Väliskaubandus- ja Infotehnoloogia minister hr. Raul Siem
Rahandusminister hr. Martin Helme
28.05.2020. a
Pöördumine seoses turismi sektori toetusmeetmete rakendamisega
Austatud härra Siem ja härra Helme!
Pöördume Teie poole tungiva palvega suunata kiires korras täiendavaid rahalisi vahendeid EAS’i kaudu maikuus
lühiajaliselt avatuna olnud meetmesse “Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus” – nii
väikeprojektide kui suurprojektide alameetmetesse.
17.05.2020 jõustus Väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministri määruse “Turismiettevõtte uue ärimudeli
rakendamise toetamise tingimused ja kord” muudatus, millega kohandati sama meetme varasema määruse
tingimusi vajadustega toetada turismisektorit COVID-19 kriisi tagajärgedega võitlemisel, alandades muuhulgas
omafinantseeringu nõuet, lubades suunata arendatavaid tegevusi siseturismile, ning lisades “väikeprojektide”
alameedet.
Määruse seletuskirjas on õiglaselt viidatud, et “Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi
alla sattunud just turismisektori ettevõtted. Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused
katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada välisturismi kiiret
taastumist 2020. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja
välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja
transport.
Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, siis on ettevõtjatel võimalus
olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad
ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis väljuda kriisist võitjana.“
Paljud Eesti turismi– ja turismisektorist otseselt sõltuvad ettevõtjad alustasid juba kriisi alguses otsinguid oma
tegevuse ümberkorraldamiseks. Pidades silmas sektori täielikku seiskumist vähemalt 3 kuuks, olid ettevõtjad
riigi tuge väga oodanud, sest tegevuse ümberkorraldamiseks on enamikul juhtudel vaja teha investeeringuid
või muid olulisi kulutusi, kuid kõik reservid olid seoses tegevuse seiskumisega ammendunud. Seega huvi
plaanitava uute ärimudelite rakendamise toetuse kohta oli väga suur. Seda tõestab fakt, et 21. mail 2020. a
avatud väikeprojektide meetme eelarvet taotleti täis juba esimese päeva lõunaks (!) ning suurprojektide
alameetme eelarve 1 nädalaga. Kuna mõlema meetme taotlemine toimus jooksvalt, siis taotluste vastuvõtt oli
EAS’i poolt koheselt lõpetatud.
See tähendab, et paljud taotlejad, kelle tegevused sisaldasid ehitustöid või muid tegevusi, mis eeldavad
ehitusprojekti, sisekujundusprojekti või ametlike kooskõlastuste saamist, ei jõudnud taotlust ette valmistada
ja jäid ukse taha. Lisaks kaasnes määruse muudetud kujul jõustumisega minimaalne sektori informeerimine -
üks EAS’i veebiseminar määruse avalikustamisele järgneval päeval, mil taotlemine oli juba suurprojektidele
avatud ja väikeprojektide avamiseni oli jäänud vaid 2 päeva. See tähendab, et suur osa sektori ettevõtjatest,
eriti väiksemad, ei olnud üldse teadlikud toetuse võimalusest enne, kui oli hilja.
Oleme veendunud, et Eesti turismisektor vajab ja väärib oluliselt mahukamat päästepaketti, kui senine 25
miljonit eurot COVID-19 meetmetena ja 4,4 miljonit SF rahajääki uutele ärimudelitele. Oleme nõus, et kriisiabi
andmist oli vaja avada võimalikult kiiresti ja jooksev taotlemine on antud juhul põhjendatud, kuid selle jaoks
peab olema adekvaatne eelarve, mis välistab stressirikast võidujooksu niigi kriisist räsitud turismiettevõtjate
vahel. Ettevõtjate senine tagasiside näitab suurt nördimust, sest nad pidid tegema ebamõistlikke jõupingutusi,
üritades saada ülikiiresti kokku kõik taotluseks vajalikud dokumendid ja informatsiooni, palkama selleks
lisajõudu ja tegema kulutusi, kuid ei saa isegi konkureerida oma ideedega riikliku kriisiabi saamiseks.
Leiame, et kriisiabi ei saa pakkuda vaid kiirematele või seda ei saa korraldada suure konkurentsiga
konkursi korras. Kriisiabi peab olema kättesaadav kõigile sihtgrupi ettevõtjatele, kes selleks
kvalifitseeruvad, ning selleks peab igal kriisiabi meetmel olema adekvaatne eelarve.
Lähtuvalt eelöeldust teevad allakirjutanud järgmised ettepanekud:
1. Sulgeda seni avatud EAS’i COVID-19 turismisektori kahjude kompenseerimise meetmed, sest võib üsna
suure kindlusega väita, et kõik, kes nendele kvalifitseerusid ja abi vajasid, on seda juba taotlenud.
2. Avada uuesti esimesel võimalusel turismi ärimudelite väikeprojektide meedet ning suunata sinna
täiendavalt vähemalt 2 miljonit eurot jäägist, mis on hetkel olemas teistes turismi COVID-19 meetmetes.
Kui EASi COVID-meetmete vahel vahendite ümbertõstmine eeldab uut Vabariigi Valitsuse otsust, palume
Teid teha Valitsusele vastav ettepanek.
3. Lisada uute turismi ärimudelite suurprojektide meetme eelarvesse vähemalt 20 milj. eurot, tehes selleks
ümbertõstmine KredExile eraldatud käenduste arvelt. Meile laekub järjest rohkem tagasisidet
ettevõtjatelt, et pankade kaudu administreeritavad kriisimeetmed ei ole neile kättesaadavad, sest
pankade käitumine ja suhtumine kriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjatesse ei muutu ka 100%-lise
riikliku käenduse korral ning eriti turismiga seotud ettevõtjate laenutaotlustele antakse massiliselt
keelduvaid vastuseid. Oleme veendunud, et laenuvormis kriisiabi ei ole sobilik turismisektorile, mille
taastumise ajaline perspektiiv on äärmiselt ebaselge.
Kui EASi ja KredExi COVID-meetmete vahel vahendite ümbertõstmine eeldab uut Vabariigi Valitsuse
otsust, palume Teid teha Valitsusele vastav ettepanek.
4. Informeerida sektorit ja ettevõtjaid laiemalt meetmete taasavamisest vähemalt 2 nädalat enne taotluste
vastuvõtu alustamist, vältimaks liigse stressi tekitamist ettevõtjatele ning puudulike ja ebakvaliteetsete
taotluste laekumist.
5. Ette valmistada täiendav kriisikahjude kompenseerimise meede hooajalistele turismiettevõtjatele, mille
avamist saaks lõplikult otsustada septembris, kui on olemas statistika käibelanguse kohta suvisel
kõrghooajal.
Väga loodame, et leiate võimalusi suurendada eelkirjeldatud meetmete rahastamist ning tagada
turismisektorile adekvaatset ja kättesaadavat kriisiabi, mis on hädavajalik sektori ettevõtete kohanemiseks
kriisijärgse olukorraga.
Oleme Teie käsutuses lisaselgituste andmiseks ja jätkuaruteludeks.
Heiki Rits
EVEA president,
[email protected]
Pöördumisega on ühinenud:
MTÜ Eesti Maaturism, Anneli Kana, nõukogu esimees
Ida -Viru Turismiklaster, Kadri Jalonen, koordinaator
Muhu Turismi Assotsiatsioon, Martin Breuer, juhatuse esimees