Kaia Sarnet Teie 06.10.2021 nr 15-4/6947-1
regionaalvaldkonna asekantsler
Rahandusministeerium Meie 01.11.2021 nr 6-2/21/21206-2
[email protected]
Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu
taotluse seisukohad
Austatud Kaia Sarnet
Edastasite Rahandusministeeriumi kirja1, milles soovite Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast
tulenevalt vastuseid kirjas esitatud küsimustele Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu
algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks.
Transpordiamet esitas 14.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse2 algatada riigi eriplaneering (REP)
ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REPi algatamist taotletakse, et kavandada
põhimaanteel nr 1 (E20) Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule 2+2 ristlõikega
maantee (kiirusele 120 km/h) rajamist. Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse
üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (TEN) ning tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega,
teelõik ühendab Eesti pealinna teiste suurte linnadega ja linnasid omavahel. Teelõik läbib Lääne-Viru
ja Ida-Viru maakonda.
Keskkonnaamet esitab oma selgitused ja vastused Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimuste
kaupa. Kaldkirjas on toodud Rahandusministeeriumi esitatud küsimused.
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud maantee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või
rahvusvaheline huvi?
Keskkonnaamet nõustub REP ja KSH algatamise taotluses ptk 2.2 (lk 3-5) toodud suurt riikliku huvi
väljendavate strateegiliste dokumentidega. Keskkonnaameti pädevusvaldkonnast tulenevalt leiame, et
kavandatava tegevuse puhul on tuvastatud suur riiklik ja rahvusvaheline huvi.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava maantee ehitamiseks ja
käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks?
Planeeringuala ligikaudne suurus on 67 000 ha ning hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Lähtudes
REPi algatamise taotluse joonisest 3 (lk 6) on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeringuala on
asjakohane kavandatava Haljala-Kukruse riigimaantee trassi alternatiivsete asukohtade kaalumiseks.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu
elluviimine ei ole tulevikus võimalik?
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2021 nr 6-2/21/21206 all
2
Transpordiameti 14.09.2021 kiri nr 8-6/21/22145-1
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Keskkonnaametile teadaoleva informatsiooni alusel ei esine hetkel algatatava planeeringu elluviimist
ilmselgelt välistavaid asjaolusid. REP ja KSH koostamise käigus tuleb analüüsida planeeritud
tegevusega kaasnevat mõju, parima alternatiivse lahenduse leidmiseks arvestada järgmises küsimuses
(küsimus 4) toodud Keskkonnaameti seisukohtadega. Mõjuhindamine annab selguse, kas ja kuidas saab
kavandatavat tegevust ellu viia või mitte.
Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis:
1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage
iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus;
2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne
planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire
eesmärki ja vajalikkust;
3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks?
Looduskasutuse, looduskaitse korralduse ja looduskaitse planeerimise valdkond
Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja püsielupaiku, sh
Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid.
Planeeringualale jäävad Tatruse looduskaitseala KLO1000692, Essu mõisa park KLO1200288, Arkna
mõisa park KLO1200281, Kunda jõe hoiuala KLO2000063 (Sirtsi loodusala RAH0000540), Kohala
mõisa park KLO1200344, Uhtna mõisa park KLO1200169, Sämi maastikukaitseala KLO1000274
(Sämi loodusala RAH0000363), Padaoru maastikukaitseala (Padaoru loodusala RAH0000564), Pada
jõe hoiuala KLO2000140 (Mahu-Rannametsa loodusala RAH0000532), Pada park KLO1200191,
Uljaste maastikukaitseala KLO1000654 (Uljaste loodusala RAH0000495), Aseri maastikukaitseala
KLO1000592 (Aseri loodusala RAH0000171), Kiviõli looduskaitseala KLO1000687, Uhaku
maastikukaitseala KLO1000621 (Uhaku loodusala RAH0000683), Püssi mõisa park KLO1200450,
Purtse männik KLO1200201, Aa mõisa park KLO1200438, Aa männik KLO1200202 ning
projekteeritavad Kuresoo metsise püsielupaik PLO1000588 ja Uljaste metsise püsielupaik
PLO1000651.
Mis tahes projekti, mis ei ole otseselt seotud Natura ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks
otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, tuleb
asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse
eesmärke. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 45 lg 2 ütleb, et
strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei
mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus
hinnatakse projekti mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele,
lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Kahjuliku mõju olemasolu korral
hinnatakse ka selle leevendamise võimalikke meetmeid.
Uue maanteetrassi rajamine läbi kaitstava loodusobjekti hävitaks selles kohas kaitstavad
loodusväärtused ning mõjutaks negatiivselt lähedusse jäävaid väärtusi. Ala, mis jääb Tallinn-Narva
maantee Sõmeru ja Purtse vahelise lõigu ja Rakvere-Rannapungerja maantee vahele, on peamiselt
hajaasustusega suurem kompaktsem looduslik metsa- ja sooala, mille terviklikkus on oluline säilitada.
Nt asuvad seal Kuresoo, Kestla, Sirtsi, Sämi ja Uljaste soo ning I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad
(sh metsis ja lendorav). Haljala-Kukruse riigimaantee rajamisel tuleb vältida looduslikele aladele uue
trassi rajamist, kasutada olemasolevat Tallinn-Narva maantee trassi ja selle vahetusse lähedusse jäävat
ala.
Trassi (ja selle alternatiivide) asukoht peab välistama nii olemasolevate kui projekteeritavate kaitstavate
loodusobjektide, sh püsielupaikade kahjustamise. Trassi valikul tuleb arvestada kõikide kaitsealuste
liikide ja nende elupaikadega. Liikide puhul, millel on koostatud kaitse tegevuskava või selle eelnõu,
tuleb arvesse võtta kavades toodud suuniseid.
Praeguses etapis on raske anda täpseid uuringu vajadusi. Uute alternatiivsete trasside puhul on vaja
inventeerida sinna jäävaid loodusväärtusi (sh kaitsealuseid taimi ja linde ning imetajaid).
2 (4)
Kui alternatiivsed trassid läbivad soid, kus on vajalik suuremahuline pinnase tõstmine ja kindlustamine,
tuleb hinnata täitepinnase mahtu, selle ressursi olemasolu ning täiendava kaevandamisvajaduse
keskkonnamõju.
Teha hüdrogeoloogiline uuring planeeringualasse jäävatel kaitstavatel loodusobjektidel asuvate soode
toitealadel vete liikumise ja märgalade omavahelise sidususe (seejuures võimalik sidusus Sirtsi sooga)
kohta ning analüüsida, kuidas mõjutaks 2+2 maantee planeeringualasse jäävate märgalade veerežiimi,
sidusust ja loodusalade kaitse-eesmärke (nii olemasoleva trassi laienduse kui uue trassi rajamise korral).
Vajalikud on uuringud ökoduktide või ulukitunnelite planeerimiseks. Nende toimivuse tagamiseks on
vajalik seada eritingimusi maakasutuse suunamiseks, vältimaks metsade lageraieid planeeritud
ökoduktide või ulukitunnelite piirkondades.
Metsavaldkond
KSH koostamise käigus tuleb hinnata tee rajamisega kaasnevat metsa raadamise mahtu ning
raadamisega seotud keskkonnamõju (kogu trassi ulatuses kumulatiivselt ja objekti- või kohapõhiselt) ja
asjakohaste leevendavate meetmete vajalikkust. Muude loodusväärtuste hulgas tuleb kaardistada ka
vääriselupaigad (VEP).
Veevaldkond
Planeeringuala on hõlmab mitmeid veekogusid. Olemasolev REP käsitletav Haljala-Kukruse trass
kulgeb üle järgnevate veekogude: Haljala oja (VEE1075100), Selja jõgi (VEE1074600), Sõmeru jõgi
(VEE1075600), Vaeküla oja (VEE1073700), Kunda jõgi (VEE1072900), Vereoja kanal/peakraav
(VEE1071907), Pada jõgi (VEE1071900), Meriküla oja (VEE1071600), Sõreda oja (VEE1071500),
Purtse jõgi (VEE1068200), Karjaoru soon (VEE1068100), Valaste oja (VEE1068000) ja eesvool
ARKNA 69. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine (veeseadus
(VeeS) § 32 lg 1). Nimetatud veekogudel on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks kehtestatud kümne-
või ühemeetrine ranna või kalda veekaitsevööndid (VeeS § 118 lg 1, lg 2 p 2 ja p 3). Keskkonnaamet
juhib tähelepanu, et veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab
veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6).
KSH koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" (määrus nr 73) loetellu kuuluvate veekogude või veekogude
lõikudega. Olemasoleval teelõigul kuulub määruse nr 73 nimistusse Selja ja Kunda jõgi kogu ulatuses
ning Sõmeru jõgi Mõdriku I paisust suubumiseni Selja jõkke. Määrusega kehtestatakse nende lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu,
millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lg 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate
paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise
režiimi muutmine.
Haljala-Kukruse olemasoleva trassi piiri lähistel paiknevad järgnevad puurkaevud, millele on
kehtestatud sanitaarkaitsealad: PRK0009124, PRK0010710, PRK0009123, PRK0005749,
PRK0003101, PRK0003579, PRK0003585, PRK0002126, PRK0002130. Nendest PRK0009124,
PRK0010710, PRK0009123, PRK0005749, PRK0003101, PRK0002126 ja PRK0002130 paiknevad
alal, kus põhjavesi on kaitsmata. Puurkaevud PRK0003579 ja PRK0003585 paiknevad suhteliselt
kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et põhjavee hea seisundi tagamiseks ei tohi
seda tööde käigus reostada (VeeS § 34 p 1). Vastavalt VeeS § § 151 lg 2 alusel on veehaarde
sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud VeeS § 151 lg 2 p 1-6 toodud ning VeeS §
151 lg 3 nimetatud erandid.
Praeguses etapis on raske anda täpseid uuringusuuniseid. Esmaselt, tuleb inventeerida trassile jäävaid ja
tegevusega mõjutatavaid veekogusid ja nende veekaitsevööndeid, puurkaevusid ja nende
sanitaarkaitsealasid.
3 (4)
Maapõue valdkond
Trassi valikul tuleb arvestada kehtivate keskkonnalubade ning olemasolevate mäeeraldiste ja nende
teenindusmaade piiridega. Keskkonnaamet palub lähtuda maapõueseaduse § 14 lg 2 p 2, mille kohaselt
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada juurdepääs maavarale.
Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult
teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada.
Keskkonnaameti hinnangul ei esine hetkel selliseid asjaolusid, mille osas tuleks taotlust täiendada. REPi
ja KSH koostamisega seotud probleemid tuleb välja selgitada ja lahendada protsessi käigus. Läbi tuleb
viia kõik vajalikud ja asjakohased uuringud, et REPi eesmärke saavutada.
Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude
hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb.
Keskkonnaameti hinnangul on taotlus asjakohane ja piisav.
Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti
seisukohti esindav kontaktisik.
Esitame Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu Keskkonnaameti poolseks kontaktisikuks
ringmajanduse osakonna keskkonnakorralduse büroo spetsialist Kristy Käärid (5697 0408,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kristy Käärid 5697 0408 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus)
[email protected]
Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd)
[email protected]
Liggi Namm 522 6894 (looduskaitse planeerimine)
[email protected]
Liilia Tamm 5692 8735 (mets)
[email protected]
Marilin Saluveer 5361 6636 (vesi)
[email protected]
Lilli Tamm 5699 2028 (maapõu)
[email protected]
Liis Jääger 565 64094 (maapõu)
[email protected]
4 (4)