dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil

Rahandusministeerium · 2. november 2021
Viit
11-3.3/7668-1
Registreeritud
2. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.3 ECOFIN Nõukoguga, alamkomiteedega (EFC, EPC) ja Eurogrupiga seotud dokumendid (kirjavahetus, päevakorrad, kohtumiste materjalid, aruanded, VV materjalid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.3/2021
Vastutaja
Kaisa Alto (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.37668-1 02.11.2021 Väljaminev kiri.asice1581 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 02.11.2021 nr 11-3.3/7668-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil – 8 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Kristiina Abel 611 3406, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 29. oktoober 2021. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas käsitletakse seekord põhjalikumalt inflatsiooni arenguid ning majandusjuhtimise euroala aspekte. Euroopa Keskpank jätkab digitaalse euro tutvustamise tsükliga. Ministritele antakse ülevaade institutsioonide poolt koostatud regulaarsest pangandussektori riskide vähendamise aruandest ning Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi, sh kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi käivitamise seisust. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustab Euroopa Komisjon (komisjon) 27. oktoobril avaldatud panganduspaketti. Lisaks arutatakse EL eelarvepoliitika korraldust ja energiahindadega kaasnevaid mõjusid. Kavas on heaks kiita EL Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta kohta arvestades ka taaste -ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamist, samuti järeldused EL statistikasüsteemi kohta. Antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ja RRFi ning ELi taastekava (Next Generation EU, NGEU) rakendamisest. Euroopa Kontrollikoda tutvustab EL 2020. eelarveaasta täitmise aruannet. Komisjon ja eesistujariik Sloveenia annavad ülevaate ka G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide ning IMFi kohtumistest. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel ([email protected], 611 3406) ja osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma kohtumisel Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel suursaadik AEEL juures Brüsselis Aivo Orav. 1 EURORÜHM 1. Euroala majandusarengud: inflatsioon - Euroopa Komisjoni ülevaade ja arutelu COVID-19 kriisist taastumine on olnud jõuline. Sellest tulenev nõudluse kasv ning tarneraskustest ja madaltest laovarudest tingitud toodete puudujääk on toonud kaasa ka hoogsa tooraine ja kaupade hinnakasvu. Inflatsioon on kasvanud aasta algusest alates, septembris aastane inflatsioon 3,4%. Kasv oli oodatud, aga üllatuseks on olnud selle kiirus ja suurus. Hetkel on enamus inflatsiooni suurendavatest teguritest ikkagi seotud COVID-19 mõjudega ja seetõttu peetakse praegust kõrget inflatsiooni mööduvaks. Seda hinnangut toetavad ka baasinflatsiooni näitajad. Eelkõige on praeguse inflatsiooni taga toorainete hinnakasv, seejuures peamiselt kütused, mis on taastunud rekordiliselt madalatelt hinnatasemetelt või kasvanud üle kriisieelsete tasemete. Kõrge inflatsioon alandab ostujõudu ning langetab reaalpalku. Huvitav on näha, kuidas see mõjutab inflatsiooniootusi ning kas kriisil on püsivamat mõju hinnatasemete kujunemisele. Komisjoni poolt analüüsitud andmed (uuringud ja turuandmed) näitavad küll kasvanud inflatsiooniootusi, kuid need ootused ei ole veel realiseerunud ega ole tekkinud ka laiapõhjalisemat palgainflatsiooni survet. Siiski tuleb arvestada, et hinnakasvu ootus jõuab palkadesse mõningase viitajaga. Pandeemiast tulenevad püsivamad mõjud hinnatasemele võivad olla seotud tootmisahelate muutustega, tööturu kohandumisega ja tarbimisharjumuste muutusega. Kokkuvõttes hindab komisjon kiirenenud inflatsiooni endiselt ajutiseks, mis kasvab küll veel 2021. aastal, kuid hakkab langema 2022. aastal esimeses kvartalis. 2. Digitaalne euro: eesmärgid ja kasutusvõimalused - Euroopa Keskpanga ülevaade ja arutelu Digitaalse euro projekt uurib keskpanga kohustutse digitaalsel kujul emiteerimist, mida saaks kasutada jaemaksete tegemiseks. Maailmas, kus tarbijad ja ettevõtted kasutavad üha enam elektroonilisi makseid, võimaldaks see säilitada avalikkuse juurdepääsu keskpangarahale, tagades seeläbi kommertspangaraha konverteeritavuse. Euroopa Keskpank tõi oma 2020. aasta aruandes välja kolm peamist põhjust, miks ta kaalub digitaalse euro emissiooni: traditsioonilise sularaha kasutamise vähenemine, sõltumatuse kindlustamine (maksesüsteemide, rahapoliitika, poliitiline üldisemalt) ja üldine maksete digitaliseerimine. Seega vastaks digitaalne euro tarbijate muutuvatele eelistustele, toetaks konkurentsivõimelise maksete turu arengut Euroopas, aga võimaldaks samas kaitsta euro rahasüsteemi negatiivsete välismõjude eest (kolmandate riikide digivaluutad, tehnoloogiaplatvormide lahendused). Ideaalis peaks digitaalne euro võimaldama ligipääsu lihtsale, kuludeta, krediidiriskivabale ja usaldatavale maksevahendile euroalas. Digitaalse euro projekti eurosüsteemi 24 kuu pikkuse uurimisetapi jooksul vaadeldakse kõiki digitaalse euro disaini ja levitamisega seotud võtmeküsimusi. Uurimisetapis analüüsitakse 2 kasutusvõimalusi, mida digitaalne euro peaks oma eesmärkide saavutamiseks esmajärjekorras pakkuma. Lisaks hindab analüüs digitaalse euro võimalikku mõju turule, selgitab välja, mis kujul ja tingimustega seda emiteerida nii, et tagada euroala kodanike, vahendajate ja kogu majanduse privaatsus ja vältida finantsstabiilsuse riske. Uurimisetapp peab ka selgitama digitaalse euro jaoks vajalikke muudatusi ELi õiguses. Eurorühm ja selle töögrupid arutavad jooksvalt digitaalse euro uuringus esile kerkivaid peamisi disainiküsimusi ja poliitikaga seotud aspekte. Paralleelselt jätkab Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ühine kontaktrühm poliitiliste, õiguslike ja tehniliste küsimuste läbivaatamist. Seisukohad: - Toetame digitaalse euro uuringu jätkamist kaasaval moel. - Leiame, et digitaalne euro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Basel III pangandusnõuete rakendamine - Euroopa Komisjoni ettepanekute tutvustamine 27.10.2021 avaldas komisjon panganduspaketi ettepanekud, mille eesmärk on tagada ELi pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidates ühtlasi Euroopal taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Eesmärk on täielikult rakendada Basel III kokkuleppe, mis sõlmiti Baseli pangandusjärelevalve komitees ELi ja G20 partnerite vahel, et muuta pangad võimalike majandusvapustuste suhtes vastupidavamaks. Ecofinil tutvustatakse panganduspaketti ning toimub esimene arutelu. Panganduspakett koosneb kolmest osast: Basel III rakendamine, mille eesmärk on pankade vastupidavuse suurendamine majandusšokkidele. Eelkõige tagatakse ettepanekutega, et pangad ei alahindaks oma kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavates mudelites riske ja et nende riskide katmiseks nõutud kapital oleks piisav. See lihtsustab riskipõhiste kapitali suhtarvude võrdlemist pankade vahel ning suurendab süsteemi usaldusväärsust. Kapitalinõuetele avalduv kogumõju peaks jääma väikseks, et säiliks ELi pangandussektori konkurentsivõime. Vähenevad ka nõuete täitmisega seotud kulud, eriti väikepankade jaoks, ilma et seejuures lõdvendataks usaldatavusnõudeid. Kestlikkus – komisjoni kestliku rahanduse strateegia üks põhieesmärkidest on suurendada pangandussektori vastupidavust keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtes. Pangad peaksid edaspidi hakkama riskijuhtimise käigus regulaarselt neid riske tuvastama, avalikustama ja juhtima. Selle raames peavad nii järelevalveasutused kui ka pangad tegema korrapäraselt kliimaga seotud stressiteste. Et halduskoormus ei oleks väikepankade jaoks liiga suur, kehtestatakse proportsionaalsed avalikustamise eeskirjad. 3 Tugevama järelevalve eesmärgiks on ELi pankade usaldusväärse juhtimise tagamine ja finantsstabiilsuse parem kaitse. ELi pankade järelevalvet tegevatele asutustele antakse tõhusamad töövahendid. Näiteks on kavas kehtestada eeskirjad, mille alusel järelevalveasutustel on võimalik otsustada, kas kõrgema astme töötajatel on panga juhtimiseks vajalikud oskused ja teadmised. Lisaks saavad järelevalveasutused paremad vahendid finantstehnoloogiakontsernide, sh pankade tütarettevõtjate tegevuse kontrollimiseks. Tähelepanu pööratakse ka kolmandate riikide pankade filiaalide asutamisele ELis. Praegu alluvad need filiaalid peamiselt siseriiklikele õigusaktidele ja nende tegevuse ühtlustamine on väga piiratud. Paketiga ühtlustatakse selles valdkonnas kohaldatavaid ELi eeskirju, mis võimaldab järelevalveasutustel filiaalidega seotud riske paremini juhtida. Selliste filiaalide tegevus on viimastel aastatel ELis märgatavalt hoogustunud. Tervitame, et komisjon on Basel III kokkuleppe lõplikuks rakendamiseks ELis ettepanekud esitanud, kuna üldisemas plaanis peaks ettepanekus sisalduvad meetmed pangandust vastupidavamaks muutma. Esialgsel hinnangul on meetmete ettepanekute mõju Eestile ja meie turul tegutsevatele pankadele nõudeid korrastav, õiguskindlust loov ja kapitalinõudeid pigem leevendav. Meie jaoks on oluline, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel oleks riskipõhine ja pangagrupi tasandil pankade riskikaalude liigset langust piirava uue nõude kehtestamise lahendus ei sillutaks teed kapitalipuhvrite üldisele tsentraliseerimisele. Samuti oleme huvitatud, et nõuded oleksid eesmärgipärased, kulutõhusad ja tulemuslikud ning ei tooks reaalmajandusele kaasa põhjendamatut rahastamise kulu kasvu ja piiranguid. Rahandusministeerium analüüsib komisjoni esitatud ettepanekuid põhjalikumalt ja esitab seisukohad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks eraldi. 2. EL eelarvepoliitika tulevik - Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni eesmärkide tutvustamine ja arutelu 20.10.2021 avaldas komisjon teatise Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku ülevaatamise kohta, millega taaskäivitatakse 2020. aastal pooleli jäänud avalik konsultatsioon Euroopa eelarve reeglite ning eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimise raamistiku tuleviku kohta. Nii eurorühm kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning neid ettevalmistavad komiteed plaanivad aasta jooksul regulaarseid arutelusid, et anda komisjonile sisendit vastavate ettepanekute koostamiseks. Seoses ELi eelarvereeglitega võib välja tuua mitmeid põhielemente, millest edasises arutelus lähtutakse:  Kõrge ja liikmesriigiti väga erineva suurusega riigivõla suhte vähendamine jätkusuutlikul ja majanduskasvu soodustaval viisil. Kui majandustingimused seda võimaldavad, on riigivõla ja SKP suhte vähendamisega jätkamine oluline riigi rahanduse usaldusväärsuse säilitamiseks ja püsivate tasakaalustamatuste vältimiseks liikmesriikide vahel. Samal ajal tooks võlasuhte liiga suur vähendamine kaasa suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ning oleks kahjulik.  Koordineeritud valikuid võimaldava eelarvepoliitika stabiliseeriv roll. Kriis on toonud esile vastutsüklilise eelarvepoliitika ja Euroopa koordineerimise olulise panuse suurtele 4 majandusšokkidele reageerimisel ja nende sotsiaalsete tagajärgede ohjeldamisel. Võime pakkuda fiskaalstiimulit halbadel aegadel nõuab aga fiskaalpuhvrite loomist headel aegadel. Vastutsüklilisuse tugevdamine ELi eelarveraamistikus toetaks eelarvepoliitika keskpika perioodi dimensiooni ja seeläbi riigi eelarvepoliitika suutlikkust reageerida majanduse kõikumistele.  Riigi rahanduse majanduskasvu soodustav struktuur peaks toetama investeeringuid ning püsivat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Vaja on mõelda majanduse juhtimise raamistiku asjakohase rolli üle, et stimuleerida riiklikke investeeringuid ja reforme. Roheliste, digitaalsete ja vastupanuvõimet suurendavate riiklike investeeringute edendamine väärib Euroopa majanduse pikaajalisi väljakutseid silmas pidades erilist tähelepanu.  Lihtsustamine, tugevam riiklik omavastutus ja parem jõustamine. See nõuab lihtsamaid ja selgemaid eelarvereegleid, mis kasutavad vastavuse mõõtmiseks jälgitavaid näitajaid. Seejuures tuleks kaaluda, kas asutamislepingus sätestatud selge keskendumine „jämedatele poliitilistele vigadele” aitaks kaasa tõhusamale rakendamisele. Lihtsam raamistik aitaks kaasa suuremale vastutusele, paremale teabevahetusele ning väiksematele jõustamise ja nõuete täitmisega seotud poliitilistele kuludele.  Riikide eelarveraamistike roll majandusjuhtimise parandamisel. Kaaluda tasub nende rollide võimalikku tugevdamist ja liikmesriikide parimate tavadega vastavusse viimist. Majandusjuhtimise protseduuride üheks osaks on olnud ka makromajanduslike tasakaalustamatuste menetlus. Makromajanduslike tasakaalustamatuste ennetamine ja korrigeerimine suurendab liikmesriikide võimet reageerida šokkidele ja toetab majanduslikku lähenemist. Hästi toimivana võib see aidata õigeaegselt tuvastada tasakaalustamatuste kuhjumist, et sellega saaks varakult tegelda. Lisaks ennetusele toetab see ka poliitika koordineerimist. Paljud liikmesriigid on aja jooksul tasakaalustamatusi vähendanud. Seda edu on COVID-19 kriisiaeg mõningal määral siiski kahandanud. Seisukohad: - Peame oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist, mille tagamiseks on vajalikud riigieelarve puudujäägi ja riigi võlataseme numbrilised reeglid. Toetame ajutiselt peatatud reeglite taasjõustamist 2022. aastal (2023. aastaks) ka juhul, kui eelarveraamistiku täiendustes ei ole kokkulepet saavutatud. - Toimivad ja rakendatavad eelarvepoliitika reeglid peavad suunama riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. - Eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärk on saavutada heas korras riigi rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. See on seotud ka riigi investeerimisvõimekusega ning peaks üldjuhul võimaldama riigil teha kasvu toetavaid investeeringuid, sealhulgas digi- ja rohepöördega seotud investeeringuid. Investeeringute erikohtlemine reeglite kontekstis võib kõne alla tulla selgete ajaliste ja mahuliste piirangute rakendamisel. - Euroopa poolaasta, makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur, euroala eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning euroala riikide eelarvekavade hindamine annavad piisava ja vajaliku raamistiku nii EL kui terviku kui ka kitsamalt euroala riikide eelarve- ja 5 majanduspoliitika koordinatsiooniks. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisperioodil on oluline, et erinevad seire- ja aruandluskohustused oleksid kooskõlas ja väldiksid dubleerimist. 3. Energia hinnad - Euroopa Komisjoni ülevaade ja arutelu 13.10.2021 esitas komisjon teatise, mis käsitleb EL-i toimetulekut energiahindade tõusuga ning pakkus selleks välja meetmete paketi. Teatises soovitatakse kõigepealt kiiresti leevendada hinnatõusu mõju kaitsetutele tarbijatele ja väikeettevõtjatele. Selleks võetavad meetmed peaksid olema kergesti kohandatavad hiljemalt 2022. aasta esimeses pooles, mil on oodata olukorra stabiliseerumist. Komisjon hoiatab, et ei katkestataks pikaajalist energiasüsteemi ümberkujundamist ning investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse. Teatises esitatud meetmete abiga on liikmesriikidel võimalik õigeaegselt reageerida energiahindade tõusule, mis on tingitud erandlikust üleilmsest olukorrast. Samuti on meetmete väljatöötamisel arvestatud Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisega taskukohaseks, õiglaseks ja kestlikuks ning energiasõltumatuse suurenemise vajadusega. Teatis rõhutab, et investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse vähendavad sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning tagavad ka taskukohasemad energia hulgimüügihinnad, mida üleilmsed tarnepiirangud vähem mõjutavad. Enam kui pooled EL liikmesriigid on reageerinud erinevate kulu-tulu meetmetega (14 riiki), et leevendada energia hindade mõjusid nii ühiskonnale tervikuna, aga eriti haavatavamatele. Valdavalt on tegemist tähtajaliste meetmetega ning järgitakse ka komisjoni teatises soovitatut, st maksude langetused, toimetulekutoetuste suurendamine, subsiidiumite suurendamine. Enamasti jääb toetusmeetmete maht alla 0,1% SKPst. Lähtume aruteludes Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 kinnitatud Eesti seisukohtadest 26. oktoobri 2021.a Euroopa Liidu energeetikaküsimuste nõukogu istungil. Antud arutelu kontekstis toetame seega hinnatõusu mõjuga tegelemist lühiajaliste meetmetega, kuid ei toeta EL elektrituru mudeli reformimist kriisimeetmena. 4. EL Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi kohta taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise tingimustes - Järelduste heakskiitmine EL Nõukogu järeldustes tuuakse välja, et pandeemia tõttu muudeti ajutiselt Euroopa poolaasta protsessi, et tegeleda sellest tulenevate negatiivsete tagajärgedega. Ka sel aastal keskendutakse rohkem taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamisele, taaste- ja vastupidavusplaanide (RRP) hindamisele ja poliitikasoovitus anti vaid eelarvepoliitika kohta. Mõlemate protsesside – Euroopa poolaasta ja RRFi – rakendamine peaks jätkuma, kuid nii, et ei tekiks dubleerimist. Mõlemad protsessid peaks aitama ühiselt võidelda kriisi mõjudega ja panustama majanduse vastupidavusvõime tugevdamisse, kestlikku, dünaamilisse ja kaasavasse pikaajalisse kasvu. Nõukogu nõustub, et 2022.a peaks naasma Euroopa poolaasta tavapäraste elementide – riigiraportite ja riigipõhiste soovituste – juurde. Arvestama peab ka riikide taastumist kriisist, 6 sellega seotud ebakindlust ning RRFi rakendamist. Euroopa poolaasta ja RRF protsessides tuleb leida sünergia (nt aruandlusnõuete sarnasemaks muutmine, liigse halduskoormuse ja kattuvuste vältimine). Reformide elluviimisele aitab kaasa dialoog komisjoniga ja vastastikune arusaamine riiklikest poliitikavajadustest ja -prioriteetidest. Riiklik omalus ja läbipaistev protsess on selleks vajalikud. Riigipõhiste soovituste rakendamist peab jätkama ning iga-aastast edusammude hindamist. Euroopa poolaasta protsessi kuuluva makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri rakendamine on samuti oluline ning ka komisjoni häiremehhanismi aruande ning riikide süva- analüüside avaldamine. RRFi tõhusal rakendamisel on kasu tasakaalustamatuste korrigeerimisele ja ennetamisele. 2023. aasta algusega lõppeb stabiilsuse- ja kasvu pakti eelarvereegli üldine vabastusklausel ning juba käesoleval Ecofinil alustatakse arutelusid reeglite ajakohastamise üle vastavalt komisjoni teatisele EL majandusjuhtimise raamistiku ülevaatamise kohta. Seisukohad: - Nõustume Euroopa Liidu Nõukogu järeldustega Euroopa poolaasta protsessi kohta. - Toetame tavapärase Euroopa poolaasta taaskäivitamist ehk riigiaruannete ja riigipõhiste soovituste juurde naasmist aastal 2022, sealhulgas makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuriga jätkamist. Oluline on ka taaste- ja vastupidavusplaanide rakendamine, mis aitab kaasa majanduse kiiremale taastumisele. 4. EL Nõukogu järeldused Euroopa Liidu statistika kohta - Järelduste heakskiitmine Iga-aastaselt võetakse vastu EL Nõukogu järeldused EL statistika kohta, kus käsitletakse EL statistikasüsteemi olukorda ja edasisi plaane. Tunnustakse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade süsteemi tööd, kes tegutsesid 2021. a pandeemia olukorras proaktiivselt ja operatiivselt tagades kvaliteetse statistika avaldamise õigeaegselt. Eriti tervitatakse majanduse taastumise jälgimiseks loodud taastumise tulemustabeli loomist, mida ka edaspidi ajakohasena hoitakse. Euroopa statistikasüsteemi arendamist tuleb jätkata, sh uue ja vajaliku statistika avaldamist, milleks on oluline ligipääs uutele andmeallikatele ja statistikatehnoloogiale. Oluline on jätkuvalt ka innovatiivsete meetodite välja töötamine kõrge kvaliteediga statistika esitamiseks. Veel rõhutatakse järeldustes piisavate inim- ja rahaliste ressursside tagamise vajadust kasvavate statistikavajaduste täitmiseks, mis suurenevad näiteks EL rohe-eesmärkidega seoses; tunnustatakse kvaliteetset statistikat makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuris, peetakse oluliseks rahvastiku prognoose ja tehtud edusamme sotsiaalvaldkonna statistika ajakohastamisel. Ettevõtlusstatistika määruse rakendamise tõttu on paranenud ka ettevõtlusstatistika (teenused, kaubandus, digitaliseerimise mõõtmine). Käimas on mahukas ja valdkondadeülese mõjuga rahvamajanduse arvepidamise statistikasüsteemi ülevaatus, millest tulenevaid soovitusi tuleks arvesse võtta statistika tegevusjuhistele vastavuse parandamisel ja statistika kvaliteedi tõstmisel. 7 Seisukohad: - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta. - Peame oluliseks uute meetodite ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamise tähtsust ning nendesse investeerimist, et seeläbi tagada Euroopa statistikasüsteemi kvaliteet, paindlikkus ja efektiivsus. 3. Euroopa Kontrollikoja aruanne 2020. aasta Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohta - Kontrollikoja aruande tutvustamine Euroopa Kontrollikoda tutvustab rahandusministritele 26.10.2021 avaldatud aastaaruannet EL 2020. a eelarve rakendamise kohta. Kontrollikoja hinnangul annab 2020. a EL konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõikides olulistes aspektides tõepärase ülevaate ELi finantsolukorrast, tehingute finantstulemustest, ja rahavoogudest. 2020 eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed. Samas tuuakse välja, et kulutused on olulisel määral vigadest mõjutatud ning aastaaruande aluseks olevate kulutuste üldine hinnanguline veamäär on 2,7%. Veamäär on viimasel kahel aastal olnud samal tasemel, pikemas vaates on veamäär langevas trendis (2016. a 3,1%). Kontrollikoja tuvastatud vead tehingutes ei tähenda automaatselt pettust EL rahade kasutamisel. 2020. a aruande koostamise käigus tuvastas kontrollikoda kuus pettuse kahtlusega juhtumit, mille uurimine anti edasi Euroopa Pettustevastasele Ametile. 2020. aastal ulatusid ELi kulutused 173,3 miljardi euroni: makseid tehti kokku 134,6 miljardi euro ulatuses (ühekordsed, vahe- ja lõppmaksed), millele lisandus 38,7 miljardi euro ulatuses ettemakseid. Kõige suurem osa eelarvest kasutati loodusvarade ja ühtekuuluvuse valdkonnas, millele järgnes konkurentsivõime valdkond. Kõige suurema osa kulutuste veamäärast moodustabki alamrubriik „Ühtekuuluvus“ (41,8%), sellele järgnevad rubriik „Loodusvarad“ (29,3%), alamrubriik „Konkurentsivõime“ (15,5%) ja rubriik „Globaalne Euroopa“ (8,1%). Olulisel määral vigu on jätkuvalt suure riskiga kulutustes1, mis põhinevad peamiselt kulude hüvitamisel. Arvestades suure riskiga kulutuste testimise tulemusi kõigis mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides, on kontrollikoja hinnangul seda liiki kulutuste veamäär 4,0% (2019. aastal 4,9%), mis ületab 2,0% suurust olulisuse piirmäära. Leiti nii rahastamiskõlblikkusega seotud vigu kui ka riigiabi eeskirjade rikkumisega ning riigihanke- eeskirjade rikkumisega seotud vigu. Põhjalikum arutelu kontrollikoja aruande üle toimub järgmise aasta alguses, kui nõukogu on saanud aruandega lähemalt tutvuda ning omapoolse seisukoha kujundada. Eeldatavalt veebruaris esitab Nõukogu soovituse Euroopa Parlamendile 2020. aasta EL eelarve täitmise heakskiitmiseks. 1 Vearisk on suur selliste kulutuste puhul, mille suhtes kehtivad keerulised õigusnormid. Nt kulude hüvitamisel põhinevad maksed, mis hõlmavad toetusesaajate kantud rahastamiskõlblike kulude eest esitatud väljamaksetaotlusi. Toetusesesaajad peavad tõendama nii seda, et nad tegelevad toetuskõlbliku tegevusega, kui ka seda, et on kandnud kulusid, mille hüvitamisele neil on õigus (rahastamiskõlblikkus ja korrektne riigihanke- või riigiabi eeskirjade järgimine). 8 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil: Eurorühm: 1. Digitaalne euro: eesmärgid ja kasutusvõimalused - Toetame digitaalse euro uuringu jätkamist kaasaval moel. - Leiame, et digitaalne euro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav. ECOFIN: 1. Euroopa Liidu eelarvepoliitika tulevik - Peame oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist, mille tagamiseks on vajalikud riigieelarve puudujäägi ja riigi võlataseme numbrilised reeglid. Toetame ajutiselt peatatud reeglite taasjõustamist 2022. aastal (2023. aastaks) ka juhul, kui eelarveraamistiku täiendustes ei ole kokkulepet saavutatud. - Toimivad ja rakendatavad eelarvepoliitika reeglid peavad suunama riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. - Eelarvereeglite ja majanduspoliitika koordineerimise eesmärk on saavutada heas korras riigi rahandus koos jätkusuutliku võlatasemega. See on seotud ka riigi investeerimisvõimekusega ning peaks üldjuhul võimaldama riigil teha kasvu toetavaid investeeringuid, sealhulgas digi- ja rohepöördega seotud investeeringuid. Investeeringute erikohtlemine reeglite kontekstis võib kõne alla tulla selgete ajaliste ja mahuliste piirangute rakendamisel. - Euroopa poolaasta, makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur, euroala eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning euroala riikide eelarvekavade hindamine annavad piisava ja vajaliku raamistiku nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka kitsamalt euroala riikide eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsiooniks. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisperioodil on oluline, et erinevad seire- ja aruandluskohustused oleksid kooskõlas ja väldiksid dubleerimist. 2. Nõukogu järeldused Euroopa poolaasta protsessi kohta taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise tingimustes - Nõustume Euroopa Liidu Nõukogu järeldustega Euroopa poolaasta protsessi kohta. - Toetame tavapärase Euroopa poolaasta taaskäivitamist ehk riigiaruannete ja riigipõhiste soovituste juurde naasmist 2022. aastal, sealhulgas makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuriga jätkamist. Oluline on ka taaste- ja vastupidavusplaanide rakendamine, mis aitab kaasa majanduse kiiremale taastumisele. 3. Nõukogu järeldused Euroopa Liidu statistika kohta - Toetame Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi Euroopa statistikasüsteemi kohta. - Peame oluliseks uute meetodite ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamise tähtsust ning nendesse investeerimist, et seeläbi tagada Euroopa statistikasüsteemi kvaliteet, paindlikkus ja efektiivsus. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel