Teie 20.04.2020 nr 14-6/2835-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 29.05.2020 nr 18-4/2020/2515-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kagu-Eesti tegevuskava pikendamine
Austatud riigihalduse minister
29.09.2019 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Ida-Viru maakonna mahajäämust
Eesti üldisest arengutasemest mitmetes olulistes näitajates ja lepiti kokku ministeeriumite sammud
täiendavate võimaluste leidmiseks Ida-Virumaa arengu kiirendamisel.
Valitsuskabineti nõupidamise protokolli kantud otsuse kohaselt tuli Majandus- ja
Kommunikatsiooni ministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsida ettevõtlus- ja
elamumajanduse valdkonna toetusvõimaluste, sh finantsinstrumentide kasutust ja kättesaadavust
Ida-Virumaal ning näha ette lisategevused nende kättesaadavuse parandamiseks
5. märtsil 2020. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Kagu-Eesti arengut
puudutavaid küsimusi ning lepiti kokku Kagu-Eesti tegevuskava pikendamine aastani 2030.
Lisaks anti 5. märtsi 2020. a valitsuskabinetis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
täiendavalt koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsida ettevõtluskeskkonna ja
majandusarengu valdkonna toetusvõimaluste kasutust, kättesaadavust ja mõju Kagu-Eestis ning
näha ette valdkondlikes arengudokumentides täiendavaid tegevusi ettevõtlusekeskkonna ja
majandusarengu valdkonna meetmete mõjusamaks rakendamiseks Kagu-Eestis nii käimasoleval
kui ka uuel rakendusperioodil.
Ettevõtluse valdkonna toetuste rakendamisest Kagu-Eestis
Käesoleva ülevaate eesmärgiks on kaardistada ettevõtluskeskkonna ja majandusarengu valdkonna
toetusvõimaluste kasutust, kättesaadavust ja mõju Kagu-Eestis.
1. Ülevaade ettevõtluse olukorrast Kagu-Eestis
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna poolt tehtud
äriühingute 2016.aasta majandusaastaaruannete kokkuvõtte põhjal saab teha järgmise vaate
olulisematest tegevusaladest (EMTAK 2008) ning nende majandusnäitajatest.
Kagu-Eesti piirkond koondab kolm lõuna-Eesti maakonda – Valga-, Võru- ja Põlvamaa.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Piirkonnas on kokku 4 218 ettevõtet ja neis töötab 13 991 inimest. Maakonna ettevõtete müügitulu
moodustab kokku 1 305 mln €, eksport 253 mln € ja ärikasum 101 mln €.
Valik suurema hõivatusega Ettevõtete Hõivatute Müügitulu, Eksport, Ärikasum,
tegevusvaldkondi arv arv mln € mln € mln €
Puit, paber, mööbel 212 3 039 316,9 90,9 21,8
(EMTAK 17,18,31)
Ehitus 581 1 750 189,0 18,0 11,0
(EMTAK 41-43)
Primaarsektor 707 1 490 155,6 8,3 23,8
(EMTAK 1-3)
Tervishoiu ja hoolekande 86 884 42,0 0 1,5
teenused (EMTAK 86,87)
Toiduainete tootmine 54 833 86,4 11,3 6,7
(EMRAK10)
Turism 251 629 19,4 0,3 0,2
(EMTAK 55,56,79,93)
Metallitooted ja 78 571 36,7 15,0 2,9
masinaehitus,paigaldus
(EMTAK 25,27,28,33)
Kokku 1 969 9 196 845,2 143,8 68,7
Võrdluseks andmed samuti piirkondlikku tegevuskava omava Ida-Viru maakonnaga, kus on kokku
4152 ettevõtet ja neis töötab 22 797 inimest. Maakonna ettevõtete müügitulu moodustab kokku 2
514 mln €, eksport 546 mln € ja ärikasum 132 mln €.
2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu pakutavad meetmed
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) poolt pakutatavad meetmed ettevõtetele on
ühte moodi kättesaadavad üle Eesti ja nende pakkumisel ei ole tehtud piirkonnapõhiseid erisusi
Kagu-eestis. Regionaalseid erisusi ei ole tehtud, sest ettevõtlustoetuste juures on olulisim
ettevõtete kasvu- ja ekspordivõime ning riiklikele ettevõtlustoetustele laienev EL riigiabi
raamistik, kus regionaalsete erisuste tegemine on väga keeruline või üldse võimatu. Ettevõtjatel
pakutakse nii teenuseid kui tooteid ekspordi, ettevõttearengu, loomemajanduse, tööstuse
digitaliseerimise, tootearenduse ja disaini ning turismi valdkonnas.
Kokku väljastati EASi poolt perioodil 01.01.2014-31.12.2019 ettevõtlustoetusi Kagu-Eestis 424
projektile kogusummas 35,9 mln € (sh Starditoetus kuni üleminekuni Riigi Tugiteenuste Keskuse
alla 01.04.2019). Kagu-Eesti projektid moodustasid seega 0,53% kõigist EASi poolt toetatud
projektidest ning 0,56% kogu ettevõtlustoetuste summast.
2 (6)
EASi toetusmeede/skeem Ettevõtet, Toetus, EUR
organisatsiooni
Arendusosak ja arendusosaku toetusmeede 9 157 496
Digidiagnostika toetus 2 19 800
Ettevõtjate võrkudega liitumise programm, sh varsem piloot 12 266 294
Ettevõtte arenguprogramm 4 1 280 549
Hajaasustuse programm 22 1 918 389
Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamise 2 682 083
toetamine
Innovatsiooniosak ja Innovatsiooniosakute toetusmeede 28 104 684
Internetiühenduste arendamine 1 1 935 954
Kasvutoetus, kasvuettevõtja arenguplaan 5 207 741
PKT, jt regionaalmeetmed 13 11 961 627
Loomemajanduse valdkonna toetusmeetmed (kolm erinevat) 1 95 226
Erinev MAKide sihtfinantseerimine 3 745 103
Erinevad Setomaa ja Peipsiveere programmid 5 173 909
Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks 3 1 031 075
Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine (kaks meedet) 2 48 975
Regionaalsete investeeringutoetuste programm 27 1 875 348
Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 1 699 108
Setomaa arengu programm 27 1 164 874
Starditoetus, EAS ja RTK 53 683 330
Teadmiste ja oskuste arendamise toetus (kaks valikut) 2 7 912
Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja 1 92 642
automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning
mäetööstuses (Digitoetus)
Tootearenduse toetus 1 171 429
TOTS Tootmiskorralduse diagnostika 9 4 500
Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu toetus 1 197 410
Turismitoodete- ja atraktsioonide ning sihtkoha kui 5 6 967 009
võrgustiku arendamise toetamine
Tööstus- ja ettevõtlusalade juurde avaliku tugitaristu 5 2 082 547
arendamise toetamine
Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamine 1 1 000 000
Välismessitoetus 4 28 227
Kokku 249 35 603 241
Sh ettevõtjad 136 6 507 408
Ülaltoodud tabel näitab, et toetusmeetmeid kasutatakse Kagu-Eesti ettevõtete arendamisel. Samas
on taotlejate hulk suhteliselt väike (piirkonna kohta vaid 136 ettevõtet). Toetuste kasutamist piirab
nende suunatus peamiselt VKEdele. Piirkonnas on palju ka nn elustiili ettevõtteid, kelleni
toetusmeetmed ei pruugi jõuda. Samas on uute töökohtade loomine VKEde kaudu oluline
tegevusvaldkondade paljususe ja uute võimaluste loomise seisukohalt.
3. SA KredEx kaudu pakutavad meetmed
SA KredEX poolt pakutatavad finantsinstrumendid ettevõtetele on ühte moodi kättesaadavad üle
Eesti ja nende pakkumisel ei ole tehtud piirkonnapõhiseid erisusi. Meetmete eesmärk on ettevõtete
3 (6)
kasvu- ja ekspordivõime tõstmine, mille juures ei oma asukoht tähtsust. Samas arvestatakse
taotluste hindamisel kaudselt ka projektide sotsiaalseid mõjusid (sh regionaalsele ettevõtlusele).
Ettevõtjatel pakutakse teenuseid nii ettevõtete rahastamiseks kui makseriskide maandamiseks.
Pakutavad meetmed on stardilaen, laenukäendus, tööstuslaen, ekspordilaen, kapitalilaen ning era-
ja riskikapitalifondid. Riskide maandamiseks on erineva otstarbega kindlustustooted ja
tootmisperioodi lisakaitse. Kagu-Eesti klientide teenindamiseks on kasutatud ettevõtlusvaldkonna
alternatiivsed finantseerimisteenused aastatel 2014-2019 (11 kuud) järgnevalt:
Finantseerimisteenus Summa kokku Keskmine aastas Osatähtsus, %
Käenduste summa, mln € 10,48 1,75 3
Laenude summa, mln € 13,68 2,28 2
Lepingute arv; tk 115 19,17 2
Tööstuslaenu summa, mln € 0,579 10
Tööstuslaenu projektide 5,653 15
maksumus, mln €
Tööstuslaenu lepingute arv, 9 13
tk
Ülaltoodud tabeli kolm viimast rida näitavad, et tööstuslaenu on Kagu-Eesti klientidele perioodil
2014-2019 (11 kuud) antud välja 9 korral. Piirkonna klientidele kapitalilaenu ja ekspordilaenu ei
ole välja antud.
4. Kagu-Eesti ettevõtluse arendamisele suunatud organisatsioonid
Kagu-Eesti kolme maakonna maakondlik arendusorganisatsioon (MARO) on Põlvamaa
Omvalitsuste Liit MTÜ, Võrumaa Arenduskeskus SA ja Valgamaa Omavalitsuste Liit MTÜ.
MARO on maakonna arengustrateegia omanik ja nn poliitilise tasandi kokkulepete sõlmimise
platvorm kohalikele omavalitsustele ja nende partneritele. Konkreetne maakonna
arendustegevuste elluviimise ülesanne on antud maakondlikele arenduskeskustele, SAle
Põlvamaa Arenduskeskus ja SAle Valgamaa Arenduskeskus. Võrumaa Arenduskeskus
ühendab MAROna endas nii strateegilise planeerimise kui tegelikku arendustegevuse elluviimise
ülesannet (maakondlikku arenduskeskust).
Ühise kokkuleppe saavutamise korral soovitakse tulevikus ühendada kolme maakonna jõud ja
asutada tööstusalade haldamiseks ja arendamiseks sihtasutus. Selle eeskujuks võiks olla SA Ida-
Viru Tööstusalade Arendus laadne organisatsioon.
Maakondlike arenduskeskust peamisteks ülesanneteks on nii alustavate kui tegutsevate
piirkondlike ettevõtjate ja MTÜde nõustamine, investeeringute kaasamise hõlbustamine ning
piirkonna kui turismisihtkoha juhtimine.
4 (6)
5. Võimalikud uued algatused Kagu-Eestis
Uute tööstusettevõtete toomisel piirkonda on põhiküsimus uue teadmuse tekitamine, kus
tööstusalade arendajale, eeldatavalt uuel omavalitsuste poolt ühiselt loodaval piirkonda katval
organisatsioonil, on kättesaadav oskused ja teadmised nii kodumaiste kui välismaiste
otseinvesteeringute toomiseks piirkonda. Siinkohal on asjakohane koostöö kohalike omavalitsute
(ja/või MAROdega), maakondlike arenduskeskuste, piirkondlike investorkonsultantide, EASi
Välisinvesteeringute Keskuse ja MKMi majandusarengu osakonnaga.
Jäätmevedajate poolt kogutud ning sorteeritud puhaste materjalide kogumise piloottehas,
kus valdkonnas tegutsevad väikesed ettevõtted, kuid tootmine võiks olla suurem ja süsteemsem.
Ühistranspordilahendused liikuvuse parandamiseks, sh linnadevaheline (ühis)transpordi
võimaluste parendamine, rööbastranspordi arendamine, tööl käimise pendelrände võimaldamine;
Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudtee arendamine ja reisirongide kiiruse tõstmine kuni 160 km/h.
Valga - Koidula raudtee rekonstrueerimine.
5G võrgu arendus, mis loob eelduse kutsuda ettevõtjaid toimetama Kagu-Eestis (nt IoT, jm
platvormid ja rakendused) ja soodustab kaugtöökeskuste võrgustiku loomist
6. Ettepanekud Kagu-Eesti ettevõtluse valdkonna toetamiseks
- Ettevõtluse tugistruktuuri tegvuste toetamine suuremas mahus, et tagada vajalik
valmisolek struktuursete muudatuste elluviimiseks piirkonnas.
- Ettevõtlus- ja tööstusalade rajamine, edasiarendamine ja ühine turundamine. Riik toetab
alade arendust sobivate rahastusmeetmetega jätkates nt piirkondade konkurentsitõstmise
meetmete rakendamist või loob teisi samalaadseid võimalusi.
- Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus
TSENTER jätkuv arendamine ja rahastamine kompetentsikeskuste meetme vahenditest.
Keskuse tegevus on suunatud puidu vääristusastme suurendamisele ning oskusteabe
pakkumisele, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise
konkurentsivõime tõstmiseks.
- Arendatakse Võru Kutsehariduskeskust, Valga Kutseõppekeskust ning Räpina
Aianduskooli kui omal alal tugevaid piirkondlikke õppeasutusi ja olulist tuge oskustööjõu
kasvatajana. Jälgitakse piirkonnas kutsehariduse andmise vastavust tegelikele tööhõive
prognoosidele ja koolitusvajadusele. Toetatakse naaberpiirkondade keelte (läti, vene) õpet kui
üht vajalikku oskust ettevõtluseks ja edukaks tegutsemiseks paljudel elualadel piiriäärses
piirkonnas
- Arendatakse kaugtöö võimalusi ja võrgustikku. Kaugtöö on aastaks 2030 Kagu-Eesti
suurim „tööandja“. Riik toetab kaugtöövõrgustiku arendamist ja turundust 1 mln euroga.
- Arendatakse välja Kagu-Eesti IT-taristu eesmärgiga tagada soovijatele min 100+ Mbit
ühendused. Selleks investeeritakse 2020-2023 riigi poolt Kagu-Eestisse vähemalt 3 miljonit
eurot aastas.
- Jätkatakse piirkonnaspetsiifiliste tugevuste rakendamist ja arendamist kompetentsi- ja
kasvuvaldkondades – puit, toit, turism.
5 (6)
- Soodustatakse ettevõtlusega alustamist ja arendamist. Luuakse erinevaid võimalusi
kohaliku mikroettevõtluse täiendavaks toetamiseks. Soodustatakse eakate ja erivajadustega
inimeste tööhõivet. Lähtuvalt piirkonna vajadusest on ettevõtjatele pakutavate proaktiivsete
tegevuste maht Kagu-Eestis oluliselt suurem võrreldes ülejäänud Eestiga.
- Viiakse energiakandjate, eelkõige elektri- ja gaasivõrkude võimsuse, varustuskindluse ja
kättesaadavuse vajadustele vastavaks.
- Arendatakse juhtumipõhiselt ettevõtluseks vajalikku taristut (teed, internet, elekter ja muu)
piirkonnale oluliste tööandjate kitsaskohtade lahendamiseks.
- Avaliku sektori hankeid valdkondades, mida suudavad pakkuda Kagu-Eesti ettevõtted, ei
konsolideerita üle-eestilisteks.
- Mahukaupade transpordi toomine maanteelt raudteele. See puudutab eelkõige sae- ja
puidutööstuste toodangu ekspordile uute transpordiliikide kasutuselevõttu sooviga asendada
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Kaarel Lehtsalu
715 3414
[email protected]
6 (6)