4J2P23 LJO pädevuskava ver1
LJO pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED.........................................................................................................................2
2. MÕISTED.......................................................................................................................................................2
3. ProtseduuriD..................................................................................................................................................3
3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused...........................................................3
3.1.1 Teooriakoolitajad................................................................................................................................3
3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja............................................................................................................3
3.1.3 Tasemetestijad...................................................................................................................................3
3.2 Kompetentsuse hindamine............................................................................................................................5
3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine...............................................................................................5
3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine..........................................................................8
3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus...................................................9
3.3 Oskusmärgete säilitamine ja taastamine....................................................................................................10
3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine.........................................................10
3.3.2 Nõuded pädevusmärke säilitamiseks.............................................................................................11
3.3.3 Ajutine võimetus kasutada pädevusest tulenevaid õigusi..............................................................12
3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine.....................................................................................................12
3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine......................................................................................................12
3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine.........................................................................................................13
3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest...............................................................................13
3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral..............................................13
3.4 Jätkukoolitus................................................................................................................................................13
3.4.1 Täienduskoolitus..............................................................................................................................14
3.4.2 Ümberõpe........................................................................................................................................14
3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid.................................................................................................14
3.5 Kaebemenetlused........................................................................................................................................15
3.6 Dokumentide säilitamine.............................................................................................................................15
3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid............................................................................................16
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
/
Tere
Saadame EL Komisjoni määrus 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid.
Dokumendid on kinnitatud Lennuliiklusteeninduse AS-is. Dokumentide kehtivuse alguseks
on määratud 1. jaanuar 2017.
Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust koolitusspetsialist Helle Kanep’iga aadressil
[email protected].
--
Helle Kanep
koolitusspetsialist
Lennuliiklusteeninduse AS
[email protected]
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-
üksuse pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017)
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
1 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
SISUKORD
0. MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................. 3
1. EESMÄRK JA KÄSITLUSALA .......................................................................................... 4
2. VASTUTUS ......................................................................................................................... 4
3. MENETLUSED ................................................................................................................... 5
3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine ............................................ 5
3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus ............................ 5
3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine ....................................................... 6
3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine .......................................................................................... 6
3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine ............................................................................................. 6
3.2.4 Lennuameti teavitamine ...................................................................................................... 7
3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral ................................... 7
3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine ................................................................................... 7
3.4 Pädevuse taastamine ....................................................................................................... 8
3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu ....................................................................... 8
3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3)-12 kuud ............................................ 8
3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12-36 kuu jooksul ............................................................. 9
3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36-48 kuu jooksul ............................................................... 9
3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul .................................................... 9
3.5 Pädevuse hindamise menetlused ................................................................................... 9
3.6 Jätkukoolitus ..................................................................................................................... 12
3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh 13
kaebemenetlused ..............................................................................................................
3.8 Koolituspersonal ............................................................................................................... 13
3.9 Andmete säilitamine ......................................................................................................... 15
4. SEONDUVAD DOKUMENDID ........................................................................................... 15
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
2 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
0 MÕISTED JA LÜHENDID
Ajutine võimetus - olukord, kui loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivuse
ajal oma loast tulenevaid õigusi ajutiselt kasutada.
EANS - Lennuliikusteeninduse AS.
Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke
väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava töötaja käitumise ja tema
omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine.
Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või
ümberõppest.
OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada
töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist.
Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega
seotud eritingimused, õigused või piirangud.
Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu,
et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks
kindlaksmääratud ajavahemikuks.
Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI)
(edaspidi üldnimetajana „instruktor“).
Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja
„APP“).
Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida
töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms
tingimustes nii tava- kui eriolukordades.
STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada
treeningseadme kasutamist.
Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja
lennujuhi praktilisi oskusi.
Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda
koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust.
Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades.
TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
3 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või
positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama.
Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus.
Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke.
Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus.
1 EESMÄRK JA KÄSITLUSALA
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisükuse pädevuskava (edaspidi „Üksuse pädevuskava“)
eesmärk on tagada lennujuhtimisteenuse osutamiseks vajalikku kompetentsi omava personali olemasolu
vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 340/2015 (edaspidi „määrus 340“).
Üksuse pädevuskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta
tagant ja kooskõlastatakse lennuametiga.
Tartu TWR/APP pädevuskava käsitleb järgnevaid üksuse oskusmärkeid:
1. pädevusmärked:
a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument);
b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural).
Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust.
2. oskusmärked:
a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control);
b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor);
c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor);
d) tasemetestija.
2 VASTUTUS
Üksuse oskusmärgete säilitamise eest vastutab iga lennujuht isiklikult. Üksuse oskusmärgete säilitamiseks
vajaliku jätkukoolituse või taastamiseks vajaliku üksusekoolituse korraldamise eest vastutab lennuväljade
osakonna (edaspidi LVO) juhataja või tema poolt volitatud töötaja(d).
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
4 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Pädevust kinnitavad dokumendid on:
1) lennujuhiluba;
2) 3. klassi tervisetõend;
3) inglise- ja eesti erialakeele nõutavat taset tõendav dokument.
Märkus: EANS töötajate keeletaseme nõuded on toodud ametikoha põhiselt keeleoskusnõuete juhendis.
3 MENETLUSED
3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine
Üksuse oskusmärge kehtib üks aasta.
Minimaalsed nõutavad töötunnid Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuses (edaspidi Tartu
TWR/APP) operatsioonilisel tööpositsioonil töötamisel üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR ja EETU APP)
säilitamiseks on 35 tundi kolme kuu jooksul.
Tartu TWR/APP üksuse oskusmärkega töökohakoolituse juhendaja(-te)l (edaspidi „OJTI“) arvestatakse
juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50%.
Üksuse oskusmärgete kehtivust jälgitakse tööaja planeerimise ja arvestamise programmi StaffLogic abil.
Lennujuhiloa väljastamise või märgete pikendamise järel sisestab uuendatud andmed süsteemi LVO
koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist) või tööaja planeerija.
Üksuse oskusmärgete säilitamiseks vajalike töötundide arvestus toimub tööaja planeerimise ja arvestamise
programmis StaffLogic. Muudatused planeeritud tööajas sisestab LVO koolitusspetsialist või tööaja
planeerija StaffLogicusse. Programm arvestab jooksvalt kolme viimast kalendrikuud ning seal olevad
andmed on aluseks töölt eemal oldud aja arvestamiseks. Töölt eemaloleku aega hakatakse arvestama
viimasest operatsioonilisest töövahetusest.
3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus
Loaomaniku ajutise võimetuse põhjuseks võib olla:
psühhoaktiivsete ainete mõju all olek (reguleerib „Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete
ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.);
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
5 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
võimetus kasutada lennujuhiloast tulenevaid õigusi tingituna vigastusest, väsimusest,
haigusest, stressist (sh kriitilise intsidendi järgne stress) või muust sarnasest põhjusest;
üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmine (vt p.3.3).
3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine
Lennujuhi loa omanik ei tohi kasutada loast tulenevaid õigusi, kui ta ise või tööandja seab kahtluse alla loast
tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuse.
Kui loa omanik ise ja/või tööandja ei ole kindel, et töötaja suudab täita töökohustusi ohutult, teavitab ta
sellest esimesel võimalusel vahetuse vanemat ja tööajaplaneerijat, võimalusel kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (nt email), et nad saaksid sisse viia muudatused töögraafikus.
Kui informatsioon laekub suuliselt või võtab vastava otsuse vastu vahetuse vanem, teavitab vahetuse vanem
lennujuhi ajutisest võimetusest tööajaplaneerijat emaili teel ning lisab koopiareale adressaadi
[email protected].
Kui ajutine võimetus kestab üle 14 kalendripäeva (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija tekkinud
olukorrast personaliosakonna juhatajat ning LVO juhatajat, et vastava kokkuleppe saavutamisel töötaja ja
tööandja vahel teha vajalikud muudatused töötaja töögraafikus ja kaaluda variante mitteoperatsioonilise
asendustöö pakkumiseks.
Iga olukorda käsitletakse personaalselt.
3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine
Kriitilise intsidendi puhul juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse AS kriitilise intsidendi järgse
stressi juhtimise juhend“.
Töötaja psühhoaktiivsete ainete mõju all olemise kahtluse korral juhindutakse dokumendist
„Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.
Ajutine võimetus seoses üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega, juhindutakse käesoleva juhendi
punktist 3.3.
Juhtumid, mida loetelu ei kirjelda, käsitletakse vastavalt olukorrale.
3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine
Ajutine võimetus lõppeb kui loaomanik ise ja/või tööandja on veendunud loaomaniku võimekuse taastumises
või esitatakse lõppemist tõendav dokument (nt haigusleht).
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
6 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Operatsioonilist tööpositsiooni üle võttev lennujuht kinnitab oma allkirjaga, et on võimeline osutama üksuse
oskusmärgete kohaseid teenuseid ning kasutama üksuse oskusmärgetega kaasnevaid õigusi.
Märkus: Üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega seotud ajutise võimetuse lõpetamine on sätestatud
käesoleva dokumendi punktis 3.3.
Üle 14 kalendripäeva kestnud ajutise võimetuse lõpetamisel (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija sellest
personaliosakonna juhatajat ja LVO juhatajat, et oleks võimalik teha vajalikud muudatused edasises
töökorralduses.
3.2.4 Lennuameti teavitamine
Tööajaplaneerija teavitab Lennuametit lennujuhi ajutisest võimetusest järgmistel juhtudel:
1. on tuvastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase loast tulenevate õiguste kasutamine psühhoaktiivsete
ainete mõju all;
2. kordus-töökontroll on sooritatud negatiivsele tulemusele;
3. lennujuhi või lennujuhiõpilase loa omaniku ajutine võimetus on kestnud üle 90 kalendripäeva (välja
arvatud tervisega seotud juhud).
Teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peale vastava info laekumist kolme tööpäeva
jooksul punktides 1-2 ja 90 kalendripäeva möödumisel alapunktis 3 kirjeldatud juhtudel.
3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral
Teenuse pakkumise säilitamine ajutise võimetuse korral tagatakse tööaja planeerimise meetmetega (nt
valvevahetused).
3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine
Väljaõppejuhendaja, tasemetestija (edaspidi „tasemetestija“), LVO juhataja, vahetuse vanem või Lennuameti
esindaja võivad lennujuhi pädevuse seada kahtluse alla järgnevatel juhtudel:
a) lennujuht on osalenud lennuõnnetuses, intsidendis või lennuohutussündmuses ning
juhtunule antud esialgse hinnangu põhjal leitakse, et juhtunu põhjustamises võib olla süüdi
või osaliselt süüdi lennujuht;
b) laekunud ettekannetest lähtuvalt otsustab LVO juhataja koos tasemetestijatega, et lennujuhi
pädevuse kahtluse alla seadmine on piisavalt põhjendatud;
c) lennujuhil on läbimata üksuses töötamiseks ning üksuse oskusmärgete säilitamiseks
nõutavad jätkukoolitused;
d) lennujuht ei ole sooritanud kontrollvahetust/töökontrolli positiivsele tulemusele;
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
7 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
e) lennujuht on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitanud LVO juhatajat, et ta ei
ole pädev osutamaks lennujuhtimisteenust kehtestatud normidele ja nõuetele vastavalt.
Kui lennujuhi pädevus teatud üksuse oskusmärke piires on seatud kahtluse alla, on lennujuhil keelatud
iseseisvalt töötada nimetatud üksuse oskusmärkega seotud tööpositsioonil.
Kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, määrab LVO juhataja koos OJTIdega lennujuhi
koolitusvajaduse ning koostab edasise tegevusplaani.
Lennujuhil, kelle pädevus on seatud kahtluse alla, tuleb sooritada tasemetest oma pädevuse kinnitamiseks,
sõltumata lennujuhi loal olevast üksuse oskusmärke kehtivusajast antud ajahetkel.
Kui üksuse oskusmärke kehtivusaja lõpuni on mitteregulaarse tasemetesti sooritamise ajaks jäänud vähem
kui kolm kuud, pikendatakse eduka soorituse korral lennujuhiloal näidatud lennujuhi üksuse oskusmärget
vastavalt määrusele 340.
3.4 Pädevuse taastamine
3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu jooksul töötanud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi
töötunde, mille osas on antud lennujuhil kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI
järelevalve all vähemalt üks (1) operatsiooniline töövahetus (kontrollvahetus).
Kui kontrollvahetuse ajal selgub lisa koolituse vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale.
Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud „Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennu-
juhtimisüksuse koolituskavas“ (edaspidi „Tartu TWR/APP koolituskavas“).
3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3) - 12 kuud töötanud minimaalset nõutavat arvu
operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI
järelevalve all vähemalt viis (5) töövahetust (minimaalselt 35 operatsioonilist töötundi) ja sooritada teooriatest
elektroonilises testimiskeskkonnas. Kui nende vahetuste ja/või teooriatesti jooksul selgub lisa koolituse
vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on
kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Kui lisa koolituse vajadus puudub, lubab OJTI lennujuhi kontrollvahetusele. Kontrollvahetus (üks (1)
operatsiooniline töövahetus) viiakse läbi OJTIga, kes ei olnud eelnevalt OJTI. Kontrollvahetust läbi viinud
OJTI täidab vahetuse lõpus „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
8 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12 - 36 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde,
mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil läbida lisa koolitus. Üksusekoolituse
korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36 - 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde,
mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada juhul, kui LVO juhataja
volitatud OJTI(id) on lennujuhi teadmisi ja kogemusi eelnevalt kontrollinud, kasutades selleks suulist või
kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile
koolitusprogramm. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi
töötunde, mille osas tal on olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada üksnes juhul,
kui koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise
sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja
oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad
koolitusnõuded.
Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse sellistel
juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste
koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamine protsess on
kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse kirjelduse dokumendis.
Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik
lennujuhi üksusekoolitus. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP
koolituskavas.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
3.5 Pädevuse hindamise menetlused
Pädeva lennujuhi teadmiste tase peab vastama kehtivatele lennujuhtimisprotseduuridele, regulatsioonidele
ja nõuetele ning sooritusoskus võimaldama lende juhtida ohutul ja efektiivsel viisil.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
9 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Lennujuhi pädevuse hindamiseks kasutatakse tasemetesti.
Tasemetest
Tasemetestide eesmärgiks on määratleda lennujuhi või vastavat üksuse oskusmärget taotleva
lennujuhiõpilase pädevus. Tasemetest koosneb töökontrollist ja teooriatestist.
Tasemetesti sooritatakse üks (1) kord aastas. Tasemetesti viib läbi tasemetestija. Tasemetestijate nimekiri
on toodud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
Lennujuht või lennujuhiõpilane peab olema informeeritud oma tasemetesti toimumise ajast ja tutvunud
läbiviimise protseduuriga.
Töökontroll
Töökontroll sooritatakse juhul, kui toimub tasemetestimine üksuse oskusmärke saamiseks või
pikendamiseks või kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla.
Ühe tööpäeva jooksul võib tasemetestija sooritada töökontrolli maksimaalselt kahe üksuse oskusmärke
ulatuses ühe hinnatava kohta. Tartu TWR/APP üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR, EETU APP)
pikendamine toimub ühe tasemetestimise käigus.
Kui töökontrolli sooritus ei võimalda tasemetestijal saada piisavalt adekvaatset ülevaadet testitava
sooritusvõimest (vähene liiklus, ilmastikuolud, militaartegevus vms), võib tasemestija nõuda lisa tasemetesti
vahetust või kasutab objektiivse hinnangu andmiseks testitava töösooritusvõimele situatsioonivestlust.
Töökontroll ja kordus-töökontroll viiakse läbi vaid päevasel ajal.
Töökontrolli läbiviimisel jaguneb vastutus lennuohutuse tagamise eest järgnevalt:
a) kui lennujuhil on kehtiv üksuse oskusmärge ning ta sooritab tasemetesti: vastutab hinnatav
lennujuht;
b) kui lennujuhi üksuse oskusmärge on kahtluse all: vastutab tasemetestija või vastutav OJTI (vt
Märkus);
c) kui lennujuht või lennujuhiõpilane taotleb vastavat üksuse oskusmärget: vastutab tasemetestija või
vastutav OJTI (vt Märkus).
Märkus: Kui alapunktides b) ja c) kirjeldatud töökontrolli viib läbi tasemetetestija, kes ei oma vastavat ning
kehtivat üksuse oskusmärget, peab vahetusse olema määratud ja tööpositsioonil viibima OJTI, kes vastutab
lennuohutuse eest. Tasemetestija peab informeerima lennuohutuse eest vastutavat OJTI-d tema
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
10 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
kohustustest ja vastutustest tasemetesti ajal. Sellisel juhul vastutab tasemetestija ainult töökontrolli
läbiviimise eest, lennuohutuse eest vastutab OJTI. Juhul, kui OJTI sekkub hinnatava töösse, on töökontroll
koheselt katkestatud. Otsuse töökontrolli lõpetamisest või jätkamisest võtab vastu töökontrolli läbiviiv
tasemetestija.
Kordus-töökontrolli läbiviimine
Kui töökontrolli tulemus on esimesel korral negatiivne, on hinnataval lennujuhil või lennujuhiõpilasel õigus
sooritada üks kordus-töökontroll. Kordus-töökontroll viiakse läbi 7-30 päeva jooksul alates negatiivse
tulemusega töökontrolli sooritamisest. Vahepealsel perioodil võib lennujuht töötada tööpositsioonil ainult
OJTI järelvalve ja vastutuse all. Kordus-töökontrolli viib läbi tasemetestija, kes ei olnud esimese töökontrolli
ajal tasemetestijaks. Kordus-töökontrolli läbiviiv tasemetestija või kordus-töökontrolli sooritav lennujuht võib
taotleda objektiivsema hinnangu saamiseks lisa tasemetestija määramist kordus-töökontrolli hindamiseks.
Teooriatest
Lennujuhi või lennujuhiõpilase poolt sooritatav teooriatest koosneb erinevate üksuse oskusmärgete testidest
vastavalt testitavatele üksuse oskusmärgetele.
Teooriatest toimub elektroonilisse testimisprogrammi sisestatud küsimuste põhjal. Ühe üksuse oskusmärke
test koosneb minimaalselt 12 valikvastustega ja/või „õige/vale“ üksusepõhistest küsimusest.
Märkus: Igal valikvastustega küsimusel on neli vastusevarianti, millest ainult üks on korrektne.
Testimisprogrammi testiküsimuste andmebaasis on kolm küsimustekategooriat. Küsimuste maht ühe testi
piires jaguneb järgmiselt:
- lennujuhtimise käsiraamat, üksuse eeskirjad ja protseduurid sh vastutusala: 6 küsimust;
- lennureeglid ja raadioside reeglid: 4 küsimust;
- koostööprotseduurid: 2 küsimust.
Positiivselt sooritatuks loetakse teooriatest, mille tulemuseks on vähemalt 75%.
Testimisküsimuste andmebaasi haldab ja testid määrab lennujuhtidele LVO juhataja volitatud
väljaõppejuhendaja.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
11 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Kordus teooriatest
Kui lennujuht on sooritanud teooriatesti tulemusele alla 75%, tuleb sooritada kordus teooriatest 2-14 päeva
jooksul alates negatiivse tulemusega sooritatud testi toimumist. Lennujuht loetakse mittepädevaks alles
pärast kordus teooriatesti negatiivset sooritamist.
Kui lennujuht on sooritanud üksuse oskusmärke kordus teooriatesti negatiivsele tulemusele, loetakse
lennujuht mittepädevaks vaid antud üksuse oskusmärke osas.
Kontrollvahetus
Kontrollvahetuse peab lennujuht sooritama juhul, kui ta ei ole täitnud minimaalset nõutavat arvu
operatsioonilisi töötunde, tingimusel, et tema pädevus ei ole eelnevalt seatud kahtluse alla. Kontrollvahetuse
viib läbi OJTI.
Kontrollvahetuse pikkus on minimaalselt üks (1) operatsiooniline töövahetus. Kontroll-vahetuse lõpus täidab
OJTI „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“.
Positiivse tulemusega kontrollvahetuse korral võib lennujuht jätkata tööd iseseisvalt.
Negatiivse tulemusega kontrollvahetuse korral teavitab OJTI LVO juhatajat ja teeb ettepaneku lennujuhi
suunamiseks tasemetestile.
Kui kontrollvahetust läbi viinud OJTI on samal ajal ka tasemetestija, on tal õigus teha ettepanek üksuse
oskusmärke peatamiseks ilma tasemetestita.
Märkus: Kontrollvahetuse sooritamisel vastutab lennuohutuse tagamise eest OJTI.
3.6 Jätkukoolitus
Jätkukoolituse teemade ja allteemade, eesmärkide ning koolitusmeetodite kindlaksmääramise menetlused
on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Täienduskoolitus viiakse läbi vähemalt kord aastas ning koolituse miinimumkestus on kirjeldatud Tartu
TWR/APP koolituskavas.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
12 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Ümberõppe käigus omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste eksamineerimise menetlused, sh
eksami eduka tulemuse märked on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh kaebemenetlused
Koolituse katkemise, lõpetamise ja vastavasisulise otsuse vaidlustamise protseduurid on kirjeldatud Tartu
TWR/APP koolituskavas (Osa 8).
Lennujuhil on õigus vaidlustada tasemetestija otsus ja nõuda kordus tasemetesti uue tasemetestijaga. LVO
juhataja koos tasemetestijatega, teeb vastava otsuse. Vajadusel kaasatakse vaidluse lahendamisse
Lennuameti spetsialist.
3.8 Koolituspersonal
Teooriakoolitaja
Teooriakoolitajaks on töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas.
Teooriakoolitaja pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse
dokumendis punktis 5.2.
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI)
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke omanik kasutab oma õigusi vaid siis, kui:
ta on kasutanud õpetatava pädevusmärke õigusi vähemalt kaks (2) aastat;
ta on kasutanud eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul õpetatava kehtiva üksuse
oskusmärke õigusi;
ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse
taastamine toimub vastavalt määrusele 340.
Märkus. Üksuse- ja jätkukoolitusel, kontrollvahetusel või tasemetestil (töökontroll/kordus-töökontroll) osaleva
töökohakoolituse juhendaja (OJTI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete järgimist
kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja arvestusprogrammi
StaffLogic.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses;
järelevalvet tööpositsioonil; sh kontrollvahetuste läbiviimist;
praktilist koolitust treeningseadmel.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
13 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Treeningseadme instruktor (STDI)
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:
tal on vähemalt kahe(2)aastane õpetatava pädevusmärke kogemus;
tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;
ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja
kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340.
Märkus. Treeningseadme instruktori (STDI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete
järgimist kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja
arvestusprogrammi StaffLogic.
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
simulaatortreeningut jätkukoolituses;
töökohaeelset koolitust, kui tal on olemas või olemas olnud asjakohane üksuse oskusmärge.
Märkus: Uute protseduuride või süsteemide kasutusele võtmise korral toimub esmaselt väljaõppejuhendajate
(koolitajate) koolitus, mis viiakse läbi pädevate koolitajate poolt. Peale seda, kui väljaõppejuhendajad on
koolituse läbinud, määrab LVO juhataja nende seast ümberõppe koolitust läbi viivad koolitajad. LVO juhataja
poolt volitatud väljaõppejuhendaja(-d) koostavad ümberõppe koolituse programmi, mis sisaldab vastavalt
muudatuse iseloomule vajalikus mahus teooria- ja või simulaatorõpet .
Tasemetestija
Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärkest tulenevaid õigusi vaid siis, kui:
tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;
ta on tõendanud ajakohaste teadmiste ja töömeetodite valdamist.
Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:
üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud
hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv
üksuse oskusmärge;
treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja
pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või
töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme
aasta jooksul;
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
14 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja
pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja
ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;
tasemetestija oskusmärke väljaandmisel või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui ta
on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul.
Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine
toimub vastavalt määrusele 340.
Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
3.9 Andmete säilitamine
Peale lennujuhiloal olevate oskusmärgete ja üksuse oskusmärgete pikendamist on lennujuht kohustatud
sellest teavitama LVO juhatajat ja enne esimest iseseisvat vahetust esitama talle uuendatud tervisetõendi ja
lennujuhiloa koopiad. LVO juhataja sisestab uuendatud tervisetõendi ja lennujuhi loa koopiad töötaja kausta.
Koopia lisamisel kausta märgib LVO juhataja volitatud koolitusspetsialist StaffLogicusse uuendatud
tervisetõendi ja oskusmärke aegumise tähtaja (p.3.1). Pädevusega seotud dokumentide kehtivust jälgitakse
tööaja planeerimise ja arvestuse programmis StaffLogic.
Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ toodule.
4 SEONDUVAD DOKUMENDID
Kehtivad siseriiklikud õigusaktid
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP)
Kontroll-loengu blankett
EANS töötajate keeleoskusnõuete juhend
Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Komisjoni määrus (EL) 340/2015
EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR)
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
15 / 15
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
LJO pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED...................................................................................................................... 2
2. MÕISTED................................................................................................................................................... 2
3. ProtseduuriD .............................................................................................................................................. 3
3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused......................................................... 3
3.1.1 Teooriakoolitajad ........................................................................................................................... 3
3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja ......................................................................................................... 3
3.1.3 Tasemetestijad............................................................................................................................... 3
3.2 Kompetentsuse hindamine ........................................................................................................................ 5
3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine ............................................................................................ 5
3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine ........................................................................ 8
3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus. ................................................ 9
3.3 Oskusmärgete säilitamine ja taastamine ................................................................................................. 10
3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine ....................................................... 10
3.3.2 Nõuded pädevusmärke säilitamiseks .......................................................................................... 11
3.3.3 Ajutine võimetus kasutada pädevusest tulenevaid õigusi ........................................................... 12
3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine .................................................................................................. 12
3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine ................................................................................................... 12
3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine ...................................................................................................... 13
3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest ............................................................................ 13
3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral ............................................ 13
3.4 Jätkukoolitus ............................................................................................................................................ 13
3.4.1 Täienduskoolitus .......................................................................................................................... 14
3.4.2 Ümberõpe .................................................................................................................................... 14
3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid ............................................................................................. 14
3.5 Kaebemenetlused .................................................................................................................................... 15
3.6 Dokumentide säilitamine .......................................................................................................................... 15
3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid ......................................................................................... 16
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
1 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED
Antud dokument sätestab LJO lennujuhtide pädevuskava vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr
2015/340 edaspidi määrus 340 toodud nõuetele. LJO pädevuskava kinnitab Lennuamet. Antud
dokument vaadatakse üle iga kolme aasta tagant või vastava vajaduse tekkel.
2. MÕISTED
ajutine võimetus – ajutine olukord, mil loaomanik ei saa oskusmärgete ja/või tervisetõendite
kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada;
ANS-RF - Lennuohutusalasest juhtumist teatamise blankett
EANS – Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts;
ebatavaline olukord – olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei
puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused;
eksam – ametlik test, mille käigus hinnatakse isiku teadmisi;
hindamine – praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine,
selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud
teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine;
keele oskusmärge – loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku
keeleoskust;
kehtivuse kinnitamine – pädevus- või oskusmärkega seonduva üksuse oskusmärke kursuse eduka
lõpetamise järel toimuv protsess, mis võimaldab loaomanikul hakata kasutama vastavast pädevus-
või oskusmärkega tulenevaid õigusi;
kehtivuse pikendamine – haldustoiming, mis tehakse pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi
kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevus- või
oskusmärkest või sertifikaadist tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul;
kehtivuse taastamine – haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi
kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või
sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;
koolitusorganisatsioon – pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda
ühte või mitut liiki koolitust;
LJO koolitusjuht - LJO lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal;
LJO koolitusspetsialist – LJO lennujuht-spetsialist koolituse alal;
luba – dokument, mis on välja antud ja kinnitatud vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 2015/340 ja
annab selle seaduslikule omanikule õiguse kasutada selles osutatud pädevus- ja oskusmärgete
kohaseid õigusi;
ohutuslennujuht – vajadusel lisaks tasemetestijale töökontrolli või kontrollvahetuse läbiviimisesse
kaasatav OJTI oskusmärget omav lennujuht;
oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase
pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud;
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
2 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
pädevusmärge - teenuse liik, mida loaomanik võib osutada. Tallinnas on kasutatavad -
lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI), seirega lähenemislennujuhtimine (APS), seirega
piirkondlik lennujuhtimine (ACS);
tasemetestija oskusmärge – loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku
pädevust hinnata lennujuhi õpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi;
töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab
loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist;
üksuse oskusmärge – lennujuhi loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO
asukoha tähist ja sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loa omanik on pädev töötama;
3. PROTSEDUURID
3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused.
Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon vastab määruses 340 kehtestatule. Koolitajate ja
tasemetestijate nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
3.1.1 Teooriakoolitajad
Teoreetilist koolitust korraldavad vaid asjakohase kvalifikatsiooniga väljaõppejuhendajad.
Teooriaõpetajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui
a) tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on
koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi;
b) ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi.
Teooriakoolitaja pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse
korralduse dokumendi punktis 5.2.
3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja
Isik korraldab praktilist koolitust vaid juhul, kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või
treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikel
on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil, mille kohta tal on kehtiv üksuse
oskusmärge, samuti treeningseadmel oma pädevusmärke ulatuses.
3.1.3 Tasemetestijad
Tasemetestija oskusmärke väljastab Lennuamet.
3.1.3.1 Tasemetestija oskusmärget saab lennujuht taotleda, kui:
a) tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;
b) ta on tõendanud ajakohaste teadmiste ja –töömeetodite valdamist.
3.1.3.2 Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:
a) tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;
b) tal on ajakohase käituspraktika alased tõendatud teadmised.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
3 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
3.1.3.3 Tasemetestija oskusmärke omanikud hindavad:
a) lennujuhiõpilasi üksuse oskusmärke väljaandmiseks
b) lennujuhte üksuse oskusmärke väljaandmiseks ning üksuse oskusmärke pikendamiseks ja
taastamiseks;
c) praktiliste oskuste juhendaja või tasemetestija staatuse taotlejaid, kui alapunkti 3.1.3.3
alapunktide b-d nõuded on täidetud.
3.1.3.4 Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:
a) üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud
hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega
seonduv üksuse oskusmärge;
b) treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmiseks või kehtivuse taastamiseks
taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI)
oskusmärge või töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud
vähemalt kolme aasta jooksul;
c) töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmiseks või kehtivuse taastamiseks
taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI)
oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;
d) tasemetestija oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamiseks taotleja pädevuse
hindamine, kui ta on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul.
3.1.3.5 Üksuse oskusmärke väljaandmiseks vajalikku hindamist võivad läbi viia üksnes tasemetestija
oskusmärkega isikud, kes omavad kehtivat OJTI oskusmärget. Üksuse oskusmärke pikendamiseks
või taastamiseks vajalikku hindamist võivad läbi viia tasemetestija oskusmärkega isikud, kes omavad
või on omanud OJTI oskusmärget. Kui üksuse oskusmärke pikendamiseks või kehtivuse
taastamiseks tehtavat hindamist viib läbi tasemetestija, kellel ei ole kehtivat OJTI oskusmärget, peab
kohal viibima ka OJTI, kellel on olemas kehtiv vastava üksuse oskusmärge.
3.1.3.6 Tasemetestija oskusmärke kehtivus
a) Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm aastat.
b) Tasemetestija oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivusaja jooksul läbib isik
edukalt hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.
c) Tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada järgmiselt:
1. isik läbib hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse;
2. isik viib edukalt läbi näidistöökontrolli, mida hindab kehtivat oskusmärget omav tasemetestija
kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal.
d) Tasemetestija oskusmärke esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral algab selle
kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
4 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
3.1.3.8 Tasemetestija on kohustatud:
a) Viima tasemetesti läbi vastavalt kehtivale korrale;
b) Hindama tasemetesti õiglaselt ning erapooletult;
c) Tagama tasemetestidega seotud andmete ja dokumentatsiooni konfidentsiaalsuse. Andmete
hulka kuuluvad ka tasemetesti läbiviimisel kirjutatud isiklikud märkmed, laekunud või koostatud
ANS_RF-id jms;
d) Teostama tasemetestide vahelisel perioodil või vajadusel monitooringut;
e) Informeerima lennujuhti märgatud kõrvalekalletest, ebatäpsusest vms.
Tasemetestijal on õigus loobuda tasemetestija volitustest. Tasemetestijal on õigus loobuda
tasemetestija kohustustest konkreetse testitava lennujuhi suhtes mõjuvate põhjuste olemasolul.
3.2 Kompetentsuse hindamine
3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine
Tasemetesti läbiviimise eest vastutab vastavat oskusmärget omav tasemetestija.
Kompetentse lennujuhi teadmiste tase peab vastama kehtivatele lennujuhtimisprotseduuridele,
regulatsioonidele ja nõuetele, sooritusoskus võimaldama lende juhtida ohutul ja efektiivsel viisil.
Tasemetestide eesmärgiks on määratleda tasemetesti sooritava lennujuhi või vastava üksuse
oskusmärget taotleva lennujuhi õpilase kompetentsus. Tasemetest koosneb teoreetiliste teadmiste
eksamist (teooriatestist) ning töökontrollist tööpositsioonil ja/või monitooringust.
Üksuse oskusmärke kehtivusaeg on üks aasta alates märke omistamise (esmakordsel taotlemisel)
kuupäevast. Üksuse oskusmärke pikendamisel üldjuhul kuupäev ei muutu, v.a. juhud, kui seda ei
õnnestu pikendada enne aegumist.
Tasemetesti positiivse soorituse korral pikendab Lennuamet, või tema poolt volitatud esindaja,
üksuse oskusmärkeid lennujuhi loal vastavalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi
määrusele. Kui lennujuhil on rohkem kui üks üksuse oskusmärge, viiakse läbi tasemetest iga üksuse
oskusmärke kohta eraldi, v.a EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS, mida testitakse koos. Ühe
tööpäeva jooksul võib tasemetestija sooritada töökontrolli ühe hinnatava kohta ühe üksuse
oskusmärke ulatuses.
Kui töökontrolli sooritus ei võimalda tasemetestijal saada piisavalt adekvaatset ülevaadet testitava
sooritusvõimest (vähene liiklus, ilmastikuolud vms.), võib tasemetestija kasutada objektiivse
hinnangu andmiseks testitava töösooritusvõimele lisaks situatsioonivestlust. Peale eelnevat
nõupidamist/kokkulepet LJO koolitusjuhiga võib kasutada antud situatsioonis pädevuse hindamisel
lisaks simulaatorharjutust või leppida kokku uus töökontrolli aeg.
Tasemetesti läbiviimise aja planeerib tööajaplaneerija , kasutades selleks tööaja planeerimise ja
arvestamise programmi (edaspidi StaffLogic). Töökontrolli vahetus on ära märgitud nii testitava
lennujuhi kui tasemetestija graafikus.
Peale tasemetesti annab tasemetestija lennujuhile detailse ülevaate töökontrolli tulemustest.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
5 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
3.2.1.2 Teoreetiliste teadmiste eksam (teooriatest)
Teooriatesti võib sooritada maksimaalselt kolm kuud enne üksuse oskusmärke aegumise kuupäeva.
Teooriatest peab olema sooritatud soovitatavalt vähemalt nädal (7 päeva) enne vahetuses toimuvat
töökontrolli. Teooriatest sooritatakse elektroonilises testimiskeskkonnas.
Iga üksuse oskusmärke , v.a EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS, mida testitakse koos, kohta tuleb
lennujuhil/lennujuhi õpilasel sooritada eraldi teooriatest.
Teooriatesti küsimused koostatakse LJO koolitajate poolt, küsimused sisestatakse elektroonilise
testimiskeskonna küsimuste andmebaasi. Konkreetse teooriatesti moodustab testimisprogramm
andmebaasis olevatest küsimustest vastavalt määratud kriteeriumitele. Andmebaasis olevate
küsimuste ajakohasuse ja korrektsuse eest vastutab LJO koolitusjuht või tema poolt volitatud
koolitaja.
Teooriatesti tulemus väljendatakse protsentides. Positiivselt sooritatuks loetakse teooriatest, mille
tulemuseks on vähemalt 75%.
Juhul, kui lennujuht on sooritanud testi tulemusele alla 75% tuleb sooritada kordustest. Kordustest
peab olema positiivselt sooritatud enne töökontrolli. Kordustesti sooritamiseni ei seata lennujuhi
pädevust kahtluse alla.
Pärast teist järjestikust testi negatiivset sooritamist seatakse lennujuhi pädevus kahtluse alla.
Juhul, kui lennujuht on sooritanud üksuse oskusmärke kordustesti negatiivsele tulemusele, seatakse
lennujuhi pädevus kahtluse alla antud üksuse oskusmärke osas. EETN ADI/TWR JA EETN
ADI/GMS oskusmärkeid testitakse koos ja lennujuhi pädevus seatakse nende osas koos kahtluse
alla.
Pädevuse kahtluse alla seadmisega seotud juhud on kirjeldatud antud pädevuskava punktis 3.2.2.
3.2.1.3 Töökontroll
Töökontroll sooritatakse juhul, kui toimub tasemetestimine üksuse oskusmärke saamiseks,
pikendamiseks, taastamiseks või kui lennujuhi kompetentsus on seatud kahtluse alla.
Juhul, kui lennujuht ei vasta kehtestatud minimaalse tööaja nõuete kriteeriumidele, viiakse läbi
kontroll-vahetus, mitte töökontroll (vt. p.3.2.1.3).
Töökontrolliks määratud vahetuse alguses tutvustab tasemetestija testitavale lennujuhile või
lennujuhi õpilasele töökontrolli hindamisprotseduuri.
Töökontroll võib toimuda ainult päevasel ajal ning töökontrolli pikkus oskusmärke pikendamisel on
minimaalselt kaks operatsioonilise töö tundi üksuses, mille üksuse oskusmärget testitakse, st kahe
tunni jooksul on liiklusolukord olnud piisavalt keeruline, võimaldamaks tasemetestijal anda hinnang.
Üksuse oskusmärke saamiseks ja juhul kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla on töökontrolli
kestuseks reeglina terve töökontrolliks määratud vahetuse pikkus.
Töökontrolli läbiviimisel jaguneb vastutus lennuohutuse tagamise eest järgnevalt:
a) kui hinnataval on kehtiv üksuse oskusmärge ning ta sooritab tasemetesti – vastutab hinnatav
lennujuht;
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
6 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
b) kui lennujuhi kompetentsus on kahtluse all – vastutab tasemetestija;
c) kui hinnatav taotleb vastavat üksuse oskusmärget – vastutab tasemetestija.
Märkus 1: Kui alapunktides b ja c määratletud töökontrolli viib läbi kehtivat OJTI oskusmärget mitte
omav tasemetestija, peab hindamise juures viibima ohutuslennujuht. Kui alapunktides b ja c
määratletud töökontrolli viib läbi OJTI oskusmärget omav tasemetestija võib ta nõuda
tööpositsioonile töökontrolli läbiviimise ajaks lennuohutuse eest vastutava ohutuslennujuhi. Sellisel
juhul vastutab tasemetestija ainult töökontrolli läbiviimise eest, lennuohutuse eest vastutab
ohutuslennujuht. Juhul, kui ohutuslennujuht sekkub hinnatava töösse, on töökontroll koheselt
katkestatud. Töökontrolli katkestamine ei tähenda automaatselt töökontrolli mittesooritamist. Otsuse
töökontrolli lõpetamisest või jätkamisest võtab vastu töökontrolli läbiviiv tasemetestija.
Märkus 2: Vajaduse ilmnemisel võib töökontrolli osaliseks läbiviimiseks kasutada simulaatorit.
Vastava otsuse võtab vastu tasemetesti läbiviiv tasemetestija koos LJO koolitusjuhiga.
Märkus 3: kuigi alapunktis a) toodud juhul vastutab primaarselt lennuohutuse eest hinnatav
lennujuht, ei tähenda see, et tasemetesti läbi viiv OJTI oskusmärkega tasemetestijavõi
ohutuslennujuhi ülesandeid täitev OJTI ei peaks sekkuma, kui lennuohutus on kahtluse all ja
rikutakse hajutusmiinimume.
Juhul, kui töökontrolli tulemus esimesel katsel on negatiivne, on hinnataval lennujuhil õigus sooritada
üks kordus-töökontroll. Negatiivsest tulemusest teavitatakse LJO juhatust, LJO koolitusjuhti,
tööajaplaneerijat ja vajadusel vahetuse vanemat .Kordus-töökontrolli viib läbi tasemetestija, kes ei
tohi olla esimese tasemetesti läbiviija. Kordus-töökontrolli läbiviiv tasemetestija või kordus-
töökontrolli sooritav lennujuht võib taotleda objektiivsema hinnangu saamiseks lisa tasemetestija
määramist kordus-töökontrolli hindamiseks.
Kordus-töökontroll viiakse läbi mitte hiljem kui kolmekümne (30) päeva jooksul alates negatiivse
tulemuse saanud töökontrolli sooritamisest. Vahepealsel perioodil võib lennujuht töötada käesoleva
üksuse oskusmärke ulatuses ainult OJTI järelvalve ja vastutuse all.
Kordus-töökontrolli negatiivse tulemuse korral teavitavad tasemetestijad LJO juhatust, LJO
koolitusjuhti, töötajaplaneerijat ja vajadusel vahetuse vanemat. Kordus-töökontrolli negatiivse
tulemuse korral hindavad töökontrolli läbiviinud tasemetestijad koos LJO koolitusjuhiga võimalikku
koolitusvajadust.
Üksuse oskusmärke taastamiseks tuleb lennujuhil läbida koolitus ning sooritada tasemetest.
3.2.1.4 Kontrollvahetus
Kontrollvahetuse peab lennujuht sooritama juhul, kui ta ei ole täitnud miinimumtööajale kehtestatud
nõudeid (vt punkt 3.3.2), tingimusel, et tema pädevus ei ole eelnevalt seatud kahtluse alla.
Kontrollvahetuse viib läbi vastaval tööpositsioonil OJTI.
Kontrollvahetus võib toimuda ainult päevasel ajal ning kontrollvahetuse pikkus on minimaalselt kaks
operatsioonilise töö tundi üksuses, mille minimaalne töötundide nõue ei ole täidetud.
Kontrollvahetuse lõpus täidab OJTI kontrollvahetuse registreerimise blanketi (4B2J1P3), millel
näidatakse, kas antud lennujuht on võimeline sooritama tööd iseseisvalt või mitte. Täidetud blanketid
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
7 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
säilitatakse lennujuhi personaalses koolituskaustas. Positiivse otsuse korral võib lennujuht jätkata
tööd iseseisvalt ilma edasise OJTI järelevalveta.
Negatiivse otsuse korral pöördub OJTI LJO koolitusjuhi poole, kes seab lennujuhi kompetentsuse
antud üksuse oskusmärke ulatuses kahtluse alla ja määratleb (vajadusel koostöös LJO
koolitusspetsialistiga) koolitusvajaduse ja –pikkuse või teeb ettepaneku tasemetesti läbiviimiseks.
Kui kontrollvahetuse läbiviinud OJTI omab ka tasemetestija oskusmärget, võib ta kompetentsuse
kahtluse alla seadmise otsustada iseseisvalt, kuid viimasel juhul teavitab ta otsusest LJO
koolitusjuhti.
Kontrollvahetuse sooritamisel vastutab lennuohutuse tagamise eest OJTI. Vajadusel võib kaasata
ohutuslennujuhi. Ohutuslennujuhi kaasamisel vastutab lennuohutuse eest primaarselt
ohutuslennujuht.
3.2.1.5 Monitooring
Lennujuhi kompetentsust võidakse tasemetestide vahelisel perioodil ja vastavalt vajadusele hinnata
monitooringu abil. Tavaliselt koosneb lennujuhi kompetentsuse hindamise protseduur tasemetestist
(tasemetestidest).
Monitooringu korral jälgitakse lennujuhi töösooritust jooksvalt hindamisperioodi vältel tasemetestijate
poolt. Juhul kui tasemetestija tuvastab lennujuhi operatsioonilises töös kõrvalekalde kehtivatest
protseduuridest, standarditest ja/või normidest, annab ta lennujuhile tagasisidet ja/või täidab
vastavalt kõrvalekalde iseloomule ANS-RF-i.
3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine
Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine tähendab olukorda, kus lennujuhi pädevus,
täitmaks oma tööülesandeid antud tööpositsiooni(de)l loetakse kahtluse all olevaks. Lennujuhi
pädevust võidakse kahtluse alla seada järgmistel juhtudel:
a) lennujuht on olnud osaline lennuõnnetuses, intsidendis või lennuohutussündmuses ning
tasemetestija(te) poolselt juhtunule antud esialgsete hinnangu põhjal leitakse, et juhtum võis
olla põhjustatud lennujuhi eksimusest;
b) laekunud ettekannetest lähtuvalt otsustavad tasemetestijad (vt. punkt 3.2.1.4), osakonna
juhataja või tema asetäitja operatsioonilise töö korraldamise alal ja/või LJO koolitusjuht, et
lennujuhi pädevuse kahtluse alla seadmine on piisavalt põhjendatud;
c) lennujuhil on läbimata üksuses töötamiseks ja üksuse oskusmärke säilitamiseks nõutavad
jätkukoolitused;
d) lennujuht sooritas tasemetesti töökontrolli negatiivse tulemusega;
e) lennujuht sooritas kontrollvahetuse negatiivsele tulemusele;
f) lennujuht on teavitanud osakonna juhatajat või tema asetäitjat, et ta on enda hinnangul
ebapädev osutamaks lennujuhtimisteenust kehtestatud normidele ja nõuetele vastavalt.
Märkus: Kui vahetuse vanem otsustab, et lennujuhi töösooritus ei vasta kehtivatele normidele ja
nõuetele, koostab ta ANS-RFi. Osakonna juhataja või tema asetäitja, otsustab koostöös LJO
koolitusjuhi ja tasemetestijatega, kas lennujuhi pädevus on vaja seada kahtluse alla või mitte.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
8 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
Kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, on lennujuhil keelatud iseseisvalt töötada antud
üksuse oskusmärke/oskusmärgete ulatuses. Pärast seda, kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse
alla, määrab LJO koolitusjuht koostöös tasemetestijatega antud lennujuhi koolitusvajaduse ning
koostab edaspidise tegevusplaani. Lennujuhil, kelle pädevus on seatud kahtluse alla, tuleb sooritada
tasemetest oma pädevuse kinnitamiseks, sõltumata lennujuhi loal olevast üksuse oskusmärke
kehtivusajast antud ajahetkel. Kui üksuse oskusmärke kehtivusaja lõpuni on mitteregulaarse
tasemetesti sooritamise ajaks jäänud vähem kui kolm (3) kuud, pikendatakse eduka soorituse korral
lennujuhiloal näidatud lennujuhi üksuse oskusmärget vastavalt kehtivale protseduurile.
3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus.
Töökohakoolituse juhendaja kandidaadid valitakse LJO koolitusjuhi poolt võttes arvesse
olemasolevate OJTI-de soovitusi ja lennujuhtide poolt laekunud sooviavaldusi.
3.2.3.1 OJTI oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
a) tal on kehtiva üksuse oskusmärkega lennujuhi luba;
b) ta on vahetult enne taotlemist vähemalt kaheaastase ajavahemiku jooksul kasutanud lennujuhi
loa õigusi.
c) ta on lõpetanud taotlemisele eelneval aastal edukalt praktiliste õpetamismeetodite kursuse,
mille jooksul õpetati nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui ta on:
a) õpetatava pädevusmärke õigusi kasutanud vähemalt kaks aastat;
b) eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul kasutanud õpetatava kehtiva üksuse
oskusmärke õigusi;
c) ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab
3.2.3.2 OJTI oskusmärke kehtivus
a) OJTI oskusmärge kehtib kolm (3) aastat.
b) OJTI oskusmärke kehtivuse võib pikendada, kui selle kehtivusajal on edukalt lõpetatud
praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti 3.2.3.1 alapunkti a) ja b) nõuded on
täidetud.
c) OJTI oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada, kui
1) isik läbib praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolituse ja
2) isik viib edukalt läbi hinnatava näidisvahetuse koolitatavaga, mida hindab vastavat
oskusmärget omav tasemetestija aasta jooksul, mis eelneb kehtivuse taastamise taotlusele
ning kui punkti 3.2.3.1 alapunkti a) ja b) nõuded on täidetud. Vajadusel kaasatakse
vahetusse (nt liikluskoormusest lähtuvalt) ohutuslennujuht.
d) Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab OJTI oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt
kolmekümne (30) päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.
3.2.3.3 STDI oskusmärge
a) STDI oskusmärke omanikul on volitused korraldada praktilist koolitust treeningseadmel:
1) töökohakoolituse eelses koolituses ja
2) jätkukoolituses.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
9 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
Kui STDI korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olnud asjakohane
üksuse oskusmärge.
b) STDI oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:
1) tal on vähemalt kaheaastane õpetatava pädevusmärke kogemus;
2) tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;
3) ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
3.2.3.4 STDI oskusmärke taotlemine
STDI oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
a) ta on vähemalt kaks aastat kasutanud mis tahes pädevusmärkega lennujuhi loa õigusi;
b) taotlemisele eelneval aastal on ta edukalt sooritanud praktiliste õpetamismeetodite kursuse,
mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja
pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati.
3.2.3.5 STDI oskusmärke kehtivus
a) STDI oskusmärge kehtib kolm (3) aastat.
b) STDI oskusmärke kehtivuse võib pikendada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt
praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.
c) STDI oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivust taastada järgmiselt:
1) isik läbib praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse ning
2) isik viib edukalt läbi hinnatava näidisharjutuse koolitatavaga, mida hindab vastavat
oskusmärget omav või omanud tasemetestija kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval
aastal. Näidisharjutuse sooritus dokumenteeritakse isiku personaalses koolituskaustas.
d) Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab STDI oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt
30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva.
3.3 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja taastamine
Lennujuhi loa ja sellele märgitud üksuse oskusmärgete kehtivuse eest vastutab iga lennujuht
isiklikult. Lisaks lennujuhi loale kuulub pädevust kinnitavate dokumentide hulka kehtiv tervisetõend.
3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine
Lennuamet võib peatada või kehtetuks tunnistada üksuse oskusmärke järgnevatel põhjustel:
a) Minimaalsete töötundide nõude mittejärgimisel;
b) intsidendis või lennuõnnetuses osalemine/selle põhjustamine;
c) juhtumid, kus lennujuhi pädevus tööpositsioonil töötamiseks on seatud kahtluse alla. (Näiteks:
jätkukoolituse mitterahuldav läbimine, mitterahuldav tasemetesti sooritus);
d) psühhoaktiivsete ainete mõju või järelmõju all töötamise tuvastamisel;
e) loa omaniku kirjaliku taotluse alusel;
f) lennujuhiõpilase või lennujuhi loa, pädevus- või oskusmärke või tunnistuse omandamine
võltsdokumentide alusel;
g) loast tulenevate õiguste kasutamine, kui loa omanik ei vasta enam määrus 340 sätestatud
nõuetele;
h) lennujuhi loal näidatud üksuse oskusmärge on aegunud.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
10 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
3.3.2 Nõuded üksuse oskusmärke säilitamiseks
3.3.2.1 Üksuse oskusmärgete säilitamiseks nõutavate töötundide arvestus toimub jooksvalt, võttes arvesse
viimased kolm (3) kalendrikuud. Minimaalsed nõutavad töötunnid üksuse oskusmärke säilitamiseks
kolme (3) kuulise perioodi jooksul on järgmised:
a) EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS oskusmärgete korral 28 h
b) EETN APS/TCL oskusmärke korral 35 h
c) EETT ACS oskusmärke korral 35 h
OJTI-del võivad töökohakoolituse läbiviimisel tehtud töötunnid moodustada maksimaalselt 50%
nõutud miinimumtundidest.
Märkus: Näiteks EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS säilitamiseks peab OJTI tegema 14h või
rohkem iseseisvat tööd ja ülejäänud tunnid koos koolitatavaga 3 kuulise perioodi jooksul eeldusel, et
kokku saab 28 või rohkem tundi.
Tööajaarvestus toimub StaffLogicus. Programmis olevad andmed on aluseks töölt eemal oldud aja
arvestamiseks. Töölt eemal oleku aega hakatakse arvestama viimasest töötatud operatsioonilisest
vahetusest.
3.3.2.2 Lennujuhi loaga antud õiguste kasutamiseks peab lennujuht läbima regulaarselt tervisekontrolli.
Lennujuht peab läbima tervisekontrolli mitte varem kui kolm (3) kuud, kuid soovitatavalt vähemalt
kaks (2) nädalat enne tervisetõendis näidatud kuupäeva. Peale tervisetõendi pikendamist on
lennujuht kohustatud esitama LJO administraatorile uuendatud tervisetõendi koopia vähemalt kaks
(2) tööpäeva enne eelmise tervisetõendi kehtivuse lõpptähtaega.
Peale lennujuhi loal oleva üksuse oskusmärke kehtivuse pikendamist Lennuametis on lennujuht
kohustatud LJO administraatorile esitama uuendatud loa koopia. Soovitatavalt esitatakse loa koopia
vähemalt kaks (2) tööpäeva enne eelmise loa (oskusmärgete) kehtivuse lõpptähtaega.
Märkus: tööpäeva all on mõeldud punktis 3.3.2.2 administraatori tööpäevi, st esmaspäevast-reedeni.
Lennujuhi poolt esitatud uuendatud tervisetõendi ja lennujuhi loa koopiad säilitatakse LJO
administraatori poolt vastavas kaustas. Koopia lisamisel kausta märgitakse StaffLogic-sse
uuendatud tervisetõendi ja üksuse oskusmärke või muude oskusmärgete kehtivuse tähtaeg.
Tööajaplaneerija jälgib graafiku koostamise käigus regulaarselt töötajate tervisetõendite kehtivust.
3.3.2.3 Lennujuht peab läbima inglise keele testi tõendamaks oma keeletaseme vastavust nõutud tasemele.
Keeletesti sooritamise intervallid on järgmised:
Tase 4 keeletaset omavatel lennujuhtidel – iga kolme (3) aasta tagant;
Tase 5 keeletaset omavatel lennujuhtidel – iga kuue (6) aasta tagant;
Tase 6 keeletaset omavatel lennujuhtidel – iga üheksa (9) aasta tagant.
3.3.2.4 Inglise keele testide sooritamist koordineerib EANS koolitusspetsialist tuginedes Stafflogic
programmis olevatele andmetele töötajate keeletasemete osas.
3.3.2.5 Tunnistuste koopiad säilitatakse EANS koolitusspetsialisti poolt EANS dokumendihaldussüsteemis.
3.3.2.6 Keeletesti eduka soorituse järgselt peab lennujuht uuendama inglise keele oskusmärke
Lennuametis esitades Lennuametisse keeletesti positiivset sooritust tõendava tunnistuse.
3.3.2.7 Lennujuht on kohustatud esitama uuendatud loa koopia LJO administraatorile, kes märgib loa
koopia lisamisel selleks ette nähtud kausta ka Stafflogic-sse uue aegumistähtaja.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
11 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
Märkus: EANS töötajatelt nõutud keeletasemed on toodud ametikoha põhiselt EANS töötajate
keeleoskusnõuete juhendis.
3.3.3 Ajutine võimetus kasutada lennujuhi loastulenevaid õigusi
Loaomaniku ajutise võimetuse põhjuseks võib olla:
psühhoaktiivsete ainete mõju all olek (reguleerib eelkõige „Psühhoaktiivsete ainete mõjuga
seotud tegevuste eeskiri“);
mittevalmidus lennujuhi ülesandeid täita, mis võib olla tingitud vigastusest, väsimusest,
haigusest, stressist (sh kriitilise intsidendi järgne stress) või muust sarnasest põhjusest;
kompetentsuse kahtluse alla seadmine. Kui tööandja kahtleb loaomaniku võimes kasutada loast
tulenevaid õigusi ohutult, võib ta kehtestada loaomaniku ajutise võimetuse.
3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine
Lennujuhi loa omanik ei tohi kasutada loast tulenevaid õigusi, kui ta ise või tööandja seab kahtluse
alla loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuse.
Ajutise võimetuse kehtestamise algatus võib tulla nii loaomanikult endalt kui tööandjalt.
Teavitamine
Kui loa omanik ise ja/või tööandja ei ole kindel, et töötaja suudab täita töökohustusi ohutult, teavitab
ta sellest esimesel võimalusel vahetuse vanemat (
[email protected]) ja tööajaplaneerijat
(
[email protected]) võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et neil oleks võimalik
korraldada vajalikud muudatused töögraafikus.
Kui informatsioon on laekunud suuliselt või vastava otsuse võtab vastu vahetuse vanem, teavitab ta
ajutisest võimetusest e-maili teel tööajaplaneerijat ning lisab koopia reale adressaadiks
[email protected].
Kui ajutine võimetus kestab üle seitsme (7) kalendripäeva (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija
tekkinud olukorrast personaliosakonna juhatajat ning LJO juhtkonda, et vastava kokkuleppe
saavutamisel teha vajalikud muudatused töötaja töögraafikus ja kaaluda variante
mitteoperatsioonilise asendustöö pakkumiseks.
Igale tekkinud olukorrale reageeritakse individuaalselt.
3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine
Kriitilise intsidendi puhul juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise
intsidendi järgse stressi juhtimise juhend“.
Töötaja psühhoaktiivsete ainete mõju all olemise kahtluse korral juhindutakse dokumendist
„Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.
Kui ajutine võimetus on seotud kompetentside kahtluse alla seadmisega, juhindutakse käesoleva
dokumendi punktist 3.2.2.
Muudel juhtudel reageeritakse vastavalt olukorrale.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
12 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine
Ajutine võimetus lõppeb kui loaomanik ise ja/või tööandja on veendunud loaomaniku võimekuse
taastumises või esitatakse lõppemist tõendav dokument (nt haigusleht). Lennujuht, andes allkirja
tööpositsiooni üle võttes, kinnitab sellega, et on võimeline (k.a. nt. eelnenud võimetusperioodi
lõppedes) täitma oma töökohustusi.
Kompetentsuse kahtluse alla seadmisega seotud ajutise võimetuse lõpetamine on kirjeldatud
käesoleva dokumendi punktis 3.2.2
Üle seitsme (7) kalendripäeva kestnud ja kolme (3) või enamat töövahetust mõjutanud ajutise
võimetuse lõpetamisel (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija lõpetamisest personaliosakonna
juhatajat ja LJO juhatust
3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest
Lennuametit teavitatakse ajutisest võimetusest järgmistel juhtudel:
a) on tuvastatud lennujuhi või lennujuhi õpilase loast tulenevate õiguste kasutamine
psühhoaktiivsete ainete mõju all;
b) kordus-töökontroll on sooritatud negatiivsele tulemusele;
c) Lennujuhi – või lennujuhiõpilase loa omaniku ajutine võimetus on kestnud üle kolme (3)
kalendrikuu (välja arvatud klass 3 tervisetõendiga kaetud juhud).
Teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööajaplaneerija poolt kolme (3)
tööpäeva jooksul vastava info laekumisest (punktid a-b) ja kolme (3) kuu möödumisel (punkt c).
3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral
Teenuse pakkumise säilitamine ajutise võimetuse korral tagatakse tööaja planeerimise meetmetega
( nt. valvevahetused).
3.4 Jätkukoolitus
Jätkukoolituse toimumise eest vastutab LJO juhataja või tema asetäitja. Jätkukoolituse sisu ja
korralduse eest vastutab LJO koolitusjuht .
Jätkukoolituse eesmärgid ja teemad pannakse paika vastavalt vajadusele. Väliskoolitaja kasutamisel
lepitakse need kokku enne koolituslepingu sõlmimist.
Töötajate jätkukoolitus viiakse läbi vastavalt EANS koolitusplaanile ja organiseeritakse ettevõtte
sisekoolitusena või sissetellitava teenusena vastavat koolitussertifikaati omavalt
koolitusorganisatsioonilt.
Märkus: Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks
tunnistamine protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendis.
Jätkukoolitused jagunevad täienduskoolitusteks ja ümberõppeks.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
13 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
3.4.1 Täienduskoolitus
Täienduskoolitused toimuvad kord kolme (3) aasta jooksul üksuse oskusmärke (v.a EETN ADI/TWR
ja ADI/GMS, mille kohta toimuvad koolitused koos) kohta. Täienduskoolitus on reeglina sisseostetav
teenus. Koolituse läbiviijaks valitud koolitusorganisatsioon vastutab koolituse sisulise vastavuse ja
ajakohasuse eest. LJO koolitusjuht vastutab koolituse ettevalmistamiseks vajaliku informatsiooni
andmise eest koolituse läbiviijale. Koolitusega seotud detailid (nt sisu, koht, kestvus jne)
fikseeritakse koolituslepingus. Täienduskoolituse peavad läbima kõik vastavat üksuse oskusmärget
omavad lennujuhid.
Täienduskoolituse eesmärk on vaadata läbi, tugevdada või täiustada lennujuhtide olemasolevaid
teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud lennuliikluse ohutu, korrapärase ja kiire voo tagamiseks.
Täienduskoolitus sisaldab vähemalt:
a) tavapraktika ja protseduuride koolitust, kasutades heakskiidetud fraseoloogiat ja tõhusat
suhtlust;
b) ebatavalisi ja hädaolukordi käsitlevat koolitust, kasutades heakskiidetud fraseoloogiat ja tõhusat
suhtlust;
c) inimtegur.
Sisseostetava koolituse läbimise järel väljastab koolitust korraldav ning läbiviiv
koolitusorganisatsioon koolituse läbinud töötajatele vastavasisulise tunnistuse.
3.4.2 Ümberõpe
Ümberõpe toimub vastavalt vajadusele, mis võib olla tingitud järgmistest asjaoludest:
a) muudatused lennujuhtimisprotseduurides, reeglites, eeskirjades;
b) uuenenud tehnoloogia juurutamine;
3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid
3.4.3.1 Ettevalmistav etapp.
Koolituse planeerimise etapis kooskõlastab LJO koolitusjuht üldise ajakava ja ressursivajaduse
tööajaplaneerijaga. Koolituse läbiviimiseks määrab LJO koolitusjuht vastutava koolitaja, kes koostab
koolituse läbiviimiseks vajaliku meeskonna. Meeskond peab koosnema vajalikke üksuse
oskusmärkeid ja oskusi omavatest väljaõppejuhendajatest. Meeskond koostab koolituse
dokumentatsiooni, mis peab sisaldama vähemalt alljärgnevat:
a) koolituse kirjeldus koos eesmärkidega;
b) õppekava;
c) ajakava;
d) õppematerjalide loetelu;
e) loengud (nimetus ja hulk);
f) simulaatorharjutused (va juhtudel, kui simulaatori kasutamine ei ole kursuse läbiviimiseks
vajalik), vajadusel harjutustele hinnangu andmise juhised;
g) testid (vajadusel)
h) koolitajate koolitus (sätestab vajaliku teoreetilise- ja/või simulaatorkoolituse, pärast mille
läbimist võib koolitaja koolitusel koolitajana osaleda.
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
14 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
Vastutav koolitaja edastab LJO koolitusjuhile koolituse meeskonna arvestusliku ressursivajaduse
(sh. vajalike töötundide arv ettevalmistuseks, võimalik lähetus jne), broneerib ruumid koolituse
läbiviimiseks (sh. vajadusel simulaatori). Kui koolitus sisaldab simulaatori kasutamist, valmistab
meeskond koostöös LJO koolitusspetsialisti(de)ga ette koolitusel kasutatavad harjutused.
Ettevalmistava etapi lõpus esitab vastutav koolitaja kursuse dokumentatsiooni LJO koolitusjuhile või
tema poolt volitatud isikule kinnitamiseks, kes lepib koostöös tööajaplaneerijaga kokku lõplikud
kuupäevad koolituse läbiviimiseks.
3.4.3.2 Teooriaõppe etapp. Teooriaõpe toimub vastavalt kinnitatud õppekavale ja selle viivad läbi vastava
kvalifikatsiooniga väljaõppejuhendajad. Teooriaõppe vormideks on loengud ja/või praktilised
harjutused. Teooriaõppe ühe tunni pikkus on üldjuhul 45 minutit.
3.4.3.3 Simulaatorõppe etapp. Simulaatorõpe koosneb spetsiaalsetest simulaatorharjutustest, mille viivad
läbi üldjuhul vastava koolituse meeskonna liikmed, kaasates vajadusel teisi väljaõppejuhendajaid.
Vajadusel antakse simulaatorharjutustele hinnang vastavalt koolituse dokumentatsioonis toodud
juhistele. Kui sooritusele antud hinnang ei ole positiivne, tuleb osalejal läbida kordusharjutus.
Kordusharjutuse hindajaks ei või olla sama koolitaja, kes hindas mittesooritatud tulemusega
harjutust. Simulaatorõppe etapp loetakse mittesooritatuks, kui ka teistkordsel läbimisel ei saavutata
vastavalt hindamisjuhistele positiivset tulemust.
3.4.3.4 Teoreetiliste teadmiste eksam (teooriatest). Teooriatest koostatakse vajaduspõhiselt arvestades
koolituse iseloomu.
Teooriatesti võib läbi viia elektroonilises testimiskeskkonnas, testi tulemus väljendatakse
protsentides. Positiivselt sooritatuks loetakse test, mille tulemuseks on vähemalt 75%. Alla 75%
tulemuse korral sooritab osaleja kordustesti. Jätkukoolitus loetakse mittesooritatuks, kui ka
teistkordselt sooritatud teooriatesti tulemus on alla fikseeritud miinimumi.
Ettevõtte siseste koolituste tulemused fikseeritakse vastavalt Lennuliiklusteeninduse AS
koolituseeskirjale ning täidetakse eeskirjas toodud sisekoolituse kokkuvõte, mis säilitatakse vastavalt
koolituseeskirjale. Kui koolitust ei läbitud vastavalt alapunktis 3.4.3.4 positiivse tulemusega, otsustab
LJO juhataja koostöös LJO koolitusjuhi ning LJO juhataja asetäitjaga operatsioonilise töö
korraldamise alal isiku edasise koolituse võimalikkuse ning vajaduse üle. Mittesooritatud tulemuse
korral ei saa lennujuht jätkata tööd üksuses, mis nõuab antud üksuse oskusmärget.
3.5 Kaebemenetlused
Kui lennujuht ei ole nõus hindamisel saadud negatiivse otsusega võib hinnatav kolme (3) päeva
jooksul otsuse talle teatavaks saamisest pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning
avaldada soovi otsus vaidlustada. Koolitusspetsialist teeb tegevjuhile esildise kutsumaks kokku
neljateist (14) päeva jooksul vähemalt 3-liikmeline komisjoni, kes hindab, peale osapoolte
argumentide ärakuulamist, tasemetestijate poolt tehtud otsuse õiguspärasust. Kui hinnatav lennujuht
ei ole komisjoni otsusega nõus, võib ta komisjoni otsuse edasi kaevata vastavalt Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
3.6 Dokumentide säilitamine
Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“
toodule.
LJOs kuuluvad säilitamisele tasemetestide- ja jätkukoolitustega seonduvad dokumendid :
Tasemetesti hindamisakt;
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
15 / 16
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
Tasemetesti raames läbi viidud teooriatestid;
Kontrollvahetuse registreerimise blankett (4B2J1P3)
Jätkukoolituse raames läbi viidud teooriatestid;
Jätkukoolituste dokumentatsioon koos osalenute nimekirjaga;
Dokumentide säilitamise perioodid ja arhiveerimise viis on kirjas EANS Toimikute loetelus.
3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid
Lennuliiklusteeninduse AS töötajate keeleoskuse nõuded
Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Lennuliiklusteeninduse AS toimepidevuse plaan
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
16 / 16
4J0P0 LJO Koolituskava ver1
LJO koolituskava (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. LÜHENDID JA MÕISTED ...................................................................................................................... 3
2. Eesmärk ja rakendusala ....................................................................................................................... 5
2.1 Üldsätted.......................................................................................................................................... 5
2.2 LJO- s kasutatavad pädevus/oskusmärked .................................................................................... 5
2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused ............................................................................................. 5
2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon ............................................................................................. 5
3. Üksuse oskusmärke kOOLITUSE korraldamise protsess ................................................................ 5
3.1 Koolituse alustamise eeldused ........................................................................................................ 5
3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled ............................................................................. 5
3.3 Vastutus ........................................................................................................................................... 5
3.4 Oskusmärke koolituste organiseerimine ......................................................................................... 6
3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused ............................................ 6
3.6 Koolitusmeetodid ............................................................................................................................. 6
3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus .......................................................................................... 6
4. Lennujuhi oskusmärke koolitus .......................................................................................................... 7
4.1 Korraldus ja läbiviimine .................................................................................................................... 7
4.2 Töökohakoolituse päevik ................................................................................................................. 8
4.3 Üleminekukoolituse etapp ............................................................................................................... 8
4.4 Simulaatorkoolitus ........................................................................................................................... 9
4.5 Töökohakoolitus ............................................................................................................................ 10
4.6 Eelneva kogemuse arvestamine oskusmärke koolituse määratlemisel ........................................ 11
4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus ................................................................ 11
4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ....................................................... 11
5. Oskusmärgete kehtivuse taastamine ............................................................................................... 13
5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine .................................................................................................. 13
5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud ................................................................ 13
5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui kaksteist
(12) kuud .................................................................................................................................................. 13
5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat . 13
5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema ajavahemiku
jooksul ...................................................................................................................................................... 14
6. EETN ADI/GMS oskusmärke koolitus ............................................................................................... 15
6.1 ADI õppekava ................................................................................................................................ 15
6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ......................................................... 18
6.3 ADI eriolukordade nimekiri ............................................................................................................ 18
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud:01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
1 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7. EETN APS/RAD oskusmärke koolitus .............................................................................................. 20
7.1 APS õppekava ............................................................................................................................... 20
7.2 APS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu ......................................................... 23
7.3 APS eriolukordade nimekiri ........................................................................................................... 24
8. EETT ACS oskusmärke koolitus ....................................................................................................... 24
8.1 ACS õppekava ............................................................................................................................... 24
8.2 ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ........................................................ 28
8.3 Eriolukordade nimekiri ................................................................................................................... 29
9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE ............................................................................... 30
10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE ................................... 30
11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID.................................................................. 30
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
2 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
1. LÜHENDID JA MÕISTED
Käesolevas koolituskavas kasutatakse järgmisi mõisteid:
ajutine võimetus - ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning
tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada;
EANS - Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts;
ebatavaline olukord - olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei
puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused;
lennujuhtimisüksus - piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse
üldnimetus;
LJO – Lennujuhtimisosakond;
hindamine - praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine,
selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud
teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine;
kehtivuse taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi
kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või
sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;
koolituskursus - struktureeritud raamistikus välja töötatud ja kindlas ajavahemikus korraldatav
teoreetiline kursus ja/või praktiline koolitus;
LJO koolitusjuht - lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal;
LJO koolitusspetsialist – lennujuht-spetsialist koolituse alal;
oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase
pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud;
pädevusmärge - teenuse liik, mida loaomanik võib osutada. Tallinnas on kasutatavad -
lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) –, seirega lähenemislennujuhtimine (APS), seirega
piirkondlik lennujuhtimine (ACS);
simulaatorkoolitus - treeningseadmel toimuv koolitus;
tasemetest - tasemetest koosneb teoreetiliste teadmiste eksamist (teooriatestist) ning töökontrollist
tööpositsioonil;
tasemetestija oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku
pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi;
treeningseade - käitustingimusi imiteeriv mis tahes liiki seade, sh imitaator ja osaliste
funktsioonidega treeningseade;
treeningseadme instruktori oskusmärge (STDI)- loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis
näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist;
töökohakoolitus - üksusekoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse
juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi tegelikkuses
toimuva lennuliikluse olukorras;
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
3 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab
loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist;
vastutav väljaõppejuhendaja - OJTI, kes on vastutav talle määratud koolitatava töökohakoolituse
protsessi jälgimise eest;
üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse
oskusmärke kehtivus;
üksuse oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukohatähist ja
sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loaomanik on pädev töötama;
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
4 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA
2.1 Üldsätted
LJO koolituskava kirjeldab LJO koolituse korraldamist üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja
kehtivuse taastamiseks.
Antud koolituskava on juhend-dokumendiks LJO-s toimuvate oskusmärke koolituste korraldamiseks
koolituse korraldajatele ja läbiviijatele.
Koolituste eesmärgiks on koolitada lennujuht või lennujuhi õpilane, edaspidi koolitatav, ette vastava
oskusmärke saamiseks tasemeni, mis tagab turvalise lennujuhtimisteenuse osutamise ja iseseisvaks
tööks valmisoleku.
Antud koolituskava ei käsitle lennujuhi algkoolitusega seonduvat.
2.2 LJO- s kasutatavad üksuse pädevus/oskusmärked
LJO-s vajalikud üksuse pädevus/oskusmärked:
EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS - Lennuvälja lennuliikluse instrumentaalne juhtimine
/Lähilennujuhtimine/Maapealse liikluse seire
EETN APS/TCL - Lähenemislennujuhtimine seirega/Lennujuhtimine lähenemisalas
EETT ACS - Piirkondlik lennujuhtimine seirega
2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused
Käesolev koolituskava käsitleb koolitust üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja oskusmärgete
kehtivuse taastamiseks.
2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon
Käesolev koolituskava on kooskõlas lennujuhtide koolitust reglementeerivate rahvusvaheliste ja
siseriiklike õigusaktidega. Käesolev koolituskava juhindub Euroopa Lennuohutuse Organisatsiooni
(European Organisation for the Safety of Air Navigation) dokumendist ESARR 5 ja Komisjoni
määruse (EL) 2015/340 nõuetest.
3. ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUSE KORRALDAMISE PROTSESS
3.1 Koolituse alustamise eeldused
Üksuse oskusmärke koolituse alustamise ja edasise läbiviimise eelduseks LJO-s on Lennuameti
poolt väljastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase luba koos vastava pädevusmärkega ning vajadusel
selle juurde kuuluva oskusmärkega
3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled
LJO koolitused toimuvad enamasti EANS ruumides. ADI/TWR/GMS seotud simulaatorkoolitus
toimub üldjuhul Eesti Lennuakadeemia ruumides.
LJO koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles.
3.3 Vastutus
LJO koolituste toimumise eest vastutab LJO juhataja või tema asetäitja. Koolituste sisu ja korralduse
eest vastutab LJO koolitusjuht.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
5 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
3.4 Üksuse oskusmärke koolituste organiseerimine
Üksuse oskusmärke koolitus organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO
koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase kvalifikatsiooniga koolitaja(d).
3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused
Teoreetilist koolitust võivad korraldada asjakohase kvalifikatsiooniga koolitajad.
Teooriakoolitajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui
a) tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on
koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi;
b) ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud praktiliste õpetamisoskuste olemasolu.
Koolitaja, kes on määratud korraldama praktilist koolitust on asjakohase kvalifikatsiooniga vaid juhul,
kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge.
Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema
või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge.
OJTI oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil,
mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel kehtiva oskusmärke ulatuses.
OJTI ja STDI oskusmärgete täpsemad volitused ja õigused on välja toodud LJO pädevuskavas.
Koolitatavale on määratud oskusmärke koolituse ajaks vastutav väljaõppejuhendaja, kes omab
OJTI oskusmärget.
Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale tööpraktika päeviku, kontrollib vajalike vahe- ja
lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või ettepanekuid LJO koolitusjuhile
koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks.
Vastutav väljaõppejuhendaja osaleb koolituse lõpus hinnangu andmisel koolitatava valmisolekule
iseseisvaks tööks.
Objektiivse hinnangu saamiseks koolitatava oskustest ja võimetest viivad oskusmärke koolitust läbi
vähemalt kaks OJTI-d.
3.6 Koolitusmeetodid
Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:
loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriakoolitaja juhendamisel;
juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study);
tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;
praktiline töötamine tööpositsioonil OJTI juhendamisel;
simulaatorkoolitus;
iseseisev töö dokumentatsiooniga.
Lisaks, võidakse kasutada kõiki Euroopa Komisjoni määruses 2015/340 loetletud õppetöö vorme.
Üksusekoolitus viiakse läbi arvestades inimteguri mõju lennuliikluses.
Tähelepanu pööratakse meeskonna koolitusele, väsimuse ja stressiga toimetulekule.
3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus
Üksuse oskusmärke koolituse minimaalne kestvus on kooskõlas ICAO Annex 1.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
6 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS (Lähilennujuhtimine) - 90 töötundi, kuid mitte vähem kui üks (1)
kalendrikuu
EETN APS/TCL (Lähenemislennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3)
kalendrikuud
EETT ACS (Piirkondlik lennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3) kalendrikuud
Üksuse oskusmärke koolituse minimaalsele kestvusele lisanduvad üleminekukoolituse etapp,
töökoha eelne koolituse etapp ja simulaatorkoolitus.
4. LENNUJUHI ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS
4.1 Korraldus ja läbiviimine
Üksuse oskusmärke koolitus koosneb üldjuhul järgmisest:
Üleminekukoolituse etapp
o Töökoha koolituse eelne etapp
Simulaatorkoolitus
Töökohakoolitus (OJT), mis jaguneb omakorda kolmeks etapiks:
o Töökohakoolituse algetapp
o Töökohakoolituse kesketapp
o Töökohakoolituse lõppetapp
Kui vajadus nõuab töökohakoolituse eelset etappi siis viiakse see läbi katkematu protsessina koos
üleminekukoolituse etapiga.
Koolituste õppekavad on sätestatud eraldi üksuse oskusmärke koolituskavades.
Koolitus koosneb järgmistest teemadest:
lennujuhtimisseadmed;
lennujuhtimisalane teooria;
töökohakoolitus OJTI juhendamisel;
simulaatorkoolitus;
muu vajalik koolitus
Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1 ACS
õppekava.
Koolituse läbiviimine dokumenteeritakse individuaalsetes töökohakoolituse päevikutes.
Üksuse oskusmärke koolituse lõpus toimub tasemetest. Koolitus lõppeb tasemetesti eduka läbimise
järel.
Vastava üksuse oskusmärkega lennujuhi loa väljastab Lennuamet.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
7 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
4.2 Töökohakoolituse päevik
Töökohakoolituse päevikus kajastatakse üksuse oskusmärke koolituse andmed. . Töökohakoolituse
päevik on töötaja põhine ja selle täitmise eest vastutavad vastavat koolitust läbiviivad koolitajad ja
koolitatav.
Märkus: Töökohakoolituse päeviku näol on tegemist tundliku informatsiooniga ja paigutatud piiratud
ligipääsuga asukohta. Juurdepääsu töökohakoolituse päevikutele omavad LJO koolitajad ja
tasemetestijad.
Töökohakoolituse päeviku blanketi vorm asub EANS dokumendihaldussüsteemis „4B1J1P13
Töökohakoolituse päeviku blankett“. Töökohakoolituse päevikud kuuluvad säilitamisele koolitatava
personaalses koolituskaustas. Töökohakoolituse päevikute arhiveerimise eest vastutab LJO
koolitusjuht.
Töökohakoolituse päevikusse kantakse:
andmed teoreetilise ettevalmistuse kohta;
andmed simulaatorkoolituse kohta: harjutuste lühikirjeldus, koolitatava isiklik hinnang oma
sooritusele (soovi korral) ja OJTI hinnang sooritusele;
andmed töökohakoolituse kohta tööpositsioonil: vahetuse liikluskoormuse kirjeldus, OJTI
märkused töövahetuse kohta, koolitatava märkused;
OJTI ning koolitatava vahearvamused töökohakoolituse kulgemise kohta;
lõpphinnangud oskusmärke koolituse kohta.
4.3 Üleminekukoolituse etapp
Üleminekukoolituse eesmärk on tutvustada koolitatavale üksuses kasutatavaid kohapõhiseid
käitusprotseduure ja konkreetsete aspektidega seonduvaid teadmisi ja nende mõistmist.
Kui koolitatav alustab üksuse oskusmärke koolitust pärast algkoolituse lõppu, peab minimaalne
üleminekukoolituse etapp olema vähemalt seitse tööpäeva. Kui koolitataval on olemas kehtiv
üksuse oskusmärge mõnes teises LJO üksuses, on üleminekukoolituse pikkuseks vähemalt kolm
tööpäeva.
Märkus: Kui koolitataval on olemas kehtiv oskusmärge mõnes teises LJO üksuses on
üleminekukoolitusele kuluv aeg lühendatud, kuna osaliselt on ta vajaliku teooria juba eelmis(t)e
üksuse oskusmärke koolitus(t)e ajal läbinud.
Üleminekukoolitus koosneb järgnevast:
loengu ja/või seminari vorm klassiruumis koolitajate juhendamisel;
tutvumine seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;
simulaatorharjutus(t)e jälgimist praktiliste oskuste harjutamiseks, tutvumine õhuruumi ja
vastutusalaga.
iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks.
Koolitatav tutvub koolitaja juhendamisel tööd reglementeerivate dokumentide, tööprotseduuride,
töökeskkonna ja tehniliste vahenditega. Samuti tutvustatakse koolitatavale üksuse oskusmärke
koolituse läbiviimise korda, koolitatava õigusi ning kohustusi.
Üleminekukoolituse sisu on kirjeldatud vastava üksuse oskusmärke õppekava alguses olevates
tabelites. Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1
ACS õppekava.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
8 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Vajadusel võib üleminekukoolitus sisaldada täiendavat teooriakursust. Pikendatud
üleminekukoolituse jaoks koostatakse vastav õppe- ning ajakava. Antud vajaduse otsustab LJO
koolitusjuht.
Üleminekukoolituse lõpus toimuv hindamine on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.7.
Töökoha koolituse eelne etapp viiakse läbi vastavalt vajadusele peale üleminekukoolitust ja enne
töökohakoolituse etappi. Vajaduse määrab LJO koolitusjuht.
Töökoha eelkoolituse eesmärkideks on:
koolitatava teoreetiliste teadmiste sidumine kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega
selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama
lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras;
tutvuda vastava lennujuhtimisüksuse vastutusala ning seal kehtivate protseduuridega nii tava-
kui eriolukordades tegutsemisel läbi praktiliste liiklussituatsioonide.
Töökoha koolituse eelses etapis kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid,
protseduurid, õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või võrreldavad tegeliku
töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks.
Iga koolitatav sooritab vähemalt 5 simulaatorharjutust.
Töökoha koolituse eelse etapi lõpus toimuv hinnangu andmine on kirjeldatud antud dokumendi
punktis 4.7.
4.4 Simulaatorkoolitus
Simulaatorkoolitus toimub üksuse oskusmärke koolituse jooksul ja peab olema lõpetatud enne
tasemetesti sooritamist. Simulaatorkoolitus loetakse positiivselt sooritatuks, kui OJTI(-de) arvamusel
on üldine sooritus vähemalt rahuldaval tasemel.
Koolitatav sooritab vähemalt vastava üksuse oskusmärke koolituskavas määratletud arvu
simulaatoriharjutusi. Tavaolukorras ei sooritata üle kolme hinnatava harjutuse ühe päeva jooksul.
OJTI-l on õigus vastavalt töökoha koolituse kulgemisele ja koolitatava vajadustele muuta koolituse
sooritamiseks määratud harjutuste järjekorda ja lisada vajaliku iseloomuga harjutusi.
Märkus: Üksuse oskusmärke taastamisel määrab LJO koolitusjuht või tema poolt volitatud
koolitaja(d) harjutuste arvu, sisu ja harjutuste intensiivsusaste.
Enne igat harjutust viiakse koolitatavaga läbi briifing, selgitamaks harjutuse sisu ja püstitatud
eesmärke.
OJTI annab omapoolse hinnangu simulaatorharjutuse soorituse järgmistele aspektidele: püstitatud
eesmärkide täitmine, ülevaade simulaatorharjutuse kulgemisest, harjutuse jooksul esile kerkinud
probleemid, omandatud teadmised ja silma hakanud positiivsed elemendid.
OJTI lisab kirjaliku kokkuvõtte harjutuse kohta töökohakoolituse päevikusse.
OJTI annab tavaliselt hinnangu pärast simulaatorharjutuse sooritamist järgnevatele elementidele:
tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus;
vastutusala kasutamine on ratsionaalne;
lennuinfot antakse vajalikus mahus;
harjutuse jooksul ei esine koolitatava poolt põhjustatud viivitusi ühele õhusõidukile rohkem kui 10
minutit;
raadioside on korrektne ja arusaadav;
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
9 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
koostöö teiste üksustega on korrektne.
4.5 Töökohakoolitus
Töökohakoolitus on koolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse OJTI järelevalve all eelnevalt
omandatud oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras.
Töökohakoolituse käigus töötab koolitatav OJTI juhendamisel reaalsel tööpositsioonil, st. reaalse
liiklusega. Lennuohutuse tagamise eest töökohakoolituse jooksul vastutab OJTI.
Töökohakoolituse jooksul annab OJTI koolitatavale tema soorituse kohta pidevalt tagasisidet.
Koolitatav peab järgima ja täitma OJTI korraldusi ning soovitusi.
Töökohakoolitus koosneb kolmest etapist - töökohakoolituse algus, keskpaik ja lõpuetapp.
Töökohakoolituse alguses tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega ja rakendab
algkoolituse ajal omandatud oskusi praktikas. OJTI sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse,
eesmärgiga selgitada üksuse ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu
praktika ja teooria seostele, selgitada tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure.
Töökohakoolituse keskpaigaks peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras
töötamiseks vajalikest oskustest. OJTI sekkub koolitatava töösse vajadusel, selgitades uusi
situatsioone.
Töökohakoolituse viimases kolmandikus peab koolitatav olema suuteline valdavalt iseseisvalt
töötama. Oskama teha seoseid seni praktikas kogetuga ja rakendama neid uute situatsioonide
lahendamisel. OJTI põhitööks selle perioodi vältel on jälgimine ja soovituste andmine.
Töökohakoolituse lõpus peab koolitatav OJTI-de hinnangul olema omandanud tööks vajalikud
töövõtted ja süsteemide nõuetekohase kasutamise.
Koolitatav peab iseseisvalt:
Korraldama liiklust turvaliselt ja efektiivselt;
Saama hakkama keeruliste ja tiheda liiklusega situatsioonidega;
Saama hakkama muutuva töökoormusega.
Töökohakoolitus toimub üldjuhul päevastes vahetustes. Töökohakoolituse viimase kolmandiku
jooksul toimub töökohakoolitus ka vähemalt kahes öövahetuses. Töökohakoolituse läbiviimiseks on
eelistatud sellised töövahetused, kus statistiliselt on keskmine või keskmisest kõrgem töökoormus.
Üksuse oskusmärke koolituse positiivse soorituse korral koostab(vad) töökohakoolituse läbiviimise
viimases osas osalenud OJTI(id) töökohakoolituse päevikusse lõppkokkuvõtte, kinnitades, et
koolitatav on valmis iseseisvaks tööks. Nimetatud kokkuvõtte alusel määratakse koolitatavale
tasemetest.
Kui vastutav väljaõppejuhendaja või OJTI ja/või koolitatav otsustavad minimaalse üksuse
oskusmärke koolitusperioodi lõppedes või selle jooksul, et koolitatava soorituse tase ei ole piisav
iseseisva töö alustamiseks või on ette näha, et koolitatav vajab lisaaega vajalike oskuste
omandamiseks, esitab(vad) ülalnimetatud osapool(ed) LJO koolitusjuhile taotluse üksuse
oskusmärke koolituse pikendamiseks. Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsustab LJO
koolitusjuht.
Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsuse korral antakse koolitatavale koolituse
pikendamise põhjustest põhjalik ülevaade. Ülevaate annab kas vastutav väljaõppejuhendaja või
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
10 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
OJTI. Samuti informeeritakse koolitatavat, kui pikaks võib kujuneda oodatav üksuse oskusmärke
koolituse pikenemise aeg.
Kui üksuse oskusmärke koolituse jooksul on ilmnenud asjaolud, mille tulemusena tehakse vastutava
väljaõppejuhendaja või OJTI poolt ettepanek üksuse oskusmärke koolituse lõpetamiseks, otsustab
selle LJO koolitusjuht.
Kui koolitust otsustatakse mitte pikendada, esitatakse koolitatavale ülevaade koolituse jooksul
esinenud puudustest ja üksuse oskusmärke koolituse lõpetamise põhjustest. Koolituse varajase
lõpetamise protsess on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.8.
4.6 Eelneva kogemuse arvestamine üksuse oskusmärke koolituse määratlemisel
Juhul kui üksusekoolitusega alustajal on eelnevalt omandatud üksuse oskusmärkeid võidakse
eelnevat kogemust arvestada uue üksuse oskusmärke koolitusel. Taotleja kogemusi ja teadmisi
hindab(vad) LJO koolitusjuhi poolt volitatud koolitaja(d) kasutades selleks suulist, kirjalikku või
praktilist teadmiste kontrolli. Eelneva kogemuse hindamise põhjal otsustatakse üleminekukoolituseks
vajalikud teemad ja edasine koolituse korraldus.
4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus
Üleminekukoolitus lõppeb teooria testiga, mille eesmärgiks on veenduda, et koolitatav on
omandanud nõutud teadmised enne järgnevate koolituste algust. Teoreetilise teadmiste kontroll
sooritatakse elektroonilises testimiskeskkonnas või kirjaliku testina. Testi koostab(vad)
üleminekukoolituses osalenud koolitaja(d).
Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged vastused vähemalt 75%
ulatuses. Peale testi sooritamist antakse koolitatavale ülevaade teooriatesti tulemusest.
Töökoha koolituse eelse etapi lõpus antakse hinnang koolitatava oskustele simulaatoris.
Positiivse tulemusega läbitud üksuse oskusmärke koolitus lõppeb tasemetestiga.
Tasemetesti läbiviimist Tallinna lennujuhtimisüksuses kirjeldab LJO pädevuskava p.3.2
Kompetentsuse hindamine.
Märkus: Objektiivsuse suurendamiseks hindab üldjuhul kontrollvahetuse sooritust tasemetestija(d),
kes ei ole osalenud üksuse oskusmärke koolituse läbiviimisel.
Tasemetesti positiivsel sooritamisel esitatakse Lennuametile taotlus vastava üksuse oskusmärke
väljastamiseks koolitatavale.
4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused
Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning koolitaja vahel on mõlematel
õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LJO koolitusjuhile koolitaja vahetamiseks. Koolitaja
vahetuse otsustab LJO koolitusjuht.
Üksusekoolitus peatatakse juhul kui OJTI-delt saadud tagasisidest selgub, et koolitatava oskused ja
teadmised üksusekoolituse jooksul või selle lõpus ei vasta nõutavale tasemele ja koolitatavat ei
suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas teeb LJO koolitusjuht,
lähtudes OJTI-de (vähemalt kahe) kirjalikult vormistatud arvamusest. Koolituse lõpetamine ja
edasised otsused fikseeritakse kirjalikult.
Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva
jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning
avaldada soovi vaidlustada LJO koolitusjuhi otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
11 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise
komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija
ja/või OJTI), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära kuulamist
eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LJO koolitusjuhi poolt tehtud otsuse õiguspärasust.
Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti
Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
12 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
5. ÜKSUSE OSKUSMÄRGETE KEHTIVUSE TAASTAMINE
5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine
Eesmärgiks on määratleda üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks vajalikud tegevused, kui
üksuse oskusmärke säilitamiseks vajalikud tööaja nõuded ei ole täidetud.
Üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks tehtav koolitus organiseeritakse ettevõtte
sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase
kvalifikatsiooniga koolitaja(d).
Koolituskava tuleb enne iga koolitatavat eraldi üle vaadata ja kohandada vastavalt koolitatava
vajadustele ja vahepeal aset leidnud muutustele. Vastava kava koostamise eest vastutab LJO
koolitusjuht või tema poolt määratud koolitaja(d).
5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud
Miinimumnõuded ja edasine tegevus on kirjeldatud LJO pädevuskava p.3.3.2.1 ja p.3.2.1.3.
5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui
kaksteist (12) kuud
Kui lennujuht ei ole viimase kuue (6) kuu jooksul töötanud tööpositsioonidel, millede osas antud
lennujuhil on kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt
kolm (3) töövahetust võimaliku koolitusvajaduse määratlemiseks. Juhul, kui OJTI otsustab
töövahetuste järel, et lennujuht on demonstreerinud vajalikke oskusi piisaval määral, määratakse
lennujuhile tasemetest.
Negatiivse otsuse korral pöördub OJTI LJO koolitusjuhi või LJO koolitusspetsialisti poole, kes
määrab lennujuhi pädevuse antud üksuse oskusmärke ulatuses kahtluse all olevaks ja teeb
ettepaneku edasise koolituse korralduseks. Kui töökontrolli läbiviinud OJTI on samal ajal ka
tasemetestija, on tal õigus seada pädevus kahtluse alla koheselt. Vastavast juhtumist teavitamise
protseduur on välja toodud LJO pädevuskavas p.3.3.3.1 Ajutise võimetuse kehtestamine.
5.4 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kaksteist (12) kuud, aga vähem kui
kolmkümmend kuus (36) kuud
Kui lennujuht ei ole viimase kaheteist (12) kuu jooksul töötanud nendel tööpositsioonidel, millede
osas on tal kehtiv(ad) üksuse oskusmärge(märked), tuleb lennujuhil läbida koolitus ning sooritada
tasemetest.
Koolitus koosneb järgmistest moodulitest:
Lennujuhtimisseadmed;
lennujuhtimisalane teooria;
töökohakoolitus OJTI juhendamisel (minimaalselt kümme (10) töövahetust);
simulaatorharjutused (minimaalselt kuus (6));
muu vajalik koolitus.
Koolitus korraldatakse üldjuhul samadel põhimõtetel nagu oskusmärke koolitus antud dokumendi
p.4.
5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat
Antud juhul tuleb läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke
koolitus. Vastav koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
13 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema
ajavahemiku jooksul
Pädevusmärke omanik võib pädevusmärke kohast üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui
koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise
sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele.
Pädevusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded.
Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sellistel juhtudel
hindab pädevusmärke omaniku vastavust selle pädevusmärke nõuetele koolitusorganisatsioon, kes
omab vastavat sertifikaati.
Pärast vastava hindamise toimumist ja selle tulemustena selgunud koolitusnõuete täitmist on vaja
läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke koolitus. Vastav
koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
14 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
6. EETN ADI/TWR JA EETN ADI/GMS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS
6.1 EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS õppekava
Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt
Tase 1- koolitatav peab olema teadlik
Tase 2- koolitatav peab aru saama
Tase 3- koolitatav peab oskama rakendada
Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja
märkused Nimi ja
Tundide allkiri
arv
TWR EC töökoha seadmete asetus 0,5 3
TWR PLC töökoha seadmete asetus 0,5 3
GMS/ACEMAX 1 3
DIFLIS 1 3
INFOMAX, AFTN jne. 1 2
IS süsteem 0,5 2
Tulede juhtimise varupaneel 0,5 2
ILS varupaneel 0,5 2
TOPSKY ja OLDI 3 2
VOICECOM 1 2
ATIS 1 2
VOICECOM varusüsteem 1 2
Maaraadio 0,5 2
Muu...
Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja
vastutusala ja õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
15 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja
vastutusala ja õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
AS Tallinna Lennujaama dokumendid 4 1
Vastutusala ja õhuruum 4 2
Lennuväli, lähiala ja lähenemisala:
Lennuväli;
õhuruumi struktuur, õhuruumiklass;
visuaal- ja instrumentaallähenemise skeemid;
olulised geograafilised orientiirid;
lennuväljaringid;
VFR-ootetsoonid;
instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise
sektor;
instrumentaal ootetsoonid;
olulised takistused;
lennutegevust piiravad õhuruumiosad.
Militaarkoostöölepingud 2 1
Koostöölepingud lennuklubidega
Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel
Koostööprotseduur Piirivalveametiga
Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1
Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1
Lennureeglid (SERA) 2 1
Lennundusseadus
AIP 2 1
Muu...
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
LJO koolituskava 2 1
LJO pädevuskava
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
16 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1
kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Stressi juhtimine
Väsimusega toimetulek
Meeskonnatöö
Muu
Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja
mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades
üksusepõhist tööd.
Teooriatundide arv: ........................................
................................................. .........................................................
Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
17 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu.
Koolitus sisaldab minimaalselt 19 harjutust
Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale.
Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt:
1. Kaks harjutust. VMC. Tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga tutvumiseks ettenähtud
harjutused, töötamine ilma planeerijata.
2. Kaks harjutust. VMC. Tutvumine tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga jätkub, töötamine
ilma planeerijata.
3. Kaks harjutust, IMC – Eri-VFR, ja IFR liiklus, töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus
70% sektori läbilaskevõimest.
4. Kaks harjutust PNP, töötamine ilma planeerijata.
5. Kaks harjutust, VMC, VFR/IFR liiklust võrdselt, VFR liiklusinfo edastamine. Manööverdusalale
tähelepanu pööramine, konfliktid pukseerimise. Saatjaga seisuplatsid. Töötamine ilma
planeerijata. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest.
6. Kaks harjutust VMC, HOSP helikopter mustamäe haiglasse, töötamine koos planeerijaga ja
planeerija positsioonil. Harjutuse koormus 100% sektori läbilaskevõimest.
7. Üks harjutus VMC mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori
läbilaskevõimest.
8. Üks harjutus IMC, mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori
läbilaskevõimest.
9. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Ilma planeerijata. Harjutuse koormus on 95% sektori
läbilaskevõimest.
10. Kaks harjutust. Tutvumine talviste protseduuridega, rajakoristus, kehvemad rajategurid jne.
Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
11. Kaks eriolukordadega tutvumise harjutust. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 50-
120%sektori läbilaskevõimest.
6.3 ADI eriolukordade nimekiri
1. raadioside häirega õhusõiduk:
koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega
kasutades selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.
tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes
proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal
olev telefon)
jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab
2. teliku mitte avanemine/madal läbilend:
olla pidevas kontaktis lennujaama päästeüksustega
võimalusel saada abi lennukompanii tehniliselt toelt
olla valmis andma õhusõiduki meeskonnale rohkem informatsiooni kui tavaliselt vajalik
madal läbilennu ajal nähtu edastamiseks õhusõiduki meeskonnale kasutada ICAO
soovituslikku fraseoloogiat
3. Hädamaandumine ja/või mootorihäirega maanduma tulev õhusõiduk:
teavitada lennujaama päästeteenistust ning
edastada kogu teadaolev informatsioon vajalikele osapooltele
juhtida ülejäänud liiklus antud õhusõiduki teekonnalt eemale
võimaldada õhusõidukil lennata ilma lennujuhtimispiiranguteta
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
18 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
4. linnuga kokkupõrge
uurida meeskonnalt nende edasist tegevusplaani
toetada meeskonda edastades nendele asjakohast informatsiooni
vajadusel teavitada lennujaama päästemeeskonda
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
rajakontrolli teostamine
Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse
ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
19 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7. EETN APS/TCL OSKUSMÄRKE KOOLITUS
7.1 EETN APS/TCL õppekava
Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt:
Tase 1- koolitatav peab olema teadlik
Tase 2- koolitatav peab aru saama
Tase 3- koolitatav peab oskama rakendama
Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja
märkused Nimi
Tundide ja allkiri
arv
APP töökoha seadmete asetus 0,5 2
TOPSKY radariekraan 2 3
TOPSKY lisaekraan 1 3
MAESTRO 1 2
IS süsteem 0,5 2
VOICECOM 1 3
ACEMAX 1 2
Ämari INFOMAX 0,5 2
VOICECOM varusüsteem 0,5 1
RDS 2 1
Muu...
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
20 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Dokumendid-, koostööprotseduurid-, lepingud- ja Kuupäev Tase Koolitaja
õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1
Tallinna lähenemisala (TMA) kaart, TMA külg- ja 4 3
kõrguspiirid
Tallinna ja Ämari saabumis- ja väljumisprotseduurid. 2 2
Tallinna ja Ämari lennuväli ja lähiala 2 2
Koostöölepingud naaberüksustega 2 1
Militaarkoostöölepingud
Koostööprotseduurid lennujaamaga
Koostöölepingud lennuklubidega
Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel
Lennureeglid (SERA) 2 1
Lennundusseadus
Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1
AIP 2 1
Muu...
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
21 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Lennujuhtimise koolituskava 2 1
LJO pädevuskava
2 1
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi
kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Stressi juhtimine
Väsimusega toimetulek
Meeskonnatöö
Muu…
Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja
mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades
üksusepõhist tööd.
Teooriatundide arv:
Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
22 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7.2 EETN APS/TCL oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu
Koolitus sisaldab minimaalselt 26 harjutust
Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale.
Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt:
1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine
ilma planeerijata.
2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma
planeerijata.
3. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. Visuaal-
lähenemised ei ole lubatud. VFR liiklus ja liiklusinfo edastamine. Harjutuse koormus 75% sektori
läbilaskevõimest.
4. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. VMC.
Visuaallähenemised on lubatud. VFR lennuplaani avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus
75% sektori läbilaskevõimest.
5. Kaks harjutust. Saabuvad ja väljuvad õhusõidukid. Väljuvatele õhusõidukitele vajaliku vahe
tekitamine ja saabuvatest hajutamine, koostöö TWR-ga. Üks sektor. Ilma planeerijata. Harjutuse
koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
6. Kaks harjutust. TSA aktiveerimine. TSA 5,6,7 ja TSA14. Y FPL. Töötamine ARR ja PLC.
Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest.
7. Üks harjutus. A SCRAMBLE. VFR arvestusteate edastamine Soome. Töötamine ARR ja PLC.
Harjutuse koormus 75-100% sektori läbilaskevõimest.
8. Üks harjutus. ILS treeninglennu käsitlemine. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-
100% sektori läbilaskevõimest.
9. Üks harjutus. VFR lend CTA-s. CB ja vältimised. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-
100 % sektori läbilaskevõimest.
10. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/24. EEEI METAR edastamine. Harjutuse koormus 80% sektori
läbilaskevõimest.
11. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/06. EETN kordusringile minek MA. Harjutuse koormus 80%
sektori läbilaskevõimest.
12. Üks harjutus ARR/DIR. RWY 08/06. EEEI kordusringile minek.. Harjutuse koormus 80% sektori
läbilaskevõimest.
13. Kaks harjutust ARR/DIR RWY 08/24. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
14. Üks harjutus ARR/DIR Marsruudi ootetsoon. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
15. Üks harjutus ARR/DIR/PLC VEM/MOK ootetsooni kasutamine. Harjutuse koormus 80% sektori
läbilaskevõimest.
16. Kaks harjutust. ARR/PLC. Mahuharjutused. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest.
17. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest.
18. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva
raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120% sektori läbilaskevõimest.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
23 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7.3 EETN APS/TCL eriolukordade nimekiri
1. raadioside häirega õhusõiduk:
koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega kasutades
selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.
tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes
proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal olev
telefon)
jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab
2. transponderi häire/tunnistatuse kadumine, vale kõrgusenäit:
teavitada õhusõiduki meeskonda transponderi töötamise häirest ja/või tunnistatuse kadumisest
paluda meeskonnal sisse lülitada õhusõiduki teine transponder (juhul kui olemas)
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
3. navigatsiooni probleemidega õhusõiduk:
teavitada õhusõiduki meeskonda navigatsiooniprobleemide ilmnemisest juhul kui meeskond pole
ise seda veel märganud
pakkuda meeskonnale igakülgset tuge vajaliku informatsiooni näol
võimalusel juhendada õhusõidukit kasutades kursse
teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
4. mootoririkkega õhusõiduk:
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub
hädamaandumine
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse
ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda.
8. EETT ACS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS
8.1 EETT ACS õppekava
Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt:
Tase 1 – koolitatav peab olema teadlik
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
24 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Tase 2 – koolitatav peab aru saama
Tase 3 – koolitatav peab oskama rakendama
Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja
märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
ACC töökohtade seadmete asetus 0,5 2
FEEDER 0,5 2
TOPSKY radariekraan 2 3
TOPSKY lisaekraan 1 3
MAESTRO 1 2
IS süsteem 0,5 2
VOICECOM 1 3
VOICECOM varusüsteem 0,5 1
RDS 2 1
Muu...
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
25 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Dokumendid, koostööprotseduurid, lepingud, Kuupäev Tase Koolitaja
õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1
Õhuruum, FIR, TSA-d, 4 3
Koostöölepingud naaberüksustega 4 1
Militaarkoostöölepingud
Koostöölepingud lennuklubidega
Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel
Koostööprotseduur LJO ja LVO vahel
Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1
Lennureeglid (SERA) 2 1
Lennundusseadus
Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1
AIP 2 1
Muu...
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Lennujuhtimise koolituskava 2 1
LJO pädevuskava
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1
kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Stressi juhtimine
Väsimusega toimetulek
Meeskonnatöö
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
26 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Muu
Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja
mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades
üksusepõhist tööd.
Teooriatundide arv:
Koolitatava nimi ja allkiri: Koolitaja nimi ja allkiri:
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
27 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
8.2 EETT ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu.
Koolitus sisaldab minimaalselt 29 harjutust
Oskusmärke koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema
minimaalselt:
1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine
ilma planeerijata.
2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma
planeerijata.
3. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Y ja Z
lennuplaanide käsitlemine. VFR lennuplaanide avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus 75-
80% sektori läbilaskevõimest.
4. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. VFR liiklusinfo
edastamine. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest.
5. Kaks harjutust. Töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Aktiveeritud TSA-d. A
SCRAMBLE ja lend neutraalvete kohal. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
6. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris. Ilma
planeerijata. Aktiveeritud TSA-d. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
7. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris vastutava
lennujuhina. Ilma planeerijata. Hajutuse saavutamine vektoriseerimise ja kiiruskontrolli läbi.
Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest.
8. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse
suunduvate õhusõidukite järjestamine INTOR-le ilma holdinguta. EAST sektoris liikluse
suundumine PIRUS ja LIMAK peale, kiiruskontrolli kasutamine. Ülelendav ei ole lubatud
siseneda Vene õhuruumi. Harjutuse koormus 80-85% sektori läbilaskevõimest.
9. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse
saabuvate õhusõidukite ja Helsingist väljuvate õhusõidukite omavahelised konfliktid. EAST
sektoris Peterburist väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
10. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. Tallinnast ja Helsingist
väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
11. Üks harjutus. Üks sektor EC ja PLC. Helsingisse saabuvate järjestamine vastavalt MAESTRO-
le. Viivitused 3-5 minutit. Harjutuse koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest.
12. Üks harjutus. Avatud WEST ja FEEDER. Ilma planeerijata. Ootetsooni kasutamine. Harjutuse
koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest.
13. Kaks harjutust. Üks sektor EC ja PLC, Mahuharjutus. Harjutuse koormus on 110% sektori
läbilaskevõimest.
14. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest.
15. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Keerulised ilmastikutingimused, turbulents, jäätumine,
temperatuur, CB. Harjutuse koormus on 85% sektori läbilaskevõimest.
16. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva
raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120%.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
28 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
8.3 EETT ACS eriolukordade nimekiri
1. Õhusõiduki salongi rõhu kadumine:
kinnitada õhusõiduki meeskonnale, et oled informatsiooni rõhu kadumisest vastu võtnud
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajutada ülejäänud liiklus hädalaskumist tegevast õhusõidukist
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
kui olukord võimaldab siis uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste,
vigastatute ja õhusõiduki seisukorra kohta
pakkuda välja läheduses asuvaid maandumiseks sobivaid lennujaamu
2. Õhusõiduki hüdraulika probleemid:
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajuta ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste ning infot õhusõiduki tehnilise
seisukorra kohta
3. Kütuse väljalaskmine:
juhtida õhusõiduk ettenähtud kaugusele teistest õhusõidukitest
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta
4. Mootoririkkega õhusõiduk:
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub
hädamaandumine
Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja
eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
29 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE
LJO-s säilitatakse andmeid töötaja üksuse oskusmärke koolituse kohta töötaja isiklikus kaustas.
Säilitatakse vähemalt:
Töökohakoolituse päevikud
Üleminekukoolituse õppekavad
Üleminekukoolituse teooriatest(id)
10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE
Üksusekoolituse koolituskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui kord kolme
(3) aasta jooksul.
Osakonna tasandil vastutab antud koolituskava ajakohasuse ja toimimise eest LJO koolitusjuht.
11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID
Töökohakoolituse päeviku blankett
LJO pädevuskava
Simulaatorharjutuste kirjeldus
Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
30 / 30
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse
koolituskava (UTP) (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. Mõisted ja lühendid .................................................................................................................................... 3
OSA A ................................................................................................................................................................ 5
2. Eesmärk ja rakendusala ............................................................................................................................ 5
3. Üldsätted .................................................................................................................................................... 5
4. Koolituse liigid ............................................................................................................................................ 6
5. Tartu lennujuhtimis üksuse oskusmärked ................................................................................................. 6
6. Koolituse dokumentatsioon ja andmete säilitamine .................................................................................. 7
6.1 Koolitusprogramm ............................................................................................................................... 7
6.2 Koolituspäevik ..................................................................................................................................... 8
6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte ...................................................................... 10
7. Koolituspersonal ...................................................................................................................................... 10
7.1 Teooriakoolitaja ................................................................................................................................. 10
7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) .................................................................................................. 10
7.3 Treeningseadme instruktor (STDI) .................................................................................................... 11
7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja ............................................................................................................ 11
7.5 Tasemetestija .................................................................................................................................... 11
8. Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ................................................................. 12
OSA B .............................................................................................................................................................. 13
9. Eksamineerimise ja hindamise menetlused ............................................................................................ 13
9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul......................................................................... 13
9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul ................................................................... 15
9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul ............................................................................. 15
10. Üksusekoolitus ..................................................................................................................................... 16
10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel .......................................................................................... 16
10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine.............................................................................................. 16
10.2 Üksusekoolituse struktuur ................................................................................................................. 17
10.2.1 Üleminekukoolitus .................................................................................................................... 17
10.2.2 Töökoha eelkoolitus ................................................................................................................. 18
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
1 / 46
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika).................................................................................................. 19
10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks ............................................................................... 22
10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36)
kuud ................................................................................................................................................. 22
10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend
kaheksa (48) kuud ................................................................................................................................... 22
10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem ........................... 22
11. Jätkukoolitus ........................................................................................................................................ 24
11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale ....................................................................................................... 24
11.2 Täienduskoolitus ............................................................................................................................... 24
11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening ................................................................................... 24
11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening ............................................................................... 25
11.2.3 Inimtegur .................................................................................................................................. 25
11.3 Ümberõpe.......................................................................................................................................... 26
12. Seonduvad dokumendid ...................................................................................................................... 26
OSA C .............................................................................................................................................................. 27
Lisa 0 Koolituspäeviku tiitelleht ................................................................................................................... 27
Lisa 1 A Üleminekukoolituse aineprogramm ........................................................................................... 28
Lisa 1 B töökohakoolituse aineprogramm.................................................................................................. 33
Lisa 2 Simulaatortreening ........................................................................................................................... 40
Lisa 3 Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik ....................................................................................... 42
Lisa 4 Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta .................................................................... 44
Lisa 5 Töökohakoolituse juhendaja vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta ......................................... 45
Lisa 6 Töökohakoolituse juhendaja(te) lõpphinnang(ud) tööpraktika läbimise kohta .................................. 46
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
2 / 46
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
1. MÕISTED JA LÜHENDID
EANS - Lennuliikusteeninduse AS.
Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke
väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema
omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine.
Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või
ümberõppest.
Koolitusorganisatsioon - pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või
mitut liiki koolitust (antud dokumendi mõistes EANS). Lubatud koolitusliigid on välja toodud
Lennujuhtimisalase koolituse korraldamise dokumendis.
Koolitusprogramm - konkreetse koolituse kohta koostatud dokument, mis kirjeldab koolituse eesmärke,
etappe koos ainekavadega, vastutavaid töötajaid jne.
OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada
töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist.
Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega
seotud eritingimused, õigused või piirangud.
Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu,
et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks
kindlaksmääratud ajavahemikuks.
Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI)
(edaspidi üldnimetajana „instruktor“).
Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja
„APP“).
Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida
töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms
tingimustes nii tava- kui eriolukordades.
STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada
treeningseadme kasutamist.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
3 / 46
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja
lennujuhi praktilisi oskusi.
Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda
koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust.
Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades.
TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus.
Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või
positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama.
Vastutav väljaõppejuhendaja - väljaõppejuhendaja, kes on volitatud vastutama koolitusprotsessi läbiviimise
eest.
Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus.
Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke.
Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
4 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
OSA A
2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA
Lennuväljade osakonna (edaspidi „LVO“) Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse
(edaspidi „Tartu TWR/APP“) koolituskava kirjeldab üksuse- ja jätkukoolituse korraldamist ja läbiviimist,
eesmärgiga tagada vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks ning säilitamiseks jätkusuutlik
süsteem.
Käesolev koolituskava ei käsitle algkoolitusega seonduvat.
Koolituskava kirjeldab meetodeid lennujuhi õpilase või lennujuhi koolitamisel Tartu TWR/APP-s, mille
eesmärgiks on tagada üksuse mehitatus vajalike pädevus- ja oskusmärkeid omava personaliga.
Tartu (EETU) lennujuhtimisüksuse oskusmärgete saamine ja taastamine toimub läbi üksusekoolituse
ning oskusmärgete säilitamine läbi jätkukoolituse.
Antud koolituskava on juhendmaterjaliks koolituse korraldajatele ja läbiviijatele.
3. ÜLDSÄTTED
Tartu TWR/APP koolituskava vastab lennujuhtimisalast koolitust korraldavatele
koolitusorganisatsioonidele sätestatud nõuetele. LVO tasandil vastutab antud koolituskava
ajakohasuse ja toimimise eest LVO juhataja või tema poolt volitatud töötaja. Koolituskava vaadatakse
üle ja uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta tagant.
Uuendatud üksuse koolituskava kooskõlastatakse lennuametiga.
Kursuste korraldamise protsess
Üksuse- ja jätkukoolituse vajaduse määrab LVO juhataja koostöös EANS koolitusspetsialistiga.
Kursuse korraldamisel võetakse arvesse tagasisidet töötajatega arenguvestlustelt, soovitusi ja
ettepanekuid tasemetestijatelt ja väljaõppejuhendajatelt, uute protseduuride ja töövõtete rakendamise
vajadust ning töötulemusi (ANS-RF-i analüüsid, toimunud koolitused, tagasiside klientidelt jne). LVO
juhataja määrab töötaja(d), kes koostavad iga konkreetse koolituse kohta vastava üksuse- või
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
5 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
jätkukoolituse programmi. Koolitusprogrammid kinnitab LVO juhataja. LVO juhataja määrab iga
konkreetse koolituse eest vastutavad väljaõppejuhendajad.
Jätkukoolitusi viiakse läbi vähemalt üks (1) kord kalendriaasta jooksul.
Kõik Tartu TWR/APP läbiviidavad koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles.
4. KOOLITUSE LIIGID
Tartu TWR/APP koolitused liigitatakse alljärgnevalt (kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega
2015/340, (edaspidi „määrus 340“) :
1. üksusekoolitus:
a) üksuse oskusmärke väljaandmiseks;
b) üksuse oskusmärke taastamiseks.
2. jätkukoolitus:
korraldatakse lennujuhi ametialaste oskuste säilitamiseks, töökeskkonna muutumisel asjakohaste
teadmiste ja oskuste tagamiseks, ning koosneb järgmistest koolitustest:
a) täienduskoolitus;
b) ümberõpe.
5. TARTU LENNUJUHTIMISÜKSUSE OSKUSMÄRKED
Üksuse oskusmärked, mida koolituskavas käsitletakse:
1. EETU ADI/TWR
2. EETU APP
Pädevusmärked:
a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument);
b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
6 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust ning
seetõttu käsitletakse ADI/TWR ja APP koolitusi kui ühtset protsessi.
Oskusmärked:
a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control);
b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor);
c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor);
c) tasemetestija.
6. KOOLITUSE DOKUMENTATSIOON JA ANDMETE SÄILITAMINE
Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendi „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ peatükis
6 toodule.
Koolituse planeerimist ja läbiviimist tõendavad dokumendid on:
1. koolitusprogramm;
2. koolitatava koolituspäevik;
3. koolituse kokkuvõtted.
6.1 Koolitusprogramm
Iga koolituse läbiviimise aluseks on koostatud ja kinnitatud koolitusprogramm. Koolitusprogrammi
koostavad LVO juhataja volitatud väljaõppejuhendaja(-d) ja kinnitab LVO juhataja. Kõik koolitusega
seotud väljaõppejuhendajad peavad olema tutvunud koolitusprogrammiga ja kinnitanud seda
elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (edaspidi „EDHS“).
Koolituse programm peab sisaldama vähemalt järgmist:
1. koolituse eesmärk;
2. ajakava;
3. koolituse läbiviijad;
4. koolitusel osalejad;
5. koolituse toimumise koht;
6. koolituse meetodid;
7. koolituse teemad;
8. simulaatortreeningu kirjeldus (kui on koolituse osaks).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
7 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Sõltuvalt koolituse mahust ja iseloomust võib koolitusprogramm sisaldada:
1. tööpraktika- ja simulaatorpäeviku osade loetelu;
2. simulaatortreeningu harjutuste stsenaariumide kirjeldust;
3. koolitusel osalejate tagasiside blanketti.
6.2 Koolituspäevik
Praktiliste oskuste instruktorid peavad kajastama üksuse- või jätkukoolituse läbiviimise
koolituspäevikus, vastavalt antud koolituskavas kirjeldatule. Koolituspäevik peab olema täidetud
trükitult või pastapliiatsiga loetavas kirjas.
Praktiliste oskuste instruktorid vastutavad, et päevik sisaldaks kõiki nõutud ajakohaseid sissekandeid
ja allkirju.
Tööpraktika ja simulaatortreeningu lehel (Osa C Lisa 3) kirjeldab praktilise oskuste instruktor
operatsioonilise töövahetuse või simulaatorharjutuse keerukust, kasutades järgnevaid määratlusi:
Rutiinne: VFR ja/või IFR liiklus, keerulisemaid lahendamist vajavaid situatsioone ei esine,
EAT-sid pole vaja määrata, liiklusinfo andmise vajadus.
Liikluse soovituslik maht:
2 väljuvat, 4 saabuvat õhusõidukit,
2 õhusõidukit järjekorras maandumiseks.
Kohati keeruline: VFR ja/või IFR liiklus, 1-2 keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni,
vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused, samaaegne maaliiklus
manööverdusalal.
Liikluse soovituslik maht:
4 väljuvat, 6 saabuvat õhusõidukit.
Valdavalt keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat
liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused,
samaaegne maaliiklus manööverdusalal.
Liikluse soovituslik maht:
4-6 väljuvat, 6-8 saabuvat õhusõidukit,
3-4 õhusõidukit järjekorras maandumiseks (sõltub lennuki tüüpidest).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
8 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat
liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, halvenevad ilmastiku tingimused,
piirangutest tingitud viivitused liiklusele, samaaegne maaliiklus manööverdusalal.
Liikluse soovituslik maht:
6-7 väljuvat, 8 saabuvat õhusõidukit,
4-5 õhusõidukit järjekorras maandumiseks.
Töösoorituse hindamise põhimõtteid on kirjeldatud punktis 9.1.
Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav
vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest ning annavad vahepealsele perioodile omapoolsed
hinnangud, vormistades selle kirjalikult vastavatel blankettidel (Osa C, Lisa 4 ja 5).
Koolituse toimumise ajal hoitakse koolituspäevikut üldjuhul Tartu tornis töökohal. Koolitataval ei ole
lubatud päevikut töökohalt ära viia.
Peale koolituse lõppu edastab vastutav väljaõppejuhendaja korrektselt täidetud koolituspäeviku LVO
juhatajale.
Koolituspäeviku komplekteerimine sõltub konkreetsest koolitusest ja peab sisaldama vähemalt:
ÜKSUSEKOOLITUSE korral:
1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0);
2) Üleminekukoolituse aineprogramm (Osa C, Lisa 1);
3) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3);
4) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4);
5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5);
6) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6).
ÜMBERÕPPE korral, mis sisaldab simulaatortreeningut ja/või tööpraktikat:
1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0);
2) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3);
3) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4) - juhul, kui praktika pikkus
on rohkem kui kümme (10) vahetust;
4) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5) - juhul,
kui praktika pikkus on rohkem kui kümme (10) vahetust;
5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
9 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
TÄIENDUSKOOLITUSE korral:
1) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3).
6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte
Sõltuvalt koolituse sisust ja mahust võib koolitusprogramm ette näha väljaõppejuhendajate koostatud
koolituse kokkuvõtet. Koolituse kokkuvõte sisaldab hinnangut koolituseesmärgi täitmisele, koolituse
planeeritud ja tegelikule toimumisele, võimalikele kõrvalekalletele ja nende põhjustele ning soovitusi ja
ettepanekuid edaspidiste koolituste planeerimiseks. Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse
kokkuvõte allkirjastatakse kõigi koolitusel osalevate väljaõppejuhendajate poolt ning edastatakse LVO
juhatajale.
7. KOOLITUSPERSONAL
7.1 Teooriakoolitaja
Teooriakoolitajaks on töötaja, kes:
1) omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud
koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas;
2) on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi.
Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik töökohakoolituse juhendajad (OJTI), kes on praktiliste
õpetamisoskuste koolituse ja/või täienduskoolituse raames saanud piisavad teadmised- ja oskused ka
teoreetilise koolituse läbiviimiseks ning tõendanud nende omandamist.
7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI)
Töökohakoolituse juhendaja volitustega töötaja(l) peab olema:
vähemalt kaks (2) aastat kasutanud EETU ADI ja EETU APP pädevusmärke õigusi;
lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste kursuse aasta jooksul, mis eelneb oskusmärke
taotlemisele;
lennujuhiloal vastav pädevuskanne.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
10 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik tohib kasutada oskusmärkega kaasnevaid õigusi, kui
ta on eelneval vähemalt kuuekuulisel perioodil kasutanud Tartu lennujuhtimisüksuse (EETU ADI/TWR
ja EETU APP) oskusmärke õigusi.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses (nii treeningseadmel kui tööpositsioonil);
järelevalvet tööpositsioonil sh kontrollvahetusi;
praktilist koolitust treeningseadmel,
mille kohta tal on kehtiv oskusmärge.
7.3 Treeningseadme instruktor (STDI)
Treeningseadme instruktori volitustega töötaja(l) peab olema:
vähemalt kaks (2) aastat kasutanud ADI/TWR ja APP pädevusmärke õigusi;
tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;
ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
simulaatortreeningut jätkukoolituses;
üksusekoolituse töökoha eelkoolitust, kui tal on olemas või olnud EETU ADI/TWR ja EETU APP
pädevus- ja oskusmärked (vt p 10.2.2).
7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja
Vastutav väljaõppejuhendaja on töötaja, kes on LVO juhataja poolt määratud vastutama konkreetse
koolituse läbiviimise protsessi eest.
Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale koolituspäeviku, teostab selle täitmise üle pistelisi
kontrolle, kontrollib vajalike vahe- ja lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või
ettepanekuid koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks.
7.5 Tasemetestija
Tasemetestija on isik, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi oskusi üksuse oskusmärke
väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks.
Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
11 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
8. KOOLITUSE VARAJASE LÕPETAMISE PROTSESS JA KAEBEMENETLUSED
Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning väljaõppejuhendaja vahel on
koolitataval õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LVO juhatajale väljaõppejuhendaja
vahetamiseks. Väljaõppejuhendaja vahetuse otsustab LVO juhataja.
Üksusekoolitus peatatakse juhul kui praktiliste oskuste juhendajalt saadud kokkuvõttest selgub, et
koolitatava oskused ja teadmised üksusekoolituse jooksul või praktika lõpus ei vasta nõutavale
tasemele ja koolitatavat ei suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas
teeb LVO juhataja, lähtudes praktiliste oskuste juhendaja ettepanekust (vähemalt kahe praktiliste
oskuste juhendaja kirjalikult vormistatud arvamuse alusel). Koolituse lõpetamine ja edasised otsused
fikseeritakse kirjalikult.
Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva
jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning
avaldada soovi vaidlustada LVO juhataja otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta.
Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise
komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija
ja/või instruktor), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära
kuulamist eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LVO juhataja poolt tehtud otsuse õiguspärasust.
Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti
Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
12 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
OSA B
9. EKSAMINEERIMISE JA HINDAMISE MENETLUSED
9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul
Üksusekoolitusel annavad väljaõppejuhendajad koolitatavale tema soorituse ja teadmiste kohta
tagasisidet.
Töökoha eelkoolituse viimase simulaatorharjutuse kõik elemendid peavad olema hinnatud vähemalt
„rahuldavalt-3“, vastasel juhul pikendatakse eelkoolitust punktis 10.2.2 kirjeldatud protseduuride järgi.
Tööpraktika ja simulaatortreeningu peamised hinnatavad elemendid ja hindamise põhimõtted on
kirjeldatud alljärgnevalt.
Hindamine toimub viie(5)palli süsteemi kasutades, põhimõttel:
hinne 1 - „mittepiisav sooritus“:
Kõrvalekalded protseduurides rohkem kui ühel korral, kus ohutus ei ole tagatud. Teenuse osutamine
ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel
suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus lahenduste leidmisel. Puudub oskus
protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid märkusi mitme
tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate
puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole asja- ja
ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist.
hinne 2 - „halb sooritus“:
Kõrvalekalle protseduurides, kus ohutus ei ole tagatud, mitte rohkem kui üks kord. Teenuse osutamine
ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel
suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus optimaalsete lahenduste leidmisel või
puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid
märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine)
esinevate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole
asja- ja ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist.
hinne 3 - „rahuldav sooritus“:
Protseduurid on peamiselt järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb
pidevalt puudujääke (viivitused), esineb ebakindlaid otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
13 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
töökoormus ning lahendused ei ole alati optimaalsed või puudub oskus protseduurides kirjeldatud
võimaluste kasutamiseks. Esineb märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles
kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate korduvate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise
kohta. Koostöö teiste üksustega on üldjuhul asjakohane, aga mitte alati õigeaegne ega toeta otsuste
elluviimist.
hinne 4 - „hea sooritus“:
Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb mõningaid
puudujääke (viivitused), võib esineda probleeme mitme tegevuse koossooritamisel ja ette tulla
otsuseid, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus, kuid suudab iseseisvalt sellised
olukorrad lahendada. Üksikud, mitte korduvad märkused lennuinfo üles kirjutamisel (stripimärgid)
ja/või raadioside pidamisel.
hinne 5 - „väga hea sooritus“:
Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamine efektiivne, pidev situatsiooni-
teadlikkus, koostöö teiste üksustega asja- ja ajakohane, reageerimine on adekvaatne ja otsusekindel.
Võivad esineda üksikud, mitte korduvad, märkused lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine)
ja/või raadioside pidamisel.
Hindamisel võtab töökohakoolituse juhendaja arvesse ka koolitatava stressitaluvust,
tegevusharjumusi, reageerimist erinevates olukordades ja tagasisidet. Vajadusel kirjeldatakse
koolituspäeviku lehel vahetuse jooksul toimunud ebakorrektselt lahendatud liiklussituatsioonid.
Märkus: Üksusekoolituse tööpraktika esimese viie (5) vahetuse jooksul, kui koolitatav alles kohaneb
töökoha ja protseduuridega, ei pea töökohakoolituse juhendaja hindamist läbi viima.
Kui töökohakoolituse juhendaja hindab mõnda sooritust hindega kolm (3) või alla selle, peab ta
põhjendama seda päeviku lehel.
Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav
vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest (Osa C, Lisa 4 ja 5).
Kui praktika lõpus on töökohakoolituse juhendaja(-d) teinud positiivse otsuse ja vormistanud selle
lõppkokkuvõttena töökohakoolituse päeviku vastaval lehel (Osa C, Lisa 6), lubatakse koolitatav
tasemetestile „Tartu TWR/APP pädevuskava“ kohaselt.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
14 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Märkus: Juhul, kui lõppkokkuvõtte kirjutab tööpraktikat läbi viinud viimane töökohakoolituse juhendaja
ainuisikuliselt, peab ta olema juhendanud koolitatavat vähemalt lõppkokkuvõtte koostamisele
eelnenud viimased viis (5) järjestikust vahetust.
9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul
Täienduskoolituse simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega
„rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“.
Vastasel juhul korratakse harjutust.
Märkus: Hindamine toimub p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis.
Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud
koolituseesmärgi saavutamisel.
Kui täienduskoolituse programm näeb ette teoreetiliste teadmiste kontrolli, peab selle tulemus olema
vähemalt 75%. Täienduskoolituse programm peab kirjeldama edasisi tegevusi, kui testi tulemus on
alla 75%.
Märkus: Üldjuhul täienduskoolituses ei nõuta teoreetiliste teadmiste kontrolli, kuna lennujuhid
sooritavad igal aastal tasemetesti, mis sisaldab ka teoreetiliste teadmiste kontrolli.
Ebatavaliste- ja hädaolukordade simulaatortreeningu hindamisel pöörab praktiliste oskuste instruktor
tähelepanu alljärgnevale:
Olukordade lahendamisel on lähtutud kehtivast üksuse eriolukordades tegutsemise plaanist ja
alarmeerimise skeemist.
Olukord on lahendatud ja ohutus on tagatud parimal võimalikul viisil Tartu tornis välja töötatud
eriolukordade kontrollikaarte kasutades.
Muu liikluse (hädaolukorraga mitte seotud) ohutus peab olema tagatud.
Lennujuht omab pidevat situatsiooniteadlikkust ja suudab määratleda prioriteete.
Stressitaluvus.
9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul
Ümberõppe koolitusprogramm näeb vajadusel ette teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste
hindamist.
Märkus: Üldjuhul toimub hindamine p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis. Sõltuvalt koolituse
iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi
saavutamisel.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
15 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Ümberõppe korral on teoreetiliste teadmiste kontrolli nõutav tulemus üldjuhul 100%, testi sooritamise
kordade arv ei ole piiratud. Teoreetiliste teadmiste hindamise peamiseks eesmärgiks on ümberõppe
puhul vajalike teadmiste olemasolu ja kinnistamine.
Ümberõppe simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega
„rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“.
Vastasel juhul korratakse harjutust.
Märkus: Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid
püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel.
10. ÜKSUSEKOOLITUS
Üksusekoolituse eesmärgiks on lennujuhil või lennujuhiõpilasel omandada vajalikud teoreetilised
teadmised ja praktilised oskused tasemel, mis võimaldab välja anda või taastada üksuse (Tartu
ADI/TWR ja APP) oskusmärgetega lennujuhiloa.
Üksusekoolitus kajastatakse „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastavatel lehtedel (Osa C,
Lisa 3).
10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel
Üksusekoolitusele asuja peab omama:
1. ADI/TWR ja APP pädevusega lennujuhiõpilase- või lennujuhiluba;
2. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1);
3. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase;
4. kehtivat 3. klassi tervisetõendit.
10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine
Üksusekoolitusele asuja juba omandatud üksuse oskusmärkeid ning taotleja kogemusi hindavad LVO
juhataja volitatud teooriakoolitaja(d) ja töökohakoolituse juhendaja(d), kasutades selleks suulist või
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
16 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Eelneva kogemuse hindamise põhjal
otsustatakse üleminekukoolituseks vajalikud teemad ja mahud.
10.2 Üksusekoolituse struktuur
Üksusekoolitus koosneb üldjuhul kolmest osast:
a) üleminekukoolitus;
b) töökoha eelkoolitus;
c) töökohakoolitus (edaspidi „tööpraktika“), mis jaguneb kolmeks etapiks:
1) tööpraktika algetapp;
2) tööpraktika kesketapp;
3) tööpraktika lõppetapp.
10.2.1 Üleminekukoolitus
Üleminekukoolitusega algab lennujuhiõpilase või lennujuhi ettevalmistamine üksuse oskusmärgetele
vastavate teadmiste ja oskuste omandamiseks või taastamiseks.
Üleminekukoolituse eesmärk on algkoolituses omandatud teoreetiliste teadmiste meelde tuletamine ja
täiendamine vastavalt üleminekukoolituse aineprogrammile (Osa C, Lisa1). Üleminekukoolituse lõpuks
peab koolitatav olema võimeline omandatud teadmisi seostama Tartu TWR/APP operatsioonilises
töös esinevate olukordadega, arvestades Tartu õhuruumi ja protseduuridega seonduvaid eripärasid.
Üleminekukoolituse käigus tutvutakse üksuse tööd reguleerivate dokumentide, üksuse vastutusala,
töökeskkonna ja seadmetega.
Koolitusmeetodid.
Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:
loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriaõpetaja(te) ja töökohakoolituse
juhendaja(te) juhendamisel;
juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study) seminari vormis teooriaõpetaja(te) ja
töökohakoolituse juhendaja(te) juhendamisel;
tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga töökohakoolitaja juhendamisel;
iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks.
Märkus: Lisaks, võib kasutada kõiki määruses 340 loetletud õppetöö vorme (AMC and GM1 ATCO D
055 (b)(5)), mis võidakse kajastada vastavas koolitusprogrammis kasutatavate õppetöö meetoditena.
Kestus.
Üleminekukoolituse kestuseks planeeritakse vähemalt kolm (3) tööpäeva.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
17 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Teadmiste kontroll ja lisa koolituse määramine.
Üleminekukoolituse lõpuks peavad koolitataval olema piisavad teadmised alustamaks töökoha
eelkoolitust.
Teooriaõpetajal ja töökohakoolituse juhendajal on õigus üleminekukoolituse aineprogrammis loetletud
teemade piires koolitatava teadmisi testida ja vajadusel teha ettepanek LVO juhatajale lisa
koolitusmahu määramiseks.
Koolituse dokumenteerimine.
Üleminekukoolitusel läbitud teemade kohta teevad läbiviijad sissekanded „Üleminekukoolituse
aineprogrammi“ vastavatel lehtedel (Osa C, Lisa 1).
10.2.2 Töökoha eelkoolitus
Töökoha eelkoolituse eesmärgiks on keerulise ja tiheda liiklusega olukordade käsitlemine töökohal
ning viiakse läbi simulaatorkeskkonnas.
Märkus: Tartu TWR/APP töö klassifitseerub keeruliseks, tingituna protseduursest lennujuhtimis-
keskkonnast.
Töökoha eelkoolitus viiakse läbi enne tööpraktika etappi ja selle eesmärgiks on koolitatava
teoreetiliste teadmiste sidumine Tartu TWR/APP kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega
selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama
lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras.
Enne iga simulaatorharjutust viiakse koolitatavaga läbi harjutuse eelne briifing, selgitamaks harjutuse
sisu ja püstitatud eesmärke. Iga simulaatorharjutuse lõpus viib instruktor koolitatavaga läbi harjutuse
lõpubriifingu, kus analüüsitakse harjutuse käigus tekkinud situatsioone ja antakse hinnang püstitatud
eesmärkide täitmisele.
Simulaatortreeninguks kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid, protseduurid,
õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või olemuslikult võrreldavad tegeliku
töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks.
Iga koolitatav sooritab koolituses ette nähtud arvu simulaatoriharjutusi (mitte vähem kui viis (5)
harjutust).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
18 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Ühele päevale võib planeerida ühele koolitatavale kuni kolm (3) harjutust.
Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on
toodud käesoleva koolituskava Osas C, Lisa 2.
Instruktor koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse soorituse kohta töötaja „Tööpraktika ja
simulaatortreeningu päevikusse“ (Osa C, Lisa 3), mis sisaldab kokkuvõtet harjutuses püstitatud
eesmärkide täitmise, omandatud teadmiste rakendamise ning esile kerkinud probleemide kohta ja
vajadusel soovitusi edaspidiseks treeninguks. Hindamissüsteem on kirjeldatud p. 9.1.
Koolitataval on võimalus lisada omapoolne arvamus ja märkused harjutuse soorituse kohta
„Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastaval lehel (Osa C, Lisa 3).
Kõik „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ (Osa C, Lisa 3) lehed peavad olema allkirjastatud
instruktori ja koolitatava poolt pärast iga simulaatorharjutuse järgset briifingut.
Töökoha eelkoolituse viimane harjutus peab olema instruktori üldhinnangul sooritatud vähemalt
hindega „rahuldav-3“, mille korral ei tohi ükski hinnatavatest elementidest olla hinnatud madalamalt kui
„rahuldav-3“. Juhul, kui koolitatav ei soorita töökoha eelkoolitust hindega vähemalt „rahuldav-3“, teeb
instruktor ettepaneku eelkoolituse pikendamiseks.
Pikendatud töökoha eelkoolituse jaoks koostatakse eraldi programm ja ajakava. Täpsema pikendatud
töökoha eelkoolituse vajaduse ja mahu otsustab LVO juhataja koostöös instruktori(te)ga.
Märkus: Instruktoritel on õigus töökoha eelkoolituse perioodil läbi viia koolitatavale teooriatest lisa
koolitusmahu välja selgitamiseks. Teooriatest sooritatakse EANSi kasutatavas elektroonilises
testimiskeskkonnas. Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged
vastused vähemalt 75% ulatuses.
10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika)
Tööpraktika eesmärgiks on koolitatava teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste praktiseerimine
ja kinnistamine Tartu TWR/APP reaalsel töökohal operatsioonilises vahetuses töötava vastutava
töökohakoolituse juhendaja järelvalve all, samuti töösse professionaalse suhtumise kujundamine,
tagamaks ohutu ja kvaliteetne lennuliikluse teenindamine.
Tööparktika algab hiljemalt kahe (2) nädala jooksul pärast ülemineku- ja töökoha eelkoolituse edukat
läbimist. Töökohakoolituse juhendaja vastutab lennuohutuse tagamise eest ja otsustab koolitatava
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
19 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
osalemise tööülesannete täitmisel konkreetses vahetuses. Tartu TWR/APP määratud ülesannete
täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine toimub läbi järk-järgulise tööülesannete
laiendamise ja nende iseseisva täitmise võimaldamise.
Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taotleja tööpraktika efektiivsuse toetamiseks tööpraktika
perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on ette valmistada koolitatavat tegutsemiseks
ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud käesoleva
koolituskava p. 10.2.3.1.
Tööpraktika etapid:
Tööpraktika algetapis (esimene kolmandik) tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega
ning rakendab ülemineku- ja eelkoolituse ajal omandatud teadmisi ja oskusi praktikas.
Töökohakoolituse juhendaja sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse, eesmärgiga selgitada üksuse
ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu praktika ja teooria seostele,
selgitama tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure, situatsioonikava kasutamist.
Tööpraktika kesketapis (teine kolmandik) peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras
töötamiseks vajalikest oskustest. Töökohakoolituse juhendaja sekkub koolitatava töösse vajadusel,
selgitades uusi situatsioone.
Tööpraktika lõppetapis (viimane kolmandik) peab koolitatav olema suuteline enamus situatsioone
iseseisvalt lahendama, oskama leida lahendusi seni praktikas toimunud olukordadest õpitust ja
rakendama neid uute situatsioonide lahendamisel tema vastutusalas. Töökohakoolituse juhendaja
põhitööks sellel perioodil on jälgimine ja soovituste andmine.
Tööpraktika toimub üldjuhul päevastes vahetustes.
Töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav täidavad tööpraktika iga operatsioonilise vahetuse kohta
„Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastava lehe (Osa C, Lisa 3) ja allkirjastavad selle pärast
iga vahetuse järgset briifingut.
Tööpraktika kestvus
Tööpraktika minimaalne maht on 180 tundi vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul.
Üksusekoolituse järel toimub töökontroll, mis viiakse läbi kahe (2) järjestikuse vahetuse jooksul ja mida
hindab tasemetestija. Üksusekoolitus loetakse positiivselt lõppenuks, kui tasemetestija tunnistab
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
20 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
koolitatava praktilised oskused ja teoreetilised teadmised pädevustega seotud üksuse oskusmärgetele
vastavaks.
10.2.3.1 Tööpraktikat toetav simulaatortreening
Tööpraktika perioodi jooksul viiakse koolitatavaga läbi simulaatortreening ebatavalistes- ja
hädaolukordades üksuse põhise häireteeninduse osutamise treenimiseks, mille maht ei ole väiksem
kui viis (5) harjutust. Üksuse koolitusprogrammis tööpraktika ajal ettenähtud simulaatortreening peab
olema läbitud hiljemalt enne koolitatava tasemetestile lubamise otsust.
Iga konkreetne koolitusprogramm sisaldab juhiseid simulaatorharjutustes käsitletavate ja Tartu
TWR/APPs tuvastatud võimalike ebatavaliste- ja hädaolukordade stsenaariumite valikuks. Nimetatud
peamised stsenaariumid on seotud alljärgnevate situatsioonidega:
a) õhusõiduki süsteemide ja pardaseadmete tööst kõrvalekalded;
b) maapealsed side- ja navigatsiooniseadmete tööst kõrvalekalded;
c) navigeerimisabi osutamine;
d) ilmastiku tingimuste muutumine;
e) kokkupõrge linnuga;
f) raja hõivatus (rajale loata väljasõit, rajalt väljasõit).
Simulaatoris treenitavate ebatavaliste- ja hädaolukordade lahendamisel kasutab koolitatav
eriolukordades tegutsemise häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte ja
situatsioonikava, mida kasutatakse Tartu TWR/APP töökohal.
Töökohakoolituse juhendajal on õigus vastavalt tööpraktika kulgemisele, simulaatortreeningu
eesmärgile ja vastavalt koolitatava vajadustele koolituse sooritamiseks lisada harjutusi või
situatsioonielemente.
Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on
toodud koolituskava Osas C, Lisa 2.
Töökohakoolituse juhendaja koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse kohta „Tööpraktika ja
simulaatortreeningu päevikus“ (Osa C, Lisa 3). Kokkuvõte sisaldab hinnangut püstitatud eesmärkide
täitmisele, omandatud teadmiste rakendamisele ning esile kerkinud probleeme ja vajadusel soovitusi
järgnevaks treeninguks.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
21 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks
Alljärgnev punkt kirjeldab olukordi, kui lennujuhi operatsioonilises töös on tekkinud vahe 12 kuud või
rohkem ja pädevuse taastamiseks on vajalik läbida üksusekoolitus.
10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36)
kuud
LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja
oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja
situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm.
Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt:
1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus;
2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2);
3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus kümme (10) töövahetust.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend
kaheksa (48) kuud
LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja
oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja
situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm.
Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt:
1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus;
2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2);
3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus viisteist (15) töövahetust.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem
Koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise
sertifikaat, hindab lennujuhi eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja
oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad
koolitusnõuded.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
22 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse
sellistel juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste
koolitusorganisatsioonide kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud
dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse kirjeldus“.
Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksusekoolitus üksuse oskusmärke
saamiseks täies mahus.
Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taastamisel tööpraktika efektiivsuse toetamiseks
tööpraktika perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on valmistada koolitatav ette
tegutsemiseks ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud
käesoleva koolituskava p. 10.2.3.1.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
23 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
11. JÄTKUKOOLITUS
Iga jätkukoolituse programm peab sisaldama koolituse teemasid, eesmärke ja meetodeid.
Jätkukoolitus koosneb:
1. täienduskoolitusest ja/või
2. ümberõppest.
11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale
Jätkukoolitusel osaleja peab omama:
a. lennujuhiluba;
b. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1);
c. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase;
d. kehtivat 3. klassi tervisetõendit.
11.2 Täienduskoolitus
Eesmärk on kinnistada ja täiendada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud
ohutu, korrapärase ja sujuva lennuliikluse tagamiseks. Täienduskoolitus võib sisaldada järgmist:
a) tavapraktika ja protseduuride treening;
b) ebatavaliste- ja hädaolukordade treening,
c) inimfaktor.
Täienduskoolituse ülalloetletud teemad võivad olla planeeritud ühes või mitmes etapis, mis on
kirjeldatud konkreetse koolituse programmis.
11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening
Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid tavaolukordades, kasutades
standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut.
Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks võib sisaldada ka koolituste
vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete treeningut.
Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks sisaldab teoreetilist osa ja
praktilist treeningut simulaatoris. Simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust
lennujuhi kohta.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
24 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening
Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid eriolukordades, kasutades
standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut.
Täienduskoolituse programm ebatavalistes- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks sisaldab
teoreetilist osa ja praktilist treeningut simulaatoris, mis on vastava koolituse programmis kirjeldatud
ning simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust lennujuhi kohta.
Märkus: Teoreetiline koolitus hõlmab peamisi Tartu lennuväljaga seotud võimalikke eriolukordade
stsenaariume (vt p 10.2.3.1), arvestades erinevate õhusõidukite võimekust, lennuvälja eriolukordades
tegutsemise plaani häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte, ja
situatsioonikava.
Täienduskoolituse programm ebatavaliste- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks võib
sisaldada ka koolituste vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete
treeningut.
11.2.3 Inimtegur
Kõikide koolituste planeerimisel ja läbiviimisel tuleb arvestada inimteguri aspektidega. Inimteguri
aspektidele tuleb juhtida tähelepanu teooriakoolituses läbi situatsioonianalüüsi(de) (Case Study) ning
jälgida situatsioonipõhist käitumist simulaatortreeningu ajal.
Eesmärgiks on treenida lennuliiklusteenuse osutamisel meeskonnatöö korraldamist ning võimalike
väsimuse ja stressi ilmingute tekkimise vältimist, tekkinud ilmingute äratundmist ja nendega
toimetulekut, võttes arvesse keskkonda, töö iseloomu ja erinevaid inimtüüpe. Koolituse praktiliseks
väljundiks on suunata koolitatavat analüüsima ohutuse seisukohalt kriitilisi aspekte, mis tulenevad
kolme komponendi koosmõjust: inimene, seadmed, protseduurid. Inimteguri koolituse üheks
eesmärgiks on samuti organisatsiooni ohutuskultuuri ja üksuse töökultuuri parendamine.
Simulaatorharjutuste järgsel briifingul analüüsitakse tekkinud vigu ka sõltuvalt tekkepõhjusest:
a) tegutsemisega kaasnevad vead (N: sõnavääratus, unustamised jne),
b) planeerimisvead (N: oskamatus protseduure siduda situatsiooniga) või
c) puudulikest teadmistest tulenevad vead (N: protseduuride mittetundmine).
Jätkukoolituse simulaatortreeningu järgselt toimub kõigi koolitusel osalenutega koolituse järelbriifing,
mille käigus analüüsitakse koolitusel treenitud situatsioone, vastatakse võimalikele tekkinud
küsimustele ja analüüsitakse meeskonnatöö toimimist.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
25 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
11.3 Ümberõpe
Eesmärk on tagada töökeskkonna (seadmed, protseduurid, vastutusala) muutumisel asjakohased
teadmised ja oskused, kui muutuste ohutushindamise käigus järeldatakse, et selline koolitus on
vajalik.
Ümberõpe viiakse läbi enne töökeskkonna muutmist.
Ümberõppe koolituse jaoks koostatakse vastav koolitusprogramm, kus määratakse koolitus- ja
hindamismeetodid.
12. SEONDUVAD DOKUMENDID
Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri
Siseriiklikud õigusaktid
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Tartu TWR/APP Situatsioonikava
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava
Tartu TWR/APP eriolukordades tegutsemise kontroll-kaardid
EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR)
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
26 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
OSA C
Lisa 0 KOOLITUSPÄEVIKU TIITELLEHT
KOOLITUSPÄEVIK
Lennujuhtimisüksuse nimi: EETU TWR/APP
Väljaõppejuhendaja(d) …………………………………………………..
Lennujuhi/lennujuhi õpilase loa nr …………………………………………………..
Praktikant:
Nimi: …………………………………………………..
Sünniaeg: …………………………………………………..
Pädevused/kehtivused: …………………………………………………..
Arstlik kontroll (kehtivusaeg): …………………………………………………..
Praktika ajavahemik …………………………………………………..
TÖÖPRAKTIKA LÕPETAMINE:
Teooriatesti
sooritamise kuupäev …………………………………………………..
Tasemetesti
…………………………………………………..
sooritamise kuupäev:
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
27 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 1 A ÜLEMINEKUKOOLITUSE AINEPROGRAMM
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 1: Ettevõtte tutvustus Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Töökeskkonna sissejuhatav 8.00 5.00
juhendamine.
b) Julgestuskoolitus.
c) Tuleohutusjuhendamine.
d) Arvutivõrgu kasutamine.
e) Elektrooniline dokumendihaldus
(EDHS).
f) Ettevõtte sisekorraeeskiri,
igapäevarutiinid, väärtused.
g) Kvaliteedijuhtimise süsteem.
h) Lennuohutus.
i) Kontoritöö.
j) Töötervishoid (sh stress, väsimus,
CISM, TRM).
Teab ettevõtte väärtusi, töökorraldust, juhtimissüsteemi ja eri valdkondade sisu.
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 2: Sissejuhatus koolitusse Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Tartu TWR/APP koolituskava. 2.00 3.00
b) Tartu TWR/APP pädevuskava.
c) Koolituse ajakava ja koolitajad.
d) Koolitatava kohustused, õigused ja
vastutus.
Tunneb Tartu TWR/APP koolituskava ning pädevuskava põhimõtteid. Mõistab koolituse ajakava ja
teab oma koolitajaid. Teab oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötades Lennuliiklusteeninduse AS-is.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
28 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Teema 3: Koostööprotseduurid ja - Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
korrad AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
Lennujaamaga misel töö
a) Tutvumine Tartu lennujaama 10.00 8.00
territooriumi ja kehtestatud
julgestusnõuetega.
b) Tulekahju korral tegutsemise plaan
Tartu lennuväljal.
c) Perroonide ja ruleerimistee
kasutamise kord.
d) Tartu lennuvälja territooriumi suvine
ja talvine korrashoid.
e) Mootorsõidukite liikluskorraldus
Tartu lennuvälja kinnisel
territooriumil ja raadioside pidamise
kord.
f) Tartu lennuvälja lennutegevuse
meteoroloogiaalane juhend sh
tegevused piiratud nähtavuse
tingimustes.
g) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas.
h) Lindude ja ulukite tõrje Tartu
lennuvälja kinnisel territooriumil.
Tunneb Tartu lennujaama territooriumi ja kehtestatud julgestusnõudeid. Oskab käituda tulekahju
korral Tartu lennuväljal. Teab perroonide ja ruleerimisteede kasutamise korda õhusõidukitele lubade
andmisel ja mõistab territooriumi korrashoiust tingitud piiranguid lennuliiklusele ja vastupidi, oskab
arvestada piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele manööverdusalale, ILS kriitilisele ja .
tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Teab piiratud nähtavuse tingimustes
lennuväljaliiklusele seatud piiranguid. Tunneb teavitamisprotseduuri võimaliku nakkusohu korral.
Teab linnu- ja ulukitõrje läbiviimise protseduure.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
29 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 4: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
dokumentatsioon märkused ja allkiri
misel töö
a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 3.00 10.00
b) Lennureeglid, raadioside reeglid.
c) Lennundusseadus.
d) Rahvusvahelised regulatsioonid.
Tunneb LVO lennujuhtimise käsiraamatut, lennureegleid, raadioside reegleid, lennundusseadust ja
rahvusvahelisi regulatsioone ning oskab nendes orienteeruda.
Tundide arv
Teema 5: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00
tulede juhtimine.
b) Navigatsiooniseadmed, nende
asukoht, sagedus, tunnus,
tehnilised andmed ja kasutamine.
c) Sideseadmed, nende sagedused ja
käitamine.
d) Varusüsteemid.
e) Tehnilistest riketest teavitamise
kord.
Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb
navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, teab
kuidas valida vajalikku sagedust raadiojaamal. Oskab tuvastada seadmete töökorda visuaalsete
indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad ja kuidas
käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Oskab kasutada
üksuse situatsioonikava. Tunneb seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust
leida ja oskab täita ANS-RF, probleemraportit).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
30 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 6: Vastutusala Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuväljaliikluse ala 5.00 2.00
(manööverdusala ja CTR) ja
lähenemisala (TMA).
b) Lennuväli ja selle parameetrid.
c) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass.
d) Visuaal- ja instrumentaal-
lähenemise skeemid, protseduuride
selgitus.
e) Olulised geograafilised orientiirid.
f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad
ja lennuväljaringid.
g) Instrumentaallähenemise ja
katkestatud lähenemise sektor.
h) Instrumentaal ootetsoonid, puhver-
alad.
i) Olulised takistused.
j) Lennutegevust piiravad õhuruumi-
osad.
Tunneb õhuruumi, vastutusala ja nende parameetreid ning teab ohutu ja sujuva lennuliikluse
korraldamise protseduure arvestades vastutusalas kehtestatud piiranguid.
Tundide arv
Teema 7: Koostööprotseduurid, koostöö- Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
lepingud märkused ja allkiri
misel töö
a) Tallinn ACC. 2.00 2.00
b) LIO.
c) Muud koostöö protseduurid ja
kokkulepped õhuruumi
kasutajatega.
d) Militaarõhusõidukitega seotud
protseduurid.
Teab üksusi, kellega peab koostööd tegema. On tutvunud koostööprotseduuridega piirkondliku
lennujuhtimisüksusega (ACC), lennuinfo osakonnaga (LIO), militaarõhusõidukitega ning muude
õhuruumi kasutajatega.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
31 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 8: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
eeskirjad märkused ja allkiri
misel töö
a) Vastutus. 10.00 4.00
b) Üldprotseduurid.
c) Hajutusmiinimumid, nende
rakendamine.
d) Häireteeninduse osutamine.
Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure ja
hajutusreegleid ning häireteeninduse tagamise põhimõtteid.
Tundide arv
Teema 9: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuinfoteenindus. 3.00 4.00
b) Meteoroloogiline teenindus.
c) ATIS.
d) AWOS.
e) AFTN.
Tunneb aeronavigatsioonilise ja meteoroloogilise informatsiooni hankimiseks vajalikke kanaleid, teab
lennuplaanide ja nendega seotud teadete töötlemist vastavalt kohalikele eeskirjadele ja
koostööprotseduuridele.
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 10: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 3.00 8.00
b) Eriolukordades tegutsemise plaan.
c) Eriolukordade kontroll-kaardid.
d) Situatsioonikava.
On tutvunud Tartu lennuvälja päästeplaaniga. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning
teab, kuidas kasutada õhusõidukitega juhtuda võivate eriolukordade kontroll-kaarte. Teab, kuidas
kasutada situatsioonikava operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste rikete korral.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
32 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 1 B Töökohakoolituse aineprogramm
Teema 1: Koostööprotseduurid ja -korrad Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
Lennujaamaga misel töö
a) Perroonide ja ruleerimistee 8.00 2.00
kasutamise kord.
b) Tartu lennuvälja territooriumi suvine
ja talvine korrashoid.
c) Mootorsõidukite liikluskorraldus
Tartu lennuvälja kinnisel
territooriumil ja raadioside pidamise
kord.
d) Tartu lennuvälja lennutegevuse
meteoroloogiaalane juhend sh
tegevused piiratud nähtavuse
tingimustes.
e) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas.
f) Lindude ja ulukite tõrje Tartu
lennuvälja kinnisel territooriumil.
Tunneb Tartu lennujaama territooriumi. Arvestab õhusõidukitele lubade andmisel perroonide ja
ruleerimisteede kasutamise korda. Arvestab liiklusele lubade andmisel territooriumi korrashoiust
tingitud piirangutega ja vastupidi. Arvestab piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele
manööverdusalale, ILS kriitilisele ja tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Oskab tegutseda
piiratud nähtavuse tingimustes lennuväljal. Kasutab standardfraseoloogiat raadioside pidamisel.
Oskab teavitada nakkusohu korral vajalikke üksusi. Teab linnu- ja ulukitõrje võimalusi ja oskab
alarmeerida vastavaid üksusi ning kasutada linnutõrje laserit.
Tundide arv
Teema 2: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
dokumentatsioon märkused ja allkiri
misel töö
a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 4.00 10.00
b) Lennureeglid, raadioside reeglid.
c) Lennundusseadus.
d) Rahvusvahelised regulatsioonid.
Omab operatsiooniliseks tööks vajalikke teadmisi LVO lennujuhtimise käsiraamatust, lennureeglitest,
raadioside reeglitest, lennundusseadusest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest ning oskab
vajalikku informatsiooni kiiresti leida.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
33 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 3: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00
tulede juhtimine.
b) Navigatsiooniseadmed, nende
asukoht, sagedus, tunnus,
tehnilised andmed ja kasutamine.
c) Sideseadmed, nende sagedused ja
käitamine.
d) Varusüsteemid.
e) Tehnilistest riketest teavitamise
kord.
Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb
navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, oskab
valida vajalikke sagedusi raadiojaamal. Sooritab sidevahendite töökontrolli, sh varusüsteemide
kontrolli ettenähtud protseduuride kohaselt. Oskab tuvastada seadmete töökorda audio- ja
visuaalsete indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad
ja kuidas käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Tunneb
seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust leida ja oskab täita ANS-RF,
probleemraportit). Oskab kasutada üksuse situatsioonikava.
Tundide arv
Juhenda- Väljaõppejuhendaja
Teema 4: Vastutusala Kuupäev Iseseisev
misel märkused ja allkiri
töö
a) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass. 5.00 2.00
b) Vastutusala.
c) Lennuväli ja selle parameetrid.
d) Olulised geograafilised orientiirid.
e) Visuaal- ja instrumentaal-
lähenemise kaardid.
f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad
ja lennuväljaringid.
g) Instrumentaallähenemise ja
katkestatud lähenemise sektor.
h) Instrumentaal ootetsoonid, SID-id,
STAR-id, puhveralad.
i) NDB, ILS, RNAV lähenemis-
protseduurid.
j) Olulised takistused.
k) Lennutegevust piiravad
õhuruumiosad.
Teab Tartu õhuruumi struktuuri (vertikaal- ja lateraalpiirid), klasse ja seal osutatavaid teenuseid.
Tunneb manööverdusala ja perroone (tähistused), teab raja ja ruleerimistee pikkusi ja laiusi ning
oskab leida muud vajalikud lennuvälja parameetrid (ARP, THR, CWY, SWY, STRIP, TODA, TORA,
LDA). Teab TMA ja CTRi sisenemis- ja väljumispunkte ning nende suundasid ja kaugusi, sektori
minimaalseid kõrgusi (MSA). Tunneb olulisi geograafilisi orientiire ja nende suundasid. Oskab lugeda
ja kirjeldada visuaal- ja instrumentaallähenemiskaarte. Teab VFR-ootetsoone ja treeningalasid,
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
34 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
nende visuaalseid orientiire ning kõrgusi. Tunneb lennuväljaringi ja selle osasid. Teab ja oskab
kaardilt leida instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektorit. Tunneb
instrumentaalootetsoone, SID-e, STAR-e ja puhveralasid ning oskab neid kirjeldada kaartide põhjal
ja kasutada hajutuse tagamiseks. Oskab kirjeldada kaartide põhjal Tartu erinevaid
instrumentaallähenemise protseduure ning teab instrumentaallendude hajutusmeetodeid ja -
miinimume. Teab põhilisi raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmete sagedusi ja asukohti. Tunneb
Tartu CTR/TMA olulisemaid takistusi ja lennutegevust piiravaid õhuruumi osasid ning nende
suundasid ja kõrgusi.
Tundide arv
Teema 5: Koostööprotseduurid, - Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
lepingud märkused ja allkiri
misel töö
a) Tallinn ACC. 4.00 2.00
b) LIO.
c) Muud koostööprotseduurid ja
kokkulepped õhuruumi
kasutajatega.
d) Militaarõhusõidukitega seotud
protseduurid.
Oskab korrektselt koordineerida lubasid õhusõidukitele, edastada ja vastu võtta arvestusteateid,
koordineerida muid lennutegevust mõjutavate alade kasutamist kasutades standardfraseoloogiat.
Oskab edastada ja vastu võtta lennuplaane ja nendega seotud teateid, koostada NOTAM-teateid,
mis puudutab Tartu CTR/TMA muudatusi Tartu lennujuhtimisüksuse lahtiolekuaegades,
protseduurides ja piirangutes, oskab tagada self-briifingu toimimise vastavalt koostööprotseduurile
lennuinfo osakonnaga. Teab militaarõhusõidukitega ning muude õhuruumi kasutajatega sõlmitud
lepinguid ja koostööprotseduure ning tegutseb vastavalt kokkulepetele.
Tundide arv
Teema 6: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
eeskirjad märkused ja allkiri
misel töö
a) Vastutus. 10.00 10.00
b) Üldprotseduurid.
c) Hajutusmiinimumid, nende
rakendamine.
d) Strippide kasutamine
Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure.
Oskab määrata kasutatavat rada vastavalt liiklusolukorrale ja meteoroloogilistele tingimustele ning
edastada infot raja olukorrast. Oskab kasutada lennuvälja valgustust vastavalt meteoroloogilistele
tingimustele ja lähenemisprotseduurile. Oskab edastada õhusõiduki meeskonnale lendu puudutavat
vajalikku teavet. Oskab hajutada IFR-liiklust sh eri-VFR –liiklusest, TSA-dest, purilennualast. Osutab
lennujuhtimis-, info- ja häireteenust vastavalt õhuruumiklassile kasutades standardfraseoloogiat.
Oskab strippidele kanda korrektselt lennuandmeid ja infot; oskab kajastada vastutusalas oleva
liikluse hetkeolukorda stripilaual; oskab kasutada lennutegevust piirava õhuruumi strippi vastavalt
alade aktiveerimisele.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
35 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 7: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuinfoteenindus. 6.00 2.00
b) Meteoroloogiline teenindus.
c) ATIS.
d) AWOS.
e) AFTN.
Oskab hankida lennuandmeid kõikidest selleks ettenähtud kanalitest, vastu võtta lennuplaane,
kontrollida lennuandmeid tagamaks andmete terviklikkus, tuvastada ja täiendada lennuandmetes
esinevaid vigu ja puudujääke ning vajadusel neid hankida ja parandada kasutades korrektset
formaati.
Oskab hankida vajalikku infot enne vahetuse algust ja vahetuse ajal ning jälgida info õigsust ja
kehtivust/muutumist edastades seda korrektselt meeskondadele kasutades standardfraseoloogiat.
Tunneb piirangu- ja ohualasid, nendes toimuva tegevuse liike, oskab hankida infot aktiveerituse
kohta. Jälgib piirangutest kinnipidamist ja teavitab vastavaid üksusi kõrvalekalletest.
Teab ja oskab kasutada vajalikke meteoroloogilise info kanaleid (sh ATIS, AWOS), oskab lugeda
METAR/SPECI, SIGMET, TAF-teateid ja nende põhjal vastu võtta operatsiooniliseks tööks vajalikke
otsuseid. Tunneb ära olulised lennundusele ohtlikud meteoroloogilised muutused ja oskab vastu
võtta meteoroloogilist infot meeskondadelt (AIREP) ning edastab selle teistele meeskondadele,
lennujuhtimisüksustele ja lennujaama üksustele vastavalt koostöö kordadele/protseduuridele
kasutades standardfraseoloogiat.
Oskab vastu võtta lennuinfokanalitest (AFTN) tulevat infot ja edastada seda meeskondadele, jälgida
seadmete töö staatust ja tõlgendada seda ning edastada infot korrektselt meeskondadele ja teistele
üksustele. Oskab kasutada varusüsteeme vastavalt koostööprotseduuridele ja üksuse
situatsioonikavale.
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 8: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 8.00 8.00
b) Eriolukordades tegutsemise plaan.
c) Eriolukordade kontroll-kaardid.
d) Situatsioonikava.
Teab Tartu lennuvälja töötajate tegevusi päästetöödeks valmisoleku tagamisel, organiseerimisel ja
teostamisel olemaks valmis hädaolukordadeks. Teab erinevate üksuste tegutsemist eriolukorras
Tartu lennuvälja territooriumil ja Tartu lennujaama lennupäästepiirkonnas. Teab ja oskab kasutada
Tartu lennuvälja alarmeerimise skeemi, tingruudustiku kaarte Tartu lennujaama ja päästeüksuse
väljasõidupiirkonna kohta. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning oskab kasutada
eriolukordade kontroll-kaarte võimalike olukordade lahendamisel. Oskab kasutada situatsioonikava
operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste häirete ja rikete ning muude Tartu lennujuhtimisüksuse
tööd mõjutada võivate situatsioonide korral.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
36 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 9: Lennujuhtimisteenuse Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
osutamine ja inimtegur märkused ja allkiri
misel töö
a) Professionaalne käitumine. 2.00 2.00
b) TRM.
c) Stress ja väsimus.
Osutab lennujuhtimisteenust ohutult, sujuvalt ja kliendisõbralikult. Suhtleb kolleegide ja teiste
üksustega professionaalselt meeskonnatöö põhimõtteid järgides. Järgib ettevõtte ohutuskultuuri
põhimõtteid. Teab, kust leida abi stressi ja väsimuse ilmingute ära tundmisel. Teab ettevõtte
pakutavaid võimalusi CISMi abi tagamisel. Teab, kust leida infot piirangutest ravimite tarvitamisel.
.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
37 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Üleminekukoolituse aineprogramm (LISA 1A järg)
Üleminekukoolitus on läbitud mahus: . .... tundi.
Sellest :
1) juhendamisel: ... tundi,
2) iseseisva tööna: ... tundi.
Üleminekukoolituses omandatud teadmisi:
on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....
ei ole testitud.
Lubatud üleminekukoolituse eelkoolitusele.
............................................ /väljaõppejuhendaja/ ................................... /koolitatav/
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
38 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Töökohakoolituse aineprogramm (LISA 1B järg)
Töökohakoolituse aineprogramm on läbitud mahus: . .... tundi.
Sellest :
1) juhendamisel: ... tundi,
2) iseseisva tööna: ... tundi.
Töökohakoolituses omandatud teadmisi:
on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....
ei ole testitud.
............................................ /töökohakoolituse juhendaja(d)/ ................................... /koolitatav/
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
39 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 2 SIMULAATORTREENING
Harjutuse Harjutuse sisu, eesmärk
nr.
1 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada …
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama koormuse korral VMC tingimustes.
Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
2 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 1 kasutatavast).
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral VMC
tingimustes. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
3 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada …
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, infoteenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel
maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
4 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 3 kasutatavast).
Lennutegevust mõjutava ala (ohuala, treeningala, kerglennundusega seotud ala vms) aktiveerimine
vastutusalas.
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral muutuvates
ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja
vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
5 Harjutuse sisu:
IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada …
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride
kasutamine.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
40 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
SIMULAATORTREENING (järg)
6 Harjutuse sisu:
IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 5 kasutatavast)
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele
üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
7 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine.
Eriolukord (juhendaja valikul, õhusõiduki pardaseadmete töökorra või maapealsete side- ja
navigatsiooniseadmete töökorraga seotud).
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt
olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
8 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse
juhtimine. Eriolukord (instruktori valikul, seotud õhusõiduki tehnilise olukorraga).
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt
olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
9 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (instruktori juhendaja valikul). Maaliikluse
juhtimine. Eriolukord (juhendaja valikul, raja hõivatusega seotud, linnuga kokkupõrkega või ilmastikuga
seotud).
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt
olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
10 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul).
Maaliikluse juhtimine.
Selgitus: Eelnevatele harjutuste sooritustele tuginedes võib juhendaja lisada omal valikul situatsioone
normaalprotseduuridest kõrvalekallete lahendamiseks (ilmastik, teated õhusõiduki pardalt, teated
lennujaamast, näit: raja sulgemine, ohualade aktiveerimisteated) jne.
Harjutuse eesmärk:
Praktiliste oskuste kinnistamine ohutu ja sujuva teenuse osutamisel keskmise koormuse korral.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info teenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel
maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
41 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 3 TÖÖPRAKTIKA JA SIMULAATORTREENINGU PÄEVIK
KOOLITATAV: INSTRUKTOR: KUUPÄEV:
nimi nimi pp/kk/aaaa
Vahetus: RWY: AEG: HARJUTUS
TWR/APP SIMU
vahetuse kood kasutatava raja nr. vahetuse kestvus harjutuse number/kood
Töö iseloom: KOHATI VALDAVALT
RUTIINNE KEERULINE
vt p. 6.2 KEERULINE KEERULINE
Tingimused METEO: PIIRANGUD: SEADMED:
vastutusalas: IMC, VMC, vajadusel nimeta oluline element lennutegevust piiravad faktorid töökorras või rikke korral täpsustada
vastutusalas seade
HINNE SOORITUSELE vt p.9.1
HINNATAVAD ELEMENDID SELGITUSED HINDAMISEL
1 2 3 4 5
1. Lennujuhtimisteenuse
osutamine
1.1 protseduuride rakendamine
1.2 hajutamine
1.3 vastutusala optimaalne kasutamine
1.4 prioriteetide määratlemine
1.5 viivitused liiklusele
2. Lennuinfoteenuse osutamine
2.1 liiklusinfo edastamine
2.2 töö lennuplaanide ja teadetega
(hinnatakse reaalsel tööpositsioonil)
2.3 töö meteoinfoga
3. Lennundusside pidamine
3.1 õhusõidukitega
3.2 maaliiklusega
3.3 koordineerimisel
4. Koostöö ja koordineerimine
4.1 EETN ACC-ga
4.2 lennuvälja teenistustega
4.3 muu õhuruumi kasutajaga
5. Seadmete kasutamine
(hinnatakse reaalsel tööpositsioonil)
6. Stripid
6.1 stripisüsteemi kasutamine
6.2 strippide õigeaegne ja korrektne
täitmine
7. Stressitaluvus
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
42 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Instruktori märkused/tähelepanekud ja soovitused:
Koolitusel osaleja märkused/tähelepanekud
Järelbriifing koolitatavaga läbi viidud.
Instruktor: ............................... / ........................ / Koolitatav: ...................... / ............................ /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
43 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 4 KOOLITATAVA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA KULGEMISE KOHTA
Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal.
Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Anna teada,
millele soovitad edaspidi tööpraktika jooksul rohkem tähelepanu pöörata ning anna hinnang instruktori tööle.
Kuupäev: „ …… „ …………………………….. 20….. .a. Allkiri: ………………………… / ……………………… /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
44 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 5 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA
KULGEMISE KOHTA
Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal.
Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme.
Sealhulgas:
a) anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest;
c) anna hinnang - koolitatava arengule, liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside
pidamisele, koostööle, stressitaluvusele;
d) anna soovitusi edasise praktika läbiviimiseks - millele pöörata rohkem tähelepanu instruktori seisukohast ja
koolitatavale soovitusi, mis valdkonnas ennast täiendada.
Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
45 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 6 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA(TE) LÕPPHINNANG(UD)
TÖÖPRAKTIKA LÄBIMISE KOHTA
Koostatakse üksusekoolituse lõpus.
Anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest, vajadusel analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme.
Anna hinnang koolitatava liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside pidamisele,
koostööle, stressitaluvusele.
Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… /
Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
46 / 46
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
(kehtiv alates 01.01.2017)
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
SISUKORD:
1. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................................... 3
2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED ............................................................................................................ 4
3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS ..................................................................................................... 4
4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS ........................................................................................................... 4
4.1 Vastutused .......................................................................................................................................... 4
4.2 Kvaliteedijuhtimine .............................................................................................................................. 5
4.3 Ohutuse juhtimine ............................................................................................................................... 5
5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL ................................................................................. 6
5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad ............................................................................. 6
5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess ......................................... 8
5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise
protsess ......................................................................................................................................................... 8
6. Andmete säilitamine .................................................................................................................................. 9
7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega) ...... 9
8. SEONDUVAD DOKUMENDID ................................................................................................................ 10
Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest ............................................................................. 11
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 2 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
1. MÕISTED JA LÜHENDID
EANS – Lennuliiklusteeninduse AS.
Jätkukoolitus - oskusmärke säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täiendus-koolitusest ja/või
ümberõppest.
Koolitusorganisatsioon – lennujuhtimisalast koolitust pakkuv organisatsioon, millele on väljastatud
Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaat. Antud dokumendi kontekstis EANS.
LJO – lennujuhtimisosakond.
LVO – lennuväljade osakond.
Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI).
Pädev asutus – Lennuamet.
Tasemetestija - vastavat oskusmärget omav lennujuht, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi
teoreetilisi ning praktilisi oskusi.
Teeningseadme instruktor (STDI) – töötaja, kellel on pädevus juhendada treeningseadme (simulaator)
kasutamist.
Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainet nii teoorias kui praktikas ja keda
koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Teooriakoolitaja viib teoreetilist koolitust läbi
lähtudes konkreetse osakonna koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest.
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) – lennujuht, kellel on pädevus korraldada üksuse- ja jätkukoolitust ning
juhendada treeningseadmete kasutamist. OJTI viib koolitusi läbi lähtudes konkreetse osakonna
koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest.
Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste koolitajate üldnimetus.
Üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke
kehtivuse.
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 3 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED
EANS on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mis vastab Euroopa Komisjoni
määruses 2015/340 lennujuhtimiskoolitajatele esitatud nõuetele. Lennujuhtimisalaseid koolitustegevusi
viiakse ellu nii Tallinnas asuvas LJO-s kui Tartus asuvas LVO-s.
Antud dokument kirjeldab lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldust ja annab ülevaate koolitustegevuse
juhtimisskeemist LJO-s ja LVO-s. Dokumenti uuendatakse toimunud muudatuste korral, aga mitte harvem
kui iga kolme aasta tagant.
3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS
EANS viib läbi järgmiseid lennujuhtimisalaseid koolitusi:
Üksusekoolitus: ADI/TWR, ADI/GMS, APP, APS/TCL, ACS;
Jätkukoolitus (täienduskoolitus ja ümberõpe).
Koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS Koolituseeskirjast, mis sätestab koolituste planeerimise (sh
koolitusvajaduse määratlemise), koolitustel osalemise ja koolituste järeltegevustega seotud protsessi.
Töötajate motivatsiooni ja üksuse kompetentsi säilitamiseks toimuvad igal aastal arenguvestlused osakonna
juhataja ja/või struktuuriüksuse juhi ja töötaja vahel, mille tulemusel koondatakse sisend järgmise aasta
koolitusplaani.
Lisaks Koolituseeskirjale, kus on kirjeldatud koolitustegevuse elluviimine EANS üleselt, juhindutakse
lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel järgmistest juhend-dokumentidest, mis sätestavad
täpsemad tingimused koolitustegevuse elluviimisele LJO-s ja LVO-s:
LJO koolituskava;
LJO pädevuskava;
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava;
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava.
4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
4.1 Vastutused
Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni tegevuste eest on EANS tegevjuhil. Koolituseeskirjas sätestatud
põhimõtete järgimise eest vastutab EANS koolitusspetsialist. EANS koolitusspetsialist töötab
personaliosakonna juhataja alluvuses.
Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse juhtimise, planeerimise ja korraldamise eest vastutavad LJO
osakonna juhataja poolt määratud LJO lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal (edaspidi LJO koolitusjuht),
ning LVO-s LVO juhataja.
Pädeva asutustega suhtlemise eest vastutavateks töötajateks* seoses lennujuhtimisalase koolituse
elluviimisega on määratud:
EANS koolitusspetsialist;
LJO koolitusjuht;
LVO juhataja;
EANS tööaja planeerija (ajutisest võimetusest teavitamise korral).
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 4 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
*Märkus: vastutavate töötajate määratlemine ei tähenda seda, et teised EANS töötajad ei oma õigust pädeva
asutusega suhtlemiseks. Ülal nimetatud töötajad on määratud põhilisteks kontaktisikuteks ja toodud välja
läbipaistvama kommunikatsiooni eesmärgil.
4.2 Kvaliteedijuhtimine
Lennujuhtimisega seotud koolitustegevus on integreeritud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise eest kannab üldist vastutust EANS tegevjuht.
Kvaliteedijuhtimissüsteemist annab ülevaate Kvaliteedikäsiraamat. Kvaliteedikäsiraamatus on kirjeldatud
EANS juhtimissüsteemi põhimõtted ja –eesmärgid, erinevate valdkondade tegevus- ja vastutusala.
Kvaliteedisüsteemi asjakohasuse eest vastutab kvaliteedijuht.
4.3 Ohutuse juhtimine
Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS ohutusjuhtimissüsteemist. Ohutuse
tagamise eest kannab üldist vastutust tegevjuht. Ohutusjuhtimissüsteemist annab ülevaate Ohutusjuhtimise
käsiraamat, mis kirjeldab kehtivat lähenemist ohutusjuhtimisele, sisaldades nii vajalikke ressursse,
organisatoorseid struktuure, vastutusi kui ka protseduure. Ohutusjuhtimise süsteemi arendamise ja selle
toimimise tagamise eest vastutab ohutusjuht.
Lennujuhtimisalase koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteem on kirjeldatud alloleval joonisel:
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 5 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL
5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad
EANS tegevjuht
Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni poolt elluviidavate tegevuste eest otsustustasandil,
ressursside tagamine.
EANS koolitusspetsialist
Koolitusorganisatsioonis elluviidava koolitustegevuse administratiivne juhtimine;
Tegevuste ajakohaselt toimumise jälgimine, sh LJO ja LVO koolituseelarvete seire;
Suhtlus Lennuametiga üldistes lennujuhtimisega seotud koolitustegevust puudutavates küsimustes;
EANS ülene koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, vajadusel
muudatusprotsesside korraldamine;
EANS koolituseeskirjas nimetatud dokumentide säilitamine ja seire;
Inglise keele testide sooritamise koordineerimine EANS poolelt LJO ja LVO osas.
EANS tööaja planeerija
LJO ja LVO töögraafikute planeerimine lähtudes riiklikest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest, LJO
ja LVO dokumentidest ning LJO koolitusjuhi, LVO juhataja, EANS koolitusspetsialisti poolt antud
sisenditest;
LJO ja LVO tööaja arvestus, tervisetõendite kehtivuse jälgimine;
Lennuameti teavitamine lennujuhi ajutisest võimetusest Tallinna ja Tartu pädevuskavades toodud
juhtudel;
Suhtlus Lennuametiga lennujuhtide tööaega puudutavates küsimustes.
LJO koolitusjuht
LJO koolitusplaani koostamine koos tööplaaniga (sh LJO koolitusevajaduse määratlemine) ja EANS
koolituseelarve koostamises osalemine;
LJO koolitusplaani täitmise tagamine ja kontroll;
LJO üksusekoolituse ja jätkukoolituse planeerimine ja korraldamine;
LJO koolitust korraldavate osakonna protseduuride haldamine, sh koolitusdokumentatsiooni
ajakohasuse ja uuendamise tagamine;
Väljaõppejuhendajate ning koolitusspetsialistide grupi töö korraldamine;
Koolituseks vajamineva taristu arendamine ja haldamine;
Osalemine osakonna juhtgrupi töös;
Osalemine LJO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;
Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine;
Suhtlus Lennuametiga LJO spetsiifilistes koolitusküsimustes.
LJO koolitusspetsialist 1 (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)
Tasemetestide planeerimine ja korraldamine;
Tasemetestide teooriatestide läbiviimise elektroonilise töökeskkonna, sh küsimuste andmebaasi
haldamine;
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 6 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
ADI/APS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;
Töö väljaõppejuhendajana.
LJO koolitusspetsialist 2
ACS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;
Töö väljaõppejuhendajana.
LVO juhataja
LVO vajadustest lähtuva koolitusvaldkonna tööplaani koostamine ja kooskõlastamine ning selleks
vajalike ressursside planeerimine ja juhtimine;
LVO koolitusvaldkonna töö korraldamine vastavalt kokku lepitud tööplaanile;
Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine LVO-s;
Osakonna koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, sh
koolitusdokumentatsiooni ajakohasuse ja uuendamise tagamine;
Osalemine LVO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;
Suhtlus Lennuametiga LVO spetsiifilistes koolitusküsimustes.
LVO koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)
Teooriateside läbiviimise keskkonna ettevalmistamine testide, sealhulgas tasemetestide
läbiviimiseks;
Testikeskkonna andmebaaside ettevalmistamine ja haldamine;
Testikeskkonna arendamine vastavalt osakonna vajadustele.
OJTI
Oskusmärke-ja jätkukoolituse korraldamine ja läbiviimine nii treeningseadmetel kui tööpositsioonil;
Koolitusprogrammide koostamisel osalemine vastavalt LVO osakonna juhatajalt või LJO
koolitusjuhilt saadud korraldusele lähtudes konkreetse lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist,
pädevuskavast ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest;
Kontrollvahetuste läbi viimine vastavalt pädevuskavas toodule.
STDI
Praktilise koolituse korraldamine treeningseadmetel pädevusmärke algkoolituse, üksuses toimuva
koolituse (v.a töökohakoolituse) ja jätkukoolituse raames.
Tasemetestija
Lennujuhiõpilaste ja lennujuhtide teoreetiliste ja praktiliste oskuste hindamine üksuse oskusmärke
väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vastavalt pädevus- ja koolituskavale.
Teooriakoolitaja
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 7 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
Teoreetiliste koolituste läbiviimine ja koolitusprogrammide koostamine lähtudes konkreetse
lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest.
Teised koolitusorganisatsioonid ja/või koolitajad
Vajaduspõhiselt võib EANS koolituste läbiviimiseks kasutada teisi koolitusorganisatsioone ja/või
koolitajaid, kelle ülesandeks on konkreetse koolituse ettevalmistus ja läbiviimine vastavalt EANS
poolt esitatud tellimusele.
5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess
Teoreetiliste koolituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kasutab EANS teooriakoolitajaid.
Teooriakoolitajaks võib olla töötaja, kes:
omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud
koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas;
on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi.
Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik OJTI-d, kes on praktiliste õpetamisoskuste koolituse ja/või
värskenduskoolituse raames saanud piisavad teadmised-ja oskused ka teoreetilise koolituse läbiviimiseks
ning tõendanud nende omandamist. Töötajatega, kes ei oma OJTI oskusmärget ja ei ole muul viisil*
tõendanud oma teooriakoolitaja pädevust, viiakse teooriakoolitaja volituste saamiseks läbi teadmiste ja
oskuste tõendamise protsess, mille käigus kandidaat demonstreerib oma koolitajaoskusi. Kandidaat
valmistab määratud teemal ette näidisloengu, mis ei ole lühem kui 15 minutit. Näidisloeng on teemal, milles
kandidaat kõige tõenäolisemalt koolitusi läbi viima hakkab.
Lennujuhtimisspetsiifilise koolituse korral vaatleb kandidaadi näidisloengut ja annab loengujärgselt hinnangu
Kontroll-loengu blanketis välja toodud hinnatavatele aspektidele LVO juhataja/ LJO koolitusjuhi volitatud
väljaõppejuhendaja (või ta ise), kes fikseerib lõpphinnangu kandidaadi teooriakoolitajaks kvalifitseerumise
kohta. Kui tegemist pole lennujuhtimisspetsiifilise koolitusega, vaatleb kandidaadi näidisloengut ja vormistab
hinnangu teooriakoolitajaks kvalifitseerumise kohta EANS koolitusspetsialist. Näidisloeng võidakse läbi viia
eraldiseisvana või teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalike oskuste arendamiseks korraldatava koolituse
käigus.
Teooriakoolitajate kompetentsuse säilitamiseks võimaldatakse töötajatele täiendkoolitusi EANS
Koolituseeskirjas kirjeldatud põhimõtetel. Teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi arendab töötaja
sisekoolitusi läbi viies. Teooriakoolitaja kompetentsuse kahtluse alla seadmisel on õigus LVO juhatajal/LJO
koolitusjuhil/ EANS koolitusspetsialistil määrata näidisloengu kordamine, mille tulemused fikseeritakse
Kontroll-loengu blanketil. Muul juhul loetakse teooriakoolitaja pädevuse kehtivus tähtajatuks.
* Töötajate puhul, kellel on varasemate õpi- ja töökogemuste, sh koolitajana tegutsemise, põhjal tõendatud
teooriakoolitajale seatud pädevuste olemasolu, ei viida läbi eraldi kontroll-loengut.
5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise
protsess
Kui EANS-il pole koolitusorganisatsiooni sertifikaadi alusel õigust teatud koolitusliigi läbiviimiseks (nt
algkoolitus, väljaõppejuhendajate või tasemetestijate koolitamine vms) ostetakse vajalik koolitus sisse teiselt
koolitusorganisatsioonilt ja/või koolitajalt. Piiratud inimressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil
ostetakse üldjuhul sisse ka suuremad jätkukoolitused. Sellisel juhul kontrollib koolituse tellija (kas LJO
koolitusjuht, LVO juhataja või EANS koolitusspetsialist) ostuprotseduuri käigus, kas koolituse potentsiaalsel
läbiviijal on olemas tellitava koolituse läbiviimiseks vajalik sertifikaat. Kui koolitusteenus tellitakse
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 8 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
organisatsioonilt, kellel vastavat sertifikaati pole, siis veendub koolituse tellija eelnevalt
koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja pädevuses. Tellija võib selleks nõuda koolituse pakkujalt täiendavaid
tõendusdokumente ja/või referentse. Kui tellija on seejärel veendunud koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja
pädevuses, siis lepitakse kokku, et vastav organisatsioon ja/või koolitaja tegutseb EANS koolitussertifikaadi
alusel. Koolitusteenuse tellimisel lähtutakse Ostmise protseduurist.
6. ANDMETE SÄILITAMINE
EANS ülene koolitusandmete säilitamine on kirjeldatud Koolituseeskirjas.
EANS koolitusspetsialisti poolt kuuluvad säilitamisele:
Töötajate üldised koolitusandmed osakondade koolitusandmestike näol;
Sisekoolituste kokkuvõtted;
Koolitustunnistused, sh töötajate pädevusi tõendavad tunnistused;
Töötajate olemasolevat keeletaset tõendavad tunnistused;
Teooriakoolitajate pädevuse hindamiseks kasutatud kontroll-loengu blanketid.
Lisaks EANS koolitusspetsialisti poolt säilitatavatele koolitusandmetele säilitatakse LJO ja LVO poolt
vähemalt järgmisi dokumente:
Töökohakoolituse päevikud/ Koolituspäevikud;
Tasemetestide teoreetilised testid;
Kontrollvahetuste hindamislehed;
Tasemetestide hindamisaktid;
Kontrollvahetuste registreerimise blanketid;
LJO-s säilitatavate koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LJO koolitusjuht. LVO-s säilitatavate
koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LVO juhataja.
Dokumentide säilitamise perioodid ja arhiveerimise viis on kirjas EANS Toimikute loetelus.
7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega)
Koolitusorganisatsioon on kohustatud taotlema eelneva heakskiidu muudatuste elluviimiseks
pädevalt asutuselt järgmistel juhtudel:
Muudatused, mis võivad mõjutada pädeva asutuse poolt välja antud koolitussertifikaadi
kehtivust, nt muudatused koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteemis juhul kui need seonduvad
olulisel määral koolituse korraldusega. Nõuded koolitussertifikaadile on kirjas Euroopa Komisjoni
määruse 2015/340 Annex 3-s.
Põhimõttelised muudatused LJO ja LVO UTP-des ning pädevuskavades, lennujuhtimisalase
koolituse korraldamise dokumendis.
Uue (pädeva asutuse poolt kinnitatud UTP-s mittesisalduva) õppekava loomine.
Koolitusorganisatsioon on kohustatud teavitama pädevat asutust järgmistel juhtudel:
Toimunud on muudatused lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldamisega seotud töötajate
koosseisus ja/või põhimõttelised muudatused nende töötajate koolitusalastes tööülesannetes
(Lisa 1 - Koolitustegevuse juhtimise ja korraldamisega seotud töötajad).
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 9 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
Kui koolitusorganisatsioon ei suuda täita nõuet korraldada täienduskoolitust iga
pädevus/oskusmärke kohta kord kolme (3) aasta jooksul.
Lennuameti teavitamise juhud ajutise võimetuse korral on fikseeritud LJO pädevuskava punktis
3.3.7 ja LVO pädevuskava punktis 3.2.4.
Kui koolitusorganisatsioon lõpetab oma tegevuse koolitusorganisatsioonina.
Kõik muudatused saadetakse Lennuametile kirjalikult pädeva asutusega suhtlemise eest vastutavate
töötajate poolt. Nimetatud muudatustest teavitamise õigus on täiendavalt ettevõtte tegevjuhil, juhatuse
liikmetel ja personaliosakonna juhatajal.
8. SEONDUVAD DOKUMENDID
K1 Kvaliteedikäsiraamat
K4 Ohutusjuhtimise käsiraamat
P23 Koolituseeskiri
P4 Ostmine
4J2 P23LJO pädevuskava
4J3 P23 LJO koolituskava
410B1 P23 Kontroll-loengu blankett
10J5 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava
Toimikute loetelu
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 10 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest
Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri uuendatakse toimunud muudatuste korral, kuid
mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. Kui koolitustegevuse elluviimiseks on vaja kasutada töötajaid, kes
ei ole toodud koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekirjas, ei takista nende nimekirjas mitte
esinemine nende kasutamist tegevuste elluviimisel. Nimekirja eraldi Lennuametile ei saadeta, kuna pädev
asutus omab ülevaadet tasemetestijate ja OJTI-de osas ning teooriakoolitajate puhul lähtutakse protsessist,
mis on kirjeldatud antud dokumendi punktis 5.2.
Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri seisuga 31.12.2016:
Koolitustegevuse juhtimine ja korraldamine:
EANS tegevjuht – Tanel Rautits
EANS koolitusspetsialist – Helle Kanep
EANS kvaliteedijuht – Katy Pärn
EANS ohutusjuht/ohutusosakonna juhataja – Kaie Peerna
EANS personaliosakonna juhataja – Ere Keerig-Kont
EANS tööaja planeerija – Siiri Mere
LJO koolitusjuht – Peeter Mõsak
LJO koolitusspetsialist – Sigrid Uik
LJO koolitusspetsialist – Tõnis Kalde
LVO osakonna juhataja/LVO koolitusjuht – Marika Kisand
LVO koolitusspetsialist – Piret Kilgi
LJO OJTI-d ja STDI-d:
Peeter Mõsak
Rene Lüll
Karel Hütt
Marika Kisand
Vladimir Šaitor
Taavi Vunk
Kristel Reemi
Kristel Vaard
Andrei Gavrilov
Tarmo Pihlak
Vallo Treimuth
Sigrid Uik
Risto Sildre
Tõnis Kalde
Ismo Põldsam
Sander Pind
Piret Kilgi
Virko Lepik (vaid Lennuakadeemia tutvumispraktika läbiviimisel ja teooriakoolitajana)
Rene Käsik (sama kommentaar)
Margus Uhek (sama kommentaar)
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 11 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
LVO OJTI-d ja STDI-d
Martin Tärn
Katrin Jürimäe
Piret Kilgi
LVO STDI-d:
Marika Kisand
Teooriakoolitajad ja nende poolt loetavad teemad:
Kaljo Kangur, Air Traffic Management (edaspidi ATM)
Almer Ellen, ATM
Üllar Salumäe, ATM
Mihkel Lääne, ATM
Paul Kõvamaa, ATM
Mathias Tammaru, lennuohutus
Kaie Peerna, lennuohutus
Kadri Riimak, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus
Ere Keerig-Kont, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus
Lisaks teooriakoolitajate nimekirjas olevatele töötajatele võivad teoreetilisi koolitusi läbi viia kõik ülal
nimetatud OJTI-d.
LJO tasemetestijad:
Tõnis Kalde
Sigrid Uik
Taavi Vunk
Peeter Mõsak
Karel Hütt
Tarmo Pihlak
Rene Lüll
Marika Kisand
Risto Sildre
Ismo Põldsam
LVO tasemetestijad:
Marika Kisand
Piret Kilgi
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 12 / 12
Eve Härm
Lennuamet
Lõõtsa 5
11415 Tallinn
01.12.2016 nr 2-1/473
EL Komisjoni määruse 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid
Austatud Eve Härm
Saadame EL Komisjoni määrus 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid.
Dokumendid on kinnitatud Lennuliiklusteeninduse AS-is. Dokumentide kehtivuse alguseks on
määratud 1. jaanuar 2017.
Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust koolitusspetsialist Helle Kanep’iga aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Rautits
Juhatuse esimees-tegevjuht
Lisad
4J2P23_LJO_padevuskava.pdf
4J3P23_LJO_koolituskava_UTP.pdf
10J1_P13_Tartu_uhendatud_lahi_ja_lahenemislennujuhtimisuksuse_koolituskava_UTP.pdf
10J4P23_Tartu_uhendatud_lahi_ja_lahenemislennujuhtimis_uksuse_padevuskava.pdf
410B1P23_Kontroll_loengu_blankett.pdf
410J1P23_Lennujuhtimisalase_kooltuse_korraldus_.pdf
1/1
4J2P23 LJO pädevuskava ver1
LJO pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED.........................................................................................................................2
2. MÕISTED.......................................................................................................................................................2
3. ProtseduuriD..................................................................................................................................................3
3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused...........................................................3
3.1.1 Teooriakoolitajad................................................................................................................................3
3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja............................................................................................................3
3.1.3 Tasemetestijad...................................................................................................................................3
3.2 Kompetentsuse hindamine............................................................................................................................5
3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine...............................................................................................5
3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine..........................................................................8
3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus...................................................9
3.3 Oskusmärgete säilitamine ja taastamine....................................................................................................10
3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine.........................................................10
3.3.2 Nõuded pädevusmärke säilitamiseks.............................................................................................11
3.3.3 Ajutine võimetus kasutada pädevusest tulenevaid õigusi..............................................................12
3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine.....................................................................................................12
3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine......................................................................................................12
3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine.........................................................................................................13
3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest...............................................................................13
3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral..............................................13
3.4 Jätkukoolitus................................................................................................................................................13
3.4.1 Täienduskoolitus..............................................................................................................................14
3.4.2 Ümberõpe........................................................................................................................................14
3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid.................................................................................................14
3.5 Kaebemenetlused........................................................................................................................................15
3.6 Dokumentide säilitamine.............................................................................................................................15
3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid............................................................................................16
Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
/
4J0P0 LJO Koolituskava ver1
LJO koolituskava (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. LÜHENDID JA MÕISTED ...................................................................................................................... 3
2. Eesmärk ja rakendusala ....................................................................................................................... 5
2.1 Üldsätted.......................................................................................................................................... 5
2.2 LJO- s kasutatavad pädevus/oskusmärked .................................................................................... 5
2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused ............................................................................................. 5
2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon ............................................................................................. 5
3. Üksuse oskusmärke kOOLITUSE korraldamise protsess ................................................................ 5
3.1 Koolituse alustamise eeldused ........................................................................................................ 5
3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled ............................................................................. 5
3.3 Vastutus ........................................................................................................................................... 5
3.4 Oskusmärke koolituste organiseerimine ......................................................................................... 6
3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused ............................................ 6
3.6 Koolitusmeetodid ............................................................................................................................. 6
3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus .......................................................................................... 6
4. Lennujuhi oskusmärke koolitus .......................................................................................................... 7
4.1 Korraldus ja läbiviimine .................................................................................................................... 7
4.2 Töökohakoolituse päevik ................................................................................................................. 8
4.3 Üleminekukoolituse etapp ............................................................................................................... 8
4.4 Simulaatorkoolitus ........................................................................................................................... 9
4.5 Töökohakoolitus ............................................................................................................................ 10
4.6 Eelneva kogemuse arvestamine oskusmärke koolituse määratlemisel ........................................ 11
4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus ................................................................ 11
4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ....................................................... 11
5. Oskusmärgete kehtivuse taastamine ............................................................................................... 13
5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine .................................................................................................. 13
5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud ................................................................ 13
5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui kaksteist
(12) kuud .................................................................................................................................................. 13
5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat . 13
5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema ajavahemiku
jooksul ...................................................................................................................................................... 14
6. EETN ADI/GMS oskusmärke koolitus ............................................................................................... 15
6.1 ADI õppekava ................................................................................................................................ 15
6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ......................................................... 18
6.3 ADI eriolukordade nimekiri ............................................................................................................ 18
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud:01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
1 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7. EETN APS/RAD oskusmärke koolitus .............................................................................................. 20
7.1 APS õppekava ............................................................................................................................... 20
7.2 APS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu ......................................................... 23
7.3 APS eriolukordade nimekiri ........................................................................................................... 24
8. EETT ACS oskusmärke koolitus ....................................................................................................... 24
8.1 ACS õppekava ............................................................................................................................... 24
8.2 ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ........................................................ 28
8.3 Eriolukordade nimekiri ................................................................................................................... 29
9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE ............................................................................... 30
10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE ................................... 30
11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID.................................................................. 30
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
2 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
1. LÜHENDID JA MÕISTED
Käesolevas koolituskavas kasutatakse järgmisi mõisteid:
ajutine võimetus - ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning
tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada;
EANS - Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts;
ebatavaline olukord - olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei
puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused;
lennujuhtimisüksus - piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse
üldnimetus;
LJO – Lennujuhtimisosakond;
hindamine - praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine,
selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud
teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine;
kehtivuse taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi
kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või
sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;
koolituskursus - struktureeritud raamistikus välja töötatud ja kindlas ajavahemikus korraldatav
teoreetiline kursus ja/või praktiline koolitus;
LJO koolitusjuht - lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal;
LJO koolitusspetsialist – lennujuht-spetsialist koolituse alal;
oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase
pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud;
pädevusmärge - teenuse liik, mida loaomanik võib osutada. Tallinnas on kasutatavad -
lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) –, seirega lähenemislennujuhtimine (APS), seirega
piirkondlik lennujuhtimine (ACS);
simulaatorkoolitus - treeningseadmel toimuv koolitus;
tasemetest - tasemetest koosneb teoreetiliste teadmiste eksamist (teooriatestist) ning töökontrollist
tööpositsioonil;
tasemetestija oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku
pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi;
treeningseade - käitustingimusi imiteeriv mis tahes liiki seade, sh imitaator ja osaliste
funktsioonidega treeningseade;
treeningseadme instruktori oskusmärge (STDI)- loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis
näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist;
töökohakoolitus - üksusekoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse
juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi tegelikkuses
toimuva lennuliikluse olukorras;
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
3 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab
loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist;
vastutav väljaõppejuhendaja - OJTI, kes on vastutav talle määratud koolitatava töökohakoolituse
protsessi jälgimise eest;
üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse
oskusmärke kehtivus;
üksuse oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukohatähist ja
sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loaomanik on pädev töötama;
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
4 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA
2.1 Üldsätted
LJO koolituskava kirjeldab LJO koolituse korraldamist üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja
kehtivuse taastamiseks.
Antud koolituskava on juhend-dokumendiks LJO-s toimuvate oskusmärke koolituste korraldamiseks
koolituse korraldajatele ja läbiviijatele.
Koolituste eesmärgiks on koolitada lennujuht või lennujuhi õpilane, edaspidi koolitatav, ette vastava
oskusmärke saamiseks tasemeni, mis tagab turvalise lennujuhtimisteenuse osutamise ja iseseisvaks
tööks valmisoleku.
Antud koolituskava ei käsitle lennujuhi algkoolitusega seonduvat.
2.2 LJO- s kasutatavad üksuse pädevus/oskusmärked
LJO-s vajalikud üksuse pädevus/oskusmärked:
EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS - Lennuvälja lennuliikluse instrumentaalne juhtimine
/Lähilennujuhtimine/Maapealse liikluse seire
EETN APS/TCL - Lähenemislennujuhtimine seirega/Lennujuhtimine lähenemisalas
EETT ACS - Piirkondlik lennujuhtimine seirega
2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused
Käesolev koolituskava käsitleb koolitust üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja oskusmärgete
kehtivuse taastamiseks.
2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon
Käesolev koolituskava on kooskõlas lennujuhtide koolitust reglementeerivate rahvusvaheliste ja
siseriiklike õigusaktidega. Käesolev koolituskava juhindub Euroopa Lennuohutuse Organisatsiooni
(European Organisation for the Safety of Air Navigation) dokumendist ESARR 5 ja Komisjoni
määruse (EL) 2015/340 nõuetest.
3. ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUSE KORRALDAMISE PROTSESS
3.1 Koolituse alustamise eeldused
Üksuse oskusmärke koolituse alustamise ja edasise läbiviimise eelduseks LJO-s on Lennuameti
poolt väljastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase luba koos vastava pädevusmärkega ning vajadusel
selle juurde kuuluva oskusmärkega
3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled
LJO koolitused toimuvad enamasti EANS ruumides. ADI/TWR/GMS seotud simulaatorkoolitus
toimub üldjuhul Eesti Lennuakadeemia ruumides.
LJO koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles.
3.3 Vastutus
LJO koolituste toimumise eest vastutab LJO juhataja või tema asetäitja. Koolituste sisu ja korralduse
eest vastutab LJO koolitusjuht.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
5 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
3.4 Üksuse oskusmärke koolituste organiseerimine
Üksuse oskusmärke koolitus organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO
koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase kvalifikatsiooniga koolitaja(d).
3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused
Teoreetilist koolitust võivad korraldada asjakohase kvalifikatsiooniga koolitajad.
Teooriakoolitajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui
a) tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on
koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi;
b) ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud praktiliste õpetamisoskuste olemasolu.
Koolitaja, kes on määratud korraldama praktilist koolitust on asjakohase kvalifikatsiooniga vaid juhul,
kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge.
Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema
või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge.
OJTI oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil,
mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel kehtiva oskusmärke ulatuses.
OJTI ja STDI oskusmärgete täpsemad volitused ja õigused on välja toodud LJO pädevuskavas.
Koolitatavale on määratud oskusmärke koolituse ajaks vastutav väljaõppejuhendaja, kes omab
OJTI oskusmärget.
Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale tööpraktika päeviku, kontrollib vajalike vahe- ja
lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või ettepanekuid LJO koolitusjuhile
koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks.
Vastutav väljaõppejuhendaja osaleb koolituse lõpus hinnangu andmisel koolitatava valmisolekule
iseseisvaks tööks.
Objektiivse hinnangu saamiseks koolitatava oskustest ja võimetest viivad oskusmärke koolitust läbi
vähemalt kaks OJTI-d.
3.6 Koolitusmeetodid
Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:
loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriakoolitaja juhendamisel;
juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study);
tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;
praktiline töötamine tööpositsioonil OJTI juhendamisel;
simulaatorkoolitus;
iseseisev töö dokumentatsiooniga.
Lisaks, võidakse kasutada kõiki Euroopa Komisjoni määruses 2015/340 loetletud õppetöö vorme.
Üksusekoolitus viiakse läbi arvestades inimteguri mõju lennuliikluses.
Tähelepanu pööratakse meeskonna koolitusele, väsimuse ja stressiga toimetulekule.
3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus
Üksuse oskusmärke koolituse minimaalne kestvus on kooskõlas ICAO Annex 1.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
6 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS (Lähilennujuhtimine) - 90 töötundi, kuid mitte vähem kui üks (1)
kalendrikuu
EETN APS/TCL (Lähenemislennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3)
kalendrikuud
EETT ACS (Piirkondlik lennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3) kalendrikuud
Üksuse oskusmärke koolituse minimaalsele kestvusele lisanduvad üleminekukoolituse etapp,
töökoha eelne koolituse etapp ja simulaatorkoolitus.
4. LENNUJUHI ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS
4.1 Korraldus ja läbiviimine
Üksuse oskusmärke koolitus koosneb üldjuhul järgmisest:
Üleminekukoolituse etapp
o Töökoha koolituse eelne etapp
Simulaatorkoolitus
Töökohakoolitus (OJT), mis jaguneb omakorda kolmeks etapiks:
o Töökohakoolituse algetapp
o Töökohakoolituse kesketapp
o Töökohakoolituse lõppetapp
Kui vajadus nõuab töökohakoolituse eelset etappi siis viiakse see läbi katkematu protsessina koos
üleminekukoolituse etapiga.
Koolituste õppekavad on sätestatud eraldi üksuse oskusmärke koolituskavades.
Koolitus koosneb järgmistest teemadest:
lennujuhtimisseadmed;
lennujuhtimisalane teooria;
töökohakoolitus OJTI juhendamisel;
simulaatorkoolitus;
muu vajalik koolitus
Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1 ACS
õppekava.
Koolituse läbiviimine dokumenteeritakse individuaalsetes töökohakoolituse päevikutes.
Üksuse oskusmärke koolituse lõpus toimub tasemetest. Koolitus lõppeb tasemetesti eduka läbimise
järel.
Vastava üksuse oskusmärkega lennujuhi loa väljastab Lennuamet.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
7 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
4.2 Töökohakoolituse päevik
Töökohakoolituse päevikus kajastatakse üksuse oskusmärke koolituse andmed. . Töökohakoolituse
päevik on töötaja põhine ja selle täitmise eest vastutavad vastavat koolitust läbiviivad koolitajad ja
koolitatav.
Märkus: Töökohakoolituse päeviku näol on tegemist tundliku informatsiooniga ja paigutatud piiratud
ligipääsuga asukohta. Juurdepääsu töökohakoolituse päevikutele omavad LJO koolitajad ja
tasemetestijad.
Töökohakoolituse päeviku blanketi vorm asub EANS dokumendihaldussüsteemis „4B1J1P13
Töökohakoolituse päeviku blankett“. Töökohakoolituse päevikud kuuluvad säilitamisele koolitatava
personaalses koolituskaustas. Töökohakoolituse päevikute arhiveerimise eest vastutab LJO
koolitusjuht.
Töökohakoolituse päevikusse kantakse:
andmed teoreetilise ettevalmistuse kohta;
andmed simulaatorkoolituse kohta: harjutuste lühikirjeldus, koolitatava isiklik hinnang oma
sooritusele (soovi korral) ja OJTI hinnang sooritusele;
andmed töökohakoolituse kohta tööpositsioonil: vahetuse liikluskoormuse kirjeldus, OJTI
märkused töövahetuse kohta, koolitatava märkused;
OJTI ning koolitatava vahearvamused töökohakoolituse kulgemise kohta;
lõpphinnangud oskusmärke koolituse kohta.
4.3 Üleminekukoolituse etapp
Üleminekukoolituse eesmärk on tutvustada koolitatavale üksuses kasutatavaid kohapõhiseid
käitusprotseduure ja konkreetsete aspektidega seonduvaid teadmisi ja nende mõistmist.
Kui koolitatav alustab üksuse oskusmärke koolitust pärast algkoolituse lõppu, peab minimaalne
üleminekukoolituse etapp olema vähemalt seitse tööpäeva. Kui koolitataval on olemas kehtiv
üksuse oskusmärge mõnes teises LJO üksuses, on üleminekukoolituse pikkuseks vähemalt kolm
tööpäeva.
Märkus: Kui koolitataval on olemas kehtiv oskusmärge mõnes teises LJO üksuses on
üleminekukoolitusele kuluv aeg lühendatud, kuna osaliselt on ta vajaliku teooria juba eelmis(t)e
üksuse oskusmärke koolitus(t)e ajal läbinud.
Üleminekukoolitus koosneb järgnevast:
loengu ja/või seminari vorm klassiruumis koolitajate juhendamisel;
tutvumine seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;
simulaatorharjutus(t)e jälgimist praktiliste oskuste harjutamiseks, tutvumine õhuruumi ja
vastutusalaga.
iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks.
Koolitatav tutvub koolitaja juhendamisel tööd reglementeerivate dokumentide, tööprotseduuride,
töökeskkonna ja tehniliste vahenditega. Samuti tutvustatakse koolitatavale üksuse oskusmärke
koolituse läbiviimise korda, koolitatava õigusi ning kohustusi.
Üleminekukoolituse sisu on kirjeldatud vastava üksuse oskusmärke õppekava alguses olevates
tabelites. Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1
ACS õppekava.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
8 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Vajadusel võib üleminekukoolitus sisaldada täiendavat teooriakursust. Pikendatud
üleminekukoolituse jaoks koostatakse vastav õppe- ning ajakava. Antud vajaduse otsustab LJO
koolitusjuht.
Üleminekukoolituse lõpus toimuv hindamine on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.7.
Töökoha koolituse eelne etapp viiakse läbi vastavalt vajadusele peale üleminekukoolitust ja enne
töökohakoolituse etappi. Vajaduse määrab LJO koolitusjuht.
Töökoha eelkoolituse eesmärkideks on:
koolitatava teoreetiliste teadmiste sidumine kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega
selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama
lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras;
tutvuda vastava lennujuhtimisüksuse vastutusala ning seal kehtivate protseduuridega nii tava-
kui eriolukordades tegutsemisel läbi praktiliste liiklussituatsioonide.
Töökoha koolituse eelses etapis kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid,
protseduurid, õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või võrreldavad tegeliku
töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks.
Iga koolitatav sooritab vähemalt 5 simulaatorharjutust.
Töökoha koolituse eelse etapi lõpus toimuv hinnangu andmine on kirjeldatud antud dokumendi
punktis 4.7.
4.4 Simulaatorkoolitus
Simulaatorkoolitus toimub üksuse oskusmärke koolituse jooksul ja peab olema lõpetatud enne
tasemetesti sooritamist. Simulaatorkoolitus loetakse positiivselt sooritatuks, kui OJTI(-de) arvamusel
on üldine sooritus vähemalt rahuldaval tasemel.
Koolitatav sooritab vähemalt vastava üksuse oskusmärke koolituskavas määratletud arvu
simulaatoriharjutusi. Tavaolukorras ei sooritata üle kolme hinnatava harjutuse ühe päeva jooksul.
OJTI-l on õigus vastavalt töökoha koolituse kulgemisele ja koolitatava vajadustele muuta koolituse
sooritamiseks määratud harjutuste järjekorda ja lisada vajaliku iseloomuga harjutusi.
Märkus: Üksuse oskusmärke taastamisel määrab LJO koolitusjuht või tema poolt volitatud
koolitaja(d) harjutuste arvu, sisu ja harjutuste intensiivsusaste.
Enne igat harjutust viiakse koolitatavaga läbi briifing, selgitamaks harjutuse sisu ja püstitatud
eesmärke.
OJTI annab omapoolse hinnangu simulaatorharjutuse soorituse järgmistele aspektidele: püstitatud
eesmärkide täitmine, ülevaade simulaatorharjutuse kulgemisest, harjutuse jooksul esile kerkinud
probleemid, omandatud teadmised ja silma hakanud positiivsed elemendid.
OJTI lisab kirjaliku kokkuvõtte harjutuse kohta töökohakoolituse päevikusse.
OJTI annab tavaliselt hinnangu pärast simulaatorharjutuse sooritamist järgnevatele elementidele:
tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus;
vastutusala kasutamine on ratsionaalne;
lennuinfot antakse vajalikus mahus;
harjutuse jooksul ei esine koolitatava poolt põhjustatud viivitusi ühele õhusõidukile rohkem kui 10
minutit;
raadioside on korrektne ja arusaadav;
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
9 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
koostöö teiste üksustega on korrektne.
4.5 Töökohakoolitus
Töökohakoolitus on koolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse OJTI järelevalve all eelnevalt
omandatud oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras.
Töökohakoolituse käigus töötab koolitatav OJTI juhendamisel reaalsel tööpositsioonil, st. reaalse
liiklusega. Lennuohutuse tagamise eest töökohakoolituse jooksul vastutab OJTI.
Töökohakoolituse jooksul annab OJTI koolitatavale tema soorituse kohta pidevalt tagasisidet.
Koolitatav peab järgima ja täitma OJTI korraldusi ning soovitusi.
Töökohakoolitus koosneb kolmest etapist - töökohakoolituse algus, keskpaik ja lõpuetapp.
Töökohakoolituse alguses tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega ja rakendab
algkoolituse ajal omandatud oskusi praktikas. OJTI sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse,
eesmärgiga selgitada üksuse ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu
praktika ja teooria seostele, selgitada tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure.
Töökohakoolituse keskpaigaks peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras
töötamiseks vajalikest oskustest. OJTI sekkub koolitatava töösse vajadusel, selgitades uusi
situatsioone.
Töökohakoolituse viimases kolmandikus peab koolitatav olema suuteline valdavalt iseseisvalt
töötama. Oskama teha seoseid seni praktikas kogetuga ja rakendama neid uute situatsioonide
lahendamisel. OJTI põhitööks selle perioodi vältel on jälgimine ja soovituste andmine.
Töökohakoolituse lõpus peab koolitatav OJTI-de hinnangul olema omandanud tööks vajalikud
töövõtted ja süsteemide nõuetekohase kasutamise.
Koolitatav peab iseseisvalt:
Korraldama liiklust turvaliselt ja efektiivselt;
Saama hakkama keeruliste ja tiheda liiklusega situatsioonidega;
Saama hakkama muutuva töökoormusega.
Töökohakoolitus toimub üldjuhul päevastes vahetustes. Töökohakoolituse viimase kolmandiku
jooksul toimub töökohakoolitus ka vähemalt kahes öövahetuses. Töökohakoolituse läbiviimiseks on
eelistatud sellised töövahetused, kus statistiliselt on keskmine või keskmisest kõrgem töökoormus.
Üksuse oskusmärke koolituse positiivse soorituse korral koostab(vad) töökohakoolituse läbiviimise
viimases osas osalenud OJTI(id) töökohakoolituse päevikusse lõppkokkuvõtte, kinnitades, et
koolitatav on valmis iseseisvaks tööks. Nimetatud kokkuvõtte alusel määratakse koolitatavale
tasemetest.
Kui vastutav väljaõppejuhendaja või OJTI ja/või koolitatav otsustavad minimaalse üksuse
oskusmärke koolitusperioodi lõppedes või selle jooksul, et koolitatava soorituse tase ei ole piisav
iseseisva töö alustamiseks või on ette näha, et koolitatav vajab lisaaega vajalike oskuste
omandamiseks, esitab(vad) ülalnimetatud osapool(ed) LJO koolitusjuhile taotluse üksuse
oskusmärke koolituse pikendamiseks. Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsustab LJO
koolitusjuht.
Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsuse korral antakse koolitatavale koolituse
pikendamise põhjustest põhjalik ülevaade. Ülevaate annab kas vastutav väljaõppejuhendaja või
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
10 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
OJTI. Samuti informeeritakse koolitatavat, kui pikaks võib kujuneda oodatav üksuse oskusmärke
koolituse pikenemise aeg.
Kui üksuse oskusmärke koolituse jooksul on ilmnenud asjaolud, mille tulemusena tehakse vastutava
väljaõppejuhendaja või OJTI poolt ettepanek üksuse oskusmärke koolituse lõpetamiseks, otsustab
selle LJO koolitusjuht.
Kui koolitust otsustatakse mitte pikendada, esitatakse koolitatavale ülevaade koolituse jooksul
esinenud puudustest ja üksuse oskusmärke koolituse lõpetamise põhjustest. Koolituse varajase
lõpetamise protsess on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.8.
4.6 Eelneva kogemuse arvestamine üksuse oskusmärke koolituse määratlemisel
Juhul kui üksusekoolitusega alustajal on eelnevalt omandatud üksuse oskusmärkeid võidakse
eelnevat kogemust arvestada uue üksuse oskusmärke koolitusel. Taotleja kogemusi ja teadmisi
hindab(vad) LJO koolitusjuhi poolt volitatud koolitaja(d) kasutades selleks suulist, kirjalikku või
praktilist teadmiste kontrolli. Eelneva kogemuse hindamise põhjal otsustatakse üleminekukoolituseks
vajalikud teemad ja edasine koolituse korraldus.
4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus
Üleminekukoolitus lõppeb teooria testiga, mille eesmärgiks on veenduda, et koolitatav on
omandanud nõutud teadmised enne järgnevate koolituste algust. Teoreetilise teadmiste kontroll
sooritatakse elektroonilises testimiskeskkonnas või kirjaliku testina. Testi koostab(vad)
üleminekukoolituses osalenud koolitaja(d).
Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged vastused vähemalt 75%
ulatuses. Peale testi sooritamist antakse koolitatavale ülevaade teooriatesti tulemusest.
Töökoha koolituse eelse etapi lõpus antakse hinnang koolitatava oskustele simulaatoris.
Positiivse tulemusega läbitud üksuse oskusmärke koolitus lõppeb tasemetestiga.
Tasemetesti läbiviimist Tallinna lennujuhtimisüksuses kirjeldab LJO pädevuskava p.3.2
Kompetentsuse hindamine.
Märkus: Objektiivsuse suurendamiseks hindab üldjuhul kontrollvahetuse sooritust tasemetestija(d),
kes ei ole osalenud üksuse oskusmärke koolituse läbiviimisel.
Tasemetesti positiivsel sooritamisel esitatakse Lennuametile taotlus vastava üksuse oskusmärke
väljastamiseks koolitatavale.
4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused
Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning koolitaja vahel on mõlematel
õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LJO koolitusjuhile koolitaja vahetamiseks. Koolitaja
vahetuse otsustab LJO koolitusjuht.
Üksusekoolitus peatatakse juhul kui OJTI-delt saadud tagasisidest selgub, et koolitatava oskused ja
teadmised üksusekoolituse jooksul või selle lõpus ei vasta nõutavale tasemele ja koolitatavat ei
suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas teeb LJO koolitusjuht,
lähtudes OJTI-de (vähemalt kahe) kirjalikult vormistatud arvamusest. Koolituse lõpetamine ja
edasised otsused fikseeritakse kirjalikult.
Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva
jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning
avaldada soovi vaidlustada LJO koolitusjuhi otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
11 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise
komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija
ja/või OJTI), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära kuulamist
eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LJO koolitusjuhi poolt tehtud otsuse õiguspärasust.
Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti
Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
12 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
5. ÜKSUSE OSKUSMÄRGETE KEHTIVUSE TAASTAMINE
5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine
Eesmärgiks on määratleda üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks vajalikud tegevused, kui
üksuse oskusmärke säilitamiseks vajalikud tööaja nõuded ei ole täidetud.
Üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks tehtav koolitus organiseeritakse ettevõtte
sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase
kvalifikatsiooniga koolitaja(d).
Koolituskava tuleb enne iga koolitatavat eraldi üle vaadata ja kohandada vastavalt koolitatava
vajadustele ja vahepeal aset leidnud muutustele. Vastava kava koostamise eest vastutab LJO
koolitusjuht või tema poolt määratud koolitaja(d).
5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud
Miinimumnõuded ja edasine tegevus on kirjeldatud LJO pädevuskava p.3.3.2.1 ja p.3.2.1.3.
5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui
kaksteist (12) kuud
Kui lennujuht ei ole viimase kuue (6) kuu jooksul töötanud tööpositsioonidel, millede osas antud
lennujuhil on kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt
kolm (3) töövahetust võimaliku koolitusvajaduse määratlemiseks. Juhul, kui OJTI otsustab
töövahetuste järel, et lennujuht on demonstreerinud vajalikke oskusi piisaval määral, määratakse
lennujuhile tasemetest.
Negatiivse otsuse korral pöördub OJTI LJO koolitusjuhi või LJO koolitusspetsialisti poole, kes
määrab lennujuhi pädevuse antud üksuse oskusmärke ulatuses kahtluse all olevaks ja teeb
ettepaneku edasise koolituse korralduseks. Kui töökontrolli läbiviinud OJTI on samal ajal ka
tasemetestija, on tal õigus seada pädevus kahtluse alla koheselt. Vastavast juhtumist teavitamise
protseduur on välja toodud LJO pädevuskavas p.3.3.3.1 Ajutise võimetuse kehtestamine.
5.4 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kaksteist (12) kuud, aga vähem kui
kolmkümmend kuus (36) kuud
Kui lennujuht ei ole viimase kaheteist (12) kuu jooksul töötanud nendel tööpositsioonidel, millede
osas on tal kehtiv(ad) üksuse oskusmärge(märked), tuleb lennujuhil läbida koolitus ning sooritada
tasemetest.
Koolitus koosneb järgmistest moodulitest:
Lennujuhtimisseadmed;
lennujuhtimisalane teooria;
töökohakoolitus OJTI juhendamisel (minimaalselt kümme (10) töövahetust);
simulaatorharjutused (minimaalselt kuus (6));
muu vajalik koolitus.
Koolitus korraldatakse üldjuhul samadel põhimõtetel nagu oskusmärke koolitus antud dokumendi
p.4.
5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat
Antud juhul tuleb läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke
koolitus. Vastav koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
13 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema
ajavahemiku jooksul
Pädevusmärke omanik võib pädevusmärke kohast üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui
koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise
sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele.
Pädevusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded.
Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sellistel juhtudel
hindab pädevusmärke omaniku vastavust selle pädevusmärke nõuetele koolitusorganisatsioon, kes
omab vastavat sertifikaati.
Pärast vastava hindamise toimumist ja selle tulemustena selgunud koolitusnõuete täitmist on vaja
läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke koolitus. Vastav
koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
14 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
6. EETN ADI/TWR JA EETN ADI/GMS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS
6.1 EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS õppekava
Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt
Tase 1- koolitatav peab olema teadlik
Tase 2- koolitatav peab aru saama
Tase 3- koolitatav peab oskama rakendada
Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja
märkused Nimi ja
Tundide allkiri
arv
TWR EC töökoha seadmete asetus 0,5 3
TWR PLC töökoha seadmete asetus 0,5 3
GMS/ACEMAX 1 3
DIFLIS 1 3
INFOMAX, AFTN jne. 1 2
IS süsteem 0,5 2
Tulede juhtimise varupaneel 0,5 2
ILS varupaneel 0,5 2
TOPSKY ja OLDI 3 2
VOICECOM 1 2
ATIS 1 2
VOICECOM varusüsteem 1 2
Maaraadio 0,5 2
Muu...
Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja
vastutusala ja õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
15 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja
vastutusala ja õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
AS Tallinna Lennujaama dokumendid 4 1
Vastutusala ja õhuruum 4 2
Lennuväli, lähiala ja lähenemisala:
Lennuväli;
õhuruumi struktuur, õhuruumiklass;
visuaal- ja instrumentaallähenemise skeemid;
olulised geograafilised orientiirid;
lennuväljaringid;
VFR-ootetsoonid;
instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise
sektor;
instrumentaal ootetsoonid;
olulised takistused;
lennutegevust piiravad õhuruumiosad.
Militaarkoostöölepingud 2 1
Koostöölepingud lennuklubidega
Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel
Koostööprotseduur Piirivalveametiga
Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1
Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1
Lennureeglid (SERA) 2 1
Lennundusseadus
AIP 2 1
Muu...
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
LJO koolituskava 2 1
LJO pädevuskava
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
16 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1
kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Stressi juhtimine
Väsimusega toimetulek
Meeskonnatöö
Muu
Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja
mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades
üksusepõhist tööd.
Teooriatundide arv: ........................................
................................................. .........................................................
Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
17 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu.
Koolitus sisaldab minimaalselt 19 harjutust
Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale.
Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt:
1. Kaks harjutust. VMC. Tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga tutvumiseks ettenähtud
harjutused, töötamine ilma planeerijata.
2. Kaks harjutust. VMC. Tutvumine tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga jätkub, töötamine
ilma planeerijata.
3. Kaks harjutust, IMC – Eri-VFR, ja IFR liiklus, töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus
70% sektori läbilaskevõimest.
4. Kaks harjutust PNP, töötamine ilma planeerijata.
5. Kaks harjutust, VMC, VFR/IFR liiklust võrdselt, VFR liiklusinfo edastamine. Manööverdusalale
tähelepanu pööramine, konfliktid pukseerimise. Saatjaga seisuplatsid. Töötamine ilma
planeerijata. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest.
6. Kaks harjutust VMC, HOSP helikopter mustamäe haiglasse, töötamine koos planeerijaga ja
planeerija positsioonil. Harjutuse koormus 100% sektori läbilaskevõimest.
7. Üks harjutus VMC mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori
läbilaskevõimest.
8. Üks harjutus IMC, mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori
läbilaskevõimest.
9. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Ilma planeerijata. Harjutuse koormus on 95% sektori
läbilaskevõimest.
10. Kaks harjutust. Tutvumine talviste protseduuridega, rajakoristus, kehvemad rajategurid jne.
Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
11. Kaks eriolukordadega tutvumise harjutust. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 50-
120%sektori läbilaskevõimest.
6.3 ADI eriolukordade nimekiri
1. raadioside häirega õhusõiduk:
koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega
kasutades selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.
tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes
proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal
olev telefon)
jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab
2. teliku mitte avanemine/madal läbilend:
olla pidevas kontaktis lennujaama päästeüksustega
võimalusel saada abi lennukompanii tehniliselt toelt
olla valmis andma õhusõiduki meeskonnale rohkem informatsiooni kui tavaliselt vajalik
madal läbilennu ajal nähtu edastamiseks õhusõiduki meeskonnale kasutada ICAO
soovituslikku fraseoloogiat
3. Hädamaandumine ja/või mootorihäirega maanduma tulev õhusõiduk:
teavitada lennujaama päästeteenistust ning
edastada kogu teadaolev informatsioon vajalikele osapooltele
juhtida ülejäänud liiklus antud õhusõiduki teekonnalt eemale
võimaldada õhusõidukil lennata ilma lennujuhtimispiiranguteta
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
18 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
4. linnuga kokkupõrge
uurida meeskonnalt nende edasist tegevusplaani
toetada meeskonda edastades nendele asjakohast informatsiooni
vajadusel teavitada lennujaama päästemeeskonda
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
rajakontrolli teostamine
Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse
ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
19 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7. EETN APS/TCL OSKUSMÄRKE KOOLITUS
7.1 EETN APS/TCL õppekava
Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt:
Tase 1- koolitatav peab olema teadlik
Tase 2- koolitatav peab aru saama
Tase 3- koolitatav peab oskama rakendama
Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja
märkused Nimi
Tundide ja allkiri
arv
APP töökoha seadmete asetus 0,5 2
TOPSKY radariekraan 2 3
TOPSKY lisaekraan 1 3
MAESTRO 1 2
IS süsteem 0,5 2
VOICECOM 1 3
ACEMAX 1 2
Ämari INFOMAX 0,5 2
VOICECOM varusüsteem 0,5 1
RDS 2 1
Muu...
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
20 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Dokumendid-, koostööprotseduurid-, lepingud- ja Kuupäev Tase Koolitaja
õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1
Tallinna lähenemisala (TMA) kaart, TMA külg- ja 4 3
kõrguspiirid
Tallinna ja Ämari saabumis- ja väljumisprotseduurid. 2 2
Tallinna ja Ämari lennuväli ja lähiala 2 2
Koostöölepingud naaberüksustega 2 1
Militaarkoostöölepingud
Koostööprotseduurid lennujaamaga
Koostöölepingud lennuklubidega
Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel
Lennureeglid (SERA) 2 1
Lennundusseadus
Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1
AIP 2 1
Muu...
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
21 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Lennujuhtimise koolituskava 2 1
LJO pädevuskava
2 1
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi
kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Stressi juhtimine
Väsimusega toimetulek
Meeskonnatöö
Muu…
Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja
mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades
üksusepõhist tööd.
Teooriatundide arv:
Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
22 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7.2 EETN APS/TCL oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu
Koolitus sisaldab minimaalselt 26 harjutust
Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale.
Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt:
1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine
ilma planeerijata.
2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma
planeerijata.
3. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. Visuaal-
lähenemised ei ole lubatud. VFR liiklus ja liiklusinfo edastamine. Harjutuse koormus 75% sektori
läbilaskevõimest.
4. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. VMC.
Visuaallähenemised on lubatud. VFR lennuplaani avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus
75% sektori läbilaskevõimest.
5. Kaks harjutust. Saabuvad ja väljuvad õhusõidukid. Väljuvatele õhusõidukitele vajaliku vahe
tekitamine ja saabuvatest hajutamine, koostöö TWR-ga. Üks sektor. Ilma planeerijata. Harjutuse
koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
6. Kaks harjutust. TSA aktiveerimine. TSA 5,6,7 ja TSA14. Y FPL. Töötamine ARR ja PLC.
Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest.
7. Üks harjutus. A SCRAMBLE. VFR arvestusteate edastamine Soome. Töötamine ARR ja PLC.
Harjutuse koormus 75-100% sektori läbilaskevõimest.
8. Üks harjutus. ILS treeninglennu käsitlemine. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-
100% sektori läbilaskevõimest.
9. Üks harjutus. VFR lend CTA-s. CB ja vältimised. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-
100 % sektori läbilaskevõimest.
10. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/24. EEEI METAR edastamine. Harjutuse koormus 80% sektori
läbilaskevõimest.
11. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/06. EETN kordusringile minek MA. Harjutuse koormus 80%
sektori läbilaskevõimest.
12. Üks harjutus ARR/DIR. RWY 08/06. EEEI kordusringile minek.. Harjutuse koormus 80% sektori
läbilaskevõimest.
13. Kaks harjutust ARR/DIR RWY 08/24. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
14. Üks harjutus ARR/DIR Marsruudi ootetsoon. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest.
15. Üks harjutus ARR/DIR/PLC VEM/MOK ootetsooni kasutamine. Harjutuse koormus 80% sektori
läbilaskevõimest.
16. Kaks harjutust. ARR/PLC. Mahuharjutused. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest.
17. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest.
18. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva
raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120% sektori läbilaskevõimest.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
23 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
7.3 EETN APS/TCL eriolukordade nimekiri
1. raadioside häirega õhusõiduk:
koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega kasutades
selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.
tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes
proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal olev
telefon)
jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab
2. transponderi häire/tunnistatuse kadumine, vale kõrgusenäit:
teavitada õhusõiduki meeskonda transponderi töötamise häirest ja/või tunnistatuse kadumisest
paluda meeskonnal sisse lülitada õhusõiduki teine transponder (juhul kui olemas)
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
3. navigatsiooni probleemidega õhusõiduk:
teavitada õhusõiduki meeskonda navigatsiooniprobleemide ilmnemisest juhul kui meeskond pole
ise seda veel märganud
pakkuda meeskonnale igakülgset tuge vajaliku informatsiooni näol
võimalusel juhendada õhusõidukit kasutades kursse
teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
4. mootoririkkega õhusõiduk:
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub
hädamaandumine
võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras
Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse
ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda.
8. EETT ACS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS
8.1 EETT ACS õppekava
Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt:
Tase 1 – koolitatav peab olema teadlik
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
24 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Tase 2 – koolitatav peab aru saama
Tase 3 – koolitatav peab oskama rakendama
Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja
märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
ACC töökohtade seadmete asetus 0,5 2
FEEDER 0,5 2
TOPSKY radariekraan 2 3
TOPSKY lisaekraan 1 3
MAESTRO 1 2
IS süsteem 0,5 2
VOICECOM 1 3
VOICECOM varusüsteem 0,5 1
RDS 2 1
Muu...
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
25 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Dokumendid, koostööprotseduurid, lepingud, Kuupäev Tase Koolitaja
õhuruum märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1
Õhuruum, FIR, TSA-d, 4 3
Koostöölepingud naaberüksustega 4 1
Militaarkoostöölepingud
Koostöölepingud lennuklubidega
Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel
Koostööprotseduur LJO ja LVO vahel
Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1
Lennureeglid (SERA) 2 1
Lennundusseadus
Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1
AIP 2 1
Muu...
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Lennujuhtimise koolituskava 2 1
LJO pädevuskava
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1
kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Stressi juhtimine
Väsimusega toimetulek
Meeskonnatöö
Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja
korraldus, inimtegur märkused
Tundide
arv Nimi ja allkiri
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
26 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
Muu
Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja
mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades
üksusepõhist tööd.
Teooriatundide arv:
Koolitatava nimi ja allkiri: Koolitaja nimi ja allkiri:
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
27 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
8.2 EETT ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu.
Koolitus sisaldab minimaalselt 29 harjutust
Oskusmärke koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema
minimaalselt:
1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine
ilma planeerijata.
2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma
planeerijata.
3. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Y ja Z
lennuplaanide käsitlemine. VFR lennuplaanide avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus 75-
80% sektori läbilaskevõimest.
4. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. VFR liiklusinfo
edastamine. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest.
5. Kaks harjutust. Töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Aktiveeritud TSA-d. A
SCRAMBLE ja lend neutraalvete kohal. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
6. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris. Ilma
planeerijata. Aktiveeritud TSA-d. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
7. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris vastutava
lennujuhina. Ilma planeerijata. Hajutuse saavutamine vektoriseerimise ja kiiruskontrolli läbi.
Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest.
8. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse
suunduvate õhusõidukite järjestamine INTOR-le ilma holdinguta. EAST sektoris liikluse
suundumine PIRUS ja LIMAK peale, kiiruskontrolli kasutamine. Ülelendav ei ole lubatud
siseneda Vene õhuruumi. Harjutuse koormus 80-85% sektori läbilaskevõimest.
9. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse
saabuvate õhusõidukite ja Helsingist väljuvate õhusõidukite omavahelised konfliktid. EAST
sektoris Peterburist väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
10. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. Tallinnast ja Helsingist
väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest.
11. Üks harjutus. Üks sektor EC ja PLC. Helsingisse saabuvate järjestamine vastavalt MAESTRO-
le. Viivitused 3-5 minutit. Harjutuse koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest.
12. Üks harjutus. Avatud WEST ja FEEDER. Ilma planeerijata. Ootetsooni kasutamine. Harjutuse
koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest.
13. Kaks harjutust. Üks sektor EC ja PLC, Mahuharjutus. Harjutuse koormus on 110% sektori
läbilaskevõimest.
14. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest.
15. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Keerulised ilmastikutingimused, turbulents, jäätumine,
temperatuur, CB. Harjutuse koormus on 85% sektori läbilaskevõimest.
16. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva
raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120%.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
28 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
8.3 EETT ACS eriolukordade nimekiri
1. Õhusõiduki salongi rõhu kadumine:
kinnitada õhusõiduki meeskonnale, et oled informatsiooni rõhu kadumisest vastu võtnud
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajutada ülejäänud liiklus hädalaskumist tegevast õhusõidukist
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
kui olukord võimaldab siis uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste,
vigastatute ja õhusõiduki seisukorra kohta
pakkuda välja läheduses asuvaid maandumiseks sobivaid lennujaamu
2. Õhusõiduki hüdraulika probleemid:
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajuta ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste ning infot õhusõiduki tehnilise
seisukorra kohta
3. Kütuse väljalaskmine:
juhtida õhusõiduk ettenähtud kaugusele teistest õhusõidukitest
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta
4. Mootoririkkega õhusõiduk:
anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda
hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist
uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta
teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab
olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub
hädamaandumine
Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja
eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda.
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
29 / 30
4J3P23 LJO koolituskava ver1
9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE
LJO-s säilitatakse andmeid töötaja üksuse oskusmärke koolituse kohta töötaja isiklikus kaustas.
Säilitatakse vähemalt:
Töökohakoolituse päevikud
Üleminekukoolituse õppekavad
Üleminekukoolituse teooriatest(id)
10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE
Üksusekoolituse koolituskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui kord kolme
(3) aasta jooksul.
Osakonna tasandil vastutab antud koolituskava ajakohasuse ja toimimise eest LJO koolitusjuht.
11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID
Töökohakoolituse päeviku blankett
LJO pädevuskava
Simulaatorharjutuste kirjeldus
Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont
30 / 30
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse
koolituskava (UTP) (kehtiv alates 01.01.2017)
SISUKORD
1. Mõisted ja lühendid .................................................................................................................................... 3
OSA A ................................................................................................................................................................ 5
2. Eesmärk ja rakendusala ............................................................................................................................ 5
3. Üldsätted .................................................................................................................................................... 5
4. Koolituse liigid ............................................................................................................................................ 6
5. Tartu lennujuhtimis üksuse oskusmärked ................................................................................................. 6
6. Koolituse dokumentatsioon ja andmete säilitamine .................................................................................. 7
6.1 Koolitusprogramm ............................................................................................................................... 7
6.2 Koolituspäevik ..................................................................................................................................... 8
6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte ...................................................................... 10
7. Koolituspersonal ...................................................................................................................................... 10
7.1 Teooriakoolitaja ................................................................................................................................. 10
7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) .................................................................................................. 10
7.3 Treeningseadme instruktor (STDI) .................................................................................................... 11
7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja ............................................................................................................ 11
7.5 Tasemetestija .................................................................................................................................... 11
8. Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ................................................................. 12
OSA B .............................................................................................................................................................. 13
9. Eksamineerimise ja hindamise menetlused ............................................................................................ 13
9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul......................................................................... 13
9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul ................................................................... 15
9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul ............................................................................. 15
10. Üksusekoolitus ..................................................................................................................................... 16
10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel .......................................................................................... 16
10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine.............................................................................................. 16
10.2 Üksusekoolituse struktuur ................................................................................................................. 17
10.2.1 Üleminekukoolitus .................................................................................................................... 17
10.2.2 Töökoha eelkoolitus ................................................................................................................. 18
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
1 / 46
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika).................................................................................................. 19
10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks ............................................................................... 22
10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36)
kuud ................................................................................................................................................. 22
10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend
kaheksa (48) kuud ................................................................................................................................... 22
10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem ........................... 22
11. Jätkukoolitus ........................................................................................................................................ 24
11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale ....................................................................................................... 24
11.2 Täienduskoolitus ............................................................................................................................... 24
11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening ................................................................................... 24
11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening ............................................................................... 25
11.2.3 Inimtegur .................................................................................................................................. 25
11.3 Ümberõpe.......................................................................................................................................... 26
12. Seonduvad dokumendid ...................................................................................................................... 26
OSA C .............................................................................................................................................................. 27
Lisa 0 Koolituspäeviku tiitelleht ................................................................................................................... 27
Lisa 1 A Üleminekukoolituse aineprogramm ........................................................................................... 28
Lisa 1 B töökohakoolituse aineprogramm.................................................................................................. 33
Lisa 2 Simulaatortreening ........................................................................................................................... 40
Lisa 3 Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik ....................................................................................... 42
Lisa 4 Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta .................................................................... 44
Lisa 5 Töökohakoolituse juhendaja vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta ......................................... 45
Lisa 6 Töökohakoolituse juhendaja(te) lõpphinnang(ud) tööpraktika läbimise kohta .................................. 46
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
2 / 46
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
1. MÕISTED JA LÜHENDID
EANS - Lennuliikusteeninduse AS.
Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke
väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema
omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine.
Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või
ümberõppest.
Koolitusorganisatsioon - pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või
mitut liiki koolitust (antud dokumendi mõistes EANS). Lubatud koolitusliigid on välja toodud
Lennujuhtimisalase koolituse korraldamise dokumendis.
Koolitusprogramm - konkreetse koolituse kohta koostatud dokument, mis kirjeldab koolituse eesmärke,
etappe koos ainekavadega, vastutavaid töötajaid jne.
OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada
töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist.
Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega
seotud eritingimused, õigused või piirangud.
Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu,
et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks
kindlaksmääratud ajavahemikuks.
Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI)
(edaspidi üldnimetajana „instruktor“).
Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja
„APP“).
Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida
töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms
tingimustes nii tava- kui eriolukordades.
STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada
treeningseadme kasutamist.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
3 / 46
10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0
Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja
lennujuhi praktilisi oskusi.
Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda
koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust.
Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades.
TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus.
Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või
positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama.
Vastutav väljaõppejuhendaja - väljaõppejuhendaja, kes on volitatud vastutama koolitusprotsessi läbiviimise
eest.
Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus.
Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke.
Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
4 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
OSA A
2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA
Lennuväljade osakonna (edaspidi „LVO“) Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse
(edaspidi „Tartu TWR/APP“) koolituskava kirjeldab üksuse- ja jätkukoolituse korraldamist ja läbiviimist,
eesmärgiga tagada vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks ning säilitamiseks jätkusuutlik
süsteem.
Käesolev koolituskava ei käsitle algkoolitusega seonduvat.
Koolituskava kirjeldab meetodeid lennujuhi õpilase või lennujuhi koolitamisel Tartu TWR/APP-s, mille
eesmärgiks on tagada üksuse mehitatus vajalike pädevus- ja oskusmärkeid omava personaliga.
Tartu (EETU) lennujuhtimisüksuse oskusmärgete saamine ja taastamine toimub läbi üksusekoolituse
ning oskusmärgete säilitamine läbi jätkukoolituse.
Antud koolituskava on juhendmaterjaliks koolituse korraldajatele ja läbiviijatele.
3. ÜLDSÄTTED
Tartu TWR/APP koolituskava vastab lennujuhtimisalast koolitust korraldavatele
koolitusorganisatsioonidele sätestatud nõuetele. LVO tasandil vastutab antud koolituskava
ajakohasuse ja toimimise eest LVO juhataja või tema poolt volitatud töötaja. Koolituskava vaadatakse
üle ja uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta tagant.
Uuendatud üksuse koolituskava kooskõlastatakse lennuametiga.
Kursuste korraldamise protsess
Üksuse- ja jätkukoolituse vajaduse määrab LVO juhataja koostöös EANS koolitusspetsialistiga.
Kursuse korraldamisel võetakse arvesse tagasisidet töötajatega arenguvestlustelt, soovitusi ja
ettepanekuid tasemetestijatelt ja väljaõppejuhendajatelt, uute protseduuride ja töövõtete rakendamise
vajadust ning töötulemusi (ANS-RF-i analüüsid, toimunud koolitused, tagasiside klientidelt jne). LVO
juhataja määrab töötaja(d), kes koostavad iga konkreetse koolituse kohta vastava üksuse- või
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
5 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
jätkukoolituse programmi. Koolitusprogrammid kinnitab LVO juhataja. LVO juhataja määrab iga
konkreetse koolituse eest vastutavad väljaõppejuhendajad.
Jätkukoolitusi viiakse läbi vähemalt üks (1) kord kalendriaasta jooksul.
Kõik Tartu TWR/APP läbiviidavad koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles.
4. KOOLITUSE LIIGID
Tartu TWR/APP koolitused liigitatakse alljärgnevalt (kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega
2015/340, (edaspidi „määrus 340“) :
1. üksusekoolitus:
a) üksuse oskusmärke väljaandmiseks;
b) üksuse oskusmärke taastamiseks.
2. jätkukoolitus:
korraldatakse lennujuhi ametialaste oskuste säilitamiseks, töökeskkonna muutumisel asjakohaste
teadmiste ja oskuste tagamiseks, ning koosneb järgmistest koolitustest:
a) täienduskoolitus;
b) ümberõpe.
5. TARTU LENNUJUHTIMISÜKSUSE OSKUSMÄRKED
Üksuse oskusmärked, mida koolituskavas käsitletakse:
1. EETU ADI/TWR
2. EETU APP
Pädevusmärked:
a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument);
b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
6 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust ning
seetõttu käsitletakse ADI/TWR ja APP koolitusi kui ühtset protsessi.
Oskusmärked:
a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control);
b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor);
c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor);
c) tasemetestija.
6. KOOLITUSE DOKUMENTATSIOON JA ANDMETE SÄILITAMINE
Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendi „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ peatükis
6 toodule.
Koolituse planeerimist ja läbiviimist tõendavad dokumendid on:
1. koolitusprogramm;
2. koolitatava koolituspäevik;
3. koolituse kokkuvõtted.
6.1 Koolitusprogramm
Iga koolituse läbiviimise aluseks on koostatud ja kinnitatud koolitusprogramm. Koolitusprogrammi
koostavad LVO juhataja volitatud väljaõppejuhendaja(-d) ja kinnitab LVO juhataja. Kõik koolitusega
seotud väljaõppejuhendajad peavad olema tutvunud koolitusprogrammiga ja kinnitanud seda
elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (edaspidi „EDHS“).
Koolituse programm peab sisaldama vähemalt järgmist:
1. koolituse eesmärk;
2. ajakava;
3. koolituse läbiviijad;
4. koolitusel osalejad;
5. koolituse toimumise koht;
6. koolituse meetodid;
7. koolituse teemad;
8. simulaatortreeningu kirjeldus (kui on koolituse osaks).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
7 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Sõltuvalt koolituse mahust ja iseloomust võib koolitusprogramm sisaldada:
1. tööpraktika- ja simulaatorpäeviku osade loetelu;
2. simulaatortreeningu harjutuste stsenaariumide kirjeldust;
3. koolitusel osalejate tagasiside blanketti.
6.2 Koolituspäevik
Praktiliste oskuste instruktorid peavad kajastama üksuse- või jätkukoolituse läbiviimise
koolituspäevikus, vastavalt antud koolituskavas kirjeldatule. Koolituspäevik peab olema täidetud
trükitult või pastapliiatsiga loetavas kirjas.
Praktiliste oskuste instruktorid vastutavad, et päevik sisaldaks kõiki nõutud ajakohaseid sissekandeid
ja allkirju.
Tööpraktika ja simulaatortreeningu lehel (Osa C Lisa 3) kirjeldab praktilise oskuste instruktor
operatsioonilise töövahetuse või simulaatorharjutuse keerukust, kasutades järgnevaid määratlusi:
Rutiinne: VFR ja/või IFR liiklus, keerulisemaid lahendamist vajavaid situatsioone ei esine,
EAT-sid pole vaja määrata, liiklusinfo andmise vajadus.
Liikluse soovituslik maht:
2 väljuvat, 4 saabuvat õhusõidukit,
2 õhusõidukit järjekorras maandumiseks.
Kohati keeruline: VFR ja/või IFR liiklus, 1-2 keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni,
vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused, samaaegne maaliiklus
manööverdusalal.
Liikluse soovituslik maht:
4 väljuvat, 6 saabuvat õhusõidukit.
Valdavalt keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat
liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused,
samaaegne maaliiklus manööverdusalal.
Liikluse soovituslik maht:
4-6 väljuvat, 6-8 saabuvat õhusõidukit,
3-4 õhusõidukit järjekorras maandumiseks (sõltub lennuki tüüpidest).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
8 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat
liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, halvenevad ilmastiku tingimused,
piirangutest tingitud viivitused liiklusele, samaaegne maaliiklus manööverdusalal.
Liikluse soovituslik maht:
6-7 väljuvat, 8 saabuvat õhusõidukit,
4-5 õhusõidukit järjekorras maandumiseks.
Töösoorituse hindamise põhimõtteid on kirjeldatud punktis 9.1.
Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav
vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest ning annavad vahepealsele perioodile omapoolsed
hinnangud, vormistades selle kirjalikult vastavatel blankettidel (Osa C, Lisa 4 ja 5).
Koolituse toimumise ajal hoitakse koolituspäevikut üldjuhul Tartu tornis töökohal. Koolitataval ei ole
lubatud päevikut töökohalt ära viia.
Peale koolituse lõppu edastab vastutav väljaõppejuhendaja korrektselt täidetud koolituspäeviku LVO
juhatajale.
Koolituspäeviku komplekteerimine sõltub konkreetsest koolitusest ja peab sisaldama vähemalt:
ÜKSUSEKOOLITUSE korral:
1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0);
2) Üleminekukoolituse aineprogramm (Osa C, Lisa 1);
3) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3);
4) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4);
5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5);
6) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6).
ÜMBERÕPPE korral, mis sisaldab simulaatortreeningut ja/või tööpraktikat:
1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0);
2) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3);
3) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4) - juhul, kui praktika pikkus
on rohkem kui kümme (10) vahetust;
4) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5) - juhul,
kui praktika pikkus on rohkem kui kümme (10) vahetust;
5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
9 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
TÄIENDUSKOOLITUSE korral:
1) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3).
6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte
Sõltuvalt koolituse sisust ja mahust võib koolitusprogramm ette näha väljaõppejuhendajate koostatud
koolituse kokkuvõtet. Koolituse kokkuvõte sisaldab hinnangut koolituseesmärgi täitmisele, koolituse
planeeritud ja tegelikule toimumisele, võimalikele kõrvalekalletele ja nende põhjustele ning soovitusi ja
ettepanekuid edaspidiste koolituste planeerimiseks. Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse
kokkuvõte allkirjastatakse kõigi koolitusel osalevate väljaõppejuhendajate poolt ning edastatakse LVO
juhatajale.
7. KOOLITUSPERSONAL
7.1 Teooriakoolitaja
Teooriakoolitajaks on töötaja, kes:
1) omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud
koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas;
2) on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi.
Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik töökohakoolituse juhendajad (OJTI), kes on praktiliste
õpetamisoskuste koolituse ja/või täienduskoolituse raames saanud piisavad teadmised- ja oskused ka
teoreetilise koolituse läbiviimiseks ning tõendanud nende omandamist.
7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI)
Töökohakoolituse juhendaja volitustega töötaja(l) peab olema:
vähemalt kaks (2) aastat kasutanud EETU ADI ja EETU APP pädevusmärke õigusi;
lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste kursuse aasta jooksul, mis eelneb oskusmärke
taotlemisele;
lennujuhiloal vastav pädevuskanne.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
10 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik tohib kasutada oskusmärkega kaasnevaid õigusi, kui
ta on eelneval vähemalt kuuekuulisel perioodil kasutanud Tartu lennujuhtimisüksuse (EETU ADI/TWR
ja EETU APP) oskusmärke õigusi.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses (nii treeningseadmel kui tööpositsioonil);
järelevalvet tööpositsioonil sh kontrollvahetusi;
praktilist koolitust treeningseadmel,
mille kohta tal on kehtiv oskusmärge.
7.3 Treeningseadme instruktor (STDI)
Treeningseadme instruktori volitustega töötaja(l) peab olema:
vähemalt kaks (2) aastat kasutanud ADI/TWR ja APP pädevusmärke õigusi;
tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;
ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
simulaatortreeningut jätkukoolituses;
üksusekoolituse töökoha eelkoolitust, kui tal on olemas või olnud EETU ADI/TWR ja EETU APP
pädevus- ja oskusmärked (vt p 10.2.2).
7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja
Vastutav väljaõppejuhendaja on töötaja, kes on LVO juhataja poolt määratud vastutama konkreetse
koolituse läbiviimise protsessi eest.
Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale koolituspäeviku, teostab selle täitmise üle pistelisi
kontrolle, kontrollib vajalike vahe- ja lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või
ettepanekuid koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks.
7.5 Tasemetestija
Tasemetestija on isik, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi oskusi üksuse oskusmärke
väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks.
Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
11 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
8. KOOLITUSE VARAJASE LÕPETAMISE PROTSESS JA KAEBEMENETLUSED
Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning väljaõppejuhendaja vahel on
koolitataval õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LVO juhatajale väljaõppejuhendaja
vahetamiseks. Väljaõppejuhendaja vahetuse otsustab LVO juhataja.
Üksusekoolitus peatatakse juhul kui praktiliste oskuste juhendajalt saadud kokkuvõttest selgub, et
koolitatava oskused ja teadmised üksusekoolituse jooksul või praktika lõpus ei vasta nõutavale
tasemele ja koolitatavat ei suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas
teeb LVO juhataja, lähtudes praktiliste oskuste juhendaja ettepanekust (vähemalt kahe praktiliste
oskuste juhendaja kirjalikult vormistatud arvamuse alusel). Koolituse lõpetamine ja edasised otsused
fikseeritakse kirjalikult.
Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva
jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning
avaldada soovi vaidlustada LVO juhataja otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta.
Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise
komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija
ja/või instruktor), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära
kuulamist eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LVO juhataja poolt tehtud otsuse õiguspärasust.
Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti
Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
12 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
OSA B
9. EKSAMINEERIMISE JA HINDAMISE MENETLUSED
9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul
Üksusekoolitusel annavad väljaõppejuhendajad koolitatavale tema soorituse ja teadmiste kohta
tagasisidet.
Töökoha eelkoolituse viimase simulaatorharjutuse kõik elemendid peavad olema hinnatud vähemalt
„rahuldavalt-3“, vastasel juhul pikendatakse eelkoolitust punktis 10.2.2 kirjeldatud protseduuride järgi.
Tööpraktika ja simulaatortreeningu peamised hinnatavad elemendid ja hindamise põhimõtted on
kirjeldatud alljärgnevalt.
Hindamine toimub viie(5)palli süsteemi kasutades, põhimõttel:
hinne 1 - „mittepiisav sooritus“:
Kõrvalekalded protseduurides rohkem kui ühel korral, kus ohutus ei ole tagatud. Teenuse osutamine
ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel
suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus lahenduste leidmisel. Puudub oskus
protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid märkusi mitme
tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate
puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole asja- ja
ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist.
hinne 2 - „halb sooritus“:
Kõrvalekalle protseduurides, kus ohutus ei ole tagatud, mitte rohkem kui üks kord. Teenuse osutamine
ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel
suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus optimaalsete lahenduste leidmisel või
puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid
märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine)
esinevate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole
asja- ja ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist.
hinne 3 - „rahuldav sooritus“:
Protseduurid on peamiselt järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb
pidevalt puudujääke (viivitused), esineb ebakindlaid otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
13 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
töökoormus ning lahendused ei ole alati optimaalsed või puudub oskus protseduurides kirjeldatud
võimaluste kasutamiseks. Esineb märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles
kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate korduvate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise
kohta. Koostöö teiste üksustega on üldjuhul asjakohane, aga mitte alati õigeaegne ega toeta otsuste
elluviimist.
hinne 4 - „hea sooritus“:
Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb mõningaid
puudujääke (viivitused), võib esineda probleeme mitme tegevuse koossooritamisel ja ette tulla
otsuseid, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus, kuid suudab iseseisvalt sellised
olukorrad lahendada. Üksikud, mitte korduvad märkused lennuinfo üles kirjutamisel (stripimärgid)
ja/või raadioside pidamisel.
hinne 5 - „väga hea sooritus“:
Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamine efektiivne, pidev situatsiooni-
teadlikkus, koostöö teiste üksustega asja- ja ajakohane, reageerimine on adekvaatne ja otsusekindel.
Võivad esineda üksikud, mitte korduvad, märkused lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine)
ja/või raadioside pidamisel.
Hindamisel võtab töökohakoolituse juhendaja arvesse ka koolitatava stressitaluvust,
tegevusharjumusi, reageerimist erinevates olukordades ja tagasisidet. Vajadusel kirjeldatakse
koolituspäeviku lehel vahetuse jooksul toimunud ebakorrektselt lahendatud liiklussituatsioonid.
Märkus: Üksusekoolituse tööpraktika esimese viie (5) vahetuse jooksul, kui koolitatav alles kohaneb
töökoha ja protseduuridega, ei pea töökohakoolituse juhendaja hindamist läbi viima.
Kui töökohakoolituse juhendaja hindab mõnda sooritust hindega kolm (3) või alla selle, peab ta
põhjendama seda päeviku lehel.
Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav
vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest (Osa C, Lisa 4 ja 5).
Kui praktika lõpus on töökohakoolituse juhendaja(-d) teinud positiivse otsuse ja vormistanud selle
lõppkokkuvõttena töökohakoolituse päeviku vastaval lehel (Osa C, Lisa 6), lubatakse koolitatav
tasemetestile „Tartu TWR/APP pädevuskava“ kohaselt.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
14 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Märkus: Juhul, kui lõppkokkuvõtte kirjutab tööpraktikat läbi viinud viimane töökohakoolituse juhendaja
ainuisikuliselt, peab ta olema juhendanud koolitatavat vähemalt lõppkokkuvõtte koostamisele
eelnenud viimased viis (5) järjestikust vahetust.
9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul
Täienduskoolituse simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega
„rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“.
Vastasel juhul korratakse harjutust.
Märkus: Hindamine toimub p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis.
Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud
koolituseesmärgi saavutamisel.
Kui täienduskoolituse programm näeb ette teoreetiliste teadmiste kontrolli, peab selle tulemus olema
vähemalt 75%. Täienduskoolituse programm peab kirjeldama edasisi tegevusi, kui testi tulemus on
alla 75%.
Märkus: Üldjuhul täienduskoolituses ei nõuta teoreetiliste teadmiste kontrolli, kuna lennujuhid
sooritavad igal aastal tasemetesti, mis sisaldab ka teoreetiliste teadmiste kontrolli.
Ebatavaliste- ja hädaolukordade simulaatortreeningu hindamisel pöörab praktiliste oskuste instruktor
tähelepanu alljärgnevale:
Olukordade lahendamisel on lähtutud kehtivast üksuse eriolukordades tegutsemise plaanist ja
alarmeerimise skeemist.
Olukord on lahendatud ja ohutus on tagatud parimal võimalikul viisil Tartu tornis välja töötatud
eriolukordade kontrollikaarte kasutades.
Muu liikluse (hädaolukorraga mitte seotud) ohutus peab olema tagatud.
Lennujuht omab pidevat situatsiooniteadlikkust ja suudab määratleda prioriteete.
Stressitaluvus.
9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul
Ümberõppe koolitusprogramm näeb vajadusel ette teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste
hindamist.
Märkus: Üldjuhul toimub hindamine p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis. Sõltuvalt koolituse
iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi
saavutamisel.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
15 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Ümberõppe korral on teoreetiliste teadmiste kontrolli nõutav tulemus üldjuhul 100%, testi sooritamise
kordade arv ei ole piiratud. Teoreetiliste teadmiste hindamise peamiseks eesmärgiks on ümberõppe
puhul vajalike teadmiste olemasolu ja kinnistamine.
Ümberõppe simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega
„rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“.
Vastasel juhul korratakse harjutust.
Märkus: Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid
püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel.
10. ÜKSUSEKOOLITUS
Üksusekoolituse eesmärgiks on lennujuhil või lennujuhiõpilasel omandada vajalikud teoreetilised
teadmised ja praktilised oskused tasemel, mis võimaldab välja anda või taastada üksuse (Tartu
ADI/TWR ja APP) oskusmärgetega lennujuhiloa.
Üksusekoolitus kajastatakse „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastavatel lehtedel (Osa C,
Lisa 3).
10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel
Üksusekoolitusele asuja peab omama:
1. ADI/TWR ja APP pädevusega lennujuhiõpilase- või lennujuhiluba;
2. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1);
3. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase;
4. kehtivat 3. klassi tervisetõendit.
10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine
Üksusekoolitusele asuja juba omandatud üksuse oskusmärkeid ning taotleja kogemusi hindavad LVO
juhataja volitatud teooriakoolitaja(d) ja töökohakoolituse juhendaja(d), kasutades selleks suulist või
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
16 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Eelneva kogemuse hindamise põhjal
otsustatakse üleminekukoolituseks vajalikud teemad ja mahud.
10.2 Üksusekoolituse struktuur
Üksusekoolitus koosneb üldjuhul kolmest osast:
a) üleminekukoolitus;
b) töökoha eelkoolitus;
c) töökohakoolitus (edaspidi „tööpraktika“), mis jaguneb kolmeks etapiks:
1) tööpraktika algetapp;
2) tööpraktika kesketapp;
3) tööpraktika lõppetapp.
10.2.1 Üleminekukoolitus
Üleminekukoolitusega algab lennujuhiõpilase või lennujuhi ettevalmistamine üksuse oskusmärgetele
vastavate teadmiste ja oskuste omandamiseks või taastamiseks.
Üleminekukoolituse eesmärk on algkoolituses omandatud teoreetiliste teadmiste meelde tuletamine ja
täiendamine vastavalt üleminekukoolituse aineprogrammile (Osa C, Lisa1). Üleminekukoolituse lõpuks
peab koolitatav olema võimeline omandatud teadmisi seostama Tartu TWR/APP operatsioonilises
töös esinevate olukordadega, arvestades Tartu õhuruumi ja protseduuridega seonduvaid eripärasid.
Üleminekukoolituse käigus tutvutakse üksuse tööd reguleerivate dokumentide, üksuse vastutusala,
töökeskkonna ja seadmetega.
Koolitusmeetodid.
Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:
loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriaõpetaja(te) ja töökohakoolituse
juhendaja(te) juhendamisel;
juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study) seminari vormis teooriaõpetaja(te) ja
töökohakoolituse juhendaja(te) juhendamisel;
tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga töökohakoolitaja juhendamisel;
iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks.
Märkus: Lisaks, võib kasutada kõiki määruses 340 loetletud õppetöö vorme (AMC and GM1 ATCO D
055 (b)(5)), mis võidakse kajastada vastavas koolitusprogrammis kasutatavate õppetöö meetoditena.
Kestus.
Üleminekukoolituse kestuseks planeeritakse vähemalt kolm (3) tööpäeva.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
17 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Teadmiste kontroll ja lisa koolituse määramine.
Üleminekukoolituse lõpuks peavad koolitataval olema piisavad teadmised alustamaks töökoha
eelkoolitust.
Teooriaõpetajal ja töökohakoolituse juhendajal on õigus üleminekukoolituse aineprogrammis loetletud
teemade piires koolitatava teadmisi testida ja vajadusel teha ettepanek LVO juhatajale lisa
koolitusmahu määramiseks.
Koolituse dokumenteerimine.
Üleminekukoolitusel läbitud teemade kohta teevad läbiviijad sissekanded „Üleminekukoolituse
aineprogrammi“ vastavatel lehtedel (Osa C, Lisa 1).
10.2.2 Töökoha eelkoolitus
Töökoha eelkoolituse eesmärgiks on keerulise ja tiheda liiklusega olukordade käsitlemine töökohal
ning viiakse läbi simulaatorkeskkonnas.
Märkus: Tartu TWR/APP töö klassifitseerub keeruliseks, tingituna protseduursest lennujuhtimis-
keskkonnast.
Töökoha eelkoolitus viiakse läbi enne tööpraktika etappi ja selle eesmärgiks on koolitatava
teoreetiliste teadmiste sidumine Tartu TWR/APP kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega
selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama
lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras.
Enne iga simulaatorharjutust viiakse koolitatavaga läbi harjutuse eelne briifing, selgitamaks harjutuse
sisu ja püstitatud eesmärke. Iga simulaatorharjutuse lõpus viib instruktor koolitatavaga läbi harjutuse
lõpubriifingu, kus analüüsitakse harjutuse käigus tekkinud situatsioone ja antakse hinnang püstitatud
eesmärkide täitmisele.
Simulaatortreeninguks kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid, protseduurid,
õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või olemuslikult võrreldavad tegeliku
töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks.
Iga koolitatav sooritab koolituses ette nähtud arvu simulaatoriharjutusi (mitte vähem kui viis (5)
harjutust).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
18 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Ühele päevale võib planeerida ühele koolitatavale kuni kolm (3) harjutust.
Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on
toodud käesoleva koolituskava Osas C, Lisa 2.
Instruktor koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse soorituse kohta töötaja „Tööpraktika ja
simulaatortreeningu päevikusse“ (Osa C, Lisa 3), mis sisaldab kokkuvõtet harjutuses püstitatud
eesmärkide täitmise, omandatud teadmiste rakendamise ning esile kerkinud probleemide kohta ja
vajadusel soovitusi edaspidiseks treeninguks. Hindamissüsteem on kirjeldatud p. 9.1.
Koolitataval on võimalus lisada omapoolne arvamus ja märkused harjutuse soorituse kohta
„Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastaval lehel (Osa C, Lisa 3).
Kõik „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ (Osa C, Lisa 3) lehed peavad olema allkirjastatud
instruktori ja koolitatava poolt pärast iga simulaatorharjutuse järgset briifingut.
Töökoha eelkoolituse viimane harjutus peab olema instruktori üldhinnangul sooritatud vähemalt
hindega „rahuldav-3“, mille korral ei tohi ükski hinnatavatest elementidest olla hinnatud madalamalt kui
„rahuldav-3“. Juhul, kui koolitatav ei soorita töökoha eelkoolitust hindega vähemalt „rahuldav-3“, teeb
instruktor ettepaneku eelkoolituse pikendamiseks.
Pikendatud töökoha eelkoolituse jaoks koostatakse eraldi programm ja ajakava. Täpsema pikendatud
töökoha eelkoolituse vajaduse ja mahu otsustab LVO juhataja koostöös instruktori(te)ga.
Märkus: Instruktoritel on õigus töökoha eelkoolituse perioodil läbi viia koolitatavale teooriatest lisa
koolitusmahu välja selgitamiseks. Teooriatest sooritatakse EANSi kasutatavas elektroonilises
testimiskeskkonnas. Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged
vastused vähemalt 75% ulatuses.
10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika)
Tööpraktika eesmärgiks on koolitatava teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste praktiseerimine
ja kinnistamine Tartu TWR/APP reaalsel töökohal operatsioonilises vahetuses töötava vastutava
töökohakoolituse juhendaja järelvalve all, samuti töösse professionaalse suhtumise kujundamine,
tagamaks ohutu ja kvaliteetne lennuliikluse teenindamine.
Tööparktika algab hiljemalt kahe (2) nädala jooksul pärast ülemineku- ja töökoha eelkoolituse edukat
läbimist. Töökohakoolituse juhendaja vastutab lennuohutuse tagamise eest ja otsustab koolitatava
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
19 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
osalemise tööülesannete täitmisel konkreetses vahetuses. Tartu TWR/APP määratud ülesannete
täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine toimub läbi järk-järgulise tööülesannete
laiendamise ja nende iseseisva täitmise võimaldamise.
Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taotleja tööpraktika efektiivsuse toetamiseks tööpraktika
perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on ette valmistada koolitatavat tegutsemiseks
ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud käesoleva
koolituskava p. 10.2.3.1.
Tööpraktika etapid:
Tööpraktika algetapis (esimene kolmandik) tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega
ning rakendab ülemineku- ja eelkoolituse ajal omandatud teadmisi ja oskusi praktikas.
Töökohakoolituse juhendaja sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse, eesmärgiga selgitada üksuse
ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu praktika ja teooria seostele,
selgitama tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure, situatsioonikava kasutamist.
Tööpraktika kesketapis (teine kolmandik) peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras
töötamiseks vajalikest oskustest. Töökohakoolituse juhendaja sekkub koolitatava töösse vajadusel,
selgitades uusi situatsioone.
Tööpraktika lõppetapis (viimane kolmandik) peab koolitatav olema suuteline enamus situatsioone
iseseisvalt lahendama, oskama leida lahendusi seni praktikas toimunud olukordadest õpitust ja
rakendama neid uute situatsioonide lahendamisel tema vastutusalas. Töökohakoolituse juhendaja
põhitööks sellel perioodil on jälgimine ja soovituste andmine.
Tööpraktika toimub üldjuhul päevastes vahetustes.
Töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav täidavad tööpraktika iga operatsioonilise vahetuse kohta
„Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastava lehe (Osa C, Lisa 3) ja allkirjastavad selle pärast
iga vahetuse järgset briifingut.
Tööpraktika kestvus
Tööpraktika minimaalne maht on 180 tundi vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul.
Üksusekoolituse järel toimub töökontroll, mis viiakse läbi kahe (2) järjestikuse vahetuse jooksul ja mida
hindab tasemetestija. Üksusekoolitus loetakse positiivselt lõppenuks, kui tasemetestija tunnistab
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
20 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
koolitatava praktilised oskused ja teoreetilised teadmised pädevustega seotud üksuse oskusmärgetele
vastavaks.
10.2.3.1 Tööpraktikat toetav simulaatortreening
Tööpraktika perioodi jooksul viiakse koolitatavaga läbi simulaatortreening ebatavalistes- ja
hädaolukordades üksuse põhise häireteeninduse osutamise treenimiseks, mille maht ei ole väiksem
kui viis (5) harjutust. Üksuse koolitusprogrammis tööpraktika ajal ettenähtud simulaatortreening peab
olema läbitud hiljemalt enne koolitatava tasemetestile lubamise otsust.
Iga konkreetne koolitusprogramm sisaldab juhiseid simulaatorharjutustes käsitletavate ja Tartu
TWR/APPs tuvastatud võimalike ebatavaliste- ja hädaolukordade stsenaariumite valikuks. Nimetatud
peamised stsenaariumid on seotud alljärgnevate situatsioonidega:
a) õhusõiduki süsteemide ja pardaseadmete tööst kõrvalekalded;
b) maapealsed side- ja navigatsiooniseadmete tööst kõrvalekalded;
c) navigeerimisabi osutamine;
d) ilmastiku tingimuste muutumine;
e) kokkupõrge linnuga;
f) raja hõivatus (rajale loata väljasõit, rajalt väljasõit).
Simulaatoris treenitavate ebatavaliste- ja hädaolukordade lahendamisel kasutab koolitatav
eriolukordades tegutsemise häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte ja
situatsioonikava, mida kasutatakse Tartu TWR/APP töökohal.
Töökohakoolituse juhendajal on õigus vastavalt tööpraktika kulgemisele, simulaatortreeningu
eesmärgile ja vastavalt koolitatava vajadustele koolituse sooritamiseks lisada harjutusi või
situatsioonielemente.
Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on
toodud koolituskava Osas C, Lisa 2.
Töökohakoolituse juhendaja koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse kohta „Tööpraktika ja
simulaatortreeningu päevikus“ (Osa C, Lisa 3). Kokkuvõte sisaldab hinnangut püstitatud eesmärkide
täitmisele, omandatud teadmiste rakendamisele ning esile kerkinud probleeme ja vajadusel soovitusi
järgnevaks treeninguks.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
21 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks
Alljärgnev punkt kirjeldab olukordi, kui lennujuhi operatsioonilises töös on tekkinud vahe 12 kuud või
rohkem ja pädevuse taastamiseks on vajalik läbida üksusekoolitus.
10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36)
kuud
LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja
oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja
situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm.
Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt:
1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus;
2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2);
3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus kümme (10) töövahetust.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend
kaheksa (48) kuud
LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja
oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja
situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm.
Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt:
1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus;
2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2);
3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus viisteist (15) töövahetust.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem
Koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise
sertifikaat, hindab lennujuhi eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja
oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad
koolitusnõuded.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
22 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse
sellistel juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste
koolitusorganisatsioonide kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud
dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse kirjeldus“.
Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksusekoolitus üksuse oskusmärke
saamiseks täies mahus.
Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taastamisel tööpraktika efektiivsuse toetamiseks
tööpraktika perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on valmistada koolitatav ette
tegutsemiseks ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud
käesoleva koolituskava p. 10.2.3.1.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
23 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
11. JÄTKUKOOLITUS
Iga jätkukoolituse programm peab sisaldama koolituse teemasid, eesmärke ja meetodeid.
Jätkukoolitus koosneb:
1. täienduskoolitusest ja/või
2. ümberõppest.
11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale
Jätkukoolitusel osaleja peab omama:
a. lennujuhiluba;
b. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1);
c. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase;
d. kehtivat 3. klassi tervisetõendit.
11.2 Täienduskoolitus
Eesmärk on kinnistada ja täiendada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud
ohutu, korrapärase ja sujuva lennuliikluse tagamiseks. Täienduskoolitus võib sisaldada järgmist:
a) tavapraktika ja protseduuride treening;
b) ebatavaliste- ja hädaolukordade treening,
c) inimfaktor.
Täienduskoolituse ülalloetletud teemad võivad olla planeeritud ühes või mitmes etapis, mis on
kirjeldatud konkreetse koolituse programmis.
11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening
Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid tavaolukordades, kasutades
standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut.
Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks võib sisaldada ka koolituste
vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete treeningut.
Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks sisaldab teoreetilist osa ja
praktilist treeningut simulaatoris. Simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust
lennujuhi kohta.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
24 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening
Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid eriolukordades, kasutades
standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut.
Täienduskoolituse programm ebatavalistes- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks sisaldab
teoreetilist osa ja praktilist treeningut simulaatoris, mis on vastava koolituse programmis kirjeldatud
ning simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust lennujuhi kohta.
Märkus: Teoreetiline koolitus hõlmab peamisi Tartu lennuväljaga seotud võimalikke eriolukordade
stsenaariume (vt p 10.2.3.1), arvestades erinevate õhusõidukite võimekust, lennuvälja eriolukordades
tegutsemise plaani häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte, ja
situatsioonikava.
Täienduskoolituse programm ebatavaliste- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks võib
sisaldada ka koolituste vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete
treeningut.
11.2.3 Inimtegur
Kõikide koolituste planeerimisel ja läbiviimisel tuleb arvestada inimteguri aspektidega. Inimteguri
aspektidele tuleb juhtida tähelepanu teooriakoolituses läbi situatsioonianalüüsi(de) (Case Study) ning
jälgida situatsioonipõhist käitumist simulaatortreeningu ajal.
Eesmärgiks on treenida lennuliiklusteenuse osutamisel meeskonnatöö korraldamist ning võimalike
väsimuse ja stressi ilmingute tekkimise vältimist, tekkinud ilmingute äratundmist ja nendega
toimetulekut, võttes arvesse keskkonda, töö iseloomu ja erinevaid inimtüüpe. Koolituse praktiliseks
väljundiks on suunata koolitatavat analüüsima ohutuse seisukohalt kriitilisi aspekte, mis tulenevad
kolme komponendi koosmõjust: inimene, seadmed, protseduurid. Inimteguri koolituse üheks
eesmärgiks on samuti organisatsiooni ohutuskultuuri ja üksuse töökultuuri parendamine.
Simulaatorharjutuste järgsel briifingul analüüsitakse tekkinud vigu ka sõltuvalt tekkepõhjusest:
a) tegutsemisega kaasnevad vead (N: sõnavääratus, unustamised jne),
b) planeerimisvead (N: oskamatus protseduure siduda situatsiooniga) või
c) puudulikest teadmistest tulenevad vead (N: protseduuride mittetundmine).
Jätkukoolituse simulaatortreeningu järgselt toimub kõigi koolitusel osalenutega koolituse järelbriifing,
mille käigus analüüsitakse koolitusel treenitud situatsioone, vastatakse võimalikele tekkinud
küsimustele ja analüüsitakse meeskonnatöö toimimist.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
25 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
11.3 Ümberõpe
Eesmärk on tagada töökeskkonna (seadmed, protseduurid, vastutusala) muutumisel asjakohased
teadmised ja oskused, kui muutuste ohutushindamise käigus järeldatakse, et selline koolitus on
vajalik.
Ümberõpe viiakse läbi enne töökeskkonna muutmist.
Ümberõppe koolituse jaoks koostatakse vastav koolitusprogramm, kus määratakse koolitus- ja
hindamismeetodid.
12. SEONDUVAD DOKUMENDID
Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri
Siseriiklikud õigusaktid
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Tartu TWR/APP Situatsioonikava
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava
Tartu TWR/APP eriolukordades tegutsemise kontroll-kaardid
EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR)
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
26 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
OSA C
Lisa 0 KOOLITUSPÄEVIKU TIITELLEHT
KOOLITUSPÄEVIK
Lennujuhtimisüksuse nimi: EETU TWR/APP
Väljaõppejuhendaja(d) …………………………………………………..
Lennujuhi/lennujuhi õpilase loa nr …………………………………………………..
Praktikant:
Nimi: …………………………………………………..
Sünniaeg: …………………………………………………..
Pädevused/kehtivused: …………………………………………………..
Arstlik kontroll (kehtivusaeg): …………………………………………………..
Praktika ajavahemik …………………………………………………..
TÖÖPRAKTIKA LÕPETAMINE:
Teooriatesti
sooritamise kuupäev …………………………………………………..
Tasemetesti
…………………………………………………..
sooritamise kuupäev:
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
27 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 1 A ÜLEMINEKUKOOLITUSE AINEPROGRAMM
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 1: Ettevõtte tutvustus Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Töökeskkonna sissejuhatav 8.00 5.00
juhendamine.
b) Julgestuskoolitus.
c) Tuleohutusjuhendamine.
d) Arvutivõrgu kasutamine.
e) Elektrooniline dokumendihaldus
(EDHS).
f) Ettevõtte sisekorraeeskiri,
igapäevarutiinid, väärtused.
g) Kvaliteedijuhtimise süsteem.
h) Lennuohutus.
i) Kontoritöö.
j) Töötervishoid (sh stress, väsimus,
CISM, TRM).
Teab ettevõtte väärtusi, töökorraldust, juhtimissüsteemi ja eri valdkondade sisu.
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 2: Sissejuhatus koolitusse Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Tartu TWR/APP koolituskava. 2.00 3.00
b) Tartu TWR/APP pädevuskava.
c) Koolituse ajakava ja koolitajad.
d) Koolitatava kohustused, õigused ja
vastutus.
Tunneb Tartu TWR/APP koolituskava ning pädevuskava põhimõtteid. Mõistab koolituse ajakava ja
teab oma koolitajaid. Teab oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötades Lennuliiklusteeninduse AS-is.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
28 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Teema 3: Koostööprotseduurid ja - Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
korrad AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
Lennujaamaga misel töö
a) Tutvumine Tartu lennujaama 10.00 8.00
territooriumi ja kehtestatud
julgestusnõuetega.
b) Tulekahju korral tegutsemise plaan
Tartu lennuväljal.
c) Perroonide ja ruleerimistee
kasutamise kord.
d) Tartu lennuvälja territooriumi suvine
ja talvine korrashoid.
e) Mootorsõidukite liikluskorraldus
Tartu lennuvälja kinnisel
territooriumil ja raadioside pidamise
kord.
f) Tartu lennuvälja lennutegevuse
meteoroloogiaalane juhend sh
tegevused piiratud nähtavuse
tingimustes.
g) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas.
h) Lindude ja ulukite tõrje Tartu
lennuvälja kinnisel territooriumil.
Tunneb Tartu lennujaama territooriumi ja kehtestatud julgestusnõudeid. Oskab käituda tulekahju
korral Tartu lennuväljal. Teab perroonide ja ruleerimisteede kasutamise korda õhusõidukitele lubade
andmisel ja mõistab territooriumi korrashoiust tingitud piiranguid lennuliiklusele ja vastupidi, oskab
arvestada piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele manööverdusalale, ILS kriitilisele ja .
tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Teab piiratud nähtavuse tingimustes
lennuväljaliiklusele seatud piiranguid. Tunneb teavitamisprotseduuri võimaliku nakkusohu korral.
Teab linnu- ja ulukitõrje läbiviimise protseduure.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
29 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 4: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
dokumentatsioon märkused ja allkiri
misel töö
a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 3.00 10.00
b) Lennureeglid, raadioside reeglid.
c) Lennundusseadus.
d) Rahvusvahelised regulatsioonid.
Tunneb LVO lennujuhtimise käsiraamatut, lennureegleid, raadioside reegleid, lennundusseadust ja
rahvusvahelisi regulatsioone ning oskab nendes orienteeruda.
Tundide arv
Teema 5: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00
tulede juhtimine.
b) Navigatsiooniseadmed, nende
asukoht, sagedus, tunnus,
tehnilised andmed ja kasutamine.
c) Sideseadmed, nende sagedused ja
käitamine.
d) Varusüsteemid.
e) Tehnilistest riketest teavitamise
kord.
Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb
navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, teab
kuidas valida vajalikku sagedust raadiojaamal. Oskab tuvastada seadmete töökorda visuaalsete
indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad ja kuidas
käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Oskab kasutada
üksuse situatsioonikava. Tunneb seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust
leida ja oskab täita ANS-RF, probleemraportit).
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
30 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 6: Vastutusala Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuväljaliikluse ala 5.00 2.00
(manööverdusala ja CTR) ja
lähenemisala (TMA).
b) Lennuväli ja selle parameetrid.
c) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass.
d) Visuaal- ja instrumentaal-
lähenemise skeemid, protseduuride
selgitus.
e) Olulised geograafilised orientiirid.
f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad
ja lennuväljaringid.
g) Instrumentaallähenemise ja
katkestatud lähenemise sektor.
h) Instrumentaal ootetsoonid, puhver-
alad.
i) Olulised takistused.
j) Lennutegevust piiravad õhuruumi-
osad.
Tunneb õhuruumi, vastutusala ja nende parameetreid ning teab ohutu ja sujuva lennuliikluse
korraldamise protseduure arvestades vastutusalas kehtestatud piiranguid.
Tundide arv
Teema 7: Koostööprotseduurid, koostöö- Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
lepingud märkused ja allkiri
misel töö
a) Tallinn ACC. 2.00 2.00
b) LIO.
c) Muud koostöö protseduurid ja
kokkulepped õhuruumi
kasutajatega.
d) Militaarõhusõidukitega seotud
protseduurid.
Teab üksusi, kellega peab koostööd tegema. On tutvunud koostööprotseduuridega piirkondliku
lennujuhtimisüksusega (ACC), lennuinfo osakonnaga (LIO), militaarõhusõidukitega ning muude
õhuruumi kasutajatega.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
31 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 8: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
eeskirjad märkused ja allkiri
misel töö
a) Vastutus. 10.00 4.00
b) Üldprotseduurid.
c) Hajutusmiinimumid, nende
rakendamine.
d) Häireteeninduse osutamine.
Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure ja
hajutusreegleid ning häireteeninduse tagamise põhimõtteid.
Tundide arv
Teema 9: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuinfoteenindus. 3.00 4.00
b) Meteoroloogiline teenindus.
c) ATIS.
d) AWOS.
e) AFTN.
Tunneb aeronavigatsioonilise ja meteoroloogilise informatsiooni hankimiseks vajalikke kanaleid, teab
lennuplaanide ja nendega seotud teadete töötlemist vastavalt kohalikele eeskirjadele ja
koostööprotseduuridele.
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 10: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 3.00 8.00
b) Eriolukordades tegutsemise plaan.
c) Eriolukordade kontroll-kaardid.
d) Situatsioonikava.
On tutvunud Tartu lennuvälja päästeplaaniga. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning
teab, kuidas kasutada õhusõidukitega juhtuda võivate eriolukordade kontroll-kaarte. Teab, kuidas
kasutada situatsioonikava operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste rikete korral.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
32 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 1 B Töökohakoolituse aineprogramm
Teema 1: Koostööprotseduurid ja -korrad Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
Lennujaamaga misel töö
a) Perroonide ja ruleerimistee 8.00 2.00
kasutamise kord.
b) Tartu lennuvälja territooriumi suvine
ja talvine korrashoid.
c) Mootorsõidukite liikluskorraldus
Tartu lennuvälja kinnisel
territooriumil ja raadioside pidamise
kord.
d) Tartu lennuvälja lennutegevuse
meteoroloogiaalane juhend sh
tegevused piiratud nähtavuse
tingimustes.
e) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas.
f) Lindude ja ulukite tõrje Tartu
lennuvälja kinnisel territooriumil.
Tunneb Tartu lennujaama territooriumi. Arvestab õhusõidukitele lubade andmisel perroonide ja
ruleerimisteede kasutamise korda. Arvestab liiklusele lubade andmisel territooriumi korrashoiust
tingitud piirangutega ja vastupidi. Arvestab piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele
manööverdusalale, ILS kriitilisele ja tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Oskab tegutseda
piiratud nähtavuse tingimustes lennuväljal. Kasutab standardfraseoloogiat raadioside pidamisel.
Oskab teavitada nakkusohu korral vajalikke üksusi. Teab linnu- ja ulukitõrje võimalusi ja oskab
alarmeerida vastavaid üksusi ning kasutada linnutõrje laserit.
Tundide arv
Teema 2: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
dokumentatsioon märkused ja allkiri
misel töö
a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 4.00 10.00
b) Lennureeglid, raadioside reeglid.
c) Lennundusseadus.
d) Rahvusvahelised regulatsioonid.
Omab operatsiooniliseks tööks vajalikke teadmisi LVO lennujuhtimise käsiraamatust, lennureeglitest,
raadioside reeglitest, lennundusseadusest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest ning oskab
vajalikku informatsiooni kiiresti leida.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
33 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 3: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00
tulede juhtimine.
b) Navigatsiooniseadmed, nende
asukoht, sagedus, tunnus,
tehnilised andmed ja kasutamine.
c) Sideseadmed, nende sagedused ja
käitamine.
d) Varusüsteemid.
e) Tehnilistest riketest teavitamise
kord.
Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb
navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, oskab
valida vajalikke sagedusi raadiojaamal. Sooritab sidevahendite töökontrolli, sh varusüsteemide
kontrolli ettenähtud protseduuride kohaselt. Oskab tuvastada seadmete töökorda audio- ja
visuaalsete indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad
ja kuidas käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Tunneb
seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust leida ja oskab täita ANS-RF,
probleemraportit). Oskab kasutada üksuse situatsioonikava.
Tundide arv
Juhenda- Väljaõppejuhendaja
Teema 4: Vastutusala Kuupäev Iseseisev
misel märkused ja allkiri
töö
a) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass. 5.00 2.00
b) Vastutusala.
c) Lennuväli ja selle parameetrid.
d) Olulised geograafilised orientiirid.
e) Visuaal- ja instrumentaal-
lähenemise kaardid.
f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad
ja lennuväljaringid.
g) Instrumentaallähenemise ja
katkestatud lähenemise sektor.
h) Instrumentaal ootetsoonid, SID-id,
STAR-id, puhveralad.
i) NDB, ILS, RNAV lähenemis-
protseduurid.
j) Olulised takistused.
k) Lennutegevust piiravad
õhuruumiosad.
Teab Tartu õhuruumi struktuuri (vertikaal- ja lateraalpiirid), klasse ja seal osutatavaid teenuseid.
Tunneb manööverdusala ja perroone (tähistused), teab raja ja ruleerimistee pikkusi ja laiusi ning
oskab leida muud vajalikud lennuvälja parameetrid (ARP, THR, CWY, SWY, STRIP, TODA, TORA,
LDA). Teab TMA ja CTRi sisenemis- ja väljumispunkte ning nende suundasid ja kaugusi, sektori
minimaalseid kõrgusi (MSA). Tunneb olulisi geograafilisi orientiire ja nende suundasid. Oskab lugeda
ja kirjeldada visuaal- ja instrumentaallähenemiskaarte. Teab VFR-ootetsoone ja treeningalasid,
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
34 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
nende visuaalseid orientiire ning kõrgusi. Tunneb lennuväljaringi ja selle osasid. Teab ja oskab
kaardilt leida instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektorit. Tunneb
instrumentaalootetsoone, SID-e, STAR-e ja puhveralasid ning oskab neid kirjeldada kaartide põhjal
ja kasutada hajutuse tagamiseks. Oskab kirjeldada kaartide põhjal Tartu erinevaid
instrumentaallähenemise protseduure ning teab instrumentaallendude hajutusmeetodeid ja -
miinimume. Teab põhilisi raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmete sagedusi ja asukohti. Tunneb
Tartu CTR/TMA olulisemaid takistusi ja lennutegevust piiravaid õhuruumi osasid ning nende
suundasid ja kõrgusi.
Tundide arv
Teema 5: Koostööprotseduurid, - Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
lepingud märkused ja allkiri
misel töö
a) Tallinn ACC. 4.00 2.00
b) LIO.
c) Muud koostööprotseduurid ja
kokkulepped õhuruumi
kasutajatega.
d) Militaarõhusõidukitega seotud
protseduurid.
Oskab korrektselt koordineerida lubasid õhusõidukitele, edastada ja vastu võtta arvestusteateid,
koordineerida muid lennutegevust mõjutavate alade kasutamist kasutades standardfraseoloogiat.
Oskab edastada ja vastu võtta lennuplaane ja nendega seotud teateid, koostada NOTAM-teateid,
mis puudutab Tartu CTR/TMA muudatusi Tartu lennujuhtimisüksuse lahtiolekuaegades,
protseduurides ja piirangutes, oskab tagada self-briifingu toimimise vastavalt koostööprotseduurile
lennuinfo osakonnaga. Teab militaarõhusõidukitega ning muude õhuruumi kasutajatega sõlmitud
lepinguid ja koostööprotseduure ning tegutseb vastavalt kokkulepetele.
Tundide arv
Teema 6: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
eeskirjad märkused ja allkiri
misel töö
a) Vastutus. 10.00 10.00
b) Üldprotseduurid.
c) Hajutusmiinimumid, nende
rakendamine.
d) Strippide kasutamine
Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure.
Oskab määrata kasutatavat rada vastavalt liiklusolukorrale ja meteoroloogilistele tingimustele ning
edastada infot raja olukorrast. Oskab kasutada lennuvälja valgustust vastavalt meteoroloogilistele
tingimustele ja lähenemisprotseduurile. Oskab edastada õhusõiduki meeskonnale lendu puudutavat
vajalikku teavet. Oskab hajutada IFR-liiklust sh eri-VFR –liiklusest, TSA-dest, purilennualast. Osutab
lennujuhtimis-, info- ja häireteenust vastavalt õhuruumiklassile kasutades standardfraseoloogiat.
Oskab strippidele kanda korrektselt lennuandmeid ja infot; oskab kajastada vastutusalas oleva
liikluse hetkeolukorda stripilaual; oskab kasutada lennutegevust piirava õhuruumi strippi vastavalt
alade aktiveerimisele.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
35 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 7: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri
misel töö
a) Lennuinfoteenindus. 6.00 2.00
b) Meteoroloogiline teenindus.
c) ATIS.
d) AWOS.
e) AFTN.
Oskab hankida lennuandmeid kõikidest selleks ettenähtud kanalitest, vastu võtta lennuplaane,
kontrollida lennuandmeid tagamaks andmete terviklikkus, tuvastada ja täiendada lennuandmetes
esinevaid vigu ja puudujääke ning vajadusel neid hankida ja parandada kasutades korrektset
formaati.
Oskab hankida vajalikku infot enne vahetuse algust ja vahetuse ajal ning jälgida info õigsust ja
kehtivust/muutumist edastades seda korrektselt meeskondadele kasutades standardfraseoloogiat.
Tunneb piirangu- ja ohualasid, nendes toimuva tegevuse liike, oskab hankida infot aktiveerituse
kohta. Jälgib piirangutest kinnipidamist ja teavitab vastavaid üksusi kõrvalekalletest.
Teab ja oskab kasutada vajalikke meteoroloogilise info kanaleid (sh ATIS, AWOS), oskab lugeda
METAR/SPECI, SIGMET, TAF-teateid ja nende põhjal vastu võtta operatsiooniliseks tööks vajalikke
otsuseid. Tunneb ära olulised lennundusele ohtlikud meteoroloogilised muutused ja oskab vastu
võtta meteoroloogilist infot meeskondadelt (AIREP) ning edastab selle teistele meeskondadele,
lennujuhtimisüksustele ja lennujaama üksustele vastavalt koostöö kordadele/protseduuridele
kasutades standardfraseoloogiat.
Oskab vastu võtta lennuinfokanalitest (AFTN) tulevat infot ja edastada seda meeskondadele, jälgida
seadmete töö staatust ja tõlgendada seda ning edastada infot korrektselt meeskondadele ja teistele
üksustele. Oskab kasutada varusüsteeme vastavalt koostööprotseduuridele ja üksuse
situatsioonikavale.
Tundide arv
Väljaõppejuhendaja
Teema 8: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev
märkused ja allkiri
misel töö
a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 8.00 8.00
b) Eriolukordades tegutsemise plaan.
c) Eriolukordade kontroll-kaardid.
d) Situatsioonikava.
Teab Tartu lennuvälja töötajate tegevusi päästetöödeks valmisoleku tagamisel, organiseerimisel ja
teostamisel olemaks valmis hädaolukordadeks. Teab erinevate üksuste tegutsemist eriolukorras
Tartu lennuvälja territooriumil ja Tartu lennujaama lennupäästepiirkonnas. Teab ja oskab kasutada
Tartu lennuvälja alarmeerimise skeemi, tingruudustiku kaarte Tartu lennujaama ja päästeüksuse
väljasõidupiirkonna kohta. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning oskab kasutada
eriolukordade kontroll-kaarte võimalike olukordade lahendamisel. Oskab kasutada situatsioonikava
operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste häirete ja rikete ning muude Tartu lennujuhtimisüksuse
tööd mõjutada võivate situatsioonide korral.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
36 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Tundide arv
Teema 9: Lennujuhtimisteenuse Väljaõppejuhendaja
Kuupäev Juhenda- Iseseisev
osutamine ja inimtegur märkused ja allkiri
misel töö
a) Professionaalne käitumine. 2.00 2.00
b) TRM.
c) Stress ja väsimus.
Osutab lennujuhtimisteenust ohutult, sujuvalt ja kliendisõbralikult. Suhtleb kolleegide ja teiste
üksustega professionaalselt meeskonnatöö põhimõtteid järgides. Järgib ettevõtte ohutuskultuuri
põhimõtteid. Teab, kust leida abi stressi ja väsimuse ilmingute ära tundmisel. Teab ettevõtte
pakutavaid võimalusi CISMi abi tagamisel. Teab, kust leida infot piirangutest ravimite tarvitamisel.
.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
37 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Üleminekukoolituse aineprogramm (LISA 1A järg)
Üleminekukoolitus on läbitud mahus: . .... tundi.
Sellest :
1) juhendamisel: ... tundi,
2) iseseisva tööna: ... tundi.
Üleminekukoolituses omandatud teadmisi:
on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....
ei ole testitud.
Lubatud üleminekukoolituse eelkoolitusele.
............................................ /väljaõppejuhendaja/ ................................... /koolitatav/
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
38 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Töökohakoolituse aineprogramm (LISA 1B järg)
Töökohakoolituse aineprogramm on läbitud mahus: . .... tundi.
Sellest :
1) juhendamisel: ... tundi,
2) iseseisva tööna: ... tundi.
Töökohakoolituses omandatud teadmisi:
on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....
ei ole testitud.
............................................ /töökohakoolituse juhendaja(d)/ ................................... /koolitatav/
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
39 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 2 SIMULAATORTREENING
Harjutuse Harjutuse sisu, eesmärk
nr.
1 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada …
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama koormuse korral VMC tingimustes.
Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
2 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 1 kasutatavast).
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral VMC
tingimustes. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
3 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada …
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, infoteenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel
maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
4 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 3 kasutatavast).
Lennutegevust mõjutava ala (ohuala, treeningala, kerglennundusega seotud ala vms) aktiveerimine
vastutusalas.
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral muutuvates
ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja
vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
5 Harjutuse sisu:
IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada …
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride
kasutamine.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
40 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
SIMULAATORTREENING (järg)
6 Harjutuse sisu:
IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 5 kasutatavast)
Maaliikluse juhtimine.
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele
üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
7 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine.
Eriolukord (juhendaja valikul, õhusõiduki pardaseadmete töökorra või maapealsete side- ja
navigatsiooniseadmete töökorraga seotud).
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt
olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
8 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse
juhtimine. Eriolukord (instruktori valikul, seotud õhusõiduki tehnilise olukorraga).
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt
olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
9 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (instruktori juhendaja valikul). Maaliikluse
juhtimine. Eriolukord (juhendaja valikul, raja hõivatusega seotud, linnuga kokkupõrkega või ilmastikuga
seotud).
Harjutuse eesmärk:
Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt
olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
10 Harjutuse sisu:
IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul).
Maaliikluse juhtimine.
Selgitus: Eelnevatele harjutuste sooritustele tuginedes võib juhendaja lisada omal valikul situatsioone
normaalprotseduuridest kõrvalekallete lahendamiseks (ilmastik, teated õhusõiduki pardalt, teated
lennujaamast, näit: raja sulgemine, ohualade aktiveerimisteated) jne.
Harjutuse eesmärk:
Praktiliste oskuste kinnistamine ohutu ja sujuva teenuse osutamisel keskmise koormuse korral.
Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info teenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel
maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine.
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
41 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 3 TÖÖPRAKTIKA JA SIMULAATORTREENINGU PÄEVIK
KOOLITATAV: INSTRUKTOR: KUUPÄEV:
nimi nimi pp/kk/aaaa
Vahetus: RWY: AEG: HARJUTUS
TWR/APP SIMU
vahetuse kood kasutatava raja nr. vahetuse kestvus harjutuse number/kood
Töö iseloom: KOHATI VALDAVALT
RUTIINNE KEERULINE
vt p. 6.2 KEERULINE KEERULINE
Tingimused METEO: PIIRANGUD: SEADMED:
vastutusalas: IMC, VMC, vajadusel nimeta oluline element lennutegevust piiravad faktorid töökorras või rikke korral täpsustada
vastutusalas seade
HINNE SOORITUSELE vt p.9.1
HINNATAVAD ELEMENDID SELGITUSED HINDAMISEL
1 2 3 4 5
1. Lennujuhtimisteenuse
osutamine
1.1 protseduuride rakendamine
1.2 hajutamine
1.3 vastutusala optimaalne kasutamine
1.4 prioriteetide määratlemine
1.5 viivitused liiklusele
2. Lennuinfoteenuse osutamine
2.1 liiklusinfo edastamine
2.2 töö lennuplaanide ja teadetega
(hinnatakse reaalsel tööpositsioonil)
2.3 töö meteoinfoga
3. Lennundusside pidamine
3.1 õhusõidukitega
3.2 maaliiklusega
3.3 koordineerimisel
4. Koostöö ja koordineerimine
4.1 EETN ACC-ga
4.2 lennuvälja teenistustega
4.3 muu õhuruumi kasutajaga
5. Seadmete kasutamine
(hinnatakse reaalsel tööpositsioonil)
6. Stripid
6.1 stripisüsteemi kasutamine
6.2 strippide õigeaegne ja korrektne
täitmine
7. Stressitaluvus
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
42 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
Instruktori märkused/tähelepanekud ja soovitused:
Koolitusel osaleja märkused/tähelepanekud
Järelbriifing koolitatavaga läbi viidud.
Instruktor: ............................... / ........................ / Koolitatav: ...................... / ............................ /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
43 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 4 KOOLITATAVA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA KULGEMISE KOHTA
Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal.
Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Anna teada,
millele soovitad edaspidi tööpraktika jooksul rohkem tähelepanu pöörata ning anna hinnang instruktori tööle.
Kuupäev: „ …… „ …………………………….. 20….. .a. Allkiri: ………………………… / ……………………… /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
44 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 5 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA
KULGEMISE KOHTA
Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal.
Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme.
Sealhulgas:
a) anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest;
c) anna hinnang - koolitatava arengule, liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside
pidamisele, koostööle, stressitaluvusele;
d) anna soovitusi edasise praktika läbiviimiseks - millele pöörata rohkem tähelepanu instruktori seisukohast ja
koolitatavale soovitusi, mis valdkonnas ennast täiendada.
Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
45 / 46
10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0
LISA 6 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA(TE) LÕPPHINNANG(UD)
TÖÖPRAKTIKA LÄBIMISE KOHTA
Koostatakse üksusekoolituse lõpus.
Anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest, vajadusel analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme.
Anna hinnang koolitatava liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside pidamisele,
koostööle, stressitaluvusele.
Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… /
Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… /
Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
46 / 46
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-
üksuse pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017)
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
1 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
SISUKORD
0. MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................. 3
1. EESMÄRK JA KÄSITLUSALA .......................................................................................... 4
2. VASTUTUS ......................................................................................................................... 4
3. MENETLUSED ................................................................................................................... 5
3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine ............................................ 5
3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus ............................ 5
3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine ....................................................... 6
3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine .......................................................................................... 6
3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine ............................................................................................. 6
3.2.4 Lennuameti teavitamine ...................................................................................................... 7
3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral ................................... 7
3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine ................................................................................... 7
3.4 Pädevuse taastamine ....................................................................................................... 8
3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu ....................................................................... 8
3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3)-12 kuud ............................................ 8
3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12-36 kuu jooksul ............................................................. 9
3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36-48 kuu jooksul ............................................................... 9
3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul .................................................... 9
3.5 Pädevuse hindamise menetlused ................................................................................... 9
3.6 Jätkukoolitus ..................................................................................................................... 12
3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh 13
kaebemenetlused ..............................................................................................................
3.8 Koolituspersonal ............................................................................................................... 13
3.9 Andmete säilitamine ......................................................................................................... 15
4. SEONDUVAD DOKUMENDID ........................................................................................... 15
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
2 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
0 MÕISTED JA LÜHENDID
Ajutine võimetus - olukord, kui loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivuse
ajal oma loast tulenevaid õigusi ajutiselt kasutada.
EANS - Lennuliikusteeninduse AS.
Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke
väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava töötaja käitumise ja tema
omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine.
Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või
ümberõppest.
OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada
töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist.
Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega
seotud eritingimused, õigused või piirangud.
Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu,
et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks
kindlaksmääratud ajavahemikuks.
Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI)
(edaspidi üldnimetajana „instruktor“).
Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja
„APP“).
Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida
töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms
tingimustes nii tava- kui eriolukordades.
STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada
treeningseadme kasutamist.
Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja
lennujuhi praktilisi oskusi.
Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda
koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust.
Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades.
TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
3 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või
positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama.
Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus.
Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke.
Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus.
1 EESMÄRK JA KÄSITLUSALA
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisükuse pädevuskava (edaspidi „Üksuse pädevuskava“)
eesmärk on tagada lennujuhtimisteenuse osutamiseks vajalikku kompetentsi omava personali olemasolu
vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 340/2015 (edaspidi „määrus 340“).
Üksuse pädevuskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta
tagant ja kooskõlastatakse lennuametiga.
Tartu TWR/APP pädevuskava käsitleb järgnevaid üksuse oskusmärkeid:
1. pädevusmärked:
a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument);
b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural).
Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust.
2. oskusmärked:
a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control);
b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor);
c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor);
d) tasemetestija.
2 VASTUTUS
Üksuse oskusmärgete säilitamise eest vastutab iga lennujuht isiklikult. Üksuse oskusmärgete säilitamiseks
vajaliku jätkukoolituse või taastamiseks vajaliku üksusekoolituse korraldamise eest vastutab lennuväljade
osakonna (edaspidi LVO) juhataja või tema poolt volitatud töötaja(d).
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
4 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Pädevust kinnitavad dokumendid on:
1) lennujuhiluba;
2) 3. klassi tervisetõend;
3) inglise- ja eesti erialakeele nõutavat taset tõendav dokument.
Märkus: EANS töötajate keeletaseme nõuded on toodud ametikoha põhiselt keeleoskusnõuete juhendis.
3 MENETLUSED
3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine
Üksuse oskusmärge kehtib üks aasta.
Minimaalsed nõutavad töötunnid Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuses (edaspidi Tartu
TWR/APP) operatsioonilisel tööpositsioonil töötamisel üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR ja EETU APP)
säilitamiseks on 35 tundi kolme kuu jooksul.
Tartu TWR/APP üksuse oskusmärkega töökohakoolituse juhendaja(-te)l (edaspidi „OJTI“) arvestatakse
juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50%.
Üksuse oskusmärgete kehtivust jälgitakse tööaja planeerimise ja arvestamise programmi StaffLogic abil.
Lennujuhiloa väljastamise või märgete pikendamise järel sisestab uuendatud andmed süsteemi LVO
koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist) või tööaja planeerija.
Üksuse oskusmärgete säilitamiseks vajalike töötundide arvestus toimub tööaja planeerimise ja arvestamise
programmis StaffLogic. Muudatused planeeritud tööajas sisestab LVO koolitusspetsialist või tööaja
planeerija StaffLogicusse. Programm arvestab jooksvalt kolme viimast kalendrikuud ning seal olevad
andmed on aluseks töölt eemal oldud aja arvestamiseks. Töölt eemaloleku aega hakatakse arvestama
viimasest operatsioonilisest töövahetusest.
3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus
Loaomaniku ajutise võimetuse põhjuseks võib olla:
psühhoaktiivsete ainete mõju all olek (reguleerib „Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete
ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.);
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
5 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
võimetus kasutada lennujuhiloast tulenevaid õigusi tingituna vigastusest, väsimusest,
haigusest, stressist (sh kriitilise intsidendi järgne stress) või muust sarnasest põhjusest;
üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmine (vt p.3.3).
3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine
Lennujuhi loa omanik ei tohi kasutada loast tulenevaid õigusi, kui ta ise või tööandja seab kahtluse alla loast
tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuse.
Kui loa omanik ise ja/või tööandja ei ole kindel, et töötaja suudab täita töökohustusi ohutult, teavitab ta
sellest esimesel võimalusel vahetuse vanemat ja tööajaplaneerijat, võimalusel kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (nt email), et nad saaksid sisse viia muudatused töögraafikus.
Kui informatsioon laekub suuliselt või võtab vastava otsuse vastu vahetuse vanem, teavitab vahetuse vanem
lennujuhi ajutisest võimetusest tööajaplaneerijat emaili teel ning lisab koopiareale adressaadi
[email protected].
Kui ajutine võimetus kestab üle 14 kalendripäeva (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija tekkinud
olukorrast personaliosakonna juhatajat ning LVO juhatajat, et vastava kokkuleppe saavutamisel töötaja ja
tööandja vahel teha vajalikud muudatused töötaja töögraafikus ja kaaluda variante mitteoperatsioonilise
asendustöö pakkumiseks.
Iga olukorda käsitletakse personaalselt.
3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine
Kriitilise intsidendi puhul juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse AS kriitilise intsidendi järgse
stressi juhtimise juhend“.
Töötaja psühhoaktiivsete ainete mõju all olemise kahtluse korral juhindutakse dokumendist
„Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.
Ajutine võimetus seoses üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega, juhindutakse käesoleva juhendi
punktist 3.3.
Juhtumid, mida loetelu ei kirjelda, käsitletakse vastavalt olukorrale.
3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine
Ajutine võimetus lõppeb kui loaomanik ise ja/või tööandja on veendunud loaomaniku võimekuse taastumises
või esitatakse lõppemist tõendav dokument (nt haigusleht).
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
6 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Operatsioonilist tööpositsiooni üle võttev lennujuht kinnitab oma allkirjaga, et on võimeline osutama üksuse
oskusmärgete kohaseid teenuseid ning kasutama üksuse oskusmärgetega kaasnevaid õigusi.
Märkus: Üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega seotud ajutise võimetuse lõpetamine on sätestatud
käesoleva dokumendi punktis 3.3.
Üle 14 kalendripäeva kestnud ajutise võimetuse lõpetamisel (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija sellest
personaliosakonna juhatajat ja LVO juhatajat, et oleks võimalik teha vajalikud muudatused edasises
töökorralduses.
3.2.4 Lennuameti teavitamine
Tööajaplaneerija teavitab Lennuametit lennujuhi ajutisest võimetusest järgmistel juhtudel:
1. on tuvastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase loast tulenevate õiguste kasutamine psühhoaktiivsete
ainete mõju all;
2. kordus-töökontroll on sooritatud negatiivsele tulemusele;
3. lennujuhi või lennujuhiõpilase loa omaniku ajutine võimetus on kestnud üle 90 kalendripäeva (välja
arvatud tervisega seotud juhud).
Teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peale vastava info laekumist kolme tööpäeva
jooksul punktides 1-2 ja 90 kalendripäeva möödumisel alapunktis 3 kirjeldatud juhtudel.
3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral
Teenuse pakkumise säilitamine ajutise võimetuse korral tagatakse tööaja planeerimise meetmetega (nt
valvevahetused).
3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine
Väljaõppejuhendaja, tasemetestija (edaspidi „tasemetestija“), LVO juhataja, vahetuse vanem või Lennuameti
esindaja võivad lennujuhi pädevuse seada kahtluse alla järgnevatel juhtudel:
a) lennujuht on osalenud lennuõnnetuses, intsidendis või lennuohutussündmuses ning
juhtunule antud esialgse hinnangu põhjal leitakse, et juhtunu põhjustamises võib olla süüdi
või osaliselt süüdi lennujuht;
b) laekunud ettekannetest lähtuvalt otsustab LVO juhataja koos tasemetestijatega, et lennujuhi
pädevuse kahtluse alla seadmine on piisavalt põhjendatud;
c) lennujuhil on läbimata üksuses töötamiseks ning üksuse oskusmärgete säilitamiseks
nõutavad jätkukoolitused;
d) lennujuht ei ole sooritanud kontrollvahetust/töökontrolli positiivsele tulemusele;
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
7 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
e) lennujuht on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitanud LVO juhatajat, et ta ei
ole pädev osutamaks lennujuhtimisteenust kehtestatud normidele ja nõuetele vastavalt.
Kui lennujuhi pädevus teatud üksuse oskusmärke piires on seatud kahtluse alla, on lennujuhil keelatud
iseseisvalt töötada nimetatud üksuse oskusmärkega seotud tööpositsioonil.
Kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, määrab LVO juhataja koos OJTIdega lennujuhi
koolitusvajaduse ning koostab edasise tegevusplaani.
Lennujuhil, kelle pädevus on seatud kahtluse alla, tuleb sooritada tasemetest oma pädevuse kinnitamiseks,
sõltumata lennujuhi loal olevast üksuse oskusmärke kehtivusajast antud ajahetkel.
Kui üksuse oskusmärke kehtivusaja lõpuni on mitteregulaarse tasemetesti sooritamise ajaks jäänud vähem
kui kolm kuud, pikendatakse eduka soorituse korral lennujuhiloal näidatud lennujuhi üksuse oskusmärget
vastavalt määrusele 340.
3.4 Pädevuse taastamine
3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu jooksul töötanud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi
töötunde, mille osas on antud lennujuhil kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI
järelevalve all vähemalt üks (1) operatsiooniline töövahetus (kontrollvahetus).
Kui kontrollvahetuse ajal selgub lisa koolituse vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale.
Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud „Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennu-
juhtimisüksuse koolituskavas“ (edaspidi „Tartu TWR/APP koolituskavas“).
3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3) - 12 kuud töötanud minimaalset nõutavat arvu
operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI
järelevalve all vähemalt viis (5) töövahetust (minimaalselt 35 operatsioonilist töötundi) ja sooritada teooriatest
elektroonilises testimiskeskkonnas. Kui nende vahetuste ja/või teooriatesti jooksul selgub lisa koolituse
vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on
kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Kui lisa koolituse vajadus puudub, lubab OJTI lennujuhi kontrollvahetusele. Kontrollvahetus (üks (1)
operatsiooniline töövahetus) viiakse läbi OJTIga, kes ei olnud eelnevalt OJTI. Kontrollvahetust läbi viinud
OJTI täidab vahetuse lõpus „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
8 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12 - 36 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde,
mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil läbida lisa koolitus. Üksusekoolituse
korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36 - 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde,
mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada juhul, kui LVO juhataja
volitatud OJTI(id) on lennujuhi teadmisi ja kogemusi eelnevalt kontrollinud, kasutades selleks suulist või
kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile
koolitusprogramm. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi
töötunde, mille osas tal on olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada üksnes juhul,
kui koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise
sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja
oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad
koolitusnõuded.
Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse sellistel
juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste
koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamine protsess on
kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse kirjelduse dokumendis.
Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik
lennujuhi üksusekoolitus. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP
koolituskavas.
Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest.
3.5 Pädevuse hindamise menetlused
Pädeva lennujuhi teadmiste tase peab vastama kehtivatele lennujuhtimisprotseduuridele, regulatsioonidele
ja nõuetele ning sooritusoskus võimaldama lende juhtida ohutul ja efektiivsel viisil.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
9 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Lennujuhi pädevuse hindamiseks kasutatakse tasemetesti.
Tasemetest
Tasemetestide eesmärgiks on määratleda lennujuhi või vastavat üksuse oskusmärget taotleva
lennujuhiõpilase pädevus. Tasemetest koosneb töökontrollist ja teooriatestist.
Tasemetesti sooritatakse üks (1) kord aastas. Tasemetesti viib läbi tasemetestija. Tasemetestijate nimekiri
on toodud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
Lennujuht või lennujuhiõpilane peab olema informeeritud oma tasemetesti toimumise ajast ja tutvunud
läbiviimise protseduuriga.
Töökontroll
Töökontroll sooritatakse juhul, kui toimub tasemetestimine üksuse oskusmärke saamiseks või
pikendamiseks või kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla.
Ühe tööpäeva jooksul võib tasemetestija sooritada töökontrolli maksimaalselt kahe üksuse oskusmärke
ulatuses ühe hinnatava kohta. Tartu TWR/APP üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR, EETU APP)
pikendamine toimub ühe tasemetestimise käigus.
Kui töökontrolli sooritus ei võimalda tasemetestijal saada piisavalt adekvaatset ülevaadet testitava
sooritusvõimest (vähene liiklus, ilmastikuolud, militaartegevus vms), võib tasemestija nõuda lisa tasemetesti
vahetust või kasutab objektiivse hinnangu andmiseks testitava töösooritusvõimele situatsioonivestlust.
Töökontroll ja kordus-töökontroll viiakse läbi vaid päevasel ajal.
Töökontrolli läbiviimisel jaguneb vastutus lennuohutuse tagamise eest järgnevalt:
a) kui lennujuhil on kehtiv üksuse oskusmärge ning ta sooritab tasemetesti: vastutab hinnatav
lennujuht;
b) kui lennujuhi üksuse oskusmärge on kahtluse all: vastutab tasemetestija või vastutav OJTI (vt
Märkus);
c) kui lennujuht või lennujuhiõpilane taotleb vastavat üksuse oskusmärget: vastutab tasemetestija või
vastutav OJTI (vt Märkus).
Märkus: Kui alapunktides b) ja c) kirjeldatud töökontrolli viib läbi tasemetetestija, kes ei oma vastavat ning
kehtivat üksuse oskusmärget, peab vahetusse olema määratud ja tööpositsioonil viibima OJTI, kes vastutab
lennuohutuse eest. Tasemetestija peab informeerima lennuohutuse eest vastutavat OJTI-d tema
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
10 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
kohustustest ja vastutustest tasemetesti ajal. Sellisel juhul vastutab tasemetestija ainult töökontrolli
läbiviimise eest, lennuohutuse eest vastutab OJTI. Juhul, kui OJTI sekkub hinnatava töösse, on töökontroll
koheselt katkestatud. Otsuse töökontrolli lõpetamisest või jätkamisest võtab vastu töökontrolli läbiviiv
tasemetestija.
Kordus-töökontrolli läbiviimine
Kui töökontrolli tulemus on esimesel korral negatiivne, on hinnataval lennujuhil või lennujuhiõpilasel õigus
sooritada üks kordus-töökontroll. Kordus-töökontroll viiakse läbi 7-30 päeva jooksul alates negatiivse
tulemusega töökontrolli sooritamisest. Vahepealsel perioodil võib lennujuht töötada tööpositsioonil ainult
OJTI järelvalve ja vastutuse all. Kordus-töökontrolli viib läbi tasemetestija, kes ei olnud esimese töökontrolli
ajal tasemetestijaks. Kordus-töökontrolli läbiviiv tasemetestija või kordus-töökontrolli sooritav lennujuht võib
taotleda objektiivsema hinnangu saamiseks lisa tasemetestija määramist kordus-töökontrolli hindamiseks.
Teooriatest
Lennujuhi või lennujuhiõpilase poolt sooritatav teooriatest koosneb erinevate üksuse oskusmärgete testidest
vastavalt testitavatele üksuse oskusmärgetele.
Teooriatest toimub elektroonilisse testimisprogrammi sisestatud küsimuste põhjal. Ühe üksuse oskusmärke
test koosneb minimaalselt 12 valikvastustega ja/või „õige/vale“ üksusepõhistest küsimusest.
Märkus: Igal valikvastustega küsimusel on neli vastusevarianti, millest ainult üks on korrektne.
Testimisprogrammi testiküsimuste andmebaasis on kolm küsimustekategooriat. Küsimuste maht ühe testi
piires jaguneb järgmiselt:
- lennujuhtimise käsiraamat, üksuse eeskirjad ja protseduurid sh vastutusala: 6 küsimust;
- lennureeglid ja raadioside reeglid: 4 küsimust;
- koostööprotseduurid: 2 küsimust.
Positiivselt sooritatuks loetakse teooriatest, mille tulemuseks on vähemalt 75%.
Testimisküsimuste andmebaasi haldab ja testid määrab lennujuhtidele LVO juhataja volitatud
väljaõppejuhendaja.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
11 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Kordus teooriatest
Kui lennujuht on sooritanud teooriatesti tulemusele alla 75%, tuleb sooritada kordus teooriatest 2-14 päeva
jooksul alates negatiivse tulemusega sooritatud testi toimumist. Lennujuht loetakse mittepädevaks alles
pärast kordus teooriatesti negatiivset sooritamist.
Kui lennujuht on sooritanud üksuse oskusmärke kordus teooriatesti negatiivsele tulemusele, loetakse
lennujuht mittepädevaks vaid antud üksuse oskusmärke osas.
Kontrollvahetus
Kontrollvahetuse peab lennujuht sooritama juhul, kui ta ei ole täitnud minimaalset nõutavat arvu
operatsioonilisi töötunde, tingimusel, et tema pädevus ei ole eelnevalt seatud kahtluse alla. Kontrollvahetuse
viib läbi OJTI.
Kontrollvahetuse pikkus on minimaalselt üks (1) operatsiooniline töövahetus. Kontroll-vahetuse lõpus täidab
OJTI „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“.
Positiivse tulemusega kontrollvahetuse korral võib lennujuht jätkata tööd iseseisvalt.
Negatiivse tulemusega kontrollvahetuse korral teavitab OJTI LVO juhatajat ja teeb ettepaneku lennujuhi
suunamiseks tasemetestile.
Kui kontrollvahetust läbi viinud OJTI on samal ajal ka tasemetestija, on tal õigus teha ettepanek üksuse
oskusmärke peatamiseks ilma tasemetestita.
Märkus: Kontrollvahetuse sooritamisel vastutab lennuohutuse tagamise eest OJTI.
3.6 Jätkukoolitus
Jätkukoolituse teemade ja allteemade, eesmärkide ning koolitusmeetodite kindlaksmääramise menetlused
on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
Täienduskoolitus viiakse läbi vähemalt kord aastas ning koolituse miinimumkestus on kirjeldatud Tartu
TWR/APP koolituskavas.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
12 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Ümberõppe käigus omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste eksamineerimise menetlused, sh
eksami eduka tulemuse märked on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas.
3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh kaebemenetlused
Koolituse katkemise, lõpetamise ja vastavasisulise otsuse vaidlustamise protseduurid on kirjeldatud Tartu
TWR/APP koolituskavas (Osa 8).
Lennujuhil on õigus vaidlustada tasemetestija otsus ja nõuda kordus tasemetesti uue tasemetestijaga. LVO
juhataja koos tasemetestijatega, teeb vastava otsuse. Vajadusel kaasatakse vaidluse lahendamisse
Lennuameti spetsialist.
3.8 Koolituspersonal
Teooriakoolitaja
Teooriakoolitajaks on töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas.
Teooriakoolitaja pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse
dokumendis punktis 5.2.
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI)
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke omanik kasutab oma õigusi vaid siis, kui:
ta on kasutanud õpetatava pädevusmärke õigusi vähemalt kaks (2) aastat;
ta on kasutanud eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul õpetatava kehtiva üksuse
oskusmärke õigusi;
ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse
taastamine toimub vastavalt määrusele 340.
Märkus. Üksuse- ja jätkukoolitusel, kontrollvahetusel või tasemetestil (töökontroll/kordus-töökontroll) osaleva
töökohakoolituse juhendaja (OJTI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete järgimist
kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja arvestusprogrammi
StaffLogic.
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses;
järelevalvet tööpositsioonil; sh kontrollvahetuste läbiviimist;
praktilist koolitust treeningseadmel.
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
13 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
Treeningseadme instruktor (STDI)
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:
tal on vähemalt kahe(2)aastane õpetatava pädevusmärke kogemus;
tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;
ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab.
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja
kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340.
Märkus. Treeningseadme instruktori (STDI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete
järgimist kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja
arvestusprogrammi StaffLogic.
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:
simulaatortreeningut jätkukoolituses;
töökohaeelset koolitust, kui tal on olemas või olemas olnud asjakohane üksuse oskusmärge.
Märkus: Uute protseduuride või süsteemide kasutusele võtmise korral toimub esmaselt väljaõppejuhendajate
(koolitajate) koolitus, mis viiakse läbi pädevate koolitajate poolt. Peale seda, kui väljaõppejuhendajad on
koolituse läbinud, määrab LVO juhataja nende seast ümberõppe koolitust läbi viivad koolitajad. LVO juhataja
poolt volitatud väljaõppejuhendaja(-d) koostavad ümberõppe koolituse programmi, mis sisaldab vastavalt
muudatuse iseloomule vajalikus mahus teooria- ja või simulaatorõpet .
Tasemetestija
Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärkest tulenevaid õigusi vaid siis, kui:
tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;
ta on tõendanud ajakohaste teadmiste ja töömeetodite valdamist.
Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:
üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud
hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv
üksuse oskusmärge;
treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja
pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või
töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme
aasta jooksul;
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
14 / 15
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0
töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja
pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja
ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;
tasemetestija oskusmärke väljaandmisel või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui ta
on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul.
Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine
toimub vastavalt määrusele 340.
Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1.
3.9 Andmete säilitamine
Peale lennujuhiloal olevate oskusmärgete ja üksuse oskusmärgete pikendamist on lennujuht kohustatud
sellest teavitama LVO juhatajat ja enne esimest iseseisvat vahetust esitama talle uuendatud tervisetõendi ja
lennujuhiloa koopiad. LVO juhataja sisestab uuendatud tervisetõendi ja lennujuhi loa koopiad töötaja kausta.
Koopia lisamisel kausta märgib LVO juhataja volitatud koolitusspetsialist StaffLogicusse uuendatud
tervisetõendi ja oskusmärke aegumise tähtaja (p.3.1). Pädevusega seotud dokumentide kehtivust jälgitakse
tööaja planeerimise ja arvestuse programmis StaffLogic.
Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ toodule.
4 SEONDUVAD DOKUMENDID
Kehtivad siseriiklikud õigusaktid
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP)
Kontroll-loengu blankett
EANS töötajate keeleoskusnõuete juhend
Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
Komisjoni määrus (EL) 340/2015
EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR)
Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont
15 / 15
410B1P23 Kontroll-loengu blankett ver1
Kontroll-loengu blankett (kehtiv alates 01.01.2017)
Väljaõppejuhendaja/ EANS
Teooriakoolitaja (hinnatav):
koolitusspetsialist (hindaja): KUUPÄEV:
nimi
nimi
Teema(d):
Mitte-
LOENGU ELEMENDID Vaadeldav MÄRKUSED
vaadeldav
1. Planeerimine ja ettevalmistus
2. Loengu eesmärgi määratlemine
Loengu teemakohasus ja
3.
illustratsioonid
4. Keelekasutus ja arusaadavus
Teema kokkuvõte ja loengu
5.
ülesande saavutamine
6. Küsimustele vastamine
7. Suhtlemine auditooriumiga
8.
OTSUS:
Hinnatav OMAB / EI OMA piisavalt teooriakoolitaja teadmisi ja oskusi.
(õigele ring ümber tõmmata)
Teooriakoolitaja (hinnatav) allkiri:
Väljaõppejuhendaja/koolitusspetsialisti (hindaja) allkiri:
Koostas: Piret Kilgi, Katrin Jürimäe Blankett kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1/1
Lennujuhtimisalase koolituse korraldus
(kehtiv alates 01.01.2017)
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
SISUKORD:
1. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................................... 3
2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED ............................................................................................................ 4
3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS ..................................................................................................... 4
4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS ........................................................................................................... 4
4.1 Vastutused .......................................................................................................................................... 4
4.2 Kvaliteedijuhtimine .............................................................................................................................. 5
4.3 Ohutuse juhtimine ............................................................................................................................... 5
5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL ................................................................................. 6
5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad ............................................................................. 6
5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess ......................................... 8
5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise
protsess ......................................................................................................................................................... 8
6. Andmete säilitamine .................................................................................................................................. 9
7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega) ...... 9
8. SEONDUVAD DOKUMENDID ................................................................................................................ 10
Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest ............................................................................. 11
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 2 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
1. MÕISTED JA LÜHENDID
EANS – Lennuliiklusteeninduse AS.
Jätkukoolitus - oskusmärke säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täiendus-koolitusest ja/või
ümberõppest.
Koolitusorganisatsioon – lennujuhtimisalast koolitust pakkuv organisatsioon, millele on väljastatud
Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaat. Antud dokumendi kontekstis EANS.
LJO – lennujuhtimisosakond.
LVO – lennuväljade osakond.
Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI).
Pädev asutus – Lennuamet.
Tasemetestija - vastavat oskusmärget omav lennujuht, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi
teoreetilisi ning praktilisi oskusi.
Teeningseadme instruktor (STDI) – töötaja, kellel on pädevus juhendada treeningseadme (simulaator)
kasutamist.
Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainet nii teoorias kui praktikas ja keda
koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Teooriakoolitaja viib teoreetilist koolitust läbi
lähtudes konkreetse osakonna koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest.
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) – lennujuht, kellel on pädevus korraldada üksuse- ja jätkukoolitust ning
juhendada treeningseadmete kasutamist. OJTI viib koolitusi läbi lähtudes konkreetse osakonna
koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest.
Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste koolitajate üldnimetus.
Üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke
kehtivuse.
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 3 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED
EANS on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mis vastab Euroopa Komisjoni
määruses 2015/340 lennujuhtimiskoolitajatele esitatud nõuetele. Lennujuhtimisalaseid koolitustegevusi
viiakse ellu nii Tallinnas asuvas LJO-s kui Tartus asuvas LVO-s.
Antud dokument kirjeldab lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldust ja annab ülevaate koolitustegevuse
juhtimisskeemist LJO-s ja LVO-s. Dokumenti uuendatakse toimunud muudatuste korral, aga mitte harvem
kui iga kolme aasta tagant.
3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS
EANS viib läbi järgmiseid lennujuhtimisalaseid koolitusi:
Üksusekoolitus: ADI/TWR, ADI/GMS, APP, APS/TCL, ACS;
Jätkukoolitus (täienduskoolitus ja ümberõpe).
Koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS Koolituseeskirjast, mis sätestab koolituste planeerimise (sh
koolitusvajaduse määratlemise), koolitustel osalemise ja koolituste järeltegevustega seotud protsessi.
Töötajate motivatsiooni ja üksuse kompetentsi säilitamiseks toimuvad igal aastal arenguvestlused osakonna
juhataja ja/või struktuuriüksuse juhi ja töötaja vahel, mille tulemusel koondatakse sisend järgmise aasta
koolitusplaani.
Lisaks Koolituseeskirjale, kus on kirjeldatud koolitustegevuse elluviimine EANS üleselt, juhindutakse
lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel järgmistest juhend-dokumentidest, mis sätestavad
täpsemad tingimused koolitustegevuse elluviimisele LJO-s ja LVO-s:
LJO koolituskava;
LJO pädevuskava;
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava;
Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava.
4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
4.1 Vastutused
Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni tegevuste eest on EANS tegevjuhil. Koolituseeskirjas sätestatud
põhimõtete järgimise eest vastutab EANS koolitusspetsialist. EANS koolitusspetsialist töötab
personaliosakonna juhataja alluvuses.
Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse juhtimise, planeerimise ja korraldamise eest vastutavad LJO
osakonna juhataja poolt määratud LJO lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal (edaspidi LJO koolitusjuht),
ning LVO-s LVO juhataja.
Pädeva asutustega suhtlemise eest vastutavateks töötajateks* seoses lennujuhtimisalase koolituse
elluviimisega on määratud:
EANS koolitusspetsialist;
LJO koolitusjuht;
LVO juhataja;
EANS tööaja planeerija (ajutisest võimetusest teavitamise korral).
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 4 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
*Märkus: vastutavate töötajate määratlemine ei tähenda seda, et teised EANS töötajad ei oma õigust pädeva
asutusega suhtlemiseks. Ülal nimetatud töötajad on määratud põhilisteks kontaktisikuteks ja toodud välja
läbipaistvama kommunikatsiooni eesmärgil.
4.2 Kvaliteedijuhtimine
Lennujuhtimisega seotud koolitustegevus on integreeritud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise eest kannab üldist vastutust EANS tegevjuht.
Kvaliteedijuhtimissüsteemist annab ülevaate Kvaliteedikäsiraamat. Kvaliteedikäsiraamatus on kirjeldatud
EANS juhtimissüsteemi põhimõtted ja –eesmärgid, erinevate valdkondade tegevus- ja vastutusala.
Kvaliteedisüsteemi asjakohasuse eest vastutab kvaliteedijuht.
4.3 Ohutuse juhtimine
Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS ohutusjuhtimissüsteemist. Ohutuse
tagamise eest kannab üldist vastutust tegevjuht. Ohutusjuhtimissüsteemist annab ülevaate Ohutusjuhtimise
käsiraamat, mis kirjeldab kehtivat lähenemist ohutusjuhtimisele, sisaldades nii vajalikke ressursse,
organisatoorseid struktuure, vastutusi kui ka protseduure. Ohutusjuhtimise süsteemi arendamise ja selle
toimimise tagamise eest vastutab ohutusjuht.
Lennujuhtimisalase koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteem on kirjeldatud alloleval joonisel:
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 5 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL
5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad
EANS tegevjuht
Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni poolt elluviidavate tegevuste eest otsustustasandil,
ressursside tagamine.
EANS koolitusspetsialist
Koolitusorganisatsioonis elluviidava koolitustegevuse administratiivne juhtimine;
Tegevuste ajakohaselt toimumise jälgimine, sh LJO ja LVO koolituseelarvete seire;
Suhtlus Lennuametiga üldistes lennujuhtimisega seotud koolitustegevust puudutavates küsimustes;
EANS ülene koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, vajadusel
muudatusprotsesside korraldamine;
EANS koolituseeskirjas nimetatud dokumentide säilitamine ja seire;
Inglise keele testide sooritamise koordineerimine EANS poolelt LJO ja LVO osas.
EANS tööaja planeerija
LJO ja LVO töögraafikute planeerimine lähtudes riiklikest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest, LJO
ja LVO dokumentidest ning LJO koolitusjuhi, LVO juhataja, EANS koolitusspetsialisti poolt antud
sisenditest;
LJO ja LVO tööaja arvestus, tervisetõendite kehtivuse jälgimine;
Lennuameti teavitamine lennujuhi ajutisest võimetusest Tallinna ja Tartu pädevuskavades toodud
juhtudel;
Suhtlus Lennuametiga lennujuhtide tööaega puudutavates küsimustes.
LJO koolitusjuht
LJO koolitusplaani koostamine koos tööplaaniga (sh LJO koolitusevajaduse määratlemine) ja EANS
koolituseelarve koostamises osalemine;
LJO koolitusplaani täitmise tagamine ja kontroll;
LJO üksusekoolituse ja jätkukoolituse planeerimine ja korraldamine;
LJO koolitust korraldavate osakonna protseduuride haldamine, sh koolitusdokumentatsiooni
ajakohasuse ja uuendamise tagamine;
Väljaõppejuhendajate ning koolitusspetsialistide grupi töö korraldamine;
Koolituseks vajamineva taristu arendamine ja haldamine;
Osalemine osakonna juhtgrupi töös;
Osalemine LJO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;
Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine;
Suhtlus Lennuametiga LJO spetsiifilistes koolitusküsimustes.
LJO koolitusspetsialist 1 (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)
Tasemetestide planeerimine ja korraldamine;
Tasemetestide teooriatestide läbiviimise elektroonilise töökeskkonna, sh küsimuste andmebaasi
haldamine;
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 6 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
ADI/APS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;
Töö väljaõppejuhendajana.
LJO koolitusspetsialist 2
ACS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;
Töö väljaõppejuhendajana.
LVO juhataja
LVO vajadustest lähtuva koolitusvaldkonna tööplaani koostamine ja kooskõlastamine ning selleks
vajalike ressursside planeerimine ja juhtimine;
LVO koolitusvaldkonna töö korraldamine vastavalt kokku lepitud tööplaanile;
Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine LVO-s;
Osakonna koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, sh
koolitusdokumentatsiooni ajakohasuse ja uuendamise tagamine;
Osalemine LVO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;
Suhtlus Lennuametiga LVO spetsiifilistes koolitusküsimustes.
LVO koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)
Teooriateside läbiviimise keskkonna ettevalmistamine testide, sealhulgas tasemetestide
läbiviimiseks;
Testikeskkonna andmebaaside ettevalmistamine ja haldamine;
Testikeskkonna arendamine vastavalt osakonna vajadustele.
OJTI
Oskusmärke-ja jätkukoolituse korraldamine ja läbiviimine nii treeningseadmetel kui tööpositsioonil;
Koolitusprogrammide koostamisel osalemine vastavalt LVO osakonna juhatajalt või LJO
koolitusjuhilt saadud korraldusele lähtudes konkreetse lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist,
pädevuskavast ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest;
Kontrollvahetuste läbi viimine vastavalt pädevuskavas toodule.
STDI
Praktilise koolituse korraldamine treeningseadmetel pädevusmärke algkoolituse, üksuses toimuva
koolituse (v.a töökohakoolituse) ja jätkukoolituse raames.
Tasemetestija
Lennujuhiõpilaste ja lennujuhtide teoreetiliste ja praktiliste oskuste hindamine üksuse oskusmärke
väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vastavalt pädevus- ja koolituskavale.
Teooriakoolitaja
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 7 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
Teoreetiliste koolituste läbiviimine ja koolitusprogrammide koostamine lähtudes konkreetse
lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest.
Teised koolitusorganisatsioonid ja/või koolitajad
Vajaduspõhiselt võib EANS koolituste läbiviimiseks kasutada teisi koolitusorganisatsioone ja/või
koolitajaid, kelle ülesandeks on konkreetse koolituse ettevalmistus ja läbiviimine vastavalt EANS
poolt esitatud tellimusele.
5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess
Teoreetiliste koolituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kasutab EANS teooriakoolitajaid.
Teooriakoolitajaks võib olla töötaja, kes:
omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud
koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas;
on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi.
Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik OJTI-d, kes on praktiliste õpetamisoskuste koolituse ja/või
värskenduskoolituse raames saanud piisavad teadmised-ja oskused ka teoreetilise koolituse läbiviimiseks
ning tõendanud nende omandamist. Töötajatega, kes ei oma OJTI oskusmärget ja ei ole muul viisil*
tõendanud oma teooriakoolitaja pädevust, viiakse teooriakoolitaja volituste saamiseks läbi teadmiste ja
oskuste tõendamise protsess, mille käigus kandidaat demonstreerib oma koolitajaoskusi. Kandidaat
valmistab määratud teemal ette näidisloengu, mis ei ole lühem kui 15 minutit. Näidisloeng on teemal, milles
kandidaat kõige tõenäolisemalt koolitusi läbi viima hakkab.
Lennujuhtimisspetsiifilise koolituse korral vaatleb kandidaadi näidisloengut ja annab loengujärgselt hinnangu
Kontroll-loengu blanketis välja toodud hinnatavatele aspektidele LVO juhataja/ LJO koolitusjuhi volitatud
väljaõppejuhendaja (või ta ise), kes fikseerib lõpphinnangu kandidaadi teooriakoolitajaks kvalifitseerumise
kohta. Kui tegemist pole lennujuhtimisspetsiifilise koolitusega, vaatleb kandidaadi näidisloengut ja vormistab
hinnangu teooriakoolitajaks kvalifitseerumise kohta EANS koolitusspetsialist. Näidisloeng võidakse läbi viia
eraldiseisvana või teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalike oskuste arendamiseks korraldatava koolituse
käigus.
Teooriakoolitajate kompetentsuse säilitamiseks võimaldatakse töötajatele täiendkoolitusi EANS
Koolituseeskirjas kirjeldatud põhimõtetel. Teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi arendab töötaja
sisekoolitusi läbi viies. Teooriakoolitaja kompetentsuse kahtluse alla seadmisel on õigus LVO juhatajal/LJO
koolitusjuhil/ EANS koolitusspetsialistil määrata näidisloengu kordamine, mille tulemused fikseeritakse
Kontroll-loengu blanketil. Muul juhul loetakse teooriakoolitaja pädevuse kehtivus tähtajatuks.
* Töötajate puhul, kellel on varasemate õpi- ja töökogemuste, sh koolitajana tegutsemise, põhjal tõendatud
teooriakoolitajale seatud pädevuste olemasolu, ei viida läbi eraldi kontroll-loengut.
5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise
protsess
Kui EANS-il pole koolitusorganisatsiooni sertifikaadi alusel õigust teatud koolitusliigi läbiviimiseks (nt
algkoolitus, väljaõppejuhendajate või tasemetestijate koolitamine vms) ostetakse vajalik koolitus sisse teiselt
koolitusorganisatsioonilt ja/või koolitajalt. Piiratud inimressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil
ostetakse üldjuhul sisse ka suuremad jätkukoolitused. Sellisel juhul kontrollib koolituse tellija (kas LJO
koolitusjuht, LVO juhataja või EANS koolitusspetsialist) ostuprotseduuri käigus, kas koolituse potentsiaalsel
läbiviijal on olemas tellitava koolituse läbiviimiseks vajalik sertifikaat. Kui koolitusteenus tellitakse
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 8 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
organisatsioonilt, kellel vastavat sertifikaati pole, siis veendub koolituse tellija eelnevalt
koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja pädevuses. Tellija võib selleks nõuda koolituse pakkujalt täiendavaid
tõendusdokumente ja/või referentse. Kui tellija on seejärel veendunud koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja
pädevuses, siis lepitakse kokku, et vastav organisatsioon ja/või koolitaja tegutseb EANS koolitussertifikaadi
alusel. Koolitusteenuse tellimisel lähtutakse Ostmise protseduurist.
6. ANDMETE SÄILITAMINE
EANS ülene koolitusandmete säilitamine on kirjeldatud Koolituseeskirjas.
EANS koolitusspetsialisti poolt kuuluvad säilitamisele:
Töötajate üldised koolitusandmed osakondade koolitusandmestike näol;
Sisekoolituste kokkuvõtted;
Koolitustunnistused, sh töötajate pädevusi tõendavad tunnistused;
Töötajate olemasolevat keeletaset tõendavad tunnistused;
Teooriakoolitajate pädevuse hindamiseks kasutatud kontroll-loengu blanketid.
Lisaks EANS koolitusspetsialisti poolt säilitatavatele koolitusandmetele säilitatakse LJO ja LVO poolt
vähemalt järgmisi dokumente:
Töökohakoolituse päevikud/ Koolituspäevikud;
Tasemetestide teoreetilised testid;
Kontrollvahetuste hindamislehed;
Tasemetestide hindamisaktid;
Kontrollvahetuste registreerimise blanketid;
LJO-s säilitatavate koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LJO koolitusjuht. LVO-s säilitatavate
koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LVO juhataja.
Dokumentide säilitamise perioodid ja arhiveerimise viis on kirjas EANS Toimikute loetelus.
7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega)
Koolitusorganisatsioon on kohustatud taotlema eelneva heakskiidu muudatuste elluviimiseks
pädevalt asutuselt järgmistel juhtudel:
Muudatused, mis võivad mõjutada pädeva asutuse poolt välja antud koolitussertifikaadi
kehtivust, nt muudatused koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteemis juhul kui need seonduvad
olulisel määral koolituse korraldusega. Nõuded koolitussertifikaadile on kirjas Euroopa Komisjoni
määruse 2015/340 Annex 3-s.
Põhimõttelised muudatused LJO ja LVO UTP-des ning pädevuskavades, lennujuhtimisalase
koolituse korraldamise dokumendis.
Uue (pädeva asutuse poolt kinnitatud UTP-s mittesisalduva) õppekava loomine.
Koolitusorganisatsioon on kohustatud teavitama pädevat asutust järgmistel juhtudel:
Toimunud on muudatused lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldamisega seotud töötajate
koosseisus ja/või põhimõttelised muudatused nende töötajate koolitusalastes tööülesannetes
(Lisa 1 - Koolitustegevuse juhtimise ja korraldamisega seotud töötajad).
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 9 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
Kui koolitusorganisatsioon ei suuda täita nõuet korraldada täienduskoolitust iga
pädevus/oskusmärke kohta kord kolme (3) aasta jooksul.
Lennuameti teavitamise juhud ajutise võimetuse korral on fikseeritud LJO pädevuskava punktis
3.3.7 ja LVO pädevuskava punktis 3.2.4.
Kui koolitusorganisatsioon lõpetab oma tegevuse koolitusorganisatsioonina.
Kõik muudatused saadetakse Lennuametile kirjalikult pädeva asutusega suhtlemise eest vastutavate
töötajate poolt. Nimetatud muudatustest teavitamise õigus on täiendavalt ettevõtte tegevjuhil, juhatuse
liikmetel ja personaliosakonna juhatajal.
8. SEONDUVAD DOKUMENDID
K1 Kvaliteedikäsiraamat
K4 Ohutusjuhtimise käsiraamat
P23 Koolituseeskiri
P4 Ostmine
4J2 P23LJO pädevuskava
4J3 P23 LJO koolituskava
410B1 P23 Kontroll-loengu blankett
10J5 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava
10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava
Toimikute loetelu
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 10 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest
Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri uuendatakse toimunud muudatuste korral, kuid
mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. Kui koolitustegevuse elluviimiseks on vaja kasutada töötajaid, kes
ei ole toodud koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekirjas, ei takista nende nimekirjas mitte
esinemine nende kasutamist tegevuste elluviimisel. Nimekirja eraldi Lennuametile ei saadeta, kuna pädev
asutus omab ülevaadet tasemetestijate ja OJTI-de osas ning teooriakoolitajate puhul lähtutakse protsessist,
mis on kirjeldatud antud dokumendi punktis 5.2.
Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri seisuga 31.12.2016:
Koolitustegevuse juhtimine ja korraldamine:
EANS tegevjuht – Tanel Rautits
EANS koolitusspetsialist – Helle Kanep
EANS kvaliteedijuht – Katy Pärn
EANS ohutusjuht/ohutusosakonna juhataja – Kaie Peerna
EANS personaliosakonna juhataja – Ere Keerig-Kont
EANS tööaja planeerija – Siiri Mere
LJO koolitusjuht – Peeter Mõsak
LJO koolitusspetsialist – Sigrid Uik
LJO koolitusspetsialist – Tõnis Kalde
LVO osakonna juhataja/LVO koolitusjuht – Marika Kisand
LVO koolitusspetsialist – Piret Kilgi
LJO OJTI-d ja STDI-d:
Peeter Mõsak
Rene Lüll
Karel Hütt
Marika Kisand
Vladimir Šaitor
Taavi Vunk
Kristel Reemi
Kristel Vaard
Andrei Gavrilov
Tarmo Pihlak
Vallo Treimuth
Sigrid Uik
Risto Sildre
Tõnis Kalde
Ismo Põldsam
Sander Pind
Piret Kilgi
Virko Lepik (vaid Lennuakadeemia tutvumispraktika läbiviimisel ja teooriakoolitajana)
Rene Käsik (sama kommentaar)
Margus Uhek (sama kommentaar)
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 11 / 12
410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1
LVO OJTI-d ja STDI-d
Martin Tärn
Katrin Jürimäe
Piret Kilgi
LVO STDI-d:
Marika Kisand
Teooriakoolitajad ja nende poolt loetavad teemad:
Kaljo Kangur, Air Traffic Management (edaspidi ATM)
Almer Ellen, ATM
Üllar Salumäe, ATM
Mihkel Lääne, ATM
Paul Kõvamaa, ATM
Mathias Tammaru, lennuohutus
Kaie Peerna, lennuohutus
Kadri Riimak, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus
Ere Keerig-Kont, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus
Lisaks teooriakoolitajate nimekirjas olevatele töötajatele võivad teoreetilisi koolitusi läbi viia kõik ülal
nimetatud OJTI-d.
LJO tasemetestijad:
Tõnis Kalde
Sigrid Uik
Taavi Vunk
Peeter Mõsak
Karel Hütt
Tarmo Pihlak
Rene Lüll
Marika Kisand
Risto Sildre
Ismo Põldsam
LVO tasemetestijad:
Marika Kisand
Piret Kilgi
Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016
Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna,
Katy Pärn 12 / 12
410B1P23 Kontroll-loengu blankett ver1
Kontroll-loengu blankett (kehtiv alates 01.01.2017)
Väljaõppejuhendaja/ EANS
Teooriakoolitaja (hinnatav):
koolitusspetsialist (hindaja): KUUPÄEV:
nimi
nimi
Teema(d):
Mitte-
LOENGU ELEMENDID Vaadeldav MÄRKUSED
vaadeldav
1. Planeerimine ja ettevalmistus
2. Loengu eesmärgi määratlemine
Loengu teemakohasus ja
3.
illustratsioonid
4. Keelekasutus ja arusaadavus
Teema kokkuvõte ja loengu
5.
ülesande saavutamine
6. Küsimustele vastamine
7. Suhtlemine auditooriumiga
8.
OTSUS:
Hinnatav OMAB / EI OMA piisavalt teooriakoolitaja teadmisi ja oskusi.
(õigele ring ümber tõmmata)
Teooriakoolitaja (hinnatav) allkiri:
Väljaõppejuhendaja/koolitusspetsialisti (hindaja) allkiri:
Koostas: Piret Kilgi, Katrin Jürimäe Blankett kinnitatud: 28.11.2016
Kinnitas: Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1/1