dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kestliku rahastamise raamistiku seisukohtade esitamin

Rahandusministeerium · 1. november 2021
Viit
1.1-11/5365-2
Registreeritud
1. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Valner Lille (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-115365-2 01.11.2021 Väljaminev kiri.asice1735 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 01.11.2021 nr 1.1-11/5365-2 [email protected] Seisukohad kestliku rahastamise raamistiku kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku rahastamise raamistiku kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku rahastamise raamistiku kohta 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde Valner Lille 611 3552 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku rahastamise raamistiku kohta 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohta: - Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“ (edaspidi kestliku rahastamise strateegia); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa roheliste võlakirjade eelnõu (edaspidi roheliste võlakirjade standardi määrus); - Euroopa Komisjoni dokumendis C(2021) 4987 avaldatud delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/85, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat, eelnõu (edaspidi art 8 delegeeritud määrus). Kestliku rahastamise strateegia 1.1 Toetame üldiselt kestliku rahastamise uue strateegia eesmärke ning uues strateegias komisjoni välja pakutud tegevusi. Konkreetsemad seisukohad saame kujundada juba strateegias välja pakutud algatuste detailide selgumisel. 1.2 Strateegia meetmete rakendamisel tuleb arvestada nende tulemuslikkust ja jõukohasust ettevõtetele. Seejuures on oluline edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning jaeinvestorite kaasatust kestlikesse investeeringutesse. 1.3 Toetame võimalikult suures ulatuses digitehnoloogia võimaluste ärakasutamist kestliku rahastamise lahenduste väljatöötamisel, mis aitab samuti pikemas perspektiivis kahandada võimalikku halduskoormust ning kulusid seoses kaasnevate nõuetega. 1.4 Peame oluliseks jälgida, et Euroopa Liidu ettevõtted ei satuks kestliku rahastamisega seonduvate nõuete karmistamisel halvemasse konkurentsivõime olukorda võrreldes Euroopa Liidu väliste riikide ettevõtetega. Seetõttu peame oluliseks Euroopa Liidu lahenduste võimalikult laiapõhjalist edendamist kolmandate riikide seas, võrdsete tingimuste rakendamist kõigile Euroopa Liidu turul tegutsejatele ning erinevate lahenduste väljatöötamisel ka globaalsete kestliku rahastamise suundumustega arvestamist. 1.5 Toetame strateegias kavandatavat finantssektori turuosaliste, eelkõige pankade ja kindlustusandjate, kapitalinõuete riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist, sealhulgas mitte seades turuosalistele investeerimiskohustusi, mis võivad nõrgestada nende riskidele vastupidavust või võimet reaalsektorit rahastada. 1.6 Kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumide väljatöötamise juures leiame, et edaspidi tuleb arvestada kooskõla vastavate valdkondlike regulatsioonidega, sh kestlike tegevuste käsitlemisega nendes regulatsioonides. Seejuures on oluline kestliku rahastamise taksonoomia alusmääruse põhieesmärkide saavutamine ehk erasektori motiveerimine, et suurendada investeeringuid keskkonnakestlikesse tegevustesse. Roheliste võlakirjade standardi määrus 1.7 Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada vabatahtlik Euroopa roheliste võlakirjade standard. 1.8 Leiame, et standardi kehtestamisel või selle hilisemal toimima hakkamisel võiks kaaluda võimalust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsustatud standardi väljatöötamiseks, mis võimaldaks neil roheliste võlakirjade standardile vastavaid võlakirju emiteerida jõukohaste kuludega. 1.9 Toetame roheliste võlakirjade standardi sidumist taksonoomia kriteeriumidega, et tagada roheliste võlakirjade usaldusväärsus ning kahandada rohepesu ehk mitteroheliste tegevuste roheliseks nimetamise riski. Samas leiame, et avaliku sektori emitentidele, kelleks on eelkõige riik, tuleb võimaldada selgelt piiritletult paindlikkust taksonoomia kriteeriumite järgimisel. 1.10 Toetame sõltumatu välise hindaja kasutamist standardi nõuetele vastavuse hindamisel ning nõustume nende hindajate registreerimisega Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse juures. Leiame, et avaliku sektori emitentidele on mõistlik võimaldada paindlikkust registreeritud hindaja asemel mõne avaliku sektori asutuse hindaja kasutamiseks. Art 8 delegeeritud määrus 1.11 Toetame ettevõtete varade ja majandustegevuse keskkonnamõju näitajaid ja nende avalikustamist täpsustavat delegeeritud määrust, kuna määrus aitab investoritel ja üldsusel mõista äriühingute liikumist kestlikkuse poole ning nende tegevuse mõju keskkonnale, suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu. Meie hinnangul vastab määrus taksonoomiamäärusega antud delegeeritud volitusele. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja määruste eelnõud ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad kestlikule majandusele ülemineku rahastamise raamistiku kohta“ SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 2 1.1 Üldine sissejuhatus .................................................................................................................. 2 1.2 Eelnõu ettevalmistaja .............................................................................................................. 5 2 KESTLIKU RAHASTAMISE STRATEEGIA SISU JA SEISUKOHAD ..................................... 5 2.1 Euroopa Komisjoni teatise sisu ja võrdlev analüüs ................................................................. 5 2.2 Kestliku rahastamise strateegia mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte ................................... 10 2.3 Seisukohtade selgitused ......................................................................................................... 13 3 ROHELISTE VÕLAKIRJADE STANDARDI MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD .............. 18 3.1 Roheliste võlakirjade standardi määruse sisu ja võrdlev analüüs .......................................... 18 3.2 Roheliste võlakirjade standardi määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte .................... 22 3.3 Seisukohtade selgitused ......................................................................................................... 26 4 TAKSONOOMIAMÄÄRUSE ART 8 DELEGEERITUD MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD 28 4.1 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse sisu.......................................................... 28 4.2 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte ...... 29 4.3 Seisukohtade selgitused ......................................................................................................... 30 5 ETTEPANEKUTE VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE .................................................................................. 31 6 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE ............................................................... 32 1 1 SISSEJUHATUS 1.1 Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) võttis vastu ja esitas 06.07.2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule nn kestliku rahastamise ettepanekute paketi (edaspidi algatuste pakett), kuhu kuuluvad: - Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“1 (edaspidi kestliku rahastamise strateegia); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa roheliste võlakirjade kohta eelnõu2 (edaspidi roheliste võlakirjade standardi määrus); - Euroopa Komisjoni dokumendis C(2021) 4987 avaldatud delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/85, täpsustades selliste ettevõtete keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat, eelnõu (edaspidi art 8 delegeeritud määrus)3. Euroopa Liit (edaspidi EL) ja selle liikmesriigid kirjutasid 2015. aastal alla Pariisi kliimakokkuleppe, millega lepitakse kokku eesmärgid kliimamuutuste ohule tugevamaks reageerimiseks. Samuti on EL liikmesriigid võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 20304. Mh nendes dokumentides seatud eesmärkide täitmiseks on EL vastu võtnud Euroopa rohelise kokkuleppe5, kus on seatud eesmärgiks muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning selle eesmärgi saavutamiseks vähendada heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Selleks, et saavutada EL praegused 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid, oleks vaja komisjoni hinnangul aastatel 2021–2030 investeerida energiasüsteemi (v.a transport) 336 miljardit eurot aastas (2015. aasta püsivhindades) ehk 2,3% SKPst. Märkimisväärne osa neist rahavoogudest peaks tulema erasektorist, mis tähendab erasektori kapitalivoogude enamat ümbersuunamist keskkonnasäästlikumatesse investeeringutesse. Ülaltoodud algatuste paketiga panustatakse nende eesmärkide täitmisse, aidates suunata finantsturuosalisi, ettevõtteid ja investoreid oma tegevuste kaudu enam panustama rohepöördesse ja suunama oma rahastamist enam kestlikkesse tegevustesse. Ühtlasi aidatakse roheliste tegevuste läbipaistvuse suurendamise ning kestlikkuse kriteeriumite ühtlustamise kaudu vältida nn rohepesu, mis tähendab, et roheliseks nimetatakse tegevusi, mis tegelikult rohepöördesse ei panusta või panustavad väidetust oluliselt vähem. Kestlikkust toetava rahastamise valdkonna edendamise senised üldisemad põhimõtted ning tegevused esitas komisjon 2018. a Euroopa Komisjoni tegevuskavas jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta6. Valdav osa nendest tegevustest on teostatud. Mh on vastu 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021DC0390 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021PC0391 3 https://ec.europa.eu/info/law/sustainable-finance-taxonomy-regulation-eu-2020-852/amending-and- supplementary-acts/implementing-and-delegated-acts_et 4 https://ec.europa.eu/info/strategy/international-strategies/sustainable-development-goals/eu-holistic-approach- sustainable-development_et 5 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN 2 võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/8527 (edaspidi taksonoomiamäärus), millega on kehtestatud üldine raamistik ehk põhimõtted, mille alusel määratakse kindlaks, millisel juhul võib konkreetset majandustegevust pidada kestlikuks ehk tinglikult öeldes keskkonnakestlikuks (kasutatakse ajalooliselt ka keskkonnasäästlik, aga eelistatud oleks keskkonnakestlik) või roheliseks8. Antud määruses esitatud teabe avalikustamise nõuete täpsustamiseks ongi komisjon vastu võtnud art 8 delegeeritud määruse, milles esitatakse detailsemad nõuded selle kohta, kuidas täpsemalt peavad edaspidi suuremad börsiettevõtted ning finantsturuosalised9 avaldama teavet oma tegevuste taksonoomiale vastavuse kohta. Kestliku rahastamise valdkonna strateegilist edendamist jätkab komisjon nüüd oma teatises avaldatud kestliku rahastamise strateegia kaudu, kus ta annab teada, millised on tema plaanitavad tegevused kestliku rahastamise valdkonnas lähimaks kaheks aastaks, selleks et finantssüsteem laiemalt toetaks majanduse üleminekut kestlikkusele. Konkreetsemalt pakub komisjon välja kuus meedet erinevate alameetmetega neljas erinevas valdkonnas, mis käsitlevad seda, kuidas: 1) suurendada reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamist, 2) kaasata kestlikku rahastamisse enam jaeinvestoreid ning VKE-sid; 3) suurendada finantssektori vastupanuvõimet kestlikkusriskidele; 4) edendada kestlikkuse teemasid enam ka rahvusvahelisel tasandil. Ülaltoodud eesmärkide täitmiseks välja pakutavate meetmete kaudu panustatakse laiemalt EL rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. 2023. aasta lõpuks plaanib komisjon koostada kokkuvõtva aruande strateegia rakendamise kohta. Kestliku rahastamise strateegiast otseselt vajadust Eesti õiguskorda muuta ei tulene, kuna see on suunatud komisjonile edasiste tegevuste ning algatuste tegemiseks. Strateegias väljatoodud meetmetega sihitakse eelkõige finantssektorit ning olulisema mõjuna muudavad strateegia alusel välja tulevad algatused kokkuvõttes tõenäoliselt finantssektori rahastamisvooge kestlikumate tegevuste suunas. Strateegia erinevate algatuste ja nende täpsemate mõjude kohta saab täpsemaid hinnanguid anda nende detailide enamal selgumisel. Roheliste võlakirjade standardi määruse eelnõu on sisuliselt üle kandunud 2018.a tegevuskavast, kuid haakub ka kestliku rahastamise strateegiaga. Samuti teavitati roheliste võlakirjade standardi loomisest 2020.a 14. jaanuaril Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavas. Roheliste võlakirjade standardiga luuakse esimene EL kestlikkuse märgis finantsteenuste valdkonnas, millele hiljem järgnevad juba muud märgised, nagu näiteks EL ökomärgis, mille ettepanekut on komisjonilt oodata 2021.a lõpuks. Roheliste võlakirjade standard tugineb turu parimatele tavadele ning kestliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma 2019.a 18. juunil avaldatud aruandes10 esiatud ettepanekutele. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0852&from=et 8 Kestliku rahastamise all mõeldakse traditsiooniliselt keskkonna-, sotsiaalsete ning äriühingu üldjuhtimisega (governance) seotud (nn ESG) tegurite arvestamist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad investeeringud pikemaajalistesse ja jätkusuutlikesse tegevustesse. Taksonoomia delegeeritud määruses keskendutakse kliimaga ja keskkonnaga seotud teguritele. Sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimise tegurite kohta on taksonoomia alles väljatöötamisel. 9 väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud, pangad, investeerimisfondide valitsejad, kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, tööandja kogumispensioni asutused, pensionitoodete pakkujad. 10 https://ec.europa.eu/info/files/190618-sustainable-finance-teg-report-green-bond-standard_et 3 Roheliste võlakirjade standardis nähakse ette nõuded, millisel juhul võivad võlakirjade emitendid kasutada nimetust „Euroopa roheline võlakiri“ (EuGB). Selle tarvis peavad Euroopa roheliste võlakirjade emitendid tagama, et võlakirjadest saadavad tulud paigutatakse täielikult taksonoomiamääruse nõuetele vastavatesse tegevustesse, mida hakkavad jälgima ja kontrollima Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse (ESMA) juures registreeritavad sõltumatud välised hindajad. Roheliste võlakirjade standardis nähakse ühtlasi ette nõuded nendele sõltumatutele välistele hindajatele ning nende registreerimise ja ESMA järelevalve kord. Roheliste võlakirjade standard on kasutamiseks nii erasektori kui avaliku sektori emitentidele ning on neile järgimiseks vabatahtlik. Samas on see üheks oluliseks meetmeks, mis suurendab roheliste võlakirjade turul pakutavate rohetoodete läbipaistvust, aitab vältida nn rohepesu ja panustab kestlike rahavoogude suurendamise kaudu ühtlasi Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide täitmisse. Eestis ega ELi tasandil eraldi õiguskorda roheliste võlakirjade jaoks praegu olemas ei ole. Samuti ei ole Eestis seni rohelisi võlakirju emiteeritud. Roheliste võlakirjade standardi määruse vastuvõtmine esmase hinnangu kohaselt olulisi muudatusi Eesti õigusaktidesse peale Finantsinspektsioonile roheliste võlakirjade avaliku pakkumisega kaasneva emitentide täiendava teabe esitamise üle järelevalvamiseks volituste andmise kaasa ei too. Olulisema mõjuna võib kaasneda võlakirjaemissioonide puhul edaspidi roheliste võlakirjade standardi järgimise korral investorite, sh piiriüleste investorite kasvav huvi nende emissioonide vastu, arvestades finantsturul üha kasvavat nõudlust rohetoodete järele. Roheliste võlakirjade standardi määrus jõustub standardkorras kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja selles on ette nähtud nö lihtsustatud üleminekurežiim (30 kuud) sõltumatute väliste hindajate tegevuse kooskõlla viimiseks standardi kõigi nõuetega. Euroopa Komisjoni art 8 delegeeritud määrusega täiendatakse taksonoomiamääruse artiklit 8, mille kohaselt peavad finants- ja mittefinantsettevõtted andma investoritele teavet oma varade ja majandustegevuse keskkonnamõju kohta. Selget ja võrreldavat teavet kestlikkuse kohta vajavad turud ja investorid selleks, et ära hoida rohepesu. Art 8 delegeeritud määruses täpsustatakse EL taksonoomiaga (tegevusalade kestlikuks klassifitseerimisega) hõlmatud andmete sisu, metoodikat ja esitusviisi, mida suured finants- ja mittefinantsettevõtted peavad avaldama oma äritegevuse, investeeringute või laenuandmistegevuse kohta. Mittefinantsettevõtted peavad avalikustama, kui suur osa nende käibe-, kapitali- ja tegevuskuludest on seotud keskkonnakestliku majandustegevusega, mis on määratletud taksonoomiamääruses ja EL kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste kindlaksmääramise sõelumiskriteeriumeid käsitlevas delegeeritud määruses ning keskkonnaeesmärke käsitlevates tulevastes delegeeritud õigusaktides. Finantsasutused, peamiselt suured pangad, varahaldurid, investeerimisühingud ning kindlustus- ja edasikindlustusandjad, peavad avalikustama keskkonnakestliku majandustegevuse osakaalu kogu varas, mida nad rahastavad või millesse nad investeerivad. Delegeeritud määruse mõju on positiivne, kuna määrus suurendab turul läbipaistvust, vähendab rohepesu riski ja seeläbi finantsettevõtete maineriski. Määrus edendab keskkonna jätkusuutlikust toetavate majandustegevuste rahastamist ja finantstoodete arendamist. Kuna määrus on otsekohalduv, ei ole vaja seda eraldi Eesti õigusesse üle võtta. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on alates 6. juulist 2021. a aega neli kuud, et art 8 delegeeritud määrusega vaikimisi nõustuda või määrusele vastuväiteid esitada. Delegeeritud määrusele vastuväidete esitamiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust ja üldjuhul nõukogus 4 läbirääkimisi ei avata. Neljakuulist perioodi võib pikendada üks kord kahe kuu võrra. Delegeeritud määrust hakatakse järk-järgult kohaldama 1. jaanuarist 2022. a. Algatuste paketis esitatud ettepanekud mõjutavad Eestis enim finantsturuosalisi ja suuri ettevõtteid ning tulevikus rohelisi võlakirju emiteerida plaanivaid emitente, kes järgiksid kõrgekvaliteedilist standardit, mis luuakse roheliste võlakirjade standardi määrusega. Otseselt kestlikumate investeeringute tegemist algatustes ei nõuta, vaid püütakse läbipaistvuse ja reeglite selguse suurendamise kaudu luua võimalused rahastamise suunamiseks keskkonnakeslikematesse tegevustesse. Konkreetsed mõjud olenevad kokkuvõttes sellest, milliseks kujunevad detailsemalt kestliku rahastamise strateegia ettepanekud ning kui suures ulatuses hakkavad finantsturuosalised ja muud ettevõtted keslikkuse eesmärke järgima. Roheliste võlakirjade standardi kehtestamisega riigisektorile otseselt täiendavat mõju ei kaasne. Samuti ei kaasne roheliste võlakirjade standardiga täiendavaid otseseid riigieelarve kulusid. Üheks sihtrühmaks, keda standard mõjutab, on EL liikmesriikide finantsjärelevalveasutused, kelleks Eestis on Finantsinspektsioon. Standardiga kaasneb Finantsinspektsioonile täiendav kohustus kontrollida roheliste võlakirjade standardi järgi võlakirju emiteeriva emitendi poolt vajaliku teabe avaldamist Eesti seisukohad algatuste paketi kohta tuginevad Vabariigi Valitsuse 04.06.2020.a seisukohtadele Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta, 17.05.2018 a seisukohtadele EL jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava kohta ja 27.09.2018. a seisukohtadele taksonoomia määruse kohta ning on ühtlasi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.07.2021 a seisukohtadega Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste kindlaksmääramiseks tehnilised sõelumiskriteeriumid. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Valner Lille ([email protected]) ja Kadri Martin ([email protected]), selle on kooskõlastanud sama osakonna juhataja Thomas Auväärt ning finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross. 2 KESTLIKU RAHASTAMISE STRATEEGIA SISU JA SEISUKOHAD 2.1 Euroopa Komisjoni teatise sisu ja võrdlev analüüs Kestliku rahastamise strateegias esitatakse kuus meedet koos nende alameetmetega, mis on jaotatud nelja laiema valdkonna vahel, kus komisjoni hinnangul on vaja täiendavaid tegevusi, et finantssüsteem toetaks enam majanduse üleminekut kestlikkusele. Allpool on need meetmed komisjoni teatise põhjal esitatud vastavate valdkondade lõikes. I. Reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamine Meede 1: Komisjon töötab välja terviklikuma raamistiku ja aitab rahastada kestlikkusele ülemineku vaheetappe. Selle tarvis plaanib komisjon teha järgmist: a) kaalub võimalust esitada õigusakti ettepanek, et toetada selliste majandustegevuste rahastamist, eelkõige energiasektoris (sh gaas), millega aidatakse kaasa kasvuhoonegaaside 5 heitkoguste vähendamisele viisil, mis toetab üleminekut kliimaneutraalsusele kogu praeguse kümnendi jooksul, ehk nn üleminekutegevuste rahastamist; b) kaalub ELi taksonoomiaraamistiku laiendamise võimalusi, et tunnustada majandustegevust, mille mõju on vahepealsel tasemel, ehk mis ei ole keskkonnale olulise positiivse ega olulise negatiivse mõjuga. Need tegevused jäävad nn roheliste tegevuste ja oluliselt kahjustavate tegevuste vahele. Eesmärgiks on lisaks läbipaistvuse suurendamisele parandada ühtlasi rahastamist selliste tegevust jaoks, mis on usutavalt liikumas keskkonnakestlikkuse, ehk rohelises suunas. 2021. aasta lõpuks plaanib komisjon esitada aruande, milles kirjeldatakse sätteid, mida oleks vaja, et hõlmata taksonoomias ka keskkonnakestlikkusele olulise mõjuta majandustegevused ning keskkonda oluliselt kahjustavad majandustegevused; c) võtab vastu täiendava ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, mis hõlmab selliseid sektoreid, mida esimene ELi taksonoomia kliimaalane delegeeritud õigusakt ei hõlma, nagu põllumajandus, maagaasist energia tootmine ning tuumaenergia; d) võtab 2022. aasta teiseks kvartaliks vastu ELi taksonoomia delegeeritud õigusakti, mis hõlmab ülejäänud nelja taksonoomiamääruse artiklis 9 loetletud keskkonnaeesmärki, milleks on: - vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; - üleminek ringmajandusele; - saastuse vältimine ja tõrje; - elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. e) laiendab kestliku rahanduse standardeid ja märgiseid, mis toetavad kestlikkusele ülemineku rahastamist ja järkjärgulise üleminekuga seotud jõupingutusi. Selle raames töötab komisjon 2022. aastaks välja täiendavad võlakirjamärgised, nagu ülemineku või kestlikkusega seotud võlakirjad ning uurib 2023. aasta lõpuks majanduse üleminekut rahastavate finantsinstrumentide standardite ja märgiste üldise raamistiku väljatöötamise vajalikkust ja eeliseid. Samuti kaalub komisjon võimalust luua ESG11 võrdlusalus, vaatab 2022.a lõpuks läbi nii ELi kliimaülemineku võrdlusaluste kui ka Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumstandardid tagamaks, et nende alusvarade valik on ELi taksonoomiaga kooskõlas ja pakub välja minimaalsed kestlikkuskriteeriumid sellistele finantstoodetele, mis edendavad keskkonna- või sotsiaalseid omadusi (nn helerohelised tooted). Samuti plaanib komisjon 2022. aasta jooksul kehtestada määrusega (EL) 2017/1129 (edaspidi prospektimäärus) seonduvad konkreetsed roheliste, sotsiaalsete ja kestlike väärtpaberite täiendava prospekti teabe avalikustamise nõuded, et suurendada nende kohta antud teabe võrreldavust, läbipaistvust ja ühtlustamist ning aidata võidelda rohepesu vastu. II. Kaasavama kestliku rahanduse raamistiku suunas Meede 2: Komisjon plaanib luua kaasava kestliku rahastamise raamistiku, mille tarvis ta plaanib teha järgmist: a) Jaeinvestorite ning VKEde kestliku rahastamise võimaluste kasutamise suurendamise tarvis palub Euroopa Pangandusjärelevalveasutuselt (EBA) 2022.a II kvartaliks arvamust roheliste jaelaenude ja hüpoteeklaenude määratluse ning võimalike toetavate vahendite kohta, uurib 2022.a lõpuks võimalusi energiatõhusate hüpoteekide kasutuselevõtu toetamiseks, käivitab üle-EL ettevõtetele ja kodumajapidamistele suunatud teavituskampaania nende laenude omaduste ja eeliste kohta ning annab liikmesriikidele tehnilist toetust, et võimaldada VKEdele väikese halduskoormusega juurdepääsu kestlikkusalastele nõustamisteenustele ja 11 ESG - keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimise aspektid 6 kestlikule rahastusele. Samuti kaalub komisjon uusi samme, finantsnõustajate kestlikkusalase asjatundlikkuse ja kvalifikatsiooni suurendamiseks; b) digitehnoloogia pakutavate võimaluste enamaks kasutamiseks kestlikus rahastamises lisab kestliku rahandusega seotud andmed Euroopa andmestrateegia kohastesse andmeruumidesse ja uurib koos digirahanduse platvormiga võimalikke lisameetmeid, millega võimaldada ja edendada uuenduslikke lahendusi, kasutades digitehnoloogiat VKEde ja jaeinvestorite toetamiseks. Samuti julgustab komisjon vähese heitega või heiteta andmekeskuste ja hajusraamatu tehnoloogia arendamist ja investeeringuid nendesse, muu hulgas krüptovarade puhul, ning uurib, kas ELi taksonoomiat tuleks 2023. aastaks laiendada, et hõlmata täiendavad toetavad tegevused; c) töötab selle nimel, et parandada kaitset kliima- ja keskkonnariskide vastu kindlustuskatte suurendamise abil, minnes nende riskide vähendamisest kaugemale, mille tarvis palub Euroopa Kindlustusjärelevalveasutusel (EIOPA) töötada 2022.a keskpaigaks välja looduskatastroofide tulemustabeli, algatab 2022.a kõigi asjaomaste sidusrühmadega kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi, kus vahetada parimaid tavasid ja teha kindlaks, kuidas kõrvaldada kliimamuutuste mõju vastase kaitse puudujääke ning suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes kas soovituste või vabatahtlike kohustuste abil. Samuti kutsutakse EIOPAt üles jätkama tööd klientide kliimamuutustega seotud riskide juhtimiseks mõeldud toodete või teenuste pakkumisega seonduvate heade tavade tuvastamiseks; d) avaldab 2021. aasta lõpuks aruande nö oluliselt kahjustavaid tegevusi käsitleva taksonoomia ja sotsiaalse taksonoomia kohta ning tuleb 2021.a välja äriühingute kestliku üldjuhtimise algatuse ettepanekuga; e) tugevdab kliima ja elurikkusega seotud kulude jälgimise metoodikat ning toetab liikmesriike, kes soovivad suunata oma riikliku eelarve ümber rohelistele prioriteetidele. Samuti plaanib komisjon korraldada COP 26 kliimamuutuste konverentsi toimumise eel esimese iga-aastase kestliku investeerimise tippkohtumise. III. Finantssektori vastupanuvõime parandamine ja kestlikkuse toetamise suurendamine: kaks olulisuse perspektiivi Meede 3: selleks et suurendada majanduslikku ja finantsilist vastupanuvõimet kestlikkusriskide suhtes, teeb komisjon järgmist: a) finantsaruandlusstandardite loomiseks, mis kajastavad asjakohaselt kestlikkusriskide standardeid, teeb koostööd Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG), ESMA-ga ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukoguga (IASB), et uurida, kuidas finantsaruandlusstandardid saaksid kõige paremini kajastada olulisi kestlikkusriske. Samuti teeb sektoriga tihedamat koostööd elurikkuse ja looduskapitali arvestamise valdkonnas, et edendada ELis ja maailmas looduskapitali hindamise standardite väljatöötamist; b) võtab 2023. aasta esimeseks kvartaliks meetmeid tagamaks, et krediidireitingud ja reitingu väljavaated kajastavad asjaomaseid ESG riske süstemaatiliselt ja läbipaistvalt. Selle tarvis palub ta ESMAlt sisendeid 2021. aasta kolmandaks kvartaliks selliste ajakohastatud suuniste rakendamise kohta, mille eesmärk on parandada teabe avalikustamist ESG tegurite arvestamise kohta krediidireitingutes ja väljavaadetes ning 2022. aasta teiseks kvartaliks selle kohta, kuidas reitinguagentuurid võtavad ESG tegureid arvesse oma metoodikas. c) teeb ettepaneku muuta kapitalinõuete määrust ja direktiivi tagamaks, et kestlikkusriskid integreeritaks järjepidevalt pankade riskijuhtimissüsteemidesse. Selle tarvis plaanib komisjon teha pangandusmääruse (575/2013 ehk CRR) ning pangandusdirektiivi (2013/36/EL ehk CRD) ülevaatamise käigus ettepaneku pankadele siduvate nõuete kehtestamiseks ESG riskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ja kohustab järelevalveasutusi tagama ESG riskide asjakohase juhtimise pankades, kajastades eri liiki kestlikkusriske 7 (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskid). Ühtlasi plaanitakse sisse seada pankade kliimaga seotud sisemiste stressitestide tegemine, millega testida oma vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud riskide ja pikaajalise negatiivse mõju suhtes ja tuua varasemaks (aastaks 2023) EBA volitus hinnata, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ning tegevustega seotud riskipositsioonide spetsiaalne usaldatavusnõuete kohane käsitlemine oleks põhjendatud. Lisaks plaanib komisjon hinnata, kas teave finantsasutuste kestliku tegevuse ja nende ESG riskide suhtes avatuse kohta tuleks hõlmata usaldatavusaruandlusega ning laiendada keskkonnariskidega seotud avalikustamisnõudeid enamatele pankadele, lähtudes samas proportsionaalsest lähenemisviisist, et mitte tekitada väikestele ja mittesüsteemsetele pankadele tarbetud koormust. d) teeb Solventsus II direktiivi ülevaatamise raames 2021.a ettepaneku muudatusteks, millega integreerida kestlikkusriskid järjepidevalt kindlustusandjate riskijuhtimisse, sealhulgas viiakse kindlustusandjatele sisse kliimamuutuste stsenaariumi analüüsi tegemine. 2023.aastaks peaks EIOPA uurima, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide spetsiaalne usaldatavusnõuete kohane käsitlemine oleks põhjendatud ning hindama kehtiva usaldatavusnõuete täitmise korra tulemuslikkust, eelkõige erineva CO2-mahukusega sektorites tegutsevate ettevõtete vara jaotuse ja sellest tulenevalt kapitalikulule avalduva mõju seisukohast; e) tugevdab pikaajalist finantsstabiilsust tänu tihedamale koostööle finantsstabiilsuse riskide hindamisel, korrapärastele stressitestidele, makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite hindamisele ning keskkonnaseisundi halvenemisest ja elurikkuse kadumisest tulenevate riskide uuringule. 2023. aasta lõpuks koostab komisjon finantsstabiilsuse riskide ja nende tõenäolise arengu kohta aruande ja esitab ettepanekud edasisteks poliitikameetmeteks, kui see on asjakohane. 2022. aastaks töötab komisjon välja aruande, et tutvustada metoodikaraamistikku ja hinnata nii mikro- kui ka makrotasandil võimalikke finantsriske, mis on seotud elurikkuse kadumise ja ökosüsteemide seisundi halvenemisega, ning uurib kestliku rahanduse poliitika võimalikke vajalikke muudatusi. Ühtlasi antakse Euroopa järelevalveasutustele ning Euroopa Keskpangale volitused erinevate kliimamuutustega seonduvate stresstestide läbiviimiseks ning nendega seotud meetodite, parameetrite ja stsenaariumite arendamiseks. Komisjon plaanib analüüsida, kuidas saab stressitestide või stsenaariumianalüüsi käigus tuvastatud riskid integreerida mikro- ja makrotasandi usaldatavusnõuetesse ning järelevalvesse. Samuti seda, kas praegused makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid on sobivad, et käsitleda kliimamuutustega seotud finantsstabiilsuse riske, ja kaalub seadusandliku ettepaneku tegemist panganduse makrotasandi usaldatavusraamistiku eelseisva läbivaatamise raames. Meede 4: selleks et suurendada finantssektori panust kestlikkusse, teeb komisjon järgmist: a) parandab finantsasutuste poolt kestlikkuseesmärkide avalikustamist ja ülemineku kavandamist, mille tarvis nähakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanekuga ja sellega kaasneva standardiga ette, et finantsasutused, sealhulgas pangad, investorid ja kindlustusandjad, avaldavad oma ülemineku- ja CO2 heite vähendamise kavad ja selle, kuidas nad kavatsevad oma keskkonnajalajälge vähendada. Finantsteenuste sektoris kestlikkusega seotud teabe avalikustamist käsitleva määruse kohasele regulatiivsele tehnilisele standardile toetudes püüab komisjon ühtlasi suurendada finantsturu osaliste seas avalikustamist ja CO2 heite vähendamise meetme tulemuslikkust kõigi toodete puhul; b) palub EIOPA-l analüüsida enne tööandja kogumispensioni asutusi käsitleva teise direktiivi (IORP II) läbivaatamist pensioniraamistikku, et hinnata võimalikku vajadust laiendada liikmete ja soodustatud isikute pikaajaliste parimate huvide mõistet ja võtta 8 kasutusele nii kliimariskide arvestamise kui kliima mõjutamise perspektiive, võttes arvesse liikmete ja soodustatud isikute kestlikkuseelistusi ja laiemaid sotsiaalseid ja keskkonnaeesmärke, ning hinnata, kas mõistlikkuse põhimõtet tuleks selgitada, ja/või uurida võimalusi nõuda kestlikkusmõjude arvessevõtmist investeerimisotsuses. Koostöös Euroopa järelevalveasutustega kaalub komisjon ühtlasi, kas tuleks teha täiendavaid muudatusi, et võimaldada finantsturu osalistel ja nõustajatel kaaluda süstemaatiliselt positiivset ja negatiivset kestlikkusmõju toodetel, mille kohta nad nõu annavad, ja nende investeerimisotsustel eurofondide direktiivi, kindlustustoodete turustamise direktiivi, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi kohaste üksuste jaoks. Selline läbivaatamine kulgeks kooskõlas usaldussuhtest tulenevate kohustuste võimaliku läbivaatamisega IORP II kaud. Samuti plaanib komisjon aktsionäride õiguste direktiivi (SRD II) ülevaatamisel 2023. aastaks uurida, kuidas see direktiiv saaks investeeringu haldamise suunistes paremini kajastada mõjuga seotud kaalutlusi ja üleilmseid parimaid tavasid ning palub Euroopa järelevalveasutustel ja riiklikul reguleerival asutusel töötada välja täiendavad suunised, millega tagada, et kooskõlastatud tegutsemine ei kahjustada investorite koostööd ühiste kestlikkuseesmärkide puhul; c) võtab meetmeid, et suurendada ESG turu-uuringute ja reitingute kättesaadavust, usaldusväärsust ja võrreldavust. Meede 5: selleks et teha järelevalvet korrakohase ülemineku üle ja tagada ELi finantssüsteemi usaldusväärsus, teeb komisjon järgmist: a) jälgib Euroopa järelevalveasutuste toetusel rohepesu riske ning hindab kas pädevate asutuste, kelleks on Eestis Finantsinspektsioon, järelevalvevolitused, suutlikkus ja kohustused ning nende võetud täitemeetmed on sobivad, et tulemuslikult rohepesuga võidelda. Hindamise osana palutakse Euroopa järelevalveasutustel hinnata ja komisjonile aru anda, kas praegused järelevalve- ja täitevahendid, mis on pädevatele asutustele rohepesu jälgimiseks, uurimiseks ja karistuste määramiseks kättesaadavad, on kõikjal ELis piisavalt tõhusad, sidusad ja heidutavad ja kas need sobivad võimalike rohepesuriskide tuvastamiseks toote kogu elutsükli jooksul. Seejärel kaalub komisjon, kas on vaja lisasamme, et võimaldada järelevalveasutustel tagada kogu ELis järelevalves ja täitmise tagamisel piisav ja järjekindel tase. Komisjon kaalub ühtlasi, kas Euroopa järelevalveasutustel peaks koordineerimisel ja ühtlustamisel olema tugevam roll või kas on vaja muid ELi õigusaktide muudatusi; b) töötab 2023. aastaks välja tugeva jälgimisraamistiku, et mõõta kestlikesse investeeringutesse suunatud kapitalivooge ja aidata liikmesriikidel hinnata investeeringute puudujääki ja mõõta nende finantssektori tehtud edusamme EL kliima- ja keskkonnaeesmärkidega kooskõla saavutamiseks. Sel eesmärgil kutsub komisjon liikmesriike üles koostama 2023. aasta juuniks hinnangu oma finantsturgude ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide kooskõla kohta, mis peaks hõlmama panku, varahaldureid, pensionifonde ja kindlustusandjaid. Investeeringute puudujäägi hindamise parandamiseks teeb komisjon 2023. aasta esimeseks kvartaliks üksikasjaliku pikaajaliste investeerimisvajaduste ja investeeringute puudujäägi analüüsi, milles võetakse arvesse muutuvaid seadusandlikke ettepanekuid ja tulevasi investeerimisvajaduste uuringuid ja esitab 2023. aasta lõpuks konsolideeritud aruande ELi finantssektori ülemineku seisu kohta. Lisaks koostab komisjon 2023. aasta lõpuks ELi kestliku rahanduse tegevuskava mõju hinnangu; c) tugevdab 2022. aastaks koostööd kõigi asjaomaste avaliku sektori asutuste, sealhulgas liikmesriikide, Euroopa Keskpanga, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB), Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Keskkonnaameti vahel, et töötada välja ühine lähenemisviis korrakohase ülemineku järelevalveks ja jälgida ELi finantssüsteemi kooskõla rohelise kokkuleppe eesmärkidega; 9 d) loob kestliku rahanduse teadusfoorumi, et tugevdada teaduse rolli ning teadmiste jagamist finantssektori ja teadusringkondade vahel. Teadusfoorumile tehakse ülesandeks suurendada teadlikkust ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammidest saadavate ning kestlikkusega seotud teadust, uuringuid ja innovatsiooni käsitlevate andmete kasutamisest, samuti suurendada investorite huvi teadusuuringute ja kestlikkuse vastu ja teadmiste jagamist teadlaste ja finantskogukonna vahel. IV. Üleilmsete ambitsioonide edendamine Meede 6: komisjon seab rahvusvaheliste kestliku rahanduse algatuste ja standardite väljatöötamises kõrged eesmärgid ja toetab ELi partnerriike, mille tarvis teeb komisjon järgmist: a) taotleb rahvusvahelistel foorumitel ulatuslikku konsensust, edendab kahepoolset kliimamuutustega arvestamist (double materiality), rõhutab avalikustamisraamistike olulisust ja lepib kokku taksonoomia eesmärkides ning põhimõtetes. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku laiendada finantsstabiilsuse nõukogu volitusi, et hõlmata ka kahepoolset kliimamuutustega arvestamist. Komisjon kutsub kõiki rahvusvahelisi partnereid üles süvendama koostööd kestliku rahanduse alal, eelkõige andma erasektorile otstarbekad vahendid ja parameetrid, nagu taksonoomia. b) teeb ettepaneku laiendada kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi tööd, et hõlmata uued teemad, ning tugevdada selle juhtimist. Komisjon teeb rahvusvahelisele kestliku rahanduse platvormile ettepaneku käsitleda oma töös ka uusi probleeme, nagu elurikkus ja üleminekut toetav rahastus. Ühtlasi plaanib komisjon tulla välja ettepanekuga, mis käsitleb rahvusvahelise kestliku rahanduse platvormi tugevamat juhtimisstruktuuri ning kohapealse mõju tagamiseks teeb komisjon ettepaneku, et rahvusvaheline kestliku rahanduse platvorm arendaks tihedamat koostööd ja suhtlust erasektoriga. c) toetab madalate ja keskmiste tuludega riike kestlikule rahastusele juurdepääsu parandamisel, töötades välja tervikliku strateegia, et aidata partnerriikides edendada kestlikku rahandust. Selle tarvis luuakse spetsiaalne kõrgetasemeline eksperdirühm, kes teeb kindlaks probleemid ja võimalused, mida kestlik rahandus partnerriikides tekitab, ning esitab komisjonile soovitusi, et kiirendada erasektori rahavoogude liikumist rohelise kokkuleppe välismõõtme rakendamiseks ning rohelist, õiglast ja vastupidavat taastumist partnerriikides. Kestliku rahastamise strateegiast otseselt vajadust Eesti õiguskorda muuta ei tulene, kuna see on suunatud eelkõige komisjonile edasiste tegevuste ning algatuste tegemiseks. Samuti on kestlikku rahastamist reguleerivad õigusaktid valdavalt EL tasandil kehtestatud otsekohalduvad määrused, mis ei vaja Eesti õigusesse üle võtmist. Konkreetsete edaspidi komisjoni tehtavate õiguslike algatuste õiguslikke mõjusid analüüsitakse eraldi nende algatuste täpsemate detailide selgumisel. 2.2 Kestliku rahastamise strateegia mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte Üldine ülevaade Euroopa Komisjon ei ole teatise mõjude kohta eraldi mõjuanalüüsi koostanud. Esialgse hinnangu kohaselt võib aga selle mõju kokkuvõttes hinnata Eestile ja Euroopa Liidule tervikuna positiivseks, arvestades et tõenäoliselt toimub nende mõjul ettevõtete, sh VKE-de ja investorite, sh jaeinvestorite teadlikkuse suurenemine, paraneb nii ettevõtete kui asutuste kogemuste ning teadmiste pagas kestlikkuse teemadega tegelemiseks ning järk-järguline finantssektori rahastamise suunamine kestlikumatesse tegevustesse, mis aitab ühtlasi paremini tegeleda pikaajaliste kliimariskidega ning enam edendada kestlikke ja innovaatilisi tehnoloogiaid ning 10 reaalmajanduse tegevusi. Samas jäävad komisjoni strateegias välja pakutavate tegevuste kirjeldused konkreetsete mõjude hindamiseks liiga üldisteks, et oleks võimalik teostada adekvaatne mõjuanalüüs. Komisjon plaanib konkreetsed ettepanekud ja spetsiifilised meetmed avaldada 2021-2023.a jooksul. Nende põhjal on võimalik lähemalt analüüsida ja hinnata ka kõnealuste meetmete võimalikku mõju. Seega oleneb kokkuvõttes Eestile mõju plaanitavate algatuste konkreetsetest detailidest. Peamiseks kestliku rahastamise regulatsiooni sihtrühmaks on finantssektoris tegutsevad finantsturuosalised, kes peavad valdavalt uusi nõudeid rakendama hakkama. Kogu Eesti finantssektori suurusest saab ülevaate Eesti Panga Finantssektori struktuuri ülevaatest 202112 pärinevalt allpool toodud jooniselt 1, mis kajastab Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarvu 2015. ja 2020. aasta lõpus. Jooniselt on näha, et finantssektor on viie aastaga üksjagu kasvanud, kuid tugevalt domineerivad finantssektoris pangad, mille osakaal on ajas veelgi suurenenud. Samas on Eesti finantsturu suurus EL mastaabis väga väike. Eesti Panga „Finantssektori struktuuri ülevaate 2021“ kohaselt, kui Eesti finantssektori finantsvarad moodustasid konsolideerimata kujul 2019. aasta lõpus ehk enne koroonakriisi ligikaudu 230% SKPst, siis Euroopa Liidu mediaan oli ligikaudu 1,5 korda suurem. Ning ka majanduses loodavast lisandväärtusest moodustab finantssektori oma Eestis väiksema osa (4,5%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (5%). Hetkel juba vastuvõetud ning rakenduva taksonoomiamääruse ja jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris käsitleva määruse (EL) 2019/2088 (SFDR) kohaselt peetakse samas finantsturuosaliste all eelkõige erinevate investeerimistoodete pakkujaid, kelle osakaalust kõigist sama sektori finantsturuosalistest saab aimu Finantsinspektsiooni Eesti finantsteenuste turu ülevaatest 31.detsembri 2020 seisuga13, mille kohaselt oli: Joonis 1. Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarvu 2015. ja 2020. aasta lõpus - Eestis avalike fondide fondivalitsejate varade maht 2020.a lõpus kokku 6,03 miljardit eurot, millest antud kohustuste alla käivate fondide maht oli 0,73 miljardit eurot, ehk 12%; - Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate investeerimisühingute valitsetavate portfellide maht 2020.a lõpus kokku 27 miljonit eurot. Samas aga jagunes see vaid 2 12 https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2021-07/fsr_2021_est_0.pdf 13 https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/eesti-finantsteenuste-turg-31-detsembri-2020-seisuga#h1-0 11 portfellivalitsemise teenust pakkuva teenusepakkuja vahel. Kokku on Eestis registreeritud 6 Eesti investeerimisühingut; - SFDR kohaldumisalasse kuuluvate väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavate pankade valitsetavate portfellide maht 2020.aasta lõpus kokku 526 miljonit eurot, mis aga jagunes vaid 4 suurema panga vahel (Swedbank, LHV, Luminor ja SEB). Kokku tegutses Eestis 2020.a lõpu seisuga 14 panka. Taksonoomia määruse art 8 alusel nõutavat täiendavat teavet, eelkõige nn rohevarade osakaalu suhtarvu kõigist varadest (Green Asset Ratio) peavad samas Euroopa komisjoni avaldatud delegeeritud määruse mustandi kohaselt hakkama avaldama ka teised pangad peale väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutajate; - Elukindlustuse valdkonnas oli 2020.a kindlustusmaksete järgi investeerimisriskiga elukindlustustoodete (34 miljonit eurot) osakaal kõigist elukindlustustoodetest (86 miljonit eurot) 40%. Samas ei ole välja töötatavate uute nõuetega kaasnev mõju finantsturuosalistele, arvestades finantssektori juba olemasoleva regulatsiooni ulatust, tõenäoliselt olulise suurusega vaid pigem keskmine. Kokkuvõttes kestliku rahastamise algatuste toel suureneb tõenäoliselt roheliste investeeringute maht nii riigisiseselt kui ka piiriüleste investeeringutena, mis on väikese ja avatud riigi jaoks olulise tähtsusega. Seeläbi aidatakse keskmises ja pikaajalises raamis kaasa Eesti riigi võetud kliimaeesmärkide saavutamisele, muudetakse majandus ja töökohad kestlikumaks, säästetakse elus- ja looduskeskkonda, luuakse eeldused kestliku riigieelarve arvestuse rakendamiseks, tagatakse stabiilsed eelarvelaekumised ja vähendatakse kliimamuutustega seotud kriiside tekkimise ohtu. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Kestliku rahastamise strateegia tulemusena välja töötatavad märgised, ühtsed nõuded ja suunised aitavad kahandada rohepesu riski, suurendada kestlikkusega seonduva teabe läbipaistvust ning seeläbi ka investorite motivatsiooni sellistesse toodetesse investeerida. See omakorda suurendab ka erasektori motivatsiooni kesliku käitumise edendamiseks ning kindlustunnet seoses kestlike tegevuste rahastamisega. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn ehk Stockholm Environment Institute-Tallinn) poolt 2019. aastal koostatud "Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs"14 toob välja, et Eestis on kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajalike tegevuste kogumaksumus vahemikul 2021-2050 hinnanguliselt ca 17,3 miljardit eurot. Sellest moodustavad lõviosa erasektori investeeringud mahus suurusjärgus 12,7 miljardit eurot. Taksonoomia kriteeriumite ning muude kestliku rahastamise algatuste kaasabil tekib suurem selgus ja kindlus, millised majandustegevused panustavad parimal moel ka Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisse. See omakorda aitab rahastamisel enam toetada tegevusi, mis panustavad keskkonnaeesmärkide täitmisse, ehk aitavad leevendada ja kohaneda kliimamuutustega ning edendavad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist. Mõju majandusele ja investeeringutele Kestliku rahastamise algatuste mõjul hakkab tõenäoliselt majanduse rahastamise struktuur investeeringute kaudu järk-järgult liikuma kestlikumate tegevuste rahastamise suunas, mis aitab paremini tegeleda keskkonnariskide juhtimisega ning aitab pikemas perspektiivis ühtlasi paremini tagada nii finantsstabiilsust, kui ka majanduse kestlikku kasvu. Lühiajaliselt kaasneb kestlikkusega seonduvate nõuete rakendamisega tõenäoliselt teatav kulude kasv, mille suurus 14 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 12 oleneb juba konkreetsete algatuste detailsematest nõuetest. Samas on aga kestlikkuse nõuete rakendamine pikemas perspektiivis eelis, kuna tõenäoliselt kasvab investorite huvi selliste tegevuste vastu üha kiiremini ja tõendamise efektiivsus toob kaasa suurema atraktiivsuse investorite ja finantsasutuste jaoks. Seega võivad kestlikkuse nõuded aja jooksul aidata parandada kestliku majandustegevusega tegelevate ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste ettevõtetega. Kestlikkuse temaatikat edendatakse muuhulgas koostöös EL-väliste nn kolmandate riikidega. Selleks on loodud rahvusvaheline kestliku rahastuse platvorm, mida juhatab komisjon ja kus on lisaks ELile partnerid teistest maailma regioonidest (Hiina, Jaapan, UK, jt). Selle platvormi liikmete osalusega on tinglikult kaetud 55% globaalsest kasvuhoonegaaside emissioonist ja 55% globaalsest SKP-st, mis teeb sellest antud valdkonnas mõju omava koosluse, kus komisjon aktiivselt reklaamib ka EL kestlikkuse lahendusi. Mõju riigisektorile Roheliste investeeringute erikäsitluse toel tõenäoliselt investeeringute, sh roheliste investeeringute maht suureneb. Oluline on, et sellised investeeringud oleksid selge tootlikkusega (nt riigi suurem panus hoonete soojustamise/renoveerimise meetmetesse, mis toovad läbi täiendavate maksulaekumiste eelarvesse vahendid tagasi). Kui investeeringud suurenevad ja need on ka tootlikud, siis on majanduskasvu potentsiaal suurem ja mõju sisemajanduse koguproduktile (SKPle) positiivne. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis keskkonna- ja kliimateemadega. Ehk tarvilik on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste teadlikkuse tõus, mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Laiemalt on tarvilik keskkonnakestlikkuse hindamine pädevuse kasv ka riigisektoris tervikuna, sh toetuste ja muude turusekkumiste kontekstis kui ka nõustamine ja regulatsioonide rakendamise tõlgendamise osas. Arvestades kestliku rahastuse valdkonna kiiret arengut ja selle ulatust, sh vastavate aktide riigisisese rakendusvõimekuse tekitamise vajalikkust ning pädevate asutuste sisese teadmiste ning kogemuste pagasi tekitamise vajadust, on tõenäoliselt vajalik selles valdkonnas arendada välja täiendavad kompetentsid regulatsioonide rakendamise, järelevalve kui ka strateegilise planeerimise aspektist. Sellel eesmärgil on Eesti võtnud koostöös Lätiga ette ka projekti kestliku rahastuse edendamiseks ehk Eesti on kestliku rahastuse strateegilise vaate kujundamiseks ja praktikasse viimiseks alustamas koostöös komisjoni ja EBRD-ga kaheaastast projekti (nn kestliku rahastuse TSI (komisjoni Technical Support Instrument) projekt), mille jooksul analüüsime kogu Eesti turgu kestliku rahastuse kontekstist lähtuvalt, meie võimalusi ja tugevusi, sh fookusega ka VKEdele, rakendame praktikaid kuni viie pilootprojekti raames ja viime läbi töötubasid, et tõsta teadlikkust ja suurendada kompetentse ametnike ja turuosaliste seas. Projekt lõpeb hinnanguliselt 2023. aasta alguses. 2.3 Seisukohtade selgitused 1) Toetame üldiselt kestliku rahastamise uue strateegia eesmärke ning uues strateegias komisjoni välja pakutud tegevusi. Konkreetsemad seisukohad saame kujundada juba strateegias välja pakutud algatuste detailide selgumisel. Toetame põhimõtteliselt kestliku rahastamise uues strateegias esitatud eesmärke ja komisjoni pakutavaid tegevusi, mis meie hinnangul aitavad nende kirjeldustes esitatud teabe põhjal kaasa kestlikumate tegevuste rahastamise suurendamisele. Aga kuna välja pakutavate tegevuste kirjeldused on väga üldised ning nende detailid alles selguvad, siis tuleb konkreetseid tegevusi nende enamal konkretiseerumisel lähemalt analüüsida ja nende kohta seejärel eraldi seisukohad kujundada. 13 2) Strateegia meetmete rakendamisel tuleb arvestada nende tulemuslikkust ja jõukohasust ettevõtetele. Seejuures on oluline edendada väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete ning jaeinvestorite kaasatust kestlikesse investeeringutesse. Oluline on, et paketiga kaasnevad detailsemad nõuded ei tohiks ebamõistlikult suurendada ettevõtete halduskoormust ja alles peaks jääma teatav paindlikkus rahastamisvoogude suunamisel. Kestliku rahastamise strateegia meetmete rakendamisel nähakse ette ka mitmeid erinevaid tegevusi, mis mõjutavad ettevõtteid, näiteks seoses nende riskide hindamisega, kliimariskide arvestamisega, läbipaistvusnõuetega, jmt. Leiame, et nende juures on oluline jälgida kavandatavate nõuete proportsionaalsust, mis arvestaks ettevõtte suurust, vastavat valdkonda ning potentsiaalset riski ja vältida ebamõistlikku koormuse kasvu ettevõtetele võrreldes sellega kaasneva potentsiaalse kasuga. Ei ole otstarbekas kasutada viise, mis tooksid kaasa ebaproportsionaalselt suure lisanduva koormuse ettevõtetele, eelkõige mikro- ja väikeettevõtetele, või koormaks üle mittefinantsinfo aruandluskohustusi. Soovitud tulemuste asemel võib põhjendamatu ja algse eesmärgiga nõrgalt seotud lisakoormus tuua kaasa konsultatsioonituru hoogustuva kasvu, millel ei pruugi heitekoguste vähendamisele ega energiatõhususe suurendamisele olulist mõju olla. Ühtlasi toetame tegevusi, mis aitavad suurendada VKEde ning jaeinvestorite kaasamist kestlike investeeringute tegemisse, kuid ka siin on oluline jälgida, et välja töötatavad lahendused ei tooks kaasa nõudeid, mis oleksid VKE- dele ebamõistlikult koormavad ning nendega kaasneks ka reaalne positiivne mõju või negatiivse mõju vähenemine, ehk VKEd saaksid nende meetmete toel ka reaalselt enam kestlikkusse panustada. Eesti ettevõtetele on see oluline, arvestades et hinnanguliselt üle 99% Eesti ettevõtetest on EL kriteeriumite kohaselt VKE-d. 3) Toetame võimalikult suures ulatuses digitehnoloogia võimaluste ärakasutamist kestliku rahastamise lahenduste väljatöötamisel, mis aitab samuti pikemas perspektiivis kahandada võimalikku halduskoormust ning kulusid seoses kaasnevate nõuetega. Arvestades digitehniloogiate ning finantsinnovatsiooni tormilist arengut, toetame me kestliku rahastamise lahenduste väljatöötamisel võimalikult suures ulatuses digitehnoloogia pakutavate võimaluste ära kasutamist, sh reaalajamajanduse lahenduste arendamist ja piloteerimist. Peame oluliseks, et andmed oleksid masinloetavad. See aitab samuti pikemas perspektiivis kahandada võimalikku halduskoormust ning kulusid seoses kaasnevate nõuetega. Selles valdkonnas plaanib komisjon lisada kestliku rahandusega seotud andmed Euroopa andmestrateegia kohastesse andmeruumidesse ja uurida koos ELi digirahanduse strateegia15 alusel 2021.a lõpuks/2022.a alguseks loodava digirahanduse platvormiga võimalikke lisameetmeid, millega võimaldada ja edendada uuenduslikke lahendusi, kasutades digitehnoloogiat VKEde ja jaeinvestorite toetamiseks. Ühtlasi julgustab komisjon vähese heitega või heiteta andmekeskuste ja hajusraamatu tehnoloogia arendamist ja investeeringuid nendesse, muu hulgas krüptovarade puhul, ning uurib, kas ELi taksonoomiat tuleks 2023. aastaks laiendada, et hõlmata sinna täiendavad eespooltoodut toetavad tegevused. 4) Peame oluliseks jälgida, et Euroopa Liidu ettevõtted ei satuks kestliku rahastamisega seonduvate nõuete karmistamisel halvemasse konkurentsivõime olukorda võrreldes EL väliste riikide ettevõtetega. Seetõttu peame oluliseks EL lahenduste võimalikult laiapõhjalist edendamist kolmandate riikide seas, võrdsete tingimuste rakendamist kõigile EL turul tegutsejatele ning erinevate lahenduste väljatöötamisel ka globaalsete kestliku rahastamise suundumustega arvestamist 15 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0591:FIN:ET:PDF 14 Selleks et EL ettevõtted püsiksid globaalselt konkurentsivõimelisena, on oluline EL nõuete kehtestamisel järgida võimalikult võrdsete mängureeglite tagamist võrreldes kolmandate riikidega. EL turul tegutsemise korral peaksid kehtima turul tegutsejatele sõltumata päritoluriigist samaväärsed reeglid. See aitab tagada võrdse kohtlemise tervikuna kui ka edendab seda, et tarneahela raames keskkonnakestlikkust hinnatakse, sest tarneahelad on globaalsed ja seega kui nt üks tarneahela keskne osapool tegutseb EL turul, siis selle kaudu avaldub mõju ka laiemalt. Finantsteenuste turu piiriülest iseloomu arvestades võivad karmimad nõuded mõjutada finantssektori ettevõtete ümberasumist EList väljapoole. Samuti on oluline võimaldada EL ettevõtetele enamaid võimalusi ja innovatiivsemaid lahendusi, millega väljaspool ELi turgudel tegutseda. Seetõttu on ühtlasi oluline tagada üheltpoolt, et EL keslikkusega seonduvates algatustes võetaks arvesse ka globaalsel tasandil (G20 raames, OECD-s, Panganduses Basel komitees) toimuvaid arenguid ning samas ei loodaks ettevõtetele ebamõistlikke täiendavaid nõudeid, mis seaksid EL ettevõtted konkurentsivõimelt kehvemasse olukorda võrreldes kolmandate riikide konkurentidega ja samas takistaks kolmandate riikide ettevõtetel EL turule sisenemist. Teiselt poolt on oluline tutvustada EL kestlikkusega seonduvaid lahendusi aktiivselt ka väljaspool EL asuvatele partneritele nendest eeskuju võtmiseks, millega komisjon kestliku rahastamise strateegia põhjal plaanib ka aktiivselt tegeleda. 5) Toetame strateegias kavandatavat finantssektori turuosaliste, eelkõige pankade ja kindlustusandjate, kapitalinõuete riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist, sealhulgas mitte seades turuosalistele investeerimiskohustusi, mis võivad nõrgestada nende riskidele vastupidavust või võimet reaalsektorit rahastada. Pankade, ning ka kindlustusseltside kapitalinõuete muutmine rohevarade arvestamiseks peab tuginema põhjalikule mõjuanalüüsile ja riskipõhisele lähenemisele. Finantsasutuste kapitalinõuete võimaliku muutmise korral on oluline tagada, et ei lähtutaks ainult toodete ning pankade rahastatavate projektide kliimaneutraalsusest, vaid arvestataks nende võetavaid finantsriske ning mõju finantsstabiilsusele ja finantsturule tervikuna. Oleme olnud arvamusel, et regulatiivne keskkond peab olema pankade jaoks proportsionaalne, lähtudes pankade tegevuse keerukusest, suurusest, äriprofiilist ja erisustest. Arvestades pankade endiselt suurt rolli ettevõtete rahastamisel, siis on vajalik mitte nõrgestada pankade vastupanuvõimet riskidele ning võimekust reaalmajandust rahastada, mis võiks ühtlasi negatiivselt mõjutada nii finantsstabiilsusele kui ka majandusele tervikuna. See tähendab, et pakutud nõuded peavad toetama Euroopa Liidu majanduse kui terviku arengut ning mitte pärssima reaalmajanduse rahastamist. Samal ajal toetame seda, et riskide hindamisel arvestatakse suuremas mahus keskkonna- ja kliimavaldkonna valdkonnaga seotud arengutest tulenevaid riske, sest nende objektiivne kajastamine võimaldab finantssektoril võtta arvesse selle suunaga toimuvaid olulisi arenguid nii nõuete kui ka majanduses toimuvate muutuste osas 6) Kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumite väljatöötamise juures leiame, et tuleb arvestada kooskõla vastavate valdkondlike regulatsioonidega, sh kestlike tegevuste käsitlemisega nendes regulatsioonides. Seejuures on oluline kestliku rahastamise taksonoomia alusmääruse põhieesmärkide saavutamine ehk erasektori motiveerimine, et suurendada investeeringuid keskkonnakestlikesse tegevustesse. Meie hinnangul on oluline, et taksonoomia kriteeriumite väljatöötamisel delegeeritud õigusaktides peaks arvestama ka kooskõla vastavate valdkondlike regulatsioonidega ning kestlike tegevuste käsitlemisega nendes regulatsioonides. 15 Kestliku rahastamise strateegias lubab komisjon mh näiteks ühe konkreetse meetmena vastu võtta täiendava Euroopa Liidu taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, mis hõlmab uusi sektoreid, sh põllumajandust ja teatavaid energiaga seotud tegevusi, mis esimesest taksonoomia delegeeritud määrusest välja jäid. Peame oluliseks, et need kriteeriumid oleksid läbi kaalutud, arvestades ühtlasi taksonoomiamääruse artikli 3 punktis b sätestatud ’ei kahjusta oluliselt’ (DNSH) printsiipi ning sellest printsiibist lähtuvalt ka kooskõla kehtivate valdkondlike kriteeriumidega. Taksonoomia on loodud selleks, et edendada täiendavaid samme keskkonnakestlikkesse tegevustesse panustamiseks. Samuti tuleks nõuete osas leida lahendusi, mis väldiksid topelt aruandlusest tulenevat halduskoormust. Konkreetse näitena saab välja tuua delegeeritud õigusaktis põllumajandussektorile määratavad tehnilised sõelumiskriteeriumid ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reeglite täitmise. Taksonoomia kriteeriumid peavad täitma määruse eesmärki, samas, võimaldamaks väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetel osaleda majandustegevuses samaväärselt suurettevõtetega, tuleks taksonoomia DNSH tehniliste sõelumiskriteeriumite (TSC) puhul võimaldada võtta alternatiivse kriteeriumina arvesse ka ÜPP tingimuslikkus16, võttes eraldi tähelepanu alla elurikkuse kaitse. Taksonoomia ’aitab oluliselt kaasa’ tehniliste sõelumiskriteeriumite puhul tuleks asjakohastel juhtudel võtta võrdse alternatiivse kriteeriumina arvesse ÜPP strateegiakava keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud sekkumisi (st tootja ühinemine ökoskeemiga17 või nn II samba keskkonnatoetustega18, millede mõlema puhul kohaldub19 lisaks veel ka tingimuslikkus). Põllumajandussektor panustab juba oluliselt ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisesse läbi ÜPP sekkumiste. Täiendavate kriteeriumite kehtestamine tootjatele väljaspool ÜPPd on ebamõistlik. ÜPPga paralleelselt eksisteerivate taksonoomia kriteeriumite täitmise kohta raporteerimine tooks kaasa, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) jaoks, ebamõistliku halduskoormuse. Asjaolu, et raporteerimise kohustus ei laieneks vähemalt esialgu VKEdele, ei paku leevendust. Seda selle pärast, et pikemas perspektiivis hakkavad finantsvahendusega tegelevad asutused eristama taksonoomia delegeeritud määruse järgi keskkonnaeesmärkidesse panustavaid kliente kõigist ülejäänud klientidest. See ongi kestliku rahanduse algatuse eesmärk ja aitab kaasa investeeringute suunamisele keskkonnakestlikku majandustegevusse. Kuid sellega kaasneb oht, et põllumajandussektori ettevõtted, kes küll panustavad keskkonna eesmärkide täitmisesse, kuid ei suuda halduskoormuse tõttu selle kohta raporteerida, pannakse laenu ja investeeringute turul ebasoodsasse ja ebaõiglasesse olukorda. Seda olukorda saab vältida, vähemalt põllumajandussektoris, lugedes taksonoomia tehnilised sõelumiskriteeriumid täidetuks ka ÜPP reeglite täitmisega. Täpsemalt, taksonoomia ’ei kahjusta oluliselt’ (DNSH) tehniliste sõelumiskriteeriumite puhul saaks võimaldada võtta alternatiivse kriteeriumina arvesse ÜPP tingimuslikkust ehk ÜPP strateegiakavade määruse III jaotise 1. peatüki 2. jao ’Tingimuslikkus’ kohast süsteemi. Taksonoomia ’aitab oluliselt kaasa’ tehniliste sõelumiskriteeriumite puhul tuleks asjakohastel juhtudel võtta võrdse alternatiivse kriteeriumina arvesse ÜPP strateegiakava keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud sekkumisi. ÜPP strateegiakavas on 16 Tingimuslikkus on nõuete, sh keskkonnanõuete mahukas pakett, mida kõik ÜPP pindala- ja loomatoetuste taotlejad peavad toetuse saamiseks eelduslikult täitma. Osa nõuetest on EL direktiivide riigisiseselt üle võetud nõuded, teine osa 10 keskkonnastandardit, mille raamides kehtestab LR nõuded vastavas valdkonnas ise. Nõuete täitmise eest toetust ei maksta, kuid nende rikkumisel vähendatakse põllumajandustoetusi. 17 ÜPP strateegiakavade määruse artikli 28 „Kliima- ja keskkonnakavad“ kohased toetused. 18 ÜPP strateegiakavade määruse artikli 65 „Keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused“ kohased toetused 19 ÜPP strateegiakavade määruse III jaotise 1. peatüki 2. jao „Tingimuslikkus“ kohane süsteem. 16 keskkonnaeesmärkide täitmisele suunatud kahte tüüpi sekkumised. Üks sekkumistüüp on ÜPP strateegiakavade määruse artikli 28 ’Kliima- ja keskkonnakavad’ kohased toetused ehk ökoskeemid. Teine sekkumistüüp on ÜPP strateegiakavade määruse artikli 65 ’Keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused’ kohased toetused ehk nii-öelda II samba keskkonnatoetused. Nii ökoskeemide kui ka II samba keskkonnatoetuste puhul kohaldub tootjale lisaks veel ka eelpool mainitud tingimuslikkus. Samuti oli Eestil taksonoomiamääruse kliimaeesmärkide tehniliste sõelumiskriteeriumite delegeeritud määruse välja töötamisel murekohti metsanduse ning biomassist energia tootmise tehniliste sõelumiskriteeriumitega, millest tulenevalt jälgime jätkuvalt ka nende valdkondade kriteeriume järgmistes delegeeritud aktides. Paralleelselt menetletakse ühtlasi 2021.a juulis paketi „Eesmärk 55“20 raames komisjoni esitatud erinevaid valdkondlikke õigusaktide muudatusi, sh näiteks taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekuid (RED3), jmt mille lahendustega on taksonoomia kriteeriumite muutma hakkamisel või täiendamisel samuti oluline arvestada, et mitte tekitada sama valdkonna nõuetes vastuolu sektoripõhise lähenemise ning horisontaalse kestlikkuse lähenemise vahel. 20 Komisjoni õiguslike algatuste pakett, mille eesmärgiks on vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% 17 3 ROHELISTE VÕLAKIRJADE STANDARDI MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD 3.1 Roheliste võlakirjade standardi määruse sisu ja võrdlev analüüs Roheliste võlakirjade standardiga kehtestatakse vabatahtlikuna järgimiseks nõuded, mille täitmise korral võib võlakirja emitent nimetada neid võlakirju Euroopa rohelisteks võlakirjadeks, ehk EuGBdeks ning nõuded, millele peavad vastama sõltumatud välised hindajad, kes hakkavad jälgima roheliste võlakirjade standardi nõuete täitmist ning esitama selle kohast aruandlust. Nõuded on esitatud EL otsekohalduvas määruses jaotiste kaupa, mis on omakorda jagatud peatükkideks, mis koondavad vastava teema artikleid. Allpool on esitatud roheliste võlakirjade standardi määruse eelnõu seletuskirjast lähtuv ülevaade konkreetsetest sätetest. I jaotises tuuakse välja roheliste võlakirjade standardi määruse reguleerimisese ja mõisted. Artiklis 1 sätestatakse täpsemalt määruse reguleerimisulatus, milleks on ühtsete nõuete kehtestamine võlakirjade emitentidele, kes tahavad vabatahtlikult nimetada oma keskkonnasäästlikke võlakirju Euroopa rohelisteks võlakirjadeks ning Euroopa roheliste võlakirjade väliste hindajate registreerimise süsteemi ja järelevalve raamistiku kehtestamine. Artiklis 2 määratletakse standardis kasutatavad mõisted: emitent, finantsettevõtja, valitsemissektor(i esindaja), taksonoomianõuded ja reguleeritud turg. Nende mõistete sisustamisel kasutatakse valdavalt EL olemasolevate õigusaktide määratlusi, välja arvatud valitsemissektor(i esindaja), mis on sisustatud vaid antud määruse tähenduses ning emitent, kelleks loetakse ükskõik milline võlakirju välja andev juriidiline isik. II jaotises sätestatakse Euroopa rohelise võlakirja nimetuse kasutamise tingimused. I peatükis on koondatud võlakirjadega euroopa rohelise võlakirja nimetust võib kasutada ainult asjaomase jaotise nõuetele vastavate võlakirjade emitentidel kuni võlakirja lunastustähtajani. Oluline on välja tuua, et antud standard on mõeldud igasuguste võlakirjade emitentidele (sh pandikirjade emitendid ja väärtpaberistajad, kui väärtpaberistamise tehingu võlakirjad emiteeritakse eriotstarbelise üksuse (nn SPV, ehk Special Purpose Vehicle) kaudu). Samuti on standard mõeldud nii ELis kui väljaspool seda tegutsevatele emitentidele, kes pakuvad võlakirju EL investoritele. Artiklis 4 sätestatakse nõuded rohelistest võlakirjadest saadud tulude kasutamiseks. Emitendid peavad jaotama võlakirjaemissioonist saadud vahendeid ainult sobiliku põhivara, sobilike kulutuste või sobilike finantsvarade (või nende kombinatsiooni) rahastamiseks. Seejuures ei tohi emitendid võlakirjast saadud tulude jaotamise arvestamisel nendest kulusid maha arvestada. Valitsemissektori esindajast emitentidel lubatakse jaotada võlakirjadest saadud tulud ka teatavatele muudele kulutustele, mida ei ole artikli 4 lõikes 1 mainitud. Artiklis 5 määratletakse, mida mõeldakse finantsvarade all: laenu/võõr- ja omakapitali. Ühtlasi nähakse ette, millistesse kategooriatesse peavad finantsvarad kuuluma ning mis liiki vara ja kulutuste rahastamiseks selliseid finantsvarasid tuleks kasutada. Artiklis 6 nähakse ette, et kõiki võlakirjadest saadud tulusid tuleb kasutada taksonoomiamääruse artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse nõuetele vastavaks majandustegevuseks. See tähendab, et antud majandustegevus peab 1) aitama oluliselt kaasa ühe või mitme taksonoomiamääruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi 18 saavutamisele; 2) mitte tekitama olulist kahju ühelegi eelmises puntkis nimetatud keskkonnaeesmärgile; 3) toimuma taksonoomiamääruse artiklis 18 sätestatud minimaalseid kaitsemeetmeid rakendades ning 4) vastama tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille komisjon on taksonoomiamääruse alusel oma delegeeritud õigusaktidega kehtestanud. Kuna keskkonnasäästlikkuse valdkonnas toimub pidev tehniline areng, on komisjoni hinnangul tõenäoline, et delegeeritud õigusaktides kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriumeid aja jooksul muudetakse. Sellepärast täpsustatakse artiklis 7, millised hetke seisuga kehtivaid taksonoomiakriteeriume peab võlakirjade emissioonist saadud tulu investeerimisel kohaldama. Kriteeriumite muutumise puhuks on jaotamisel võimaldatud teatud tingimustel viieaastane nö üleminekuperiood. Komisjon on ühtlasi olulise täpsustusena oma seletuskirjas välja toonud, et ühtegi rohevõlakirjade standardi sätet ei tohi tõlgendada nii, et emitent ei tohiks kasutada rohelisi võlakirja emissioone muudest tegevustest, varadest või üksuse osadest tulenevate kahjude katmiseks. Samamoodi ei tohi ühtegi roheliste võlakirjade standardi sätet tõlgendada nii, et krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaseid kapitaliinstrumente või kohustusi ei või direktiivi 2014/59/EL kohaselt või määruse (EL) 575/2013 või 2019/2033 kohase nn käivitava sündmuse toimumise korral alla hinnata. Ühtlasi toob komisjon välja, et nõue jaotada rohelistest võlakirjadest saadud tulud sobilike varade või kulutuste rahastamisele, ei tohiks keelata nende emitendil kasutada võlakirja tagatisena põhi- või finantsvara ega seostada võlakirja omanikele makstavad summad sellega rahastatava projekti tulemuslikkusega. II peatükis sätestatakse nõuded Euroopa roheliste võlakirjadega seotud läbipaistvusele ja välisele hindamisele. Artiklis 8 selgitatakse, et võlakirja võib liidus pakkuda avalikkusele ainult siis, kui emitendi veebisaidil on enne avaldatud standardi lisas I esitatud nõuetele vastav Euroopa roheliste võlakirjade teabeleht, mille on enne üle vaadanud väline hindaja, kes on selle kohta esitanud ka vastava aruande. Artiklis 9 sätestatakse emitendile kohustus koostada igal aastal kuni võlakirjadest saadud tulude täieliku jaotamiseni standardi lisas II esitatud nõuetele vastav Euroopa roheliste võlakirjade jaotusaruanne ja avaldada see hiljemalt kolm kuud pärast selles kajastatavat aastat. Samuti peab emitent pärast kõigi võlakirjast saadud tulude jaotamist tellima väliselt hindajalt esimese jaotusaruande kohta emiteerimisjärgse hindamise, mille kohta hindaja esitab ka vastava aruande. Artiklis 10 sätestatakse emitendile kohustus koostada vähemalt kord võlakirja kasutusea jooksul pärast tulude täielikku jaotamist roheliste võlakirjade mõjuaruande, mis peab vastama standardi lisas III esitatud nõuetele ning näitama võlakirjast saadud tulude kasutamise keskkonnamõju. Valitsemissektori esindajast emitendid võivad artikli 11 kohaselt tellida emiteerimiseelsed ja - järgsed hindamised ka avaliku sektori audiitorilt, ehk näiteks Eestis Riigikontrollilt, või mõnelt muult avaliku sektori asutuselt, kellele nad on andnud volitused roheliste võlakirjade standardi järgimist hinnata. Artiklis 12 on nõuded nende Euroopa roheliste võlakirjade jaoks, mille kohta tuleb prospektimääruse kohaselt avaldada prospekt. Sel juhul tuleb ka prospektis selgelt mainida, et 19 asjaomane Euroopa roheline võlakiri on välja antud kooskõlas roheliste võlakirjade standardi nõuetega. Artiklis 13 nõutakse emitentidelt, et nad peavad hoidma kuni võlakirja lunastustähtajani oma veebilehel kättesaadavana kõik artiklite 8–10 kohaselt koostatud dokumendid (sh emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruanded). Nimetatud artiklis on esitatud ka eelpoolnimetatud dokumentides ning prospektis sisalduva teabe keeltekasutuse nõuded ja nõue teavitada pädevat asutust, kelleks Eestis on Finantsinspektsioon ning ESMAt kõigi käesoleva artikli alusel veebilehel avaldamisele kuuluvate dokumentide avaldamisest. III jaotises sätestatakse Euroopa roheliste võlakirjade väliseks hindajaks saamise tingimused. Nimetatud jaotist ei kohaldata avaliku sektori audiitoritele ega teistele valitsemissektori esindajast emitendilt käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimise volitused saanud avaliku sektori üksustele. I peatükis kehtestatakse väliseks hindajaks saamise tingimused. Artikli 14 kohaselt peavad välised hindajad end enne tegevuse alustamist ESMA juures registreerima ning nad peavad pidevalt vastama artiklis 15 kehtestatud registreerimise tingimustele. Artiklis 15 sätestatakse nõuded nii välise hindajana registreerimise taotlusele kui ka välistele hindajatele. Samuti tingimused ESMAle taotluse läbivaatamiseks ja välise hindaja registreerimiseks või sellest keeldumiseks. Ühtlasi antakse komisjonile volitused koostada regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid, et täpsustada teatavaid väliste hindajate registreerimise kriteeriumeid ning teatavaid standardvorme, -malle ja -korda. Registreeritud välised hindajad võivad tegutseda kogu ELis. Artiklis 16 nähakse välisele hindajale ette kohustus teavitada ESMAt kõigist olulistest muudatustest artikli 15 kohaselt esitatud teabes või artikli 15 osutatud teabega seotud asjaoludes enne nende tegemist ning ESMA protseduurid nende muudatuste saamisel. Ka siin antakse komisjonile volitus rakenduslike tehniliste standarite vastu võtmiseks, millega määratakse kindlaks ülal viidatud teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -kord. Artiklis 17 täpsustatakse välise hindaja esitatava registreerimistaotluse ning muu suhtluse suhtes kohaldatavat keelerežiimi. II peatükis esitatakse väliste hindajate juhtimiskorra ja dokumentidega seotud nõuded. Artiklis 18 sätestatakse üldpõhimõtted, mille kohaselt peavad välised hindajad kasutama sobivaid süsteeme, ressursse ja tegevuskorda, jälgima ja hindama vähemalt korra aastas oma süsteemide, sisekontrollimehhanismide ja korra piisavust ja tulemuslikkust ning võtma puuduste avastamisel sobivaid meetmeid nende kõrvaldamiseks. Artiklites 19–28 esitatakse täpsemad nõuded kõrgema juhtkonna, analüütikute, töötajate ja teiste hindamises otseselt osalevate isikute, vastavuskontrolli funktsiooni, sisekorra, emiteerimiseelse ja -järgse hindamismetoodika ning kasutatud teabe, hindamismetoodika või selle kohaldamise vigade, tegevuse edasiandmise, andmete säilitamise, huvide konflikti vältimise ja teabe konfidentsiaalsuse tagamise ja muude teenuste osutamise jaoks. 20 Artiklites 18–23 ja 25 antakse ühtlasi komisjonile volitused võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada vastavates artiklites esitatud väliste hindajate juhtimisega seotud organisatsiooniliste nõuete, protsesside ja dokumentide hindamiseks vajalikke kriteeriumeid. III peatükis sätestatakse nõuded emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruannetele. Artiklis 29 selgitatakse, et ei emiteerimiseelse ega -järgse hindamise aruandes ei või mainida ESMAt ega ühtegi pädevat asutust nii, et jääks mulje nagu nad oleks asjaomase dokumendi või hindamistegevused kinnitanud või heaks kiitnud. Artiklis 30 sätestatakse, et välised hindajad peavad emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruanded avaldama ning tegema tasuta kättesaadavaks oma veebilehel ning täpsustatakse nende aruanete avaldamisega seotud nõudeid. IV peatükis esitatakse artiklites 31 – 35 nõuded seoses kolmandates riikides asutatud väliste hindajate teenuste osutamisega, sh nende registreerimise ja registreeringu tühistamisega, nende tunnustamisega ESMA poolt. Roheliste võlakirjade emitentidele teenuste osutamiseks peab kolmandas riigis asutatud väline hindaja olema kantud kolmandate riikide väliste hindajate registrisse, mida ESMA artiklit 59 järgides peab. ESMA annab vastava registreeringu, kui kas komisjon on võtnud vastava kolmanda riigi kohta vastu artikli 32 kohase samaväärsuse otsuse, kui kolmandas riigis asutatud väline hindaja on registreeritud või saanud loa osutada liidus välise hindamise teenuseid ning ta on allutatud tulemuslikule järelevalvele ja täitmise tagamisele, mis tagavad täieliku vastavuse asjaomases kolmandas riigis kohaldatavatele nõuetele ning on kehtestatud artikli 32 kohane koostöökord ESMA ja kolmanda riigi pädeva asutuse vahel. Kuni artikli 32 kohase samaväärsust kinnitava otsuse vastuvõtmiseni võib kolmandas riigis asutatud väline hindaja osutada rohevõlakrijade standardiga seotud teenuseid siis, kui ESMA on teda eelnevalt artikli 34 kohaselt tunnustanud. Artiklis 35 täpsustatakse nõudeid seoses kolmandas riigis asutatud väliste hindajate osutatud teenuste jooksva kinnitamisega ELis asutatud väline hindaja poolt ning selleks ESMA-lt loa taotlemist. IV jaotise I peatükis täpsustatakse artiklites 36 – 45 pädevate asutuste, kelleks Eestis on Finantsinspektsioon, volitusi teostada võlakirjade emitentide üle järelevalvet, et oleks tagatud roheliste võlakirjade standardi määruse artiklite 8–13 kohaldamine, ja omavahelist koostööd. Artiklites 41-43 nähakse ühtlasi ette nõuded seoses halduskaristuste ja muude haldusmeetmetega, mida pädevad asutused võivad rikkumiste puhul kasutada ning artiklites 44 – 45 täpsustatakse karistuste avaldamise ja nendest ESMA teavitamise nõudeid. II peatükis sätestatakse artiklites 46 – 59 ESMA volitused seoses väliste hindajate üle järelevalve teostamisega. Need hõlmavad volitust küsida teavet kas lihtteabenõude või otsusega, volitust korraldada üldisi uurimisi ja volitust teha kohapealset kontrolli. Nimetatud peatükis on ka ESMA järelevalvevolituste kasutamise tingimused. Artiklites 51 – 53 esitatakse ühtlasi nõuded seoses järelevalvemeetmetega, trahvidega ja sunnirahaga, mida ESMA võib kohaldada rikkumiste korral. Samuti võib ESMA muuta registreerimis- ja järelevalvetasusid. Artiklis 59 reguleeritakse täpsemalt ESMA poolt oma veebisaidil väliste hindajate (sh kolmandates riikides asutatud väliste hindajate) registri pidamist. Selles andmebaasis peavad olema ka need hindajad, kellel on roheliste võlakirjade standardi kohane tegevus ajutiselt keelatud, või kelle registreering on tühistatud. 21 V jaotises delegeeritud õigusaktide kohta antakse komisjonile volitus võtta artiklis 60 sätestatud tingimuste kohaselt vastu delegeeritud õigusakte ning artiklis 61 täpsustakse sellega seonduvat komiteemenetlust. VI jaotises lõppsätete kohta esitatakse artiklites 62 – 63 väliste hindajate jaoks mõeldud üleminekusäte roheliste võlakirjade standardi jõustumisele järgneva esimese 30 kuu kohta ja täpsustatakse artiklis 64 roheliste võlakirjade standardi jõustumist ning kohaldumist. Roheliste võlakirjade standardi määrusele on ühtlasi lisatud 4 lisa, kus on esitatud erinevate dokumentide detailsemad vormid ning nõuded sisule: Lisa I Euroopa roheliste võlakirjade teabeleht; Lisa II Euroopa roheliste võlakirjade iga-aastane jaotusaruanne; Lisa III Euroopa roheliste võlakirjade mõjuaruanne; Lisa IV Emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruannete sisu. 3.2 Roheliste võlakirjade standardi määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte Üldine ülevaade Euroopa Kontrollikoja kestlikku rahandust käsitleva eriaruande 22/202121 kohaselt oli Euroopa osakaal 2020. aastal maailmas emiteeritud rohelistest võlakirjadest 48% (156 miljardit USA dollarit). ELi 27 liikmesriigi ettevõtetel oli käibel 21 triljoni dollari väärtuses lunastamata võlakirju, millest rohelised võlakirjad moodustasid 2020. aasta lõpus 422 miljardit USA dollarit ehk ainult 2% kõigist võlakirjadest. Seega vaatamata emiteerimise kasvule on rohelised võlakirjad ELis endiselt marginaalsed finantstooted. Eestis ei ole seni rohelisi võlakirju avaliku pakkumisega emiteeritud. Eesti võlakirjade turu suurust iseloomustab võrreldes teiste riikidega Eesti Panga koostatud ülevaatest finantssektori struktuurist 2021 pärinev allolev joonis 2. Jooniselt on näha, et Eesti emitentide poolt käibele lastud võlakirjade mahu järgi on Eesti võlakirjaturg Euroopa riikide seas üks väiksemaid. 2020. aasta lõpus oli Eestis emiteeritud võlakirjade kogujääk 1,3 miljardit eurot ehk 5% SKPst. Eesti Panga hinnangul on Eesti võlakirjaturu väikesel mahul mitu põhjust: 1) Eesti riigil ei olnud tavaks emiteerida riigivõlakirju. Üle pika aja emiteeris Eesti riik riigivõlakirju COVID-19 pandeemia keskkonnas 2020. aastal. 2) võlakirjaturgu ei toeta ka suuremate taristuettevõtete emissioonid, sest nende jaoks on kohalik turg väike ja nad eelistavad emiteerida võlakirju välisturgudel. 3) Eestis on suhteliselt palju väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle jaoks on pangandussektor rahastamise saamiseks oluline, mistõttu pole alternatiivsete rahastamisvahendite järele suurt nõudlust olnud. 21 https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_22/SR_sustainable-finance_EN.pdf 22 Joonis 2. Emiteeritud võlakirjade kogumaht 2020. aasta detsembris Võlakirjade emiteerimiste maht on viimase 5 aasta jooksul küll hoogustunud, kuid võlakirjade kaudu rahastamise maht jääb endiselt oluliselt alla pangalaenude mahule. Kui 2016. aastal emiteeriti Eesti Panga koostatud ülevaate finantssektori struktuurist 2021 kohaselt uusi ettevõtete võlakirju Eestis 98 miljoni euro ulatuses, siis 2020. aastal oli uute ettevõtete võlakirjade emissioonimaht tõusnud küll 217 miljoni euroni, kuid uute ettevõtete pangalaenude maht oli samal ajal 10,5 miljardit eurot. Võlakirjade emitentidest annab ülevaate Eesti Panga koostatud ülevaates finantssektori struktuurist 2021 esitatud allolev joonis 3. Joonis 3. Emiteeritud uued võlakirjad ja emiteeritud võlakirjade kogumaht Jooniselt 3 on näha, et võlakirjade emissioonide mahu kasvu on viimastel aastatel suuresti vedanud valitsemissektor. Rohevõlakirjade turule toomine võiks potentsiaalselt aidata ka seda rahastamise segmenti nii emitentidele kui investoritele veelgi atraktiivsemaks muuta. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Arvestades, et roheliste võlakirjade standardile vastamiseks peab kogu võlakirjaga kogutava tulu paigutama kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumitele vastavatesse tegevustesse, 23 aitab selliste võlakirjade pakkumise kasv turul ühtlasi suunata rahavoogusid enam taksonoomiale vastavatesse majandustegevustesse ning kiirendada seeläbi ka majanduse tervikuna kestlikumaks muutmist. EL ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmiseks on vajalik teha pikaajalisi ja suuremahulisi investeeringuid, mille rahastamiseks loovad roheliste võlakirjade standardile vastavad võlakirjad ühe täiendava võimaluse. Roheliste võlakirjade standard loob investoritele kindlustunde, et emitendid kasutavad saadud vahendeid sihtotstarbeliselt. Selgem regulatsioon aitab kaasa suurendamaks investorite poolset nõudlust rohevõlakirjade järele, mis omakorda aitab emitentidel soodsamatel tingimustel keskkonnainvesteerinud teha. Rahastamise, sh roheliste võlakirjade kaudu, suunamine taksonoomia kriteeriumitele vastavatesse tegevustesse aitab enam toetada tegevusi, mis panustavad keskkonnaeesmärkide täitmisse, ehk aitavad leevendada ja kohaneda kliimamuutustega ning edendavad vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, üleminekut ringmajandusele, saastuse vältimist ja tõrjet ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ning taastamist. See parandab kokkuvõttes ühtlasi nii elus- kui looduskeskkonna kvaliteeti. Konsultatsioonifirma Ernst ja Young on oma 2020.a septembri aruandes22 tuvastanud ELis 200 miljardi euro väärtuses kestlikkuse taksonoomia kriteeriumitele vastavaid projekte (kokku üle 1000) erinevates sektorites (energia, transport, ehitised, tööstus, maakasutus). Minimaalselt selles ulatuses oleks kohe võimalik nende projektide tarvis roheliste võlakirjade standardile vastavaid võlakirju emiteerida, mis aitaks seeläbi neid projekte ellu viia ning panustada keskkonna säästlikkusse. Eestist on tuvastatud 8 projekti, mida ei ole eraldi välja toodud, kuid millest on näitena esitatud üks võimalik projekt: OÜ Tuuletraal23 mere pealne tuuleenergia projekt (380 MW), mille maksumus oleks 553 miljonit eurot. Mõju majandusele ja investeeringutele Peamiseks sihtrühmaks, keda roheliste võlakirjade standard mõjutab, on võlakirjade emitendid, kelle struktuur on nähtav eespool toodud joonisel 3. Võlakirjade standardi järgimisega kaasnevad emitentidele täiendavad kulud, mida on ühtlasi hinnanud komisjon oma eelnõule lisatud mõjuhinnangus lk 95. Selle kohaselt on peamiseks täiendavaks kuluks seoses roheliste võlakirjade standardi järgimisega väliselt sõltumatult hindajalt teenuse ostmine. Viimane peab jälgima võlakirjade ja nendest saadavate tulude kasutamisel standardi nõuete järgimist ning selle kohta aru andma. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võiks see kulu olla kokku hinnanguliselt ligikaudu 20 000 – 40 000 eurot ühe emissiooni korraldamise kohta. Samas kaasnevad roheliste võlakirjadega ka positiivsed mõjud, milleks on eelkõige: - mitmekesisem investorite ring, sh suurem võimalus välisinvestorite kaasamiseks; - turul parema reputatsiooni omandamine seoses kestlikkusega; - rohevõlakirja nö hinna preemia, ehk väike hinnavõit võlakirja rohelisusest, mis tuleneb sellest, et rohelisi võlakirju on võimalik investoritele pakkuda tavavõlakirjadest madalama intressiga, kuna nõudlus nende järele kasvab kiiremini kui pakkumine. Hinnapreemia suurus oleneb tugevalt väga paljudest erinevatest teguritest (emitent, geograafiline piirkond, järgitav standard, jne), kuid hinnanguliselt on selle suuruseks harilikult mõni baaspunkti (bps24). - stabiilsemad investorid (nagu senine praktika on komisjoni hinnangul näidanud); - tugeva ettevõttesisese õppeprotsessi läbimine kestlikkuse teemadel, mille tõttu on ettevõttes peale esimest roheliste võlakirjade emissiooni harilikult kõrgendatud teadlikkus 22 https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/it_it/news/2020/ey-summary-report-green-recovery-v2.pdf 23 https://www.tuuletraal.ee/ 24 Intressimäära 1 bps = 0,01% 24 roheprotsesside toimimisest, kestlikkuse temaatikast ning paremast keskkonna riskide juhtimisest; - ettevõtte erinevate osakondade vaheline tugevam koordineerimine annab positiivse efekti ettevõtte korporatiivsele kultuurile tervikuna. Arvestades roheliste võlakirjade emissioonide kasvu, võib arvata, et suurel osal juhtudest kaaluvad positiivsed mõjud üles emissiooniga kaasnevad täiendavad kulud. Kokkuvõttes seega võiks emitendid olla motiveeritud sobivate tingimuste korral rohelisi võlakirju emiteerima, mis suurendab seega ka roheinvesteeringuid majanduse kestlikumaks muutumisse. Turul on juba praegu erinevaid rahvusvahelisi roheliste võlakirjade standardeid, nagu näiteks ICMA Green Bond Principles25, Climate Bond Initiative’s Climate Bond Standard26, jt. Seega on turuosalistel juba praegu olnud võimalik nende standardite alusel rohelisi võlakirju emiteerida ning sellega seoses võib hinnata, et arvestades ühtlasi roheliste võlakirjade standardi vabatahtlikku iseloomu, sellega olulist täiendavat mõju emitentidele ei kaasne. Teiseks oluliseks sihtrühmaks, keda roheliste võlakirjade standard mõjutab, on investorid, kelleks on valdavalt finantsturuosalised, ehk pangad, investeerimisfondid, investeerimisühingud, kindlustusseltsid, jt. Neile suureneb roheliste võlakirjade pakkumise kasvamisel valik kestlikest toodetest, kuhu investeerida ning millele tuginedes ühtlasi enda pakutavaid kestlikkuse tooteid (fondid, investeerimisportfellid) üles ehitada. See omakorda aitab suunata rahavoogusid enam kestlikesse tegevustesse ning liikuda majanduse kestlikumaks üleminekuga lähemale nii Eestis kui EL-s võetud kliimaeesmärkide täitmisele. Kolmandaks sihtrühmaks, keda roheliste võlakirjade standard eelkõige mõjutab, on välised sõltumatud hindajad, keda hetkel Eestis ei ole. Tehnilise ekspertgrupi 2019.a aruande27 lisas 5 esitatud info kohaselt oli 2017.a erinevaid välise hindamise teenuse pakkujaid 17 28, kes valdavalt tegutsesid piiriüleselt, kas Euroopas või globaalselt. Roheliste võlakirjade standardis nähakse ette nende hindajate registreerimine ESMA juures ning ESMA otsejärelevalve nende üle, mistõttu ka sellega ei kaasne Eestis olulist mõju. Samas on oluline, et väliste hindajate kulud seoses ESMA järelevalvega ei läheks liiga suureks, mis hakkaks tekitama selle turu koondumist vaid suuremate teenusepakkujate kätte. Mõju riigisektorile Roheliste võlakirjade standardi kehtestamisega riigisektorile otseselt täiendavat mõju ei kaasne. Samuti ei kaasne roheliste võlakirjade standardiga täiendavaid otseseid riigieelarve kulusid. Üheks sihtrühmaks, keda standard mõjutab, on EL liikmesriikide finantsjärelevalveasutused, kelleks Eestis on Finantsinspektsioon. Standardiga kaasneb Finantsinspektsioonile täiendav kohustus kontrollida roheliste võlakirjade standardi järgi võlakirju emiteeriva emitendi poolt vajaliku teabe avaldamist. Selleks teabeks on Euroopa roheliste võlakirjade teabeleht, Euroopa roheliste võlakirjade jaotusaruanne ning mõjuaruanne ja väärtpaberite emissiooni prospektis roheliste võlakirjade standardi järgimist käsitleb täiendav teave, mis kõik peavad olema avaldatud ka emitendi veebilehel. Ühtlasi antakse Finantsinspektsioonile volitused teostada nende nõuete täitmise üle järelevalvet ning määrata vajadusel nende rikkumise eest karistusi. 25 https://www.icmagroup.org/sustainable-finance/the-principles-guidelines-and-handbooks/green-bond- principles-gbp/ 26 https://www.climatebonds.net/standard 27 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/190618- sustainable-finance-teg-report-green-bond-standard_en.pdf 28 CICERO, ISS-oekom, IG Verifier, Escarus/TSKB, Rating & Investment Info., DNV-GL, SGS, EPIC Sustainability, EthiFinance, Beyond Ratings, Deloitte, EY, KPMG, PwC, Sustainalytics, S&P Global. 25 Finantsinspektsioonile vastavate volituste andmiseks tuleb Eestis tõenäoliselt muuta väärtpaberituru seadust. Kokkuvõttes aga need täiendavad nõuded Finantsinspektsioonile võrreldes tavapäraste võlakirjade avalike emissioonidega seonduvate dokumentide kontrollimisega olulist koormuse kasvu kaasa ei too, aga reaalset koormust on hetkel keeruline hinnata enne kui selgub, kui palju roheliste võlakirjade standardile vastavaid emissioone reaalselt tegema hakatakse. Mõjud riigisektorile võivad siiski kaasneda juhul kui riik otsustab hakata välja andma rohelisi riigisektori võlakirju. Sel juhul oleks riigil võimalik samuti järgida roheliste võlakirjade standardi nõudeid ning pakkuda võlakirju mh kestlikumaid finantstooteid eelistavatele investoritele, mis peaks võlakirjade nõudlust suurendama ja seeläbi potentsiaalselt võimaldama võlakirju pakkuda ka soodsama intressiga. Samas aga kaasnevad rohevõlakirjade standardi järgimisega täiendavad kulud, mistõttu oleneb selle järgimise mõistlikkus ühtlasi emissiooni mahust, jm teguritest. 3.3 Seisukohtade selgitused 7) Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada vabatahtlik Euroopa roheliste võlakirjade standard. Toetame põhimõtteliselt EL roheliste võlakirjade standardi eesmärke, mis aitavad parandada investorite võimalusi kvaliteetsete roheliste võlakirjade valimiseks ning omandamiseks, lihtsustada selliste kvaliteetsete roheliste võlakirjade emiteerimist, kuna keskkonnasäästliku majandustegevuse mõiste on ühtselt selgitatud ja maandatud on võimalik mainerisk üleminekusektorites tegutsevate emitentide jaoks ning standardiseerida välise hindamise tavad ja suurendada väliste hindajate usaldusväärsust registreerimise ning järelevalve korra sisseviimisega. Rahavoogude kestlikumatesse tegevustesse suunamise abil aitavad rohelised võlakirjad kokkuvõttes jõuda paremini EL kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmiseni. Samuti toetame põhimõtteliselt standardi põhielemente, ehk kestlikkuse taksonoomia kohaldamist võlakirjaga saadud vahendite paigutamisel erinevatesse investeerimisprojektidesse, standardi nõuete järgimiseks väliste hindajate kasutamist ning neile registreerimise- ja järelevalverežiimi kehtestamist, liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve kohaldamist standardis ette nähtud dokumentide avaldamisega seonduvate kohustuste täitmise kontrollimiseks ja standardi kohaldamist nii era- kui avaliku sektori emitentidele. Oluline on samas säilitada roheliste võlakirjade standardis välja pakutud standardi järgimise vabatahtlikkus. Standardi järgimisega kaasnevad täiendavad kulud, mistõttu on oluline võimaldada emitentidel ise otsustada kas ja millisel juhul nad soovivad standardit oma võlakirjaemissioonide puhul kasutada ja seeläbi nii majanduslikult, kui ka keskkonnateadlikult parimaid otsuseid langetada, arvestades ühtlasi nende võlakirjade potentsiaalsete investorite huvisid. 8) Leiame, et standardi kehtestamisel või selle hilisemal toimima hakkamisel võiks kaaluda võimalust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsustatud standardi väljatöötamiseks, mis võimaldaks neil roheliste võlakirjade standardile vastavaid võlakirju emiteerida jõukohaste kuludega. Arvestades, et standardi järgimine teeb võlakirjade emiteerimise emitentidele kallimaks ning ühtlasi kaasneb sellega täiendav koormus lisateabe esitamise ning erinevate keslikkusega seonduvate teemade omandamise näol, oleks põhjust kaaluda sarnaselt väärtpaberiprospektidega ka siin VKEdele nö lihtsamate nõuete kehtestamist, mis võimaldaks väiksematel ettevõtetel väiksemate kuludega rohelisi võlakirju emiteerida. See aitaks vältida olukorda, kus roheliste võlakirjade standardist saab märgis, mis on kõlblik vaid suurtele 26 ettevõtetele kasutamiseks. Ühe võimaliku lahendusena võib ka esimese etapina roheliste võlakirjade standardi jõustada ning mõne aja pärast, kui see on ennast õigustanud, luua selle põhjal lihtsustatud nõuetega VKEdele sobiva lähenemise. 9) Toetame roheliste võlakirjade standardi sidumist taksonoomia kriteeriumidega, et tagada roheliste võlakirjade usaldusväärsus ning kahandada rohepesu ehk mitteroheliste tegevuste roheliseks nimetamise riski. Samas leiame, et avaliku sektori emitentidele, kelleks on eelkõige riik, tuleb võimaldada selgelt piiritletult paindlikkust taksonoomia kriteeriumite järgimisel. Kestliku rahastamise taksonoomia mängib olulist rolli kestlike tegevuste tuvastamisel, mis omakorda aitab suunata rahastamist enam just nendesse tegevustesse, mis reaalselt keskkonda mõjutavad. Samuti peab taksonoomiamääruse artikli 4 kohaselt EL kohaldama taksonoomia kriteeriume ka nn rohevõlakirjade märgise väljatöötamisel. Toetame standardi sidumist taksonoomia kriteeriumitega, et tagada standardit järgivate võlakirjade võimalikult usaldusväärne rohelisus. See aitab ühtlasi kahandada rohepesu riski võrreldes roheliste võlakirjade standardi väliste nö tavaliste roheliste võlakirjadega. Samas leiame, et avaliku sektori emitentidele tuleb võimaldada selgelt piiritletult paindlikkust taksonoomia kriteeriumite järgimisel. Eelkõige seisneb see paindlikus taksonoomia kriteeriumite hindamisel programmi tasandil, mitte eraldi iga tegevuse lõikes. Samuti toetame avaliku sektori emitentide puhul piiratud ulatuses nö paindlikkuse tasku võimaldamist tegevusteks, mis ei pea tingimata vastama taksonoomia nõuetele. See tasku võiks olla selgelt piiritletud protsent kogu vahendite mahust, näiteks maksimaalselt 20% ja võimaldaks avaliku sektori vahendeid paigutada paindlikumalt ka innovatiivsetesse tegevustesse, või uuringutesse mis aitavad panustada taksonoomia keskkonnaeesmärkidesse või aitavad muudel tegevustel saada kestlikuks, kuid ei ole ise taksonoomia määruse tehniliste kriteeriumite all veel määratletud. 10) Toetame sõltumatu välise hindaja kasutamist standardi nõuetele vastavuse hindamisel ning nõustume nende hindajate registreerimisega Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse juures. Leiame, et avaliku sektori emitentidele on mõistlik võimaldada paindlikkust registreeritud hindaja asemel mõne avaliku sektori asutuse hindaja kasutamiseks. Lisaks roheliste võlakirjade standardi nõuete kehtestamisele on ühtlasi oluline tagada nende nõuete usaldusväärne järgimine, mistõttu me toetame ka sõltumatu hindaja kasutamist standardi nõuete täitmise hindamisel. Ühtlasi me nõustume nende hindajate registreerimisega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutuse juures ning viimase otsejärelevalvega nende hindajate üle. Selline tsentraliseeritud järelevalve lahendus on meie hinnangul mõistlik, kuna kapitaliturg on valdavalt piiriülese iseloomuga, nõuded tulenevad EL tasandi otsekohalduvatest määrustest ning ka senised hindamise teenuse pakkujad on piirülese haardega. Ühtlasi toetame roheliste võlakirjade standardis välja pakutud paindlikkust avaliku sektori emitentidele võimaldada registreeritud hindaja asemel kasutada näiteks Riigikontrolli hindajat. See on sätestatud võimalusena, mitte kohustusena ning annaks ühtlasi võimaluse ka mõnes muus riigi määratud avaliku sektori asutuses, näiteks Riigikontrollis tekitada vastav teadmiste pagas tulevikus selliste teenuste osutamiseks. 27 4 TAKSONOOMIAMÄÄRUSE ART 8 DELEGEERITUD MÄÄRUSE SISU JA SEISUKOHAD 4.1 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse sisu Delegeeritud määruses täpsustatakse taksonoomiamääruse artiklis 8 käsitletud avalikustamiskohustusi. Delegeeritud määruse eesmärk on määratleda kvantitatiivsed majanduslikud tulemusnäitajad (peamised tulemusnäitajad), mida ettevõtted peaksid avalikustama (nt keskkonnasäästliku majandustegevuse või toodete osakaal äriühingu käibes või kapitalikuludes). Artiklis 1 esitatakse loetelu mõistetest, mida määruse põhimõtete kirjeldamiseks kasutatakse. Artiklis 2 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida mittefinantsettevõtted peaksid avalikustama oma tegevuse käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaalu kohta („peamised tulemusnäitajad“), mis on seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud varade või protsessidega. Artiklis 3 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida varahaldurid peaksid avalikustama, sealhulgas taksonoomiaga kooskõlas olevasse majandustegevusse tehtud investeeringute osakaalu kõigis nende valitsetavates investeeringutes, mis tulenevad nii ühise kui ka individuaalse portfelli valitsemisest. Artiklis 4 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida krediidiasutused peaksid avalikustama. Peamine tulemusnäitaja krediidiasutuste puhul oleks rohevarade suhtarv, mis näitab taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud riskipositsioonide osakaalu krediidiasutuste koguvaras. Rohevarade suhtarv peaks olema seotud krediidiasutuste peamise laenuandmis- ja investeerimistegevusega, sealhulgas laenude, ettemaksete ja võlaväärtpaberite ning omakapitaliosalustega, et kajastada seda, millises ulatuses krediidiasutused rahastavad taksonoomiaga kooskõlas olevat tegevust. Lisaks peaksid krediidiasutused avalikustama:  kui suur osa nende teenus- ja vahendustasude tulust on saadud nende klientide taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega seotud äriteenustest ja – tegevusest,  taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse osakaalu alusvaras, mida nad haldavad, või kohustustes, mille täitmist nad garanteerivad,  lisaks oma pangaportfelli käsitleva teabe avalikustamisele eraldi ka oma koguvara, sealhulgas kauplemisportfelli üldise koosseisu ning kõik suundumused ja piirangud kliima- ja keskkonnariskide seisukohast.  ulatusliku kauplemistegevusega krediidiasutused kauplemisportfelli kohta üksikasjalikumat teavet. Artiklis 5 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida investeerimisühingud peaksid avalikustama, sealhulgas peaksid tulemusnäitajad hõlmama nii oma arvel kauplemist kui ka klientide nimel kauplemist. Oma arvel kauplemise peamine tulemusnäitaja peaks kajastama seda, milline osa koguvarast koosneb taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega seotud varadest ja keskenduma investeerimisühingute investeeringutele, sealhulgas võlaväärtpaberitele ja kapitaliinstrumentidele investeerimisobjektiks olevates äriühingutes. 28 Investeerimisühingute klientide nimel pakutavate teenuste ja tegevuste keskkonnasäästlikkuse peamine tulemusnäitaja peaks põhinema tulul, mida investeerimisühingud saavad teenustasude, vahendustasude ja muu rahalise kasu kujul klientidele pakutavatest investeerimisteenustest ja - tegevusest. Artiklis 6 täpsustatakse teabe sisu ja esitusviisi, mida kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid avalikustama, sealhulgas peaksid tulemusnäitajad hõlmama ärimudeli osaks olevat kahjukindlustustegevust ja investeerimispoliitikat, et kajastada, millises ulatuses on selline tegevus kooskõlas taksonoomiaga. Esimene peamine tulemusnäitaja peaks olema seotud kindlustus- ja edasikindlustusandjate kindlustustegevusest saadud rahaliste vahendite investeerimise poliitikaga ning peaks kajastama taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse investeeritud varade osakaalu koguvaras. Teine näitaja peaks olema seotud kindlustustegevusega ja näitama, kui suur osa kogu kahjukindlustustegevusest hõlmab kliimamuutustega kohanemisega seotud kahjukindlustustegevust, mida teostatakse kooskõlas EL kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste kindlaksmääramise sõelumiskriteeriumeid käsitlevas delegeeritud määrusega. Artiklis 7 sätestatakse finantsettevõtete avalikustatavat teavet käsitlevad ühised eeskirjad, milles käsitletakse avalikustamise ulatust ja peamiste tulemusnäitajate arvutamist seoses riskipositsioonidega mittefinantsettevõtete suhtes, kes ei pea delegeeritud määruse kohaselt teavet avalikustama. Artiklis 8 sätestatakse mittefinants- ja finantsettevõtete avalikustavat teavet käsitlevad ühised eeskirjad seoses avalikustamise koha, võrdleva teabe ja peamiste tulemusnäitajate arvutamise vääringuga. Esimene aastane aruandlusperiood on 2023. aasta. Artikliga 9 nähakse ette delegeeritud määruse kohaldamise läbivaatamine, eelkõige kuidas finantsettevõtted käsitlevad peamistes tulemusnäitajates riigi ja keskpanga ning VKEde suhtes olevaid riskipositsioone. Euroopa Komisjon vaatab delegeeritud määruse kohaldamise läbi 30. juuniks 2024. a. Artiklis 10 määratakse kindlaks delegeeritud määruse jõustumise ja kohaldamise kuupäevad. Delegeeritud määrus jõustub 20. päeval pärast selle EL Teatajas avaldamist. Delegeeritud määruse kohaldamine algab järk-järgult 1. jaanuarist 2022. a ja jõuab delegeeritud määruse täieliku kohaldamiseni alates 1. jaanuarist 2026. a. 4.2 Taksonoomiamääruse art 8 delegeeritud määruse mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte Taksonoomiamäärust ja delegeeritud määrust kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid, ning finants- ja mittefinantsettevõtete suhtes. Seda kohaldatakse ka liikmesriikide ja ELi suhtes seoses riiklike ja ELi tasandi nõuete kehtestamisega finantsturu osalistele või emitentidele, et märgistada finantstooted või äriühingu võlakirjad, mida turustatakse keskkonnasäästlikena. Keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud peamiste tulemusnäitajate iga-aastane avalikustamine aitab investoritel ja üldsusel mõista äriühingute liikumist kestlikkuse suunas, suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu, teavitades investoreid äriühingute tegevuse mõjust keskkonnale. Suured finants- ja mittefinantsettevõtted saavad kasutada avalikustatud teavet usaldusväärsete keskkonnahoidlike finantstoodete (nt rohelised võlakirjad või 29 investeerimisfondid) väljatöötamiseks ning suunata teabe avalikustamise kaudu investorite nõudlust kestlikesse projektidesse. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) võivad esitada vabatahtlikult mõned või kõik peamised tulemusnäitajad. Selline turu läbipaistvus keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe või investeeringute osakaalu avalikustamise kaudu peaks aitama äriühingutel kaasata rahastust kestliku tegevuse jaoks. Delegeeritud määruse taksonoomiaalane aruandlus on aluseks tulevastele ja käivitatud kestliku rahanduse algatustele ning hõlbustab keskkonnasäästlike finantstoodete ELi standardite väljatöötamist ja nendele standarditele vastavust tõendavate märgiste loomist, eelkõige ELi roheliste võlakirjade standardi ja finantstoodete ELi ökomärgise puhul. Taksonoomiaalase teabe avalikustamisega luuakse kestlike rahastamisvahendite ökosüsteem, mis hõlmab standardeid, märgiseid ning juurdepääsu sidusatele ja asjakohastele andmetele, mida on vaja ELi kestlikkuseesmärkide saavutamiseks vajalikesse investeeringutesse kapitali suunamiseks. Euroopa Komisjoni esialgne mõjude analüüs näitas, et delegeeritud määruse ja taksonoomiaalase aruandluse mõju on positiivne, kuna aitab kapitali suunata keskkonna jätkusuutlikust toetavatesse majandustegevustesse. Ettevõtted ja teised Euroopa Komisjonile vastanud leidsid, et taksonoomiaalane aruandlus peab olema detailne ning järjepidev, võrreldav ja avalikult kättesaadav. Ettevõtted pidasid Euroopa Komisjoni pakutud peamiseid tulemusnäitajaid (käibe, kapitalikulude ja tegevuskulude osakaalu) sobivateks, kuid sooviksid andmete kogumise koormust piirata. Samuti on ettevõtetele tähtis delegeeritud määruse reeglite järk-järguline rakendamine. Delegeeritud määruse mõju (sealhulgas Euroopa Komisjoni analüüsi põhjal) on positiivne, kuna määrus suurendab turul läbipaistvust, vähendab rohepesu riski ja seeläbi finantsettevõtete maineriski. Määrus edendab keskkonna jätkusuutlikust toetavate majandustegevuste rahastamist ja finantstoodete arendamist. Taksonoomiaalase aruandluse toel on ettevõtetel, nende rahastajatel ja teistel huvirühmadel ettevõtte keskkonna jätkusuutlikust toetavatest majandustegevustest ja protsessidest selgem ülevaade. Ettevõtted omakorda saavad pikaajaliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise lõimida oma äristrateegiatesse. VKE-dele, kes moodustavad Eesti ettevõtetest hinnanguliselt üle 99%, on delegeeritud määruse rakendamine vabatahtlik. 4.3 Seisukohtade selgitused 11) Toetame ettevõtete varade ja majandustegevuse keskkonnamõju näitajaid ja nende avalikustamist täpsustavat delegeeritud määrust, kuna määrus aitab investoritel ja üldsusel mõista äriühingute liikumist kestlikkuse poole ning nende tegevuse mõju keskkonnale, suurendada turu läbipaistvust ja vältida rohepesu. Meie hinnangul vastab määrus taksonoomiamäärusega antud delegeeritud volitusele Toetame art 8 delegeeritud akti välja pakutud kujul. Finantsturuosalised ja suured mittefinantsettevõtted saavad kasutada avalikustatud teavet usaldusväärsete keskkonnahoidlike finantstoodete (nt rohelised võlakirjad või investeerimisfondid) väljatöötamiseks ning suunata teabe avalikustamise kaudu investorite nõudlust kestlikesse projektidesse. Selline turu läbipaistvus keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud käibe või investeeringute osakaalu avalikustamise kaudu aitab äriühingutel kaasata rahastust kestliku tegevuse jaoks ja seeläbi suurendada kokkuvõttes laiemalt kestlike tegevuste rahastamist ning majandust tervikuna kestlikumaks muuta. 30 5 ETTEPANEKUTE VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Roheliste võlakirjade standardi ning taksonoomiamääruse alusel välja antava art 8 delegeeritud määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 3, mille eesmärk on rajada Euroopa kestlikku arengut taotlev ja muu hulgas tasakaalustatud majanduskasvul ning kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel põhinev siseturg. Art 8 delegeeritud määrus põhineb täpsemalt taksonoomiamääruse artikli 8 lõikel 4. Algatuste pakett on kooskõlas nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda soovitud eesmärke saavutada ei suuda, kui ka proportsionaalsuse põhimõttega. Finantsteenuste ja kapitali turg, sh rohetoodete turg on olemuselt rahvusvaheline, kuna neid teenuseid osutatakse suuresti üle riigipiiride. Ilma EL tasandil lahendust välja töötamata on oht üksteisest erinevate riigisiseste regulatsioonide tekkimiseks, mis muudaks piiriülesel turul tegutsevatele finantsturu osalistele ning muudele investoritele kestlike investeerimistoodete omavahelise võrdlemise ning nende nõuetes orienteerumise veelgi keerulisemaks ja seeläbi suurendaks veelgi nende toodetega seonduvaid halduskulusid ning killustaks turgu. Samuti on roheliste võlakirjade väliste hindajate turg piiriülene, mistõttu on võrdsete tingimuste tagamiseks põhjendatud nende võlakirjade väliste hindajate registreerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutuse juures ning selle reguleerimine Euroopa tasandil. Samuti on EL tasandil reguleerimine igati põhjendatud, arvestades et algatuste paketi erinevad algatused on tihedalt seotud EL tasandi otsekohalduvate õigusaktidega, näiteks taksonoomiamäärusega. Algatuste paketi ettepanekutes arvestatakse erinevate kestliku rahastamise valdkonnas seni olemasolevate praktikate ning lahendustega ja rahvusvahelisel tasandil toimuva tööga, mis aitab ühtlasi rakendada seniseid turu praktikaid ja EL väljatöötatavaid lahendusi edukamalt pakkuda ka riikidele väljaspool ELi, mis parandab ühtlasi EL ettevõtete konkurentsiolukorda kestlikkuse perspektiivis. Kestliku rahastamise strateegia konkreetsete algatuste subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse üle saab samas otsustada nende algatuste konkreetsemate detailide selgumisel. Taksonoomiamääruse alusel välja antava art 8 delegeeritud määruse subsidiaarsust ja proportsionaalsust hinnati ühtlasi juba taksonoomiamääruse menetlemise käigus. Selle kohaselt, tulenevalt EL ühtse turu finantsturgude ja nendel pakutavate investeerimistoodete piiriülesest iseloomust, on taksonoomiamääruses kestlikkust toetava rahastamisega seonduva tegevuse reguleerimine põhjendatud ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Delegeeritud määrus on taksonoomiamääruse rakendamiseks vajalik otsekohalduv teisene õigusakt, mis tagab selle eesmärkide saavutamise. Seejuures lähtub delegeeritud määrus taksonoomiamäärusega komisjonile antud volitusest kehtestada delegeeritud õigusakt, milles Euroopa Komisjon täpsustab finants- ja mittefinantsettevõtete avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, sealhulgas metoodikat, arvestades nii finantsettevõtete kui ka muude ettevõtete eripära ja EL kliimaeesmärkide saavutamist enim toetavate majandustegevuste 31 kindlaksmääramise sõelumiskriteeriumeid. Komisjonile on taksonoomiamääruses antud volitus delegeeritud määrus hiljemalt 1. juuniks 2021. a vastu võtta. Kokkuvõttes seega eraldi täiendavat subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamist võrreldes taksonoomiamäärusega delegeeritud määruse puhul läbi ei viida, kuna tegemist ei ole EL esmase õigusega, mille üle toimub parlamentaarne subsidiaarsuse kontroll. 6 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Algatuste paketi seisukohtade ettevalmistamiseks saadeti algatuste pakett ja paluti sisendit või suheldi vahetult järgmiste partnerite ning huvirühmadega: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Tallinna Börs, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit. Tagasisidet saadi Maaeluministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kellega on laekunud tagasiside läbi arutatud. Samuti on antud teemadel mitteametlikult vahetult suheldud teiste loetletud asutuste ja erinevate huvirühmadega. Laekunud ettepanekuid on Eesti seisukohtade kujundamisel arvestatud. 32
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →