Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 01.11.2021 nr 1.1-11/5365-2
[email protected]
Seisukohad kestliku rahastamise
raamistiku kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku
rahastamise raamistiku kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku
rahastamise raamistiku kohta
2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde
Valner Lille 611 3552
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku rahastamise raamistiku kohta
1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohta:
- Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise
strateegia“ (edaspidi kestliku rahastamise strateegia);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa roheliste võlakirjade eelnõu (edaspidi roheliste
võlakirjade standardi määrus);
- Euroopa Komisjoni dokumendis C(2021) 4987 avaldatud delegeeritud määruse, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/85, täpsustades selliste
ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi,
kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse
avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat, eelnõu (edaspidi art 8 delegeeritud määrus).
Kestliku rahastamise strateegia
1.1 Toetame üldiselt kestliku rahastamise uue strateegia eesmärke ning uues strateegias komisjoni
välja pakutud tegevusi. Konkreetsemad seisukohad saame kujundada juba strateegias välja
pakutud algatuste detailide selgumisel.
1.2 Strateegia meetmete rakendamisel tuleb arvestada nende tulemuslikkust ja jõukohasust
ettevõtetele. Seejuures on oluline edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning
jaeinvestorite kaasatust kestlikesse investeeringutesse.
1.3 Toetame võimalikult suures ulatuses digitehnoloogia võimaluste ärakasutamist kestliku
rahastamise lahenduste väljatöötamisel, mis aitab samuti pikemas perspektiivis kahandada
võimalikku halduskoormust ning kulusid seoses kaasnevate nõuetega.
1.4 Peame oluliseks jälgida, et Euroopa Liidu ettevõtted ei satuks kestliku rahastamisega
seonduvate nõuete karmistamisel halvemasse konkurentsivõime olukorda võrreldes Euroopa
Liidu väliste riikide ettevõtetega. Seetõttu peame oluliseks Euroopa Liidu lahenduste
võimalikult laiapõhjalist edendamist kolmandate riikide seas, võrdsete tingimuste rakendamist
kõigile Euroopa Liidu turul tegutsejatele ning erinevate lahenduste väljatöötamisel ka
globaalsete kestliku rahastamise suundumustega arvestamist.
1.5 Toetame strateegias kavandatavat finantssektori turuosaliste, eelkõige pankade ja
kindlustusandjate, kapitalinõuete riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist, sealhulgas mitte
seades turuosalistele investeerimiskohustusi, mis võivad nõrgestada nende riskidele
vastupidavust või võimet reaalsektorit rahastada.
1.6 Kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumide väljatöötamise juures leiame, et edaspidi tuleb
arvestada kooskõla vastavate valdkondlike regulatsioonidega, sh kestlike tegevuste
käsitlemisega nendes regulatsioonides. Seejuures on oluline kestliku rahastamise taksonoomia
alusmääruse põhieesmärkide saavutamine ehk erasektori motiveerimine, et suurendada
investeeringuid keskkonnakestlikesse tegevustesse.
Roheliste võlakirjade standardi määrus
1.7 Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada vabatahtlik Euroopa roheliste võlakirjade
standard.
1.8 Leiame, et standardi kehtestamisel või selle hilisemal toimima hakkamisel võiks kaaluda
võimalust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsustatud standardi
väljatöötamiseks, mis võimaldaks neil roheliste võlakirjade standardile vastavaid võlakirju
emiteerida jõukohaste kuludega.
1.9 Toetame roheliste võlakirjade standardi sidumist taksonoomia kriteeriumidega, et tagada
roheliste võlakirjade usaldusväärsus ning kahandada rohepesu ehk mitteroheliste tegevuste
roheliseks nimetamise riski. Samas leiame, et avaliku sektori emitentidele, kelleks on eelkõige
riik, tuleb võimaldada selgelt piiritletult paindlikkust taksonoomia kriteeriumite järgimisel.
1.10 Toetame sõltumatu välise hindaja kasutamist standardi nõuetele vastavuse hindamisel ning
nõustume nende hindajate registreerimisega Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse juures.
Leiame, et avaliku sektori emitentidele on mõistlik võimaldada paindlikkust registreeritud
hindaja asemel mõne avaliku sektori asutuse hindaja kasutamiseks.
Art 8 delegeeritud määrus
1.11 Toetame ettevõtete varade ja majandustegevuse keskkonnamõju näitajaid ja nende
avalikustamist täpsustavat delegeeritud määrust, kuna määrus aitab investoritel ja üldsusel
mõista äriühingute liikumist kestlikkuse poole ning nende tegevuse mõju keskkonnale,
suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu. Meie hinnangul vastab määrus
taksonoomiamäärusega antud delegeeritud volitusele.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja määruste eelnõud ning seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist
nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku rahastamise raamistiku kohta“
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 2
1.1 Üldine sissejuhatus .................................................................................................................. 2
1.2 Eelnõu ettevalmistaja .............................................................................................................. 5
2 KESTLIKU RAHASTAMISE STRATEEGIA SISU JA SEISUKOHAD ..................................... 5
2.1 Euroopa Komisjoni teatise sisu ja võrdlev analüüs ................................................................. 5
2.2 Kestliku rahastamise strateegia mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte ................................... 10
2.3 Seisukohtade selgitused ......................................................................................................... 13
3 ROHELISTE VÕLAKIRJADE STANDARDI MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD .............. 18
3.1 Roheliste võlakirjade standardi määruse sisu ja võrdlev analüüs .......................................... 18
3.2 Roheliste võlakirjade standardi määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte .................... 22
3.3 Seisukohtade selgitused ......................................................................................................... 26
4 TAKSONOOMIAMÄÄRUSE ART 8 DELEGEERITUD MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD
28
4.1 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse sisu.......................................................... 28
4.2 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte ...... 29
4.3 Seisukohtade selgitused ......................................................................................................... 30
5 ETTEPANEKUTE VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE .................................................................................. 31
6 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE ............................................................... 32
1
1 SISSEJUHATUS
1.1 Üldine sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) võttis vastu ja esitas 06.07.2021 Euroopa Parlamendile
ja nõukogule nn kestliku rahastamise ettepanekute paketi (edaspidi algatuste pakett), kuhu
kuuluvad:
- Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele: „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“1
(edaspidi kestliku rahastamise strateegia);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa roheliste võlakirjade kohta eelnõu2
(edaspidi roheliste võlakirjade standardi määrus);
- Euroopa Komisjoni dokumendis C(2021) 4987 avaldatud delegeeritud määruse, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/85, täpsustades selliste
ettevõtete keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi,
kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse
avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat, eelnõu (edaspidi art 8 delegeeritud määrus)3.
Euroopa Liit (edaspidi EL) ja selle liikmesriigid kirjutasid 2015. aastal alla Pariisi
kliimakokkuleppe, millega lepitakse kokku eesmärgid kliimamuutuste ohule tugevamaks
reageerimiseks. Samuti on EL liikmesriigid võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu
tegevuskava aastani 20304. Mh nendes dokumentides seatud eesmärkide täitmiseks on EL vastu
võtnud Euroopa rohelise kokkuleppe5, kus on seatud eesmärgiks muuta EL 2050. aastaks
kliimaneutraalseks ning selle eesmärgi saavutamiseks vähendada heitkoguseid 2030. aastaks
võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Selleks, et saavutada EL praegused 2030. aasta
kliima- ja energiaeesmärgid, oleks vaja komisjoni hinnangul aastatel 2021–2030 investeerida
energiasüsteemi (v.a transport) 336 miljardit eurot aastas (2015. aasta püsivhindades) ehk 2,3%
SKPst. Märkimisväärne osa neist rahavoogudest peaks tulema erasektorist, mis tähendab
erasektori kapitalivoogude enamat ümbersuunamist keskkonnasäästlikumatesse
investeeringutesse.
Ülaltoodud algatuste paketiga panustatakse nende eesmärkide täitmisse, aidates suunata
finantsturuosalisi, ettevõtteid ja investoreid oma tegevuste kaudu enam panustama
rohepöördesse ja suunama oma rahastamist enam kestlikkesse tegevustesse. Ühtlasi aidatakse
roheliste tegevuste läbipaistvuse suurendamise ning kestlikkuse kriteeriumite ühtlustamise
kaudu vältida nn rohepesu, mis tähendab, et roheliseks nimetatakse tegevusi, mis tegelikult
rohepöördesse ei panusta või panustavad väidetust oluliselt vähem.
Kestlikkust toetava rahastamise valdkonna edendamise senised üldisemad põhimõtted ning
tegevused esitas komisjon 2018. a Euroopa Komisjoni tegevuskavas jätkusuutliku
majanduskasvu rahastamise kohta6. Valdav osa nendest tegevustest on teostatud. Mh on vastu
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021DC0390
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021PC0391
3
https://ec.europa.eu/info/law/sustainable-finance-taxonomy-regulation-eu-2020-852/amending-and-
supplementary-acts/implementing-and-delegated-acts_et
4
https://ec.europa.eu/info/strategy/international-strategies/sustainable-development-goals/eu-holistic-approach-
sustainable-development_et
5
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN
2
võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/8527 (edaspidi
taksonoomiamäärus), millega on kehtestatud üldine raamistik ehk põhimõtted, mille alusel
määratakse kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada kestlikuks ehk
tinglikult öeldes keskkonnakestlikuks (kasutatakse ajalooliselt ka keskkonnasäästlik, aga
eelistatud oleks keskkonnakestlik) või roheliseks8. Antud määruses esitatud teabe
avalikustamise nõuete täpsustamiseks ongi komisjon vastu võtnud art 8 delegeeritud määruse,
milles esitatakse detailsemad nõuded selle kohta, kuidas täpsemalt peavad edaspidi suuremad
börsiettevõtted ning finantsturuosalised9 avaldama teavet oma tegevuste taksonoomiale
vastavuse kohta.
Kestliku rahastamise valdkonna strateegilist edendamist jätkab komisjon nüüd oma teatises
avaldatud kestliku rahastamise strateegia kaudu, kus ta annab teada, millised on tema
plaanitavad tegevused kestliku rahastamise valdkonnas lähimaks kaheks aastaks, selleks et
finantssüsteem laiemalt toetaks majanduse üleminekut kestlikkusele. Konkreetsemalt pakub
komisjon välja kuus meedet erinevate alameetmetega neljas erinevas valdkonnas, mis
käsitlevad seda, kuidas:
1) suurendada reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamist,
2) kaasata kestlikku rahastamisse enam jaeinvestoreid ning VKE-sid;
3) suurendada finantssektori vastupanuvõimet kestlikkusriskidele;
4) edendada kestlikkuse teemasid enam ka rahvusvahelisel tasandil.
Ülaltoodud eesmärkide täitmiseks välja pakutavate meetmete kaudu panustatakse laiemalt EL
rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. 2023. aasta lõpuks plaanib komisjon koostada
kokkuvõtva aruande strateegia rakendamise kohta.
Kestliku rahastamise strateegiast otseselt vajadust Eesti õiguskorda muuta ei tulene, kuna see
on suunatud komisjonile edasiste tegevuste ning algatuste tegemiseks. Strateegias väljatoodud
meetmetega sihitakse eelkõige finantssektorit ning olulisema mõjuna muudavad strateegia
alusel välja tulevad algatused kokkuvõttes tõenäoliselt finantssektori rahastamisvooge
kestlikumate tegevuste suunas. Strateegia erinevate algatuste ja nende täpsemate mõjude kohta
saab täpsemaid hinnanguid anda nende detailide enamal selgumisel.
Roheliste võlakirjade standardi määruse eelnõu on sisuliselt üle kandunud 2018.a
tegevuskavast, kuid haakub ka kestliku rahastamise strateegiaga. Samuti teavitati roheliste
võlakirjade standardi loomisest 2020.a 14. jaanuaril Euroopa rohelise kokkuleppe
investeerimiskavas. Roheliste võlakirjade standardiga luuakse esimene EL kestlikkuse märgis
finantsteenuste valdkonnas, millele hiljem järgnevad juba muud märgised, nagu näiteks EL
ökomärgis, mille ettepanekut on komisjonilt oodata 2021.a lõpuks. Roheliste võlakirjade
standard tugineb turu parimatele tavadele ning kestliku rahanduse kõrgetasemelise
eksperdirühma 2019.a 18. juunil avaldatud aruandes10 esiatud ettepanekutele.
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0852&from=et
8
Kestliku rahastamise all mõeldakse traditsiooniliselt keskkonna-, sotsiaalsete ning äriühingu üldjuhtimisega
(governance) seotud (nn ESG) tegurite arvestamist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad
investeeringud pikemaajalistesse ja jätkusuutlikesse tegevustesse. Taksonoomia delegeeritud määruses
keskendutakse kliimaga ja keskkonnaga seotud teguritele. Sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise tegurite kohta
on taksonoomia alles väljatöötamisel.
9
väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud, pangad, investeerimisfondide
valitsejad, kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, tööandja kogumispensioni
asutused, pensionitoodete pakkujad.
10
https://ec.europa.eu/info/files/190618-sustainable-finance-teg-report-green-bond-standard_et
3
Roheliste võlakirjade standardis nähakse ette nõuded, millisel juhul võivad võlakirjade
emitendid kasutada nimetust „Euroopa roheline võlakiri“ (EuGB). Selle tarvis peavad Euroopa
roheliste võlakirjade emitendid tagama, et võlakirjadest saadavad tulud paigutatakse täielikult
taksonoomiamääruse nõuetele vastavatesse tegevustesse, mida hakkavad jälgima ja kontrollima
Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse (ESMA) juures registreeritavad sõltumatud välised
hindajad. Roheliste võlakirjade standardis nähakse ühtlasi ette nõuded nendele sõltumatutele
välistele hindajatele ning nende registreerimise ja ESMA järelevalve kord. Roheliste
võlakirjade standard on kasutamiseks nii erasektori kui avaliku sektori emitentidele ning on
neile järgimiseks vabatahtlik. Samas on see üheks oluliseks meetmeks, mis suurendab roheliste
võlakirjade turul pakutavate rohetoodete läbipaistvust, aitab vältida nn rohepesu ja panustab
kestlike rahavoogude suurendamise kaudu ühtlasi Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide
täitmisse.
Eestis ega ELi tasandil eraldi õiguskorda roheliste võlakirjade jaoks praegu olemas ei ole.
Samuti ei ole Eestis seni rohelisi võlakirju emiteeritud. Roheliste võlakirjade standardi määruse
vastuvõtmine esmase hinnangu kohaselt olulisi muudatusi Eesti õigusaktidesse peale
Finantsinspektsioonile roheliste võlakirjade avaliku pakkumisega kaasneva emitentide
täiendava teabe esitamise üle järelevalvamiseks volituste andmise kaasa ei too. Olulisema
mõjuna võib kaasneda võlakirjaemissioonide puhul edaspidi roheliste võlakirjade standardi
järgimise korral investorite, sh piiriüleste investorite kasvav huvi nende emissioonide vastu,
arvestades finantsturul üha kasvavat nõudlust rohetoodete järele. Roheliste võlakirjade
standardi määrus jõustub standardkorras kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas ja selles on ette nähtud nö lihtsustatud üleminekurežiim (30 kuud)
sõltumatute väliste hindajate tegevuse kooskõlla viimiseks standardi kõigi nõuetega.
Euroopa Komisjoni art 8 delegeeritud määrusega täiendatakse taksonoomiamääruse artiklit
8, mille kohaselt peavad finants- ja mittefinantsettevõtted andma investoritele teavet oma
varade ja majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Selget ja võrreldavat teavet kestlikkuse
kohta vajavad turud ja investorid selleks, et ära hoida rohepesu. Art 8 delegeeritud määruses
täpsustatakse EL taksonoomiaga (tegevusalade kestlikuks klassifitseerimisega) hõlmatud
andmete sisu, metoodikat ja esitusviisi, mida suured finants- ja mittefinantsettevõtted peavad
avaldama oma äritegevuse, investeeringute või laenuandmistegevuse kohta.
Mittefinantsettevõtted peavad avalikustama, kui suur osa nende käibe-, kapitali- ja
tegevuskuludest on seotud keskkonnakestliku majandustegevusega, mis on määratletud
taksonoomiamääruses ja EL kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste
kindlaksmääramise sõelumiskriteeriumeid käsitlevas delegeeritud määruses ning
keskkonnaeesmärke käsitlevates tulevastes delegeeritud õigusaktides. Finantsasutused,
peamiselt suured pangad, varahaldurid, investeerimisühingud ning kindlustus- ja
edasikindlustusandjad, peavad avalikustama keskkonnakestliku majandustegevuse osakaalu
kogu varas, mida nad rahastavad või millesse nad investeerivad.
Delegeeritud määruse mõju on positiivne, kuna määrus suurendab turul läbipaistvust, vähendab
rohepesu riski ja seeläbi finantsettevõtete maineriski. Määrus edendab keskkonna
jätkusuutlikust toetavate majandustegevuste rahastamist ja finantstoodete arendamist. Kuna
määrus on otsekohalduv, ei ole vaja seda eraldi Eesti õigusesse üle võtta.
Euroopa Parlamendil ja nõukogul on alates 6. juulist 2021. a aega neli kuud, et art 8 delegeeritud
määrusega vaikimisi nõustuda või määrusele vastuväiteid esitada. Delegeeritud määrusele
vastuväidete esitamiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust ja üldjuhul nõukogus
4
läbirääkimisi ei avata. Neljakuulist perioodi võib pikendada üks kord kahe kuu võrra.
Delegeeritud määrust hakatakse järk-järgult kohaldama 1. jaanuarist 2022. a.
Algatuste paketis esitatud ettepanekud mõjutavad Eestis enim finantsturuosalisi ja suuri
ettevõtteid ning tulevikus rohelisi võlakirju emiteerida plaanivaid emitente, kes järgiksid
kõrgekvaliteedilist standardit, mis luuakse roheliste võlakirjade standardi määrusega. Otseselt
kestlikumate investeeringute tegemist algatustes ei nõuta, vaid püütakse läbipaistvuse ja
reeglite selguse suurendamise kaudu luua võimalused rahastamise suunamiseks
keskkonnakeslikematesse tegevustesse. Konkreetsed mõjud olenevad kokkuvõttes sellest,
milliseks kujunevad detailsemalt kestliku rahastamise strateegia ettepanekud ning kui suures
ulatuses hakkavad finantsturuosalised ja muud ettevõtted keslikkuse eesmärke järgima.
Roheliste võlakirjade standardi kehtestamisega riigisektorile otseselt täiendavat mõju ei kaasne.
Samuti ei kaasne roheliste võlakirjade standardiga täiendavaid otseseid riigieelarve kulusid.
Üheks sihtrühmaks, keda standard mõjutab, on EL liikmesriikide finantsjärelevalveasutused,
kelleks Eestis on Finantsinspektsioon. Standardiga kaasneb Finantsinspektsioonile täiendav
kohustus kontrollida roheliste võlakirjade standardi järgi võlakirju emiteeriva emitendi poolt
vajaliku teabe avaldamist
Eesti seisukohad algatuste paketi kohta tuginevad Vabariigi Valitsuse 04.06.2020.a
seisukohtadele Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa
kliimaseadus“ kohta, 17.05.2018 a seisukohtadele EL jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise
tegevuskava kohta ja 27.09.2018. a seisukohtadele taksonoomia määruse kohta ning on ühtlasi
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.07.2021 a seisukohtadega Euroopa Komisjoni delegeeritud
määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist enim
toetavate majandustegevuste kindlaksmääramiseks tehnilised sõelumiskriteeriumid.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna
nõunikud Valner Lille (
[email protected]) ja Kadri Martin (
[email protected]), selle on
kooskõlastanud sama osakonna juhataja Thomas Auväärt ning finantspoliitika ja välissuhete
asekantsler Märten Ross.
2 KESTLIKU RAHASTAMISE STRATEEGIA SISU JA SEISUKOHAD
2.1 Euroopa Komisjoni teatise sisu ja võrdlev analüüs
Kestliku rahastamise strateegias esitatakse kuus meedet koos nende alameetmetega, mis on
jaotatud nelja laiema valdkonna vahel, kus komisjoni hinnangul on vaja täiendavaid tegevusi,
et finantssüsteem toetaks enam majanduse üleminekut kestlikkusele. Allpool on need meetmed
komisjoni teatise põhjal esitatud vastavate valdkondade lõikes.
I. Reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamine
Meede 1: Komisjon töötab välja terviklikuma raamistiku ja aitab rahastada kestlikkusele
ülemineku vaheetappe. Selle tarvis plaanib komisjon teha järgmist:
a) kaalub võimalust esitada õigusakti ettepanek, et toetada selliste majandustegevuste
rahastamist, eelkõige energiasektoris (sh gaas), millega aidatakse kaasa kasvuhoonegaaside
5
heitkoguste vähendamisele viisil, mis toetab üleminekut kliimaneutraalsusele kogu praeguse
kümnendi jooksul, ehk nn üleminekutegevuste rahastamist;
b) kaalub ELi taksonoomiaraamistiku laiendamise võimalusi, et tunnustada
majandustegevust, mille mõju on vahepealsel tasemel, ehk mis ei ole keskkonnale olulise
positiivse ega olulise negatiivse mõjuga. Need tegevused jäävad nn roheliste tegevuste ja
oluliselt kahjustavate tegevuste vahele. Eesmärgiks on lisaks läbipaistvuse suurendamisele
parandada ühtlasi rahastamist selliste tegevust jaoks, mis on usutavalt liikumas
keskkonnakestlikkuse, ehk rohelises suunas. 2021. aasta lõpuks plaanib komisjon esitada
aruande, milles kirjeldatakse sätteid, mida oleks vaja, et hõlmata taksonoomias ka
keskkonnakestlikkusele olulise mõjuta majandustegevused ning keskkonda oluliselt
kahjustavad majandustegevused;
c) võtab vastu täiendava ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, mis hõlmab
selliseid sektoreid, mida esimene ELi taksonoomia kliimaalane delegeeritud õigusakt ei hõlma,
nagu põllumajandus, maagaasist energia tootmine ning tuumaenergia;
d) võtab 2022. aasta teiseks kvartaliks vastu ELi taksonoomia delegeeritud õigusakti, mis
hõlmab ülejäänud nelja taksonoomiamääruse artiklis 9 loetletud keskkonnaeesmärki, milleks
on:
- vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
- üleminek ringmajandusele;
- saastuse vältimine ja tõrje;
- elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
e) laiendab kestliku rahanduse standardeid ja märgiseid, mis toetavad kestlikkusele ülemineku
rahastamist ja järkjärgulise üleminekuga seotud jõupingutusi. Selle raames töötab komisjon
2022. aastaks välja täiendavad võlakirjamärgised, nagu ülemineku või kestlikkusega seotud
võlakirjad ning uurib 2023. aasta lõpuks majanduse üleminekut rahastavate
finantsinstrumentide standardite ja märgiste üldise raamistiku väljatöötamise vajalikkust ja
eeliseid. Samuti kaalub komisjon võimalust luua ESG11 võrdlusalus, vaatab 2022.a lõpuks läbi
nii ELi kliimaülemineku võrdlusaluste kui ka Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste
miinimumstandardid tagamaks, et nende alusvarade valik on ELi taksonoomiaga kooskõlas ja
pakub välja minimaalsed kestlikkuskriteeriumid sellistele finantstoodetele, mis edendavad
keskkonna- või sotsiaalseid omadusi (nn helerohelised tooted). Samuti plaanib komisjon 2022.
aasta jooksul kehtestada määrusega (EL) 2017/1129 (edaspidi prospektimäärus) seonduvad
konkreetsed roheliste, sotsiaalsete ja kestlike väärtpaberite täiendava prospekti teabe
avalikustamise nõuded, et suurendada nende kohta antud teabe võrreldavust, läbipaistvust ja
ühtlustamist ning aidata võidelda rohepesu vastu.
II. Kaasavama kestliku rahanduse raamistiku suunas
Meede 2: Komisjon plaanib luua kaasava kestliku rahastamise raamistiku, mille tarvis ta
plaanib teha järgmist:
a) Jaeinvestorite ning VKEde kestliku rahastamise võimaluste kasutamise suurendamise
tarvis palub Euroopa Pangandusjärelevalveasutuselt (EBA) 2022.a II kvartaliks arvamust
roheliste jaelaenude ja hüpoteeklaenude määratluse ning võimalike toetavate vahendite kohta,
uurib 2022.a lõpuks võimalusi energiatõhusate hüpoteekide kasutuselevõtu toetamiseks,
käivitab üle-EL ettevõtetele ja kodumajapidamistele suunatud teavituskampaania nende
laenude omaduste ja eeliste kohta ning annab liikmesriikidele tehnilist toetust, et võimaldada
VKEdele väikese halduskoormusega juurdepääsu kestlikkusalastele nõustamisteenustele ja
11
ESG - keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimise aspektid
6
kestlikule rahastusele. Samuti kaalub komisjon uusi samme, finantsnõustajate kestlikkusalase
asjatundlikkuse ja kvalifikatsiooni suurendamiseks;
b) digitehnoloogia pakutavate võimaluste enamaks kasutamiseks kestlikus rahastamises
lisab kestliku rahandusega seotud andmed Euroopa andmestrateegia kohastesse
andmeruumidesse ja uurib koos digirahanduse platvormiga võimalikke lisameetmeid, millega
võimaldada ja edendada uuenduslikke lahendusi, kasutades digitehnoloogiat VKEde ja
jaeinvestorite toetamiseks. Samuti julgustab komisjon vähese heitega või heiteta
andmekeskuste ja hajusraamatu tehnoloogia arendamist ja investeeringuid nendesse, muu
hulgas krüptovarade puhul, ning uurib, kas ELi taksonoomiat tuleks 2023. aastaks laiendada, et
hõlmata täiendavad toetavad tegevused;
c) töötab selle nimel, et parandada kaitset kliima- ja keskkonnariskide vastu
kindlustuskatte suurendamise abil, minnes nende riskide vähendamisest kaugemale, mille tarvis
palub Euroopa Kindlustusjärelevalveasutusel (EIOPA) töötada 2022.a keskpaigaks välja
looduskatastroofide tulemustabeli, algatab 2022.a kõigi asjaomaste sidusrühmadega
kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi, kus vahetada parimaid tavasid ja teha kindlaks,
kuidas kõrvaldada kliimamuutuste mõju vastase kaitse puudujääke ning suurendada
vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes kas soovituste või vabatahtlike kohustuste abil. Samuti
kutsutakse EIOPAt üles jätkama tööd klientide kliimamuutustega seotud riskide juhtimiseks
mõeldud toodete või teenuste pakkumisega seonduvate heade tavade tuvastamiseks;
d) avaldab 2021. aasta lõpuks aruande nö oluliselt kahjustavaid tegevusi käsitleva
taksonoomia ja sotsiaalse taksonoomia kohta ning tuleb 2021.a välja äriühingute kestliku
üldjuhtimise algatuse ettepanekuga;
e) tugevdab kliima ja elurikkusega seotud kulude jälgimise metoodikat ning toetab
liikmesriike, kes soovivad suunata oma riikliku eelarve ümber rohelistele prioriteetidele.
Samuti plaanib komisjon korraldada COP 26 kliimamuutuste konverentsi toimumise eel
esimese iga-aastase kestliku investeerimise tippkohtumise.
III. Finantssektori vastupanuvõime parandamine ja kestlikkuse toetamise
suurendamine: kaks olulisuse perspektiivi
Meede 3: selleks et suurendada majanduslikku ja finantsilist vastupanuvõimet
kestlikkusriskide suhtes, teeb komisjon järgmist:
a) finantsaruandlusstandardite loomiseks, mis kajastavad asjakohaselt kestlikkusriskide
standardeid, teeb koostööd Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG), ESMA-ga
ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukoguga (IASB), et uurida, kuidas
finantsaruandlusstandardid saaksid kõige paremini kajastada olulisi kestlikkusriske. Samuti
teeb sektoriga tihedamat koostööd elurikkuse ja looduskapitali arvestamise valdkonnas, et
edendada ELis ja maailmas looduskapitali hindamise standardite väljatöötamist;
b) võtab 2023. aasta esimeseks kvartaliks meetmeid tagamaks, et krediidireitingud ja
reitingu väljavaated kajastavad asjaomaseid ESG riske süstemaatiliselt ja läbipaistvalt. Selle
tarvis palub ta ESMAlt sisendeid 2021. aasta kolmandaks kvartaliks selliste ajakohastatud
suuniste rakendamise kohta, mille eesmärk on parandada teabe avalikustamist ESG tegurite
arvestamise kohta krediidireitingutes ja väljavaadetes ning 2022. aasta teiseks kvartaliks selle
kohta, kuidas reitinguagentuurid võtavad ESG tegureid arvesse oma metoodikas.
c) teeb ettepaneku muuta kapitalinõuete määrust ja direktiivi tagamaks, et kestlikkusriskid
integreeritaks järjepidevalt pankade riskijuhtimissüsteemidesse. Selle tarvis plaanib komisjon
teha pangandusmääruse (575/2013 ehk CRR) ning pangandusdirektiivi (2013/36/EL ehk CRD)
ülevaatamise käigus ettepaneku pankadele siduvate nõuete kehtestamiseks ESG riskide
tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ja kohustab järelevalveasutusi tagama
ESG riskide asjakohase juhtimise pankades, kajastades eri liiki kestlikkusriske
7
(keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskid). Ühtlasi plaanitakse
sisse seada pankade kliimaga seotud sisemiste stressitestide tegemine, millega testida oma
vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud riskide ja pikaajalise negatiivse mõju suhtes ja tuua
varasemaks (aastaks 2023) EBA volitus hinnata, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete
eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ning tegevustega seotud riskipositsioonide
spetsiaalne usaldatavusnõuete kohane käsitlemine oleks põhjendatud. Lisaks plaanib komisjon
hinnata, kas teave finantsasutuste kestliku tegevuse ja nende ESG riskide suhtes avatuse kohta
tuleks hõlmata usaldatavusaruandlusega ning laiendada keskkonnariskidega seotud
avalikustamisnõudeid enamatele pankadele, lähtudes samas proportsionaalsest
lähenemisviisist, et mitte tekitada väikestele ja mittesüsteemsetele pankadele tarbetud
koormust.
d) teeb Solventsus II direktiivi ülevaatamise raames 2021.a ettepaneku muudatusteks,
millega integreerida kestlikkusriskid järjepidevalt kindlustusandjate riskijuhtimisse, sealhulgas
viiakse kindlustusandjatele sisse kliimamuutuste stsenaariumi analüüsi tegemine. 2023.aastaks
peaks EIOPA uurima, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt
seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide spetsiaalne usaldatavusnõuete
kohane käsitlemine oleks põhjendatud ning hindama kehtiva usaldatavusnõuete täitmise korra
tulemuslikkust, eelkõige erineva CO2-mahukusega sektorites tegutsevate ettevõtete vara
jaotuse ja sellest tulenevalt kapitalikulule avalduva mõju seisukohast;
e) tugevdab pikaajalist finantsstabiilsust tänu tihedamale koostööle finantsstabiilsuse
riskide hindamisel, korrapärastele stressitestidele, makrotasandi usaldatavusjärelevalve
vahendite hindamisele ning keskkonnaseisundi halvenemisest ja elurikkuse kadumisest
tulenevate riskide uuringule. 2023. aasta lõpuks koostab komisjon finantsstabiilsuse riskide ja
nende tõenäolise arengu kohta aruande ja esitab ettepanekud edasisteks poliitikameetmeteks,
kui see on asjakohane. 2022. aastaks töötab komisjon välja aruande, et tutvustada
metoodikaraamistikku ja hinnata nii mikro- kui ka makrotasandil võimalikke finantsriske, mis
on seotud elurikkuse kadumise ja ökosüsteemide seisundi halvenemisega, ning uurib kestliku
rahanduse poliitika võimalikke vajalikke muudatusi. Ühtlasi antakse Euroopa
järelevalveasutustele ning Euroopa Keskpangale volitused erinevate kliimamuutustega
seonduvate stresstestide läbiviimiseks ning nendega seotud meetodite, parameetrite ja
stsenaariumite arendamiseks. Komisjon plaanib analüüsida, kuidas saab stressitestide või
stsenaariumianalüüsi käigus tuvastatud riskid integreerida mikro- ja makrotasandi
usaldatavusnõuetesse ning järelevalvesse. Samuti seda, kas praegused makrotasandi
usaldatavusjärelevalve vahendid on sobivad, et käsitleda kliimamuutustega seotud
finantsstabiilsuse riske, ja kaalub seadusandliku ettepaneku tegemist panganduse makrotasandi
usaldatavusraamistiku eelseisva läbivaatamise raames.
Meede 4: selleks et suurendada finantssektori panust kestlikkusse, teeb komisjon
järgmist:
a) parandab finantsasutuste poolt kestlikkuseesmärkide avalikustamist ja ülemineku
kavandamist, mille tarvis nähakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanekuga ja
sellega kaasneva standardiga ette, et finantsasutused, sealhulgas pangad, investorid ja
kindlustusandjad, avaldavad oma ülemineku- ja CO2 heite vähendamise kavad ja selle, kuidas
nad kavatsevad oma keskkonnajalajälge vähendada. Finantsteenuste sektoris kestlikkusega
seotud teabe avalikustamist käsitleva määruse kohasele regulatiivsele tehnilisele standardile
toetudes püüab komisjon ühtlasi suurendada finantsturu osaliste seas avalikustamist ja CO2
heite vähendamise meetme tulemuslikkust kõigi toodete puhul;
b) palub EIOPA-l analüüsida enne tööandja kogumispensioni asutusi käsitleva teise
direktiivi (IORP II) läbivaatamist pensioniraamistikku, et hinnata võimalikku vajadust
laiendada liikmete ja soodustatud isikute pikaajaliste parimate huvide mõistet ja võtta
8
kasutusele nii kliimariskide arvestamise kui kliima mõjutamise perspektiive, võttes arvesse
liikmete ja soodustatud isikute kestlikkuseelistusi ja laiemaid sotsiaalseid ja
keskkonnaeesmärke, ning hinnata, kas mõistlikkuse põhimõtet tuleks selgitada, ja/või uurida
võimalusi nõuda kestlikkusmõjude arvessevõtmist investeerimisotsuses. Koostöös Euroopa
järelevalveasutustega kaalub komisjon ühtlasi, kas tuleks teha täiendavaid muudatusi, et
võimaldada finantsturu osalistel ja nõustajatel kaaluda süstemaatiliselt positiivset ja negatiivset
kestlikkusmõju toodetel, mille kohta nad nõu annavad, ja nende investeerimisotsustel
eurofondide direktiivi, kindlustustoodete turustamise direktiivi, alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejate direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi kohaste
üksuste jaoks. Selline läbivaatamine kulgeks kooskõlas usaldussuhtest tulenevate kohustuste
võimaliku läbivaatamisega IORP II kaud. Samuti plaanib komisjon aktsionäride õiguste
direktiivi (SRD II) ülevaatamisel 2023. aastaks uurida, kuidas see direktiiv saaks investeeringu
haldamise suunistes paremini kajastada mõjuga seotud kaalutlusi ja üleilmseid parimaid tavasid
ning palub Euroopa järelevalveasutustel ja riiklikul reguleerival asutusel töötada välja
täiendavad suunised, millega tagada, et kooskõlastatud tegutsemine ei kahjustada investorite
koostööd ühiste kestlikkuseesmärkide puhul;
c) võtab meetmeid, et suurendada ESG turu-uuringute ja reitingute kättesaadavust,
usaldusväärsust ja võrreldavust.
Meede 5: selleks et teha järelevalvet korrakohase ülemineku üle ja tagada ELi
finantssüsteemi usaldusväärsus, teeb komisjon järgmist:
a) jälgib Euroopa järelevalveasutuste toetusel rohepesu riske ning hindab kas pädevate
asutuste, kelleks on Eestis Finantsinspektsioon, järelevalvevolitused, suutlikkus ja kohustused
ning nende võetud täitemeetmed on sobivad, et tulemuslikult rohepesuga võidelda. Hindamise
osana palutakse Euroopa järelevalveasutustel hinnata ja komisjonile aru anda, kas praegused
järelevalve- ja täitevahendid, mis on pädevatele asutustele rohepesu jälgimiseks, uurimiseks ja
karistuste määramiseks kättesaadavad, on kõikjal ELis piisavalt tõhusad, sidusad ja heidutavad
ja kas need sobivad võimalike rohepesuriskide tuvastamiseks toote kogu elutsükli jooksul.
Seejärel kaalub komisjon, kas on vaja lisasamme, et võimaldada järelevalveasutustel tagada
kogu ELis järelevalves ja täitmise tagamisel piisav ja järjekindel tase. Komisjon kaalub ühtlasi,
kas Euroopa järelevalveasutustel peaks koordineerimisel ja ühtlustamisel olema tugevam roll
või kas on vaja muid ELi õigusaktide muudatusi;
b) töötab 2023. aastaks välja tugeva jälgimisraamistiku, et mõõta kestlikesse
investeeringutesse suunatud kapitalivooge ja aidata liikmesriikidel hinnata investeeringute
puudujääki ja mõõta nende finantssektori tehtud edusamme EL kliima- ja
keskkonnaeesmärkidega kooskõla saavutamiseks. Sel eesmärgil kutsub komisjon liikmesriike
üles koostama 2023. aasta juuniks hinnangu oma finantsturgude ning kliima- ja
keskkonnaeesmärkide kooskõla kohta, mis peaks hõlmama panku, varahaldureid,
pensionifonde ja kindlustusandjaid. Investeeringute puudujäägi hindamise parandamiseks teeb
komisjon 2023. aasta esimeseks kvartaliks üksikasjaliku pikaajaliste investeerimisvajaduste ja
investeeringute puudujäägi analüüsi, milles võetakse arvesse muutuvaid seadusandlikke
ettepanekuid ja tulevasi investeerimisvajaduste uuringuid ja esitab 2023. aasta lõpuks
konsolideeritud aruande ELi finantssektori ülemineku seisu kohta. Lisaks koostab komisjon
2023. aasta lõpuks ELi kestliku rahanduse tegevuskava mõju hinnangu;
c) tugevdab 2022. aastaks koostööd kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste, sealhulgas
liikmesriikide, Euroopa Keskpanga, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB), Euroopa
järelevalveasutuste ja Euroopa Keskkonnaameti vahel, et töötada välja ühine lähenemisviis
korrakohase ülemineku järelevalveks ja jälgida ELi finantssüsteemi kooskõla rohelise
kokkuleppe eesmärkidega;
9
d) loob kestliku rahanduse teadusfoorumi, et tugevdada teaduse rolli ning teadmiste
jagamist finantssektori ja teadusringkondade vahel. Teadusfoorumile tehakse ülesandeks
suurendada teadlikkust ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammidest
saadavate ning kestlikkusega seotud teadust, uuringuid ja innovatsiooni käsitlevate andmete
kasutamisest, samuti suurendada investorite huvi teadusuuringute ja kestlikkuse vastu ja
teadmiste jagamist teadlaste ja finantskogukonna vahel.
IV. Üleilmsete ambitsioonide edendamine
Meede 6: komisjon seab rahvusvaheliste kestliku rahanduse algatuste ja standardite
väljatöötamises kõrged eesmärgid ja toetab ELi partnerriike, mille tarvis teeb komisjon
järgmist:
a) taotleb rahvusvahelistel foorumitel ulatuslikku konsensust, edendab kahepoolset
kliimamuutustega arvestamist (double materiality), rõhutab avalikustamisraamistike olulisust
ja lepib kokku taksonoomia eesmärkides ning põhimõtetes. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku
laiendada finantsstabiilsuse nõukogu volitusi, et hõlmata ka kahepoolset kliimamuutustega
arvestamist. Komisjon kutsub kõiki rahvusvahelisi partnereid üles süvendama koostööd
kestliku rahanduse alal, eelkõige andma erasektorile otstarbekad vahendid ja parameetrid, nagu
taksonoomia.
b) teeb ettepaneku laiendada kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi tööd, et hõlmata
uued teemad, ning tugevdada selle juhtimist. Komisjon teeb rahvusvahelisele kestliku
rahanduse platvormile ettepaneku käsitleda oma töös ka uusi probleeme, nagu elurikkus ja
üleminekut toetav rahastus. Ühtlasi plaanib komisjon tulla välja ettepanekuga, mis käsitleb
rahvusvahelise kestliku rahanduse platvormi tugevamat juhtimisstruktuuri ning kohapealse
mõju tagamiseks teeb komisjon ettepaneku, et rahvusvaheline kestliku rahanduse platvorm
arendaks tihedamat koostööd ja suhtlust erasektoriga.
c) toetab madalate ja keskmiste tuludega riike kestlikule rahastusele juurdepääsu
parandamisel, töötades välja tervikliku strateegia, et aidata partnerriikides edendada kestlikku
rahandust. Selle tarvis luuakse spetsiaalne kõrgetasemeline eksperdirühm, kes teeb kindlaks
probleemid ja võimalused, mida kestlik rahandus partnerriikides tekitab, ning esitab
komisjonile soovitusi, et kiirendada erasektori rahavoogude liikumist rohelise kokkuleppe
välismõõtme rakendamiseks ning rohelist, õiglast ja vastupidavat taastumist partnerriikides.
Kestliku rahastamise strateegiast otseselt vajadust Eesti õiguskorda muuta ei tulene, kuna see
on suunatud eelkõige komisjonile edasiste tegevuste ning algatuste tegemiseks. Samuti on
kestlikku rahastamist reguleerivad õigusaktid valdavalt EL tasandil kehtestatud otsekohalduvad
määrused, mis ei vaja Eesti õigusesse üle võtmist. Konkreetsete edaspidi komisjoni tehtavate
õiguslike algatuste õiguslikke mõjusid analüüsitakse eraldi nende algatuste täpsemate detailide
selgumisel.
2.2 Kestliku rahastamise strateegia mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte
Üldine ülevaade
Euroopa Komisjon ei ole teatise mõjude kohta eraldi mõjuanalüüsi koostanud. Esialgse
hinnangu kohaselt võib aga selle mõju kokkuvõttes hinnata Eestile ja Euroopa Liidule tervikuna
positiivseks, arvestades et tõenäoliselt toimub nende mõjul ettevõtete, sh VKE-de ja investorite,
sh jaeinvestorite teadlikkuse suurenemine, paraneb nii ettevõtete kui asutuste kogemuste ning
teadmiste pagas kestlikkuse teemadega tegelemiseks ning järk-järguline finantssektori
rahastamise suunamine kestlikumatesse tegevustesse, mis aitab ühtlasi paremini tegeleda
pikaajaliste kliimariskidega ning enam edendada kestlikke ja innovaatilisi tehnoloogiaid ning
10
reaalmajanduse tegevusi. Samas jäävad komisjoni strateegias välja pakutavate tegevuste
kirjeldused konkreetsete mõjude hindamiseks liiga üldisteks, et oleks võimalik teostada
adekvaatne mõjuanalüüs. Komisjon plaanib konkreetsed ettepanekud ja spetsiifilised meetmed
avaldada 2021-2023.a jooksul. Nende põhjal on võimalik lähemalt analüüsida ja hinnata ka
kõnealuste meetmete võimalikku mõju. Seega oleneb kokkuvõttes Eestile mõju plaanitavate
algatuste konkreetsetest detailidest.
Peamiseks kestliku rahastamise regulatsiooni sihtrühmaks on finantssektoris tegutsevad
finantsturuosalised, kes peavad valdavalt uusi nõudeid rakendama hakkama. Kogu Eesti
finantssektori suurusest saab ülevaate Eesti Panga Finantssektori struktuuri ülevaatest 202112
pärinevalt allpool toodud jooniselt 1, mis kajastab Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarvu
2015. ja 2020. aasta lõpus. Jooniselt on näha, et finantssektor on viie aastaga üksjagu kasvanud,
kuid tugevalt domineerivad finantssektoris pangad, mille osakaal on ajas veelgi suurenenud.
Samas on Eesti finantsturu suurus EL mastaabis väga väike. Eesti Panga „Finantssektori
struktuuri ülevaate 2021“ kohaselt, kui Eesti finantssektori finantsvarad moodustasid
konsolideerimata kujul 2019. aasta lõpus ehk enne koroonakriisi ligikaudu 230% SKPst, siis
Euroopa Liidu mediaan oli ligikaudu 1,5 korda suurem. Ning ka majanduses loodavast
lisandväärtusest moodustab finantssektori oma Eestis väiksema osa (4,5%) kui Euroopa Liidus
keskmiselt (5%).
Hetkel juba vastuvõetud ning rakenduva taksonoomiamääruse ja jätkusuutlikkust käsitleva
teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris käsitleva määruse (EL) 2019/2088 (SFDR)
kohaselt peetakse samas finantsturuosaliste all eelkõige erinevate investeerimistoodete
pakkujaid, kelle osakaalust kõigist sama sektori finantsturuosalistest saab aimu
Finantsinspektsiooni Eesti finantsteenuste turu ülevaatest 31.detsembri 2020 seisuga13, mille
kohaselt oli:
Joonis 1. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarvu 2015. ja 2020. aasta lõpus
- Eestis avalike fondide fondivalitsejate varade maht 2020.a lõpus kokku 6,03 miljardit eurot,
millest antud kohustuste alla käivate fondide maht oli 0,73 miljardit eurot, ehk 12%;
- Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate investeerimisühingute valitsetavate
portfellide maht 2020.a lõpus kokku 27 miljonit eurot. Samas aga jagunes see vaid 2
12
https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2021-07/fsr_2021_est_0.pdf
13
https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/eesti-finantsteenuste-turg-31-detsembri-2020-seisuga#h1-0
11
portfellivalitsemise teenust pakkuva teenusepakkuja vahel. Kokku on Eestis registreeritud 6
Eesti investeerimisühingut;
- SFDR kohaldumisalasse kuuluvate väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate pankade
valitsetavate portfellide maht 2020.aasta lõpus kokku 526 miljonit eurot, mis aga jagunes vaid
4 suurema panga vahel (Swedbank, LHV, Luminor ja SEB). Kokku tegutses Eestis 2020.a lõpu
seisuga 14 panka. Taksonoomia määruse art 8 alusel nõutavat täiendavat teavet, eelkõige nn
rohevarade osakaalu suhtarvu kõigist varadest (Green Asset Ratio) peavad samas Euroopa
komisjoni avaldatud delegeeritud määruse mustandi kohaselt hakkama avaldama ka teised
pangad peale väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutajate;
- Elukindlustuse valdkonnas oli 2020.a kindlustusmaksete järgi investeerimisriskiga
elukindlustustoodete (34 miljonit eurot) osakaal kõigist elukindlustustoodetest (86 miljonit
eurot) 40%.
Samas ei ole välja töötatavate uute nõuetega kaasnev mõju finantsturuosalistele, arvestades
finantssektori juba olemasoleva regulatsiooni ulatust, tõenäoliselt olulise suurusega vaid pigem
keskmine.
Kokkuvõttes kestliku rahastamise algatuste toel suureneb tõenäoliselt roheliste investeeringute
maht nii riigisiseselt kui ka piiriüleste investeeringutena, mis on väikese ja avatud riigi jaoks
olulise tähtsusega. Seeläbi aidatakse keskmises ja pikaajalises raamis kaasa Eesti riigi võetud
kliimaeesmärkide saavutamisele, muudetakse majandus ja töökohad kestlikumaks, säästetakse
elus- ja looduskeskkonda, luuakse eeldused kestliku riigieelarve arvestuse rakendamiseks,
tagatakse stabiilsed eelarvelaekumised ja vähendatakse kliimamuutustega seotud kriiside
tekkimise ohtu.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Kestliku rahastamise strateegia tulemusena välja töötatavad märgised, ühtsed nõuded ja
suunised aitavad kahandada rohepesu riski, suurendada kestlikkusega seonduva teabe
läbipaistvust ning seeläbi ka investorite motivatsiooni sellistesse toodetesse investeerida. See
omakorda suurendab ka erasektori motivatsiooni kesliku käitumise edendamiseks ning
kindlustunnet seoses kestlike tegevuste rahastamisega. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn
ehk Stockholm Environment Institute-Tallinn) poolt 2019. aastal koostatud "Eesti
kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs"14 toob välja, et Eestis on kliimaneutraalsuseni
jõudmiseks vajalike tegevuste kogumaksumus vahemikul 2021-2050 hinnanguliselt ca 17,3
miljardit eurot. Sellest moodustavad lõviosa erasektori investeeringud mahus suurusjärgus 12,7
miljardit eurot. Taksonoomia kriteeriumite ning muude kestliku rahastamise algatuste kaasabil
tekib suurem selgus ja kindlus, millised majandustegevused panustavad parimal moel ka Eesti
kliimaneutraalsuse saavutamisse. See omakorda aitab rahastamisel enam toetada tegevusi, mis
panustavad keskkonnaeesmärkide täitmisse, ehk aitavad leevendada ja kohaneda
kliimamuutustega ning edendavad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset,
üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse ja ökosüsteemide
kaitset ja taastamist.
Mõju majandusele ja investeeringutele
Kestliku rahastamise algatuste mõjul hakkab tõenäoliselt majanduse rahastamise struktuur
investeeringute kaudu järk-järgult liikuma kestlikumate tegevuste rahastamise suunas, mis aitab
paremini tegeleda keskkonnariskide juhtimisega ning aitab pikemas perspektiivis ühtlasi
paremini tagada nii finantsstabiilsust, kui ka majanduse kestlikku kasvu. Lühiajaliselt kaasneb
kestlikkusega seonduvate nõuete rakendamisega tõenäoliselt teatav kulude kasv, mille suurus
14
https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
12
oleneb juba konkreetsete algatuste detailsematest nõuetest. Samas on aga kestlikkuse nõuete
rakendamine pikemas perspektiivis eelis, kuna tõenäoliselt kasvab investorite huvi selliste
tegevuste vastu üha kiiremini ja tõendamise efektiivsus toob kaasa suurema atraktiivsuse
investorite ja finantsasutuste jaoks. Seega võivad kestlikkuse nõuded aja jooksul aidata
parandada kestliku majandustegevusega tegelevate ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes
teiste ettevõtetega. Kestlikkuse temaatikat edendatakse muuhulgas koostöös EL-väliste nn
kolmandate riikidega. Selleks on loodud rahvusvaheline kestliku rahastuse platvorm, mida
juhatab komisjon ja kus on lisaks ELile partnerid teistest maailma regioonidest (Hiina, Jaapan,
UK, jt). Selle platvormi liikmete osalusega on tinglikult kaetud 55% globaalsest
kasvuhoonegaaside emissioonist ja 55% globaalsest SKP-st, mis teeb sellest antud valdkonnas
mõju omava koosluse, kus komisjon aktiivselt reklaamib ka EL kestlikkuse lahendusi.
Mõju riigisektorile
Roheliste investeeringute erikäsitluse toel tõenäoliselt investeeringute, sh roheliste
investeeringute maht suureneb. Oluline on, et sellised investeeringud oleksid selge
tootlikkusega (nt riigi suurem panus hoonete soojustamise/renoveerimise meetmetesse, mis
toovad läbi täiendavate maksulaekumiste eelarvesse vahendid tagasi). Kui investeeringud
suurenevad ja need on ka tootlikud, siis on majanduskasvu potentsiaal suurem ja mõju
sisemajanduse koguproduktile (SKPle) positiivne. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis keskkonna- ja
kliimateemadega. Ehk tarvilik on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõus, mis
omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Laiemalt on
tarvilik keskkonnakestlikkuse hindamine pädevuse kasv ka riigisektoris tervikuna, sh toetuste
ja muude turusekkumiste kontekstis kui ka nõustamine ja regulatsioonide rakendamise
tõlgendamise osas.
Arvestades kestliku rahastuse valdkonna kiiret arengut ja selle ulatust, sh vastavate aktide
riigisisese rakendusvõimekuse tekitamise vajalikkust ning pädevate asutuste sisese teadmiste
ning kogemuste pagasi tekitamise vajadust, on tõenäoliselt vajalik selles valdkonnas arendada
välja täiendavad kompetentsid regulatsioonide rakendamise, järelevalve kui ka strateegilise
planeerimise aspektist. Sellel eesmärgil on Eesti võtnud koostöös Lätiga ette ka projekti
kestliku rahastuse edendamiseks ehk Eesti on kestliku rahastuse strateegilise vaate
kujundamiseks ja praktikasse viimiseks alustamas koostöös komisjoni ja EBRD-ga
kaheaastast projekti (nn kestliku rahastuse TSI (komisjoni Technical Support Instrument)
projekt), mille jooksul analüüsime kogu Eesti turgu kestliku rahastuse kontekstist lähtuvalt,
meie võimalusi ja tugevusi, sh fookusega ka VKEdele, rakendame praktikaid kuni viie
pilootprojekti raames ja viime läbi töötubasid, et tõsta teadlikkust ja suurendada kompetentse
ametnike ja turuosaliste seas. Projekt lõpeb hinnanguliselt 2023. aasta alguses.
2.3 Seisukohtade selgitused
1) Toetame üldiselt kestliku rahastamise uue strateegia eesmärke ning uues strateegias
komisjoni välja pakutud tegevusi. Konkreetsemad seisukohad saame kujundada juba
strateegias välja pakutud algatuste detailide selgumisel.
Toetame põhimõtteliselt kestliku rahastamise uues strateegias esitatud eesmärke ja komisjoni
pakutavaid tegevusi, mis meie hinnangul aitavad nende kirjeldustes esitatud teabe põhjal kaasa
kestlikumate tegevuste rahastamise suurendamisele. Aga kuna välja pakutavate tegevuste
kirjeldused on väga üldised ning nende detailid alles selguvad, siis tuleb konkreetseid tegevusi
nende enamal konkretiseerumisel lähemalt analüüsida ja nende kohta seejärel eraldi seisukohad
kujundada.
13
2) Strateegia meetmete rakendamisel tuleb arvestada nende tulemuslikkust ja
jõukohasust ettevõtetele. Seejuures on oluline edendada väikeste- ja keskmise suurusega
ettevõtete ning jaeinvestorite kaasatust kestlikesse investeeringutesse.
Oluline on, et paketiga kaasnevad detailsemad nõuded ei tohiks ebamõistlikult suurendada
ettevõtete halduskoormust ja alles peaks jääma teatav paindlikkus rahastamisvoogude
suunamisel. Kestliku rahastamise strateegia meetmete rakendamisel nähakse ette ka mitmeid
erinevaid tegevusi, mis mõjutavad ettevõtteid, näiteks seoses nende riskide hindamisega,
kliimariskide arvestamisega, läbipaistvusnõuetega, jmt. Leiame, et nende juures on oluline
jälgida kavandatavate nõuete proportsionaalsust, mis arvestaks ettevõtte suurust, vastavat
valdkonda ning potentsiaalset riski ja vältida ebamõistlikku koormuse kasvu ettevõtetele
võrreldes sellega kaasneva potentsiaalse kasuga. Ei ole otstarbekas kasutada viise, mis tooksid
kaasa ebaproportsionaalselt suure lisanduva koormuse ettevõtetele, eelkõige mikro- ja
väikeettevõtetele, või koormaks üle mittefinantsinfo aruandluskohustusi. Soovitud tulemuste
asemel võib põhjendamatu ja algse eesmärgiga nõrgalt seotud lisakoormus tuua kaasa
konsultatsioonituru hoogustuva kasvu, millel ei pruugi heitekoguste vähendamisele ega
energiatõhususe suurendamisele olulist mõju olla. Ühtlasi toetame tegevusi, mis aitavad
suurendada VKEde ning jaeinvestorite kaasamist kestlike investeeringute tegemisse, kuid ka
siin on oluline jälgida, et välja töötatavad lahendused ei tooks kaasa nõudeid, mis oleksid VKE-
dele ebamõistlikult koormavad ning nendega kaasneks ka reaalne positiivne mõju või
negatiivse mõju vähenemine, ehk VKEd saaksid nende meetmete toel ka reaalselt enam
kestlikkusse panustada. Eesti ettevõtetele on see oluline, arvestades et hinnanguliselt üle 99%
Eesti ettevõtetest on EL kriteeriumite kohaselt VKE-d.
3) Toetame võimalikult suures ulatuses digitehnoloogia võimaluste ärakasutamist
kestliku rahastamise lahenduste väljatöötamisel, mis aitab samuti pikemas perspektiivis
kahandada võimalikku halduskoormust ning kulusid seoses kaasnevate nõuetega.
Arvestades digitehniloogiate ning finantsinnovatsiooni tormilist arengut, toetame me kestliku
rahastamise lahenduste väljatöötamisel võimalikult suures ulatuses digitehnoloogia pakutavate
võimaluste ära kasutamist, sh reaalajamajanduse lahenduste arendamist ja piloteerimist. Peame
oluliseks, et andmed oleksid masinloetavad. See aitab samuti pikemas perspektiivis kahandada
võimalikku halduskoormust ning kulusid seoses kaasnevate nõuetega. Selles valdkonnas
plaanib komisjon lisada kestliku rahandusega seotud andmed Euroopa andmestrateegia
kohastesse andmeruumidesse ja uurida koos ELi digirahanduse strateegia15 alusel 2021.a
lõpuks/2022.a alguseks loodava digirahanduse platvormiga võimalikke lisameetmeid, millega
võimaldada ja edendada uuenduslikke lahendusi, kasutades digitehnoloogiat VKEde ja
jaeinvestorite toetamiseks. Ühtlasi julgustab komisjon vähese heitega või heiteta
andmekeskuste ja hajusraamatu tehnoloogia arendamist ja investeeringuid nendesse, muu
hulgas krüptovarade puhul, ning uurib, kas ELi taksonoomiat tuleks 2023. aastaks laiendada, et
hõlmata sinna täiendavad eespooltoodut toetavad tegevused.
4) Peame oluliseks jälgida, et Euroopa Liidu ettevõtted ei satuks kestliku rahastamisega
seonduvate nõuete karmistamisel halvemasse konkurentsivõime olukorda võrreldes EL
väliste riikide ettevõtetega. Seetõttu peame oluliseks EL lahenduste võimalikult
laiapõhjalist edendamist kolmandate riikide seas, võrdsete tingimuste rakendamist
kõigile EL turul tegutsejatele ning erinevate lahenduste väljatöötamisel ka globaalsete
kestliku rahastamise suundumustega arvestamist
15
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0591:FIN:ET:PDF
14
Selleks et EL ettevõtted püsiksid globaalselt konkurentsivõimelisena, on oluline EL nõuete
kehtestamisel järgida võimalikult võrdsete mängureeglite tagamist võrreldes kolmandate
riikidega. EL turul tegutsemise korral peaksid kehtima turul tegutsejatele sõltumata
päritoluriigist samaväärsed reeglid. See aitab tagada võrdse kohtlemise tervikuna kui ka
edendab seda, et tarneahela raames keskkonnakestlikkust hinnatakse, sest tarneahelad on
globaalsed ja seega kui nt üks tarneahela keskne osapool tegutseb EL turul, siis selle kaudu
avaldub mõju ka laiemalt. Finantsteenuste turu piiriülest iseloomu arvestades võivad karmimad
nõuded mõjutada finantssektori ettevõtete ümberasumist EList väljapoole. Samuti on oluline
võimaldada EL ettevõtetele enamaid võimalusi ja innovatiivsemaid lahendusi, millega
väljaspool ELi turgudel tegutseda. Seetõttu on ühtlasi oluline tagada üheltpoolt, et EL
keslikkusega seonduvates algatustes võetaks arvesse ka globaalsel tasandil (G20 raames,
OECD-s, Panganduses Basel komitees) toimuvaid arenguid ning samas ei loodaks ettevõtetele
ebamõistlikke täiendavaid nõudeid, mis seaksid EL ettevõtted konkurentsivõimelt kehvemasse
olukorda võrreldes kolmandate riikide konkurentidega ja samas takistaks kolmandate riikide
ettevõtetel EL turule sisenemist. Teiselt poolt on oluline tutvustada EL kestlikkusega
seonduvaid lahendusi aktiivselt ka väljaspool EL asuvatele partneritele nendest eeskuju
võtmiseks, millega komisjon kestliku rahastamise strateegia põhjal plaanib ka aktiivselt
tegeleda.
5) Toetame strateegias kavandatavat finantssektori turuosaliste, eelkõige pankade ja
kindlustusandjate, kapitalinõuete riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist, sealhulgas
mitte seades turuosalistele investeerimiskohustusi, mis võivad nõrgestada nende riskidele
vastupidavust või võimet reaalsektorit rahastada.
Pankade, ning ka kindlustusseltside kapitalinõuete muutmine rohevarade arvestamiseks peab
tuginema põhjalikule mõjuanalüüsile ja riskipõhisele lähenemisele. Finantsasutuste
kapitalinõuete võimaliku muutmise korral on oluline tagada, et ei lähtutaks ainult toodete ning
pankade rahastatavate projektide kliimaneutraalsusest, vaid arvestataks nende võetavaid
finantsriske ning mõju finantsstabiilsusele ja finantsturule tervikuna. Oleme olnud arvamusel,
et regulatiivne keskkond peab olema pankade jaoks proportsionaalne, lähtudes pankade
tegevuse keerukusest, suurusest, äriprofiilist ja erisustest. Arvestades pankade endiselt suurt
rolli ettevõtete rahastamisel, siis on vajalik mitte nõrgestada pankade vastupanuvõimet riskidele
ning võimekust reaalmajandust rahastada, mis võiks ühtlasi negatiivselt mõjutada nii
finantsstabiilsusele kui ka majandusele tervikuna. See tähendab, et pakutud nõuded peavad
toetama Euroopa Liidu majanduse kui terviku arengut ning mitte pärssima reaalmajanduse
rahastamist. Samal ajal toetame seda, et riskide hindamisel arvestatakse suuremas mahus
keskkonna- ja kliimavaldkonna valdkonnaga seotud arengutest tulenevaid riske, sest nende
objektiivne kajastamine võimaldab finantssektoril võtta arvesse selle suunaga toimuvaid olulisi
arenguid nii nõuete kui ka majanduses toimuvate muutuste osas
6) Kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumite väljatöötamise juures leiame, et tuleb
arvestada kooskõla vastavate valdkondlike regulatsioonidega, sh kestlike tegevuste
käsitlemisega nendes regulatsioonides. Seejuures on oluline kestliku rahastamise
taksonoomia alusmääruse põhieesmärkide saavutamine ehk erasektori motiveerimine, et
suurendada investeeringuid keskkonnakestlikesse tegevustesse.
Meie hinnangul on oluline, et taksonoomia kriteeriumite väljatöötamisel delegeeritud
õigusaktides peaks arvestama ka kooskõla vastavate valdkondlike regulatsioonidega ning
kestlike tegevuste käsitlemisega nendes regulatsioonides.
15
Kestliku rahastamise strateegias lubab komisjon mh näiteks ühe konkreetse meetmena vastu
võtta täiendava Euroopa Liidu taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, mis hõlmab
uusi sektoreid, sh põllumajandust ja teatavaid energiaga seotud tegevusi, mis esimesest
taksonoomia delegeeritud määrusest välja jäid. Peame oluliseks, et need kriteeriumid oleksid
läbi kaalutud, arvestades ühtlasi taksonoomiamääruse artikli 3 punktis b sätestatud ’ei kahjusta
oluliselt’ (DNSH) printsiipi ning sellest printsiibist lähtuvalt ka kooskõla kehtivate
valdkondlike kriteeriumidega. Taksonoomia on loodud selleks, et edendada täiendavaid samme
keskkonnakestlikkesse tegevustesse panustamiseks. Samuti tuleks nõuete osas leida lahendusi,
mis väldiksid topelt aruandlusest tulenevat halduskoormust.
Konkreetse näitena saab välja tuua delegeeritud õigusaktis põllumajandussektorile määratavad
tehnilised sõelumiskriteeriumid ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reeglite
täitmise. Taksonoomia kriteeriumid peavad täitma määruse eesmärki, samas, võimaldamaks
väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetel osaleda majandustegevuses samaväärselt
suurettevõtetega, tuleks taksonoomia DNSH tehniliste sõelumiskriteeriumite (TSC) puhul
võimaldada võtta alternatiivse kriteeriumina arvesse ka ÜPP tingimuslikkus16, võttes eraldi
tähelepanu alla elurikkuse kaitse. Taksonoomia ’aitab oluliselt kaasa’ tehniliste
sõelumiskriteeriumite puhul tuleks asjakohastel juhtudel võtta võrdse alternatiivse
kriteeriumina arvesse ÜPP strateegiakava keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud sekkumisi
(st tootja ühinemine ökoskeemiga17 või nn II samba keskkonnatoetustega18, millede mõlema
puhul kohaldub19 lisaks veel ka tingimuslikkus).
Põllumajandussektor panustab juba oluliselt ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisesse
läbi ÜPP sekkumiste. Täiendavate kriteeriumite kehtestamine tootjatele väljaspool ÜPPd on
ebamõistlik. ÜPPga paralleelselt eksisteerivate taksonoomia kriteeriumite täitmise kohta
raporteerimine tooks kaasa, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) jaoks,
ebamõistliku halduskoormuse. Asjaolu, et raporteerimise kohustus ei laieneks vähemalt esialgu
VKEdele, ei paku leevendust. Seda selle pärast, et pikemas perspektiivis hakkavad
finantsvahendusega tegelevad asutused eristama taksonoomia delegeeritud määruse järgi
keskkonnaeesmärkidesse panustavaid kliente kõigist ülejäänud klientidest. See ongi kestliku
rahanduse algatuse eesmärk ja aitab kaasa investeeringute suunamisele keskkonnakestlikku
majandustegevusse. Kuid sellega kaasneb oht, et põllumajandussektori ettevõtted, kes küll
panustavad keskkonna eesmärkide täitmisesse, kuid ei suuda halduskoormuse tõttu selle kohta
raporteerida, pannakse laenu ja investeeringute turul ebasoodsasse ja ebaõiglasesse olukorda.
Seda olukorda saab vältida, vähemalt põllumajandussektoris, lugedes taksonoomia tehnilised
sõelumiskriteeriumid täidetuks ka ÜPP reeglite täitmisega.
Täpsemalt, taksonoomia ’ei kahjusta oluliselt’ (DNSH) tehniliste sõelumiskriteeriumite puhul
saaks võimaldada võtta alternatiivse kriteeriumina arvesse ÜPP tingimuslikkust ehk ÜPP
strateegiakavade määruse III jaotise 1. peatüki 2. jao ’Tingimuslikkus’ kohast süsteemi.
Taksonoomia ’aitab oluliselt kaasa’ tehniliste sõelumiskriteeriumite puhul tuleks asjakohastel
juhtudel võtta võrdse alternatiivse kriteeriumina arvesse ÜPP strateegiakava
keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud sekkumisi. ÜPP strateegiakavas on
16
Tingimuslikkus on nõuete, sh keskkonnanõuete mahukas pakett, mida kõik ÜPP pindala- ja loomatoetuste
taotlejad peavad toetuse saamiseks eelduslikult täitma. Osa nõuetest on EL direktiivide riigisiseselt üle võetud
nõuded, teine osa 10 keskkonnastandardit, mille raamides kehtestab LR nõuded vastavas valdkonnas ise. Nõuete
täitmise eest toetust ei maksta, kuid nende rikkumisel vähendatakse põllumajandustoetusi.
17
ÜPP strateegiakavade määruse artikli 28 „Kliima- ja keskkonnakavad“ kohased toetused.
18
ÜPP strateegiakavade määruse artikli 65 „Keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused“ kohased toetused
19
ÜPP strateegiakavade määruse III jaotise 1. peatüki 2. jao „Tingimuslikkus“ kohane süsteem.
16
keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud kahte tüüpi sekkumised. Üks sekkumistüüp on ÜPP
strateegiakavade määruse artikli 28 ’Kliima- ja keskkonnakavad’ kohased toetused ehk
ökoskeemid. Teine sekkumistüüp on ÜPP strateegiakavade määruse artikli 65 ’Keskkonna-,
kliima- ja muud halduskohustused’ kohased toetused ehk nii-öelda II samba
keskkonnatoetused. Nii ökoskeemide kui ka II samba keskkonnatoetuste puhul kohaldub
tootjale lisaks veel ka eelpool mainitud tingimuslikkus.
Samuti oli Eestil taksonoomiamääruse kliimaeesmärkide tehniliste sõelumiskriteeriumite
delegeeritud määruse välja töötamisel murekohti metsanduse ning biomassist energia tootmise
tehniliste sõelumiskriteeriumitega, millest tulenevalt jälgime jätkuvalt ka nende valdkondade
kriteeriume järgmistes delegeeritud aktides. Paralleelselt menetletakse ühtlasi 2021.a juulis
paketi „Eesmärk 55“20 raames komisjoni esitatud erinevaid valdkondlikke õigusaktide
muudatusi, sh näiteks taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekuid (RED3), jmt mille
lahendustega on taksonoomia kriteeriumite muutma hakkamisel või täiendamisel samuti oluline
arvestada, et mitte tekitada sama valdkonna nõuetes vastuolu sektoripõhise lähenemise ning
horisontaalse kestlikkuse lähenemise vahel.
20
Komisjoni õiguslike algatuste pakett, mille eesmärgiks on vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt
55%
17
3 ROHELISTE VÕLAKIRJADE STANDARDI MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD
3.1 Roheliste võlakirjade standardi määruse sisu ja võrdlev analüüs
Roheliste võlakirjade standardiga kehtestatakse vabatahtlikuna järgimiseks nõuded, mille
täitmise korral võib võlakirja emitent nimetada neid võlakirju Euroopa rohelisteks
võlakirjadeks, ehk EuGBdeks ning nõuded, millele peavad vastama sõltumatud välised
hindajad, kes hakkavad jälgima roheliste võlakirjade standardi nõuete täitmist ning esitama
selle kohast aruandlust. Nõuded on esitatud EL otsekohalduvas määruses jaotiste kaupa, mis on
omakorda jagatud peatükkideks, mis koondavad vastava teema artikleid. Allpool on esitatud
roheliste võlakirjade standardi määruse eelnõu seletuskirjast lähtuv ülevaade konkreetsetest
sätetest.
I jaotises tuuakse välja roheliste võlakirjade standardi määruse reguleerimisese ja mõisted.
Artiklis 1 sätestatakse täpsemalt määruse reguleerimisulatus, milleks on ühtsete nõuete
kehtestamine võlakirjade emitentidele, kes tahavad vabatahtlikult nimetada oma
keskkonnasäästlikke võlakirju Euroopa rohelisteks võlakirjadeks ning Euroopa roheliste
võlakirjade väliste hindajate registreerimise süsteemi ja järelevalve raamistiku kehtestamine.
Artiklis 2 määratletakse standardis kasutatavad mõisted: emitent, finantsettevõtja,
valitsemissektor(i esindaja), taksonoomianõuded ja reguleeritud turg. Nende mõistete
sisustamisel kasutatakse valdavalt EL olemasolevate õigusaktide määratlusi, välja arvatud
valitsemissektor(i esindaja), mis on sisustatud vaid antud määruse tähenduses ning emitent,
kelleks loetakse ükskõik milline võlakirju välja andev juriidiline isik.
II jaotises sätestatakse Euroopa rohelise võlakirja nimetuse kasutamise tingimused.
I peatükis on koondatud võlakirjadega euroopa rohelise võlakirja nimetust võib kasutada ainult
asjaomase jaotise nõuetele vastavate võlakirjade emitentidel kuni võlakirja lunastustähtajani.
Oluline on välja tuua, et antud standard on mõeldud igasuguste võlakirjade emitentidele (sh
pandikirjade emitendid ja väärtpaberistajad, kui väärtpaberistamise tehingu võlakirjad
emiteeritakse eriotstarbelise üksuse (nn SPV, ehk Special Purpose Vehicle) kaudu). Samuti on
standard mõeldud nii ELis kui väljaspool seda tegutsevatele emitentidele, kes pakuvad
võlakirju EL investoritele.
Artiklis 4 sätestatakse nõuded rohelistest võlakirjadest saadud tulude kasutamiseks. Emitendid
peavad jaotama võlakirjaemissioonist saadud vahendeid ainult sobiliku põhivara, sobilike
kulutuste või sobilike finantsvarade (või nende kombinatsiooni) rahastamiseks. Seejuures ei
tohi emitendid võlakirjast saadud tulude jaotamise arvestamisel nendest kulusid maha
arvestada. Valitsemissektori esindajast emitentidel lubatakse jaotada võlakirjadest saadud tulud
ka teatavatele muudele kulutustele, mida ei ole artikli 4 lõikes 1 mainitud.
Artiklis 5 määratletakse, mida mõeldakse finantsvarade all: laenu/võõr- ja omakapitali. Ühtlasi
nähakse ette, millistesse kategooriatesse peavad finantsvarad kuuluma ning mis liiki vara ja
kulutuste rahastamiseks selliseid finantsvarasid tuleks kasutada.
Artiklis 6 nähakse ette, et kõiki võlakirjadest saadud tulusid tuleb kasutada
taksonoomiamääruse artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse nõuetele
vastavaks majandustegevuseks. See tähendab, et antud majandustegevus peab 1) aitama
oluliselt kaasa ühe või mitme taksonoomiamääruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi
18
saavutamisele; 2) mitte tekitama olulist kahju ühelegi eelmises puntkis nimetatud
keskkonnaeesmärgile; 3) toimuma taksonoomiamääruse artiklis 18 sätestatud minimaalseid
kaitsemeetmeid rakendades ning 4) vastama tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille
komisjon on taksonoomiamääruse alusel oma delegeeritud õigusaktidega kehtestanud.
Kuna keskkonnasäästlikkuse valdkonnas toimub pidev tehniline areng, on komisjoni hinnangul
tõenäoline, et delegeeritud õigusaktides kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriumeid aja jooksul
muudetakse. Sellepärast täpsustatakse artiklis 7, millised hetke seisuga kehtivaid
taksonoomiakriteeriume peab võlakirjade emissioonist saadud tulu investeerimisel kohaldama.
Kriteeriumite muutumise puhuks on jaotamisel võimaldatud teatud tingimustel viieaastane nö
üleminekuperiood.
Komisjon on ühtlasi olulise täpsustusena oma seletuskirjas välja toonud, et ühtegi
rohevõlakirjade standardi sätet ei tohi tõlgendada nii, et emitent ei tohiks kasutada rohelisi
võlakirja emissioone muudest tegevustest, varadest või üksuse osadest tulenevate kahjude
katmiseks. Samamoodi ei tohi ühtegi roheliste võlakirjade standardi sätet tõlgendada nii, et
krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaseid kapitaliinstrumente või kohustusi ei või
direktiivi 2014/59/EL kohaselt või määruse (EL) 575/2013 või 2019/2033 kohase nn käivitava
sündmuse toimumise korral alla hinnata. Ühtlasi toob komisjon välja, et nõue jaotada rohelistest
võlakirjadest saadud tulud sobilike varade või kulutuste rahastamisele, ei tohiks keelata nende
emitendil kasutada võlakirja tagatisena põhi- või finantsvara ega seostada võlakirja omanikele
makstavad summad sellega rahastatava projekti tulemuslikkusega.
II peatükis sätestatakse nõuded Euroopa roheliste võlakirjadega seotud läbipaistvusele ja
välisele hindamisele.
Artiklis 8 selgitatakse, et võlakirja võib liidus pakkuda avalikkusele ainult siis, kui emitendi
veebisaidil on enne avaldatud standardi lisas I esitatud nõuetele vastav Euroopa roheliste
võlakirjade teabeleht, mille on enne üle vaadanud väline hindaja, kes on selle kohta esitanud ka
vastava aruande.
Artiklis 9 sätestatakse emitendile kohustus koostada igal aastal kuni võlakirjadest saadud
tulude täieliku jaotamiseni standardi lisas II esitatud nõuetele vastav Euroopa roheliste
võlakirjade jaotusaruanne ja avaldada see hiljemalt kolm kuud pärast selles kajastatavat aastat.
Samuti peab emitent pärast kõigi võlakirjast saadud tulude jaotamist tellima väliselt hindajalt
esimese jaotusaruande kohta emiteerimisjärgse hindamise, mille kohta hindaja esitab ka vastava
aruande.
Artiklis 10 sätestatakse emitendile kohustus koostada vähemalt kord võlakirja kasutusea
jooksul pärast tulude täielikku jaotamist roheliste võlakirjade mõjuaruande, mis peab vastama
standardi lisas III esitatud nõuetele ning näitama võlakirjast saadud tulude kasutamise
keskkonnamõju.
Valitsemissektori esindajast emitendid võivad artikli 11 kohaselt tellida emiteerimiseelsed ja -
järgsed hindamised ka avaliku sektori audiitorilt, ehk näiteks Eestis Riigikontrollilt, või mõnelt
muult avaliku sektori asutuselt, kellele nad on andnud volitused roheliste võlakirjade standardi
järgimist hinnata.
Artiklis 12 on nõuded nende Euroopa roheliste võlakirjade jaoks, mille kohta tuleb
prospektimääruse kohaselt avaldada prospekt. Sel juhul tuleb ka prospektis selgelt mainida, et
19
asjaomane Euroopa roheline võlakiri on välja antud kooskõlas roheliste võlakirjade standardi
nõuetega.
Artiklis 13 nõutakse emitentidelt, et nad peavad hoidma kuni võlakirja lunastustähtajani oma
veebilehel kättesaadavana kõik artiklite 8–10 kohaselt koostatud dokumendid (sh
emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruanded). Nimetatud artiklis on esitatud ka
eelpoolnimetatud dokumentides ning prospektis sisalduva teabe keeltekasutuse nõuded ja nõue
teavitada pädevat asutust, kelleks Eestis on Finantsinspektsioon ning ESMAt kõigi käesoleva
artikli alusel veebilehel avaldamisele kuuluvate dokumentide avaldamisest.
III jaotises sätestatakse Euroopa roheliste võlakirjade väliseks hindajaks saamise tingimused.
Nimetatud jaotist ei kohaldata avaliku sektori audiitoritele ega teistele valitsemissektori
esindajast emitendilt käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimise volitused saanud
avaliku sektori üksustele.
I peatükis kehtestatakse väliseks hindajaks saamise tingimused.
Artikli 14 kohaselt peavad välised hindajad end enne tegevuse alustamist ESMA juures
registreerima ning nad peavad pidevalt vastama artiklis 15 kehtestatud registreerimise
tingimustele.
Artiklis 15 sätestatakse nõuded nii välise hindajana registreerimise taotlusele kui ka välistele
hindajatele. Samuti tingimused ESMAle taotluse läbivaatamiseks ja välise hindaja
registreerimiseks või sellest keeldumiseks. Ühtlasi antakse komisjonile volitused koostada
regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid, et täpsustada teatavaid väliste hindajate
registreerimise kriteeriumeid ning teatavaid standardvorme, -malle ja -korda. Registreeritud
välised hindajad võivad tegutseda kogu ELis.
Artiklis 16 nähakse välisele hindajale ette kohustus teavitada ESMAt kõigist olulistest
muudatustest artikli 15 kohaselt esitatud teabes või artikli 15 osutatud teabega seotud asjaoludes
enne nende tegemist ning ESMA protseduurid nende muudatuste saamisel. Ka siin antakse
komisjonile volitus rakenduslike tehniliste standarite vastu võtmiseks, millega määratakse
kindlaks ülal viidatud teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -kord.
Artiklis 17 täpsustatakse välise hindaja esitatava registreerimistaotluse ning muu suhtluse
suhtes kohaldatavat keelerežiimi.
II peatükis esitatakse väliste hindajate juhtimiskorra ja dokumentidega seotud nõuded.
Artiklis 18 sätestatakse üldpõhimõtted, mille kohaselt peavad välised hindajad kasutama
sobivaid süsteeme, ressursse ja tegevuskorda, jälgima ja hindama vähemalt korra aastas oma
süsteemide, sisekontrollimehhanismide ja korra piisavust ja tulemuslikkust ning võtma
puuduste avastamisel sobivaid meetmeid nende kõrvaldamiseks.
Artiklites 19–28 esitatakse täpsemad nõuded kõrgema juhtkonna, analüütikute, töötajate ja
teiste hindamises otseselt osalevate isikute, vastavuskontrolli funktsiooni, sisekorra,
emiteerimiseelse ja -järgse hindamismetoodika ning kasutatud teabe, hindamismetoodika või
selle kohaldamise vigade, tegevuse edasiandmise, andmete säilitamise, huvide konflikti
vältimise ja teabe konfidentsiaalsuse tagamise ja muude teenuste osutamise jaoks.
20
Artiklites 18–23 ja 25 antakse ühtlasi komisjonile volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised
standardid, et täpsustada vastavates artiklites esitatud väliste hindajate juhtimisega seotud
organisatsiooniliste nõuete, protsesside ja dokumentide hindamiseks vajalikke kriteeriumeid.
III peatükis sätestatakse nõuded emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruannetele.
Artiklis 29 selgitatakse, et ei emiteerimiseelse ega -järgse hindamise aruandes ei või mainida
ESMAt ega ühtegi pädevat asutust nii, et jääks mulje nagu nad oleks asjaomase dokumendi või
hindamistegevused kinnitanud või heaks kiitnud.
Artiklis 30 sätestatakse, et välised hindajad peavad emiteerimiseelse ja -järgse hindamise
aruanded avaldama ning tegema tasuta kättesaadavaks oma veebilehel ning täpsustatakse nende
aruanete avaldamisega seotud nõudeid.
IV peatükis esitatakse artiklites 31 – 35 nõuded seoses kolmandates riikides asutatud väliste
hindajate teenuste osutamisega, sh nende registreerimise ja registreeringu tühistamisega, nende
tunnustamisega ESMA poolt. Roheliste võlakirjade emitentidele teenuste osutamiseks peab
kolmandas riigis asutatud väline hindaja olema kantud kolmandate riikide väliste hindajate
registrisse, mida ESMA artiklit 59 järgides peab. ESMA annab vastava registreeringu, kui kas
komisjon on võtnud vastava kolmanda riigi kohta vastu artikli 32 kohase samaväärsuse otsuse,
kui kolmandas riigis asutatud väline hindaja on registreeritud või saanud loa osutada liidus
välise hindamise teenuseid ning ta on allutatud tulemuslikule järelevalvele ja täitmise
tagamisele, mis tagavad täieliku vastavuse asjaomases kolmandas riigis kohaldatavatele
nõuetele ning on kehtestatud artikli 32 kohane koostöökord ESMA ja kolmanda riigi pädeva
asutuse vahel. Kuni artikli 32 kohase samaväärsust kinnitava otsuse vastuvõtmiseni võib
kolmandas riigis asutatud väline hindaja osutada rohevõlakrijade standardiga seotud teenuseid
siis, kui ESMA on teda eelnevalt artikli 34 kohaselt tunnustanud. Artiklis 35 täpsustatakse
nõudeid seoses kolmandas riigis asutatud väliste hindajate osutatud teenuste jooksva
kinnitamisega ELis asutatud väline hindaja poolt ning selleks ESMA-lt loa taotlemist.
IV jaotise I peatükis täpsustatakse artiklites 36 – 45 pädevate asutuste, kelleks Eestis on
Finantsinspektsioon, volitusi teostada võlakirjade emitentide üle järelevalvet, et oleks tagatud
roheliste võlakirjade standardi määruse artiklite 8–13 kohaldamine, ja omavahelist koostööd.
Artiklites 41-43 nähakse ühtlasi ette nõuded seoses halduskaristuste ja muude
haldusmeetmetega, mida pädevad asutused võivad rikkumiste puhul kasutada ning artiklites
44 – 45 täpsustatakse karistuste avaldamise ja nendest ESMA teavitamise nõudeid.
II peatükis sätestatakse artiklites 46 – 59 ESMA volitused seoses väliste hindajate üle
järelevalve teostamisega. Need hõlmavad volitust küsida teavet kas lihtteabenõude või
otsusega, volitust korraldada üldisi uurimisi ja volitust teha kohapealset kontrolli. Nimetatud
peatükis on ka ESMA järelevalvevolituste kasutamise tingimused. Artiklites 51 – 53 esitatakse
ühtlasi nõuded seoses järelevalvemeetmetega, trahvidega ja sunnirahaga, mida ESMA võib
kohaldada rikkumiste korral. Samuti võib ESMA muuta registreerimis- ja järelevalvetasusid.
Artiklis 59 reguleeritakse täpsemalt ESMA poolt oma veebisaidil väliste hindajate (sh
kolmandates riikides asutatud väliste hindajate) registri pidamist. Selles andmebaasis peavad
olema ka need hindajad, kellel on roheliste võlakirjade standardi kohane tegevus ajutiselt
keelatud, või kelle registreering on tühistatud.
21
V jaotises delegeeritud õigusaktide kohta antakse komisjonile volitus võtta artiklis 60
sätestatud tingimuste kohaselt vastu delegeeritud õigusakte ning artiklis 61 täpsustakse sellega
seonduvat komiteemenetlust.
VI jaotises lõppsätete kohta esitatakse artiklites 62 – 63 väliste hindajate jaoks mõeldud
üleminekusäte roheliste võlakirjade standardi jõustumisele järgneva esimese 30 kuu kohta ja
täpsustatakse artiklis 64 roheliste võlakirjade standardi jõustumist ning kohaldumist.
Roheliste võlakirjade standardi määrusele on ühtlasi lisatud 4 lisa, kus on esitatud erinevate
dokumentide detailsemad vormid ning nõuded sisule:
Lisa I Euroopa roheliste võlakirjade teabeleht;
Lisa II Euroopa roheliste võlakirjade iga-aastane jaotusaruanne;
Lisa III Euroopa roheliste võlakirjade mõjuaruanne;
Lisa IV Emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruannete sisu.
3.2 Roheliste võlakirjade standardi määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte
Üldine ülevaade
Euroopa Kontrollikoja kestlikku rahandust käsitleva eriaruande 22/202121 kohaselt oli Euroopa
osakaal 2020. aastal maailmas emiteeritud rohelistest võlakirjadest 48% (156 miljardit USA
dollarit). ELi 27 liikmesriigi ettevõtetel oli käibel 21 triljoni dollari väärtuses lunastamata
võlakirju, millest rohelised võlakirjad moodustasid 2020. aasta lõpus 422 miljardit USA dollarit
ehk ainult 2% kõigist võlakirjadest. Seega vaatamata emiteerimise kasvule on rohelised
võlakirjad ELis endiselt marginaalsed finantstooted.
Eestis ei ole seni rohelisi võlakirju avaliku pakkumisega emiteeritud. Eesti võlakirjade turu
suurust iseloomustab võrreldes teiste riikidega Eesti Panga koostatud ülevaatest finantssektori
struktuurist 2021 pärinev allolev joonis 2. Jooniselt on näha, et Eesti emitentide poolt käibele
lastud võlakirjade mahu järgi on Eesti võlakirjaturg Euroopa riikide seas üks väiksemaid. 2020.
aasta lõpus oli Eestis emiteeritud võlakirjade kogujääk 1,3 miljardit eurot ehk 5% SKPst. Eesti
Panga hinnangul on Eesti võlakirjaturu väikesel mahul mitu põhjust: 1) Eesti riigil ei olnud
tavaks emiteerida riigivõlakirju. Üle pika aja emiteeris Eesti riik riigivõlakirju COVID-19
pandeemia keskkonnas 2020. aastal. 2) võlakirjaturgu ei toeta ka suuremate taristuettevõtete
emissioonid, sest nende jaoks on kohalik turg väike ja nad eelistavad emiteerida võlakirju
välisturgudel. 3) Eestis on suhteliselt palju väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle
jaoks on pangandussektor rahastamise saamiseks oluline, mistõttu pole alternatiivsete
rahastamisvahendite järele suurt nõudlust olnud.
21
https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_22/SR_sustainable-finance_EN.pdf
22
Joonis 2. Emiteeritud võlakirjade kogumaht 2020. aasta detsembris
Võlakirjade emiteerimiste maht on viimase 5 aasta jooksul küll hoogustunud, kuid võlakirjade
kaudu rahastamise maht jääb endiselt oluliselt alla pangalaenude mahule. Kui 2016. aastal
emiteeriti Eesti Panga koostatud ülevaate finantssektori struktuurist 2021 kohaselt uusi
ettevõtete võlakirju Eestis 98 miljoni euro ulatuses, siis 2020. aastal oli uute ettevõtete
võlakirjade emissioonimaht tõusnud küll 217 miljoni euroni, kuid uute ettevõtete pangalaenude
maht oli samal ajal 10,5 miljardit eurot. Võlakirjade emitentidest annab ülevaate Eesti Panga
koostatud ülevaates finantssektori struktuurist 2021 esitatud allolev joonis 3.
Joonis 3. Emiteeritud uued võlakirjad ja emiteeritud võlakirjade kogumaht
Jooniselt 3 on näha, et võlakirjade emissioonide mahu kasvu on viimastel aastatel suuresti
vedanud valitsemissektor. Rohevõlakirjade turule toomine võiks potentsiaalselt aidata ka seda
rahastamise segmenti nii emitentidele kui investoritele veelgi atraktiivsemaks muuta.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Arvestades, et roheliste võlakirjade standardile vastamiseks peab kogu võlakirjaga kogutava
tulu paigutama kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumitele vastavatesse tegevustesse,
23
aitab selliste võlakirjade pakkumise kasv turul ühtlasi suunata rahavoogusid enam
taksonoomiale vastavatesse majandustegevustesse ning kiirendada seeläbi ka majanduse
tervikuna kestlikumaks muutmist.
EL ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmiseks on vajalik teha pikaajalisi ja suuremahulisi
investeeringuid, mille rahastamiseks loovad roheliste võlakirjade standardile vastavad
võlakirjad ühe täiendava võimaluse. Roheliste võlakirjade standard loob investoritele
kindlustunde, et emitendid kasutavad saadud vahendeid sihtotstarbeliselt. Selgem regulatsioon
aitab kaasa suurendamaks investorite poolset nõudlust rohevõlakirjade järele, mis omakorda
aitab emitentidel soodsamatel tingimustel keskkonnainvesteerinud teha. Rahastamise, sh
roheliste võlakirjade kaudu, suunamine taksonoomia kriteeriumitele vastavatesse tegevustesse
aitab enam toetada tegevusi, mis panustavad keskkonnaeesmärkide täitmisse, ehk aitavad
leevendada ja kohaneda kliimamuutustega ning edendavad vee ja mereressursside kestlikku
kasutamist ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse
ja ökosüsteemide kaitset ning taastamist. See parandab kokkuvõttes ühtlasi nii elus- kui
looduskeskkonna kvaliteeti.
Konsultatsioonifirma Ernst ja Young on oma 2020.a septembri aruandes22 tuvastanud ELis 200
miljardi euro väärtuses kestlikkuse taksonoomia kriteeriumitele vastavaid projekte (kokku üle
1000) erinevates sektorites (energia, transport, ehitised, tööstus, maakasutus). Minimaalselt
selles ulatuses oleks kohe võimalik nende projektide tarvis roheliste võlakirjade standardile
vastavaid võlakirju emiteerida, mis aitaks seeläbi neid projekte ellu viia ning panustada
keskkonna säästlikkusse. Eestist on tuvastatud 8 projekti, mida ei ole eraldi välja toodud, kuid
millest on näitena esitatud üks võimalik projekt: OÜ Tuuletraal23 mere pealne tuuleenergia
projekt (380 MW), mille maksumus oleks 553 miljonit eurot.
Mõju majandusele ja investeeringutele
Peamiseks sihtrühmaks, keda roheliste võlakirjade standard mõjutab, on võlakirjade emitendid,
kelle struktuur on nähtav eespool toodud joonisel 3. Võlakirjade standardi järgimisega
kaasnevad emitentidele täiendavad kulud, mida on ühtlasi hinnanud komisjon oma eelnõule
lisatud mõjuhinnangus lk 95. Selle kohaselt on peamiseks täiendavaks kuluks seoses roheliste
võlakirjade standardi järgimisega väliselt sõltumatult hindajalt teenuse ostmine. Viimane peab
jälgima võlakirjade ja nendest saadavate tulude kasutamisel standardi nõuete järgimist ning
selle kohta aru andma. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võiks see kulu olla kokku
hinnanguliselt ligikaudu 20 000 – 40 000 eurot ühe emissiooni korraldamise kohta. Samas
kaasnevad roheliste võlakirjadega ka positiivsed mõjud, milleks on eelkõige:
- mitmekesisem investorite ring, sh suurem võimalus välisinvestorite kaasamiseks;
- turul parema reputatsiooni omandamine seoses kestlikkusega;
- rohevõlakirja nö hinna preemia, ehk väike hinnavõit võlakirja rohelisusest, mis tuleneb sellest,
et rohelisi võlakirju on võimalik investoritele pakkuda tavavõlakirjadest madalama intressiga,
kuna nõudlus nende järele kasvab kiiremini kui pakkumine. Hinnapreemia suurus oleneb
tugevalt väga paljudest erinevatest teguritest (emitent, geograafiline piirkond, järgitav standard,
jne), kuid hinnanguliselt on selle suuruseks harilikult mõni baaspunkti (bps24).
- stabiilsemad investorid (nagu senine praktika on komisjoni hinnangul näidanud);
- tugeva ettevõttesisese õppeprotsessi läbimine kestlikkuse teemadel, mille tõttu on ettevõttes
peale esimest roheliste võlakirjade emissiooni harilikult kõrgendatud teadlikkus
22
https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/it_it/news/2020/ey-summary-report-green-recovery-v2.pdf
23
https://www.tuuletraal.ee/
24
Intressimäära 1 bps = 0,01%
24
roheprotsesside toimimisest, kestlikkuse temaatikast ning paremast keskkonna riskide
juhtimisest;
- ettevõtte erinevate osakondade vaheline tugevam koordineerimine annab positiivse efekti
ettevõtte korporatiivsele kultuurile tervikuna.
Arvestades roheliste võlakirjade emissioonide kasvu, võib arvata, et suurel osal juhtudest
kaaluvad positiivsed mõjud üles emissiooniga kaasnevad täiendavad kulud. Kokkuvõttes seega
võiks emitendid olla motiveeritud sobivate tingimuste korral rohelisi võlakirju emiteerima, mis
suurendab seega ka roheinvesteeringuid majanduse kestlikumaks muutumisse.
Turul on juba praegu erinevaid rahvusvahelisi roheliste võlakirjade standardeid, nagu näiteks
ICMA Green Bond Principles25, Climate Bond Initiative’s Climate Bond Standard26, jt. Seega
on turuosalistel juba praegu olnud võimalik nende standardite alusel rohelisi võlakirju
emiteerida ning sellega seoses võib hinnata, et arvestades ühtlasi roheliste võlakirjade standardi
vabatahtlikku iseloomu, sellega olulist täiendavat mõju emitentidele ei kaasne.
Teiseks oluliseks sihtrühmaks, keda roheliste võlakirjade standard mõjutab, on investorid,
kelleks on valdavalt finantsturuosalised, ehk pangad, investeerimisfondid,
investeerimisühingud, kindlustusseltsid, jt. Neile suureneb roheliste võlakirjade pakkumise
kasvamisel valik kestlikest toodetest, kuhu investeerida ning millele tuginedes ühtlasi enda
pakutavaid kestlikkuse tooteid (fondid, investeerimisportfellid) üles ehitada. See omakorda
aitab suunata rahavoogusid enam kestlikesse tegevustesse ning liikuda majanduse kestlikumaks
üleminekuga lähemale nii Eestis kui EL-s võetud kliimaeesmärkide täitmisele.
Kolmandaks sihtrühmaks, keda roheliste võlakirjade standard eelkõige mõjutab, on välised
sõltumatud hindajad, keda hetkel Eestis ei ole. Tehnilise ekspertgrupi 2019.a aruande27 lisas 5
esitatud info kohaselt oli 2017.a erinevaid välise hindamise teenuse pakkujaid 17 28, kes
valdavalt tegutsesid piiriüleselt, kas Euroopas või globaalselt. Roheliste võlakirjade standardis
nähakse ette nende hindajate registreerimine ESMA juures ning ESMA otsejärelevalve nende
üle, mistõttu ka sellega ei kaasne Eestis olulist mõju. Samas on oluline, et väliste hindajate
kulud seoses ESMA järelevalvega ei läheks liiga suureks, mis hakkaks tekitama selle turu
koondumist vaid suuremate teenusepakkujate kätte.
Mõju riigisektorile
Roheliste võlakirjade standardi kehtestamisega riigisektorile otseselt täiendavat mõju ei kaasne.
Samuti ei kaasne roheliste võlakirjade standardiga täiendavaid otseseid riigieelarve kulusid.
Üheks sihtrühmaks, keda standard mõjutab, on EL liikmesriikide finantsjärelevalveasutused,
kelleks Eestis on Finantsinspektsioon. Standardiga kaasneb Finantsinspektsioonile täiendav
kohustus kontrollida roheliste võlakirjade standardi järgi võlakirju emiteeriva emitendi poolt
vajaliku teabe avaldamist. Selleks teabeks on Euroopa roheliste võlakirjade teabeleht, Euroopa
roheliste võlakirjade jaotusaruanne ning mõjuaruanne ja väärtpaberite emissiooni prospektis
roheliste võlakirjade standardi järgimist käsitleb täiendav teave, mis kõik peavad olema
avaldatud ka emitendi veebilehel. Ühtlasi antakse Finantsinspektsioonile volitused teostada
nende nõuete täitmise üle järelevalvet ning määrata vajadusel nende rikkumise eest karistusi.
25
https://www.icmagroup.org/sustainable-finance/the-principles-guidelines-and-handbooks/green-bond-
principles-gbp/
26
https://www.climatebonds.net/standard
27
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/190618-
sustainable-finance-teg-report-green-bond-standard_en.pdf
28
CICERO, ISS-oekom, IG Verifier, Escarus/TSKB, Rating & Investment Info., DNV-GL, SGS, EPIC
Sustainability, EthiFinance, Beyond Ratings, Deloitte, EY, KPMG, PwC, Sustainalytics, S&P Global.
25
Finantsinspektsioonile vastavate volituste andmiseks tuleb Eestis tõenäoliselt muuta
väärtpaberituru seadust. Kokkuvõttes aga need täiendavad nõuded Finantsinspektsioonile
võrreldes tavapäraste võlakirjade avalike emissioonidega seonduvate dokumentide
kontrollimisega olulist koormuse kasvu kaasa ei too, aga reaalset koormust on hetkel keeruline
hinnata enne kui selgub, kui palju roheliste võlakirjade standardile vastavaid emissioone
reaalselt tegema hakatakse.
Mõjud riigisektorile võivad siiski kaasneda juhul kui riik otsustab hakata välja andma rohelisi
riigisektori võlakirju. Sel juhul oleks riigil võimalik samuti järgida roheliste võlakirjade
standardi nõudeid ning pakkuda võlakirju mh kestlikumaid finantstooteid eelistavatele
investoritele, mis peaks võlakirjade nõudlust suurendama ja seeläbi potentsiaalselt võimaldama
võlakirju pakkuda ka soodsama intressiga. Samas aga kaasnevad rohevõlakirjade standardi
järgimisega täiendavad kulud, mistõttu oleneb selle järgimise mõistlikkus ühtlasi emissiooni
mahust, jm teguritest.
3.3 Seisukohtade selgitused
7) Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada vabatahtlik Euroopa roheliste
võlakirjade standard.
Toetame põhimõtteliselt EL roheliste võlakirjade standardi eesmärke, mis aitavad parandada
investorite võimalusi kvaliteetsete roheliste võlakirjade valimiseks ning omandamiseks,
lihtsustada selliste kvaliteetsete roheliste võlakirjade emiteerimist, kuna keskkonnasäästliku
majandustegevuse mõiste on ühtselt selgitatud ja maandatud on võimalik mainerisk
üleminekusektorites tegutsevate emitentide jaoks ning standardiseerida välise hindamise tavad
ja suurendada väliste hindajate usaldusväärsust registreerimise ning järelevalve korra
sisseviimisega. Rahavoogude kestlikumatesse tegevustesse suunamise abil aitavad rohelised
võlakirjad kokkuvõttes jõuda paremini EL kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmiseni. Samuti
toetame põhimõtteliselt standardi põhielemente, ehk kestlikkuse taksonoomia kohaldamist
võlakirjaga saadud vahendite paigutamisel erinevatesse investeerimisprojektidesse, standardi
nõuete järgimiseks väliste hindajate kasutamist ning neile registreerimise- ja järelevalverežiimi
kehtestamist, liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve kohaldamist standardis ette nähtud
dokumentide avaldamisega seonduvate kohustuste täitmise kontrollimiseks ja standardi
kohaldamist nii era- kui avaliku sektori emitentidele. Oluline on samas säilitada roheliste
võlakirjade standardis välja pakutud standardi järgimise vabatahtlikkus. Standardi järgimisega
kaasnevad täiendavad kulud, mistõttu on oluline võimaldada emitentidel ise otsustada kas ja
millisel juhul nad soovivad standardit oma võlakirjaemissioonide puhul kasutada ja seeläbi nii
majanduslikult, kui ka keskkonnateadlikult parimaid otsuseid langetada, arvestades ühtlasi
nende võlakirjade potentsiaalsete investorite huvisid.
8) Leiame, et standardi kehtestamisel või selle hilisemal toimima hakkamisel võiks
kaaluda võimalust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsustatud standardi
väljatöötamiseks, mis võimaldaks neil roheliste võlakirjade standardile vastavaid
võlakirju emiteerida jõukohaste kuludega.
Arvestades, et standardi järgimine teeb võlakirjade emiteerimise emitentidele kallimaks ning
ühtlasi kaasneb sellega täiendav koormus lisateabe esitamise ning erinevate keslikkusega
seonduvate teemade omandamise näol, oleks põhjust kaaluda sarnaselt
väärtpaberiprospektidega ka siin VKEdele nö lihtsamate nõuete kehtestamist, mis võimaldaks
väiksematel ettevõtetel väiksemate kuludega rohelisi võlakirju emiteerida. See aitaks vältida
olukorda, kus roheliste võlakirjade standardist saab märgis, mis on kõlblik vaid suurtele
26
ettevõtetele kasutamiseks. Ühe võimaliku lahendusena võib ka esimese etapina roheliste
võlakirjade standardi jõustada ning mõne aja pärast, kui see on ennast õigustanud, luua selle
põhjal lihtsustatud nõuetega VKEdele sobiva lähenemise.
9) Toetame roheliste võlakirjade standardi sidumist taksonoomia kriteeriumidega, et
tagada roheliste võlakirjade usaldusväärsus ning kahandada rohepesu ehk mitteroheliste
tegevuste roheliseks nimetamise riski. Samas leiame, et avaliku sektori emitentidele,
kelleks on eelkõige riik, tuleb võimaldada selgelt piiritletult paindlikkust taksonoomia
kriteeriumite järgimisel.
Kestliku rahastamise taksonoomia mängib olulist rolli kestlike tegevuste tuvastamisel, mis
omakorda aitab suunata rahastamist enam just nendesse tegevustesse, mis reaalselt keskkonda
mõjutavad. Samuti peab taksonoomiamääruse artikli 4 kohaselt EL kohaldama taksonoomia
kriteeriume ka nn rohevõlakirjade märgise väljatöötamisel. Toetame standardi sidumist
taksonoomia kriteeriumitega, et tagada standardit järgivate võlakirjade võimalikult
usaldusväärne rohelisus. See aitab ühtlasi kahandada rohepesu riski võrreldes roheliste
võlakirjade standardi väliste nö tavaliste roheliste võlakirjadega. Samas leiame, et avaliku
sektori emitentidele tuleb võimaldada selgelt piiritletult paindlikkust taksonoomia kriteeriumite
järgimisel. Eelkõige seisneb see paindlikus taksonoomia kriteeriumite hindamisel programmi
tasandil, mitte eraldi iga tegevuse lõikes. Samuti toetame avaliku sektori emitentide puhul
piiratud ulatuses nö paindlikkuse tasku võimaldamist tegevusteks, mis ei pea tingimata vastama
taksonoomia nõuetele. See tasku võiks olla selgelt piiritletud protsent kogu vahendite mahust,
näiteks maksimaalselt 20% ja võimaldaks avaliku sektori vahendeid paigutada paindlikumalt
ka innovatiivsetesse tegevustesse, või uuringutesse mis aitavad panustada taksonoomia
keskkonnaeesmärkidesse või aitavad muudel tegevustel saada kestlikuks, kuid ei ole ise
taksonoomia määruse tehniliste kriteeriumite all veel määratletud.
10) Toetame sõltumatu välise hindaja kasutamist standardi nõuetele vastavuse
hindamisel ning nõustume nende hindajate registreerimisega Euroopa väärtpaberituru
järelevalveasutuse juures. Leiame, et avaliku sektori emitentidele on mõistlik võimaldada
paindlikkust registreeritud hindaja asemel mõne avaliku sektori asutuse hindaja
kasutamiseks.
Lisaks roheliste võlakirjade standardi nõuete kehtestamisele on ühtlasi oluline tagada nende
nõuete usaldusväärne järgimine, mistõttu me toetame ka sõltumatu hindaja kasutamist standardi
nõuete täitmise hindamisel. Ühtlasi me nõustume nende hindajate registreerimisega Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve asutuse juures ning viimase otsejärelevalvega nende hindajate üle.
Selline tsentraliseeritud järelevalve lahendus on meie hinnangul mõistlik, kuna kapitaliturg on
valdavalt piiriülese iseloomuga, nõuded tulenevad EL tasandi otsekohalduvatest määrustest
ning ka senised hindamise teenuse pakkujad on piirülese haardega. Ühtlasi toetame roheliste
võlakirjade standardis välja pakutud paindlikkust avaliku sektori emitentidele võimaldada
registreeritud hindaja asemel kasutada näiteks Riigikontrolli hindajat. See on sätestatud
võimalusena, mitte kohustusena ning annaks ühtlasi võimaluse ka mõnes muus riigi määratud
avaliku sektori asutuses, näiteks Riigikontrollis tekitada vastav teadmiste pagas tulevikus
selliste teenuste osutamiseks.
27
4 TAKSONOOMIAMÄÄRUSE ART 8 DELEGEERITUD MÄÄRUSE SISU JA
SEISUKOHAD
4.1 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse sisu
Delegeeritud määruses täpsustatakse taksonoomiamääruse artiklis 8 käsitletud
avalikustamiskohustusi. Delegeeritud määruse eesmärk on määratleda kvantitatiivsed
majanduslikud tulemusnäitajad (peamised tulemusnäitajad), mida ettevõtted peaksid
avalikustama (nt keskkonnasäästliku majandustegevuse või toodete osakaal äriühingu käibes
või kapitalikuludes).
Artiklis 1 esitatakse loetelu mõistetest, mida määruse põhimõtete kirjeldamiseks kasutatakse.
Artiklis 2 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida mittefinantsettevõtted peaksid
avalikustama oma tegevuse käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaalu kohta („peamised
tulemusnäitajad“), mis on seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud varade või
protsessidega.
Artiklis 3 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida varahaldurid peaksid avalikustama,
sealhulgas taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse tehtud investeeringute
osakaalu kõigis nende valitsetavates investeeringutes, mis tulenevad nii ühise kui ka
individuaalse portfelli valitsemisest.
Artiklis 4 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida krediidiasutused peaksid avalikustama.
Peamine tulemusnäitaja krediidiasutuste puhul oleks rohevarade suhtarv, mis näitab
taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud riskipositsioonide osakaalu krediidiasutuste
koguvaras. Rohevarade suhtarv peaks olema seotud krediidiasutuste peamise laenuandmis- ja
investeerimistegevusega, sealhulgas laenude, ettemaksete ja võlaväärtpaberite ning
omakapitaliosalustega, et kajastada seda, millises ulatuses krediidiasutused rahastavad
taksonoomiaga kooskõlas olevat tegevust. Lisaks peaksid krediidiasutused avalikustama:
kui suur osa nende teenus- ja vahendustasude tulust on saadud nende klientide
taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud äriteenustest ja –
tegevusest,
taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse osakaalu alusvaras, mida nad haldavad, või
kohustustes, mille täitmist nad garanteerivad,
lisaks oma pangaportfelli käsitleva teabe avalikustamisele eraldi ka oma koguvara,
sealhulgas kauplemisportfelli üldise koosseisu ning kõik suundumused ja piirangud
kliima- ja keskkonnariskide seisukohast.
ulatusliku kauplemistegevusega krediidiasutused kauplemisportfelli kohta
üksikasjalikumat teavet.
Artiklis 5 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida investeerimisühingud peaksid
avalikustama, sealhulgas peaksid tulemusnäitajad hõlmama nii oma arvel kauplemist kui ka
klientide nimel kauplemist. Oma arvel kauplemise peamine tulemusnäitaja peaks kajastama
seda, milline osa koguvarast koosneb taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud
varadest ja keskenduma investeerimisühingute investeeringutele, sealhulgas
võlaväärtpaberitele ja kapitaliinstrumentidele investeerimisobjektiks olevates äriühingutes.
28
Investeerimisühingute klientide nimel pakutavate teenuste ja tegevuste keskkonnasäästlikkuse
peamine tulemusnäitaja peaks põhinema tulul, mida investeerimisühingud saavad teenustasude,
vahendustasude ja muu rahalise kasu kujul klientidele pakutavatest investeerimisteenustest ja -
tegevusest.
Artiklis 6 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad
peaksid avalikustama, sealhulgas peaksid tulemusnäitajad hõlmama ärimudeli osaks olevat
kahjukindlustustegevust ja investeerimispoliitikat, et kajastada, millises ulatuses on selline
tegevus kooskõlas taksonoomiaga. Esimene peamine tulemusnäitaja peaks olema seotud
kindlustus- ja edasikindlustusandjate kindlustustegevusest saadud rahaliste vahendite
investeerimise poliitikaga ning peaks kajastama taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse
investeeritud varade osakaalu koguvaras. Teine näitaja peaks olema seotud
kindlustustegevusega ja näitama, kui suur osa kogu kahjukindlustustegevusest hõlmab
kliimamuutustega kohanemisega seotud kahjukindlustustegevust, mida teostatakse kooskõlas
EL kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste kindlaksmääramise
sõelumiskriteeriumeid käsitlevas delegeeritud määrusega.
Artiklis 7 sätestatakse finantsettevõtete avalikustatavat teavet käsitlevad ühised eeskirjad,
milles käsitletakse avalikustamise ulatust ja peamiste tulemusnäitajate arvutamist seoses
riskipositsioonidega mittefinantsettevõtete suhtes, kes ei pea delegeeritud määruse kohaselt
teavet avalikustama.
Artiklis 8 sätestatakse mittefinants- ja finantsettevõtete avalikustavat teavet käsitlevad
ühised eeskirjad seoses avalikustamise koha, võrdleva teabe ja peamiste tulemusnäitajate
arvutamise vääringuga. Esimene aastane aruandlusperiood on 2023. aasta.
Artikliga 9 nähakse ette delegeeritud määruse kohaldamise läbivaatamine, eelkõige kuidas
finantsettevõtted käsitlevad peamistes tulemusnäitajates riigi ja keskpanga ning VKEde suhtes
olevaid riskipositsioone. Euroopa Komisjon vaatab delegeeritud määruse kohaldamise läbi 30.
juuniks 2024. a.
Artiklis 10 määratakse kindlaks delegeeritud määruse jõustumise ja kohaldamise
kuupäevad. Delegeeritud määrus jõustub 20. päeval pärast selle EL Teatajas avaldamist.
Delegeeritud määruse kohaldamine algab järk-järgult 1. jaanuarist 2022. a ja jõuab delegeeritud
määruse täieliku kohaldamiseni alates 1. jaanuarist 2026. a.
4.2 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse mõjude esialgse analüüsi
kokkuvõte
Taksonoomiamäärust ja delegeeritud määrust kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes, kes
pakuvad finantstooteid, ning finants- ja mittefinantsettevõtete suhtes. Seda kohaldatakse ka
liikmesriikide ja ELi suhtes seoses riiklike ja ELi tasandi nõuete kehtestamisega finantsturu
osalistele või emitentidele, et märgistada finantstooted või äriühingu võlakirjad, mida
turustatakse keskkonnasäästlikena.
Keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud peamiste tulemusnäitajate iga-aastane
avalikustamine aitab investoritel ja üldsusel mõista äriühingute liikumist kestlikkuse suunas,
suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu, teavitades investoreid äriühingute tegevuse
mõjust keskkonnale. Suured finants- ja mittefinantsettevõtted saavad kasutada avalikustatud
teavet usaldusväärsete keskkonnahoidlike finantstoodete (nt rohelised võlakirjad või
29
investeerimisfondid) väljatöötamiseks ning suunata teabe avalikustamise kaudu investorite
nõudlust kestlikesse projektidesse. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) võivad
esitada vabatahtlikult mõned või kõik peamised tulemusnäitajad. Selline turu läbipaistvus
keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe või investeeringute osakaalu
avalikustamise kaudu peaks aitama äriühingutel kaasata rahastust kestliku tegevuse jaoks.
Delegeeritud määruse taksonoomiaalane aruandlus on aluseks tulevastele ja käivitatud kestliku
rahanduse algatustele ning hõlbustab keskkonnasäästlike finantstoodete ELi standardite
väljatöötamist ja nendele standarditele vastavust tõendavate märgiste loomist, eelkõige ELi
roheliste võlakirjade standardi ja finantstoodete ELi ökomärgise puhul. Taksonoomiaalase
teabe avalikustamisega luuakse kestlike rahastamisvahendite ökosüsteem, mis hõlmab
standardeid, märgiseid ning juurdepääsu sidusatele ja asjakohastele andmetele, mida on vaja
ELi kestlikkuseesmärkide saavutamiseks vajalikesse investeeringutesse kapitali suunamiseks.
Euroopa Komisjoni esialgne mõjude analüüs näitas, et delegeeritud määruse ja
taksonoomiaalase aruandluse mõju on positiivne, kuna aitab kapitali suunata keskkonna
jätkusuutlikust toetavatesse majandustegevustesse. Ettevõtted ja teised Euroopa Komisjonile
vastanud leidsid, et taksonoomiaalane aruandlus peab olema detailne ning järjepidev, võrreldav
ja avalikult kättesaadav. Ettevõtted pidasid Euroopa Komisjoni pakutud peamiseid
tulemusnäitajaid (käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaalu) sobivateks, kuid sooviksid
andmete kogumise koormust piirata. Samuti on ettevõtetele tähtis delegeeritud määruse reeglite
järk-järguline rakendamine.
Delegeeritud määruse mõju (sealhulgas Euroopa Komisjoni analüüsi põhjal) on positiivne,
kuna määrus suurendab turul läbipaistvust, vähendab rohepesu riski ja seeläbi finantsettevõtete
maineriski. Määrus edendab keskkonna jätkusuutlikust toetavate majandustegevuste
rahastamist ja finantstoodete arendamist. Taksonoomiaalase aruandluse toel on ettevõtetel,
nende rahastajatel ja teistel huvirühmadel ettevõtte keskkonna jätkusuutlikust toetavatest
majandustegevustest ja protsessidest selgem ülevaade. Ettevõtted omakorda saavad pikaajaliste
kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise lõimida oma äristrateegiatesse. VKE-dele, kes
moodustavad Eesti ettevõtetest hinnanguliselt üle 99%, on delegeeritud määruse rakendamine
vabatahtlik.
4.3 Seisukohtade selgitused
11) Toetame ettevõtete varade ja majandustegevuse keskkonnamõju näitajaid ja nende
avalikustamist täpsustavat delegeeritud määrust, kuna määrus aitab investoritel ja
üldsusel mõista äriühingute liikumist kestlikkuse poole ning nende tegevuse mõju
keskkonnale, suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu. Meie hinnangul vastab
määrus taksonoomiamäärusega antud delegeeritud volitusele
Toetame art 8 delegeeritud akti välja pakutud kujul. Finantsturuosalised ja suured
mittefinantsettevõtted saavad kasutada avalikustatud teavet usaldusväärsete keskkonnahoidlike
finantstoodete (nt rohelised võlakirjad või investeerimisfondid) väljatöötamiseks ning suunata
teabe avalikustamise kaudu investorite nõudlust kestlikesse projektidesse. Selline turu
läbipaistvus keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe või investeeringute
osakaalu avalikustamise kaudu aitab äriühingutel kaasata rahastust kestliku tegevuse jaoks ja
seeläbi suurendada kokkuvõttes laiemalt kestlike tegevuste rahastamist ning majandust
tervikuna kestlikumaks muuta.
30
5 ETTEPANEKUTE VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE
Roheliste võlakirjade standardi ning taksonoomiamääruse alusel välja antava art 8 delegeeritud
määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 ja Euroopa Liidu
lepingu artikli 3 lõige 3, mille eesmärk on rajada Euroopa kestlikku arengut taotlev ja muu
hulgas tasakaalustatud majanduskasvul ning kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna
kvaliteedi parandamisel põhinev siseturg. Art 8 delegeeritud määrus põhineb täpsemalt
taksonoomiamääruse artikli 8 lõikel 4.
Algatuste pakett on kooskõlas nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda
soovitud eesmärke saavutada ei suuda, kui ka proportsionaalsuse põhimõttega.
Finantsteenuste ja kapitali turg, sh rohetoodete turg on olemuselt rahvusvaheline, kuna neid
teenuseid osutatakse suuresti üle riigipiiride. Ilma EL tasandil lahendust välja töötamata on oht
üksteisest erinevate riigisiseste regulatsioonide tekkimiseks, mis muudaks piiriülesel turul
tegutsevatele finantsturu osalistele ning muudele investoritele kestlike investeerimistoodete
omavahelise võrdlemise ning nende nõuetes orienteerumise veelgi keerulisemaks ja seeläbi
suurendaks veelgi nende toodetega seonduvaid halduskulusid ning killustaks turgu. Samuti on
roheliste võlakirjade väliste hindajate turg piiriülene, mistõttu on võrdsete tingimuste
tagamiseks põhjendatud nende võlakirjade väliste hindajate registreerimine ja järelevalve
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutuse juures ning selle reguleerimine Euroopa tasandil.
Samuti on EL tasandil reguleerimine igati põhjendatud, arvestades et algatuste paketi erinevad
algatused on tihedalt seotud EL tasandi otsekohalduvate õigusaktidega, näiteks
taksonoomiamäärusega.
Algatuste paketi ettepanekutes arvestatakse erinevate kestliku rahastamise valdkonnas seni
olemasolevate praktikate ning lahendustega ja rahvusvahelisel tasandil toimuva tööga, mis aitab
ühtlasi rakendada seniseid turu praktikaid ja EL väljatöötatavaid lahendusi edukamalt pakkuda
ka riikidele väljaspool ELi, mis parandab ühtlasi EL ettevõtete konkurentsiolukorda kestlikkuse
perspektiivis. Kestliku rahastamise strateegia konkreetsete algatuste subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse üle saab samas otsustada nende algatuste konkreetsemate detailide
selgumisel.
Taksonoomiamääruse alusel välja antava art 8 delegeeritud määruse subsidiaarsust ja
proportsionaalsust hinnati ühtlasi juba taksonoomiamääruse menetlemise käigus. Selle
kohaselt, tulenevalt EL ühtse turu finantsturgude ja nendel pakutavate investeerimistoodete
piiriülesest iseloomust, on taksonoomiamääruses kestlikkust toetava rahastamisega seonduva
tegevuse reguleerimine põhjendatud ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetega.
Delegeeritud määrus on taksonoomiamääruse rakendamiseks vajalik otsekohalduv teisene
õigusakt, mis tagab selle eesmärkide saavutamise. Seejuures lähtub delegeeritud määrus
taksonoomiamäärusega komisjonile antud volitusest kehtestada delegeeritud õigusakt, milles
Euroopa Komisjon täpsustab finants- ja mittefinantsettevõtete avalikustatava teabe sisu ja
esitusviisi, sealhulgas metoodikat, arvestades nii finantsettevõtete kui ka muude ettevõtete
eripära ja EL kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste
31
kindlaksmääramise sõelumiskriteeriumeid. Komisjonile on taksonoomiamääruses antud volitus
delegeeritud määrus hiljemalt 1. juuniks 2021. a vastu võtta.
Kokkuvõttes seega eraldi täiendavat subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamist võrreldes
taksonoomiamäärusega delegeeritud määruse puhul läbi ei viida, kuna tegemist ei ole EL
esmase õigusega, mille üle toimub parlamentaarne subsidiaarsuse kontroll.
6 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Algatuste paketi seisukohtade ettevalmistamiseks saadeti algatuste pakett ja paluti sisendit või
suheldi vahetult järgmiste partnerite ning huvirühmadega: Keskkonnaministeerium, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Pank, Finantsinspektsioon,
Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Tallinna Börs, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti
Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit. Tagasisidet saadi
Maaeluministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt, kellega on laekunud tagasiside läbi arutatud. Samuti on
antud teemadel mitteametlikult vahetult suheldud teiste loetletud asutuste ja erinevate
huvirühmadega. Laekunud ettepanekuid on Eesti seisukohtade kujundamisel arvestatud.
32