dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju...

Rahandusministeerium · 1. november 2021
Viit
14-11/7609-1
Registreeritud
1. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lüganuse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Ida-Viru talitus)
Lahendamise tähtaeg
1. detsember 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohal.asice114 KB
  • 📎otsus nr 317 25.08.2021.asice719 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 29.10.2021 15:36 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 6-1/12-4 Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 29.10.2021 kirja nr 6-1/12-4. Lugupidamisega Kristel PetrovaSekretär-juhiabi LÜGANUSE VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 29.10.2021 nr 6-1/12-4 Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Lüganuse Vallavalitsus teatab, et Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 317 algatati Lüganuse vallas Viru Keemia Grupp AS Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Taotletava eriplaneeringu eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise objekti asukohavaliku menetluse läbiviimine ja biotoodete tehase rajamise detailse lahenduse väljatöötamine. Soovitakse leida biotoodete tehasele parim võimalik asukoht, misjärel on võimalik lahendada ehituslikud küsimused. Eriplaneeringu planeeringualaks määrati esialgu kogu Lüganuse valla territoorium. Eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Viru Keemia Grupp AS. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsusega on võimalik tutvuda Lüganuse valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/eriplaneering. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrea Eiche vallavanem Lisa: Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsus nr 317. Mait Rei Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank 5380 1456, [email protected] LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiviõli 25. august 2021 nr 317 Viru Keemia Grupp AS Lüganuse valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Viru Keemia Grupp AS (registrikood 10490531, edaspidi VKG) esitas 20.07.2021 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Lüganuse vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks, sooviga kavandada valla territooriumile biotoodete tootmiskompleksi (edaspidi BTT), kus hakatakse töötlema aastas 2,0 – 2,3 miljonit m3 männi-, kuuse- ja kasepuitu, millest toodetakse sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas biotooteid. Toodeteks on lahustuv tselluloos, tselluloos, tallõli, taastuvenergia, bioväetis ja kasvuparendajad. Planeeritavas kompleksis toodetakse taastuvatest energiaallikatest soojus- ja elektrienergiat nii omatarbeks kui müügiks elektrivõrku ning ümbritsevate omavalitsuste kaugküttevõrku. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ määratleb olulise ruumilise mõjuga ehitistena (edaspidi ORME) määruse punkti 9 kohaselt tootmiskompleksi, kus toodetakse pulpi puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest. Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lõikele 1 koostatakse KOV EP olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui ORME asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Kehtivas Lüganuse valla (enne ühinemist Lüganuse vald) üldplaneeringus ei ole käsitletud ORME asukohti ega rajamistingimusi. Alates 2015. aastast kehtiv planeerimisseadus (PlanS) näeb olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valiku planeerimiseks üldplaneeringule samaväärsena kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut. PlanS § 98 lg 2 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta, s.h ei ole alternatiivsete asukohtade arv määratletud. Seega tuleb minimaalselt võrrelda kahte asukohta. Arendaja VKG on seisukohal, et Lüganuse valla territooriumil võiks olla BTT jaoks olemas vähemalt kaks alternatiivset asukohta. Eelnevast lähtudes palub VKG algatada biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, mille eesmärgiks on ORME objekti asukohavaliku menetluse läbiviimine ja BTT rajamise detailse lahenduse väljatöötamine. Täpsemalt soovitakse leida BTTle parim võimalik asukoht, misjärel on võimalik lahendada ehituslikud küsimused. Eriplaneeringu planeeringualaks on otstarbekas määrata esialgu kogu Lüganuse valla territoorium. BTT asukoht peab vastama järgmistele kriteeriumitele: - BTT rajamiseks vajalik maa-ala suurus on suurusjärgus ca 160 ha, lisaks kommunikatsioonid; - asukoht Lüganuse vallas; - BTT ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus. Projekti eelanalüüsina on AFRY koostanud tasuvusanalüüsi ja Hendrikson & Ko OÜ asukohavaliku analüüsi Lüganuse valla territooriumil. Eeluuringute käigus on arusaamad BTT- le vajalikest eeldustest täpsustunud. Võimalike esialgsete sobilike asukohtade määramiseks kasutati geoinformaatilist analüüsi, milleks koondati avalikest andmebaasidest kättesaadav ruumi-info (Maa-ameti andmebaasid, Eesti Topograafiline Andmekogu, Eesti Looduse Infosüsteem, kultuurimälestiste register jm). Edasi määrati seadustest tulenevad BTT asukohta välistavad kriteeriumid ning informatiivsed piirangualad ning viidi läbi GIS-analüüs. Asukoha eelvaliku välistavad tegurid olid näiteks kaitse-, hoiualad, Natura 2000 alad, Ramsar alad (märgalad), sood, kaitsealused üksikobjektid, üleujutuste ohuga alad, veekogud ning puhvertsoonid seati ümber elu- ja ühiskondlike hoonete, kultuurimälestiste, kaitsealuste loomade elupaikade ja taimede kasvukohtade). GIS-analüüsis keskenduti aladele, kuhu BTT rajamine on otstarbekas ja kus tootmiskompleksi käitamine on võimalik. BTT esialgseteks asukohtadeks leiti kaks sobivat ala, mis on toodud otsuse lisas. Eelanalüüsi käigus valitud asukohad asuvad piisaval kaugusel hoonetest, mida häiring võib mõjutada. Täpsem hindamine tuleb läbi viia eriplaneeringu menetluse käigus. Tootmisprotsessis toodetakse rohelist elektrienergiat ca 730 GWh ja ca 2720 GWh soojusenergiat, millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud ühendatakse elektri- ja soojusvõrku. Tootmiskompleksi mitteohtlikuks jäätmeteks on puukoor, mida kasutatakse taastuvenergia tootmiseks kompleksis või planeeritakse müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele ja saepuru, mida planeeritakse müüa kas puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele. Lisaks jäätmeteks on tuhk ja reoveepuhasti biomuda, mida kasutatakse väetiste ja komposti tootmisel. Kavandatavas BTT-s luuakse 250 uut otsest kõrgepalgalist töökohta ja vähemalt 1000 töökohta tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas. Biotoodete tootmiskompleksi rajamise ja tegevuslubade eelduseks on, et ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnoloogiale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele. PVT puhul järgitakse Tööstusheite seadust ja Euroopa Liidu 2014. aastal jõustunud PVT järeldusi (Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EU 26. septembrist 2014). Arendaja VKG on huvitatud, et BTT kavandamise ja planeerimise protsess oleks võimalikult palju avalikkust ja kogukonda kaasav. Arendaja on võtnud eesmärgiks leida koostöös kogukonna ja kohaliku omavalitsusega kavandatavale BTT-le parim võimalik asukoht, tuvastada ning leevendada seejuures võimalikud olulised mõjud. Arendaja on arvestanud, et planeeringu koostamise orienteeruv aeg on ligikaudu kolm aastat. VKG on valmis abistama KOV-i igakülgselt planeeringuga seotud oluliste dokumentide jms asjakohaste infomaterjalide väljatöötamisel. Seejuures on arendaja valmis tutvustama vallavalitsusele, volikogule, komisjonidele jt teemast huvitatud huvigruppidele kavandatava tehase plaani ja seniseid eeluuringu tulemusi. Kavandatava BTT sobivaima asukoha valimisel on soovitav arvesse võtta tootmiskompleksi jaoks vajaliku maa-ala suurust, sh eelistada määratud tootmismaa sihtotstarbega või nende vahetus läheduses asuvaid maa-alasid, samuti BTT jaoks vajaliku infrastruktuuriga ja/või selle väljaehitusvõimalustega – rasketransport, alajaam, tootmiseks vajaliku veevõtu- ja väljalaskesüsteemid asukohtadega. VKG on planeeringu koostamise huvipoolena valmis vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lõikele 21 kandma planeeringu tellimisega kaasnevad kulud. PlanS § 95 lõike 5 alusel on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 96 lõike 1 kohaselt algatab eriplaneeringu ja KSH kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. KOV EP koostamises eristatakse kaht etappi: 1) asukohtade võrdlus ja neist sobivaima valik (asukoha eelvaliku etapp) ning 2) täpse lahenduse väljatöötamine. KSH viiakse läbi mõlemas etapis. Arvestades eeltoodud asjaoludega ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 95 lõiked 1, 5 ja 6 ning § 96 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 ning arvestades Viru Keemia Grupp AS 20.07.2021 esitatud taotlust, Lüganuse Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Lüganuse vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks, eesmärgiga viia läbi parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tootmiskompleksi rajamise detailne lahendus. 2. Algatada eriplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Kinnitada planeeringuala piir ja pindala vastavalt otsuse lisale. 4. Planeeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus. 5. Volitada vallavanem sõlmima eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping planeeringu koostamisega ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaasnevate kulude tasumiseks. 6. Volitada vallavanem sõlmima eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping tehnorajatiste ja -liitumiste väljaehitamiseks ning nende tegevustega kaasnevate kulude tasumiseks. 7. Eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald tööpäevadel kell 9:00 kuni 15:00. 8. Lüganuse Vallavalitsusel teatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise algatamisest ajalehes Põhjarannik, Lüganuse valla lehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Lüganuse valla veebilehel www.lyganuse.ee ning teavitada asjaomaseid asutusi ja isikuid. 9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 10. Käesoleva korralduse peale võib esitada Lüganuse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule, Jõhvi kohtumajas Kooli 2a, 41532 Jõhvi, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Risto Lindeberg vallavolikogu esimees Lisa Viru Keemia Grupp AS 20.07.2021 kirjale nr VKG.01-09/169 Kavandatava BTT üldinfo, planeeringuala ja –protsess 1. Üldinfo Viru Keemia Grupp (VKG) soovib planeerida Ida-Virumaale, sh eelistatult VKG senise tootmisega samasse või sellega piirnevasse piirkonda biotoodete tootmiskompleksi (BTT). Tulevane tootmiskompleks hakkaks kasutama Kraft-tehnoloogiat, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia (PVT). BTT tooraineks on nn kõva kasepuit ja pehmem männi- ja kuusepuit, sh kasutatakse nii paberipuitu kui ka saeveskites tootmisel tekkinud puiduhaket. BTT-s töödeldakse puittooraine eri koostisosadeks, nagu tselluloos, lahustuv tselluloos, tallõli ja lisandained, mida saab väärindada erinevateks paberi-, tekstiili- ja biotoodeteks. VKG huvi on arendada eelkõige lahustuva tselluloosi edasist töötlemist ning planeerime hakata tootma lõpptooteid tekstiilitööstusele, mille suurimaks tootegrupiks oleks viskooskangas. Lõpptoodete turul ei ole arendajal kavas toota erinevaid paberitooteid. Planeeritavas tootmiskompleksis toodetakse rohelist soojus- ja elektrienergiat nii tootmiskompleksi omatarbeks kui müügiks elektriturule ning Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugkütevõrku. Summaarne aastane tooraine vajadus on 2,0 - 2,3 miljonit m3. Tootmisvõimsus on sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas. Lähtudes majanduslikust otstarbekusest, peaks uue BTT asukoht olema juba väljakujunenud infrastruktuuriga piirkonnas, kus on olemas või võimalik rajada juurdepääs rasketranspordile, elektrivõrgu alajaamale ja ühendused tootmiseks vajalikule veesüsteemile (nii vesi, kui ka puhastatud heitvesi). Samuti võiks tootmisala paikneda ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil. BTT asukoht peab vastama veel ka järgmistele kriteeriumitele:  BTT rajamiseks vajalik maa-ala suurus on suurusjärgus ca 160 ha, lisaks kommunikatsioonid;  asukoht Lüganuse vallas (vt joonis 1);  BTT ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus. 2. Planeeringuala Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) planeeringualaks on otstarbekas määrata kogu omavalitsuse territoorium (Lüganuse vald). Projekti eelanalüüsina on AFRY koostanud tasuvusanalüüsi ja Hendrikson & Ko asukohavaliku analüüsi Lüganuse valla territooriumil. Eeluuringute käigus on arusaamad BTT-le vajalikest eeldustest täpsustunud. Võimalike esialgsete sobilike asukohtade määramiseks kasutati geoinformaatilist analüüsi, milleks koondati avalikest andmebaasidest kättesaadav ruumi-info (Maa-ameti andmebaasid, Eesti Topograafiline Andmekogu, Eesti Looduse Infosüsteem, kultuurimälestiste register jm). Edasi määrati seadustest tulenevad BTT asukohta välistavad kriteeriumid ning informatiivsed piirangualad ning viidi läbi GIS-analüüs. Asukoha eelvaliku välistavad tegurid olid näiteks kaitse-, hoiualad, Natura 2000 alad, Ramsar alad (märgalad), sood, kaitsealused üksikobjektid, üleujutuste ohuga alad, veekogud ning puhvertsoonid seati ümber elu- ja ühiskondlike hoonete, kultuurimälestiste, kaitsealuste loomade elupaikade ja taimede kasvukohtade). GIS-analüüsis keskenduti aladele, kuhu BTT rajamine on otstarbekas ja kus tootmiskompleksi käitamine on võimalik. BTT esialgseteks asukohtadeks leiti 2 sobivat ala (toodud järgneval joonisel). 1/4 Joonis 1 - Esialgselt sobivate alade paiknemine Lüganuse vallas (asukohad V ja VI) Joonis 2 - BTT põhimõtteline asendiplaan Analüüsist selgus, et asukoha alternatiiv V eeliseks on olemasoleva tööstusterritooriumi lähedus, juurdepääs raudteele, piiranguvööndite vähesus ja sobiv kaugus Tallinn-Narva maanteest. Samuti on ala ehitusalune pind põhimõtteliselt sobiv tootmiskompleksi rajamiseks. Asukoha alternatiiv VI on sarnane asukohale V, kuid see asub Tallinn-Narva maanteest kaugemal ja on metsasem. Olulisematest ressurssidest Biotoodete tootmist kavandame ringmajanduse, energiaefektiivsuse, otstarbeka maakasutuse ja rohepöörde eesmärkidest lähtuvalt. Olulisemate ressursside analüüsi käigus leiti, et Eestis on biotoodete tootmine konkurentsivõimeline mõistlike tootmiskulude ning tooraine suhteliselt hea kättesaadavuse ning toodangu kõrge lisandväärtuse tõttu. Lisaks on taoline kaasaegne toomiskompleks vanematest tootmisüksustest konkurentsivõimelisem. Praegusel hetkel eksporditakse suurem hulk (80%) madalakvaliteetset paberipuitu lähiriikidesse, kus seda 2/4 vastavalt ka pool- ja lõpptoodeteks väärindatakse. Kohalik BTT võimaldaks selle ahela käibe ja kasumi jätta Eestisse. Muuhulgas tähendaks Lüganuse vallas paiknev BTT võimalust kasutada ära erinevate tööstusobjektide vahelist sünergiat – nt soojus, elekter, lämmastik jne. Lisaks toetavad globaalsete arengutrendid BTT seotud arendustegevust s.o. ühekordsete plasttoodete kasutamise keelustamise tõttu on ühiskonnas kasvamas vajadus jätkusuutlike biotoodete järele. BTT protsessi aastane tehnoloogiline veevajadus on a 12,5 miljonit m3 aastas. Ojamaa kaevandusvee kasutamise alternatiiviks on merevee kasutamine. Merevee kasutamine tähendaks ühendustorustiku ja magestamiskompleksi rajamist. Parimaks lahenduseks on eeluuringus peetud Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee kasutamist, kuna selle kvaliteet vastab nõutava tehnoloogilise vee kvaliteedile ega vaja olulist eeltöötlust nagu seda oleks vaja merevee puhul. Lisaks on kavas rajada oma reoveepuhasti, kuna tootmise käigus tekkiv ja töödeldav reoveemaht on sarnases suurusjärgus kui OÜ Järve Biopuhastusel. Muuhulgas on kompleksi vaja rajada heitvee ärajuhtimissüsteem, mille kaudu juhitakse puhastatud vesi tagasi süvamere kollektori kaudu Soome lahte. BTT tootmisprotsessis välisõhu kvaliteeti mõjutavad heiteallikad on elektri ja soojuse koostootmisjaama põhikorsten ja rasketransport. Lisaks võib tekkida puidu väärindamisele iseloomulikku lõhnaheidet – puidutoodete koorimisest, hakkimisest; keetmisest, kasutatud leelise kontsentreerimisest ja toorkeemia taastootmisest, tootmisprotsessi käivitamise ja peatamise heidetest ja reoveepuhastist. Tootmiskompleksi protsessid planeerime kinnise tootmistsüklina. Ühtse hingamissüsteemi kaudu kogutakse lõhnaaineid sisaldada võivad õhuheitmed kokku ja põletatakse katlas. BTT projekteeritakse hoonete sisene ja laoplastsidel lubatud müratase vastavalt kehtivatele normidele, samas võttes arvesse kaugust lähimatest elumajadest. Eelanalüüsi käigus valitud asukohad asuvad piisaval kaugusel hoonetest, mida häiring võib mõjutada. Täpsem hindamine tuleks läbi viia eriplaneeringu menetluse käigus. Tootmisprotsessis toodetakse rohelist elektrienergiat ca 730 GWh ja ca 2720 GWh soojusenergiat, millest osa kasutatakse omatarbeks ning ülejäänud suunatakse elektri- ja soojusvõrku. Tootmiskompleksi mitteohtlikuks jäätmeteks on puukoor, mida kasutatakse taastuvenergia tootmiseks kompleksis või planeeritakse müüa biomassi kasutavatele energiatootjatele ja saepuru, mida planeeritakse müüa kas puitlaastplaadi tootjatele või biomassi kasutavatele energiatootjatele. Lisaks jäätmeteks on tuhk ja reoveepuhasti biomuda, mida kasutatakse väetiste ja komposti tootmisel. Kavandatavas BTT-s luuakse 250 uut otsest kõrgepalgalist töökohta ja vähemalt 1000 töökohta tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas. Nõuded projektile Biotoodete tootmiskompleksi rajamise ja tegevuslubade eelduseks on, et ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks Eestis ja Euroopa Liidus kehtivatele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnoloogiale (PVT) ning Eesti majanduse ja ühiskonna vajadustele. PVT puhul järgitakse Tööstusheite seadust ja Euroopa Liidu 2014. aastal jõustunud PVT järeldusi (Komisjoni rakendusotsus 2014/687/EU 26. septembrist 2014). Vastavus parimale võimalikule tehnikale tähendab, et ettevõte kasutab parimaid teadaolevaid meetmeid heite vähendamiseks ning lõhna ja müraheitmete ennetamiseks. Eelanalüüsi käigus on valitud BTT võimalikud asukohad piisavalt kaugel (ca 2,5 km lähimast häiringualast), kuhu PVT rakendamisel lisanduvad müraallikad mõju ei avalda. Saasteainete heited välisõhku ja veekeskkonda on vastavuses PVT nõuetega ja Eesti õigusaktidega. BTT kavandamine ja rajamine olemasolevasse tööstuspiirkonda või sellega piirnevasse piirkonda maandab võimalikke lokaalseid keskkonnamõjusid ja keskkonnakoormust looduslikule bioloogilisele mitmekesisusele ja pinnasele. Planeeritavas piirkonnas ei ole väärtuslikku rohevõrgustikku, kaitstavaid loodusobjekte ja kultuuripärandi objekte. Puudub ka väärtuslik 3/4 pinnas, maastik ja Natura 2000 alad. Samuti ei ole sellises piirkonnas aktiivset maavaravaru. Seega on Lüganuse valla vastav piirkond BTT rajamiseks põhimõtteliselt sobiv. Käitis on keskkonnakompleksloa kohuslusega ja kompleksloa väljastamine annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. 3. Planeeringuprotsess VKG on huvitatud, et BTT kavandamise ja planeerimise protsess oleks võimalikult palju avalikkust ja kogukonda kaasav. Arendaja on võtnud eesmärgiks leida koostöös kogukonna ja kohaliku omavalitsusega kavandatavale BTT-le parim võimalik asukoht, tuvastada ning leevendada seejuures võimalikud olulised mõjud. Arendaja on arvestanud, et planeeringu koostamise orienteeruv aeg on ligikaudu kolm aastat. VKG on valmis abistama KOV-i igakülgselt planeeringuga seotud oluliste dokumentide jms asjakohaste infomaterjalide väljatöötamisel. Seejuures on arendaja valmis tutvustama vallavalitsusele, volikogule, komisjonidele jt teemast huvitatud huvigruppidele kavandatava tehase plaani ja seniseid eeluuringu tulemusi. VKG on teadlik, et planeeringuprotsessi läbiviimiseks on eelduslikult vajalik riigihange planeeringu ja mõjude hindamise konsultandi leidmine. KOV EP hankemaht ei ole hästi hoomatav ega hinnatav, kuna reaalne töömaht ja detailsete asukohapõhiste uuringute vajadus kujuneb asukohavaliku KSH käigus. Seetõttu on asjakohane kaaluda võimalust jagada eriplaneeringu koostamine kahte etappi ja vastavalt sellele läbi viia ka eraldi hankemenetlused. Vajaduse ja soovi korral on arendaja valmis KOV-i, kui planeeringu koostamise korraldajat, aitama hankedokumentatsiooni tehnilise kirjelduse koostamisel, tuginedes Eesti Planeerijate Ühingu ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjalile „Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks". 4. Lähteandmed ja uuringute vajadus KOV EP läbiviimisel läheb vaja erinevat tüüpi lähteandmeid. Olulisimad alusinfoallikad on riiklikud andmebaasid ruumi- ja keskkonnaseisundi andmete kohta, kehtivad planeeringud, läbiviidud mõjuhindamised. KOV EP esimese etapi esimeses osas koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja väljatöötamiskavatsus ehk teisisõnu KSH programm. Selle koostamisel kasutatakse valdavalt andmebaase jt kättesaadavaid usaldusväärseid kirjalikke infoallikaid. KOV EP esimese etapi teises osas, mil valmib asukohavaliku aluseks olev planeeringulahendus ja võimalike asukohtade võrdlus ehk KSH, võivad vajalikuks osutuda ka temaatilised alusuuringud, mis sisaldavad ka nt vaatlusi vms proovivõtmist. Uuringute täpsusaste peab võimaldama sobivaid asukohti võrrelda strateegilisest vaatest. KOV EP teise etapi teises osas koostatakse detailne planeeringulahendus, kus sobivaks tunnistatud asukohale tehakse projekteerimiseks vajalikud alusuuringud ning võivad vajalikuks osutuda ka keskkonnaseisundi uuringud. Nende väljaselgitamiseks on arendaja valmis tegema koostööd erinevate osapooltega, sh Keskkonnaametiga. 4/4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel