Rahandusministeerium · 1. november 2021
- Viit
- 9.2-2/6935-13
- Registreeritud
- 1. november 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Energex Energy Experts OÜ
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
- Sari
- 9.2-2 Ühtekuuluvusfondi programmiga seotud kirjavahetus (RO, FO)
- Toimik
- 9.2-2/2021
- Vastutaja
- Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
- Lahendamise tähtaeg
- 21. november 2021
Sisu (failidest)
Energex Energy Experts OÜ arvamus Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu
struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise kohta
29.10.2021
Energex Energy Experts kogemusel on äärmiselt oluline sihipärane ettevõtete toetamine,
mistõttu esitame oma ettepanekud. Et toetused jõuaksid võimalikult paljude ettevõteteni, on
oluline, et oleks erinevaid kriteeriume, mille järgi toetust antakse. Oluline on tagada terviklik
ettevõtete areng. Hetkel on toetusskeemid kohati ettevõtete jaoks liialt keerulised ning lihtsam
on jätta toetusabi kasutamata, mis pärsib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Rohelisem Eesti erieesmärk: ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku
edendamine
Investeeringute planeerimisel on ettevõtete jaoks ülioluline stabiilsus. Tööstustele oodavad
meetmed peavad olema pikaajalised, et ettevõtetel tekiks julgus investeerida. Meie hinnangul on
väga oluline jätkata ressursitõhususe, sh energiatõhususe parendamist läbi toetusmeetmete, eriti
läbi investeeringute toetamise.
Energex Energy Experts 100 energia- ja ressursiauditi kogemusel on meede seni üldjoontes
vastanud ootustele, kuid eelmise vooru järsu lõpu tõttu jäid mitmed investeeringud teostamata,
kui Vabariigi Valitsus otsustas eelmises voorus suunata ressursitõhususe meetmest ligi 39
miljonit eurot muudesse valdkondadesse põhjendusel, et raha ei leidnud eesmärgipärast
kasutust. Vastavalt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühispöördumisele ligi 39 miljoni eurose
investeeringute toetusega kaasneb 124 miljoni eurone ressursisääst ning lisandväärtuse kasv
216 miljonit eurot.
Üldjoontes on ressursitõhususe investeeringute toetamine ettevõtteid kõige rohkem huvitav ja
neile suurimat kasu toov meede, mistõttu tuleks sellesse valdkonda suunata võimalikult palju
rahalisi vahendeid. Soovime, et tulevas ressursitõhususe voorus tehtaks suuremat koostööd
valdkonna ekspertidega, kui on vaja prognoosida meetme elluviimise tulemuslikkust ning
kindlust, et eelarveline summa on eraldatud kogu perioodiks. Täna on ainuüksi meil koostatud
30 detailset energia- ja ressursiauditit rohkem kui esitatud toetustaotlusi, seega ettevõtted
panustavad rahastuse lisandumisele selles valdkonnas.
Eesti ettevõtete puhul on tihti puudulik andmete seire ning selleks, et ettevõtted üldse saaksid
areneda või neid oleks võimalik objektiivselt hinnata tuleks toetada ettevõtete ressursivoogude
seiramist.
Tootmise eesmärk on alati jäätmete tekke vältimine mitte tagajärgedega tegelemine. Meie
kogemusel ei ole jäätmed jõudnud ringlusesse majanduslikel põhjustel. Puidutööstuste näitel ei
ole kõikidel ettevõtetel kulutõhus rajada enda pelleti või puitbriketi liini, sest mahuka
investeeringu tasuvus on toodete madala turuhinna tõttu liiga pikk. Selleks, et Eesti ettevõtted
hakkaksid rakendama ringmajanduse põhimõtteid, on oluline seda valdkonda toetada.
Nutikam Eesti erieesmärk VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute
kaudu
Energex Energy Experts kogemusel on täna Eesti VKEde jaoks oluline, et toetataks protsesside
efektiivsemaks muutmist, digitaliseerimist ning efektiivsemate/automaatsemate seadmete
soetamist läbi investeeringutoetuste. Eestis on VKEde arengutase suures osas ettevõtetest sellisel
tasemel, et veel ei suudeta kasu lõigata tipp-innovaatilistest lahendustest (nt robootika,
küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet, pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega
andmetöötlus, suurandmed ja analüütika, asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisus,
simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalsus ja liitreaalsus, kihtlisandustootmine, 5G jms).
Täna on ettevõtete jaoks kõige kriitilisem oma olemasolevad (tootmis)protsessid saada
efektiivsemaks, automatiseeritumaks ja digitaliseeritumaks. See tähendab moodsamaid
automaatsemaid tootmisseadmeid, ressursside planeerimise tarkvara jne. Suurem innovatsioon
on Eesti ettevõtete jaoks alles ülejärgmine samm, milleks paljud ettevõtted ei ole veel valmis.
Ettevõtete arengut pidurdab väga suurelt tööjõupuudus. Samas seadmed, mille peamine eesmärk
oleks tööjõu vajaduse vähenemine, ei ole hetkel avatud meetmete raames toetatud (varasema
digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse puhul nad seda olid). Täna ilma toetuseta ei tasu
aga robotiseerimise ja automatiseerimise projektid end väga tihti ära, sest Eestis on endiselt
palgad madalad. Näiteks ei ole mõeldav roboti soetamine, kui sellel on 20-aastane tasuvusaeg.
Probleem on sisuliselt selles, et tööstusrobotid maksavad Eestis sama palju kui rikkamates
riikides, nagu näiteks Saksamaal, kuid tööjõukulud ning käibemaht on aga väga erinevad. See on
koht, kus riik peaks aitama läbi automatiseerimise investeeringutoetuste.
Samas on oluline, et kui digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks vajalikke seadmeid ning
tarkvara toetatakse, siis selle eelduseks oleks digitaliseerimise teekaart või muu sarnane
dokument. Meie kogemusel, kui enne toetuse taotlemist põhjalikku analüüsi ei koostata, siis on
väga suur oht, et ettevõtted võivad kergekäeliselt investeerida ebasobivatesse seadmetesse või
tarkvaralahendustesse.
Rohelisem Eesti erieesmärk energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähendamine
Energex Energy Experts kogemusel on tööstusettevõtetel huvi soetada päikesepaneele võrgu
elektrienergia tarbimise vähendamiseks ning rohetehnoloogia kasutamisega parendada
ettevõtte turundust välisturgudel. Kuna töötleva tööstuse põhitegevusala on toodete tootmine,
siis on ettevõtetel suurem huvi pigem alginvesteeringu, mitte taastuvenergia tootmise toetuse
vastu. Töötleva tööstuse elektrienergia tarbimise tipud on vastavuses päikeseenergia
tootlikkusega. Seega laialdase päikesepaneelide kasutuselevõtuga väheneks elektrienergia
võrgutarbimise koormus ja tarbimise ekstreemumid muutuksid sujuvamaks. Tarbimise
vähendamine lokaalselt vähendaks kompenseerivate ja juhitavate koormuste rajamist
elektrienergia võrgus. Täna kehtivate määrustega oleks võimalik investeeringu toetust anda
vähese tähtsusega abina, kuid töötlev tööstus KIK-i ettevõtete ressursitõhususe meetme määruse
„Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud
parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-
rakenduste toetamine” jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ § 8 lõike 3 punkti 7 järgi
ei ole abikõlbulik päikese abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade. Meie hinnangul on
oluline toetada tööstuste investeeringuid päikesepaneelide soetamiseks.