dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. mai 2020
Viit
17-1/20-0100/3452-1
Registreeritud
27. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)
Lahendamise tähtaeg
9. juuni 2020

Failid

  • 📎Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine.asice7728 KB

Sisu (failidest)

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 26.05.2020 nr 12-1/20/8992 Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine Katastriüksusele Kesa (katastritunnus 65301:001:4413), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet: 1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood: 10126848, aadress: Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo X uuringuruumile 16.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.03.2020 kirjana nr 12-2/20/143). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 24.04.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. Veldi 5 OÜ (registrikood: 14519088, aadress: Kentmanni tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10116 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo XI uuringuruumile 11.04.2020 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.04.2020 kirjana nr 12- 2/20/206). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 24.04.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 34 lõike 2 alusel korraldab enampakkumise kaevandamisloa andja ehk Keskkonnaamet. Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise alghinna määramise vajaduse ja suuruse kohta. Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates kirja kättesaamisest, s.o hiljemalt kuupäevaks 09.06.2020. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse enampakkumise alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Lisad: 1. Väo X GUL taotlusmaterjalid.7z 2. Väo XI GUL taotlusmaterjalid.zip Liis Bergmann 5688 0490 [email protected] 2 (2) Väo maardla nr 46 plokk 39 aT  Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 PIR 42.6 Liivamäe ITA Lõuna-Väo II 35.4 J uuringuruumi 29.2 teenindusala 36.5 Väo IX uuringuruumi Nehatu 550500 65301:011:0070 39.1 Väo maardla teenindusala 1534 Betooni tn 61 1 6587900 Loo 12 Väo maardla km 1535 40.0 -4,4 ard u 1,2 11 t e- Ma mi s 1 3 Üle ee L 011 te t 01: 0 11: 4 Sal us 2 38.8 653 441 01: 1:0 1536 6 530 3 65301:011:0069 10 Betooni tn 63 2 Veneküla te t ee L 65301:001:4413 Väo XI uuringuruumi Saha pkr 1537 94 Sal us 9 Kesa teenindusala 35.6 :42 001 6587700 6 5301: 65301:011:0349 Soodevahe Kesasoo tee L1 550200 4 65301:001:4290 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334, 6343 Saluste tee 3 8 65301:001:4295 7 5 Saluste tee 5 65301:011:0084 Uus-Kristjani 6 65301:001:4291 Suurtammiku 6587500 65301:011:0159 Väo VIII Väikemetsa 550500 0m 100 m uuringuruumi teenindusala LEPPEMÄRGID 1 2 Väo XI uuringuruumi teenindusala piir, 65301:001:4413 Katastriüksuse tunnus, Liinirajatise kaitsevöönd nurgapunkt, nr Kesa lähiaadress, piir 4 3 Vee ja kanalisatsiooni Raudtee kaitsevööndi piir survetorustiku kaitsevöönd Senise kehtiva 1535 Väo XI uuringuruumi teenindusala uuringuruumi Geodeetilise märgi kaitsevöönd ja number Puurkaev koos kaitsevööndiga nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m teenindusala piir Nr X Y Väo maardla Kultusekivi koos kaitsevööndiga Elektriliinide kaitsevöönd 1 6587883.85 550453.07 tarbevaru ploki piir 2 6587811.36 550455.55 VÄO XI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN Kavandatud puuraugu ja vajadusel ka Graafiline lisa 1 3 6587772.46 550465.15 M 1:5000 kaevandi (pinnakattesetete osas) 4 6587655.62 550501.39 orienteeruv asukoht Töö: Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine 5 6587619.70 550503.88 Töö nr 20-337 6 6587558.30 550405.24 Kasutatud materjalid: 7 6587627.32 550349.13 Katastriüksuste piirid, kitsendused, uuringuruumide 0 50 100 200 m 8 6587635.59 550342.67 Asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü teenindusalad ja Väo maardla andmed Maa-ametist. 9 6587742.18 550256.61 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Tellija: Veldi 5 OÜ Aadress: Kentmanni 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 Tellija esindaja: Rainer Hinno 10 6587747.80 550150.19 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. e-mail: [email protected], tel 56501480 tel 5017100 11 6587839.99 550351.78 12 6587870.61 550421.29 Märkus: Kesa maaüksuse piires 5,05 hektaril on Eesti Killustik OÜ MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill andnud Keskkonnaametisse menetlusse Väo X uuringuruumi geoloogilise Liiva 41, 50303 Tartu 2020 Pindala 5,05 ha uuringu loa taotluse. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753 VELDI 5 OÜ VÄO XI UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Soodevahe küla, Rae vald Harju maakond 2020 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Veldi 5 OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Väo XI uuringuruumis (teenindusala pindala 5,05 ha) Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval maaüksusel Kesa (65301.001:4413). Teenindusala põhjapiir jääb Väo lubjakivimaardla lähima ploki (plokk 39 aT) lõunapiirist ca 140 m kaugusele. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (kuhu jääb ka Väo lubjakivimaardla piirkond) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Väo lubjakivimaardlas moodustab pinnakattesetete all kasuliku kihi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe karbonaatkivimid. Väo XI uuringuruumi teenindusala (5,05 ha) asub riigi omandis oleval maal, millest ca 2,9 ha on metsamaa ja ülejäänud ala võsastuv rohumaa. Piirkonna reljeef on tasane, maapind jääb teenindusala piires 40–42 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusalast lääne poole jääb maaüksuse Saluste tee 3 ja Suurtammiku metsamaa, lõunasse Väikemetsa ja Uus-Kristjani maaüksuse metsamaa. Põhja poole jääb maaüksuse Saluste tee L1 ja ida poole Kesasoo tee L1 transpordimaa. Piirkonnas asuvad vaid tootmishooned, elamuid vähemalt poole kilomeetri raadiuses pole. Üle Väo XI uuringuruumi teenindusala põhja- ja idaosa kulgeb elektriõhuliin 35- 110kV (Aruküla–Lasnamäe, VID tunnus L164), üle kirdeosa elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Lasnamäe, VID tunnus L167) ja elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Ida, VID tunnus L007). Teenindusala põhja- ja idaosa jääb ka nende elektriõhuliinide kaitsevööndisse (graafiline lisa 1). Teenindusalast põhja poole jääb elektriõhuliin 35-110kV (Lasnamäe-Ida, VID tunnus L008), mille kaitsevöönd ulatub ligikaudu 2,7 m ulatuses samuti taotletavale teenindusalale. 35-110kV liinide kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusala külgneb ida poolt aktsiaseltsi ELVESO maa-aluse vee ja kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Teenindusalast põhja poole jääb laiarööpmeline raudtee, mille kaitsevööndisse (30 m äärmise rööpme teljest) teenindusala ei ulatu. Teenindusalast põhja pool asuvad geodeetilised märgid ja kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872). Teenindusala ei asu kaitsealuseid objekte. Väo XI uuringuruumi teenindusalast edelasse jääb Väo VIII, loodesse Väo IX ja kirdesse Lõuna-Väo II uuringuruum, millele on välja antud geoloogilise uuringu load. Kesa maaüksuse piiresse, kus Veldi 5 OÜ taotleb Väo XI uuringuruumile geoloogilise uuringu luba, on Eesti Killustik OÜ andnud samuti menetlusse geoloogilise uuringu loa taotluse (Väo X uuringuruum). 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb ulatuslikust Väo lubjakivimaardlast vaid paarsada meetrit lõuna poole ja Väo maardla piirkonnas on geoloogiline läbilõige väljapeetud ehitusega, siis on tõenäoline, et ka Väo XI uuringuruumi piires esineb Väo maardla lõunaosale iseloomulik geoloogiline ehitus. Samas pole taotletava uuringuruumi teenindusalale ühtegi ehituslubjakivi geoloogilise uuringu puurauku varem rajatud. Väo lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud alates 1955. aastast kahekümnel korral. Teenindusalale lähima, Väo maardla 39. ploki piires on geoloogilisi uuringuid tehtud 2017. aastal („Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tammekänd, Uppin 2017). Väo lubjakivimaardlas moodustavad kasuliku kihi Ordoviitsiumi ladestu Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasulikule kihile on lamamiks Volhovi lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Taotletavale uuringuruumile lähimate, Väo maardla 39. ploki lõunaserva rajatud puuraukude Pa 1/17 ja Pa 2/17 (Tammekänd, Uppin 2017) läbilõigetes on kasuliku kihi paksus vastavalt 13,7 ja 13,1 m ja katekihi paksus vastavalt 7,5 ja 8,5 m. Puuraugu Pa 1/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,4 m tüsedune kasvukiht, 3,4 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 3,7 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks – füüsikalis- mehaaniliste katsetuste põhjal pole Kukruse lademe lubjakivist valmistatud killustik külmakindel ((kaalukadu 7%) ja purunmiskindlus on madal (La 36). Seega on põhjendatud Kukruse lademe lubjakivi arvamine katendi hulka. Puuraugu Pa 2/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,3 m tüsedune kasvukiht, 5,6 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 2,6 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks. Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb nimetatud puuraukudest vaid paarsada meetrit lõuna poole, on tõenäoline, et uuringuruumi teenindusala piires võib kattekihi kogupaksus (pinnakattesetted ja Kukruse lademe savikas kukersiitne lubjakivi) jääda samadesse piiridesse, st ulatuda 8–9 meetrini. Kasuliku kihi hulka arvatud Uhaku lademe lubjakivikihi paksus puuraukudes Pa 1/17 ja Pa 2/17 oli vastavalt 6,6 ja 6,1 m, Lasnamäe lademe lubjakivikihi paksus vastavalt 5,4 ja 5,3 m, Aseri ja Kunda lademe lubjakivikihi paksus mõlemas puuraugus vastavalt 0,5 m ja 0,7 m. Tõenäoliselt analoogne lubjakivikihtide lademeline jaotus esineb ka Väo XI uuringuruumi piires. Puuraukude sügavus jäi 23,5–24 m vahemikku. Uhaku lade on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga, esineb õhukesi savikaid vahekihte. Lasundi ülaosa võib olla porsunud. Lasnamäe lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi, vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud lubjakivi. Aseri lademe hall pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristalliline lubjakivi sisaldab raudoiide. Kunda ladet iseloomustab pruunikashall peendetriitjas lubjakivi, kus esineb rohkelt fosfaatseid katkestuspindu. Kohati on lubjakivi roheka varjundiga. Väo lubjakivimaardla piirkonnas moodustab kasuliku kihi tasemel hüdrogeoloogilise läbilõike vettkandva osa Ordoviitsiumi veekompleks, mis hõlmab Lasnamäe, Aseri, Kunda ja Volhovi lademe lubjakive. Veekompleksile moodustavad veepideme Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademete terrigeensed kivimid (kildad, aleuloliidid, savid). Kuigi Väo maardlas kaevandamisel on põhjaveetaset alandatud aastakümneid, on alanduse mõju maardlast eemaldudes väike. Näiteks 2017. a uuringupuuraukudes Pa 1/17 ja Pa 2/17, mis jäävad 39. ploki lõunaserva, jäi veetase puuraukude suudmetest vaid 1–1,5 m sügavusele ehk ligikaudu 41–41,5 m abs. kõrgusele. Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivist valmistatud killustik on kõrgemargiline: survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400–800, keskmiselt 600; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,1–1,5%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 27. Ka Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustik on valdavalt kõrgemargiline: survetugevuse mark purustatavuse järgi on 400–800; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,4–2,1%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 29. Väo XI uuringuruumi lubjakivist saab valmistada kõrgemargilist killustikku ehituse ja teede ehituse tarbeks. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Väo uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni 30 m ja ekskavaatoriga kuni 8 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada täpsemat ülevaadet katendi koostisest ja paksusest. Siinjuures märgime, et uuringuruumi teenindusalale ulatuvate elektriõhuliinide kaitsevööndite piiresse uuringupunkte ei rajata – kuna Väo maardla 39. ploki lõunapiiril asuvad uuringupuuraugud Pa 1/17 ja Pa 2/17 jäävad taotletava uuringuruumi piirist vaid 150– 250 m kaugusele, siis saab nende puuraukude andmeid edukalt kasutada ka Väo XI uuringuruumi geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi hindamisel. Samas on uuringuruumi teenindusala piiresse jäävate kaitsevööndite ulatus väike ja kui rajada uued uuringupunktid (puuraugud) vahetult kaitsevööndite piiride lähedale, saab nende andmeid vajadusel kasutada (ekstrapoleerimise meetodil) geoloogilise situatsiooni esitamiseks ka kaitsevööndite alal uuringuruumi piires, seda enam, et Väo maardla piirkonna geoloogiline läbilõige on vähemuutlik ja lubjakivide lasumus väljapeetud. Ja veel täienduseks. Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib vajadus uuringuplaanil (graafiline lisa 1) näidatud kõige põhjapoolsema puuraugu rajamiseks kaitsevöönditest vabale alale (vabale kolmnurgale – vaba kolmnurk hästi nähtav graafilise lisa nr 1 pdf faili suurendamisel), siis selle rajamiseks kooskõlastatakse tehnika liikumine liinide kaitsevööndis liinide valdajaga. Uuringuaruande koostamise käigus kooskõlastatakse liinide valdajaga võimaliku varuploki moodustamine liinide kaitsevööndisse. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised. Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paar. Peale geoloogiliste tööde lõpetamist likvideeritakse puuraugud ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal tõstetakse kaevanditesse tagasi. 06.04.2020 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert Tellija: Rainer Hinno /allkirjastatud digitaalselt/ Veldi 5 OÜ, juhatuse liige Tel 5017100 [email protected] Väo maardla nr 46 plokk 39 aT  Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 PIR 42.6 Liivamäe ITA Lõuna-Väo II 35.4 J uuringuruumi 29.2 teenindusala 36.5 Väo IX uuringuruumi Nehatu 550500 65301:011:0070 39.1 Väo maardla teenindusala 1534 Betooni tn 61 1 6587900 Loo 12 Väo maardla km 1535 40.0 -4,4 ard u 1,2 11 t e- Ma mi s 1 3 Üle ee L 011 te t 01: 0 11: 4 Sal us 2 38.8 653 441 01: 1:0 1536 6 530 3 65301:011:0069 10 Betooni tn 63 2 Veneküla te t ee L 65301:001:4413 Väo XI uuringuruumi Saha pkr 1537 94 Sal us 9 Kesa teenindusala 35.6 :42 001 6587700 6 5301: 65301:011:0349 Soodevahe Kesasoo tee L1 550200 4 65301:001:4290 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334, 6343 Saluste tee 3 8 65301:001:4295 7 5 Saluste tee 5 65301:011:0084 Uus-Kristjani 6 65301:001:4291 Suurtammiku 6587500 65301:011:0159 Väo VIII Väikemetsa 550500 0m 100 m uuringuruumi teenindusala LEPPEMÄRGID 1 2 Väo XI uuringuruumi teenindusala piir, 65301:001:4413 Katastriüksuse tunnus, Liinirajatise kaitsevöönd nurgapunkt, nr Kesa lähiaadress, piir 4 3 Vee ja kanalisatsiooni Raudtee kaitsevööndi piir survetorustiku kaitsevöönd Senise kehtiva 1535 Väo XI uuringuruumi teenindusala uuringuruumi Geodeetilise märgi kaitsevöönd ja number Puurkaev koos kaitsevööndiga nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m teenindusala piir Nr X Y Väo maardla Kultusekivi koos kaitsevööndiga Elektriliinide kaitsevöönd 1 6587883.85 550453.07 tarbevaru ploki piir 2 6587811.36 550455.55 VÄO XI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN Kavandatud puuraugu ja vajadusel ka Graafiline lisa 1 3 6587772.46 550465.15 M 1:5000 kaevandi (pinnakattesetete osas) 4 6587655.62 550501.39 orienteeruv asukoht Töö: Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine 5 6587619.70 550503.88 Töö nr 20-337 6 6587558.30 550405.24 Kasutatud materjalid: 7 6587627.32 550349.13 Katastriüksuste piirid, kitsendused, uuringuruumide 0 50 100 200 m 8 6587635.59 550342.67 Asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü teenindusalad ja Väo maardla andmed Maa-ametist. 9 6587742.18 550256.61 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Tellija: Veldi 5 OÜ Aadress: Kentmanni 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 Tellija esindaja: Rainer Hinno 10 6587747.80 550150.19 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. e-mail: [email protected], tel 56501480 tel 5017100 11 6587839.99 550351.78 12 6587870.61 550421.29 Märkus: Kesa maaüksuse piires 5,05 hektaril on Eesti Killustik OÜ MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill andnud Keskkonnaametisse menetlusse Väo X uuringuruumi geoloogilise Liiva 41, 50303 Tartu 2020 Pindala 5,05 ha uuringu loa taotluse. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753 VELDI 5 OÜ VÄO XI UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Soodevahe küla, Rae vald Harju maakond 2020 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Veldi 5 OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Väo XI uuringuruumis (teenindusala pindala 5,05 ha) Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval maaüksusel Kesa (65301.001:4413). Teenindusala põhjapiir jääb Väo lubjakivimaardla lähima ploki (plokk 39 aT) lõunapiirist ca 140 m kaugusele. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (kuhu jääb ka Väo lubjakivimaardla piirkond) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Väo lubjakivimaardlas moodustab pinnakattesetete all kasuliku kihi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe karbonaatkivimid. Väo XI uuringuruumi teenindusala (5,05 ha) asub riigi omandis oleval maal, millest ca 2,9 ha on metsamaa ja ülejäänud ala võsastuv rohumaa. Piirkonna reljeef on tasane, maapind jääb teenindusala piires 40–42 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusalast lääne poole jääb maaüksuse Saluste tee 3 ja Suurtammiku metsamaa, lõunasse Väikemetsa ja Uus-Kristjani maaüksuse metsamaa. Põhja poole jääb maaüksuse Saluste tee L1 ja ida poole Kesasoo tee L1 transpordimaa. Piirkonnas asuvad vaid tootmishooned, elamuid vähemalt poole kilomeetri raadiuses pole. Üle Väo XI uuringuruumi teenindusala põhja- ja idaosa kulgeb elektriõhuliin 35- 110kV (Aruküla–Lasnamäe, VID tunnus L164), üle kirdeosa elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Lasnamäe, VID tunnus L167) ja elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Ida, VID tunnus L007). Teenindusala põhja- ja idaosa jääb ka nende elektriõhuliinide kaitsevööndisse (graafiline lisa 1). Teenindusalast põhja poole jääb elektriõhuliin 35-110kV (Lasnamäe-Ida, VID tunnus L008), mille kaitsevöönd ulatub ligikaudu 2,7 m ulatuses samuti taotletavale teenindusalale. 35-110kV liinide kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusala külgneb ida poolt aktsiaseltsi ELVESO maa-aluse vee ja kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Teenindusalast põhja poole jääb laiarööpmeline raudtee, mille kaitsevööndisse (30 m äärmise rööpme teljest) teenindusala ei ulatu. Teenindusalast põhja pool asuvad geodeetilised märgid ja kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872). Teenindusala ei asu kaitsealuseid objekte. Väo XI uuringuruumi teenindusalast edelasse jääb Väo VIII, loodesse Väo IX ja kirdesse Lõuna-Väo II uuringuruum, millele on välja antud geoloogilise uuringu load. Kesa maaüksuse piiresse, kus Veldi 5 OÜ taotleb Väo XI uuringuruumile geoloogilise uuringu luba, on Eesti Killustik OÜ andnud samuti menetlusse geoloogilise uuringu loa taotluse (Väo X uuringuruum). 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb ulatuslikust Väo lubjakivimaardlast vaid paarsada meetrit lõuna poole ja Väo maardla piirkonnas on geoloogiline läbilõige väljapeetud ehitusega, siis on tõenäoline, et ka Väo XI uuringuruumi piires esineb Väo maardla lõunaosale iseloomulik geoloogiline ehitus. Samas pole taotletava uuringuruumi teenindusalale ühtegi ehituslubjakivi geoloogilise uuringu puurauku varem rajatud. Väo lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud alates 1955. aastast kahekümnel korral. Teenindusalale lähima, Väo maardla 39. ploki piires on geoloogilisi uuringuid tehtud 2017. aastal („Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tammekänd, Uppin 2017). Väo lubjakivimaardlas moodustavad kasuliku kihi Ordoviitsiumi ladestu Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasulikule kihile on lamamiks Volhovi lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Taotletavale uuringuruumile lähimate, Väo maardla 39. ploki lõunaserva rajatud puuraukude Pa 1/17 ja Pa 2/17 (Tammekänd, Uppin 2017) läbilõigetes on kasuliku kihi paksus vastavalt 13,7 ja 13,1 m ja katekihi paksus vastavalt 7,5 ja 8,5 m. Puuraugu Pa 1/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,4 m tüsedune kasvukiht, 3,4 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 3,7 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks – füüsikalis- mehaaniliste katsetuste põhjal pole Kukruse lademe lubjakivist valmistatud killustik külmakindel ((kaalukadu 7%) ja purunmiskindlus on madal (La 36). Seega on põhjendatud Kukruse lademe lubjakivi arvamine katendi hulka. Puuraugu Pa 2/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,3 m tüsedune kasvukiht, 5,6 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 2,6 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks. Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb nimetatud puuraukudest vaid paarsada meetrit lõuna poole, on tõenäoline, et uuringuruumi teenindusala piires võib kattekihi kogupaksus (pinnakattesetted ja Kukruse lademe savikas kukersiitne lubjakivi) jääda samadesse piiridesse, st ulatuda 8–9 meetrini. Kasuliku kihi hulka arvatud Uhaku lademe lubjakivikihi paksus puuraukudes Pa 1/17 ja Pa 2/17 oli vastavalt 6,6 ja 6,1 m, Lasnamäe lademe lubjakivikihi paksus vastavalt 5,4 ja 5,3 m, Aseri ja Kunda lademe lubjakivikihi paksus mõlemas puuraugus vastavalt 0,5 m ja 0,7 m. Tõenäoliselt analoogne lubjakivikihtide lademeline jaotus esineb ka Väo XI uuringuruumi piires. Puuraukude sügavus jäi 23,5–24 m vahemikku. Uhaku lade on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga, esineb õhukesi savikaid vahekihte. Lasundi ülaosa võib olla porsunud. Lasnamäe lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi, vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud lubjakivi. Aseri lademe hall pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristalliline lubjakivi sisaldab raudoiide. Kunda ladet iseloomustab pruunikashall peendetriitjas lubjakivi, kus esineb rohkelt fosfaatseid katkestuspindu. Kohati on lubjakivi roheka varjundiga. Väo lubjakivimaardla piirkonnas moodustab kasuliku kihi tasemel hüdrogeoloogilise läbilõike vettkandva osa Ordoviitsiumi veekompleks, mis hõlmab Lasnamäe, Aseri, Kunda ja Volhovi lademe lubjakive. Veekompleksile moodustavad veepideme Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademete terrigeensed kivimid (kildad, aleuloliidid, savid). Kuigi Väo maardlas kaevandamisel on põhjaveetaset alandatud aastakümneid, on alanduse mõju maardlast eemaldudes väike. Näiteks 2017. a uuringupuuraukudes Pa 1/17 ja Pa 2/17, mis jäävad 39. ploki lõunaserva, jäi veetase puuraukude suudmetest vaid 1–1,5 m sügavusele ehk ligikaudu 41–41,5 m abs. kõrgusele. Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivist valmistatud killustik on kõrgemargiline: survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400–800, keskmiselt 600; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,1–1,5%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 27. Ka Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustik on valdavalt kõrgemargiline: survetugevuse mark purustatavuse järgi on 400–800; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,4–2,1%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 29. Väo XI uuringuruumi lubjakivist saab valmistada kõrgemargilist killustikku ehituse ja teede ehituse tarbeks. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Väo uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni 30 m ja ekskavaatoriga kuni 8 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada täpsemat ülevaadet katendi koostisest ja paksusest. Siinjuures märgime, et uuringuruumi teenindusalale ulatuvate elektriõhuliinide kaitsevööndite piiresse uuringupunkte ei rajata – kuna Väo maardla 39. ploki lõunapiiril asuvad uuringupuuraugud Pa 1/17 ja Pa 2/17 jäävad taotletava uuringuruumi piirist vaid 150– 250 m kaugusele, siis saab nende puuraukude andmeid edukalt kasutada ka Väo XI uuringuruumi geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi hindamisel. Samas on uuringuruumi teenindusala piiresse jäävate kaitsevööndite ulatus väike ja kui rajada uued uuringupunktid (puuraugud) vahetult kaitsevööndite piiride lähedale, saab nende andmeid vajadusel kasutada (ekstrapoleerimise meetodil) geoloogilise situatsiooni esitamiseks ka kaitsevööndite alal uuringuruumi piires, seda enam, et Väo maardla piirkonna geoloogiline läbilõige on vähemuutlik ja lubjakivide lasumus väljapeetud. Ja veel täienduseks. Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib vajadus uuringuplaanil (graafiline lisa 1) näidatud kõige põhjapoolsema puuraugu rajamiseks kaitsevöönditest vabale alale (vabale kolmnurgale – vaba kolmnurk hästi nähtav graafilise lisa nr 1 pdf faili suurendamisel), siis selle rajamiseks kooskõlastatakse tehnika liikumine liinide kaitsevööndis liinide valdajaga. Uuringuaruande koostamise käigus kooskõlastatakse liinide valdajaga võimaliku varuploki moodustamine liinide kaitsevööndisse. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised. Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paar. Peale geoloogiliste tööde lõpetamist likvideeritakse puuraugud ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal tõstetakse kaevanditesse tagasi. 06.04.2020 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener, keskkonnamõju hindamise ekspert Tellija: Rainer Hinno /allkirjastatud digitaalselt/ Veldi 5 OÜ, juhatuse liige Tel 5017100 [email protected] GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Veldi 5 OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Kentmanni tn 4 14519088 Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Väo lubjakivimaardla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 46 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Väo XI 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü (65301:001:4413) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 5,05 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubjakivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 750 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 50 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 30 6.3. Puuraukude arv: kuni 8 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 8 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamised 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Rainer Hinno Veldi 5 OÜ juhatuse liige GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Veldi 5 OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Kentmanni tn 4 14519088 Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Väo lubjakivimaardla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 46 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Väo XI 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü (65301:001:4413) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 5,05 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubjakivi 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 750 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 50 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 30 6.3. Puuraukude arv: kuni 8 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 8 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamised 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Rainer Hinno Veldi 5 OÜ juhatuse liige Maksekorraldus NR 25 Maksja NIMI Veldi 5 OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 14519088 KONTONUMBER EE297700771003150396 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV Pank, LHVBEE22XXX, Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE932200221023778606 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS Swedbank AS, HABAEE2XXXX, Liivalaia 8, 15040 Tallinn Makse KUUPÄEV 10.04.2020 SUMMA 400.00 EUR SUMMA SÕNADEGA nelisada EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise riigilõiv / 2900081664 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2020041039719445 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →