[email protected] Rahandusministeerium november 2021 Ettepanekud 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe osas Täname võimaluse eest panustada Eesti järgmise seitsme aasta struktuursete investeeringute kujundamisel. Keskkonna perspektiivist ei ole võimalik järgmise kümmekonna aasta reformide ja investeeringute mõju üle tähtsustada, kuna just lähiaastate otsustest ja tegevustest oleneb mitmete eksistentsiaalseks riskiks kujunenud keskkonnaprobleemide nagu kliimakuumenemine ja elurikkuse kadu leevendamine ning elamiskõlbuliku elukeskkonna säilitamine Maal. Seega loodame, et lisaks poliitikaeesmärkide ja investeeringute üle otsustamisele kaasatakse keskkonnaühendusi nende võimalust ja vajadust mööda seirekomisjonide kaudu otsuste elluviimisse ja seiramisse. Toome allpool välja esmalt üldised tähelepanekud partnerlusleppe ja rakenduskava osas ning seejärel spetsiifilised ettepanekud valitud poliitikaeesmärkide kaupa. Üldised küsimused ja ettepanekud Keskkonnaühendustena tekkis meil küsimus, milliste kriteeriumide alusel on arvutatud välja ERFi (30%) ja ühtekuuluvusfondi (37%) esialgne kliimaalane panus? Kliimapoliitika on muutumas aina horisontaalsemaks, mis eeldab teadlikkuse tõusu ja arendustegevuste vahel seoste mõtestamist erinevates valdkondades. Näiteks ei tohi teha üheski sektoris ühtki reformi ega investeeringut, mis põhjustaks olulist keskkonnakahju. Seetõttu on oluline, et kompetents keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole liikumisel kasvaks ka nendes valdkondades, kus seda seni pole mõtestatud. Meie silmis on loogiline, et sarnaselt näiteks soolisele võrdõiguslikkusele alustatakse Eestis süsteemset tööd, suurendamaks struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust keskkonna- ja kliimamõju põhimõtetest ning soodustamaks ja toetamaks nende põhimõtete arvestamist toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ning rakendamisel. Ettepanek: soovitame kasutada tehnilist abi sellisteks nõustamistegevusteks, mis soodustaksid kliimaeesmärkide poole liikumist erinevates valdkondades ja kohalikes omavalitsustes. Keskkonnaühendused on nõus vastavalt partnerluspõhimõttele riiki selles töös aitama. Partnerluslepe toob välja Eesti piirkondade erinevused, et märkida ära iga piirkonna arenguvajadused. Ida-Virumaa kohta leiame partnerlusleppest lause, mille järgi maakonna arengut mõjutab põlevkivitööstuse sõltuvus nafta maailmaturu hindadest. Oleme seisukohal, et Ida-Virumaa arengule aitaks sootuks rohkem kaasa see, kui rohkem teadvustataks paratamatut vajadust väljuda põlevkivitööstusest. Kui põlevkivitööstus lõpetab tegevuse, ei ole ka nafta maailmaturu hindadel Ida-Virumaale enam teistest maakondadest erinevat mõju. Ettepanek: asendada mõte põlevkivitööstuse sõltumise kohta nafta maailmaturu hindadest selge visiooniga põlevkivitööstusest väljumiseks. Seda visiooni peavad täiendama piisavad toetusmeetmed, et piirkonnas saaksid tekkida uued ettevõtted, töökohad ja sissetulekuvõimalused. Ettepanekud valitud poliitikaeesmärkide kaupa Poliitikaeesmärk Tagasiside ja ettepanekud 2.1.2.1 energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja taastekavast tehtavad investeeringud hoonete ja kaugküttesüsteemide renoveerimisse on tõepoolest üks olulisemaid ja kiiremaid viise energia säästmiseks ja kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks. Samas tahame tähelepanu juhtida sellele, et hoonete rekonstrueerimist väljaspool Tallinna ja Tartut (näiteks Ida-Virumaal) on meie andmetel takistanud mitte toetuste puudus, vaid elanike vähene teadlikkus ja motivatsioon taotluste esitamiseks. Ettepanek: leida võimalused kohalike omavalitsuste võimestamiseks , et neil oleks suutlikkust tegeleda aktiivse kommunikatsiooniga kohalike elanike seas. Selline kommunikatsioon ei peaks piirduma vaid informatsiooni levitamisega, vaid hõlmama näiteks kas ise või partnerite abiga korteriühistutega ühenduse võtmist, tasuta energiaauditi pakkumist, taotluse koostamisel abistamist jms. 2.1.2.2 taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega Rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete ärakasutamine biometaani tootmiseks on mõistlik tegevus. Samas tuleks arvestada võimalusega, et biometaan jääb keskpikas perspektiivis siiski üleminekukütuseks. Vältida põhjendamata ootuste ja lukustumisefekti tekkimist turul, mis hakkaks tulevikus takistama transpordisektori üleminekut elektrile, vesinikule ja e-kütustele. Samuti tuleks vältida intensiivse loomakasvatuse laienemist selleks, et täita biometaani nõudlust kütuseturul. 2.1.2.3 kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise Antud komponendis on väga head ja vajalikud tegevused, kuid arvestades kogu fondi suurust, ei saa olla rahul investeeringute osakaaluga elurikkusesse. Elurikkuse investeeringud toetavad kliimamuutustega kohanemist ning panustavad ka majandusse. Nii taasterahastust kui ka rakenduskavast kokku investeeritakse elurikkusesse alla 1% kog u summast (märgalade taastamiseks ja veek ogude halva seisundi parandamiseks ), samas kui ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 näeb ette, et investeeringud elurikkusesse ELi mitmeaastasest finantsraamistikust ulatuksid juba aastaks 2024 7.5%- ni . Eesti toetab ELi elurikkuse strateegiat ning on nõustunud selle seatud eesmärkidega. Kuna taastekavast jäeti elurikkuse investeeringud välja, on ainus võimalus ELi elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks suurendada investeeringuid elurikkusesse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast, näiteks vähendades investeeringuid regionaalse transporditaristu arendamisse, millega kaasnevad probleemid on täpsemalt esitatud allpool (meede 2.1.3.1). Kuidas kindlustatakse, et Eesti tegevus ELi elurikkuse strateegia eesmärkidega kooskõlas, kui rakenduskava ei näe ette isegi ligilähedases mahus investeeringuid elurikkusesse? Ettepanek: lisada poliitikaeesmärgi alla vahendid selleks, et kõik Natura 2000 alade prioriteetsete tegevuste kava plaanid saaks rakendatud. Need tegevused on hädavajalikud looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtuks ja elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks. Nende tegevuste hulka kuuluvad: 1) elupaikade inventeerimine, kuna suur osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest on inventeerimata või on inventuur aegunud, ohustades nõnda elupaikasid, 2) metsaelupaikade soodsa seisundi taastamine, kuna Eestis esinevast 11 metsaelupaigatüübist on enamike seisund halb, 3) poollooduslike alade taastamine, sest hetkel on kõrge kaitseväärtusega poollooduslike alade seisund ebasoodne. 2.1.2.4 ring-ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine Meede on mõeldud kogu Eestile, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Oleme keskkonnaühendustega aidanud kahel viimasel aastal koostada Ida-Virumaa roheplaani ning aruteludest on eriti teravalt selgunud vajadus spetsiaalsete sekkumiste järele, mis aitaksid tõsta maakonnas tegutsevate erinevate osapoolte kompetentse, et just kohalikel organisatsioonidel ja eestvedajatel tekiksid vajalikud teadmised ka ressursitõhusale- ja ringmajandusele ülemineku projektide algatamiseks. Ettepanek: mõelda meetme rakendamisel lahendustele, mis mitte ainult ei eelista, vaid ka aitavad nende maakondade kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid, kus kogemused väiksemad. Seda saab teha näiteks spetsiaalsete juhendatud projektidisaini programmide ja teiste uudsete lahenduste abil. 2.1.2.5 säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele Antud eesmärk on tõepoolest eeskujulik ja täpselt see, mida linnalises liikuvuses vaja on. Ettepanek: siiski on Eesti hetkel üks autostunumaid riike Euroopas, mistõttu tuleb süsinikuneutraalsuse eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks transpordisektoris lisaks ühistranspordi ja jalgrattaga liiklemise soodustamisele linnades muuta ka isikliku sõiduauto kasutamist ebamugavamaks. See on saavutatav näiteks täiendavate maksude kehtestamise või investeeringute kasutamisega autovabade tsoonide loomiseks. 2.1.3.1 kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine Rongiühenduste kiirus ja mugavus on kasutaja jaoks suhtelised, mitte absoluutsed väärtused, ehk sõltuvuses alternatiivide kiirusest ja mugavusest. Kui riigi eesmärk on suunata liiklust maanteedelt raudteedele, siis kindlasti ei tohiks raudteetaristuga samaaegselt arendada maanteeühendusi, sest need kaks investeeringute suunda töötavad üksteisele otseselt vastu: raudteeühenduste parandamise eesmärk on vähendada autokasutust, kuid paremad liikumistingimused autoga soodustavad autokasutust. Seetõttu on maanteeühenduste arendamine ka selgelt vastuolus riikliku liikuvuse arengukava eesmärkidega. Soovime teada, millised on täpsemad faktipõhised argumendid, mille alusel riik väidab, et investeeringud maanteetranspordi taristusse aitavad edendada regionaalarengut ja liiklusohutust. Regionaalarengut saaks toetada ka teistsuguste ühenduste arendamisega, millel oleks potentsiaalselt suurem mõju. Liiklusohutuse seisukohast on meie andmetel märksa problemaatilisemad väiksemad maanteed, millesse selle meetme raames ei investeerita. Igal juhul on ohutuse tagamiseks ka TEN-T maanteedel teisi ja paremaid viise kui 2+2 teelõikude rajamine: näiteks 1+1 maanteel saaks samuti sõidusuundade vahele barjääri rajada, et möödasõite vältida, ning see ei soodustaks autostumise kasvu. Ka kogu meetme summa on ebaproportsionaalselt suur võrreldes linnalise liikumiskeskkonna edendamisele suunatava summaga, kuivõrd linnaline liikuvus mõjutab märksa suuremal määral keskkonnareostuse mahtu ja elukeskkonna kvaliteeti. Näiteks ainuüksi Tallinna regiooni (Tallinn ja ümbritsevad vallad) on tänaseks koondunud 50% kogu riigi transpordist ja selle keskkonnamõjudest. Autokasutuse negatiivsed mõjud on linnas ka märksa suuremad, sest seal on palju inimesi, kelle elu- ja liikumiskeskkonda see vahetult mõjutab. Sellises olukorras jääb selgusetuks, miks on otsustatud investeerida linnalisse liikuvusse kokku vaid 96 miljonit ja regionaalsesse transpordivõrku üle 500 miljoni. Ettepanek: soovitame loobuda autostumist soodustavate ja seega riikliku liikuvuse arengukava eesmärkidega vastuolus olevate 2+2 maanteede ehitamisest ja suunata vabanev raha 1+1 maanteede ohutumaks muutmiseks ja raudteeühenduste või kergliiklusteede arendamiseks. 2.1.9.1. Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivalaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega Kliimaneutraalsuse seisukohast on täielik eemaldumine põlevkivist ainuõige siht. Selleks on märgilise tähtsusega majanduse mitmekesistamine ja kohalike omavalitsuste ja põlevkivisektorist sõltuvate elanike toetamine üleminekuprotsessis, nagu sätestab ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Küll aga jääb hetkel üldpilti vaadates ebaselgeks, millist üleminekut Ida-Virumaal plaanitakse: kas täielikku väljumist põlevkivitööstusest, nagu näeb ette Euroopa Komisjoni visioon, või selle tööstuse transformeerumist, nagu viitab Eesti jätkuv plaan luua uus põlevkiviõli tootmisüksus struktuurifondidest sõltumata, mis tekitab teravaid vastuolusid Euroopa ühtekuuluvuspoliitika ja õiglase ülemineku põhimõtetega. Arvukad analüüsid ja raportid, muu hulgas Rahvusvahelise Energiaagentuuri hiljuti ilmunud eriraport , toonitavad vajadust drastiliselt vähendada fossiilseid heitmeid, saavutamaks kliimaneutraalsus aastaks 2050. Neile tuginedes ei ole kuidagi põhjendatud uutesse fossiilkütuste projektidesse investeerimine. Ettepanek: poliitikaeesmärkide raamistus ei tohiks soodustada põlevkiviperioodi pikendamist Eestis, kuna põlevkiviõli tootmisüksuse avamine kahjustab otseselt Eesti võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamisel. Seega tuleb põlevkiviõlitehase rajamisest igal juhul hoiduda, investeerides hoopis toimivatesse taastuvenergia lahendustesse, nagu näeb ette eelviidatud maakondlik roheplaan. Ettepanekud koostasid Eesti Roheline Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond. Heade soovidega Madis Vasser Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige Kontakt: Silver Sillak Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert
[email protected] +372 5050670 Maris Pedaja Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert
[email protected] +372 53483661
Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 01.11.2021 15:30
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Eesti Rohelise Liikumise ja Eestimaa Looduse Fondi ettepanekud
2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
partnerlusleppe osas
From: <> Sent: Monday, November 1, 2021 2:21 PMTo: Eurotoetused
<>Subject: Eesti Rohelise Liikumise ja Eestimaa Looduse Fondi ettepanekud
20212027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
partnerlusleppe osas
Tere!Edastan Eesti Rohelise Liikumise ja Eestimaa Looduse Fondi
ettepanekud 20212027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
ja partnerlusleppe osas.Parimate soovidegaSilver SillakHuvikaitse
ekspertEesti Roheline LiikumineE-mail: Tel: +372 50 50 670