Saatja: Birgit Hermann <
[email protected]>
Saadetud: 01.11.2021 16:30
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Webdesktop: Ettepanekud seoses Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava ja partnerlusleppega
Edastan registreerimiseks
From: EKIS infosysteem <
[email protected]> Sent: Monday, November 1,
2021 3:50 PMTo: Eurotoetused <
[email protected]>Subject: Webdesktop:
Ettepanekud seoses Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
partnerlusleppega
TereEdastan kirja Tartu Tervishoiu KõrgkoolistLugupidamisega
Rahandusministeerium 01.11.2021 nr 1.1-4/164-2021
Riigieelarve osakond
Kadri Tali
[email protected]
Ettepanekud seoses Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppega
Tartu Tervishoiu Kõrgkool soovib anda oma sisendi seoses Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava priooriteetse suuna „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgiga 2.1.6.2 „Erieesmärk(d)
edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena
vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“. Antud
erieesmärgiga seonduvate sekkumiste välja töötamisel on selgeks ja õigustatuks sisendiks
„Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“, mille sõnumid on välja toodud antud
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava sissejuhatuses. Rakenduskavas on välja toodud üheks
oluliseks probleemiks tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumise tõttu kaotatud
eluaastad. Need tegurid mõjutavad oluliselt seda, kui kaua Eesti inimesed elavad ja saavad panustada
tööhõivesse.
Rakenduskavas välja toodud enneagse suremuse ja haigestumuse statistika põhineb Washingtoni
Ülikooli ühe instituudi (Institute for Health Metrics and Evaluation, IMHE) 2018. aasta andmetel, kus
on välja toodud Eesti inimeste riskikäitumine ja riskitegurid. Enneaegse suremuse ja haigestumuse
tõttu kaotatud eluaastate arv väheneb ennekõike toitumise ja metabolismiga seotud riskide ja
legaalsete kui illegaalsete uimastite tarvitamise tagajärjel (tegurid olulisuse järjekorras 1-8,
Rahvastiku Tervise Arengukava lk 7, joonisel 4). Töökeskkonna riskitegurid on järjekorras 9. kohal.
Lisaks tegurid nagu luude hõrenemine (10. kohal) ja vähene kehaline aktiivsus (11. kohal) on samuti
seotud lisaks muudele aspektidele ka inimeste terviseteadlikkusega, mida on oluline Eestis arendada
ja uurida. Siinkohal tekib küsimus aga rakenduskava fondide sekkumismeetmete (alapunkt 2.1.4.2.1)
proportsioonis.
Rakenduskavas on kirjas: „Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja
tööohutuse teenuste arendamiseks, 47% püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste
ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks.“
Siinkohal teeb Tartu Tervishoiu Kõrgkool ettepaneku muuta sekkumismeetmete proportsioone
selliselt, et planeeritust suurem osa meetme vahenditest kuluks ennetustegevuse ja
terviseteadlikkuse tõstmiseks ning sellega seotud arendustegevuseks kuhu on kaasatud valdkonna
eksperdid (sealhulgas tervishoiu kõrgkoolid).
Ennetustegevuse tähtsust ja kasvavat rolli on rõhutatud ka Euroopa Liidu tasandil, kus Euroopa
Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti sümpoosionil 2021 juulis sellele selgelt viidati, niisamuti on
ennetustegevus strateegiline eesmärk Euroopa Komisjoni uues strateegilises raamistikus
https://osha.europa.eu/en/safety-and-health-legislation/eu-strategic-framework-health-and-safety-
work-2021-2027
2
Seega on äärmiselt oluline, et meetmete kujundamisel peetaks silmas just ennetustegevuse tähtsust
ja kasvatataks selle valdkonna võimekust.
Kõrgkoolipoolne kontaktisik on arendusspetsialist Jaan Looga, tel: 737 0210, e-post
[email protected].
Lugupidamisega
Ulla Preeden
Rektor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool