dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus 2021-2027 perioodi planeerimise avalikule konsultatsioonile

Rahandusministeerium · 1. november 2021
Viit
9.2-2/6935-13
Registreeritud
1. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Energex Energy Experts OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-2 Ühtekuuluvusfondi programmiga seotud kirjavahetus (RO, FO)
Toimik
9.2-2/2021
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
21. november 2021

Failid

  • 📎Avalik konsultatsioon Energex arvamus.pdf125 KB

Sisu (failidest)

Energex Energy Experts OÜ arvamus Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise kohta 29.10.2021 Energex Energy Experts kogemusel on äärmiselt oluline sihipärane ettevõtete toetamine, mistõttu esitame oma ettepanekud. Et toetused jõuaksid võimalikult paljude ettevõteteni, on oluline, et oleks erinevaid kriteeriume, mille järgi toetust antakse. Oluline on tagada terviklik ettevõtete areng. Hetkel on toetusskeemid kohati ettevõtete jaoks liialt keerulised ning lihtsam on jätta toetusabi kasutamata, mis pärsib Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Rohelisem Eesti erieesmärk: ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine Investeeringute planeerimisel on ettevõtete jaoks ülioluline stabiilsus. Tööstustele oodavad meetmed peavad olema pikaajalised, et ettevõtetel tekiks julgus investeerida. Meie hinnangul on väga oluline jätkata ressursitõhususe, sh energiatõhususe parendamist läbi toetusmeetmete, eriti läbi investeeringute toetamise. Energex Energy Experts 100 energia- ja ressursiauditi kogemusel on meede seni üldjoontes vastanud ootustele, kuid eelmise vooru järsu lõpu tõttu jäid mitmed investeeringud teostamata, kui Vabariigi Valitsus otsustas eelmises voorus suunata ressursitõhususe meetmest ligi 39 miljonit eurot muudesse valdkondadesse põhjendusel, et raha ei leidnud eesmärgipärast kasutust. Vastavalt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühispöördumisele ligi 39 miljoni eurose investeeringute toetusega kaasneb 124 miljoni eurone ressursisääst ning lisandväärtuse kasv 216 miljonit eurot. Üldjoontes on ressursitõhususe investeeringute toetamine ettevõtteid kõige rohkem huvitav ja neile suurimat kasu toov meede, mistõttu tuleks sellesse valdkonda suunata võimalikult palju rahalisi vahendeid. Soovime, et tulevas ressursitõhususe voorus tehtaks suuremat koostööd valdkonna ekspertidega, kui on vaja prognoosida meetme elluviimise tulemuslikkust ning kindlust, et eelarveline summa on eraldatud kogu perioodiks. Täna on ainuüksi meil koostatud 30 detailset energia- ja ressursiauditit rohkem kui esitatud toetustaotlusi, seega ettevõtted panustavad rahastuse lisandumisele selles valdkonnas. Eesti ettevõtete puhul on tihti puudulik andmete seire ning selleks, et ettevõtted üldse saaksid areneda või neid oleks võimalik objektiivselt hinnata tuleks toetada ettevõtete ressursivoogude seiramist. Tootmise eesmärk on alati jäätmete tekke vältimine mitte tagajärgedega tegelemine. Meie kogemusel ei ole jäätmed jõudnud ringlusesse majanduslikel põhjustel. Puidutööstuste näitel ei ole kõikidel ettevõtetel kulutõhus rajada enda pelleti või puitbriketi liini, sest mahuka investeeringu tasuvus on toodete madala turuhinna tõttu liiga pikk. Selleks, et Eesti ettevõtted hakkaksid rakendama ringmajanduse põhimõtteid, on oluline seda valdkonda toetada. Nutikam Eesti erieesmärk VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu Energex Energy Experts kogemusel on täna Eesti VKEde jaoks oluline, et toetataks protsesside efektiivsemaks muutmist, digitaliseerimist ning efektiivsemate/automaatsemate seadmete soetamist läbi investeeringutoetuste. Eestis on VKEde arengutase suures osas ettevõtetest sellisel tasemel, et veel ei suudeta kasu lõigata tipp-innovaatilistest lahendustest (nt robootika, küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet, pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, suurandmed ja analüütika, asjade internet, tehisintellekt, küberturvalisus, simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalsus ja liitreaalsus, kihtlisandustootmine, 5G jms). Täna on ettevõtete jaoks kõige kriitilisem oma olemasolevad (tootmis)protsessid saada efektiivsemaks, automatiseeritumaks ja digitaliseeritumaks. See tähendab moodsamaid automaatsemaid tootmisseadmeid, ressursside planeerimise tarkvara jne. Suurem innovatsioon on Eesti ettevõtete jaoks alles ülejärgmine samm, milleks paljud ettevõtted ei ole veel valmis. Ettevõtete arengut pidurdab väga suurelt tööjõupuudus. Samas seadmed, mille peamine eesmärk oleks tööjõu vajaduse vähenemine, ei ole hetkel avatud meetmete raames toetatud (varasema digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse puhul nad seda olid). Täna ilma toetuseta ei tasu aga robotiseerimise ja automatiseerimise projektid end väga tihti ära, sest Eestis on endiselt palgad madalad. Näiteks ei ole mõeldav roboti soetamine, kui sellel on 20-aastane tasuvusaeg. Probleem on sisuliselt selles, et tööstusrobotid maksavad Eestis sama palju kui rikkamates riikides, nagu näiteks Saksamaal, kuid tööjõukulud ning käibemaht on aga väga erinevad. See on koht, kus riik peaks aitama läbi automatiseerimise investeeringutoetuste. Samas on oluline, et kui digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks vajalikke seadmeid ning tarkvara toetatakse, siis selle eelduseks oleks digitaliseerimise teekaart või muu sarnane dokument. Meie kogemusel, kui enne toetuse taotlemist põhjalikku analüüsi ei koostata, siis on väga suur oht, et ettevõtted võivad kergekäeliselt investeerida ebasobivatesse seadmetesse või tarkvaralahendustesse. Rohelisem Eesti erieesmärk energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine Energex Energy Experts kogemusel on tööstusettevõtetel huvi soetada päikesepaneele võrgu elektrienergia tarbimise vähendamiseks ning rohetehnoloogia kasutamisega parendada ettevõtte turundust välisturgudel. Kuna töötleva tööstuse põhitegevusala on toodete tootmine, siis on ettevõtetel suurem huvi pigem alginvesteeringu, mitte taastuvenergia tootmise toetuse vastu. Töötleva tööstuse elektrienergia tarbimise tipud on vastavuses päikeseenergia tootlikkusega. Seega laialdase päikesepaneelide kasutuselevõtuga väheneks elektrienergia võrgutarbimise koormus ja tarbimise ekstreemumid muutuksid sujuvamaks. Tarbimise vähendamine lokaalselt vähendaks kompenseerivate ja juhitavate koormuste rajamist elektrienergia võrgus. Täna kehtivate määrustega oleks võimalik investeeringu toetust anda vähese tähtsusega abina, kuid töötlev tööstus KIK-i ettevõtete ressursitõhususe meetme määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine” jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ § 8 lõike 3 punkti 7 järgi ei ole abikõlbulik päikese abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade. Meie hinnangul on oluline toetada tööstuste investeeringuid päikesepaneelide soetamiseks.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel