6) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kellega peab
leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise
hetkeks, kui § 8 lõikest 1 ei tulene teisiti;
7) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate
rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku
kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja
muu olemasolev omafinantseering;
8) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või
kavandatava tegevuse asukohas;
9) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud
asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
10) võtma projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse
tellimisel pakkumused vastavalt §-s 26 sätestatule;
11) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse
pakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) võtma rekonstrueerimistööde jaoks pakkumused vastavalt §-des 25 ja 26 sätestatule;
2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimustele;
3) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima
rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja
rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise
kuupäeva;
4) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima tehnosüsteemide
regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat
pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva;
5) tagama § 22 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise;
6) võtma omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 26 sätestatule;
7) teavitama KredExit, kui ta on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva
kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel toetust teisest meetmest või
riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
§ 20. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja KredExi kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;
5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa § 11 lõigetes 1–3
sätestatud toetuse osakaalu ega § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirsummat.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
9
3) korterelamu ehitisregistri kood;
4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
6) taotletav toetuse osakaal;
7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse vahendite
arvelt rahastatud meetmest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse
taotlemise ja saamise kohta;
8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
9) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud
energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013.
a;
10) vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt või põhiprojekti esitamisel § 11 lõigetes 1 ja 2
nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus KredExi
kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena;
11) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või
kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
12) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud
rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus,
vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne
summa;
13) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde
teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel
renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse osutamise leping;
15) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui
30 kalendripäeva enne KredExile taotluse esitamist;
16) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad määruse § 32
lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad määruse § 24 lõikes 9 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise alused;
17) asjakohasel juhul ehitusuuringu ja ehitise auditi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos
pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
18) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga
sõlmitud leping;
19) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui
tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega.
(3) Ehitusprojekti muudatus tuleb KredExiga kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde
tegemist.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 21. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine;
8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
10
(2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras.
(3) KredEx korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 10 tööpäeva
jooksul taotluse registreerimisest.
(4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(5) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni
taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud
taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi,
millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-
tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja
KredExit puuduse kõrvaldamist teavitama hiljemalt 1 tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks
antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste
kõrvaldamiseni.
(6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) projekt ei panusta §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamisse;
2) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid
puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust.
(8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei
ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole
põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga
saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust
näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis.
(9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse KredExis registreerimisest.
Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.
§ 22. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab KredEx taotluse täielikult või
osaliselt.
(2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta
toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette
nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat,
projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole
taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(3) Toetuse saaja on kohustatud kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates
esitama KredExile põhiprojekti ja energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse KredExi
kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ning § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul
renoveerimislaenu positiivse otsuse. Nimetatud tähtaega on KredExil võimalik pikendada üks kord
kuni kahe kuu võrra põhjendatud juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel
saavutatav tulemus ei halvene ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti
tegevuste lõppemise tähtpäeva.
(4) Toetuse saajal ei ole lubatud alustada rekonstrueerimistöödega enne kui põhiprojekti ekspertiis
kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis
11
osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust.
(5) Kui toetuse saaja on enne lõikes 4 nimetatud ekspertiisi teostanud § 25 sätestatud
rekonstrueerimistööde tellimise, kuid ekspertiisi hinnangul tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks
põhiprojekti oluliselt muuta või täiendada, on toetuse saaja kohustatud täiendatud põhiprojektist
lähtuvalt korraldama uue rekonstrueerimistööde tellimise.
(6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava;
5) projekti kogumaksumus;
6) projekti abikõlblikkuse periood;
7) paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast
elluviimist vastavalt § 12 lõikele 1 ja §-le 13;
8) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse mõistes;
9) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
10) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(7) KredEx teeb taotluse rahuldamise otsuse hiljemalt 31. detsembril 2020. a.
(8) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte
10 tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.
§ 23. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;
2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
4) taotleja ei ole nõus § 22 lõike 2 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
5) KredExil ei ole taotleja tegevusest või tegevusetusest tulenevatel põhjustel võimalik teha
taotluse rahuldamise otsust § 22 lõikes 7 sätestatud tähtajaks.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 22 lõikes 8 sätestatud korras.
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või
toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
järgmistel juhtudel:
1) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust;
2) soovitakse muuta toetuse summat;
3) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul on
toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja
mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on
panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse.
12
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.
(5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab
toetuse saaja KredExit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1 kuu jooksul
vastavast asjaolust teadasaamisest arvates.
(6) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus
mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse
eesmärkidele.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(9) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega
seotud õigusaktides sätestatud tingimusi;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaja jooksul toetatavaid tegevusi
ellu viinud;
3) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
5) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
6) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
§ 25. Rekonstrueerimistööde hanked
(1) Rekonstrueerimistööde tellimisel viib toetuse saaja hanke läbi elektrooniliselt riigihangete
registris KredExi kodulehel kirjeldatud viisil. Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja järgima
riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
(2) Lõikes 1 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse
saaja poolt § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele.
§ 26. Tööde ja teenuste hanked
(1) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde, ehitusuuringu,
ehitise auditi ja tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse
vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumus, sealjuures peavad tehnilise konsultandi
ja omanikujärelevalve teenuse pakkumused olema võetud eraldi pakkumustena.
(2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud
teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro.
(4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad.
(5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.
(6) Edukas pakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
(7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada.
13
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 27. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 12 ei tulene
teisiti.
(3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada
esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti
rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla
väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust.
(4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud:
1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise
protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende
erinevus protsentides;
2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli
eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei
uuendatud;
3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit;
4) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud leping;
5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
6) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
1) esitatud arve;
2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(6) Lõike 4 punktides 1–3 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub § 11 lõikes 3 nimetatud
toetuse saajale vaid juhul, kui teostatakse asjakohaseid rekonstrueerimistöid vastavalt § 13 lõikes
2 sätestatule.
(7) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib KredEx teha toetuse saajale
makse lõike 5 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal
kohustus esitada KredExile lõike 5 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid 10
kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse
toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist.
(8) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule
abikõlblikust kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde
maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt
projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse
osakaalule.
(9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude abikõlblikkust, toetuse saaja
kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90
kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.
(10) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde
üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. KredEx teeb lõppmakse pärast kõigi
projekti tegevuste elluviimist ja maksetaotluse esitamist.
(11) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või
14
teavet, annab KredEx toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille
võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib KredEx kontrollimise
aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.
(12) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib KredEx teha makse otse
tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii
avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. KredExi õigus teha
makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KredExile ega seda,
et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue
loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KredEx on makse teinud.
§ 28. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) KredEx võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus, selle lisad või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või
eesmärkidele;
3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende
toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud;
4) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
5) menetluses oleva maksetaotluse või sama projekti ükskõik millise varasema maksetaotluse kulu
abikõlblikkus ei ole üheselt selge.
(2) KredEx võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui toetuse saaja ei tõenda
maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust või kui lõikes 1 nimetatud peatamise aluseks
olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud.
(3) KredEx võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole
maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat
ekspertiisi.
§ 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab KredExile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse
taotluse rahuldamise otsuses märgitule KredExi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast
toetuse lõppmakse saamist.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) andmed toetuse maksete kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuse osakaaluga toetuse saaja on kohustatud esitama
projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva
energiamärgise KredExi sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta
lõppemisest.
6. peatükk
Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid
§ 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustuste täitmisega;
2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine;
15
2) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud
eeldused;
3) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni;
4) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest
või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) tõendada kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist;
6) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve);
8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning andma audiitori
ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid 3
tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;
9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt;
11) võimaldama KredExile või KredExi määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja
projektiga seonduvale teabele ning andma nõusoleku asjakohase teabe avalikustamiseks.
(3) Kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö
põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama KredExile ekspertiisi,
mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud
energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile
ja energiatõhususele.
§ 31. KredExi õigused ja kohustused
KredExi õigused ja kohustused on:
1) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes;
2) teha projekti elluviimise üle järelevalvet;
3) peatada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatust;
4) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest arvates;
5) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates
päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
6) avalikustada toetuse saajate andmed oma veebilehel vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse
§-le 12;
7) asjakohasel juhul teostada vähemalt iga kolme aasta tagant komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis
6 sätestatud kontrolli.
§ 32. Finantskorrektsioonid
(1) KredEx nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui määruse nõudeid ei ole täidetud.
(2) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus;
4) tagasinõudmise alus ja põhjendus;
5) tagasinõutav toetuse summa;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
8) otsuse vaidlustamise võimalused;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul
tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(4) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks viie
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KredExile vastava
16
avalduse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava
juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist ei tulene teisiti.
(5) KredEx teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul
ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada
kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kuuks. KredEx koostab toetuse tagasimaksmise
ajatamiskava nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse
saajale.
(7) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud toetuse
tagasimaksmise ajatamist lõikes 4 toodud korras, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti
iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib KredEx tunnistada
ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja
jooksul.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 33. Määruse rakendamine
(1) Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud projekteerimist teostava isiku kutse- või pädevuse tõendamise
nõue rakendub ehitusprojekti koostajale ehitusprojekti osas, mis on koostatud pärast 12. aprilli
2019. a.
(2) Paragrahvi 26 lõigetes 2 ja 5–7 sätestatud nõudeid ei kohaldata projekteerimistööde,
ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumustele, mis
on võetud ajavahemikus 27. märts 2015. a kuni 12. aprill 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
13.05.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „COVID-19 eriolukorrast tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord
eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja Vabariigi Valitsuse
12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra mõjude leevendamiseks ehitussektoris. Ühtlasi
viiakse ellu riigi eelarvestrateegias määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“
eesmärke. Neid eesmärke rahastatakse 2020. aasta lisaeelarvest 71 miljoni euro ulatuses.
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikust lähtuvate majanduslike
negatiivsete mõjude vähendamiseks on 2020. aasta lisaeelarve seaduses otsustatud vastavad
toetusmeetmed. Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse
§ 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Elamumajanduse ühe meetmena
on korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud 73 miljonit eurot.
Elamumajanduse toetusmeetme eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord
ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega
majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö
ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.
Korteriühistute tegevuse jätkusuutlikkuse huvides on oluline, et korterelamu oleks ohutu ja
energiasäästlik. Eesti Korteriühistute Liidu väitel on COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tuleneva eriolukorra pikemaajalisel kestmisel ja teatud perioodil peale
seda ette ennustatav ja väga tõenäoline majanduslangus ning tööpuuduse hüppeline kasv.
Tõenäoline on suure hulga korteriomanike sissetulekute oluline vähenemine või koguni nende
puudumine eluasemega seonduvate kulude tasumiseks vajalikus mahus. Elanikkonna maksete
lakkamisel või vähese laekumise korral tekib olukord, kus korteriühistud jäävad nendest
sõltumatutel põhjustel suures mahus võlgu elutähtsate teenuste tootjatele, mis omakorda võib
viia nende teenuste lõppemisele elanike jaoks. Korterelamute rekonstrueerimise tulemusena
hoitakse kokku ligi pool korteriomanike küttekulutustest ning vähendatakse erinevate hoone
ohutuse tagamiseks vajalikke avariikulutusi. Rekonstrueeritud hoone sisekliimal on positiivne
mõju inimeste tervisele, seega nende töövõimele ja suutlikkusele tööturule naasta.
Rekonstrueeritud hoone korteriomandite väärtus ruutmeetri kohta kasvab ja see võimaldab
vajadusel korterit turu keskmisest kõrgema hinnaga müüa ning ajutiselt üüripinnale kolida.
Alternatiivina kasvab potentsiaalsete korteriomandile seatud hüpoteekide väärtus.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka
kuulub vastavalt peaministri 24. novembri 2016. a korraldusele nr 130 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamuvaldkond.
Korterelamute rekonstrueerimise toetamist Ühtekuuluvusfondi vahenditest reguleerib
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määrus nr 24 „Korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126042019007).
1
Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud eelnimetatud määrusest (redaktsioon seisuga
10.05.2020.a) ning suuresti säilitatud senine regulatsioon. Erisused puudutavad eelkõige
toetuse andja ülesandeid, seda meetme rahastamise allikast tulenevalt.
Korterelamute rekonstrueerimisel toetab riik rekonstrueerimisega seonduvaid kulusid
30%/40%/50%, 30%/40% ja 30% ulatuses. Toetuse eesmärgiks on rekonstrueerimiskulude
osalise riikliku toetamise abil aidata korteriühistuid rekonstrueerida enne 2000. aastat kasutusse
võetud elamuid, mille rekonstrueerimine on põhjendatud ja otstarbekas, tagades seeläbi
olemasoleva elamufondi kestmise.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]), SA
KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post:
[email protected]) ja eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe
projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403,
e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 7 peatükist ja 33 paragrahvist.
Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus). Nimetatud
määrusega sätestatakse üldtingimused kõikidele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamisega ning eriolukorra
lahendamisega seonduvatele valdkonna eest vastutava ministri toetusmeetmetele, mida
rahastatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid.
Riigi toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad
hoonete energiatõhusust ja ohutust.
Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside
heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa
ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb
kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia
tootmine, mis panustab energiasõltuvuse ja –kulude vähendamise eesmärki.
Ühtlasi on eesmärgiks eriolukorrast tuleneva kriisi mõjude leevendamine. Ehitussektor on
oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust
välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.
Paragrahviga 3 määratakse meetme elluviija – sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredExil
on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja
kompetentsus.
2
Paragrahvis 4 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased
terminid. Muuhulgas on defineeritud „põhiprojekti ekspertiisi“ mõiste, mis sätestatud erisuse
kohaselt ei kohaldu nõudena komponendipõhiselt teostatavate toetatavate tegevuste
elluviimisele.
„Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusse
võetud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku
omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) omandis. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada
energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute
energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide
saavutamine kõige tõenäolisem.
2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud enne
2000. aastat ning vastavalt praegu Riigikogus menetlemisel olevale „Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale“ on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga
võrreldes energiatõhusamad.
2013. aasta lõpuks oli esimese korterelamute rekonstrueerimise meetme raames toetuse abiga
rekonstrueeritud 477 korterelamut suletud netopinnaga üle 1,17 miljoni m². Kõigi nimetatud
majade keskmine arvutuslik energiasääst on ligi 43%. Hinnanguliselt tähendab sellise hulga
elamute ja säästu puhul see ligi 60 GWh aastas kokkuhoitud kütteks minevat energiat ehk ca
12 500 tCO2 jääb õhku paiskamata. Käimasoleva korterelamute rekonstrueerimise meetme
raames peatati taotluste vastuvõtt septembris 2017. a kuna meetmeks ettenähtud 102 miljonit
eurot sai taotlustega kaetud. Kokku esitati 461 taotlust, millest rahuldatakse ligikaudu 400.
2015. aastast, mil meede avanes, on väljamakseid tehtud ligi 63% meetmeks ettenähtud
vahenditest kogusummas üle 64 miljoni euro. Rekonstrueerimise on 2018. aasta novembri
seisuga lõpetanud 245 elamut. 2019. aastal lisandus 17,5 mln eurot. Toetuse abil
rekonstrueeritakse ligikaudu 450 korterelamut ning peaaegu 90% nendest terviklikult, mis
tähendab peale seinte ja katuse soojustamise ka küttesüsteemi rekonstrueerimist, akende
vahetust ning soojustagastusega ventilatsiooni väljaehitamist. Samuti paigaldatakse paljudele
elamutele päikesepaneelid, mis suurendab nende energiatõhusust veelgi.
2019. aastal rahuldati 51 taotlust, sealjuures tehti lõplik rahastamisotsus 22 taotlejale summas
6,12 mln eurot. Väljamakseid tehti summas 30,15 mln ja 2019. aastal lõpetati 116 korterelamu
rekonstrueerimine. Kokku oli aasta lõpu seisuga rahastamisotsuse saanud 391 korterelamut
summas ligikaudu 102,56 mln eurot. Tööd olid lõpule jõudnud 373 elamus ja väljamakseid on
tehtud 97,96 mln euro väärtuses. Hinnanguliselt rekonstrueeritakse 2020. aasta jooksul enamik
positiivse otsuse saanud korterelamuid, mis tähendab, et keskmiselt rekonstrueeritakse selle
meetme toel ligikaudu 100 korterelamut aastas.
Enamik rekonstrueeritavaid korterelamuid asub suurema rahvaarvuga maakondades (Harju- ja
Tartumaa), kuid oma korterelamutest rekonstrueerivad olulise osa ka Lääne-Virumaa elanikud,
eriti tähelepanuväärsena Rakveres.
Umbes 400 rekonstrueeritavas elamus on kokku 15 500 korterit ja suletud netopind nende
majade peale kokku on 1,03 mln m2. Keskmine rekonstrueerimise maksumus on u 250–300
eurot m2 kohta, mis koos 40% toetusega tähendab 50-ruutmeetrise korteri puhul ligikaudu 10
000 eurot. See summa tasutakse üldjuhul laenumaksetena pikema ajavahemiku jooksul.
3
Joonisel on näidatud nii taotluste kui ka rekonstrueeritud hoonete arv maakonniti. Võrdlusest
selgub ilmekalt, et kõikides maakondades on ees veel suures mahus rekonstrueerimistöid.
Joonis 1. Taotluste arv ja rekonstrueerimistööd lõpetanud korterelamute arv maakonniti
Paragrahviga 5 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks
või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et
toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb
majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada konkurentsi ja
mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel.
Korterelamute rekonstrueerimise meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki
riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede
ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes
siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või
teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist
kaubandust“.
KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt
loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja
pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel).
Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel, st üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15 miljonit
eurot aastas.
Abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos
taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus.
Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas korterelamus
on kõik korteriomandid KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või
komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär
4
(vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
ülemmäära.
Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi
summast ja abi liigist.
Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese
tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas
hoones. Kinnituse saamiseks meetme senise praktika kohasuse osas on KredEx koostamas
vastavat riigiabi teatist. Seniks näeme võimaliku lahendusena märkida taotluse rahuldamise
otsuses ka info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et KredEx võib tagantjärgi abi anda
(tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada.
Paragrahviga 6 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on
selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud
tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi teenus ja omanikujärelevalve
teostamine.
Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste
parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele
aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine.
Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida
tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas ehitusseadustikuga
(edaspidi EhS) ning mis oluliselt panustavad elamu energiakulude kokkuhoidmisesse või
ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest,
ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja
kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta.
Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk
rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka
laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 14 kohane lifti ehitamine nt
juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile.
Lõike 3 kohaselt peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev
vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal
majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja
heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev
kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub
ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt
rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja
5
toetuse andmise eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute
poolt ja parimate praktikate kohaselt.
Lõike 4 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti abikõlblikkuse perioodil vastavalt
eelnõu §-le 10.
Paragrahviga 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud.
Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte.
Lõikes 2 kehtestatakse EhS-i kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks
lugemiseks. EhS-i § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja
pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama.
Lõike 3 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu
isikuga, kes vastab eelnõu § 8 lõikes 2 kehtestatud tingimustele ja on tehniliste konsultantide
nimekirjas taotluste vastuvõtmisest teavitamise hetke seisuga.
Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise
konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi
nimekirjas olekut. Ka KredEx teavitab tehnilise konsultandi nimekirjast eemaldamisel talle
teadaolevaid nimetatud isikuga seotud ühistuid. Juhul, kui tehniline konsultant ei ole enam
nimekirjas, peab toetuse saaja tagama § 8 lõikes 1 toodud kohustuse täitmiseks vajaliku
õigussuhte nimekirja kantud tehnilise konsultandiga.
Lõike 4 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist
või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu,
abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
Paragrahviga 8 reguleeritakse tehnilise konsultandiga seonduvat. Tehniline konsultant on isik,
kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide
ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole
nõutav komponendipõhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja
valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale
jõukohane.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemisel kaasama rekonstrueerimise läbiviimise juurde
tehnilise konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus
sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida nii
füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Lepingu
kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole, samas on otstarbekas, tulenevalt projekti läbiviimise
spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et leping kehtiks vähemalt rahastamisotsuse
saamiseni.
Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Lisaks ülaltoodule nõue ei kohaldu
juhul, kui teenust ei pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik võtta ühtegi pakkumust. Möönduse
ajendiks on praktikas tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis
pidurdavad või aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal
asuvates korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust
rekonstrueerimisel, mis viiakse läbi valitud vajalike töödena.
6
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi
teenust.
Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös
taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine.
Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi
sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib
sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal KredEx. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet
ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt on
nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb
korteriomanike huvides.
Lõike 6 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi KredExi kodulehel avaldatud määruse
nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast.
Lõike 7 kohaselt on KredExil õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et
ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne.
Paragrahviga 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud.
Mitteabikõlblik on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu.
Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad
tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti abikõlblikkuse perioodil.
Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik
saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik.
Mitteabikõlblik on ka põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui
rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane
ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Samuti rahalised karistused ja õigusabikulud.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Projekti
abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle
igakordne kestus sõltub tehnilise konsultandiga sõlmitud lepingust ja ehitusprojekti
koostamisest ning ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest
tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise
kuupäeva. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe korra projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul tingimusel, et projekt lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril
2021. a.
Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui
lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse
kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks
toetatavate tegevuste elluviimist.
Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse osakaal.
Lõike 1 kohaselt on korterelamu (suuremahulise terviklahendusena) rekonstrueerimise
teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest
7
kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui
maakonnakeskustes. Sellega antakse meetmele ka selgem regionaalne mõju, milline ootus on
nii korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute
rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja
tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul on
vastav osakaal 30%. Juhul, kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud
piirangud, näiteks muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise
maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes piirkondades 50%.
Lõike 2 kohaselt on korterelamu (väiksemamahulise) rekonstrueerimise teostamisel toetuse
maksimaalne osakaal 30%/40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle osakaaluga
toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi erisus juhul, kui
Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või paikneb
miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla võimalik teostada
rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte ja elektriboilerite asendamine,
mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks.
Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama
soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist
pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata
ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude vahe
maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte julgustada maju
tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid.
Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd
tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu
linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute
statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on
sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2019. aasta
andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju
maakonnas toimus 2019. aastal ligi 54% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest.
Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike
investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka
valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja
täidab ka paremini meetme eesmärke.
Oluline on märkida, et keegi ei hakka saama senisest vähem toetust, vaid säilivad kehtivad
toetuse osakaalud.
Lõike 3 kohaselt on toetuse osakaal 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest väga
madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ja Ida-Virumaal tervikuna juhul, kui viiakse läbi
väiksemaid rekonstrueerimistöid. Piirmäär 200 eurot ruutmeetri kohta on määratud põhjusel, et
senise statistika järgi on sellistes piirkondades renoveerimised pigem erandlikud. Kogu
KredExi korterelamute renoveerimistoetuste perioodi jooksul on need piirkonnad haaranud
vaid 10% toetuste koguarvust. Enamus renoveeritud korterelamuid (75%) on vahemikus 12
kuni 36 korterit elamu kohta. Alla 12 korteriga elamute renoveerimine on väga erandlik, kuna
renoveerimise suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Piirkondades, kus kinnisvara
väärtus ühe ruutmeetri kohta on alla 200 euro, on elamute massiline terviklik renoveerimine
ebatõenäoline ka käenduste kasutamisel. Sellistes piirkodades renoveeritakse pigem üksikud
8
elamud, kus ühistu on aktiivne ning selle liikmed majanduslikult võimekad ja teadlikud. Pangad
on selliste elamute puhul teinud olulisi järeleandmisi riskihindamise põhimõtetes, kuna seni on
ühistud olnud laitmatud laenu teenindamises ning KredEx on võtnud kohustuse garanteerida
laenu kuni 80% ulatuses. On tõenäoline, et COVID-19 järgses majandusolukorras ei võta
pangad liigset riski finantseerimaks ühistuid väga madala kinnisvaraväärtusega piirkondades.
Suurem osa omavalitsustest on vananemise ja kahanemise faasis. See tähendab, et tühjenevate
korterelamute probleem kasvab ning lisaks Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile hakkavad tugevalt
esile kerkima ka teised piirkonnad. Eelkõige avaldub probleem piirkondades, kus korteri
turuväärtus on väga madal ehk alla 200 euro ruutmeetri kohta. Seega tuleb riiklike
toetusmeetmetega spetsiaalselt adresseerida alla 200 euro ruutmeetri kohta
kinnisvaraväärtusega piirkondi ja kuna terviklik rekonstrueerimine on paljudele
korteriühistutele nendes piirkondades üle jõu käiv, siis võimaldatakse neil teha elementaarseid
töid, millega siiski ehitiste eluiga pikendada ja turvalist ning tervist säästvat elukeskkonda
tagada.
Lõike 4 kohaselt kehtestatakse 50% osas toetatavad tegevused. Nendeks on
rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega
seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. 50% osakaaluga toetust
antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud.
See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine
sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse
taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Tõhusam
planeerimine ja järelevalve aitab tagada meetme eesmärkide saavutamist.
Paragrahvidega 12 ja 13 kehtestatakse toetusega saavutatav tulemus.
Paragrahvides 12 ja 13 kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste
saamiseks.
30%/40% osakaaluga toetuse eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise
energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute rekonstrueerimise
kulutõhususe arvutused1 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral
on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180
kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia
erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute
olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega
rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide
küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%.
30%/40%/50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis
vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis
energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus
tehtud arvutused2 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused1 näitasid,
1
Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in
Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 9.1.2019:
http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026
2
Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi
energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013.
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal
i_uuring.pdf
9
et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise
tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks
eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine
energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu
ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%.
Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed,
mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega
korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga gaasiseadmeid, mis
võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside toru välisõhku.
Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada.
Toetusmäärade 30%/40% ja 30%/40%/50% juures on sätestatud välispiirete soojusläbivuse
miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada
toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist.
Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete
energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne
soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on
toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata
korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava
hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende
tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi
massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest
tulenevalt ei ole käesoleva meetmega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem
vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole
õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta
näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis.
Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või
sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed
peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja
väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on
korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja
hallitusprobleemide tekkimise võimaluse.
Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada
pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni
juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu
tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam
lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega
saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri.
Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu
niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke
õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad
oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see
seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates
neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk.
10
Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus
korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides
väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri
õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks
olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva
ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui
näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe
õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või
pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h.
Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu
korteritest.
Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele
kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste
nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga,
ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse
sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada
sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis.
30%/40%/50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head
energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on
nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe
ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe
ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja
väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks
hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus
konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni
üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad
paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja
muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et
„teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui
väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga
saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad
väljatõmbed.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et
sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse
ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete
ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku
mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma
elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt
kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on
äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure
elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid
ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti
võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga.
30%/40%/50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos
soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid,
mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori.
11
Paragrahvi 13 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus, st
rekonstrueerimistöid valikuliselt ja komponendipõhiselt. Mööndus on suunatud piirkondadele,
kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek viia läbi suuremahulisi kompleksseid töid
pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist
toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus, mis on võrreldes
tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka elanike jaoks vastuvõetavam.
Rekonstrueerimise hoogustamiseks nendes piirkondades töötatakse paralleelselt välja sobivaid
käendus- ja laenutooteid.
Paragrahvis 14 kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st
enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel.
Paragrahviga 15 kehtestatakse toetuse piirsuma.
Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 1 000 000 eurot projekti kohta. See sisaldab nii
rekonstrueerimistööde kui ka 50% määraga toetatavate tegevuste (§ 11 lõikes 4 kehtestatud
tegevused) summat. Toetuse alammäära ei kehtestata.
Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetussumma 100 000 eurot projekti kohta juhul, kui
teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist.
Lõike 3 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering.
Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi. KOV-st taotleja puhul
loetakse omafinantseeringuks nii laen kui ka KOV-i eelarvevahendid. Kuna kohaliku
omavalitsuse seadusest tulenev ülesanne on korraldada elamumajandust, siis ei ole
korterelamute rekonstrueerimisele KOV-i eelarvest suunatud vahendid riigiabi.
Paragrahviga 16 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad
rekonstrueerimise erisused.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud
korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib KOV-i poolt
seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava
energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude
rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad olla nõutud soojusläbivuse tasemest
vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et
miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui näiteks
suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Miljööväärtuslike puitkorterelamute
rekonstrueerimise uuringus3 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia
erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka
puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste
korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra
märgatavat energiasäästu.
Lõike 3 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või
kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe
3
Endrik Arumägi, Targo Kalamees. Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment
buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. Kättesaadav seisuga 9.1.2019:
http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041
12
nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri
2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike
investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna
nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia
sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult
korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte
võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis
rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt
tagatud.
Lõike 4 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis
on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on
kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel
elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh4. Elektri
CO2 eriheite tegur on 1,15 tCO2/MWh. Korterelamute, mille rekonstrueerimisel kasutatakse
ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumpa, elektritarve suureneb oluliselt
kuna korterelamu senisele elektritarbimisele lisandub soojuspumba elektritarve. Tõhusa
kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav
CO2 heitme vähenemine piisav, et kompenseerida elektritarbe suurenemisest põhjustatud CO2
heitme suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna
madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja
ehitada kasutades tsentraalset sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile
soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul
ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära
mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks
väljatõmbeõhu soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi.
Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL,
25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli 2
punktis 41 sätestatud tingimustele.
Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni.
Lõigete 2-4 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui
esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel taotluste
vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisel tuleb arvestada
ühtlasi Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kohustuste võtmise lõpptähtajaga.
Lõige 5 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu
juht. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud
viisil.
Paragrahviga 18 kehtestatakse nõuded taotlejale.
4
Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs.
Energiakandjate kaalumistegurid. 2017
13
Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu või KOV, kui elamu on tervikuna valla või linna
omandis.
Lõigete 2 – 4 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla
või linna omandis. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik eluruumid
olema KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud
projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid
isikute elumaja.
Lõike 5 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär
kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt KOV-i, riigi või
Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi
kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi
osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või
abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega
määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega
abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja
vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese
tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud
abi ülemmäärani.
Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada
sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud.
Paragrahviga 19 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus,
piisav omafinantseering.
Lõike 1 punkti 3 kohaselt antakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavaid
investeeringutoetusi üksnes uutele objektidele. Üksnes uute objektide toetamise nõue tuleneb
riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse § 5 lõikest 3. Uueks loetakse objekti, mis ei olnud varem
kavandatud riigi ning kohaliku omavalitsuse üksuse 2020. aastaks vastu võetud eelarvetes.
Investeering on riigieelarve seaduse § 26 lõike 4 punkti 3 tähenduses muuhulgas materiaalse
põhivara renoveerimiseks planeeritud vahendid. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse
seletuskirja kohaselt on investeeringu toetus mõeldud uutele objektidele, näiteks kohalike
teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks.
Lõike 1 punktis 4 sätestatud kohustus tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse määruse § 9 lõikes 2
sätestatud põhimõttest, mille kohaselt soovib riik aidata isikuid, kes on olnud maksukuulekad.
Lõike 1 punkti 7 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus
plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka
sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus.
14
Lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping
sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide
hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-
vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning KredExil on õigus
paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Nõuet ei kohaldata, kui
teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist.
Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja saama positiivse laenuotsuse tööde teostamise
omafinantseeringu katmiseks ja koostama põhiprojekti 2 kuu jooksul taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest arvates. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja
toetust ei eraldata.
Lõike 2 punktis 7 sätestatakse toetuse saaja kohustus informeerida KredExit toetuse saamisest
muudest meetmetest ja avalikest vahenditest, seda raha kasutamise avalikkuse põhimõttest
tulenevalt.
Paragrahviga 20 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada.
Lõike 2 punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis
kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus-
ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja
väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013.a, on meetme eesmärkide ja tulemuste
saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu.
Lõike 2 punktide 12 ja 13 kohaselt tuleb korteriühistust taotleja puhul esitada üldkoosoleku
protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega,
laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga.
KOV-ist taotleja korral tuleb esitada rekonstrueerimistööde läbiviimise otsuse ja vajadusel
laenu maksimaalse summa kohta vastav haldusakt.
Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse võrreldes esmase ekspertiisi läbinud
põhiprojektiga muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt
ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused KredExiga enne tööde
teostamist.
Paragrahviga 21 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx,
kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud
protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 22 – 24) kehtestatav menetlemise
kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast.
Paragrahvidega 22 ja 23 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Võrreldes varem rakendatud korterelamute
rekonstrueerimistoetuse tingimustega luuakse selgesõnaline võimalus rekonstrueerimistööd
tellida enne ehitusprojekti ekspertiisi tegemist. Siiski, kui põhiprojekti ekspertiisi hinnangul ei
vasta ehitusprojekt nõuetele ja täiendused või muudatused nõuetega vastavusse viimiseks on
olulise mõjuga, siis tuleb täiendatud põhiprojekti põhjal rekonstrueerimistööd uuesti tellida.
15
Mõju olulisust saab hinnata näiteks sellega, kui ehitusprojekti järgne prognoositav
ehitusmaksumus pärast projekti muutmist muutub.
Paragrahvi 22 lõike 7 kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus hiljemalt 31. detsembri
2020.a. vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse § 4 lõikele 1. Nimetatud tähtajaks rahuldamata
taotlused jäetakse rahuldamata vastavalt määruse § 23 lõike 1 punktile 5.
Paragrahviga 24 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ja kord.
Lõike 3 kohaselt ei suurendata taotluse muutmisel taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
toetuse summat. Säte toetab läbipaistavat hankemenetluse läbiviimist ning pettuste riski
minimeerimist. Riikliku toetuse andmisel on oluline, et toetatavate tegevuste läbiviimisel
püsitakse kokkulepitud eelarve raamides.
Paragrahviga 25 kehtestatav rekonstrueerimistööde hangete regulatsioon on kooskõlas
riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetega. Kuigi korteriühistu ei
ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele
kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning
konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete
registri vastavas keskkonnas. Komponendipõhise toetuse saajatele nimetatud nõue ei laiene.
Neil on põhjendatud ja otstarbekas viia töö või tööde hange läbi lihtsustatud moel järgmises
paragrahvis kirjeldatud viisil.
Paragrahviga 26 kehtestatakse nõuded tööde ja teenuste tellimisel pakkumuste võtmisele.
Pakkumuste võtmisel tuleb tagada kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi
kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas pakkumuse küsimise ja
saamise e-kirjad ning pakkumuste hindamise protokollid, peab andma selge ülevaate protsessi
korraldamisest. KredExil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse tegija, millal on
pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud.
Paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda ühes või kahes osas. Osalist väljamakset
võib taotleda, kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures
ei tohi teise väljamakse osakaal jääda väiksem kui 15% tööde kogumahust. Osaline väljamakse
tehakse vastavalt tehtud tööde vastuvõtmisaktidele ja arvetele ning teine väljamakse pärast
kõigi projekti tegevuste elluviimist ja vastuvõtmist. 30%/40% ja 30%/40%/50% osakaaluga
toetuse puhul on tegemist väga suurte väljaminekutega, mille kogu ulatuses maksmine
omavahenditest võib olla korteriühistust taotlejale üle jõu käiv. Osalise makse võimalus tagab
ühtlasi tööde tegijatele kiirema tasusaamise võimaluse ning rekonstrueerimisturu sujuvama
toimimise.
Lõike 4 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi
EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav
ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi
tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja
küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli
eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi
16
ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb
küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide
vajaliku vabarõhu olemasolu.
Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse
maksmisest keeldumise kord.
Paragrahviga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja
kord.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima
vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama
selle KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Kui ehitustööd
lõpetatakse näiteks 2021. aasta novembris, siis tuleb energiamärgis koostada 2022. aasta baasil
ja esitada KredExile hiljemalt jaanuari lõpuks 2023. aastal. Komponendipõhise toetuse
saajatele nimetatud nõue ei laiene kuna eeldatavasti teostatakse töid, mis on olulised hoone
säilivuse ja ohutuse, mitte niivõrd energiatõhususe seisukohast.
Paragrahviga 30 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega
kinnitatud nõuetest. Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on
tõendatav raamatupidamise programmi väljavõttega. St raamatupidamise programmis
eristatakse toetus muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või
tähis. Maksetaotluse esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa
jagunemine.
Paragrahviga 31 kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve
tegija ülesanded.
Paragrahviga 32 reguleeritakse finantskorrektsioonide tegemist kooskõlas riigieelarve seaduses
sätestatuga.
Paragrahviga 33 reguleeritakse määruse rakendamist.
Lõike 1 kohaselt rakendub projekteerija kutse- või pädevusnõue ehitusprojektide osas, mis on
koostatud pärast ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24
„Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ jõustumist, mil ka
vastav nõue jõustus. Nõue ei rakendu tagasiulatuvalt projekteerijale, kes on koostanud
ehitusprojekti korterelamule, millele toetuse taotlust ei jõutud taotluste vastuvõtmise peatamise
tõttu 2017. aastal esitada või 2019. aastal meetme eelarve ammendumise tõttu rahuldada ja see
esitatakse käesoleva määruse alusel. Ehitusprojekti kvaliteeti ja asjakohastele nõuetele
vastavust kontrollitakse põhiprojekti ekspertiisi käigus.
Lõikes 2 sätestatakse erand projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise
konsultandi teenuse tellimiseks vajalikele pakkumustele, mis on võetud Majandus- ja
taristuministri 20. märtsi 2015.a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
andmise tingimused” (edaspidi määrus nr 23) kehtivuse ajal, kohalduvatest nõuetest. Kuigi
käesolev meede on käsitletav iseseisvana, on eesmärgilt ja toetatavatelt tegevustelt sarnased
meetmed olnud turul juba 2015. aastast. Korteriühistud, kes ei ole jõudnud esitada toetuse
taotlust varasematesse meetmetesse taotluste vastuvõtmise lõpetamise tõttu või kelle taotust
ei rahuldatud meetme eelarve ammendumise tõttu, on võtnud asjakohased pakkumused ja
17
sõlminud vastavad lepingud määruse nr 23 nõuete kohaselt. Lepingutest tulenev ja kantud
kulu on sageli märkimisväärne. Eesti Korteriühistute Liidu andmetel võib selliseid ühistuid
olla ligi 140.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma
seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks.
Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele
renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline
on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema
tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute
eluiga.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise
seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos
energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev
negatiivne keskkonnamõju.
Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes,
mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal
ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on
ka projekti võimalik toetuse määr.
Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete
energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%
hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline
säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea
nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a
moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.
Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga
energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada
kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega
kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi
rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja
saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni
vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi
ülalpidamiskulude vähendamine.
Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti
piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma
eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja
ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema konjunktuuriga
piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel.
18
Korterelamute rekonstrueerimise meetmel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse
andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Meetme määruse väljatöötamisel on kaasatud
huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute
tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud
olemasolevatele uuringutele.
Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega
soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on
olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See
loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel.
Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne
mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning
suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes.
Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim
võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem
ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku
keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.
Korterelamute rekonstrueerimise meetme eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et
olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega
majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö
ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.
Eeltoodu alusel võib tõdeda, et määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele,
elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide
korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega
riigile.
Meetme eelarve sõltub riigieelarvest selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. 2020. aasta
lisaeelarvest eraldatakse 71 miljonit euro meetme rahastamiseks. Nimetatud summast saab
toetada ~200 korterelamu rekonstrueerimist.
Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad maksutuluna
riigieelarvesse kas järgmisel või ülejärgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes otsuse
tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt
samaaegselt maksutulude laekumisega).
Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
19
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu on töökorras Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud.
Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses.
20