Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 29.05.2020
nr 7-5.13/20-00472-8
Ettepanekute edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eesti Vabariigi Valitsus
Stenbocki maja
Rahukohtu 3
15161 Tallinn Meie 20.05.2020 nr 4/118
Ettepanekud koroonaviirusest tingitud majanduskriisi mõjude leevendamiseks
Lugupeetud peaminister Jüri Ratas!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Vabariigi Valitsuse
poole ettepanekutega, mis aitaksid meie hinnangul tänast ja tõenäoliselt ka järjest
süvenevat negatiivset majandusolukorda leevendada.
1. KredExi toetusmeetmete täiendamine
Eesti ettevõtjad vajavad kriisi üleelamiseks ja sellest väljumiseks endiselt KredExi
toetusmeetmeid. Samas oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et tänaseid KredExi
kriisimeetmeid on vaja täiendada. Eelkõige tuleb leevendada piiranguid seoses
laenukäendusega. Tingimuste leevendamine on vajalik peamiselt seetõttu, et paljudesse
sektoritesse jõuab kriis hilinemisega. Üheks selliseks sektoriks on näiteks töötlev
tööstus, mis on Eesti majanduse ja ekspordi mootor. Seetõttu tuleb tagada piisav
käenduste võimekus, et ka mõne kuu pärast oleks veel võimalik laenukäendust taotleda.
Järgnevalt esitame oma konkreetsemad ettepanekud seoses KredExi meetmetega.
a) KredExi maksimaalne koguvastutus panga ja liisinguandja ees on täna
limiteeritud ega või ületada 15% panga ja liisinguandja poolt teenuse raames
väljastatud käenduste kogusummast. Selline piirang võib olla piisav
tavaolukorras, kuid kriisisituatsioonis on see liiga madal ning ei pruugi pankasid
motiveerida uusi likviidsuslaene väljastama või olemasolevaid laene ümber
kujundama. Eelkõige vähendab selline piirang pankade kindlustunnet, kas ja kui
suures ulatuses on ikkagi laen riigi poolt tagatud, kui paljud ettevõtjad ei suuda
lühikese aja jooksul oma maksekohustusi panga ees täita ning on oht, et KredExi
maksimaalne koguvastutus võib kiiresti täituda. Kaubanduskoda teeb ettepaneku
kehtestada käenduste kogu vastutuse piiriks 40% olemasolevatel laenudel ning
kaotada käenduste kogu vastutuse piir uutel laenudel. Lisaks võiks kaotada
käenduste ressursi jaotuse olemasolevate ja uute laenude vahel.
b) Kui täna on erakorraliste toetusmeetmete maksimaalse summa piir 10 miljonit
eurot ettevõtja kohta, siis peame vajalikuks seda piiri tõsta 20 miljoni euroni, et
senisest suuremas mahus aidata likviidsusraskustesse sattunud ettevõtjat.
c) Teeme ettepaneku suurendada pankade otsustuspädevuses olevate käenduste
summa piiri.
d) Lisaks teeme ettepaneku vähendada KredExi käendustasusid, mis on täna
ettevõtjate hinnangul liiga kõrged.
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
e) Kaubanduskoda ei pea põhjendatuks, et jae- ja hulgikaubandusettevõtja
käibekapitali finantseerimise ning ehitussektoris tegutseva ettevõtja korral on
käenduse ulatus vaid kuni 60% tagatavast laenust, kuid teistel sektoritel kuni
90%. Teeme ettepaneku tõsta ka jae- ja hulgikaubandus- ning ehitusettevõtjate
puhul käibekapitali finantseerimise käenduse määr 90%-ni.
f) Teeme ettepaneku laiendada käenduste ulatust kinnisvarasektori laenudele, kus
kinnisvara rahavood on otseses sõltuvuses üürniku tegevusest, kuid kus
osapooled ei kuulu samasse konsolideerimisgruppi.
2. Toetusmeetmete tingimused vajadusepõhisemaks
Olemasolevate toetusmeetmete tingimuste muutmisel või uute toetusmeetmete
kavandamisel tuleb senisest paremini tagada, et toetust saavad taotleda vaid need
ettevõtjad, kelle tegevust on kriis kõige rohkem negatiivsemalt mõjutanud. Hetkel oleme
mitme toetusmeetme (nt väikeettevõtjate toetusmeede) puhul täheldanud, et toetust on
võimalik taotleda sisuliselt igal ettevõtjal sõltumata sellest, kas ja kui palju on kriis
ettevõtjat mõjutanud. Leiame, et toetusmeetmed peaksid olema sihitumad ja
vajadusepõhisemad, et aidata üksnes neid ettevõtjaid, kes on kriisi käigus ja pandeemia
tõttu kõige rohkem kahju saanud. Seega, kuna ressursid on piiratud ja kõigile ei ole
võimalik riigil toetust maksta, siis tuleb eelistada toetuse maksmisel neid, kes vajavad
toetust kõige rohkem ja, kus probleemid on tekkinud seoses pandeemia ja eriolukorraga.
Oleme sama ettepaneku teinud 05.05.2020 kirjaga nr 4/109 ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Lisaks
peame toetusmeetmete puhul oluliseks, et need oleksid läbipaistvad, kohtleksid
ettevõtjaid võrdselt ning tagaksid seeläbi ka ausat konkurentsi.
3. Töötasu hüvitise maksmise perioodi pikendamine
Peame vajalikuks töötasu hüvitise maksmise jätkumist ka pärast mai lõppu.
Toetusmeetme pikendamist peame vajalikuks esiteks seetõttu, et kriis ei alanud igas
sektoris eriolukorra väljakuulutamisega, vaid jõudis või jõuab kohale hilinemisega,
näiteks tööstussektoris või ehituses. Teiseks vajavad toetusmeedet suvekuudel jätkuvalt
need ettevõtjad, kellele kriis on avaldanud kõige negatiivsemat mõju ja kelle tegevus ei
taastu kiiresti ka pärast eriolukorra lõppemist.
Samas juhime tähelepanu sellele, et töötasu hüvitise maksmise perioodi pikendamisel
tuleb vaadata üle ka senised toetuse saamise tingimused. Leiame, et toetustingimusi
tuleb muuta rangemaks, et toetust saaksid taotleda vaid need ettevõtjad, kes on
suuremates raskustes. Senisest sihitum ja vajadusepõhisem lähenemine vähendaks
ühelt poolt Töötukassa kulusid, kuid samas võimaldaks ka suvekuudel hädas olevatele
ettevõtjatele toetust maksta.
4. Strateegilisse väliskommunikatsiooni panustamine
Kaubanduskoda peab oluliseks, et Eesti riik panustaks praeguses olukorras ka
strateegilisse väliskommunikatsiooni. Eesti peab läbi välisesinduste ja muude kanalite
andma välisriikidele (eelkõige ettevõtjatele ja turistidele) selge signaali, et Eestis on
ohutu viibida ning koroonaviiruse epideemia on siin lõppenud ning selle ohjeldamisega
saadi siin edukalt hakkama. Sellise sõnumi levitamine on oluline näiteks kaubavahetuse,
turismi, välisinvesteeringute kui ka välistööjõu kontekstis. Meil tuleb jätkuvalt panustada
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
sellesse, et Eesti paistaks silma positiivselt ja oleks jätkuvalt nii investeeringute kui
reisimise sihtpunktina atraktiivne.
5. Avaliku sektori investeeringute säilitamine või suurendamine
Peame jätkuvalt oluliseks, et avalik sektor (keskvalitsus, KOV-sektor,
kaitseinvesteeringud jne) ei asuks vähendama selle või ka järgnevate aastate avaliku
sektori investeeringute mahtu. Avalik sektor võiks pigem otsida võimalusi, kuidas
ettevalmistamisel olevaid investeeringuid varasemaks tuua. Seega võiks investeeringute
mahtu isegi suurendada, kuid peame positiivseks ka seda, kui maht jääb summaliselt
vähemalt varasemalt planeeritud tasemele.
6. ELi järgmise perioodi rahaliste vahendite kiirem kasutuselevõtt
Lisaks tuleb kiirendatud tempos edasi minna Euroopa Liidu 2021-2027 toetusmeetmete
planeerimisega, et uue perioodi meetmeid saaks vähemalt osaliselt kasutama hakata
juba 2021. aasta algusest. ELi toetuste kiirem kasutuselevõtt aitab elavdada majandust.
Varasemate finantsperioodide algusest on teada, et meetmete käivitamine on võtnud
alati aega, mistõttu tuleks tänases olukorras, kus on eeldada, et majanduskriis kestab
kauem, panustada sellesse, et meetmete käivitamine toimuks nii kiiresti kui võimalik.
Leiame, et tuleval perioodil on ettevõtluse valdkonnas oluline erilist rõhku pöörata
ettevõtete innovatsioonivõimekuse, tootearendusvõimekuse, ekspordivõimekuse ja
digilahenduste kasutuselevõtu toetamisele nii tehnoloogilises kui ka kompetentside
arendamise võtmes.
Kaubanduskoda on jätkuvalt valmis igakülgselt Vabariigi Valitsusega koostööd tegema,
et aidata võimalikult kiiresti kaasa Eesti majandusolukorra taastumisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Luman
Juhatuse esimees
Koostanud: Marko Udras
[email protected] 6040070
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО - ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 /
[email protected] / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISE-
EUROPE.EE
From: Mait Palts <
[email protected]>
Sent: Wednesday, May 20, 2020 10:22 PM
To: Jüri Ratas <
[email protected]>; Riigikantselei <
[email protected]>
Cc: Riigikantselei <
[email protected]>; Henry Kattago <henry.kattago@
riigikantselei.ee>; Natalja Viilmann <
[email protected]>
Subject: pöördumine seoses negatiivsete majanduslike mõjude leevendamisega
Austatud peaminister!
Saadan lisatuna Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud ja seisukohad võimalike meetmete osas,
seoses saabunud ja tõenäoliselt saabuvate või süvenevate negatiivsete majanduslike mõjude
leevendamisega.
Lugupidamisega,
Mait Palts
Peadirektor
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
E-post
[email protected]
Tel +372 604 0060
20 05 2020 Ettepanekud negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks.asice