Viru Ringkonnaprokuratuur · 17. november 2011
Sisu (failidest)
VIRU RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16.11.2011 Rakveres
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Aita Ploom
Kriminaalasja number: nr 11240103676
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: T. V.
25.07.2011 alustati esitatud teate alusel kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel selles, et
16.07.2011 kella 18.00 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudus Pargi tn 2 maja köögis lõi T. V.
oma tütrele Mireli Välile /ik. 60609015213 / rihmaga korduvalt kehasse, tekitades lapsele füüsilist
valu.
Kriminaalasja menetlemisel selgus, et 16.07.2011 läks T. V. oma ema Rita Igo elukohta, Tudus
Pargi tn 2, et viia sealt koju Rakverre oma tütar Mireli Väli, kes oli juba käesoleva aasta juunikuu
algusest elanud Tudus vanaema Rita Igo juures. Kui T. V. Tudusse oma ema elukohta jõudis, siis
Rita Igot kodus ei olnud, ta oli mehega koos Rakverre sõitnud. Kodus olid ainult Rita Igo lapsed 12
aastane Sirelin ja 8 aastane Kaarina ning T. V. tütar Mireli. Lastele meeldis omapäi kodus olla ja
Mireli ei tahtnud oma ema T. V. Tudust ära minna. T.V. käskis Mirelil korduvalt riidesse panna,
aga laps viskas end pikali maha ja ei kuulanud T. V. käsku. Tütar Mireli selline sõnakuulmatus
ärritas T. V. ja ta võttis jalas olevate pükste pealt rihma ning lõi sellega tütart mõned korrad, löögid
tabasid lapse alakeha. T.V. sõnul oli see pehme rihm ja lapse kehale löömisest mingeid jälgi ei
jäänud, kuid natuke haiget võis laps saada. Mireli nuttis. T. V. arvates ei nutnud laps mitte valu
pärast, vaid pigem seetõttu, et peab teiste laste juurest ära minema. Mireli rihmaga löömist nägid
pealt Rita Igo lapsed 12-aastane Sirelin ja 8-aastane Kaarina, kes rääkisid sellest ka oma emale Rita
Igole. T. V. tunnistab toimepandut ja kahetseb ning lubab, et enam ta last füüsiliselt ei karista. T. V.
sõnul on Mireli üldiselt hea ja sõnakuulelik laps, teda ei ole vajagi karistada.
Kriminaalasja menetlemisel selgus, et T. V. perekonna ja tema ema Rita Igo perekonna
omavahelised suhted on konfliktsed ja pingelised, mistõttu tuleb mõlema poole ütlustesse suhtuda
kriitiliselt. Nii R. Igo kui ka T. V. on korduvalt vastastikuste süüdistustega pöördunud
lastekaitsespetsialisti ja politsei poole.
Kriminaalasja menetlemisel lasteaia direktor teatas, et alates 10.jaanuarist 2011 käib Mireli Väli
Rakveres lasteaias Kungla. Haiguste tõttu on ta tihti ka puudunud, tõsisem haigus oli neeruvaagna
põletik. Lasteaias viibimise ajal ei ole rühma õpetajad Mireli juures füüsilise vägivalla või
väärkohtlemise ilminguid märganud. Kevadise arenguvestluse käigus, millest võttis osa ka lapse
ema T. V., selgus, et pere on Jehoova tunnistajate usku ning nende peres on seatud ranged
käitumisreeglid. Lasteaias ei ole Mireli kordagi oma jutus vanavanematest rääkinud.
Mireli T.V. viibis ajavahemikul 10.08.2011 – 29.08.2011 Psühhiaatriakliinikus statsionaarsel
uuringul, kus tema vaimses tegevuses häireid ei avaldunud. Laps oli rõõmsameelne ja mänguline
ning väga iseseisev, raviarsti sõnul lapse käitumises ei ilmne liigset keskendumist vägivallale ja
karistamisele. Statsionaarse jälgimise põhjal ei saa järeldada, et kontakt ema ja lapse vahel oleks
häiritud. Ema tunnistas lapsele rihma andmist ka raviarstile.
Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on alus süüdistada T. V. oma lapse kehalises
väärkohtlemises, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes oma
lapse Mireli Väli rihmaga korduvas löömises ja talle valu põhjustamises.
KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo eest näeb seaduseandja ette rahalise karistuse või kuni
kolmeaastase vangistuse.
T. V. tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb, et lapse suhtes süüteo toime pani ning
lubab, et edaspidi ta last ei löö.
Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Kai Parkja on esitanud kriminaalasja juurde T. V.
perekonna iseloomustuse, millest nähtub, et laps Mireli Väli elab koos ema T. V ja võõrasisa Margo
Väli ning noorema õe 1-aastase Mia-Maribeliga. Peres mõlemad täiskasvanud on töötud. Perekond
saab toimetulekutoetust. T. V. püüab suvel lisaraha teenida marjade ja seente korjamise ning
müümisega.
T. V. on varem kriminaalkorras karistamata, tema käitumises on KarS § 57 sätestatud karistust
kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine ja kahetsus.
T. V. õpib Rakveres Täiskasvanute Gümnaasiumis, mistõttu tema vaba aeg on piiratud, kuid ta on
nõus tegema ka üldkasulikku tööd ning on arvamusel, et vaatamata õppimisele ja kahe väikese
lapse kasvatamisele jõuab ta teha ära ka määratavad üldkasuliku töö tunnid. Pere majandusliku
olukorra tõttu ei ole otstarbekas kohaldada T. V.-le rahalist mõjutusvahendit.
Kriminaalmenetluse esemeks on antud juhul teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, isiku süü ei ole suur, kuriteoga ei tekitatud
rasket tagajärge - seega kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. T.V. on
toimunust vajalikud järeldused teinud, tema suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ei ole
käesoleva kaasuse asjaoludel ühiskonna huvides, teda saab õiguskuulekale käitumisele mõjutada
kergemate mõjutusvahenditega. Jätkuvalt jälgivad laste kasvatamise olukorda T. V. perekonnas
Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialistid.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11240103676 menetlus.
2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
T. V. teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata 16.04.2012.a.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
3. Tõkendi tühistamine: tühistada tõkend – elukohast lahkumise keeld.
4. Asitõendid : puuduvad.
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kuriteoteate esitanud isikule, lastekaitsespetsialistile, kahtlustatavale või süüdistatavale ning
tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale.
8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
9. Lihtsustatud (põhistamata) määruse puhul on kannatanul õigus esitada kümne päeva jooksul
alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva
jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
Aita Ploom
Olen kohustusega nõus ja kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse:
(nimi ja allkiri)
Minule on selgitatud KrMS § 202 lg 6,7 sätestatud prokuratuuri õigust uuendada kriminaalmenetlus
määrusega, kui ma ei täida mulle pandud kohustust:
(nimi ja allkiri)