Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 02.11.2021 nr 11-3.3/7668-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri
2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri
2021. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil – 8 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 29. oktoober 2021. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
9. novembri 2021. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühmas käsitletakse seekord põhjalikumalt inflatsiooni arenguid ning majandusjuhtimise
euroala aspekte. Euroopa Keskpank jätkab digitaalse euro tutvustamise tsükliga. Ministritele
antakse ülevaade institutsioonide poolt koostatud regulaarsest pangandussektori riskide
vähendamise aruandest ning Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi, sh kriisilahendusfondi
kaitsemehhanismi käivitamise seisust.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustab Euroopa Komisjon (komisjon) 27.
oktoobril avaldatud panganduspaketti. Lisaks arutatakse EL eelarvepoliitika korraldust ja
energiahindadega kaasnevaid mõjusid. Kavas on heaks kiita EL Nõukogu järeldused Euroopa
poolaasta kohta arvestades ka taaste -ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamist, samuti
järeldused EL statistikasüsteemi kohta. Antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude
menetlemise seisust ja RRFi ning ELi taastekava (Next Generation EU, NGEU) rakendamisest.
Euroopa Kontrollikoda tutvustab EL 2020. eelarveaasta täitmise aruannet. Komisjon ja
eesistujariik Sloveenia annavad ülevaate ka G20 rahandusministrite ja keskpankade
presidentide ning IMFi kohtumistest.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Kristiina Abel (
[email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres
Kuningas (
[email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud finantspoliitika ja
välissuhete asekantsler Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab eurorühma kohtumisel Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete
asekantsler Märten Ross ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel
suursaadik AEEL juures Brüsselis Aivo Orav.
1
EURORÜHM
1. Euroala majandusarengud: inflatsioon
- Euroopa Komisjoni ülevaade ja arutelu
COVID-19 kriisist taastumine on olnud jõuline. Sellest tulenev nõudluse kasv ning
tarneraskustest ja madaltest laovarudest tingitud toodete puudujääk on toonud kaasa ka hoogsa
tooraine ja kaupade hinnakasvu. Inflatsioon on kasvanud aasta algusest alates, septembris
aastane inflatsioon 3,4%. Kasv oli oodatud, aga üllatuseks on olnud selle kiirus ja suurus. Hetkel
on enamus inflatsiooni suurendavatest teguritest ikkagi seotud COVID-19 mõjudega ja seetõttu
peetakse praegust kõrget inflatsiooni mööduvaks. Seda hinnangut toetavad ka baasinflatsiooni
näitajad.
Eelkõige on praeguse inflatsiooni taga toorainete hinnakasv, seejuures peamiselt kütused, mis
on taastunud rekordiliselt madalatelt hinnatasemetelt või kasvanud üle kriisieelsete tasemete.
Kõrge inflatsioon alandab ostujõudu ning langetab reaalpalku. Huvitav on näha, kuidas see
mõjutab inflatsiooniootusi ning kas kriisil on püsivamat mõju hinnatasemete kujunemisele.
Komisjoni poolt analüüsitud andmed (uuringud ja turuandmed) näitavad küll kasvanud
inflatsiooniootusi, kuid need ootused ei ole veel realiseerunud ega ole tekkinud ka
laiapõhjalisemat palgainflatsiooni survet. Siiski tuleb arvestada, et hinnakasvu ootus jõuab
palkadesse mõningase viitajaga. Pandeemiast tulenevad püsivamad mõjud hinnatasemele
võivad olla seotud tootmisahelate muutustega, tööturu kohandumisega ja tarbimisharjumuste
muutusega.
Kokkuvõttes hindab komisjon kiirenenud inflatsiooni endiselt ajutiseks, mis kasvab küll veel
2021. aastal, kuid hakkab langema 2022. aastal esimeses kvartalis.
2. Digitaalne euro: eesmärgid ja kasutusvõimalused
- Euroopa Keskpanga ülevaade ja arutelu
Digitaalse euro projekt uurib keskpanga kohustutse digitaalsel kujul emiteerimist, mida saaks
kasutada jaemaksete tegemiseks. Maailmas, kus tarbijad ja ettevõtted kasutavad üha enam
elektroonilisi makseid, võimaldaks see säilitada avalikkuse juurdepääsu keskpangarahale,
tagades seeläbi kommertspangaraha konverteeritavuse. Euroopa Keskpank tõi oma 2020. aasta
aruandes välja kolm peamist põhjust, miks ta kaalub digitaalse euro emissiooni: traditsioonilise
sularaha kasutamise vähenemine, sõltumatuse kindlustamine (maksesüsteemide, rahapoliitika,
poliitiline üldisemalt) ja üldine maksete digitaliseerimine. Seega vastaks digitaalne euro
tarbijate muutuvatele eelistustele, toetaks konkurentsivõimelise maksete turu arengut Euroopas,
aga võimaldaks samas kaitsta euro rahasüsteemi negatiivsete välismõjude eest (kolmandate
riikide digivaluutad, tehnoloogiaplatvormide lahendused). Ideaalis peaks digitaalne euro
võimaldama ligipääsu lihtsale, kuludeta, krediidiriskivabale ja usaldatavale maksevahendile
euroalas.
Digitaalse euro projekti eurosüsteemi 24 kuu pikkuse uurimisetapi jooksul vaadeldakse kõiki
digitaalse euro disaini ja levitamisega seotud võtmeküsimusi. Uurimisetapis analüüsitakse
2
kasutusvõimalusi, mida digitaalne euro peaks oma eesmärkide saavutamiseks esmajärjekorras
pakkuma. Lisaks hindab analüüs digitaalse euro võimalikku mõju turule, selgitab välja, mis
kujul ja tingimustega seda emiteerida nii, et tagada euroala kodanike, vahendajate ja kogu
majanduse privaatsus ja vältida finantsstabiilsuse riske. Uurimisetapp peab ka selgitama
digitaalse euro jaoks vajalikke muudatusi ELi õiguses.
Eurorühm ja selle töögrupid arutavad jooksvalt digitaalse euro uuringus esile kerkivaid peamisi
disainiküsimusi ja poliitikaga seotud aspekte. Paralleelselt jätkab Euroopa Keskpanga ja
Euroopa Komisjoni ühine kontaktrühm poliitiliste, õiguslike ja tehniliste küsimuste
läbivaatamist.
Seisukohad:
- Toetame digitaalse euro uuringu jätkamist kaasaval moel.
- Leiame, et digitaalne euro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate
maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema
tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Basel III pangandusnõuete rakendamine
- Euroopa Komisjoni ettepanekute tutvustamine
27.10.2021 avaldas komisjon panganduspaketi ettepanekud, mille eesmärk on tagada ELi
pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidates ühtlasi
Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Eesmärk on
täielikult rakendada Basel III kokkuleppe, mis sõlmiti Baseli pangandusjärelevalve komitees
ELi ja G20 partnerite vahel, et muuta pangad võimalike majandusvapustuste suhtes
vastupidavamaks. Ecofinil tutvustatakse panganduspaketti ning toimub esimene arutelu.
Panganduspakett koosneb kolmest osast:
Basel III rakendamine, mille eesmärk on pankade vastupidavuse suurendamine
majandusšokkidele. Eelkõige tagatakse ettepanekutega, et pangad ei alahindaks oma
kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavates mudelites riske ja et nende riskide katmiseks nõutud
kapital oleks piisav. See lihtsustab riskipõhiste kapitali suhtarvude võrdlemist pankade vahel
ning suurendab süsteemi usaldusväärsust. Kapitalinõuetele avalduv kogumõju peaks jääma
väikseks, et säiliks ELi pangandussektori konkurentsivõime. Vähenevad ka nõuete täitmisega
seotud kulud, eriti väikepankade jaoks, ilma et seejuures lõdvendataks usaldatavusnõudeid.
Kestlikkus – komisjoni kestliku rahanduse strateegia üks põhieesmärkidest on suurendada
pangandussektori vastupidavust keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtes. Pangad
peaksid edaspidi hakkama riskijuhtimise käigus regulaarselt neid riske tuvastama, avalikustama
ja juhtima. Selle raames peavad nii järelevalveasutused kui ka pangad tegema korrapäraselt
kliimaga seotud stressiteste. Et halduskoormus ei oleks väikepankade jaoks liiga suur,
kehtestatakse proportsionaalsed avalikustamise eeskirjad.
3
Tugevama järelevalve eesmärgiks on ELi pankade usaldusväärse juhtimise tagamine ja
finantsstabiilsuse parem kaitse. ELi pankade järelevalvet tegevatele asutustele antakse
tõhusamad töövahendid. Näiteks on kavas kehtestada eeskirjad, mille alusel
järelevalveasutustel on võimalik otsustada, kas kõrgema astme töötajatel on panga juhtimiseks
vajalikud oskused ja teadmised. Lisaks saavad järelevalveasutused paremad vahendid
finantstehnoloogiakontsernide, sh pankade tütarettevõtjate tegevuse kontrollimiseks.
Tähelepanu pööratakse ka kolmandate riikide pankade filiaalide asutamisele ELis. Praegu
alluvad need filiaalid peamiselt siseriiklikele õigusaktidele ja nende tegevuse ühtlustamine on
väga piiratud. Paketiga ühtlustatakse selles valdkonnas kohaldatavaid ELi eeskirju, mis
võimaldab järelevalveasutustel filiaalidega seotud riske paremini juhtida. Selliste filiaalide
tegevus on viimastel aastatel ELis märgatavalt hoogustunud.
Tervitame, et komisjon on Basel III kokkuleppe lõplikuks rakendamiseks ELis ettepanekud
esitanud, kuna üldisemas plaanis peaks ettepanekus sisalduvad meetmed pangandust
vastupidavamaks muutma. Esialgsel hinnangul on meetmete ettepanekute mõju Eestile ja meie
turul tegutsevatele pankadele nõudeid korrastav, õiguskindlust loov ja kapitalinõudeid pigem
leevendav. Meie jaoks on oluline, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja
kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel oleks
riskipõhine ja pangagrupi tasandil pankade riskikaalude liigset langust piirava uue nõude
kehtestamise lahendus ei sillutaks teed kapitalipuhvrite üldisele tsentraliseerimisele. Samuti
oleme huvitatud, et nõuded oleksid eesmärgipärased, kulutõhusad ja tulemuslikud ning ei tooks
reaalmajandusele kaasa põhjendamatut rahastamise kulu kasvu ja
piiranguid. Rahandusministeerium analüüsib komisjoni esitatud ettepanekuid põhjalikumalt ja
esitab seisukohad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks eraldi.
2. EL eelarvepoliitika tulevik
- Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni eesmärkide tutvustamine ja arutelu
20.10.2021 avaldas komisjon teatise Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku
ülevaatamise kohta, millega taaskäivitatakse 2020. aastal pooleli jäänud avalik konsultatsioon
Euroopa eelarve reeglite ning eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimise raamistiku
tuleviku kohta. Nii eurorühm kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning neid
ettevalmistavad komiteed plaanivad aasta jooksul regulaarseid arutelusid, et anda komisjonile
sisendit vastavate ettepanekute koostamiseks.
Seoses ELi eelarvereeglitega võib välja tuua mitmeid põhielemente, millest edasises arutelus
lähtutakse:
Kõrge ja liikmesriigiti väga erineva suurusega riigivõla suhte vähendamine
jätkusuutlikul ja majanduskasvu soodustaval viisil. Kui majandustingimused seda
võimaldavad, on riigivõla ja SKP suhte vähendamisega jätkamine oluline riigi rahanduse
usaldusväärsuse säilitamiseks ja püsivate tasakaalustamatuste vältimiseks liikmesriikide
vahel. Samal ajal tooks võlasuhte liiga suur vähendamine kaasa suuri sotsiaalseid ja
majanduslikke kulusid ning oleks kahjulik.
Koordineeritud valikuid võimaldava eelarvepoliitika stabiliseeriv roll. Kriis on toonud
esile vastutsüklilise eelarvepoliitika ja Euroopa koordineerimise olulise panuse suurtele
4
majandusšokkidele reageerimisel ja nende sotsiaalsete tagajärgede ohjeldamisel. Võime
pakkuda fiskaalstiimulit halbadel aegadel nõuab aga fiskaalpuhvrite loomist headel aegadel.
Vastutsüklilisuse tugevdamine ELi eelarveraamistikus toetaks eelarvepoliitika keskpika
perioodi dimensiooni ja seeläbi riigi eelarvepoliitika suutlikkust reageerida majanduse
kõikumistele.
Riigi rahanduse majanduskasvu soodustav struktuur peaks toetama investeeringuid ning
püsivat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Vaja on mõelda majanduse juhtimise
raamistiku asjakohase rolli üle, et stimuleerida riiklikke investeeringuid ja reforme.
Roheliste, digitaalsete ja vastupanuvõimet suurendavate riiklike investeeringute
edendamine väärib Euroopa majanduse pikaajalisi väljakutseid silmas pidades erilist
tähelepanu.
Lihtsustamine, tugevam riiklik omavastutus ja parem jõustamine. See nõuab lihtsamaid
ja selgemaid eelarvereegleid, mis kasutavad vastavuse mõõtmiseks jälgitavaid näitajaid.
Seejuures tuleks kaaluda, kas asutamislepingus sätestatud selge keskendumine „jämedatele
poliitilistele vigadele” aitaks kaasa tõhusamale rakendamisele. Lihtsam raamistik aitaks
kaasa suuremale vastutusele, paremale teabevahetusele ning väiksematele jõustamise ja
nõuete täitmisega seotud poliitilistele kuludele.
Riikide eelarveraamistike roll majandusjuhtimise parandamisel. Kaaluda tasub nende
rollide võimalikku tugevdamist ja liikmesriikide parimate tavadega vastavusse viimist.
Majandusjuhtimise protseduuride üheks osaks on olnud ka makromajanduslike
tasakaalustamatuste menetlus. Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine ja
korrigeerimine suurendab liikmesriikide võimet reageerida šokkidele ja toetab majanduslikku
lähenemist. Hästi toimivana võib see aidata õigeaegselt tuvastada tasakaalustamatuste
kuhjumist, et sellega saaks varakult tegelda. Lisaks ennetusele toetab see ka poliitika
koordineerimist. Paljud liikmesriigid on aja jooksul tasakaalustamatusi vähendanud. Seda edu
on COVID-19 kriisiaeg mõningal määral siiski kahandanud.
Seisukohad:
- Peame oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist, mille
tagamiseks on vajalikud riigieelarve puudujäägi ja riigi võlataseme numbrilised reeglid.
Toetame ajutiselt peatatud reeglite taasjõustamist 2022. aastal (2023. aastaks) ka juhul, kui
eelarveraamistiku täiendustes ei ole kokkulepet saavutatud.
- Toimivad ja rakendatavad eelarvepoliitika reeglid peavad suunama riike majanduskasvu
aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et kindlustada vahendid
stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel.
- Eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärk on saavutada heas korras riigi
rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. See on seotud ka riigi investeerimisvõimekusega
ning peaks üldjuhul võimaldama riigil teha kasvu toetavaid investeeringuid, sealhulgas digi-
ja rohepöördega seotud investeeringuid. Investeeringute erikohtlemine reeglite kontekstis
võib kõne alla tulla selgete ajaliste ja mahuliste piirangute rakendamisel.
- Euroopa poolaasta, makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur, euroala eelarve- ja
majanduspoliitilised soovitused ning euroala riikide eelarvekavade hindamine annavad
piisava ja vajaliku raamistiku nii EL kui terviku kui ka kitsamalt euroala riikide eelarve- ja
5
majanduspoliitika koordinatsiooniks. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisperioodil
on oluline, et erinevad seire- ja aruandluskohustused oleksid kooskõlas ja väldiksid
dubleerimist.
3. Energia hinnad
- Euroopa Komisjoni ülevaade ja arutelu
13.10.2021 esitas komisjon teatise, mis käsitleb EL-i toimetulekut energiahindade tõusuga ning
pakkus selleks välja meetmete paketi. Teatises soovitatakse kõigepealt kiiresti leevendada
hinnatõusu mõju kaitsetutele tarbijatele ja väikeettevõtjatele. Selleks võetavad meetmed
peaksid olema kergesti kohandatavad hiljemalt 2022. aasta esimeses pooles, mil on oodata
olukorra stabiliseerumist. Komisjon hoiatab, et ei katkestataks pikaajalist energiasüsteemi
ümberkujundamist ning investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse. Teatises esitatud
meetmete abiga on liikmesriikidel võimalik õigeaegselt reageerida energiahindade tõusule, mis
on tingitud erandlikust üleilmsest olukorrast. Samuti on meetmete väljatöötamisel arvestatud
Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisega taskukohaseks, õiglaseks ja kestlikuks ning
energiasõltumatuse suurenemise vajadusega. Teatis rõhutab, et investeeringud
taastuvenergiasse ja energiatõhususse vähendavad sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning
tagavad ka taskukohasemad energia hulgimüügihinnad, mida üleilmsed tarnepiirangud vähem
mõjutavad.
Enam kui pooled EL liikmesriigid on reageerinud erinevate kulu-tulu meetmetega (14 riiki), et
leevendada energia hindade mõjusid nii ühiskonnale tervikuna, aga eriti haavatavamatele.
Valdavalt on tegemist tähtajaliste meetmetega ning järgitakse ka komisjoni teatises soovitatut,
st maksude langetused, toimetulekutoetuste suurendamine, subsiidiumite suurendamine.
Enamasti jääb toetusmeetmete maht alla 0,1% SKPst.
Lähtume aruteludes Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 kinnitatud Eesti seisukohtadest 26.
oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaküsimuste nõukogu istungil. Antud arutelu
kontekstis toetame seega hinnatõusu mõjuga tegelemist lühiajaliste meetmetega, kuid ei toeta
EL elektrituru mudeli reformimist kriisimeetmena.
4. EL Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi kohta taaste- ja
vastupidavusrahastu rakendamise tingimustes
- Järelduste heakskiitmine
EL Nõukogu järeldustes tuuakse välja, et pandeemia tõttu muudeti ajutiselt Euroopa poolaasta
protsessi, et tegeleda sellest tulenevate negatiivsete tagajärgedega. Ka sel aastal keskendutakse
rohkem taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamisele, taaste- ja vastupidavusplaanide
(RRP) hindamisele ja poliitikasoovitus anti vaid eelarvepoliitika kohta. Mõlemate protsesside
– Euroopa poolaasta ja RRFi – rakendamine peaks jätkuma, kuid nii, et ei tekiks dubleerimist.
Mõlemad protsessid peaks aitama ühiselt võidelda kriisi mõjudega ja panustama majanduse
vastupidavusvõime tugevdamisse, kestlikku, dünaamilisse ja kaasavasse pikaajalisse kasvu.
Nõukogu nõustub, et 2022.a peaks naasma Euroopa poolaasta tavapäraste elementide –
riigiraportite ja riigipõhiste soovituste – juurde. Arvestama peab ka riikide taastumist kriisist,
6
sellega seotud ebakindlust ning RRFi rakendamist. Euroopa poolaasta ja RRF protsessides tuleb
leida sünergia (nt aruandlusnõuete sarnasemaks muutmine, liigse halduskoormuse ja kattuvuste
vältimine). Reformide elluviimisele aitab kaasa dialoog komisjoniga ja vastastikune
arusaamine riiklikest poliitikavajadustest ja -prioriteetidest. Riiklik omalus ja läbipaistev
protsess on selleks vajalikud.
Riigipõhiste soovituste rakendamist peab jätkama ning iga-aastast edusammude hindamist.
Euroopa poolaasta protsessi kuuluva makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri
rakendamine on samuti oluline ning ka komisjoni häiremehhanismi aruande ning riikide süva-
analüüside avaldamine. RRFi tõhusal rakendamisel on kasu tasakaalustamatuste
korrigeerimisele ja ennetamisele.
2023. aasta algusega lõppeb stabiilsuse- ja kasvu pakti eelarvereegli üldine vabastusklausel
ning juba käesoleval Ecofinil alustatakse arutelusid reeglite ajakohastamise üle vastavalt
komisjoni teatisele EL majandusjuhtimise raamistiku ülevaatamise kohta.
Seisukohad:
- Nõustume Euroopa Liidu Nõukogu järeldustega Euroopa poolaasta protsessi kohta.
- Toetame tavapärase Euroopa poolaasta taaskäivitamist ehk riigiaruannete ja riigipõhiste
soovituste juurde naasmist aastal 2022, sealhulgas makromajanduslike
tasakaalustamatuste protseduuriga jätkamist. Oluline on ka taaste- ja
vastupidavusplaanide rakendamine, mis aitab kaasa majanduse kiiremale taastumisele.
4. EL Nõukogu järeldused Euroopa Liidu statistika kohta
- Järelduste heakskiitmine
Iga-aastaselt võetakse vastu EL Nõukogu järeldused EL statistika kohta, kus käsitletakse EL
statistikasüsteemi olukorda ja edasisi plaane. Tunnustakse Euroopa statistikasüsteemi ja
Euroopa Keskpankade süsteemi tööd, kes tegutsesid 2021. a pandeemia olukorras proaktiivselt
ja operatiivselt tagades kvaliteetse statistika avaldamise õigeaegselt. Eriti tervitatakse
majanduse taastumise jälgimiseks loodud taastumise tulemustabeli loomist, mida ka edaspidi
ajakohasena hoitakse. Euroopa statistikasüsteemi arendamist tuleb jätkata, sh uue ja vajaliku
statistika avaldamist, milleks on oluline ligipääs uutele andmeallikatele ja
statistikatehnoloogiale. Oluline on jätkuvalt ka innovatiivsete meetodite välja töötamine kõrge
kvaliteediga statistika esitamiseks. Veel rõhutatakse järeldustes piisavate inim- ja rahaliste
ressursside tagamise vajadust kasvavate statistikavajaduste täitmiseks, mis suurenevad näiteks
EL rohe-eesmärkidega seoses; tunnustatakse kvaliteetset statistikat makromajanduslike
tasakaalustamatuste protseduuris, peetakse oluliseks rahvastiku prognoose ja tehtud edusamme
sotsiaalvaldkonna statistika ajakohastamisel. Ettevõtlusstatistika määruse rakendamise tõttu on
paranenud ka ettevõtlusstatistika (teenused, kaubandus, digitaliseerimise mõõtmine). Käimas
on mahukas ja valdkondadeülese mõjuga rahvamajanduse arvepidamise statistikasüsteemi
ülevaatus, millest tulenevaid soovitusi tuleks arvesse võtta statistika tegevusjuhistele vastavuse
parandamisel ja statistika kvaliteedi tõstmisel.
7
Seisukohad:
- Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta.
- Peame oluliseks uute meetodite ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamise tähtsust ning
nendesse investeerimist, et seeläbi tagada Euroopa statistikasüsteemi kvaliteet,
paindlikkus ja efektiivsus.
3. Euroopa Kontrollikoja aruanne 2020. aasta Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohta
- Kontrollikoja aruande tutvustamine
Euroopa Kontrollikoda tutvustab rahandusministritele 26.10.2021 avaldatud aastaaruannet EL
2020. a eelarve rakendamise kohta. Kontrollikoja hinnangul annab 2020. a EL konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne kõikides olulistes aspektides tõepärase ülevaate ELi
finantsolukorrast, tehingute finantstulemustest, ja rahavoogudest. 2020 eelarveaasta
raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud
ja korrektsed. Samas tuuakse välja, et kulutused on olulisel määral vigadest mõjutatud ning
aastaaruande aluseks olevate kulutuste üldine hinnanguline veamäär on 2,7%. Veamäär on
viimasel kahel aastal olnud samal tasemel, pikemas vaates on veamäär langevas trendis (2016.
a 3,1%). Kontrollikoja tuvastatud vead tehingutes ei tähenda automaatselt pettust EL rahade
kasutamisel. 2020. a aruande koostamise käigus tuvastas kontrollikoda kuus pettuse kahtlusega
juhtumit, mille uurimine anti edasi Euroopa Pettustevastasele Ametile.
2020. aastal ulatusid ELi kulutused 173,3 miljardi euroni: makseid tehti kokku 134,6 miljardi
euro ulatuses (ühekordsed, vahe- ja lõppmaksed), millele lisandus 38,7 miljardi euro ulatuses
ettemakseid. Kõige suurem osa eelarvest kasutati loodusvarade ja ühtekuuluvuse valdkonnas,
millele järgnes konkurentsivõime valdkond. Kõige suurema osa kulutuste veamäärast
moodustabki alamrubriik „Ühtekuuluvus“ (41,8%), sellele järgnevad rubriik „Loodusvarad“
(29,3%), alamrubriik „Konkurentsivõime“ (15,5%) ja rubriik „Globaalne Euroopa“ (8,1%).
Olulisel määral vigu on jätkuvalt suure riskiga kulutustes1, mis põhinevad peamiselt kulude
hüvitamisel. Arvestades suure riskiga kulutuste testimise tulemusi kõigis mitmeaastase
finantsraamistiku rubriikides, on kontrollikoja hinnangul seda liiki kulutuste veamäär 4,0%
(2019. aastal 4,9%), mis ületab 2,0% suurust olulisuse piirmäära. Leiti nii
rahastamiskõlblikkusega seotud vigu kui ka riigiabi eeskirjade rikkumisega ning riigihanke-
eeskirjade rikkumisega seotud vigu.
Põhjalikum arutelu kontrollikoja aruande üle toimub järgmise aasta alguses, kui nõukogu on
saanud aruandega lähemalt tutvuda ning omapoolse seisukoha kujundada. Eeldatavalt
veebruaris esitab Nõukogu soovituse Euroopa Parlamendile 2020. aasta EL eelarve täitmise
heakskiitmiseks.
1
Vearisk on suur selliste kulutuste puhul, mille suhtes kehtivad keerulised õigusnormid. Nt kulude hüvitamisel
põhinevad maksed, mis hõlmavad toetusesaajate kantud rahastamiskõlblike kulude eest esitatud
väljamaksetaotlusi. Toetusesesaajad peavad tõendama nii seda, et nad tegelevad toetuskõlbliku tegevusega, kui ka
seda, et on kandnud kulusid, mille hüvitamisele neil on õigus (rahastamiskõlblikkus ja korrektne riigihanke- või
riigiabi eeskirjade järgimine).
8
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a
istungil:
Eurorühm:
1. Digitaalne euro: eesmärgid ja kasutusvõimalused
- Toetame digitaalse euro uuringu jätkamist kaasaval moel.
- Leiame, et digitaalne euro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate
maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema
tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav.
ECOFIN:
1. Euroopa Liidu eelarvepoliitika tulevik
- Peame oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist, mille
tagamiseks on vajalikud riigieelarve puudujäägi ja riigi võlataseme numbrilised reeglid.
Toetame ajutiselt peatatud reeglite taasjõustamist 2022. aastal (2023. aastaks) ka juhul,
kui eelarveraamistiku täiendustes ei ole kokkulepet saavutatud.
- Toimivad ja rakendatavad eelarvepoliitika reeglid peavad suunama riike
majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et
kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja
kriisi perioodidel.
- Eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärk on saavutada heas korras
riigi rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. See on seotud ka riigi
investeerimisvõimekusega ning peaks üldjuhul võimaldama riigil teha kasvu toetavaid
investeeringuid, sealhulgas digi- ja rohepöördega seotud investeeringuid.
Investeeringute erikohtlemine reeglite kontekstis võib kõne alla tulla selgete ajaliste ja
mahuliste piirangute rakendamisel.
- Euroopa poolaasta, makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur, euroala
eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning euroala riikide eelarvekavade
hindamine annavad piisava ja vajaliku raamistiku nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka
kitsamalt euroala riikide eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooniks. Taaste- ja
vastupidavusrahastu rakendamisperioodil on oluline, et erinevad seire- ja
aruandluskohustused oleksid kooskõlas ja väldiksid dubleerimist.
2. Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi kohta taaste- ja
vastupidavusrahastu rakendamise tingimustes
- Nõustume Euroopa Liidu Nõukogu järeldustega Euroopa poolaasta protsessi kohta.
- Toetame tavapärase Euroopa poolaasta taaskäivitamist ehk riigiaruannete ja riigipõhiste
soovituste juurde naasmist 2022. aastal, sealhulgas makromajanduslike
tasakaalustamatuste protseduuriga jätkamist. Oluline on ka taaste- ja
vastupidavusplaanide rakendamine, mis aitab kaasa majanduse kiiremale taastumisele.
3. Nõukogu järeldused Euroopa Liidu statistika kohta
- Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta.
- Peame oluliseks uute meetodite ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamise tähtsust ning
nendesse investeerimist, et seeläbi tagada Euroopa statistikasüsteemi kvaliteet,
paindlikkus ja efektiivsus.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär