KORRALDUS
01.11.2021 nr 724
Pärnu linnas Tallinna mnt 119 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 9. novembri 2015 korraldusega nr 575 algatati Pärnu linnas
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering ülesandega hoonestada kinnistu ärihoonega ja
selgitada selleks välja sobivaim ehitusõigus.
Detailplaneeringuala suurus on 4139 m2, mis asub Ülejõel, Niidu ettevõtluspiirkonnas
Tallinna mnt ääres, linnapiiri, Tallinna mnt, Tuule ja Pesa tänavate vahelises kvartalis.
Planeeringuala moodustavad 2121 m2 suurune hoonestatud Tallinna mnt 119 ja 2019 m2 suurune
Pesa tn 4 kinnistu.
Mõlema kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.
Tallinna mnt 119 on varustatud vee, side-, kanalisatsiooni- ja elektriühendusega. Pesa tn 4
kinnistul ei paikne tehnovõrke ja ei ole ka olemasolevaid ühendusi tehnovõrkudega.
Planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla kaitsevööndisse 50 m äärmise
sõiduraja välimisest servast. Tallinna mnt 119 kinnistu ette jääb polügonomeetriapunkt PP249,
millel on kaitsevöönd raadiusega 5 m.
Planeeritava ala kontaktvööndis (Pärnu linna piiri ja Ehitajate tee vaheline ala) paiknevad
vaheldumisi elamu- ja ettevõtlusalad. Planeeritavast alast idas, üle Tallinna maantee, paikneb
Vingiküla elamupiirkond. Tallinna maantee on antud asukohas osa põhimaanteest nr 4 (E67)
Tallinn-Pärnu-Ikla. Ehitajate tee ja Tallinna mnt ristmiku piirkond on asukohaks paljudele
autoesindustele ja -teenindustele.
Alal kehtib Pärnu Linnavolikogu 16. novembri 2000. a otsusega nr 91 kehtestatud Tallinna
maantee, Tuule tänava ja linnapiiri vahelise ala detailplaneering.
Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt asub planeeringuala äri ja teeninduse maa-alal (Ä), kuhu
on lubatud rajada jae- ja hulgikaubandushooned, teenindus- ja toitlustushooned, büroo- ja
administratiivhooned, väikeettevõtluse ja -tootmise hooned, majutushooned, spordi,
meelelahutus- ja vaba aja veetmise hooned, haridusasutused.
Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse arendada peamiselt teenindusele ja väiketootmisele
suunatud funktsiooni.
Planeeringulahendus
Hoonestusalade määramisel krundile on arvestatud ruumilise olukorra, naaberkruntidel paikneva
hoonestuse ja tuleohutuse tagamise ning juurdepääsude võimalikkusega.
Detailplaneering ei tee ettepanekut olemasolevate krundipiiride muutmiseks.
Hoonestusala on arvestatud krundi piiridest valdavalt 4 m või rohkem, võimaldades hoonestust ja
krundi sisest liikumisala vabalt planeerida.
Hoonete ehitamine on lubatud joonisel AS-3 (põhijoonis tehnovõrkudega) esitatud hoonestusala
piires vastavalt ehitusõigusele. Mõlemale krundile nii Tallinna mnt 119 kui Pesa tn 4 on lubatud
ehitada kaks kahe maa pealse korrusega hoonet. Kruntidele suurim lubatud maa pealne
ehitisealune pindala on 850 m², hoonete suurim lubatud kõrgus on 12,0 m arvestatuna
orienteeruvast planeeritava maapinna kõrguse 12,20 m abs kõrgusmärgist. Maa-aluseid korruseid
ette ei nähta.
Planeeringuala kruntide kasutamise sihtotstarbeks on määratud kaubandus- ja teenindushoonete
maa (ÄK) ja väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa (ÄV).
Kuna hoone on tänavatelt hästi vaadeldav, siis hoone fassaadilahendus koos ümbritseva
maastikuga tuleb lahendada terviklikult, kõrgetasemeliselt ja atraktiivsena, kasutades
esinduslikke fassaadimaterjale. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone
energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda.
Kõik krundile püstitatavad hooned, sh ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m2 hooned koos
väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala
piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna (täisehituse %) sisse.
Reeglina paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4 m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik
kuja võrdsetel alustel. Naabrite vahelisel kokkuleppel või täiendavate tuleohutust tagavate
meetmete kasutusele võtmisel võib vastavat kuja vähendada.
Hoone fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid. Hoone
välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud.
Väikesemahulisi tehnoseadmeid või selle süsteemi osasid (tuulutuskorstnad, šahtide
katusepealsed osad, suitsueemaldusventilaatorid, päikesepaneelid jms) ei arvestata hoone
maksimaalse kõrguse sisse. Vajadusel leitakse seadmetele arhitektuursete võtetega sobiv
varjatud lahendus. Tehnilistele seadmetele tagatakse müranõuetele vastav lahendus, vajadusel
tagatakse müra leevendavate meetmete rakendamine.
Kuna planeeringuala külgneb põhimaanteega nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla, siis juurdepääs
riigiteelt nr 4 planeeritavale alale on planeeritud perspektiivsena. Juurdepääs Tallinna maanteelt
on võimalik rajada üksnes siis, kui riigitee nr 4 ehitatakse uuele trassile (Tuisu tänava läbimurre)
ning praegune riigitee lõik antakse üle Pärnu linnale. Teehoiukava andmetel, riigitee 4 lõigu
ehitus uuel trassil Tuisu tn läbimurdel on planeeritud aastasse 2022. Lähtuvalt sellest ei ole
võimalik käesoleva detailplaneeringu raames anda täpsemat liikluslahendust ning juurdepääs
Tallinna mnt 119 krundile on mõistlik lahendada arvestades laiemat analüüsi seoses riigimaantee
asukoha muutusega.
Pesa tn 4 kinnistule on planeeritud juurdepääs Pesa tänavalt. Mõlemale krundile on määratud
läbipääsu servituut, et tagada liikluse paindlikum korraldus. Rasketranspordi juurdepääs
planeeritavale alale ei ole võimalik enne, kui Tuisu tänava läbimurre ja Pesa tänav on
nõuetekohaselt välja ehitatud. Seni on juurdepääs kinnistutele vaid Pesa tänavalt sõiduautodega.
Nii Pesa tn 4 kui ka Tallinna mnt 119 kinnistutele on planeeringuga seatud juurdepääsu servituut,
et tagada võimalus teenindada Tallinna mnt 119 kinnistut läbi Pesa tn 4 kinnistu või vastupidi.
Sõlmitud on juurdepääsu servituutide seadmise leping, millega on kinnistutele seatud
juurdepääsuservituudid vastastikku selliselt, et tagatakse ligipääsud nii transpordivahendiga kui
jalgsi.
2
Parkimisvajadus, kaasa arvatud jalgrataste parkimisvajadus, lahendatakse omal kinnistul
võimalikult lähedal juurdepääsudele. Parkimislahenduse normatiivi aluseks on standard EVS
843:2016 „Linnatänavad“. Kokku on planeeringualale kavandatud 59 parkimiskohta
sõiduautodele. Vajalik parkimiskohtade arv arvutatakse igakordselt eraldi hoonete
projekteerimise käigus lähtuvalt ettevõtte reaalsest vajadusest.
Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeringuala ulatuses. Hoonetest, parkimisest ja
manööverpindadest vaba ala haljastatakse. Haljastuse kavandamisel kasutatakse mitmerindelist
haljastust, kus on mõistlikus proportsioonis nii kõrg- kui ka madalhaljastust.
Minimaalne haljastuse osakaal on 20% krundi pinnast. Parkimisalad jagatakse haljastusega
väiksemateks (kuni 20 kohta) osadeks.
Kõvakattega alade osakaal ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Kinnistutele tuleb ette
näha terviklik ja kvaliteetne välialade lahendus. Uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad
ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Krunte võib piirata.
Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada vertikaalplaneerimise lahendus koos sademevete
kogumise ja ärajuhtimisega, sademeveetrassi olemasolul tuleb sademeveed kinnistutel koguda ja
juhtida sademeveetrassi. Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud
juhtida naaberkinnistutele ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse
maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele.
Arvestades, et alale planeeritakse vähe müratundlikku funktsiooni (autoteenindus), milliseid on
Tallinna mnt ääres veelgi ning seda, et lähiaastatel on kavas riigimaantee ümbersuunamine
(Tuisu tänava läbimurre), siis on põhjust eeldada, et müratase, vibratsioon ja õhusaaste
piirkonnas väheneb. Samuti on detailplaneeringuga paigutatud hoonestus nõnda, et see paikneb
Tallinna mnt poolses osas ja kaitseb krundi tagumist osa ja Pesa tn 4 krunti müra eest.
Müra tõkestamiseks on võimalik täiendavate meetmete rakendamine määrata hoone projektiga.
Tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et
tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus
nr 71) Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada
keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.
Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu
seletuskirja punkti 3.3. tabelis „ehitusõigus ja olulisemad arhitektuuri nõuded ehitistele“ ning
põhijoonisel tehnovõrkudega (joonis AS-3), mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu
koosseisus olevate kõigi joonistega.
Detailplaneeringu elluviimine
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.12. „Detailplaneeringu rakendamise nõuded” on
sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal
kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi
detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja
3
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt
võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Enne ehitusloa taotlemist detailplaneeringu kohastele ehituskruntidele, peab nende
ehituskruntideni olema rajatud juurdepääs, mis võimaldab ehitustegevusega alustamist.
Ehituskruntidele ehitusloa andmise eelduseks on võrguvaldajate poolsete tehniliste tingimuste
olemasolu, millega määratakse kinnistute liitumispunktide asukohad ja varustatuse tehnilised
põhimõtted. Tehnovõrkude rajamine võib kulgeda paralleelselt kruntide ehitustegevusega.
Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile, peab selle ehituskrundini
olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised.
Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle
andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu
omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele.
Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased
rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna
arengukavas.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 06.09.2021 korraldusega nr 568.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ja arvamusi ei
esitatud. Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+. Rahandusministeeriumi järelevalvet planeeringu üle ei
teostatud.
Planeerimisseaduse järgi muutub uue planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale
varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud
sama liigi planeeringust. Seega muutub osaliselt kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 16. novembri
2000. a otsusega nr 91 kehtestatud Tallinna maantee, Tuule tänava ja linnapiiri vahelise ala
detailplaneering Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistute osas.
Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja
joonistel (situatsiooniskeem; tugijoonis; põhijoonis tehnovõrkudega; illustreeriv joonis), mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on korralduse lahutamatud lisad.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu
1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu
linnas” § 3 punkti 2 alusel
4
1. Kehtestada Pärnu linnas Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud
detailplaneering rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe
kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
5
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 01.11.2021
korraldus nr 724 juurde 22 lehel
Pärnu EKE Projekt AS
Reg nr 10052624
Aia tn 6
80010 Pärnu
Tel +372 445 9810
[email protected]
www.ekeprojekt.ee
MTR EP10052624-0001
Tallinna mnt 119 kinnistu
Töö nr. 17128 detailplaneering
Pärnu linn
Ettepaneku tegija: Cartec Haldus OÜ
Omanik (Tallinna mnt 119): Mario Lee
/digitaalselt allkirjastatud/
Omanik (Pesa tn 4): Cartec Haldus OÜ
esindaja – Aivar Kase
/digitaalselt allkirjastatud/
Juhatuse esimees: Teet Aava
Projektijuht: Karri Tiigisoon
Arhitekt: Karri Tiigisoon
Pärnus, august 2021.a.
A. SISUKORD
A. SISUKORD ..................................................................................................................................... 2
C. GRAAFILINE OSA ................................................................................................................................. 2
B. SELETUSKIRI.................................................................................................................................. 3
1. PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED ................................................................... 3
1.1. Planeeringu ülesanded ............................................................................................................ 3
1.2. Planeeringu koostamise alused............................................................................................... 3
1.3. Mõisted ................................................................................................................................... 3
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................... 5
2.1. Planeeritava ala asukoht ......................................................................................................... 5
2.2. Kontaktvööndi iseloomustus, mõjutegurid ja piirangud ......................................................... 5
2.3. Planeeringuala iseloomustus .................................................................................................. 6
2.3.1. Maakasutus ja hoonestus ............................................................................................... 6
2.3.2. Liikluskorraldus ................................................................................................................ 6
2.3.3. Haljastus, reljeef .............................................................................................................. 6
2.3.4. Tehnovõrgud, võrkude kaitsevööndid ............................................................................. 7
2.3.5. Muud piirangud ............................................................................................................... 7
2.4. Kehtivad detailplaneeringud ................................................................................................... 7
3. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 7
Alal kehtiva üldplaneeringu kohasus .................................................................................................. 7
3.1. Planeeritava ala krundijaotus .................................................................................................. 8
3.2. Hoonestusalade paigutamise põhimõtted .............................................................................. 8
3.3. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................... 9
3.4. Liikluskorralduse põhimõtted ...............................................................................................10
3.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ..............................................................................11
3.6. Tehnovõrgud .........................................................................................................................12
3.6.1. Veevarustus ...................................................................................................................12
3.6.2. Reoveekanalisatsioon ....................................................................................................12
3.6.3. Sademeveed ..................................................................................................................12
3.6.4. Elektrivarustus ...............................................................................................................12
3.6.5. Sidevarustus ..................................................................................................................13
3.6.6. Gaasivarustus ................................................................................................................13
3.6.7. Soojavarustus ................................................................................................................13
3.7. Tuleohutuse tagamine ..........................................................................................................13
3.7.1. Kujade määramine ........................................................................................................14
3.8. Keskkond ...............................................................................................................................14
3.8.1. Jäätmed .........................................................................................................................14
3.8.2. Insolatsioon ...................................................................................................................14
3.8.3. Müra ..............................................................................................................................14
3.8.4. Vibratsioon ....................................................................................................................15
3.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................16
3.10. Piirangud ...........................................................................................................................16
3.11. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine.........................................................................16
3.12. Servituutide seadmise vajadus ..........................................................................................16
3.13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ...........................................................................16
C. GRAAFILINE OSA
AS-1 SITUATSIOONISKEEM
AS-2 TUGIJOONIS
AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
B. SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU ÜLESANDED JA KOOSTAMISE ALUSED
1.1. Planeeringu ülesanded
Detailplaneeringu peamised ülesanded on:
• krundi ehitusõiguse määramine
• krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega
lubatud hooneid, piiritlemine
• hoonete olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
• tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine
• servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringu peamine eesmärk on Tallinna mnt 119 ja selle jagamise tekkinud Pesa 4
kinnistu juhtfunktsiooni muutmine üldplaneeringu kohaseks (äri ja teeninduse maa-alaks(Ä).
Planeeringuala moodustavad Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistud.
1.2. Planeeringu koostamise alused
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on
• Pärnu Linnavalitsuse 9. novembri 2015 korraldus nr 575 Tallinna mnt 119 kinnistu
detailplaneeringu algatamine kohta, koos korralduse lisaga „Planeeritava maa-ala
skeem“;
• Tippgeo OÜ koostatud maa-ala plaan koos tehnovõrkudega. Pärnu linn Tallinna mnt
119, Pesa tn 4. Töö nr 2020TG048, 12. veebruar 2020;
Detailplaneering on koostatud vastavalt
• Planeerimisseadusele
• Tuleohutusseadusele
• Pärnu linna kehtivale üldplaneeringule
• Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded
• EVS 894:2008 LOOMULIK VALGUSTUS ELU- JA BÜROORUUMIDES
• EVS 809-1:2002 KURITEGEVUSE ENNETAMINE. LINNAPLANEERIMINE JA ARHITEKTUUR.
Osa 1: Linnaplaneerimine
• ja muudele asjassepuutuvatele seadustele ja õigusaktidele.
1.3. Mõisted
Olulisemad detailplaneeringus kasutatud, kuid seadusandluses ja juhendmaterjalides täpsemalt
lahti mõtestamata või kirjeldamata mõisted.
17128_DP_SK 3/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Hoonestusala:
Krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Kõik
hooneosad peavad jääma hoonestusala piiridesse, kui detailplaneeringu tingimusega ei
ole märgitud teisiti. Krundile võib määrata mitu erinevat hoonestusala. Erinevatele
hoonestusaladele võib määrata erinevaid arhitektuurseid ja ehituslikke piiranguid
arvestusega, et hoonestusaladele hoonete projekteerimisel ei ületaks hoonete
summaarsed tehnilised näitajad (hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
suurim lubatud arv krundil) krundi ehitusõigusega või üldiste arhitektuursete
tingimustega (hoonete suurim lubatud võimsus) määratut.
Hoone:
Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv
asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda
eristada teistest asjadest.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind:
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind võrdsustatakse majandus- ja taristuministri
05. juuni 2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“
§ 19 käsitletud hoonealuse pinnaga. Krundi ehitusõigusega määratud hoonete suurim
lubatud ehitisealune pindala on krundil paiknevate või sinna planeeritud kõikide
hoonete ehitisealuste pindade summa.
Hoone suurim lubatud kõrgus:
Vahemaa hoone vahetu lähiümbruse planeeritud keskmise kõrguse ja hoone kõrgeima
katuseharja, tulemüüri või parapeti pealispinna vahel. Mõõt antakse 0,1m täpsusega.
Kõrguse mõõtmisel ei arvestata hoone katusel paiknevaid tehnoseadmeid, korstnaid,
väikesemahulisi liftikambreid jms.
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed:
Võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu
kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise
sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarve ei ole samane Pärnu linna üldplaneeringu
maakasutuse juhtfunktsioonidega ega katastrisihtotstarbega. Planeeringus määratud
krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt „Ruumilise planeerimise leppemärgid“
Siseministeerium 2013.
Maa-alune korrus:
Hoone korrus, millest kõrguslikult üle 50% on allpool hoonet ümbritsevat keskmist
maapinna taset.
Hoone(te) minimaalne sidumiskõrgus:
Vajadusel määratav arhitektuurne näitaja. Väikseim lubatud absoluutne kõrgusmärk
hoone esimese maapealse korruse konstruktiivse põrandapinna peale.
Hoonete suurim lubatud võimsus:
17128_DP_SK 4/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Hoonestuse suurust iseloomustav arhitektuurne näitaja. Antakse vajadusel hoone
suletud brutopinna ruutmeetritena ühe ruutmeetrise täpsusega. Korterelamute puhul
näidatakse ära ka suurim lubatud korterite arv.
Planeeritud võimalik hoonekontuur:
Planeeringus illustratiivset iseloomu omav graafiline kujutis, mis annab ettekujutuse
suurima võimaliku planeeritud hoonemahu ehitisalusest pinnast ja ei ole siduv hoone
hilisemal projekteerimisel.
Täisehitusprotsent:
Vajadusel määratav krundi täisehitust iseloomustav suurus. Hoonete suurima lubatud
ehitisaluse pindala protsentuaalne suhe krundi pinda. Antakse 1 protsendi täpsusega
lähima suurema täisarvuna.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1. Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu linnas, Rääma linnaosas, Niidu ettevõtluspiirkonnas Tallinna mnt
ääres.
Linnakeskus asub planeeringualast ca 3,7 km kaugusel. Juurdepääs alale on Tallinna maanteelt
ja Pesa tänavalt. Lähimad ühistranspordipeatused on Lõo ja Vingiküla.
Jalgsi ja jalgrattaga on alale võimalik juurde pääseda Tallinna maantee ääres kulgeva
kergliiklustee kaudu. Lähim ülekäigurada on Tallinna mnt 111 kinnistu ees.
Joonis 1 Vaade Tallinna maantee 119 kinnistule
2.2. Kontaktvööndi iseloomustus, mõjutegurid ja piirangud
Planeeritava ala kontaktvööndis (Pärnu linna piiri ja Ehitajate tee vaheline ala) paiknevad
vaheldumisi elamu- ja ettevõtlusalad. Planeeritavast alast idas üle Tallinna maantee paikneb nn
Vingiküla elamupiirkond.
Tallinna maantee on antud asukohas osa põhimaanteest nr 4 (E67) Tallinn - Pärnu – Ikla.
Läheduses paikneb Kuuse aiand, Tallinna mnt lähipiirkond ning Ehitajate tee ja Tallinna mnt
ristmiku piirkond on peamiseks asukohaks Pärnu linnas asuvatele autoesindustele ja –
teenindustele. Samuti paikneb piirkonnas ka mitmeid teisi ettevõtteid.
17128_DP_SK 5/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
2.3. Planeeringuala iseloomustus
2.3.1. Maakasutus ja hoonestus
Tallinna mnt 119:
• katastritunnus: 62501:001:0705
• kinnistu pind: 2121 m²
• katastriüksuse sihtotstarve: 100% elamumaa
Ehitisregistri andmetel paiknevad kinnistul:
Ehitisregistri
Korruste arv
Ehitisealune
pind (m²)
nimetus
Aadress
Esmane
kasutus
Ehitise
Jrk nr.
kood
Hooned
1 103010298 Elamu Tallinna mnt 119, Pärnu 1885 1 119,0
2 103010299 Laut Tallinna mnt 119, Pärnu 1 55,0
3 103010300 Kuur Tallinna mnt 119, Pärnu 1 10,0
Kokku 184,0
Rajatised
Kinnistusisesed vee-
1 220583611 ja kanalisatsiooni- Tallinna mnt 119, Pärnu 0,0
torustikud
2 220457000 Kuur Tallinna mnt 119, Pärnu 2,0
3 220457001 Katusealune Tallinna mnt 119, Pärnu 16,0
4 220457002 Kaev Tallinna mnt 119, Pärnu 1,0
Kokku 19,0
Pesa tn 4:
• katastritunnus: 62501:001:0706
• kinnistu pind: 2019 m²
• katastriüksuse sihtotstarve: 100% elamumaa
2.3.2. Liikluskorraldus
Planeeringuala asub Tallinna mnt ääres, millelt avaneb alale ka juurdepääs.
2.3.3. Haljastus, reljeef
17128_DP_SK 6/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistu haljastuse moodustab peamiselt muru ning kõrghaljastus
(valdavas osas kuused, kased).
Maapind planeeringualal on tasane. Maapinna kõrgusmärgid Tallinna mnt 119 kinnistul on
vahemikus +10.93 – +12.12 ABS, Pesa tn 4 kinnistul on kõrgusmärgid vahemikus +10.85 – +11.39
ABS.
2.3.4. Tehnovõrgud, võrkude kaitsevööndid
Planeeringuala on varustatud vee, side-, kanalisatsiooni- ja elektriühendusega. Vajalikud
liitumispunktid on välja ehitatud.
Olemasoleval Tallinna mnt 119 elamu sideühendusel on kaitsevöönd 1m kummalgi pool liini.
Liini kaitsevöönd ulatub osaliselt Tallinna mnt 119 kinnistusse. Samuti ulatub Tallinna mnt 119
kinnistusse ka Tallinna mnt 121 sideliini kaitsevöönd.
Lisaks ulatub Tallinna mnt 119 kinnistusse Tallinna mnt 119 ja Tallinna mnt 121 kinnistu
elektriühenduse kaitsevöönd, mis on 2 m kummalgi pool liini.
Pesa tn 4 kinnistul ei paikne tehnovõrke ja ei ole ka olemasolevaid ühendusi tehnovõrkudega.
2.3.5. Muud piirangud
Planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla kaitsevööndisse 50m äärmise
sõiduraja välimisest servast (Ehitusseadustik § 71).
Tallinna mnt 119 kinnistu ette jääb polügonomeetriapunkt PP249, millel on kaitsevöönd
raadiusega 5 m.
2.4. Kehtivad detailplaneeringud
Alal kehtib Tallinna maantee, Tuule tänava ja linnapiiri vahelise ala detailplaneering.
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 16. novembri 2000. a otsusega nr 91.
3. PLANEERINGULAHENDUS
Alal kehtiva üldplaneeringu kohasus
Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist äri ja teeninduse maa-alaga (Ä), kus on
lubatud jae- ja hulgikaubandushooned, teenindus- ja toitlustushooned, büroo- ja
administratiivhooned, väikeettevõtluse ja – tootmise hooned, majutushooned, spordi,
meelelahutus- ja vaba aja veetmise hooned, haridusasutused.
Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse arendada peamiselt autoteenindusele ja
väiketootmisele suunatud funktsiooni.
17128_DP_SK 7/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Üldplaneeringu kohaselt tuleb krundid heakorrastada ja haljastada. Väikseim lubatud haljastuse
osakaal krundil 20%. Kasutada tuleb mitmerindelist haljastust.
Lähtuvalt eelnevast on Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering 20. mail 2021 kehtestatud
Pärnu linna üldplaneeringuga kooskõlas.
3.1. Planeeritava ala krundijaotus
Planeeringu alas olevate kinnistute piire ei muudeta ja kinnistut ei jagata.
3.2. Hoonestusalade paigutamise põhimõtted
Hoonestusala on arvestatud krundi piiridest valdavalt 4 m või rohkem võimaldades hoonestust
ja krundi sisest liikumisala (parkimist) vabalt planeerida.
17128_DP_SK 8/ 17
3.3. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Hoonete Suurim Suurim maa- Hoonete Orienteeruv
Olemasoleva Krundi Krundi Suurim Krundi
Pos. suurim maa-alune pealne suurim planeeritava
katastriüksuse pindala kasutamise lubatud täisehituse Katuse tüüp ja kalle
nr. lubatud arv ehitisealune ehitisealune lubatud maapinna
aadress m² sihtotstarve * korruselisus %
krundil pind m² pind m² kõrgus m kõrgus
Tallinna mnt plan. kuni Lame või
1 2121 ÄK; ÄV 2 2 0 850 12 41
119 12,20 abs. madalakaldeline 0 – 15°
plan. kuni Lame või
Pesa tn 4 2 2019 ÄK; ÄV 2 2 0 850 12 43
12,00 abs. madalakaldeline 0 – 15°
4 140 1700
Märkused:
1. Hoonete arhitektuursed eskiisid kooskõlastada Pärnu linnavalitsuse arhitektiga.
2. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.
3. Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda. Kinnistutel olemasoleva hoone tänava
fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid.
4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud
hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse.
Arhitektuursed tingimused:
1. Kuna hoone on tänavatelt hästi vaadeldav, siis tuleb hoone fassaadilahendus koos ümbritseva maastikuga lahendada terviklikult, kõrgetasemeliselt ja atraktiivsena. Hoone
fassaadilahenduses tuleb kasutada esinduslikke fassaadimaterjale (fassaadiplaadid, disain plekkprofiil vms).
*Krundi kasutamise sihtotstarvete määramise aluseks on "Ruumilise planeerimise leppemärgid" Siseministeerium 2013.
ÄK – kaubandus- ja teenindushoonete maa, ÄV – väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa
**Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone projekteerimise käigus, hoonete kõrguseid arvestatakse 'orienteeruv planeeritava maapinna kõrgus' tulbas esitatud kõrgusmärgist.
3.4. Liikluskorralduse põhimõtted
(Üle vaadanud ja täiendanud Tarmo Sulger, Stratum OÜ)
Tallinna mnt 119 kinnistu külgneb põhimaanteega nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla.
Juurdepääs riigiteelt nr 4 planeeritavale alale on planeeritud perspektiivsena. Juurdepääs
Tallinna maanteelt on võimalik rajada üksnes siis, kui riigitee nr 4 ehitatakse uuele trassile (Tuisu
tänava läbimurre) ning praegune riigitee lõik antakse üle Pärnu linnale. Teehoiukava andmetel
on riigitee 4 lõigu ehitus uuel trassil Tuisu tn läbimurdel on planeeritud aastasse 2022.
Lähtuvalt sellest kaob ära ka vajadus käsitletava Tallinna mnt ümberehitamises 2+2 läbiva
sõidurajaga tänavaks ning tuleks koostada uus Tallinna mnt lõigu (rekonstrueerimis-) projekt,
mis arvestab tulevaste liiklussagedustega ning jätab rohkem ruumi ka jalgratturite ja jalakäijate
taristu jaoks. Seda tuleb arvestada ka Tallinna mnt 119 kinnistu juurdepääsu kavandamisel.
Lähtuvalt sellest ei ole võimalik käesoleva detailplaneeringu raames anda täpsemat
liikluslahendust ning juurdepääs Tallinna mnt 119 krundile on mõistlik lahendada arvestades
laiemat analüüsi seoses riigimaantee asukoha muutusega.
Via Baltica olemasoleval trassil, Pärnu 2040, Via Baltica uuel trassil, Pärnu 2040,
hommikune tipptund (a/h) hommikune tipptund (a/h)
Joonis 3 Väljavõte Pärnu linna liikluse modelleerimistest aastaks 2040.
Pesa tn 4 kinnistule on planeeritud juurdepääs Pesa tänavalt. Mõlemale krundile on määratud
läbipääsu servituudi seadmise võimalus, et tagada vajadusel liikluse paindlikum korraldus.
Rasketranspordi juurdepääs planeeritavale alale ei ole võimalik enne, kui on välja ehitatud Tuisu
tänava läbimurre ja Pesa tänav nõuetekohaselt. Seni on juurdepääs kinnistutele vaid Pesa
tänavalt sõiduautodega. Nii Pesa tn 4 kui ka Tallinna mnt 119 kinnistutele on planeeringuga
seatud servituudi vajadus, et tagada võimalus teenindada Tallinna mnt 119 kinnistut läbi Pesa
tn 4 kinnistu või vastupidi.
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Parkimisvajadus, kaasa arvatud jalgrataste parkimisvajadus, tuleb rahuldada omal kinnistul
võimalikult lähedal juurdepääsudele. Parkimislahenduse normatiivi aluseks on standard EVS
843:2016 „Linnatänavad“.
Jalgrataste parkimiseks näha ette parkimiskohad või varjualune hoonete sissepääsudele
võimalikult lähedal. Tagada vähemalt üks jalgratta parkimiskoht 12 töötaja kohta (minimaalselt
6 kohta).
Sõiduautode parkimisvajadus on antud tabelis 5. Tabelis esitatud arvsuurust rakendatakse
maksimaalse täisehituse puhul. Vajalik parkimiskohtade arv tuleb arvutada igakordselt eraldi
hoonete projekteerimise käigus lähtuvalt ettevõtte reaalsest vajadusest.
Tabel 5. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus
normatiiv EVS 843:2016**
Planeeritav sihtotstarve*
arvutuse alus (bm²)
parkimiskohtade arv
parkimiskohtade
planeeritud***
positsiooni nr
normatiivne
1 ÄK, ÄV tööstusettevõte ja ladu - 1pk/90bm² 1100 12,2 30
asutused – 1 pk/40bm² 700 17,5
2 ÄK, ÄV tööstusettevõte ja ladu - 1pk/90bm² 1200 13,3 29
asutused – 1 pk/40bm² 600 15
58 59
*
- "Ruumilise planeerimise leppemärgid" Siseministeerium 2013
ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
**
- EVS 843:2016 "Linnatänavad" tabel 9.1 - eesti linnade ehitiste parkimisnormid.
3.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Hoonetest, parkimisest ja manööverpindadest vaba ala haljastada. Haljastuse kavandamisel
kasutada mitmerindelist haljastust, arvestada vaadeldavust tänava maa-alalt (avalikust
linnaruumist), hoone sissepääse, parkimisala jms lähtudes printsiibist, et piirkondades, kus
välisruumis liigub rohkem inimesi, ei kujuneks liiga kõledat keskkonda. Haljastatud ala
kujundamisel peab olema kasutatud mõistlikus proportsioonis nii kõrg- kui ka madalhaljastust.
Vältida tühje murupindu. Krundi piiridel paiknevaid suuremad puud osaliselt säilitatakse.
Minimaalne haljastuse osakaal on 20% krundi pinnast.
Parkimisalad jagada haljastusega väiksemateks (kuni 20 kohta) osadeks.
Krundi uushaljastus, väikevormid ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus
antakse hoonete projektiga. Välialade lahendus antakse haljastusprojektiga. Tallinna mnt
poolsele haljasalale näha ette kõrghaljastus kombineerituna madalahaljastusega.
17128_DP_SK 11/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Maapinda on lubatud täita hoonete ümbruses täitepinnasega arhitektuursete nõuete tabelis
näidatud kõrgusmärgini, muul alal vastavalt vajadusele. Kruntide vertikaalplaneerimise
lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga.
Krundile on lubatud kuni 2 m kõrguse võrk- või varbaia rajamine (võib kombineerida
haljastusega).
Lumekoristus lahendatakse oma krundi piires. Ladustatavat lund ei ole lubatud lükata nõnda, et
lumesulamisveed valguvad otse sademeveekraavidesse. Vältida lükatava lume sattumist
haljasaladele.
Parklatest kogutava sademevee puhastamiseks enne sajuveekanalisatsiooni suunamist tuleb
paigaldada vajadusel õli-liivapüüdurid vastavalt .
3.6. Tehnovõrgud
Tallinna mnt 119 kinnistule on planeeritud servituut Pesa tn 4 kinnistu trassiühenduste
tagamiseks.
3.6.1. Veevarustus
AS Pärnu Vesi on väljastatud tehnilised tingimused DT-178267 27.02.2020a.
Pos 1 (Tallinna mnt 119) kinnistul on olemasolev liitumine linna veevõrguga.
Pos 2 (Pesa tn 4) kinnistu veevarustuse lahenduse aluseks on Tallinna mnt, Tuule tn ja linnapiiri
vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 16. novembri 2000 otsus nr
91), millega on veevarustus planeeritud Tallinna maanteelt Tuule ja Pesa tn kaudu.
3.6.2. Reoveekanalisatsioon
Pos 1 (Tallinna mnt 119) kinnistul on olemasolev liitumine linna kanalisatsioonivõrguga.
Pos 2 (Pesa tn 4) kinnistu reoveekanalisatsiooni lahenduse aluseks on Tallinna mnt, Tuule tn ja
linnapiiri vahelise ala detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 16. novembri 2000
otsus nr 91), millega on reoveekanalisatsioon planeeritud Tuule tänava olemasolevast
kanalisatsioonitrassist Pesa tn kaudu.
Alternatiivina on näidatud võimalik ühendus kanalisatsioonivõrguga ka Tallinna mnt
veetrassist läbi Tallinna mnt 119 kinnistu.
3.6.3. Sademeveed
Pos 1 ja pos 2 kinnistu sademeveed on võimalik juhtida Pesa tänavale Tallinna mnt, Tuule tn ja
linnapiiri vahelise ala detailplaneeringu alusel planeeritud sademeveekanalisatsiooni.
Tallinna mnt äärset sademeveesüsteemi käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta.
3.6.4. Elektrivarustus
17128_DP_SK 12/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Pos 1 (Tallinna mnt 119) kinnistu elektrivarustus on planeeritud Tallinna maantee õhuliinist.
Detailplaneeringuga on Tallinna mnt 119 kinnistu ette planeeritud liitumiskilp.
Liitumiskilp on vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud
maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud
kinnistute aadressid.
Pos 2 (Pesa tn 4) elektriliitumiseks on sõlmitud liitumisleping nr 344738. Liitumislepingu
täitmisel ehitab Elektrilevi OÜ (edaspidi: ELV) välja liitumispunkti.
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
3.6.5. Sidevarustus
Telia Eesti AS poolt on väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr
33446896.
Pos 1 (Tallinna mnt 119) ja Pos 2 (Pesa tn 4) sideühendus on planeeritud lähtuvana
sidekaevust PMU-1000.
Vajadusel lahendatakse side õhu kaudu (4G/5G).
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
3.6.6. Gaasivarustus
Käesoleva detailplaneeringuga gaasivarustust ei planeerita.
3.6.7. Soojavarustus
Pos 1 (Tallinna mnt 119) ja Pos 2 (Pesa tn 4) soojavarustus on lahendatakse lokaalselt. Täpne
kütteallikas antakse projektiga.
3.7. Tuleohutuse tagamine
Planeerimisel ja kinnistu hoonestamisel lähtutakse
• Tuleohutuse seadusest
• Siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“;
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.
17128_DP_SK 13/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Juurdepääs Pos 1 (Tallinna mnt 119) krundile on Tallinna maanteelt (olemasolev juurdepääs) ja
Pos 2 (Pesa tn 4) on juurdepääs Pesa tänavalt.
• Tallinna mnt 119 tulekustutusvee vajadus on maks 20 l/s 3 tunni jooksul,
• Pesa tn 4 tulekustutusvee vajadus on maks 20 l/s 3 tunni jooksul.
Lähim tuletõrjehüdrant asub Lõo tänaval, sõlmes nr 506 (1-B-11), hüdrant nr 492, vooluhulk
33,2 l/s. Pesa tänavale on varem kehtestatud Tallinna mnt, Tuule tn ja linnapiiri vahelise ala
detailplaneeringuga (Pärnu Linnavolikogu 16. novembri 2000.a otsus nr 91) planeeritud
tuletõrjehüdrant (vt joonis AS-3).
Välise tuletõrjeveevärgi projekteerimisel tuleb arvestada asula samaaegsete tinglike
tulekahjude arvu (elanike arv üle 30 000 – kaks tulekahju).
Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoonete projektidega.
Tulekustutustehnika juurdepääsuks on vajalik tagada juurdepääsuteede kandevõime (20 t),
pöörderaadiused (12 m) ja laius (3,5 m).
3.7.1. Kujade määramine
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb
rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.
Koostatava detailplaneeringuga on kõigi kruntide hoonestusalad näidatud krundipiiridest
vähemalt 4 m kaugusele, mistõttu on normatiivsed kujad valdavas osas planeeringualast
tagatud. Tallinna mnt 121 kinnistul paikneb kõrvalhoone krundi piirile väga lähedal, mistõttu
võib seal tekkida vajadus täiendavate tuleohutusmeetmete rakendamiseks. Täiendavate
meetmete vajadus või projekteeritava hoone täpne asukoht näidatakse projektiga.
3.8. Keskkond
3.8.1. Jäätmed
Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist. Jäätmekäitlus lahendada täpsemalt ehitusprojektis.
Jäätmemajandus Pärnu linnas on reguleeritud Jäätmehoolduseeskirjaga“ (Pärnu Linnavolikogu
20.06.2013 määrus nr 16).
3.8.2. Insolatsioon
Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistutele kavandatavad hooned ei hakka ülemäära varjutama
päikesevalgust naaberkinnistutel asuvates hoonetes.
3.8.3. Müra
Planeeritav ala asub Tallinna mnt ääres, mis on osa põhimaanteest nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu –
Ikla. Tulenevalt suurest liikluskoormusest on alal ka kõrgendatud müratase.
17128_DP_SK 14/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Vastavalt Maa-ameti mürakaardile jääb kogu planeeritav ala 60 dB alasse ning Tallinna mnt
poolne osa 65 ja 70 dB müratasemega alasse.
Joonis 2 Väljavõte Maa-ameti mürakaardist
Arvestades, et alale planeeritakse vähe müratundlikku funktsiooni (autoteenindus), milliseid
on Tallinna mnt ääres veel ning seda, et lähiaastatel on kavas riigimaantee ümbersuunamine
(Tuisu tänava läbimurre), siis on põhjust eeldada, et müratase, vibratsioon ja õhusaaste
piirkonnas väheneb. Samuti on detailplaneeringuga paigutatud hoonestus nõnda, et see
paikneb Tallinna mnt poolses osas ja kaitseb krundi tagumist osa ja Pesa tn 4 krunti müra eest.
Müra tõkestamiseks on täiendavate meetmete rakendamine võimalik hoone projektiga
(mürakindlamad avatäited jms).
___
Tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et
tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”
(KeM määrus nr 71) Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada
keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.
3.8.4. Vibratsioon
Vibratsiooni tase piirkonnas sõltub eelkõige. Sõidutee seisukorrast. Vibratsiooni
edasikandumist aitab vältida vibratsiooni edasi kandvate pinnasekihtide läbilõikamine nt
müüriga. Hetkel ei ole teada, et liigne vibratsioon võiks alal põhjustada liigseid häiringuid.
17128_DP_SK 15/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
Hetkel ei ole ette näha, et käesoleva detailplaneeringuga oleks vaja rakendada olulisi
leevendusmeetmeid. Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
3.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
• Hoonete lähiümbrus kavandada hästi vaadeldavana. Erinevate kasutajate
tsoonid eristada selgelt.
• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada.
• Hoone on varustada alarmseadme ja videojälgimissüsteemiga.
Samu tingimusi rakendatakse ka juurdeehituse rajamisel.
3.10. Piirangud
Lisaks olemasolevatele piirangutele (vt p 2.3.4. ja 2.3.5.) ei ole täiendavaid piiranguid ette
nähtud.
3.11. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine
Tallinna mnt 119 katastriüksuse piiri vahetusläheduses (sissesõidutee ääres) asub
polügonomeetriapunkt nr 249 - kohalik geodeetiline võrk 2. järk. Geodeetilise märgi
kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest.
Kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase
tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade
rajamine. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise
märgi omanikult (ruumiandmete seadus § 26 lg 1).
3.12. Servituutide seadmise vajadus
• Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistule on vajadus seada läbipääsuservituut
liikluskorralduse paremaks organiseerimiseks ning selleks, et Pesa tn 4 krundile oleks
tagatud juurdepääs kuni Pesa tn 4 kinnistu välja ehitamiseks.
• Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistule on vajadus seada trassiservituut side- ja
sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks ja teenindamiseks.
3.13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega tunnistatakse osaliselt kehtetuks Pärnu
Linnavolikogu 16. novembri 2000. a otsusega nr 91 kehtestatud Tallinna maantee, Tuule
tänava ja linnapiiri vahelise ala detailplaneering Tallinna mnt 119 ja Pesa tn 4 kinnistu osas.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
17128_DP_SK 16/ 17
Tallinna mnt 119 kinnistu detailplaneering. Pärnu linn
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
kaasata Transpordiametit menetlusse.
Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist:
1. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks
vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine
koos vastavate riigilõivude tasumisega. Transpordi (sh rasketranspordi) juurdepääs on
nii Tallinna mnt 119 kinnistule ja Pesa tn 4 kinnistule võimalik vaid peale Tuisu tn
läbimurde valmimist ja rasketranspordi (va sõiduautod) juurdepääs peale Pesa tn 4
nõuetekohast väljaehitamist;
2. planeeritud uushoonestuse ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud
ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;
3. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei teki Pärnu Linnavalitsusel kohest kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja sellega
seonduvad rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi. Detailplaneeringu arendaja
kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised.
17128_DP_SK 17/ 17
leppemärgid
- planeeritava ala piir
- olemasolev katastriüksuse piir
märkused
1. Situatsiooniskeemi aluseks maaameti maainfo kaardirakenduse põhikaart. www.maaamet.ee
TELLIJA OBJEKTI NIMETUS
Pärnu Linnavalitsus
TALLINNA MNT 119 KINNISTU DETAILPLANEERING
PROJEKTIJUHT K. TIIGISOON
Pärnu linn, Pärnu linn
ARHITEKT K. TIIGISOON
JOONISE NIMI 1:2000
SITUATSIOONISKEEM
KUUPÄEV TÖÖ NR. STAADIUM ERIALA - JOONISE NR. MUUDATUS
AIA 6 TN PÄRNU ESTONIA august 2021 17128 DP AS-1 M0
+372 44 59 810 WWW.EKEPROJEKT.EE
MTR EP 10052624 - 0001 J:\2017\17128 Tallinna mnt 119 DP\C_ArchiCAD tööfailid\17128_Tallinna mnt 119_DP_2021-08.pln 9.08.2021 17:17 A4 portrait
leppemärgid
46727 - PlanID ja planeeritav ala
- katastriüksuse piir
- varem kehtestatud DP alad
Tallinn-Pärnu-Ikla tee - tehnovõrgu kaitsevöönd
73001:001:0154 - olemasolev hoonestus
23,8 ha
kr
A
PP7009
kat: L Tallinna mnt 121
11.73
ÜP: L 62503:067:0100 katastri
1344 m² sihtotstarbed
11.8 1
50m ÄÄRMISE SÕEVÖÖND
VÄLIMISEST SERV AJA
11.9 4
AST
elamu
kat: E
73001:001:0154 tee
11.96
Ä
121
- ärimaa
H
12.22
IDUR
12.00
4 Tallinn-Pärnu-Ikla
GEODEETILISE MÄRGI 11.98
A
bet.p l ÜP: EE Tallinna mnt 121
E - elamumaa
kuur
TEEKAITS
KAITSEVÖÖND 5m 11.95 12.01 12.09 H 62503:067:0100
H
12.02 kuur
kr
A
P äTr o r i v L - transpordimaa
L
11.9 8
H
Pesa tn 6
12.3 1 B
11. 93
96
n ald
elamu
1-B-11 1-B-12
11.
Lõo utänav
119
11. 84
b e t .p
11.99
12.2 6
12. 08
linn 1 2 .3 v m a L 11.92 11.86 62503:067:0003
üldplaneeringu
l
0
12 .0 1
12.1 0
27
1365 m²
kr
L 2 pvma
62503:073:0015 1 44 vma
juhtotstarbed
11.7 1
1 11.93
54106m² kat: E
elam u
3 be t.p l
2H
DP 6.20 X=6475000
0
1 2 .1
1
L 4
Ä - ärimaa
11 .92
kat:250L3õ:o0täna ÜP: EE
2 pva
Y=529000
11.9 4
ÜP: L 73:00v1 1 1 .4 4 Pesa tn 6 EE - väikeelamumaa
pi nn
62503:067:0003
11.7 3
Tallinna maantee T111.83
62503:067:0004
5
4883 m²
8
11.79
ÜP: L
: L2
11.84
kat12.0
11.59
11 .96
11. 2
66
1
11.99 1 1 .6 0
1 1 .6 4 11.70
L - transpordimaa
34 45 11.38
504 1 12.07 1 1 .6 4
17 1 1 .4 1 1 1 .0 0
detailplaneeringute
be t.p l
1 2
kraa 1 1 .6 6
1 1 .7 9
3
11.8 4
1 11.99 H 1 1 .3 6 v
11.62 A
Pesa tn 5 eksplikatsioon
11.62 4 35 K 1 0 .9 7
1 1 .7 7
2 kuu r 11.79
38 1 5 11
Tallinna mnt 114 Tallinna mnt 119 1 1 .3 0 .5 1 62501:001:0318
Tallinna maantee T13
11.82 11.90 62501:001:0705 10
free spu ru
11 4
PP249 .9 2
62503:067:0004
A
62503:073:0090 11.79
kr 11.79 11 - Tallinna maantee, Tuule tänava ja
11 .7 8
11.51 .4 2
6.20 linnapiiri vahelise ala detailplaneering
11 .73
11.71 kr
11.84
900 m² Tallinna mnt 119
11.6 2
11.88
11.8 1
el am u
2H
11.7 1
11.51
(kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 16.
11.8 0
TALLINNA MNT
kr
11. 80
kr
bet
kat: E801
Tallinna mnt 114
2
3 H
elam u 62501:001:0705 11 .3 9
novembri 2000. a otsusega nr 91);
1 4
ÜP: EE
62503:073:0090 2121 m² 1 1 .1 6 Pesa tn
Pesa4tn 4
11.62 62501:001:0706
kat: E 62501:001:0706
ud
11.64 1 1 .1 9 kraa 11.57
sa. 11.67
e is ti k
11.5 0
v
Pesa tänav
:048648
11.44
11 .3 5 1 0 .8 1 1 1 .1 2
1274 m²
kat: L
11.61
2019 m²
ÜP: L
11.55
1 1 .4 9 ÜP: EE
kuus
11. 54
10 .9 9 1 1 .1 6
10 8 1 1 .0 5
11 .3 3 1 1 .4 .9 kat: Ekraa
reklaamtahvel
11.40 9 11.61
av
0tän1:06
1 1
v
ÜP: EE v 1 0 .7181.0 9
11 .0 1 kraa
kraa ku us ei st ik ud
511 v1 1 .1
:0a001
11.7 3
6 11.45
ilu
1 1 .5 1
11.6 9
ae
11. 66
11.55 1 1 .0 4
d
101:
11 .3 4
0Pes
1 1 .4 7
1 1 .1 3
A
11.6 9
11.5 7
1 1 .1 6
11.57 1 1 .0 9 1 1 .3 2
625625
bet.kivi
11.6 0
iluaed Pesa tn 3
1 0 .9 4
Y=528850
11
1 1 .2 9 kraa 11. 11.52 62501:001:0317
PESA TN
v
11.49 11.43
11.43 11.50
11.56 1 1 .1 9
117
A 11.55 11.34
H
11.57
"Kuuse" aiand
11.49 õu
X=6474950
Tallinna mnt 117
11.49
11.45
62503:067:0140 11.5
0 1 1 .4 1
11. 65
11 .57
Tallinna mnt 117 11.26
11. 63
1598 m²
11 .4 3
62503:067:0140 11.37
Pesa tn 2
kil l.
kat: Ä H
kill.
kõrv alh.
ÜP: Ä 62503:067:0002 11.51
1528 m² tiik
11.7 3 fre esp uru
11.69
kat: Ä Pesa tn 2
ÜP: Ä62503:067:0002
11.6 3
11.65
11.53
kill.
Objekt:
TIPPGE
Tallinna mnt 119, Pesa tn 4 11.39
topo-geodeetiline mõõdistamine Pesa tn 1
62501:001:0319
TELLIJA OBJEKTI NIMETUS
Joonis: Mõõtkava: Leht / lehti:
Pärnu Linnavalitsus
TIPPGEO OÜ TALLINNA MNT 119 KINNISTU DETAILPLANEERING
MAA-ALA PLAAN KOOS TEHNOVÕRGDEGA 1:500 1/1
Papiniidu 5, 80010 PÄRNU
tel. 4434160 fax 4435183
PROJEKTIJUHT K. TIIGISOON
GSM 50 12 795 Pärnu linn, Pärnu linn
Registrikood 11949457 Aadress / asukoht: Tellija: ARHITEKT K. TIIGISOON
Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli) Cartec Auto OÜ
JOONISE NIMI 1:500
EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Ülejõe linnaosa, Pärnu linn, Pärnu maakond
TUGIJOONIS
Mõõdistas 12. veebruar 2020 Triin Toode Töö nr: 2020TG048
KUUPÄEV TÖÖ NR. STAADIUM ERIALA - JOONISE NR. MUUDATUS
Plaani koostas 12. veebruar 2020 Triin Toode Kaardileht:
Fail:
AIA 6 TN PÄRNU ESTONIA august 2021 17128 DP AS-2 M0
Vastutab Indrek Sauväli 2020TG048_Tallinna 119_Pesa 4_GA.dgn
+372 44 59 810 WWW.EKEPROJEKT.EE
J:\2017\17128 Tallinna mnt 119 DP\C_ArchiCAD tööfailid\17128_Tallinna mnt 119_DP_2021-08.pln
MTR EP 10052624 - 0001 9.08.2021 17:17 A3 landscape
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused
Hoonestusalade pind Ktp
Hoonete Suurim Suurim maa- Hoonete
Hoonestusala Pindala m² Suurim Krundi
Olemasoleva Positsiooni Krundi pindala Krundi kasutamise suurim maa-alune pealne suurim Orienteeruv plan.
6 lubatud täisehituse Katuse tüüp ja kalle Ehitusõiguse märkused
Pos 1 1 265 katastriüksuse aadress nr. m² sihtotstarve * lubatud arv ehitisealune ehitisealune lubatud maapinna kõrgus**
korruselisus %
Pos 2 1 317 krundil pind m² pind m² kõrgus m**
Tallinna mnt 119 1 2 121 ÄK; ÄV 2 2 0 850 12,0 41 plan. kuni 12,20 abs. lame- või madalakaldeline 0 - 15° 1. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga
Pesa tn 4 2 2 019 ÄK; ÄV 2 2 0 850 12,0 43 plan. kuni 12,20 abs. lame- või madalakaldeline 0 - 15°
2. Hoonete eskiisid kooskõlastada Pärnu linnavalitsuse
800 4 140 m² 1700 arhitektiga
N
* krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt "Ruumilise planeerimise leppemärgid" (Siseministeerium 2013)
** vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone projekteerimise käigus, hoonete kõrguseid arvestatakse 'orienteeruv planeeritava maapinna kõrgus' tulbas esitatud kõrgusmärgist. 3. Arhitektuursed tingimused on antud detailplaneeringu
seletuskirjas.
10
11.96vuskolmnurk >130 m
36
Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu
juhtfunktsioonile
kr
A
PP7009 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon
505
37 K ÄM - kaubandus- ja teenindushoonete maa Ä - ärimaa
olemasolev veevõrgu 11.73 ÄV - väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa Ä - ärimaa
ustuslik
L
liitumispunkt
28
11.8 1
50m ÄÄRMISE SÕEVÖÖND
VÄLIMISEST SERV AJA
11.9 4
AST
olemasolev olmekanalisatsiooni
elamu
73001:001:0154 tee
Nähta
121
H
liitumiskaev 12.22
põhimahu koh
IDUR
12.00
4 Tallinn-Pärnu-Ikla
11.98 bet.p l
GEODEETILISE MÄRGI A Tallinna mnt 121
ehitusjoon
kuur
TEEKAITS
KAITSEVÖÖND 5m 11.95 12.01 12.09 H 62503:067:0100
H
12.02 kuur
kr
A
P äTr o r i v
L VAREMPLANEERITUD HÜDRANT
11.9 8
H
12.3 1 B
11. 93
96
nu ald
elamu
1-B-11 1-B-12
11.
leppemärgid
119
11. 84
b e t .p
11.99
12.2 6
12. 08
linn 1 2 .3 v m a L 11.92 11.86
l
0
12 .0 1
12.1 0
2727
46727 - PlanID ja planeeritav ala
kr
5 L 2 pvma
1 44
44
506 vma
11.7 1
1 11.93
246
elam u
3 be t.p l
1
2H
X=6475000 - katastriüksuse piir
0
1 2 .1
44
1
62 Lõ
11 .92
2 pva
50 o t
Y=529000
3:0 än
11.9 4
4,0
507 73 av 6,0 - juurdepääsud kruntidele
:00 1 1 .4 4 Pesa tn 6
pi nn
15 62503:067:0003
11.7 3
11.8 8
17,3 11.79
12.0 2
11.84 11.59 - krundi hoonestusala
11 .96
11. 2
1 1 .6 0
4,0
66 45 11.99
Perspek ivne juurdepääs, 1 1 1 .6 4 11.70
mis on võimalik välja ehitada 34
34 45 11.38 - planeeritava hoone võimalik maht
504 1 12.07 1 1 .6 4
siis, kui riigitee ehitatakse 1717 1 1 .4 1 1 1 .0 0
- likvideeritav ehitis
be t.p l
1 2
uuele trassile (vt seletuskiri). kraa 1 1 .6 6
1 1 .7 9
3
11.8 4
1 11.99 1 1 .3 6 v
3535 H
1
11.62 A
11.62 4
K 1 0 .9 7
1 1 .7 7
2 kuu r 11.79
38 1 55 11
Pesa tn 5 - servituudi vajadus (trassid, läbipääs)
Tallinna mnt 119 4,0 1 1 .3 0 .5 1 62501:001:0318
4,0
Tallinna maantee T13
11.82 11.90 62501:001:0705 10
free spu ru
11 4
PP249 .9 2
62503:067:0004
A kr
11.79 11.79 11 - väljaspool hoonestusala haljastatav ala
11 .7 8
11.51 .4 2
11 .73
11.71 kr
11.84
11.6 2
11.88
11.8 1
el am u
2H
11.7 1
11.51
11.8 0
46727
TALLINNA MNT
kr
11. 80
kr
bet
2
H
Tallinna mnt 114 801
3
1 4
elam u 11 .3 9
2 - planeeritav kõrg- ja madalahaljastus
62503:073:0090 1 1 .1 6
Pesa tn 4
11.62 62501:001:0706
ud
11.64
sa. 11.67 P30 1 1 .1 9 kraa 11.57
e is ti k
11.5 0
v 5,0 - säilitatav haljastus
11.44
11 .305
15, 11.61 1 0 .8 1 1 1 .1 2
K 1 1 .4 9 11.55
kuus
11. 54
10 .9 9 1 1 .1 6
10 8 1 1 .0 5
1 1 .4 .9
62501:001:0648
11 .3 3
reklaamtahvel
11.40 9 11.61
P30 - parkimisala ja parkimiskohtade arv krundil
Pesa tänav
1 1 kraa
v
v 1 1 .0
11 .0 1 kraa
511 kraa ku us ei st ik ud 1 0 .7 8 9
v1 1 .1
(vt märkused)
11.7 3
6 11.45
ilu
1 1 .5 1
11. 69
ae
11. 66
11.55 1 1 .0 4
d
11 .3 4
1 1 .4 7
1 1 .1 3
- hüdrant
A
6,5
11.6 9
11.5 7
1 1 .1 6
11.57 1 1 .0 9 1 1 .3 2
bet.kivi
11.6 0
iluaed Pesa tn 3
1 0 .9 4
Y=528850
11
1 1 .2 9 kraa 11. 11.52 62501:001:0317 - hüdrandi teenindusraadius 100 m
PESA TN
v
11.49 11.43 P29 - planeeritud hüdrant
11.43 11.50
117 11.56 1 1 .1 9
11.55 11.34
A - planeeritud hüdrandi teenindusraadius 100 m
H
11.57
"Kuuse" aiand
11.49 õu
11.45
X=6474950 11.49
K 11.5
0 1 1 .4 1
11. 65
11 .57
Tallinna mnt 117 11.26 - varemplaneeritud veetrass
11. 63
4,0
11 .4 3
62503:067:0140 11.37
- varemplaneeritud kanalisatsioonitrass
kil l.
H
- varemplaneeritud sademeveetrass
kill.
kõrv alh.
25 11.51
40 503 tiik
- planeeritav sademeveetrass
11.7 3 fre esp uru
513 11.69
- planeeritud sidetrass
33
41 22 Pesa tn 2
62503:067:0002
11.6 3
11.65
11.53
kill.
512
23 11.39
6 Pesa tn 1
K 62501:001:0319
7
K
802
502
43
29
30
20
39
16,9
31 11,6
21 32
8
501
K
Külgnähtavus TELLIJA OBJEKTI NIMETUS
Sõiduteega külgneva Pärnu Linnavalitsus TALLINNA MNT 119 KINNISTU
vaba ruumi ulatus
PROJEKTIJUHT K. TIIGISOON DETAILPLANEERING
Märkused: Pärnu linn, Pärnu linn
ARHITEKT K. TIIGISOON
1. Planeeritud hoonestuse kontuurid on illustratiivsed ja võivad muutuda reaalse hoone projekteerimise käigus. JOONISE NIMI
1:500
2. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate
arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
hoonete arvu ja ehitisealuse pinna (täishituse %) sisse. KUUPÄEV TÖÖ NR. STAADIUM ERIALA - JOONISE NR. MUUDATUS
3. Krundisiseste tehnovõrkude asukohad, haljastuskava, sissepääsude ja parkimiskohtade asukohad täpsustatakse
AIA 6 TN PÄRNU ESTONIA august 2021 17128 DP AS-3 M0
hoonete projekteerimise käigus. +372 44 59 810 WWW.EKEPROJEKT.EE
MTR EP 10052624 - 0001 J:\2017\17128 Tallinna mnt 119 DP\C_ArchiCAD tööfailid\17128_Tallinna mnt 119_DP_2021-08.pln 9.08.2021 17:18 A2 landscape
Planeeritud hoonestuse mahud on illustratiivsed ja võivad muutude reaalse hoone projekteerimise käigus.
TELLIJA OBJEKTI NIMETUS
Pärnu Linnavalitsus
TALLINNA MNT 119 KINNISTU DETAILPLANEERING
PROJEKTIJUHT K. TIIGISOON
Pärnu linn, Pärnu linn
ARHITEKT K. TIIGISOON
JOONISE NIMI
ILLUSTREERIV JOONIS
KUUPÄEV TÖÖ NR. STAADIUM ERIALA - JOONISE NR. MUUDATUS
AIA 6 TN PÄRNU ESTONIA august 2021 17128 DP AS-4 M0
+372 44 59 810 WWW.EKEPROJEKT.EE
MTR EP 10052624 - 0001 J:\2017\17128 Tallinna mnt 119 DP\C_ArchiCAD tööfailid\17128_Tallinna mnt 119_DP_2021-08.pln 9.08.2021 17:17 A4 portrait
Lisa
Pärnu linnas Tallinna mnt 119 kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamise koondtabel
Päästeamet 11.06.2021 kiri nr 7.2-3.4/4414-2
Kooskõlastus nr 2108-2021-2
Pärnu Linnavalitsus 18.08.2021
Telia Eesti AS Kooskõlastus nr 35487672
Pärnu Vesi AS AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud tööga ja
arvamus on esitatud e-kirjaga 18.05.2020.
Joonis on tunnistatud sobivaks.
Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 8285888805, 26.03.2020
Terviseamet 01.06.2021 kiri nr 9.3-1/21/6641-2
Transpordiamet 22.06.2021 nr 7.1-2/21942-4
Kooskõlastus tingimusega:
Palume planeeringu elluviimisel arvestada
järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis
kavandatud ehitusloa kohustusega tööde
projektid tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee
kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
Maa-amet Maa-ametil puuduvad vastuväited
planeeringu lahendusele, kiri 14.01.2021 nr
6-3/21/637-2