Tere Suured tänud saadetud koondi eest. Lisasime Ülemiste City arendajate poolt mõned täienduse/ täpsustused tulenevalt oma igapäeva koostöö kogemustest IT ja erinevate iduettevõtete, rohelise, haridusvaldkonna, tervise ja linnalise arengu valdkonna spetsialistidega . 1. Nutika valdkonna ( eeltingimuste loomine lk 6 ) tegeliku olukorra analüüsiks on Eestis vaja luua korralik statistika ( statistiameti poolt), kes, kuipalju teadusarendusse investeerivad ,kõrgkoolidega koostööd teevad, palju teadlasi on erasektorisse tööle võetud, palju on lisandväärtust suurendavaid rahvusvahelisi ( kõrgkoolid ettevõtted)ühisprojekte loodud. Oluline on selleks ettevõtetele tekitada motivatsioon ( kulude mahaarvamine , maksusoodustus) teadusarenduskulude, tööle võetud teadlaste deklareerimiseks, muidu me teada ei saa, mis eraettevõtluses tegelikult toimub. Oleme Ülemiste Citys (elu sunnil, et globaalses konkurentsis püsida) sellise nö statistika tekitanud, et hinnata City keskkonna arendusvõimekust tervikuna, kuid võrrelda ei ole meil neid aktuaalseid( 2020) andmeid kellegagi. Nutika valdkonna arendamiseks erasektoris tule ks P 2.3, ( lk 34) luua ettevõtete tarvis, kel pole palgal teadlaste ja projektikirjutajate eesmärgiga saada teadusrahastusele ja vastavatele teadlastele ligipääs Rakendusuuringute keskus, kellega ettevõtted saavad suhestuda projektide tegemisel seni kuni kõrgkoolidel tekib rohkem võimekust interdistsiplinaarsete praktilise suunitlusega projektide eraettevõtlusega koostegemiseks. P 2.4. ( lk 34)tuleb soodustada muude innovatsiooni soostavate koostöövormide kõrval interdistsiplinaarseid teadlaste( sh rahvusvaheliste) kooslusi ,kelle tegevus on suunatud kõrgema lisandväärtusega toote teenuse loomisele. Ilma interdistsiplinaarsust soodustamata jätkub elu silotornides-kuid ei digitaliseerimine horisontaalselt, terviseedendus ja keskkonna jätkusuutlikkuse valdkonnad ei saa teadusarenduse vaatest areneda ilma interdistsiplinaarsuseta-ehk eri valdkondade vahelise koostööta. P 1. (lk 33) lisaks välistalentide siia meelitamise teemale välja töötada ja rakendada ka R & D võimekusega rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskuste, headquarterite siia meelitamise põhimõtted ja tegevused. Eestile oleks neid lisaks olemasolevate ettevõtete edendamisele ka jätkusuutliku teadusinnovatsiooni taristu ülesehitamiseks erasektori vaatest väga vaja. Seni pakuvad olulist võrgustikku suurettevõtete Eestis paiknevad osad. Kui Eestis oleks pädev statistika, siis oleks näha, millised ettevõtted(ka suuruselt) kõrgkoolidega koostööle tegelikkuses panustavad. VKE-de konkurentsivõime parandamiseks kõrgema lisandväärtuse aspektist on oluline pöörata tähelepanu lisaks lk 42 loetelule ka test ( elus ) kesk k onna toetamise võimalusele, kus on olemas erinevates faasides prototüüpide testimise võimekus. 2.Rohelisema Eesti arendamiseks P 2.1.2.1Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine alla on vaja lisada ka toetus ettevõtetele suurema mahuliste hoonete üleminekul ettevõtetele taastuvenergia põhisesse kaugküttesüsteemi Tartus ja Tallinnas. Ainult eraettevõtete panusele loota väga ambitsioonikate kliimaeesmärkide puhul ei saa. P 2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega all toetatakse küll biometaani tarbimist, kuid puudu on toetus elektrisõidukite laadimistaristu arendamiseks kinnisvaraarendajate poolt. P 2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise all pakutakse valdavalt toetustsadamate ja märgalade seisukorra parandamiseks. Napisõnaliselt on öeldud, et Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, kesklinn ja Pirita) saab toetust kombineeritud sadeveelahenduste toetuseks, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Väga oluline oleks laiendada piirkonda Lasnamäele. Teadlikkuse tõstmisele suunatud kampaaniad peavad olema planeeritud, ettevalmistatud ja läbiviidud vastavate sihtrühmade esindajatega ja struktuurselt . P 2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring-ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine all otseselt midagi puudu pole. Toetus, mis on eelkõige mõeldud ringmajanduse lahendustele saab loodetavasti kasutada ka korduvkasutuslahenduste innovatsiooni edendamiseks ja tulemite kasutamise tõhustamiseks erinevates nt ka asumites. Meetme raames saab tekitada läbi KOVi ka loodetavasti mõne avaliku jäätme kogumispunkti konteinerite näol. 3. Ühendatuma Eesti arendamiseks P 2.1.3.1.1. (lk 71 ) on vaja Rail Balticu teema alla ( pärast Pärnu jaama kirjeldust) lisada ka ülioluline osa Tallinna Rail Balticu jaama ehitusega seonduvatest arengutest : Rail Balticu raudtee ehitamisega Tallinna linnas kaasnevad suured linnaruumi muutused – Rail Balticu ühisterminali ehitamine muudab oluliselt kogu linna liikuvusmustrit . O lemasolevale raudteele täiendavate rööbasteede lisamisega kaasneb kõrgete tugimüüride rajamine ja tänavaruumi visuaalne kitsendamine, ruumilise barjääri võimendumine. Oluline on seega inimsõbraliku, tiheda tänavavõrguga linnaruumi ( sh kergliiklusteed nö rohevööndi rajamiseks kesklinnast Rae vallani) rajamine Rail Baltiku ühiterminali ümbruses . Ühine eesmärk on vähendada autode nö kuhjumist sealsetel tänavatel ja maksimeerida kiirraudtee aja- ja keskkonnavõitu. Oluline on nii rahalisest, keskkonnahoiu kui ohutuse aspektist Tallinna linna poolt valmi stata vad 2022.a. Rail Balticu ristumiste eelprojektid e elluviimine raudteealus te kandekonstruktsioonid rajami s e abil koos Rail Balticu ehitusega. Eesmärgiga Rail Balticu ühisterminalist ja sellest mööda Euroopa väljakut jalutuskäigu kaugusel asuvast Tallinna Lennujaamast kujundada atraktiivne liiklussõlm ja linnaline kooslus Eesti väravana, kuhu tulevikus saab lisanduda ka kiire merealune ühendus Helsingiga. 4.Sotsiaalsem Eesti Tervislik ja hästikohandatud töökeskkond, kus ohjatakse terviseriske arendamiseks P 2.1.6.2. ( lk 79) tuleb üksikisiku , ettevõtte ja terve ühiskonna heaolu edendamiseks rõhku panna oma tervise juhtimisele : edendades ettevõtete ja töötajate vastavaid teadmisi, tervisejuhtimise mudeleid, tervisejuhtide koolitamist ettevõtetes sh vaimse tervise coachidele . Selleks on vaja piloteerida ka Eestis terviseedendamise koostööks( isik, ettevõte, linn+ vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis ) juba loodud mudeleid-süsteeme. P. 2.1.4.3.1 (lk 82) Õppekavade loomise ja arendamise meetme puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka valdkondade vahelisele integratsioonile ehk siis luua tingimused integreeritud õppekavade loomiseks ja rakendamiseks. P.2.1.4.3.1. (lk 83) Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamine ning õppevalikute suunamine kutsehariduses ja kõrghariduses . Nimetatud on eesmärgina kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamine, kuid fookuses võiks olla ka õppejõudude erialaste ja pedagoogiliste pädevuste toetamine (sh digipedagoogika ja haridustehnoloogiliste pädevuste toetamine) Loetelus „ Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sealhulgas doktoriõppe kvaliteedi parandamist ...“ võiks olla nimetatud ka tööandjad otse, mitte vaid läbi katusorganisatsioonide. P.2.1.4.3.1. (lk 83-84) Kutse-ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (PRÕM+) . Lahtikirjutuses tuleb sisse tuua ka rahvusvaheline koostöö sh praktika ja TKPÕ parima kogemuse kogumine ning jagamine ja rakendamine. Seda nii rakendusüksuse, kooli kui ekspertide-hindajate pädevuse tõstmise eesmärgil. P.2.1.4.3.1. (lk 84) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed . Varasemalt on ministeeriumite tasandil öeldud, et omandivormi järgi haridusasutusi meetmesse kaasamisel ei eristata. See põhimõte tuleks ka siinkohal välja tuua . P. 2.1.4.3.2 Näitajad Tabel 88 . Väljundnäitaja te all on õ ppe kvaliteedi arendamise projektides osalenud kõrgharidusasutuste arv nii 2024 kui 2029 aastal sama – 13. Kõrgkoole on 18. Kas nii väikse sihtgrupi puhul ei peaks eesmärgiks olema kõigi kaasamine? Elukestev õpe P. 2.1.6.5 (lk 89). Kuigi probleemistikus on toodud täiskasvanud õppijate vähene teadlikkus võimalustest, siis kirjeldatud eesmärkides/sekkumistes tuleks pidada vajalikuks eneseanalüüsi oskusi (on küll karjääriõppe osa, kuid eraldi olulise aluspädevusena ei ole nimetatud) ehk siis laiemalt – täiskasvanud õppija peaks suutma analüüsida ja mõtestada oma õppimisvajadusi ja -võimalusi arvestades enda eesmärke võimeid jne. Ühe alategevusena võiks näha ka nt tööandjate algatusel loodud täiend- ja ümberõppesüsteemide loomise, arendamise ja rakendamise toetamist, mis loob omakorda võimaluse võimekamate (ja tihti suuremate tööandjatega) koostöös tõsta üldist töötaja pädevust valdkonnas ning selle kogemuse/meetodi jagamine oleks oluline ka väiksematele tööandjatele (..et töötaja arendamine töökohal on kasulik, mitte kahjulik ) . P. 2.1.6.6. (lk 92) Ebasoodsas olukorras olevate rühmade konkurentsivõime tõstmise osas võiks kaaluda suuremat koostööd haridusasutustega (kõikidel haridustasemetel), et kaasata nt uussisserändajate sh nende laste integreerumist lisaks keeleõppele ning koostööd tööandjatega, et toetada tööandjapoolseid algatusi (kohanemisprogrammid jmt) sihtgrupi integreerimiseks. Tänades, Kadi Pärnits, AS Mainor juhatuse esimees
Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 01.11.2021 15:29
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe avalik
konsultatsioon
From: Kadi Pärnits <> Sent: Monday, November 1, 2021 1:37 PMTo:
Eurotoetused <>Subject: 2021-2027 perioodi rakenduskava ja partnerluseppe
avalik konsultatsioon
Tere
Saadame ettepanekud lisas.
Tänades,
Kadi Pärnits,
AS Mainori juhatuse esimees
From: Eurotoetused <> Sent: Wednesday, October 6, 2021 12:48 PMTo:
SFpartnerid <>Cc: Eurotoetused <>Subject: 2021-2027 perioodi rakenduskava
ja partnerluseppe avalik konsultatsioon
Hea eurotoetuste sõber!
Algas avalik konsultatsioon 20212027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava ja partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide
ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks. Kui
senimaani olete saanud oma mõtetega panustada strateegia „Eesti 2035
koosloome protsessis, samuti kindla valdkonna ja poliitikaeesmärgi
tasandil märtsikuistel struktuurivahendite kaasamisseminaridel, siis nüüd
ootame teie väärt mõtteid ja ettepanekuid kogu rakenduskava ja
partnerlusleppe vaates. Avalik konsultatsioon kestab kuni 1. novembrini
ning ettepanekuid ja arvamusi ootame aadressile .
Rakenduskava ja partnerlusleppe eelnõudega on võimalik tutvuda siin: .
Dokumendid on kättesaadavad ka eelnõude infosüsteemis (EIS) ja
osalusveebis.
Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud ettepanekute analüüsimist,
asjakohaste ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ja
partnerlusleppesse ning tagasiside andmist edastab Rahandusministeerium
dokumentide eelnõud Vabariigi Valitsusele. Kõigi eelduste kohaselt
esitatakse partnerluslepe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile
kinnitamiseks hiljemalt märtsis, pärast mida on komisjonil aega neid
menetleda kuni kuus kuud. Seega palume silmas pidada, et tegemist on
strateegiadokumentide eelnõudega, milles vajadusel tehakse muudatused
vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka
Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste raames. Juhime ka
tähelepanu, et rakenduskava ja partnerluslepe on koostatud kindla
ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa Liidu poolt seatud sisu ja vormi
nõudeid.
Vaata ka Rahandusministeeriumi pressiteadet:
Ootame aktiivset osalemist!
Kadri Tali Välisvahendite talituse juhatajaRiigieelarve
osakondRahandusministeerium |
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.