Saatja: Eesti Vaegkuuljate Liit <
[email protected]>
Saadetud: 29.05.2020 13:05
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Puuetega
Inimeste Koja ühispöördumine
Manused: 1_EVL pöördumine automaatsubtiitrite osas.asice
Lgp Taavi Aas
Raul Siem
Tõnis Lukas
Sven Sester
Aadu Must
Koopia: Erik Roose
Edastame Teile Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti
Puuetega Inimeste Koja ühispöördumise automaatsubtiitrite arendamise ja
liidestamise osas.
Lugupidamisega
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liit
juhatuse esimees
53 478 422
H r Taavi Aas Meie: 2 9 .05 .2020 nr 1 Majandus- ja taristuminister Teie: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hr Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hr Tõnis Lukas Kultuuriminister Kultuuriministeerium Hr Sven Sester Esimees Riigikogu majanduskomisjon Hr Aadu Must Esimees Riigikogu kultuurikomisjon Koopia: Hr Erik Roose Juhatuse Esimees Eesti Rahvusringhääling Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses automaatsubtiitrite programmi arenduse ja kasutuselevõtuga Pöördume teie poole murega seoses automaatsubtiitrite arendamise ja liidestamisega . Oleme teadlikud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis rahastama vastava tarkvara tootmist ju hul , kui leitakse vahendeid ka liidestamiseks . Meile teadaolevalt on automaatsubtiitrite kasutusele võtmisest väga huvitatud Eesti Rahvusringhääling. Samuti on olemas Tallinna Tehnikaülikooli teadlastel valmisolek programmi arendamiseks. Meie andmetel on aga projekt hetkel peatatud. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et iga 6-7 Eesti inimene on kuulmislangusega , mis on ca 200 000 inimest, kellele ei ole info piisavalt kättesaadav. Lähtudes Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist (AVMSD), mille raames on liikmesriigid kohustatud järk-järgult suurendama subtiitritega varustatud saadete osakaalu, on automaatsubtiitrite õigeaegne arendamine ja kasutuselevõtmine odavam , kui leida hiljem vahendeid käsitsi subtiitrite lisamiseks. Juhime teie tähelepanu ka sellele, et Eesti on võrreldes muu Euroopaga maha jäänud omatoodangu s ubtiitritega varustamisel näiteks Ühendkuningriigist, kus on subtiitritega kaetud ca 90 % saadete toodangust.ja seda ka erakanalite võtmes. R oo tsis on 100% mitteotsesaadetest, 65 % otsesaadetest. Hollandis on 95 % saadetest subtiitritega, Austrias 70 %, Saksamaal ja Taanis 90 % (sh 65 % otsesaadetest) Lisaks on EBU andmetel juba 60 % Euroopa liikmes riikidest automaatsubtiitrid kas juba kasutusele võtnud või on selleks lähiajal valmis. Riigikantselei juurde loodud audiovisuaalse ja online meedia rakkerühm, kuhu kuuluvad ka Eesti Vaegkuuljate Liid u ja Eesti Kurtide Liidu esindajad, viisid aprillis sihtgrupi seas läbi küsitluse, mille tulemustest selgus, et ligi 90 protsenti vastanutest soovivad eestikeelseid saateid vaadata subtiitritega. Esimese valikuna märgiti ära uudistesaated, millest saab järeldada, et just aktuaalse info kättesaadavus on nii vaegkuuljate le kui ka kurtidele väga oluline. Eeltoodule tuginedes leiame, et automaatsubtiitrite arendamise ja liidestamise projekt on tingimata vaja kiiremas korras töösse anda, et tagada kuulmislangusega inimeste ligipääs infole vähemalt Eesti Rahvusringhäälingu kanalites. Sellest tulenevalt palume selgitust, miks otsustati peatada automaatsubtiitrite arendamise ja liidestamise projekt? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külliki Bode Eesti Vaegkuuljate Liidu esimees Tiit Papp Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Anneli Habicht Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht