Tere!
Teile on saadetud Lääne-Saare Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument Seisukoha küsimine, mis on registreeritud 21.12.2016,
numbriga 7-7/16/1388-1.
Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta
alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/
Kontaktinfo
Lääne-Saare Vallavalitsus
Marientali tee 27, 93820 Kuressaare
Tel 452 0450
e-post:
[email protected]
V1 Persp. veetorustik
K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik
K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik
Persp. kanalisatsioonipumpla
V3 Persp. niisutusveetorustik
W1
Persp. a/b kate (2-kihiline)
Persp. piirdekraav
0
4.8
4.00
0
4.8
V3
DeV43
10.0
0L
=15
m
Tunnelkomposter
0
5.0
(kaarhall)
2 2
m m
38.0
18.0
5 10 28
0
A =2 A=
1
0
K1 De1
5.0
60 L=10
K1 m
V1
10.0
K1 1
0
W1
V
4.8
K1
V1 K1 K1 K1 K1 K1
0
V1 V1 V1
4.8
V1 V1
2
m
50
W1
A=
V1 1
K
0
4.8
6.0
66.0 54.5
W1
V1 1
K
W1
V1 1
K
W1
V1 1
K
V1 1
K
V1K1
m
L=1 V1 1
187
97m
K
0 L=
De5
e40
V1K1
K1s
V1 D
V1K1
V1K1
K1
V1 K1
V1
K1
V1 K1
K1 1
V
Alternatiiv 2: Tunnelkompostimine
Joonis 2-1. Asendiplaan 1:500. Formaat A2
21.03.2016
594x420
Keskkonnaamet
[email protected]
Lennuamet
[email protected] 21.12.2016 nr 7-7/16/1388-1
Seisukoha küsimine
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikest 31
edastame teile seisukoha andmiseks Kudjape jäätmejaama tunnelkompostimissüsteemi rajamise
keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu koos lisadega.
Osaühing Saaremaa Prügila soovib taotleda kompostimisrajatise väljaehitamiseks rahastust
Regionaalarengu Fondist ning taotluse esitamise tähtaeg on 24. jaanuar 2017. Lisatud eelhinnang
on taotluse kohustuslik osa. Seoses sellega palume teil oma seisukoht esitada esimesel
võimalusel, et jõuaksime vajadusel eelhinnangut täiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Sepp
Abivallavanem
Lisa 1: Asendiplaan
Lisa 2: Kontroll-leht
Lisa 3: Kompostimisrajatise KMH eelhinnang
Teadmiseks: Osaühing Saaremaa Prügila,
[email protected]
Tiina Orav, 4520468
[email protected]
Lisa 2
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise keskkonnamõju
eelhindamise kontroll-leht
Küsimused, mida tuleb arvestada. Jah/Ei? Kirjeldage lühidalt Kas see võib tõenäoliselt
Täiendavad juhised faktorite kohta on antud avaldada olulist mõju?
KMH ulatuse määramise juhendis Jah/Ei? –Miks?
1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse Jah, raadtakse 0,6 ha Ei, ümbruskonnas metsaala
lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi männimetsa. valdav, üldplaneeringu kohaselt
muutusi (topograafia, maakasutus, muutused see säilitatakse.
veekogudes jne)?
2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab Jah, ekspluatatsiooni käigus Ei avalda olulist mõju. Veekulu
looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad kulub vett ja energiat. vähendamiseks taaskasutatakse
või energia (eriti taastumatute või aeglaselt Masinate töötamiseks kulub nõrgvett.
taastuvate varude) kasutamist? kütust.
3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt Ei Ei
tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate
materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine
või transport?
4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse Jah, tekivad raiejäätmed, Ei, jäätmed antakse üle vastavat
lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? pinnas, ehitusmaterjalide luba omavatele
jäätmed, võõris jäätmekäitlusettevõtetele.
biojäätmetest.
5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku Jah, biojäätmete Ei, kompostimine toimub
saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või komposteerumise ajal aeroobselt, kompostitavate
teiste kahjustavate toimetega aineid? emiteeritakse välisõhku jäätmete kogused ei ole suured.
lagugaase.
6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, Jah, müra tekib nii ehitamise Ei, nii ehitamise kui kasutamise
valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi kui kasutamise käigus ja ajal tekkiv müra on lühiajaline
laineid? seda tekitavad kasutatavad nii ööpäevaselt kui ka tervikuna.
masinad.
7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete Jah, ainult Ei, rikete tekkimine on
levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning nõrgveekogumissüsteemi ebatõenäoline, kui süsteemi
selle tulemusena pinnase või vee reostumise rikete korral. regulaarselt hooldatakse.
riski? Orgaanika lagunemise tagajärjel
tekkiv nõrgvesi ei ole ohtlik
aine.
8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal Ei, kui peetakse kinni Ei
kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele ohutusnõuetest.
või keskkonnale?
9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, Ei Ei
nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides,
tööhõives?
Küsimused, mida tuleb arvestada. Jah/Ei? Kirjeldage lühidalt Kas see võib tõenäoliselt
Täiendavad juhised faktorite kohta on antud avaldada olulist mõju?
KMH ulatuse määramise juhendis Jah/Ei? –Miks?
10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda Ei Ei
selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada
keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse
mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele
ümberkaudsetele tegevustele?
11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Ei
on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised
või muud väärtused on rahvusvahelisel,
riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida
kavandatav tegevus võib mõjutada?
12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei, kõik tundlikud alad Ei
on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või jäävad kavandatava
tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, tegevuse mõjualast
mäed või mets ning mida kavandatav tegevus väljapoole.
võib mõjutada?
13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Kaitsealused objektid jäävad
on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu tegevuse mõjualast väljapoole.
olulised või tundlikud looma- või taimeliigid,
nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu
otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks,
rändeks ning mida tegevus võib mõjutada?
14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah, tegevus võib mõjutada Ei oma olulist mõju, kui leke
on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida põhjavett avariiolukorras efektiivselt ja kiiresti
tegevus võib mõjutada? (lekked). likvideeritakse.
15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Ei
on kõrge väärtusega maastikke või maalilise
vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?
16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Ei
on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses
puhke-või muul eesmärgil ning mida
kavandatav tegevus võib mõjutada?
17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Ei, Pähklimetsa tee ei ole suure
on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis liikluskoormusega.
võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning
millele võib tegevus mõju avaldada?
18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav Ei Ei
paljudele inimestele?
19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah, Kudjape kalmistu ja Ei, kuna tekitatav müra on
on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku sealsed mälestised. lühiajaline ja müralevikut piirab
või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? kalmistu ja jäätmejaama vahele
jääv mets.
20. Kas tegevuse on kavas ellu viia sellises Ei, olemasolevat Ei, ümbruskonnas on haljasala
piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust jäätmejaama laiendatakse. valdav ja üldplaneeringu
toimunud ning kus tegevus toob kaasa Kaob 0,6 ha metsamaad. kohaselt see säilitatakse.
haljastusala kadumise?
Küsimused, mida tuleb arvestada. Jah/Ei? Kirjeldage lühidalt Kas see võib tõenäoliselt
Täiendavad juhised faktorite kohta on antud avaldada olulist mõju?
KMH ulatuse määramise juhendis Jah/Ei? –Miks?
21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah, lähedusse jäävad endise Ei, terviserajad asuvad toimiva
esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu Kudjape prügila peale jäätmejaama kõrval, ei ole ette
eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, rajatud terviserajad. näha mõjusid, mis terviseraja
puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud kasutamist vähendaksid.
rajatised, põllumaad, metsandus, turism,
kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?
22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas Ei, vastavalt Ei
piirkonnas on kavandatud üldplaneeringule on
maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele ümbruskonnas haljasalad.
tegevus võib mõju avaldada?
23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei, Kuressaare linn jääb 1,2 Ei
on tiheasustus või on piirkond väga täis km kaugusele. Kudjape
ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte alevik jääb u 600 m
mõjutada? kaugusele.
24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah, Kudjape kalmistu ja Ei, kuna tekitatav müra on
on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt sealsed mälestised. lühiajaline ja müralevikut piirab
haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud kalmistu ja jäätmejaama vahele
rajatised, mida tegevus võib mõjutada? jääv mets.
25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Ei
on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või
nappide varudega ressursse, nt põhjavett,
pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid,
turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib
mõjutada?
26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Ei Ei
on alasid, kus keskkond on juba saastunud või
kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud
keskkonnanorme ning millele võib tegevus
mõju avaldada?
27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada Ei, kinnistu jääb Ei
maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutusalast väljapoole.
üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud
kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine,
udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada
keskkonnaprobleeme kavandatava
tegevusekäigus?
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise keskkonnamõju
EELHINNANG
Sissejuhatus
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMH
eelhinnang) antakse lähtuvalt Keskkonnaministri 27.03.2015 määruse nr 23 „Toetuse andmise
tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu
toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud
taotlemise korral“ paragrahv 12 lõige 2 punktist 2.
KMH eelhinnangu andmisel on lähtutud Euroopa Komisjoni keskkonnamõju hindamise
eelhindamise juhendist1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest
(edaspidi KeHJS) ja Keskkonnaministeeriumi KMH/KSH eelhindamise juhendist2.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on võetud aluseks 2016. aastal läbi viidud Kudjape
jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatise teostatavus-tasuvusuuring3 (edaspidi
uuring).
Kavandatav projekt ei kuulu direktiivi 97/11/EÜ lisas 1 ega lisas 2 nimetatud projektide
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik.
Samuti ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 loetletud olulise mõjuga tegevuste hulka.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10
punktile 1 tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise
ja rekonstrueerimise korral.
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise projekti raames kavatseb OÜ Saaremaa Prügila,
mille osanikud on Kuressaare linn, Lääne-Saare vald ja Pihtla vald, rajada hiljemalt 2018.
aastal Saaremaale, Lääne-Saare valda Kudjape alevikku Jäätmejaama kinnistule
(27003:001:0907) olemasoleva Kudjape jäätmejaama kõrvale kompostimisrajatise aia- ja
haljastusjäätmete ning köögijäätmete kompostimiseks ja kompostmulla tootmiseks (Joonis 1).
Nimetatud jäämete kompostimiseks kavatsetakse kasutada tunnelkompostimise tehnoloogiat,
mis vastavalt uuringule on majanduslikult soodsaim ja keskkonnakaitseliselt eelistatum
võimalus piirkonna biolagunevate jäätmete käitlemiseks.
Tunnelkompostimissüsteemi rajamiseks raadatakse võsa ja juuritakse kännud 5700 m2
olemasolevalt metsaalalt. Sellest 3840 ruutmeetril kooritakse aluspind, profileeritakse ning
rajatakse killustikalus ja kahekihiline asfaltkate. 792 ruutmeetrisele alale rajatakse
betoonplats, millele püstitatakse PVC hall mõõtudega 44 x 18 x 6 m. PVC-halli sees rajatakse
nõrgveetorustik kuue restkaevuga. Lisaks rajatakse nõrgveepumpla, paigaldatakse 15 m
niisutusveetorusid ja 197 m majandusjoogiveetoru (tehnoloogiliste seadmete ja siseruumide
pesemiseks). Samasse kaevikusse veetoruga rajatakse 10 m isevoolset
1
Euroopa Komisjoni juhendmaterjal Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. 2005
http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhind_juhend_est.pdf
2
Juhend on leitav aadressilt: http://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamise-ja-
keskkonnajuhtimissusteemi-seaduse-uus-redaktsioon
3
Uuring on leitav aadressilt: http://kalender.kuressaare.ee:90/owncloud/index.php/s/q4eVzjbaboYqsb2
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise KMH eelhinnang
kanalisatsioonitorustikku ja 187 m survekanalisatsiooni. Ehitatakse ka 45 m elektrivarustuse
õhuliini, ümber platsi 185 m piirdekraavi ning paigaldatakse 10 m3 mahuti. Platsile rajatakse
aereerimissüsteem koos 65 m kanalite, juhtautomaatika ja kompressoriga ning
niisutussüsteem, mis koosneb 65 m torudest, armatuurist ja pumbast. Vt lisa 1 Asendiplaan.
Joonis 1 Kavandatava kompostimisrajatise asukoht Jäätmejaama kinnistul (Maa-ameti kaart).
Kompostimisprotsessi kirjeldus
Tunnelkompostimise teel on kavas käidelda aastas u 1900 tonni biolagunevaid jäätmeid
(toidujäätmed, haljastusjäätmed, saepuru jmt) ning toota sellest sertifitseeritud komposti.
Jäätmete koguse leidmisel on aluseks võetud Kuressaare linnas, Lääne-Saare vallas ja Pihtla
vallas tekkivad biolagunevate jäätmete kogused. Perspektiivis on aga võimalik käidelda sellel
platsil kogu Saaremaa biolagunevad jäätmed. Kompostimishoone vastuvõtuala ei ole
jäätmekoguste suurenemisel laiendada vaja, kuid kasvab selle kasutusaktiivsus. Tunnelite osa
on jäätmekoguste suurenemisel võimalik järk-järgult laiendada, kuna tegemist on
moodulhoonega, mida saab rajataval asfaltplatsil pikendada lisades hoone otsa järjest uusi
tunneleid. Komposti järelvalmimise ala on võimalik suurendada olemasoleva jäätmejaama
metsaala arvelt, pikendades nõrgvee kraave ja laiendades asfaltplatse.
Kompostimiseks suunatakse kõik jäätmejaamas vastuvõetavad biolagunevad jäätmed pärast
nende kaalumist edasi jäätmete vastuvõtu ja kompostimise halli, mis on jagatud kaheks
eraldiseisvaks osaks - jäätmete vastuvõtuala ja tunnelid kompostimiseks. Vastuvõtuala
põrandale rajatakse nõrgvee kogumiseks restkaevud, nõrgvesi pumbatakse läbi rajatava
pumpla Kuressaare linna ühiskanalisatsiooni.
Vastuvõtualas toimub jäätmete vastuvõtt, purustamine haamerveskiga, võõriste eemaldamine
õhkeraldi ja magnetiga trummelsõela abil ning kompostimiseks soodsa koostisega (C/N,
poorsus, niiskus) segu valmistamine ning materjali vaheladustamine. Väljasorteeritud
võõrised viiakse jäätmejaama.
Eeltöötluse läbinud biolagunevad jäätmed transporditakse frontaallaaduriga tunnelitesse, mis
asuvad halli teises osas ja kus toimub jäätmete kompostimine. Tunnelite põrand ja seinad
rajatakse analoogselt vastuvõtuhalli osale betoonist, kuid tunnelite põrandale paigaldatakse
lisaks õhutuskanalid ning nõrgvee kogumissüsteemi kaevud. Tunnelite kohale paigaldatakse
niisutussüsteemi torustik. Õhku antakse pidevalt või vahelduvalt, otsuse õhustamisvajaduse
2/7
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise KMH eelhinnang
kohta teeb operaator. Sundõhustatavaid aunu ei segata. Lagugaasid pääsevad hoonest välja
kas läbi katusekattekanga või tunneli otsaseintes olevate õhutusavade. Protsess algab
tunnelites kohe ning kuigi kompostimine päris lõpuni ei jõua, laguneb suurem osa
orgaanilisest ainest tunnelis viibitud aja jooksul (7–10 päevaga). Reaktorist välja võetud
kompost pannakse mõneks ajaks 2,5 kuni 3 m kõrgustesse aunadesse laagerduma ja
järelvalmima.
Komposti järelvalmimine toimub välitingimustes asfaltplatsil (3 790 m²), mis on ümbritsetud
sademevee ärajuhtimiseks vajalike piirdekraavidega. Järelvalmimisaunu aeg-ajalt segatakse
või puhutakse neisse aunaaluste torude kaudu õhku, et materjal ei muutuks anaeroobseks.
Komposti järelvalmimise platsil kogunev nõrg- ja sadevesi kogutakse kokku ümbritsevates
piirdekraavides ning juhitakse läbi liiva-mudapüüdja loodusesse või taaskasutatakse
kompostiniisutamiseks. Järelvalmimisalalt kogutav nõrgvesi ei ole keskkonnaohtlik, kuna
sademevesi ei nõrgu läbi komposti, vaid valgub auna nõlva mööda. Heljum settib
piirdekraavides ning seda aeg-ajalt eemaldatakse. Piirdekraavi vee kvaliteeti kontrollitakse
jooksvalt, võrreldes selle elektrijuhtivust ümbritseva fooniga. Kui vee ainesisaldus suureneb,
tõuseb ka elektrijuhtivus ja alles siis, kui täheldatakse selle hüppelist suurenemist, on põhjuse
teadasaamiseks mõtet teha vee keemilisi analüüse ja/või juhtida nõrgvesi kraavide asemel
puhastisse. Vajadusel aunad kaetakse või korraldatakse töö ümber nii, et kompostiplatsil
liigvee tekkimist vähendada.
Komposti väärtuse suurendamiseks valmiskompost sõelutakse, vajadusel peenestada ning
rikastatakse mitmesuguste lisanditega. Sõelumisel väheneb komposti maht umbes kolmandiku
võrra. Suurem osa sõelmeist on lagunemata jäänud tugiained, mida võib uuesti kasutada.
Järelvalmimise kestuseks on hinnanguliselt kuus kuud.
Valminud rajatise ekspluateerimiseks vajatakse vett ja energiat, mida saadakse ühisveevärgist
ja elektrivõrgust. Lokaalseid jaamu ei rajata.
Lähiümbruse keskkonnatingimused
Jäätmejaama kinnistu suurus on 11,53 ha, millest 10,76 ha on metsamaa, katastriüksuse
sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kudjape jäätmejaam toimib nii Jäätmejaama kinnistul kui
kõrval oleval Pähklimetsa tee 13 kinnistul (27003:001:0915). Idast piirneb Jäätmejaama
kinnistu suletud Kudjape prügilaga (27003:001:0914). Endise prügila peale ja kõrvale on
rajatud terviserajad. Suletud prügilat hooldatakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Põhja- ja
läänesuunal piirneb kinnistu riigi reservmaaga (Kuressaare metskond 547). Lõunasse jääb
Tammiku katastriüksus (27003:001:0981, 100% maatulundusmaa). Jäätmejaamast 500 m
edelasse jääb Kudjape kalmistu. Lähim elamu asub ca 900 m kaugusel edelas (Tammiku).
Kuressaare linnapiir asub u 1,2 km kaugusel. Kuressaare lennuvälja kaitsevööndi piir jääb
kinnistust u 1,8 km kaugusele edelasse ning Kudjape jäätmejaam Kudjape jäätmejaam jääb
Kuressaare lennujaama teenindava lennuliini lennukoridori.
3/7
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise KMH eelhinnang
Joonis 2 Jäätmejaama maaüksuse asukoha skeem (Jäätmejaama maaüksus on tähistatud punasega) koos lähimate
kaitsealuste objektide ja puurkaevudega. Allikas: Keskkonnaregister.
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule (Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi
ühisplaneering) asuvad Jäätmejaama ja Prügila maaüksused jäätmehoidlamaa juhtotstarbega
alal ning Tammiku kinnistu ja riigi reservmaa haljasmaa juhtotstarbega maal. Jäätmejaama ja
Prügila maaüksuste kohta koostatud detailplaneeringu4 kohaselt jääb kavandatav
kompostimisrajatis jäätmejaama tarbeks mõeldud hoonestusalasse, seega on kavandatav
tegevus kooskõlas detailplaneeringuga. Detailplaneering on koostatud ka teisele poole
Pähklimetsa teed jäävale Tammiku maaüksusele5. See näeb ette elamu rajamise edelasuunas u
700 m kaugusele kavandatavast kompostimisrajatisest. Ehitusregistri andmetel ei ole
Jäätmejaama kinnistut ümbritsevatele maaüksustele väljastatud ühtegi kehtivat ehitusluba.
Kudjape jäätmejaamas teisi ümberehitus- või laiendustöid kavas ei ole.
Looduslikud keskkonnatingimused
Jäätmejaama kinnistu jääb kaitsmata põhjaveega alale. Kuna aga kompostimine toimub asfalt-
ja betoonplatsil ning nõrg- ja sademeveed kogutakse kokku, siis oht põhjaveele on
ebatõenäoline.
4
Kudjape jäätmejaama detailplaneering (2008)
http://service.eomap.ee/läänesaarevald/?zoom=10&lat=6458944.775&lon=413621.705&layers=B0000000000
0FFFTTTTTTTTTTTTTTTTTTTT&layers_upd=1,3,42,57,43,44,46,47,48,58,45,59,370&alus=eomapBaseLayer&mod
=planeeringud#/planeeringud/planeeringud/509
5
Tammiku kinnistu detailplaneering (2005)
http://service.eomap.ee/läänesaarevald/?zoom=10&lat=6458944.775&lon=413621.705&layers=B0000000000
0FFFTTTTTTTTTTTTTTTTTTTT&layers_upd=1,3,42,57,43,44,46,47,48,58,45,59,370&alus=eomapBaseLayer&mod
=planeeringud#/planeeringud/planeeringud/521
4/7
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise KMH eelhinnang
Kinnistut läbib kraav, mille veed suubuvad Kudjape peakraavi ja sealt Põduste jõkke. Teisi
veekogusid läheduses ei ole. Merest jääb kinnistu 1,5 km kaugusele jäädes väljapoole
võimalikust üleujutusalast (absoluutkõrgusega 2,22 m).
Kinnistu asfalteerimata osas laiub männimets. Maapinna kõrgus on 5 m üle merepinna.
Tegemist on tasase maapinnaga, vaid itta jääval naaberkinnistul paiknev endine prügimägi
saavutab kogu piirkonna tippkõrguse 16,5 m.
Jäätmejaama kinnistule ei ulatu veekaitselisi, keskkonnakaitselisi ega maakasutuspiiranguid.
Lähim kaitsealune objekt asub u 500 m kaugusel edelas ja selleks on Kudjape tammik
KLO1200094 ja Kudjape loodusala RAH0000399, kus kaitstavad elupaigatüübid on
puisniidud (*6530) ja vanad laialehised metsad (*9020).
900 m kaugusel kagusuunas asub Sepamaa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*) ja liigirikaste
madalsoode (7230) kaitse ning III kaitsekategooria liikide - sooneiuvaiba (Epipactis
palustris), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), lääne-mõõkrohu (Cladium
mariscus) ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) elupaikade kaitse.
Kinnistu jääb ühtlasi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealasse, kuid sellega ei kaasne
konkreetseid piiranguid või kitsendusi sellele piirkonnale.
Keskkonnaregistri andmetel ei paikne raadatavalt maaalal kaitsealuste liikide kasvukohti või
elupaiku.
Piirkonnas on valdavaks edelatuuled.
Tehiskeskkonna tingimused
Lähimad kultuurimälestised paiknevad u 650 m kaugusel edelasuunal, tegemist on Kudjape
kalmistu ja seal paiknevate mälestistega (hauad, kabelid jmt).
Kinnistust lõunasse jääb Pähklimetsa tee, mis on ainus ligipääsutee Kudjape jäätmejaamale ja
rajatavale kompostimisrajatisele. Kompostimisrajatise ehitamise ja kasutamisega võib
suureneda vähesel määral liikluskoormus sellel teel, kuid märkimisväärset koormuse
suurenemist ei ole ette näha. Tegemist ei ole tiheda liiklusega teega.
Kinnistu kagupiirile jääb elektriõhuliini kaitsevöönd ning lõunaosas on maakaabelliini
kaitsevöönd. Ohtlikud ettevõtted läheduses puuduvad.
Kudjape jäätmejaama opereerib OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam, kellele selleks tegevuseks
on väljastatud jäätmeluba L.JÄ/325977 kehtivusega kuni 30.03.2020. Jäätmeluba annab
ettevõttele õiguse jäätmete kõrvaldamiseks, jäätmete taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete
kogumiseks või veoks, teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või
veoks ning olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena.
Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Kompostimisrajatise püstitamiseks likvideeritakse 5700 m2 looduslikku metsamaad,
kasvukohti ja pinnast. Tegevus on pöördumatu iseloomuga. Võttes aga arvesse ümbritsevat
maakasutust ja üldplaneeringut, mis näeb ette ümbruskonnas olevate haljasmaade säilitamise,
võib eeldada, et ligi 0,6 ha metsa raadamine ei mõjuta oluliselt piirkonna liigilist
mitmekesisust ja liikide liikumis- ja levimisvõimalusi.
Ehitustööde ajal tekkivad jäätmed (raiejäätmed, pinnas, ehitusmaterjalide jäätmed)
käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlike jäätmete tekkimist ei ole ette näha.
5/7
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise KMH eelhinnang
Jäätmed antakse üle Kudjape jäätmejaama operaatorile või teistele vastavat jäätmeluba
omavatele jäätmekäitlejatele vastavalt jäätmete taaskasutusvõimalustele.
Kompostimisrajatise kasutamise käigus tekkivate jäätmete hulka kuuluvad biojäätmete
hulgast välja sorteeritud võõrised ja nõrgvesi. Vahemahutisse kogutavat nõrgvett
kavatsetakse kasutada kompostimisprotsessi niisutamiseks. Kuressaare linna
ühiskanalisatsiooni juhitakse nõrgvee reostunum osa jäätmete vastuvõtualalt.
Järelvalmimisalalt kokkukogutav nõrgvesi, mida niisutamiseks ei kasutata, eelduslikult
täiendavat puhastamist ei vaja ja see on võimalik juhtida loodusesse. Sademevete kogumiseks
rajatakse kraavid, mistõttu ei kahjusta sadevete kogunemine ja liigvesi naaberkinnistuid.
Võõrised antakse üle Kudjape jäätmejaamale ja käideldakse seal koos teiste samalaadsete
jäätmetega. Võib tekkida vajadus utiliseerida ebakvaliteetset kompostmulda, mida saab
kasutada maa-alade haljastamiseks. Seega eelduste kohaselt ei põhjusta tekkivad jäätmed
keskkonnaohtu.
Mingil määral satub kompostimishoonest välisõhku õhuheitmeid (orgaanilise materjali
lagugaasid), mis aga ei põhjusta eeldatavasti lõhnahäiringut lähemate elumajade juures, kuna
kogu kompostimisprotsess hoitakse aeroobsena sundõhustuse abil. Vastavalt uuringule tekib
tunnelkompostimisel haisu vähem kui lahtise aunkompostimisega. Tehnoloogiliste täienduste
abil on vajadusel võimalik lagugaase koguda ja puhastada.
Ehitustööde ajal tekib mingil määral müra ja õhusaastet, mis tuleneb kasutatavatest
mehhanismidest ja transpordivahenditest. Seda müra ja õhusaastet ei ole tõenäoliselt mõistlike
kulutustega võimalik täielikult vältida. Ehitustööd on ajutise iseloomuga, seega võib
tekitatavat müra ja õhusaastet pidada väheoluliseks.
Kompostitava materjali töötlemise ja transportimise käigus tekib samuti mingil määral müra
ja see sõltub kasutatavate masinate emiteeritavast müratasemest. Kasutatavate masinate hulka
kuuluvad frontaallaadur, haamerpurusti, trummelsõel ja aunasegaja. Neist enim tekitab müra
haamerpurusti, kuid seda ei kasutata pidevalt (93 tundi aastas), seega tekitatakse müra korraga
lühiajaliselt. Mürataset vähendavad asjaolud, et haamerpurustit kasutatakse hoones sees ning
müraallika ja müratundlike objektide (500 m kaugusel asuv kalmistu ning 900 m kaugusel
asuva lähim eluhoone) vahele jääb mets. Olemasolevas jäätmejaamas toimub samuti mõnel
korral aastas näiteks puidujäätmete purustamine, mis tekitab analoogset müra. Jäätmejaama
tegevus ei ole seni kaasa toonud müraalaseid kaebusi kohalikule omavalitsusele. Seega võib
eeldada, et kompostimisrajatise opereerimine mürahäiringut ei põhjusta. Soojuskiirgust ja
vibratsiooni tegevusega ei kaasne.
Projekti elluviimisega kaasneb tehnoloogiliste rikete võimalus. Nõrgveekogumissüsteemi
rikke korral tekib risk pinnase ja põhjavee reostumiseks orgaaniliste jäätmete
laguproduktidega. Sel juhul tuleb rike koheselt kõrvaldada. Sundõhustuskanali rikke tõttu
võivad aunad muutuda anaeroobseks ja tekkida lõhnahäiring. Sellise riski ilmnemisel tuleb
asuda materjali masinatega aktiivselt segama, misjärel lõhnahäiring kaob.
Oht inimeste tervisele avaldub eelkõige kompostimisrajatist opereerivatele inimestele
masinatega töötamisel, seetõttu on väga oluline kinni pidada tööohutusalastest nõuetest.
Pinnase, vee või õhureostusest tingitud oht inimeste tervisele on ebatõenäoline, kuna
käideldakse orgaanilisi aineid ja kemikaale täiendavalt ei kasutata.
Tunnelkompostimise puhul toimub kogu protsess kuni järelvalmimise faasini suletud
süsteemis, seega on lindude kogunemine, mis võiks lennuliiklust ohustada, välditud.
Järelvalmimiseks asfaltplatsil hoitava komposti näol on sisuliselt tegemist mullahunnikutega,
mis enam linde juurde ei meelita.
6/7
Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise KMH eelhinnang
Kavandatav tegevusega kaasnevad mõjud ei ulatu Kudjape loodusalale ega Sepamaa lahe
hoiualale ning ei taksita nende kaitse-eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt ei ole
eelhinnangus läbi viidud eraldi Natura-eelhindamist.
Piiriülest mõju tegevusega ei kaasne.
KMH eelhindamise kontroll-leht on eelhinnangule lisatud (vt lisa 2).
Asjaomaste asutuste seisukohad
Lääne-Saare Vallavalitsus pöördus oma ….12.2016 kirjaga nr … Keskkonnaameti ja
Lennuameti poole seisukoha küsimiseks.
Keskkonnaamet vastas … kirjas nr …, et …
Lennuamet vastas …
Kokkuvõte
Kompostimisrajatise ehitamise ja kasutamisega kaasnevateks keskkonnamõjudeks on 0,6 ha
metsamaa likvideerimine, biojäätmete lagugaaside levik välisõhku ning müra, mis tekib
masinate opereerimisel. Ükski neist mõjudest ei põhjuste eelduste kohaselt piirkonnas olulist
negatiivset mõju looduskeskkonnale, inimeste tervisele ega varale.
Kompostimisrajatise valmimisel tuleks jälgida, kas lagugaasid põhjustavad lõhnahäiringud
ning vajadusel võtta kasutusele meetmed gaaside kogumiseks ja puhastamiseks.
Rajatise opereerimisel tuleb eelistada vähem müra tekitavaid seadmeid, et vältida
mürahäiringu tekkimist.
Tehnoloogilisi seadmeid tuleb regulaarselt hooldada, et ennetada rikkeid ja võimalikku
keskkonnakahju.
Eelhindamise tulemustest selgub, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju,
mistõttu keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
7/7