Kiri

Andry Rütkinen Teie nr Veeteede Amet Valge 4 Meie 16.06.2020 nr 6-2/3289-2 11413 Tallinn [email protected] Nõusoleku andmine Lugupeetud härra Andry Rütkinen MTÜ Saarte Hooldus on nõus võtma Vilsandi tuletorni kasutusrendile, et see avada külastajatele veel algaval 2020 aasta suvel. Vilsandi tuletorni avamisega külastajatele lisanduks Vilsandi saarele ja kogu Saare maakonnale atraktiivne külastuspunkt, mis aitaks elavdada turismi ning soosiks teenuste arengut saarel. Tuletorni avamine oleks oluline ka saarel tegutsevatele vabatahtlikele ühingutele nii Vilsandi Vabatahtlik Merepääste kui ka Vilsandi Vabatahtlik Tuletõrje kuna saaksime ligipääsu olulisele vaatluspunktile. Samaaegselt tagatakse tuletorni navigatsioonimärgi töö. Saaremaa Vallavalitsus on nõus, et MTÜ Saarte Haldus võtab Vilsandi tuletorni kasutusrendile ja ei tee selleks takistusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enno Reis teede peaspetsialist Tormis Lepik, 452 5108 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare 93819 / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee  Lisa 1 Rendi- ja kõrvalteenuste nimekiri Üüri-teenus Kõrval-teenus Kokkulepe puudub kasutaja korraldab oma kulul Pinna kasutamine Kasutuslepingu pinna kasutamine Muude pindade kasutamine Haldamine ja omanikukohustused Kasutatava pinna haldamine kasutajatoe/ avariidispetšeri teenus Maamaks Maksud (v.a maamaks), lõivud, tasud Hoone ja kasutatava pinna kindlustus Muud omanikukohustused -ööpäevane valvesüsteem Remont ja hooldus pinna seisundi tagamiseks Välisterritooriumi ja rajatiste hooldus ja remont Hoone põhitarindite hooldus ja remont Hoone tehnosüsteemide hooldus ja remont (v.a nõrkvoolupaigaldised) Nõrkvoolupaigaldiste tehnohooldus Kasutatava pinna siseviimistluse hooldus ja remont Heakorrateenused Välisterritooriumi heakord Hoone välispiirete heakord Kasutatava pinna siseruumide heakord (v.a eripuhastus) Kasutatava pinna siseruumide eripuhastus Jäätmekäitlus Keskkonnale kahjulike jäätmete käitlus Kahjurite ja näriliste tõrje Lippude heiskamine Tarbimisteenused Energia sisekliima tagamiseks Energia sooja vee tagamiseks Elekter tavatarbimiseks Elekter eriseadmete tarbimiseks Gaas tarbimiseks Vesi ja kanalisatsioon tavatarbimiseks Vesi ja kanalisatsioon eriseadmete tarbimiseks Kommunikatsiooniteenused Andmeside võrk Kaabel-TV Telefon IT teenused, sh riist- ja tarkvara Valveteenused Mehitatud valveteenus Tehniline valveteenus Läbipääsukontroll (kiipkaardid, lukkude ja võtmete haldamine) Muud valveteenused Parkimisteenused Parkimise korraldamine Juurdepääsutee kokkuleppe saavutamine Bürooteenused Posti ja kullerteenused Vastuvõtu ja/või esmaabi teenus Reprodutseerimissüsteemid, kopeerimine ja printimine Arhiiveerimisteenus Konfidentsiaalsete dokumentide käitlus Kontoritarbed Muud bürooteenused Ruumide kasutamise teenused Logistikateenused (sh kolimine) Mööbli ja furnituuride tagamine Kasutatava pinna märgistus kasutaja vajadustest tulenev pisiremonditeenus Siseruumide taimed ja kaunistused Nõudepesuteenus Pindade korrastamine peale kasutuse lõppemist Toitlustuse korraldamine Statsionaarse söögikoha tagamine Tellitav toitlustusteenindus (catering) Toitlustus- ja joogiautomaadid Muud tugiteenused kasutaja vajadustest tulenev remont või arendus kasutaja vara kindlustus Hoone turundus ja reklaam Pesumajateenused Muu tugiteenus OÜ SCANDEC EHITUS VILSANDI TULETORN JUHISED HOONE KONSTRUKTSIOONIDE HOOLDUSEKS JA KORRASHOIUKS OÜ Scandec Ehitus juhataja Aivo Raud / / Edise, juuli 2020 OÜ Scandec Ehitus Rg-kood 11730552 Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla, Garaaži, 41543 Telefon  : 372 336 6191, Faks  : 372 336 6190, E-post  : [email protected] Tegevusluba E 560/2011, MTR registr EEH004477 SISUKORD Nr Nimetus tiitelleht sisukord konstruktsioonide kontroll ja ülevaatuste intervallid soovituslikud juhised hoolduseks KONSTRUKTSIOONIDE KONTROLL JA ÜLEVAATUSTE INTERVALLID Regulaarselt teostada tuletorni konstruktsioonide kontroll alljärgnevat aluseks võttes: Nr Konstruktsioon Konstruktsiooni kontroll Selgitused Korrashoiutegevus vajadusel Ülevaatuse intervall Väliskonstruktsioonid Sillutisriba Kontrollida killustiku piisavust Killustiku paksus peab olema 150 mm Lubjakivikillustiku fr 16-32 mm lisamine 1 kord aastas Kontrollida killustiku eralduslaudade terviklikust Eralduslauad peavad olema terved ja omavahel liituma Sügavimmutatud eralduslaudade 22x150 mm remont ja uute paigaldamine 1 kord aastas Välistrepp, sokkel Kontrollida kivimaterjali terviklikust ja kivide vahelisi vuuke Vuugid ei tohi olla pudedad, murenenud ega tühjad vuugitäitest Vuukide täitmine lubitsementseguga Sakret KZM-2 1 kord aastas Välisseinad Kontrollida krohv- ja värvkatte korrasolekut Viimistluskiht ei tohi olla pude ega irdunud müüritisest. Krohv- ega värvkattes ei tohi esineda kahjustusi, mis soodustaks sadevete lihtsat pääsu krohvi kattesse ja sealt edasi müüritisse. Soovitav ülevaatuse aeg on kevadel peale külmaperioodi, kui õhutemperatuur on püsivalt üle +7 °C . Vuugid täita lubitsementseguga Sakret KZM-2. Krohvi remont teostada lubitsement krohviseguga koostisega: valge portlandtsement CEM I 52,5R 7%, liiv 0-1 mm 54%, liiv 1-2 mm 18%, lubjajahu 9%, kustutatud lubi 12%. Värvitakse kruntvärviga S il G rund , mida on vedeldatud 10% Silikat Base-ga. Kattevärvimine teostatakse silikaatvärviga S ilikat , mida vedeldatakse kuni 10% veega. 1 kord aastas Välisuksed Kontrollida lukkude, käepidemete ja hingede kinnitusi ning korrasolekut Lukk peab keerama ilma takistusteta, uks peab käima vabalt Lukku õlitada nt lukuõliga Abloy. Hingesid õlitada nt Valvoline u niversaalõli ga M ultispray 1 kord kuus Kontrollida uste värvkatet ja kõikide konstruktsioonide korrasolekut P uitpindu kaitsev värvkate ei tohi olla maha koordunud, pragunenud või ära lagunenud. Ukse konstruktsioonid ei tohi olla katkised. Värvimiseks kasutada Tikkurila linaõlivärvi Lin Pellavaöljumaali 1 kord poole aasta jooksul Puitaknad Kontrollida akende värvkatet ja kõikide konstruktsioonide korrasolekut P uitpindu kaitsev värvkate ei tohi olla maha koordunud, pragunenud või ära lagunenud. Veenduda klaaspindade ning kiti seisundi korrasolekus. Värvimiseks kasutada Tikkurila linaõlivärvi Lin Pellavaöljumaali. Kittimiseks kasutada Tikkurila aknakitti Ikkunakitti 1 kord aasta jooksul Laternaruumi terasraamidega aknad Kontrollida metallraamide ja klaaside seisukorda Metallraamid e viimistlus ei tohi olla kahjustustega, klaasid peavad olema terved Metallraamide viimistluseks kasutada krundina Teknomastic 80 Primer, kattevärvina Teknodur Combi 3430 1 kord poole aasta jooksul Kontrollida klaaside paigaldus hermeetiku seisukorda Hermeetik peab olema terve ja tagama akende ilmastikukindluse Hermeetikuna kasutada Soudal hermeetikut SMX 506 1 kord poole aasta jooksul Katus Kontrollida plekk-katte seisukorda ja liiteid Katus peab olema ilmastikukindel, kahjustusi ja lekkeid esineda ei tohi Liidetest läbijooksu korral teostada liidete valtside tihendamine 1 kord aastas Piksekaitse Piksekaitsesüsteemi kontroll, sh ka allviikude katkematuse kontroll, poltliideste kontroll, korrosiooni olemasolu kontroll K õik süsteemi komponendid peavad olema heas seis ukorras ning neil peab puuduma korrosioon Kahjustuste ilmnemisel vahetada välja kahjustunud osad. Allaviiguna kasutada 8 mm alumiinium ümarterast . 1 kord aastas Muud konstruktsioonid Kontrollida konstruktsioonide terviklikust ja kahjustuste puudumist konstruktsioonidel Kõik konstruktsioonid peavad olema heas seisukorras ja täitma neile ettenähtud ülesandeid Kahjustunud osade remont või väljavahetamine Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 kord aastas Sisekonstruktsioonid Puittrepid Kontrollida treppide viimistlust ja treppide konstruktsioonide terviklikust Viimistlus peab olema ühtlane, ilma kulumistunnusteta. Trepid ei tohi kõikuda ega logiseda. Kõik ühendused ja liited peavad olema tugevalt kinnitatud. Trepiastmete läbipainet ei tohi olla. Trepipiirded peavad olema tugevasti kinnitatud Viimistluse parandamisel kasutada v ärvina Sadolin põrandavärvi Epolan. Lakina kasutada Sadolin põrandalakki Celco Parquet . Kahjustunud konstruktsioonid remontida või välja vahetada. 1 kord kuus Põrandad Kontrollida põrandate viimistlust, põrandalaudade seisukorda ning põrandaliiste Viimistlus peab olema ühtlane, ilma kulumistunnusteta. Põrandalauad peavad olema terved, ei tohi kõikuda ega logiseda. Põrandalaudade läbipainet ei tohi olla. Põrandaliistud peavad olema terved ja korralikult kinnitatud. Viimistluse parandamisel kasutada värvina Sadolin põrandav ärvi Epolan. Lakina kasutada Sadolin põrandalakki Celco Parquet . Kahjustunud konstruktsioonid remontida või välja vahetada. 1 kord kvartalis Laed Kontrollida lae viimistlust ja laetalade seisukorda Viimistlus peab olema ühtlane, ilma kahjustusteta. Laetalad peavad olema terved, ilma pehastumistunnusteta. Viimistluse parandamisel kasutada värvina Tikkurila linaõlivärvi Lin Pellavaöljumaali 1 kord aastas Välisseinte sisepinnad Kontrollida krohv- ja värvkatte korrasolekut Viimistluskiht ei tohi olla pude ega irdunud müüritisest. Krohv- ega värvkattes ei tohi esineda kahjustusi Vuugid täita lubitsementseguga Sakret KZM-2. Krohvi remont teostada lubitsement krohviseguga koostisega: valge portlandtsement CEM I 52,5R 7%, liiv 0-1 mm 54%, liiv 1-2 mm 18%, lubjajahu 9%, kustutatud lubi 12%. Värvitakse kruntvärviga S il Grund Micro , mida on vedeldatud 10% Silikat Base- ga. Kattevärvimine teostatakse silikaatvärviga S ilikat , mida vedeldatakse kuni 10% veega. 1 kord kvartalis Aknalauad Kontrollida viimistlust ja aknalaudade seisukorda Viimistlus peab olema ühtlane, ilma kulumistunnusteta. Aknalauad peavad olema terved, paigaldatud kindlalt. Värvimiseks kasutada Tikkurila linaõlivärvi Lin Pellavaöljumaali 1 kord aastas Elektrisüsteem Elektrisüsteemi kontroll, sh ka valgustussüsteem ja turvavalgustus Kõik süsteemi komponendid peavad olema töökorras Kahjustuste ilmnemisel vahetada välja kahjustunud osad, sh ka valgustipirnid ja valgustid 1 kord kuus Muud konstruktsioonid Kontrollida konstruktsioonide terviklikust ja kahjustuste puudumist konstruktsioonidel Kõik konstruktsioonid peavad olema heas seisukorras ja täitma neile ettenähtud ülesandeid Kahjustunud osade remont või väljavahetamine Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 kord aastas SOOVITUSLIKUD JUHISED HOOLDUSEKS Tuletorni kivikehandi hooldusjuhend Ehitiste väliskrohvi peamiseks ülesandeks on seinte kaitsmine sademete eest, et takistada sadevete müüritisse imbumist ja sellest tulenevaid niiskuse ja külmakahjustuste probleeme. Seega on oluline, et krohvkatte ülevaatus viiakse läbi põhjalikult. Korrapärase kontrolli ja puuduste kohese likvideerimisega tagatakse ehitise pikaajaline säilimine ja nägus väljanägemine minimaalsete kulutustega. 1. Kord aastas kontrollida krohv- ja värvkatte korrasolekut. Viimistluskiht ei tohi olla pude ega irdunud müüritisest. Krohv- ega värvkattes ei tohi esineda mõrasid ega eenduvaid osasid, mis soodustaks sadevete lihtsat pääsu krohvi kattesse ja sealt edasi müüritisse. Soovitav ülevaatuse aeg on kevadel peale külmaperioodi, kui õhutemperatuur on püsivalt plusskraadides. 2. Ülevaatuse kohta teostada kontrollakt, kus fikseerida hetkeolukord. Vigastused ja kahjustused kaardistada, aktile märkida ka ülevaatuse teostaja/teostajad ja kuupäev. 3. Krohvkattes esinevate kahjustuste ilmnemise korral on tähtis, et tekkinud puudused/kahjustused saaksid likvideeritud samal aastal, enne uut külmaperioodi, et vältida kahjustatud ala hüppelist suurenemist. 5. Sokli seisukorda kontrollida analoogselt krohvkattega kord aastas, visuaalsel kontrollil pöörata erilist tähelepanu vuukide korrasolekule, vuugid ei tohi olla pudedad, murenenud ega tühjad vuugitäitest. Puudused fikseeritakse ja kaardistatakse kontrollaktis. Parandustööd tuleb teostada võimalikult kiiresti, vältimaks kahjustuste levimist. Puitak ende ja aknalaudade hooldusjuhend Avatäidete visuaalset kontrolli tuleb teostada iga aasta . Jälgida, et puitpindu kaitsev värvkate ei oleks maha koordunud, pragunenud või ära lagunenud. Samuti veenduda klaaspindade ning kiti seisundi korrasolekus. Vigade ja/või puuduste ilmnemisel fikseerida need kontrollaktis. Puudused tuleb likvideerida soovitavalt samal aastal enne sügisesi vihmaperioode. Puitaknaid tuleks vähemalt kaks korda aastas puhastada, et aken esinduslik välja näeks ning ilmastikukapriisidele vastu peaks. Seda võib teha tavalise niiske lapiga, ent soovitav on siiski kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid, mis on mõeldud värvipinna kaitseks. Akna pinnad puhastada seebivee lahuse või mööbli puhastusvahendiga. Seejär el pind puhta lapiga kuivatada. Hoolduse käigus avastatud puidukahjustused tuleb koheselt kõrvaldada, et puit halliks või sinakaks ei muutuks ja värv kooruma ei hakkaks. Üle tuleb kontrollida ka akna välisküljel asuvate detailide ühenduskohad ja need vajadusel lihvida, viimistleda ja täita vuugikaitsevahendiga. Vee äravoolukanalid tuleb puhastada ja puidu pinnale tekkinud hallitus eemaldada. Oluline roll akna kasutusmugavuse tagamisel on akna sulustel. Et aknad oleksid pikka aega mugavalt kasutatavad, on nende suluseid vaja vähemalt kord aastas õlitada. Selleks kasutada happe- ja vaiguvaba rasva või õli, võib kasutada ka tavalist majapidamismasinate õli. Tihendite elastsuse tagamiseks on neid vaja kaks (2) korda aastas silikoonõli või spetsiaalse “tihendipulgaga” määrida. Aknaklaase pesta enamasti kevadel, suvel või sügisel (minimaalne õhutemperatuur +5 kraadi). Selleks tuleb varuda korralik aknapesukomplekt ja sobiv klaasipuhastusaine. Aknaklaaside puhastust alustada kõige päikesepoolsemast, sest vastu valgust on määrdunud kohad paremini märgatavad. Töövahenditena sobib kasutada plüüsist aknapesurit, mustus ja puhastusaine eemaldada spetsiaalse kuivatuskummiga. Ajalehepaberiga pole soovitatav klaase kuivatada, sest trükivärv määrib ja võib pinda kahjustada. Vajadusel saab kuivatuse tulemust parandada mikrokiud-klaasilapi, nahklapi või ebemevaba paberiga. Erilist tähelepanu pöörata klaaspinna nurkadele ja servadele. Vältima peab teravate esemete sattumist vastu klaasipinda, sest klaas on küll tugev, kuid mitte kriimustuskindel. Klaasi temperatuuri kiire tõus või temperatuuride suur erinevus tekitab klaasis termilisi pingeid, mille tulemusena võib klaas puruneda. Et seda vältida, ei tohiks asetada vastu klaasi tumedaid esemeid ega suunata klaasile soojusallika õhu- või kiirgusvoogu. M itte kasutada teravaid esemeid aknalaudade pinna lähedal, et vältida mehhaanilisi vigastusi . M itte asetada aknalauale kuumi esemeid , kuna aknalaua värv võib kuuma tõttu kahjustuda . J älgida, et aknalaudadel ei oleks pidevalt niiskust ja vett, pikka aega märja pealispinnaga aknalaual võib niiskus tungida läbi värvi ja põhjustada materjali paisumist . A knalaudade puhastamisel võib kasutada niisket lappi, kuid tuleb jälgida, et ei kasutataks abrasiivseid- , happelisi- või söövitavaid puhastusvahendeid . Puitu ste hooldusjuhend Ukse puhastamisel on keelatud kasutada abivahendeid, mis võivad kahjustada ukse pinda. Puhastamiseks kasutada pehmet riidelappi või švammi, mis ei sisalda liivaosakesi ega muid abrasiivseid osi. Värvitud puitpindade puhastamiseks sobivad ainult mitteabrasiivsed vahendid (piirituse 5% vesilahus jm). Ukse puhastamisel on keelatud kasutada klaasipesuvahendeid ja happelisi puhastusvahendeid. Hallituse eemaldamiseks kasuta spetsiaalset hallituse eemaldusvahendit. Ei tohi kasutada vahendeid, mis võivad kriimustada või söövitada pinda. Kui on tekkinud vigastused värvipinnal , tuleb vigastatud koht katta koheselt parandusvärviga. Väiksemad defektid katta sobivat tooni sobiva värviga. Paranduste tegemiseks kasutada pintslit. Värvi sobivust k atseta da väikesel alal ja mitte nähtaval kohal, näiteks uksehingedega serval. Ukse igapäevase kasutamise käigus tuleb vältida mehhaanilisi lööke uksele. Ust peaks vastavalt vajadusele (vähemalt 1x aastas) regulaarselt puhastama. Värvi, tsemendi, betoonsegu, pahtlite jms. jäägid tuleb ukselt eemaldada viivitamatult enne nende kuivamist. Ukselakid ja –värvid on väga tundlikud keevitamisest ja lõikamisest tekkinud sädemete suhtes. Ukse pinna kahjustamise vältimiseks tuleb hoiduda nimetatud tööde teostamist ukse vahetus läheduses. Kontrolli da regulaarselt luku, käepideme ja hingede kinnitusi ning korrasolekut. Vajadusel likvideeri da vead, kinnitades kruvid, vahetades kulunud või vigastatud osad välja. L uku ja hinge de õlitamiseks kasutad a spetsiaalseid luku ja hingede õlitamiseks toodetud õlisid. Ukselehe ja lengi kokkupuute ilmnemisel tuleb ust koheselt reguleerida, et vältida värvi kahjustamist kulumise ja hõõrdumise tõttu. Välti da ukse hoogsat sulgumist ning liigse füüsilise jõu kasutamist ukse sulgemisel. Puitpõranda te hooldusjuhend Igapäevane hooldus: Igapäevane puhastamine t eostada kuivalt, nt tolmuimejaga. Aegajalt vastavalt ruumi kasutuse in t ensiivsusele ja pindade määrdumisele tuleb põrandat puhastada niiske lapiga, põrand peab kuivama mõne minutiga. Parima tulemuse saamiseks puhasta da põrand puitpõrandale mõeldud pesuvahendiga. Ilma otsese vajaduseta märgpuhastus teeb põrandale rohkem kahju kui kasu, muutes puidupinna kiiresti kuivanuks ja tuhmiks! Plekieemaldus: M äärdunud koht puhastada pesuvahendiga vastavalt määrinud aine olemusele. Krohvitud ja värvitud siseseinte hooldusjuhend Määrdunud värvipinna puhastamiseks kasutada puhast vett, vajadusel ka neutraalseid puhastusvahendeid. Mitte kasutada orgaanilisi lahusteid sisaldavaid puhastusaineid. Pinna puhastamiseks kasutada pehmet švammi või lappi, vältida tugevakiulise harja kasutamist. Kavand Riigivara kasutusleping Kuupäev digitaalallkirjas Veeteede Amet , põhimääruse alusel peadirektor i ülesannetes Marek Rauk isikus, (edaspidi nimetatud kasutusse andja) ja mittetulundusühing Saarte Hooldus , põhi kirja alusel juhatuse liig e Marko K ullapere isikus (edaspidi kasutaja), keda nimetatakse lepingus ka pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva lepingu: Üldsätted Lepin gu sõlmimise alusdokumendid on: majandus - ja taristuministri ……. . 2020 . a käskkiri nr ……. „Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine“. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhinduvad pooled eelkõige riigivaraseadusest, seejärel võlaõigusseadusest ning teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest. Käesolev leping on avalik ja registreerit akse riigi kinnisvararegistris. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest, kui nende tegemises lepivad pooled kokku pärast lepingu allkirjastamist. Lepingu ese Lepingu esemeks on Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi külas asuva Vilsandi tuletorni kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3259650 , Vilsandi tuletorni katastriüksus tunnusega 30101:003:0999, pindala 894 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6131). Kinnistul asub rajatisena tuletorn . Kasutusse andja annab lepingu punktis 2.1 nimetatud riigivara kas utajale tasu eest kasutamiseks. Lepingu ese antakse kasutajale kasutamiseks avalikul otstarbel tuletorni tutvust amise ja külastamise eesmärgil. Leping u tähtaeg , valduse üleandmis e ja tagastamise kord Leping on tähtajatu ja hakkab keht ima allakirjutamise kuupäevast. Lepingu jõustumisest arvates hiljemalt ühe kuu jooksul allkirjastavad pooled valduse üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks 2. Akt tõendab fakti, et kasutaja on varaga tutvunud ning et vara koosseis vastab lepingu tingimustele. Aktis fikseeritakse vara iseloomustavad põhinäitajad, seisukord ja selle juurde kuuluv oluline inventar. Juhul kui pooltel on eriarvamused aktis sätestatu osas, ei too see kaasa lepingu kehtetust või muutmist. Valdus tagastatakse ühe kuu jooksul peale lepingu tähtaja saabumist üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Kasutustasu ja muude k ulude suurus ning tasumise kord Kasutaja kohustub maksma kasutusse andjale riigivara kasutamise eest kasutustasu. Kasutustasu arvestatakse 25 – 45 % müüdud piletite tulust ühes aastas vastavalt tabelile 1 järgmiselt: Tabel 1 Piletitulu (bruto, eurot) Kasutustasu suurus piletitulust ühes aastas kuni 15 000 25%, kuid mitte vähem kui 750 eurot 15 001 -… 35 000 35% alates 35 001 45% Kinnisasja kasutustasu on 25 – 45 % pileti müügi tulust ühes aastas , kuid mitte vähem kui 750 eurot ühes aastas . Kasutustasu suurust on kasutusse andjal õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas vastavalt tarbijahinna indeksi muutustele, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. Aruanne piletimüügi tulu kohta (lisa 3 vormi kohaselt) tuleb esitada kasutusse andjale iga aasta 15. jaanuariks. Aruande tähtajaks esitamata jätmisel on kasutusse andjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 50 (viiskümmend) eurot, mi s lisatakse kasutustasu arvele. Lisa 3 andmete loetelu on kasutusse andjal õigus muuta. Punktis 4.1 nimetatud kasutustasu ei sisalda tasu riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, sh kõrvalteenuste eest, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust , külastatavusest tingitud vajaduspõhist remondist mh puittreppide värvimine ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Kõrvalkulud ning riigivaraga seotud maksud ja koormised kannab kasutaja. Rendi- ja kõrvalteenu ste nimekiri on lepingu lisa 1. Kasutustasu hakatakse arvestama ja kasutajal tekib nende tasumise kohustus pärast riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga ettenähtud tööde ja tegevuste teostamist ja punktis 5.2.3 nõusoleku andmisest, so tuletorni külastajatele avamise hetkest. Kasutaja on kohustatud tasuma kasutustasu kasutusse andja poolt esitatud arve alusel 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast arve esitamist. Kasutusse andja esitab teate leppetrahvi nõudega hiljemalt 90 (üheksakümne) päeva jooksul arvates päevast, mil kasutusse andjal tekkis leppetrahvi esitamise õigus. Leppetrahvi nõue ei asenda aruand e esitamise kohustuse täitmist. Kui kasutaja ei maksa tasu ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma kasutusse andjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Vastava viivisenõude esitab kasutusse andja kirjalikult. Kasutusse andjal on õigus anda kasutajale kirjalik nõusolek parenduste tegemiseks. Kasutusse andja otsustab parenduste tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Põhjendatud kulutused hüvitatakse tasaarvestamise teel pärast seda, kui kasutaja on parendused teinud ja esitanud kasutusse andjale vastavad kuludokumendid . Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluva s t kasutustasust. Kasutajal on õigus taotleda kasutusse andja kirjalikul nõusolekul lepingu eseme parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt punktis 4. 8 sätestatule. Poolte kohutused Kasutusse andja kohustub: andma riigivara kasutajale ülean dmise-vastuvõtmise akti alusel; teatama kasutajale kirjalikult riigivara üleandmisest, võõrandamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest, millega kaasneb kasutusse andja õiguste ja kohustuste üleminek, viie päeva jooksul alates omandi üleminekust või piiratud asjaõiguste kohta vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse v õi riigi kinnisvararegistrisse; registreerima käesoleva lep ingu riigi kinnisvararegistris; esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt kasutajale esitada, kümne ( 10 ) tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks; tagama ja kontrollima riigivara seisukorda ja kasutaja poo lt lepingu tingimuste täitmist, teha ettekirjutusi kasutajale , kui tuletorni kasutus võib olla külastajatele ohtlik. Kasutusse andjal on kohustus sulgeda tuletorn , kui võib ilmneda , et see on ohtlik külastajatele. Kasutaja kohustub : riigivara valduse kasutusse andjalt üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastu võtma. Kasutaja kohustub eelnevalt vara üle vaatama ja külastamiseks avamise eesmärgil selle seisukorda hindama. Vara vastuvõtmisel pretensioonide esinemise korral on kasutaja kohustatud esitama need üleandmise-vastuvõtmise aktis; teostama enne tuletorni külastajatele avamist lepin gu lisas 2 loetletud tegevused; lepingu lisas 2 nimetatud tegevuste teostamata jätmisel mitte avama tuletorni kinnistut külastajatele. Kasutaja võib kinnistu ja tuletorni külastajatele avada, kui ta on lisas 2 nimetatud tegevuste teostamise järel saanud selleks üleandmise-vastuvõtmise aktile kasutusse andja esindaja kirjaliku nõu soleku; tasuma punktis 4. nimetatud tasu ja kõiki teisi makseid vastavalt lep ingus fikseeritud tingimustele; kasutama riigivara sihipäraselt avalikul otstarbel külastamise ja tutvustamise eesmärgil, rakendades vajalikku hoolsust külastajate o hutuse tagamisel; hoidma omal kulul nõutavas tehnilises seisundis kasutaja poolt kasutatava riigivara elektri- ja küttesüsteemid ; teostama külastatavusest tingitud vajaduspõhist remonti, sh kasutama kinnistu kasutamisest saadud tulu kinnistul asuvate hoonete remondiks ja hoolduseks ; juhinduma vajaduspõhise remondi tegemisel tuletorni hoolduse ja korrashoiu juhisest lisa 4 . Tuletorn on renoveeritud 2019 aastal , kuid remondigarantii ei laiene tuletorni intensiivsemast kasutamisest tulenevatele puudustele . Vajaduspõhine remont eelkõige hõlmab pindade värvimis t. tagama vara aastaringse korrashoiu, sealhulgas teostama igapäevased sisemised koristustööd vältimaks tolmu teket, korraldama jäätmekäitluse ja haljas tuse korrashoiu territooriumil; vastutama tuletorni kinnistu turvalisuse ja kül astajate ohutuse tagamise eest; kooskõlastama kõik tehtavad tööd, muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult kasutusse andjaga ; teatama kasutusse andjale viivitamatult igast toimunud avariist, tulekahjust jms, võttes koheselt tarvitusele abinõud edasiste kahjude ärahoidmiseks j a tagajärgede likvideerimiseks; tagama kasutusse andja töötajatele tööülesannete täitmiseks ööpäevaringse piiramatu tasuta juurdepääsu; esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt kasutusse andjale esitada, kümne ( 10 ) tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks; hüvitama riigile kõik riigivara ja selle kasutamisega seotud kasutaja süül või hooletusest tekitatud kahjud; mitte andma riigivara allkasutusse ega muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma kasutusse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta ; Tuletorni juurdepääs on tagatud servituudiga. Kasutaja tagada on, et külastajad ei häiriks teiste kinnistute omanike rahu ja saavutatakse kokkuleppe l igipääsuks tuletorni kinnistuni; taluma kasutusse andja rakendatavaid abinõusid lepingu eseme muutmiseks või parendusteks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Lepingu muutmine ja lõppemine Lepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel. Ühe poole esitatud kirjaliku taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi ühe (1) kuu jooksul ar vates taotluse saamise päevast. Kumbki pool võib lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirja likult vähemalt kolm (3) kuud ette. Kasutusse andjal on õigus lepingust taganeda, kui kasutaja ei võta rii givara kokkulepitud ajal vastu. Kasutajal on õigus lepingust taganeda, kui kasutusse andja ei anna riigivara kokkulepitud ajal üle või annab üle objekti, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral. Pool võib lepingu erakorraliselt üles öelda muul mõjuval põhjusel . Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt poolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kasutusse andjal on õigus leping erakorraliselt võlaõigusseaduses sätestatud korras üles öelda eeskätt juhul, kui: kasutaja ei kasuta vaatamata kasutusse andja eelnevale hoiatusele jätkuvalt riigivara hoolika lt ja vastavalt sihtotstarbele; kasutaja tegevus halvendab oluliselt riigivara seisundit või häirib olulise lt kasutusse andja kaaskasutust; kasutaja on tasumisele kuuluva tasu maksmisega viivituses maksetähtpäevale jär gneval kuuel kuul; kasutaja on andnud riigivara ilma kasutusse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta allüürile või muul viisi l kolmandate isikute kasutusse; kasutaja on muul, lepingus sätestamata viisil oluliselt rikkunud lepinguga kokkulepitud tingimusi, millised o n lepingu ülesütlemise alusteks; kui lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul asutuse töökorraldusest tuleneval eesmärgil. Kasutajal on õigus leping erakorraliselt võlaõigusseaduses sätestatud korras üles öelda, kui kasutusse andja ei kõrvalda mõistliku aja jooksul riigivaral esinevat puudust või kasutamise takistust, mis välistab asja sihtotstarbelise kasutamise v õi piirab seda olulisel määral. Kasutaja on kohustatud lepingu lõppemisel riigivara kasutusse andjale tagastama. Riigivara kasutusse andjale tagastamise kohta koostavad pooled kirjaliku akti, milles märgitakse riigivara olemust ja seisundit is eloomustavad olulised näitajad. Kasutaja poolt kasutusse andjale tagastatav riigivara peab olema vähemalt kasutajale üleandmisel koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades riigivara normaalset kulumist või tulenevalt kasutaja poolt kasutusse andja loal tehtud parendustest või muudatustest eelnimetatud aktis fikseeritud seisundist paremas seisundis. Poolte volitatud esindajad Lepingu täitmisega seotud küsimuste lahendamiseks määra vad pooled volitatud esindajad. Kasutusse andja esindaja lepinguga seotud küsimustes koos lepingu täitmise ja sihtotstarbekohase kontrollimise õigusega ja lisa s 2 nimetatud akti allkirjastamisel on ____________ , n avigatsioonimärgistuse osakonna juhataja asetäitja mob _______________ , e-post ___. Kasutaja esindaja lepinguga seotud küsimustes on _______________ , . Teadete edastamine Lepinguga seotud teadete edastamine toimub punktis 7. 1 nimetatud lepingu täitmist kontrolliva esindaja kaudu või poole lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koh eselt teist poolt informeerima. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel, v.a juhtudel, kui lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele poolele üle allkirja vastu. Kirjalik teade loetakse teisele poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 kalendripäeva. Kirjalik teade võib olla ka saadetu d digitaalselt allkirjastatuna. Kasutajal on õigus kasutada riigivara punktis 2. 3 . sätestamata sihtotstarbel üksnes kasutusse andja eelneval kirjalikul nõusolekul. Kasutusse andjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada riigivara kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Lepingu lisad Lisa 1 - Ren di- ja kõrvalteenuste nimekiri. Lisa 2 - Riigivara üleandmi se-vastuvõtmise akt. Lisa 3 - Piletimüügi aruanne. Lisa 4 – Tuletorni hoolduse ja korrashoiu juhend . Poolte andmed ja allkirjad Kasutusse andja: Veeteede Amet Registrikood 70002414 Valge 4, 11413 Tallinn Telefon: 620 5500 Faks: 620 5506 E-post [email protected] Kasutaja: Mittetulundusühing Saarte Hooldus Registrikood 80276236 Kusti talu , Vilsandi küla, Saaremaa vald , Saare maakond, 93421 Telefon: +372 566 71 555 E-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) Marek Rauk p eadirektor i ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Marko Kullapere j uhatuse liige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 25.11.2020 nr 6-1-6/3010 10122, Tallinn Vilsandi tuletorni kinnistu kasutamiseks andmise otsustamine Esitame materjalid Veeteede Ameti valduses oleva, Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi külas asuva Vilsandi tuletorni kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3259650, katastriüksus tunnusega 30101:003:0999, pindala 894 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6131) kasutamiseks andmise otsustamiseks. Vilsandi tuletorn on vajalik Veeteede Ametile riigivõimu teostamiseks meresõiduohutust tagava navigatsioonimärgina. Riigivara samaaegselt kasutamiseks andmine tuletorni tutvustamise ja külastamise eesmärgil ei raskenda tema otstarbekohast kasutamist navigatsioonimärgina. Eelnevalt kasutusse antud tuletornide kasutustasu on 10% piletimüügikäibest, sealhulgas on määratud käibest sõltumatu miinimumtasu. Veeteede Amet on kasutusse antud tuletornide kasutustasu praktikat analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et see ei ole kõige otstarbekam. Oleme eelnõus muutnud kasutustasu arvestamist jätkusuutlikumaks ning soovime Vilsandi tuletorni kinnistu anda kasutusele muudetud tingimustel. Teeme ettepaneku anda Vilsandi tuletorni kinnistu riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 alusel otsustuskorras tasu eest kasutamiseks mittetulundusühingule Saarte Hooldus (registrikood 80276236) avalikkusele tuletorni tutvustamise ja külastamise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Rauk meresõiduohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Lisa: 1) Mittetulundusühingu Saarte Hooldus taotlus tuletorni rendile võtmiseks; 2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu; 3) Eelnõu seletuskiri; 4) Riigivara kasutuslepingu kavand koos lepingu lisadega 1-4. Mare Nappir 620 5530, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  EELNÕU 10.2020 KORRALDUS Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Riigivaraseaduse §19 lõike 2 punkti 6 ja §18 lõige 2 punkti 1 alusel anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva, Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi külas asuva Vilsandi tuletorni kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3259650, Vilsandi tuletorni katastriüksus tunnusega 30101:003:0999, pindala 894 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6131) otsustuskorras tasu eest kasutada andmiseks mittetulundusühingule Saarte Hooldus (registrikood 80276236) järgmistel tingimustel: 1) kinnistu antakse tervikuna kasutamiseks sellel asuva Vilsandi tuletorni avalikkusele tutvustamise ja külastamise eesmärgil; 2) kinnistu antakse kasutamiseks tähtajatult; 3) kinnistu kasutustasu on külastajatele müüdud piletimüügi tulust 25-45 %, kuid mitte vähem kui 750 eurot aastas; 4) kinnistu kasutustasu suurust on kinnistu omanikul õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele, kuid mitte rohkem kui 3% aastas; 5) kasutusse võtja tasub kõik riigivara kasutamisega seotud maksud ja kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Jüri Ratas Peaminister Riigisekretär  10.2020 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ eelnõu seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt palutakse Vabariigi Valitsuselt nõusolekut riigivara otsustuskorras tasu eest kasutamiseks andmiseks mittetulundusühingule Saarte Hooldus. Mittetulundusühing Saarte Hooldus (registrikood 80276236, asukoht Kusti talu, Vilsandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond 93421) esitas taotluse MKMi valitsemisel ning Veeteede Ameti valduses oleva, Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi külas asuva Vilsandi tuletorni kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3259650, Vilsandi tuletorni katastriüksus tunnusega 30101:003:0999, pindala 894 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6131), millel asub rajatisena tuletorn (edaspidi tekstis Vilsandi tuletorn), kasutusse saamiseks avalikkusele tuletorni tutvustamise ja külastamise eesmärgil. Vilsandi tuletornis on võimalik luua tingimused külastajatele juurdepääsuks selliselt, et see ei kahjusta samaaegselt Veeteede Ameti põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. Koormatised või kitsendused Vilsandi tuletorni kinnistu suhtes puuduvad. Vilsandi tuletorni kasutatakse meresõiduohutust tagava navigatsioonimärgina. Kinnisasja samaaegselt kasutamiseks andmine mittetulundusühingule Saarte Hooldus tuletorni tutvustamise ja külastamise eesmärgil ei raskenda tema otstarbekohast kasutamist. 1. Riigivara kasutamiseks andmise viisi ja kasutamisega seotud oluliste asjaolude valiku põhjendus Riigivara antakse kasutamiseks riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 19 lõike 2 punkti 1 alusel ilma avaliku pakkumiseta või valikpakkumiseta (edaspidi otsustuskorras) järgmistel põhjendustel. RVS § 15 lõike 2 kohaselt ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. Vilsandi tuletorn on töötav navigatsioonimärk meresõiduohutuse tagamiseks, kuid samal ajal tema kasutamiseks andmine avalikkusele tutvustamise ja külastamise eesmärgil ei raskenda tema otstarbekohast kasutamist. Lähtuvalt RVS § 20 lõikest 1 antakse riigivara kasutamiseks tähtajatult. Tulenevalt RVS § 20 lõikest 2 ja asjaolust, et riigivara on samaaegselt vajalik avaliku võimu teostamiseks, jätab riigivara valitseja endale õiguse lepingu igal ajal lõpetada, eelkõige kui see osutub oluliseks meresõiduohutuse tagamisel. RVS § 18 lõike 1 alusel antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Sama seaduse § 18 lõike 2 punkti 6 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud haridus-, teadus-, kultuuri- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või muul avalikul eesmärgil. Vilsandi tuletorn on eriotstarbeline vara, mis ei ole tavapärases tsiviilkäibes ning samaaegselt mittetulundusühingule Saarte Hooldus kasutamiseks andmisega tagatakse ka riigile Veeteede Ameti kaudu riigivara kasutamine meresõiduohutuse tagamise eesmärgil. Nimetatud eripära ja asjaolusid on arvesse võetud kasutustasu suuruse määramisel ja kajastatud seletuskirja punktis 2. Otsustuskorras kasutamiseks andmise eesmärk on anda kohaliku omavalitsusüksuse soovituse saanud mittetulundusühingule Saarte Hooldus Vilsandi tuletorni oma põhikirjalise eesmärgi täitmiseks. Saaremaa Vallavalitsuse esitatud nõusoleku kohaselt lisanduks Vilsandi tuletorni avamisega külastajatele Vilsandi saarele ja kogu Saare maakonnale atraktiivne külastuspunkt, mis aitaks elavdada turismi ning soosiks teenuste arengut saarel. Tuletorni avamine oleks oluline ka saarel tegutsevatele vabatahtlikele ühingutele nii Vilsandi Vabatahtlik Merepääste kui ka Vilsandi Vabatahtlik Tuletõrje kuna võimaldaks ligipääsu olulisele vaatluspunktile. Saaremaa Vallavalitsus toetab kohaliku mittetulundusühingu Saarte Hooldus taotlust võtta Vilsandi tuletorni kinnistu kasutusse tuletorni tutvustamise ja külastamise eesmärgil. Riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punkti 1 alusel on kasutuseelis kohalikul omavalitsusüksusel, kuid antud juhul esitas kasutamise soovi kohalik mittetulundusühing Saarte Hooldus. Eeltoodu on kooskõlas riigivara valitsemise eesmärgiga, kuna samaaegselt tagatakse riigivara kasutamine avaliku võimu teostamise eesmärgil. 2. Kasutustasu määramine Kinnisasja puhul on tegemist eriotstarbelise riigivaraga, mis ei ole tavapärases tsiviilkäibes, kuna tuletorn töötab samaaegselt navigatsioonimärgina meresõiduohutuse tagamisel. Arvestades riigivara eriotstarbelist kasutust, ei tellitud kasutustasu hariliku väärtuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangut. Eelnevalt on sarnasel viisil otsustuskorras kasutamiseks antud Kihnu, Vormsi, Pakri, Ruhnu, Suurupi ülemise ja alumise, Sõrve, Naissaare ja Osmussaare tuletornide kinnistud. Vilsandi tuletorni kinnistu kasutustasu määratakse samadel alustel rakendades käibepõhist kasutustasu, mis saadakse külastajatele müüdavate piletite müügist. Veeteede Ametil kui riigivara valitsema volitatud asutusel on igapäevased kulutused seoses navigatsiooniohutuse tagamisega tuletorni tuleruumis, mis on tingitud vajaduspõhisest jooksvast remondist ning tehnika haldamisest. Kasutusse saajal tuleb tuletorn korras hoida ja teha külastatavusest tingitud vajaduspõhist remonti. Kinnisasja kasutamiseks andmisega seotud kulud on eraldiseisvad, mille tasumise kohustus on tulevasel kasutajal. Tuletorn on rekonstrueeritud 2019. aastal, mille käigus ehitati laternaruum suletuks, korrastati käsipuud ja vaateplatvorm jm. Kasutaja kohustub viima tuletorni hoone vastavusse külastuste korraldamiseks õigusaktidega ettenähtud ohutusnõuetega (märgistama ohtlikud kohad, paigaldama tulekustutid, esmaabikapi, tagama väljaõppinud personali, mitte lubama üle kümne külastaja korraga tuletorni üles) esitades vastavad kooskõlastused kasutusse andjale. Külastajate ohutuse eest vastutab kasutusse saaja. Tuletorni kinnistu asub eramaade keskel ja ei ole piiratud aiaga. Tuletorni juurdepääs on tagatud servituudiga. Kasutusse saaja tagada on, et külastajad ei häiriks teiste kinnistute omanike rahu ja saavutatakse kokkuleppe ligipääsuks tuletorni kinnistuni. Eeltoodud tingimused kehtestatakse ka riigivara kasutamiseks andmise lepingus. Kinnistu kasutamise õigus antakse kasutajale sihtotstarbeliselt ainult tuletorni külastamiseks avamise ja tutvustamise eesmärgil. Seetõttu on otstarbekas ja reaalne rakendada kasutustasu, mis saadakse külastajatele müüdavate piletite müügist. Eelnevast tulenevalt on riigivara kasutamiseks andmisel oluline määrata miinimumtasu, mis kataks vajalikud haldamisega seotud kulud. Kasutusse antud tuletornide kasutustasu on eelnevalt olnud 10% piletimüügikäibest, sealhulgas on määratud käibest sõltumatu miinimumtasu. Kasutusse antud tuletornide kasutustasu praktikat on analüüsitud ja jõutud järeldusele, et see ei kata haldamisega ja kasutamisega seotud kulu. Seega on ühtlase 10% kasutustasu määra asemel otstarbekas rakendada astmelist kasutustasu määra vastavalt tabelis 1 toodule. Lisaks kasutustasule lisanduvad kõik riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja riigivara säilimiseks tehtavatest remondist jm toimingutest. Täiendavalt määratakse käibest sõltumatu miinimumtasu. Miinimumtasu määratakse mittetulundusühingu Saarte Hooldus poolt esitatud käibeprognoosi alusel, arvestusega, et pileti hinnaks on täiskasvanud 5 eurot, lapsed/õpilased/pensionärid: 4 eurot ja perepilet: 14 eurot ning torni külastab u 1000 inimest aastas. Miinimumtasuks 25% prognoositud piletimüügist, kuid mitte vähem kui 750 eurot aastas. Kasutustasu suurust on kasutusse andjal õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas vastavalt tarbijahinna indeksi muutustele, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. Tabel 1 Piletitulu (bruto, eurot) Kasutustasu suurus piletitulust ühes aastas kuni 15 000 25%, kuid mitte vähem kui 750 eurot 15 001 -… 35 000 35% alates 35 001 45% Kasutustasu suurenemine võrdeliselt piletimüügist saadud summa arvelt tagab jätkusuutlikuma riigivara haldamise ja on põhjendatud, kuna tuletorni osade (mh uksed, trepid) kulumine on seotud selle kasutamise intensiivsusega, samas riigivara eksponeerimisega seotud kulu ei muutu. Veeteede Amet viis perioodil 27.07.2020–17.08.2020 a riigi kinnisvararegistri vahendusel läbi menetluse nr 1-20-3896 teiste riigivara valitsejate ja õigustatud isikute huvi väljaselgitamiseks. Teistele riigivara valitsejatele ega muudele õigustatud isikutele ei ole nimetatud riigivara vajalik. Riigivara otsustuskorras kasutada andmise kohta riigi kinnisvararegistris algatatud menetluse nr 1-20-3896 juurde on lisatud asjakohane dokumentatsioon. Riigivara antakse kasutamiseks avalikul eesmärgil. Kinnisasja edasine kasutamine on seotud kohaliku tegevusega ja Saaremaa Vallavalitsuse soovituse saanud kohaliku mittetulundusühingu poolt pakutavad teenused on kohaliku iseloomuga ning nende mõju naaberriikide tarbijatele ei ole märkimisväärne, mistõttu ei mõjuta see liikmeriikide vahelist kaubandust. Seega ei ole tegemist riigiabiga, kuna tehing ei moonuta konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel. Käesoleva korralduse eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti juriidilise osakonna jurist Mare Nappir (telefon 620 5530, e-posti aadress [email protected]), ning Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalituse riigivara nõunik ……. /allkirjastatud digitaalselt/ majandus- ja taristuminister