dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kagu-Eesti tegevuskava pikendamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. mai 2020
Viit
18-4/2020/2515-2
Registreeritud
29. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
18/S Majandusarengu korraldamine
Sari
18-4/S Arengukavadega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
18-4/2020
Vastutaja
Kaarel Lehtsalu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎18-420202515-2 29.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc609 KB

Sisu (failidest)

Teie 20.04.2020 nr 14-6/2835-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.05.2020 nr 18-4/2020/2515-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Kagu-Eesti tegevuskava pikendamine Austatud riigihalduse minister 29.09.2019 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Ida-Viru maakonna mahajäämust Eesti üldisest arengutasemest mitmetes olulistes näitajates ja lepiti kokku ministeeriumite sammud täiendavate võimaluste leidmiseks Ida-Virumaa arengu kiirendamisel. Valitsuskabineti nõupidamise protokolli kantud otsuse kohaselt tuli Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsida ettevõtlus- ja elamumajanduse valdkonna toetusvõimaluste, sh finantsinstrumentide kasutust ja kättesaadavust Ida-Virumaal ning näha ette lisategevused nende kättesaadavuse parandamiseks 5. märtsil 2020. a toimunud valitsuskabineti nõupidamisel käsitleti Kagu-Eesti arengut puudutavaid küsimusi ning lepiti kokku Kagu-Eesti tegevuskava pikendamine aastani 2030. Lisaks anti 5. märtsi 2020. a valitsuskabinetis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile täiendavalt koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsida ettevõtluskeskkonna ja majandusarengu valdkonna toetusvõimaluste kasutust, kättesaadavust ja mõju Kagu-Eestis ning näha ette valdkondlikes arengudokumentides täiendavaid tegevusi ettevõtlusekeskkonna ja majandusarengu valdkonna meetmete mõjusamaks rakendamiseks Kagu-Eestis nii käimasoleval kui ka uuel rakendusperioodil. Ettevõtluse valdkonna toetuste rakendamisest Kagu-Eestis Käesoleva ülevaate eesmärgiks on kaardistada ettevõtluskeskkonna ja majandusarengu valdkonna toetusvõimaluste kasutust, kättesaadavust ja mõju Kagu-Eestis. 1. Ülevaade ettevõtluse olukorrast Kagu-Eestis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna poolt tehtud äriühingute 2016.aasta majandusaastaaruannete kokkuvõtte põhjal saab teha järgmise vaate olulisematest tegevusaladest (EMTAK 2008) ning nende majandusnäitajatest. Kagu-Eesti piirkond koondab kolm lõuna-Eesti maakonda – Valga-, Võru- ja Põlvamaa. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Piirkonnas on kokku 4 218 ettevõtet ja neis töötab 13 991 inimest. Maakonna ettevõtete müügitulu moodustab kokku 1 305 mln €, eksport 253 mln € ja ärikasum 101 mln €. Valik suurema hõivatusega Ettevõtete Hõivatute Müügitulu, Eksport, Ärikasum, tegevusvaldkondi arv arv mln € mln € mln € Puit, paber, mööbel 212 3 039 316,9 90,9 21,8 (EMTAK 17,18,31) Ehitus 581 1 750 189,0 18,0 11,0 (EMTAK 41-43) Primaarsektor 707 1 490 155,6 8,3 23,8 (EMTAK 1-3) Tervishoiu ja hoolekande 86 884 42,0 0 1,5 teenused (EMTAK 86,87) Toiduainete tootmine 54 833 86,4 11,3 6,7 (EMRAK10) Turism 251 629 19,4 0,3 0,2 (EMTAK 55,56,79,93) Metallitooted ja 78 571 36,7 15,0 2,9 masinaehitus,paigaldus (EMTAK 25,27,28,33) Kokku 1 969 9 196 845,2 143,8 68,7 Võrdluseks andmed samuti piirkondlikku tegevuskava omava Ida-Viru maakonnaga, kus on kokku 4152 ettevõtet ja neis töötab 22 797 inimest. Maakonna ettevõtete müügitulu moodustab kokku 2 514 mln €, eksport 546 mln € ja ärikasum 132 mln €. 2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu pakutavad meetmed Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) poolt pakutatavad meetmed ettevõtetele on ühte moodi kättesaadavad üle Eesti ja nende pakkumisel ei ole tehtud piirkonnapõhiseid erisusi Kagu-eestis. Regionaalseid erisusi ei ole tehtud, sest ettevõtlustoetuste juures on olulisim ettevõtete kasvu- ja ekspordivõime ning riiklikele ettevõtlustoetustele laienev EL riigiabi raamistik, kus regionaalsete erisuste tegemine on väga keeruline või üldse võimatu. Ettevõtjatel pakutakse nii teenuseid kui tooteid ekspordi, ettevõttearengu, loomemajanduse, tööstuse digitaliseerimise, tootearenduse ja disaini ning turismi valdkonnas. Kokku väljastati EASi poolt perioodil 01.01.2014-31.12.2019 ettevõtlustoetusi Kagu-Eestis 424 projektile kogusummas 35,9 mln € (sh Starditoetus kuni üleminekuni Riigi Tugiteenuste Keskuse alla 01.04.2019). Kagu-Eesti projektid moodustasid seega 0,53% kõigist EASi poolt toetatud projektidest ning 0,56% kogu ettevõtlustoetuste summast. 2 (6) EASi toetusmeede/skeem Ettevõtet, Toetus, EUR organisatsiooni Arendusosak ja arendusosaku toetusmeede 9 157 496 Digidiagnostika toetus 2 19 800 Ettevõtjate võrkudega liitumise programm, sh varsem piloot 12 266 294 Ettevõtte arenguprogramm 4 1 280 549 Hajaasustuse programm 22 1 918 389 Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamise 2 682 083 toetamine Innovatsiooniosak ja Innovatsiooniosakute toetusmeede 28 104 684 Internetiühenduste arendamine 1 1 935 954 Kasvutoetus, kasvuettevõtja arenguplaan 5 207 741 PKT, jt regionaalmeetmed 13 11 961 627 Loomemajanduse valdkonna toetusmeetmed (kolm erinevat) 1 95 226 Erinev MAKide sihtfinantseerimine 3 745 103 Erinevad Setomaa ja Peipsiveere programmid 5 173 909 Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks 3 1 031 075 Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine (kaks meedet) 2 48 975 Regionaalsete investeeringutoetuste programm 27 1 875 348 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 1 699 108 Setomaa arengu programm 27 1 164 874 Starditoetus, EAS ja RTK 53 683 330 Teadmiste ja oskuste arendamise toetus (kaks valikut) 2 7 912 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja 1 92 642 automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses (Digitoetus) Tootearenduse toetus 1 171 429 TOTS Tootmiskorralduse diagnostika 9 4 500 Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu toetus 1 197 410 Turismitoodete- ja atraktsioonide ning sihtkoha kui 5 6 967 009 võrgustiku arendamise toetamine Tööstus- ja ettevõtlusalade juurde avaliku tugitaristu 5 2 082 547 arendamise toetamine Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamine 1 1 000 000 Välismessitoetus 4 28 227 Kokku 249 35 603 241 Sh ettevõtjad 136 6 507 408 Ülaltoodud tabel näitab, et toetusmeetmeid kasutatakse Kagu-Eesti ettevõtete arendamisel. Samas on taotlejate hulk suhteliselt väike (piirkonna kohta vaid 136 ettevõtet). Toetuste kasutamist piirab nende suunatus peamiselt VKEdele. Piirkonnas on palju ka nn elustiili ettevõtteid, kelleni toetusmeetmed ei pruugi jõuda. Samas on uute töökohtade loomine VKEde kaudu oluline tegevusvaldkondade paljususe ja uute võimaluste loomise seisukohalt. 3. SA KredEx kaudu pakutavad meetmed SA KredEX poolt pakutatavad finantsinstrumendid ettevõtetele on ühte moodi kättesaadavad üle Eesti ja nende pakkumisel ei ole tehtud piirkonnapõhiseid erisusi. Meetmete eesmärk on ettevõtete 3 (6) kasvu- ja ekspordivõime tõstmine, mille juures ei oma asukoht tähtsust. Samas arvestatakse taotluste hindamisel kaudselt ka projektide sotsiaalseid mõjusid (sh regionaalsele ettevõtlusele). Ettevõtjatel pakutakse teenuseid nii ettevõtete rahastamiseks kui makseriskide maandamiseks. Pakutavad meetmed on stardilaen, laenukäendus, tööstuslaen, ekspordilaen, kapitalilaen ning era- ja riskikapitalifondid. Riskide maandamiseks on erineva otstarbega kindlustustooted ja tootmisperioodi lisakaitse. Kagu-Eesti klientide teenindamiseks on kasutatud ettevõtlusvaldkonna alternatiivsed finantseerimisteenused aastatel 2014-2019 (11 kuud) järgnevalt: Finantseerimisteenus Summa kokku Keskmine aastas Osatähtsus, % Käenduste summa, mln € 10,48 1,75 3 Laenude summa, mln € 13,68 2,28 2 Lepingute arv; tk 115 19,17 2 Tööstuslaenu summa, mln € 0,579 10 Tööstuslaenu projektide 5,653 15 maksumus, mln € Tööstuslaenu lepingute arv, 9 13 tk Ülaltoodud tabeli kolm viimast rida näitavad, et tööstuslaenu on Kagu-Eesti klientidele perioodil 2014-2019 (11 kuud) antud välja 9 korral. Piirkonna klientidele kapitalilaenu ja ekspordilaenu ei ole välja antud. 4. Kagu-Eesti ettevõtluse arendamisele suunatud organisatsioonid Kagu-Eesti kolme maakonna maakondlik arendusorganisatsioon (MARO) on Põlvamaa Omvalitsuste Liit MTÜ, Võrumaa Arenduskeskus SA ja Valgamaa Omavalitsuste Liit MTÜ. MARO on maakonna arengustrateegia omanik ja nn poliitilise tasandi kokkulepete sõlmimise platvorm kohalikele omavalitsustele ja nende partneritele. Konkreetne maakonna arendustegevuste elluviimise ülesanne on antud maakondlikele arenduskeskustele, SAle Põlvamaa Arenduskeskus ja SAle Valgamaa Arenduskeskus. Võrumaa Arenduskeskus ühendab MAROna endas nii strateegilise planeerimise kui tegelikku arendustegevuse elluviimise ülesannet (maakondlikku arenduskeskust). Ühise kokkuleppe saavutamise korral soovitakse tulevikus ühendada kolme maakonna jõud ja asutada tööstusalade haldamiseks ja arendamiseks sihtasutus. Selle eeskujuks võiks olla SA Ida- Viru Tööstusalade Arendus laadne organisatsioon. Maakondlike arenduskeskust peamisteks ülesanneteks on nii alustavate kui tegutsevate piirkondlike ettevõtjate ja MTÜde nõustamine, investeeringute kaasamise hõlbustamine ning piirkonna kui turismisihtkoha juhtimine. 4 (6) 5. Võimalikud uued algatused Kagu-Eestis Uute tööstusettevõtete toomisel piirkonda on põhiküsimus uue teadmuse tekitamine, kus tööstusalade arendajale, eeldatavalt uuel omavalitsuste poolt ühiselt loodaval piirkonda katval organisatsioonil, on kättesaadav oskused ja teadmised nii kodumaiste kui välismaiste otseinvesteeringute toomiseks piirkonda. Siinkohal on asjakohane koostöö kohalike omavalitsute (ja/või MAROdega), maakondlike arenduskeskuste, piirkondlike investorkonsultantide, EASi Välisinvesteeringute Keskuse ja MKMi majandusarengu osakonnaga. Jäätmevedajate poolt kogutud ning sorteeritud puhaste materjalide kogumise piloottehas, kus valdkonnas tegutsevad väikesed ettevõtted, kuid tootmine võiks olla suurem ja süsteemsem. Ühistranspordilahendused liikuvuse parandamiseks, sh linnadevaheline (ühis)transpordi võimaluste parendamine, rööbastranspordi arendamine, tööl käimise pendelrände võimaldamine; Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudtee arendamine ja reisirongide kiiruse tõstmine kuni 160 km/h. Valga - Koidula raudtee rekonstrueerimine. 5G võrgu arendus, mis loob eelduse kutsuda ettevõtjaid toimetama Kagu-Eestis (nt IoT, jm platvormid ja rakendused) ja soodustab kaugtöökeskuste võrgustiku loomist 6. Ettepanekud Kagu-Eesti ettevõtluse valdkonna toetamiseks - Ettevõtluse tugistruktuuri tegvuste toetamine suuremas mahus, et tagada vajalik valmisolek struktuursete muudatuste elluviimiseks piirkonnas. - Ettevõtlus- ja tööstusalade rajamine, edasiarendamine ja ühine turundamine. Riik toetab alade arendust sobivate rahastusmeetmetega jätkates nt piirkondade konkurentsitõstmise meetmete rakendamist või loob teisi samalaadseid võimalusi. - Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER jätkuv arendamine ja rahastamine kompetentsikeskuste meetme vahenditest. Keskuse tegevus on suunatud puidu vääristusastme suurendamisele ning oskusteabe pakkumisele, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. - Arendatakse Võru Kutsehariduskeskust, Valga Kutseõppekeskust ning Räpina Aianduskooli kui omal alal tugevaid piirkondlikke õppeasutusi ja olulist tuge oskustööjõu kasvatajana. Jälgitakse piirkonnas kutsehariduse andmise vastavust tegelikele tööhõive prognoosidele ja koolitusvajadusele. Toetatakse naaberpiirkondade keelte (läti, vene) õpet kui üht vajalikku oskust ettevõtluseks ja edukaks tegutsemiseks paljudel elualadel piiriäärses piirkonnas - Arendatakse kaugtöö võimalusi ja võrgustikku. Kaugtöö on aastaks 2030 Kagu-Eesti suurim „tööandja“. Riik toetab kaugtöövõrgustiku arendamist ja turundust 1 mln euroga. - Arendatakse välja Kagu-Eesti IT-taristu eesmärgiga tagada soovijatele min 100+ Mbit ühendused. Selleks investeeritakse 2020-2023 riigi poolt Kagu-Eestisse vähemalt 3 miljonit eurot aastas. - Jätkatakse piirkonnaspetsiifiliste tugevuste rakendamist ja arendamist kompetentsi- ja kasvuvaldkondades – puit, toit, turism. 5 (6) - Soodustatakse ettevõtlusega alustamist ja arendamist. Luuakse erinevaid võimalusi kohaliku mikroettevõtluse täiendavaks toetamiseks. Soodustatakse eakate ja erivajadustega inimeste tööhõivet. Lähtuvalt piirkonna vajadusest on ettevõtjatele pakutavate proaktiivsete tegevuste maht Kagu-Eestis oluliselt suurem võrreldes ülejäänud Eestiga. - Viiakse energiakandjate, eelkõige elektri- ja gaasivõrkude võimsuse, varustuskindluse ja kättesaadavuse vajadustele vastavaks. - Arendatakse juhtumipõhiselt ettevõtluseks vajalikku taristut (teed, internet, elekter ja muu) piirkonnale oluliste tööandjate kitsaskohtade lahendamiseks. - Avaliku sektori hankeid valdkondades, mida suudavad pakkuda Kagu-Eesti ettevõtted, ei konsolideerita üle-eestilisteks. - Mahukaupade transpordi toomine maanteelt raudteele. See puudutab eelkõige sae- ja puidutööstuste toodangu ekspordile uute transpordiliikide kasutuselevõttu sooviga asendada Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaarel Lehtsalu 715 3414 [email protected] 6 (6)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel