Kiri

Sihtasutus Eesti Meremuuseum [email protected] 20.11.2020 nr DM-111432-9 Keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Sihtasutus Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja- Tallinna linnaosa, Vesilennuki tn 1, 10415) esitas 07.09.2020 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaloa) taotluse. Keskkonnaloat aotlus on 07.09.2020 registreeritud infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) taotlusena nr T-KL/1004935 (edaspidi taotlus), menetluse nr M-111432 all. Taotluse kohaselt soovitakse teostada vee erikasutustöid Lennusadamas (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401). Planeeritakse rekonstrueerida olemasolevad kaid C ja D ning rajada uus kai E. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse merre allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahus 9950 m³. Keskkonnaluba taotletakse viieks aastaks. On valminud keskkonnaloa nr KL-509550 eelnõu ja selle andmiseks koostatud korralduse eelnõu ning seonduva eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis (https://kotkas.envir.ee/), sisestades otsingusse registreerimisnumbri M-111432 all. Haldusmenetluse seaduse § 49 lg 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Teie ettepanekud ja vastuväited palume esitada Keskkonnaametile digitaalselt allkirjastatuna e- postiga aadressile [email protected] eelnõude saamisest 14 kalendripäeva jooksu. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks ettepanekuid/vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil puuduvad ettepanekud/vastuväited haldusakti eelnõule. Lugupidamisega Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-509550 eelnõu 3. EELHINNANG_Sihtasutus Eesti Meremuuseum_Lennusadam_eelnõu.pdf Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Osaühing EstKONSULT, Port Noblessner OÜ, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Veeteede Amet Kai Ginter 5699 4373 [email protected] 2(2)  EELNÕU (20.11.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD Sihtasutus Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Vesilennuki tn 1, 10415) esitas 07.09.2020 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaloa) taotluse. Keskkonnaloat aotlus on 07.09.2020 registreeritud infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) taotlusena nr T-KL/1004935 (edaspidi taotlus), menetluse nr M-111432 all. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 5 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja haldusmenetluse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades veeseaduses (edaspidi VeeS) sätestatud erisusi. VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba. Vastavalt VeeS §-le 187 on keskkonnaluba kohustuslik p 10 kohaselt, kui veekogu põhja paigutatakse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist[1]. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on keskkonnaluba tähtajatu, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt või esinevad muud juhud tuginedes VeeS § 189 lg 1 p 2-5. Käesoleval juhul taotletakse keskkonnaluba viieks aastaks. 1.1. Keskkonnaloa taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust VeeS § 190 lg 1, KeÜS § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 9 ja § 12 nõuetele ning palus 08.09.2020 kirjaga (registreeritud KOTKAS nr DM-111432-2 all) lisateavet. Taotleja edastas 08.09.2020 kirjaga (registreeritud KOTKAS nr DM-111432-3 all) lisateabe palutud ulatuses. Keskkonnaamet hindas esitatud materjale piisavaks keskkonnaloa taotluse menetluse algatamiseks. Taotluse kohaselt soovitakse teostada vee erikasutustöid Lennusadamas (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401). Planeeritakse rekonstrueerida olemasolevad kaid C ja D ning rajada uus kai E. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse merre allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahus 9950 m³. Eelhinnangu koostamise faasis ilmnes vajadus täiendavaks lisateabeks tööde piirkonna setete koostise osas. Keskkonnaamet kui loaandja on kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise tähtsusega asjaolud (HMS § 6). Keskkonnaamet palus 03.11.2020 kirjaga täiendada esitatud taotlust (registreeritud KOTKAS nr DM-111432- 7 all), ühtlasi pikendati taotluse menetluse tähtaega kuni 23.12.2020. Taotleja edastas 11.11.2020 kirjaga (registreeritud KOTKAS nr DM-111432-8 all) lisateabe palutud ulatuses. 1.2. Avalikustamine 1.2.1. Keskkonnaamet rakendab keskkonnaloa andmisel KeÜS § 44 kohaselt avatud menetlust. KeÜS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab keskkonnaloa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamise kohta viivitamata teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Lennusadama näol on tegemist ajaloolise sadamaalaga. Teostatakse olemasolevate kaide rekonstrueerimist ning rajatakse uus kai pikendades olemasolevat. Kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub eeldatavalt avalik huvi. Keskkonnaamet avalikustas KeÜS § 47 lg 2 alusel 11.09.2020 teate keskkonnaloa taotluse esitamise ja menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. KeÜS § 43 lg 1 kohaselt saatis Keskkonnaamet 11.09.2020 kirjaga nr DM-111432-5 keskkonnaloa taotluse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet arvamuse avaldamiseks. Kohaliku omavalituse üksus on kohustatud avaldama teate keskkonnaloa taotluse saamise kohta kohaliku omavalitsuse veebilehel KeÜS § 47 lg 4 kohaselt. KeÜS § 43 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus esitab kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. KeÜS § 46 lg 1 p 1 alusel teavitatakse keskkonnaloa taotluse esitamisest taotleja tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku(e), kelle õigusi võib tegevus rikkuda jt puudutatud üksuseid. Keskkonnaamet teavitas 11.09.2020 kirjaga nr DM-111432-5-4 keskkonnaloa taotluse esitamisest puudutatud üksuseid. 1.2.2. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 17.09.2020 kirjaga (registreeritud KOTKAS nr DM- 111432-6 all) ettepanekud ja vastuväited taotluse kohta. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus keskkonnaloa andmisega taotluses esitatud tingimustel. Lisaks esitatakse tingimuseks: kaide rekonstrueerimis- ja ehitustöödel jälgida, et heljumi edasikanne mere akvatooriumi oleks võimalikult vähene. Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil, samuti tohib töid teha, kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. [1] Keskkonnaloa künnise kui ka KMH kohustuslikkuse määramisel arvestatakse tahkete ainete kogusega, mis uputatakse veekogu põhja allapoole veepiiri. Seisukoht registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.06.2020 kirja nr 14-3/20/4503-3 all. II. KAALUTLUSED Vastavalt HMS § 56 lg-le 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb keskkonnaloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, eelhinnangust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta (vt lisa) ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest. Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa andmisel aluseks haldusmenetluse eesmärgid, viies läbi menetluse võimalikult efektiivselt, lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule (alus HMS § 5 lg-d 2 ja 4). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 2.1.1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. 2.1.2. KeHJS 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa (siinkohal keskkonnaloa) taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 6¹ lg-s 1 loetletud teabe saamist. 2.1.3. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt on KMH kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lg 1 alusel ei kuulu kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on KMH kohustuslik. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p-s 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus 224). Määruse 224 § 11 p 7 kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, kus toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit ja p 1 kohaselt, kui toimub sadama laiendamine. Tulenevalt eelnevast ning KeHJS § 6¹ lg-st 3 annab otsustaja KeHJS § 6 lg-s 2 ja 2¹ nimetatud eelhinnangu taotleja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa (siinkohal keskkonnaloa) andja, vastavalt VeeS § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6¹ lg 5 kohaselt kehtestatakse KeHJS § 6 lg-st 2 ja 2¹ nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 2.1.4. Lähtudes eelhinnangu (vaata lisa) tulemustest puudub Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 2.1.4.1. kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2.1.4.2. eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju keskkonnale juhul, kui arvestatakse keskkonnaloas seatud piirangute ja nõuetega; 2.1.4.3. eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; 2.1.4.4. eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 2.1.4.5. seega puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. 2.2 Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 2.2.1. Sihtasutus Eesti Meremuuseum taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks. Vee erikasutustöid teostatakse Lennusadama olemasolevate kaide C ja D rekonstrueerimisel ning uus kai E rajamisel. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse merre allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahus 9950 m³. Olemasoleva kai ette rajatakse väikse vahega (ca 1-2 m) sulundsein, mis täidetakse paekiviga. Uue kai rajamisel moodustaks terasest sulundsein, mere poole jääv osa kindlustatakse betoonist tetrapoodidega või graniitkividest nõlvakindlustusega, kehand täidetakse paekiviga. Sulundseinu ja terasest elemente rammitakse merepõhja hüdrovasaraga ilmselt ujuvaluselt. Kaide täitematerjal valatakse sisse kailt veoautodega ning ekskavaatoritega. Kai E nõlva ehitusel kasutatakse samuti veoautosid ja ekskavaatorit. Tahked ained, mis merre paigutatakse on erinevad saastamata paekivifraktsioonid. Täiteks kasutatakse paekivi fraktsiooniga 50-1000 mm, nõlva kaitsekihi rajamiseks kasutatakse kujukindlaid betoonist tetrapoode või suuri graniitkive. Taotluse kohaselt merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. 2.2.2. Vee erikasutusega kaasnevaid töid tehakse muuli osas, mis on merelainetele eksponeeritud. Kaide täide paigutatakse terasest sulundseina taha. Materjal, mis vette pannakse ei sisalda väikeseid osi, mistõttu ei ole olulist mõju pinnavee kvaliteedile heljumi levimise näol. Ehitustööde teostamisel peab jälgima, et töid ei teostata, kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. Sel viisil on taotletava tegevuse lokaalse mõjuga ega ulatu oluliselt kaugemale tegevuse asukohast. Tallinna lahes on heljumi kontsentratsiooni piiriks, mis võib ohustada kalade vastseid, võetud 15 mg/l. Lennusadamas ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid säilinud ning sellest olulist negatiivset mõju kalastikule tekkida ei tohiks. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks Tallinna lahe räime marjale ja vastsetele peab muuli veealuse osa remondil vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04-30.06). 2.2.3. Arvestades tööde mahtu võib eeldada, et liivas ja muudes võimalikes setetes ei vabane reostus- ega toitaineid, kuna need on aja jooksul välja uhutud. Lisaks, peab kasutatav tehnika olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Siiski, kui tekib olukord, kus tuvastatakse naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 2.2.4. Arvestades piirkonna elukeskkonna omapära ning tööde mahtu, ei oma kavandatav muuli rekonstrueerimine ja juurdeehitus olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaelustikule ja taimestikule. Puuduvad rannalindude pesitsuspaigad, seetõttu puudub mõju linnustikule. Tegevuse lähiümbruses puuduvad kaitsealused loodusobjektid, mistõttu puudub ka mõju neile (sh Natura 2000 võrgustiku alale). Arvestades vee erikasutustööde iseloomu ja asjaoluga, et tegemist on inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga, ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale. 2.2.5. Terasest sulundseina rammitakse pinnasesse hüdrovasaraga. Müra on ligikaudu 100 dB. Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni 7.00. 2.2.6. Lennusadamat ümbritsev keskkond on tehislik (sadamad ja kaldarajatised) ning looduslik osa peaaegu puudub. Laevade liikumine on sage. Kaide valmimisel ei muutu mõju võrreldes olemasolevaga. Mõju on rannaprotsessidele on olematu, kuna väljakujunenud veereziimi kai pikendus (kai E) ei halvenda, kuna see ei sulge Lennusadama akvatooriumit. 2.2.7. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lennusadama kaid C ja D on olemasolevad rajatised. LKS § 38 lg 4 p 5 kohaslt ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Juurde ehitatav kai E on pikkusega 45 m, Lennusadama olemasoleva kai kogupikkus on 350 m. Seega juurde ehitatav osa moodustab olemasolevast ca 1,3 %. 2.2.8. Kaide rekonstrueerimine ja juurdeehitus on oluline, et kaitsta akvatooriumis paiknevaid eksponaate ning sadamaala kui tervikut. Uuele kaile E on planeeritud tankla rajamine. Tankla avamine loob meresõiduhuvilistele piirkonda täiendava võimaluse tankimiseks. Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. 2.2.9. Lennusadam (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901 ) kinnistu kuulub kinnisturaamatu kande kohaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts-le (registrikood 10788733, Tallinn). 07.04.2006 on sõlmitud hoonestusleping (registreerimisnumber 2106) Sihtasutusega Eesti Meremuuseum kehtivusega 20 aastat. Hoonestuslepingu kohaselt teostatakse alal muuhulgas kaide renoveerimis- ja ehitustööd. 2.2.10. Kai rekonstrueerimine ja juurdeehitus on oluline, et kaitsta akvatooriumis paiknevaid eksponaate ning sadamaala kui tervikut. 2.2.11. Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja rakendatavaid meetmeid, puudub kavandataval tegevusel mõju vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu VeeS-i ja muude eelpool toodud seadustest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja väljastada keskkonnaloa. 2.3 Loa nõuete seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Arvestades määruse nr 31 § 5 lg-ga 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 ja VeeS § 193 lg 1 p-st 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p-st 6 seatakse keskkonnaloale järgmised nõuded: 2.3.1. Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04- 30.06). 2.3.2. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 2.3.3. Ehitustööd on lubatud teha, kui on täidetud järgmised tingimused: - tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s - laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m 2.3.4. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. 2.3.5. Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni 7.00. 2.3.6. Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. 2.4. Ärakuulamine HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 lg 2 kohaselt ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Vastavalt HMS § 48 lg-le 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Keskkonnaamet teavitas eelnõu väljapanekust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded XX.XX.2020 ning edastas XX.XX.XXXX kirjaga DM-XXXXXX-X korralduse eelnõu ja loa eelnõu taotlejale ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks. Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. KeÜS § 58 lg 3 alusel avalikustab Keskkonnaamet teate keskkonnaloa andmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ja selle vastu puudub piisav avalik huvi. Kuna keskkonnaloa menetlemise käigus ei kerkinud esile avalikku huvi ning eelhinnangust nähtus, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnahäiringut või keskkonnariski, avaldas Keskkonnaamet keskkonnaloa andmise otsuse teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargidtegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Sihtasutus Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667) vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusest, lähtudes veeseaduse § 2 lg-st 2, § 187 § p-st 10, § 191 lg-st 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 41, haldusmenetluse seadus §-st 40, §-st 46, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-st 1, § 6 lg 2 p-st 18 ja lg-st 4, § 6¹ lg-st 3 ja lg-st 5, § 9 lg-st 1, § 11 lg-test 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p-st 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-st 1, § 11 p-st 1 ja 7, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ p-dega 2.1.1 ja 3.5.8 otsustan: 3.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.2 Anda Sihtasutusele Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667) vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-509550 kehtivusega 01.04.2021 kuni 01.04.2026. Keskkonnaluba antakse tahkete ainete paigutamiseks allpool keskmist veetaset mahus 9950 m³ Lennusadama (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401) olemasolevate kaid C ja D rekontrueerimiseks ja ning kai E rajamiseks. 3.3 Avalikustada vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-509550 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. 3.4 Käesolev korraldus jõustub taotlejale teatavakstegemisest. 3.5 Haldusakt teha teatavaks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum ja mõjutatud asutustele. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond  Keskkonnaluba EELNÕU 20.11.2020 Keskkonnaloa registrinumber KL-509550 Loa omaja Ärinimi / Nimi Sihtasutus Eesti Meremuuseum andmed Registrikood / 90013667 Isikukood Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Lennusadam, Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, andmed Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355 Tegevuskoha aadress Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus 78401:101:0355 Territoriaalkood EHAK 0614 Käitise territoorium X: 6590986, Y: 541941 X: 6591036, Y: 541888 X: 6591031, Y: 541794 X: 6591010, Y: 541765 X: 6591040, Y: 541719 X: 6591063, Y: 541777 X: 6591071, Y: 541895 X: 6590990, Y: 541977 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Pidev visuaalne seire. Olukorra tekkimisel tuleb proovid võtta vastavalt kehtivale korrale. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida vastavalt kehtivale korrale. 2/6 Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha Proovivõtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood nimetus (L‑Est) Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Tallinna reid VEE3134030 Tööpiirkon X: 6591081, Y: 541466 Heljum Vajadusel Olukorra Nafta (merel) tekkimisel Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Kui tekib olukord, kus visuaalse seire käigus tuvastatakse naftasaadus või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri Kaadamisala nimetus 3/6 Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6590995, Y: 541956 X: 6591053, Y: 541903 X: 6591056, Y: 541808 X: 6591067, Y: 541781 X: 6591050, Y: 541753 X: 6591026, Y: 541747 X: 6591017, Y: 541752 X: 6591039, Y: 541793 X: 6591045, Y: 541892 X: 6590987, Y: 541947 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise Vaja on rekonstrueerida olemasolevad kaid C ja D ning ehitada lisakai E, et kaitsta akvatooriumis olevaid laevu tormilainete eest. vajaduse põhjendus Uputatav pinnas moodustab kai kehandi. Kaide rekonstrueerimisel ja uue kai rajamisel merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Olemasoleva kai ette rajatakse väikse vahega (ca 1-2 m) sulundsein, mis täidetakse paekiviga. Uue kai rajamisel moodustaks terasest sulundsein, mere poole jääv osa kindlustatakse betoonist tetrapoodidega või graniitkividest nõlvakindlustusega, kehand täidetakse paekiviga. Sulundseinu ja terasest elemente rammitakse merepõhja hüdrovasaraga ilmselt ujuvaluselt. Kaide täitematerjal valatakse sisse kailt veoautodega ning ekskavaatoritega. Kai E nõlva ehitusel kasutatakse samuti veoautosid ja ekskavaatorit. Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või Omadused Maht, ainete liik m³ Paekivi Täiteks paekivi fraktsiooniga 50-1000 mm, nõlva kaitsekihi rajamiseks kasutatakse kujukindlaid betoonist 9 950 tetrapoode või suuri graniitkive. Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused 4/6 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1. Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04-30.06). Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2. Ehitustööd on lubatud teha, kui on täidetud järgmised tingimused: meetmed - tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s - laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m 3. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 4. Kui seire käigus ilmneb, et vee erikasutuse käigus kandub reostus kaugemale merealel peab kasutusele võtma lisameetmed: heljumi tõkkeekraan, poomid jne). 2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head Pidev ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. 3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni Pidev 7.00. 4. Muud asjakohased meetmed Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. Pidev V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 5/6 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise nr sagedus 1. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vajadusel 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei Üks kord aastas ole reaalselt toimunud. 3. Ohtlike ainete heidetest Reostuse tekkimisest teavitada Keskkonnaametit ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. Olukorra tekkimisel teavitamine V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 6/6  Lisa 1 EELNÕU XX.11.2020 I EELHINNANG Sihtasutus Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Vesilennuki tn 1, 10415) esitas 07.09.2020 Keskkonnaametile vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaloa) taotluse. Keskkonnaloa taotlus on 07.09.2020 registreeritud infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) taotlusena nr T- KL/1004935 (edaspidi taotlus), menetluse nr M-111432 all. Taotluse kohaselt soovitakse teostada vee erikasutustöid Lennusadamas (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401). Planeeritakse rekonstrueerida olemasolevad kaid C ja D ning rajada uus kai E. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse merre allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahus 9950 m³. Taotlusele oli lisatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lõigus 1 nimetatud teave. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkuse eelhinnang anda § 11 punkt 1 kohaselt, kui toimub sadama või sadamarajatise rajamine, § 11 punkt 7 kohaselt, kui toimub veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit ja p 1 kohaselt, kui toimub sadama või sadamarajatise rajamine või laiendamine. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks taotlus, OÜ REI Geotehnika „PÕHJASETTE REOSTUSTINGIMUSED LENNUSADAMA KAIDE JUURES“ (töö nr 4695-20) 2020 (edaspidi Lennusadama põhjasette reostusuuring), Looduse Infosüsteemi EELIS andmed ja Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Sihtasutus Eesti Meremuuseum taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks. Vee erikasutustöid teostatakse Lennusadama olemasolevate kaide C ja D rekonstrueerimisel ning uue kai E rajamisel. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse merre allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahus 9950 m³. Olemasoleva kai ette rajatakse väikse vahega (ca 1-2 m) sulundsein, mis täidetakse paekiviga. Uue kai rajamisel moodustaks terasest sulundsein, mere poole jääv osa kindlustatakse betoonist tetrapoodidega või graniitkividest nõlvakindlustusega, kehand täidetakse paekiviga. Sulundseinu ja terasest elemente rammitakse merepõhja hüdrovasaraga ilmselt ujuvaluselt. Kaide täitematerjal valatakse sisse kailt veoautodega ning ekskavaatoritega. Kai E nõlva ehitusel kasutatakse samuti veoautosid ja ekskavaatorit. Tahked ained, mis merre paigutatakse on erinevad saastamata paekivifraktsioonid. Täiteks kasutatakse paekivi fraktsiooniga 50-1000 mm, nõlva kaitsekihi rajamiseks kasutatakse kujukindlaid betoonist tetrapoode või suuri graniitkive. Taotluse kohaselt merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid on: 1 (9) X: 6590995, Y: 541956 X: 6591053, Y: 541903 X: 6591056, Y: 541808 X: 6591067, Y: 541781 X: 6591050, Y: 541753 X: 6591026, Y: 541747 X: 6591017, Y: 541752 X: 6591039, Y: 541793 X: 6591045, Y: 541892 X: 6590987, Y: 541947 Keskkonnaluba taotletakse viieks aastaks. Kai rekonstrueerimine ja juurdeehitus on oluline, et kaitsta Lennusadama akvatooriumis paiknevaid eksponaate ning sadamaala kui tervikut. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnaluba taotletakse tahkete ainete paigutamiseks Lennusadama kaide C ja D rekonstrueerimisel ja kai E rajamisel. Lennusadam (sadamaregistri kood EE LEN, Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401) on olemasolev sadam, kus sadamateenuseid osutatakse sõltumata veesõiduki suurusest. Lennusadam paikneb Põhja-Tallinnas, Põhja-Tallinna arengukavas aastani 2018 oli eesmärgiks seatud Lennusadama valmisehitamine, sotsiaalse infrastruktuuri ja objektide rajamine. Lennusadama alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 otsusega nr 54 kehtestatud “Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering1” (edaspidi ÜP). ÜP kohaselt on Lennusadama ala peamised juhtfunktsioonid jahi- ja reisisadama maa ja üldkasutatava ehitise maa. Lennusadama piirkond on avatud ranna-ala piirkonna lõpu ja kaubasadamate piirkonna alguse puhvertsooniks. Koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering ette Lennusadama piirkonna arengut. Olemasoleva muuli korrashoid on möödapääsmatu olemasoleva infrastruktuuri kaitsmiseks. Samuti on vajalik kai pikendamine, et kaitsta akvatooriumis olevaid laevu (sh muuseumi eksponaate) tormilainete eest. Lennusadama kaide rekonstrueerimine ja pikendamine kaitsmaks sadama akvatooriumit on kooskõlas lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega. 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kaide rekonstrueerimine ja juurdeehitus ei kasuta ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega loomastikku ega taimestikku. 1 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Paljasaare-ja- Russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-Kehtestatud (28.09.2020) 2 (9) 1.1.4. tegevuse energiakasutus Energiakulud on seotud rekonstrueerimisel ja juurdeehitusel kasutatava tehnikaga: materjali kohale vedu, materjali paigutamine, sulundseina rammimine jne. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Sulundseinu ja terasest elemente rammitakse merepõhja hüdrovasaraga ilmselt ujuvaluselt. Kaide täitematerjal valatakse sisse kailt veoautodega ning ekskavaatoritega. Kai E nõlva ehitusel kasutatakse samuti veoautosid ja ekskavaatorit. 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Lennusadama põhjasette reostusuuringu kohaselt ei täheldatud Lennusadama kaide piirkonnas tehtud puuraukude geolõigetes pinnase (silmnähtavat) saastet. Lennusadama põhjasette reostusuuringu järgi ületas põhjasetetes leiduvad naftasaadused elumaa piirnormi, kuid jäid alla tööstusmaa piirarvust2. Et Lennusadama puhul on tegu tööstusmaaga, pole siin saneerimistööd vajalikud. Corson OÜ 2016.a reostusuuringu kohaselt on raskemetallide sisalduse väärtused alla piirnormidele3. Corson OÜ 2016 analüüsis Noblessneri sadama akvatooriumi kohta on analoogse naftasaaduste sisaldusega pinnase kohta öeldud, et naftasaadusi sisaldava pinnase eemaldamine merepõhjast põhjustaks suuremat keskkonnariski, kui selle katmine kaiga. Muuli rekonstrueerimisel ja juurdeehitamisel ei teostata süvendustöid. Toimub sulundseinte paigaldamine ning tahkete ainete paigaldamine sulundseinte taha. Seega ei ole tõenäoline, et hüdrotehniliste tööde tulemusel avatakse reostunud settekihte ja tekib reostus. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb ehitustöödel jälgida, et heljumi edasikanne oleks minimaalne. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Seega, kaide rekonstrueerimisega ja juurdeehitusega ei kaasne eeldatavalt olulises mahus heiteid vette ega pinnasesse. Muuli remondiga kaasneb ajutine mürafooni tõus. Terasest sulundseina rammitakse pinnasesse hüdrovasaraga. Müra on ligikaudu 100 dB. Tööde piirkonnale lähim elamu asub ca 580 m kaugusel. Mürahäiringu minimeerimiseks ehitustööd on keelatud ajavahemikus 21.00 kuni 7.004. Vee erikasutuse käigus ei teki vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Merre paigutatakse paekivi fraktsiooniga 50-1000 mm, nõlva kaitsekihi rajamiseks kasutatakse kujukindlaid betoonist tetrapoode või suuri graniitkive. Materjalid on inertsed, ei ole ette näha jäätmete välja uhtumist tööde teostamisel. Seega kaasnev vee erikasutusega minimaalne jäätmete teke. Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt jäätmekavale ja õigusaktides sätestatule. 2 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases„ 3 Corson OÜ töö nr 1621. Noblessneri sadam. Reostusuuring. 2016 4 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 3 (9) 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres Põhja-Tallinna linnaosas. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast ja angaarist on saanud Eesti Meremuuseumi filiaal. Lennusadama akvatoorium on kaitstud lainemurdjatega ja selle pindala on 182 200 m2. Lennusadamas on kokku 10 kaid, sealhulgas 5 ujuvkaid. Lennusadamas tegutseb jahisadam, mille tegevust korraldab Eesti Meremuuseum. Harrastusalustele on külalissadamas 50 kohta. Lisaks väikealustele on sadam koduks muuseumilaevadele, kellest väärikaim on 100 aasta vanune jäämurdja Suur Tõll. Lennusadam asub inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnas, idas on aktsiaseltsi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv Vanasadam ja Patareisadam, läänest piirneb Lennusadam Noblessneri sadamaga, edasi on rannikul Miinisadam, Hundipea sadam ja Paljassaare sadam. Linnaruumiliselt on tegemist aktiivselt kasutatava ja ühe kiiremini areneva piirkonnaga Tallinna linnas. Lennusadama väliala on avalik linnaruum ja kõigile igapäevaselt avatud. Tallinna lahes sadamate piirkonnas toimuvad regulaarselt erinevad vee erikasutusega seotud tööd ja intensiivne laevaliiklus, mistõttu on sadama lähipiirkonna veekeskkond ja ümbritsev muu looduskeskkond pideva inimõjutusega kohastunud. Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2011 otsusega nr 135 kehtestati „Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering“ (edaspidi DP). DP näeb ette näeb ette arhitektuurimälestiste nagu näiteks Tallinna vesilennukite angaaride ja Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone renoveerimise. DP on Vesilennuki tn 6 osas kehtiv ning planeeringu lahendus ellu viidud. DP ei näinud ette muudatusi olemasolevate kaide osas. 4 (9) Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p 5 sätestab, et tiheasustusalal on ranna ehituskeeluvöönd 50 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38 lg 5 p 2) ja olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5). Lennusadama kaid C ja D on olemasolevad rajatised, mis on kooskõlas kehtiva DP-ga. Lennusadama olemasoleva kai kogupikkus on 350 m. Taotluse kohaselt on tahkete ainete paigutamise kogu maht 9 950 m³ (täide, kaide kindlustus, sulundseinad). Taotluse kohaselt on juurde ehitatav kai E pikkusega 45 m ja laiusega 10 m, Maa-ameti merekaardi andmetel on sügavus piirkonnas ca 8 m (st ligikaudne ehitise veealune maht ca 3600 m³). Rekonstrueeritav kai C on pikkusega 82 m ja kai D on pikkusega 97 m, rekonstrueerimisel paigutatakse sulundseinad olemasolevast kaist 1-2 m kaugusele ja vahe täidetakse. Sügavus kaide C ja D ääres on Sadamaregistri andmete kohaselt 2,9 m ja 3,5 m (st rekonstrueerimisel lisanduv ligikaudne ehitise veealune maht 2309 m³). Juurde ehitatav osa moodustab olemasoleva kai pikkusest ca 1,3 % ning mahul ca 19 %. Kaide rekonstrueerimine ja juurdeehitus on oluline, et kaitsta akvatooriumis paiknevaid eksponaate ning sadamaala kui tervikut. Uuele kaile E on planeeritud tankla rajamine. Tankla avamine loob meresõiduhuvilistele piirkonda täiendava võimaluse tankimiseks. Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. Lennusadam (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 6610901) kinnistu kuulub kinnistusraamatu kande kohaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts-le (registrikood 10788733, Tallinn). 07.04.2006 on sõlmitud hoonestusleping (registreerimisnumber 2106) Sihtasutusega Eesti Meremuuseum kehtivusega 20 aastat. Hoonestuslepingu alusel on tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401). Hoonestuslepingu kohaselt teostatakse alal muuhulgas kaide renoveerimis- ja ehitustööd. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Lennusadam paikneb Tallinna lahe osas Tallinna reid (VEE3134030). Laht kuulub Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (EE_5) veekogumi koosseisu ning on määratletud veekogu tüübina R3 (Soome lahe lääneosa). Mereseire koondhinnang Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2019 aasta seisuga on halb. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Survet avaldavad veel 7 ühendit (antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD), st tulemused üle määramispiiri. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjaosas süviku olemasolu võimaldab Soome lahe sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Enamus reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest. 5 (9) Tallinna lahe põhjaloomastik on aastakümneid olnud inimtegevuse tugeva mõju all. Põhjakoosluste elutingimusi muutis oluliselt eelmise sajandi 50.-70. aastatel suure hulga puhastamata olme- ja tööstusheitvete paiskamine merre. 70. aastatel kasvas Tallinna lahe lõunaosa troofsus sedavõrd, et siinses rannikumeres tekkis orgaanika ülekülluse tõttu põhjalähedastes veekihtides hapniku defitsiit ja setetes väävelvesinik. Sellega kaasnes põhjaloomastiku hukkumine Russalka piirkonnas. Ka põhjataimestiku areng oli nendel aastatel Tallinna lahe lõunaosas tugevalt häiritud. Reisisadama, Russalka ja Pirita jõe vahelises piirkonnas fütobentos kas puudus või oli äärmiselt liigivaene. Tallinna merekeskkonna seisundi järkjärguline paranemine algas pärast paljude kollektorite sulgemist 70. aastate lõpus ja heitvee suunamisest läbi puhastusjaama Paljassaare süvamerelasu kaudu rannikumerre. 80. aastate alguses langes märgatavalt merre suunatud heitvee biogeenide (eeskätt fosfori) sisaldus ja BHT (biokeemiline hapnikutarve), nendele muutustele reageeris kohe ka põhjaelustik. Aastatel 1997- 2001 on Tallinna lahe kesk- ja lõunaosa rannikumere keskkonnaseisund veelgi paranenud. See väljendub eelkõige vähilaadsete liigilises koosseisus, nende liikide esinemissageduses ja arvukuse ning biomassi väärtustes. 90. aastatel esinesid Tallinna lahe piirkonnas perekonna Gammarus liigid ainult Viimsi poolsaare rannikuvetes. 2001. aastal kogutud materjalide põhjal, esineb loomarühm nii lahe lõunaosas, kui ka Paljassaare poolsaare rannikuvetes. Tallinna lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. Tallinna lahes on 133-156 * 106 üle 10 mm räimelarvi ruutkilomeetri koelmuala kohta. Kudemiskohtadeks on tavaliselt avatud, hea veevahetuse, kivise põhja ja suhteliselt tiheda taimestikuga litoraalipiirkonnad. Esimesed kudealad räimele asuvad Kopli poolsaare tipu lähistel sügavustel 1-10 m. Tööde piirkonnad on olnud varasemalt merisiiga sügisesel, kuid nüüdseks ei ole antud piirkonnas enam talle kudealasid. Arvatavasti koeb merisiig Kolga lahes ja ka Kakumäe (Kopli) lahes. Otseselt Lennusadama piirkonnas arvestatavaid räime koelmuuid säilinud pole. Põhjataimestiku puudumine või vähesus võib olla kuduräime mujale suundumise põhjuseks. 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Vee erikasutustööd toimuvad Tallinna lahe kõige lõunapoolsemas lahepäras. Tegemist on sadama akvatooriumi alaga, kus sadamateenuseid osutatakse olenemata veesõiduki suurusest. Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga, kus kaitstavaid loodusobjekte ega keskkonnakaitselist väärtust omavaid elemente ei ole. Lennusadama alal maismaal paikneb ehitismälestise Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a kaitsetsoonis (mälestise kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates). Projektiga kavandatud lahendused ehitismälestisele mõju ei avalda. 6 (9) 1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Lähimad elumajad jäävad muulist ca 580 m kaugusele. Piirkonnas on valdav tootmis- ja ärimaa. Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni 7.00. Sel viisil ei ole müra mõju oluline piirkonna elanikele. Piirkonnas ei ole registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaiku, seega puudub oluline mõju linnustikule. Vee erikasutusega kaasneb ajutine mürafooni tõus, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Vee erikasutusega kaasnevaid töid tehakse olemasolevate kaide osas, mis on merelainetele eksponeeritud. Kaide täide paigutatakse terasest sulundseina taha. Materjal, mis vette pannakse ei sisalda väikeseid osi, mistõttu ei ole olulist mõju pinnavee kvaliteedile heljumi levimise näol. Tegevuse mõju vee-elustikule on minimaalne, kuna taotluse andmete järgi ei toimu mereala süvendamist ning heljumit tekkitavaid töid on marginaalselt. Ehitustööde teostamisel peab jälgima, et töid ei teostata, kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. Sellisel juhul on taotletava tegevuse mõjuala lokaalne ega ulatu oluliselt kaugemale tegevuse asukohast. Tallinna lahes on heljumi kontsentratsiooni piiriks, mis võib ohustada kalade vastseid, võetud 15 mg/l. Lennusadamas ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid säilinud ning sellest olulist negatiivset mõju kalastikule tekkida ei tohiks. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks Tallinna lahe räime marjale ja vastsetele peab muuli veealuse osa remondil vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04-30.06). Lennusadama põhjasette reostusuuringu kohaselt ei täheldatud Lennusadama kaide piirkonnas pinnase (silmnähtavat) saastet. Corson OÜ 2016.a reostusuuringu kohaselt on raskemetallide sisalduse väärtused alla piirnormidele. Siiski, kui tekib olukord, kus visuaalse seire käigus tuvastatakse naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. Juhtumist teavitada Keskkonnaametit ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. Lennusadama muul paikneb sadama idapiiril ja kaitseb akvatooriumi kirde- ja idasuunaliste tuulte eest. Lennusadamat ümbritsev keskkond on tehislik (sadamad ja kaldarajatised) ning looduslik osa peaaegu puudub. Laevade liikumine on sage. Kaide valmimisel ei muutu mõju võrreldes olemasolevaga. Mõju on rannaprotsessidele on olematu, kuna väljakujunenud veereziimi kai pikendus (kai E) ei halvenda, kuna see ei sulge Lennusadama akvatooriumit. 1.3.1. mõju suurus Arvestades piirkonna elukeskkonna omapära ning tööde mahtu, ei oma kavandatav vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaelustikule ja taimestikule. Puuduvad rannalindude pesitsuspaigad, seetõttu puudub mõju linnustikule. Tegevuse lähiümbruses puuduvad kaitsealused loodusobjektid, mistõttu puudub ka mõju neile (sh Natura 2000 võrgustiku alale). Arvestades vee erikasutustööde iseloomu ja asjaoluga, et tegemist on inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga, ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale. Puudub vajadus vee erikasutuse järgse seire teostamiseks. 7 (9) 1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Arvestades, et taotleja taotleb luba aktiivselt kasutuses olevas sadamapiirkonnas, võib väita, et tööde mõju on lokaalne (tahkeid aineid paigutatakse sulundseina taha). Samuti on tegu juba muudetud keskkonnaga, kus toimub tahkete ainete (paekivi) paigutamine kaidele, ei süvendata ega tehta muid vee erikasutusega seotuid töid. Kavandatavatel töödel puudub oluline mõju piirkonna elanikkonnale ja elustikule. 1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal, arvestades, et tööde teostamiseks kasutatavad tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Muuli remontimise mõju kalastikule ja linnustikule on ebaoluline, sest puuduvad teadaolevad kudemis ja pesitsuspaigad. 1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Võimalikud häiringud vee kvaliteedis (vähene heljumi teke) on lühiajaline ning vee erikasutuse aegne ning tavapärane olukord taastub peale tööde teostamist. Vee erikasutuse mõju kokkuvõttes lokaalne ning lühiajaline. 1.3.5. mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vee erikasutustööd toimuvad Tallinna lahe kõige lõunapoolsemas lahepäras. Tegemist on sadama akvatooriumi alaga, kus sadamateenuseid osutatakse olenemata veesõiduki suurusest. Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud alaga, kus kaitstavaid loodusobjekte ega keskkonnakaitselist väärtust omavaid elemente ei ole. 1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Lennusadama piirkonnas ei ole teadaolevalt planeeritud teisi vee erikasutustöid. Seega olulise kumulatiivse mõju esinemine ei ole tõenäoline. 1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Vee erikasutustöödega ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule ja kalastikule, kui rakendatakse keskkonnaloaga seatud nõudeid ja tingimusi (vt p 1.4.) 8 (9) 1.4. Eelhinnangu järeldus Sihtasutus Eesti Meremuuseum taotluse kohaselt soovitakse teostada vee erikasutustöid Lennusadamas (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401). Planeeritakse rekonstrueerida olemasolevad kaid C ja D ning rajada uus kai E. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse merre allpool keskmist veetaset tahkeid aineid mahus 9950 m³. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Arvestades määruse nr 31 § 5 lg-ga 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg-st 8¹ ja veeseaduse § 193 lg 1 p-st 6, 8, 9 ja 12 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p-st 6 seatakse keskkonnaloale järgmised nõuded: 1.4.1. Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04-30.06). 1.4.2. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 1.4.3. Ehitustööd on lubatud teha, kui on täidetud järgmised tingimused: - tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s - laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m 1.4.4. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. 1.4.5. Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni 7.00. 1.4.6. Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1.4.1. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, kui rakendatakse loas ette antud tingimusi; 1.4.2. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule, kalastikule ja linnustikule kui jälgitakse vee erikasutusloas ette antud tingimusi; 1.4.3. Eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; 1.4.4. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 1.4.5. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Kai Ginter vee peaspetsialist keskkonnaosakond Kerli Pettai vee-elustiku spetsialist jahinduse ja vee-elustiku büroo 9 (9)