Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
26.05.2020 nr 12-1/20/8992
Enampakkumise alghinna vajaduse ja
alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine
Katastriüksusele Kesa (katastritunnus 65301:001:4413), mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi
uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet:
1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood: 10126848, aadress: Rõstla paekivikarjäär, Rõstla
küla, Põltsamaa vald, 48022 Jõgeva maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo X
uuringuruumile 16.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
16.03.2020 kirjana nr 12-2/20/143). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud
24.04.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Veldi 5 OÜ (registrikood: 14519088, aadress: Kentmanni tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn,
10116 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo XI uuringuruumile 11.04.2020
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.04.2020 kirjana nr 12-
2/20/206). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 24.04.2020 ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena
esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile
kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada,
selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse
enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 34 lõike 2 alusel
korraldab enampakkumise kaevandamisloa andja ehk Keskkonnaamet.
Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara
kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära
osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel
müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule
palub Keskkonnaamet Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa
saamise õiguse enampakkumise alghinna määramise vajaduse ja suuruse kohta.
Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe
nädala jooksul arvates kirja kättesaamisest, s.o hiljemalt kuupäevaks 09.06.2020.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse
enampakkumise alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Lisad:
1. Väo X GUL taotlusmaterjalid.7z
2. Väo XI GUL taotlusmaterjalid.zip
Liis Bergmann 5688 0490
[email protected]
2 (2)
Väo maardla nr 46
plokk 39 aT
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
PIR
42.6
Liivamäe
ITA
Lõuna-Väo II
35.4
J
uuringuruumi 29.2
teenindusala 36.5
Väo IX uuringuruumi Nehatu
550500
65301:011:0070 39.1 Väo maardla
teenindusala 1534
Betooni tn 61
1
6587900 Loo
12 Väo maardla
km 1535 40.0
-4,4
ard
u 1,2 11
t e- Ma
mi s 1
3 Üle ee L
011 te t
01:
0 11:
4 Sal
us 2 38.8
653 441
01:
1:0
1536
6 530
3
65301:011:0069
10 Betooni tn 63
2 Veneküla
te t
ee L
65301:001:4413 Väo XI uuringuruumi Saha pkr
1537
94
Sal
us 9 Kesa
teenindusala
35.6
:42
001 6587700
6 5301: 65301:011:0349 Soodevahe
Kesasoo tee L1
550200
4
65301:001:4290 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334, 6343
Saluste tee 3 8
65301:001:4295 7 5
Saluste tee 5
65301:011:0084
Uus-Kristjani
6
65301:001:4291
Suurtammiku
6587500
65301:011:0159
Väo VIII Väikemetsa
550500
0m 100 m
uuringuruumi teenindusala
LEPPEMÄRGID
1 2
Väo XI uuringuruumi
teenindusala piir, 65301:001:4413 Katastriüksuse tunnus, Liinirajatise kaitsevöönd
nurgapunkt, nr Kesa lähiaadress, piir
4 3 Vee ja kanalisatsiooni
Raudtee kaitsevööndi piir survetorustiku kaitsevöönd
Senise kehtiva
1535
Väo XI uuringuruumi teenindusala uuringuruumi Geodeetilise märgi kaitsevöönd ja number
Puurkaev koos kaitsevööndiga
nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m teenindusala piir
Nr X Y Väo maardla Kultusekivi koos kaitsevööndiga Elektriliinide kaitsevöönd
1 6587883.85 550453.07 tarbevaru ploki piir
2 6587811.36 550455.55 VÄO XI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
Kavandatud puuraugu ja vajadusel ka Graafiline lisa 1
3 6587772.46 550465.15 M 1:5000
kaevandi (pinnakattesetete osas)
4 6587655.62 550501.39
orienteeruv asukoht Töö: Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine
5 6587619.70 550503.88 Töö nr 20-337
6 6587558.30 550405.24 Kasutatud materjalid:
7 6587627.32 550349.13 Katastriüksuste piirid, kitsendused, uuringuruumide 0 50 100 200 m
8 6587635.59 550342.67 Asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü
teenindusalad ja Väo maardla andmed Maa-ametist.
9 6587742.18 550256.61 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
Tellija: Veldi 5 OÜ Aadress: Kentmanni 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 Tellija esindaja: Rainer Hinno
10 6587747.80 550150.19 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
e-mail:
[email protected], tel 56501480 tel 5017100
11 6587839.99 550351.78
12 6587870.61 550421.29 Märkus: Kesa maaüksuse piires 5,05 hektaril on Eesti Killustik OÜ MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
andnud Keskkonnaametisse menetlusse Väo X uuringuruumi geoloogilise Liiva 41, 50303 Tartu 2020
Pindala 5,05 ha uuringu loa taotluse. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
VELDI 5 OÜ
VÄO XI UURINGURUUMI
GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Soodevahe küla, Rae vald
Harju maakond
2020
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Veldi 5 OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt
meiliaadressile
[email protected]) Väo XI uuringuruumis (teenindusala pindala
5,05 ha) Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval maaüksusel
Kesa (65301.001:4413). Teenindusala põhjapiir jääb Väo lubjakivimaardla lähima
ploki (plokk 39 aT) lõunapiirist ca 140 m kaugusele.
Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva,
ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku
soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse ehitusobjektide varustamiseks. AS
Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema
kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe,
jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele
tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade
levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et
Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on
kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on
vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (kuhu jääb ka
Väo lubjakivimaardla piirkond) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga
nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Väo lubjakivimaardlas moodustab
pinnakattesetete all kasuliku kihi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe
karbonaatkivimid.
Väo XI uuringuruumi teenindusala (5,05 ha) asub riigi omandis oleval maal, millest
ca 2,9 ha on metsamaa ja ülejäänud ala võsastuv rohumaa. Piirkonna reljeef on tasane,
maapind jääb teenindusala piires 40–42 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusalast
lääne poole jääb maaüksuse Saluste tee 3 ja Suurtammiku metsamaa, lõunasse
Väikemetsa ja Uus-Kristjani maaüksuse metsamaa. Põhja poole jääb maaüksuse
Saluste tee L1 ja ida poole Kesasoo tee L1 transpordimaa. Piirkonnas asuvad vaid
tootmishooned, elamuid vähemalt poole kilomeetri raadiuses pole.
Üle Väo XI uuringuruumi teenindusala põhja- ja idaosa kulgeb elektriõhuliin 35-
110kV (Aruküla–Lasnamäe, VID tunnus L164), üle kirdeosa elektriõhuliin 35-110kV
(Iru-Lasnamäe, VID tunnus L167) ja elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Ida, VID tunnus
L007). Teenindusala põhja- ja idaosa jääb ka nende elektriõhuliinide kaitsevööndisse
(graafiline lisa 1). Teenindusalast põhja poole jääb elektriõhuliin 35-110kV
(Lasnamäe-Ida, VID tunnus L008), mille kaitsevöönd ulatub ligikaudu 2,7 m ulatuses
samuti taotletavale teenindusalale. 35-110kV liinide kaitsevööndi laius on 25 m liini
teljest.
Uuringuruumi teenindusala külgneb ida poolt aktsiaseltsi ELVESO maa-aluse vee ja
kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492)
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Teenindusalast põhja poole jääb
laiarööpmeline raudtee, mille kaitsevööndisse (30 m äärmise rööpme teljest)
teenindusala ei ulatu. Teenindusalast põhja pool asuvad geodeetilised märgid ja
kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872). Teenindusala ei asu kaitsealuseid objekte.
Väo XI uuringuruumi teenindusalast edelasse jääb Väo VIII, loodesse Väo IX ja
kirdesse Lõuna-Väo II uuringuruum, millele on välja antud geoloogilise uuringu load.
Kesa maaüksuse piiresse, kus Veldi 5 OÜ taotleb Väo XI uuringuruumile geoloogilise
uuringu luba, on Eesti Killustik OÜ andnud samuti menetlusse geoloogilise uuringu
loa taotluse (Väo X uuringuruum).
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb ulatuslikust Väo lubjakivimaardlast
vaid paarsada meetrit lõuna poole ja Väo maardla piirkonnas on geoloogiline läbilõige
väljapeetud ehitusega, siis on tõenäoline, et ka Väo XI uuringuruumi piires esineb
Väo maardla lõunaosale iseloomulik geoloogiline ehitus. Samas pole taotletava
uuringuruumi teenindusalale ühtegi ehituslubjakivi geoloogilise uuringu puurauku
varem rajatud.
Väo lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud alates 1955. aastast
kahekümnel korral. Teenindusalale lähima, Väo maardla 39. ploki piires on
geoloogilisi uuringuid tehtud 2017. aastal („Väo lubjakivimaardla Väo VII
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tammekänd, Uppin 2017).
Väo lubjakivimaardlas moodustavad kasuliku kihi Ordoviitsiumi ladestu Uhaku,
Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasulikule kihile on lamamiks Volhovi
lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Taotletavale uuringuruumile lähimate, Väo
maardla 39. ploki lõunaserva rajatud puuraukude Pa 1/17 ja Pa 2/17 (Tammekänd,
Uppin 2017) läbilõigetes on kasuliku kihi paksus vastavalt 13,7 ja 13,1 m ja katekihi
paksus vastavalt 7,5 ja 8,5 m. Puuraugu Pa 1/17 puhul on kattekihi hulka arvatud
0,4 m tüsedune kasvukiht, 3,4 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 3,7 m tüsedune
Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks – füüsikalis-
mehaaniliste katsetuste põhjal pole Kukruse lademe lubjakivist valmistatud killustik
külmakindel ((kaalukadu 7%) ja purunmiskindlus on madal (La 36). Seega on
põhjendatud Kukruse lademe lubjakivi arvamine katendi hulka. Puuraugu Pa 2/17
puhul on kattekihi hulka arvatud 0,3 m tüsedune kasvukiht, 5,6 m tüsedune
saviliivmoreeni lasund ja 2,6 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse
lubjakivi vahelduv kompleks. Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb
nimetatud puuraukudest vaid paarsada meetrit lõuna poole, on tõenäoline, et
uuringuruumi teenindusala piires võib kattekihi kogupaksus (pinnakattesetted
ja Kukruse lademe savikas kukersiitne lubjakivi) jääda samadesse piiridesse, st
ulatuda 8–9 meetrini.
Kasuliku kihi hulka arvatud Uhaku lademe lubjakivikihi paksus puuraukudes Pa 1/17
ja Pa 2/17 oli vastavalt 6,6 ja 6,1 m, Lasnamäe lademe lubjakivikihi paksus vastavalt
5,4 ja 5,3 m, Aseri ja Kunda lademe lubjakivikihi paksus mõlemas puuraugus
vastavalt 0,5 m ja 0,7 m. Tõenäoliselt analoogne lubjakivikihtide lademeline
jaotus esineb ka Väo XI uuringuruumi piires. Puuraukude sügavus jäi 23,5–24 m
vahemikku.
Uhaku lade on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga,
esineb õhukesi savikaid vahekihte. Lasundi ülaosa võib olla porsunud. Lasnamäe
lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi,
vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud
lubjakivi. Aseri lademe hall pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristalliline
lubjakivi sisaldab raudoiide. Kunda ladet iseloomustab pruunikashall peendetriitjas
lubjakivi, kus esineb rohkelt fosfaatseid katkestuspindu. Kohati on lubjakivi roheka
varjundiga.
Väo lubjakivimaardla piirkonnas moodustab kasuliku kihi tasemel hüdrogeoloogilise
läbilõike vettkandva osa Ordoviitsiumi veekompleks, mis hõlmab Lasnamäe, Aseri,
Kunda ja Volhovi lademe lubjakive. Veekompleksile moodustavad veepideme
Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademete terrigeensed kivimid (kildad, aleuloliidid,
savid). Kuigi Väo maardlas kaevandamisel on põhjaveetaset alandatud aastakümneid,
on alanduse mõju maardlast eemaldudes väike. Näiteks 2017. a uuringupuuraukudes
Pa 1/17 ja Pa 2/17, mis jäävad 39. ploki lõunaserva, jäi veetase puuraukude
suudmetest vaid 1–1,5 m sügavusele ehk ligikaudu 41–41,5 m abs. kõrgusele.
Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivist valmistatud killustik on kõrgemargiline:
survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400–800, keskmiselt 600; külmakindluse
mark 25 (kaalukadu 1,1–1,5%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 27. Ka
Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustik on valdavalt kõrgemargiline:
survetugevuse mark purustatavuse järgi on 400–800; külmakindluse mark 25
(kaalukadu 1,4–2,1%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 29.
Väo XI uuringuruumi lubjakivist saab valmistada kõrgemargilist killustikku ehituse ja
teede ehituse tarbeks.
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest
Väo uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni
30 m ja ekskavaatoriga kuni 8 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada
täpsemat ülevaadet katendi koostisest ja paksusest. Siinjuures märgime, et
uuringuruumi teenindusalale ulatuvate elektriõhuliinide kaitsevööndite piiresse
uuringupunkte ei rajata – kuna Väo maardla 39. ploki lõunapiiril asuvad
uuringupuuraugud Pa 1/17 ja Pa 2/17 jäävad taotletava uuringuruumi piirist vaid 150–
250 m kaugusele, siis saab nende puuraukude andmeid edukalt kasutada ka Väo XI
uuringuruumi geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi hindamisel. Samas on
uuringuruumi teenindusala piiresse jäävate kaitsevööndite ulatus väike ja kui rajada
uued uuringupunktid (puuraugud) vahetult kaitsevööndite piiride lähedale, saab nende
andmeid vajadusel kasutada (ekstrapoleerimise meetodil) geoloogilise situatsiooni
esitamiseks ka kaitsevööndite alal uuringuruumi piires, seda enam, et Väo maardla
piirkonna geoloogiline läbilõige on vähemuutlik ja lubjakivide lasumus väljapeetud.
Ja veel täienduseks. Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib vajadus
uuringuplaanil (graafiline lisa 1) näidatud kõige põhjapoolsema puuraugu
rajamiseks kaitsevöönditest vabale alale (vabale kolmnurgale – vaba kolmnurk
hästi nähtav graafilise lisa nr 1 pdf faili suurendamisel), siis selle rajamiseks
kooskõlastatakse tehnika liikumine liinide kaitsevööndis liinide valdajaga.
Uuringuaruande koostamise käigus kooskõlastatakse liinide valdajaga võimaliku
varuploki moodustamine liinide kaitsevööndisse.
Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes
kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist
valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus.
Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes
ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised.
Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paar. Peale geoloogiliste tööde lõpetamist
likvideeritakse puuraugud ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle
lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan
mõõtkavas 1:2000.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad
tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab
uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud
toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis
mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, laboratoorsed uuringud ja aruande
koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik
võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal
tõstetakse kaevanditesse tagasi.
06.04.2020
Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener,
keskkonnamõju hindamise ekspert
Tellija: Rainer Hinno /allkirjastatud digitaalselt/
Veldi 5 OÜ, juhatuse liige
Tel 5017100
[email protected]
Väo maardla nr 46
plokk 39 aT
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
PIR
42.6
Liivamäe
ITA
Lõuna-Väo II
35.4
J
uuringuruumi 29.2
teenindusala 36.5
Väo IX uuringuruumi Nehatu
550500
65301:011:0070 39.1 Väo maardla
teenindusala 1534
Betooni tn 61
1
6587900 Loo
12 Väo maardla
km 1535 40.0
-4,4
ard
u 1,2 11
t e- Ma
mi s 1
3 Üle ee L
011 te t
01:
0 11:
4 Sal
us 2 38.8
653 441
01:
1:0
1536
6 530
3
65301:011:0069
10 Betooni tn 63
2 Veneküla
te t
ee L
65301:001:4413 Väo XI uuringuruumi Saha pkr
1537
94
Sal
us 9 Kesa
teenindusala
35.6
:42
001 6587700
6 5301: 65301:011:0349 Soodevahe
Kesasoo tee L1
550200
4
65301:001:4290 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334, 6343
Saluste tee 3 8
65301:001:4295 7 5
Saluste tee 5
65301:011:0084
Uus-Kristjani
6
65301:001:4291
Suurtammiku
6587500
65301:011:0159
Väo VIII Väikemetsa
550500
0m 100 m
uuringuruumi teenindusala
LEPPEMÄRGID
1 2
Väo XI uuringuruumi
teenindusala piir, 65301:001:4413 Katastriüksuse tunnus, Liinirajatise kaitsevöönd
nurgapunkt, nr Kesa lähiaadress, piir
4 3 Vee ja kanalisatsiooni
Raudtee kaitsevööndi piir survetorustiku kaitsevöönd
Senise kehtiva
1535
Väo XI uuringuruumi teenindusala uuringuruumi Geodeetilise märgi kaitsevöönd ja number
Puurkaev koos kaitsevööndiga
nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m teenindusala piir
Nr X Y Väo maardla Kultusekivi koos kaitsevööndiga Elektriliinide kaitsevöönd
1 6587883.85 550453.07 tarbevaru ploki piir
2 6587811.36 550455.55 VÄO XI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
Kavandatud puuraugu ja vajadusel ka Graafiline lisa 1
3 6587772.46 550465.15 M 1:5000
kaevandi (pinnakattesetete osas)
4 6587655.62 550501.39
orienteeruv asukoht Töö: Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine
5 6587619.70 550503.88 Töö nr 20-337
6 6587558.30 550405.24 Kasutatud materjalid:
7 6587627.32 550349.13 Katastriüksuste piirid, kitsendused, uuringuruumide 0 50 100 200 m
8 6587635.59 550342.67 Asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü
teenindusalad ja Väo maardla andmed Maa-ametist.
9 6587742.18 550256.61 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
Tellija: Veldi 5 OÜ Aadress: Kentmanni 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 Tellija esindaja: Rainer Hinno
10 6587747.80 550150.19 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
e-mail:
[email protected], tel 56501480 tel 5017100
11 6587839.99 550351.78
12 6587870.61 550421.29 Märkus: Kesa maaüksuse piires 5,05 hektaril on Eesti Killustik OÜ MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
andnud Keskkonnaametisse menetlusse Väo X uuringuruumi geoloogilise Liiva 41, 50303 Tartu 2020
Pindala 5,05 ha uuringu loa taotluse. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
VELDI 5 OÜ
VÄO XI UURINGURUUMI
GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Soodevahe küla, Rae vald
Harju maakond
2020
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Veldi 5 OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt
meiliaadressile
[email protected]) Väo XI uuringuruumis (teenindusala pindala
5,05 ha) Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval maaüksusel
Kesa (65301.001:4413). Teenindusala põhjapiir jääb Väo lubjakivimaardla lähima
ploki (plokk 39 aT) lõunapiirist ca 140 m kaugusele.
Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva,
ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku
soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse ehitusobjektide varustamiseks. AS
Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema
kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe,
jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele
tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade
levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et
Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on
kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on
vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (kuhu jääb ka
Väo lubjakivimaardla piirkond) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga
nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Väo lubjakivimaardlas moodustab
pinnakattesetete all kasuliku kihi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe
karbonaatkivimid.
Väo XI uuringuruumi teenindusala (5,05 ha) asub riigi omandis oleval maal, millest
ca 2,9 ha on metsamaa ja ülejäänud ala võsastuv rohumaa. Piirkonna reljeef on tasane,
maapind jääb teenindusala piires 40–42 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusalast
lääne poole jääb maaüksuse Saluste tee 3 ja Suurtammiku metsamaa, lõunasse
Väikemetsa ja Uus-Kristjani maaüksuse metsamaa. Põhja poole jääb maaüksuse
Saluste tee L1 ja ida poole Kesasoo tee L1 transpordimaa. Piirkonnas asuvad vaid
tootmishooned, elamuid vähemalt poole kilomeetri raadiuses pole.
Üle Väo XI uuringuruumi teenindusala põhja- ja idaosa kulgeb elektriõhuliin 35-
110kV (Aruküla–Lasnamäe, VID tunnus L164), üle kirdeosa elektriõhuliin 35-110kV
(Iru-Lasnamäe, VID tunnus L167) ja elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Ida, VID tunnus
L007). Teenindusala põhja- ja idaosa jääb ka nende elektriõhuliinide kaitsevööndisse
(graafiline lisa 1). Teenindusalast põhja poole jääb elektriõhuliin 35-110kV
(Lasnamäe-Ida, VID tunnus L008), mille kaitsevöönd ulatub ligikaudu 2,7 m ulatuses
samuti taotletavale teenindusalale. 35-110kV liinide kaitsevööndi laius on 25 m liini
teljest.
Uuringuruumi teenindusala külgneb ida poolt aktsiaseltsi ELVESO maa-aluse vee ja
kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492)
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Teenindusalast põhja poole jääb
laiarööpmeline raudtee, mille kaitsevööndisse (30 m äärmise rööpme teljest)
teenindusala ei ulatu. Teenindusalast põhja pool asuvad geodeetilised märgid ja
kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872). Teenindusala ei asu kaitsealuseid objekte.
Väo XI uuringuruumi teenindusalast edelasse jääb Väo VIII, loodesse Väo IX ja
kirdesse Lõuna-Väo II uuringuruum, millele on välja antud geoloogilise uuringu load.
Kesa maaüksuse piiresse, kus Veldi 5 OÜ taotleb Väo XI uuringuruumile geoloogilise
uuringu luba, on Eesti Killustik OÜ andnud samuti menetlusse geoloogilise uuringu
loa taotluse (Väo X uuringuruum).
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb ulatuslikust Väo lubjakivimaardlast
vaid paarsada meetrit lõuna poole ja Väo maardla piirkonnas on geoloogiline läbilõige
väljapeetud ehitusega, siis on tõenäoline, et ka Väo XI uuringuruumi piires esineb
Väo maardla lõunaosale iseloomulik geoloogiline ehitus. Samas pole taotletava
uuringuruumi teenindusalale ühtegi ehituslubjakivi geoloogilise uuringu puurauku
varem rajatud.
Väo lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud alates 1955. aastast
kahekümnel korral. Teenindusalale lähima, Väo maardla 39. ploki piires on
geoloogilisi uuringuid tehtud 2017. aastal („Väo lubjakivimaardla Väo VII
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tammekänd, Uppin 2017).
Väo lubjakivimaardlas moodustavad kasuliku kihi Ordoviitsiumi ladestu Uhaku,
Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasulikule kihile on lamamiks Volhovi
lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Taotletavale uuringuruumile lähimate, Väo
maardla 39. ploki lõunaserva rajatud puuraukude Pa 1/17 ja Pa 2/17 (Tammekänd,
Uppin 2017) läbilõigetes on kasuliku kihi paksus vastavalt 13,7 ja 13,1 m ja katekihi
paksus vastavalt 7,5 ja 8,5 m. Puuraugu Pa 1/17 puhul on kattekihi hulka arvatud
0,4 m tüsedune kasvukiht, 3,4 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 3,7 m tüsedune
Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks – füüsikalis-
mehaaniliste katsetuste põhjal pole Kukruse lademe lubjakivist valmistatud killustik
külmakindel ((kaalukadu 7%) ja purunmiskindlus on madal (La 36). Seega on
põhjendatud Kukruse lademe lubjakivi arvamine katendi hulka. Puuraugu Pa 2/17
puhul on kattekihi hulka arvatud 0,3 m tüsedune kasvukiht, 5,6 m tüsedune
saviliivmoreeni lasund ja 2,6 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse
lubjakivi vahelduv kompleks. Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb
nimetatud puuraukudest vaid paarsada meetrit lõuna poole, on tõenäoline, et
uuringuruumi teenindusala piires võib kattekihi kogupaksus (pinnakattesetted
ja Kukruse lademe savikas kukersiitne lubjakivi) jääda samadesse piiridesse, st
ulatuda 8–9 meetrini.
Kasuliku kihi hulka arvatud Uhaku lademe lubjakivikihi paksus puuraukudes Pa 1/17
ja Pa 2/17 oli vastavalt 6,6 ja 6,1 m, Lasnamäe lademe lubjakivikihi paksus vastavalt
5,4 ja 5,3 m, Aseri ja Kunda lademe lubjakivikihi paksus mõlemas puuraugus
vastavalt 0,5 m ja 0,7 m. Tõenäoliselt analoogne lubjakivikihtide lademeline
jaotus esineb ka Väo XI uuringuruumi piires. Puuraukude sügavus jäi 23,5–24 m
vahemikku.
Uhaku lade on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga,
esineb õhukesi savikaid vahekihte. Lasundi ülaosa võib olla porsunud. Lasnamäe
lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi,
vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud
lubjakivi. Aseri lademe hall pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristalliline
lubjakivi sisaldab raudoiide. Kunda ladet iseloomustab pruunikashall peendetriitjas
lubjakivi, kus esineb rohkelt fosfaatseid katkestuspindu. Kohati on lubjakivi roheka
varjundiga.
Väo lubjakivimaardla piirkonnas moodustab kasuliku kihi tasemel hüdrogeoloogilise
läbilõike vettkandva osa Ordoviitsiumi veekompleks, mis hõlmab Lasnamäe, Aseri,
Kunda ja Volhovi lademe lubjakive. Veekompleksile moodustavad veepideme
Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademete terrigeensed kivimid (kildad, aleuloliidid,
savid). Kuigi Väo maardlas kaevandamisel on põhjaveetaset alandatud aastakümneid,
on alanduse mõju maardlast eemaldudes väike. Näiteks 2017. a uuringupuuraukudes
Pa 1/17 ja Pa 2/17, mis jäävad 39. ploki lõunaserva, jäi veetase puuraukude
suudmetest vaid 1–1,5 m sügavusele ehk ligikaudu 41–41,5 m abs. kõrgusele.
Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivist valmistatud killustik on kõrgemargiline:
survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400–800, keskmiselt 600; külmakindluse
mark 25 (kaalukadu 1,1–1,5%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 27. Ka
Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustik on valdavalt kõrgemargiline:
survetugevuse mark purustatavuse järgi on 400–800; külmakindluse mark 25
(kaalukadu 1,4–2,1%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 29.
Väo XI uuringuruumi lubjakivist saab valmistada kõrgemargilist killustikku ehituse ja
teede ehituse tarbeks.
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest
Väo uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni
30 m ja ekskavaatoriga kuni 8 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada
täpsemat ülevaadet katendi koostisest ja paksusest. Siinjuures märgime, et
uuringuruumi teenindusalale ulatuvate elektriõhuliinide kaitsevööndite piiresse
uuringupunkte ei rajata – kuna Väo maardla 39. ploki lõunapiiril asuvad
uuringupuuraugud Pa 1/17 ja Pa 2/17 jäävad taotletava uuringuruumi piirist vaid 150–
250 m kaugusele, siis saab nende puuraukude andmeid edukalt kasutada ka Väo XI
uuringuruumi geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi hindamisel. Samas on
uuringuruumi teenindusala piiresse jäävate kaitsevööndite ulatus väike ja kui rajada
uued uuringupunktid (puuraugud) vahetult kaitsevööndite piiride lähedale, saab nende
andmeid vajadusel kasutada (ekstrapoleerimise meetodil) geoloogilise situatsiooni
esitamiseks ka kaitsevööndite alal uuringuruumi piires, seda enam, et Väo maardla
piirkonna geoloogiline läbilõige on vähemuutlik ja lubjakivide lasumus väljapeetud.
Ja veel täienduseks. Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib vajadus
uuringuplaanil (graafiline lisa 1) näidatud kõige põhjapoolsema puuraugu
rajamiseks kaitsevöönditest vabale alale (vabale kolmnurgale – vaba kolmnurk
hästi nähtav graafilise lisa nr 1 pdf faili suurendamisel), siis selle rajamiseks
kooskõlastatakse tehnika liikumine liinide kaitsevööndis liinide valdajaga.
Uuringuaruande koostamise käigus kooskõlastatakse liinide valdajaga võimaliku
varuploki moodustamine liinide kaitsevööndisse.
Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes
kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist
valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus.
Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes
ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised.
Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paar. Peale geoloogiliste tööde lõpetamist
likvideeritakse puuraugud ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle
lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan
mõõtkavas 1:2000.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad
tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab
uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud
toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis
mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, laboratoorsed uuringud ja aruande
koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik
võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal
tõstetakse kaevanditesse tagasi.
06.04.2020
Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener,
keskkonnamõju hindamise ekspert
Tellija: Rainer Hinno /allkirjastatud digitaalselt/
Veldi 5 OÜ, juhatuse liige
Tel 5017100
[email protected]
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Veldi 5 OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Kentmanni tn 4
14519088 Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Väo lubjakivimaardla
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 46
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Väo XI
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Rae vald,
Soodevahe küla, Kesa mü (65301:001:4413)
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 5,05
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubjakivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 750 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 50 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 30
6.3. Puuraukude arv: kuni 8
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 8
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamised
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Rainer Hinno Veldi 5 OÜ juhatuse liige
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Veldi 5 OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Kentmanni tn 4
14519088 Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Väo lubjakivimaardla
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 46
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Väo XI
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Rae vald,
Soodevahe küla, Kesa mü (65301:001:4413)
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 5,05
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: lubjakivi
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 750 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 50 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 30
6.3. Puuraukude arv: kuni 8
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: kuni 8
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine, katsepumpamised
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Rainer Hinno Veldi 5 OÜ juhatuse liige
Maksekorraldus NR 25
Maksja
NIMI Veldi 5 OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 14519088
KONTONUMBER EE297700771003150396
MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS
AS LHV Pank, LHVBEE22XXX, Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn
Saaja
NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD
KONTONUMBER EE932200221023778606
SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS
Swedbank AS, HABAEE2XXXX, Liivalaia 8, 15040 Tallinn
Makse
KUUPÄEV 10.04.2020 SUMMA 400.00 EUR
SUMMA SÕNADEGA nelisada EUR
SELGITUS JA VIITENUMBER Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise riigilõiv / 2900081664
PANGA KINNITUS TEENUSTASU
2020041039719445 Vastavalt hinnakirjale
AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400
[email protected] LHV.EE