Kiri

EELNÕU EELHINNANG Eesti Sinitaristu OÜ (registrikood 16059875) esitas 20.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 3 alusel annab otsustaja 1 eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 punktile 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Kalakasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu aladele PV1 ja PV2. Planeeritavas avamerekalaskasvatuses on sööda tarbimise koguseks kummalgi alal planeeritud 2500 tonni aastas. Seega on tegemist intensiivkalakasvatusega ning koostada tuleb KMH eelhinnang. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete, Skepast ja Puhkim 12.03.2018 koostatud Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamise eelhinnangu ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse kirjeldus Eesti Sinitaristu OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis peamiselt tegeleb vikerforelli (Oncorhyncus mykiss) tootmisega inimtoiduks. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisega, milleks on merevesiviljelus. Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele vesiviljeluse aladele PV1 ja PV2 on arendaja planeerinud paigaldada kalasumbad, et arendada Eestis merevesiviljelust. Antud piirkonna on heaks kiitnud Hiiu maakonnaga piirnev merealaplaneering kui potentsiaalse vesiviljelusega tegelemise piirkonna. Nii alal PV1 kui ka PV2 on kalakasvatuse planeeritavaks suuruseks 1000m x1000m, kokku 1 000 000 m2 ehk 100 hektarit. Seega on kahe ala peale kokku kavakasvatuse suuruseks 200 hektarit, kuhu on kokku kavas paigutada kuni 32 sumpa (16+16). Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade eeldatava koguarvu järgi 36 273,28 m2. Sumpade veealuste osade maht: 217 639,68 m3.  EELNÕU Sumbad paigaldatakse merepiirist kuni 7 m sügavusele ning need ulatuvad üle merepiiri kuni 3 m. Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba raamide 9 ankurdamissüsteemid, poid ja signaaltuled ja -andurid. Kompleksi kuuluvad veel söödapraamid ning kalalaevad. Sumbad on planeeritud taotluse esitamise hetkel planeeritud ühes suuruses. Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 38 m ja perimeeter orienteeruvalt 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale täpse kasvatuskoha ja võimaliku kasvatusmahu selgumist. Sump viiakse kasvatuskohta järgmiselt: sump kinnitatakse töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika ja sügisel Lehtma sadamasse realiseerimisse. Igasse sumpa lastakse kevadel umbes 45 000-50 000 väikest kala, millest hooaja lõpuks on eluskala mass 155 t sumba kohta. Sumbakottide tõmbetugevus on 96-122 kg. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kavandatav aastane sööda kasutamise kogus on PV1 alal kuni 2500t/aastas ja PV2 alal kuni 2500t/aastas. Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt roogituna 3kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre lasta 2-aastased kalad suurusega ligi 600 g. Ettekasvatatud kalad tulevad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist. Kalade kasvatamine Eesti rannikuvetes saab alata sõltuvalt ilmastikuoludest kevadel aprillis või mais. Kasvatushooaeg lõppeb oktoobris ja kalade realiseerimine toimub detsembrini. Ehk siis koormatav ala on kasutuses maksimaalselt aprillist detsembrini. Kalade söötmine toimub vastava söödapraamiga, mille mahutatavus on kuni 240 t. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust, seeläbi vähendatakse koormust keskkonnale. Lisaks on võimalik soetada kalalaev, millega oluliselt lihtsustub kalade väljavõtmine, uimastamine, verestutamine ja jahutamine otse sumba kõrval. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud protseduurid tehakse ära juba laevas. Laev on kui mobiilne tootmisüksus, mida on võimalik sõidutada erinevatesse kohtadesse analoogse teenuse osutamiseks. 1.2.Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku  EELNÕU planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • miiniohu vältimiseks tuleb läbi viia võimalik miiniohu välja selgitamine planeeritud vesiviljeluse alad PV2 ja PV4; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Eesti Sinitaristu OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike) • Rohemajandus. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava1 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Kavandatava kalakasvatuse ala (ala 1 ja ala 2) kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV – Läänesaarte avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6–7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund on kesine ja veekogumite koondseisundi tabeli alusel on veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks toitainete suur kontsentratsioon vees. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisundi eesmärgiks on seatud kesine, milleni veemajanduskava kohaselt loodetakse jõuda 2027. aastaks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa välistada mõju Hiiu madala 1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargidtegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021  EELNÕU rannikuveekogumile. Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju Hiiu madala rannikuveekogumi seisundile. 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Kavandatava tegevusega ei ole ette näha loodusressursside kasutamist va meri. Põhiline energiakasutus tuleneb söödapraami kasutamisest. Samuti tekitab söödapraam müra ja vibratsiooni, kuid eeldatavalt ei häiri see elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Praamidel tekkiv reovesi tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.4 Energiakasutus Arendaja antud info kohaselt on kalakasvatuses planeeritud kasutada energiat peletite ning erinevate andurite töös hoidmiseks. Energiaallikana on kavas kasutada päikeseenergiat. 1.5 Heide vette ja pinnasesse, õhusaaste, müra Avamere kalakasvatuse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Hiiu merealal puuduvad täpsemad keskkonnauuringud, seega on kalakasvatusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega, kuid iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust.2 Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Ebameeldiva lõhnana võib esineda 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinn  EELNÕU loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad praamid sõidavad piirkiirusega, võib lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille mõju võib pidada väheoluliseks. Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha. 1.6 Avariiolukordade esinemine, suurõnnetuste oht Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Projekti eelistatud asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Alad on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobivad alad (PV1 ja PV2). Avamere kalakasvatuse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kalakasvatuseks. Kavandatud kalakasvatus koosneb kahest alast ning asub avameres. 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV1 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Natura 2000 alad, Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala (umbes 300 m) ning kaugemal, umbes 6 km kaugusel Tareste loodusala.  EELNÕU PV2 ala mõjupiirkonnas ega vahetus läheduses ei leidu Natura 2000 loodus- ega linnualasid. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Hiiu madala loodusala (kavandatavast kalakasvatusest umbes 3 km kaugusel), Paope loodusala (kavandatava kalakasvatuse asukohast umbes 7 km km kaugusel), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (kavandatava kalakasvatuse asukohast umbes 6 km kaugusel) ja Kõrgesaare-Mudaste linnuala (kavandatava kalakasvatuse asukohast umbes 6 km kaugusel). Väinamere linnuala (EE0040001), maismaa üldpindala 48720,6 ha, veeosa üldpindala 223995 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Tareste loodusala (EE0040124), maismaa pindala on 204,5 ha, veeosa on 250,4 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080). Väinamere loodusala (EE0040002), maismaa pindala on 44214,9 ha, mereosa pindala 209242,7 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud  EELNÕU (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Hiiu madala loodusala (EE0040129), veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Paope loodusala (EE0040112), maismaaosa pindala 634 ha, veeosa 1609,3 ha. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EE0040122), maismaa pindala on 1261,8 ha, veeosa pindala 1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130), maismaa pindala on 1879,3 ha, veeosa pindala 1638,3 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt, on soopart e. pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsklagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).  EELNÕU TÜ Mereinstituut viis 2008. aastal läbi seireuuringu, mille tulemustest selgus, et piirkonnas esineb valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala, kammeljast, siiga, nolgust, kilu, tuulehaug, lõhi. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine. Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja ja võldase kohta. Tegemist on liivamadalaga. Luidja lahes asub ka üks väheseid toimivatest siia koelmutest. Kavandatav kalakasvatus võib tõenäoliselt mõju avaldada siia kudemisaladele. Kuna siig kuulub looduskaitse II kategooria alla, siis on selle liigi elu-ja kudealade säilitamine suure tähtsusega. Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi. See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib mõjutada negatiivselt põhja eluviisilisikalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kalakasvatuse asukohas. Eeldatavat võib alal liikuda hallhüljes. Hallhüljes kuulub III kaitsekategooriasse ning on kaitstav ka loodusdirektiivi (II ja V lisa) alusel. Hallhüljeste kaitse tegevuskava kohaselt kavandatava kalakasvatuse piirkonda hallhüljeste lesilaid ei jää. Kindlasti läbivad hallhülged alasid rännetel ning külmade talvede korral kasutavad alasid jääl poegimiseks. Viigerhüljeste esinemine aladel on ilmselt seotud eeskätt nende toitumisrännetega aga ka populatsioonide vaheliste rännetega. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustistnovembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki. Kavandatava kalakasvatusega võivad olla mõjutatud kolm hoiuala: Väinamere hoiuala (Hiiu), Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala. Mõjutatud võivad olla ka Paope looduskaitseala ja Tareste maastikukaitseala. Maa-ameti kaardirakenduse alusel asuvad kavandatava tegevuse PV2 ala lähistel arheoloogiamälestised (laevavrakid) – nimetu (registrinumber 27878) ja "Aid" (registrinumber 27877) ca 2,5 km kaugusel. Lisaks paiknevad Hiiumaa lähistel mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kalakasvatuse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset  EELNÕU mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 3. Natura 2000 eelhindamine Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eelhindamise käigus on hinnatud mõjusid Hiiu maakonna merealal asuvatele loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele, mis on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks. Hiiumaa merealal asuvad järgmised loodusdirektiivis 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüübid, millele planeeringuga kavandatavad tegevused võivad mõju avaldada: • 1110 liivamadalad; • 1140 pagurannad; • 1150* rannikulõukad; • 1160 laiad madalad lahed; • 1170 karid. Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liikidest jäävad planeeritavate tegevuste mõjualasse hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica) ja võldas (Cottus gobio). Planeeritavate tegevuste potentsiaalsesse mõjualasse jäävad järgmised loodusalad ja loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid ning liigid: • Väinamere loodusala: elupaigatüübid – 1110, 1140, 1160 ja 1170; imetajad – hallhüljes ja viigerhüljes; kalad – jõesilm ja võldas; • Vanamõisa loodusala: elupaigatüübid – 1140, 1150* ja 1160; • Raudrahu loodusala: elupaigatüüp – 1170; imetaja – hallhüljes; • Klaasrahu loodusala: elupaigatüüp – 1170; imetaja – hallhüljes; • Paope loodusala: elupaigatüübid – 1140, 1150* ja 1160; • Kõrgessaare-Mudaste loodusala: elupaigatüübid – 1150* ja 1160; • Hiiu madala loodusala: elupaigatüüp – 1170; • Tareste loodusala: elupaigatüübid – 1140, 1150* ja 1160. Vesiviljelusalade puhul käsitleti neid alasid, millest tingitud mõju on kõige tõenäolisem lähedal asuvatele loodusaladele. Tegelikult vaatamata vesiviljelusala asukohast, sellest kaasnev mõju kasvatavate liikide põgenemise juhul võib ulatuda kogu Hiiumaa ümber asuvale merealale ning ka sellest väljapoole. Hetkel peaaegu puuduvad mingid andmed Hiiumaa merealale planeeritavate vesiviljeluste kohta, mille tõttu tegevuse mõjude põhjalikum hindamine on raskendatud. 3.1 Mõjud loodusaladele Loodusalade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et mõningane negatiivne mõju loodusaladele ja nende kaitse-eesmärkidele võib kaasneda mitme planeeritava tegevuse elluviimisega. Kavandatavate tegevuste mõjud võivad kaasneda nii ehitus- kui ka ekspluateerimisetapi käigus. Negatiivne mõju võib kaasneda Väinamere loodusala mereelupaigatüüpidele ja/või mereliikidele Hiiumaa ja Vormsi vahel kavandatava kaabliühenduse, vesiviljelusala PV1 ja uputusala PU5 rajamise puhul. Nende tegevustega kaasnevate mõjude hindamine vajab Natura asjakohast hindamist. Natura 2000 asjakohast hindamist on tarvis läbi viia ka vesiviljelusaladel PV2 ja PV4. Kumulatiivse mõju teke Hiiu madala elupaikadele on võimalik üheaegsel tuulepargi PT3 ja PT5 rajamisel ja vesiviljelusala PV2 arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Mõju vajab täiendavat hindamist. Täpsemalt on loodusalade mõju hindamist kirjeldatud KSH aruande tabelis 5.1 lk 179-190.  EELNÕU Lisaks on TTJA-le esitatud samasse piirkonda teine kalakasvatuse taotlus. Kasvatuse ehitamine ei ole eelhinnangu koostamise ajaks realiseerunud, kuid kumulatiivse mõju puhul tuleb arvestada võimalusega, et piirkonda kavandatakse ka teist kalakasvatust, mis võib samuti toitainete hulka meres tõsta. 3.2 Mõjud linnualadele Linnualade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et puuduliku andmestiku tõttu ei ole võimalik anda lõpphinnangut kavandavate tegevustega kaasnevate mõjude kohta. Linnualade kaitseeesmärgiks olevatele liikidele võib kaasneda vesiviljelusalade loomisega linnualale territooriumile (PV1) või selle vahetusse lähedusse (PV2 ja PV4), mis võib halvendada vee kvaliteeti linnualal ja seeläbi mõjutada seal toituvaid linde. Veeliiklusalade kasutamine toob meres toituvatele lindudele kaasa suurenenud õlireostuse ohu ning häirimise, millest esimene kujutab endast potentsiaalset ohtu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning on eriti ohtlik talvisel perioodil. Ka häirimise mõju suureneb talvel, kui laevad liiguvad vaid jäävabadel aladel, kuhu kontsentreeruvad ka toituvad linnud. Samas vähendab laevaliikluse suunamine kindlatele veeliiklusaladele õnnetuste toimumise tõenäosust ja seeläbi ka naftaproduktide reostuse tekke tõenäosust. Lisaks on linnualade piiresse kavandatud vaid väikelaevadele mõeldud veeliiklusalad (v.a Selgrahu püsielupaiga loodeosa läbiv veeliiklusala). Seetõttu on edaspidistes etappides vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine järgnevate tegevuste juures: vesiviljelusalad PV1, PV2 ja PV4. Kumuleeruvate mõjude vähendamiseks tuleb Natura asjakohastes hindamistes kaaluda järgmiste meetmete rakendamist: • Tuulepargi (PT1) rajamisel vältida ehitustehnika liikumist Selgrahu hallhüljeste püsielupaigas. • Koosmõju vältimiseks tuleb teostada Tareste lahe kaadamisalale materjalide uputamist ja vesiviljelusala PV1 ehitustöid erineval ajal. • Vältida merekaabli paigaldustöid Hari kurgus hüljeste sigimis- ja karvavahetusperioodil (veebruarist juunini). Kumulatiivse mõju teke on võimalik tuulepargi PT3 või PT5 samaaegsel ehitamisel vesiviljelusalaga PV2 või PT1 ehitamine samaaegselt PV1-ga. Selle tulemusel võib veekvaliteet vastavalt Luidja või Tareste lahes halveneda ning mõjutada Kõrgessaare-Mudaste või Väinamere linnualal toituvaid ja kaitse-eesmärgiks olevaid linde, näiteks aul, sõtkas, hahk jne. Mõjude vältimiseks peab välistama vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamise lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Kalakasvatuse võimalik mõju meres asuvatele Natura aladele võib avalduda läbi mere veekvaliteedi muutuse ja seeläbi avaldada mõju mereelustikule. Eelhinnangu koostamisel ei saa välistada mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnuale ning tuleb läbi viia Natura hindamine. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. Kalakasvatuse tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Kuna ei ole teada täpselt kavandatava avamere kalakasvatuse reostuskoormust ning mõju suurust ja selle tulemusel ka mõju Natura 2000 aladele, siis TTJA hinnangul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning Natura asjakohane hindamine, mis näitab, kas ebasoodne mõju Natura aladele avaldub või mitte ja millises ulatuses.  EELNÕU 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kalakasvatuse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti kevadel. Piiriülest mõju kalakasvatuse rajamisega ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja vesiviljelusalade arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Lisaks tuuleparkide arendamisele, on samasse piirkonda esitatud ka teine hoonestusloa taotlus kalakasvatuse rajamiseks, mis eelkõige võib realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegset teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Planeeritav kalakasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. 5. Järeldus Eesti Sinitaristu OÜ kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Olemasoleva teabe põhjal ei saa välistada kavandatava tegevuse mõju Hiiu madala rannikuveekogumile mistõttu on vajalik hinnata mõju Hiiu madala rannikuveekogumi seisundile. Kalakasvatuse ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, kuid eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale ning arvesse võtta ka samasse piirkonda planeeritava kalakasvatuse võimalikke kumuleeruvaid mõjusid. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Müra ja vibratsiooni võib esineda ehituse ajal ning laevade kasutamisel, kuid eeldatavalt on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus  EELNÕU läbi kaaluda. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Ei saa välistada mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnuale, mistõttu tuleb läbi viia Natura hindamine. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. Kavandatava kalakasvatuse alal suureneb orgaaniliste jäätmete settimine, mille tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapniku tase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja mitme vesiviljelusala arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teada. Kalakasvatuse rajamise sotsiaalse mõju ruumiline ulatus on suur, sest loob juurde töökohti. Seega kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Kokkuvõttes leiab TTJA, et kuna hoonestusloa taotlusmaterjalide põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000 aladele, on keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine põhjendatud.  Tehnilise Järelvalve Amet 20.10.2020 Endla 10A, Tallinn E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Käesolevaga esitab Eesti Sinitaristu OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse Hiiumaast kirde- (PV1) ja loode (PV2) suunal asuva Eesti rannikuvette kalakasvatuse rajamiseks ja arendamiseks (kaardid ja koordinaadid lisatud taotlusele). Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses §218 sätestatud nõuetele. Taotlusele on lisatud planeeritud kalakasvatuse asukohaplaan, mõõdud, koordinaadid ning teised Veeseaduses nõutud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Planeeritav avamere kalakasvatus ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes, kuna kalakasvatuse rajamine ei kuulu eelpoolnimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Planeeritud kalakasvatuse puhul tuleb loa andjal kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust. Vastavalt Vabariigi valitsuse määruse nr 224: “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” §9 p 10 tuleb KMH eelhinnang anda, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Eesti Sinitaristu OÜ planeerib avamere kalakasvatust, mis kasutab aastas ühes asukohas ligi 2500 tonni sööta. Edasise protsessi käigus (mh keskkonnamõjude eeluuring ja -hinnang) täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ja nende täpsed mõõdud. Taotleja esitab peale keskkonnamõjude hindamise teostamist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused erinevad hetkel teadaolevast ning seadusandlus ei ole vahepeal muutunud ja/või keskkonnamõjude hindamise uuring ei ole antud tegevuse puhul enam nõutav. 1  1. Üldinfo 1.1. Arendaja taust Eesti Sinitaristu OÜ (registrikood: 16059875) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis peamiselt tegeleb vikerforelli (Oncorhyncus mykiss) tootmisega inimtoiduks. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisega, milleks on merevesiviljelus. Eesti Sinitaristu OÜ omanik on Direct Consulting AS, mis on registreeritud Nasdaq CSD SE- s. Ettevõte on Eesti kapitalil põhinev aktsiaselts, mis loodi 1999a. AS Direct Consulting on emafirma, asukohaga Tallinnas, mille põhitegevuseks on kinnisvara haldus, sadamateenuste osutamine ning temale kuuluvate tütar- ja sidusettevõtjate töö koordineerimine. Kontserni kuulub 7 tütarettevõtet ja 11 sidusettevõtet, mille põhitegevus on seotud kalanduse ja kinnisvaraarendusega. Tütarettevõte AS Hiiu Kalur asub Hiiumaal ja selle põhitegevuseks on räime ja kilu püük Läänemerest, laevade remont ja püüniste ehitus ja remont. Teise tütarettevõte- AS Veere Sadam- põhitegevus toimub Saaremaal, kus firma osutab sadamateenuseid kala- ja kaubalaevadele. Kuus tütarettevõtjat: OÜ Ülemiste Ärimaja, OÜ Tallinna Lihatööstus, OÜ Halduslahendused, OÜ Tigerfish Assets, OÜ Vesilahendused, Subholding OÜ, asuvad Tallinnas ja tegelevad erinevate kinnisvara arendus- ja haldusprojektidega. AS Direct Consultingu osanik ja juhatuse liige Toomas Kõuhkna, kes omab pikaajalist kogemust kalandussektoris ning on seotud järgnevate merendusvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega: Hiiu Kalur AS, Läätsa Kalatööstus AS, Veere Sadam AS, Soome Kala OÜ, Vähilakk OÜ, Tallinna Lihatööstus OÜ, Avamere Kalakasvatus OÜ, Kajax Fishexport AS. Lisaks on ta Eesti Kalaliidu nõukogu esimees ja Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu asutajaliige ja nõukogu esimees. Eesti Sinitaristu OÜ’d juhib igapäevaselt Georg Linkov, kes omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning läbi Hiiumere Farm OÜ on ta Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu asutajaliige ja juhatuse liige. Samuti omab rannakaluri 4 kutsetaset ning kalapüügiluba Hiiumaa rannikuvetes kala püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. 2  1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinine majandus aitab kasutada olemasolevat ressurssi kauem ja rohkem, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse, seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust. Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Kahjuks täna Euroopa Liit impordib rohkem kui 60% oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Vesiviljelusega tegelemine parandab taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimist märkimisväärselt ning võimaldab Eesti inimestel tarbida toiduks Eesti kala. 1.3.Vajalikud load Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale teadaolevalt vajalik järgmiste tegevuslubade saamine: 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres kalakasvatamiseks mõeldud sumpa ankurdada merepõhja ehk siis tegemist saab olema põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Loa väljastab Tehnilise Järelvalve Amet. Veeseaduse §22 prim 7 lõike 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise ja vastavalt ehitusseadustiku § 107 lõike 2 kohaselt annab ühtlasi ka ehitusloa avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele. Hoonestusluba kehtib vastavalt veeseaduse §22 prim 11 lõikele üks 50 aastat ja ehitise ehitamiseks ehitusluba vastavalt ehitusseadustiku §109 lõikest kolm 10 aastat. 1.3.2. Vee erikasutusluba kalakasvatuseks mõeldud sumba paigaldamiseks merre – tõend, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta. Merre kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, kes teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. 3  1.3.3. Kala kasvatamiseks vajalik vee erikasutusluba- seda väljastab Keskkonnaamet. Olenevalt vee erikasutusliigist, on loa menetlemisse kaasatud ka Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsus. Vee erikasutusload on tähtajatud. 1.3.4. Kasutusluba- kohustus igale püstitamisele järgnevalt taotleda kasutusluba. Kasutusloa väljaandjaks on Tehnilise Järelvalve Amet. 1.3.5. Kalapüügiluba- kui vikerforelli kui võõrliigi väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (nö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba. 2. Ehitise kasutamise otstarve Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele vesiviljeluse aladele PV1 ja PV2 on arendaja planeerinud paigaldada kalasumbad, et arendada Eestis merevesiviljelust. Antud piirkonna on heaks kiitnud Hiiu maakonnaga piirnev merealaplaneering kui potentsiaalse vesiviljelusega tegelemise piirkonna. Alad on näidatud täpsemalt ära joonisel 1. 4 Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis Joonisel 2 on võimalik näha arendaja poolt taotletav ala PV1 ja PV2 ala sees. 5 Joonis 2: Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala Visuaalselt saame näha jooniselt, kuidas näeb välja planeeritav avamere kalakasvatus. Joonis 3: avamere kasvatuse näide (allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we- do/technical-advisory) 6  3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Alal PV1 Kalakasvatuse planeeritav suurus on 1000mx1000m, kokku 1 000 000m2 ehk 100 hektarit. Joonis 4: merevesiviljeluseks ettenähtud PV1 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala. Alal PV2 Kalakasvatuse planeeritav suurus on 1000x1000m, kokku 1 000 000m2 ehk 100 hektarit. 7 Joonis 5: merevesiviljeluseks ettenähtud PV2 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala. Aladel PV1 ja PV2 kasutatakse sumpade puhul ruutpaigutust. Kokku on kahel alal kasutuses 2 000 000m2 suurune ala ja neile paigutatakse kokku 32 sumpa. Täpne alade suurus sõltub sumpade suurusest, mis edasiste uuringute tulemuste käigus võib täpsustuda. Vajadusel on võimalik kasutada teist mõõtu sumpasid. Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade eeldatava koguarvu järgi 36 273,28m2. Sumpade veealuste osade maht: 217 639,68m3. 3.1.Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Ehitisteks koormataval alal on ankrutega merepõhja kinnitatud sumbad, mida kahe piirkonna peale on 32 (16 sumpa ühes piirkonnas). Sumbad paigaldatakse merepiirist kuni 7 meetri sügavusele ning ulatuvad üle merepiiri kuni 3 meetrit. Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba raamide 8 ankurdamissüsteemid, poid ja signaaltuled ja -andurid. Sinna kompleksi kuuluvad veel söödapraamid ning kalalaevad. Sumbad on planeeritud hetkel ühes suuruses, sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 38m ja perimeeter orienteeruvalt 120m. Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 1133,54m2 ja vee alla jääva osa suurus 7934,78m3, kui vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale täpse kasvatuskoha ja võimaliku kasvatusmahu selgumist. Sump viiakse kasvatuskohta järgmiselt: sump kinnitatakse töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika ja sügisel Lehtma sadamasse realiseerimisse. Igasse sumpa lastakse kevadel umbes 45 000-50 000 väikest kala, millest hooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Sumbakottide tõmbetugevus on 96-122kg. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kavandatav aastane sööda kasutamise kogus on PV1 alal kuni 2500t/aastas ja PV2 alal kuni 2500t/aastas. Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt roogituna 3kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre lasta 2-aastased kalad suurusega ligi 600g. Ettekasvatatud kalad tulevad Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist. Kalade kasvatamine Eesti rannikuvetes saab alata sõltuvalt ilmastikuoludest kevadel aprillis või mais. Kasvatushooaeg lõppeb oktoobris ja kalade realiseerimine toimub detsembrini. Ehk siis koormatav ala on kasutuses maksimaalselt aprillist detsembrini. Kalade söötmine toimub vastava söödapraamiga, mille mahutatavus on kuni 240 tonni. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust, seeläbi vähendatakse koormust keskkonnale. Lisaks 5 000t kalakasvatuse korral on võimalik soetada kalalaev, millega oluliselt lihtsustub kalade väljavõtmine, uimastamine, verestutamine ja jahutamine otse sumba kõrval. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud protseduurid tehakse ära juba laevas. Laev on kui mobiilne tootmisüksus, mida on võimalik sõidutada erinevatesse kohtadesse analoogse teenuse osutamiseks. 9 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites PV1 1 2 3 4 X6545448,2 X6546448,2 X6546448,2 X6545448,2 Y430808,5 Y430808,5 Y431808,5 Y431808,5 Tabel 1: Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid alal PV1 Kalakasvatuse planeeritav suurus alal PV1 on 1000mx1000m, kokku 1 000 000m2 ehk 100 hektarit. PV2 1 2 3 4 X6549833,1 X6549833,1 X6548833,1 X6548833,1 Y406976,9 Y407976,9 Y407976,9 Y406976,9 Tabel 2: Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid alal PV2 Kalakasvatuse planeeritav suurus alal PV2 on 1000x1000m, kokku 1 000 000m2 ehk 100 hektarit. Kokku on kahel alal kasutuses 2 000 000m2 suurune ala ja neile paigutatakse kokku 32 sumpa, millega koormatakse kuni 4 hektrari suurune mereala. Täpne alade suurus sõltub sumpade suurusest, mis edasiste uuringute tulemuste käigus võib täpsustuda. Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade eeldatava koguarvu järgi 36 273,28m2. Sumpade veealuste osade maht: 217 639,68m3. Sumpade täpne asukoht ja paigutus ja suurused sõltuvad uuringu tulemustest. Seetõttu võib planeeringu käigus tekkida alade kasutuselevõtus muudatusi. 5. Selle uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha 10 Enne hoonestusloa andmist on loa andjal kohustus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõige 2 kohaselt anda eelhinnang selle kohta, kas tegevustel on oluline keskkonnamõju või mitte. Meres sumpades kala kasvatamine on määratletav §6 lõige 2 punktis 1 (kalamajandus) ja punktis 18 (vee erikasutus) märgitud tegevuste alla ning seetõttu tuleb otsustajal anda eelhinnang keskkonnamõjude olulisuse kohta. Vabariigi Valitsuse määruse tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnag, täpsustatud loetelu §9 punkt 10 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kalamajanduse valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui rajatakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutav intensiivkalakasvatus. Kuna arendaja planeeritav maht ületab 200 tonni sööta aastas, siis peab loa andja tegema keskkonnamõjude kohta eelhinnangu. Kui loa andja eelhinnang ütleb, et vajalik on teostada keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja see saab olema arendaja kohustus, siis arendaja peab seda tegema. Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi ei vii. Juhul kui samal vesiviljelusalal on veel arendajaid, siis on võimalus uuringuid läbi viia ühiselt ning seeläbi erinevate uuringutega seotud kulusid jaotada erinevate arendajate vahel lähtudes majanduslikust otstarbekusest. 6. Hoonestusloa taotletav kestus Hoonestusluba taotletakse 50.-aastaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Georg Linkov Juhatuse liige +372 56483 426 [email protected] Eesti Sinitaristu OÜ 11  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Lennuamet [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected]  Nimekiri 13.11.2020 nr 16-7/20-15093-002 Hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 – 229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Eesti Sinitaristu OÜ (registrikood 16059875) esitas 20.10.2020 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatusega. Taotluse alusel kavandatakse kalakasvatust Hiiumaast kirde ja loode suunas kahele alale, mis on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud vastavalt PV1 ja PV2. Taotlus on lisatud käesolevale kirjale manusena. Taotluse kohaselt kavandab taotleja Hiiumaa lähistele kahte kalakasvatuse ala, kogupindalaga 200 ha. Kokku on kavas aladele paigutada 32 kalasumpa, milles planeeritakse kasvatada vikerforelli. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodule, edastame Eesti Sinitaristu OÜ 20.10.2020 esitatud hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lõikes 7 toodud tingimusi. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: Hoonestusloa taotlus Eelhinnang Adressaatide nimekiri Liis Piper 6672151 [email protected]