Riigikogu Kantselei
[email protected]
Lossi plats 1a Meie 29.05.2020 nr 2-2/17-0501/3569
15161, Tallinn
Muudatusettepanekud elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu (156SE) kohta
Austatud Sven Sester
Vabariigi Valitsus esitas 09.03.2020 Riigikogule menetlemiseks elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõu (156SE). Eelnõu läbis 1. lugemise 06.05.2020, muudatusettepanekute tähtajaks
määrati 20.05.2020. Lähtudes Euroopa Komisjoniga peetud riigiabi osutamist lubava otsuse
menetluse käigus toimunud aruteludest, eelnõule esitatud muudatusettepanekutest ja turuosaliste
ning Riigikogu majanduskomisjoniga peetud aruteludest esitame seaduseelnõule 156SE
käesolevaga järgmised muudatusettepanekud.
1) täiendada § 1 muudatusega järgmises sõnastuses, muutes järgnevate muudatuste numeratsiooni:
„1) paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 26–28 järgmises sõnastuses:
„(26) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78, edaspidi komisjoni
määrus (EL) nr 651/2014) artikli 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse nimetatud määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(27) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetuse saajal ei tohi toetuse väljamaksmise ajal olla
täitmata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa
Komisjoni korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi
tagasimaksmise kohta ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja sama määruse artikli 2 punkti 18
tähenduses.
(28) Süsteemihaldur esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed käesoleva paragrahvi
lõikes 25 nimetatud toetust saanud isikule antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse
§ 492 lõikele 3 ning säilitab riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aastat lõike 25 alusel viimase
toetuse andmisest arvates.“;“;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Selgitus:
Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse
eelnõu (576SE) menetlemise käigus 2018. aastal elektrituruseadusesse lisatud § 59 lõige 25 (<50
kW tootmisseadmete toetus) on oma olemuselt riigiabi, mille osutamisel peab järgima EL riigiabi
põhimõtteid (nt määruses (EL) 651/2014 toodud põhimõtteid (nn grupierandi määrus) või siis
vähese tähtsusega abi põhimõtteid). Kuigi 576 SE menetluse käigus tehtud muudatuste istungi
protokollis viidatakse soovile kohandada toetusskeemile grupierandi määrust, ei ole see kehtiva
seaduse järgi võimalik, sest seaduses ei ole kajastatud kõiki nimetatud toetusskeemiga nõutud
elemente. Käesoleva muudatusettepaneku rakendamise järgselt viiakse toetusskeem kooskõlla
grupierandi määruses nimetatud nõuetega. Kuni grupierandi määruse rakendamiseks vajalikke
muudatusi tehtud pole, saab toetust maksta vähese tähtsusega abi nõuete ja reeglite järgi. Pärast
seda, kui vajalikud muudatused on jõustunud, esitab MKM 20 tööpäeva jooksul toetusskeemi kohta
asjakohase teatise Euroopa Komisjonile. Selle hetkeni käsitletakse toetust vähese tähtsusega
abina, millele rakendatakse määruses (EL) 1407/2013 sätestatud nõudeid. Kuigi ka vähese
tähtsusega abi alusel võimalik maksimaalne toetus (kuni 200 tuhat eurot kolme aasta lõikes) peaks
olema piisav <50 kW tootmisseadmete toetuse maksmiseks, on praktikas selgunud, et on isikuid,
kes on vähese tähtsusega abi saanud ka mujalt (näiteks põllumajandustegevuse jaoks) ning
seetõttu võib neil selle piirmääraga probleeme tekkida. Kuna ka 576 SE muudatuste seletuskiri
viitab grupierandi määruse rakendamise soovile, on otstarbekas seadusesse vajalikud elemendid
sisse tuua.
Kõnealust abi reguleerib grupierandi määruse artikkel 43. Sellest tulenevalt peab toetusskeem
vastama teatud nõuetele. Alljärgnevalt on toodud artiklis 43 nimetatud nõuded koos MKM poolse
selgitusega.
1. Abi antakse käitistele installeeritud elektrivõimsusega alla 500 kW elektri tootmiseks kõigist
taastuvallikatest, v.a tuuleenergia, mille puhul abi antakse käitistele, mille installeeritud
elektrivõimsus on alla 3 MW või millel on kuni kolm generaatorit, ja biokütused, mille puhul abi
antakse käitistele installeeritud võimsusega alla 50 000 tonni aastas. Kõnealuste
maksimumvõimsuste arvutamisel käsitatakse käitisi, millel on ühine elektrivõrguga ühinemise
punkt, ühe käitisena.
ELTS kohaselt saab ühe liitumispunkti taga olla ainult üks tootmisseade. Seega on see säte ELTS
põhimõttega eelnevalt juba kaetud.
2. Abi energiaühiku kohta ei tohi ületada kõnealusest taastuvallikast toodetud energia tasandatud
kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja
vähemalt kord aastas.
Sätte mõte on välistada olukord, kus toetusperioodi jooksul tuleb toetusskeemi tootja, kelle
tootmiskulud on oluliselt madalamad kui teistel. Sellisel juhul peaks uuele sisenejale nimetama
uue toetusmäära. Sellist olukorda aga selle toetusskeemi all ei saa tekkida – viimane siseneja tuleb
skeemi 2020. aasta lõpuks.
3. Abi antakse ainult seni, kuni käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud
raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist
lahutada.
2 (4)
Kehtiva ELTS § 59 lõike 25 kohaselt ei tohi anda tootjale toetust, kui sama tootmisseade on juba
riigipoolset investeeringutoetust saanud. Teiseks amortiseerub kõnealusesse toetusskeemi
kvalifitseeruv tootmisseade 20 aastaga. See on aga oluliselt pikem periood kui toetuse pikkus (12
aastat). Seega on ka see säte kehtiva seadusega üle võetud.
Lisaks artiklile 43 peab toetusmeetmes olema kajastatud ka asjaolu, et abi puhul on tegemist
grupierandi määruse alusel antava abiga. Seda elementi praegu seaduses ei ole. Ühtlasi peab
seaduse tasandil olema täpsustatud, et abi ei saa isik, kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsust
tagastada ebaseaduslikult saadud abi ega isiku suhtes, kes on raskustes. Samuti on oluline
sätestada, et riigiabi andja sisestab abi riigiabi registrisse grupierandi aluse abina ning et riigiabi
andja säilitab abi andmisega seotud dokumendid 10 aastat pärast viimase toetuse välja maksmist.
Kuni sellised elemendid ei ole seaduses sätestatud, ei saa kõnealust abi grupierandi määruse
alusel anda. Grupierandi määruse puhul on toetuse lagi 15 miljonit eurot abisaaja kohta.
2) muuta eelnõu § 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„2) paragrahvi 594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast
elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.“;
Selgitus:
Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärke täidetakse taastuvenergia tasude
arvelt. Tasusid kogutakse kõigilt elektrienergia tarbijatelt üle Eesti. Seetõttu on oluline, et
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi sätestab Riigikogu. Ettepaneku
kohaselt tuuakse eesmärk toota 40% Eesti summaarsest elektri lõpptarbimisest (lihtsustatult
lõpptarbimine + elektrijaamade omatarve) elektrituruseadusesse. Tegemist ei ole uue eesmärgiga,
Vabariigi Valitsus on selle eesmärgi Riiklikus energia- ja kliimakavas 2019. a lõpus juba
sätestanud. 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide seadmise kohustus on kõigil EL liikmesriikidel.
Määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 4 punkti 2 kohaselt peab liikmesriik seadma taastuvenergia
eesmärkide (mitte taastuvelektri eesmärkide) lõikes ka aastateks 2022, 2025 ja 2027 miinimum
vahe-eesmärgid, et täita 2030 eesmärki. Selliste vahe-eesmärkide saavutamisest sõltuvalt
korraldatakse ka tulevikus vähempakkumisi uue taastuvelektri turule saamseks.
3) täiendada § 1 muudatusega järgmises sõnastuses, muutes järgnevate muudatuste numeratsiooni:
„2) paragrahvi 594 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.“;
Selgitus:
Kui Riigikogu seab eesmärgiks toota 2030. aastaks 40% taastuvelektrit kogu tarbitud
elektrienergiast, peab Vabariigi Valitsus korraldama vähempakkumisi selliselt, et see eesmärk ka
täita. Kuna § 594 lg 1 juba seab 2030 eesmärgi, ei ole lõikeks 2 enam vajadust.
4) eelnõu § 1 punktis 4 toodud ELTS § 594 muudatust täiendatakse lõikega 54 järgmises
sõnastuses:
3 (4)
„(54) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 5 nimetatud toetuse ülemmäär ei ületa toodetud
elektrienergia megavatt-tunni eest käesoleva paragrahvi lõike 52:
1) punktis 1 nimetatud tootmisseadme puhul 50 eurot;
2) punktis 2 nimetatud tootmisseadme puhul 15 eurot, kuid mitte rohkem kui 60 eurot koos toetuse
väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu
elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga;
3) punktis 3 nimetatud tootmisseadme puhul 30 eurot.“.
Selgitus:
Taastuvenergia tasu on kõigilt tarbijatelt kogutav avalik-õiguslik tasu. Kuivõrd eelnõus kirjeldatud
vähempakkumiste võitjate toetust rahastatakse taastuvenergia tasust, peab vähempakkumise
toetuse ülemmäär olema sätestatud seadusega. Lisatud lõikega 54 nimetatakse toetuse ülemmäär
nii tõhusat koostootmisjaama käsitlevale vähempakkumisele (50 €/MWh), koostootmisjaama
käsitlevale vähempakkumisele (15 €/MWh) kui juhitamatuid tootmisseadmeid käsitlevale
vähempakkumisele (30 €/MWh). Toetuse ülemmäär käsitleb seda toetust, mille süsteemihaldur
igakuiselt tootjale välja maksab. See ei sisalda elektrituru hinda. Täiendavalt sätestatakse
olemasolevaid koostootmisseadmeid käsitleva vähempakkumise toetuse ülemmäära ja toetuse
maksmisele eelnenud kuul kehtinud kuu keskmise turuhinna summana üle 60 €/MWh. Selle sätte
lisamise eesmärgiks on piirata toetusskeemi mõju kütuse- ja elektriturule ning tarbijatelt
kogutavale taastuvenergia tasule. Kui turuhind oleks 60 €/MWh, on tootjal mõistlik juba
turupõhiselt biomassist elektrienergiat toota. Sellisel juhul ei ole vaja enam riigipoolset toetust
täiendavalt maksta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
4 (4)