dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

ME-d 156SE-le

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. mai 2020
Viit
2-2/17-0501/3569
Registreeritud
29. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/17-0501
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-217-05013569 29.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc333 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Kantselei [email protected] Lossi plats 1a Meie 29.05.2020 nr 2-2/17-0501/3569 15161, Tallinn Muudatusettepanekud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE) kohta Austatud Sven Sester Vabariigi Valitsus esitas 09.03.2020 Riigikogule menetlemiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156SE). Eelnõu läbis 1. lugemise 06.05.2020, muudatusettepanekute tähtajaks määrati 20.05.2020. Lähtudes Euroopa Komisjoniga peetud riigiabi osutamist lubava otsuse menetluse käigus toimunud aruteludest, eelnõule esitatud muudatusettepanekutest ja turuosaliste ning Riigikogu majanduskomisjoniga peetud aruteludest esitame seaduseelnõule 156SE käesolevaga järgmised muudatusettepanekud. 1) täiendada § 1 muudatusega järgmises sõnastuses, muutes järgnevate muudatuste numeratsiooni: „1) paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 26–28 järgmises sõnastuses: „(26) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78, edaspidi komisjoni määrus (EL) nr 651/2014) artikli 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (27) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetuse saajal ei tohi toetuse väljamaksmise ajal olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa Komisjoni korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja sama määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (28) Süsteemihaldur esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetust saanud isikule antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 ning säilitab riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aastat lõike 25 alusel viimase toetuse andmisest arvates.“;“; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Selgitus: Elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (576SE) menetlemise käigus 2018. aastal elektrituruseadusesse lisatud § 59 lõige 25 (<50 kW tootmisseadmete toetus) on oma olemuselt riigiabi, mille osutamisel peab järgima EL riigiabi põhimõtteid (nt määruses (EL) 651/2014 toodud põhimõtteid (nn grupierandi määrus) või siis vähese tähtsusega abi põhimõtteid). Kuigi 576 SE menetluse käigus tehtud muudatuste istungi protokollis viidatakse soovile kohandada toetusskeemile grupierandi määrust, ei ole see kehtiva seaduse järgi võimalik, sest seaduses ei ole kajastatud kõiki nimetatud toetusskeemiga nõutud elemente. Käesoleva muudatusettepaneku rakendamise järgselt viiakse toetusskeem kooskõlla grupierandi määruses nimetatud nõuetega. Kuni grupierandi määruse rakendamiseks vajalikke muudatusi tehtud pole, saab toetust maksta vähese tähtsusega abi nõuete ja reeglite järgi. Pärast seda, kui vajalikud muudatused on jõustunud, esitab MKM 20 tööpäeva jooksul toetusskeemi kohta asjakohase teatise Euroopa Komisjonile. Selle hetkeni käsitletakse toetust vähese tähtsusega abina, millele rakendatakse määruses (EL) 1407/2013 sätestatud nõudeid. Kuigi ka vähese tähtsusega abi alusel võimalik maksimaalne toetus (kuni 200 tuhat eurot kolme aasta lõikes) peaks olema piisav <50 kW tootmisseadmete toetuse maksmiseks, on praktikas selgunud, et on isikuid, kes on vähese tähtsusega abi saanud ka mujalt (näiteks põllumajandustegevuse jaoks) ning seetõttu võib neil selle piirmääraga probleeme tekkida. Kuna ka 576 SE muudatuste seletuskiri viitab grupierandi määruse rakendamise soovile, on otstarbekas seadusesse vajalikud elemendid sisse tuua. Kõnealust abi reguleerib grupierandi määruse artikkel 43. Sellest tulenevalt peab toetusskeem vastama teatud nõuetele. Alljärgnevalt on toodud artiklis 43 nimetatud nõuded koos MKM poolse selgitusega. 1. Abi antakse käitistele installeeritud elektrivõimsusega alla 500 kW elektri tootmiseks kõigist taastuvallikatest, v.a tuuleenergia, mille puhul abi antakse käitistele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 3 MW või millel on kuni kolm generaatorit, ja biokütused, mille puhul abi antakse käitistele installeeritud võimsusega alla 50 000 tonni aastas. Kõnealuste maksimumvõimsuste arvutamisel käsitatakse käitisi, millel on ühine elektrivõrguga ühinemise punkt, ühe käitisena. ELTS kohaselt saab ühe liitumispunkti taga olla ainult üks tootmisseade. Seega on see säte ELTS põhimõttega eelnevalt juba kaetud. 2. Abi energiaühiku kohta ei tohi ületada kõnealusest taastuvallikast toodetud energia tasandatud kulude ja sama energialiigi turuhinna vahet. Tasandatud kulusid ajakohastatakse regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Sätte mõte on välistada olukord, kus toetusperioodi jooksul tuleb toetusskeemi tootja, kelle tootmiskulud on oluliselt madalamad kui teistel. Sellisel juhul peaks uuele sisenejale nimetama uue toetusmäära. Sellist olukorda aga selle toetusskeemi all ei saa tekkida – viimane siseneja tuleb skeemi 2020. aasta lõpuks. 3. Abi antakse ainult seni, kuni käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist lahutada. 2 (4) Kehtiva ELTS § 59 lõike 25 kohaselt ei tohi anda tootjale toetust, kui sama tootmisseade on juba riigipoolset investeeringutoetust saanud. Teiseks amortiseerub kõnealusesse toetusskeemi kvalifitseeruv tootmisseade 20 aastaga. See on aga oluliselt pikem periood kui toetuse pikkus (12 aastat). Seega on ka see säte kehtiva seadusega üle võetud. Lisaks artiklile 43 peab toetusmeetmes olema kajastatud ka asjaolu, et abi puhul on tegemist grupierandi määruse alusel antava abiga. Seda elementi praegu seaduses ei ole. Ühtlasi peab seaduse tasandil olema täpsustatud, et abi ei saa isik, kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsust tagastada ebaseaduslikult saadud abi ega isiku suhtes, kes on raskustes. Samuti on oluline sätestada, et riigiabi andja sisestab abi riigiabi registrisse grupierandi aluse abina ning et riigiabi andja säilitab abi andmisega seotud dokumendid 10 aastat pärast viimase toetuse välja maksmist. Kuni sellised elemendid ei ole seaduses sätestatud, ei saa kõnealust abi grupierandi määruse alusel anda. Grupierandi määruse puhul on toetuse lagi 15 miljonit eurot abisaaja kohta. 2) muuta eelnõu § 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „2) paragrahvi 594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest.“; Selgitus: Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärke täidetakse taastuvenergia tasude arvelt. Tasusid kogutakse kõigilt elektrienergia tarbijatelt üle Eesti. Seetõttu on oluline, et taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi sätestab Riigikogu. Ettepaneku kohaselt tuuakse eesmärk toota 40% Eesti summaarsest elektri lõpptarbimisest (lihtsustatult lõpptarbimine + elektrijaamade omatarve) elektrituruseadusesse. Tegemist ei ole uue eesmärgiga, Vabariigi Valitsus on selle eesmärgi Riiklikus energia- ja kliimakavas 2019. a lõpus juba sätestanud. 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide seadmise kohustus on kõigil EL liikmesriikidel. Määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 4 punkti 2 kohaselt peab liikmesriik seadma taastuvenergia eesmärkide (mitte taastuvelektri eesmärkide) lõikes ka aastateks 2022, 2025 ja 2027 miinimum vahe-eesmärgid, et täita 2030 eesmärki. Selliste vahe-eesmärkide saavutamisest sõltuvalt korraldatakse ka tulevikus vähempakkumisi uue taastuvelektri turule saamseks. 3) täiendada § 1 muudatusega järgmises sõnastuses, muutes järgnevate muudatuste numeratsiooni: „2) paragrahvi 594 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.“; Selgitus: Kui Riigikogu seab eesmärgiks toota 2030. aastaks 40% taastuvelektrit kogu tarbitud elektrienergiast, peab Vabariigi Valitsus korraldama vähempakkumisi selliselt, et see eesmärk ka täita. Kuna § 594 lg 1 juba seab 2030 eesmärgi, ei ole lõikeks 2 enam vajadust. 4) eelnõu § 1 punktis 4 toodud ELTS § 594 muudatust täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses: 3 (4) „(54) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 5 nimetatud toetuse ülemmäär ei ületa toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest käesoleva paragrahvi lõike 52: 1) punktis 1 nimetatud tootmisseadme puhul 50 eurot; 2) punktis 2 nimetatud tootmisseadme puhul 15 eurot, kuid mitte rohkem kui 60 eurot koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga; 3) punktis 3 nimetatud tootmisseadme puhul 30 eurot.“. Selgitus: Taastuvenergia tasu on kõigilt tarbijatelt kogutav avalik-õiguslik tasu. Kuivõrd eelnõus kirjeldatud vähempakkumiste võitjate toetust rahastatakse taastuvenergia tasust, peab vähempakkumise toetuse ülemmäär olema sätestatud seadusega. Lisatud lõikega 54 nimetatakse toetuse ülemmäär nii tõhusat koostootmisjaama käsitlevale vähempakkumisele (50 €/MWh), koostootmisjaama käsitlevale vähempakkumisele (15 €/MWh) kui juhitamatuid tootmisseadmeid käsitlevale vähempakkumisele (30 €/MWh). Toetuse ülemmäär käsitleb seda toetust, mille süsteemihaldur igakuiselt tootjale välja maksab. See ei sisalda elektrituru hinda. Täiendavalt sätestatakse olemasolevaid koostootmisseadmeid käsitleva vähempakkumise toetuse ülemmäära ja toetuse maksmisele eelnenud kuul kehtinud kuu keskmise turuhinna summana üle 60 €/MWh. Selle sätte lisamise eesmärgiks on piirata toetusskeemi mõju kütuse- ja elektriturule ning tarbijatelt kogutavale taastuvenergia tasule. Kui turuhind oleks 60 €/MWh, on tootjal mõistlik juba turupõhiselt biomassist elektrienergiat toota. Sellisel juhul ei ole vaja enam riigipoolset toetust täiendavalt maksta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Rein Vaks 625 6347 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel