dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotluse seisukohad

Rahandusministeerium · 2. november 2021
Viit
15-4/6947-4
Registreeritud
2. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-006
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. november 2021

Failid

  • 📎Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu taotluse seisukohad.asice442 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Teie 06.10.2021 nr 15-4/6947-1 regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Meie 01.11.2021 nr 6-2/21/21206-2 [email protected] Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu taotluse seisukohad Austatud Kaia Sarnet Edastasite Rahandusministeeriumi kirja1, milles soovite Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt vastuseid kirjas esitatud küsimustele Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks. Transpordiamet esitas 14.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse2 algatada riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REPi algatamist taotletakse, et kavandada põhimaanteel nr 1 (E20) Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule 2+2 ristlõikega maantee (kiirusele 120 km/h) rajamist. Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (TEN) ning tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega, teelõik ühendab Eesti pealinna teiste suurte linnadega ja linnasid omavahel. Teelõik läbib Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Keskkonnaamet esitab oma selgitused ja vastused Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimuste kaupa. Kaldkirjas on toodud Rahandusministeeriumi esitatud küsimused. Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud maantee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Keskkonnaamet nõustub REP ja KSH algatamise taotluses ptk 2.2 (lk 3-5) toodud suurt riikliku huvi väljendavate strateegiliste dokumentidega. Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt leiame, et kavandatava tegevuse puhul on tuvastatud suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava maantee ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Planeeringuala ligikaudne suurus on 67 000 ha ning hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Lähtudes REPi algatamise taotluse joonisest 3 (lk 6) on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeringuala on asjakohane kavandatava Haljala-Kukruse riigimaantee trassi alternatiivsete asukohtade kaalumiseks. Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2021 nr 6-2/21/21206 all 2 Transpordiameti 14.09.2021 kiri nr 8-6/21/22145-1 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaametile teadaoleva informatsiooni alusel ei esine hetkel algatatava planeeringu elluviimist ilmselgelt välistavaid asjaolusid. REP ja KSH koostamise käigus tuleb analüüsida planeeritud tegevusega kaasnevat mõju, parima alternatiivse lahenduse leidmiseks arvestada järgmises küsimuses (küsimus 4) toodud Keskkonnaameti seisukohtadega. Mõjuhindamine annab selguse, kas ja kuidas saab kavandatavat tegevust ellu viia või mitte. Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus; 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; 3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks? Looduskasutuse, looduskaitse korralduse ja looduskaitse planeerimise valdkond Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Planeeringualale jäävad Tatruse looduskaitseala KLO1000692, Essu mõisa park KLO1200288, Arkna mõisa park KLO1200281, Kunda jõe hoiuala KLO2000063 (Sirtsi loodusala RAH0000540), Kohala mõisa park KLO1200344, Uhtna mõisa park KLO1200169, Sämi maastikukaitseala KLO1000274 (Sämi loodusala RAH0000363), Padaoru maastikukaitseala (Padaoru loodusala RAH0000564), Pada jõe hoiuala KLO2000140 (Mahu-Rannametsa loodusala RAH0000532), Pada park KLO1200191, Uljaste maastikukaitseala KLO1000654 (Uljaste loodusala RAH0000495), Aseri maastikukaitseala KLO1000592 (Aseri loodusala RAH0000171), Kiviõli looduskaitseala KLO1000687, Uhaku maastikukaitseala KLO1000621 (Uhaku loodusala RAH0000683), Püssi mõisa park KLO1200450, Purtse männik KLO1200201, Aa mõisa park KLO1200438, Aa männik KLO1200202 ning projekteeritavad Kuresoo metsise püsielupaik PLO1000588 ja Uljaste metsise püsielupaik PLO1000651. Mis tahes projekti, mis ei ole otseselt seotud Natura ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, tuleb asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse eesmärke. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 45 lg 2 ütleb, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse projekti mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Kahjuliku mõju olemasolu korral hinnatakse ka selle leevendamise võimalikke meetmeid. Uue maanteetrassi rajamine läbi kaitstava loodusobjekti hävitaks selles kohas kaitstavad loodusväärtused ning mõjutaks negatiivselt lähedusse jäävaid väärtusi. Ala, mis jääb Tallinn-Narva maantee Sõmeru ja Purtse vahelise lõigu ja Rakvere-Rannapungerja maantee vahele, on peamiselt hajaasustusega suurem kompaktsem looduslik metsa- ja sooala, mille terviklikkus on oluline säilitada. Nt asuvad seal Kuresoo, Kestla, Sirtsi, Sämi ja Uljaste soo ning I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad (sh metsis ja lendorav). Haljala-Kukruse riigimaantee rajamisel tuleb vältida looduslikele aladele uue trassi rajamist, kasutada olemasolevat Tallinn-Narva maantee trassi ja selle vahetusse lähedusse jäävat ala. Trassi (ja selle alternatiivide) asukoht peab välistama nii olemasolevate kui projekteeritavate kaitstavate loodusobjektide, sh püsielupaikade kahjustamise. Trassi valikul tuleb arvestada kõikide kaitsealuste liikide ja nende elupaikadega. Liikide puhul, millel on koostatud kaitse tegevuskava või selle eelnõu, tuleb arvesse võtta kavades toodud suuniseid. Praeguses etapis on raske anda täpseid uuringu vajadusi. Uute alternatiivsete trasside puhul on vaja inventeerida sinna jäävaid loodusväärtusi (sh kaitsealuseid taimi ja linde ning imetajaid). 2 (4) Kui alternatiivsed trassid läbivad soid, kus on vajalik suuremahuline pinnase tõstmine ja kindlustamine, tuleb hinnata täitepinnase mahtu, selle ressursi olemasolu ning täiendava kaevandamisvajaduse keskkonnamõju. Teha hüdrogeoloogiline uuring planeeringualasse jäävatel kaitstavatel loodusobjektidel asuvate soode toitealadel vete liikumise ja märgalade omavahelise sidususe (seejuures võimalik sidusus Sirtsi sooga) kohta ning analüüsida, kuidas mõjutaks 2+2 maantee planeeringualasse jäävate märgalade veerežiimi, sidusust ja loodusalade kaitse-eesmärke (nii olemasoleva trassi laienduse kui uue trassi rajamise korral). Vajalikud on uuringud ökoduktide või ulukitunnelite planeerimiseks. Nende toimivuse tagamiseks on vajalik seada eritingimusi maakasutuse suunamiseks, vältimaks metsade lageraieid planeeritud ökoduktide või ulukitunnelite piirkondades. Metsavaldkond KSH koostamise käigus tuleb hinnata tee rajamisega kaasnevat metsa raadamise mahtu ning raadamisega seotud keskkonnamõju (kogu trassi ulatuses kumulatiivselt ja objekti- või kohapõhiselt) ja asjakohaste leevendavate meetmete vajalikkust. Muude loodusväärtuste hulgas tuleb kaardistada ka vääriselupaigad (VEP). Veevaldkond Planeeringuala on hõlmab mitmeid veekogusid. Olemasolev REP käsitletav Haljala-Kukruse trass kulgeb üle järgnevate veekogude: Haljala oja (VEE1075100), Selja jõgi (VEE1074600), Sõmeru jõgi (VEE1075600), Vaeküla oja (VEE1073700), Kunda jõgi (VEE1072900), Vereoja kanal/peakraav (VEE1071907), Pada jõgi (VEE1071900), Meriküla oja (VEE1071600), Sõreda oja (VEE1071500), Purtse jõgi (VEE1068200), Karjaoru soon (VEE1068100), Valaste oja (VEE1068000) ja eesvool ARKNA 69. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine (veeseadus (VeeS) § 32 lg 1). Nimetatud veekogudel on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks kehtestatud kümne- või ühemeetrine ranna või kalda veekaitsevööndid (VeeS § 118 lg 1, lg 2 p 2 ja p 3). Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). KSH koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" (määrus nr 73) loetellu kuuluvate veekogude või veekogude lõikudega. Olemasoleval teelõigul kuulub määruse nr 73 nimistusse Selja ja Kunda jõgi kogu ulatuses ning Sõmeru jõgi Mõdriku I paisust suubumiseni Selja jõkke. Määrusega kehtestatakse nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lg 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Haljala-Kukruse olemasoleva trassi piiri lähistel paiknevad järgnevad puurkaevud, millele on kehtestatud sanitaarkaitsealad: PRK0009124, PRK0010710, PRK0009123, PRK0005749, PRK0003101, PRK0003579, PRK0003585, PRK0002126, PRK0002130. Nendest PRK0009124, PRK0010710, PRK0009123, PRK0005749, PRK0003101, PRK0002126 ja PRK0002130 paiknevad alal, kus põhjavesi on kaitsmata. Puurkaevud PRK0003579 ja PRK0003585 paiknevad suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et põhjavee hea seisundi tagamiseks ei tohi seda tööde käigus reostada (VeeS § 34 p 1). Vastavalt VeeS § § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud VeeS § 151 lg 2 p 1-6 toodud ning VeeS § 151 lg 3 nimetatud erandid. Praeguses etapis on raske anda täpseid uuringusuuniseid. Esmaselt, tuleb inventeerida trassile jäävaid ja tegevusega mõjutatavaid veekogusid ja nende veekaitsevööndeid, puurkaevusid ja nende sanitaarkaitsealasid. 3 (4) Maapõue valdkond Trassi valikul tuleb arvestada kehtivate keskkonnalubade ning olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridega. Keskkonnaamet palub lähtuda maapõueseaduse § 14 lg 2 p 2, mille kohaselt maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada juurdepääs maavarale. Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid asjaolusid, mille osas tuleks taotlust täiendada. REPi ja KSH koostamisega seotud probleemid tuleb välja selgitada ja lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb viia kõik vajalikud ja asjakohased uuringud, et REPi eesmärke saavutada. Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb. Keskkonnaameti hinnangul on taotlus asjakohane ja piisav. Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti seisukohti esindav kontaktisik. Esitame Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu Keskkonnaameti poolseks kontaktisikuks ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo spetsialist Kristy Käärid (5697 0408, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kristy Käärid 5697 0408 (keskkonnakorraldus) [email protected] Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus) [email protected] Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd) [email protected] Liggi Namm 522 6894 (looduskaitse planeerimine) [email protected] Liilia Tamm 5692 8735 (mets) [email protected] Marilin Saluveer 5361 6636 (vesi) [email protected] Lilli Tamm 5699 2028 (maapõu) [email protected] Liis Jääger 565 64094 (maapõu) [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel