Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 29.10.2021 15:36
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 6-1/12-4 Lüganuse valla territooriumile biotoodete
tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise koostamine
Tere!
Lüganuse Vallavalitsus edastab 29.10.2021 kirja nr 6-1/12-4.
Lugupidamisega
Kristel PetrovaSekretär-juhiabi
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
29.10.2021 nr 6-1/12-4
Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine
Lüganuse Vallavalitsus teatab, et Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317 algatati
Lüganuse vallas Viru Keemia Grupp AS Lüganuse valla territooriumile biotoodete
tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise koostamine.
Taotletava eriplaneeringu eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise objekti
asukohavaliku menetluse läbiviimine ja biotoodete tehase rajamise detailse lahenduse
väljatöötamine. Soovitakse leida biotoodete tehasele parim võimalik asukoht, misjärel on
võimalik lahendada ehituslikud küsimused. Eriplaneeringu planeeringualaks määrati esialgu
kogu Lüganuse valla territoorium. Eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Viru Keemia
Grupp AS.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamise otsusega on võimalik tutvuda Lüganuse valla veebilehel
https://www.lyganuse.ee/eriplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrea Eiche
vallavanem
Lisa: Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsus nr 317.
Mait Rei
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223
Kiviõli, Lüganuse vald E-post
[email protected] a/k EE162200221068428704
43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
5380 1456,
[email protected]
LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kiviõli 25. august 2021 nr 317
Viru Keemia Grupp AS Lüganuse valla territooriumile biotoodete
tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Viru Keemia Grupp AS (registrikood 10490531, edaspidi VKG) esitas 20.07.2021 Lüganuse
Vallavalitsusele taotluse Lüganuse vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV
EP) algatamiseks, sooviga kavandada valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi
(edaspidi BTT), kus hakatakse töötlema aastas 2,0 – 2,3 miljonit m3 männi-, kuuse- ja
kasepuitu, millest toodetakse sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas
biotooteid. Toodeteks on lahustuv tselluloos, tselluloos, tallõli, taastuvenergia, bioväetis ja
kasvuparendajad.
Planeeritavas kompleksis toodetakse taastuvatest energiaallikatest soojus- ja elektrienergiat nii
omatarbeks kui müügiks elektrivõrku ning ümbritsevate omavalitsuste kaugküttevõrku.
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“
määratleb olulise ruumilise mõjuga ehitistena (edaspidi ORME) määruse punkti 9 kohaselt
tootmiskompleksi, kus toodetakse pulpi puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lõikele 1 koostatakse KOV EP olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamiseks, kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.
Kehtivas Lüganuse valla (enne ühinemist Lüganuse vald) üldplaneeringus ei ole käsitletud
ORME asukohti ega rajamistingimusi. Alates 2015. aastast kehtiv planeerimisseadus (PlanS)
näeb olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valiku planeerimiseks üldplaneeringule
samaväärsena kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. PlanS § 98 lg 2 näeb ette, et kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku
asukohta, s.h ei ole alternatiivsete asukohtade arv määratletud. Seega tuleb minimaalselt
võrrelda kahte asukohta. Arendaja VKG on seisukohal, et Lüganuse valla territooriumil võiks
olla BTT jaoks olemas vähemalt kaks alternatiivset asukohta.
Eelnevast lähtudes palub VKG algatada biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu, mille eesmärgiks on ORME objekti asukohavaliku menetluse
läbiviimine ja BTT rajamise detailse lahenduse väljatöötamine. Täpsemalt soovitakse leida
BTTle
parim võimalik asukoht, misjärel on võimalik lahendada ehituslikud küsimused.
Eriplaneeringu planeeringualaks on otstarbekas määrata esialgu kogu Lüganuse valla
territoorium.
BTT asukoht peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
- BTT rajamiseks vajalik maa-ala suurus on suurusjärgus ca 160 ha, lisaks
kommunikatsioonid;
- asukoht Lüganuse vallas;
- BTT ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus.
Projekti eelanalüüsina on AFRY koostanud tasuvusanalüüsi ja Hendrikson & Ko OÜ
asukohavaliku analüüsi Lüganuse valla territooriumil. Eeluuringute käigus on arusaamad BTT-
le vajalikest eeldustest täpsustunud. Võimalike esialgsete sobilike asukohtade määramiseks
kasutati geoinformaatilist analüüsi, milleks koondati avalikest andmebaasidest kättesaadav
ruumi-info (Maa-ameti andmebaasid, Eesti Topograafiline Andmekogu, Eesti Looduse
Infosüsteem, kultuurimälestiste register jm). Edasi määrati seadustest tulenevad BTT asukohta
välistavad kriteeriumid ning informatiivsed piirangualad ning viidi läbi GIS-analüüs. Asukoha
eelvaliku välistavad tegurid olid näiteks kaitse-, hoiualad, Natura 2000 alad, Ramsar alad
(märgalad), sood, kaitsealused üksikobjektid, üleujutuste ohuga alad, veekogud ning
puhvertsoonid seati ümber elu- ja ühiskondlike hoonete, kultuurimälestiste, kaitsealuste
loomade elupaikade ja taimede kasvukohtade). GIS-analüüsis keskenduti aladele, kuhu BTT
rajamine on otstarbekas ja kus tootmiskompleksi käitamine on võimalik.
BTT esialgseteks asukohtadeks leiti kaks sobivat ala, mis on toodud otsuse lisas.
Eelanalüüsi käigus valitud asukohad asuvad piisaval kaugusel hoonetest, mida häiring võib
mõjutada. Täpsem hindamine tuleb läbi viia eriplaneeringu menetluse käigus.
Tootmisprotsessis toodetakse rohelist elektrienergiat ca 730 GWh ja ca 2720 GWh
soojusenergiat, millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud ühendatakse elektri- ja
soojusvõrku. Tootmiskompleksi mitteohtlikuks jäätmeteks on puukoor, mida kasutatakse
taastuvenergia tootmiseks kompleksis või planeeritakse müüa biomassi kasutavatele
energiatootjatele ja saepuru, mida planeeritakse müüa kas puitlaastplaadi tootjatele või
biomassi kasutavatele energiatootjatele. Lisaks jäätmeteks on tuhk ja reoveepuhasti biomuda,
mida kasutatakse väetiste ja komposti tootmisel.
Kavandatavas BTT-s luuakse 250 uut otsest kõrgepalgalist töökohta ja vähemalt 1000 töökohta
tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas.
Biotoodete tootmiskompleksi rajamise ja tegevuslubade eelduseks on, et ehitus, tehnoloogia ja
käitamine vastaks Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele, parimale
võimalikule tehnoloogiale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele. PVT puhul
järgitakse Tööstusheite seadust ja Euroopa Liidu 2014. aastal jõustunud PVT järeldusi
(Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EU 26. septembrist 2014).
Arendaja VKG on huvitatud, et BTT kavandamise ja planeerimise protsess oleks võimalikult
palju avalikkust ja kogukonda kaasav. Arendaja on võtnud eesmärgiks leida koostöös
kogukonna ja kohaliku omavalitsusega kavandatavale BTT-le parim võimalik asukoht,
tuvastada ning leevendada seejuures võimalikud olulised mõjud. Arendaja on arvestanud, et
planeeringu koostamise orienteeruv aeg on ligikaudu kolm aastat. VKG on valmis abistama
KOV-i igakülgselt planeeringuga seotud oluliste dokumentide jms asjakohaste infomaterjalide
väljatöötamisel. Seejuures on arendaja valmis tutvustama vallavalitsusele, volikogule,
komisjonidele jt teemast huvitatud huvigruppidele kavandatava tehase plaani ja seniseid
eeluuringu tulemusi.
Kavandatava BTT sobivaima asukoha valimisel on soovitav arvesse võtta tootmiskompleksi
jaoks vajaliku maa-ala suurust, sh eelistada määratud tootmismaa sihtotstarbega või nende
vahetus läheduses asuvaid maa-alasid, samuti BTT jaoks vajaliku infrastruktuuriga ja/või selle
väljaehitusvõimalustega – rasketransport, alajaam, tootmiseks vajaliku veevõtu- ja
väljalaskesüsteemid asukohtadega.
VKG on planeeringu koostamise huvipoolena valmis vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lõikele
21 kandma planeeringu tellimisega kaasnevad kulud.
PlanS § 95 lõike 5 alusel on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 96 lõike 1 kohaselt algatab
eriplaneeringu ja KSH kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. KOV EP koostamises
eristatakse kaht etappi: 1) asukohtade võrdlus ja neist sobivaima valik (asukoha eelvaliku
etapp) ning 2) täpse lahenduse väljatöötamine. KSH viiakse läbi mõlemas etapis.
Arvestades eeltoodud asjaoludega ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §
22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 95 lõiked 1, 5 ja 6 ning § 96 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 ning
arvestades Viru Keemia Grupp AS 20.07.2021 esitatud taotlust, Lüganuse Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Lüganuse vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine Viru Keemia
Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks, eesmärgiga viia läbi parima
võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tootmiskompleksi rajamise detailne
lahendus.
2. Algatada eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Kinnitada planeeringuala piir ja pindala vastavalt otsuse lisale.
4. Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu, koostamise
korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus.
5. Volitada vallavanem sõlmima eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping
planeeringu koostamisega ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaasnevate kulude
tasumiseks.
6. Volitada vallavanem sõlmima eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping
tehnorajatiste ja -liitumiste väljaehitamiseks ning nende tegevustega kaasnevate kulude
tasumiseks.
7. Eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega
saab tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse
vald tööpäevadel kell 9:00 kuni 15:00.
8. Lüganuse Vallavalitsusel teatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise algatamisest ajalehes Põhjarannik,
Lüganuse valla lehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Lüganuse valla veebilehel
www.lyganuse.ee ning teavitada asjaomaseid asutusi ja isikuid.
9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
10. Käesoleva korralduse peale võib esitada Lüganuse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
esitada kaebuse Tartu Halduskohtule, Jõhvi kohtumajas Kooli 2a, 41532 Jõhvi,
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Risto Lindeberg
vallavolikogu esimees
Lisa
Viru Keemia Grupp AS
20.07.2021 kirjale nr VKG.01-09/169
Kavandatava BTT üldinfo, planeeringuala ja –protsess
1. Üldinfo
Viru Keemia Grupp (VKG) soovib planeerida Ida-Virumaale, sh eelistatult VKG senise
tootmisega samasse või sellega piirnevasse piirkonda biotoodete tootmiskompleksi (BTT).
Tulevane tootmiskompleks hakkaks kasutama Kraft-tehnoloogiat, mis on puidumassi
keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia (PVT).
BTT tooraineks on nn kõva kasepuit ja pehmem männi- ja kuusepuit, sh kasutatakse nii
paberipuitu kui ka saeveskites tootmisel tekkinud puiduhaket. BTT-s töödeldakse puittooraine
eri koostisosadeks, nagu tselluloos, lahustuv tselluloos, tallõli ja lisandained, mida saab
väärindada erinevateks paberi-, tekstiili- ja biotoodeteks.
VKG huvi on arendada eelkõige lahustuva tselluloosi edasist töötlemist ning planeerime hakata
tootma lõpptooteid tekstiilitööstusele, mille suurimaks tootegrupiks oleks viskooskangas.
Lõpptoodete turul ei ole arendajal kavas toota erinevaid paberitooteid. Planeeritavas
tootmiskompleksis toodetakse rohelist soojus- ja elektrienergiat nii tootmiskompleksi
omatarbeks kui müügiks elektriturule ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugkütevõrku.
Summaarne aastane tooraine vajadus on 2,0 - 2,3 miljonit m3. Tootmisvõimsus on sõltuvalt
tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas.
Lähtudes majanduslikust otstarbekusest, peaks uue BTT asukoht olema juba väljakujunenud
infrastruktuuriga piirkonnas, kus on olemas või võimalik rajada juurdepääs rasketranspordile,
elektrivõrgu alajaamale ja ühendused tootmiseks vajalikule veesüsteemile (nii vesi, kui ka
puhastatud heitvesi). Samuti võiks tootmisala paikneda ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil.
BTT asukoht peab vastama veel ka järgmistele kriteeriumitele:
BTT rajamiseks vajalik maa-ala suurus on suurusjärgus ca 160 ha, lisaks
kommunikatsioonid;
asukoht Lüganuse vallas (vt joonis 1);
BTT ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus.
2. Planeeringuala
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) planeeringualaks on otstarbekas määrata kogu
omavalitsuse territoorium (Lüganuse vald).
Projekti eelanalüüsina on AFRY koostanud tasuvusanalüüsi ja Hendrikson & Ko asukohavaliku
analüüsi Lüganuse valla territooriumil. Eeluuringute käigus on arusaamad BTT-le vajalikest
eeldustest täpsustunud. Võimalike esialgsete sobilike asukohtade määramiseks kasutati
geoinformaatilist analüüsi, milleks koondati avalikest andmebaasidest kättesaadav ruumi-info
(Maa-ameti andmebaasid, Eesti Topograafiline Andmekogu, Eesti Looduse Infosüsteem,
kultuurimälestiste register jm). Edasi määrati seadustest tulenevad BTT asukohta välistavad
kriteeriumid ning informatiivsed piirangualad ning viidi läbi GIS-analüüs. Asukoha eelvaliku
välistavad tegurid olid näiteks kaitse-, hoiualad, Natura 2000 alad, Ramsar alad (märgalad),
sood, kaitsealused üksikobjektid, üleujutuste ohuga alad, veekogud ning puhvertsoonid seati
ümber elu- ja ühiskondlike hoonete, kultuurimälestiste, kaitsealuste loomade elupaikade ja
taimede kasvukohtade). GIS-analüüsis keskenduti aladele, kuhu BTT rajamine on otstarbekas
ja kus tootmiskompleksi käitamine on võimalik.
BTT esialgseteks asukohtadeks leiti 2 sobivat ala (toodud järgneval joonisel).
1/4
Joonis 1 - Esialgselt sobivate alade paiknemine Lüganuse vallas (asukohad V ja VI)
Joonis 2 - BTT põhimõtteline asendiplaan
Analüüsist selgus, et asukoha alternatiiv V eeliseks on olemasoleva tööstusterritooriumi
lähedus, juurdepääs raudteele, piiranguvööndite vähesus ja sobiv kaugus Tallinn-Narva
maanteest. Samuti on ala ehitusalune pind põhimõtteliselt sobiv tootmiskompleksi rajamiseks.
Asukoha alternatiiv VI on sarnane asukohale V, kuid see asub Tallinn-Narva maanteest
kaugemal ja on metsasem.
Olulisematest ressurssidest
Biotoodete tootmist kavandame ringmajanduse, energiaefektiivsuse, otstarbeka maakasutuse ja
rohepöörde eesmärkidest lähtuvalt. Olulisemate ressursside analüüsi käigus leiti, et Eestis on
biotoodete tootmine konkurentsivõimeline mõistlike tootmiskulude ning tooraine suhteliselt hea
kättesaadavuse ning toodangu kõrge lisandväärtuse tõttu. Lisaks on taoline kaasaegne
toomiskompleks vanematest tootmisüksustest konkurentsivõimelisem. Praegusel hetkel
eksporditakse suurem hulk (80%) madalakvaliteetset paberipuitu lähiriikidesse, kus seda
2/4
vastavalt ka pool- ja lõpptoodeteks väärindatakse. Kohalik BTT võimaldaks selle ahela käibe ja
kasumi jätta Eestisse. Muuhulgas tähendaks Lüganuse vallas paiknev BTT võimalust kasutada
ära erinevate tööstusobjektide vahelist sünergiat – nt soojus, elekter, lämmastik jne. Lisaks
toetavad globaalsete arengutrendid BTT seotud arendustegevust s.o. ühekordsete plasttoodete
kasutamise keelustamise tõttu on ühiskonnas kasvamas vajadus jätkusuutlike biotoodete järele.
BTT protsessi aastane tehnoloogiline veevajadus on a 12,5 miljonit m3 aastas. Ojamaa
kaevandusvee kasutamise alternatiiviks on merevee kasutamine. Merevee kasutamine
tähendaks ühendustorustiku ja magestamiskompleksi rajamist. Parimaks lahenduseks on
eeluuringus peetud Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee kasutamist, kuna selle kvaliteet
vastab nõutava tehnoloogilise vee kvaliteedile ega vaja olulist eeltöötlust nagu seda oleks vaja
merevee puhul. Lisaks on kavas rajada oma reoveepuhasti, kuna tootmise käigus tekkiv ja
töödeldav reoveemaht on sarnases suurusjärgus kui OÜ Järve Biopuhastusel. Muuhulgas on
kompleksi vaja rajada heitvee ärajuhtimissüsteem, mille kaudu juhitakse puhastatud vesi tagasi
süvamere kollektori kaudu Soome lahte.
BTT tootmisprotsessis välisõhu kvaliteeti mõjutavad heiteallikad on elektri ja soojuse
koostootmisjaama põhikorsten ja rasketransport. Lisaks võib tekkida puidu väärindamisele
iseloomulikku lõhnaheidet – puidutoodete koorimisest, hakkimisest; keetmisest, kasutatud
leelise kontsentreerimisest ja toorkeemia taastootmisest, tootmisprotsessi käivitamise ja
peatamise heidetest ja reoveepuhastist. Tootmiskompleksi protsessid planeerime kinnise
tootmistsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse lõhnaaineid sisaldada võivad
õhuheitmed kokku ja põletatakse katlas.
BTT projekteeritakse hoonete sisene ja laoplastsidel lubatud müratase vastavalt kehtivatele
normidele, samas võttes arvesse kaugust lähimatest elumajadest.
Eelanalüüsi käigus valitud asukohad asuvad piisaval kaugusel hoonetest, mida häiring võib
mõjutada. Täpsem hindamine tuleks läbi viia eriplaneeringu menetluse käigus.
Tootmisprotsessis toodetakse rohelist elektrienergiat ca 730 GWh ja ca 2720 GWh
soojusenergiat, millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja
soojusvõrku.
Tootmiskompleksi mitteohtlikuks jäätmeteks on puukoor, mida kasutatakse taastuvenergia
tootmiseks kompleksis või planeeritakse müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele ja
saepuru, mida planeeritakse müüa kas puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele
energiatootjatele. Lisaks jäätmeteks on tuhk ja reoveepuhasti biomuda, mida kasutatakse
väetiste ja komposti tootmisel.
Kavandatavas BTT-s luuakse 250 uut otsest kõrgepalgalist töökohta ja vähemalt 1000 töökohta
tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas.
Nõuded projektile
Biotoodete tootmiskompleksi rajamise ja tegevuslubade eelduseks on, et ehitus, tehnoloogia ja
käitamine vastaks Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele, parimale
võimalikule tehnoloogiale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele.
PVT puhul järgitakse Tööstusheite seadust ja Euroopa Liidu 2014. aastal jõustunud PVT
järeldusi (Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EU 26. septembrist 2014). Vastavus parimale
võimalikule tehnikale tähendab, et ettevõte kasutab parimaid teadaolevaid meetmeid heite
vähendamiseks ning lõhna ja müraheitmete ennetamiseks. Eelanalüüsi käigus on valitud BTT
võimalikud asukohad piisavalt kaugel (ca 2,5 km lähimast häiringualast), kuhu PVT
rakendamisel lisanduvad müraallikad mõju ei avalda. Saasteainete heited välisõhku ja
veekeskkonda on vastavuses PVT nõuetega ja Eesti õigusaktidega.
BTT kavandamine ja rajamine olemasolevasse tööstuspiirkonda või sellega piirnevasse
piirkonda maandab võimalikke lokaalseid keskkonnamõjusid ja keskkonnakoormust looduslikule
bioloogilisele mitmekesisusele ja pinnasele. Planeeritavas piirkonnas ei ole väärtuslikku
rohevõrgustikku, kaitstavaid loodusobjekte ja kultuuripärandi objekte. Puudub ka väärtuslik
3/4
pinnas, maastik ja Natura 2000 alad. Samuti ei ole sellises piirkonnas aktiivset maavaravaru.
Seega on Lüganuse valla vastav piirkond BTT rajamiseks põhimõtteliselt sobiv.
Käitis on keskkonnakompleksloa kohuslusega ja kompleksloa väljastamine annab õiguse
kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju
keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga
sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete
käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi,
õhk ja pinnas, teise.
3. Planeeringuprotsess
VKG on huvitatud, et BTT kavandamise ja planeerimise protsess oleks võimalikult palju
avalikkust ja kogukonda kaasav. Arendaja on võtnud eesmärgiks leida koostöös kogukonna ja
kohaliku omavalitsusega kavandatavale BTT-le parim võimalik asukoht, tuvastada ning
leevendada seejuures võimalikud olulised mõjud.
Arendaja on arvestanud, et planeeringu koostamise orienteeruv aeg on ligikaudu kolm aastat.
VKG on valmis abistama KOV-i igakülgselt planeeringuga seotud oluliste dokumentide jms
asjakohaste infomaterjalide väljatöötamisel. Seejuures on arendaja valmis tutvustama
vallavalitsusele, volikogule, komisjonidele jt teemast huvitatud huvigruppidele kavandatava
tehase plaani ja seniseid eeluuringu tulemusi.
VKG on teadlik, et planeeringuprotsessi läbiviimiseks on eelduslikult vajalik riigihange
planeeringu ja mõjude hindamise konsultandi leidmine. KOV EP hankemaht ei ole hästi
hoomatav ega hinnatav, kuna reaalne töömaht ja detailsete asukohapõhiste uuringute vajadus
kujuneb asukohavaliku KSH käigus. Seetõttu on asjakohane kaaluda võimalust jagada
eriplaneeringu koostamine kahte etappi ja vastavalt sellele läbi viia ka eraldi hankemenetlused.
Vajaduse ja soovi korral on arendaja valmis KOV-i, kui planeeringu koostamise korraldajat,
aitama hankedokumentatsiooni tehnilise kirjelduse koostamisel, tuginedes Eesti Planeerijate
Ühingu ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjalile „Soovitused ruumilise
planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks".
4. Lähteandmed ja uuringute vajadus
KOV EP läbiviimisel läheb vaja erinevat tüüpi lähteandmeid. Olulisimad alusinfoallikad on
riiklikud andmebaasid ruumi- ja keskkonnaseisundi andmete kohta, kehtivad planeeringud,
läbiviidud mõjuhindamised.
KOV EP esimese etapi esimeses osas koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja
väljatöötamiskavatsus ehk teisisõnu KSH programm. Selle koostamisel kasutatakse valdavalt
andmebaase jt kättesaadavaid usaldusväärseid kirjalikke infoallikaid.
KOV EP esimese etapi teises osas, mil valmib asukohavaliku aluseks olev planeeringulahendus
ja võimalike asukohtade võrdlus ehk KSH, võivad vajalikuks osutuda ka temaatilised
alusuuringud, mis sisaldavad ka nt vaatlusi vms proovivõtmist. Uuringute täpsusaste peab
võimaldama sobivaid asukohti võrrelda strateegilisest vaatest.
KOV EP teise etapi teises osas koostatakse detailne planeeringulahendus, kus sobivaks
tunnistatud asukohale tehakse projekteerimiseks vajalikud alusuuringud ning võivad vajalikuks
osutuda ka keskkonnaseisundi uuringud. Nende väljaselgitamiseks on arendaja valmis tegema
koostööd erinevate osapooltega, sh Keskkonnaametiga.
4/4