dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11240103676 lõpetamise määrus

Viru Ringkonnaprokuratuur · 17. november 2011
Viit
-
Registreeritud
17. november 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 II poolaasta
Toimik
0-0
Vastutaja
Pirika Eimre (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Viru piirkondlik talitus, Jõhvi)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11240103676 lõpetamise määrus (Ploom).pdf155 KB

Sisu (failidest)

VIRU RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.11.2011 Rakveres Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Aita Ploom Kriminaalasja number: nr 11240103676 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: T. V. 25.07.2011 alustati esitatud teate alusel kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel selles, et 16.07.2011 kella 18.00 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudus Pargi tn 2 maja köögis lõi T. V. oma tütrele Mireli Välile /ik. 60609015213 / rihmaga korduvalt kehasse, tekitades lapsele füüsilist valu. Kriminaalasja menetlemisel selgus, et 16.07.2011 läks T. V. oma ema Rita Igo elukohta, Tudus Pargi tn 2, et viia sealt koju Rakverre oma tütar Mireli Väli, kes oli juba käesoleva aasta juunikuu algusest elanud Tudus vanaema Rita Igo juures. Kui T. V. Tudusse oma ema elukohta jõudis, siis Rita Igot kodus ei olnud, ta oli mehega koos Rakverre sõitnud. Kodus olid ainult Rita Igo lapsed 12 aastane Sirelin ja 8 aastane Kaarina ning T. V. tütar Mireli. Lastele meeldis omapäi kodus olla ja Mireli ei tahtnud oma ema T. V. Tudust ära minna. T.V. käskis Mirelil korduvalt riidesse panna, aga laps viskas end pikali maha ja ei kuulanud T. V. käsku. Tütar Mireli selline sõnakuulmatus ärritas T. V. ja ta võttis jalas olevate pükste pealt rihma ning lõi sellega tütart mõned korrad, löögid tabasid lapse alakeha. T.V. sõnul oli see pehme rihm ja lapse kehale löömisest mingeid jälgi ei jäänud, kuid natuke haiget võis laps saada. Mireli nuttis. T. V. arvates ei nutnud laps mitte valu pärast, vaid pigem seetõttu, et peab teiste laste juurest ära minema. Mireli rihmaga löömist nägid pealt Rita Igo lapsed 12-aastane Sirelin ja 8-aastane Kaarina, kes rääkisid sellest ka oma emale Rita Igole. T. V. tunnistab toimepandut ja kahetseb ning lubab, et enam ta last füüsiliselt ei karista. T. V. sõnul on Mireli üldiselt hea ja sõnakuulelik laps, teda ei ole vajagi karistada. Kriminaalasja menetlemisel selgus, et T. V. perekonna ja tema ema Rita Igo perekonna omavahelised suhted on konfliktsed ja pingelised, mistõttu tuleb mõlema poole ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Nii R. Igo kui ka T. V. on korduvalt vastastikuste süüdistustega pöördunud lastekaitsespetsialisti ja politsei poole. Kriminaalasja menetlemisel lasteaia direktor teatas, et alates 10.jaanuarist 2011 käib Mireli Väli Rakveres lasteaias Kungla. Haiguste tõttu on ta tihti ka puudunud, tõsisem haigus oli neeruvaagna põletik. Lasteaias viibimise ajal ei ole rühma õpetajad Mireli juures füüsilise vägivalla või väärkohtlemise ilminguid märganud. Kevadise arenguvestluse käigus, millest võttis osa ka lapse ema T. V., selgus, et pere on Jehoova tunnistajate usku ning nende peres on seatud ranged käitumisreeglid. Lasteaias ei ole Mireli kordagi oma jutus vanavanematest rääkinud. Mireli T.V. viibis ajavahemikul 10.08.2011 – 29.08.2011 Psühhiaatriakliinikus statsionaarsel uuringul, kus tema vaimses tegevuses häireid ei avaldunud. Laps oli rõõmsameelne ja mänguline ning väga iseseisev, raviarsti sõnul lapse käitumises ei ilmne liigset keskendumist vägivallale ja karistamisele. Statsionaarse jälgimise põhjal ei saa järeldada, et kontakt ema ja lapse vahel oleks häiritud. Ema tunnistas lapsele rihma andmist ka raviarstile. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on alus süüdistada T. V. oma lapse kehalises väärkohtlemises, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes oma lapse Mireli Väli rihmaga korduvas löömises ja talle valu põhjustamises. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo eest näeb seaduseandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. T. V. tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb, et lapse suhtes süüteo toime pani ning lubab, et edaspidi ta last ei löö. Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Kai Parkja on esitanud kriminaalasja juurde T. V. perekonna iseloomustuse, millest nähtub, et laps Mireli Väli elab koos ema T. V ja võõrasisa Margo Väli ning noorema õe 1-aastase Mia-Maribeliga. Peres mõlemad täiskasvanud on töötud. Perekond saab toimetulekutoetust. T. V. püüab suvel lisaraha teenida marjade ja seente korjamise ning müümisega. T. V. on varem kriminaalkorras karistamata, tema käitumises on KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine ja kahetsus. T. V. õpib Rakveres Täiskasvanute Gümnaasiumis, mistõttu tema vaba aeg on piiratud, kuid ta on nõus tegema ka üldkasulikku tööd ning on arvamusel, et vaatamata õppimisele ja kahe väikese lapse kasvatamisele jõuab ta teha ära ka määratavad üldkasuliku töö tunnid. Pere majandusliku olukorra tõttu ei ole otstarbekas kohaldada T. V.-le rahalist mõjutusvahendit. Kriminaalmenetluse esemeks on antud juhul teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, isiku süü ei ole suur, kuriteoga ei tekitatud rasket tagajärge - seega kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. T.V. on toimunust vajalikud järeldused teinud, tema suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine ei ole käesoleva kaasuse asjaoludel ühiskonna huvides, teda saab õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate mõjutusvahenditega. Jätkuvalt jälgivad laste kasvatamise olukorda T. V. perekonnas Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialistid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11240103676 menetlus. 2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: T. V. teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata 16.04.2012.a. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. 3. Tõkendi tühistamine: tühistada tõkend – elukohast lahkumise keeld. 4. Asitõendid : puuduvad. 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule, lastekaitsespetsialistile, kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale. 8. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 9. Lihtsustatud (põhistamata) määruse puhul on kannatanul õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Aita Ploom Olen kohustusega nõus ja kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse: (nimi ja allkiri) Minule on selgitatud KrMS § 202 lg 6,7 sätestatud prokuratuuri õigust uuendada kriminaalmenetlus määrusega, kui ma ei täida mulle pandud kohustust: (nimi ja allkiri)
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →