dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Lennuamet
Kiri sissetulevAvalik

EL Komisjoni määruse 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid

Lennuamet · 1. detsember 2016
Viit
4.7-6/16/3820-1
Registreeritud
1. detsember 2016
Dokumendi liik
Kiri sissetulev
Adressaat
Lennuliiklusteeninduse AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.7 Lennuliiklusteeninduse korraldamine
Sari
4.7-6 Lennuliiklusalane kirjavahetus
Toimik
4.7-6/2016
Vastutaja
Eve Härm (Juhtkond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. detsember 2016

Failid

  • 📎10J1_P13_Tartu_uhendatud_lahi_ja_lahenemislennujuhtimisuksuse_koolituskava_UTP.pdf589 KB
  • 📎10J4P23_Tartu_uhendatud_lahi_ja_lahenemislennujuhtimis_uksuse_padevuskava.pdf217 KB
  • 📎410B1P23_Kontroll_loengu_blankett.pdf203 KB
  • 📎410J1P23_Lennujuhtimisalase_koolituse_korraldus.pdf285 KB
  • 📎4J2P23_LJO_padevuskava (002).pdf284 KB
  • 📎4J2P23_LJO_padevuskava.pdf42 KB
  • 📎4J3P23_LJO_koolituskava_UTP.pdf376 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • VALJA_Lennuamet_02_1_473.bdoc

Sisu (failidest)

4J2P23 LJO pädevuskava ver1 LJO pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED.........................................................................................................................2 2. MÕISTED.......................................................................................................................................................2 3. ProtseduuriD..................................................................................................................................................3 3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused...........................................................3 3.1.1 Teooriakoolitajad................................................................................................................................3 3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja............................................................................................................3 3.1.3 Tasemetestijad...................................................................................................................................3 3.2 Kompetentsuse hindamine............................................................................................................................5 3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine...............................................................................................5 3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine..........................................................................8 3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus...................................................9 3.3 Oskusmärgete säilitamine ja taastamine....................................................................................................10 3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine.........................................................10 3.3.2 Nõuded pädevusmärke säilitamiseks.............................................................................................11 3.3.3 Ajutine võimetus kasutada pädevusest tulenevaid õigusi..............................................................12 3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine.....................................................................................................12 3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine......................................................................................................12 3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine.........................................................................................................13 3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest...............................................................................13 3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral..............................................13 3.4 Jätkukoolitus................................................................................................................................................13 3.4.1 Täienduskoolitus..............................................................................................................................14 3.4.2 Ümberõpe........................................................................................................................................14 3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid.................................................................................................14 3.5 Kaebemenetlused........................................................................................................................................15 3.6 Dokumentide säilitamine.............................................................................................................................15 3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid............................................................................................16 Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont / Tere Saadame EL Komisjoni määrus 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid. Dokumendid on kinnitatud Lennuliiklusteeninduse AS-is. Dokumentide kehtivuse alguseks on määratud 1. jaanuar 2017. Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust koolitusspetsialist Helle Kanep’iga aadressil [email protected]. -- Helle Kanep koolitusspetsialist Lennuliiklusteeninduse AS [email protected] 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis- üksuse pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017) Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 SISUKORD 0. MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................. 3 1. EESMÄRK JA KÄSITLUSALA .......................................................................................... 4 2. VASTUTUS ......................................................................................................................... 4 3. MENETLUSED ................................................................................................................... 5 3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine ............................................ 5 3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus ............................ 5 3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine ....................................................... 6 3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine .......................................................................................... 6 3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine ............................................................................................. 6 3.2.4 Lennuameti teavitamine ...................................................................................................... 7 3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral ................................... 7 3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine ................................................................................... 7 3.4 Pädevuse taastamine ....................................................................................................... 8 3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu ....................................................................... 8 3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3)-12 kuud ............................................ 8 3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12-36 kuu jooksul ............................................................. 9 3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36-48 kuu jooksul ............................................................... 9 3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul .................................................... 9 3.5 Pädevuse hindamise menetlused ................................................................................... 9 3.6 Jätkukoolitus ..................................................................................................................... 12 3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh 13 kaebemenetlused .............................................................................................................. 3.8 Koolituspersonal ............................................................................................................... 13 3.9 Andmete säilitamine ......................................................................................................... 15 4. SEONDUVAD DOKUMENDID ........................................................................................... 15 Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 2 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 0 MÕISTED JA LÜHENDID Ajutine võimetus - olukord, kui loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi ajutiselt kasutada. EANS - Lennuliikusteeninduse AS. Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava töötaja käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine. Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või ümberõppest. OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist. Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks. Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI) (edaspidi üldnimetajana „instruktor“). Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja „APP“). Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms tingimustes nii tava- kui eriolukordades. STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist. Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi. Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades. TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 3 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama. Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus. Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke. Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus. 1 EESMÄRK JA KÄSITLUSALA Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisükuse pädevuskava (edaspidi „Üksuse pädevuskava“) eesmärk on tagada lennujuhtimisteenuse osutamiseks vajalikku kompetentsi omava personali olemasolu vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 340/2015 (edaspidi „määrus 340“). Üksuse pädevuskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta tagant ja kooskõlastatakse lennuametiga. Tartu TWR/APP pädevuskava käsitleb järgnevaid üksuse oskusmärkeid: 1. pädevusmärked: a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument); b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural). Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust. 2. oskusmärked: a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control); b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor); c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor); d) tasemetestija. 2 VASTUTUS Üksuse oskusmärgete säilitamise eest vastutab iga lennujuht isiklikult. Üksuse oskusmärgete säilitamiseks vajaliku jätkukoolituse või taastamiseks vajaliku üksusekoolituse korraldamise eest vastutab lennuväljade osakonna (edaspidi LVO) juhataja või tema poolt volitatud töötaja(d). Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 4 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Pädevust kinnitavad dokumendid on: 1) lennujuhiluba; 2) 3. klassi tervisetõend; 3) inglise- ja eesti erialakeele nõutavat taset tõendav dokument. Märkus: EANS töötajate keeletaseme nõuded on toodud ametikoha põhiselt keeleoskusnõuete juhendis. 3 MENETLUSED 3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine Üksuse oskusmärge kehtib üks aasta. Minimaalsed nõutavad töötunnid Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuses (edaspidi Tartu TWR/APP) operatsioonilisel tööpositsioonil töötamisel üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR ja EETU APP) säilitamiseks on 35 tundi kolme kuu jooksul. Tartu TWR/APP üksuse oskusmärkega töökohakoolituse juhendaja(-te)l (edaspidi „OJTI“) arvestatakse juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50%. Üksuse oskusmärgete kehtivust jälgitakse tööaja planeerimise ja arvestamise programmi StaffLogic abil. Lennujuhiloa väljastamise või märgete pikendamise järel sisestab uuendatud andmed süsteemi LVO koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist) või tööaja planeerija. Üksuse oskusmärgete säilitamiseks vajalike töötundide arvestus toimub tööaja planeerimise ja arvestamise programmis StaffLogic. Muudatused planeeritud tööajas sisestab LVO koolitusspetsialist või tööaja planeerija StaffLogicusse. Programm arvestab jooksvalt kolme viimast kalendrikuud ning seal olevad andmed on aluseks töölt eemal oldud aja arvestamiseks. Töölt eemaloleku aega hakatakse arvestama viimasest operatsioonilisest töövahetusest. 3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus Loaomaniku ajutise võimetuse põhjuseks võib olla:  psühhoaktiivsete ainete mõju all olek (reguleerib „Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.); Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 5 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0  võimetus kasutada lennujuhiloast tulenevaid õigusi tingituna vigastusest, väsimusest, haigusest, stressist (sh kriitilise intsidendi järgne stress) või muust sarnasest põhjusest;  üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmine (vt p.3.3). 3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine Lennujuhi loa omanik ei tohi kasutada loast tulenevaid õigusi, kui ta ise või tööandja seab kahtluse alla loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuse. Kui loa omanik ise ja/või tööandja ei ole kindel, et töötaja suudab täita töökohustusi ohutult, teavitab ta sellest esimesel võimalusel vahetuse vanemat ja tööajaplaneerijat, võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt email), et nad saaksid sisse viia muudatused töögraafikus. Kui informatsioon laekub suuliselt või võtab vastava otsuse vastu vahetuse vanem, teavitab vahetuse vanem lennujuhi ajutisest võimetusest tööajaplaneerijat emaili teel ning lisab koopiareale adressaadi [email protected]. Kui ajutine võimetus kestab üle 14 kalendripäeva (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija tekkinud olukorrast personaliosakonna juhatajat ning LVO juhatajat, et vastava kokkuleppe saavutamisel töötaja ja tööandja vahel teha vajalikud muudatused töötaja töögraafikus ja kaaluda variante mitteoperatsioonilise asendustöö pakkumiseks. Iga olukorda käsitletakse personaalselt. 3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine Kriitilise intsidendi puhul juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse AS kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend“. Töötaja psühhoaktiivsete ainete mõju all olemise kahtluse korral juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“. Ajutine võimetus seoses üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega, juhindutakse käesoleva juhendi punktist 3.3. Juhtumid, mida loetelu ei kirjelda, käsitletakse vastavalt olukorrale. 3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine Ajutine võimetus lõppeb kui loaomanik ise ja/või tööandja on veendunud loaomaniku võimekuse taastumises või esitatakse lõppemist tõendav dokument (nt haigusleht). Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 6 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Operatsioonilist tööpositsiooni üle võttev lennujuht kinnitab oma allkirjaga, et on võimeline osutama üksuse oskusmärgete kohaseid teenuseid ning kasutama üksuse oskusmärgetega kaasnevaid õigusi. Märkus: Üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega seotud ajutise võimetuse lõpetamine on sätestatud käesoleva dokumendi punktis 3.3. Üle 14 kalendripäeva kestnud ajutise võimetuse lõpetamisel (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija sellest personaliosakonna juhatajat ja LVO juhatajat, et oleks võimalik teha vajalikud muudatused edasises töökorralduses. 3.2.4 Lennuameti teavitamine Tööajaplaneerija teavitab Lennuametit lennujuhi ajutisest võimetusest järgmistel juhtudel: 1. on tuvastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase loast tulenevate õiguste kasutamine psühhoaktiivsete ainete mõju all; 2. kordus-töökontroll on sooritatud negatiivsele tulemusele; 3. lennujuhi või lennujuhiõpilase loa omaniku ajutine võimetus on kestnud üle 90 kalendripäeva (välja arvatud tervisega seotud juhud). Teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peale vastava info laekumist kolme tööpäeva jooksul punktides 1-2 ja 90 kalendripäeva möödumisel alapunktis 3 kirjeldatud juhtudel. 3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral Teenuse pakkumise säilitamine ajutise võimetuse korral tagatakse tööaja planeerimise meetmetega (nt valvevahetused). 3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine Väljaõppejuhendaja, tasemetestija (edaspidi „tasemetestija“), LVO juhataja, vahetuse vanem või Lennuameti esindaja võivad lennujuhi pädevuse seada kahtluse alla järgnevatel juhtudel: a) lennujuht on osalenud lennuõnnetuses, intsidendis või lennuohutussündmuses ning juhtunule antud esialgse hinnangu põhjal leitakse, et juhtunu põhjustamises võib olla süüdi või osaliselt süüdi lennujuht; b) laekunud ettekannetest lähtuvalt otsustab LVO juhataja koos tasemetestijatega, et lennujuhi pädevuse kahtluse alla seadmine on piisavalt põhjendatud; c) lennujuhil on läbimata üksuses töötamiseks ning üksuse oskusmärgete säilitamiseks nõutavad jätkukoolitused; d) lennujuht ei ole sooritanud kontrollvahetust/töökontrolli positiivsele tulemusele; Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 7 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 e) lennujuht on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitanud LVO juhatajat, et ta ei ole pädev osutamaks lennujuhtimisteenust kehtestatud normidele ja nõuetele vastavalt. Kui lennujuhi pädevus teatud üksuse oskusmärke piires on seatud kahtluse alla, on lennujuhil keelatud iseseisvalt töötada nimetatud üksuse oskusmärkega seotud tööpositsioonil. Kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, määrab LVO juhataja koos OJTIdega lennujuhi koolitusvajaduse ning koostab edasise tegevusplaani. Lennujuhil, kelle pädevus on seatud kahtluse alla, tuleb sooritada tasemetest oma pädevuse kinnitamiseks, sõltumata lennujuhi loal olevast üksuse oskusmärke kehtivusajast antud ajahetkel. Kui üksuse oskusmärke kehtivusaja lõpuni on mitteregulaarse tasemetesti sooritamise ajaks jäänud vähem kui kolm kuud, pikendatakse eduka soorituse korral lennujuhiloal näidatud lennujuhi üksuse oskusmärget vastavalt määrusele 340. 3.4 Pädevuse taastamine 3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu jooksul töötanud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on antud lennujuhil kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt üks (1) operatsiooniline töövahetus (kontrollvahetus). Kui kontrollvahetuse ajal selgub lisa koolituse vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud „Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennu- juhtimisüksuse koolituskavas“ (edaspidi „Tartu TWR/APP koolituskavas“). 3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3) - 12 kuud töötanud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt viis (5) töövahetust (minimaalselt 35 operatsioonilist töötundi) ja sooritada teooriatest elektroonilises testimiskeskkonnas. Kui nende vahetuste ja/või teooriatesti jooksul selgub lisa koolituse vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Kui lisa koolituse vajadus puudub, lubab OJTI lennujuhi kontrollvahetusele. Kontrollvahetus (üks (1) operatsiooniline töövahetus) viiakse läbi OJTIga, kes ei olnud eelnevalt OJTI. Kontrollvahetust läbi viinud OJTI täidab vahetuse lõpus „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 8 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12 - 36 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil läbida lisa koolitus. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36 - 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada juhul, kui LVO juhataja volitatud OJTI(id) on lennujuhi teadmisi ja kogemusi eelnevalt kontrollinud, kasutades selleks suulist või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas tal on olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse sellistel juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamine protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse kirjelduse dokumendis. Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksusekoolitus. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 3.5 Pädevuse hindamise menetlused Pädeva lennujuhi teadmiste tase peab vastama kehtivatele lennujuhtimisprotseduuridele, regulatsioonidele ja nõuetele ning sooritusoskus võimaldama lende juhtida ohutul ja efektiivsel viisil. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 9 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Lennujuhi pädevuse hindamiseks kasutatakse tasemetesti. Tasemetest Tasemetestide eesmärgiks on määratleda lennujuhi või vastavat üksuse oskusmärget taotleva lennujuhiõpilase pädevus. Tasemetest koosneb töökontrollist ja teooriatestist. Tasemetesti sooritatakse üks (1) kord aastas. Tasemetesti viib läbi tasemetestija. Tasemetestijate nimekiri on toodud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. Lennujuht või lennujuhiõpilane peab olema informeeritud oma tasemetesti toimumise ajast ja tutvunud läbiviimise protseduuriga. Töökontroll Töökontroll sooritatakse juhul, kui toimub tasemetestimine üksuse oskusmärke saamiseks või pikendamiseks või kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla. Ühe tööpäeva jooksul võib tasemetestija sooritada töökontrolli maksimaalselt kahe üksuse oskusmärke ulatuses ühe hinnatava kohta. Tartu TWR/APP üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR, EETU APP) pikendamine toimub ühe tasemetestimise käigus. Kui töökontrolli sooritus ei võimalda tasemetestijal saada piisavalt adekvaatset ülevaadet testitava sooritusvõimest (vähene liiklus, ilmastikuolud, militaartegevus vms), võib tasemestija nõuda lisa tasemetesti vahetust või kasutab objektiivse hinnangu andmiseks testitava töösooritusvõimele situatsioonivestlust. Töökontroll ja kordus-töökontroll viiakse läbi vaid päevasel ajal. Töökontrolli läbiviimisel jaguneb vastutus lennuohutuse tagamise eest järgnevalt: a) kui lennujuhil on kehtiv üksuse oskusmärge ning ta sooritab tasemetesti: vastutab hinnatav lennujuht; b) kui lennujuhi üksuse oskusmärge on kahtluse all: vastutab tasemetestija või vastutav OJTI (vt Märkus); c) kui lennujuht või lennujuhiõpilane taotleb vastavat üksuse oskusmärget: vastutab tasemetestija või vastutav OJTI (vt Märkus). Märkus: Kui alapunktides b) ja c) kirjeldatud töökontrolli viib läbi tasemetetestija, kes ei oma vastavat ning kehtivat üksuse oskusmärget, peab vahetusse olema määratud ja tööpositsioonil viibima OJTI, kes vastutab lennuohutuse eest. Tasemetestija peab informeerima lennuohutuse eest vastutavat OJTI-d tema Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 10 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 kohustustest ja vastutustest tasemetesti ajal. Sellisel juhul vastutab tasemetestija ainult töökontrolli läbiviimise eest, lennuohutuse eest vastutab OJTI. Juhul, kui OJTI sekkub hinnatava töösse, on töökontroll koheselt katkestatud. Otsuse töökontrolli lõpetamisest või jätkamisest võtab vastu töökontrolli läbiviiv tasemetestija. Kordus-töökontrolli läbiviimine Kui töökontrolli tulemus on esimesel korral negatiivne, on hinnataval lennujuhil või lennujuhiõpilasel õigus sooritada üks kordus-töökontroll. Kordus-töökontroll viiakse läbi 7-30 päeva jooksul alates negatiivse tulemusega töökontrolli sooritamisest. Vahepealsel perioodil võib lennujuht töötada tööpositsioonil ainult OJTI järelvalve ja vastutuse all. Kordus-töökontrolli viib läbi tasemetestija, kes ei olnud esimese töökontrolli ajal tasemetestijaks. Kordus-töökontrolli läbiviiv tasemetestija või kordus-töökontrolli sooritav lennujuht võib taotleda objektiivsema hinnangu saamiseks lisa tasemetestija määramist kordus-töökontrolli hindamiseks. Teooriatest Lennujuhi või lennujuhiõpilase poolt sooritatav teooriatest koosneb erinevate üksuse oskusmärgete testidest vastavalt testitavatele üksuse oskusmärgetele. Teooriatest toimub elektroonilisse testimisprogrammi sisestatud küsimuste põhjal. Ühe üksuse oskusmärke test koosneb minimaalselt 12 valikvastustega ja/või „õige/vale“ üksusepõhistest küsimusest. Märkus: Igal valikvastustega küsimusel on neli vastusevarianti, millest ainult üks on korrektne. Testimisprogrammi testiküsimuste andmebaasis on kolm küsimustekategooriat. Küsimuste maht ühe testi piires jaguneb järgmiselt: - lennujuhtimise käsiraamat, üksuse eeskirjad ja protseduurid sh vastutusala: 6 küsimust; - lennureeglid ja raadioside reeglid: 4 küsimust; - koostööprotseduurid: 2 küsimust. Positiivselt sooritatuks loetakse teooriatest, mille tulemuseks on vähemalt 75%. Testimisküsimuste andmebaasi haldab ja testid määrab lennujuhtidele LVO juhataja volitatud väljaõppejuhendaja. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 11 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Kordus teooriatest Kui lennujuht on sooritanud teooriatesti tulemusele alla 75%, tuleb sooritada kordus teooriatest 2-14 päeva jooksul alates negatiivse tulemusega sooritatud testi toimumist. Lennujuht loetakse mittepädevaks alles pärast kordus teooriatesti negatiivset sooritamist. Kui lennujuht on sooritanud üksuse oskusmärke kordus teooriatesti negatiivsele tulemusele, loetakse lennujuht mittepädevaks vaid antud üksuse oskusmärke osas. Kontrollvahetus Kontrollvahetuse peab lennujuht sooritama juhul, kui ta ei ole täitnud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, tingimusel, et tema pädevus ei ole eelnevalt seatud kahtluse alla. Kontrollvahetuse viib läbi OJTI. Kontrollvahetuse pikkus on minimaalselt üks (1) operatsiooniline töövahetus. Kontroll-vahetuse lõpus täidab OJTI „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“. Positiivse tulemusega kontrollvahetuse korral võib lennujuht jätkata tööd iseseisvalt. Negatiivse tulemusega kontrollvahetuse korral teavitab OJTI LVO juhatajat ja teeb ettepaneku lennujuhi suunamiseks tasemetestile. Kui kontrollvahetust läbi viinud OJTI on samal ajal ka tasemetestija, on tal õigus teha ettepanek üksuse oskusmärke peatamiseks ilma tasemetestita. Märkus: Kontrollvahetuse sooritamisel vastutab lennuohutuse tagamise eest OJTI. 3.6 Jätkukoolitus Jätkukoolituse teemade ja allteemade, eesmärkide ning koolitusmeetodite kindlaksmääramise menetlused on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Täienduskoolitus viiakse läbi vähemalt kord aastas ning koolituse miinimumkestus on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 12 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Ümberõppe käigus omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste eksamineerimise menetlused, sh eksami eduka tulemuse märked on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. 3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh kaebemenetlused Koolituse katkemise, lõpetamise ja vastavasisulise otsuse vaidlustamise protseduurid on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas (Osa 8). Lennujuhil on õigus vaidlustada tasemetestija otsus ja nõuda kordus tasemetesti uue tasemetestijaga. LVO juhataja koos tasemetestijatega, teeb vastava otsuse. Vajadusel kaasatakse vaidluse lahendamisse Lennuameti spetsialist. 3.8 Koolituspersonal Teooriakoolitaja Teooriakoolitajaks on töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas. Teooriakoolitaja pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendis punktis 5.2. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke omanik kasutab oma õigusi vaid siis, kui:  ta on kasutanud õpetatava pädevusmärke õigusi vähemalt kaks (2) aastat;  ta on kasutanud eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul õpetatava kehtiva üksuse oskusmärke õigusi;  ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340. Märkus. Üksuse- ja jätkukoolitusel, kontrollvahetusel või tasemetestil (töökontroll/kordus-töökontroll) osaleva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete järgimist kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja arvestusprogrammi StaffLogic. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses;  järelevalvet tööpositsioonil; sh kontrollvahetuste läbiviimist;  praktilist koolitust treeningseadmel. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 13 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Treeningseadme instruktor (STDI) Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:  tal on vähemalt kahe(2)aastane õpetatava pädevusmärke kogemus;  tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;  ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340. Märkus. Treeningseadme instruktori (STDI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete järgimist kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja arvestusprogrammi StaffLogic. Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  simulaatortreeningut jätkukoolituses;  töökohaeelset koolitust, kui tal on olemas või olemas olnud asjakohane üksuse oskusmärge. Märkus: Uute protseduuride või süsteemide kasutusele võtmise korral toimub esmaselt väljaõppejuhendajate (koolitajate) koolitus, mis viiakse läbi pädevate koolitajate poolt. Peale seda, kui väljaõppejuhendajad on koolituse läbinud, määrab LVO juhataja nende seast ümberõppe koolitust läbi viivad koolitajad. LVO juhataja poolt volitatud väljaõppejuhendaja(-d) koostavad ümberõppe koolituse programmi, mis sisaldab vastavalt muudatuse iseloomule vajalikus mahus teooria- ja või simulaatorõpet . Tasemetestija Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärkest tulenevaid õigusi vaid siis, kui:  tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;  ta on tõendanud ajakohaste teadmiste ja töömeetodite valdamist. Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:  üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv üksuse oskusmärge;  treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul; Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 14 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0  töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;  tasemetestija oskusmärke väljaandmisel või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui ta on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul. Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340. Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. 3.9 Andmete säilitamine Peale lennujuhiloal olevate oskusmärgete ja üksuse oskusmärgete pikendamist on lennujuht kohustatud sellest teavitama LVO juhatajat ja enne esimest iseseisvat vahetust esitama talle uuendatud tervisetõendi ja lennujuhiloa koopiad. LVO juhataja sisestab uuendatud tervisetõendi ja lennujuhi loa koopiad töötaja kausta. Koopia lisamisel kausta märgib LVO juhataja volitatud koolitusspetsialist StaffLogicusse uuendatud tervisetõendi ja oskusmärke aegumise tähtaja (p.3.1). Pädevusega seotud dokumentide kehtivust jälgitakse tööaja planeerimise ja arvestuse programmis StaffLogic. Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ toodule. 4 SEONDUVAD DOKUMENDID Kehtivad siseriiklikud õigusaktid Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) Kontroll-loengu blankett EANS töötajate keeleoskusnõuete juhend Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Komisjoni määrus (EL) 340/2015 EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR) Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 15 / 15 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 LJO pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED...................................................................................................................... 2 2. MÕISTED................................................................................................................................................... 2 3. ProtseduuriD .............................................................................................................................................. 3 3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused......................................................... 3 3.1.1 Teooriakoolitajad ........................................................................................................................... 3 3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja ......................................................................................................... 3 3.1.3 Tasemetestijad............................................................................................................................... 3 3.2 Kompetentsuse hindamine ........................................................................................................................ 5 3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine ............................................................................................ 5 3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine ........................................................................ 8 3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus. ................................................ 9 3.3 Oskusmärgete säilitamine ja taastamine ................................................................................................. 10 3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine ....................................................... 10 3.3.2 Nõuded pädevusmärke säilitamiseks .......................................................................................... 11 3.3.3 Ajutine võimetus kasutada pädevusest tulenevaid õigusi ........................................................... 12 3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine .................................................................................................. 12 3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine ................................................................................................... 12 3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine ...................................................................................................... 13 3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest ............................................................................ 13 3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral ............................................ 13 3.4 Jätkukoolitus ............................................................................................................................................ 13 3.4.1 Täienduskoolitus .......................................................................................................................... 14 3.4.2 Ümberõpe .................................................................................................................................... 14 3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid ............................................................................................. 14 3.5 Kaebemenetlused .................................................................................................................................... 15 3.6 Dokumentide säilitamine .......................................................................................................................... 15 3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid ......................................................................................... 16 Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 1 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED Antud dokument sätestab LJO lennujuhtide pädevuskava vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 edaspidi määrus 340 toodud nõuetele. LJO pädevuskava kinnitab Lennuamet. Antud dokument vaadatakse üle iga kolme aasta tagant või vastava vajaduse tekkel. 2. MÕISTED ajutine võimetus – ajutine olukord, mil loaomanik ei saa oskusmärgete ja/või tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada; ANS-RF - Lennuohutusalasest juhtumist teatamise blankett EANS – Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts; ebatavaline olukord – olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused; eksam – ametlik test, mille käigus hinnatakse isiku teadmisi; hindamine – praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine; keele oskusmärge – loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku keeleoskust; kehtivuse kinnitamine – pädevus- või oskusmärkega seonduva üksuse oskusmärke kursuse eduka lõpetamise järel toimuv protsess, mis võimaldab loaomanikul hakata kasutama vastavast pädevus- või oskusmärkega tulenevaid õigusi; kehtivuse pikendamine – haldustoiming, mis tehakse pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul; kehtivuse taastamine – haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks; koolitusorganisatsioon – pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või mitut liiki koolitust; LJO koolitusjuht - LJO lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal; LJO koolitusspetsialist – LJO lennujuht-spetsialist koolituse alal; luba – dokument, mis on välja antud ja kinnitatud vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 2015/340 ja annab selle seaduslikule omanikule õiguse kasutada selles osutatud pädevus- ja oskusmärgete kohaseid õigusi; ohutuslennujuht – vajadusel lisaks tasemetestijale töökontrolli või kontrollvahetuse läbiviimisesse kaasatav OJTI oskusmärget omav lennujuht; oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud; Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 2 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 pädevusmärge - teenuse liik, mida loaomanik võib osutada. Tallinnas on kasutatavad - lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI), seirega lähenemislennujuhtimine (APS), seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS); tasemetestija oskusmärge – loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhi õpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi; töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist; üksuse oskusmärge – lennujuhi loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukoha tähist ja sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loa omanik on pädev töötama; 3. PROTSEDUURID 3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused. Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon vastab määruses 340 kehtestatule. Koolitajate ja tasemetestijate nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. 3.1.1 Teooriakoolitajad Teoreetilist koolitust korraldavad vaid asjakohase kvalifikatsiooniga väljaõppejuhendajad. Teooriaõpetajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui a) tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi; b) ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi. Teooriakoolitaja pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi punktis 5.2. 3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja Isik korraldab praktilist koolitust vaid juhul, kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil, mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel oma pädevusmärke ulatuses. 3.1.3 Tasemetestijad Tasemetestija oskusmärke väljastab Lennuamet. 3.1.3.1 Tasemetestija oskusmärget saab lennujuht taotleda, kui: a) tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused; b) ta on tõendanud ajakohaste teadmiste ja –töömeetodite valdamist. 3.1.3.2 Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui: a) tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused; b) tal on ajakohase käituspraktika alased tõendatud teadmised. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 3 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 3.1.3.3 Tasemetestija oskusmärke omanikud hindavad: a) lennujuhiõpilasi üksuse oskusmärke väljaandmiseks b) lennujuhte üksuse oskusmärke väljaandmiseks ning üksuse oskusmärke pikendamiseks ja taastamiseks; c) praktiliste oskuste juhendaja või tasemetestija staatuse taotlejaid, kui alapunkti 3.1.3.3 alapunktide b-d nõuded on täidetud. 3.1.3.4 Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel: a) üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv üksuse oskusmärge; b) treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmiseks või kehtivuse taastamiseks taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul; c) töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmiseks või kehtivuse taastamiseks taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul; d) tasemetestija oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamiseks taotleja pädevuse hindamine, kui ta on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul. 3.1.3.5 Üksuse oskusmärke väljaandmiseks vajalikku hindamist võivad läbi viia üksnes tasemetestija oskusmärkega isikud, kes omavad kehtivat OJTI oskusmärget. Üksuse oskusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalikku hindamist võivad läbi viia tasemetestija oskusmärkega isikud, kes omavad või on omanud OJTI oskusmärget. Kui üksuse oskusmärke pikendamiseks või kehtivuse taastamiseks tehtavat hindamist viib läbi tasemetestija, kellel ei ole kehtivat OJTI oskusmärget, peab kohal viibima ka OJTI, kellel on olemas kehtiv vastava üksuse oskusmärge. 3.1.3.6 Tasemetestija oskusmärke kehtivus a) Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm aastat. b) Tasemetestija oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivusaja jooksul läbib isik edukalt hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse. c) Tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada järgmiselt: 1. isik läbib hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse; 2. isik viib edukalt läbi näidistöökontrolli, mida hindab kehtivat oskusmärget omav tasemetestija kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal. d) Tasemetestija oskusmärke esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral algab selle kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 4 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 3.1.3.8 Tasemetestija on kohustatud: a) Viima tasemetesti läbi vastavalt kehtivale korrale; b) Hindama tasemetesti õiglaselt ning erapooletult; c) Tagama tasemetestidega seotud andmete ja dokumentatsiooni konfidentsiaalsuse. Andmete hulka kuuluvad ka tasemetesti läbiviimisel kirjutatud isiklikud märkmed, laekunud või koostatud ANS_RF-id jms; d) Teostama tasemetestide vahelisel perioodil või vajadusel monitooringut; e) Informeerima lennujuhti märgatud kõrvalekalletest, ebatäpsusest vms. Tasemetestijal on õigus loobuda tasemetestija volitustest. Tasemetestijal on õigus loobuda tasemetestija kohustustest konkreetse testitava lennujuhi suhtes mõjuvate põhjuste olemasolul. 3.2 Kompetentsuse hindamine 3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine Tasemetesti läbiviimise eest vastutab vastavat oskusmärget omav tasemetestija. Kompetentse lennujuhi teadmiste tase peab vastama kehtivatele lennujuhtimisprotseduuridele, regulatsioonidele ja nõuetele, sooritusoskus võimaldama lende juhtida ohutul ja efektiivsel viisil. Tasemetestide eesmärgiks on määratleda tasemetesti sooritava lennujuhi või vastava üksuse oskusmärget taotleva lennujuhi õpilase kompetentsus. Tasemetest koosneb teoreetiliste teadmiste eksamist (teooriatestist) ning töökontrollist tööpositsioonil ja/või monitooringust. Üksuse oskusmärke kehtivusaeg on üks aasta alates märke omistamise (esmakordsel taotlemisel) kuupäevast. Üksuse oskusmärke pikendamisel üldjuhul kuupäev ei muutu, v.a. juhud, kui seda ei õnnestu pikendada enne aegumist. Tasemetesti positiivse soorituse korral pikendab Lennuamet, või tema poolt volitatud esindaja, üksuse oskusmärkeid lennujuhi loal vastavalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusele. Kui lennujuhil on rohkem kui üks üksuse oskusmärge, viiakse läbi tasemetest iga üksuse oskusmärke kohta eraldi, v.a EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS, mida testitakse koos. Ühe tööpäeva jooksul võib tasemetestija sooritada töökontrolli ühe hinnatava kohta ühe üksuse oskusmärke ulatuses. Kui töökontrolli sooritus ei võimalda tasemetestijal saada piisavalt adekvaatset ülevaadet testitava sooritusvõimest (vähene liiklus, ilmastikuolud vms.), võib tasemetestija kasutada objektiivse hinnangu andmiseks testitava töösooritusvõimele lisaks situatsioonivestlust. Peale eelnevat nõupidamist/kokkulepet LJO koolitusjuhiga võib kasutada antud situatsioonis pädevuse hindamisel lisaks simulaatorharjutust või leppida kokku uus töökontrolli aeg. Tasemetesti läbiviimise aja planeerib tööajaplaneerija , kasutades selleks tööaja planeerimise ja arvestamise programmi (edaspidi StaffLogic). Töökontrolli vahetus on ära märgitud nii testitava lennujuhi kui tasemetestija graafikus. Peale tasemetesti annab tasemetestija lennujuhile detailse ülevaate töökontrolli tulemustest. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 5 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 3.2.1.2 Teoreetiliste teadmiste eksam (teooriatest) Teooriatesti võib sooritada maksimaalselt kolm kuud enne üksuse oskusmärke aegumise kuupäeva. Teooriatest peab olema sooritatud soovitatavalt vähemalt nädal (7 päeva) enne vahetuses toimuvat töökontrolli. Teooriatest sooritatakse elektroonilises testimiskeskkonnas. Iga üksuse oskusmärke , v.a EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS, mida testitakse koos, kohta tuleb lennujuhil/lennujuhi õpilasel sooritada eraldi teooriatest. Teooriatesti küsimused koostatakse LJO koolitajate poolt, küsimused sisestatakse elektroonilise testimiskeskonna küsimuste andmebaasi. Konkreetse teooriatesti moodustab testimisprogramm andmebaasis olevatest küsimustest vastavalt määratud kriteeriumitele. Andmebaasis olevate küsimuste ajakohasuse ja korrektsuse eest vastutab LJO koolitusjuht või tema poolt volitatud koolitaja. Teooriatesti tulemus väljendatakse protsentides. Positiivselt sooritatuks loetakse teooriatest, mille tulemuseks on vähemalt 75%. Juhul, kui lennujuht on sooritanud testi tulemusele alla 75% tuleb sooritada kordustest. Kordustest peab olema positiivselt sooritatud enne töökontrolli. Kordustesti sooritamiseni ei seata lennujuhi pädevust kahtluse alla. Pärast teist järjestikust testi negatiivset sooritamist seatakse lennujuhi pädevus kahtluse alla. Juhul, kui lennujuht on sooritanud üksuse oskusmärke kordustesti negatiivsele tulemusele, seatakse lennujuhi pädevus kahtluse alla antud üksuse oskusmärke osas. EETN ADI/TWR JA EETN ADI/GMS oskusmärkeid testitakse koos ja lennujuhi pädevus seatakse nende osas koos kahtluse alla. Pädevuse kahtluse alla seadmisega seotud juhud on kirjeldatud antud pädevuskava punktis 3.2.2. 3.2.1.3 Töökontroll Töökontroll sooritatakse juhul, kui toimub tasemetestimine üksuse oskusmärke saamiseks, pikendamiseks, taastamiseks või kui lennujuhi kompetentsus on seatud kahtluse alla. Juhul, kui lennujuht ei vasta kehtestatud minimaalse tööaja nõuete kriteeriumidele, viiakse läbi kontroll-vahetus, mitte töökontroll (vt. p.3.2.1.3). Töökontrolliks määratud vahetuse alguses tutvustab tasemetestija testitavale lennujuhile või lennujuhi õpilasele töökontrolli hindamisprotseduuri. Töökontroll võib toimuda ainult päevasel ajal ning töökontrolli pikkus oskusmärke pikendamisel on minimaalselt kaks operatsioonilise töö tundi üksuses, mille üksuse oskusmärget testitakse, st kahe tunni jooksul on liiklusolukord olnud piisavalt keeruline, võimaldamaks tasemetestijal anda hinnang. Üksuse oskusmärke saamiseks ja juhul kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla on töökontrolli kestuseks reeglina terve töökontrolliks määratud vahetuse pikkus. Töökontrolli läbiviimisel jaguneb vastutus lennuohutuse tagamise eest järgnevalt: a) kui hinnataval on kehtiv üksuse oskusmärge ning ta sooritab tasemetesti – vastutab hinnatav lennujuht; Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 6 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 b) kui lennujuhi kompetentsus on kahtluse all – vastutab tasemetestija; c) kui hinnatav taotleb vastavat üksuse oskusmärget – vastutab tasemetestija. Märkus 1: Kui alapunktides b ja c määratletud töökontrolli viib läbi kehtivat OJTI oskusmärget mitte omav tasemetestija, peab hindamise juures viibima ohutuslennujuht. Kui alapunktides b ja c määratletud töökontrolli viib läbi OJTI oskusmärget omav tasemetestija võib ta nõuda tööpositsioonile töökontrolli läbiviimise ajaks lennuohutuse eest vastutava ohutuslennujuhi. Sellisel juhul vastutab tasemetestija ainult töökontrolli läbiviimise eest, lennuohutuse eest vastutab ohutuslennujuht. Juhul, kui ohutuslennujuht sekkub hinnatava töösse, on töökontroll koheselt katkestatud. Töökontrolli katkestamine ei tähenda automaatselt töökontrolli mittesooritamist. Otsuse töökontrolli lõpetamisest või jätkamisest võtab vastu töökontrolli läbiviiv tasemetestija. Märkus 2: Vajaduse ilmnemisel võib töökontrolli osaliseks läbiviimiseks kasutada simulaatorit. Vastava otsuse võtab vastu tasemetesti läbiviiv tasemetestija koos LJO koolitusjuhiga. Märkus 3: kuigi alapunktis a) toodud juhul vastutab primaarselt lennuohutuse eest hinnatav lennujuht, ei tähenda see, et tasemetesti läbi viiv OJTI oskusmärkega tasemetestijavõi ohutuslennujuhi ülesandeid täitev OJTI ei peaks sekkuma, kui lennuohutus on kahtluse all ja rikutakse hajutusmiinimume. Juhul, kui töökontrolli tulemus esimesel katsel on negatiivne, on hinnataval lennujuhil õigus sooritada üks kordus-töökontroll. Negatiivsest tulemusest teavitatakse LJO juhatust, LJO koolitusjuhti, tööajaplaneerijat ja vajadusel vahetuse vanemat .Kordus-töökontrolli viib läbi tasemetestija, kes ei tohi olla esimese tasemetesti läbiviija. Kordus-töökontrolli läbiviiv tasemetestija või kordus- töökontrolli sooritav lennujuht võib taotleda objektiivsema hinnangu saamiseks lisa tasemetestija määramist kordus-töökontrolli hindamiseks. Kordus-töökontroll viiakse läbi mitte hiljem kui kolmekümne (30) päeva jooksul alates negatiivse tulemuse saanud töökontrolli sooritamisest. Vahepealsel perioodil võib lennujuht töötada käesoleva üksuse oskusmärke ulatuses ainult OJTI järelvalve ja vastutuse all. Kordus-töökontrolli negatiivse tulemuse korral teavitavad tasemetestijad LJO juhatust, LJO koolitusjuhti, töötajaplaneerijat ja vajadusel vahetuse vanemat. Kordus-töökontrolli negatiivse tulemuse korral hindavad töökontrolli läbiviinud tasemetestijad koos LJO koolitusjuhiga võimalikku koolitusvajadust. Üksuse oskusmärke taastamiseks tuleb lennujuhil läbida koolitus ning sooritada tasemetest. 3.2.1.4 Kontrollvahetus Kontrollvahetuse peab lennujuht sooritama juhul, kui ta ei ole täitnud miinimumtööajale kehtestatud nõudeid (vt punkt 3.3.2), tingimusel, et tema pädevus ei ole eelnevalt seatud kahtluse alla. Kontrollvahetuse viib läbi vastaval tööpositsioonil OJTI. Kontrollvahetus võib toimuda ainult päevasel ajal ning kontrollvahetuse pikkus on minimaalselt kaks operatsioonilise töö tundi üksuses, mille minimaalne töötundide nõue ei ole täidetud. Kontrollvahetuse lõpus täidab OJTI kontrollvahetuse registreerimise blanketi (4B2J1P3), millel näidatakse, kas antud lennujuht on võimeline sooritama tööd iseseisvalt või mitte. Täidetud blanketid Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 7 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 säilitatakse lennujuhi personaalses koolituskaustas. Positiivse otsuse korral võib lennujuht jätkata tööd iseseisvalt ilma edasise OJTI järelevalveta. Negatiivse otsuse korral pöördub OJTI LJO koolitusjuhi poole, kes seab lennujuhi kompetentsuse antud üksuse oskusmärke ulatuses kahtluse alla ja määratleb (vajadusel koostöös LJO koolitusspetsialistiga) koolitusvajaduse ja –pikkuse või teeb ettepaneku tasemetesti läbiviimiseks. Kui kontrollvahetuse läbiviinud OJTI omab ka tasemetestija oskusmärget, võib ta kompetentsuse kahtluse alla seadmise otsustada iseseisvalt, kuid viimasel juhul teavitab ta otsusest LJO koolitusjuhti. Kontrollvahetuse sooritamisel vastutab lennuohutuse tagamise eest OJTI. Vajadusel võib kaasata ohutuslennujuhi. Ohutuslennujuhi kaasamisel vastutab lennuohutuse eest primaarselt ohutuslennujuht. 3.2.1.5 Monitooring Lennujuhi kompetentsust võidakse tasemetestide vahelisel perioodil ja vastavalt vajadusele hinnata monitooringu abil. Tavaliselt koosneb lennujuhi kompetentsuse hindamise protseduur tasemetestist (tasemetestidest). Monitooringu korral jälgitakse lennujuhi töösooritust jooksvalt hindamisperioodi vältel tasemetestijate poolt. Juhul kui tasemetestija tuvastab lennujuhi operatsioonilises töös kõrvalekalde kehtivatest protseduuridest, standarditest ja/või normidest, annab ta lennujuhile tagasisidet ja/või täidab vastavalt kõrvalekalde iseloomule ANS-RF-i. 3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine tähendab olukorda, kus lennujuhi pädevus, täitmaks oma tööülesandeid antud tööpositsiooni(de)l loetakse kahtluse all olevaks. Lennujuhi pädevust võidakse kahtluse alla seada järgmistel juhtudel: a) lennujuht on olnud osaline lennuõnnetuses, intsidendis või lennuohutussündmuses ning tasemetestija(te) poolselt juhtunule antud esialgsete hinnangu põhjal leitakse, et juhtum võis olla põhjustatud lennujuhi eksimusest; b) laekunud ettekannetest lähtuvalt otsustavad tasemetestijad (vt. punkt 3.2.1.4), osakonna juhataja või tema asetäitja operatsioonilise töö korraldamise alal ja/või LJO koolitusjuht, et lennujuhi pädevuse kahtluse alla seadmine on piisavalt põhjendatud; c) lennujuhil on läbimata üksuses töötamiseks ja üksuse oskusmärke säilitamiseks nõutavad jätkukoolitused; d) lennujuht sooritas tasemetesti töökontrolli negatiivse tulemusega; e) lennujuht sooritas kontrollvahetuse negatiivsele tulemusele; f) lennujuht on teavitanud osakonna juhatajat või tema asetäitjat, et ta on enda hinnangul ebapädev osutamaks lennujuhtimisteenust kehtestatud normidele ja nõuetele vastavalt. Märkus: Kui vahetuse vanem otsustab, et lennujuhi töösooritus ei vasta kehtivatele normidele ja nõuetele, koostab ta ANS-RFi. Osakonna juhataja või tema asetäitja, otsustab koostöös LJO koolitusjuhi ja tasemetestijatega, kas lennujuhi pädevus on vaja seada kahtluse alla või mitte. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 8 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 Kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, on lennujuhil keelatud iseseisvalt töötada antud üksuse oskusmärke/oskusmärgete ulatuses. Pärast seda, kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, määrab LJO koolitusjuht koostöös tasemetestijatega antud lennujuhi koolitusvajaduse ning koostab edaspidise tegevusplaani. Lennujuhil, kelle pädevus on seatud kahtluse alla, tuleb sooritada tasemetest oma pädevuse kinnitamiseks, sõltumata lennujuhi loal olevast üksuse oskusmärke kehtivusajast antud ajahetkel. Kui üksuse oskusmärke kehtivusaja lõpuni on mitteregulaarse tasemetesti sooritamise ajaks jäänud vähem kui kolm (3) kuud, pikendatakse eduka soorituse korral lennujuhiloal näidatud lennujuhi üksuse oskusmärget vastavalt kehtivale protseduurile. 3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus. Töökohakoolituse juhendaja kandidaadid valitakse LJO koolitusjuhi poolt võttes arvesse olemasolevate OJTI-de soovitusi ja lennujuhtide poolt laekunud sooviavaldusi. 3.2.3.1 OJTI oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: a) tal on kehtiva üksuse oskusmärkega lennujuhi luba; b) ta on vahetult enne taotlemist vähemalt kaheaastase ajavahemiku jooksul kasutanud lennujuhi loa õigusi. c) ta on lõpetanud taotlemisele eelneval aastal edukalt praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui ta on: a) õpetatava pädevusmärke õigusi kasutanud vähemalt kaks aastat; b) eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul kasutanud õpetatava kehtiva üksuse oskusmärke õigusi; c) ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab 3.2.3.2 OJTI oskusmärke kehtivus a) OJTI oskusmärge kehtib kolm (3) aastat. b) OJTI oskusmärke kehtivuse võib pikendada, kui selle kehtivusajal on edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti 3.2.3.1 alapunkti a) ja b) nõuded on täidetud. c) OJTI oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada, kui 1) isik läbib praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolituse ja 2) isik viib edukalt läbi hinnatava näidisvahetuse koolitatavaga, mida hindab vastavat oskusmärget omav tasemetestija aasta jooksul, mis eelneb kehtivuse taastamise taotlusele ning kui punkti 3.2.3.1 alapunkti a) ja b) nõuded on täidetud. Vajadusel kaasatakse vahetusse (nt liikluskoormusest lähtuvalt) ohutuslennujuht. d) Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab OJTI oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. 3.2.3.3 STDI oskusmärge a) STDI oskusmärke omanikul on volitused korraldada praktilist koolitust treeningseadmel: 1) töökohakoolituse eelses koolituses ja 2) jätkukoolituses. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 9 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 Kui STDI korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olnud asjakohane üksuse oskusmärge. b) STDI oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui: 1) tal on vähemalt kaheaastane õpetatava pädevusmärke kogemus; 2) tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised; 3) ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. 3.2.3.4 STDI oskusmärke taotlemine STDI oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: a) ta on vähemalt kaks aastat kasutanud mis tahes pädevusmärkega lennujuhi loa õigusi; b) taotlemisele eelneval aastal on ta edukalt sooritanud praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati. 3.2.3.5 STDI oskusmärke kehtivus a) STDI oskusmärge kehtib kolm (3) aastat. b) STDI oskusmärke kehtivuse võib pikendada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse. c) STDI oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivust taastada järgmiselt: 1) isik läbib praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse ning 2) isik viib edukalt läbi hinnatava näidisharjutuse koolitatavaga, mida hindab vastavat oskusmärget omav või omanud tasemetestija kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal. Näidisharjutuse sooritus dokumenteeritakse isiku personaalses koolituskaustas. d) Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab STDI oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. 3.3 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja taastamine Lennujuhi loa ja sellele märgitud üksuse oskusmärgete kehtivuse eest vastutab iga lennujuht isiklikult. Lisaks lennujuhi loale kuulub pädevust kinnitavate dokumentide hulka kehtiv tervisetõend. 3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine Lennuamet võib peatada või kehtetuks tunnistada üksuse oskusmärke järgnevatel põhjustel: a) Minimaalsete töötundide nõude mittejärgimisel; b) intsidendis või lennuõnnetuses osalemine/selle põhjustamine; c) juhtumid, kus lennujuhi pädevus tööpositsioonil töötamiseks on seatud kahtluse alla. (Näiteks: jätkukoolituse mitterahuldav läbimine, mitterahuldav tasemetesti sooritus); d) psühhoaktiivsete ainete mõju või järelmõju all töötamise tuvastamisel; e) loa omaniku kirjaliku taotluse alusel; f) lennujuhiõpilase või lennujuhi loa, pädevus- või oskusmärke või tunnistuse omandamine võltsdokumentide alusel; g) loast tulenevate õiguste kasutamine, kui loa omanik ei vasta enam määrus 340 sätestatud nõuetele; h) lennujuhi loal näidatud üksuse oskusmärge on aegunud. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 10 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 3.3.2 Nõuded üksuse oskusmärke säilitamiseks 3.3.2.1 Üksuse oskusmärgete säilitamiseks nõutavate töötundide arvestus toimub jooksvalt, võttes arvesse viimased kolm (3) kalendrikuud. Minimaalsed nõutavad töötunnid üksuse oskusmärke säilitamiseks kolme (3) kuulise perioodi jooksul on järgmised: a) EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS oskusmärgete korral 28 h b) EETN APS/TCL oskusmärke korral 35 h c) EETT ACS oskusmärke korral 35 h OJTI-del võivad töökohakoolituse läbiviimisel tehtud töötunnid moodustada maksimaalselt 50% nõutud miinimumtundidest. Märkus: Näiteks EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS säilitamiseks peab OJTI tegema 14h või rohkem iseseisvat tööd ja ülejäänud tunnid koos koolitatavaga 3 kuulise perioodi jooksul eeldusel, et kokku saab 28 või rohkem tundi. Tööajaarvestus toimub StaffLogicus. Programmis olevad andmed on aluseks töölt eemal oldud aja arvestamiseks. Töölt eemal oleku aega hakatakse arvestama viimasest töötatud operatsioonilisest vahetusest. 3.3.2.2 Lennujuhi loaga antud õiguste kasutamiseks peab lennujuht läbima regulaarselt tervisekontrolli. Lennujuht peab läbima tervisekontrolli mitte varem kui kolm (3) kuud, kuid soovitatavalt vähemalt kaks (2) nädalat enne tervisetõendis näidatud kuupäeva. Peale tervisetõendi pikendamist on lennujuht kohustatud esitama LJO administraatorile uuendatud tervisetõendi koopia vähemalt kaks (2) tööpäeva enne eelmise tervisetõendi kehtivuse lõpptähtaega. Peale lennujuhi loal oleva üksuse oskusmärke kehtivuse pikendamist Lennuametis on lennujuht kohustatud LJO administraatorile esitama uuendatud loa koopia. Soovitatavalt esitatakse loa koopia vähemalt kaks (2) tööpäeva enne eelmise loa (oskusmärgete) kehtivuse lõpptähtaega. Märkus: tööpäeva all on mõeldud punktis 3.3.2.2 administraatori tööpäevi, st esmaspäevast-reedeni. Lennujuhi poolt esitatud uuendatud tervisetõendi ja lennujuhi loa koopiad säilitatakse LJO administraatori poolt vastavas kaustas. Koopia lisamisel kausta märgitakse StaffLogic-sse uuendatud tervisetõendi ja üksuse oskusmärke või muude oskusmärgete kehtivuse tähtaeg. Tööajaplaneerija jälgib graafiku koostamise käigus regulaarselt töötajate tervisetõendite kehtivust. 3.3.2.3 Lennujuht peab läbima inglise keele testi tõendamaks oma keeletaseme vastavust nõutud tasemele. Keeletesti sooritamise intervallid on järgmised: Tase 4 keeletaset omavatel lennujuhtidel – iga kolme (3) aasta tagant; Tase 5 keeletaset omavatel lennujuhtidel – iga kuue (6) aasta tagant; Tase 6 keeletaset omavatel lennujuhtidel – iga üheksa (9) aasta tagant. 3.3.2.4 Inglise keele testide sooritamist koordineerib EANS koolitusspetsialist tuginedes Stafflogic programmis olevatele andmetele töötajate keeletasemete osas. 3.3.2.5 Tunnistuste koopiad säilitatakse EANS koolitusspetsialisti poolt EANS dokumendihaldussüsteemis. 3.3.2.6 Keeletesti eduka soorituse järgselt peab lennujuht uuendama inglise keele oskusmärke Lennuametis esitades Lennuametisse keeletesti positiivset sooritust tõendava tunnistuse. 3.3.2.7 Lennujuht on kohustatud esitama uuendatud loa koopia LJO administraatorile, kes märgib loa koopia lisamisel selleks ette nähtud kausta ka Stafflogic-sse uue aegumistähtaja. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 11 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 Märkus: EANS töötajatelt nõutud keeletasemed on toodud ametikoha põhiselt EANS töötajate keeleoskusnõuete juhendis. 3.3.3 Ajutine võimetus kasutada lennujuhi loastulenevaid õigusi Loaomaniku ajutise võimetuse põhjuseks võib olla:  psühhoaktiivsete ainete mõju all olek (reguleerib eelkõige „Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“);  mittevalmidus lennujuhi ülesandeid täita, mis võib olla tingitud vigastusest, väsimusest, haigusest, stressist (sh kriitilise intsidendi järgne stress) või muust sarnasest põhjusest;  kompetentsuse kahtluse alla seadmine. Kui tööandja kahtleb loaomaniku võimes kasutada loast tulenevaid õigusi ohutult, võib ta kehtestada loaomaniku ajutise võimetuse. 3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine Lennujuhi loa omanik ei tohi kasutada loast tulenevaid õigusi, kui ta ise või tööandja seab kahtluse alla loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuse. Ajutise võimetuse kehtestamise algatus võib tulla nii loaomanikult endalt kui tööandjalt. Teavitamine Kui loa omanik ise ja/või tööandja ei ole kindel, et töötaja suudab täita töökohustusi ohutult, teavitab ta sellest esimesel võimalusel vahetuse vanemat ([email protected]) ja tööajaplaneerijat ([email protected]) võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et neil oleks võimalik korraldada vajalikud muudatused töögraafikus. Kui informatsioon on laekunud suuliselt või vastava otsuse võtab vastu vahetuse vanem, teavitab ta ajutisest võimetusest e-maili teel tööajaplaneerijat ning lisab koopia reale adressaadiks [email protected]. Kui ajutine võimetus kestab üle seitsme (7) kalendripäeva (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija tekkinud olukorrast personaliosakonna juhatajat ning LJO juhtkonda, et vastava kokkuleppe saavutamisel teha vajalikud muudatused töötaja töögraafikus ja kaaluda variante mitteoperatsioonilise asendustöö pakkumiseks. Igale tekkinud olukorrale reageeritakse individuaalselt. 3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine Kriitilise intsidendi puhul juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend“. Töötaja psühhoaktiivsete ainete mõju all olemise kahtluse korral juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“. Kui ajutine võimetus on seotud kompetentside kahtluse alla seadmisega, juhindutakse käesoleva dokumendi punktist 3.2.2. Muudel juhtudel reageeritakse vastavalt olukorrale. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 12 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine Ajutine võimetus lõppeb kui loaomanik ise ja/või tööandja on veendunud loaomaniku võimekuse taastumises või esitatakse lõppemist tõendav dokument (nt haigusleht). Lennujuht, andes allkirja tööpositsiooni üle võttes, kinnitab sellega, et on võimeline (k.a. nt. eelnenud võimetusperioodi lõppedes) täitma oma töökohustusi. Kompetentsuse kahtluse alla seadmisega seotud ajutise võimetuse lõpetamine on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 3.2.2 Üle seitsme (7) kalendripäeva kestnud ja kolme (3) või enamat töövahetust mõjutanud ajutise võimetuse lõpetamisel (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija lõpetamisest personaliosakonna juhatajat ja LJO juhatust 3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest Lennuametit teavitatakse ajutisest võimetusest järgmistel juhtudel: a) on tuvastatud lennujuhi või lennujuhi õpilase loast tulenevate õiguste kasutamine psühhoaktiivsete ainete mõju all; b) kordus-töökontroll on sooritatud negatiivsele tulemusele; c) Lennujuhi – või lennujuhiõpilase loa omaniku ajutine võimetus on kestnud üle kolme (3) kalendrikuu (välja arvatud klass 3 tervisetõendiga kaetud juhud). Teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööajaplaneerija poolt kolme (3) tööpäeva jooksul vastava info laekumisest (punktid a-b) ja kolme (3) kuu möödumisel (punkt c). 3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral Teenuse pakkumise säilitamine ajutise võimetuse korral tagatakse tööaja planeerimise meetmetega ( nt. valvevahetused). 3.4 Jätkukoolitus Jätkukoolituse toimumise eest vastutab LJO juhataja või tema asetäitja. Jätkukoolituse sisu ja korralduse eest vastutab LJO koolitusjuht . Jätkukoolituse eesmärgid ja teemad pannakse paika vastavalt vajadusele. Väliskoolitaja kasutamisel lepitakse need kokku enne koolituslepingu sõlmimist. Töötajate jätkukoolitus viiakse läbi vastavalt EANS koolitusplaanile ja organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena või sissetellitava teenusena vastavat koolitussertifikaati omavalt koolitusorganisatsioonilt. Märkus: Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamine protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendis. Jätkukoolitused jagunevad täienduskoolitusteks ja ümberõppeks. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 13 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 3.4.1 Täienduskoolitus Täienduskoolitused toimuvad kord kolme (3) aasta jooksul üksuse oskusmärke (v.a EETN ADI/TWR ja ADI/GMS, mille kohta toimuvad koolitused koos) kohta. Täienduskoolitus on reeglina sisseostetav teenus. Koolituse läbiviijaks valitud koolitusorganisatsioon vastutab koolituse sisulise vastavuse ja ajakohasuse eest. LJO koolitusjuht vastutab koolituse ettevalmistamiseks vajaliku informatsiooni andmise eest koolituse läbiviijale. Koolitusega seotud detailid (nt sisu, koht, kestvus jne) fikseeritakse koolituslepingus. Täienduskoolituse peavad läbima kõik vastavat üksuse oskusmärget omavad lennujuhid. Täienduskoolituse eesmärk on vaadata läbi, tugevdada või täiustada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud lennuliikluse ohutu, korrapärase ja kiire voo tagamiseks. Täienduskoolitus sisaldab vähemalt: a) tavapraktika ja protseduuride koolitust, kasutades heakskiidetud fraseoloogiat ja tõhusat suhtlust; b) ebatavalisi ja hädaolukordi käsitlevat koolitust, kasutades heakskiidetud fraseoloogiat ja tõhusat suhtlust; c) inimtegur. Sisseostetava koolituse läbimise järel väljastab koolitust korraldav ning läbiviiv koolitusorganisatsioon koolituse läbinud töötajatele vastavasisulise tunnistuse. 3.4.2 Ümberõpe Ümberõpe toimub vastavalt vajadusele, mis võib olla tingitud järgmistest asjaoludest: a) muudatused lennujuhtimisprotseduurides, reeglites, eeskirjades; b) uuenenud tehnoloogia juurutamine; 3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid 3.4.3.1 Ettevalmistav etapp. Koolituse planeerimise etapis kooskõlastab LJO koolitusjuht üldise ajakava ja ressursivajaduse tööajaplaneerijaga. Koolituse läbiviimiseks määrab LJO koolitusjuht vastutava koolitaja, kes koostab koolituse läbiviimiseks vajaliku meeskonna. Meeskond peab koosnema vajalikke üksuse oskusmärkeid ja oskusi omavatest väljaõppejuhendajatest. Meeskond koostab koolituse dokumentatsiooni, mis peab sisaldama vähemalt alljärgnevat: a) koolituse kirjeldus koos eesmärkidega; b) õppekava; c) ajakava; d) õppematerjalide loetelu; e) loengud (nimetus ja hulk); f) simulaatorharjutused (va juhtudel, kui simulaatori kasutamine ei ole kursuse läbiviimiseks vajalik), vajadusel harjutustele hinnangu andmise juhised; g) testid (vajadusel) h) koolitajate koolitus (sätestab vajaliku teoreetilise- ja/või simulaatorkoolituse, pärast mille läbimist võib koolitaja koolitusel koolitajana osaleda. Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 14 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 Vastutav koolitaja edastab LJO koolitusjuhile koolituse meeskonna arvestusliku ressursivajaduse (sh. vajalike töötundide arv ettevalmistuseks, võimalik lähetus jne), broneerib ruumid koolituse läbiviimiseks (sh. vajadusel simulaatori). Kui koolitus sisaldab simulaatori kasutamist, valmistab meeskond koostöös LJO koolitusspetsialisti(de)ga ette koolitusel kasutatavad harjutused. Ettevalmistava etapi lõpus esitab vastutav koolitaja kursuse dokumentatsiooni LJO koolitusjuhile või tema poolt volitatud isikule kinnitamiseks, kes lepib koostöös tööajaplaneerijaga kokku lõplikud kuupäevad koolituse läbiviimiseks. 3.4.3.2 Teooriaõppe etapp. Teooriaõpe toimub vastavalt kinnitatud õppekavale ja selle viivad läbi vastava kvalifikatsiooniga väljaõppejuhendajad. Teooriaõppe vormideks on loengud ja/või praktilised harjutused. Teooriaõppe ühe tunni pikkus on üldjuhul 45 minutit. 3.4.3.3 Simulaatorõppe etapp. Simulaatorõpe koosneb spetsiaalsetest simulaatorharjutustest, mille viivad läbi üldjuhul vastava koolituse meeskonna liikmed, kaasates vajadusel teisi väljaõppejuhendajaid. Vajadusel antakse simulaatorharjutustele hinnang vastavalt koolituse dokumentatsioonis toodud juhistele. Kui sooritusele antud hinnang ei ole positiivne, tuleb osalejal läbida kordusharjutus. Kordusharjutuse hindajaks ei või olla sama koolitaja, kes hindas mittesooritatud tulemusega harjutust. Simulaatorõppe etapp loetakse mittesooritatuks, kui ka teistkordsel läbimisel ei saavutata vastavalt hindamisjuhistele positiivset tulemust. 3.4.3.4 Teoreetiliste teadmiste eksam (teooriatest). Teooriatest koostatakse vajaduspõhiselt arvestades koolituse iseloomu. Teooriatesti võib läbi viia elektroonilises testimiskeskkonnas, testi tulemus väljendatakse protsentides. Positiivselt sooritatuks loetakse test, mille tulemuseks on vähemalt 75%. Alla 75% tulemuse korral sooritab osaleja kordustesti. Jätkukoolitus loetakse mittesooritatuks, kui ka teistkordselt sooritatud teooriatesti tulemus on alla fikseeritud miinimumi. Ettevõtte siseste koolituste tulemused fikseeritakse vastavalt Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskirjale ning täidetakse eeskirjas toodud sisekoolituse kokkuvõte, mis säilitatakse vastavalt koolituseeskirjale. Kui koolitust ei läbitud vastavalt alapunktis 3.4.3.4 positiivse tulemusega, otsustab LJO juhataja koostöös LJO koolitusjuhi ning LJO juhataja asetäitjaga operatsioonilise töö korraldamise alal isiku edasise koolituse võimalikkuse ning vajaduse üle. Mittesooritatud tulemuse korral ei saa lennujuht jätkata tööd üksuses, mis nõuab antud üksuse oskusmärget. 3.5 Kaebemenetlused Kui lennujuht ei ole nõus hindamisel saadud negatiivse otsusega võib hinnatav kolme (3) päeva jooksul otsuse talle teatavaks saamisest pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning avaldada soovi otsus vaidlustada. Koolitusspetsialist teeb tegevjuhile esildise kutsumaks kokku neljateist (14) päeva jooksul vähemalt 3-liikmeline komisjoni, kes hindab, peale osapoolte argumentide ärakuulamist, tasemetestijate poolt tehtud otsuse õiguspärasust. Kui hinnatav lennujuht ei ole komisjoni otsusega nõus, võib ta komisjoni otsuse edasi kaevata vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. 3.6 Dokumentide säilitamine Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ toodule. LJOs kuuluvad säilitamisele tasemetestide- ja jätkukoolitustega seonduvad dokumendid :  Tasemetesti hindamisakt; Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 15 / 16 4J2P23 LJO pädevuskava ver1  Tasemetesti raames läbi viidud teooriatestid;  Kontrollvahetuse registreerimise blankett (4B2J1P3)  Jätkukoolituse raames läbi viidud teooriatestid;  Jätkukoolituste dokumentatsioon koos osalenute nimekirjaga; Dokumentide säilitamise perioodid ja arhiveerimise viis on kirjas EANS Toimikute loetelus. 3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid Lennuliiklusteeninduse AS töötajate keeleoskuse nõuded Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Lennuliiklusteeninduse AS toimepidevuse plaan Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 16 / 16 4J0P0 LJO Koolituskava ver1 LJO koolituskava (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. LÜHENDID JA MÕISTED ...................................................................................................................... 3 2. Eesmärk ja rakendusala ....................................................................................................................... 5 2.1 Üldsätted.......................................................................................................................................... 5 2.2 LJO- s kasutatavad pädevus/oskusmärked .................................................................................... 5 2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused ............................................................................................. 5 2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon ............................................................................................. 5 3. Üksuse oskusmärke kOOLITUSE korraldamise protsess ................................................................ 5 3.1 Koolituse alustamise eeldused ........................................................................................................ 5 3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled ............................................................................. 5 3.3 Vastutus ........................................................................................................................................... 5 3.4 Oskusmärke koolituste organiseerimine ......................................................................................... 6 3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused ............................................ 6 3.6 Koolitusmeetodid ............................................................................................................................. 6 3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus .......................................................................................... 6 4. Lennujuhi oskusmärke koolitus .......................................................................................................... 7 4.1 Korraldus ja läbiviimine .................................................................................................................... 7 4.2 Töökohakoolituse päevik ................................................................................................................. 8 4.3 Üleminekukoolituse etapp ............................................................................................................... 8 4.4 Simulaatorkoolitus ........................................................................................................................... 9 4.5 Töökohakoolitus ............................................................................................................................ 10 4.6 Eelneva kogemuse arvestamine oskusmärke koolituse määratlemisel ........................................ 11 4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus ................................................................ 11 4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ....................................................... 11 5. Oskusmärgete kehtivuse taastamine ............................................................................................... 13 5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine .................................................................................................. 13 5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud ................................................................ 13 5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui kaksteist (12) kuud .................................................................................................................................................. 13 5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat . 13 5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema ajavahemiku jooksul ...................................................................................................................................................... 14 6. EETN ADI/GMS oskusmärke koolitus ............................................................................................... 15 6.1 ADI õppekava ................................................................................................................................ 15 6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ......................................................... 18 6.3 ADI eriolukordade nimekiri ............................................................................................................ 18 Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud:01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 1 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7. EETN APS/RAD oskusmärke koolitus .............................................................................................. 20 7.1 APS õppekava ............................................................................................................................... 20 7.2 APS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu ......................................................... 23 7.3 APS eriolukordade nimekiri ........................................................................................................... 24 8. EETT ACS oskusmärke koolitus ....................................................................................................... 24 8.1 ACS õppekava ............................................................................................................................... 24 8.2 ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ........................................................ 28 8.3 Eriolukordade nimekiri ................................................................................................................... 29 9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE ............................................................................... 30 10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE ................................... 30 11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID.................................................................. 30 Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 2 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 1. LÜHENDID JA MÕISTED Käesolevas koolituskavas kasutatakse järgmisi mõisteid: ajutine võimetus - ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada; EANS - Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts; ebatavaline olukord - olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused; lennujuhtimisüksus - piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus; LJO – Lennujuhtimisosakond; hindamine - praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine; kehtivuse taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks; koolituskursus - struktureeritud raamistikus välja töötatud ja kindlas ajavahemikus korraldatav teoreetiline kursus ja/või praktiline koolitus; LJO koolitusjuht - lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal; LJO koolitusspetsialist – lennujuht-spetsialist koolituse alal; oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud; pädevusmärge - teenuse liik, mida loaomanik võib osutada. Tallinnas on kasutatavad - lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) –, seirega lähenemislennujuhtimine (APS), seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS); simulaatorkoolitus - treeningseadmel toimuv koolitus; tasemetest - tasemetest koosneb teoreetiliste teadmiste eksamist (teooriatestist) ning töökontrollist tööpositsioonil; tasemetestija oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi; treeningseade - käitustingimusi imiteeriv mis tahes liiki seade, sh imitaator ja osaliste funktsioonidega treeningseade; treeningseadme instruktori oskusmärge (STDI)- loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist; töökohakoolitus - üksusekoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras; Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 3 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist; vastutav väljaõppejuhendaja - OJTI, kes on vastutav talle määratud koolitatava töökohakoolituse protsessi jälgimise eest; üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke kehtivus; üksuse oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukohatähist ja sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loaomanik on pädev töötama; Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 4 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA 2.1 Üldsätted LJO koolituskava kirjeldab LJO koolituse korraldamist üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja kehtivuse taastamiseks. Antud koolituskava on juhend-dokumendiks LJO-s toimuvate oskusmärke koolituste korraldamiseks koolituse korraldajatele ja läbiviijatele. Koolituste eesmärgiks on koolitada lennujuht või lennujuhi õpilane, edaspidi koolitatav, ette vastava oskusmärke saamiseks tasemeni, mis tagab turvalise lennujuhtimisteenuse osutamise ja iseseisvaks tööks valmisoleku. Antud koolituskava ei käsitle lennujuhi algkoolitusega seonduvat. 2.2 LJO- s kasutatavad üksuse pädevus/oskusmärked LJO-s vajalikud üksuse pädevus/oskusmärked: EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS - Lennuvälja lennuliikluse instrumentaalne juhtimine /Lähilennujuhtimine/Maapealse liikluse seire EETN APS/TCL - Lähenemislennujuhtimine seirega/Lennujuhtimine lähenemisalas EETT ACS - Piirkondlik lennujuhtimine seirega 2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused Käesolev koolituskava käsitleb koolitust üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja oskusmärgete kehtivuse taastamiseks. 2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon Käesolev koolituskava on kooskõlas lennujuhtide koolitust reglementeerivate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega. Käesolev koolituskava juhindub Euroopa Lennuohutuse Organisatsiooni (European Organisation for the Safety of Air Navigation) dokumendist ESARR 5 ja Komisjoni määruse (EL) 2015/340 nõuetest. 3. ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUSE KORRALDAMISE PROTSESS 3.1 Koolituse alustamise eeldused Üksuse oskusmärke koolituse alustamise ja edasise läbiviimise eelduseks LJO-s on Lennuameti poolt väljastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase luba koos vastava pädevusmärkega ning vajadusel selle juurde kuuluva oskusmärkega 3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled LJO koolitused toimuvad enamasti EANS ruumides. ADI/TWR/GMS seotud simulaatorkoolitus toimub üldjuhul Eesti Lennuakadeemia ruumides. LJO koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles. 3.3 Vastutus LJO koolituste toimumise eest vastutab LJO juhataja või tema asetäitja. Koolituste sisu ja korralduse eest vastutab LJO koolitusjuht. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 5 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 3.4 Üksuse oskusmärke koolituste organiseerimine Üksuse oskusmärke koolitus organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase kvalifikatsiooniga koolitaja(d). 3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused Teoreetilist koolitust võivad korraldada asjakohase kvalifikatsiooniga koolitajad. Teooriakoolitajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui a) tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi; b) ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud praktiliste õpetamisoskuste olemasolu. Koolitaja, kes on määratud korraldama praktilist koolitust on asjakohase kvalifikatsiooniga vaid juhul, kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge. Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge. OJTI oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil, mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel kehtiva oskusmärke ulatuses. OJTI ja STDI oskusmärgete täpsemad volitused ja õigused on välja toodud LJO pädevuskavas. Koolitatavale on määratud oskusmärke koolituse ajaks vastutav väljaõppejuhendaja, kes omab OJTI oskusmärget. Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale tööpraktika päeviku, kontrollib vajalike vahe- ja lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või ettepanekuid LJO koolitusjuhile koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks. Vastutav väljaõppejuhendaja osaleb koolituse lõpus hinnangu andmisel koolitatava valmisolekule iseseisvaks tööks. Objektiivse hinnangu saamiseks koolitatava oskustest ja võimetest viivad oskusmärke koolitust läbi vähemalt kaks OJTI-d. 3.6 Koolitusmeetodid Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:  loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriakoolitaja juhendamisel;  juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study);  tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;  praktiline töötamine tööpositsioonil OJTI juhendamisel;  simulaatorkoolitus;  iseseisev töö dokumentatsiooniga. Lisaks, võidakse kasutada kõiki Euroopa Komisjoni määruses 2015/340 loetletud õppetöö vorme. Üksusekoolitus viiakse läbi arvestades inimteguri mõju lennuliikluses. Tähelepanu pööratakse meeskonna koolitusele, väsimuse ja stressiga toimetulekule. 3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus Üksuse oskusmärke koolituse minimaalne kestvus on kooskõlas ICAO Annex 1. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 6 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS (Lähilennujuhtimine) - 90 töötundi, kuid mitte vähem kui üks (1) kalendrikuu EETN APS/TCL (Lähenemislennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3) kalendrikuud EETT ACS (Piirkondlik lennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3) kalendrikuud Üksuse oskusmärke koolituse minimaalsele kestvusele lisanduvad üleminekukoolituse etapp, töökoha eelne koolituse etapp ja simulaatorkoolitus. 4. LENNUJUHI ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS 4.1 Korraldus ja läbiviimine Üksuse oskusmärke koolitus koosneb üldjuhul järgmisest:  Üleminekukoolituse etapp o Töökoha koolituse eelne etapp  Simulaatorkoolitus  Töökohakoolitus (OJT), mis jaguneb omakorda kolmeks etapiks: o Töökohakoolituse algetapp o Töökohakoolituse kesketapp o Töökohakoolituse lõppetapp Kui vajadus nõuab töökohakoolituse eelset etappi siis viiakse see läbi katkematu protsessina koos üleminekukoolituse etapiga. Koolituste õppekavad on sätestatud eraldi üksuse oskusmärke koolituskavades. Koolitus koosneb järgmistest teemadest:  lennujuhtimisseadmed;  lennujuhtimisalane teooria;  töökohakoolitus OJTI juhendamisel;  simulaatorkoolitus;  muu vajalik koolitus Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1 ACS õppekava. Koolituse läbiviimine dokumenteeritakse individuaalsetes töökohakoolituse päevikutes. Üksuse oskusmärke koolituse lõpus toimub tasemetest. Koolitus lõppeb tasemetesti eduka läbimise järel. Vastava üksuse oskusmärkega lennujuhi loa väljastab Lennuamet. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 7 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 4.2 Töökohakoolituse päevik Töökohakoolituse päevikus kajastatakse üksuse oskusmärke koolituse andmed. . Töökohakoolituse päevik on töötaja põhine ja selle täitmise eest vastutavad vastavat koolitust läbiviivad koolitajad ja koolitatav. Märkus: Töökohakoolituse päeviku näol on tegemist tundliku informatsiooniga ja paigutatud piiratud ligipääsuga asukohta. Juurdepääsu töökohakoolituse päevikutele omavad LJO koolitajad ja tasemetestijad. Töökohakoolituse päeviku blanketi vorm asub EANS dokumendihaldussüsteemis „4B1J1P13 Töökohakoolituse päeviku blankett“. Töökohakoolituse päevikud kuuluvad säilitamisele koolitatava personaalses koolituskaustas. Töökohakoolituse päevikute arhiveerimise eest vastutab LJO koolitusjuht. Töökohakoolituse päevikusse kantakse:  andmed teoreetilise ettevalmistuse kohta;  andmed simulaatorkoolituse kohta: harjutuste lühikirjeldus, koolitatava isiklik hinnang oma sooritusele (soovi korral) ja OJTI hinnang sooritusele;  andmed töökohakoolituse kohta tööpositsioonil: vahetuse liikluskoormuse kirjeldus, OJTI märkused töövahetuse kohta, koolitatava märkused;  OJTI ning koolitatava vahearvamused töökohakoolituse kulgemise kohta;  lõpphinnangud oskusmärke koolituse kohta. 4.3 Üleminekukoolituse etapp Üleminekukoolituse eesmärk on tutvustada koolitatavale üksuses kasutatavaid kohapõhiseid käitusprotseduure ja konkreetsete aspektidega seonduvaid teadmisi ja nende mõistmist. Kui koolitatav alustab üksuse oskusmärke koolitust pärast algkoolituse lõppu, peab minimaalne üleminekukoolituse etapp olema vähemalt seitse tööpäeva. Kui koolitataval on olemas kehtiv üksuse oskusmärge mõnes teises LJO üksuses, on üleminekukoolituse pikkuseks vähemalt kolm tööpäeva. Märkus: Kui koolitataval on olemas kehtiv oskusmärge mõnes teises LJO üksuses on üleminekukoolitusele kuluv aeg lühendatud, kuna osaliselt on ta vajaliku teooria juba eelmis(t)e üksuse oskusmärke koolitus(t)e ajal läbinud. Üleminekukoolitus koosneb järgnevast:  loengu ja/või seminari vorm klassiruumis koolitajate juhendamisel;  tutvumine seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;  simulaatorharjutus(t)e jälgimist praktiliste oskuste harjutamiseks, tutvumine õhuruumi ja vastutusalaga.  iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks. Koolitatav tutvub koolitaja juhendamisel tööd reglementeerivate dokumentide, tööprotseduuride, töökeskkonna ja tehniliste vahenditega. Samuti tutvustatakse koolitatavale üksuse oskusmärke koolituse läbiviimise korda, koolitatava õigusi ning kohustusi. Üleminekukoolituse sisu on kirjeldatud vastava üksuse oskusmärke õppekava alguses olevates tabelites. Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1 ACS õppekava. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 8 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Vajadusel võib üleminekukoolitus sisaldada täiendavat teooriakursust. Pikendatud üleminekukoolituse jaoks koostatakse vastav õppe- ning ajakava. Antud vajaduse otsustab LJO koolitusjuht. Üleminekukoolituse lõpus toimuv hindamine on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.7. Töökoha koolituse eelne etapp viiakse läbi vastavalt vajadusele peale üleminekukoolitust ja enne töökohakoolituse etappi. Vajaduse määrab LJO koolitusjuht. Töökoha eelkoolituse eesmärkideks on:  koolitatava teoreetiliste teadmiste sidumine kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras;  tutvuda vastava lennujuhtimisüksuse vastutusala ning seal kehtivate protseduuridega nii tava- kui eriolukordades tegutsemisel läbi praktiliste liiklussituatsioonide. Töökoha koolituse eelses etapis kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid, protseduurid, õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või võrreldavad tegeliku töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks. Iga koolitatav sooritab vähemalt 5 simulaatorharjutust. Töökoha koolituse eelse etapi lõpus toimuv hinnangu andmine on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.7. 4.4 Simulaatorkoolitus Simulaatorkoolitus toimub üksuse oskusmärke koolituse jooksul ja peab olema lõpetatud enne tasemetesti sooritamist. Simulaatorkoolitus loetakse positiivselt sooritatuks, kui OJTI(-de) arvamusel on üldine sooritus vähemalt rahuldaval tasemel. Koolitatav sooritab vähemalt vastava üksuse oskusmärke koolituskavas määratletud arvu simulaatoriharjutusi. Tavaolukorras ei sooritata üle kolme hinnatava harjutuse ühe päeva jooksul. OJTI-l on õigus vastavalt töökoha koolituse kulgemisele ja koolitatava vajadustele muuta koolituse sooritamiseks määratud harjutuste järjekorda ja lisada vajaliku iseloomuga harjutusi. Märkus: Üksuse oskusmärke taastamisel määrab LJO koolitusjuht või tema poolt volitatud koolitaja(d) harjutuste arvu, sisu ja harjutuste intensiivsusaste. Enne igat harjutust viiakse koolitatavaga läbi briifing, selgitamaks harjutuse sisu ja püstitatud eesmärke. OJTI annab omapoolse hinnangu simulaatorharjutuse soorituse järgmistele aspektidele: püstitatud eesmärkide täitmine, ülevaade simulaatorharjutuse kulgemisest, harjutuse jooksul esile kerkinud probleemid, omandatud teadmised ja silma hakanud positiivsed elemendid. OJTI lisab kirjaliku kokkuvõtte harjutuse kohta töökohakoolituse päevikusse. OJTI annab tavaliselt hinnangu pärast simulaatorharjutuse sooritamist järgnevatele elementidele:  tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus;  vastutusala kasutamine on ratsionaalne;  lennuinfot antakse vajalikus mahus;  harjutuse jooksul ei esine koolitatava poolt põhjustatud viivitusi ühele õhusõidukile rohkem kui 10 minutit;  raadioside on korrektne ja arusaadav; Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 9 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1  koostöö teiste üksustega on korrektne. 4.5 Töökohakoolitus Töökohakoolitus on koolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse OJTI järelevalve all eelnevalt omandatud oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras. Töökohakoolituse käigus töötab koolitatav OJTI juhendamisel reaalsel tööpositsioonil, st. reaalse liiklusega. Lennuohutuse tagamise eest töökohakoolituse jooksul vastutab OJTI. Töökohakoolituse jooksul annab OJTI koolitatavale tema soorituse kohta pidevalt tagasisidet. Koolitatav peab järgima ja täitma OJTI korraldusi ning soovitusi. Töökohakoolitus koosneb kolmest etapist - töökohakoolituse algus, keskpaik ja lõpuetapp. Töökohakoolituse alguses tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega ja rakendab algkoolituse ajal omandatud oskusi praktikas. OJTI sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse, eesmärgiga selgitada üksuse ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu praktika ja teooria seostele, selgitada tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure. Töökohakoolituse keskpaigaks peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras töötamiseks vajalikest oskustest. OJTI sekkub koolitatava töösse vajadusel, selgitades uusi situatsioone. Töökohakoolituse viimases kolmandikus peab koolitatav olema suuteline valdavalt iseseisvalt töötama. Oskama teha seoseid seni praktikas kogetuga ja rakendama neid uute situatsioonide lahendamisel. OJTI põhitööks selle perioodi vältel on jälgimine ja soovituste andmine. Töökohakoolituse lõpus peab koolitatav OJTI-de hinnangul olema omandanud tööks vajalikud töövõtted ja süsteemide nõuetekohase kasutamise. Koolitatav peab iseseisvalt:  Korraldama liiklust turvaliselt ja efektiivselt;  Saama hakkama keeruliste ja tiheda liiklusega situatsioonidega;  Saama hakkama muutuva töökoormusega. Töökohakoolitus toimub üldjuhul päevastes vahetustes. Töökohakoolituse viimase kolmandiku jooksul toimub töökohakoolitus ka vähemalt kahes öövahetuses. Töökohakoolituse läbiviimiseks on eelistatud sellised töövahetused, kus statistiliselt on keskmine või keskmisest kõrgem töökoormus. Üksuse oskusmärke koolituse positiivse soorituse korral koostab(vad) töökohakoolituse läbiviimise viimases osas osalenud OJTI(id) töökohakoolituse päevikusse lõppkokkuvõtte, kinnitades, et koolitatav on valmis iseseisvaks tööks. Nimetatud kokkuvõtte alusel määratakse koolitatavale tasemetest. Kui vastutav väljaõppejuhendaja või OJTI ja/või koolitatav otsustavad minimaalse üksuse oskusmärke koolitusperioodi lõppedes või selle jooksul, et koolitatava soorituse tase ei ole piisav iseseisva töö alustamiseks või on ette näha, et koolitatav vajab lisaaega vajalike oskuste omandamiseks, esitab(vad) ülalnimetatud osapool(ed) LJO koolitusjuhile taotluse üksuse oskusmärke koolituse pikendamiseks. Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsustab LJO koolitusjuht. Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsuse korral antakse koolitatavale koolituse pikendamise põhjustest põhjalik ülevaade. Ülevaate annab kas vastutav väljaõppejuhendaja või Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 10 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 OJTI. Samuti informeeritakse koolitatavat, kui pikaks võib kujuneda oodatav üksuse oskusmärke koolituse pikenemise aeg. Kui üksuse oskusmärke koolituse jooksul on ilmnenud asjaolud, mille tulemusena tehakse vastutava väljaõppejuhendaja või OJTI poolt ettepanek üksuse oskusmärke koolituse lõpetamiseks, otsustab selle LJO koolitusjuht. Kui koolitust otsustatakse mitte pikendada, esitatakse koolitatavale ülevaade koolituse jooksul esinenud puudustest ja üksuse oskusmärke koolituse lõpetamise põhjustest. Koolituse varajase lõpetamise protsess on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.8. 4.6 Eelneva kogemuse arvestamine üksuse oskusmärke koolituse määratlemisel Juhul kui üksusekoolitusega alustajal on eelnevalt omandatud üksuse oskusmärkeid võidakse eelnevat kogemust arvestada uue üksuse oskusmärke koolitusel. Taotleja kogemusi ja teadmisi hindab(vad) LJO koolitusjuhi poolt volitatud koolitaja(d) kasutades selleks suulist, kirjalikku või praktilist teadmiste kontrolli. Eelneva kogemuse hindamise põhjal otsustatakse üleminekukoolituseks vajalikud teemad ja edasine koolituse korraldus. 4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus Üleminekukoolitus lõppeb teooria testiga, mille eesmärgiks on veenduda, et koolitatav on omandanud nõutud teadmised enne järgnevate koolituste algust. Teoreetilise teadmiste kontroll sooritatakse elektroonilises testimiskeskkonnas või kirjaliku testina. Testi koostab(vad) üleminekukoolituses osalenud koolitaja(d). Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged vastused vähemalt 75% ulatuses. Peale testi sooritamist antakse koolitatavale ülevaade teooriatesti tulemusest. Töökoha koolituse eelse etapi lõpus antakse hinnang koolitatava oskustele simulaatoris. Positiivse tulemusega läbitud üksuse oskusmärke koolitus lõppeb tasemetestiga. Tasemetesti läbiviimist Tallinna lennujuhtimisüksuses kirjeldab LJO pädevuskava p.3.2 Kompetentsuse hindamine. Märkus: Objektiivsuse suurendamiseks hindab üldjuhul kontrollvahetuse sooritust tasemetestija(d), kes ei ole osalenud üksuse oskusmärke koolituse läbiviimisel. Tasemetesti positiivsel sooritamisel esitatakse Lennuametile taotlus vastava üksuse oskusmärke väljastamiseks koolitatavale. 4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning koolitaja vahel on mõlematel õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LJO koolitusjuhile koolitaja vahetamiseks. Koolitaja vahetuse otsustab LJO koolitusjuht. Üksusekoolitus peatatakse juhul kui OJTI-delt saadud tagasisidest selgub, et koolitatava oskused ja teadmised üksusekoolituse jooksul või selle lõpus ei vasta nõutavale tasemele ja koolitatavat ei suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas teeb LJO koolitusjuht, lähtudes OJTI-de (vähemalt kahe) kirjalikult vormistatud arvamusest. Koolituse lõpetamine ja edasised otsused fikseeritakse kirjalikult. Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning avaldada soovi vaidlustada LJO koolitusjuhi otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 11 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija ja/või OJTI), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära kuulamist eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LJO koolitusjuhi poolt tehtud otsuse õiguspärasust. Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 12 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 5. ÜKSUSE OSKUSMÄRGETE KEHTIVUSE TAASTAMINE 5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine Eesmärgiks on määratleda üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks vajalikud tegevused, kui üksuse oskusmärke säilitamiseks vajalikud tööaja nõuded ei ole täidetud. Üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks tehtav koolitus organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase kvalifikatsiooniga koolitaja(d). Koolituskava tuleb enne iga koolitatavat eraldi üle vaadata ja kohandada vastavalt koolitatava vajadustele ja vahepeal aset leidnud muutustele. Vastava kava koostamise eest vastutab LJO koolitusjuht või tema poolt määratud koolitaja(d). 5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud Miinimumnõuded ja edasine tegevus on kirjeldatud LJO pädevuskava p.3.3.2.1 ja p.3.2.1.3. 5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui kaksteist (12) kuud Kui lennujuht ei ole viimase kuue (6) kuu jooksul töötanud tööpositsioonidel, millede osas antud lennujuhil on kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt kolm (3) töövahetust võimaliku koolitusvajaduse määratlemiseks. Juhul, kui OJTI otsustab töövahetuste järel, et lennujuht on demonstreerinud vajalikke oskusi piisaval määral, määratakse lennujuhile tasemetest. Negatiivse otsuse korral pöördub OJTI LJO koolitusjuhi või LJO koolitusspetsialisti poole, kes määrab lennujuhi pädevuse antud üksuse oskusmärke ulatuses kahtluse all olevaks ja teeb ettepaneku edasise koolituse korralduseks. Kui töökontrolli läbiviinud OJTI on samal ajal ka tasemetestija, on tal õigus seada pädevus kahtluse alla koheselt. Vastavast juhtumist teavitamise protseduur on välja toodud LJO pädevuskavas p.3.3.3.1 Ajutise võimetuse kehtestamine. 5.4 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kaksteist (12) kuud, aga vähem kui kolmkümmend kuus (36) kuud Kui lennujuht ei ole viimase kaheteist (12) kuu jooksul töötanud nendel tööpositsioonidel, millede osas on tal kehtiv(ad) üksuse oskusmärge(märked), tuleb lennujuhil läbida koolitus ning sooritada tasemetest. Koolitus koosneb järgmistest moodulitest:  Lennujuhtimisseadmed;  lennujuhtimisalane teooria;  töökohakoolitus OJTI juhendamisel (minimaalselt kümme (10) töövahetust);  simulaatorharjutused (minimaalselt kuus (6));  muu vajalik koolitus. Koolitus korraldatakse üldjuhul samadel põhimõtetel nagu oskusmärke koolitus antud dokumendi p.4. 5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat Antud juhul tuleb läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke koolitus. Vastav koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 13 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema ajavahemiku jooksul Pädevusmärke omanik võib pädevusmärke kohast üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele. Pädevusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sellistel juhtudel hindab pädevusmärke omaniku vastavust selle pädevusmärke nõuetele koolitusorganisatsioon, kes omab vastavat sertifikaati. Pärast vastava hindamise toimumist ja selle tulemustena selgunud koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke koolitus. Vastav koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 14 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 6. EETN ADI/TWR JA EETN ADI/GMS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS 6.1 EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS õppekava Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt Tase 1- koolitatav peab olema teadlik Tase 2- koolitatav peab aru saama Tase 3- koolitatav peab oskama rakendada Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja märkused Nimi ja Tundide allkiri arv TWR EC töökoha seadmete asetus 0,5 3 TWR PLC töökoha seadmete asetus 0,5 3 GMS/ACEMAX 1 3 DIFLIS 1 3 INFOMAX, AFTN jne. 1 2 IS süsteem 0,5 2 Tulede juhtimise varupaneel 0,5 2 ILS varupaneel 0,5 2 TOPSKY ja OLDI 3 2 VOICECOM 1 2 ATIS 1 2 VOICECOM varusüsteem 1 2 Maaraadio 0,5 2 Muu... Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja vastutusala ja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1 Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 15 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja vastutusala ja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri AS Tallinna Lennujaama dokumendid 4 1 Vastutusala ja õhuruum 4 2 Lennuväli, lähiala ja lähenemisala: Lennuväli; õhuruumi struktuur, õhuruumiklass; visuaal- ja instrumentaallähenemise skeemid; olulised geograafilised orientiirid; lennuväljaringid; VFR-ootetsoonid; instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektor; instrumentaal ootetsoonid; olulised takistused; lennutegevust piiravad õhuruumiosad. Militaarkoostöölepingud 2 1 Koostöölepingud lennuklubidega Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel Koostööprotseduur Piirivalveametiga Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1 Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1 Lennureeglid (SERA) 2 1 Lennundusseadus AIP 2 1 Muu... Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri LJO koolituskava 2 1 LJO pädevuskava Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 16 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1 kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Stressi juhtimine Väsimusega toimetulek Meeskonnatöö Muu Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades üksusepõhist tööd. Teooriatundide arv: ........................................ ................................................. ......................................................... Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 17 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. Koolitus sisaldab minimaalselt 19 harjutust Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale. Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt: 1. Kaks harjutust. VMC. Tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine ilma planeerijata. 2. Kaks harjutust. VMC. Tutvumine tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga jätkub, töötamine ilma planeerijata. 3. Kaks harjutust, IMC – Eri-VFR, ja IFR liiklus, töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 70% sektori läbilaskevõimest. 4. Kaks harjutust PNP, töötamine ilma planeerijata. 5. Kaks harjutust, VMC, VFR/IFR liiklust võrdselt, VFR liiklusinfo edastamine. Manööverdusalale tähelepanu pööramine, konfliktid pukseerimise. Saatjaga seisuplatsid. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest. 6. Kaks harjutust VMC, HOSP helikopter mustamäe haiglasse, töötamine koos planeerijaga ja planeerija positsioonil. Harjutuse koormus 100% sektori läbilaskevõimest. 7. Üks harjutus VMC mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest. 8. Üks harjutus IMC, mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest. 9. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Ilma planeerijata. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest. 10. Kaks harjutust. Tutvumine talviste protseduuridega, rajakoristus, kehvemad rajategurid jne. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 11. Kaks eriolukordadega tutvumise harjutust. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 50- 120%sektori läbilaskevõimest. 6.3 ADI eriolukordade nimekiri 1. raadioside häirega õhusõiduk:  koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega kasutades selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.  tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes  proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal olev telefon)  jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab 2. teliku mitte avanemine/madal läbilend:  olla pidevas kontaktis lennujaama päästeüksustega  võimalusel saada abi lennukompanii tehniliselt toelt  olla valmis andma õhusõiduki meeskonnale rohkem informatsiooni kui tavaliselt vajalik  madal läbilennu ajal nähtu edastamiseks õhusõiduki meeskonnale kasutada ICAO soovituslikku fraseoloogiat 3. Hädamaandumine ja/või mootorihäirega maanduma tulev õhusõiduk:  teavitada lennujaama päästeteenistust ning  edastada kogu teadaolev informatsioon vajalikele osapooltele  juhtida ülejäänud liiklus antud õhusõiduki teekonnalt eemale  võimaldada õhusõidukil lennata ilma lennujuhtimispiiranguteta Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 18 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras 4. linnuga kokkupõrge  uurida meeskonnalt nende edasist tegevusplaani  toetada meeskonda edastades nendele asjakohast informatsiooni  vajadusel teavitada lennujaama päästemeeskonda  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras  rajakontrolli teostamine Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 19 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7. EETN APS/TCL OSKUSMÄRKE KOOLITUS 7.1 EETN APS/TCL õppekava Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt: Tase 1- koolitatav peab olema teadlik Tase 2- koolitatav peab aru saama Tase 3- koolitatav peab oskama rakendama Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja märkused Nimi Tundide ja allkiri arv APP töökoha seadmete asetus 0,5 2 TOPSKY radariekraan 2 3 TOPSKY lisaekraan 1 3 MAESTRO 1 2 IS süsteem 0,5 2 VOICECOM 1 3 ACEMAX 1 2 Ämari INFOMAX 0,5 2 VOICECOM varusüsteem 0,5 1 RDS 2 1 Muu... Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 20 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Dokumendid-, koostööprotseduurid-, lepingud- ja Kuupäev Tase Koolitaja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1 Tallinna lähenemisala (TMA) kaart, TMA külg- ja 4 3 kõrguspiirid Tallinna ja Ämari saabumis- ja väljumisprotseduurid. 2 2 Tallinna ja Ämari lennuväli ja lähiala 2 2 Koostöölepingud naaberüksustega 2 1 Militaarkoostöölepingud Koostööprotseduurid lennujaamaga Koostöölepingud lennuklubidega Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel Lennureeglid (SERA) 2 1 Lennundusseadus Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1 AIP 2 1 Muu... Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 21 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Lennujuhtimise koolituskava 2 1 LJO pädevuskava 2 1 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Stressi juhtimine Väsimusega toimetulek Meeskonnatöö Muu… Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades üksusepõhist tööd. Teooriatundide arv: Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 22 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7.2 EETN APS/TCL oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu Koolitus sisaldab minimaalselt 26 harjutust Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale. Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt: 1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine ilma planeerijata. 2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma planeerijata. 3. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. Visuaal- lähenemised ei ole lubatud. VFR liiklus ja liiklusinfo edastamine. Harjutuse koormus 75% sektori läbilaskevõimest. 4. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. VMC. Visuaallähenemised on lubatud. VFR lennuplaani avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus 75% sektori läbilaskevõimest. 5. Kaks harjutust. Saabuvad ja väljuvad õhusõidukid. Väljuvatele õhusõidukitele vajaliku vahe tekitamine ja saabuvatest hajutamine, koostöö TWR-ga. Üks sektor. Ilma planeerijata. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 6. Kaks harjutust. TSA aktiveerimine. TSA 5,6,7 ja TSA14. Y FPL. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest. 7. Üks harjutus. A SCRAMBLE. VFR arvestusteate edastamine Soome. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-100% sektori läbilaskevõimest. 8. Üks harjutus. ILS treeninglennu käsitlemine. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75- 100% sektori läbilaskevõimest. 9. Üks harjutus. VFR lend CTA-s. CB ja vältimised. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75- 100 % sektori läbilaskevõimest. 10. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/24. EEEI METAR edastamine. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 11. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/06. EETN kordusringile minek MA. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 12. Üks harjutus ARR/DIR. RWY 08/06. EEEI kordusringile minek.. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 13. Kaks harjutust ARR/DIR RWY 08/24. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 14. Üks harjutus ARR/DIR Marsruudi ootetsoon. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 15. Üks harjutus ARR/DIR/PLC VEM/MOK ootetsooni kasutamine. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 16. Kaks harjutust. ARR/PLC. Mahuharjutused. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest. 17. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest. 18. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120% sektori läbilaskevõimest. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 23 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7.3 EETN APS/TCL eriolukordade nimekiri 1. raadioside häirega õhusõiduk:  koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega kasutades selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.  tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes  proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal olev telefon)  jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab 2. transponderi häire/tunnistatuse kadumine, vale kõrgusenäit:  teavitada õhusõiduki meeskonda transponderi töötamise häirest ja/või tunnistatuse kadumisest  paluda meeskonnal sisse lülitada õhusõiduki teine transponder (juhul kui olemas)  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras 3. navigatsiooni probleemidega õhusõiduk:  teavitada õhusõiduki meeskonda navigatsiooniprobleemide ilmnemisest juhul kui meeskond pole ise seda veel märganud  pakkuda meeskonnale igakülgset tuge vajaliku informatsiooni näol  võimalusel juhendada õhusõidukit kasutades kursse  teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras 4. mootoririkkega õhusõiduk:  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub hädamaandumine  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda. 8. EETT ACS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS 8.1 EETT ACS õppekava Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt: Tase 1 – koolitatav peab olema teadlik Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 24 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Tase 2 – koolitatav peab aru saama Tase 3 – koolitatav peab oskama rakendama Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja märkused Tundide arv Nimi ja allkiri ACC töökohtade seadmete asetus 0,5 2 FEEDER 0,5 2 TOPSKY radariekraan 2 3 TOPSKY lisaekraan 1 3 MAESTRO 1 2 IS süsteem 0,5 2 VOICECOM 1 3 VOICECOM varusüsteem 0,5 1 RDS 2 1 Muu... Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 25 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Dokumendid, koostööprotseduurid, lepingud, Kuupäev Tase Koolitaja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1 Õhuruum, FIR, TSA-d, 4 3 Koostöölepingud naaberüksustega 4 1 Militaarkoostöölepingud Koostöölepingud lennuklubidega Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel Koostööprotseduur LJO ja LVO vahel Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1 Lennureeglid (SERA) 2 1 Lennundusseadus Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1 AIP 2 1 Muu... Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Lennujuhtimise koolituskava 2 1 LJO pädevuskava Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1 kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Stressi juhtimine Väsimusega toimetulek Meeskonnatöö Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 26 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Muu Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades üksusepõhist tööd. Teooriatundide arv: Koolitatava nimi ja allkiri: Koolitaja nimi ja allkiri: Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 27 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 8.2 EETT ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. Koolitus sisaldab minimaalselt 29 harjutust Oskusmärke koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt: 1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine ilma planeerijata. 2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma planeerijata. 3. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Y ja Z lennuplaanide käsitlemine. VFR lennuplaanide avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus 75- 80% sektori läbilaskevõimest. 4. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. VFR liiklusinfo edastamine. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest. 5. Kaks harjutust. Töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Aktiveeritud TSA-d. A SCRAMBLE ja lend neutraalvete kohal. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 6. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris. Ilma planeerijata. Aktiveeritud TSA-d. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 7. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris vastutava lennujuhina. Ilma planeerijata. Hajutuse saavutamine vektoriseerimise ja kiiruskontrolli läbi. Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest. 8. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse suunduvate õhusõidukite järjestamine INTOR-le ilma holdinguta. EAST sektoris liikluse suundumine PIRUS ja LIMAK peale, kiiruskontrolli kasutamine. Ülelendav ei ole lubatud siseneda Vene õhuruumi. Harjutuse koormus 80-85% sektori läbilaskevõimest. 9. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse saabuvate õhusõidukite ja Helsingist väljuvate õhusõidukite omavahelised konfliktid. EAST sektoris Peterburist väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 10. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. Tallinnast ja Helsingist väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 11. Üks harjutus. Üks sektor EC ja PLC. Helsingisse saabuvate järjestamine vastavalt MAESTRO- le. Viivitused 3-5 minutit. Harjutuse koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest. 12. Üks harjutus. Avatud WEST ja FEEDER. Ilma planeerijata. Ootetsooni kasutamine. Harjutuse koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest. 13. Kaks harjutust. Üks sektor EC ja PLC, Mahuharjutus. Harjutuse koormus on 110% sektori läbilaskevõimest. 14. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest. 15. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Keerulised ilmastikutingimused, turbulents, jäätumine, temperatuur, CB. Harjutuse koormus on 85% sektori läbilaskevõimest. 16. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120%. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 28 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 8.3 EETT ACS eriolukordade nimekiri 1. Õhusõiduki salongi rõhu kadumine:  kinnitada õhusõiduki meeskonnale, et oled informatsiooni rõhu kadumisest vastu võtnud  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajutada ülejäänud liiklus hädalaskumist tegevast õhusõidukist  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  kui olukord võimaldab siis uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste, vigastatute ja õhusõiduki seisukorra kohta  pakkuda välja läheduses asuvaid maandumiseks sobivaid lennujaamu 2. Õhusõiduki hüdraulika probleemid:  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajuta ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste ning infot õhusõiduki tehnilise seisukorra kohta 3. Kütuse väljalaskmine:  juhtida õhusõiduk ettenähtud kaugusele teistest õhusõidukitest  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta 4. Mootoririkkega õhusõiduk:  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub hädamaandumine Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 29 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE LJO-s säilitatakse andmeid töötaja üksuse oskusmärke koolituse kohta töötaja isiklikus kaustas. Säilitatakse vähemalt:  Töökohakoolituse päevikud  Üleminekukoolituse õppekavad  Üleminekukoolituse teooriatest(id) 10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE Üksusekoolituse koolituskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui kord kolme (3) aasta jooksul. Osakonna tasandil vastutab antud koolituskava ajakohasuse ja toimimise eest LJO koolitusjuht. 11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID Töökohakoolituse päeviku blankett LJO pädevuskava Simulaatorharjutuste kirjeldus Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 30 / 30 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. Mõisted ja lühendid .................................................................................................................................... 3 OSA A ................................................................................................................................................................ 5 2. Eesmärk ja rakendusala ............................................................................................................................ 5 3. Üldsätted .................................................................................................................................................... 5 4. Koolituse liigid ............................................................................................................................................ 6 5. Tartu lennujuhtimis üksuse oskusmärked ................................................................................................. 6 6. Koolituse dokumentatsioon ja andmete säilitamine .................................................................................. 7 6.1 Koolitusprogramm ............................................................................................................................... 7 6.2 Koolituspäevik ..................................................................................................................................... 8 6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte ...................................................................... 10 7. Koolituspersonal ...................................................................................................................................... 10 7.1 Teooriakoolitaja ................................................................................................................................. 10 7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) .................................................................................................. 10 7.3 Treeningseadme instruktor (STDI) .................................................................................................... 11 7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja ............................................................................................................ 11 7.5 Tasemetestija .................................................................................................................................... 11 8. Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ................................................................. 12 OSA B .............................................................................................................................................................. 13 9. Eksamineerimise ja hindamise menetlused ............................................................................................ 13 9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul......................................................................... 13 9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul ................................................................... 15 9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul ............................................................................. 15 10. Üksusekoolitus ..................................................................................................................................... 16 10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel .......................................................................................... 16 10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine.............................................................................................. 16 10.2 Üksusekoolituse struktuur ................................................................................................................. 17 10.2.1 Üleminekukoolitus .................................................................................................................... 17 10.2.2 Töökoha eelkoolitus ................................................................................................................. 18 Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1 / 46 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika).................................................................................................. 19 10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks ............................................................................... 22 10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36) kuud ................................................................................................................................................. 22 10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend kaheksa (48) kuud ................................................................................................................................... 22 10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem ........................... 22 11. Jätkukoolitus ........................................................................................................................................ 24 11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale ....................................................................................................... 24 11.2 Täienduskoolitus ............................................................................................................................... 24 11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening ................................................................................... 24 11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening ............................................................................... 25 11.2.3 Inimtegur .................................................................................................................................. 25 11.3 Ümberõpe.......................................................................................................................................... 26 12. Seonduvad dokumendid ...................................................................................................................... 26 OSA C .............................................................................................................................................................. 27 Lisa 0 Koolituspäeviku tiitelleht ................................................................................................................... 27 Lisa 1 A Üleminekukoolituse aineprogramm ........................................................................................... 28 Lisa 1 B töökohakoolituse aineprogramm.................................................................................................. 33 Lisa 2 Simulaatortreening ........................................................................................................................... 40 Lisa 3 Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik ....................................................................................... 42 Lisa 4 Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta .................................................................... 44 Lisa 5 Töökohakoolituse juhendaja vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta ......................................... 45 Lisa 6 Töökohakoolituse juhendaja(te) lõpphinnang(ud) tööpraktika läbimise kohta .................................. 46 Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 2 / 46 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 1. MÕISTED JA LÜHENDID EANS - Lennuliikusteeninduse AS. Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine. Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või ümberõppest. Koolitusorganisatsioon - pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või mitut liiki koolitust (antud dokumendi mõistes EANS). Lubatud koolitusliigid on välja toodud Lennujuhtimisalase koolituse korraldamise dokumendis. Koolitusprogramm - konkreetse koolituse kohta koostatud dokument, mis kirjeldab koolituse eesmärke, etappe koos ainekavadega, vastutavaid töötajaid jne. OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist. Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks. Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI) (edaspidi üldnimetajana „instruktor“). Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja „APP“). Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms tingimustes nii tava- kui eriolukordades. STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 3 / 46 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi. Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades. TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus. Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama. Vastutav väljaõppejuhendaja - väljaõppejuhendaja, kes on volitatud vastutama koolitusprotsessi läbiviimise eest. Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus. Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke. Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 4 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 OSA A 2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA Lennuväljade osakonna (edaspidi „LVO“) Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse (edaspidi „Tartu TWR/APP“) koolituskava kirjeldab üksuse- ja jätkukoolituse korraldamist ja läbiviimist, eesmärgiga tagada vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks ning säilitamiseks jätkusuutlik süsteem. Käesolev koolituskava ei käsitle algkoolitusega seonduvat. Koolituskava kirjeldab meetodeid lennujuhi õpilase või lennujuhi koolitamisel Tartu TWR/APP-s, mille eesmärgiks on tagada üksuse mehitatus vajalike pädevus- ja oskusmärkeid omava personaliga. Tartu (EETU) lennujuhtimisüksuse oskusmärgete saamine ja taastamine toimub läbi üksusekoolituse ning oskusmärgete säilitamine läbi jätkukoolituse. Antud koolituskava on juhendmaterjaliks koolituse korraldajatele ja läbiviijatele. 3. ÜLDSÄTTED Tartu TWR/APP koolituskava vastab lennujuhtimisalast koolitust korraldavatele koolitusorganisatsioonidele sätestatud nõuetele. LVO tasandil vastutab antud koolituskava ajakohasuse ja toimimise eest LVO juhataja või tema poolt volitatud töötaja. Koolituskava vaadatakse üle ja uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta tagant. Uuendatud üksuse koolituskava kooskõlastatakse lennuametiga. Kursuste korraldamise protsess Üksuse- ja jätkukoolituse vajaduse määrab LVO juhataja koostöös EANS koolitusspetsialistiga. Kursuse korraldamisel võetakse arvesse tagasisidet töötajatega arenguvestlustelt, soovitusi ja ettepanekuid tasemetestijatelt ja väljaõppejuhendajatelt, uute protseduuride ja töövõtete rakendamise vajadust ning töötulemusi (ANS-RF-i analüüsid, toimunud koolitused, tagasiside klientidelt jne). LVO juhataja määrab töötaja(d), kes koostavad iga konkreetse koolituse kohta vastava üksuse- või Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 5 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 jätkukoolituse programmi. Koolitusprogrammid kinnitab LVO juhataja. LVO juhataja määrab iga konkreetse koolituse eest vastutavad väljaõppejuhendajad. Jätkukoolitusi viiakse läbi vähemalt üks (1) kord kalendriaasta jooksul. Kõik Tartu TWR/APP läbiviidavad koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles. 4. KOOLITUSE LIIGID Tartu TWR/APP koolitused liigitatakse alljärgnevalt (kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 2015/340, (edaspidi „määrus 340“) : 1. üksusekoolitus: a) üksuse oskusmärke väljaandmiseks; b) üksuse oskusmärke taastamiseks. 2. jätkukoolitus: korraldatakse lennujuhi ametialaste oskuste säilitamiseks, töökeskkonna muutumisel asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks, ning koosneb järgmistest koolitustest: a) täienduskoolitus; b) ümberõpe. 5. TARTU LENNUJUHTIMISÜKSUSE OSKUSMÄRKED Üksuse oskusmärked, mida koolituskavas käsitletakse: 1. EETU ADI/TWR 2. EETU APP Pädevusmärked: a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument); b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 6 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust ning seetõttu käsitletakse ADI/TWR ja APP koolitusi kui ühtset protsessi. Oskusmärked: a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control); b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor); c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor); c) tasemetestija. 6. KOOLITUSE DOKUMENTATSIOON JA ANDMETE SÄILITAMINE Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendi „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ peatükis 6 toodule. Koolituse planeerimist ja läbiviimist tõendavad dokumendid on: 1. koolitusprogramm; 2. koolitatava koolituspäevik; 3. koolituse kokkuvõtted. 6.1 Koolitusprogramm Iga koolituse läbiviimise aluseks on koostatud ja kinnitatud koolitusprogramm. Koolitusprogrammi koostavad LVO juhataja volitatud väljaõppejuhendaja(-d) ja kinnitab LVO juhataja. Kõik koolitusega seotud väljaõppejuhendajad peavad olema tutvunud koolitusprogrammiga ja kinnitanud seda elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (edaspidi „EDHS“). Koolituse programm peab sisaldama vähemalt järgmist: 1. koolituse eesmärk; 2. ajakava; 3. koolituse läbiviijad; 4. koolitusel osalejad; 5. koolituse toimumise koht; 6. koolituse meetodid; 7. koolituse teemad; 8. simulaatortreeningu kirjeldus (kui on koolituse osaks). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 7 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Sõltuvalt koolituse mahust ja iseloomust võib koolitusprogramm sisaldada: 1. tööpraktika- ja simulaatorpäeviku osade loetelu; 2. simulaatortreeningu harjutuste stsenaariumide kirjeldust; 3. koolitusel osalejate tagasiside blanketti. 6.2 Koolituspäevik Praktiliste oskuste instruktorid peavad kajastama üksuse- või jätkukoolituse läbiviimise koolituspäevikus, vastavalt antud koolituskavas kirjeldatule. Koolituspäevik peab olema täidetud trükitult või pastapliiatsiga loetavas kirjas. Praktiliste oskuste instruktorid vastutavad, et päevik sisaldaks kõiki nõutud ajakohaseid sissekandeid ja allkirju. Tööpraktika ja simulaatortreeningu lehel (Osa C Lisa 3) kirjeldab praktilise oskuste instruktor operatsioonilise töövahetuse või simulaatorharjutuse keerukust, kasutades järgnevaid määratlusi: Rutiinne: VFR ja/või IFR liiklus, keerulisemaid lahendamist vajavaid situatsioone ei esine, EAT-sid pole vaja määrata, liiklusinfo andmise vajadus. Liikluse soovituslik maht: 2 väljuvat, 4 saabuvat õhusõidukit, 2 õhusõidukit järjekorras maandumiseks. Kohati keeruline: VFR ja/või IFR liiklus, 1-2 keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused, samaaegne maaliiklus manööverdusalal. Liikluse soovituslik maht: 4 väljuvat, 6 saabuvat õhusõidukit. Valdavalt keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused, samaaegne maaliiklus manööverdusalal. Liikluse soovituslik maht: 4-6 väljuvat, 6-8 saabuvat õhusõidukit, 3-4 õhusõidukit järjekorras maandumiseks (sõltub lennuki tüüpidest). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 8 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, halvenevad ilmastiku tingimused, piirangutest tingitud viivitused liiklusele, samaaegne maaliiklus manööverdusalal. Liikluse soovituslik maht: 6-7 väljuvat, 8 saabuvat õhusõidukit, 4-5 õhusõidukit järjekorras maandumiseks. Töösoorituse hindamise põhimõtteid on kirjeldatud punktis 9.1. Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest ning annavad vahepealsele perioodile omapoolsed hinnangud, vormistades selle kirjalikult vastavatel blankettidel (Osa C, Lisa 4 ja 5). Koolituse toimumise ajal hoitakse koolituspäevikut üldjuhul Tartu tornis töökohal. Koolitataval ei ole lubatud päevikut töökohalt ära viia. Peale koolituse lõppu edastab vastutav väljaõppejuhendaja korrektselt täidetud koolituspäeviku LVO juhatajale. Koolituspäeviku komplekteerimine sõltub konkreetsest koolitusest ja peab sisaldama vähemalt: ÜKSUSEKOOLITUSE korral: 1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0); 2) Üleminekukoolituse aineprogramm (Osa C, Lisa 1); 3) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3); 4) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4); 5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5); 6) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6). ÜMBERÕPPE korral, mis sisaldab simulaatortreeningut ja/või tööpraktikat: 1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0); 2) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3); 3) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4) - juhul, kui praktika pikkus on rohkem kui kümme (10) vahetust; 4) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5) - juhul, kui praktika pikkus on rohkem kui kümme (10) vahetust; 5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 9 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 TÄIENDUSKOOLITUSE korral: 1) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3). 6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte Sõltuvalt koolituse sisust ja mahust võib koolitusprogramm ette näha väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõtet. Koolituse kokkuvõte sisaldab hinnangut koolituseesmärgi täitmisele, koolituse planeeritud ja tegelikule toimumisele, võimalikele kõrvalekalletele ja nende põhjustele ning soovitusi ja ettepanekuid edaspidiste koolituste planeerimiseks. Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte allkirjastatakse kõigi koolitusel osalevate väljaõppejuhendajate poolt ning edastatakse LVO juhatajale. 7. KOOLITUSPERSONAL 7.1 Teooriakoolitaja Teooriakoolitajaks on töötaja, kes: 1) omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas; 2) on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi. Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik töökohakoolituse juhendajad (OJTI), kes on praktiliste õpetamisoskuste koolituse ja/või täienduskoolituse raames saanud piisavad teadmised- ja oskused ka teoreetilise koolituse läbiviimiseks ning tõendanud nende omandamist. 7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) Töökohakoolituse juhendaja volitustega töötaja(l) peab olema:  vähemalt kaks (2) aastat kasutanud EETU ADI ja EETU APP pädevusmärke õigusi;  lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste kursuse aasta jooksul, mis eelneb oskusmärke taotlemisele;  lennujuhiloal vastav pädevuskanne. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 10 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik tohib kasutada oskusmärkega kaasnevaid õigusi, kui ta on eelneval vähemalt kuuekuulisel perioodil kasutanud Tartu lennujuhtimisüksuse (EETU ADI/TWR ja EETU APP) oskusmärke õigusi. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses (nii treeningseadmel kui tööpositsioonil);  järelevalvet tööpositsioonil sh kontrollvahetusi;  praktilist koolitust treeningseadmel, mille kohta tal on kehtiv oskusmärge. 7.3 Treeningseadme instruktor (STDI) Treeningseadme instruktori volitustega töötaja(l) peab olema:  vähemalt kaks (2) aastat kasutanud ADI/TWR ja APP pädevusmärke õigusi;  tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;  ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  simulaatortreeningut jätkukoolituses;  üksusekoolituse töökoha eelkoolitust, kui tal on olemas või olnud EETU ADI/TWR ja EETU APP pädevus- ja oskusmärked (vt p 10.2.2). 7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja Vastutav väljaõppejuhendaja on töötaja, kes on LVO juhataja poolt määratud vastutama konkreetse koolituse läbiviimise protsessi eest. Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale koolituspäeviku, teostab selle täitmise üle pistelisi kontrolle, kontrollib vajalike vahe- ja lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või ettepanekuid koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks. 7.5 Tasemetestija Tasemetestija on isik, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi oskusi üksuse oskusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks. Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 11 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 8. KOOLITUSE VARAJASE LÕPETAMISE PROTSESS JA KAEBEMENETLUSED Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning väljaõppejuhendaja vahel on koolitataval õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LVO juhatajale väljaõppejuhendaja vahetamiseks. Väljaõppejuhendaja vahetuse otsustab LVO juhataja. Üksusekoolitus peatatakse juhul kui praktiliste oskuste juhendajalt saadud kokkuvõttest selgub, et koolitatava oskused ja teadmised üksusekoolituse jooksul või praktika lõpus ei vasta nõutavale tasemele ja koolitatavat ei suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas teeb LVO juhataja, lähtudes praktiliste oskuste juhendaja ettepanekust (vähemalt kahe praktiliste oskuste juhendaja kirjalikult vormistatud arvamuse alusel). Koolituse lõpetamine ja edasised otsused fikseeritakse kirjalikult. Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning avaldada soovi vaidlustada LVO juhataja otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta. Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija ja/või instruktor), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära kuulamist eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LVO juhataja poolt tehtud otsuse õiguspärasust. Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 12 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 OSA B 9. EKSAMINEERIMISE JA HINDAMISE MENETLUSED 9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul Üksusekoolitusel annavad väljaõppejuhendajad koolitatavale tema soorituse ja teadmiste kohta tagasisidet. Töökoha eelkoolituse viimase simulaatorharjutuse kõik elemendid peavad olema hinnatud vähemalt „rahuldavalt-3“, vastasel juhul pikendatakse eelkoolitust punktis 10.2.2 kirjeldatud protseduuride järgi. Tööpraktika ja simulaatortreeningu peamised hinnatavad elemendid ja hindamise põhimõtted on kirjeldatud alljärgnevalt. Hindamine toimub viie(5)palli süsteemi kasutades, põhimõttel: hinne 1 - „mittepiisav sooritus“: Kõrvalekalded protseduurides rohkem kui ühel korral, kus ohutus ei ole tagatud. Teenuse osutamine ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus lahenduste leidmisel. Puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole asja- ja ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist. hinne 2 - „halb sooritus“: Kõrvalekalle protseduurides, kus ohutus ei ole tagatud, mitte rohkem kui üks kord. Teenuse osutamine ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus optimaalsete lahenduste leidmisel või puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole asja- ja ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist. hinne 3 - „rahuldav sooritus“: Protseduurid on peamiselt järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb pidevalt puudujääke (viivitused), esineb ebakindlaid otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 13 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 töökoormus ning lahendused ei ole alati optimaalsed või puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks. Esineb märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate korduvate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega on üldjuhul asjakohane, aga mitte alati õigeaegne ega toeta otsuste elluviimist. hinne 4 - „hea sooritus“: Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb mõningaid puudujääke (viivitused), võib esineda probleeme mitme tegevuse koossooritamisel ja ette tulla otsuseid, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus, kuid suudab iseseisvalt sellised olukorrad lahendada. Üksikud, mitte korduvad märkused lennuinfo üles kirjutamisel (stripimärgid) ja/või raadioside pidamisel. hinne 5 - „väga hea sooritus“: Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamine efektiivne, pidev situatsiooni- teadlikkus, koostöö teiste üksustega asja- ja ajakohane, reageerimine on adekvaatne ja otsusekindel. Võivad esineda üksikud, mitte korduvad, märkused lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) ja/või raadioside pidamisel. Hindamisel võtab töökohakoolituse juhendaja arvesse ka koolitatava stressitaluvust, tegevusharjumusi, reageerimist erinevates olukordades ja tagasisidet. Vajadusel kirjeldatakse koolituspäeviku lehel vahetuse jooksul toimunud ebakorrektselt lahendatud liiklussituatsioonid. Märkus: Üksusekoolituse tööpraktika esimese viie (5) vahetuse jooksul, kui koolitatav alles kohaneb töökoha ja protseduuridega, ei pea töökohakoolituse juhendaja hindamist läbi viima. Kui töökohakoolituse juhendaja hindab mõnda sooritust hindega kolm (3) või alla selle, peab ta põhjendama seda päeviku lehel. Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest (Osa C, Lisa 4 ja 5). Kui praktika lõpus on töökohakoolituse juhendaja(-d) teinud positiivse otsuse ja vormistanud selle lõppkokkuvõttena töökohakoolituse päeviku vastaval lehel (Osa C, Lisa 6), lubatakse koolitatav tasemetestile „Tartu TWR/APP pädevuskava“ kohaselt. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 14 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Märkus: Juhul, kui lõppkokkuvõtte kirjutab tööpraktikat läbi viinud viimane töökohakoolituse juhendaja ainuisikuliselt, peab ta olema juhendanud koolitatavat vähemalt lõppkokkuvõtte koostamisele eelnenud viimased viis (5) järjestikust vahetust. 9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul Täienduskoolituse simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega „rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“. Vastasel juhul korratakse harjutust. Märkus: Hindamine toimub p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis. Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel. Kui täienduskoolituse programm näeb ette teoreetiliste teadmiste kontrolli, peab selle tulemus olema vähemalt 75%. Täienduskoolituse programm peab kirjeldama edasisi tegevusi, kui testi tulemus on alla 75%. Märkus: Üldjuhul täienduskoolituses ei nõuta teoreetiliste teadmiste kontrolli, kuna lennujuhid sooritavad igal aastal tasemetesti, mis sisaldab ka teoreetiliste teadmiste kontrolli. Ebatavaliste- ja hädaolukordade simulaatortreeningu hindamisel pöörab praktiliste oskuste instruktor tähelepanu alljärgnevale:  Olukordade lahendamisel on lähtutud kehtivast üksuse eriolukordades tegutsemise plaanist ja alarmeerimise skeemist.  Olukord on lahendatud ja ohutus on tagatud parimal võimalikul viisil Tartu tornis välja töötatud eriolukordade kontrollikaarte kasutades.  Muu liikluse (hädaolukorraga mitte seotud) ohutus peab olema tagatud.  Lennujuht omab pidevat situatsiooniteadlikkust ja suudab määratleda prioriteete.  Stressitaluvus. 9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul Ümberõppe koolitusprogramm näeb vajadusel ette teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste hindamist. Märkus: Üldjuhul toimub hindamine p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis. Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 15 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Ümberõppe korral on teoreetiliste teadmiste kontrolli nõutav tulemus üldjuhul 100%, testi sooritamise kordade arv ei ole piiratud. Teoreetiliste teadmiste hindamise peamiseks eesmärgiks on ümberõppe puhul vajalike teadmiste olemasolu ja kinnistamine. Ümberõppe simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega „rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“. Vastasel juhul korratakse harjutust. Märkus: Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel. 10. ÜKSUSEKOOLITUS Üksusekoolituse eesmärgiks on lennujuhil või lennujuhiõpilasel omandada vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused tasemel, mis võimaldab välja anda või taastada üksuse (Tartu ADI/TWR ja APP) oskusmärgetega lennujuhiloa. Üksusekoolitus kajastatakse „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastavatel lehtedel (Osa C, Lisa 3). 10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel Üksusekoolitusele asuja peab omama: 1. ADI/TWR ja APP pädevusega lennujuhiõpilase- või lennujuhiluba; 2. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1); 3. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase; 4. kehtivat 3. klassi tervisetõendit. 10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine Üksusekoolitusele asuja juba omandatud üksuse oskusmärkeid ning taotleja kogemusi hindavad LVO juhataja volitatud teooriakoolitaja(d) ja töökohakoolituse juhendaja(d), kasutades selleks suulist või Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 16 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Eelneva kogemuse hindamise põhjal otsustatakse üleminekukoolituseks vajalikud teemad ja mahud. 10.2 Üksusekoolituse struktuur Üksusekoolitus koosneb üldjuhul kolmest osast: a) üleminekukoolitus; b) töökoha eelkoolitus; c) töökohakoolitus (edaspidi „tööpraktika“), mis jaguneb kolmeks etapiks: 1) tööpraktika algetapp; 2) tööpraktika kesketapp; 3) tööpraktika lõppetapp. 10.2.1 Üleminekukoolitus Üleminekukoolitusega algab lennujuhiõpilase või lennujuhi ettevalmistamine üksuse oskusmärgetele vastavate teadmiste ja oskuste omandamiseks või taastamiseks. Üleminekukoolituse eesmärk on algkoolituses omandatud teoreetiliste teadmiste meelde tuletamine ja täiendamine vastavalt üleminekukoolituse aineprogrammile (Osa C, Lisa1). Üleminekukoolituse lõpuks peab koolitatav olema võimeline omandatud teadmisi seostama Tartu TWR/APP operatsioonilises töös esinevate olukordadega, arvestades Tartu õhuruumi ja protseduuridega seonduvaid eripärasid. Üleminekukoolituse käigus tutvutakse üksuse tööd reguleerivate dokumentide, üksuse vastutusala, töökeskkonna ja seadmetega. Koolitusmeetodid. Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:  loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriaõpetaja(te) ja töökohakoolituse juhendaja(te) juhendamisel;  juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study) seminari vormis teooriaõpetaja(te) ja töökohakoolituse juhendaja(te) juhendamisel;  tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga töökohakoolitaja juhendamisel;  iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks. Märkus: Lisaks, võib kasutada kõiki määruses 340 loetletud õppetöö vorme (AMC and GM1 ATCO D 055 (b)(5)), mis võidakse kajastada vastavas koolitusprogrammis kasutatavate õppetöö meetoditena. Kestus. Üleminekukoolituse kestuseks planeeritakse vähemalt kolm (3) tööpäeva. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 17 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Teadmiste kontroll ja lisa koolituse määramine. Üleminekukoolituse lõpuks peavad koolitataval olema piisavad teadmised alustamaks töökoha eelkoolitust. Teooriaõpetajal ja töökohakoolituse juhendajal on õigus üleminekukoolituse aineprogrammis loetletud teemade piires koolitatava teadmisi testida ja vajadusel teha ettepanek LVO juhatajale lisa koolitusmahu määramiseks. Koolituse dokumenteerimine. Üleminekukoolitusel läbitud teemade kohta teevad läbiviijad sissekanded „Üleminekukoolituse aineprogrammi“ vastavatel lehtedel (Osa C, Lisa 1). 10.2.2 Töökoha eelkoolitus Töökoha eelkoolituse eesmärgiks on keerulise ja tiheda liiklusega olukordade käsitlemine töökohal ning viiakse läbi simulaatorkeskkonnas. Märkus: Tartu TWR/APP töö klassifitseerub keeruliseks, tingituna protseduursest lennujuhtimis- keskkonnast. Töökoha eelkoolitus viiakse läbi enne tööpraktika etappi ja selle eesmärgiks on koolitatava teoreetiliste teadmiste sidumine Tartu TWR/APP kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras. Enne iga simulaatorharjutust viiakse koolitatavaga läbi harjutuse eelne briifing, selgitamaks harjutuse sisu ja püstitatud eesmärke. Iga simulaatorharjutuse lõpus viib instruktor koolitatavaga läbi harjutuse lõpubriifingu, kus analüüsitakse harjutuse käigus tekkinud situatsioone ja antakse hinnang püstitatud eesmärkide täitmisele. Simulaatortreeninguks kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid, protseduurid, õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või olemuslikult võrreldavad tegeliku töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks. Iga koolitatav sooritab koolituses ette nähtud arvu simulaatoriharjutusi (mitte vähem kui viis (5) harjutust). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 18 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Ühele päevale võib planeerida ühele koolitatavale kuni kolm (3) harjutust. Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on toodud käesoleva koolituskava Osas C, Lisa 2. Instruktor koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse soorituse kohta töötaja „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevikusse“ (Osa C, Lisa 3), mis sisaldab kokkuvõtet harjutuses püstitatud eesmärkide täitmise, omandatud teadmiste rakendamise ning esile kerkinud probleemide kohta ja vajadusel soovitusi edaspidiseks treeninguks. Hindamissüsteem on kirjeldatud p. 9.1. Koolitataval on võimalus lisada omapoolne arvamus ja märkused harjutuse soorituse kohta „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastaval lehel (Osa C, Lisa 3). Kõik „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ (Osa C, Lisa 3) lehed peavad olema allkirjastatud instruktori ja koolitatava poolt pärast iga simulaatorharjutuse järgset briifingut. Töökoha eelkoolituse viimane harjutus peab olema instruktori üldhinnangul sooritatud vähemalt hindega „rahuldav-3“, mille korral ei tohi ükski hinnatavatest elementidest olla hinnatud madalamalt kui „rahuldav-3“. Juhul, kui koolitatav ei soorita töökoha eelkoolitust hindega vähemalt „rahuldav-3“, teeb instruktor ettepaneku eelkoolituse pikendamiseks. Pikendatud töökoha eelkoolituse jaoks koostatakse eraldi programm ja ajakava. Täpsema pikendatud töökoha eelkoolituse vajaduse ja mahu otsustab LVO juhataja koostöös instruktori(te)ga. Märkus: Instruktoritel on õigus töökoha eelkoolituse perioodil läbi viia koolitatavale teooriatest lisa koolitusmahu välja selgitamiseks. Teooriatest sooritatakse EANSi kasutatavas elektroonilises testimiskeskkonnas. Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged vastused vähemalt 75% ulatuses. 10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika) Tööpraktika eesmärgiks on koolitatava teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste praktiseerimine ja kinnistamine Tartu TWR/APP reaalsel töökohal operatsioonilises vahetuses töötava vastutava töökohakoolituse juhendaja järelvalve all, samuti töösse professionaalse suhtumise kujundamine, tagamaks ohutu ja kvaliteetne lennuliikluse teenindamine. Tööparktika algab hiljemalt kahe (2) nädala jooksul pärast ülemineku- ja töökoha eelkoolituse edukat läbimist. Töökohakoolituse juhendaja vastutab lennuohutuse tagamise eest ja otsustab koolitatava Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 19 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 osalemise tööülesannete täitmisel konkreetses vahetuses. Tartu TWR/APP määratud ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine toimub läbi järk-järgulise tööülesannete laiendamise ja nende iseseisva täitmise võimaldamise. Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taotleja tööpraktika efektiivsuse toetamiseks tööpraktika perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on ette valmistada koolitatavat tegutsemiseks ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud käesoleva koolituskava p. 10.2.3.1. Tööpraktika etapid: Tööpraktika algetapis (esimene kolmandik) tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega ning rakendab ülemineku- ja eelkoolituse ajal omandatud teadmisi ja oskusi praktikas. Töökohakoolituse juhendaja sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse, eesmärgiga selgitada üksuse ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu praktika ja teooria seostele, selgitama tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure, situatsioonikava kasutamist. Tööpraktika kesketapis (teine kolmandik) peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras töötamiseks vajalikest oskustest. Töökohakoolituse juhendaja sekkub koolitatava töösse vajadusel, selgitades uusi situatsioone. Tööpraktika lõppetapis (viimane kolmandik) peab koolitatav olema suuteline enamus situatsioone iseseisvalt lahendama, oskama leida lahendusi seni praktikas toimunud olukordadest õpitust ja rakendama neid uute situatsioonide lahendamisel tema vastutusalas. Töökohakoolituse juhendaja põhitööks sellel perioodil on jälgimine ja soovituste andmine. Tööpraktika toimub üldjuhul päevastes vahetustes. Töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav täidavad tööpraktika iga operatsioonilise vahetuse kohta „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastava lehe (Osa C, Lisa 3) ja allkirjastavad selle pärast iga vahetuse järgset briifingut. Tööpraktika kestvus Tööpraktika minimaalne maht on 180 tundi vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul. Üksusekoolituse järel toimub töökontroll, mis viiakse läbi kahe (2) järjestikuse vahetuse jooksul ja mida hindab tasemetestija. Üksusekoolitus loetakse positiivselt lõppenuks, kui tasemetestija tunnistab Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 20 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 koolitatava praktilised oskused ja teoreetilised teadmised pädevustega seotud üksuse oskusmärgetele vastavaks. 10.2.3.1 Tööpraktikat toetav simulaatortreening Tööpraktika perioodi jooksul viiakse koolitatavaga läbi simulaatortreening ebatavalistes- ja hädaolukordades üksuse põhise häireteeninduse osutamise treenimiseks, mille maht ei ole väiksem kui viis (5) harjutust. Üksuse koolitusprogrammis tööpraktika ajal ettenähtud simulaatortreening peab olema läbitud hiljemalt enne koolitatava tasemetestile lubamise otsust. Iga konkreetne koolitusprogramm sisaldab juhiseid simulaatorharjutustes käsitletavate ja Tartu TWR/APPs tuvastatud võimalike ebatavaliste- ja hädaolukordade stsenaariumite valikuks. Nimetatud peamised stsenaariumid on seotud alljärgnevate situatsioonidega: a) õhusõiduki süsteemide ja pardaseadmete tööst kõrvalekalded; b) maapealsed side- ja navigatsiooniseadmete tööst kõrvalekalded; c) navigeerimisabi osutamine; d) ilmastiku tingimuste muutumine; e) kokkupõrge linnuga; f) raja hõivatus (rajale loata väljasõit, rajalt väljasõit). Simulaatoris treenitavate ebatavaliste- ja hädaolukordade lahendamisel kasutab koolitatav eriolukordades tegutsemise häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte ja situatsioonikava, mida kasutatakse Tartu TWR/APP töökohal. Töökohakoolituse juhendajal on õigus vastavalt tööpraktika kulgemisele, simulaatortreeningu eesmärgile ja vastavalt koolitatava vajadustele koolituse sooritamiseks lisada harjutusi või situatsioonielemente. Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on toodud koolituskava Osas C, Lisa 2. Töökohakoolituse juhendaja koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse kohta „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevikus“ (Osa C, Lisa 3). Kokkuvõte sisaldab hinnangut püstitatud eesmärkide täitmisele, omandatud teadmiste rakendamisele ning esile kerkinud probleeme ja vajadusel soovitusi järgnevaks treeninguks. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 21 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks Alljärgnev punkt kirjeldab olukordi, kui lennujuhi operatsioonilises töös on tekkinud vahe 12 kuud või rohkem ja pädevuse taastamiseks on vajalik läbida üksusekoolitus. 10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36) kuud LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm. Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt: 1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus; 2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2); 3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus kümme (10) töövahetust. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend kaheksa (48) kuud LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm. Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt: 1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus; 2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2); 3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus viisteist (15) töövahetust. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem Koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, hindab lennujuhi eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 22 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse sellistel juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste koolitusorganisatsioonide kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse kirjeldus“. Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksusekoolitus üksuse oskusmärke saamiseks täies mahus. Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taastamisel tööpraktika efektiivsuse toetamiseks tööpraktika perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on valmistada koolitatav ette tegutsemiseks ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud käesoleva koolituskava p. 10.2.3.1. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 23 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 11. JÄTKUKOOLITUS Iga jätkukoolituse programm peab sisaldama koolituse teemasid, eesmärke ja meetodeid. Jätkukoolitus koosneb: 1. täienduskoolitusest ja/või 2. ümberõppest. 11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale Jätkukoolitusel osaleja peab omama: a. lennujuhiluba; b. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1); c. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase; d. kehtivat 3. klassi tervisetõendit. 11.2 Täienduskoolitus Eesmärk on kinnistada ja täiendada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud ohutu, korrapärase ja sujuva lennuliikluse tagamiseks. Täienduskoolitus võib sisaldada järgmist: a) tavapraktika ja protseduuride treening; b) ebatavaliste- ja hädaolukordade treening, c) inimfaktor. Täienduskoolituse ülalloetletud teemad võivad olla planeeritud ühes või mitmes etapis, mis on kirjeldatud konkreetse koolituse programmis. 11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid tavaolukordades, kasutades standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut. Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks võib sisaldada ka koolituste vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete treeningut. Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks sisaldab teoreetilist osa ja praktilist treeningut simulaatoris. Simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust lennujuhi kohta. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 24 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid eriolukordades, kasutades standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut. Täienduskoolituse programm ebatavalistes- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks sisaldab teoreetilist osa ja praktilist treeningut simulaatoris, mis on vastava koolituse programmis kirjeldatud ning simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust lennujuhi kohta. Märkus: Teoreetiline koolitus hõlmab peamisi Tartu lennuväljaga seotud võimalikke eriolukordade stsenaariume (vt p 10.2.3.1), arvestades erinevate õhusõidukite võimekust, lennuvälja eriolukordades tegutsemise plaani häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte, ja situatsioonikava. Täienduskoolituse programm ebatavaliste- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks võib sisaldada ka koolituste vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete treeningut. 11.2.3 Inimtegur Kõikide koolituste planeerimisel ja läbiviimisel tuleb arvestada inimteguri aspektidega. Inimteguri aspektidele tuleb juhtida tähelepanu teooriakoolituses läbi situatsioonianalüüsi(de) (Case Study) ning jälgida situatsioonipõhist käitumist simulaatortreeningu ajal. Eesmärgiks on treenida lennuliiklusteenuse osutamisel meeskonnatöö korraldamist ning võimalike väsimuse ja stressi ilmingute tekkimise vältimist, tekkinud ilmingute äratundmist ja nendega toimetulekut, võttes arvesse keskkonda, töö iseloomu ja erinevaid inimtüüpe. Koolituse praktiliseks väljundiks on suunata koolitatavat analüüsima ohutuse seisukohalt kriitilisi aspekte, mis tulenevad kolme komponendi koosmõjust: inimene, seadmed, protseduurid. Inimteguri koolituse üheks eesmärgiks on samuti organisatsiooni ohutuskultuuri ja üksuse töökultuuri parendamine. Simulaatorharjutuste järgsel briifingul analüüsitakse tekkinud vigu ka sõltuvalt tekkepõhjusest: a) tegutsemisega kaasnevad vead (N: sõnavääratus, unustamised jne), b) planeerimisvead (N: oskamatus protseduure siduda situatsiooniga) või c) puudulikest teadmistest tulenevad vead (N: protseduuride mittetundmine). Jätkukoolituse simulaatortreeningu järgselt toimub kõigi koolitusel osalenutega koolituse järelbriifing, mille käigus analüüsitakse koolitusel treenitud situatsioone, vastatakse võimalikele tekkinud küsimustele ja analüüsitakse meeskonnatöö toimimist. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 25 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 11.3 Ümberõpe Eesmärk on tagada töökeskkonna (seadmed, protseduurid, vastutusala) muutumisel asjakohased teadmised ja oskused, kui muutuste ohutushindamise käigus järeldatakse, et selline koolitus on vajalik. Ümberõpe viiakse läbi enne töökeskkonna muutmist. Ümberõppe koolituse jaoks koostatakse vastav koolitusprogramm, kus määratakse koolitus- ja hindamismeetodid. 12. SEONDUVAD DOKUMENDID Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri Siseriiklikud õigusaktid Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Tartu TWR/APP Situatsioonikava Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava Tartu TWR/APP eriolukordades tegutsemise kontroll-kaardid EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR) Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 26 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 OSA C Lisa 0 KOOLITUSPÄEVIKU TIITELLEHT KOOLITUSPÄEVIK Lennujuhtimisüksuse nimi: EETU TWR/APP Väljaõppejuhendaja(d) ………………………………………………….. Lennujuhi/lennujuhi õpilase loa nr ………………………………………………….. Praktikant: Nimi: ………………………………………………….. Sünniaeg: ………………………………………………….. Pädevused/kehtivused: ………………………………………………….. Arstlik kontroll (kehtivusaeg): ………………………………………………….. Praktika ajavahemik ………………………………………………….. TÖÖPRAKTIKA LÕPETAMINE: Teooriatesti sooritamise kuupäev ………………………………………………….. Tasemetesti ………………………………………………….. sooritamise kuupäev: Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 27 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 1 A ÜLEMINEKUKOOLITUSE AINEPROGRAMM Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 1: Ettevõtte tutvustus Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Töökeskkonna sissejuhatav 8.00 5.00 juhendamine. b) Julgestuskoolitus. c) Tuleohutusjuhendamine. d) Arvutivõrgu kasutamine. e) Elektrooniline dokumendihaldus (EDHS). f) Ettevõtte sisekorraeeskiri, igapäevarutiinid, väärtused. g) Kvaliteedijuhtimise süsteem. h) Lennuohutus. i) Kontoritöö. j) Töötervishoid (sh stress, väsimus, CISM, TRM). Teab ettevõtte väärtusi, töökorraldust, juhtimissüsteemi ja eri valdkondade sisu. Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 2: Sissejuhatus koolitusse Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Tartu TWR/APP koolituskava. 2.00 3.00 b) Tartu TWR/APP pädevuskava. c) Koolituse ajakava ja koolitajad. d) Koolitatava kohustused, õigused ja vastutus. Tunneb Tartu TWR/APP koolituskava ning pädevuskava põhimõtteid. Mõistab koolituse ajakava ja teab oma koolitajaid. Teab oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötades Lennuliiklusteeninduse AS-is. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 28 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Teema 3: Koostööprotseduurid ja - Tundide arv Väljaõppejuhendaja korrad AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri Lennujaamaga misel töö a) Tutvumine Tartu lennujaama 10.00 8.00 territooriumi ja kehtestatud julgestusnõuetega. b) Tulekahju korral tegutsemise plaan Tartu lennuväljal. c) Perroonide ja ruleerimistee kasutamise kord. d) Tartu lennuvälja territooriumi suvine ja talvine korrashoid. e) Mootorsõidukite liikluskorraldus Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil ja raadioside pidamise kord. f) Tartu lennuvälja lennutegevuse meteoroloogiaalane juhend sh tegevused piiratud nähtavuse tingimustes. g) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas. h) Lindude ja ulukite tõrje Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil. Tunneb Tartu lennujaama territooriumi ja kehtestatud julgestusnõudeid. Oskab käituda tulekahju korral Tartu lennuväljal. Teab perroonide ja ruleerimisteede kasutamise korda õhusõidukitele lubade andmisel ja mõistab territooriumi korrashoiust tingitud piiranguid lennuliiklusele ja vastupidi, oskab arvestada piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele manööverdusalale, ILS kriitilisele ja . tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Teab piiratud nähtavuse tingimustes lennuväljaliiklusele seatud piiranguid. Tunneb teavitamisprotseduuri võimaliku nakkusohu korral. Teab linnu- ja ulukitõrje läbiviimise protseduure. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 29 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 4: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev dokumentatsioon märkused ja allkiri misel töö a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 3.00 10.00 b) Lennureeglid, raadioside reeglid. c) Lennundusseadus. d) Rahvusvahelised regulatsioonid. Tunneb LVO lennujuhtimise käsiraamatut, lennureegleid, raadioside reegleid, lennundusseadust ja rahvusvahelisi regulatsioone ning oskab nendes orienteeruda. Tundide arv Teema 5: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri misel töö a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00 tulede juhtimine. b) Navigatsiooniseadmed, nende asukoht, sagedus, tunnus, tehnilised andmed ja kasutamine. c) Sideseadmed, nende sagedused ja käitamine. d) Varusüsteemid. e) Tehnilistest riketest teavitamise kord. Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, teab kuidas valida vajalikku sagedust raadiojaamal. Oskab tuvastada seadmete töökorda visuaalsete indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad ja kuidas käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Oskab kasutada üksuse situatsioonikava. Tunneb seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust leida ja oskab täita ANS-RF, probleemraportit). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 30 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 6: Vastutusala Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Lennuväljaliikluse ala 5.00 2.00 (manööverdusala ja CTR) ja lähenemisala (TMA). b) Lennuväli ja selle parameetrid. c) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass. d) Visuaal- ja instrumentaal- lähenemise skeemid, protseduuride selgitus. e) Olulised geograafilised orientiirid. f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad ja lennuväljaringid. g) Instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektor. h) Instrumentaal ootetsoonid, puhver- alad. i) Olulised takistused. j) Lennutegevust piiravad õhuruumi- osad. Tunneb õhuruumi, vastutusala ja nende parameetreid ning teab ohutu ja sujuva lennuliikluse korraldamise protseduure arvestades vastutusalas kehtestatud piiranguid. Tundide arv Teema 7: Koostööprotseduurid, koostöö- Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev lepingud märkused ja allkiri misel töö a) Tallinn ACC. 2.00 2.00 b) LIO. c) Muud koostöö protseduurid ja kokkulepped õhuruumi kasutajatega. d) Militaarõhusõidukitega seotud protseduurid. Teab üksusi, kellega peab koostööd tegema. On tutvunud koostööprotseduuridega piirkondliku lennujuhtimisüksusega (ACC), lennuinfo osakonnaga (LIO), militaarõhusõidukitega ning muude õhuruumi kasutajatega. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 31 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 8: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev eeskirjad märkused ja allkiri misel töö a) Vastutus. 10.00 4.00 b) Üldprotseduurid. c) Hajutusmiinimumid, nende rakendamine. d) Häireteeninduse osutamine. Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure ja hajutusreegleid ning häireteeninduse tagamise põhimõtteid. Tundide arv Teema 9: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri misel töö a) Lennuinfoteenindus. 3.00 4.00 b) Meteoroloogiline teenindus. c) ATIS. d) AWOS. e) AFTN. Tunneb aeronavigatsioonilise ja meteoroloogilise informatsiooni hankimiseks vajalikke kanaleid, teab lennuplaanide ja nendega seotud teadete töötlemist vastavalt kohalikele eeskirjadele ja koostööprotseduuridele. Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 10: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 3.00 8.00 b) Eriolukordades tegutsemise plaan. c) Eriolukordade kontroll-kaardid. d) Situatsioonikava. On tutvunud Tartu lennuvälja päästeplaaniga. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning teab, kuidas kasutada õhusõidukitega juhtuda võivate eriolukordade kontroll-kaarte. Teab, kuidas kasutada situatsioonikava operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste rikete korral. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 32 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 1 B Töökohakoolituse aineprogramm Teema 1: Koostööprotseduurid ja -korrad Tundide arv Väljaõppejuhendaja AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri Lennujaamaga misel töö a) Perroonide ja ruleerimistee 8.00 2.00 kasutamise kord. b) Tartu lennuvälja territooriumi suvine ja talvine korrashoid. c) Mootorsõidukite liikluskorraldus Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil ja raadioside pidamise kord. d) Tartu lennuvälja lennutegevuse meteoroloogiaalane juhend sh tegevused piiratud nähtavuse tingimustes. e) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas. f) Lindude ja ulukite tõrje Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil. Tunneb Tartu lennujaama territooriumi. Arvestab õhusõidukitele lubade andmisel perroonide ja ruleerimisteede kasutamise korda. Arvestab liiklusele lubade andmisel territooriumi korrashoiust tingitud piirangutega ja vastupidi. Arvestab piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele manööverdusalale, ILS kriitilisele ja tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Oskab tegutseda piiratud nähtavuse tingimustes lennuväljal. Kasutab standardfraseoloogiat raadioside pidamisel. Oskab teavitada nakkusohu korral vajalikke üksusi. Teab linnu- ja ulukitõrje võimalusi ja oskab alarmeerida vastavaid üksusi ning kasutada linnutõrje laserit. Tundide arv Teema 2: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev dokumentatsioon märkused ja allkiri misel töö a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 4.00 10.00 b) Lennureeglid, raadioside reeglid. c) Lennundusseadus. d) Rahvusvahelised regulatsioonid. Omab operatsiooniliseks tööks vajalikke teadmisi LVO lennujuhtimise käsiraamatust, lennureeglitest, raadioside reeglitest, lennundusseadusest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest ning oskab vajalikku informatsiooni kiiresti leida. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 33 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 3: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri misel töö a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00 tulede juhtimine. b) Navigatsiooniseadmed, nende asukoht, sagedus, tunnus, tehnilised andmed ja kasutamine. c) Sideseadmed, nende sagedused ja käitamine. d) Varusüsteemid. e) Tehnilistest riketest teavitamise kord. Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, oskab valida vajalikke sagedusi raadiojaamal. Sooritab sidevahendite töökontrolli, sh varusüsteemide kontrolli ettenähtud protseduuride kohaselt. Oskab tuvastada seadmete töökorda audio- ja visuaalsete indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad ja kuidas käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Tunneb seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust leida ja oskab täita ANS-RF, probleemraportit). Oskab kasutada üksuse situatsioonikava. Tundide arv Juhenda- Väljaõppejuhendaja Teema 4: Vastutusala Kuupäev Iseseisev misel märkused ja allkiri töö a) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass. 5.00 2.00 b) Vastutusala. c) Lennuväli ja selle parameetrid. d) Olulised geograafilised orientiirid. e) Visuaal- ja instrumentaal- lähenemise kaardid. f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad ja lennuväljaringid. g) Instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektor. h) Instrumentaal ootetsoonid, SID-id, STAR-id, puhveralad. i) NDB, ILS, RNAV lähenemis- protseduurid. j) Olulised takistused. k) Lennutegevust piiravad õhuruumiosad. Teab Tartu õhuruumi struktuuri (vertikaal- ja lateraalpiirid), klasse ja seal osutatavaid teenuseid. Tunneb manööverdusala ja perroone (tähistused), teab raja ja ruleerimistee pikkusi ja laiusi ning oskab leida muud vajalikud lennuvälja parameetrid (ARP, THR, CWY, SWY, STRIP, TODA, TORA, LDA). Teab TMA ja CTRi sisenemis- ja väljumispunkte ning nende suundasid ja kaugusi, sektori minimaalseid kõrgusi (MSA). Tunneb olulisi geograafilisi orientiire ja nende suundasid. Oskab lugeda ja kirjeldada visuaal- ja instrumentaallähenemiskaarte. Teab VFR-ootetsoone ja treeningalasid, Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 34 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 nende visuaalseid orientiire ning kõrgusi. Tunneb lennuväljaringi ja selle osasid. Teab ja oskab kaardilt leida instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektorit. Tunneb instrumentaalootetsoone, SID-e, STAR-e ja puhveralasid ning oskab neid kirjeldada kaartide põhjal ja kasutada hajutuse tagamiseks. Oskab kirjeldada kaartide põhjal Tartu erinevaid instrumentaallähenemise protseduure ning teab instrumentaallendude hajutusmeetodeid ja - miinimume. Teab põhilisi raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmete sagedusi ja asukohti. Tunneb Tartu CTR/TMA olulisemaid takistusi ja lennutegevust piiravaid õhuruumi osasid ning nende suundasid ja kõrgusi. Tundide arv Teema 5: Koostööprotseduurid, - Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev lepingud märkused ja allkiri misel töö a) Tallinn ACC. 4.00 2.00 b) LIO. c) Muud koostööprotseduurid ja kokkulepped õhuruumi kasutajatega. d) Militaarõhusõidukitega seotud protseduurid. Oskab korrektselt koordineerida lubasid õhusõidukitele, edastada ja vastu võtta arvestusteateid, koordineerida muid lennutegevust mõjutavate alade kasutamist kasutades standardfraseoloogiat. Oskab edastada ja vastu võtta lennuplaane ja nendega seotud teateid, koostada NOTAM-teateid, mis puudutab Tartu CTR/TMA muudatusi Tartu lennujuhtimisüksuse lahtiolekuaegades, protseduurides ja piirangutes, oskab tagada self-briifingu toimimise vastavalt koostööprotseduurile lennuinfo osakonnaga. Teab militaarõhusõidukitega ning muude õhuruumi kasutajatega sõlmitud lepinguid ja koostööprotseduure ning tegutseb vastavalt kokkulepetele. Tundide arv Teema 6: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev eeskirjad märkused ja allkiri misel töö a) Vastutus. 10.00 10.00 b) Üldprotseduurid. c) Hajutusmiinimumid, nende rakendamine. d) Strippide kasutamine Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure. Oskab määrata kasutatavat rada vastavalt liiklusolukorrale ja meteoroloogilistele tingimustele ning edastada infot raja olukorrast. Oskab kasutada lennuvälja valgustust vastavalt meteoroloogilistele tingimustele ja lähenemisprotseduurile. Oskab edastada õhusõiduki meeskonnale lendu puudutavat vajalikku teavet. Oskab hajutada IFR-liiklust sh eri-VFR –liiklusest, TSA-dest, purilennualast. Osutab lennujuhtimis-, info- ja häireteenust vastavalt õhuruumiklassile kasutades standardfraseoloogiat. Oskab strippidele kanda korrektselt lennuandmeid ja infot; oskab kajastada vastutusalas oleva liikluse hetkeolukorda stripilaual; oskab kasutada lennutegevust piirava õhuruumi strippi vastavalt alade aktiveerimisele. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 35 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 7: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri misel töö a) Lennuinfoteenindus. 6.00 2.00 b) Meteoroloogiline teenindus. c) ATIS. d) AWOS. e) AFTN. Oskab hankida lennuandmeid kõikidest selleks ettenähtud kanalitest, vastu võtta lennuplaane, kontrollida lennuandmeid tagamaks andmete terviklikkus, tuvastada ja täiendada lennuandmetes esinevaid vigu ja puudujääke ning vajadusel neid hankida ja parandada kasutades korrektset formaati. Oskab hankida vajalikku infot enne vahetuse algust ja vahetuse ajal ning jälgida info õigsust ja kehtivust/muutumist edastades seda korrektselt meeskondadele kasutades standardfraseoloogiat. Tunneb piirangu- ja ohualasid, nendes toimuva tegevuse liike, oskab hankida infot aktiveerituse kohta. Jälgib piirangutest kinnipidamist ja teavitab vastavaid üksusi kõrvalekalletest. Teab ja oskab kasutada vajalikke meteoroloogilise info kanaleid (sh ATIS, AWOS), oskab lugeda METAR/SPECI, SIGMET, TAF-teateid ja nende põhjal vastu võtta operatsiooniliseks tööks vajalikke otsuseid. Tunneb ära olulised lennundusele ohtlikud meteoroloogilised muutused ja oskab vastu võtta meteoroloogilist infot meeskondadelt (AIREP) ning edastab selle teistele meeskondadele, lennujuhtimisüksustele ja lennujaama üksustele vastavalt koostöö kordadele/protseduuridele kasutades standardfraseoloogiat. Oskab vastu võtta lennuinfokanalitest (AFTN) tulevat infot ja edastada seda meeskondadele, jälgida seadmete töö staatust ja tõlgendada seda ning edastada infot korrektselt meeskondadele ja teistele üksustele. Oskab kasutada varusüsteeme vastavalt koostööprotseduuridele ja üksuse situatsioonikavale. Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 8: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 8.00 8.00 b) Eriolukordades tegutsemise plaan. c) Eriolukordade kontroll-kaardid. d) Situatsioonikava. Teab Tartu lennuvälja töötajate tegevusi päästetöödeks valmisoleku tagamisel, organiseerimisel ja teostamisel olemaks valmis hädaolukordadeks. Teab erinevate üksuste tegutsemist eriolukorras Tartu lennuvälja territooriumil ja Tartu lennujaama lennupäästepiirkonnas. Teab ja oskab kasutada Tartu lennuvälja alarmeerimise skeemi, tingruudustiku kaarte Tartu lennujaama ja päästeüksuse väljasõidupiirkonna kohta. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning oskab kasutada eriolukordade kontroll-kaarte võimalike olukordade lahendamisel. Oskab kasutada situatsioonikava operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste häirete ja rikete ning muude Tartu lennujuhtimisüksuse tööd mõjutada võivate situatsioonide korral. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 36 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 9: Lennujuhtimisteenuse Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev osutamine ja inimtegur märkused ja allkiri misel töö a) Professionaalne käitumine. 2.00 2.00 b) TRM. c) Stress ja väsimus. Osutab lennujuhtimisteenust ohutult, sujuvalt ja kliendisõbralikult. Suhtleb kolleegide ja teiste üksustega professionaalselt meeskonnatöö põhimõtteid järgides. Järgib ettevõtte ohutuskultuuri põhimõtteid. Teab, kust leida abi stressi ja väsimuse ilmingute ära tundmisel. Teab ettevõtte pakutavaid võimalusi CISMi abi tagamisel. Teab, kust leida infot piirangutest ravimite tarvitamisel. . Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 37 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Üleminekukoolituse aineprogramm (LISA 1A järg) Üleminekukoolitus on läbitud mahus: . .... tundi. Sellest : 1) juhendamisel: ... tundi, 2) iseseisva tööna: ... tundi. Üleminekukoolituses omandatud teadmisi:  on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....  ei ole testitud. Lubatud üleminekukoolituse eelkoolitusele. ............................................ /väljaõppejuhendaja/ ................................... /koolitatav/ Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 38 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Töökohakoolituse aineprogramm (LISA 1B järg) Töökohakoolituse aineprogramm on läbitud mahus: . .... tundi. Sellest : 1) juhendamisel: ... tundi, 2) iseseisva tööna: ... tundi. Töökohakoolituses omandatud teadmisi:  on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....  ei ole testitud. ............................................ /töökohakoolituse juhendaja(d)/ ................................... /koolitatav/ Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 39 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 2 SIMULAATORTREENING Harjutuse Harjutuse sisu, eesmärk nr. 1 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama koormuse korral VMC tingimustes. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 2 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 1 kasutatavast). Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral VMC tingimustes. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 3 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, infoteenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 4 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 3 kasutatavast). Lennutegevust mõjutava ala (ohuala, treeningala, kerglennundusega seotud ala vms) aktiveerimine vastutusalas. Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 5 Harjutuse sisu: IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada … Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 40 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 SIMULAATORTREENING (järg) 6 Harjutuse sisu: IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 5 kasutatavast) Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 7 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Eriolukord (juhendaja valikul, õhusõiduki pardaseadmete töökorra või maapealsete side- ja navigatsiooniseadmete töökorraga seotud). Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 8 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Eriolukord (instruktori valikul, seotud õhusõiduki tehnilise olukorraga). Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 9 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (instruktori juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Eriolukord (juhendaja valikul, raja hõivatusega seotud, linnuga kokkupõrkega või ilmastikuga seotud). Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 10 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Selgitus: Eelnevatele harjutuste sooritustele tuginedes võib juhendaja lisada omal valikul situatsioone normaalprotseduuridest kõrvalekallete lahendamiseks (ilmastik, teated õhusõiduki pardalt, teated lennujaamast, näit: raja sulgemine, ohualade aktiveerimisteated) jne. Harjutuse eesmärk: Praktiliste oskuste kinnistamine ohutu ja sujuva teenuse osutamisel keskmise koormuse korral. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info teenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 41 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 3 TÖÖPRAKTIKA JA SIMULAATORTREENINGU PÄEVIK KOOLITATAV: INSTRUKTOR: KUUPÄEV: nimi nimi pp/kk/aaaa Vahetus: RWY: AEG: HARJUTUS TWR/APP SIMU vahetuse kood kasutatava raja nr. vahetuse kestvus harjutuse number/kood Töö iseloom: KOHATI VALDAVALT RUTIINNE KEERULINE vt p. 6.2 KEERULINE KEERULINE Tingimused METEO: PIIRANGUD: SEADMED: vastutusalas: IMC, VMC, vajadusel nimeta oluline element lennutegevust piiravad faktorid töökorras või rikke korral täpsustada vastutusalas seade HINNE SOORITUSELE vt p.9.1 HINNATAVAD ELEMENDID SELGITUSED HINDAMISEL 1 2 3 4 5 1. Lennujuhtimisteenuse osutamine 1.1 protseduuride rakendamine 1.2 hajutamine 1.3 vastutusala optimaalne kasutamine 1.4 prioriteetide määratlemine 1.5 viivitused liiklusele 2. Lennuinfoteenuse osutamine 2.1 liiklusinfo edastamine 2.2 töö lennuplaanide ja teadetega (hinnatakse reaalsel tööpositsioonil) 2.3 töö meteoinfoga 3. Lennundusside pidamine 3.1 õhusõidukitega 3.2 maaliiklusega 3.3 koordineerimisel 4. Koostöö ja koordineerimine 4.1 EETN ACC-ga 4.2 lennuvälja teenistustega 4.3 muu õhuruumi kasutajaga 5. Seadmete kasutamine (hinnatakse reaalsel tööpositsioonil) 6. Stripid 6.1 stripisüsteemi kasutamine 6.2 strippide õigeaegne ja korrektne täitmine 7. Stressitaluvus Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 42 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Instruktori märkused/tähelepanekud ja soovitused: Koolitusel osaleja märkused/tähelepanekud Järelbriifing koolitatavaga läbi viidud. Instruktor: ............................... / ........................ / Koolitatav: ...................... / ............................ / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 43 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 4 KOOLITATAVA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA KULGEMISE KOHTA Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal. Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Anna teada, millele soovitad edaspidi tööpraktika jooksul rohkem tähelepanu pöörata ning anna hinnang instruktori tööle. Kuupäev: „ …… „ …………………………….. 20….. .a. Allkiri: ………………………… / ……………………… / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 44 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 5 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA KULGEMISE KOHTA Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal. Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Sealhulgas: a) anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest; c) anna hinnang - koolitatava arengule, liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside pidamisele, koostööle, stressitaluvusele; d) anna soovitusi edasise praktika läbiviimiseks - millele pöörata rohkem tähelepanu instruktori seisukohast ja koolitatavale soovitusi, mis valdkonnas ennast täiendada. Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 45 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 6 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA(TE) LÕPPHINNANG(UD) TÖÖPRAKTIKA LÄBIMISE KOHTA Koostatakse üksusekoolituse lõpus. Anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest, vajadusel analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Anna hinnang koolitatava liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside pidamisele, koostööle, stressitaluvusele. Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… / Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 46 / 46 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus (kehtiv alates 01.01.2017) 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 SISUKORD: 1. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................................... 3 2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED ............................................................................................................ 4 3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS ..................................................................................................... 4 4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS ........................................................................................................... 4 4.1 Vastutused .......................................................................................................................................... 4 4.2 Kvaliteedijuhtimine .............................................................................................................................. 5 4.3 Ohutuse juhtimine ............................................................................................................................... 5 5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL ................................................................................. 6 5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad ............................................................................. 6 5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess ......................................... 8 5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess ......................................................................................................................................................... 8 6. Andmete säilitamine .................................................................................................................................. 9 7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega) ...... 9 8. SEONDUVAD DOKUMENDID ................................................................................................................ 10 Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest ............................................................................. 11 Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 2 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 1. MÕISTED JA LÜHENDID EANS – Lennuliiklusteeninduse AS. Jätkukoolitus - oskusmärke säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täiendus-koolitusest ja/või ümberõppest. Koolitusorganisatsioon – lennujuhtimisalast koolitust pakkuv organisatsioon, millele on väljastatud Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaat. Antud dokumendi kontekstis EANS. LJO – lennujuhtimisosakond. LVO – lennuväljade osakond. Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI). Pädev asutus – Lennuamet. Tasemetestija - vastavat oskusmärget omav lennujuht, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi teoreetilisi ning praktilisi oskusi. Teeningseadme instruktor (STDI) – töötaja, kellel on pädevus juhendada treeningseadme (simulaator) kasutamist. Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainet nii teoorias kui praktikas ja keda koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Teooriakoolitaja viib teoreetilist koolitust läbi lähtudes konkreetse osakonna koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) – lennujuht, kellel on pädevus korraldada üksuse- ja jätkukoolitust ning juhendada treeningseadmete kasutamist. OJTI viib koolitusi läbi lähtudes konkreetse osakonna koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest. Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste koolitajate üldnimetus. Üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke kehtivuse. Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 3 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED EANS on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mis vastab Euroopa Komisjoni määruses 2015/340 lennujuhtimiskoolitajatele esitatud nõuetele. Lennujuhtimisalaseid koolitustegevusi viiakse ellu nii Tallinnas asuvas LJO-s kui Tartus asuvas LVO-s. Antud dokument kirjeldab lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldust ja annab ülevaate koolitustegevuse juhtimisskeemist LJO-s ja LVO-s. Dokumenti uuendatakse toimunud muudatuste korral, aga mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. 3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS EANS viib läbi järgmiseid lennujuhtimisalaseid koolitusi:  Üksusekoolitus: ADI/TWR, ADI/GMS, APP, APS/TCL, ACS;  Jätkukoolitus (täienduskoolitus ja ümberõpe). Koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS Koolituseeskirjast, mis sätestab koolituste planeerimise (sh koolitusvajaduse määratlemise), koolitustel osalemise ja koolituste järeltegevustega seotud protsessi. Töötajate motivatsiooni ja üksuse kompetentsi säilitamiseks toimuvad igal aastal arenguvestlused osakonna juhataja ja/või struktuuriüksuse juhi ja töötaja vahel, mille tulemusel koondatakse sisend järgmise aasta koolitusplaani. Lisaks Koolituseeskirjale, kus on kirjeldatud koolitustegevuse elluviimine EANS üleselt, juhindutakse lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel järgmistest juhend-dokumentidest, mis sätestavad täpsemad tingimused koolitustegevuse elluviimisele LJO-s ja LVO-s:  LJO koolituskava;  LJO pädevuskava;  Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava;  Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava. 4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS 4.1 Vastutused Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni tegevuste eest on EANS tegevjuhil. Koolituseeskirjas sätestatud põhimõtete järgimise eest vastutab EANS koolitusspetsialist. EANS koolitusspetsialist töötab personaliosakonna juhataja alluvuses. Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse juhtimise, planeerimise ja korraldamise eest vastutavad LJO osakonna juhataja poolt määratud LJO lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal (edaspidi LJO koolitusjuht), ning LVO-s LVO juhataja. Pädeva asutustega suhtlemise eest vastutavateks töötajateks* seoses lennujuhtimisalase koolituse elluviimisega on määratud:  EANS koolitusspetsialist;  LJO koolitusjuht;  LVO juhataja;  EANS tööaja planeerija (ajutisest võimetusest teavitamise korral). Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 4 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 *Märkus: vastutavate töötajate määratlemine ei tähenda seda, et teised EANS töötajad ei oma õigust pädeva asutusega suhtlemiseks. Ülal nimetatud töötajad on määratud põhilisteks kontaktisikuteks ja toodud välja läbipaistvama kommunikatsiooni eesmärgil. 4.2 Kvaliteedijuhtimine Lennujuhtimisega seotud koolitustegevus on integreeritud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi. Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise eest kannab üldist vastutust EANS tegevjuht. Kvaliteedijuhtimissüsteemist annab ülevaate Kvaliteedikäsiraamat. Kvaliteedikäsiraamatus on kirjeldatud EANS juhtimissüsteemi põhimõtted ja –eesmärgid, erinevate valdkondade tegevus- ja vastutusala. Kvaliteedisüsteemi asjakohasuse eest vastutab kvaliteedijuht. 4.3 Ohutuse juhtimine Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS ohutusjuhtimissüsteemist. Ohutuse tagamise eest kannab üldist vastutust tegevjuht. Ohutusjuhtimissüsteemist annab ülevaate Ohutusjuhtimise käsiraamat, mis kirjeldab kehtivat lähenemist ohutusjuhtimisele, sisaldades nii vajalikke ressursse, organisatoorseid struktuure, vastutusi kui ka protseduure. Ohutusjuhtimise süsteemi arendamise ja selle toimimise tagamise eest vastutab ohutusjuht. Lennujuhtimisalase koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteem on kirjeldatud alloleval joonisel: Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 5 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL 5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad EANS tegevjuht  Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni poolt elluviidavate tegevuste eest otsustustasandil, ressursside tagamine. EANS koolitusspetsialist  Koolitusorganisatsioonis elluviidava koolitustegevuse administratiivne juhtimine;  Tegevuste ajakohaselt toimumise jälgimine, sh LJO ja LVO koolituseelarvete seire;  Suhtlus Lennuametiga üldistes lennujuhtimisega seotud koolitustegevust puudutavates küsimustes;  EANS ülene koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, vajadusel muudatusprotsesside korraldamine;  EANS koolituseeskirjas nimetatud dokumentide säilitamine ja seire;  Inglise keele testide sooritamise koordineerimine EANS poolelt LJO ja LVO osas. EANS tööaja planeerija  LJO ja LVO töögraafikute planeerimine lähtudes riiklikest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest, LJO ja LVO dokumentidest ning LJO koolitusjuhi, LVO juhataja, EANS koolitusspetsialisti poolt antud sisenditest;  LJO ja LVO tööaja arvestus, tervisetõendite kehtivuse jälgimine;  Lennuameti teavitamine lennujuhi ajutisest võimetusest Tallinna ja Tartu pädevuskavades toodud juhtudel;  Suhtlus Lennuametiga lennujuhtide tööaega puudutavates küsimustes. LJO koolitusjuht  LJO koolitusplaani koostamine koos tööplaaniga (sh LJO koolitusevajaduse määratlemine) ja EANS koolituseelarve koostamises osalemine;  LJO koolitusplaani täitmise tagamine ja kontroll;  LJO üksusekoolituse ja jätkukoolituse planeerimine ja korraldamine;  LJO koolitust korraldavate osakonna protseduuride haldamine, sh koolitusdokumentatsiooni ajakohasuse ja uuendamise tagamine;  Väljaõppejuhendajate ning koolitusspetsialistide grupi töö korraldamine;  Koolituseks vajamineva taristu arendamine ja haldamine;  Osalemine osakonna juhtgrupi töös;  Osalemine LJO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;  Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine;  Suhtlus Lennuametiga LJO spetsiifilistes koolitusküsimustes. LJO koolitusspetsialist 1 (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)  Tasemetestide planeerimine ja korraldamine;  Tasemetestide teooriatestide läbiviimise elektroonilise töökeskkonna, sh küsimuste andmebaasi haldamine; Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 6 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1  ADI/APS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;  Töö väljaõppejuhendajana. LJO koolitusspetsialist 2  ACS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;  Töö väljaõppejuhendajana. LVO juhataja  LVO vajadustest lähtuva koolitusvaldkonna tööplaani koostamine ja kooskõlastamine ning selleks vajalike ressursside planeerimine ja juhtimine;  LVO koolitusvaldkonna töö korraldamine vastavalt kokku lepitud tööplaanile;  Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine LVO-s;  Osakonna koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, sh koolitusdokumentatsiooni ajakohasuse ja uuendamise tagamine;  Osalemine LVO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;  Suhtlus Lennuametiga LVO spetsiifilistes koolitusküsimustes. LVO koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)  Teooriateside läbiviimise keskkonna ettevalmistamine testide, sealhulgas tasemetestide läbiviimiseks;  Testikeskkonna andmebaaside ettevalmistamine ja haldamine;  Testikeskkonna arendamine vastavalt osakonna vajadustele. OJTI  Oskusmärke-ja jätkukoolituse korraldamine ja läbiviimine nii treeningseadmetel kui tööpositsioonil;  Koolitusprogrammide koostamisel osalemine vastavalt LVO osakonna juhatajalt või LJO koolitusjuhilt saadud korraldusele lähtudes konkreetse lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist, pädevuskavast ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest;  Kontrollvahetuste läbi viimine vastavalt pädevuskavas toodule. STDI  Praktilise koolituse korraldamine treeningseadmetel pädevusmärke algkoolituse, üksuses toimuva koolituse (v.a töökohakoolituse) ja jätkukoolituse raames. Tasemetestija  Lennujuhiõpilaste ja lennujuhtide teoreetiliste ja praktiliste oskuste hindamine üksuse oskusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vastavalt pädevus- ja koolituskavale. Teooriakoolitaja Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 7 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1  Teoreetiliste koolituste läbiviimine ja koolitusprogrammide koostamine lähtudes konkreetse lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest. Teised koolitusorganisatsioonid ja/või koolitajad  Vajaduspõhiselt võib EANS koolituste läbiviimiseks kasutada teisi koolitusorganisatsioone ja/või koolitajaid, kelle ülesandeks on konkreetse koolituse ettevalmistus ja läbiviimine vastavalt EANS poolt esitatud tellimusele. 5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess Teoreetiliste koolituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kasutab EANS teooriakoolitajaid. Teooriakoolitajaks võib olla töötaja, kes:  omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas;  on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi. Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik OJTI-d, kes on praktiliste õpetamisoskuste koolituse ja/või värskenduskoolituse raames saanud piisavad teadmised-ja oskused ka teoreetilise koolituse läbiviimiseks ning tõendanud nende omandamist. Töötajatega, kes ei oma OJTI oskusmärget ja ei ole muul viisil* tõendanud oma teooriakoolitaja pädevust, viiakse teooriakoolitaja volituste saamiseks läbi teadmiste ja oskuste tõendamise protsess, mille käigus kandidaat demonstreerib oma koolitajaoskusi. Kandidaat valmistab määratud teemal ette näidisloengu, mis ei ole lühem kui 15 minutit. Näidisloeng on teemal, milles kandidaat kõige tõenäolisemalt koolitusi läbi viima hakkab. Lennujuhtimisspetsiifilise koolituse korral vaatleb kandidaadi näidisloengut ja annab loengujärgselt hinnangu Kontroll-loengu blanketis välja toodud hinnatavatele aspektidele LVO juhataja/ LJO koolitusjuhi volitatud väljaõppejuhendaja (või ta ise), kes fikseerib lõpphinnangu kandidaadi teooriakoolitajaks kvalifitseerumise kohta. Kui tegemist pole lennujuhtimisspetsiifilise koolitusega, vaatleb kandidaadi näidisloengut ja vormistab hinnangu teooriakoolitajaks kvalifitseerumise kohta EANS koolitusspetsialist. Näidisloeng võidakse läbi viia eraldiseisvana või teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalike oskuste arendamiseks korraldatava koolituse käigus. Teooriakoolitajate kompetentsuse säilitamiseks võimaldatakse töötajatele täiendkoolitusi EANS Koolituseeskirjas kirjeldatud põhimõtetel. Teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi arendab töötaja sisekoolitusi läbi viies. Teooriakoolitaja kompetentsuse kahtluse alla seadmisel on õigus LVO juhatajal/LJO koolitusjuhil/ EANS koolitusspetsialistil määrata näidisloengu kordamine, mille tulemused fikseeritakse Kontroll-loengu blanketil. Muul juhul loetakse teooriakoolitaja pädevuse kehtivus tähtajatuks. * Töötajate puhul, kellel on varasemate õpi- ja töökogemuste, sh koolitajana tegutsemise, põhjal tõendatud teooriakoolitajale seatud pädevuste olemasolu, ei viida läbi eraldi kontroll-loengut. 5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess Kui EANS-il pole koolitusorganisatsiooni sertifikaadi alusel õigust teatud koolitusliigi läbiviimiseks (nt algkoolitus, väljaõppejuhendajate või tasemetestijate koolitamine vms) ostetakse vajalik koolitus sisse teiselt koolitusorganisatsioonilt ja/või koolitajalt. Piiratud inimressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil ostetakse üldjuhul sisse ka suuremad jätkukoolitused. Sellisel juhul kontrollib koolituse tellija (kas LJO koolitusjuht, LVO juhataja või EANS koolitusspetsialist) ostuprotseduuri käigus, kas koolituse potentsiaalsel läbiviijal on olemas tellitava koolituse läbiviimiseks vajalik sertifikaat. Kui koolitusteenus tellitakse Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 8 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 organisatsioonilt, kellel vastavat sertifikaati pole, siis veendub koolituse tellija eelnevalt koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja pädevuses. Tellija võib selleks nõuda koolituse pakkujalt täiendavaid tõendusdokumente ja/või referentse. Kui tellija on seejärel veendunud koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja pädevuses, siis lepitakse kokku, et vastav organisatsioon ja/või koolitaja tegutseb EANS koolitussertifikaadi alusel. Koolitusteenuse tellimisel lähtutakse Ostmise protseduurist. 6. ANDMETE SÄILITAMINE EANS ülene koolitusandmete säilitamine on kirjeldatud Koolituseeskirjas. EANS koolitusspetsialisti poolt kuuluvad säilitamisele:  Töötajate üldised koolitusandmed osakondade koolitusandmestike näol;  Sisekoolituste kokkuvõtted;  Koolitustunnistused, sh töötajate pädevusi tõendavad tunnistused;  Töötajate olemasolevat keeletaset tõendavad tunnistused;  Teooriakoolitajate pädevuse hindamiseks kasutatud kontroll-loengu blanketid. Lisaks EANS koolitusspetsialisti poolt säilitatavatele koolitusandmetele säilitatakse LJO ja LVO poolt vähemalt järgmisi dokumente:  Töökohakoolituse päevikud/ Koolituspäevikud;  Tasemetestide teoreetilised testid;  Kontrollvahetuste hindamislehed;  Tasemetestide hindamisaktid;  Kontrollvahetuste registreerimise blanketid; LJO-s säilitatavate koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LJO koolitusjuht. LVO-s säilitatavate koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LVO juhataja. Dokumentide säilitamise perioodid ja arhiveerimise viis on kirjas EANS Toimikute loetelus. 7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega) Koolitusorganisatsioon on kohustatud taotlema eelneva heakskiidu muudatuste elluviimiseks pädevalt asutuselt järgmistel juhtudel:  Muudatused, mis võivad mõjutada pädeva asutuse poolt välja antud koolitussertifikaadi kehtivust, nt muudatused koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteemis juhul kui need seonduvad olulisel määral koolituse korraldusega. Nõuded koolitussertifikaadile on kirjas Euroopa Komisjoni määruse 2015/340 Annex 3-s.  Põhimõttelised muudatused LJO ja LVO UTP-des ning pädevuskavades, lennujuhtimisalase koolituse korraldamise dokumendis.  Uue (pädeva asutuse poolt kinnitatud UTP-s mittesisalduva) õppekava loomine. Koolitusorganisatsioon on kohustatud teavitama pädevat asutust järgmistel juhtudel:  Toimunud on muudatused lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldamisega seotud töötajate koosseisus ja/või põhimõttelised muudatused nende töötajate koolitusalastes tööülesannetes (Lisa 1 - Koolitustegevuse juhtimise ja korraldamisega seotud töötajad). Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 9 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1  Kui koolitusorganisatsioon ei suuda täita nõuet korraldada täienduskoolitust iga pädevus/oskusmärke kohta kord kolme (3) aasta jooksul.  Lennuameti teavitamise juhud ajutise võimetuse korral on fikseeritud LJO pädevuskava punktis 3.3.7 ja LVO pädevuskava punktis 3.2.4.  Kui koolitusorganisatsioon lõpetab oma tegevuse koolitusorganisatsioonina. Kõik muudatused saadetakse Lennuametile kirjalikult pädeva asutusega suhtlemise eest vastutavate töötajate poolt. Nimetatud muudatustest teavitamise õigus on täiendavalt ettevõtte tegevjuhil, juhatuse liikmetel ja personaliosakonna juhatajal. 8. SEONDUVAD DOKUMENDID  K1 Kvaliteedikäsiraamat  K4 Ohutusjuhtimise käsiraamat  P23 Koolituseeskiri  P4 Ostmine  4J2 P23LJO pädevuskava  4J3 P23 LJO koolituskava  410B1 P23 Kontroll-loengu blankett  10J5 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava  10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava  Toimikute loetelu Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 10 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri uuendatakse toimunud muudatuste korral, kuid mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. Kui koolitustegevuse elluviimiseks on vaja kasutada töötajaid, kes ei ole toodud koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekirjas, ei takista nende nimekirjas mitte esinemine nende kasutamist tegevuste elluviimisel. Nimekirja eraldi Lennuametile ei saadeta, kuna pädev asutus omab ülevaadet tasemetestijate ja OJTI-de osas ning teooriakoolitajate puhul lähtutakse protsessist, mis on kirjeldatud antud dokumendi punktis 5.2. Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri seisuga 31.12.2016: Koolitustegevuse juhtimine ja korraldamine:  EANS tegevjuht – Tanel Rautits  EANS koolitusspetsialist – Helle Kanep  EANS kvaliteedijuht – Katy Pärn  EANS ohutusjuht/ohutusosakonna juhataja – Kaie Peerna  EANS personaliosakonna juhataja – Ere Keerig-Kont  EANS tööaja planeerija – Siiri Mere  LJO koolitusjuht – Peeter Mõsak  LJO koolitusspetsialist – Sigrid Uik  LJO koolitusspetsialist – Tõnis Kalde  LVO osakonna juhataja/LVO koolitusjuht – Marika Kisand  LVO koolitusspetsialist – Piret Kilgi LJO OJTI-d ja STDI-d:  Peeter Mõsak  Rene Lüll  Karel Hütt  Marika Kisand  Vladimir Šaitor  Taavi Vunk  Kristel Reemi  Kristel Vaard  Andrei Gavrilov  Tarmo Pihlak  Vallo Treimuth  Sigrid Uik  Risto Sildre  Tõnis Kalde  Ismo Põldsam  Sander Pind  Piret Kilgi  Virko Lepik (vaid Lennuakadeemia tutvumispraktika läbiviimisel ja teooriakoolitajana)  Rene Käsik (sama kommentaar)  Margus Uhek (sama kommentaar) Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 11 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 LVO OJTI-d ja STDI-d  Martin Tärn  Katrin Jürimäe  Piret Kilgi LVO STDI-d:  Marika Kisand Teooriakoolitajad ja nende poolt loetavad teemad:  Kaljo Kangur, Air Traffic Management (edaspidi ATM)  Almer Ellen, ATM  Üllar Salumäe, ATM  Mihkel Lääne, ATM  Paul Kõvamaa, ATM  Mathias Tammaru, lennuohutus  Kaie Peerna, lennuohutus  Kadri Riimak, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus  Ere Keerig-Kont, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus Lisaks teooriakoolitajate nimekirjas olevatele töötajatele võivad teoreetilisi koolitusi läbi viia kõik ülal nimetatud OJTI-d. LJO tasemetestijad:  Tõnis Kalde  Sigrid Uik  Taavi Vunk  Peeter Mõsak  Karel Hütt  Tarmo Pihlak  Rene Lüll  Marika Kisand  Risto Sildre  Ismo Põldsam LVO tasemetestijad:  Marika Kisand  Piret Kilgi Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 12 / 12 Eve Härm Lennuamet Lõõtsa 5 11415 Tallinn 01.12.2016 nr 2-1/473 EL Komisjoni määruse 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid Austatud Eve Härm Saadame EL Komisjoni määrus 2015/340 nõuetele vastavad dokumendid. Dokumendid on kinnitatud Lennuliiklusteeninduse AS-is. Dokumentide kehtivuse alguseks on määratud 1. jaanuar 2017. Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust koolitusspetsialist Helle Kanep’iga aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Rautits Juhatuse esimees-tegevjuht Lisad 4J2P23_LJO_padevuskava.pdf 4J3P23_LJO_koolituskava_UTP.pdf 10J1_P13_Tartu_uhendatud_lahi_ja_lahenemislennujuhtimisuksuse_koolituskava_UTP.pdf 10J4P23_Tartu_uhendatud_lahi_ja_lahenemislennujuhtimis_uksuse_padevuskava.pdf 410B1P23_Kontroll_loengu_blankett.pdf 410J1P23_Lennujuhtimisalase_kooltuse_korraldus_.pdf 1/1 4J2P23 LJO pädevuskava ver1 LJO pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. EESMÄRK JA ÜLDSÄTTED.........................................................................................................................2 2. MÕISTED.......................................................................................................................................................2 3. ProtseduuriD..................................................................................................................................................3 3.1 Koolitajate ja tasemetestijate kvalifikatsioon, rollid ning kohustused...........................................................3 3.1.1 Teooriakoolitajad................................................................................................................................3 3.1.2 Praktiliste oskuste juhendaja............................................................................................................3 3.1.3 Tasemetestijad...................................................................................................................................3 3.2 Kompetentsuse hindamine............................................................................................................................5 3.2.1 Lennujuhi kompetentsuse hindamine...............................................................................................5 3.2.2 Lennujuhi kompetentsuse kahtluse alla seadmine..........................................................................8 3.2.3 Praktiliste oskuste juhendaja oskusmärke taotlemine ja kehtivus...................................................9 3.3 Oskusmärgete säilitamine ja taastamine....................................................................................................10 3.3.1 Üksuse oskusmärke peatamine või kehtetuks tunnistamine.........................................................10 3.3.2 Nõuded pädevusmärke säilitamiseks.............................................................................................11 3.3.3 Ajutine võimetus kasutada pädevusest tulenevaid õigusi..............................................................12 3.3.4 Ajutise võimetuse kehtestamine.....................................................................................................12 3.3.5 Ajutise võimetuse menetlemine......................................................................................................12 3.3.6 Ajutise võimetuse lõpetamine.........................................................................................................13 3.3.7 Lennuameti teavitamine ajutisest võimetusest...............................................................................13 3.3.8 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral..............................................13 3.4 Jätkukoolitus................................................................................................................................................13 3.4.1 Täienduskoolitus..............................................................................................................................14 3.4.2 Ümberõpe........................................................................................................................................14 3.4.3 Jätkukoolituse korraldamise etapid.................................................................................................14 3.5 Kaebemenetlused........................................................................................................................................15 3.6 Dokumentide säilitamine.............................................................................................................................15 3.7. LJO pädevuskavaga seonduvad dokumendid............................................................................................16 Koostas: Peeter Mõsak, Kristel Vaard Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont / 4J0P0 LJO Koolituskava ver1 LJO koolituskava (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. LÜHENDID JA MÕISTED ...................................................................................................................... 3 2. Eesmärk ja rakendusala ....................................................................................................................... 5 2.1 Üldsätted.......................................................................................................................................... 5 2.2 LJO- s kasutatavad pädevus/oskusmärked .................................................................................... 5 2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused ............................................................................................. 5 2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon ............................................................................................. 5 3. Üksuse oskusmärke kOOLITUSE korraldamise protsess ................................................................ 5 3.1 Koolituse alustamise eeldused ........................................................................................................ 5 3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled ............................................................................. 5 3.3 Vastutus ........................................................................................................................................... 5 3.4 Oskusmärke koolituste organiseerimine ......................................................................................... 6 3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused ............................................ 6 3.6 Koolitusmeetodid ............................................................................................................................. 6 3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus .......................................................................................... 6 4. Lennujuhi oskusmärke koolitus .......................................................................................................... 7 4.1 Korraldus ja läbiviimine .................................................................................................................... 7 4.2 Töökohakoolituse päevik ................................................................................................................. 8 4.3 Üleminekukoolituse etapp ............................................................................................................... 8 4.4 Simulaatorkoolitus ........................................................................................................................... 9 4.5 Töökohakoolitus ............................................................................................................................ 10 4.6 Eelneva kogemuse arvestamine oskusmärke koolituse määratlemisel ........................................ 11 4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus ................................................................ 11 4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ....................................................... 11 5. Oskusmärgete kehtivuse taastamine ............................................................................................... 13 5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine .................................................................................................. 13 5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud ................................................................ 13 5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui kaksteist (12) kuud .................................................................................................................................................. 13 5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat . 13 5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema ajavahemiku jooksul ...................................................................................................................................................... 14 6. EETN ADI/GMS oskusmärke koolitus ............................................................................................... 15 6.1 ADI õppekava ................................................................................................................................ 15 6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ......................................................... 18 6.3 ADI eriolukordade nimekiri ............................................................................................................ 18 Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud:01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 1 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7. EETN APS/RAD oskusmärke koolitus .............................................................................................. 20 7.1 APS õppekava ............................................................................................................................... 20 7.2 APS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu ......................................................... 23 7.3 APS eriolukordade nimekiri ........................................................................................................... 24 8. EETT ACS oskusmärke koolitus ....................................................................................................... 24 8.1 ACS õppekava ............................................................................................................................... 24 8.2 ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. ........................................................ 28 8.3 Eriolukordade nimekiri ................................................................................................................... 29 9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE ............................................................................... 30 10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE ................................... 30 11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID.................................................................. 30 Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 2 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 1. LÜHENDID JA MÕISTED Käesolevas koolituskavas kasutatakse järgmisi mõisteid: ajutine võimetus - ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada; EANS - Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts; ebatavaline olukord - olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused; lennujuhtimisüksus - piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus; LJO – Lennujuhtimisosakond; hindamine - praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine; kehtivuse taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks; koolituskursus - struktureeritud raamistikus välja töötatud ja kindlas ajavahemikus korraldatav teoreetiline kursus ja/või praktiline koolitus; LJO koolitusjuht - lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal; LJO koolitusspetsialist – lennujuht-spetsialist koolituse alal; oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud; pädevusmärge - teenuse liik, mida loaomanik võib osutada. Tallinnas on kasutatavad - lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) –, seirega lähenemislennujuhtimine (APS), seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS); simulaatorkoolitus - treeningseadmel toimuv koolitus; tasemetest - tasemetest koosneb teoreetiliste teadmiste eksamist (teooriatestist) ning töökontrollist tööpositsioonil; tasemetestija oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi; treeningseade - käitustingimusi imiteeriv mis tahes liiki seade, sh imitaator ja osaliste funktsioonidega treeningseade; treeningseadme instruktori oskusmärge (STDI)- loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist; töökohakoolitus - üksusekoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras; Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 3 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist; vastutav väljaõppejuhendaja - OJTI, kes on vastutav talle määratud koolitatava töökohakoolituse protsessi jälgimise eest; üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke kehtivus; üksuse oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukohatähist ja sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loaomanik on pädev töötama; Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 4 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA 2.1 Üldsätted LJO koolituskava kirjeldab LJO koolituse korraldamist üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja kehtivuse taastamiseks. Antud koolituskava on juhend-dokumendiks LJO-s toimuvate oskusmärke koolituste korraldamiseks koolituse korraldajatele ja läbiviijatele. Koolituste eesmärgiks on koolitada lennujuht või lennujuhi õpilane, edaspidi koolitatav, ette vastava oskusmärke saamiseks tasemeni, mis tagab turvalise lennujuhtimisteenuse osutamise ja iseseisvaks tööks valmisoleku. Antud koolituskava ei käsitle lennujuhi algkoolitusega seonduvat. 2.2 LJO- s kasutatavad üksuse pädevus/oskusmärked LJO-s vajalikud üksuse pädevus/oskusmärked: EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS - Lennuvälja lennuliikluse instrumentaalne juhtimine /Lähilennujuhtimine/Maapealse liikluse seire EETN APS/TCL - Lähenemislennujuhtimine seirega/Lennujuhtimine lähenemisalas EETT ACS - Piirkondlik lennujuhtimine seirega 2.3 Koolituskavas käsitletavad koolitused Käesolev koolituskava käsitleb koolitust üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja oskusmärgete kehtivuse taastamiseks. 2.4 Koolitust reguleeriv dokumentatsioon Käesolev koolituskava on kooskõlas lennujuhtide koolitust reglementeerivate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega. Käesolev koolituskava juhindub Euroopa Lennuohutuse Organisatsiooni (European Organisation for the Safety of Air Navigation) dokumendist ESARR 5 ja Komisjoni määruse (EL) 2015/340 nõuetest. 3. ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUSE KORRALDAMISE PROTSESS 3.1 Koolituse alustamise eeldused Üksuse oskusmärke koolituse alustamise ja edasise läbiviimise eelduseks LJO-s on Lennuameti poolt väljastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase luba koos vastava pädevusmärkega ning vajadusel selle juurde kuuluva oskusmärkega 3.2 Koolituse toimumise koht ja kasutatavad keeled LJO koolitused toimuvad enamasti EANS ruumides. ADI/TWR/GMS seotud simulaatorkoolitus toimub üldjuhul Eesti Lennuakadeemia ruumides. LJO koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles. 3.3 Vastutus LJO koolituste toimumise eest vastutab LJO juhataja või tema asetäitja. Koolituste sisu ja korralduse eest vastutab LJO koolitusjuht. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 5 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 3.4 Üksuse oskusmärke koolituste organiseerimine Üksuse oskusmärke koolitus organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase kvalifikatsiooniga koolitaja(d). 3.5 Koolituspersonali ehk koolitajate kvalifikatsioon, rollid ja kohustused Teoreetilist koolitust võivad korraldada asjakohase kvalifikatsiooniga koolitajad. Teooriakoolitajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui a) tal on lennujuhi luba ja/või õpetatava aine kohane kutsekvalifikatsioon ja/või ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud asjakohaseid teadmisi ja kogemusi; b) ta on koolitusorganisatsioonile tõendanud praktiliste õpetamisoskuste olemasolu. Koolitaja, kes on määratud korraldama praktilist koolitust on asjakohase kvalifikatsiooniga vaid juhul, kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge. Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge. OJTI oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil, mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel kehtiva oskusmärke ulatuses. OJTI ja STDI oskusmärgete täpsemad volitused ja õigused on välja toodud LJO pädevuskavas. Koolitatavale on määratud oskusmärke koolituse ajaks vastutav väljaõppejuhendaja, kes omab OJTI oskusmärget. Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale tööpraktika päeviku, kontrollib vajalike vahe- ja lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või ettepanekuid LJO koolitusjuhile koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks. Vastutav väljaõppejuhendaja osaleb koolituse lõpus hinnangu andmisel koolitatava valmisolekule iseseisvaks tööks. Objektiivse hinnangu saamiseks koolitatava oskustest ja võimetest viivad oskusmärke koolitust läbi vähemalt kaks OJTI-d. 3.6 Koolitusmeetodid Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:  loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriakoolitaja juhendamisel;  juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study);  tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;  praktiline töötamine tööpositsioonil OJTI juhendamisel;  simulaatorkoolitus;  iseseisev töö dokumentatsiooniga. Lisaks, võidakse kasutada kõiki Euroopa Komisjoni määruses 2015/340 loetletud õppetöö vorme. Üksusekoolitus viiakse läbi arvestades inimteguri mõju lennuliikluses. Tähelepanu pööratakse meeskonna koolitusele, väsimuse ja stressiga toimetulekule. 3.7 Üksuse oskusmärgete koolituse kestus Üksuse oskusmärke koolituse minimaalne kestvus on kooskõlas ICAO Annex 1. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 6 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS (Lähilennujuhtimine) - 90 töötundi, kuid mitte vähem kui üks (1) kalendrikuu EETN APS/TCL (Lähenemislennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3) kalendrikuud EETT ACS (Piirkondlik lennujuhtimine) - 180 töötundi, kuid mitte vähem kui kolm (3) kalendrikuud Üksuse oskusmärke koolituse minimaalsele kestvusele lisanduvad üleminekukoolituse etapp, töökoha eelne koolituse etapp ja simulaatorkoolitus. 4. LENNUJUHI ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS 4.1 Korraldus ja läbiviimine Üksuse oskusmärke koolitus koosneb üldjuhul järgmisest:  Üleminekukoolituse etapp o Töökoha koolituse eelne etapp  Simulaatorkoolitus  Töökohakoolitus (OJT), mis jaguneb omakorda kolmeks etapiks: o Töökohakoolituse algetapp o Töökohakoolituse kesketapp o Töökohakoolituse lõppetapp Kui vajadus nõuab töökohakoolituse eelset etappi siis viiakse see läbi katkematu protsessina koos üleminekukoolituse etapiga. Koolituste õppekavad on sätestatud eraldi üksuse oskusmärke koolituskavades. Koolitus koosneb järgmistest teemadest:  lennujuhtimisseadmed;  lennujuhtimisalane teooria;  töökohakoolitus OJTI juhendamisel;  simulaatorkoolitus;  muu vajalik koolitus Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1 ACS õppekava. Koolituse läbiviimine dokumenteeritakse individuaalsetes töökohakoolituse päevikutes. Üksuse oskusmärke koolituse lõpus toimub tasemetest. Koolitus lõppeb tasemetesti eduka läbimise järel. Vastava üksuse oskusmärkega lennujuhi loa väljastab Lennuamet. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 7 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 4.2 Töökohakoolituse päevik Töökohakoolituse päevikus kajastatakse üksuse oskusmärke koolituse andmed. . Töökohakoolituse päevik on töötaja põhine ja selle täitmise eest vastutavad vastavat koolitust läbiviivad koolitajad ja koolitatav. Märkus: Töökohakoolituse päeviku näol on tegemist tundliku informatsiooniga ja paigutatud piiratud ligipääsuga asukohta. Juurdepääsu töökohakoolituse päevikutele omavad LJO koolitajad ja tasemetestijad. Töökohakoolituse päeviku blanketi vorm asub EANS dokumendihaldussüsteemis „4B1J1P13 Töökohakoolituse päeviku blankett“. Töökohakoolituse päevikud kuuluvad säilitamisele koolitatava personaalses koolituskaustas. Töökohakoolituse päevikute arhiveerimise eest vastutab LJO koolitusjuht. Töökohakoolituse päevikusse kantakse:  andmed teoreetilise ettevalmistuse kohta;  andmed simulaatorkoolituse kohta: harjutuste lühikirjeldus, koolitatava isiklik hinnang oma sooritusele (soovi korral) ja OJTI hinnang sooritusele;  andmed töökohakoolituse kohta tööpositsioonil: vahetuse liikluskoormuse kirjeldus, OJTI märkused töövahetuse kohta, koolitatava märkused;  OJTI ning koolitatava vahearvamused töökohakoolituse kulgemise kohta;  lõpphinnangud oskusmärke koolituse kohta. 4.3 Üleminekukoolituse etapp Üleminekukoolituse eesmärk on tutvustada koolitatavale üksuses kasutatavaid kohapõhiseid käitusprotseduure ja konkreetsete aspektidega seonduvaid teadmisi ja nende mõistmist. Kui koolitatav alustab üksuse oskusmärke koolitust pärast algkoolituse lõppu, peab minimaalne üleminekukoolituse etapp olema vähemalt seitse tööpäeva. Kui koolitataval on olemas kehtiv üksuse oskusmärge mõnes teises LJO üksuses, on üleminekukoolituse pikkuseks vähemalt kolm tööpäeva. Märkus: Kui koolitataval on olemas kehtiv oskusmärge mõnes teises LJO üksuses on üleminekukoolitusele kuluv aeg lühendatud, kuna osaliselt on ta vajaliku teooria juba eelmis(t)e üksuse oskusmärke koolitus(t)e ajal läbinud. Üleminekukoolitus koosneb järgnevast:  loengu ja/või seminari vorm klassiruumis koolitajate juhendamisel;  tutvumine seadmete ja töökeskkonnaga koolitaja juhendamisel;  simulaatorharjutus(t)e jälgimist praktiliste oskuste harjutamiseks, tutvumine õhuruumi ja vastutusalaga.  iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks. Koolitatav tutvub koolitaja juhendamisel tööd reglementeerivate dokumentide, tööprotseduuride, töökeskkonna ja tehniliste vahenditega. Samuti tutvustatakse koolitatavale üksuse oskusmärke koolituse läbiviimise korda, koolitatava õigusi ning kohustusi. Üleminekukoolituse sisu on kirjeldatud vastava üksuse oskusmärke õppekava alguses olevates tabelites. Koolituskavadeks on käesoleva dokumendi 6.1 ADI õppekava, 7.1 APS õppekava ja 8.1 ACS õppekava. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 8 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Vajadusel võib üleminekukoolitus sisaldada täiendavat teooriakursust. Pikendatud üleminekukoolituse jaoks koostatakse vastav õppe- ning ajakava. Antud vajaduse otsustab LJO koolitusjuht. Üleminekukoolituse lõpus toimuv hindamine on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.7. Töökoha koolituse eelne etapp viiakse läbi vastavalt vajadusele peale üleminekukoolitust ja enne töökohakoolituse etappi. Vajaduse määrab LJO koolitusjuht. Töökoha eelkoolituse eesmärkideks on:  koolitatava teoreetiliste teadmiste sidumine kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras;  tutvuda vastava lennujuhtimisüksuse vastutusala ning seal kehtivate protseduuridega nii tava- kui eriolukordades tegutsemisel läbi praktiliste liiklussituatsioonide. Töökoha koolituse eelses etapis kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid, protseduurid, õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või võrreldavad tegeliku töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks. Iga koolitatav sooritab vähemalt 5 simulaatorharjutust. Töökoha koolituse eelse etapi lõpus toimuv hinnangu andmine on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.7. 4.4 Simulaatorkoolitus Simulaatorkoolitus toimub üksuse oskusmärke koolituse jooksul ja peab olema lõpetatud enne tasemetesti sooritamist. Simulaatorkoolitus loetakse positiivselt sooritatuks, kui OJTI(-de) arvamusel on üldine sooritus vähemalt rahuldaval tasemel. Koolitatav sooritab vähemalt vastava üksuse oskusmärke koolituskavas määratletud arvu simulaatoriharjutusi. Tavaolukorras ei sooritata üle kolme hinnatava harjutuse ühe päeva jooksul. OJTI-l on õigus vastavalt töökoha koolituse kulgemisele ja koolitatava vajadustele muuta koolituse sooritamiseks määratud harjutuste järjekorda ja lisada vajaliku iseloomuga harjutusi. Märkus: Üksuse oskusmärke taastamisel määrab LJO koolitusjuht või tema poolt volitatud koolitaja(d) harjutuste arvu, sisu ja harjutuste intensiivsusaste. Enne igat harjutust viiakse koolitatavaga läbi briifing, selgitamaks harjutuse sisu ja püstitatud eesmärke. OJTI annab omapoolse hinnangu simulaatorharjutuse soorituse järgmistele aspektidele: püstitatud eesmärkide täitmine, ülevaade simulaatorharjutuse kulgemisest, harjutuse jooksul esile kerkinud probleemid, omandatud teadmised ja silma hakanud positiivsed elemendid. OJTI lisab kirjaliku kokkuvõtte harjutuse kohta töökohakoolituse päevikusse. OJTI annab tavaliselt hinnangu pärast simulaatorharjutuse sooritamist järgnevatele elementidele:  tagatud on lennuohutus ja liikluse sujuvus;  vastutusala kasutamine on ratsionaalne;  lennuinfot antakse vajalikus mahus;  harjutuse jooksul ei esine koolitatava poolt põhjustatud viivitusi ühele õhusõidukile rohkem kui 10 minutit;  raadioside on korrektne ja arusaadav; Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 9 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1  koostöö teiste üksustega on korrektne. 4.5 Töökohakoolitus Töökohakoolitus on koolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse OJTI järelevalve all eelnevalt omandatud oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras. Töökohakoolituse käigus töötab koolitatav OJTI juhendamisel reaalsel tööpositsioonil, st. reaalse liiklusega. Lennuohutuse tagamise eest töökohakoolituse jooksul vastutab OJTI. Töökohakoolituse jooksul annab OJTI koolitatavale tema soorituse kohta pidevalt tagasisidet. Koolitatav peab järgima ja täitma OJTI korraldusi ning soovitusi. Töökohakoolitus koosneb kolmest etapist - töökohakoolituse algus, keskpaik ja lõpuetapp. Töökohakoolituse alguses tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega ja rakendab algkoolituse ajal omandatud oskusi praktikas. OJTI sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse, eesmärgiga selgitada üksuse ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu praktika ja teooria seostele, selgitada tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure. Töökohakoolituse keskpaigaks peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras töötamiseks vajalikest oskustest. OJTI sekkub koolitatava töösse vajadusel, selgitades uusi situatsioone. Töökohakoolituse viimases kolmandikus peab koolitatav olema suuteline valdavalt iseseisvalt töötama. Oskama teha seoseid seni praktikas kogetuga ja rakendama neid uute situatsioonide lahendamisel. OJTI põhitööks selle perioodi vältel on jälgimine ja soovituste andmine. Töökohakoolituse lõpus peab koolitatav OJTI-de hinnangul olema omandanud tööks vajalikud töövõtted ja süsteemide nõuetekohase kasutamise. Koolitatav peab iseseisvalt:  Korraldama liiklust turvaliselt ja efektiivselt;  Saama hakkama keeruliste ja tiheda liiklusega situatsioonidega;  Saama hakkama muutuva töökoormusega. Töökohakoolitus toimub üldjuhul päevastes vahetustes. Töökohakoolituse viimase kolmandiku jooksul toimub töökohakoolitus ka vähemalt kahes öövahetuses. Töökohakoolituse läbiviimiseks on eelistatud sellised töövahetused, kus statistiliselt on keskmine või keskmisest kõrgem töökoormus. Üksuse oskusmärke koolituse positiivse soorituse korral koostab(vad) töökohakoolituse läbiviimise viimases osas osalenud OJTI(id) töökohakoolituse päevikusse lõppkokkuvõtte, kinnitades, et koolitatav on valmis iseseisvaks tööks. Nimetatud kokkuvõtte alusel määratakse koolitatavale tasemetest. Kui vastutav väljaõppejuhendaja või OJTI ja/või koolitatav otsustavad minimaalse üksuse oskusmärke koolitusperioodi lõppedes või selle jooksul, et koolitatava soorituse tase ei ole piisav iseseisva töö alustamiseks või on ette näha, et koolitatav vajab lisaaega vajalike oskuste omandamiseks, esitab(vad) ülalnimetatud osapool(ed) LJO koolitusjuhile taotluse üksuse oskusmärke koolituse pikendamiseks. Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsustab LJO koolitusjuht. Üksuse oskusmärke koolituse pikendamise otsuse korral antakse koolitatavale koolituse pikendamise põhjustest põhjalik ülevaade. Ülevaate annab kas vastutav väljaõppejuhendaja või Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 10 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 OJTI. Samuti informeeritakse koolitatavat, kui pikaks võib kujuneda oodatav üksuse oskusmärke koolituse pikenemise aeg. Kui üksuse oskusmärke koolituse jooksul on ilmnenud asjaolud, mille tulemusena tehakse vastutava väljaõppejuhendaja või OJTI poolt ettepanek üksuse oskusmärke koolituse lõpetamiseks, otsustab selle LJO koolitusjuht. Kui koolitust otsustatakse mitte pikendada, esitatakse koolitatavale ülevaade koolituse jooksul esinenud puudustest ja üksuse oskusmärke koolituse lõpetamise põhjustest. Koolituse varajase lõpetamise protsess on kirjeldatud antud dokumendi punktis 4.8. 4.6 Eelneva kogemuse arvestamine üksuse oskusmärke koolituse määratlemisel Juhul kui üksusekoolitusega alustajal on eelnevalt omandatud üksuse oskusmärkeid võidakse eelnevat kogemust arvestada uue üksuse oskusmärke koolitusel. Taotleja kogemusi ja teadmisi hindab(vad) LJO koolitusjuhi poolt volitatud koolitaja(d) kasutades selleks suulist, kirjalikku või praktilist teadmiste kontrolli. Eelneva kogemuse hindamise põhjal otsustatakse üleminekukoolituseks vajalikud teemad ja edasine koolituse korraldus. 4.7 Hinnangu andmine koolituse jooksul ja koolituse lõpus Üleminekukoolitus lõppeb teooria testiga, mille eesmärgiks on veenduda, et koolitatav on omandanud nõutud teadmised enne järgnevate koolituste algust. Teoreetilise teadmiste kontroll sooritatakse elektroonilises testimiskeskkonnas või kirjaliku testina. Testi koostab(vad) üleminekukoolituses osalenud koolitaja(d). Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged vastused vähemalt 75% ulatuses. Peale testi sooritamist antakse koolitatavale ülevaade teooriatesti tulemusest. Töökoha koolituse eelse etapi lõpus antakse hinnang koolitatava oskustele simulaatoris. Positiivse tulemusega läbitud üksuse oskusmärke koolitus lõppeb tasemetestiga. Tasemetesti läbiviimist Tallinna lennujuhtimisüksuses kirjeldab LJO pädevuskava p.3.2 Kompetentsuse hindamine. Märkus: Objektiivsuse suurendamiseks hindab üldjuhul kontrollvahetuse sooritust tasemetestija(d), kes ei ole osalenud üksuse oskusmärke koolituse läbiviimisel. Tasemetesti positiivsel sooritamisel esitatakse Lennuametile taotlus vastava üksuse oskusmärke väljastamiseks koolitatavale. 4.8 Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning koolitaja vahel on mõlematel õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LJO koolitusjuhile koolitaja vahetamiseks. Koolitaja vahetuse otsustab LJO koolitusjuht. Üksusekoolitus peatatakse juhul kui OJTI-delt saadud tagasisidest selgub, et koolitatava oskused ja teadmised üksusekoolituse jooksul või selle lõpus ei vasta nõutavale tasemele ja koolitatavat ei suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas teeb LJO koolitusjuht, lähtudes OJTI-de (vähemalt kahe) kirjalikult vormistatud arvamusest. Koolituse lõpetamine ja edasised otsused fikseeritakse kirjalikult. Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning avaldada soovi vaidlustada LJO koolitusjuhi otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 11 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija ja/või OJTI), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära kuulamist eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LJO koolitusjuhi poolt tehtud otsuse õiguspärasust. Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 12 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 5. ÜKSUSE OSKUSMÄRGETE KEHTIVUSE TAASTAMINE 5.1 Eesmärk, korraldus ja läbiviimine Eesmärgiks on määratleda üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks vajalikud tegevused, kui üksuse oskusmärke säilitamiseks vajalikud tööaja nõuded ei ole täidetud. Üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks tehtav koolitus organiseeritakse ettevõtte sisekoolitusena LJO koolitusjuhi poolt. LJO koolitusjuht määrab koolituse läbiviijateks asjakohase kvalifikatsiooniga koolitaja(d). Koolituskava tuleb enne iga koolitatavat eraldi üle vaadata ja kohandada vastavalt koolitatava vajadustele ja vahepeal aset leidnud muutustele. Vastava kava koostamise eest vastutab LJO koolitusjuht või tema poolt määratud koolitaja(d). 5.2 Üksuse oskusmärke töötundide nõuded ei ole täidetud Miinimumnõuded ja edasine tegevus on kirjeldatud LJO pädevuskava p.3.3.2.1 ja p.3.2.1.3. 5.3 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kuus (6) kuud, aga vähem kui kaksteist (12) kuud Kui lennujuht ei ole viimase kuue (6) kuu jooksul töötanud tööpositsioonidel, millede osas antud lennujuhil on kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt kolm (3) töövahetust võimaliku koolitusvajaduse määratlemiseks. Juhul, kui OJTI otsustab töövahetuste järel, et lennujuht on demonstreerinud vajalikke oskusi piisaval määral, määratakse lennujuhile tasemetest. Negatiivse otsuse korral pöördub OJTI LJO koolitusjuhi või LJO koolitusspetsialisti poole, kes määrab lennujuhi pädevuse antud üksuse oskusmärke ulatuses kahtluse all olevaks ja teeb ettepaneku edasise koolituse korralduseks. Kui töökontrolli läbiviinud OJTI on samal ajal ka tasemetestija, on tal õigus seada pädevus kahtluse alla koheselt. Vastavast juhtumist teavitamise protseduur on välja toodud LJO pädevuskavas p.3.3.3.1 Ajutise võimetuse kehtestamine. 5.4 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kauem kui kaksteist (12) kuud, aga vähem kui kolmkümmend kuus (36) kuud Kui lennujuht ei ole viimase kaheteist (12) kuu jooksul töötanud nendel tööpositsioonidel, millede osas on tal kehtiv(ad) üksuse oskusmärge(märked), tuleb lennujuhil läbida koolitus ning sooritada tasemetest. Koolitus koosneb järgmistest moodulitest:  Lennujuhtimisseadmed;  lennujuhtimisalane teooria;  töökohakoolitus OJTI juhendamisel (minimaalselt kümme (10) töövahetust);  simulaatorharjutused (minimaalselt kuus (6));  muu vajalik koolitus. Koolitus korraldatakse üldjuhul samadel põhimõtetel nagu oskusmärke koolitus antud dokumendi p.4. 5.5 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud kolmkümmend kuus (36) kuud kuni neli (4) aastat Antud juhul tuleb läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke koolitus. Vastav koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 13 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 5.6 Üksuse oskusmärke õigusi ei ole kasutatud nelja (4) järjestikuse aasta või pikema ajavahemiku jooksul Pädevusmärke omanik võib pädevusmärke kohast üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele. Pädevusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sellistel juhtudel hindab pädevusmärke omaniku vastavust selle pädevusmärke nõuetele koolitusorganisatsioon, kes omab vastavat sertifikaati. Pärast vastava hindamise toimumist ja selle tulemustena selgunud koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksuse oskusmärke koolitus. Vastav koolituse korraldus on kirjeldatud antud dokumendi p.4. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 14 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 6. EETN ADI/TWR JA EETN ADI/GMS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS 6.1 EETN ADI/TWR ja EETN ADI/GMS õppekava Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt Tase 1- koolitatav peab olema teadlik Tase 2- koolitatav peab aru saama Tase 3- koolitatav peab oskama rakendada Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja märkused Nimi ja Tundide allkiri arv TWR EC töökoha seadmete asetus 0,5 3 TWR PLC töökoha seadmete asetus 0,5 3 GMS/ACEMAX 1 3 DIFLIS 1 3 INFOMAX, AFTN jne. 1 2 IS süsteem 0,5 2 Tulede juhtimise varupaneel 0,5 2 ILS varupaneel 0,5 2 TOPSKY ja OLDI 3 2 VOICECOM 1 2 ATIS 1 2 VOICECOM varusüsteem 1 2 Maaraadio 0,5 2 Muu... Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja vastutusala ja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1 Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 15 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Dokumendid, koostööprotseduurid, -lepingud, - Kuupäev Tase Koolitaja vastutusala ja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri AS Tallinna Lennujaama dokumendid 4 1 Vastutusala ja õhuruum 4 2 Lennuväli, lähiala ja lähenemisala: Lennuväli; õhuruumi struktuur, õhuruumiklass; visuaal- ja instrumentaallähenemise skeemid; olulised geograafilised orientiirid; lennuväljaringid; VFR-ootetsoonid; instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektor; instrumentaal ootetsoonid; olulised takistused; lennutegevust piiravad õhuruumiosad. Militaarkoostöölepingud 2 1 Koostöölepingud lennuklubidega Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel Koostööprotseduur Piirivalveametiga Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1 Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1 Lennureeglid (SERA) 2 1 Lennundusseadus AIP 2 1 Muu... Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri LJO koolituskava 2 1 LJO pädevuskava Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 16 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1 kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Stressi juhtimine Väsimusega toimetulek Meeskonnatöö Muu Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades üksusepõhist tööd. Teooriatundide arv: ........................................ ................................................. ......................................................... Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 17 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 6.2 ADI oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. Koolitus sisaldab minimaalselt 19 harjutust Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale. Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt: 1. Kaks harjutust. VMC. Tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine ilma planeerijata. 2. Kaks harjutust. VMC. Tutvumine tööprotseduuride, õhuruumi ja vastutusalaga jätkub, töötamine ilma planeerijata. 3. Kaks harjutust, IMC – Eri-VFR, ja IFR liiklus, töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 70% sektori läbilaskevõimest. 4. Kaks harjutust PNP, töötamine ilma planeerijata. 5. Kaks harjutust, VMC, VFR/IFR liiklust võrdselt, VFR liiklusinfo edastamine. Manööverdusalale tähelepanu pööramine, konfliktid pukseerimise. Saatjaga seisuplatsid. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest. 6. Kaks harjutust VMC, HOSP helikopter mustamäe haiglasse, töötamine koos planeerijaga ja planeerija positsioonil. Harjutuse koormus 100% sektori läbilaskevõimest. 7. Üks harjutus VMC mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest. 8. Üks harjutus IMC, mahuharjutus, töötamine koos planeerijaga. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest. 9. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Ilma planeerijata. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest. 10. Kaks harjutust. Tutvumine talviste protseduuridega, rajakoristus, kehvemad rajategurid jne. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 11. Kaks eriolukordadega tutvumise harjutust. Töötamine ilma planeerijata. Harjutuse koormus 50- 120%sektori läbilaskevõimest. 6.3 ADI eriolukordade nimekiri 1. raadioside häirega õhusõiduk:  koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega kasutades selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.  tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes  proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal olev telefon)  jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab 2. teliku mitte avanemine/madal läbilend:  olla pidevas kontaktis lennujaama päästeüksustega  võimalusel saada abi lennukompanii tehniliselt toelt  olla valmis andma õhusõiduki meeskonnale rohkem informatsiooni kui tavaliselt vajalik  madal läbilennu ajal nähtu edastamiseks õhusõiduki meeskonnale kasutada ICAO soovituslikku fraseoloogiat 3. Hädamaandumine ja/või mootorihäirega maanduma tulev õhusõiduk:  teavitada lennujaama päästeteenistust ning  edastada kogu teadaolev informatsioon vajalikele osapooltele  juhtida ülejäänud liiklus antud õhusõiduki teekonnalt eemale  võimaldada õhusõidukil lennata ilma lennujuhtimispiiranguteta Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 18 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras 4. linnuga kokkupõrge  uurida meeskonnalt nende edasist tegevusplaani  toetada meeskonda edastades nendele asjakohast informatsiooni  vajadusel teavitada lennujaama päästemeeskonda  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras  rajakontrolli teostamine Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 19 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7. EETN APS/TCL OSKUSMÄRKE KOOLITUS 7.1 EETN APS/TCL õppekava Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt: Tase 1- koolitatav peab olema teadlik Tase 2- koolitatav peab aru saama Tase 3- koolitatav peab oskama rakendama Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja märkused Nimi Tundide ja allkiri arv APP töökoha seadmete asetus 0,5 2 TOPSKY radariekraan 2 3 TOPSKY lisaekraan 1 3 MAESTRO 1 2 IS süsteem 0,5 2 VOICECOM 1 3 ACEMAX 1 2 Ämari INFOMAX 0,5 2 VOICECOM varusüsteem 0,5 1 RDS 2 1 Muu... Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 20 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Dokumendid-, koostööprotseduurid-, lepingud- ja Kuupäev Tase Koolitaja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1 Tallinna lähenemisala (TMA) kaart, TMA külg- ja 4 3 kõrguspiirid Tallinna ja Ämari saabumis- ja väljumisprotseduurid. 2 2 Tallinna ja Ämari lennuväli ja lähiala 2 2 Koostöölepingud naaberüksustega 2 1 Militaarkoostöölepingud Koostööprotseduurid lennujaamaga Koostöölepingud lennuklubidega Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel Lennureeglid (SERA) 2 1 Lennundusseadus Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1 AIP 2 1 Muu... Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 21 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Lennujuhtimise koolituskava 2 1 LJO pädevuskava 2 1 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Stressi juhtimine Väsimusega toimetulek Meeskonnatöö Muu… Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades üksusepõhist tööd. Teooriatundide arv: Koolitatava nimi ja allkiri Koolitaja nimi ja allkiri Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 22 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7.2 EETN APS/TCL oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu Koolitus sisaldab minimaalselt 26 harjutust Vastava valdkonna harjutusi sooritatakse tavaliselt mõlemale rajale. Töökoha koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt: 1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine ilma planeerijata. 2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma planeerijata. 3. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. Visuaal- lähenemised ei ole lubatud. VFR liiklus ja liiklusinfo edastamine. Harjutuse koormus 75% sektori läbilaskevõimest. 4. Kaks harjutust. Põhirõhk Tallinnasse saabuvatel. Üks sektor. Ilma planeerijata. VMC. Visuaallähenemised on lubatud. VFR lennuplaani avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus 75% sektori läbilaskevõimest. 5. Kaks harjutust. Saabuvad ja väljuvad õhusõidukid. Väljuvatele õhusõidukitele vajaliku vahe tekitamine ja saabuvatest hajutamine, koostöö TWR-ga. Üks sektor. Ilma planeerijata. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 6. Kaks harjutust. TSA aktiveerimine. TSA 5,6,7 ja TSA14. Y FPL. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest. 7. Üks harjutus. A SCRAMBLE. VFR arvestusteate edastamine Soome. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75-100% sektori läbilaskevõimest. 8. Üks harjutus. ILS treeninglennu käsitlemine. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75- 100% sektori läbilaskevõimest. 9. Üks harjutus. VFR lend CTA-s. CB ja vältimised. Töötamine ARR ja PLC. Harjutuse koormus 75- 100 % sektori läbilaskevõimest. 10. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/24. EEEI METAR edastamine. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 11. Üks harjutus ARR/DIR. RWY26/06. EETN kordusringile minek MA. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 12. Üks harjutus ARR/DIR. RWY 08/06. EEEI kordusringile minek.. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 13. Kaks harjutust ARR/DIR RWY 08/24. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 14. Üks harjutus ARR/DIR Marsruudi ootetsoon. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 15. Üks harjutus ARR/DIR/PLC VEM/MOK ootetsooni kasutamine. Harjutuse koormus 80% sektori läbilaskevõimest. 16. Kaks harjutust. ARR/PLC. Mahuharjutused. Harjutuse koormus 110% sektori läbilaskevõimest. 17. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest. 18. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120% sektori läbilaskevõimest. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 23 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 7.3 EETN APS/TCL eriolukordade nimekiri 1. raadioside häirega õhusõiduk:  koolitatav peab mõistma kas tegemist on ühe- või mõlema poolse raadioside häirega kasutades selleks algkoolituse käigus omandatud meetodeid.  tagama hajutuse teiste õhusõidukite suhtes  proovima alternatiivseid võimalusi õhusõidukiga ühenduse saamiseks (nt. õhusõiduki pardal olev telefon)  jagama aegsasti informatsiooni lennujuhtimisüksustele keda antud õhusõiduk mõjutab 2. transponderi häire/tunnistatuse kadumine, vale kõrgusenäit:  teavitada õhusõiduki meeskonda transponderi töötamise häirest ja/või tunnistatuse kadumisest  paluda meeskonnal sisse lülitada õhusõiduki teine transponder (juhul kui olemas)  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras 3. navigatsiooni probleemidega õhusõiduk:  teavitada õhusõiduki meeskonda navigatsiooniprobleemide ilmnemisest juhul kui meeskond pole ise seda veel märganud  pakkuda meeskonnale igakülgset tuge vajaliku informatsiooni näol  võimalusel juhendada õhusõidukit kasutades kursse  teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras 4. mootoririkkega õhusõiduk:  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub hädamaandumine  võimaldada õhusõidukil maanduda eelisjärjekorras Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda. 8. EETT ACS ÜKSUSE OSKUSMÄRKE KOOLITUS 8.1 EETT ACS õppekava Koolituse eesmärgid peale koolituse toimumist on määratletud järgmiselt: Tase 1 – koolitatav peab olema teadlik Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 24 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Tase 2 – koolitatav peab aru saama Tase 3 – koolitatav peab oskama rakendama Töökoht/seadmed Kuupäev Tase Koolitaja märkused Tundide arv Nimi ja allkiri ACC töökohtade seadmete asetus 0,5 2 FEEDER 0,5 2 TOPSKY radariekraan 2 3 TOPSKY lisaekraan 1 3 MAESTRO 1 2 IS süsteem 0,5 2 VOICECOM 1 3 VOICECOM varusüsteem 0,5 1 RDS 2 1 Muu... Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 25 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Dokumendid, koostööprotseduurid, lepingud, Kuupäev Tase Koolitaja õhuruum märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Tallinna Lennujuhtimise Käsiraamat 8 1 Õhuruum, FIR, TSA-d, 4 3 Koostöölepingud naaberüksustega 4 1 Militaarkoostöölepingud Koostöölepingud lennuklubidega Koostööprotseduur LJO ja LIO vahel Koostööprotseduur LJO ja LVO vahel Töökoha häireteenindus, situatsioonikava 1 1 Lennureeglid (SERA) 2 1 Lennundusseadus Lennuvoogude juhtimise käsiraamat 2 1 AIP 2 1 Muu... Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Lennujuhtimise koolituskava 2 1 LJO pädevuskava Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2 1 kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Stressi juhtimine Väsimusega toimetulek Meeskonnatöö Koolitust reguleerivad dokumendid, koolituse Kuupäev Tase Koolitaja korraldus, inimtegur märkused Tundide arv Nimi ja allkiri Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 26 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 Muu Märkus: Inimteguri koolituse läbimise lõpus on koolitatav teadlik , kuidas väsimuse ja stressiga toime tulla ja mida on võimalik teha ennetamiseks. Samuti antakse ülevaade meeskonnatöö olemusest arvestades üksusepõhist tööd. Teooriatundide arv: Koolitatava nimi ja allkiri: Koolitaja nimi ja allkiri: Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 27 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 8.2 EETT ACS oskusmärke koolituse simulaatorharjutuste arv ja sisu. Koolitus sisaldab minimaalselt 29 harjutust Oskusmärke koolituse sooritamiseks vajalike simulaatorharjutuste seas peavad olema minimaalselt: 1. Kaks harjutust. Tööprotseduuride ja õhuruumiga tutvumiseks ettenähtud harjutused, töötamine ilma planeerijata. 2. Kaks harjutust. Üks sektor, tutvumine tööprotseduuride ja õhuruumiga jätkub, töötamine ilma planeerijata. 3. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Y ja Z lennuplaanide käsitlemine. VFR lennuplaanide avamine ja sulgemine. Harjutuse koormus 75- 80% sektori läbilaskevõimest. 4. Kaks harjutust. Üks sektor, töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. VFR liiklusinfo edastamine. Harjutuse koormus 85% sektori läbilaskevõimest. 5. Kaks harjutust. Töötamine vastutava lennujuhina koos planeerijaga. Aktiveeritud TSA-d. A SCRAMBLE ja lend neutraalvete kohal. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 6. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris. Ilma planeerijata. Aktiveeritud TSA-d. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 7. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), töötamine WEST ja EAST sektoris vastutava lennujuhina. Ilma planeerijata. Hajutuse saavutamine vektoriseerimise ja kiiruskontrolli läbi. Harjutuse koormus 75-80% sektori läbilaskevõimest. 8. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse suunduvate õhusõidukite järjestamine INTOR-le ilma holdinguta. EAST sektoris liikluse suundumine PIRUS ja LIMAK peale, kiiruskontrolli kasutamine. Ülelendav ei ole lubatud siseneda Vene õhuruumi. Harjutuse koormus 80-85% sektori läbilaskevõimest. 9. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. WEST sektoris Helsingisse saabuvate õhusõidukite ja Helsingist väljuvate õhusõidukite omavahelised konfliktid. EAST sektoris Peterburist väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 10. Kaks harjutust. Avatud sektorid (EAST, WEST), ilma planeerijata. Tallinnast ja Helsingist väljuvad õhusõidukid. Harjutuse koormus 85-90% sektori läbilaskevõimest. 11. Üks harjutus. Üks sektor EC ja PLC. Helsingisse saabuvate järjestamine vastavalt MAESTRO- le. Viivitused 3-5 minutit. Harjutuse koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest. 12. Üks harjutus. Avatud WEST ja FEEDER. Ilma planeerijata. Ootetsooni kasutamine. Harjutuse koormus on 100% FEEDER sektori läbilaskevõimest. 13. Kaks harjutust. Üks sektor EC ja PLC, Mahuharjutus. Harjutuse koormus on 110% sektori läbilaskevõimest. 14. Üks harjutus. Standardsituatsioonid. Harjutuse koormus on 95% sektori läbilaskevõimest. 15. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Keerulised ilmastikutingimused, turbulents, jäätumine, temperatuur, CB. Harjutuse koormus on 85% sektori läbilaskevõimest. 16. Kaks harjutust. Üks sektor, EC ja PLC. Eriolukorra harjutused. Igas harjutuses 2 erineva raskusastmega eriolukorda. Harjutuse koormus on 50-120%. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 28 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 8.3 EETT ACS eriolukordade nimekiri 1. Õhusõiduki salongi rõhu kadumine:  kinnitada õhusõiduki meeskonnale, et oled informatsiooni rõhu kadumisest vastu võtnud  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajutada ülejäänud liiklus hädalaskumist tegevast õhusõidukist  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  kui olukord võimaldab siis uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste, vigastatute ja õhusõiduki seisukorra kohta  pakkuda välja läheduses asuvaid maandumiseks sobivaid lennujaamu 2. Õhusõiduki hüdraulika probleemid:  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajuta ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  teavita teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste ning infot õhusõiduki tehnilise seisukorra kohta 3. Kütuse väljalaskmine:  juhtida õhusõiduk ettenähtud kaugusele teistest õhusõidukitest  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta 4. Mootoririkkega õhusõiduk:  anda õhusõiduki meeskonnale aega hinnata olukorda  hajutada ülejäänud liiklus antud õhusõidukist  uurida õhusõiduki meeskonnalt nende edasiste kavatsuste kohta  teavitada teisi üksusi keda antud õhusõiduk mõjutab  olla valmis üles märkima õhusõiduki viimane teadaolev asukoht juhul kui toimub hädamaandumine Märkus: Eriolukordade nimekiri ei ole lõplik ja dokumendis välja toodud lahendused võivad harjutuse ja eriolukorra iseloomust sõltuvalt mõnevõrra erineda. Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 29 / 30 4J3P23 LJO koolituskava ver1 9. ÜKSUSEKOOLITUSE ANDMETE SÄILITAMINE LJO-s säilitatakse andmeid töötaja üksuse oskusmärke koolituse kohta töötaja isiklikus kaustas. Säilitatakse vähemalt:  Töökohakoolituse päevikud  Üleminekukoolituse õppekavad  Üleminekukoolituse teooriatest(id) 10. ÜKSUSEKOOLITUSE KOOLITUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE Üksusekoolituse koolituskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui kord kolme (3) aasta jooksul. Osakonna tasandil vastutab antud koolituskava ajakohasuse ja toimimise eest LJO koolitusjuht. 11. LJO KOOLITUSKAVAGA SEONDUVAD DOKUMENDID Töökohakoolituse päeviku blankett LJO pädevuskava Simulaatorharjutuste kirjeldus Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Koostas: Sigrid Uik, Risto Sildre Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Ere Keerig-Kont 30 / 30 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) (kehtiv alates 01.01.2017) SISUKORD 1. Mõisted ja lühendid .................................................................................................................................... 3 OSA A ................................................................................................................................................................ 5 2. Eesmärk ja rakendusala ............................................................................................................................ 5 3. Üldsätted .................................................................................................................................................... 5 4. Koolituse liigid ............................................................................................................................................ 6 5. Tartu lennujuhtimis üksuse oskusmärked ................................................................................................. 6 6. Koolituse dokumentatsioon ja andmete säilitamine .................................................................................. 7 6.1 Koolitusprogramm ............................................................................................................................... 7 6.2 Koolituspäevik ..................................................................................................................................... 8 6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte ...................................................................... 10 7. Koolituspersonal ...................................................................................................................................... 10 7.1 Teooriakoolitaja ................................................................................................................................. 10 7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) .................................................................................................. 10 7.3 Treeningseadme instruktor (STDI) .................................................................................................... 11 7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja ............................................................................................................ 11 7.5 Tasemetestija .................................................................................................................................... 11 8. Koolituse varajase lõpetamise protsess ja kaebemenetlused ................................................................. 12 OSA B .............................................................................................................................................................. 13 9. Eksamineerimise ja hindamise menetlused ............................................................................................ 13 9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul......................................................................... 13 9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul ................................................................... 15 9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul ............................................................................. 15 10. Üksusekoolitus ..................................................................................................................................... 16 10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel .......................................................................................... 16 10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine.............................................................................................. 16 10.2 Üksusekoolituse struktuur ................................................................................................................. 17 10.2.1 Üleminekukoolitus .................................................................................................................... 17 10.2.2 Töökoha eelkoolitus ................................................................................................................. 18 Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1 / 46 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika).................................................................................................. 19 10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks ............................................................................... 22 10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36) kuud ................................................................................................................................................. 22 10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend kaheksa (48) kuud ................................................................................................................................... 22 10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem ........................... 22 11. Jätkukoolitus ........................................................................................................................................ 24 11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale ....................................................................................................... 24 11.2 Täienduskoolitus ............................................................................................................................... 24 11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening ................................................................................... 24 11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening ............................................................................... 25 11.2.3 Inimtegur .................................................................................................................................. 25 11.3 Ümberõpe.......................................................................................................................................... 26 12. Seonduvad dokumendid ...................................................................................................................... 26 OSA C .............................................................................................................................................................. 27 Lisa 0 Koolituspäeviku tiitelleht ................................................................................................................... 27 Lisa 1 A Üleminekukoolituse aineprogramm ........................................................................................... 28 Lisa 1 B töökohakoolituse aineprogramm.................................................................................................. 33 Lisa 2 Simulaatortreening ........................................................................................................................... 40 Lisa 3 Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik ....................................................................................... 42 Lisa 4 Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta .................................................................... 44 Lisa 5 Töökohakoolituse juhendaja vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta ......................................... 45 Lisa 6 Töökohakoolituse juhendaja(te) lõpphinnang(ud) tööpraktika läbimise kohta .................................. 46 Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 2 / 46 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 1. MÕISTED JA LÜHENDID EANS - Lennuliikusteeninduse AS. Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine. Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või ümberõppest. Koolitusorganisatsioon - pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või mitut liiki koolitust (antud dokumendi mõistes EANS). Lubatud koolitusliigid on välja toodud Lennujuhtimisalase koolituse korraldamise dokumendis. Koolitusprogramm - konkreetse koolituse kohta koostatud dokument, mis kirjeldab koolituse eesmärke, etappe koos ainekavadega, vastutavaid töötajaid jne. OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist. Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks. Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI) (edaspidi üldnimetajana „instruktor“). Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja „APP“). Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms tingimustes nii tava- kui eriolukordades. STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 3 / 46 10J1 P13 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) ver1.0 Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi. Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades. TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus. Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama. Vastutav väljaõppejuhendaja - väljaõppejuhendaja, kes on volitatud vastutama koolitusprotsessi läbiviimise eest. Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus. Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke. Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 4 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 OSA A 2. EESMÄRK JA RAKENDUSALA Lennuväljade osakonna (edaspidi „LVO“) Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse (edaspidi „Tartu TWR/APP“) koolituskava kirjeldab üksuse- ja jätkukoolituse korraldamist ja läbiviimist, eesmärgiga tagada vajalike teadmiste ja kogemuste omandamiseks ning säilitamiseks jätkusuutlik süsteem. Käesolev koolituskava ei käsitle algkoolitusega seonduvat. Koolituskava kirjeldab meetodeid lennujuhi õpilase või lennujuhi koolitamisel Tartu TWR/APP-s, mille eesmärgiks on tagada üksuse mehitatus vajalike pädevus- ja oskusmärkeid omava personaliga. Tartu (EETU) lennujuhtimisüksuse oskusmärgete saamine ja taastamine toimub läbi üksusekoolituse ning oskusmärgete säilitamine läbi jätkukoolituse. Antud koolituskava on juhendmaterjaliks koolituse korraldajatele ja läbiviijatele. 3. ÜLDSÄTTED Tartu TWR/APP koolituskava vastab lennujuhtimisalast koolitust korraldavatele koolitusorganisatsioonidele sätestatud nõuetele. LVO tasandil vastutab antud koolituskava ajakohasuse ja toimimise eest LVO juhataja või tema poolt volitatud töötaja. Koolituskava vaadatakse üle ja uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta tagant. Uuendatud üksuse koolituskava kooskõlastatakse lennuametiga. Kursuste korraldamise protsess Üksuse- ja jätkukoolituse vajaduse määrab LVO juhataja koostöös EANS koolitusspetsialistiga. Kursuse korraldamisel võetakse arvesse tagasisidet töötajatega arenguvestlustelt, soovitusi ja ettepanekuid tasemetestijatelt ja väljaõppejuhendajatelt, uute protseduuride ja töövõtete rakendamise vajadust ning töötulemusi (ANS-RF-i analüüsid, toimunud koolitused, tagasiside klientidelt jne). LVO juhataja määrab töötaja(d), kes koostavad iga konkreetse koolituse kohta vastava üksuse- või Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 5 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 jätkukoolituse programmi. Koolitusprogrammid kinnitab LVO juhataja. LVO juhataja määrab iga konkreetse koolituse eest vastutavad väljaõppejuhendajad. Jätkukoolitusi viiakse läbi vähemalt üks (1) kord kalendriaasta jooksul. Kõik Tartu TWR/APP läbiviidavad koolitused toimuvad eesti ja/või inglise keeles. 4. KOOLITUSE LIIGID Tartu TWR/APP koolitused liigitatakse alljärgnevalt (kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 2015/340, (edaspidi „määrus 340“) : 1. üksusekoolitus: a) üksuse oskusmärke väljaandmiseks; b) üksuse oskusmärke taastamiseks. 2. jätkukoolitus: korraldatakse lennujuhi ametialaste oskuste säilitamiseks, töökeskkonna muutumisel asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks, ning koosneb järgmistest koolitustest: a) täienduskoolitus; b) ümberõpe. 5. TARTU LENNUJUHTIMISÜKSUSE OSKUSMÄRKED Üksuse oskusmärked, mida koolituskavas käsitletakse: 1. EETU ADI/TWR 2. EETU APP Pädevusmärked: a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument); b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 6 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust ning seetõttu käsitletakse ADI/TWR ja APP koolitusi kui ühtset protsessi. Oskusmärked: a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control); b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor); c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor); c) tasemetestija. 6. KOOLITUSE DOKUMENTATSIOON JA ANDMETE SÄILITAMINE Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendi „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ peatükis 6 toodule. Koolituse planeerimist ja läbiviimist tõendavad dokumendid on: 1. koolitusprogramm; 2. koolitatava koolituspäevik; 3. koolituse kokkuvõtted. 6.1 Koolitusprogramm Iga koolituse läbiviimise aluseks on koostatud ja kinnitatud koolitusprogramm. Koolitusprogrammi koostavad LVO juhataja volitatud väljaõppejuhendaja(-d) ja kinnitab LVO juhataja. Kõik koolitusega seotud väljaõppejuhendajad peavad olema tutvunud koolitusprogrammiga ja kinnitanud seda elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (edaspidi „EDHS“). Koolituse programm peab sisaldama vähemalt järgmist: 1. koolituse eesmärk; 2. ajakava; 3. koolituse läbiviijad; 4. koolitusel osalejad; 5. koolituse toimumise koht; 6. koolituse meetodid; 7. koolituse teemad; 8. simulaatortreeningu kirjeldus (kui on koolituse osaks). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 7 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Sõltuvalt koolituse mahust ja iseloomust võib koolitusprogramm sisaldada: 1. tööpraktika- ja simulaatorpäeviku osade loetelu; 2. simulaatortreeningu harjutuste stsenaariumide kirjeldust; 3. koolitusel osalejate tagasiside blanketti. 6.2 Koolituspäevik Praktiliste oskuste instruktorid peavad kajastama üksuse- või jätkukoolituse läbiviimise koolituspäevikus, vastavalt antud koolituskavas kirjeldatule. Koolituspäevik peab olema täidetud trükitult või pastapliiatsiga loetavas kirjas. Praktiliste oskuste instruktorid vastutavad, et päevik sisaldaks kõiki nõutud ajakohaseid sissekandeid ja allkirju. Tööpraktika ja simulaatortreeningu lehel (Osa C Lisa 3) kirjeldab praktilise oskuste instruktor operatsioonilise töövahetuse või simulaatorharjutuse keerukust, kasutades järgnevaid määratlusi: Rutiinne: VFR ja/või IFR liiklus, keerulisemaid lahendamist vajavaid situatsioone ei esine, EAT-sid pole vaja määrata, liiklusinfo andmise vajadus. Liikluse soovituslik maht: 2 väljuvat, 4 saabuvat õhusõidukit, 2 õhusõidukit järjekorras maandumiseks. Kohati keeruline: VFR ja/või IFR liiklus, 1-2 keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused, samaaegne maaliiklus manööverdusalal. Liikluse soovituslik maht: 4 väljuvat, 6 saabuvat õhusõidukit. Valdavalt keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, muutuvad ilmastiku tingimused, samaaegne maaliiklus manööverdusalal. Liikluse soovituslik maht: 4-6 väljuvat, 6-8 saabuvat õhusõidukit, 3-4 õhusõidukit järjekorras maandumiseks (sõltub lennuki tüüpidest). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 8 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Keeruline: VFR ja IFR liiklus, 3 või rohkem keerulisemat lahendamist vajavat liiklussituatsiooni, vajadus määrata EAT-sid, halvenevad ilmastiku tingimused, piirangutest tingitud viivitused liiklusele, samaaegne maaliiklus manööverdusalal. Liikluse soovituslik maht: 6-7 väljuvat, 8 saabuvat õhusõidukit, 4-5 õhusõidukit järjekorras maandumiseks. Töösoorituse hindamise põhimõtteid on kirjeldatud punktis 9.1. Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest ning annavad vahepealsele perioodile omapoolsed hinnangud, vormistades selle kirjalikult vastavatel blankettidel (Osa C, Lisa 4 ja 5). Koolituse toimumise ajal hoitakse koolituspäevikut üldjuhul Tartu tornis töökohal. Koolitataval ei ole lubatud päevikut töökohalt ära viia. Peale koolituse lõppu edastab vastutav väljaõppejuhendaja korrektselt täidetud koolituspäeviku LVO juhatajale. Koolituspäeviku komplekteerimine sõltub konkreetsest koolitusest ja peab sisaldama vähemalt: ÜKSUSEKOOLITUSE korral: 1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0); 2) Üleminekukoolituse aineprogramm (Osa C, Lisa 1); 3) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3); 4) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4); 5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5); 6) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6). ÜMBERÕPPE korral, mis sisaldab simulaatortreeningut ja/või tööpraktikat: 1) Päeviku tiitelleht (Osa C, Lisa 0); 2) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3); 3) Koolitatava vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 4) - juhul, kui praktika pikkus on rohkem kui kümme (10) vahetust; 4) Töökohakoolituse juhendaja(-te) vahearvamus tööpraktika kulgemise kohta (Osa C, Lisa 5) - juhul, kui praktika pikkus on rohkem kui kümme (10) vahetust; 5) Töökohakoolituse juhendaja(-te) lõpphinnangud tööpraktika läbimise kohta (Osa C, Lisa 6). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 9 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 TÄIENDUSKOOLITUSE korral: 1) Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevik (Osa C, Lisa 3). 6.3 Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte Sõltuvalt koolituse sisust ja mahust võib koolitusprogramm ette näha väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõtet. Koolituse kokkuvõte sisaldab hinnangut koolituseesmärgi täitmisele, koolituse planeeritud ja tegelikule toimumisele, võimalikele kõrvalekalletele ja nende põhjustele ning soovitusi ja ettepanekuid edaspidiste koolituste planeerimiseks. Väljaõppejuhendajate koostatud koolituse kokkuvõte allkirjastatakse kõigi koolitusel osalevate väljaõppejuhendajate poolt ning edastatakse LVO juhatajale. 7. KOOLITUSPERSONAL 7.1 Teooriakoolitaja Teooriakoolitajaks on töötaja, kes: 1) omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas; 2) on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi. Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik töökohakoolituse juhendajad (OJTI), kes on praktiliste õpetamisoskuste koolituse ja/või täienduskoolituse raames saanud piisavad teadmised- ja oskused ka teoreetilise koolituse läbiviimiseks ning tõendanud nende omandamist. 7.2 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) Töökohakoolituse juhendaja volitustega töötaja(l) peab olema:  vähemalt kaks (2) aastat kasutanud EETU ADI ja EETU APP pädevusmärke õigusi;  lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste kursuse aasta jooksul, mis eelneb oskusmärke taotlemisele;  lennujuhiloal vastav pädevuskanne. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 10 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik tohib kasutada oskusmärkega kaasnevaid õigusi, kui ta on eelneval vähemalt kuuekuulisel perioodil kasutanud Tartu lennujuhtimisüksuse (EETU ADI/TWR ja EETU APP) oskusmärke õigusi. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses (nii treeningseadmel kui tööpositsioonil);  järelevalvet tööpositsioonil sh kontrollvahetusi;  praktilist koolitust treeningseadmel, mille kohta tal on kehtiv oskusmärge. 7.3 Treeningseadme instruktor (STDI) Treeningseadme instruktori volitustega töötaja(l) peab olema:  vähemalt kaks (2) aastat kasutanud ADI/TWR ja APP pädevusmärke õigusi;  tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;  ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  simulaatortreeningut jätkukoolituses;  üksusekoolituse töökoha eelkoolitust, kui tal on olemas või olnud EETU ADI/TWR ja EETU APP pädevus- ja oskusmärked (vt p 10.2.2). 7.4 Vastutav väljaõppejuhendaja Vastutav väljaõppejuhendaja on töötaja, kes on LVO juhataja poolt määratud vastutama konkreetse koolituse läbiviimise protsessi eest. Vastutav väljaõppejuhendaja koostab koolitatavale koolituspäeviku, teostab selle täitmise üle pistelisi kontrolle, kontrollib vajalike vahe- ja lõppkokkuvõtete õigeaegset esitamist ja teeb märkusi või ettepanekuid koolitusprotsessi efektiivsemaks muutmiseks. 7.5 Tasemetestija Tasemetestija on isik, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi oskusi üksuse oskusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks. Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 11 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 8. KOOLITUSE VARAJASE LÕPETAMISE PROTSESS JA KAEBEMENETLUSED Isiklike või muude ületamatute vastuolude ilmnemisel koolitatava ning väljaõppejuhendaja vahel on koolitataval õigus esitada kirjalik, põhjendatud taotlus LVO juhatajale väljaõppejuhendaja vahetamiseks. Väljaõppejuhendaja vahetuse otsustab LVO juhataja. Üksusekoolitus peatatakse juhul kui praktiliste oskuste juhendajalt saadud kokkuvõttest selgub, et koolitatava oskused ja teadmised üksusekoolituse jooksul või praktika lõpus ei vasta nõutavale tasemele ja koolitatavat ei suunata tasemetestile. Lõpliku otsuse üksusekoolituse lõpetamise osas teeb LVO juhataja, lähtudes praktiliste oskuste juhendaja ettepanekust (vähemalt kahe praktiliste oskuste juhendaja kirjalikult vormistatud arvamuse alusel). Koolituse lõpetamine ja edasised otsused fikseeritakse kirjalikult. Kui koolitatav ei ole nõus üksusekoolituse lõpetamise otsusega võib koolitatav viie (5) kalendripäeva jooksul, otsuse talle teatavaks saamisest, pöörduda kirjalikult EANS koolitusspetsialisti poole ning avaldada soovi vaidlustada LVO juhataja otsus üksusekoolituse lõpetamise kohta. Koolitusspetsialist kutsub neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kokku vähemalt 3-liikmelise komisjoni (koolitusspetsialist, ohutusvaldkonna esindaja ja antud kontekstis sõltumatu tasemetestija ja/või instruktor), kes peale seonduvate dokumentidega tutvumist ja osapoolte argumentide ära kuulamist eelpool nimetatud perioodi jooksul hindab LVO juhataja poolt tehtud otsuse õiguspärasust. Kui koolitatav ei ole komisjoni otsusega nõus võib ta komisjoni otsuse kaevata edasi vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korrale. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 12 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 OSA B 9. EKSAMINEERIMISE JA HINDAMISE MENETLUSED 9.1 Hindamine p.10 kirjeldatud üksusekoolituse jooksul Üksusekoolitusel annavad väljaõppejuhendajad koolitatavale tema soorituse ja teadmiste kohta tagasisidet. Töökoha eelkoolituse viimase simulaatorharjutuse kõik elemendid peavad olema hinnatud vähemalt „rahuldavalt-3“, vastasel juhul pikendatakse eelkoolitust punktis 10.2.2 kirjeldatud protseduuride järgi. Tööpraktika ja simulaatortreeningu peamised hinnatavad elemendid ja hindamise põhimõtted on kirjeldatud alljärgnevalt. Hindamine toimub viie(5)palli süsteemi kasutades, põhimõttel: hinne 1 - „mittepiisav sooritus“: Kõrvalekalded protseduurides rohkem kui ühel korral, kus ohutus ei ole tagatud. Teenuse osutamine ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus lahenduste leidmisel. Puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole asja- ja ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist. hinne 2 - „halb sooritus“: Kõrvalekalle protseduurides, kus ohutus ei ole tagatud, mitte rohkem kui üks kord. Teenuse osutamine ei ole efektiivne (viivitused), puudused lennuinfo edastamisel. Ebakindlad otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus ning otsustamatus optimaalsete lahenduste leidmisel või puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks praktikas. Esineb korduvaid märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega ei ole asja- ja ajakohane, ega toeta otsuste elluviimist. hinne 3 - „rahuldav sooritus“: Protseduurid on peamiselt järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb pidevalt puudujääke (viivitused), esineb ebakindlaid otsused, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 13 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 töökoormus ning lahendused ei ole alati optimaalsed või puudub oskus protseduurides kirjeldatud võimaluste kasutamiseks. Esineb märkusi mitme tegevuse koossooritamise võimekuse, lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) esinevate korduvate puuduste ning raadiosideprotseduuride järgimise kohta. Koostöö teiste üksustega on üldjuhul asjakohane, aga mitte alati õigeaegne ega toeta otsuste elluviimist. hinne 4 - „hea sooritus“: Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamise efektiivsuses esineb mõningaid puudujääke (viivitused), võib esineda probleeme mitme tegevuse koossooritamisel ja ette tulla otsuseid, mille tagajärjel suureneb põhjendamatult töökoormus, kuid suudab iseseisvalt sellised olukorrad lahendada. Üksikud, mitte korduvad märkused lennuinfo üles kirjutamisel (stripimärgid) ja/või raadioside pidamisel. hinne 5 - „väga hea sooritus“: Protseduurid on järgitud, ohutus on tagatud, teenuse osutamine efektiivne, pidev situatsiooni- teadlikkus, koostöö teiste üksustega asja- ja ajakohane, reageerimine on adekvaatne ja otsusekindel. Võivad esineda üksikud, mitte korduvad, märkused lennuinfo üles kirjutamisel (strippide täitmine) ja/või raadioside pidamisel. Hindamisel võtab töökohakoolituse juhendaja arvesse ka koolitatava stressitaluvust, tegevusharjumusi, reageerimist erinevates olukordades ja tagasisidet. Vajadusel kirjeldatakse koolituspäeviku lehel vahetuse jooksul toimunud ebakorrektselt lahendatud liiklussituatsioonid. Märkus: Üksusekoolituse tööpraktika esimese viie (5) vahetuse jooksul, kui koolitatav alles kohaneb töökoha ja protseduuridega, ei pea töökohakoolituse juhendaja hindamist läbi viima. Kui töökohakoolituse juhendaja hindab mõnda sooritust hindega kolm (3) või alla selle, peab ta põhjendama seda päeviku lehel. Peale iga kümnendat (10) töövahetust teevad töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav vahekokkuvõtte tööpraktika kulgemisest (Osa C, Lisa 4 ja 5). Kui praktika lõpus on töökohakoolituse juhendaja(-d) teinud positiivse otsuse ja vormistanud selle lõppkokkuvõttena töökohakoolituse päeviku vastaval lehel (Osa C, Lisa 6), lubatakse koolitatav tasemetestile „Tartu TWR/APP pädevuskava“ kohaselt. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 14 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Märkus: Juhul, kui lõppkokkuvõtte kirjutab tööpraktikat läbi viinud viimane töökohakoolituse juhendaja ainuisikuliselt, peab ta olema juhendanud koolitatavat vähemalt lõppkokkuvõtte koostamisele eelnenud viimased viis (5) järjestikust vahetust. 9.2 Hindamine p 11.2 kirjeldatud täienduskoolituse jooksul Täienduskoolituse simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega „rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“. Vastasel juhul korratakse harjutust. Märkus: Hindamine toimub p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis. Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel. Kui täienduskoolituse programm näeb ette teoreetiliste teadmiste kontrolli, peab selle tulemus olema vähemalt 75%. Täienduskoolituse programm peab kirjeldama edasisi tegevusi, kui testi tulemus on alla 75%. Märkus: Üldjuhul täienduskoolituses ei nõuta teoreetiliste teadmiste kontrolli, kuna lennujuhid sooritavad igal aastal tasemetesti, mis sisaldab ka teoreetiliste teadmiste kontrolli. Ebatavaliste- ja hädaolukordade simulaatortreeningu hindamisel pöörab praktiliste oskuste instruktor tähelepanu alljärgnevale:  Olukordade lahendamisel on lähtutud kehtivast üksuse eriolukordades tegutsemise plaanist ja alarmeerimise skeemist.  Olukord on lahendatud ja ohutus on tagatud parimal võimalikul viisil Tartu tornis välja töötatud eriolukordade kontrollikaarte kasutades.  Muu liikluse (hädaolukorraga mitte seotud) ohutus peab olema tagatud.  Lennujuht omab pidevat situatsiooniteadlikkust ja suudab määratleda prioriteete.  Stressitaluvus. 9.3 Hindamine p 11.3 kirjeldatud ümberõppe jooksul Ümberõppe koolitusprogramm näeb vajadusel ette teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste hindamist. Märkus: Üldjuhul toimub hindamine p.9.1 kirjeldatud viie(5)palli süsteemis. Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 15 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Ümberõppe korral on teoreetiliste teadmiste kontrolli nõutav tulemus üldjuhul 100%, testi sooritamise kordade arv ei ole piiratud. Teoreetiliste teadmiste hindamise peamiseks eesmärgiks on ümberõppe puhul vajalike teadmiste olemasolu ja kinnistamine. Ümberõppe simulaatortreeningu harjutused peavad olema sooritatud minimaalse tulemusega „rahuldav-3“, mille korral kõikide hinnatavate elementide tulemus ei ole madalam kui „rahuldav-3“. Vastasel juhul korratakse harjutust. Märkus: Sõltuvalt koolituse iseloomust võib koolitusprogrammis täpsustada hindamise põhimõtteid püstitatud koolituseesmärgi saavutamisel. 10. ÜKSUSEKOOLITUS Üksusekoolituse eesmärgiks on lennujuhil või lennujuhiõpilasel omandada vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused tasemel, mis võimaldab välja anda või taastada üksuse (Tartu ADI/TWR ja APP) oskusmärgetega lennujuhiloa. Üksusekoolitus kajastatakse „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastavatel lehtedel (Osa C, Lisa 3). 10.1 Tingimused üksusekoolituse alustamisel Üksusekoolitusele asuja peab omama: 1. ADI/TWR ja APP pädevusega lennujuhiõpilase- või lennujuhiluba; 2. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1); 3. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase; 4. kehtivat 3. klassi tervisetõendit. 10.1.1 Eelneva kogemuse arvestamine Üksusekoolitusele asuja juba omandatud üksuse oskusmärkeid ning taotleja kogemusi hindavad LVO juhataja volitatud teooriakoolitaja(d) ja töökohakoolituse juhendaja(d), kasutades selleks suulist või Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 16 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Eelneva kogemuse hindamise põhjal otsustatakse üleminekukoolituseks vajalikud teemad ja mahud. 10.2 Üksusekoolituse struktuur Üksusekoolitus koosneb üldjuhul kolmest osast: a) üleminekukoolitus; b) töökoha eelkoolitus; c) töökohakoolitus (edaspidi „tööpraktika“), mis jaguneb kolmeks etapiks: 1) tööpraktika algetapp; 2) tööpraktika kesketapp; 3) tööpraktika lõppetapp. 10.2.1 Üleminekukoolitus Üleminekukoolitusega algab lennujuhiõpilase või lennujuhi ettevalmistamine üksuse oskusmärgetele vastavate teadmiste ja oskuste omandamiseks või taastamiseks. Üleminekukoolituse eesmärk on algkoolituses omandatud teoreetiliste teadmiste meelde tuletamine ja täiendamine vastavalt üleminekukoolituse aineprogrammile (Osa C, Lisa1). Üleminekukoolituse lõpuks peab koolitatav olema võimeline omandatud teadmisi seostama Tartu TWR/APP operatsioonilises töös esinevate olukordadega, arvestades Tartu õhuruumi ja protseduuridega seonduvaid eripärasid. Üleminekukoolituse käigus tutvutakse üksuse tööd reguleerivate dokumentide, üksuse vastutusala, töökeskkonna ja seadmetega. Koolitusmeetodid. Koolituse läbiviimise peamised meetodid on:  loengu ja/või seminari vorm klassiruumis teooriaõpetaja(te) ja töökohakoolituse juhendaja(te) juhendamisel;  juhtumite ja situatsioonide analüüs (Case study) seminari vormis teooriaõpetaja(te) ja töökohakoolituse juhendaja(te) juhendamisel;  tutvumine töökohal seadmete ja töökeskkonnaga töökohakoolitaja juhendamisel;  iseseisev töö dokumentatsiooniga tutvumiseks. Märkus: Lisaks, võib kasutada kõiki määruses 340 loetletud õppetöö vorme (AMC and GM1 ATCO D 055 (b)(5)), mis võidakse kajastada vastavas koolitusprogrammis kasutatavate õppetöö meetoditena. Kestus. Üleminekukoolituse kestuseks planeeritakse vähemalt kolm (3) tööpäeva. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 17 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Teadmiste kontroll ja lisa koolituse määramine. Üleminekukoolituse lõpuks peavad koolitataval olema piisavad teadmised alustamaks töökoha eelkoolitust. Teooriaõpetajal ja töökohakoolituse juhendajal on õigus üleminekukoolituse aineprogrammis loetletud teemade piires koolitatava teadmisi testida ja vajadusel teha ettepanek LVO juhatajale lisa koolitusmahu määramiseks. Koolituse dokumenteerimine. Üleminekukoolitusel läbitud teemade kohta teevad läbiviijad sissekanded „Üleminekukoolituse aineprogrammi“ vastavatel lehtedel (Osa C, Lisa 1). 10.2.2 Töökoha eelkoolitus Töökoha eelkoolituse eesmärgiks on keerulise ja tiheda liiklusega olukordade käsitlemine töökohal ning viiakse läbi simulaatorkeskkonnas. Märkus: Tartu TWR/APP töö klassifitseerub keeruliseks, tingituna protseduursest lennujuhtimis- keskkonnast. Töökoha eelkoolitus viiakse läbi enne tööpraktika etappi ja selle eesmärgiks on koolitatava teoreetiliste teadmiste sidumine Tartu TWR/APP kohaspetsiifikast tulenevate praktiliste oskustega selliselt, et koolitatav on võimeline tulenevalt liiklusolukorrast adekvaatselt rakendama lennujuhtimisprotseduure tavaolukorras. Enne iga simulaatorharjutust viiakse koolitatavaga läbi harjutuse eelne briifing, selgitamaks harjutuse sisu ja püstitatud eesmärke. Iga simulaatorharjutuse lõpus viib instruktor koolitatavaga läbi harjutuse lõpubriifingu, kus analüüsitakse harjutuse käigus tekkinud situatsioone ja antakse hinnang püstitatud eesmärkide täitmisele. Simulaatortreeninguks kasutatakse lennujuhtimise simulaatorit, kus töövahendid, protseduurid, õhuruumi struktuur ja liiklusolukorrad on sarnased või olemuslikult võrreldavad tegeliku töökeskkonnaga ja on piisavad treeningu eesmärgi saavutamiseks. Iga koolitatav sooritab koolituses ette nähtud arvu simulaatoriharjutusi (mitte vähem kui viis (5) harjutust). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 18 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Ühele päevale võib planeerida ühele koolitatavale kuni kolm (3) harjutust. Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on toodud käesoleva koolituskava Osas C, Lisa 2. Instruktor koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse soorituse kohta töötaja „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevikusse“ (Osa C, Lisa 3), mis sisaldab kokkuvõtet harjutuses püstitatud eesmärkide täitmise, omandatud teadmiste rakendamise ning esile kerkinud probleemide kohta ja vajadusel soovitusi edaspidiseks treeninguks. Hindamissüsteem on kirjeldatud p. 9.1. Koolitataval on võimalus lisada omapoolne arvamus ja märkused harjutuse soorituse kohta „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastaval lehel (Osa C, Lisa 3). Kõik „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ (Osa C, Lisa 3) lehed peavad olema allkirjastatud instruktori ja koolitatava poolt pärast iga simulaatorharjutuse järgset briifingut. Töökoha eelkoolituse viimane harjutus peab olema instruktori üldhinnangul sooritatud vähemalt hindega „rahuldav-3“, mille korral ei tohi ükski hinnatavatest elementidest olla hinnatud madalamalt kui „rahuldav-3“. Juhul, kui koolitatav ei soorita töökoha eelkoolitust hindega vähemalt „rahuldav-3“, teeb instruktor ettepaneku eelkoolituse pikendamiseks. Pikendatud töökoha eelkoolituse jaoks koostatakse eraldi programm ja ajakava. Täpsema pikendatud töökoha eelkoolituse vajaduse ja mahu otsustab LVO juhataja koostöös instruktori(te)ga. Märkus: Instruktoritel on õigus töökoha eelkoolituse perioodil läbi viia koolitatavale teooriatest lisa koolitusmahu välja selgitamiseks. Teooriatest sooritatakse EANSi kasutatavas elektroonilises testimiskeskkonnas. Positiivseks loetakse tulemust, mille korral testi küsimustele on antud õiged vastused vähemalt 75% ulatuses. 10.2.3 Töökohakoolitus (tööpraktika) Tööpraktika eesmärgiks on koolitatava teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste praktiseerimine ja kinnistamine Tartu TWR/APP reaalsel töökohal operatsioonilises vahetuses töötava vastutava töökohakoolituse juhendaja järelvalve all, samuti töösse professionaalse suhtumise kujundamine, tagamaks ohutu ja kvaliteetne lennuliikluse teenindamine. Tööparktika algab hiljemalt kahe (2) nädala jooksul pärast ülemineku- ja töökoha eelkoolituse edukat läbimist. Töökohakoolituse juhendaja vastutab lennuohutuse tagamise eest ja otsustab koolitatava Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 19 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 osalemise tööülesannete täitmisel konkreetses vahetuses. Tartu TWR/APP määratud ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine toimub läbi järk-järgulise tööülesannete laiendamise ja nende iseseisva täitmise võimaldamise. Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taotleja tööpraktika efektiivsuse toetamiseks tööpraktika perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on ette valmistada koolitatavat tegutsemiseks ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud käesoleva koolituskava p. 10.2.3.1. Tööpraktika etapid: Tööpraktika algetapis (esimene kolmandik) tutvub koolitatav töökoha tingimuste ja protseduuridega ning rakendab ülemineku- ja eelkoolituse ajal omandatud teadmisi ja oskusi praktikas. Töökohakoolituse juhendaja sekkub selle etapi vältel koolitatava töösse, eesmärgiga selgitada üksuse ja/või lennutegevuse eripärast tulenevaid aspekte, juhtida tähelepanu praktika ja teooria seostele, selgitama tööks vajalike seadmete töökorra jälgimise protseduure, situatsioonikava kasutamist. Tööpraktika kesketapis (teine kolmandik) peab koolitatav olema omandanud enamuse tavaolukorras töötamiseks vajalikest oskustest. Töökohakoolituse juhendaja sekkub koolitatava töösse vajadusel, selgitades uusi situatsioone. Tööpraktika lõppetapis (viimane kolmandik) peab koolitatav olema suuteline enamus situatsioone iseseisvalt lahendama, oskama leida lahendusi seni praktikas toimunud olukordadest õpitust ja rakendama neid uute situatsioonide lahendamisel tema vastutusalas. Töökohakoolituse juhendaja põhitööks sellel perioodil on jälgimine ja soovituste andmine. Tööpraktika toimub üldjuhul päevastes vahetustes. Töökohakoolituse juhendaja ja koolitatav täidavad tööpraktika iga operatsioonilise vahetuse kohta „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päeviku“ vastava lehe (Osa C, Lisa 3) ja allkirjastavad selle pärast iga vahetuse järgset briifingut. Tööpraktika kestvus Tööpraktika minimaalne maht on 180 tundi vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul. Üksusekoolituse järel toimub töökontroll, mis viiakse läbi kahe (2) järjestikuse vahetuse jooksul ja mida hindab tasemetestija. Üksusekoolitus loetakse positiivselt lõppenuks, kui tasemetestija tunnistab Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 20 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 koolitatava praktilised oskused ja teoreetilised teadmised pädevustega seotud üksuse oskusmärgetele vastavaks. 10.2.3.1 Tööpraktikat toetav simulaatortreening Tööpraktika perioodi jooksul viiakse koolitatavaga läbi simulaatortreening ebatavalistes- ja hädaolukordades üksuse põhise häireteeninduse osutamise treenimiseks, mille maht ei ole väiksem kui viis (5) harjutust. Üksuse koolitusprogrammis tööpraktika ajal ettenähtud simulaatortreening peab olema läbitud hiljemalt enne koolitatava tasemetestile lubamise otsust. Iga konkreetne koolitusprogramm sisaldab juhiseid simulaatorharjutustes käsitletavate ja Tartu TWR/APPs tuvastatud võimalike ebatavaliste- ja hädaolukordade stsenaariumite valikuks. Nimetatud peamised stsenaariumid on seotud alljärgnevate situatsioonidega: a) õhusõiduki süsteemide ja pardaseadmete tööst kõrvalekalded; b) maapealsed side- ja navigatsiooniseadmete tööst kõrvalekalded; c) navigeerimisabi osutamine; d) ilmastiku tingimuste muutumine; e) kokkupõrge linnuga; f) raja hõivatus (rajale loata väljasõit, rajalt väljasõit). Simulaatoris treenitavate ebatavaliste- ja hädaolukordade lahendamisel kasutab koolitatav eriolukordades tegutsemise häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte ja situatsioonikava, mida kasutatakse Tartu TWR/APP töökohal. Töökohakoolituse juhendajal on õigus vastavalt tööpraktika kulgemisele, simulaatortreeningu eesmärgile ja vastavalt koolitatava vajadustele koolituse sooritamiseks lisada harjutusi või situatsioonielemente. Simulaatortreeningu stsenaariumid, mis kirjeldavad harjutuste sisu, eesmärki ja raskusastet, on toodud koolituskava Osas C, Lisa 2. Töökohakoolituse juhendaja koostab kirjaliku kokkuvõtte iga simulaatorharjutuse kohta „Tööpraktika ja simulaatortreeningu päevikus“ (Osa C, Lisa 3). Kokkuvõte sisaldab hinnangut püstitatud eesmärkide täitmisele, omandatud teadmiste rakendamisele ning esile kerkinud probleeme ja vajadusel soovitusi järgnevaks treeninguks. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 21 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 10.3 Koolitused üksuse oskusmärgete taastamiseks Alljärgnev punkt kirjeldab olukordi, kui lennujuhi operatsioonilises töös on tekkinud vahe 12 kuud või rohkem ja pädevuse taastamiseks on vajalik läbida üksusekoolitus. 10.3.1 Vahe operatsioonilisest tööst kaksteist kuud (12) aga vähem kui kolmkümmend kuus (36) kuud LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm. Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt: 1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus; 2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2); 3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus kümme (10) töövahetust. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 10.3.2 Vahe operatsioonilisest tööst kolmkümmend kuus kuud (36) aga vähem kui nelikümmend kaheksa (48) kuud LVO juhataja volitatud OJTId kontrollivad enne koolitusprogrammi koostamist lennujuhi teadmisi ja oskusi, kasutades selleks suulist ja/või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm. Lennujuht peab läbima koolituse alljärgnevalt: 1. teoreetiline ettevalmistus p.10.2.1 üleminekukoolituse mahus; 2. töökoha eelkoolitus (p.10.2.2); 3. töökohakoolitus (p.10.2.3) minimaalses mahus viisteist (15) töövahetust. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 10.3.3 Vahe operatsioonilisest tööst nelikümmend kaheksa (48) kuud või rohkem Koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, hindab lennujuhi eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 22 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse sellistel juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste koolitusorganisatsioonide kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse kirjeldus“. Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksusekoolitus üksuse oskusmärke saamiseks täies mahus. Tartu TWR/APP kasutab üksuse oskusmärke taastamisel tööpraktika efektiivsuse toetamiseks tööpraktika perioodi ajal simulaatortreeningut, mille eesmärgiks on valmistada koolitatav ette tegutsemiseks ebatavalistes- ja hädaolukordades. Täpsem simulaatortreeningu kirjeldus on toodud käesoleva koolituskava p. 10.2.3.1. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 23 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 11. JÄTKUKOOLITUS Iga jätkukoolituse programm peab sisaldama koolituse teemasid, eesmärke ja meetodeid. Jätkukoolitus koosneb: 1. täienduskoolitusest ja/või 2. ümberõppest. 11.1 Nõuded jätkukoolitusel osalejale Jätkukoolitusel osaleja peab omama: a. lennujuhiluba; b. eesti keele keeleoskusmärget - ICAO 6. tase (C1); c. inglise keele keeleoskusmärget - vähemalt ICAO 4. tase; d. kehtivat 3. klassi tervisetõendit. 11.2 Täienduskoolitus Eesmärk on kinnistada ja täiendada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud ohutu, korrapärase ja sujuva lennuliikluse tagamiseks. Täienduskoolitus võib sisaldada järgmist: a) tavapraktika ja protseduuride treening; b) ebatavaliste- ja hädaolukordade treening, c) inimfaktor. Täienduskoolituse ülalloetletud teemad võivad olla planeeritud ühes või mitmes etapis, mis on kirjeldatud konkreetse koolituse programmis. 11.2.1 Tavapraktika ja protseduuride treening Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid tavaolukordades, kasutades standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut. Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks võib sisaldada ka koolituste vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete treeningut. Täienduskoolituse programm tavapraktika ja protseduuride kinnistamiseks sisaldab teoreetilist osa ja praktilist treeningut simulaatoris. Simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust lennujuhi kohta. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 24 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 11.2.2 Ebatavaliste- ja hädaolukordade treening Eesmärgiks kinnistada ühtseid standardseid ja ohutuid töövõtteid eriolukordades, kasutades standardfraseoloogiat ning koostöökokkulepetes ja -protseduurides kirjeldatut. Täienduskoolituse programm ebatavalistes- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks sisaldab teoreetilist osa ja praktilist treeningut simulaatoris, mis on vastava koolituse programmis kirjeldatud ning simulaatortreeningu maht ei ole väiksem kui neli (4) harjutust lennujuhi kohta. Märkus: Teoreetiline koolitus hõlmab peamisi Tartu lennuväljaga seotud võimalikke eriolukordade stsenaariume (vt p 10.2.3.1), arvestades erinevate õhusõidukite võimekust, lennuvälja eriolukordades tegutsemise plaani häireteeninduse skeemi, eriolukordades tegutsemise kontroll-kaarte, ja situatsioonikava. Täienduskoolituse programm ebatavaliste- ja hädaolukordades tegutsemise treenimiseks võib sisaldada ka koolituste vahepealse perioodi ohutusjuhtumite analüüsi põhjal väljatöötatud töövõtete treeningut. 11.2.3 Inimtegur Kõikide koolituste planeerimisel ja läbiviimisel tuleb arvestada inimteguri aspektidega. Inimteguri aspektidele tuleb juhtida tähelepanu teooriakoolituses läbi situatsioonianalüüsi(de) (Case Study) ning jälgida situatsioonipõhist käitumist simulaatortreeningu ajal. Eesmärgiks on treenida lennuliiklusteenuse osutamisel meeskonnatöö korraldamist ning võimalike väsimuse ja stressi ilmingute tekkimise vältimist, tekkinud ilmingute äratundmist ja nendega toimetulekut, võttes arvesse keskkonda, töö iseloomu ja erinevaid inimtüüpe. Koolituse praktiliseks väljundiks on suunata koolitatavat analüüsima ohutuse seisukohalt kriitilisi aspekte, mis tulenevad kolme komponendi koosmõjust: inimene, seadmed, protseduurid. Inimteguri koolituse üheks eesmärgiks on samuti organisatsiooni ohutuskultuuri ja üksuse töökultuuri parendamine. Simulaatorharjutuste järgsel briifingul analüüsitakse tekkinud vigu ka sõltuvalt tekkepõhjusest: a) tegutsemisega kaasnevad vead (N: sõnavääratus, unustamised jne), b) planeerimisvead (N: oskamatus protseduure siduda situatsiooniga) või c) puudulikest teadmistest tulenevad vead (N: protseduuride mittetundmine). Jätkukoolituse simulaatortreeningu järgselt toimub kõigi koolitusel osalenutega koolituse järelbriifing, mille käigus analüüsitakse koolitusel treenitud situatsioone, vastatakse võimalikele tekkinud küsimustele ja analüüsitakse meeskonnatöö toimimist. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 25 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 11.3 Ümberõpe Eesmärk on tagada töökeskkonna (seadmed, protseduurid, vastutusala) muutumisel asjakohased teadmised ja oskused, kui muutuste ohutushindamise käigus järeldatakse, et selline koolitus on vajalik. Ümberõpe viiakse läbi enne töökeskkonna muutmist. Ümberõppe koolituse jaoks koostatakse vastav koolitusprogramm, kus määratakse koolitus- ja hindamismeetodid. 12. SEONDUVAD DOKUMENDID Lennuliiklusteeninduse AS koolituseeskiri Siseriiklikud õigusaktid Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Tartu TWR/APP Situatsioonikava Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava Tartu TWR/APP eriolukordades tegutsemise kontroll-kaardid EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR) Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 26 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 OSA C Lisa 0 KOOLITUSPÄEVIKU TIITELLEHT KOOLITUSPÄEVIK Lennujuhtimisüksuse nimi: EETU TWR/APP Väljaõppejuhendaja(d) ………………………………………………….. Lennujuhi/lennujuhi õpilase loa nr ………………………………………………….. Praktikant: Nimi: ………………………………………………….. Sünniaeg: ………………………………………………….. Pädevused/kehtivused: ………………………………………………….. Arstlik kontroll (kehtivusaeg): ………………………………………………….. Praktika ajavahemik ………………………………………………….. TÖÖPRAKTIKA LÕPETAMINE: Teooriatesti sooritamise kuupäev ………………………………………………….. Tasemetesti ………………………………………………….. sooritamise kuupäev: Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 27 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 1 A ÜLEMINEKUKOOLITUSE AINEPROGRAMM Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 1: Ettevõtte tutvustus Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Töökeskkonna sissejuhatav 8.00 5.00 juhendamine. b) Julgestuskoolitus. c) Tuleohutusjuhendamine. d) Arvutivõrgu kasutamine. e) Elektrooniline dokumendihaldus (EDHS). f) Ettevõtte sisekorraeeskiri, igapäevarutiinid, väärtused. g) Kvaliteedijuhtimise süsteem. h) Lennuohutus. i) Kontoritöö. j) Töötervishoid (sh stress, väsimus, CISM, TRM). Teab ettevõtte väärtusi, töökorraldust, juhtimissüsteemi ja eri valdkondade sisu. Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 2: Sissejuhatus koolitusse Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Tartu TWR/APP koolituskava. 2.00 3.00 b) Tartu TWR/APP pädevuskava. c) Koolituse ajakava ja koolitajad. d) Koolitatava kohustused, õigused ja vastutus. Tunneb Tartu TWR/APP koolituskava ning pädevuskava põhimõtteid. Mõistab koolituse ajakava ja teab oma koolitajaid. Teab oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötades Lennuliiklusteeninduse AS-is. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 28 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Teema 3: Koostööprotseduurid ja - Tundide arv Väljaõppejuhendaja korrad AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri Lennujaamaga misel töö a) Tutvumine Tartu lennujaama 10.00 8.00 territooriumi ja kehtestatud julgestusnõuetega. b) Tulekahju korral tegutsemise plaan Tartu lennuväljal. c) Perroonide ja ruleerimistee kasutamise kord. d) Tartu lennuvälja territooriumi suvine ja talvine korrashoid. e) Mootorsõidukite liikluskorraldus Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil ja raadioside pidamise kord. f) Tartu lennuvälja lennutegevuse meteoroloogiaalane juhend sh tegevused piiratud nähtavuse tingimustes. g) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas. h) Lindude ja ulukite tõrje Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil. Tunneb Tartu lennujaama territooriumi ja kehtestatud julgestusnõudeid. Oskab käituda tulekahju korral Tartu lennuväljal. Teab perroonide ja ruleerimisteede kasutamise korda õhusõidukitele lubade andmisel ja mõistab territooriumi korrashoiust tingitud piiranguid lennuliiklusele ja vastupidi, oskab arvestada piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele manööverdusalale, ILS kriitilisele ja . tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Teab piiratud nähtavuse tingimustes lennuväljaliiklusele seatud piiranguid. Tunneb teavitamisprotseduuri võimaliku nakkusohu korral. Teab linnu- ja ulukitõrje läbiviimise protseduure. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 29 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 4: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev dokumentatsioon märkused ja allkiri misel töö a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 3.00 10.00 b) Lennureeglid, raadioside reeglid. c) Lennundusseadus. d) Rahvusvahelised regulatsioonid. Tunneb LVO lennujuhtimise käsiraamatut, lennureegleid, raadioside reegleid, lennundusseadust ja rahvusvahelisi regulatsioone ning oskab nendes orienteeruda. Tundide arv Teema 5: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri misel töö a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00 tulede juhtimine. b) Navigatsiooniseadmed, nende asukoht, sagedus, tunnus, tehnilised andmed ja kasutamine. c) Sideseadmed, nende sagedused ja käitamine. d) Varusüsteemid. e) Tehnilistest riketest teavitamise kord. Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, teab kuidas valida vajalikku sagedust raadiojaamal. Oskab tuvastada seadmete töökorda visuaalsete indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad ja kuidas käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Oskab kasutada üksuse situatsioonikava. Tunneb seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust leida ja oskab täita ANS-RF, probleemraportit). Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 30 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 6: Vastutusala Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Lennuväljaliikluse ala 5.00 2.00 (manööverdusala ja CTR) ja lähenemisala (TMA). b) Lennuväli ja selle parameetrid. c) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass. d) Visuaal- ja instrumentaal- lähenemise skeemid, protseduuride selgitus. e) Olulised geograafilised orientiirid. f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad ja lennuväljaringid. g) Instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektor. h) Instrumentaal ootetsoonid, puhver- alad. i) Olulised takistused. j) Lennutegevust piiravad õhuruumi- osad. Tunneb õhuruumi, vastutusala ja nende parameetreid ning teab ohutu ja sujuva lennuliikluse korraldamise protseduure arvestades vastutusalas kehtestatud piiranguid. Tundide arv Teema 7: Koostööprotseduurid, koostöö- Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev lepingud märkused ja allkiri misel töö a) Tallinn ACC. 2.00 2.00 b) LIO. c) Muud koostöö protseduurid ja kokkulepped õhuruumi kasutajatega. d) Militaarõhusõidukitega seotud protseduurid. Teab üksusi, kellega peab koostööd tegema. On tutvunud koostööprotseduuridega piirkondliku lennujuhtimisüksusega (ACC), lennuinfo osakonnaga (LIO), militaarõhusõidukitega ning muude õhuruumi kasutajatega. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 31 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 8: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev eeskirjad märkused ja allkiri misel töö a) Vastutus. 10.00 4.00 b) Üldprotseduurid. c) Hajutusmiinimumid, nende rakendamine. d) Häireteeninduse osutamine. Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure ja hajutusreegleid ning häireteeninduse tagamise põhimõtteid. Tundide arv Teema 9: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri misel töö a) Lennuinfoteenindus. 3.00 4.00 b) Meteoroloogiline teenindus. c) ATIS. d) AWOS. e) AFTN. Tunneb aeronavigatsioonilise ja meteoroloogilise informatsiooni hankimiseks vajalikke kanaleid, teab lennuplaanide ja nendega seotud teadete töötlemist vastavalt kohalikele eeskirjadele ja koostööprotseduuridele. Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 10: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 3.00 8.00 b) Eriolukordades tegutsemise plaan. c) Eriolukordade kontroll-kaardid. d) Situatsioonikava. On tutvunud Tartu lennuvälja päästeplaaniga. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning teab, kuidas kasutada õhusõidukitega juhtuda võivate eriolukordade kontroll-kaarte. Teab, kuidas kasutada situatsioonikava operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste rikete korral. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 32 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 1 B Töökohakoolituse aineprogramm Teema 1: Koostööprotseduurid ja -korrad Tundide arv Väljaõppejuhendaja AS Tallinna Lennujaam Tartu Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri Lennujaamaga misel töö a) Perroonide ja ruleerimistee 8.00 2.00 kasutamise kord. b) Tartu lennuvälja territooriumi suvine ja talvine korrashoid. c) Mootorsõidukite liikluskorraldus Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil ja raadioside pidamise kord. d) Tartu lennuvälja lennutegevuse meteoroloogiaalane juhend sh tegevused piiratud nähtavuse tingimustes. e) Epideemiatõrje Tartu lennujaamas. f) Lindude ja ulukite tõrje Tartu lennuvälja kinnisel territooriumil. Tunneb Tartu lennujaama territooriumi. Arvestab õhusõidukitele lubade andmisel perroonide ja ruleerimisteede kasutamise korda. Arvestab liiklusele lubade andmisel territooriumi korrashoiust tingitud piirangutega ja vastupidi. Arvestab piirangutega lubade andmisel mootorsõidukitele manööverdusalale, ILS kriitilisele ja tundlikule alale sõiduks või nende ületamiseks. Oskab tegutseda piiratud nähtavuse tingimustes lennuväljal. Kasutab standardfraseoloogiat raadioside pidamisel. Oskab teavitada nakkusohu korral vajalikke üksusi. Teab linnu- ja ulukitõrje võimalusi ja oskab alarmeerida vastavaid üksusi ning kasutada linnutõrje laserit. Tundide arv Teema 2: Seadusandlus ja Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev dokumentatsioon märkused ja allkiri misel töö a) LVO lennujuhtimise käsiraamat. 4.00 10.00 b) Lennureeglid, raadioside reeglid. c) Lennundusseadus. d) Rahvusvahelised regulatsioonid. Omab operatsiooniliseks tööks vajalikke teadmisi LVO lennujuhtimise käsiraamatust, lennureeglitest, raadioside reeglitest, lennundusseadusest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest ning oskab vajalikku informatsiooni kiiresti leida. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 33 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 3: EETU lennuvälja valgustus-, Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev side- ning navigatsioonisüsteem märkused ja allkiri misel töö a) Lennuvälja valgustussüsteem ja 3.00 3.00 tulede juhtimine. b) Navigatsiooniseadmed, nende asukoht, sagedus, tunnus, tehnilised andmed ja kasutamine. c) Sideseadmed, nende sagedused ja käitamine. d) Varusüsteemid. e) Tehnilistest riketest teavitamise kord. Tunneb ja oskab kasutada operatsioonilises tegevuses lennuvälja valgustussüsteemi. Tunneb navigatsiooni-, side- ja varuseadmeid ning nende paigutust töökohal, kasutatavaid sagedusi, oskab valida vajalikke sagedusi raadiojaamal. Sooritab sidevahendite töökontrolli, sh varusüsteemide kontrolli ettenähtud protseduuride kohaselt. Oskab tuvastada seadmete töökorda audio- ja visuaalsete indikatsioonide põhjal ja reageerida operatiivselt kõrvalekallete korral. Teab, kus asuvad ja kuidas käitada varusüsteeme nii, et oleks tagatud katkematu ja ohutu operatsiooniline töö. Tunneb seadmete tehnilisest rikkest teavitamise protseduuri (teab, kust leida ja oskab täita ANS-RF, probleemraportit). Oskab kasutada üksuse situatsioonikava. Tundide arv Juhenda- Väljaõppejuhendaja Teema 4: Vastutusala Kuupäev Iseseisev misel märkused ja allkiri töö a) Õhuruumi struktuur, õhuruumiklass. 5.00 2.00 b) Vastutusala. c) Lennuväli ja selle parameetrid. d) Olulised geograafilised orientiirid. e) Visuaal- ja instrumentaal- lähenemise kaardid. f) VFR-ootetsoonid, VFR-treeningalad ja lennuväljaringid. g) Instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektor. h) Instrumentaal ootetsoonid, SID-id, STAR-id, puhveralad. i) NDB, ILS, RNAV lähenemis- protseduurid. j) Olulised takistused. k) Lennutegevust piiravad õhuruumiosad. Teab Tartu õhuruumi struktuuri (vertikaal- ja lateraalpiirid), klasse ja seal osutatavaid teenuseid. Tunneb manööverdusala ja perroone (tähistused), teab raja ja ruleerimistee pikkusi ja laiusi ning oskab leida muud vajalikud lennuvälja parameetrid (ARP, THR, CWY, SWY, STRIP, TODA, TORA, LDA). Teab TMA ja CTRi sisenemis- ja väljumispunkte ning nende suundasid ja kaugusi, sektori minimaalseid kõrgusi (MSA). Tunneb olulisi geograafilisi orientiire ja nende suundasid. Oskab lugeda ja kirjeldada visuaal- ja instrumentaallähenemiskaarte. Teab VFR-ootetsoone ja treeningalasid, Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 34 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 nende visuaalseid orientiire ning kõrgusi. Tunneb lennuväljaringi ja selle osasid. Teab ja oskab kaardilt leida instrumentaallähenemise ja katkestatud lähenemise sektorit. Tunneb instrumentaalootetsoone, SID-e, STAR-e ja puhveralasid ning oskab neid kirjeldada kaartide põhjal ja kasutada hajutuse tagamiseks. Oskab kirjeldada kaartide põhjal Tartu erinevaid instrumentaallähenemise protseduure ning teab instrumentaallendude hajutusmeetodeid ja - miinimume. Teab põhilisi raadionavigatsiooni- ja maandumisseadmete sagedusi ja asukohti. Tunneb Tartu CTR/TMA olulisemaid takistusi ja lennutegevust piiravaid õhuruumi osasid ning nende suundasid ja kõrgusi. Tundide arv Teema 5: Koostööprotseduurid, - Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev lepingud märkused ja allkiri misel töö a) Tallinn ACC. 4.00 2.00 b) LIO. c) Muud koostööprotseduurid ja kokkulepped õhuruumi kasutajatega. d) Militaarõhusõidukitega seotud protseduurid. Oskab korrektselt koordineerida lubasid õhusõidukitele, edastada ja vastu võtta arvestusteateid, koordineerida muid lennutegevust mõjutavate alade kasutamist kasutades standardfraseoloogiat. Oskab edastada ja vastu võtta lennuplaane ja nendega seotud teateid, koostada NOTAM-teateid, mis puudutab Tartu CTR/TMA muudatusi Tartu lennujuhtimisüksuse lahtiolekuaegades, protseduurides ja piirangutes, oskab tagada self-briifingu toimimise vastavalt koostööprotseduurile lennuinfo osakonnaga. Teab militaarõhusõidukitega ning muude õhuruumi kasutajatega sõlmitud lepinguid ja koostööprotseduure ning tegutseb vastavalt kokkulepetele. Tundide arv Teema 6: Tartu TWR/APP kohalikud Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev eeskirjad märkused ja allkiri misel töö a) Vastutus. 10.00 10.00 b) Üldprotseduurid. c) Hajutusmiinimumid, nende rakendamine. d) Strippide kasutamine Teab Tartu TWR/APP vastutusala, osutatavaid teenuseid, üksusele kehtestatud üldprotseduure. Oskab määrata kasutatavat rada vastavalt liiklusolukorrale ja meteoroloogilistele tingimustele ning edastada infot raja olukorrast. Oskab kasutada lennuvälja valgustust vastavalt meteoroloogilistele tingimustele ja lähenemisprotseduurile. Oskab edastada õhusõiduki meeskonnale lendu puudutavat vajalikku teavet. Oskab hajutada IFR-liiklust sh eri-VFR –liiklusest, TSA-dest, purilennualast. Osutab lennujuhtimis-, info- ja häireteenust vastavalt õhuruumiklassile kasutades standardfraseoloogiat. Oskab strippidele kanda korrektselt lennuandmeid ja infot; oskab kajastada vastutusalas oleva liikluse hetkeolukorda stripilaual; oskab kasutada lennutegevust piirava õhuruumi strippi vastavalt alade aktiveerimisele. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 35 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 7: Lennuinfo- ja meteoroloogiline Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev teenindus ja kasutatavad süsteemid märkused ja allkiri misel töö a) Lennuinfoteenindus. 6.00 2.00 b) Meteoroloogiline teenindus. c) ATIS. d) AWOS. e) AFTN. Oskab hankida lennuandmeid kõikidest selleks ettenähtud kanalitest, vastu võtta lennuplaane, kontrollida lennuandmeid tagamaks andmete terviklikkus, tuvastada ja täiendada lennuandmetes esinevaid vigu ja puudujääke ning vajadusel neid hankida ja parandada kasutades korrektset formaati. Oskab hankida vajalikku infot enne vahetuse algust ja vahetuse ajal ning jälgida info õigsust ja kehtivust/muutumist edastades seda korrektselt meeskondadele kasutades standardfraseoloogiat. Tunneb piirangu- ja ohualasid, nendes toimuva tegevuse liike, oskab hankida infot aktiveerituse kohta. Jälgib piirangutest kinnipidamist ja teavitab vastavaid üksusi kõrvalekalletest. Teab ja oskab kasutada vajalikke meteoroloogilise info kanaleid (sh ATIS, AWOS), oskab lugeda METAR/SPECI, SIGMET, TAF-teateid ja nende põhjal vastu võtta operatsiooniliseks tööks vajalikke otsuseid. Tunneb ära olulised lennundusele ohtlikud meteoroloogilised muutused ja oskab vastu võtta meteoroloogilist infot meeskondadelt (AIREP) ning edastab selle teistele meeskondadele, lennujuhtimisüksustele ja lennujaama üksustele vastavalt koostöö kordadele/protseduuridele kasutades standardfraseoloogiat. Oskab vastu võtta lennuinfokanalitest (AFTN) tulevat infot ja edastada seda meeskondadele, jälgida seadmete töö staatust ja tõlgendada seda ning edastada infot korrektselt meeskondadele ja teistele üksustele. Oskab kasutada varusüsteeme vastavalt koostööprotseduuridele ja üksuse situatsioonikavale. Tundide arv Väljaõppejuhendaja Teema 8: Häireteenindus Kuupäev Juhenda- Iseseisev märkused ja allkiri misel töö a) Tartu lennuvälja päästeplaan. 8.00 8.00 b) Eriolukordades tegutsemise plaan. c) Eriolukordade kontroll-kaardid. d) Situatsioonikava. Teab Tartu lennuvälja töötajate tegevusi päästetöödeks valmisoleku tagamisel, organiseerimisel ja teostamisel olemaks valmis hädaolukordadeks. Teab erinevate üksuste tegutsemist eriolukorras Tartu lennuvälja territooriumil ja Tartu lennujaama lennupäästepiirkonnas. Teab ja oskab kasutada Tartu lennuvälja alarmeerimise skeemi, tingruudustiku kaarte Tartu lennujaama ja päästeüksuse väljasõidupiirkonna kohta. Teab eriolukordades tegutsemise põhimõtteid ning oskab kasutada eriolukordade kontroll-kaarte võimalike olukordade lahendamisel. Oskab kasutada situatsioonikava operatsioonilises töös ette tulevate tehniliste häirete ja rikete ning muude Tartu lennujuhtimisüksuse tööd mõjutada võivate situatsioonide korral. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 36 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Tundide arv Teema 9: Lennujuhtimisteenuse Väljaõppejuhendaja Kuupäev Juhenda- Iseseisev osutamine ja inimtegur märkused ja allkiri misel töö a) Professionaalne käitumine. 2.00 2.00 b) TRM. c) Stress ja väsimus. Osutab lennujuhtimisteenust ohutult, sujuvalt ja kliendisõbralikult. Suhtleb kolleegide ja teiste üksustega professionaalselt meeskonnatöö põhimõtteid järgides. Järgib ettevõtte ohutuskultuuri põhimõtteid. Teab, kust leida abi stressi ja väsimuse ilmingute ära tundmisel. Teab ettevõtte pakutavaid võimalusi CISMi abi tagamisel. Teab, kust leida infot piirangutest ravimite tarvitamisel. . Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 37 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Üleminekukoolituse aineprogramm (LISA 1A järg) Üleminekukoolitus on läbitud mahus: . .... tundi. Sellest : 1) juhendamisel: ... tundi, 2) iseseisva tööna: ... tundi. Üleminekukoolituses omandatud teadmisi:  on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....  ei ole testitud. Lubatud üleminekukoolituse eelkoolitusele. ............................................ /väljaõppejuhendaja/ ................................... /koolitatav/ Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 38 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Töökohakoolituse aineprogramm (LISA 1B järg) Töökohakoolituse aineprogramm on läbitud mahus: . .... tundi. Sellest : 1) juhendamisel: ... tundi, 2) iseseisva tööna: ... tundi. Töökohakoolituses omandatud teadmisi:  on kirjalikult testitud tulemus: ............................ “ ....“ ..................20.....  ei ole testitud. ............................................ /töökohakoolituse juhendaja(d)/ ................................... /koolitatav/ Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 39 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 2 SIMULAATORTREENING Harjutuse Harjutuse sisu, eesmärk nr. 1 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama koormuse korral VMC tingimustes. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 2 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 1 kasutatavast). Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Tavaprotseduuride kasutamine liikluse juhtimisel keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral VMC tingimustes. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 3 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, infoteenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 4 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 3 kasutatavast). Lennutegevust mõjutava ala (ohuala, treeningala, kerglennundusega seotud ala vms) aktiveerimine vastutusalas. Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama kuni keskmise koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 5 Harjutuse sisu: IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada … Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 40 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 SIMULAATORTREENING (järg) 6 Harjutuse sisu: IFR- ja eri-VFR-liikluse juhtimine IMC tingimustes. Kasutatav rada … (erinev harjutuses 5 kasutatavast) Maaliikluse juhtimine. Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral muutuvates ilmastikutingimustes. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info edastamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 7 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Eriolukord (juhendaja valikul, õhusõiduki pardaseadmete töökorra või maapealsete side- ja navigatsiooniseadmete töökorraga seotud). Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 8 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Eriolukord (instruktori valikul, seotud õhusõiduki tehnilise olukorraga). Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 9 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC tingimustes. Kasutatav rada … (instruktori juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Eriolukord (juhendaja valikul, raja hõivatusega seotud, linnuga kokkupõrkega või ilmastikuga seotud). Harjutuse eesmärk: Ohutu ja sujuva teenuse osutamine keskmisest madalama koormuse korral. Eriolukorra lahendamine vastavalt olukorrale. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. 10 Harjutuse sisu: IFR- ja VFR-liikluse juhtimine VMC/IMC tingimustes. Kasutatav rada … (juhendaja valikul). Maaliikluse juhtimine. Selgitus: Eelnevatele harjutuste sooritustele tuginedes võib juhendaja lisada omal valikul situatsioone normaalprotseduuridest kõrvalekallete lahendamiseks (ilmastik, teated õhusõiduki pardalt, teated lennujaamast, näit: raja sulgemine, ohualade aktiveerimisteated) jne. Harjutuse eesmärk: Praktiliste oskuste kinnistamine ohutu ja sujuva teenuse osutamisel keskmise koormuse korral. Meteoroloogilise olukorra muutuste jälgimine, info teenuse osutamine meeskondadele ja vajadusel maapealsetele üksustele. Korrektse fraseoloogia ja koordineerimisprotseduuride kasutamine. Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 41 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 3 TÖÖPRAKTIKA JA SIMULAATORTREENINGU PÄEVIK KOOLITATAV: INSTRUKTOR: KUUPÄEV: nimi nimi pp/kk/aaaa Vahetus: RWY: AEG: HARJUTUS TWR/APP SIMU vahetuse kood kasutatava raja nr. vahetuse kestvus harjutuse number/kood Töö iseloom: KOHATI VALDAVALT RUTIINNE KEERULINE vt p. 6.2 KEERULINE KEERULINE Tingimused METEO: PIIRANGUD: SEADMED: vastutusalas: IMC, VMC, vajadusel nimeta oluline element lennutegevust piiravad faktorid töökorras või rikke korral täpsustada vastutusalas seade HINNE SOORITUSELE vt p.9.1 HINNATAVAD ELEMENDID SELGITUSED HINDAMISEL 1 2 3 4 5 1. Lennujuhtimisteenuse osutamine 1.1 protseduuride rakendamine 1.2 hajutamine 1.3 vastutusala optimaalne kasutamine 1.4 prioriteetide määratlemine 1.5 viivitused liiklusele 2. Lennuinfoteenuse osutamine 2.1 liiklusinfo edastamine 2.2 töö lennuplaanide ja teadetega (hinnatakse reaalsel tööpositsioonil) 2.3 töö meteoinfoga 3. Lennundusside pidamine 3.1 õhusõidukitega 3.2 maaliiklusega 3.3 koordineerimisel 4. Koostöö ja koordineerimine 4.1 EETN ACC-ga 4.2 lennuvälja teenistustega 4.3 muu õhuruumi kasutajaga 5. Seadmete kasutamine (hinnatakse reaalsel tööpositsioonil) 6. Stripid 6.1 stripisüsteemi kasutamine 6.2 strippide õigeaegne ja korrektne täitmine 7. Stressitaluvus Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 42 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 Instruktori märkused/tähelepanekud ja soovitused: Koolitusel osaleja märkused/tähelepanekud Järelbriifing koolitatavaga läbi viidud. Instruktor: ............................... / ........................ / Koolitatav: ...................... / ............................ / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 43 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 4 KOOLITATAVA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA KULGEMISE KOHTA Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal. Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Anna teada, millele soovitad edaspidi tööpraktika jooksul rohkem tähelepanu pöörata ning anna hinnang instruktori tööle. Kuupäev: „ …… „ …………………………….. 20….. .a. Allkiri: ………………………… / ……………………… / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 44 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 5 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA VAHEARVAMUS TÖÖPRAKTIKA KULGEMISE KOHTA Koostatakse iga kümne (10) töövahetuse järel töökohakoolituse ajal. Vahearvamuses hinda tööpraktika edukust ning kasutegurit, analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Sealhulgas: a) anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest; c) anna hinnang - koolitatava arengule, liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside pidamisele, koostööle, stressitaluvusele; d) anna soovitusi edasise praktika läbiviimiseks - millele pöörata rohkem tähelepanu instruktori seisukohast ja koolitatavale soovitusi, mis valdkonnas ennast täiendada. Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 45 / 46 10J1 P13 Tartu TWR/APP koolituskava (UTP) kavand ver1.0 LISA 6 TÖÖKOHAKOOLITUSE JUHENDAJA(TE) LÕPPHINNANG(UD) TÖÖPRAKTIKA LÄBIMISE KOHTA Koostatakse üksusekoolituse lõpus. Anna ülevaade koolitatava omandatud teadmistest ja oskustest, vajadusel analüüsi puudujääke ja tekkinud probleeme. Anna hinnang koolitatava liikluse planeerimisele/ohutusele, protseduuride rakendamisele, raadioside pidamisele, koostööle, stressitaluvusele. Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… / Kuupäev: „ … „ ……………………… 20….. .a. Allkiri: ………………... / ……………………… / Koostas: LVO Kinnitatud: 28.11.16 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 46 / 46 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis- üksuse pädevuskava (kehtiv alates 01.01.2017) Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 SISUKORD 0. MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................. 3 1. EESMÄRK JA KÄSITLUSALA .......................................................................................... 4 2. VASTUTUS ......................................................................................................................... 4 3. MENETLUSED ................................................................................................................... 5 3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine ............................................ 5 3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus ............................ 5 3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine ....................................................... 6 3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine .......................................................................................... 6 3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine ............................................................................................. 6 3.2.4 Lennuameti teavitamine ...................................................................................................... 7 3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral ................................... 7 3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine ................................................................................... 7 3.4 Pädevuse taastamine ....................................................................................................... 8 3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu ....................................................................... 8 3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3)-12 kuud ............................................ 8 3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12-36 kuu jooksul ............................................................. 9 3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36-48 kuu jooksul ............................................................... 9 3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul .................................................... 9 3.5 Pädevuse hindamise menetlused ................................................................................... 9 3.6 Jätkukoolitus ..................................................................................................................... 12 3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh 13 kaebemenetlused .............................................................................................................. 3.8 Koolituspersonal ............................................................................................................... 13 3.9 Andmete säilitamine ......................................................................................................... 15 4. SEONDUVAD DOKUMENDID ........................................................................................... 15 Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 2 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 0 MÕISTED JA LÜHENDID Ajutine võimetus - olukord, kui loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi ajutiselt kasutada. EANS - Lennuliikusteeninduse AS. Hindamine - praktiliste ja teoreetiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava töötaja käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine. Jätkukoolitus - pädevuse säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täienduskoolitusest ja/või ümberõppest. OJTI - töökohakoolituse juhendaja oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist. Oskusmärge - loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Oskusmärke taastamine - haldustoiming, mis tehakse pärast oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks. Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI) (edaspidi üldnimetajana „instruktor“). Pädevusmärge - kanne loal, mis näitab teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada (Tartu puhul „ADI“ ja „APP“). Simulaator - treeningseade, mis jäljendab reaalse töökeskkonna peamisi aspekte ja mis võimaldab treenida töökeskkonnaga seotud protseduuride toimimist ja tööülesannete täitmist erinevates liiklus-, ilmastiku- jms tingimustes nii tava- kui eriolukordades. STDI - treeningseadme instruktori oskusmärge - kanne loal, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist. Tasemetestija oskusmärge - kanne loal, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi. Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas ja keda koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Täienduskoolitus - olemasolevate teadmiste täiustamine, sealhulgas tegutsemine eriolukordades. TWR/APP - ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 3 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Üksuse oskusmärge - kanne loal, mis koosneb ICAO asukohatähisest ja sektorist, sektorite rühmast või positsioonist, kus loaomanik on pädev töötama. Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste instruktorite üldnimetus. Üksusekoolitus - koolitus, mille läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke. Ümberõpe - töökeskkonna muutumisega seoses läbi viidav koolitus. 1 EESMÄRK JA KÄSITLUSALA Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisükuse pädevuskava (edaspidi „Üksuse pädevuskava“) eesmärk on tagada lennujuhtimisteenuse osutamiseks vajalikku kompetentsi omava personali olemasolu vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 340/2015 (edaspidi „määrus 340“). Üksuse pädevuskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) aasta tagant ja kooskõlastatakse lennuametiga. Tartu TWR/APP pädevuskava käsitleb järgnevaid üksuse oskusmärkeid: 1. pädevusmärked: a) lennujuhtimine instrumentaallennuväljal - ADI (Aerodrome Control Instrument); b) protseduuriline lähenemislennujuhtimine - APP (Approach Control Procedural). Märkus: Tartu TWR/APP osutab ühendatud protseduurilist lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenust. 2. oskusmärked: a) lähilennujuhtimine - TWR (Tower Control); b) töökohakoolituse (tööpraktika) juhendaja - OJTI (On-the-Job Training Instructor); c) treeningseadme instruktor - STDI (Synthetic Training Device Instruktor); d) tasemetestija. 2 VASTUTUS Üksuse oskusmärgete säilitamise eest vastutab iga lennujuht isiklikult. Üksuse oskusmärgete säilitamiseks vajaliku jätkukoolituse või taastamiseks vajaliku üksusekoolituse korraldamise eest vastutab lennuväljade osakonna (edaspidi LVO) juhataja või tema poolt volitatud töötaja(d). Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 4 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Pädevust kinnitavad dokumendid on: 1) lennujuhiluba; 2) 3. klassi tervisetõend; 3) inglise- ja eesti erialakeele nõutavat taset tõendav dokument. Märkus: EANS töötajate keeletaseme nõuded on toodud ametikoha põhiselt keeleoskusnõuete juhendis. 3 MENETLUSED 3.1 Üksuse oskusmärgete säilitamine ja kehtivuse jälgimine Üksuse oskusmärge kehtib üks aasta. Minimaalsed nõutavad töötunnid Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuses (edaspidi Tartu TWR/APP) operatsioonilisel tööpositsioonil töötamisel üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR ja EETU APP) säilitamiseks on 35 tundi kolme kuu jooksul. Tartu TWR/APP üksuse oskusmärkega töökohakoolituse juhendaja(-te)l (edaspidi „OJTI“) arvestatakse juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50%. Üksuse oskusmärgete kehtivust jälgitakse tööaja planeerimise ja arvestamise programmi StaffLogic abil. Lennujuhiloa väljastamise või märgete pikendamise järel sisestab uuendatud andmed süsteemi LVO koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist) või tööaja planeerija. Üksuse oskusmärgete säilitamiseks vajalike töötundide arvestus toimub tööaja planeerimise ja arvestamise programmis StaffLogic. Muudatused planeeritud tööajas sisestab LVO koolitusspetsialist või tööaja planeerija StaffLogicusse. Programm arvestab jooksvalt kolme viimast kalendrikuud ning seal olevad andmed on aluseks töölt eemal oldud aja arvestamiseks. Töölt eemaloleku aega hakatakse arvestama viimasest operatsioonilisest töövahetusest. 3.2 Lennujuhi loaga kaasnevate õiguste kasutamise ajutine võimetus Loaomaniku ajutise võimetuse põhjuseks võib olla:  psühhoaktiivsete ainete mõju all olek (reguleerib „Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“.); Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 5 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0  võimetus kasutada lennujuhiloast tulenevaid õigusi tingituna vigastusest, väsimusest, haigusest, stressist (sh kriitilise intsidendi järgne stress) või muust sarnasest põhjusest;  üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmine (vt p.3.3). 3.2.1 Ajutise võimetuse kehtestamine ja sellest teavitamine Lennujuhi loa omanik ei tohi kasutada loast tulenevaid õigusi, kui ta ise või tööandja seab kahtluse alla loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuse. Kui loa omanik ise ja/või tööandja ei ole kindel, et töötaja suudab täita töökohustusi ohutult, teavitab ta sellest esimesel võimalusel vahetuse vanemat ja tööajaplaneerijat, võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt email), et nad saaksid sisse viia muudatused töögraafikus. Kui informatsioon laekub suuliselt või võtab vastava otsuse vastu vahetuse vanem, teavitab vahetuse vanem lennujuhi ajutisest võimetusest tööajaplaneerijat emaili teel ning lisab koopiareale adressaadi [email protected]. Kui ajutine võimetus kestab üle 14 kalendripäeva (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija tekkinud olukorrast personaliosakonna juhatajat ning LVO juhatajat, et vastava kokkuleppe saavutamisel töötaja ja tööandja vahel teha vajalikud muudatused töötaja töögraafikus ja kaaluda variante mitteoperatsioonilise asendustöö pakkumiseks. Iga olukorda käsitletakse personaalselt. 3.2.2 Ajutise võimetuse menetlemine Kriitilise intsidendi puhul juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse AS kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend“. Töötaja psühhoaktiivsete ainete mõju all olemise kahtluse korral juhindutakse dokumendist „Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri“. Ajutine võimetus seoses üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega, juhindutakse käesoleva juhendi punktist 3.3. Juhtumid, mida loetelu ei kirjelda, käsitletakse vastavalt olukorrale. 3.2.3 Ajutise võimetuse lõpetamine Ajutine võimetus lõppeb kui loaomanik ise ja/või tööandja on veendunud loaomaniku võimekuse taastumises või esitatakse lõppemist tõendav dokument (nt haigusleht). Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 6 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Operatsioonilist tööpositsiooni üle võttev lennujuht kinnitab oma allkirjaga, et on võimeline osutama üksuse oskusmärgete kohaseid teenuseid ning kasutama üksuse oskusmärgetega kaasnevaid õigusi. Märkus: Üksuse oskusmärke kahtluse alla seadmisega seotud ajutise võimetuse lõpetamine on sätestatud käesoleva dokumendi punktis 3.3. Üle 14 kalendripäeva kestnud ajutise võimetuse lõpetamisel (va. haigusleht) teavitab tööajaplaneerija sellest personaliosakonna juhatajat ja LVO juhatajat, et oleks võimalik teha vajalikud muudatused edasises töökorralduses. 3.2.4 Lennuameti teavitamine Tööajaplaneerija teavitab Lennuametit lennujuhi ajutisest võimetusest järgmistel juhtudel: 1. on tuvastatud lennujuhi või lennujuhiõpilase loast tulenevate õiguste kasutamine psühhoaktiivsete ainete mõju all; 2. kordus-töökontroll on sooritatud negatiivsele tulemusele; 3. lennujuhi või lennujuhiõpilase loa omaniku ajutine võimetus on kestnud üle 90 kalendripäeva (välja arvatud tervisega seotud juhud). Teavitamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peale vastava info laekumist kolme tööpäeva jooksul punktides 1-2 ja 90 kalendripäeva möödumisel alapunktis 3 kirjeldatud juhtudel. 3.2.5 Teenuse pakkumise säilitamise tagamine ajutise võimetuse korral Teenuse pakkumise säilitamine ajutise võimetuse korral tagatakse tööaja planeerimise meetmetega (nt valvevahetused). 3.3 Pädevuse kahtluse alla seadmine Väljaõppejuhendaja, tasemetestija (edaspidi „tasemetestija“), LVO juhataja, vahetuse vanem või Lennuameti esindaja võivad lennujuhi pädevuse seada kahtluse alla järgnevatel juhtudel: a) lennujuht on osalenud lennuõnnetuses, intsidendis või lennuohutussündmuses ning juhtunule antud esialgse hinnangu põhjal leitakse, et juhtunu põhjustamises võib olla süüdi või osaliselt süüdi lennujuht; b) laekunud ettekannetest lähtuvalt otsustab LVO juhataja koos tasemetestijatega, et lennujuhi pädevuse kahtluse alla seadmine on piisavalt põhjendatud; c) lennujuhil on läbimata üksuses töötamiseks ning üksuse oskusmärgete säilitamiseks nõutavad jätkukoolitused; d) lennujuht ei ole sooritanud kontrollvahetust/töökontrolli positiivsele tulemusele; Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 7 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 e) lennujuht on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitanud LVO juhatajat, et ta ei ole pädev osutamaks lennujuhtimisteenust kehtestatud normidele ja nõuetele vastavalt. Kui lennujuhi pädevus teatud üksuse oskusmärke piires on seatud kahtluse alla, on lennujuhil keelatud iseseisvalt töötada nimetatud üksuse oskusmärkega seotud tööpositsioonil. Kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla, määrab LVO juhataja koos OJTIdega lennujuhi koolitusvajaduse ning koostab edasise tegevusplaani. Lennujuhil, kelle pädevus on seatud kahtluse alla, tuleb sooritada tasemetest oma pädevuse kinnitamiseks, sõltumata lennujuhi loal olevast üksuse oskusmärke kehtivusajast antud ajahetkel. Kui üksuse oskusmärke kehtivusaja lõpuni on mitteregulaarse tasemetesti sooritamise ajaks jäänud vähem kui kolm kuud, pikendatakse eduka soorituse korral lennujuhiloal näidatud lennujuhi üksuse oskusmärget vastavalt määrusele 340. 3.4 Pädevuse taastamine 3.4.1 Kui lennujuht ei ole viimase kolme (3) kuu jooksul töötanud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on antud lennujuhil kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt üks (1) operatsiooniline töövahetus (kontrollvahetus). Kui kontrollvahetuse ajal selgub lisa koolituse vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud „Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennu- juhtimisüksuse koolituskavas“ (edaspidi „Tartu TWR/APP koolituskavas“). 3.4.2 Kui lennujuht ei ole perioodil rohkem kui kolm (3) - 12 kuud töötanud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil sooritada OJTI järelevalve all vähemalt viis (5) töövahetust (minimaalselt 35 operatsioonilist töötundi) ja sooritada teooriatest elektroonilises testimiskeskkonnas. Kui nende vahetuste ja/või teooriatesti jooksul selgub lisa koolituse vajadus, teeb OJTI sellekohase ettepaneku LVO juhatajale. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Kui lisa koolituse vajadus puudub, lubab OJTI lennujuhi kontrollvahetusele. Kontrollvahetus (üks (1) operatsiooniline töövahetus) viiakse läbi OJTIga, kes ei olnud eelnevalt OJTI. Kontrollvahetust läbi viinud OJTI täidab vahetuse lõpus „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 8 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 3.4.3 Kui lennujuht ei ole töötanud 12 - 36 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, tuleb lennujuhil läbida lisa koolitus. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 3.4.4 Kui lennujuht ei ole töötanud 36 - 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas on tal olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada juhul, kui LVO juhataja volitatud OJTI(id) on lennujuhi teadmisi ja kogemusi eelnevalt kontrollinud, kasutades selleks suulist või kirjalikku teoreetiliste teadmiste kontrolli ja situatsioonivestlust. Tulemuste põhjal koostatakse lennujuhile koolitusprogramm. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 3.4.5 Kui lennujuht ei ole töötanud enam kui 48 kuu jooksul minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, mille osas tal on olnud kehtivad üksuse oskusmärked, võib üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevus- ja oskusmärke jätkuvat vastavust selle pädevus- ja oskusmärke nõuetele. Pädevus- ja oskusmärke omanik peab täitma kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. Märkus: EANS ei oma pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaati, sestap ostetakse sellistel juhtudel hindamine sisse koolitusorganisatsioonilt, kes omab vastavat sertifikaati. Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamine protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse kirjelduse dokumendis. Pärast vastavat hindamist ja koolitusnõuete täitmist on vaja läbida üksuse oskusmärke saamiseks vajalik lennujuhi üksusekoolitus. Üksusekoolituse korraldamine ja läbiviimine on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Üksusekoolituse järel sooritatakse tasemetest. 3.5 Pädevuse hindamise menetlused Pädeva lennujuhi teadmiste tase peab vastama kehtivatele lennujuhtimisprotseduuridele, regulatsioonidele ja nõuetele ning sooritusoskus võimaldama lende juhtida ohutul ja efektiivsel viisil. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 9 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Lennujuhi pädevuse hindamiseks kasutatakse tasemetesti. Tasemetest Tasemetestide eesmärgiks on määratleda lennujuhi või vastavat üksuse oskusmärget taotleva lennujuhiõpilase pädevus. Tasemetest koosneb töökontrollist ja teooriatestist. Tasemetesti sooritatakse üks (1) kord aastas. Tasemetesti viib läbi tasemetestija. Tasemetestijate nimekiri on toodud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. Lennujuht või lennujuhiõpilane peab olema informeeritud oma tasemetesti toimumise ajast ja tutvunud läbiviimise protseduuriga. Töökontroll Töökontroll sooritatakse juhul, kui toimub tasemetestimine üksuse oskusmärke saamiseks või pikendamiseks või kui lennujuhi pädevus on seatud kahtluse alla. Ühe tööpäeva jooksul võib tasemetestija sooritada töökontrolli maksimaalselt kahe üksuse oskusmärke ulatuses ühe hinnatava kohta. Tartu TWR/APP üksuse oskusmärgete (EETU ADI/TWR, EETU APP) pikendamine toimub ühe tasemetestimise käigus. Kui töökontrolli sooritus ei võimalda tasemetestijal saada piisavalt adekvaatset ülevaadet testitava sooritusvõimest (vähene liiklus, ilmastikuolud, militaartegevus vms), võib tasemestija nõuda lisa tasemetesti vahetust või kasutab objektiivse hinnangu andmiseks testitava töösooritusvõimele situatsioonivestlust. Töökontroll ja kordus-töökontroll viiakse läbi vaid päevasel ajal. Töökontrolli läbiviimisel jaguneb vastutus lennuohutuse tagamise eest järgnevalt: a) kui lennujuhil on kehtiv üksuse oskusmärge ning ta sooritab tasemetesti: vastutab hinnatav lennujuht; b) kui lennujuhi üksuse oskusmärge on kahtluse all: vastutab tasemetestija või vastutav OJTI (vt Märkus); c) kui lennujuht või lennujuhiõpilane taotleb vastavat üksuse oskusmärget: vastutab tasemetestija või vastutav OJTI (vt Märkus). Märkus: Kui alapunktides b) ja c) kirjeldatud töökontrolli viib läbi tasemetetestija, kes ei oma vastavat ning kehtivat üksuse oskusmärget, peab vahetusse olema määratud ja tööpositsioonil viibima OJTI, kes vastutab lennuohutuse eest. Tasemetestija peab informeerima lennuohutuse eest vastutavat OJTI-d tema Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 10 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 kohustustest ja vastutustest tasemetesti ajal. Sellisel juhul vastutab tasemetestija ainult töökontrolli läbiviimise eest, lennuohutuse eest vastutab OJTI. Juhul, kui OJTI sekkub hinnatava töösse, on töökontroll koheselt katkestatud. Otsuse töökontrolli lõpetamisest või jätkamisest võtab vastu töökontrolli läbiviiv tasemetestija. Kordus-töökontrolli läbiviimine Kui töökontrolli tulemus on esimesel korral negatiivne, on hinnataval lennujuhil või lennujuhiõpilasel õigus sooritada üks kordus-töökontroll. Kordus-töökontroll viiakse läbi 7-30 päeva jooksul alates negatiivse tulemusega töökontrolli sooritamisest. Vahepealsel perioodil võib lennujuht töötada tööpositsioonil ainult OJTI järelvalve ja vastutuse all. Kordus-töökontrolli viib läbi tasemetestija, kes ei olnud esimese töökontrolli ajal tasemetestijaks. Kordus-töökontrolli läbiviiv tasemetestija või kordus-töökontrolli sooritav lennujuht võib taotleda objektiivsema hinnangu saamiseks lisa tasemetestija määramist kordus-töökontrolli hindamiseks. Teooriatest Lennujuhi või lennujuhiõpilase poolt sooritatav teooriatest koosneb erinevate üksuse oskusmärgete testidest vastavalt testitavatele üksuse oskusmärgetele. Teooriatest toimub elektroonilisse testimisprogrammi sisestatud küsimuste põhjal. Ühe üksuse oskusmärke test koosneb minimaalselt 12 valikvastustega ja/või „õige/vale“ üksusepõhistest küsimusest. Märkus: Igal valikvastustega küsimusel on neli vastusevarianti, millest ainult üks on korrektne. Testimisprogrammi testiküsimuste andmebaasis on kolm küsimustekategooriat. Küsimuste maht ühe testi piires jaguneb järgmiselt: - lennujuhtimise käsiraamat, üksuse eeskirjad ja protseduurid sh vastutusala: 6 küsimust; - lennureeglid ja raadioside reeglid: 4 küsimust; - koostööprotseduurid: 2 küsimust. Positiivselt sooritatuks loetakse teooriatest, mille tulemuseks on vähemalt 75%. Testimisküsimuste andmebaasi haldab ja testid määrab lennujuhtidele LVO juhataja volitatud väljaõppejuhendaja. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 11 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Kordus teooriatest Kui lennujuht on sooritanud teooriatesti tulemusele alla 75%, tuleb sooritada kordus teooriatest 2-14 päeva jooksul alates negatiivse tulemusega sooritatud testi toimumist. Lennujuht loetakse mittepädevaks alles pärast kordus teooriatesti negatiivset sooritamist. Kui lennujuht on sooritanud üksuse oskusmärke kordus teooriatesti negatiivsele tulemusele, loetakse lennujuht mittepädevaks vaid antud üksuse oskusmärke osas. Kontrollvahetus Kontrollvahetuse peab lennujuht sooritama juhul, kui ta ei ole täitnud minimaalset nõutavat arvu operatsioonilisi töötunde, tingimusel, et tema pädevus ei ole eelnevalt seatud kahtluse alla. Kontrollvahetuse viib läbi OJTI. Kontrollvahetuse pikkus on minimaalselt üks (1) operatsiooniline töövahetus. Kontroll-vahetuse lõpus täidab OJTI „Kontrollvahetuse registreerimise blanketi“. Positiivse tulemusega kontrollvahetuse korral võib lennujuht jätkata tööd iseseisvalt. Negatiivse tulemusega kontrollvahetuse korral teavitab OJTI LVO juhatajat ja teeb ettepaneku lennujuhi suunamiseks tasemetestile. Kui kontrollvahetust läbi viinud OJTI on samal ajal ka tasemetestija, on tal õigus teha ettepanek üksuse oskusmärke peatamiseks ilma tasemetestita. Märkus: Kontrollvahetuse sooritamisel vastutab lennuohutuse tagamise eest OJTI. 3.6 Jätkukoolitus Jätkukoolituse teemade ja allteemade, eesmärkide ning koolitusmeetodite kindlaksmääramise menetlused on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Täienduskoolitus viiakse läbi vähemalt kord aastas ning koolituse miinimumkestus on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 12 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Ümberõppe käigus omandatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste eksamineerimise menetlused, sh eksami eduka tulemuse märked on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas. 3.7 Protseduurid tasemetestil või hindamisel läbikukkumise korral, sh kaebemenetlused Koolituse katkemise, lõpetamise ja vastavasisulise otsuse vaidlustamise protseduurid on kirjeldatud Tartu TWR/APP koolituskavas (Osa 8). Lennujuhil on õigus vaidlustada tasemetestija otsus ja nõuda kordus tasemetesti uue tasemetestijaga. LVO juhataja koos tasemetestijatega, teeb vastava otsuse. Vajadusel kaasatakse vaidluse lahendamisse Lennuameti spetsialist. 3.8 Koolituspersonal Teooriakoolitaja Teooriakoolitajaks on töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainest nii teoorias kui ka praktikas. Teooriakoolitaja pädevaks tunnistamise protsess on kirjeldatud Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendis punktis 5.2. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke omanik kasutab oma õigusi vaid siis, kui:  ta on kasutanud õpetatava pädevusmärke õigusi vähemalt kaks (2) aastat;  ta on kasutanud eelneval vähemalt kuuekuulisel ajavahemikul õpetatava kehtiva üksuse oskusmärke õigusi;  ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340. Märkus. Üksuse- ja jätkukoolitusel, kontrollvahetusel või tasemetestil (töökontroll/kordus-töökontroll) osaleva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete järgimist kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja arvestusprogrammi StaffLogic. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  praktilist koolitust üksuse- ja jätkukoolituses;  järelevalvet tööpositsioonil; sh kontrollvahetuste läbiviimist;  praktilist koolitust treeningseadmel. Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 13 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0 Treeningseadme instruktor (STDI) Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:  tal on vähemalt kahe(2)aastane õpetatava pädevusmärke kogemus;  tal on tõendatud ajakohased käituspraktika teadmised;  ta on ise praktiseerinud nende menetluste õpetamise oskusi, mida ta õpetama hakkab. Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340. Märkus. Treeningseadme instruktori (STDI) määramisel võetakse arvesse määruse 340 nõudeid. Nõuete järgimist kontrollib LVO juhataja või LVO koolitusspetsialist kasutades tööaja planeerimis- ja arvestusprogrammi StaffLogic. Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitus korraldada:  simulaatortreeningut jätkukoolituses;  töökohaeelset koolitust, kui tal on olemas või olemas olnud asjakohane üksuse oskusmärge. Märkus: Uute protseduuride või süsteemide kasutusele võtmise korral toimub esmaselt väljaõppejuhendajate (koolitajate) koolitus, mis viiakse läbi pädevate koolitajate poolt. Peale seda, kui väljaõppejuhendajad on koolituse läbinud, määrab LVO juhataja nende seast ümberõppe koolitust läbi viivad koolitajad. LVO juhataja poolt volitatud väljaõppejuhendaja(-d) koostavad ümberõppe koolituse programmi, mis sisaldab vastavalt muudatuse iseloomule vajalikus mahus teooria- ja või simulaatorõpet . Tasemetestija Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärkest tulenevaid õigusi vaid siis, kui:  tal on hinnatavate pädevus- ja oskusmärgete alal vähemalt kaheaastased kogemused;  ta on tõendanud ajakohaste teadmiste ja töömeetodite valdamist. Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:  üksuse oskusmärke väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikud hindamised, kui tal on ka sellele vahetult eelneval üheaastasel ajavahemikul hindamisega seonduv üksuse oskusmärge;  treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge või töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul; Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 14 / 15 10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimis-üksuse pädevuskava ver1.0  töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke väljaandmise või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui tasemetestijal endal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge ja ta on selle õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul;  tasemetestija oskusmärke väljaandmisel või kehtivuse taastamise taotleja pädevuse hindamine, kui ta on tasemetestija oskusmärke õigusi kasutanud vähemalt kolme aasta jooksul. Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm (3) aastat ja oskusmärke pikendamine ja kehtivuse taastamine toimub vastavalt määrusele 340. Koolituspersonali nimekiri on leitav Lennujuhtimisalase koolituse korralduse dokumendi Lisas 1. 3.9 Andmete säilitamine Peale lennujuhiloal olevate oskusmärgete ja üksuse oskusmärgete pikendamist on lennujuht kohustatud sellest teavitama LVO juhatajat ja enne esimest iseseisvat vahetust esitama talle uuendatud tervisetõendi ja lennujuhiloa koopiad. LVO juhataja sisestab uuendatud tervisetõendi ja lennujuhi loa koopiad töötaja kausta. Koopia lisamisel kausta märgib LVO juhataja volitatud koolitusspetsialist StaffLogicusse uuendatud tervisetõendi ja oskusmärke aegumise tähtaja (p.3.1). Pädevusega seotud dokumentide kehtivust jälgitakse tööaja planeerimise ja arvestuse programmis StaffLogic. Koolitusdokumente säilitatakse vastavalt dokumendis „Lennujuhtimisalase koolituse korraldus“ toodule. 4 SEONDUVAD DOKUMENDID Kehtivad siseriiklikud õigusaktid Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava (UTP) Kontroll-loengu blankett EANS töötajate keeleoskusnõuete juhend Lennuliiklusteeninduse AS Psühhoaktiivsete ainete mõjuga seotud tegevuste eeskiri Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kriitilise intsidendi järgse stressi juhtimise juhend Lennujuhtimisalase koolituse korraldus Komisjoni määrus (EL) 340/2015 EUROCONTROL SAFETY REGULATORY REQUIREMENT 5 (ESARR) Koostas: Katrin Jürimäe, Piret Kilgi Kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 15 / 15 410B1P23 Kontroll-loengu blankett ver1 Kontroll-loengu blankett (kehtiv alates 01.01.2017) Väljaõppejuhendaja/ EANS Teooriakoolitaja (hinnatav): koolitusspetsialist (hindaja): KUUPÄEV: nimi nimi Teema(d): Mitte- LOENGU ELEMENDID Vaadeldav MÄRKUSED vaadeldav 1. Planeerimine ja ettevalmistus 2. Loengu eesmärgi määratlemine Loengu teemakohasus ja 3. illustratsioonid 4. Keelekasutus ja arusaadavus Teema kokkuvõte ja loengu 5. ülesande saavutamine 6. Küsimustele vastamine 7. Suhtlemine auditooriumiga 8. OTSUS: Hinnatav OMAB / EI OMA piisavalt teooriakoolitaja teadmisi ja oskusi. (õigele ring ümber tõmmata) Teooriakoolitaja (hinnatav) allkiri: Väljaõppejuhendaja/koolitusspetsialisti (hindaja) allkiri: Koostas: Piret Kilgi, Katrin Jürimäe Blankett kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1/1 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus (kehtiv alates 01.01.2017) 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 SISUKORD: 1. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................................... 3 2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED ............................................................................................................ 4 3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS ..................................................................................................... 4 4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS ........................................................................................................... 4 4.1 Vastutused .......................................................................................................................................... 4 4.2 Kvaliteedijuhtimine .............................................................................................................................. 5 4.3 Ohutuse juhtimine ............................................................................................................................... 5 5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL ................................................................................. 6 5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad ............................................................................. 6 5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess ......................................... 8 5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess ......................................................................................................................................................... 8 6. Andmete säilitamine .................................................................................................................................. 9 7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega) ...... 9 8. SEONDUVAD DOKUMENDID ................................................................................................................ 10 Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest ............................................................................. 11 Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 2 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 1. MÕISTED JA LÜHENDID EANS – Lennuliiklusteeninduse AS. Jätkukoolitus - oskusmärke säilimiseks vajalik koolitus, mis võib koosneda täiendus-koolitusest ja/või ümberõppest. Koolitusorganisatsioon – lennujuhtimisalast koolitust pakkuv organisatsioon, millele on väljastatud Lennujuhtimiskoolitaja sertifikaat. Antud dokumendi kontekstis EANS. LJO – lennujuhtimisosakond. LVO – lennuväljade osakond. Praktiliste oskuste instruktor - töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktor (STDI). Pädev asutus – Lennuamet. Tasemetestija - vastavat oskusmärget omav lennujuht, kellel on õigus hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi teoreetilisi ning praktilisi oskusi. Teeningseadme instruktor (STDI) – töötaja, kellel on pädevus juhendada treeningseadme (simulaator) kasutamist. Teooriakoolitaja - töötaja, kes tunneb sügavuti õpetatavat ainet nii teoorias kui praktikas ja keda koolitusorganisatsioon on volitanud läbi viima teooriakoolitust. Teooriakoolitaja viib teoreetilist koolitust läbi lähtudes konkreetse osakonna koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) – lennujuht, kellel on pädevus korraldada üksuse- ja jätkukoolitust ning juhendada treeningseadmete kasutamist. OJTI viib koolitusi läbi lähtudes konkreetse osakonna koolitusplaanist ja osakonna sisestest juhend-dokumentidest. Väljaõppejuhendaja - teooriakoolitajate ja praktiliste oskuste koolitajate üldnimetus. Üksusekoolitus - koolitus, mille positiivne läbimine võimaldab välja anda või taastada üksuse oskusmärke kehtivuse. Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 3 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 2. SISSEJUHATUS JA ÜLDSÄTTED EANS on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mis vastab Euroopa Komisjoni määruses 2015/340 lennujuhtimiskoolitajatele esitatud nõuetele. Lennujuhtimisalaseid koolitustegevusi viiakse ellu nii Tallinnas asuvas LJO-s kui Tartus asuvas LVO-s. Antud dokument kirjeldab lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldust ja annab ülevaate koolitustegevuse juhtimisskeemist LJO-s ja LVO-s. Dokumenti uuendatakse toimunud muudatuste korral, aga mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. 3. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDUS EANS viib läbi järgmiseid lennujuhtimisalaseid koolitusi:  Üksusekoolitus: ADI/TWR, ADI/GMS, APP, APS/TCL, ACS;  Jätkukoolitus (täienduskoolitus ja ümberõpe). Koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS Koolituseeskirjast, mis sätestab koolituste planeerimise (sh koolitusvajaduse määratlemise), koolitustel osalemise ja koolituste järeltegevustega seotud protsessi. Töötajate motivatsiooni ja üksuse kompetentsi säilitamiseks toimuvad igal aastal arenguvestlused osakonna juhataja ja/või struktuuriüksuse juhi ja töötaja vahel, mille tulemusel koondatakse sisend järgmise aasta koolitusplaani. Lisaks Koolituseeskirjale, kus on kirjeldatud koolitustegevuse elluviimine EANS üleselt, juhindutakse lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel järgmistest juhend-dokumentidest, mis sätestavad täpsemad tingimused koolitustegevuse elluviimisele LJO-s ja LVO-s:  LJO koolituskava;  LJO pädevuskava;  Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava;  Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava. 4. JUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS 4.1 Vastutused Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni tegevuste eest on EANS tegevjuhil. Koolituseeskirjas sätestatud põhimõtete järgimise eest vastutab EANS koolitusspetsialist. EANS koolitusspetsialist töötab personaliosakonna juhataja alluvuses. Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse juhtimise, planeerimise ja korraldamise eest vastutavad LJO osakonna juhataja poolt määratud LJO lennujuht-valdkonnajuht koolituse alal (edaspidi LJO koolitusjuht), ning LVO-s LVO juhataja. Pädeva asutustega suhtlemise eest vastutavateks töötajateks* seoses lennujuhtimisalase koolituse elluviimisega on määratud:  EANS koolitusspetsialist;  LJO koolitusjuht;  LVO juhataja;  EANS tööaja planeerija (ajutisest võimetusest teavitamise korral). Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 4 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 *Märkus: vastutavate töötajate määratlemine ei tähenda seda, et teised EANS töötajad ei oma õigust pädeva asutusega suhtlemiseks. Ülal nimetatud töötajad on määratud põhilisteks kontaktisikuteks ja toodud välja läbipaistvama kommunikatsiooni eesmärgil. 4.2 Kvaliteedijuhtimine Lennujuhtimisega seotud koolitustegevus on integreeritud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi. Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise eest kannab üldist vastutust EANS tegevjuht. Kvaliteedijuhtimissüsteemist annab ülevaate Kvaliteedikäsiraamat. Kvaliteedikäsiraamatus on kirjeldatud EANS juhtimissüsteemi põhimõtted ja –eesmärgid, erinevate valdkondade tegevus- ja vastutusala. Kvaliteedisüsteemi asjakohasuse eest vastutab kvaliteedijuht. 4.3 Ohutuse juhtimine Lennujuhtimisega seotud koolitustegevuse elluviimisel lähtutakse EANS ohutusjuhtimissüsteemist. Ohutuse tagamise eest kannab üldist vastutust tegevjuht. Ohutusjuhtimissüsteemist annab ülevaate Ohutusjuhtimise käsiraamat, mis kirjeldab kehtivat lähenemist ohutusjuhtimisele, sisaldades nii vajalikke ressursse, organisatoorseid struktuure, vastutusi kui ka protseduure. Ohutusjuhtimise süsteemi arendamise ja selle toimimise tagamise eest vastutab ohutusjuht. Lennujuhtimisalase koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteem on kirjeldatud alloleval joonisel: Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 5 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 5. KOOLITUSTEGEVUSEGA SEOTUD PERSONAL 5.1 Koolitustegevusega seotud töötajate vastutusalad EANS tegevjuht  Üldine vastutus koolitusorganisatsiooni poolt elluviidavate tegevuste eest otsustustasandil, ressursside tagamine. EANS koolitusspetsialist  Koolitusorganisatsioonis elluviidava koolitustegevuse administratiivne juhtimine;  Tegevuste ajakohaselt toimumise jälgimine, sh LJO ja LVO koolituseelarvete seire;  Suhtlus Lennuametiga üldistes lennujuhtimisega seotud koolitustegevust puudutavates küsimustes;  EANS ülene koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, vajadusel muudatusprotsesside korraldamine;  EANS koolituseeskirjas nimetatud dokumentide säilitamine ja seire;  Inglise keele testide sooritamise koordineerimine EANS poolelt LJO ja LVO osas. EANS tööaja planeerija  LJO ja LVO töögraafikute planeerimine lähtudes riiklikest ja rahvusvahelistest regulatsioonidest, LJO ja LVO dokumentidest ning LJO koolitusjuhi, LVO juhataja, EANS koolitusspetsialisti poolt antud sisenditest;  LJO ja LVO tööaja arvestus, tervisetõendite kehtivuse jälgimine;  Lennuameti teavitamine lennujuhi ajutisest võimetusest Tallinna ja Tartu pädevuskavades toodud juhtudel;  Suhtlus Lennuametiga lennujuhtide tööaega puudutavates küsimustes. LJO koolitusjuht  LJO koolitusplaani koostamine koos tööplaaniga (sh LJO koolitusevajaduse määratlemine) ja EANS koolituseelarve koostamises osalemine;  LJO koolitusplaani täitmise tagamine ja kontroll;  LJO üksusekoolituse ja jätkukoolituse planeerimine ja korraldamine;  LJO koolitust korraldavate osakonna protseduuride haldamine, sh koolitusdokumentatsiooni ajakohasuse ja uuendamise tagamine;  Väljaõppejuhendajate ning koolitusspetsialistide grupi töö korraldamine;  Koolituseks vajamineva taristu arendamine ja haldamine;  Osalemine osakonna juhtgrupi töös;  Osalemine LJO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;  Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine;  Suhtlus Lennuametiga LJO spetsiifilistes koolitusküsimustes. LJO koolitusspetsialist 1 (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)  Tasemetestide planeerimine ja korraldamine;  Tasemetestide teooriatestide läbiviimise elektroonilise töökeskkonna, sh küsimuste andmebaasi haldamine; Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 6 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1  ADI/APS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;  Töö väljaõppejuhendajana. LJO koolitusspetsialist 2  ACS simulaatorharjutuste andmebaasi haldamine, sh simulaatorharjutuste koostamine;  Töö väljaõppejuhendajana. LVO juhataja  LVO vajadustest lähtuva koolitusvaldkonna tööplaani koostamine ja kooskõlastamine ning selleks vajalike ressursside planeerimine ja juhtimine;  LVO koolitusvaldkonna töö korraldamine vastavalt kokku lepitud tööplaanile;  Töölevõetava personali väljaõppe korraldamine LVO-s;  Osakonna koolitusvaldkonda reglementeerivate dokumentide ja protseduuride haldamine, sh koolitusdokumentatsiooni ajakohasuse ja uuendamise tagamine;  Osalemine LVO koolitusvaldkonda puudutavatel koosolekutel, läbirääkimistel ja/või lähetustes;  Suhtlus Lennuametiga LVO spetsiifilistes koolitusküsimustes. LVO koolitusspetsialist (ametinimetuse järgselt lennujuht-spetsialist)  Teooriateside läbiviimise keskkonna ettevalmistamine testide, sealhulgas tasemetestide läbiviimiseks;  Testikeskkonna andmebaaside ettevalmistamine ja haldamine;  Testikeskkonna arendamine vastavalt osakonna vajadustele. OJTI  Oskusmärke-ja jätkukoolituse korraldamine ja läbiviimine nii treeningseadmetel kui tööpositsioonil;  Koolitusprogrammide koostamisel osalemine vastavalt LVO osakonna juhatajalt või LJO koolitusjuhilt saadud korraldusele lähtudes konkreetse lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist, pädevuskavast ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest;  Kontrollvahetuste läbi viimine vastavalt pädevuskavas toodule. STDI  Praktilise koolituse korraldamine treeningseadmetel pädevusmärke algkoolituse, üksuses toimuva koolituse (v.a töökohakoolituse) ja jätkukoolituse raames. Tasemetestija  Lennujuhiõpilaste ja lennujuhtide teoreetiliste ja praktiliste oskuste hindamine üksuse oskusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vastavalt pädevus- ja koolituskavale. Teooriakoolitaja Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 7 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1  Teoreetiliste koolituste läbiviimine ja koolitusprogrammide koostamine lähtudes konkreetse lennujuhtimisüksuse koolitusplaanist ning osakonna sisestest juhend-dokumentidest. Teised koolitusorganisatsioonid ja/või koolitajad  Vajaduspõhiselt võib EANS koolituste läbiviimiseks kasutada teisi koolitusorganisatsioone ja/või koolitajaid, kelle ülesandeks on konkreetse koolituse ettevalmistus ja läbiviimine vastavalt EANS poolt esitatud tellimusele. 5.2 Teooriakoolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess Teoreetiliste koolituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kasutab EANS teooriakoolitajaid. Teooriakoolitajaks võib olla töötaja, kes:  omab lennujuhiluba ja/või omab õpetatava teema kohast kvalifikatsiooni ja/või on tõendanud koolitusorganisatsioonile piisavaid teadmisi ja oskusi õpetatavas teemas;  on tõendanud koolitusorganisatsioonile teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi. Teooriakoolitajatena kvalifitseeruvad kõik OJTI-d, kes on praktiliste õpetamisoskuste koolituse ja/või värskenduskoolituse raames saanud piisavad teadmised-ja oskused ka teoreetilise koolituse läbiviimiseks ning tõendanud nende omandamist. Töötajatega, kes ei oma OJTI oskusmärget ja ei ole muul viisil* tõendanud oma teooriakoolitaja pädevust, viiakse teooriakoolitaja volituste saamiseks läbi teadmiste ja oskuste tõendamise protsess, mille käigus kandidaat demonstreerib oma koolitajaoskusi. Kandidaat valmistab määratud teemal ette näidisloengu, mis ei ole lühem kui 15 minutit. Näidisloeng on teemal, milles kandidaat kõige tõenäolisemalt koolitusi läbi viima hakkab. Lennujuhtimisspetsiifilise koolituse korral vaatleb kandidaadi näidisloengut ja annab loengujärgselt hinnangu Kontroll-loengu blanketis välja toodud hinnatavatele aspektidele LVO juhataja/ LJO koolitusjuhi volitatud väljaõppejuhendaja (või ta ise), kes fikseerib lõpphinnangu kandidaadi teooriakoolitajaks kvalifitseerumise kohta. Kui tegemist pole lennujuhtimisspetsiifilise koolitusega, vaatleb kandidaadi näidisloengut ja vormistab hinnangu teooriakoolitajaks kvalifitseerumise kohta EANS koolitusspetsialist. Näidisloeng võidakse läbi viia eraldiseisvana või teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalike oskuste arendamiseks korraldatava koolituse käigus. Teooriakoolitajate kompetentsuse säilitamiseks võimaldatakse töötajatele täiendkoolitusi EANS Koolituseeskirjas kirjeldatud põhimõtetel. Teoreetilise koolituse läbiviimiseks vajalikke oskusi arendab töötaja sisekoolitusi läbi viies. Teooriakoolitaja kompetentsuse kahtluse alla seadmisel on õigus LVO juhatajal/LJO koolitusjuhil/ EANS koolitusspetsialistil määrata näidisloengu kordamine, mille tulemused fikseeritakse Kontroll-loengu blanketil. Muul juhul loetakse teooriakoolitaja pädevuse kehtivus tähtajatuks. * Töötajate puhul, kellel on varasemate õpi- ja töökogemuste, sh koolitajana tegutsemise, põhjal tõendatud teooriakoolitajale seatud pädevuste olemasolu, ei viida läbi eraldi kontroll-loengut. 5.3 Teiste koolitusorganisatsioonide ja/või koolitajate kasutamine ja nende pädevaks tunnistamise protsess Kui EANS-il pole koolitusorganisatsiooni sertifikaadi alusel õigust teatud koolitusliigi läbiviimiseks (nt algkoolitus, väljaõppejuhendajate või tasemetestijate koolitamine vms) ostetakse vajalik koolitus sisse teiselt koolitusorganisatsioonilt ja/või koolitajalt. Piiratud inimressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil ostetakse üldjuhul sisse ka suuremad jätkukoolitused. Sellisel juhul kontrollib koolituse tellija (kas LJO koolitusjuht, LVO juhataja või EANS koolitusspetsialist) ostuprotseduuri käigus, kas koolituse potentsiaalsel läbiviijal on olemas tellitava koolituse läbiviimiseks vajalik sertifikaat. Kui koolitusteenus tellitakse Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 8 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 organisatsioonilt, kellel vastavat sertifikaati pole, siis veendub koolituse tellija eelnevalt koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja pädevuses. Tellija võib selleks nõuda koolituse pakkujalt täiendavaid tõendusdokumente ja/või referentse. Kui tellija on seejärel veendunud koolitusorganisatsiooni ja/või koolitaja pädevuses, siis lepitakse kokku, et vastav organisatsioon ja/või koolitaja tegutseb EANS koolitussertifikaadi alusel. Koolitusteenuse tellimisel lähtutakse Ostmise protseduurist. 6. ANDMETE SÄILITAMINE EANS ülene koolitusandmete säilitamine on kirjeldatud Koolituseeskirjas. EANS koolitusspetsialisti poolt kuuluvad säilitamisele:  Töötajate üldised koolitusandmed osakondade koolitusandmestike näol;  Sisekoolituste kokkuvõtted;  Koolitustunnistused, sh töötajate pädevusi tõendavad tunnistused;  Töötajate olemasolevat keeletaset tõendavad tunnistused;  Teooriakoolitajate pädevuse hindamiseks kasutatud kontroll-loengu blanketid. Lisaks EANS koolitusspetsialisti poolt säilitatavatele koolitusandmetele säilitatakse LJO ja LVO poolt vähemalt järgmisi dokumente:  Töökohakoolituse päevikud/ Koolituspäevikud;  Tasemetestide teoreetilised testid;  Kontrollvahetuste hindamislehed;  Tasemetestide hindamisaktid;  Kontrollvahetuste registreerimise blanketid; LJO-s säilitatavate koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LJO koolitusjuht. LVO-s säilitatavate koolitusandmete korrektsuse eest vastutab LVO juhataja. Dokumentide säilitamise perioodid ja arhiveerimise viis on kirjas EANS Toimikute loetelus. 7. MUUDATUSTE KOOSKÕLASTAMINE JA MUUDATUSTEST TEAVITAMINE (pädeva asutusega) Koolitusorganisatsioon on kohustatud taotlema eelneva heakskiidu muudatuste elluviimiseks pädevalt asutuselt järgmistel juhtudel:  Muudatused, mis võivad mõjutada pädeva asutuse poolt välja antud koolitussertifikaadi kehtivust, nt muudatused koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteemis juhul kui need seonduvad olulisel määral koolituse korraldusega. Nõuded koolitussertifikaadile on kirjas Euroopa Komisjoni määruse 2015/340 Annex 3-s.  Põhimõttelised muudatused LJO ja LVO UTP-des ning pädevuskavades, lennujuhtimisalase koolituse korraldamise dokumendis.  Uue (pädeva asutuse poolt kinnitatud UTP-s mittesisalduva) õppekava loomine. Koolitusorganisatsioon on kohustatud teavitama pädevat asutust järgmistel juhtudel:  Toimunud on muudatused lennujuhtimisalase koolitustegevuse korraldamisega seotud töötajate koosseisus ja/või põhimõttelised muudatused nende töötajate koolitusalastes tööülesannetes (Lisa 1 - Koolitustegevuse juhtimise ja korraldamisega seotud töötajad). Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 9 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1  Kui koolitusorganisatsioon ei suuda täita nõuet korraldada täienduskoolitust iga pädevus/oskusmärke kohta kord kolme (3) aasta jooksul.  Lennuameti teavitamise juhud ajutise võimetuse korral on fikseeritud LJO pädevuskava punktis 3.3.7 ja LVO pädevuskava punktis 3.2.4.  Kui koolitusorganisatsioon lõpetab oma tegevuse koolitusorganisatsioonina. Kõik muudatused saadetakse Lennuametile kirjalikult pädeva asutusega suhtlemise eest vastutavate töötajate poolt. Nimetatud muudatustest teavitamise õigus on täiendavalt ettevõtte tegevjuhil, juhatuse liikmetel ja personaliosakonna juhatajal. 8. SEONDUVAD DOKUMENDID  K1 Kvaliteedikäsiraamat  K4 Ohutusjuhtimise käsiraamat  P23 Koolituseeskiri  P4 Ostmine  4J2 P23LJO pädevuskava  4J3 P23 LJO koolituskava  410B1 P23 Kontroll-loengu blankett  10J5 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse koolituskava  10J4 P23 Tartu ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksuse pädevuskava  Toimikute loetelu Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 10 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 Lisa 1 – Nimekiri koolitustegevusega seotud töötajatest Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri uuendatakse toimunud muudatuste korral, kuid mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. Kui koolitustegevuse elluviimiseks on vaja kasutada töötajaid, kes ei ole toodud koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekirjas, ei takista nende nimekirjas mitte esinemine nende kasutamist tegevuste elluviimisel. Nimekirja eraldi Lennuametile ei saadeta, kuna pädev asutus omab ülevaadet tasemetestijate ja OJTI-de osas ning teooriakoolitajate puhul lähtutakse protsessist, mis on kirjeldatud antud dokumendi punktis 5.2. Koolitustegevuse elluviimisega seotud töötajate nimekiri seisuga 31.12.2016: Koolitustegevuse juhtimine ja korraldamine:  EANS tegevjuht – Tanel Rautits  EANS koolitusspetsialist – Helle Kanep  EANS kvaliteedijuht – Katy Pärn  EANS ohutusjuht/ohutusosakonna juhataja – Kaie Peerna  EANS personaliosakonna juhataja – Ere Keerig-Kont  EANS tööaja planeerija – Siiri Mere  LJO koolitusjuht – Peeter Mõsak  LJO koolitusspetsialist – Sigrid Uik  LJO koolitusspetsialist – Tõnis Kalde  LVO osakonna juhataja/LVO koolitusjuht – Marika Kisand  LVO koolitusspetsialist – Piret Kilgi LJO OJTI-d ja STDI-d:  Peeter Mõsak  Rene Lüll  Karel Hütt  Marika Kisand  Vladimir Šaitor  Taavi Vunk  Kristel Reemi  Kristel Vaard  Andrei Gavrilov  Tarmo Pihlak  Vallo Treimuth  Sigrid Uik  Risto Sildre  Tõnis Kalde  Ismo Põldsam  Sander Pind  Piret Kilgi  Virko Lepik (vaid Lennuakadeemia tutvumispraktika läbiviimisel ja teooriakoolitajana)  Rene Käsik (sama kommentaar)  Margus Uhek (sama kommentaar) Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 11 / 12 410J1P23 Lennujuhtimisalase koolituse korraldus ver 1 LVO OJTI-d ja STDI-d  Martin Tärn  Katrin Jürimäe  Piret Kilgi LVO STDI-d:  Marika Kisand Teooriakoolitajad ja nende poolt loetavad teemad:  Kaljo Kangur, Air Traffic Management (edaspidi ATM)  Almer Ellen, ATM  Üllar Salumäe, ATM  Mihkel Lääne, ATM  Paul Kõvamaa, ATM  Mathias Tammaru, lennuohutus  Kaie Peerna, lennuohutus  Kadri Riimak, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus  Ere Keerig-Kont, töökeskkond, sh CISM, stress ja väsimus Lisaks teooriakoolitajate nimekirjas olevatele töötajatele võivad teoreetilisi koolitusi läbi viia kõik ülal nimetatud OJTI-d. LJO tasemetestijad:  Tõnis Kalde  Sigrid Uik  Taavi Vunk  Peeter Mõsak  Karel Hütt  Tarmo Pihlak  Rene Lüll  Marika Kisand  Risto Sildre  Ismo Põldsam LVO tasemetestijad:  Marika Kisand  Piret Kilgi Koostas: Helle Kanep Kinnitatud: 01.12.2016 Kinnitas: Tanel Rautits, Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont, Kaie Peerna, Katy Pärn 12 / 12 410B1P23 Kontroll-loengu blankett ver1 Kontroll-loengu blankett (kehtiv alates 01.01.2017) Väljaõppejuhendaja/ EANS Teooriakoolitaja (hinnatav): koolitusspetsialist (hindaja): KUUPÄEV: nimi nimi Teema(d): Mitte- LOENGU ELEMENDID Vaadeldav MÄRKUSED vaadeldav 1. Planeerimine ja ettevalmistus 2. Loengu eesmärgi määratlemine Loengu teemakohasus ja 3. illustratsioonid 4. Keelekasutus ja arusaadavus Teema kokkuvõte ja loengu 5. ülesande saavutamine 6. Küsimustele vastamine 7. Suhtlemine auditooriumiga 8. OTSUS: Hinnatav OMAB / EI OMA piisavalt teooriakoolitaja teadmisi ja oskusi. (õigele ring ümber tõmmata) Teooriakoolitaja (hinnatav) allkiri: Väljaõppejuhendaja/koolitusspetsialisti (hindaja) allkiri: Koostas: Piret Kilgi, Katrin Jürimäe Blankett kinnitatud: 28.11.2016 Kinnitas: Üllar Salumäe, Marika Kisand, Ere Keerig-Kont 1/1
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
📎
1751 KB