PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Teie 16.06.2021 nr 14-11/3200-3
[email protected]
Meie 04.11.2021 nr 7-1/2021/16-4
Vastus arvamusele
Põltsamaa Vallavalitsus saatis 22.04.2021 kirjaga nr 7-1/2021/16-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse avaldamiseks Põltsamaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. 16.06.2021 vallale
saadetud vastuskirjas soovis ministeerium saada vastust esitatud ettepanekute ja märkustega
arvestamise kohta ning palus ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Jõgeva
talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Anname teada, et oleme Põltsamaa valla üldplaneeringu vastavalt esitatud arvamusele üle vaadanud
ja lisanud vastused ettepanekutele üldplaneeringu koostöö tabelisse. Uuendatud materjalidega
palume tutvuda Põltsamaa valla kodulehel https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering.
Hoiame Teid kursis üldplaneeringu edasise menetlusega ning teavitame avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mark Liivamägi
majandusosakonna juhataja
Kersti Viggor
5309 6850
[email protected]
________________________________________________________________________________________________
Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:
Põltsamaa linn
[email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007
Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK
48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050
Põltsamaa valla üldplaneeringu menetlusdokumendid
KOOSTÖÖ TABEL
SEIS 15.10.2021
Põltsamaa valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Põltsamaa valla seisukoht ettepanekute osas.
SISUKORD
MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 3
Kaitseministeerium............................................................................................................ 3
Maaeluministeerium .......................................................................................................... 5
Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 9
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ..................................................................... 16
Rahandusministeerium .................................................................................................... 17
AMETID ........................................................................................................................ 20
Keskkonnaamet .............................................................................................................. 20
Maa-amet ...................................................................................................................... 36
Transpordiamet (end. nimega Maanteeamet) ..................................................................... 47
Põllumajandus- ja Toiduamet (end nimega Põllumajandusamet) ........................................... 59
Terviseamet ................................................................................................................... 65
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 67
Päästeamet .................................................................................................................... 67
Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 67
Lennuamet ..................................................................................................................... 76
Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 76
Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................. 76
OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 76
Jõgeva Vallavalitsus ....................................................................................................... 77
Järva Vallavalitsus.......................................................................................................... 77
Tartu Vallavalitsus .......................................................................................................... 77
Viljandi Vallavalitsus ....................................................................................................... 77
Põhja-Sakala Vallavalitsus ............................................................................................... 78
Põltsamaa üldplaneering
TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD ................................................................. 78
Elering AS ...................................................................................................................... 78
Elektrilevi OÜ ................................................................................................................. 78
Telia Eesti AS ................................................................................................................. 78
Elisa Eesti AS ................................................................................................................. 78
Tele2 Eesti Aktsiaselts ..................................................................................................... 78
Eesti Lairiba Arenduse AS ................................................................................................ 78
Põltsamaa Varahalduse OÜ............................................................................................... 78
Adven Eesti AS ............................................................................................................... 78
AS Emajõe Veevärk ......................................................................................................... 79
MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ............................................................................... 79
ETTEVÕTTED JM ASUTUSED ......................................................................................... 79
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) .............................................................................. 79
Eesti Erametsa Liit .......................................................................................................... 81
Valga Puu OÜ ................................................................................................................. 81
Metsatervenduse Osaühing .............................................................................................. 81
Kaltsiit AS ........................................................................................................................ 82
ÜHENDUSED ................................................................................................................. 82
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 82
Eestimaa Looduse Fond ................................................................................................... 82
KOHALIKUD HUVIGRUPID ............................................................................................ 82
Reedik Raudla ................................................................................................................ 82
Anti Hirv ........................................................................................................................ 83
Aulis Kaju ...................................................................................................................... 89
Indrek Eensalu ............................................................................................................... 91
Aivo Saar ....................................................................................................................... 91
Põltsamaa Jahiselts ......................................................................................................... 92
Lauri Tammel ................................................................................................................. 92
Heiki Sepp ..................................................................................................................... 93
2 / 93
Põltsamaa üldplaneering
Kirja
Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht
nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud.
MINISTEERIUMID
1. Kaitseministee- PÕHILAHENDU Seoses Keskkonnaameti Põltsamaa vallale saadetud Põltsa- Selle info põhjal on selge, et ÜP raames ei ole
rium S maa üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimalik ega otstarbekas Natura hindamist
19.07.2021 nr aruande täiendava tingimusliku kooskõlastusega soovisite lasketiiru alternatiivile koostada. Pigem on mõistlik
12-1/21/2298 Kaitseministeeriumi seisukohta Kaitseliidu lasketiiru kohta, mille nende objektide kavandamine teostada eraldi
asukoha alternatiivid valiti Jõgeva maakonnaplaneeringus planeeringu raames hinnates kõiki erinevatesse
2030+. omavalitsusse jäävaid alternatiive.
Maakonnaplaneeringus tehti lasketiiru asukohavalik, mille tu- Põltsamaa valla ÜPs kajastame objekti strateegilise
lemusena leiti 600 m laskedistantsiga tiiru rajamiseks võima- vajadusena, et objekti võimaliku rajamisega
likud kolm alternatiivi. Kaks neist, Jüriküla (Utsali) ja Kamari, arvestada.
paiknevad Põltsamaa vallas. Tänaseks ei ole alustatud Jätkame ÜP raames selle lähenemisviisi
Jõgeva maakonna 600 m lasketiiru lõpliku asukoha valimise kajastamist.
suunas täiendavaid samme. Samuti ei ole tehtud täiendavaid
uuringuid ega hinnatud keskkonnamõju. 600 m lasketiiru
vajadus maakonnas on jätkuvalt aktuaalne, kuid selle ajaline
perspektiiv sõltub muuhulgas naabermaakondades arendatava-
test lasketiirudest. Tänaste plaanide järgi on arendamise fookus
Tartu maakonnas, mistõttu ei ole 600 m tiiru rajamine Jõge-
vamaale plaanis lähima 10 aasta perspektiivis. Vaatamata selle-
le, et Jõgevamaa pika distantsi tiir ei ole täna kõrge prioriteedi-
ga, mahub see meie hinnangul praegu koostatava Põltsamaa
valla üldplaneeringu eluea sisse.
Lähikuudel ei ole Kaitseministeeriumil võimalik keskkonna-
mõjude kohta, sh mõjude kohta Natura võrgustikule, täienda-
vat infot anda, mistõttu nõustume lasketiirude võimalike asu-
kohtade
kajastamisega strateegilise vajadusena. Oleme teadlikud
praegusest segadusest, mis valitseb üldplaneeringutes riiklike
objektide kajastamise ja Natura hindamise osas ning arvestame
selle
asjaoluga.
Vajadusel oleme valmis arutlema üldplaneeringus lasketiiru
strateegilise vajadusena kujutlemise viisi üle.
PÕHILAHENDU Kaitseministeerium kooskõlastab Põltsamaa valla üldplaneeringu -
3 / 93
Põltsamaa üldplaneering
S ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu mär-
18.05.2021 nr kusteta.
12-1/21/1481
ESKIIS 2 1.Üldplaneeringu joonise „Väärtused ja piirangud“ paremaks 1.Lisatud
26.08.2020 nr mõistmiseks palume korrigeerida praeguse leppemärgi „ Ka-
12-1/20/2313 vandatav Kaitseliidu 600m ohuala“ seletust ja sõnastada
see:
„Kavandatava 600 m lasketiiru ohuala (alternatiivsed asuko-
had)“.
ESKIIS 1 1. Palume korrigeerida UP SK teksti, kaarti ja KSH teksti, et o- 1.Täpsustatud.
16.04.2020 e- leks üheselt arusaadav:
kiri 1.Vallas asub olev 200 m Utsali lasketiir.
2.Olev Utsali kavandatakse pikendada 300 m.
3.Vastavalt MPle kavandatakse valda 2 alternatiivset 600 m las-
ketiiru: 1 Utsali kõrvale ja teine Väike-Kamari külla. Uue 600m
lasketiiru asukoht selgitatakse täiendava Natura hindamise käi-
gus, mis koostatakse eraldi. UPga seda lasketiiru ei kavandata,
vaid markeeritakse MP alternatiivsed asukohad.
2. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.9.2. 2.Lisatud.
Päikeseenergeetika ning lisada sinna nõue, et päikeseelektrijaam
peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise üh-
ilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.
LS 05.03.2019 1.Viidatakse kaitseministri 26.06.15 määrusele nr 16 1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel
nr 12- „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline arvestades üldplaneeringu täpsusastet.
1/19/355 ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate
ehitiste kohta“ ja sellega seotud piiranguvööndite ulatuse
kajastamise vajadusele ÜP-s.
2.LS peatükist 5.2 eemaldada Pudivere lasketiiru kitsenduste 2.LS: Täpsustatud.
kajastamise ülesanne ja lisada, et riigikaitselise otstarbega maa- ESKIIS: piirid ja vajalikud tingimused antud UP
alade piirid täpsustatakse üldplaneeringus. lahendusega.
3.Käsitleda ÜP koostamisel järgmisi riigikaitselisi teemasid ja 3.Arvestatud vastavalt UP lahendusele.
üldtingimusi:
Määrata Põltsamaa linnas Ülase 2 kinnisasja juhtsihtotstarbeks
riigikaitsemaa, kuhu on planeeritud rajada malevkonna
staabikompleks (tegemist on Kaitseliidule kuuluva kinnistuga).
Käsitleda Utsali lasketiiru koos selle piiranguvööndiga 2000 m 3.1.Arvestatud.
(kinnistu välispiirist) ehitisele kehtestatud piiranguvööndi
ulatusega.
Lähtuda põhimõttest, et lasketiiru piiranguvööndisse ei ole 3.2. Arvestatud.
võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehitada müratundlikke ehitisi
või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse
4 / 93
Põltsamaa üldplaneering
juhtotstarvet
Kajastada perspektiivseid Jüriküla ja Väike-Kamari külasse 3.3.Arvestatud.
maakonnaplaneeringus eelvalikuna kavandatud 600 m lasketiirud
koos ohualadega planeeringukaardil.
Lisada LS seletuskirja, et Kaitseministeeriumiga tuleb 3.4. Arvestatud.
kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad
planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja
ehitisteatised. Lisaks tuleb kooskõlastada kõrgete ehitiste
planeeringud, pr-tingimused, ehitusloa eelnõud
Käsitleda ÜP-s metsaalade kasutamist riigikaitselise väljaõppe 3.5. Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel.
korraldamiskohana ja väljaõppel tekkiva müra levimisega Metsaalade kasutamine riigikaitselise väljaõppe
inimeste elukeskkonda. korraldamiskohana on täna kehtiv ja toimiv kord.
Sellest tuleb lähtuda ka edaspidi. Üldplaneering ei
saa sellele seada täiendavaid tingimusi, see ei ole
üldplaneeringu ülesanne.
Kaitseministeerium edastab soovi korral riigikaitseliste ehitiste 3.6.Teadmiseks võetud.
kaardikihi sobilikus vormingus.
2. Maaeluministee- PÕHILAHENDU 1. Üldplaneeringuga ei kavandata määrata väärtuslikke 1.Juhime tähelepanu, et meiega sarnast lähenemist
rium S põllumajandusmaid, vaid neid kavatsetakse käsitleda üksnes kasutavad ka kõik teised omavalitsused oma ÜP
17.05.2021 nr informatiivsena. Maaeluministeerium ei saa olla sellise koostamisel ning mitmed ÜPd on hiljuti ka sama
4.1-5/868-1 käsitlusega nõus, kuna see ei ole kooskõlas ei väärtuslikku põhimõtet kasutades kehtestatud. Tänastes
põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja tingimustes on see kõige mõistlikum lähenemine,
põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega kuna võimaldab paindlikkust ning asukoha- ja
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE), objektipõhist lähenemist.
(edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu)) toodud põhimõttega
ega ka planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 14 toodud
ülesandega. Mõlemas dokumendis on sätestatud eeldus, et
üldplaneeringuga tuleb määrata väärtuslikud põllumajandus-
maad ja seada nende kaitse- ja kasutustingimused.
2.Üldplaneeringu seletuskirja jaotisest 3.2 „Hajaasustusala“ 2. Vt p 1 vastust.
järeldub, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei määrata
põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagavat
maakasutuse juhtotstarvet. Märgime, et seaduse eelnõuga
kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5,
mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandus-
maale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav
maakasutuse juhtotstarve. See tähendab, et lisaks sellele, et
üldplaneeringuga ei kavandata väärtuslikke põllumajandusmaid
määrata, ei tagata nendele maadele ka sihtotstarbelist
kasutust tagavat juhtotstarvet.
Tulenevalt eeltoodud argumentidest järeldub, et vaatamata
sellele, et seletuskirja jaotises 4.13 „Väärtuslik põllumajandus-
maa“ toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
5 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kasutustingimused on üldises kooskõlas seaduse eelnõus toodud
põhimõtetega ning peaksid olema tõhusad ja väärtuslikku
põllumajandusmaad kaitsvad, ei anna need olukorras, kus
üldplaneeringuga väärtuslikke põllumajandusmaid ei määrata
ega nende säilivust vastava juhtotstarbe määramisega ei
tagata, kindlust, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitse-
tingimusi reaalselt ja pikaajaliselt rakendatakse ning et väärtuslik
põllumajandusmaa saab ka tegelikult kaitstud;
3. KSH aruande eelnõu jaotises 7.9 „Mõju väärtuslikule 3. Vt p 1 vastust. Avalikku ja erahuvi ei saa antud
põllumajandusmaale“ toodud arvandmetest väärtusliku kontektsis ÜPs hetkel täpsemalt kirjeldada, kuna
põllumajandusmaa vähenemise kohta järeldub, et võrreldes see on asukoha- ja objektipõhine ning ajas muu-
esialgsete kaardiandmetega väheneb väärtusliku
tuv. Tegu on KOVi kaalutlusotsusega, mille üle ot-
põllumajandusmaa üldpindala veidi üle 3000 hektari.
Arvestades esialgse kaardikihi võimalike ebatäpsustega, sustatakse konkreetses ajahetkes esile kerkinud
viimastel aastatel toimunud ruumiandmete muutusega ning asjaolusid arvesse võttes.
asjaoluga, et Põltsamaa vallas olevad põllumajandusmaad on
valdavalt väärtuslikud, mistõttu on paratamatu, et muudel
eesmärkidel maakasutuseks tuleb hõlmata ka väärtuslikke
põllumajandusmaid, nõustub Maaeluministeerium sellises
ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa vähenemisega, kuid
seda üksnes tingimusel, et väärtuslikud põllumajandusmaad
määratakse üldplaneeringuga, mitte ei kajastata neid vaid
informatiivsena.
Lisame, et kuna üldplaneering on pikaajalist arengut
kajastav dokument, siis soovitame arusaadavuse eesmärgil
kirjeldada ja argumenteerida täpsemalt avalikku või erahuvi,
mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise
avaliku huvi ja mis põhjendab väärtusliku põllumajandusmaa
hõlmamise muul otstarbel lubatavust.
4. Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada, kuid kuna 4.Kõik õigusaktid kehtivad ülimuslikult ÜPst, hooli-
väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on aakasutusküsimuste mata sellest kas nad kehtivad juba ÜP ajal või hak-
hilisemal käsitlemisel oluline mõju ja selleks, et vältida kavad kehtima hiljem pärast ÜP kehtestamist. Me
üldplaneeringu elluviimisel võimalikke vastuolusid seadusest
ei soovi viidata konkreetselt seadusele, mis veel ei
tulenevate normidega, soovitame üheselt mõistetavuse
tagamise eesmärgil lisada seletuskirja jaotisesse 4.13 kehti, eriti kui tegu on palju küsitavusi tekitanud
„Väärtuslik põllumajandusmaa“ klausel, et väärtuslikku õigusaktiga. ÜPs on läbivalt viidatud üldiselt õigus-
põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb aktidele ning see on meie hinnangul piisav.
järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.
Maaeluministeerium palub enne, kui üldplaneeringut saab
kooskõlastada, Põltsamaa Vallavalitsuse seisukohti ja vastuseid
meie käesolevas kirjas tehtud tähelepanekutele.
ESKIIS 1 1. Seletuskirja jaotises 3.1 „Tiheasustusala“ on märgitud 1. Asustust on mõttekas kavandada olemasoleva-
20.04.2010 nr tiheasustusaladena Põltsamaa linn, Adavere ja Puurmani alevik tesse keskustesse, seetõttu peab just keskuste pu-
4.1-5/567-2 ning Lustivere. Seaduse eelnõus käsitletu kohaselt loetakse hul säilima võimalus vajadusel VPM muude otstar-
väärtuslikuks põllumajandusmaaks maatulundusmaa
6 / 93
Põltsamaa üldplaneering
sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut vetega asendada kui vaja. Põltsamaa vallas on vä-
sisaldavad kahe hektari suurused ja suuremad massiivid, mis ga palju VPM alasid ning iga ala käsitlemisel peaks
paiknevad külas ja alevikus. Kui tiheasustusaladena määratletud KOVil olema kaalutlusvõimalus, juhul kui soovitav
Adavere ja Puurmani alevikus ja Lustiveres on sellistele
muutus peaks üle kaaluma VPMi säilimise.
tunnustele vastavad väärtuslikud põllumajandusmaad, siis
soovitame, et seaduse eelnõus sätestatud kitsendusi käsitlevad Lisaks ei kavandata Põltsamaa vallas suuri uusi ti-
nõuded seatakse ka nimetatud asustusüksustes olevate hedama asustusega alasid, mis võiksid väärtuslikke
väärtuslike põllumajandusmaade kohta. põllumaid ohustada. Põltsamaa valla paiknemine
kesk-Eestis, logistiliselt kaugel sadamatest ja suu-
rematest tööandjatest ei loo eeldusi põllumaade
täisehitamiseks.
2. Seletuskirja jaotises 3.3 „Detailplaneeringu koostamise 2. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid muudab KOVi
kohustus“ on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on edasised arengud palju keerulisemaks.
kohustuslik planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning
Täna ei ole Põltsamaa vallas probleemiks, et VPM
täiendavalt üldplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja
juhtudel. Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on kirjeldatud alasid soovitakse massiliselt muul otstarbel kasutu-
maakasutuse juhtotstarbe määramisega seotud põhimõtteid ja sele võtta.
seoseid. Käsitledes Põltsamaa üldplaneeringus maakasutuse Seega on mõistlik reguleerida nii palju kui vajalik ja
juhtotstarbe ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade nii vähe kui võimalik.
määratlust koosmõjus, märgime, et seaduse eelnõust tulenevalt
Hajaasustus, kus üldjuhul põllumajandusmaad sh
ehk selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks
väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa VPM alad paiknevad on üldjuhul maakasutuse ots-
sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. tarvetega katmata, sest see on väljakujunenud
Seaduse eelnõus kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § UPde praktika.
142 lõiget 1 punktiga 11 , mille kohaselt kehtestatud Hajaasustuses, kus valdavalt on tegu maatulun-
üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on dusmaadega on üldine suund tüüpilise maalise
üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa
asustuse tagamine, st et üksikud hajali talud pai-
maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et
üldplaneeringu kehtestamise järel võib väärtuslikku kevad põldude ning metsade vahel. ÜPs on antud
põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik üldised reeglid, kuidas sellist asustusmustrit ka
otstarve üksnes detailplaneeringuga. Selgitame, et seaduse edaspidi tagada ning eelmiste UPde praktika näi-
eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse tas, et hajaasustuses on mõistlik nii vähe reegleid
otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole seada kui võimalik ning see on eriti oluline vähene-
võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See va rahvastikuga piirkondades, kus iga võimalik uus
tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei
arendus võib kaaluda üle teatud varasemalt kaar-
vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele,
kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub distatud väärtused. KOVil peab säilima võimalus
üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib igakordselt kaaluda, kas antud asukohas on mõist-
kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga likum säilitada VPM vm uusi arenguid võimaldav
lahendada, kaasates kooskõlastusmenetlusse tegevus. Need toimingud peaksid olema võimalikult
Põllumajandusameti. paindlikud ja vähese bürokraatiata.
Üldplaneering ei pane paika VMP alasid, vaid kajas-
tab neid informatiivselt, seega ei saa nende jaoks
7 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ka DP kohustust seada. DP kohustus VPM aladel ja
ka VPM ala muutmine peab tulevikus jääma KOVi
kaalutluseks, sest vastasel juhul võivad perspektii-
vis vajalikud arengud jääda liigse menetluskoor-
muse tõttu piirkonda tulemata.
LS 1.Ptk-is 5.2; 6.1 ja 6.3 põllumajandusmaade käsitlemisel ja 1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.
28.02.19 nr analüüside koostamisel lähtuda täiendavalt mullastiku kaitse ja
4.1-5/265-1 säilitamise põhimõtetest.
2.Vaatamata sellele, et õiguslikke regulatsioone väärtusliku 2.Arvestatud vastavalt üldplaneeringu täpsusast-
põllumajandusmaa (vpm) kohta ei ole, soovib ministeerium mele ning kohalikele oludele ning vajadustele vas-
lähtuda sellise väärtusega maa määramisel maaelu ja põlluma- tavalt. Alade määramisel on arvestatud ka kohalik-
jandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu põhimõtetest, ke huve ning vajadusi.
mille alusel vpm on maatulundusmaa so-ga põllumajandusmaa VPM suurt survet Põltsamaal ei ole, mistõttu on
(haritava ja loodusliku rohumaa kõlvik, mis: üldplaneeringu koostamisel leitud tasakaal
Asub külavõi aleviku territooriumil; väärtuslike põllumajandusmaade ja muude
kasutusviiside vahel.
Suurus on 2 ha või rohkem;
Maa kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem riigi
põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist
Riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 41
hindepunkti ja Jõgeva maakonna põllumaa kaalutud keskmine
boniteet on 46 hindepunkti. Selle määratluse alusel on Põltsamaa
valla vpm-d vähemalt 2 ha suurused ja 41 hindepunktiga
põllumassiivid.
3.Vpm-de määramise abimaterjaliks võiks olla 2015.a. koostatud 3.Lähtutud on maakonnaplaneeringu kihist, mis on
kaardimaterjal. 2015 a materjalist täpsem.
4.Vpm-de kohta kavandada kaitse- ja kasutustingimused maa pi- 4.Tingimused määratud üldplaneeringu
kaaegseks kasutamiseks. täpsusastmes ja kohalikele oludele ning
vajadustele vastavalt.
Analüüsida ÜP üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramisel
otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtete
elluviimist, sealhulgas varem ebapiisavalt kasutatud alade
otstarbekamat kasutamist
5.Määrata vpm aladel maakasutuse juhtsihtotstarbeks 5.Ei ole asjakohane. Üldplaneeringu koosseisus
põllumajandusmaa. hajaasustuses üldjuhul maakasutuse juhtotstarvet
ei määrata, sest seal on juhtotstarbeid
paindlikumalt käsitletud. Samuti võib perspektiivis
olla vajadust neid alasid muuta. Tänane
üldplaneeringu metoodiline lähenemine võimaldab
seda paindlikkust ja kohalike oludega ka
perspektiivis arvestamist. Üldplaneering on
strateegiline arengudokument ja üldisema
8 / 93
Põltsamaa üldplaneering
lähenemisega.
6.Koostada analüüs KSH tegemise käigus, mis selgitaks 6.ÜP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel on
sademevee juhtimise vajadust ja võimalust lähtutud mõju hindamisel
maaparandussüsteemi. 01.01.19 jõustunud maaparandussüsteemidele lähtutud ÜP
maaparandusseaduse § 53 alusel võib Põllumajandusameti täpsusastmest. Juhindutud on planeeringualale
kooskõlastamisel juhtida väljaspoolt maaparandussüsteemi jäävate maaparandussüsteemide terviklikkuse
koondatud vett süsteemi. säilitamise ja toimimise tagamise põhimõttest.
Edasiste arenduste kavandamisel
maaparandussüsteemi aladel tuleb juhinduda
maaparandusseadusest. Planeeringulahendus
kooskõlastatakse Põllumajandusametiga.
3. Keskkonnami- PÕHILAHENDU Põltsamaa Vallavalitsus esitas 22.04.2021 kirjaga nr 7- 1.-
nisteerium S 1/2021/15-1 Põltsamaa valla üldplaneeringu ja KSH aruande
17.08.2021 nr eelnõu Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks.
7- Keskkonnaministeerium andis 06.06.2021 kirjaga nr 7-
15/21/1991-6 15/21/1991-4 teada, et kooskõlastab üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu juhul, kui arvestatakse ministeeriumi esitatud
märkustega.
Põltsamaa Vallavalitsus on 05.08.2021 kirjaga nr 7-
1/2021/15-14 pöördunud veelkordselt Keskkonnaministeeriumi
poole ning palub kooskõlastust uuendatud üldplaneeringule.
Keskkonnaministeerium tutvus üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõu materjalidega Põltsamaa valla kodulehel
https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering ning teatab, et
kooskõlastab uuendatud üldplaneeringu ning ei esita
üldplaneeringu kohta täiendavaid ettepanekuid ega märkuseid.
PÕHILAHENDU Oleme tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ja 1.Arvestatud ja kaardil täpsustatud.
S2 KSH materjalidega ning soovime kinnisasjadele, mille riigivara
06.06.2021 nr 7- valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa
15/21/1991-4 amet kavandatud maakasutusega seoses märkida järgmist:
1. Laasme külas asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega
Jeeriku kinnisasjale (katastritunnus 61101:001:0296) on kuni
kinnisasja ida-läänesuunalise kraavini kavandatud puhke ja
looduslik maa-ala maakasutuse juhtotstarve, ülejäänud
kinnisasjale juhtotstarvet ei ole määratud. Üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 3.9.4. Puhke ja looduslik maa-ala kohaselt
puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku
või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste
maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja
matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga.
Jeeriku kinnisasjal asub põllumassiiv ja see on põllumajandus-
likus kasutuses. Oleme seisukohal, et käesoleval ajal ei vasta
Jeeriku kinnisasi eeltoodud puhke ja looduslik maa-ala
kirjeldusele. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse
juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis
9 / 93
Põltsamaa üldplaneering
annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna ja
juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse
maakasutusega, millega ei kaasne kohest katastriüksuse
sihtotstarbe muutust. Leiame, et kuna piirkonnas on teisi
loodusliku või poolloodusliku ilmega alasid, mis ei ole sellises
põllumajanduslikus kasutuses nagu Jeeriku kinnisasi, siis ei ole
ka perspektiivselt kinnisasja kasutamisele võtmine puhke ja
looduslik maa-alana põhjendatud. Sellest lähtuvalt teeme
ettepaneku Jeeriku kinnisasja lõunaosale maakasutuse
juhtotstarvet mitte määrata.
2. Põltsamaa linnas asuvatele maatulundusmaa sihtotstarbega 2.Kingu tn 10 ja Mäekaare KÜ määratud
Kingu tn 10 (katastritunnus 61801:001:0082), Kinguääre elamualadeks. Kinguääre ja Vassili KÜ-le
(katastritunnus 61801:001:0083) ja Mäekaare (katastritunnus juhtotstarvet ei määrata.
61801:001:0081) kinnisasjadele on kavandatud puhke ja
looduslik maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Lähtuvalt
asjaolust, et kinnisasjad piirnevad elamumaadega, teeme
ettepaneku Kingu tn 10, Kinguääre ja Mäekaare kinnisasjadele
määrata valdavalt elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarve
ning puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarve määrata koridorina
Põltsamaa kalmistu ja Vassili kinnisasja vahel Rahu, Kingu ja
Kaare tänavate ääres. Kinguääre kinnisasja osas oleme nõus ka
lahendusega, kui sellele maakasutuse juhtotstarvet ei määrata.
3. Põltsamaa linnas asuvale Jõgeva mnt 28 kinnisasjale 3.Arvestatud.
(katastritunnus 61801:001:0077) on määratud ühiskondliku
hoone maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Kinnisasi piirneb
sama juhtotstarbega Tiigi kinnisasjaga (katastritunnus
61801:001:0229), mis on otsustatud võõrandada otsustuskorras
tasuta ja osaliselt alla hariliku väärtuse Põltsamaa vallale
keskkonnaministri 11.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/242 uue
hooldekodu ja eluhoone rajamiseks, mis on kavandatud
Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.2020 otsusega nr 1-3/2020/75
kehtestatud Tiigi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu
alusel. Jõgeva mnt 28 kinnisasi ei ole hõlmatud vastava
detailplaneeringuga ja sellest lähtuvalt teeme ettepaneku
määrata kinnisasjale elamu maa-ala juhtotstarve.
4. Teeme ettepaneku Põltsamaa linnas tähistada perspektiivne 4.Arvestatud.
kohaliku tähtsusega sõidutee Kase ja Kooli tänava vahel, millelt
oleks perspektiivis juurdepääs Kase tn 29 kinnisasjale
(katastritunnus 61801:001:0578).
5. Teeme ettepaneku määrata Vägari külas asuvale Rassi 5. Arvestatud.
tee 5a kinnisasjale (katastritunnus 57301:001:0476) tootmise
maa-ala juhtotstarve, kuna see piirneb alaga, millele on
sama juhtotstarve määratud.
6. Lustivere külas asuvale Mõisa tee 5a kinnisasjale 6. Arvestatud.
(katastritunnus 61601:001:0423, pindala 4549 m²) on määratud
10 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ühiskondliku hoone maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Sama
juhtotstarve on määratud ka selle kõrval munitsipaalomandis
olevale ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Mõisa tee 9
kinnisasjale (katastritunnus 61606:001:0111, pindala 7629 m²),
millel asub Lustivere kultuurimaja. Keskkonnaministeeriumile ei
ole teada, milliseid ühiskondlikke hooneid Põltsamaa vald Mõisa
tee 5a kinnisasjale kavandab või millised on edasised valla
plaanid Lustivere mõisas osas, kuid arvestades, et selle kõrval
asub juba võrdlemisi suur ühiskondlik hoone ja Lustivere
mõisas asuva hooldekodu asemel ehitatakse Põltsamaa linna
uus hooldekodu, siis teeme ettepaneku Mõisa tee 5a
kinnisasjale kavandada elamu ala maakasutuse juhtotstarve.
7. Teeme ettepaneku Lustivere külas asuvale Kaadu 7.Arvestatud.
kinnisasja (katastritunnus 61601:001:0416) osale, mis piirneb
tootmismaa sihtotstarbega Kalda tee 6 (katastritunnus
61606:001:0124) ja Kalda tee 8 (katastritunnus 1601:001:0109)
kinnisasjadega määrata tootmise maa-ala juhtotstarve.
Täiendavalt soovime üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu 8.Lisame vajaliku info tärkandmetesse hiljemalt
kohta märkida järgmist: kehtestamise järgselt, kuna ÜP koostamise ajal
8. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 4.10. Rohevõrgustik on võib info veel muutuda.
toodud rohevõrgustiku mõiste selgitus, mille kohaselt see
koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest.
Peatükis on eraldi väljatoodud rohekoridori kasutustingimused.
Üldplaneeringu joonisel 1. Maakasutus ja 4. Väärtused ja
piirangud on toodud leppemärk rohevõrgustik ja lisaks kasutatud
tähistust T ja K. Selliselt on tugialade ja koridoride ruumikujud
eristatavad, kuigi mõnes kohas raskendab seda kattumine teiste
objektidega. Üldplaneeringu avalikus rakenduses on tugialad ja
koridorid esitatud ühel kihil (kuid mitte rohevõrgustik alamkihil,
vaid rohevõrgustiku konfliktikohad alamkihil), aga tärkandmetes
on märgitud, kas tegemist on T või K-ga. Peatüki 4.10.
Rohevõrgustik kohaselt on täiendavalt rohevõrgustikku lisatud
uued rohealad rohevõrgustiku sidususe paremaks tagamiseks.
Need on toodud ka avalikus rakenduses rohevõrgustiku
konfliktikohad alamkihil, kuid ilma tärkandmeteta. Peame
oluliseks, et juba üldplaneeringu koostamise ajal digitaalsete
jooniste vormistamisel on lähtutud riigihalduse ministri
17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“. Lähtuvalt sellest teeme
ettepaneku lisada tärkandmetesse selgitus rohealade kohta.
9. Planeeringu mõjusid rohevõrgustikule käsitleb KSH 9. ÜP-ga ei reguleerita konkreetseid, sh juba
aruande eelnõu peatükk 7.5. Mõju rohevõrgustikule. KSH toimuvaid majandustegevusi ega seata tingimusi
aruande eelnõu ei selgita Eestis tüüpiliste majandustegevuste, tegevusalade kaupa. Üldplaneeringuga määratakse
nagu näiteks põllu- ja metsamajandus, võimalikke mõjusid (või üldised maakasutus- ja ehitustingimused.
nende puudumist) rohevõrgustiku toimimise seisukohast Rohevõrgustiku osas on ÜP-s sätestatud, et
11 / 93
Põltsamaa üldplaneering
olulistes kohtades. Palume neid mõjusid KSH aruande igasugune majandustegevus, mis ei ole
eelnõus käsitleda. Palume mõjude hindamise tulemustest rohevõrgustikus keelatud, peab olema sellega
lähtuvalt vajadusel täiendada üldplaneeringu kasutustingimusi. arvestav. ÜP täpsusastmes on see piisav ning
täiendused ei ole vajalikud. Kuna KSH lähtub ÜP-
ga lahendatavatest teemadest ja ÜP
täpsusastmest, siis ei ole palutud mõjude
hindamine ka KSH täpsusastmes põhjendatud.
10. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.9.2. 10.Mõiste on asendatud terminiga vähese
Päikeseenergeetika on kasutatud mõistet „vähemetsane“. puistuga.
Teeme ettepaneku täpsustada mõiste tähendust, sest see pole
üheselt arusaadav ja on mitmeti tõlgendatav.
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu ja
KSH aruande eelnõud vastavad õigusaktidele ning KSH
aruande eelnõus esitatud hinnangud on piisavad ja objektiivsed.
Arvestades eeltoodut ning tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3
kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemis-
alast ja tegevusvaldkonnast Põltsamaa valla üldplaneeringu ja
KSH aruande eelnõud.
Kuid palume ka kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja
hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH
aruande edasise menetlusega. Punktides 1-7 toodud ettepanekud
oleme teinud riigivara valitseja kui kinnisasja omaniku seisukoha-
st lähtuvalt ning Keskkonnaministeerium ei nõustu planeeringu-
lahendusega, kui nendes punktides tehtud ettepanekuid ei
arvestata ilma mõjuvate põhjendusteta.
PÕHILAHENDU Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 41 pikendame -
S kooskõlastamise üle otsustamise tähtaega kuni 07.06.2021
24.05.2021 nr 7- seoses täiendava menetlusaja vajadusega.
15/21/1991-3
ESKIIS 2 1. Rohevõrgustiku analüüsi lk 20 ning üldplaneeringu seletuskirja 1.Oleme tingimuse sõnastanud üldiselt ilma
30.09.2020 nr lk 33 on kirjas, et: „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada konkreetseid piiranguid välja toomata, kuna see
põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna on ÜP täpsusastmele sobiv. Sel teemal on vaja
7-16/20/4287
metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja üldist põhimõtet, mille täpse rakendamise üle
inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Palun täpsustada kaalutakse igas konkreetses asukohas juhtumi
millega on antud juhul tegemist. Kas põllumassiive ja - põhiselt.
tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või
on tegemist metsamaaga metsaseaduse (MS) tähenduses ning
mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine?
Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada
omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja
toodud ja üheselt arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis
tuleb sõnastust täpsustada.
2. Üldplaneeringu seletuskirjas oleva peatüki 4.17. (lk 41) 2. PlanS loetleb ÜP ülesannete hulgas täiendavalt
vajadus jääb ebaselgeks, kuivõrd meie hinnangul ei tulene tegevused, mis on samuti metsa valdkonnaga
vajadus sellise metsandust käsitleva peatüki järgi tihedalt seotud: PlanS § 75 lg 1 p 10, p 14, p 18, p
12 / 93
Põltsamaa üldplaneering
üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75) va. ühe 20, p 31. Põltsamaa UP raames oleme leidnud, et
erandliku punktiga, mis käsitleb asula või ehitise kaitseks metsa need teemad ja tingimused mis ptk-is 4.17 on
majandamisele piirangute seadmist (PlanS § 75 lg 1 p 21, mida toodud, on vajalikud, et metsa kui olulist
on täpsustatud MS §-ga 23 1 ). elukeskkonda kujundavat elementi säilitada ja
säästlikult kasutada. UP kontektsis ei ole metsal
vaid PlanS § 75 lg 1 p 21 kohane roll, vaid need
on palju mitmekesisemad ning vajavad seetõttu ka
juhiseid, et elukeskkonna kvaliteet oleks avalikke
huvisid tasakaalustatult arvesse võttes tagatud.
3. Lisaks sellele on peatüki 4.17. sisulise osa kohta mõningad 3.Eemaldatud.
täpsustavad küsimused ja kommentaarid.
Näiteks jääb arusaamatuks tingimuse vajadus, mis käsitleb
hooldusraieid. Lähtuvalt MS § 28 lõikest 4 on hooldusraie raie,
mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise
keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-cm ja
suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie.
Sama paragrahvi lõige 7 täpsustab, et hooldusraieid tehakse: 1)
puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa
liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie);
2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu
reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu
kasutamise võimaldamiseks harvendusraie); 3) metsa sanitaarse
seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate
või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see
ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Ülaltoodud
MS käsitlus hooldusraietest on põhjalik. Üldplaneeringu
seletuskirjas olev vastav punkt on väga üldsõnaline ning
sisu täpsustamata. Kuna meie hinnangul ei tulene vajadus sellise
punkti järgi üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75),
teeme ettepaneku see punkt üldplaneeringu seletuskirjast
kustutada.
4a. Sama peatüki (4.17. lk 41) teiste tingimuste sõnastused 4a.Eemaldatud.
vajaksid samuti täpsustamist. Punktide üldisest sõnastusest
tulenevalt, jäävad kasutustingimused ebaselgeks ning pole
üheselt arusaadavad. Näiteks ei ole üheselt mõistetav punkti 3
puhul, et millest tuleneb just 60% kriteerium ning kas seda
tuleks arvestada pindala, metsa tagavara või muu parameetri
alusel? Mida antud juhul tähendab „metsa ala“?
4b.Tingimuste loetelu viimases punktis on samuti mitmeid
asjaolusid, mis vajavad täpsustamist. Soovime Teie tähelepanu 4b. Ala koos sellele seatud tingimusega on
juhtida esmalt sellele, et planeeringuga on asula või elamu eemaldatud.
kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest
võimalik seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile
ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele üksnes
13 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kokkuleppel maaomanikuga (MS § 23 1 ).
Üldplaneeringu eelnõu dokumentides puudub viide
sellekohase kokkuleppe olemasolule.
4c.Teiseks käsitletakse samas punktis metsa majandamise 4c.Ala koos sellele seatud tingimusega on
planeerimist teatud alal. Kas seletuskirjas on „selle piirkonna“ all eemaldatud.
silmas peetud Puurmani aleviku asustusüksuse piirides olevat
metsamaad või on see käsitlus laiem? Hetkel jääb väga
ebaselgeks, et mille alusel ja mis ulatuses kasutustingimusi
soovitakse rakendada, sest ka väärtuste ja piirangute
kaardilt pole see täpselt ega üheselt tuvastatav.
4d.Lisaks tooksime välja, et metsamajandamiskava ei ole MS
alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui 4d. Tingimus eemaldatud ja teema pole enam as-
metsaomanik seda ei soovi (MS §11 lg 4 3 ). jakohane.
Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga
(MS § 42 lg 1 1 ). Üldplaneeringu seletuskirja tingimus, et
metsa majandamine toimub
koostöös omavalitsusega metsamajandamise kava alusel ei
tulene meie hinnangul üldplaneeringule seatud ülesannetest
(PlanS § 75) ega ka metsaseadusest (MS § 23 1 , § 42 lg 3),
mistõttu ei ole sellel õiguslikku alust. Leiame, et selle
tingimuse juures tuleb sisu täpsustada sh kirjeldada lähtuvalt
PlanS § 75 tulenevad asjaolud miks tingimuste seadmine
vajalik on. Lisaks juhime täiendavalt tähelepanu MS § 23 1
ja § 42 lg 3, mis samuti täpsustavad planeeringutega
seotud aspekte.
4e.Kasutustingimuste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus
käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid
keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, 4e. Pole asjakohane, kuna iga üksiku tingimuse
varale (KeHJS § 2 1 ). mõju KSHs ei hinnata, vaid ainult olulisi ning KSH
ja UP täpsusastmes.
5.Üldplaneeringu punktis 9 on väide, et Põltsamaa vallas 5.Eraldi mürakategooria kaarti me ei koosta, kuna
toimub välisõhu riiklik seire. Tegelikult maakasutuse ja müra kategooriate vahel ei ole
Põltsamaa vallas välisõhu riiklikku seirejaama ei asu. üksühest seost. Maakasutus on määratud päris
Materjalidest puudub mürakategooriate kaart. paindlikult. Näiteks on ühiskondlike ehitiste maale
lubatud nii tervishoiu- kui ka spordiasutused,
vastavalt millele võib ala kuuluda kas II või IV
mürakategooriasse. Kuna ÜP aga konkreetseid
tegevusi ei kavanda, vaid määrab juhtotstarbe, siis
ei ole täna teada, milline objekt perspektiivis
täpselt millisele alale tuleb. Mürakategooria
määramisel peab eraldi vaatama tegevuse ja
asukoha spetsiifilisi asjaolusid. Seega oleme
andnud vaid tabeli maakasutuse ja
mürakategooriate seoste kohta ning üldised
suunised, kuidas maakasutust mürakat. kontektsis
14 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kasutada.
6. Planeeringu seletuskirja lk 40 on kirjas, et üldplaneeringuga 6.Tingimus eemaldatud.
määratud maakasutust teenindavad ja avalikes huvides
kasutatava tehnovõrgu ja -rajatise, silla, tee, pinnavee
veehaarde ehitise kavandamine ehituskeeluvööndisse on valla
üldplaneeringuga lubatud. Lisatud on, et täiendavat
detailplaneeringut nende objektide kavandamiseks üldjuhul
koostama ei pea ja et eesmärgiks on võimaldada avalikes
huvides objektide kavandamist ilma üldplaneeringut muutvat
detailplaneeringut koostamata. Juhime tähelepanu, et
looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud
erandid, millisel juhul kalda ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei
laiene. Kui tegemist on erisustega, mis eeldab
planeeringuga
kavandamist, siis peame praegust lähenemist liiga üldistatuks
ja palume täpsustada, kuhu ja mida kavandatakse ja/või
vajadusel taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Leiame,
et praegusel juhul on üldplaneeringu punktis 4.16 toodu
looduskaitseseadusega vastuolus.
7. Planeeringu seletuskirjas on kirjas, et tuleb vältida 7.Nende alade all on Põltsamaa vallas mõeldud
ehitustegevust liigniisketel aladel. Teeme ettepaneku selguse suure üleujutusalaga siseveekogusid, täpsustatud
huvides need alad välja tuua või lisada, mis tingimusel on tingimuse sõnastust. Alad on kaardil välja toodud
tegemist liigniiske alaga. ning põhjalikumalt käistletud KSHs.
8. Juhime tähelepanu, et Põltsamaa valda läbib (või piirneb) kaks 8.Täpsustasime nimetust ning lisasime ka Navesti
suurte üleujutusaladega siseveekogude jõe kaardile, kuna tegu on valla piirile jääva
nimistusse kuuluvat jõge. Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute veekoguga.
kaardil on tuvastatav vaid üks suure üleujutusohuga veekogu.
Kui tegemist on suure üleujutusalaga siseveekoguga
looduskaitseseaduse mõistes, siis teeme ettepaneku selguse
huvides kasutada sama terminit ning kajastada üldplaneeringus
mõlemaid veekogusid.
9. Lisaks eeltoodule palume Põltsamaa valla üldplaneeringu 9. Võtame teadmiseks.
koostamisel arvestada, et planeeringust
huvitatud isikuna tuleb ka riiki käsitleda võrdselt kõigi teiste
maaomanikega ning kohaliku omavalitsuse ega ühegi teise
maaomaniku huve ei tohi ilma õhjendatud ja kaalutletud
vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasutuse
juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja
tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhimõte
kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2
tähenduses on samuti riigi omandis.
10. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu 10.Palume täpsustada, mille jaoks täpsemalt
ülesanne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate KKMin-l seda infot vaja on?
kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua Puhkealad ja ühiskondlikud hooned on määratud
avalikult kasutatavad üldise põhimõttena koos vajalike tingimustega.
15 / 93
Põltsamaa üldplaneering
sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik omavalitsus Maaomandi alusel eraldi alade väljatoomine ei ole
vajab oma seadusest tulenevate ülesannet ÜPs täna vajalik, kuna maareform on valdavas osa
täitmiseks. läbi. Alad, mis on veel reformimata, on menetluses
ning loodetavasti jõuavad need lõpuni enne ÜP
kehtestamist.
11. Tuletame Teile meelde, et Planeerimisseaduse (edaspidi 11. Võtame teadmiseks ja arvestame.
PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse
üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning § 76 lõike 2
kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest
vastutav minister, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla
põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu. Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1
kohaselt on Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2
sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses
Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
volitatud isik. Seega palume hoida Keskkonnaministeeriumit
kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega ning esitada
üldplaneering enne selle vastuvõtmist ka
Keskkonnaministeeriumile.
LS 1.Ministeerium annab seisukoha KM valitsemisalas olevatele 1.Teadmiseks võetud.
04.03.2019 nr maaüksustele pärast ÜP eskiislahenduse valmimist. Soovitakse,
7-15/19/1190 et ÜP kaardimaterjal oleks kättesaadav ka vektorkujul.
4. Majandus- ja 20.05.2021 Vastuseks Põltsamaa Vallavalitsuse 22.04.2021 kirjale nr 7- -
Kommunikat- 7-1/2021/15- 1/2021/15-1 kooskõlastab Majandus- ja
siooniministeeri Kommunikatsiooniministeerium Põltsamaa valla üldplaneeringu
8
põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu.
um
LS 1.Kaaluda ja planeerida ÜP-s tuule- ja päikeseenergia tootmiseks 1.Üldplaneeringus ei kavandata otseselt alasid
13.03.19 nr vajalikke alasid. päikese- või tuuleenergia arendamiseks, kuna
omavalitsusel puudub informatsioon näiteks
17-
tuulepotentsiaali osas valla erinevates
7/2019/2142 piirkondades. Üldplaneeringuga sätestatakse
tingimused, millega tuleb arvestada taastuvenergia
kavandamisel. Muuhulgas tuleb üldplaneeringus
leida tasakaal VPM ja taastuvenergia kavandamise
vahel.
2.Tuuleenergia tootmiseks vajalike alade planeerimisel lähtuda 2.Kaalume tingimuste sõnastamisel nendest kritee-
kirjas toodud kriteeriumitest. riumitest lähtumist.
3.Soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ja määrata 3.Alana neid ÜP täpsusastmes ei kajastata, on an-
need piirkonnad tuuleenergia alaks. tud üldised tingimused, mis seda põhimõtet toeta-
16 / 93
Põltsamaa üldplaneering
vad.
4.Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga 4. Alasid ei kavandata ja selle teemaline koostöö
tuuleenergia-alade väljatöötamisel pole vajalik. Koostöö toimub muude põhimõtete
alusel.
5.Kaaluda võimalusi energia-alade planeerimiseks rohelise 5.Antud üldine põhimõte. MKM-il palume seda
võrgustiku ja väärtuslikele maastikele. võimalust ka MEM-ile kommunikeerida.
5. Rahandusminis- PÕHILAHENDU 1.1. ÜP seletuskirja ptk-s 3.9 „Maakasutus“ on öeldud: 1.1.Täpsustused lisatud: Üldplaneeringuga määra-
teerium S Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on tav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi ka-
16.06.2021 territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab piirkonnale sutamise valdav otstarve, mis annab piirkonnale
nr 14- edaspidise maakasutuse põhisuuna. /---/ Tabelis 2 on toodud,
edaspidise maakasutuse põhisuuna. Valdav otstar-
11/3200-3 millised kavandatavad sihtotstarbed on erinevatel
üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetel lubatud ning millised ve tähendab, et kavandatu elluviimisel peab vähe-
on nende omavahelised seosed. Kui uus tegevus on tabeli järgi malt 60% maa-alast terviklikult käsitletava ala ula-
lubatud, siis üldjuhul vastuolu üldplaneeringuga puudub. Kuid tuses vastama või sobituma kasutusotstarbelt üld-
omavalitsuse kohustus on igakordselt kaaluda, kas kavandatav planeeringus esitatud juhtotstarbele. Terviklikult
tegevus on üldplaneeringu kohane või mitte ning sellele vastavalt käsitletava ala ulatuse määrab kohalik omavalitsus
valida vajalik menetlus.
kaalutlusotsusena arengusoovi ning ruumilise olu-
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud
vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahen- korra põhjal.
duste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks loetakse muuhulgas üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist.
Palume üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid,
mille alusel otsustatakse/kaalutakse, kas detailplaneeringu
algatamise taotluses soovitud juhtotstarbe muudatused on nn
ulatuslikud või mitte. Palume selgitada, kas mõiste „valdav
otstarve“ tähendus langeb kokku PlanS seletuskirja mõistes
vähemalt 51 %-ga.
Samuti palume selgitada mõiste „territoorium“ sisu, sh seda,
kuidas on tuvastatavad territooriumi piirid.
1.2. Üldplaneeringu joonistel on kasutatud tingmärki „kohaliku
tähtsusega sõiduteed“. Nimetatud mõistet seletuskirjas lahti 1.2. Täpsustus lisatud: kohaliku tähtsusega sõidu-
seletatud ei ole. Nimetatud tingmärgiga on joonistel tee on üldplaneeringu kontekstis mootorsõidukiga
tähistatud nii munitsipaalomandis sõiduteed kui ka eraomandis läbitav tee, mis teenindab kohalikku liiklust hooli-
sõiduteed. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 7. „Üldplaneeringu mata tee omandivormist. Tegu ei ole kohaliku tee-
elluviimine“ on ühe tegevusena loetletud kokkulepete sõlmimine ga ehitusseadustiku tähenduses.
erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks. Palume selgitada
mõiste „kohaliku tähtsusega sõidutee“ sisu. Üldplaneeringu
seletuskirjast peab olema üheselt mõistetav, kas tegu on juba
avalikult kasutatava teega või sellise vajaduse märkimisega
üldplaneeringus.
1.3. Ptk-s 5.1.3. „Avaliku kasutusega eratee“ on toodud 1.3.Lisatud.
viide kohaliku omavalitsuse määrusele, milles sisalduvad
põhimõtted eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Teeme
17 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ettepaneku lisada üldised põhimõtted, mida kaalutakse
eratee avalikuks kasutamiseks määramisel, ka üldplaneeringu
seletuskirja, mis on kaalukam dokument just põhimõtete
andmiseks.
1.4. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.14 „Veeala“ peatüki sisu ei 1.4.Ptk-i on täpsustatud ning osad teemad on
ole vastavuses pealkirjaga. viidud teiste ptk-ide alla.
Veeala on üldplaneeringu kontekstis mõistetav pigem konkreetse Supelrandade temaatika kajastub ptk-is 3.7.6.
pinnaveekoguna (ja seda ala mõistes). Ptk 4.14 sisu käsitleb Olemasoleva kirjeldus asub Lisa 2s.
nii üleujutusega alasid, kaldaalade seisundit, avalikku Valdav osa nõuetest tuleneb õigusaktidest, neid
juurdepääsu, vesiehitisi kui ka põhjavett ja nitraaditundlikul kõiki ei ole ÜPs välja toodud, vaid toodud on vaid
alal põllumajandustegevust. olulisemad.
Teeme ettepaneku jaotada ptk 4.14 sisu teiste asjakohaste
peatükkide alla, sh palume käsitleda sisukamalt supluskohtade-
ga seonduvat, kirjeldada eraldi nõudeid/tingimusi põhja- ja
pinnaveele, käsitleda eraldi kaldaalade kasutamist jmt, või
sõnastada peatüki pealkiri teisiti (näiteks „Pinna- ja põhjavesi“).
1.5. Väga palju infot erinevate üldplaneeringus käsitletud 1.5.Oleme viiteid lisanud, kuid suuremate teemade
teemade kohta sisaldub üldplaneeringu lisas 2 „Ülevaade lõikes oleme viite lisanud vaid sissejuhatavasse
Põltsamaa vallast“. Palume seletuskirja erinevates ptk-i, et viidet mitte pidevalt korrata.
peatükkides läbivalt antud lisale viidata (nt väärtuslikud Samuti ei ole mõistlik viiteid igale poole lisada
puhkealad, matka- ja terviserajad, ohtlikud ettevõtted, seetõttu, et lisa 2 suudab infot koondada vaid ÜP
riigikaitselised objektid jt). koostamise hetkeseisuga, kuid ÜP koostamise ajal
tuleks lähtuda algallika infost, mitte lisa 2-st, sest
see info on ajas muutuv.
1.6. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised 1.6.Palume seda vajadust põhjendada, vajadusel
varem kehtestatud üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast viime täpsustuse enne kehtestamist sisse.
käesoleva üldplaneeringu kehtestamist.
2. Üldplaneeringu vastavus Jõgeva maakonnaplaneeringule 2.1.Soovime selles ptk-is rõhutada eelkõige valla
2030+ vajadusi. Maakonnaplaneeringu viited on läbivalt
2.1 Üldplaneeringu peatükis „Visioon ja arengu eesmärgid“ on erinevate teemade all.
asjakohane nimetada ruumilisi arenguid suunava ja raamistava
dokumendina, lisaks arengukavale ja valla vajadustele, ka
maakonnaplaneeringut.
2.2.Leiame, et üldplaneeringus ei tule selgelt välja, kuidas on 2.2.Keskuste ja asustuse võrgustiku kohta on
järgitud maakonnaplaneeringus kavandatud asustuse suunamise lisatud ptk 2.1.
struktuuri. Maalise piirkonna mõiste on ÜP kontektsis
Maakonnaplaneeringuga on määratud keskuste võrgustik. defineeritud.
Palume tuua välja seosed, kuidas üldplaneeringu keskuste Ülevaatliku skeemi esitamine ei ole põhjendatud,
käsitlus suhestub käsitlusega maakonnaplaneeringus. kuna tegu on väga erinevate lähenemistega. Oleme
Maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid oli maakonnaplan- teemasid ÜP vastavates ptk-ides täpsustanud ning
eeringu mõistes maaline piirkond. See käsitlus, aga ei ühti meie hinnangul on see piisav.
üldplaneeringus kasutatud maalise piirkonna mõiste
tähendusega.
Palume üldplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplane-
eringus kavandatud asustuse suunamise struktuuri sisuliselt.
18 / 93
Põltsamaa üldplaneering
Keskused, linnalise asustusega alad ja tiheasustusalad on
küll omavahelises seoses, kuid erineva tähenduse, sisu ja
eesmärgiga. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja
maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu linnalise asutusega
alade ja keskuste hierarhia võrdlev ülevaatlik skeem, koos
selgitusega nende määramise/täpsustamise põhimõtete
kohta. Vajadusel teha ettepanek maakonnaplaneeringu
muutmiseks või täpsustamiseks.
3. Üldplaneeringu ja KSH sisu. Üldplaneeringu seletuskirja 3.1.Viide kalmistuseadusele on olemas.
sidusus mõjude hindamise tulemustega Toimivatele kalmistutele viitamine on mõeldud
3.1.KSH ptk-s 7.10.8. „Mõju kalmistutele ja matmispaikadele“ kontektsis, et eristada neid ajaloolistest
on öeldud, et ÜP-ga on kavandatud Põltsamaa linna kalmistutest, kus matmistegevust enam ei toimu.
kalmistu laiendamine. Kalmistuseaduse § 4 sätestab nõuded Juhtotstarbe määramisel on meil lähenemine, et
kalmistu rajamisele ja laiendamisele. me ei erista olemasolevat ja perspektiivset
Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.9.8. „Kalmistu maa-ala“ on maakasutust, kuna see on ÜP eluea jooksul
öeldud, et tegu on toimivate kalmistutega. Põltsamaa linna muutuv. Seega Põltsamaa linna kalmistu
kalmistu laiendamist mainitud ei ole. Samuti puudub viide juhtotstarbe hulgas on ka võimalik kalmistu
kalmistuseadusele. Palume seletuskirja täiendada. laienemine. Eristus on nähtav ortofotol, kus üks
osa kalmistust on täna põllumaa. Kalmistu
laiendamise info kajastub lisas 2.
3.2. KSH ptk-s 7.14.4. „Suplusvee ja supluskohtade 3.2.ÜP kontektsis ei ole vajalik kajastada
kvaliteedinõuete tagamisest“ on öeldud, et Põltsamaa valla ÜP-ga supluskohti, vaid need on vajalik tähistada maa-
on supluskohad kavandatud selleks sobivate veekogude äärde aladena, seega käsitletakse neid supleranna maa-
(Aidu järv, Kamari paisjärv, Võisiku paisjärv, Pedja jõgi, ala ptk all. Loetelu aladest kajastub lisas 2.
Põltsamaa jõgi ja Umbusi jõgi).
Supluskohtade asukohad on näidatud ÜP maakasutuse joonisel.
Üldplaneeringu seletuskiri supluskohtade kavandamist ei
käsitle. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja.
3.3. KSH ptk-s 7.19 „Hinnang üleujutusaladega arvestamisele“ 3.3.Reegel kajastub ptk-is 4.15 veeala.
on öeldud: Põltsamaa valla territooriumile jääb kaks suure
üleujutusalaga siseveekogu looduskaitseseaduse tähenduses: …
Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 4.14. „Veeala“ on toodud
tingimus: Vältida ehitustegevust suure üleujutusalaga
siseveekogudel. Palume üldplaneeringu seletuskirja täiendada
arusaadavalt suurte üleujutusaladega siseveekogude
üleujutusaladele seatavate reeglitega.
3.4.Üldplaneeringu joonistel on kujutatud „Perspektiivne 3.4.Perspektiivsed teed on erinevatesse
kohaliku tähtsusega sõidutee“ Põltsamaa linnas. Seletuskirjas ei asukohtadesse kavandatud. Selle kohta on ÜP
ole mainitud uue konkreetse tee kavandamist. Samuti ei käsitle seletuskirja lisatud täpsustav tekst. Kohaliku
KSH üldplaneeringuga perspektiivse kohaliku tähtsusega tähtsusega sõiduteede asukohad ning põhjused on
sõidutee kavandamist. erinevad ning ÜP täpsusastmes nende väljatoomist
Palume viia üldplaneeringu materjalid omavahel vastavusse ning eraldi vajalikuks ei pea. KSHs pole samuti mõtet
selgitada, kas on mõeldud uue tee rajamist või perspektiivselt neid käsitleda, kuna tegu on väga asukohapõhiste
teele omistatavat tähtsust. vajadustega.
Kohalike sõiduteede puhul on üldjuhul tegu uue tee
19 / 93
Põltsamaa üldplaneering
rajamisega, mis tuleneb DPst (vajalik tee on juba
välja krunditud) vm olukorrast, mis eeldab uue tee
rajamist.
4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine 4.Teadmiseks võetud.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks
PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades
riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis
2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks
määrata Põltsamaa valla üldplaneeringule täiendavalt
koostöötegijaid, kellega tuleb Põltsamaa valla üldplaneering
kooskõlastada. Täiendavaks kaasatavaks määran SA Jõgevamaa
Arendus- ja Ettevõtluskeskuse.
LS 13.03.19 1.ÜP koostamiseks kasutada juhendmaterjali „Rohevõrgustiku 1.Arvestatud.
nr 14-11/545- planeerimisjuhend“ ja „Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks“
3
2.KOKS-i § 373 lõike 6 kohaselt on ÜP koostamise aluseks 2.Arvestatud.
maakonna arengustrateegia- arvestada Jõgevamaa
arengustrateegiaga 2035+, mis lähiajal heaks kiidetakse
3.KSH vtk punktis 5.4 „Tehniline taristu“ kavandada ka 3.Arvestatud.
täiendavaid taastuvenergia lahendusi. Soovitatakse tutvuda
magistritööga „Hajutatud energiatootmise potentsiaal
Jõgevamaal“
4.Täiendada LS-i kaasamiskava (ptk 10) nimekirja 4.Lennuameti kaasamist ei ole esialgu ette nähtud,
Keskkonnaministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Lennuameti, sest vastav vajadus puudub. Täiendatud tingimuste
Veterinaar- ja Toiduameti (taudistunud põllumajandusloomade osas, millisel juhul on neid vaja täiendavalt
matmispaikade määramise võimalikkus), AS Emajõe Veevärk kaasata.
(ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon Puurmani vallas), MTÜ Kesk- Teised osapooled lisatud.
Eesti Jäätmehoolduskeskus
AMETID
6. Keskkonnaamet PÕHILA- 1. Keskkonnaamet 19.05.2021 kirjaga nr 6-5/21/8685-3 kooskõ- 1.Tallinn-Tartu maantee laiendamise osas on ole-
HENDUS lastas Põltsamaa valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju mas kehtiv maakonna teemaplaneering (võrdsusta-
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. Rahandus- tud tänase riigi eriplaneeringu tasandiga), mille
27.05.2021
ministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga 21.05.2021 toimu- raames on tehtud Natura hindamine ning hinnatud
nr 6-
nud nõupidamise järel oleme aru saanud, et kooskõlastus ei ole tegevuse sobivust kavandatavasse asukohta. Ra-
5/21/8685-4 lähtudes õigusaktidest 1 ja kohtupraktikast 2 õiguspärane. handusministeeriumi hinnangul, kuna tegemist on
Planeeringu seaduspärasuse tagamise kohustus on Põltsamaa eriplaneeringu staatuses oleva ja kehtiva planee-
Vallavalitsusel kui dokumendi kehtestajal, kuid vältimaks võima- ringuga, on sõltumata kohtulahenditest selle Natu-
likku vastuolu, esitame täiendava tingimusliku kooskõlastuse. ra hindamine kehtiv ja asjakohane ning teema üle-
Üldplaneering määrab Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+ vaatamist ÜP raames ei toimu. KSH aruande eel-
20 / 93
Põltsamaa üldplaneering
eelvalitud Kaitseliidu 600 m lasketiirude kolm võimalikku asukoh- nõus on olemas viide teemaplaneeringule ja selle
ta nende ohualadega võimalikeks objektideks. Samuti määratak- mõju hindamisele, kuid täiendasime aruannet selle
se põhimaantee 2+1 või 2+2 väljaehitamise võimalikkus ja selle Natura hindamise järelduste osas. Oleme ka ÜP
võimalik mõju Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. KSH aruanne jä- materjale teemaplaneeringu Natura hindamise info
tab nimetatud objektide puhul Natura asjakohase hindamise alusel täpsustanud.
läbiviimise kohustuse edaspidiseks. Lähtudes jõustunud kohtu-
Lasketiirude osas juhime tähelepanu, et tegu on
lahenditest tuleb Natura asjakohane hindamine viia läbi või-
riiklikes huvides kavandatavate objektidega ning
malikult varajases staadiumis ja seda ei saa lükata edasistesse
Põltsamaa vallal ei ole võimalik üldplaneeringu eta-
projektietappidesse. Arvestada tuleb maksimaalset negatiivset
pis neile objektidele täpsemat Natura hindamist lä-
mõju ja tuleb jõuda veendumusele, et objektide rajamisega
bi viia, kuna vald ei kavanda ÜP raames neid ob-
ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 aladele. Näiteks on ko-
jekte. Kajastame ÜPs neid strateegilise vajadusena
hus tunnistanud Tartu linna üldplaneeringu osas, mis käsitleb ob-
(objektid tulenevad maakonnaplaneeringust), mille
jekti Natura 2000 alal, selle asjakohase hindamise läbiviimiseta
Natura hindamine teostatakse objektide kavanda-
kehtetuks. Vältimaks üheselt analoogset olukorda, tuleb eel-
mise järgmises etapis, sest ÜP raames tänase info
nimetatud objektide osas läbi viia asjakohane hindamine ja
põhjal, ei ole võimalik Natura täpsemat hindamist
otsustada, kas nende elluviimine on Natura 2000 kaitsepõ-
läbi viia. Vt ka Kaitseministeeriumi seisukohta ning
himõtetest lähtudes võimalik. Juhul, kui varasemalt on viidud
meiepoolset vastust neile.
läbi piisaval tasemel hindamine, mis kinnitab objekti rajamise
võimalikkust ilma Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse- Soovime täiendavalt välja tuua ja rõhutada, et
eesmärki ebasoodsalt mõjutamata, tuleb eelnevalt läbiviidud hin- ükski riigiamet ei ole täna pakkunud lahendusi sel-
nangu järeldused integreerida KSH-sse. Vajadusel palume list tüüpi riiklike objektide kavandamiseks ning
esitada üldplaneering ja selle KSH aruanne uuesti Keskkonna- Põltsamaa vald ei saa sellist üleriigilise tähtsusega
ametile kooskõlastamiseks enne kehtestamist. teemat oma ÜP raames lahendada. Lahendused tu-
leb leida riiklikul tasandil üldplaneeringutest sõltu-
matult, sest vastasel juhul tekitab see ülemäärast
ajakadu ja ebamäärasust üldplaneeringute protses-
sile. Juhime tähelepanu, et Põltsamaa valla üldpla-
neeringu seadusekohane kehtestamise tähtaeg on
18.oktoober 2021 ning me ei saa seda lõputult
edasi lükata, eriti kui tegu on riiklikes huvides ka-
vandatavate objektidega. Teeme ettepaneku nende
objektide Natura täpsem hindamine lahendada üld-
planeeringust sõltumatult.
PÕHILA- Keskkonnaamet on seisukohal, et üldplaneeringu ja KSH
HENDUS aruande eelnõud vastavad õigusaktidele ning KSH aruandes esi-
tatud hinnangud on piisavad ja objektiivsed ning aruande
19.05.2021
eelnõu ei ole vastuolus õigusaktidega. Arvestades eeltoodut
nr 6-
kooskõlastab Keskkonnaamet Põltsamaa valla üldplaneeringu ja
5/21/8685-3
21 / 93
Põltsamaa üldplaneering
selle KSH aruande eelnõu ja ning annab looduskaitseseaduse §
14 lõike 1 punkti 5 alusel nõusoleku üldplaneeringu kehtes-
tamiseks järgmiste seisukohtadega, millega palume edasises
planeeringu menetluses arvestada:
1. Seletuskirjas on täpsustatud kalda ehituskeeluvööndi vä-
1.Teadmiseks võetud.
hendamise ettepanekuid ja põhjendatust. Keskkonnaameti
hinnangul on kõik ettepanekud ning põhjendused aktsepteeri-
tavad. ÜP teeb ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks
üheksas piirkonnas, sealhulgas kuues piirkonnas puhkealade
arendamiseks (Jõeääre kinnistu puhkealal Põltsamaa jõe va-
sakkaldal, promenaadi rajamiseks Põltsamaa jõe
paremkaldal Felixi tehase all kuni Suure sillani, Roosisaare piir-
konnas linnakeskuse avaliku puhkeala kujundamiseks; Kamari
järve puhkeala arendamiseks, külaplatsi arendamiseks Umbusi
jõe ääres ning Kuningamäe puhkealal terviseradade
infrastruktuuri arendamiseks). Kahes piirkonnas peetakse vajali-
kuks ehituskeeluvööndi vähendamist elamuid teenindavate ra-
jatiste ehitamise võimaldamiseks (Kaarlimõisas kortermajade
puhkerajatiste ja abihoonete ehitamiseks ja Lustivere pais-
järve ääres väikeelamuid teenindavate rajatiste jaoks) ning
ühel juhul on vähendamine vajalik tootmisalal ehitustegevuse
võimaldamiseks (Palmako tootmisalal). Edasine ettepanekute
analüüs lähtuvalt kalda kaitse-eesmärkidest tehakse siis, kui
Keskkonnaametile esitatakse vastav taotlus koos omavalitsu-
se põhjendustega.
Seletuskirjas ei ole täpsustatud, millises ulatuses igal alal ehitus-
keeluvööndit vähendada soovitakse. Taotluses tuleb ettepanekuid
konkretiseerida. Märgime, et üldjuhul ei loeta erilise vajaduseta
põhjendatuks ehituskeeluvööndi vähendamist veepiirini
(veekaitsevööndisse).
2. Juhime tähelepanu, et ÜP seletuskirja punktis 3.9.4. Puh- 2.Oleme teadlikud on tegu on üldsõnalise põhimõt-
ke ja looduslik maa-ala on kirjas, et „Looduslikke kooslusi tega, kuid soovimegi seda sellisel kujul ÜPs sõnas-
on oluline säilitada nende väärtuse tõttu maastiku tada, sest täpsemad piirangud pannakse paika
mitmekesisuse, elurikkuse ning puhkeväärtuste hoidmisel. Raiete asukoha- ja objektipõhiselt.
kavandamisel tagada alal puhkeväärtuse säilimine, tagades väär-
tusliku kõrghaljastuse või metsa säilimiseks vajalikud elutingimu-
sed“. Keskkonnaameti hinnangul on need väga üldsõnaliselt sea-
tud tingimused, mis jätavad väga palju ruumi tõlgendamiseks ja
22 / 93
Põltsamaa üldplaneering
nende hilisem rakendamine on väga keeruline. Soovitame
seada piirangud konkreetselt ja selgesõnaliselt. Kui
nendele aladele tulevad piirangud metsa majandamisele, siis
peavad need saama digitaalsele kaardikihile, et Keskkonnaamet
saaks nendega metsateatiste menetlemisel arvestada.
SEISUKOHT 1. AB Artes Terrae OÜ koostatud Põltsamaa rohestruktuuri ana- 1.Üldplaneeringu maakasutus on antud üldistatuna
PÕLTSAMAA lüüsis (töö nr20055HI2) ja Põltsamaa valla rohevõrgustiku ana- ning linnakeskkonnas on rohevõrgustik paindliku-
lüüsis (Kirs, P. 2018. Põltsamaa valla rohevõrgustik. ma lähenemisega kui mujal, st et rohevõrgustik
LINNA Skepast&Puhkim OÜ, lk 21) on tehtud ettepanek lülitada Põltsa-
võib osaliselt ka hoonestatud piirkonnaga kattuda
ROHETARIST maa linn valla rohevõrku Põltsamaa jõe ja selle kallaste kaudu,
kusjuures valla rohevõrgu analüüsil on seatud Põltsamaad läbiva- (nt aedlinna puhul). Kõik sõltub konkreetsest la-
U ANALÜÜ-
le rohekoridorile täiendavad tingimused. Neist on looduskaitse hendusest, mida ja kuidas detaiplaneeringu või ehi-
SILE seisukohalt olulisemad AB Artes Terrae analüüsis lk 88 nimetatud tusprojektiga ette nähakse. ÜPs on vajalik anda ül-
04.03.2021 tingimused, et a) linnas on lubatud rajada hooneid ja rajatisi ro- dised põhimõtted, mida hiljem asukohapõhiselt
nr 7- hekoridoris vaid siis, kui säilib rohevõrgustiku terviklikkus ning kaalutakse. Hetkel nende soovituste vastuolu ÜP
toimimine ja b) haljasmaad ja pargid liidetakse kogu piirkonda lahendusega puudub.
4/21/2570-2 hõlmavaks katkematuks ja linna tasandil hästi toimivaks rohe- ja
puhkealade süsteemiks, kusjuures nimetatakse, et toimivate ro- ÜPs on antud tingimus, mis lubab ehitada, kui ro-
hekoridoride laius peab olema võimalikult suur. hevõrgustik jääb toimima: Kõik tegevused tuleb
kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimi-
Tuginedes eelnevale märgib Keskkonnaamet, et Skepast&Puhkim ma. Rohelise koridori toimimist oluliselt mõjutavate
OÜ koostatud ja seisuga 04.03.2021 Põltsamaa valla kodulehel ja seda muutvate tegevuste puhul tuleb vajadusel
(https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/28884118/Pol leida asenduskoridor. Rohevõrgustiku toimivust
tsamaa_YP_MK_24092020.pdf/0e02cde0-0f01-4966-b793- hinnatakse asukohapõhiselt ning vajadusel võib
f35abd362239) esitatud Põltsamaa valla üldplaneeringu maaka- omavalitsus nõuda täiendavat eksperthinnangut.
sutuse teemakaart on Põltsamaa linna osas vastuolus AB Artes
Terrae koostatud rohevõrgustiku analüüsiga. Palume üldplanee-
ringu kaarti koostöös analüüsi koostajatega täpsustada.
2.Ühtlasi juhime tähelepanu, et avalikult kasutatava kallasraja 2.PTK-i 4.15 on täpsustatud, kirjeldatud on soovi-
heakorrastamiseks ei ole vaja taotleda ehituskeeluvööndi vähen- tud plaane, põhjendusi ning olemasolevat olukorda.
damist.
Arvestades ülaltoodut ja silmas pidades, et ehituskeeluvööndi
vähendamine on erand, mitte kaldal asuva haljastuse vähenda-
mise (rohekordori kitsendamise) võimalus, palume Põltsamaa
vallal korrigeerida ja täpsustada üldplaneeringu seletuskirja p
4.16 Kalda ehituskeeluvöönd esitatud tabel 3 ridade 1 ja 2 põh-
jendusi.
3.Punktis 4.6.8 Põltsamaa jõe kaldaalad, kallasrada ning Rohe- 3.Avalikud juurdepääsud on antud vaid neis asu-
alasid ühendavad kergliiklus-marsruudid on antud soovitus muu- kohtades, kus on selleks vajadus, nt matka- ja ter-
ta kallasrajad läbipääsetavaks ja ühendada linna jäävad metsad, viserajad. Otsesed konfliktkohad Põltsamaa vallas
metsapargid ja niidud loogiliselt ühendatud süsteemiks. Punktis hetkel puuduvad, kus peaks ÜPga konkreetse ava-
23 / 93
Põltsamaa üldplaneering
5.2.2 Linna rohevõrgu sidusus valla rohevõrguga, on märgitud, liku juurdepääsu kallasrajale näitama.
et piirkonna sidususe suurendamine, st kallasradade läbipääseta-
vuse tagamine jalakäijatele eeldab kallasradadelt ohtlike ja läbi-
pääsu takistavate puude eemaldamist, samuti piirdeaedade jm
taksituste eemaldamist. Põltsamaa jõgi on avalikult kasutatav
veekogu, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada. Keskkonnaamet
toetab igati elanike tervisespordi võimaluste parandamiseks Põlt-
samaa jõe kallasraja kasutusele võttu, kuid juhime tähelepanu,
et eramaadel ei saa nõuda aedade vm piirete eemaldamist, saab
nõuda vaid ohutu läbi- või ülepääsu võimaldamist ning ligipääs
kallasrajale ei pea olema tagatud igalt kaldaäärselt kinnisasjalt,
vaid mõistlike vahemaade tagant, mis peab kajastuma ka valla
üldplaneeringus. Palume teha analüüsi ja üldplaneeringu seletus-
kirja vastav täiendus.
ESKIIS 2 1. Eelmises ettepanekus nimetatud Jõgeva parkide määrus on 1.Üldplaneering teeb ettepaneku kohaliku kaitse al-
26.08.2020 nr nüüd vastu võetud: Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 määrus nr la võtmiseks. Kuid täpsem kaitse alla võtmine toi-
6-5/20/3546- 55 „Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaar- mub eraldi menetluse raames.
6 vamine“. Selle alusel saab nüüdseks kaitse alt välja arvatud par-
kide kohaliku kaitse alla võtmist kaaluda.
2. Ehituskeeluvööndi vähendamise (edaspidi EKV) ettepanekud 2.EKV vähendamise ettepanekute infot täiendatud,
on koondatud tabelisse. lisatud skeemid ja põhjendused seletuskirja. ÜP
kaardil ega rakenduses info hetkel ei kajastu, lisa-
Põltsamaa jõe mõlemal kaldal soovitakse vähendada väga
me need sinna kui oleme saanud KKA nõusoleku.
pikkadel lõikudel, sh ka väljaspool linna, mis pole esitatud
põhjendusega kooskõlas. See jätab väga avarad võimalused Eraldi on käsitletud kehtiva EKV-na kehtivate DPde
igasuguseks arendamiseks. Kuna praeguses etapis on keeru- raames varasemalt vähendatud EKV juhud (tabel
line igat vähendamise ettepanekut hinnata, siis rõhutame, et 3).
kui omavalitsus esitab Keskkonnaametile ÜP alusel EKV vä-
hendamise ettepaneku, analüüsitakse iga konkreetset kohta
eraldi arvestades kohapealset olukorda. EKV vähendamise taot-
lemise põhjendusena on märgitud: tihedama linnakeskkonna
võimaldamiseks, kaldaäärsete alade kasutuse võimaldamiseks
nii avalike tegevuste (puhkeala, promenaad jm) kui ka erahuvis
ehitustegevuse võimaldamiseks. Linna piires on see tihedam lin-
nakeskkond igati arusaadav. Kui siin on eesmärgiks nt pro-
menaadi rajamine, siis tuleks seda seletuskirjas ilmselt ka
konkreetselt nii märkida. EKV vähendamine võimaldaks ju
muidu sisuliselt ka siin ehitada jõe kaldaala hooneid täis.
24 / 93
Põltsamaa üldplaneering
See ei ole looduskaitseseaduses kalda kaitseks sätestatu mõte.
Looduskaitseseaduse (LKS) üldine põhimõte kalda kasutamiseks
on see, et kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatis-
te ehitamine on keelatud. Ka LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
erandite puhul on silmas peetud võimalust vajadusel ehitada,
mitte kalda ehituskeeluvööndisse jääva ala täisehitamise luba-
mist. Lisaks on Põltsamaa linnas suur osa paisutuse mõjualas,
mis
vajab eeldatavalt kunagi puhastamist. Tihedalt täisehitatud kal-
dad võivad seda tegevust arvestatavalt raskendada.
3. Põltsamaa jõe lõik, kus kavandatakse EKV vähendamist 3.Puudub vastuolu, sest ettepanekus on rõhutatud
on samal ajal näidatud rohevõrgustiku ettepanekuna nr 9. et koridor on mh vajalik rekreatiivsete tegevuste
Rohevõrgustiku tingimused ja eesmärgid ÜPs on pigem vas- jaoks linna elanikele. EKV vähendamist täpsusta-
tupidised EKV vähendamise eesmärkidele. Palume täpsemalt tud, eesmärk ei ole jõe kallast lausaliselt täis ehi-
KSH-s analüüsida tekkinud vastuolu. tada, vaid võimaldada jõe kallast rekreatiivselt ka-
sutada. RV tingimusi samuti täpsustatud, et vee-
kogude kallastel võib puhkefunktsiooni toetavaid
tegevusi kavandada.
4. Punkt 4.11. Rohevõrgustik. Üldised tingimused rohevõr- 4.Tingimus on eemaldatud, kuna RV väärtused on
gustiku alal: Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel muude tingimustega kaitstud.
ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlusotsuse-
na, nt tehnilise taristu objekti või karjääri kavandamisel.
Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks
koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri ka-
vandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koosta-
da eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramise-
ga, tagamaks rohelise võrgustiku sidususe säilimine (lk 32).
Metsaseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on raadamine raie, mida te-
hakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks. Raadamist on vaja teha maaparandussüsteemi-
de ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel, samuti elektrilii-
nide hooldamisel ja kaitsevööndi laiendamisel. Keelates raada-
mise ei saa teostada juba olemasolevate rajatiste hooldus-
töid ja rekonstrueerimist. Raadamist on vaja teha ka ajutiselt
kasutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele
võtmisel. Kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja va-
25 / 93
Põltsamaa üldplaneering
hepeal on alale kasvanud metsa tunnustele vastav puittai-
mestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata. Punk-
tis 4.14 välja toodud, et väärtusliku põllumajandusmaa met-
sastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab olema
põhjendatud ja läbi kaalutud. Raadamise täielikul keelamisel on
keelatud kõik eespool kirjeldatud tegevused.
5. Jooksvalt on planeeringus, KSH aruandes kasutatud väljendeid 5.Täpsustatud
kaevandamise luba, vee erikasutusluba. Tegelikult väljastatakse
nüüd keskkonnaluba, mis katab eri valdkondi. ÜP punktis 3.7.9
"Mäetööstuse maa-ala" tingimuste esimeses punktis on kasuta-
tud sõna lubjakivikarjäär, kuid termini õigusselguse mõttes peaks
olema nimetatud lubjakivi- ja dolokivikarjäär. Ekslikult võib
välja lugeda, et antud nõue käib ainult lubjakivikarjääride
kohta, kuid dolokivikarjääride korral seda arvestama ei pea.
ESKIIS 1 1.Keskkonnaamet on seisukohal, et kaardirakenduse kasuta- 1.Milline on Teiepoolne väljapakutav lahendus? Mil-
21.04.2020 nr mine on kindlasti innovatiivne, kuid nii ei saa kindlalt anda lisel kujul soovite materjalidega tutvuda? Saame
6-5/20/3546- seisukohta kooskõlastatava planeeringulahenduse kohta. All- saata nii kaardid pdf kui ka vajalikud kihid GIS
4 järgnevad seisukohad käivad selle kohta, mida Keskkonna- tarkvaras. Rakendus on mõeldud kasutamiseks
amet kaardirakenduses sellel hetkel nägi. Sellisel kujul esi- eelkõige info kuvamiseks UP koostamise ajal.
tatud kaardimaterjali ei saa Keskkonnaameti hinnangul võtta
lõpliku kooskõlastatud kehtestatava lahendusena.
2. Tõrenurme liivakarjäär on näidatud kaardirakenduses maard- 2.Uuendame kaardiinfot järgmistes etappides – es-
lana. Teeme ettepaneku, näidata see perspektiivse mäetööstus- kiisi avalik väljapanek ja põhilahenduse väljapanek.
maana. On paratamatu et info UP koostamise jooksul pide-
valt muutub, eriti mis puudutab maardlaid, sellega
peab ka edaspidi arvestama. Täiendavalt ka UP ra-
kendamise jooksul, seega ei saa UP selles valdkon-
nas kunagi ajakohast infot kajastada, vaid selle
valdkonna infot tuleb mujalt hankida.
3. Keskkonnaamet on seisukohal, et üldplaneeringuga ei saa ot- 3.Üldplaneeringuga saab lahendada kõiki täienda-
sustada, et lubjakivikarjääri puhul on vajalik igal juhul algatada vaid teemasid, mis on kohaliku arengu jaoks vaja-
keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). KMH algatamiseks on lik. Antud juhul soovib omavalitsus teha ettepane-
olemas protseduur (kohustuslik või eelhindamise alusel), millesse ku, et kuni 2,5 km kaugusele olemasolevast lubja-
alati on kaasatud omavalitsus. KMH ei anna lahendusi, vaid on kivikarjäärist uue karjääri rajamise korral on vaja-
abiks otsustajale kaalutletud otsuse langetamisel. Kui otsustaja lik KMH koostamine mistahes suurusega karjääri
26 / 93
Põltsamaa üldplaneering
objektiivselt ei vaja KMH läbiviimist on selline tingimus üld- kaevandamisloa taotlemisel. Põhjenduseks on kahe
planeeringus arendajale ja teistele osapooltele ülemääraselt karjääri kumulatiivse mõju suurenemine sedavõrd,
koormav ja ei täida KMH eesmärki. et KMH koostamine on põhjendatud. Põltsamaa
vald on senise kogemuse põhjal näinud, et selliste
kumulatiivsete mõjude esinemisel on KMH koosta-
mine vajalik, et selgitada avalikes huvides välja
vajalikud keskkonnamõjud ning et protsess oleks
avalikkust kaasav.
4. ÜP-s ja KSH-s kasutatakse termineid rekultiveerimine, kae- 4. Arvestatud. Kasutatud termineid on korrigeeri-
vandustegevus, kaevandus. Rekultiveerimise võiks asendada sõ- tud.
naga korrastamine, kaevandustegevus kaevandamistegevusega
ning kaevandusi Põltsamaa vallas ei asu ja tõenäoliselt ei rajata.
Kasutada tuleks terminit karjäär (va turba puhul, siis turbatoot-
misala).
5.Üldplaneeringu lõik, millega Keskkonnaregistrisse kantud vää- 5. Arvestatud. ÜP seletuskirja ja KSH aruannet on
riselupaikade alal keelatakse raie, ei ole kooskõlas kehtiva sea- korrigeeritud, viidates üldiselt õigusaktile ja täp-
dusega. Raie on keelatud avalik-õigusliku isiku omandis olevas sustades sõnastust.
metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vää-
riselupaigas. (pikemalt originaalkirjas) Ettepanek: viidata üldpla-
neeringus metsaseaduses sätestatud korrale või kasutada metsa-
seaduse sõnastust.
6. ÜP ptk 5.2.3 viimases punktis viidatakse sademevee puhasta- 6. Arvestatud. KSH aruannet ja ÜP seletuskirja on
mise vajadusele võimalikelt reostunud aladelt. Juhime tähelepa- täiendatud.
nu, et sellistelt aladelt on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt on va-
jalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja
nõuded seatakse loaga.
7. ÜP ptk 4.16 Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamine 7.KOV soovib EKV vähendamise osas anda pigem
viitab vaid üldplaneeringu lisale 3 ilma konkreetseid alasid üldised põhimõtted ning üldisemad alad, sest UP on
välja toomata. Keskkonaamet on seisukohal, et praeguses strateegiline dokument ning ei saa anda lahendusi
etapis on keeruline selliselt igat konkreetset vähendamise DP või ehitusprojekti täpsusastmes. Oleme esialgse
ettepanekut hinnata. Kui omavalitsus esitab Keskkonnaametile tagasiside meie poolt esitatud EKV vähendamise
ÜP alusel EKV vähendamise ettepaneku, analüüsitakse iga ettepanekutele saanud, kuid esitame uue nimekirja
konkreetset kohta eraldi kohapealset olukorda arvestades. aladest, mis kajastub UP seletuskirja vastavas ptk-
Praegusel juhul on kaardirakenduses EKV vähendamise alad esi- is, kus on antud piirkonnad laiema üldistusastme-
tatud ebaselgelt ja ei anna võimalust vähendamise eesmärke ga, mis vastab UP täpsusastmele.
adekvaatselt hinnata.
KOVi eesmärk on tulevikus vähendada EKV teemal
Rõhutame veelkord, et EKV vähendamine on erand seaduses sä- UPd muutvate DPde koostamist ning sellega seotud
testatust, mida tehakse vaid väga põhjendatud juhtudel, mitte
27 / 93
Põltsamaa üldplaneering
võimalus arendustegevuseks kaldavööndis. halduskoormuse suurenemist vältida.
8. Varasemaid EKV vähendamisi ei ole ÜP-s käsitletud (Keskkon- 8.Vajalikud juhud kajastuvad seletuskirja tabelis 3.
naametil on teada vähemalt 3 vähendamise ettepanekuga detail-
planeeringut). Kuna EKV vähendamine toimub üldplaneeringuga
(looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 2), siis ÜP-s kajas-
tamata EKV vähendamised kaotavad uuema planeeringu jõustu-
misel kehtivuse.
9. ÜP ptk 4.16 annab ulatusliku vabaduse EKV-s rajada tehno- 9. UPga ei suuda me järgnevaks 20ks aastaks kõiki
võrke ja rajatisi ilma neid kaardil näitamata. Keskkonnaamet on vajalikke asukohti ette näha, seetõttu on vajalik
seisukohal, et seadusandja on näinud EKV erisuse üld- või detail- anda üldised põhimõtted, mille puhul saab EKV
planeeringute alusel ette siiski sisulise analüüsi alusel (LKS § 38 erandeid rakendada, eelkõige teatud kindlate ob-
lg 5), mitte üldnormina, kus EKV ei kehti (LKS § 38 lg 4). Niivõrd jektide osas, mis on selles loetelus toodud.
üldsõnalisena Keskkonnaameti hinnangul EKV erisust rakendada
V-o oleks lahenduseks kui rõhutame et avalikes
ei saa.
huvides rajatavad objektid?
UP on strateegiline dokument ning selle üldisema
lähenemisega tuleb arvestada.
Mitmed teemad on antud UPs üldisemalt, eriti mis
puudutab teid ja tehnovõrke, nende asukohad on
UPs põhimõttelised, need täpsustatakse DP või ehi-
tusprojektiga.
KOVil on vajadus, et edaspidi oleks minimaalselt
UPd muutvaid detaile ning et väheneks haldus-
koormus, seetõttu on vaja teatud teemade osas ül-
distamist.
Ootame KKAi poolt võimalikku lahendusettepane-
kut selle teemale, arvestades KOVi üldistusvaja-
dust.
10. ÜP Päikeseenergeetika (5.2.9.2). ÜP konkreetseid päikese- 10. Arvestatud. Täiendav tingimus on lisatud ÜP
parke ette ei näe, vaid annab tingimuse, et ulatuslike päikese- seletuskirja. Täiendatud on ka KSH aruannet viida-
parkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, tud konventsiooni osas.
rohelisel võrgustikul ja väärtuslikul põllumaal. Kaitsealad on valla
territooriumil valdavalt rohevõrgustikus, nii et üldjuhul tingimu-
sega kaetud. Siiski tuleks viidata, et Eesti on liitunud Bonni kon-
28 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ventsiooni (Convention on the Conservation of Migratory Species
of Wild Animals) ja sellega seotud lepetega. Konventsiooni COP
12 reolutsiooni punkti 3 b1 alusel tuleb kaitstavatel aladel vältida
päikeseparkide rajamist. Seega palume lisada keelualasse ka
konkreetselt kaitsealused alad.
11. ÜP ptk 5.2.2 nimetab, et ÜP kajastab vaid kehtivaid reovee- 11. Täpsustatud. Kehtivad reoveekogumisalad on
kogumisalasid. Samas on kaardirakenduses ka näidatud perspek- kantud kaardile määruse alusel, perspektiivseid
tiivsed reoveekogumisalad. Jääb selgusetuks, mida siis ÜP-s näi- hetkel UPs ei kajasta, kuna perspektiivsed alad jm
datakse? muudatused UVK valdkonnas kavandatakse UVK
arengukava raames. Praegune UVK AK perspektiiv-
seid ühiskanalisatsiooniga alasid ette ei näe.
UP-d on ka täpsustatud, et RVK ja UK alasid saab
perspektiivis vastavate õigusaktide ning UVK aren-
gukava vm asjakohase valdkondliku strateegiaga
täpsustada. Oluline on, et kui edaspidi on vaja sel-
les valdkonnas teha muudatusi, siis ei oleks tegu
UP muutmistega.
12. ÜP ptk 5.2.2 nimetatakse, et puurkaevude projekteerimisel 12. KSH aruannet on täiendatud omapuhastite
tuleb arvesse võtta, et enamikus Põltsamaa vallas maapinnalt osas.
esimene põhjaveekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt
UPs viidatud, et nõuded tulenevad õigusaktidest,
kaitstud. Märgime, et põhjavee kaitstus omab äärmiselt olulist
neid pole mõtet eraldi välja tuua, piisab üldisest
tingimust reoveesüsteemide kavandamisel, mis on ÜP-s kajasta-
viitest seadusele.
mata jäetud (omapuhastid). KSH ei kajasta samuti omapuhastite
teemat, mida palume seepärast täiendada.
13. KSH lk 34. Tabel 8. Mõju Kirikuraba loodusala kaitse- 13. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud
eesmärkidele sisaldab Endla loodusala kohta käivaid andmeid. vastavalt märkusele.
Palume korrigeerida asjakohaseks.
14. KSH lk. 42 on hinnatud mõju Kebjamäe kaitsealale. Kesk- 14.KOVil ei ole plaanis seda objekti kohaliku kaitse
konnaamet on algatanud Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas alla võtta, kuna kohalikul tasandil kaitsmise vaja-
asuvate vana kaitsekorraga objektide kaitse alt välja arvamise dus puudub.
menetluse, sh. Kebjamägi Põltsamaa vallas Kalana külas. Palume
hinnata Kebjamäe kohaliku kaitse alla võtmise vajadust (ÜP ptk
4.8).
15. KSH 7.1.1. lk 45 Mõju kaitsealadele. Märgime täiendavalt, et 15. ÜP koostamise käigus veel täiendavalt selgub,
koostatud on Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Jõgeva maa- kas Põltsamaa linnas asuv Sõpruse pargil ning ka
konna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine“ (2019), mille Lossi tänava metsapargil ning Pisisaare pargil ja
alusel arvatakse Põltsamaa vallas riikliku kaitse alt välja Kursi puiesteel on eeldusi kohaliku omavalitsuse tasandil
29 / 93
Põltsamaa üldplaneering
põlispuude grupp (keskkonnaregistri kood KLO1200263), Nõmme kaitstavate loodusobjektide hulka arvamiseks. Ob-
talu dendraarium (KLO1200273), Pisisaare park ja puiestee jektide käsitlus UPs selgub koostamise jooksul.
(KLO1200164), Lossi tänava metsapark (KLO1200474) ja Sõpru-
Teiste objektide osas ei näe KOV vajadust neid ko-
se park (KLO1200483). Palume hinnata kohaliku kaitse vajadust
haliku kaitse alla võtta.
nendel objektidel (Sõpruse park on ÜP-s kajastatud, kuid KSH ei
selgita täiendavalt).
16. KSH lk 46 Mõju kavandatavatele looduskaitsealadele. Siin on 16. Arvestatud. KSH aruannet on täiendatud vas-
käsitletud Kursi looduskaitseala ja Pikknurme looduskaitseala, tavalt märkusele.
mille põhieesmärgiks on salu- ja laanemetsade ning nendega
seotud liikide kaitse. Tegelikult on Vabariigi Valitsuse 26.02.2019
määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitse-
alade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Põltsamaa vallas kaitse al-
la võetud Kunila looduskaitseala (KLO10006969) Jüriküla ja Pikk-
nurme külas ning Pikknurme looduskaitseala (KLO1000715)
Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas.
Määruse § 6 alusel on Kunila looduskaitsealal Kunila sihtkaitse-
vöönd ja Pikknurme looduskaitsealal Pikknurme sihtkaitsevöönd.
Kaitsealadel on üldjuhul keelatud majandustegevus ja loodusva-
rade kasutamine. Palume KSH aruannet vastavalt täiendada.
17. KSH lk 46. Mõju Padinasaare hoiualale. Märgitud on, et ala 17. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud
kuulub Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu Endla loodusala- vastavalt märkusele.
na. Palume eemaldada eksitav info ning korrigeerida aruannet.
18. ÜP 4.13. Väärtusliku puhkealana on nimetatud Aidu järve 18.KSH-d täpsustatud. Puhkeala tuleb maakonna-
äärne supluskoht. Palume KSH-s hinnata esinevat konfliktala ja planeeringust ning suplus- ja puhkeala on kavan-
selle kasutamise tingimusi. Puhkeala alal (supluskoht) on kaitse- datud kehtiva detailplaneeringu alusel. Tegemist on
aluse taimeliigi kasvukoht ja määratud loodusdirektiivi I lisa elu- olemasoleva maakasutusega, kus ÜP-ga muudatusi
paigatüübi (7230) esinemine. ei kavandada. Puhkeala ja supluskoha võimalike
edasiste arenduste korral tuleb arvestada kaitsta-
vate liikide elupaikadega, samuti tuleb ala hoolda-
misel arvestada liikidega (niita elupaiga alasid mit-
te sagedamini kui üks kord aastas ja teha seda su-
ve teisel poolel peale taimede viljumist).
19. Väärtuslik puhkeala Puurmani mõis. Puurmani mõisa pargi 19. Eemaldatud lossipoolses kaldas asuv rand.
alale on planeeritud 2 supelranda. Nn Ülejõe pargis (paisjärve
vasakkaldal) oleva ala kohta on Keskkonnaamet toonasele Puur-
manile vallale andnud seisukoha (16.08.2019 kiri nr 7-
9/19/12407-2), et Keskkonnaamet pole põhimõtteliselt plaani
vastu. Teine supelranna ala on planeeritud paisjärve lossipoolsele
30 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kaldale. Selles osas ei ole Keskkonnaameti arvamust eelnevalt
küsitud, esialgsel hinnangul Keskkonnaamet seda ei toeta.
20. ÜP 4.4 lk. 27 Miljööväärtuslikud alad. ÜP käsitleb miljööalana 20. Park moodustab sellest miljööalast väiksema
Roosisaare piirkonda Põltsamaa linnas. Tingimused: Võimalusel osa. Loodud 2 eraldi miljööala erinevate tingimus-
taastada ajalooline tänavate ja hoonestusstruktuur, tugevdada tega: Roosisaar ja Kesklinn. Roosisaar on koos silla
linna keskusele omaseid elemente. KSH lk 46 aga väidab mõjude piirkonnaga, kus on vaid ajaloolised hooned, uut
analüüsis Kördiööbiku pargile, et ÜP järgi kuulub park puhkeala- hoonestust pole sinna mõeldud kavandada. Eraldi
na rohevõrgustikku ja jääb osaliselt ka Põltsamaa jõe sinikoridori ala on Kesklinna piirkond, kus on peamiselt hoo-
alale. Planeeringuga ei kavandata pargi alal 4 (4) ega naabruses nestatud piirkonnad ja linna läbiv peatänav, kuhu
maakasutuse muutusi, rajatisi ega tegevusi, mis avaldaks kaits- on uut hoonestust lubatud.
tavale pargile negatiivset mõju. ÜP ja KSH aruanne vajaksid täp-
Ei näe vastuolu ega negat. mõju avaldumist pargile
sustamist, et ei oleks viidatud vastuolu.
ka juhul kui hoonestatud alasid täiendavalt hoones-
tatakse, sest alale on seatud täiendavad tingimu-
sed, kus tuleb tänaste väärtustega arvestada. Täna
ei ole võimalikke muutusi ette näha aga see ei tä-
henda et neid tulevikus ei võiks olla. Kui järgida et-
teantud miljööala reegleid, siis ei tekita muudatu-
sed negatiivset mõju, pigem võib sellel piirkonnale
hoopis positiivne mõju olla.
LÄHTESEISU- 1. Käsitleda ÜP-s ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise tingimu- 1.EKV kajastub eelkõige seletuskirja lisas 3 nime-
KOHAD – si. Markeerida eraldi joonisel juba vähendatud ehituskeeluvöön- kirjana. Joonisele kanname täpsed ulatused kui va-
15.02.2019 nr diga piirkonnad. jalikud alad on KeA-ga kokku lepitud.
6-5/19/20-2
2. Üle vaadata „tänastes“ ÜP-des käsitletud EKV seisukohad ja 2.Kajastuvad esialgu tabelis, joonisel indikatiivse-
nõusolekud ja kanda asjakohased üle uude ÜP-sse na.
4. Määrata EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsa- 4.Tiheasustusalal arvestame, kuid metsamaal mit-
maa, tiheasustusala) te, kuna see on ajas muutuv info.
5. Välja tuua olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisustega seotud ob- 5. Vajalike objektide osas on antud üldpõhimõte,
jektid (kavandatavad tehnovõrgud ja rajatised) üldplaneeringu täpsusastmes pole konkreetseid
asukohti võimalik välja tuua.
6. Määrata supelrandade alad looduskaitseseaduse tähenduses 6.Arvestatud.
31 / 93
Põltsamaa üldplaneering
7. Kaartidel kujutada kaitstavate loodusobjektide ajaline seis 7.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.
(EELIS-st väljavõtte tegemise aeg) ning märkida, et andmed või-
Üldplaneering fikseerib hetkeolukorra (üldplanee-
vad muutuda.
ringu koostamisel konkreetsel ajahetkel). Edaspidi
lähtutakse riiklikes andmebaasides sisalduvast in-
fost.
8. Kaitstavatel loodusobjektidel arvestada konkreetsete objektide 8.Arvestatakse kehtivaid objekte. Kavandatavaid
kaitse-eeskirjadega. Kujutada kaitstavate loodusobjektide kattu- pole võimalik arvestada, kuna see info võib muutu-
vus puhke- ja virgestusaladega, arvestada projekteeritavate ob- da.
jektidega.
9. Natura eelhindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate 9.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.
objektide-juhtude määratlemine, mille puhul on edaspidi vajalik
Natura eelhindamise tulemusena on määratletud
asjakohane hindamine.
juhud, mille puhul on edaspidi vajalik Natura hin-
damine.
10. Määrata avalikele kallasradadele juurdepääsutingimused või 10.Üldplaneeringu koostamisel ei kavandata üksi-
otsustada kallasradade sulgemine. kuid ligipääse, määratletakse üldpõhimõtted avali-
kele kallasradadele juurdepääsu tagamiseks. Näi-
teks olemasolevate juurdepääsude säilitamine jms.
11. Korrigeerida rohevõrgustiku ruumikujud ja kaitse ning seada 11.Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõr-
kasutustingimused, lähtudes maakonnaplaneeringust gustikku ja selle kaitsmiseks seatud tingimusi on
UP lahenduses täpsustatud. Vt temaatiline analüüs.
12. Arvestada rohevõrgustiku korrigeerimisel VEP-ga, pool- 12.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.
looduslike koosluste ja märgaladega.
13. I ja II kaitsekategooria liikide ning püsielupaikade käsitlemi- 13.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.
sel on kasutada kaks varianti:
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse teisest va-
* koostada kaks planeeringu versiooni (avalik ja ametkondlik), riandist – üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vaja-
millest ametkondlikus versioonis on elupaigad kujutatud; dusest) kajastatakse kaitsealuste liikide leiukoh-
ti/PEP-e ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiu-
* kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekate-
koht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kait-
gooria liigid ning püsielupaigad ühe tingmärgiga „kaitstava liigi
sekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS §
leiupaik/püsielupaik“, eraldamata kaitsekategooriaid
50 lõikest 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud mär-
kust kajastatakse ka planeeringu tekstis ja/või le-
gendis.
32 / 93
Põltsamaa üldplaneering
14. LS aruande tabelis 4 ja real 11 parandada registrikood 14.Täpsustatud vastavalt märkusele.
KLO4001284 nimetusega „männitukk Otimäel“
15. Üleujutusohtlike alade määratlemine ei võrdu LKS § 35 lg 4 15.Täpsustatud.
kohaste korduvate üleujutusega aladega (üle vaadata LS)
16. LKS peatükis 5.2 täpsustada teema vastavalt metsaseaduse 16.Täpsustatud.
§ 231 nõuetele, sh. maaomaniku kokkuleppe vajadusega
17. LKS ptk 5.2 kaaluda täiendavalt perspektiivsete kaevandus- 17.Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel.
alade määramist, kuhu võiks kaevandamine laieneda.
Üldplaneeringuga määratakse mäetööstuse maa-
ala juhtotstarve nendele kaevandustele ja nende
teenindusmaale, kuhu on väljastatud kaevandamis-
luba või kus vastav luba on menetluses. Üldplanee-
ringuga ei määrata perspektiivseid kaevandusalasid
- uute maardlate kasutuselevõtmine maavara väl-
jamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja õigus-
aktides sätestatud korras. Üldplaneeringuga mää-
ratakse maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud
aladest tekkivad kitsendused. Üldplaneeringuga on
võimalik määrata tingimused, mida tuleb loame-
netluste läbiviimisel kohalikul tasandil arvesse võt-
ta.
18. Ptk-is 13 korrigeerida kohaliku ja riikliku tähtsusega maava- 18.Täpsustatud vastavalt märkusele.
rad
19. Korrigeerida ptk-is 10valla absoluutkõrgused (20 m üle me- 19.Täpsustatud vastavalt märkusele.
repinna!), täiendada, vald paikneb ka keskdevoni avamusel;
20. Mäeeraldiste tabelis 20 on 3 maardlat ja mäeeraldist, mis ei 20.Täpsustatud vastavalt märkusele.
kuulu Põltsamaa valda- Vanajaagu kruusak., Jaska liivak. ja
Aimlametsa turbatootmisala.
21. LS-i lehekülgedel on ekslikult kirjas Saduküla, mis ei asu 21.Täpsustatud vastavalt märkusele.
enam Põltsamaa vallas; lk 54 on ekslikult ka Pööra küla objektid,
mis on Jõgeva vallas.
33 / 93
Põltsamaa üldplaneering
22.Kiirgus: 22.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.
KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja, kas on esinenud
radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täp- Lähtuvalt olemasolevatest andmetest, on toodud
sustamist. Teeme ettepaneku lisada teema ka KSH väljatöötami- välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning
se kavatsusse. piirkonnad, kus tuleb teha detailsemad radooniris-
ki uuringud enne elamute, olme- ja teiste samaots-
tarbeliste hoonete kavandamist. KSH väljundina on
määratud tingimused, millega radooniriskiga piir-
kondades arenduse detailsetes etappides arvesta-
da.
23.Veekeskkond: 23.Vastavalt keskkonnaregistri seadusele tohib
ÜP koostamisel tuleks kindlasti arvestada maakasutuse kitsendu- planeeringute koostamisel kasutada ainult kesk-
si põhjustavate objektidega (reoveepuhastite kujad, puurkaevu- konnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. ÜP ja
de sanitaarkaitsealad). Kui planeeringu koostamisel ilmneb, et KSH ülesanne ei ole kontrollida riikliku keskkonna-
keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed (puurkaevude asuko- registri andmete paikapidavust, riik peab tagama,
had, maapinna kõrgused jmt) tuleks Keskkonnaagentuurile teada et nende registrites kajastuv info oleks õige. Infot
anda, et andmeid registris korrastada. kajastame üldplaneeringu täpsusastmes ja nende
teemade osas, mis on UP lahenduse osas vajalikud.
Kõik kehtivad kitsendused kajastuvad Maa-ameti
portaalis, kust saab jooksvat ja ajakohast infot
vaadelda.
24.Samuti vajavad käsitlemist olemasolevad reoveekogumisalad, 24.Olemasolevaid alasid käsitleme, persp. ÜVK
perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad ja seonduvad teemad kajastuvad ÜVK arengukavas.
kitsendused, sh heitvee suublasse juhtimine veehaarete lähedu-
ses.
25.Veeseaduse § 241 lg 3 näeb ette, et üldplaneeringusse 25.Persp. alad kajastuvad ÜVK-s.
kantakse lisaks reoveekogumisalale ka perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetav ala.
26.Teeme ettepaneku täiendada lähteseisundi peatükki 11 26.Täpsustatud vastavalt märkusele.
keskkonnaministri 23.04.2012 käskkirja nr 366 ära
nimetamisega, kus kinnitati Põltsamaa linna ja valla Siluri-
ordoviitsiumi veekihi tarbevaru aastani 2039. Varuga palume
arvestada ÜP ja KSH koostamisel.
27.Jäätmed 27.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel.
Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine
Põltsamaa valla ÜP-ga täiendavaid jäätmete kogu-
miskohti ei kavandata, kuna vajadus nende järele
puudub.
34 / 93
Põltsamaa üldplaneering
28.Välisõhk ja müra 28. ÜP KSH läbiviimisel on analüüsitud tööstu-
Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt se/tootmise võimalikku mõju tiheasutusaladele läh-
suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt tudes asjaolust, et tööstusest/tootmisest tulenev
eemale (piisav vahemaa selgitada välja keskkonnamõju
oluline negatiivne mõju nii välisõhu saastamise,
strateegilise hindamise käigus).
lõhnahäiringute kui välisõhus leviva müra näol
peab olema välistatud.
ÜP KSH raames on võimatu määrata, milline peab
olema vahemaa tiheasutusala ja tööstus-
/tootmisala vahel, sest tootmistegevused on väga
erinevad ning omavad ka väga erinevat mürataset
ning mõju välisõhu kvaliteedile saasteainete ja lõh-
nahäiringute läbi. Võimalik kaasnev keskkonnamõ-
ju ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest planeeri-
tavatest tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu
elluviimisel. Tegevuse elluviimisega kaasnevat mõ-
ju hinnatakse seega arenduse järgmistes etappides
(detailplaneeringu koostamine, loamenetlus vms).
ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingi-
mused, millega DP-de koostamisel ja projekteeri-
misel tuleb arvestada, et välistada võimalik nega-
tiivne mõju tiheasutusaladele välisõhu saastamise,
lõhnahäiringute ja/või müra näol.
29.Kuna vallas on küllalt suured põllumajandustootmise 29. Mõjude hindamisel on arvestatud olemasoleva-
ettevõtted, tuleks maakasutuse planeerimisel arvestada nende te tootmisettevõtetega (sh põllumajanduslik toot-
mõjuga. Olemasolevate farmide saasteaineete hajumiskaarte on mine), sh kirjeldatud olemasolev olukord välisõhu
sisendiks võimalik saada keskkonnalubade taotlustest.
kvaliteedi osas. Konkreetseid objekte (käitisi vms)
Põltsamaa valla ÜP-ga ei planeerita. ÜP KSH koos-
tamise etapis ei ole seega teada, milliseid tegevusi,
hooneid jms planeeritavatele aladele kavandatakse
ning milline on nende mõju välisõhu kvaliteedile.
Tootmise/tööstusega kaasnev võimalik keskkon-
namõju ja mõju ulatus sõltub aga konkreetsetest
planeeritavatest tegevustest, mis selguvad arendu-
se detailsetes etappides.
35 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingi-
mused, millega edasisel arendamisel arvestada, et
tööstusest/ tootmisest tulenev oluline negatiivne
keskkonnamõju oleks välistatud.
7. Maa-amet PÕHILAHEN- 1.KSH aruande peatükis 9.6. Meetmed maardlate ja maava- 1.Täpsustatud.
DUS rade kaitseks on märgitud (tsiteerin): „Turba kaevandamiseks
17.05.2021 nr tuleb võimalusel eelistada juba kuivendamisega rikutud ala-
6-3/21/7193- sid. Maaparandusseaduse kohaselt on turba kaevandamiseks
2 lubatud keskkonnaluba taotleda üksnes kaevandamisega riku-
tud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal.“
Palume täpsustada, et viidatud säte on maapõueseaduses, mitte
maaparandusseaduses.
2. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud järgi kattu- 2.Teadmiseks võetud.
vad maardlad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis
4.11. Väärtuslikud maastikud on tingimustena toodud (tsiteerin):
„Maastikulised väikevormid: kiviaiad, tarad, üksikud puud ja
silmapaistvad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised taluko-
had jm sarnased maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilita-
da“. Seletuskirja peatükis 3.9.9. Mäetööstuse maa-ala on selgita-
tud, et juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada väärtusli-
kul maastikul, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju
väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtu-
sed maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tu-
leb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väär-
tusliku maastikuga. Maa-amet nõustub seletuskirjas märgitu-
ga.
3. Seletuskirja peatükis 4.11. Väärtuslik maastik on selgita- 3.Täpsustatud.
tud (tsiteerin): „Maavaravaru kaevandamise soovi korral
väärtusliku maastiku alal tuleb lähtuda ptk-is 3.8.9
tingimustest.“ ning „Erand kehtib mäetööstuse maa-alal, mille
tingimused on toodud ptk 3.8.9.“ Märgime, et mäetööstuse maa-
ala peatüki number on 3.9.9, palume täpsustada.
4. Soovitame ajakohastada Lisana 2 esitatud dokumendis 4. Infot on täpsustatud, kuid arvestama peab, et
Ülevaade Põltsamaa vallast peatükis 15. Maavarad ja maardlad kuna ÜP ei kavanda maardlaid jm sellega seotud
esitatud Põltsamaa vallas asuvate mäeeraldiste loendit (märgi- teemasid, vaid need määratakse juhtumipõhiselt
õigusaktide alusel, siis maardlatega seotud info on
tud, et andmed on 16.11.2018 seisuga). Seisuga 11.05.2021 on
ÜPs antud vaid teatud ajahetke seisuga. Ajakohane
muutunud mitmete mäeeraldiste andmed: info tuleneb riiklikest registritest.
36 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ning selle teenindusmaa tegelik pindala on 66,62 ha.
ning selle teenindusmaa tegelik pindala on 49,02 ha.
teenindusmaa tegelik pindala on 69,99 ha.
L.MK/334279, luba on pikendatud kuni 24.02.2050, mäeeraldise
tegelik pindala on 242,83 ha ning selle teenindusmaa tegelik
pindala on 298,89 ha.
06.11.2019.
Samuti juhime tähelepanu, et muutunud on samas peatükis
olevas tabelis 19 olevad andmed:
ivimaardla tegelik pindala on 60,60 ha.
Tabelist on puudu Saduküla dolokivimaardla pindalaga 31,92ha.
5. Seletuskirja peatükis 3.9.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimus- 5. Oleme jätkuvalt seisukohal, et sellise olukorra
te all märgitud, et maardla kasutuselevõtmisel maavara väljami- esinemisel on oluline ruumiline mõju läheduses
se eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides sätestatud korrast. asuvale elanikkonnale ning seega on sellel oluline
avalik huvi, mistõttu soovime ÜP raames seada
Täiendavalt on selgitatud, et lubjakivikarjääri maavara kae-
sellele täiendava tingimuse. Kuna ÜP on KOVi jaoks
vandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal, et oluline suunisdokument, siis leiame et selle
juhul kui kavandatakse olemasolevast karjäärist 2,5 km kaugu- põhimõtte kajastamine ÜPs on mõistlik ja
sele uut lubjakivikarjääri, tuleb algatada keskkonnamõju hinda- asjakohane. Oleme lisanud selle tingimuse
mine (edaspidi KMH), kuna sellisel juhul on kahe karjääri soovitusena.
kumulatiivsed mõjud piirkonnas põhjendatult suured, mistõttu Lähtume selle soovituse määramisel PlanSist
tulenevatest põhimõtetest:
on KMH koostamise vajalik. Ilmselt on mõeldud uue lubjaki-
- Planeeringuga tuleb luua eeldused
vikarjääri kavandamist kuni 2,5 km kaugusele, nagu see on kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
sõnastatud tabelis Koostöö tabel. kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri
Selgitame jätkuvalt, et maavara kaevandamise loa taotluse olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
menetluse ajal on teatud tingimustel ette nähtud KMH läbi- arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi;
viimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- - Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest
teemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi. KeHJS sätestab tekkivate kitsenduste määramine;
KMH tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olu- - Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete ot-
lise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal sustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksu-
kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal se ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmär-
kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muu- gist.
del juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehak-
37 / 93
Põltsamaa üldplaneering
se KMH vajalikkuse kohta kaalutletud otsus.
KeHJS § 9 ja § 11 järgi KMH vajalikkuse või mittevajalik-
kuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kae-
vandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning
loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka
kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse
ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Ko-
halikul omavalitsusel on võimalik teha ettepanek KMH algatami-
seks. KMH ei anna lahendusi, vaid on abiks otsustajale kaalut-
letud otsuse langetamisel. Kui loa andja arvates objektiivselt
ei ole vaja KMH läbiviimist, on selline tingimus üldplaneeringus
arendajale ja teistele osapooltele ülemääraselt koormav ja ei täi-
da KMH eesmärki.
Lisaks on seletuskirja peatükis 4.11. Rohevõrgustik maalise piir-
konna tugiala tingimuste all toodud, et erandjuhul, kui tugi-
Juhime tähelepanu, et ptk 4.11 Rohevõrgustiku
alale uue objekti kavandamine või maakasutuse muutmine on nimetatud tingimus on sõnastatud selliselt, et
vältimatu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, kui on oht, et rohe- ekspert tuleb kaasata juhul, kui on oht et
võrgustiku toimivus ei ole tegevuse elluviimisel tagatud. Sellisel rohevõrgustiku toimivus ei ole tegevuse elluviimisel
juhul tuleb esitada eksperthinnang, mis analüüsib tegevuse tagatud. St et nõue ei ole igakordne, vaid rakendub
mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja pakub välja vajali- vaid juhul, kui on kahtlus, et rohevõrgustiku
toimivus võib olla ohus. Tingimus on vajalik, et
kud leevendavad meetmed.
tagada rohevõrgustiku toimivus ning väärtuste
Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukohtadega, kuna igakordne säilimine, mis tuleneb mh ka
KMH või eksperthinnangu koostamise nõue on vastuolus MaaPS § maakonnaplaneeringust. ÜP antud juhul vaid
14 lõikega 2. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üld- täpsustab maakonnaplaneeringus toodud
planeeringu seletuskirjas soovitusena. tingimust.
Maa-amet kooskõlastab Põltsamaa Vallavalitsuse 23.04.2021 kir-
jaga nr 7-1/2021/18-1 edastatud Põltsamaa valla üldplaneerin-
gu tingimusel, et täpsustatakse vastavalt eeltoodud märkus-
tele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastu-
olus MaaPS § 14.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemi-
sega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja
enne selle vastuvõtmist teadmiseks Maa-ametile.
ESKIIS 2 1. Seletuskirja peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise ko- 1.Sõnastust täpsustatud, et oleks arusaadavam.
hustus alapeatükis Detailplaneeringu koostamise kohustusega
juhud all on märgitud, et detailplaneeringu koostamise ko-
hustusega juhud kehtivad kogu valla territooriumile ning
38 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ühe juhuna on toodud (tsiteerin): „Uue äri- või tootmistegevuse
kavandamine alale, kus üldplaneeringuga määratud maa-ala ka-
sutamise juhtotstarve sellist tegevust ette pole näinud.“ Täien-
davalt on selgitatud, et olemasolevate ja kavandatud tege-
vuste infot annab üldplaneeringu maakasutus ja katastriinfo,
samuti tegelik olukord kinnistul. Sama juhu all on lisaks
märgitud (tsiteerin): „Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
ruumilist mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole.“
Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millesttingitult muu-
tuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate
hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vaja-
dus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluli-
selt. Eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kae-
vandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetöös-
tusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu.
Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustus ilma iga-
kordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Taga-
maks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist
palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäe-
tööstusmaana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu
koostamist.
2.Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimus- 2. Sõnastust täpsustatud. Lisame, et põhimõte on
te all märgitud, et maardla kasutuselevõtmisel maavara väljami- vajalik, kuna see põhineb senisel praktikal ning elu
se eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides sätestatud korrast. on näidanud, et selliste tegevuste kavandamine
Täiendavalt on selgitatud, et lubjakivikarjääri maavara kae- mõjutab oluliselt piirkonna elanike heaolu, mistõttu
näeme, et see on vajalik üldplaneeringus välja
vandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal, et
tuua. Hilisemas etapis küsitakse KOVilt vaid
juhul kui kavandatakse olemasolevast karjäärist 2,5 km kau-
arvamust ning see pole piisav meede, et kohaliku
gusele uut lubjakivikarjääri, tuleb algatada keskkonnamõju
elukeskkonna heaolu tagada.
hindamine, kuna sellisel juhul on kahe karjääri kumulatiiv-
sed mõjud piirkonnas põhjendatult suured, mistõttu on KMH
koostamine vajalik. Ilmselt on mõeldud uue lubjakivikarjääri
kavandamist kuni 2,5 km kaugusele, nagu see on sõnasta-
tud tabelis Koostöö tabel. Lisaks on seletuskirja peatükis
4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna
tugiala tingimuste all toodud, et säilitada tuleb tugialade
terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist.
Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel
asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaa-
sata vastava ala ekspert, et hinnata selle tegevuse mõju kesk-
konnale ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav eks-
39 / 93
Põltsamaa üldplaneering
perthinnang). Selgitame, et maardlate aladel maavara kaevan-
damiseks on vaja muuta vastavad alad mäetööstusmaaks
ning mets raadata. Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukoh-
tadega, kuna igakordne keskkonnamõju hindamise või ekspert-
hinnangu koostamise nõue on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2.
Selgitame, et maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alu-
sel ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju
hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-
juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuu-
res maavara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine
ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätes-
tab keskkonnamõju hindamise tegemise kohustusena, kui ka-
vandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaa-
kaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kae-
vandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakae-
vandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suuru-
sel alal) tehakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta
kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hin-
damise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel
otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse me-
netlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaa-
satakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond.
Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta
tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kae-
vandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalit-
susel on võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise
algatamiseks. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada
üldplaneeringu seletuskirjas soovitusena.
3.KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 3. Võtame teadmiseks, see info on ÜP koostamise
maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla territooriumil on ajal pidevas muutuses ning kuvame seda vaid
10.12.2019 seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 13.08.2020 kindla ajahetkega.
seisuga on neid 29. Üldplaneeringu põhilahenduse avaliku
väljapaneku ettevalmistamisel on mäeeraldiste ja nende tee-
nindusmaade ajakohaste piiride allalaadimiseks võimalus ka-
sutada WFS-teenust aadressi
https://tnus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=
1.1.0&request=GetCapabilities. Jätkuvalt on ka võimalus küsida
andmete väljavõte Maa-ametist GIS-failidena.
40 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ESKIIS 1 1. Kaardirakenduses ei ole märgitud kehtiva kaevandamisloaga 1. Maardlate ja kaevandamislubade info muutub
21.04.2020 nr mäeeraldist Tõrenurme liivakarjäär (loa nr L.MK/333887; loa jooksvalt. Uuendame seda vaid UP kindlates
omaja Mainer OÜ) ning selle teenindusmaad, samuti ei ole etappides - eskiisi ja põhilahenduse avalik
6-3/20/3313-
teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaa juhtotstarvet. väljapanek. On paratamatu et info UP koostamise
4 Vanajaagu kruusakarjääri (loa nr L.MK/322640; loa omaja OÜ ning ka hiljem selle eluea jooksul pidevalt muutub,
Moreen) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei ole eriti mis puudutab maardlaid, sellega peab ka
teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaad. Sopimetsa II edaspidi arvestama.
lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/319345; loa omaja OÜ Moreen)
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei ole korrektsed ning
seetõttu ka määratud mäetööstusmaa ulatus ei ole korrektne.
Tapiku turbatootmisala (loa nr L.MK/334279; loa omaja AS Tara-
Torf) mäeeraldise piirid ei vasta keskkonnaregistri andmetele
ning Tapiku turbatootmisala kaevandamisloa number on
L.MK/334279, mitte KMIN-081. Rõstla III dolokivikarjääri
mäeeraldise teenindusmaa nimeks on ekslikult märgitud Rõstla
teenindusmaa. Otisaare lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329511,
loa omaja AS Kaltsiit) mäeeraldist ja teenindusmaad laiendati
Keskkonnaameti korraldusega 16.07.2019 nr 1-3/19/1453,
seega ei asu antud alal enam taotletavat mäeeraldist ja selle
teenindusmaad, vaid kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis ja
selle teenindusmaa. Palume üldplaneeringu lõpplahenduses
korrigeerida mäeeraldiste ning nende teenindusmaade ja
mäetööstusmaa juhtotstarbe ulatusega seonduvat infot. Palume
küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane
väljavõte.
2. Kaardirakenduses on nii mäeeraldist kui ka selle 2. See ei ole info, mida me UPga kehtestame,
teenindusmaad tähistava ruumikuju nimetuseks märgitud hiljem kui UPd rakendatakse ja info hakkab
„Olemasolev mäeeraldis koos teenindusmaaga“ või „Taotletav niiehknaa muutuma, vaadatakse ajakohast infot
mäeeraldis koos teenindusmaaga“. Selgitame, et mäeeraldis ja Maa-ameti vm teemakohases infoportaalis.
selle teenindusmaa ei pruugi olla sama ruumikujuga ja seetõttu UP koostamise lahenduses kajastatakse
peaks olema ka kihi nimetuseks vastavalt kas mäeeraldis või lihtsustatud lähenemist sellisel kujul nagu see
teenindusmaa, mitte mõlemad. Lisaks on mäeeraldist ja koostajate arvates otstarbekas on.
teenindusmaad tähistavad leppemärgid liiga sarnased, et neil Mäeeraldiste infot me ei kehtesta ning see on
vahet teha ning leppemärkides ei ole täitvat kaldviirutust näha, informatiivne kiht.
nagu kaardil mäeeraldist või selle teenindusmaad on kujutatud.
Palume korrigeerida.
3. Peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus 3. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist
alapeatükis Detailplaneeringu kohustusega juhud all on märgitud, tegevustest on võimalikud ka juhul, kui maavara
et detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kehtivad pole ammendunud kuid seda ala nt mingil põhjusel
kogu valla territooriumile ning ühe juhuna on toodud (tsiteerin): mõnda aega ei kaevandata.
„Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, kus Sellisel juhul võiks muud ajutised tegevused, mis
üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise juhtotstarve maavara hilisemat kasutamist ei mõjuta, olla
sellist tegevust ette pole näinud. Lisaks sellele kaasneb lubatud. Nt ajutiste ehitiste puhul, puhkeala,
tegevusega tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob aianduse maa-ala jm.
endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise suurenemise või Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis
41 / 93
Põltsamaa üldplaneering
sellega kaasneb eeldatavalt oluline ruumimõju, mis ulatub kaalutlusotsustena.
kavandatavast kinnistust väljapoole. Kui esineb vähemalt üks
kolmest neist täiendavatest tingimustest, 3 siis on
detailplaneeringu koostamine kohustuslik.“ Olulise ruumilise
mõju all on mõeldud mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige
transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne
mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise
kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Eeltoodud
kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille
tarvis muudetakse maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse
kaevandamisega seotud taristu. Lausaline detailplaneeringu
koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus
MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas
olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada,
et ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või
turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist.
4. Seletuskirja tabelis 2 on mäetööstuse maa-alale märgitud, et 4. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist
äri-, tootmis-, laohoone maad, ühiskondlike hoonete maad, tegevustest on võimalikud ka juhul, kui maavara
puhkamise maad, haljasala maad, kultuuri- ja spordirajatise pole ammendunud kuid seda ala nt mingil põhjusel
maad, veekogu maad, aianduse maad võib kavandada kui mõnda aega ei kaevandata.
mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud. Palume tabelit 2 Sellisel juhul võiks muud ajutised tegevused, mis
täpsustada, et lisaks mäetööstuse maa-ala tegevuste maavara hilisemat kasutamist ei mõjuta, olla
lõppemisele peab kõnealustel aladel ka maavara ammendunud lubatud. Nt ajutiste ehitiste puhul, puhkeala,
olema. aianduse maa-ala jm.
Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis
kaalutlusotsustena.
5. Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on 5. Tingimust on täpsustatud. Antud juhul soovib
tingimuste all märgitud, et lubjakivikarjääri maavara omavalitsus teha ettepaneku, et kuni 2,5 km
kaevandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal, kaugusele olemasolevast lubjakivikarjäärist uue
et igal juhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, sõltumata karjääri rajamise korral on vajalik KMH koostamine
kavandatava ala suurusest. Sama mõtte leiab ka KSH aruande mistahes suurusega karjääri kaevandamisloa
eelnõu leheküljelt 10, peatükist 7.8 Mõju maavaradele ja taotlemisel. Põhjenduseks on kahe karjääri
maardlatele ja peatükist 9.6. Meetmed maardlate ja maavarade kumulatiivse mõju suurenemine sedavõrd, et KMH
kaitseks. Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukohaga, kuna koostamine on põhjendatud. Põltsamaa vald on
igakordne keskkonnamõju hindamise nõue on vastuolus MaaPS § senise kogemuse põhjal näinud, et selliste
14 lõikega 2. Selgitame, et maavara kaevandamise luba antakse kumulatiivsete mõjude esinemisel on KMH
MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud koostamine vajalik, et selgitada avalikes huvides
keskkonnamõju hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise välja vajalikud keskkonnamõjud ning et protsess
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 oleks avalikkust kaasav.
järgi, sealjuures maavara kaevandamise loa taotlemine ning
menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist.
KeHJS sätestab keskkonnamõju hindamise tegemise
kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise
keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25
hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150
42 / 93
Põltsamaa üldplaneering
hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel
(nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta kaalutletud otsus.
KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja.
Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess
ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus
kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa
taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse
saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule
omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha
ettepanek keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume
seletuskirja ja KSH aruande eelnõud täpsustada, et ka
lubjakivikarjääride puhul tuleb maavara kaevandamise loa
taotlemisel keskkonnamõju hindamine algatada vaid
kaalutlusotsuse tulemusena, mitte igakordselt.
6. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 6. Täpsustatud ja lisatud viide MP-le.
maardlatele on kirjeldatud, et Jõgeva maakonnaplaneeringuga
2030+ on valla territooriumil paiknevad maardlad jagatud
kategooriatesse, mis näitab ära, kus maavarade kaevandamine
on soodustatud (I kategooria), kus eelnevalt kasutuselevõtule
tuleb teha täiendavaid uuringuid (II kategooria) või kus on
kasutuselevõtul olulised kitsendused (III kategooria). Samuti on
lisatud, et uue mäeeraldise kavandamisel tuleb lähtuda
maardlate kategooriatest. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8.
Mõju maavaradele ja maardlatele ja seletuskirja peatükis 3.7.9.
Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „III
kategooriasse kuuluvate maardlate aladel on maavarade
kaevandamisest olulisem maa-ala muu funktsioon ja seetõttu
maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt
võimalik“ ja „I kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate
maardlate aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi
planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise
(nt planeerida uusi 4 elamualasid)“ ning „Maardlate
kasutuselevõtul II kategooriasse kuuluvatel aladel tuleb vältida
võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel,
väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas,
tuleb hinnata eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele“. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatud
maardlate kategooriate osas antud selgitustega, kuid palume
seletuskirja lisada viide Jõgeva maakonnaplaneeringule 2030+,
mille alusel maardlad on kategooriatesse jaotatud.
43 / 93
Põltsamaa üldplaneering
7. KSH aruande eelnõu peatükis 9.6 Meetmed maardlate ja 7. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud
maavarade kaitseks ja seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse vastavalt märkusele.
maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Turba
kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud
alasid“. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõus täpsustada
vastavat lauset, et turba kaevandamiseks tuleb võimalusel
eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid. Täiendavalt
selgitame, et MaaPS § 45 lõige 1 sätestab, et turba
kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või
maardlal. Mõlemad nimekirjad on kinnitatud keskkonnaministri
määrusega 27.12.2016 nr 87 ja nimekirjade koostamisel on välja
jäetud suurema loodusväärtusega alad.
8. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlatega 8. Sõnastust on seletuskirja rohevõrgustiku ptk-is
rohevõrgustiku alad ja rohekoridorid. Seletuskirja peatükis 4.11. täpsustatud:
Rohevõrgustik on rohevõrgustiku ala üldiste tingimuste all
märgitud (tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei
aladel ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlus-
kaalutlusotsusena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri otsusena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri
kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa
muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering
Vajadusel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos ja/või ehitusprojekt (va karjääri kavandamisel).
leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohelise Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koos-
võrgustiku sidususe säilimine“ ning „Rohevõrgustiku tada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste
tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga määramisega, tagamaks rohelise võrgustiku sidu-
kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes suse säilimine.
protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Oluline on siiski välja tuua, et RV on oluline väärtus
Seletuskirja peatüki 4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna ning seda on rõhutatud juba ka maakonna ning
tugiala tingimuste all on toodud, et säilitada tuleb tugialade üleriigilises planeeringus, mistõttu on vajalik selle
terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. säilimiseks tagada selle sidusus. Neid põhimõtteid
Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel ja RV tähtsust on rõhutanud ka
asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaasata Keskkonnaministeerium. Seega kuna tegu on
vastava ala ekspert, et hinnata selle tegevuse mõju keskkonnale olulise avalikes huvides toimiva väärtusega, tuleb
ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav selle muutmisel anda eksperthinnang, et RV
eksperthinnang). Metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on sidusus oleks tagatud. Antud tingimus ei halvenda
keelatud ning looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei maavara kaevandamisväärsena säilimist ning
tohi langeda alla 90% tugiala pindalast. Selgitame, et maardlate maavarale juurdepääsu osas olemasolevat
aladel maavara kaevandamiseks on vaja muuta vastavad alad olukorda.
mäetööstusmaaks ning mets raadata, kuid detailplaneeringu,
ehitusprojekti või eksperthinnangu igakordne koostamise
kohustus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise
ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on
vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Kaevandamisluba antakse
õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara
44 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi
detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamist. Kohalikul
omavalitsusel on võimalus teha ettepanek loa andjale
keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja
täpsustada, et kaevandamisega seonduvalt eksperthinnang
koostatakse vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena ning
mäetööstusmaa määramise või raadamisega seotud
detailplaneeringu ja ehitusprojekti igakordne koostamise nõue
maardlate aladel kaevandamisega seonduvalt ei kehti.
Maavaravarule juurdepääsu säilimise tagamiseks palume märkida
seletuskirja peatükki 4.11 Rohevõrgustik, et rohelise võrgustiku
ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks maardlate
aladel kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides
sätestatud korras ja tingimustel.
9. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad väärtuslike 9. Põhimõtted tulenevad maakonnaplaneeringust.
maastikega. Seletuskirja peatükis 4.12. Väärtuslikud maastikud Ptk-is 4.12 on antud üldised tingimused
on tingimustena toodud (tsiteerin): „Uute objektide ja väärtuslikel maastikel, need on üldjuhud, millel
maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva alati on erandid. Mäetööstusmaa täpsemad
maastikuga ning et ei 5 rikutaks pöördumatult neid väärtusi, tingimused on antud ptk-is 3.7.9 ning seal on
mille pärast maastik välja valiti“ ning „Maastikulised selgitatud täpsemalt, kuidas ja mil viisil saab
väikevormid: kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad kaevandamist väärtuslikule maastikule lubada.
puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad jm Seega kirjutab mäetööstusmaal paiknev reegel
sarnased maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada“. (mis on konkreetsem ja täpsem) üle ptk-is 4.12
Palume seletuskirjas täpsustada, et väärtuslik maastik ei ole antud üldised põhimõtted kaevandamise aladel:
takistuseks maardlate aladel kaevandamislubade taotlemisel ja Juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada
andmisel õigusaktides sätestatud korras ning tingimustel. väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata kavanda-
Selgitame, et väärtuslike maastike, sh maastikuliste
tava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning
väikevormide säilitamist on vajalik maardlate aladel käsitleda
soovitusena mitte kohustusena, et tagada juurdepääs maavarale võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.
ja hoida ära üldplaneeringu vastuolu MaaPS § 14 lõikega 2. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala kor-
rastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väär-
tusliku maastikuga.
10. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad väärtuslike 10.Teadmiseks võetud.
põllumajandusmaadega. KSH aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju
väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud, et väärtuslikud
põllumajandusmaad tuleks säilitada avatud maastikena ning
suurtes põllumajanduspiirkondades säilitada põldude läheduses
olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid
põldudel, hekid, metsaribad. Seletuskirja peatükis 4.14.
Väärtuslikud põllumajandusmaad on märgitud, et väärtusliku
põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise
üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures
ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks
tegevuseks. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa
(põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus
45 / 93
Põltsamaa üldplaneering
tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik
maakasutus. Seejuures on sama peatüki tingimuste all märgitud,
et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis
asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb
kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku
põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid
mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtusliku
põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise
vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste
seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada
kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete
rakendamiseks. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatuga.
11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 11.Materjalide esitlust kodulehel täpsustatud.
maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla territooriumil on Maardlate info muutumise osas vastus eelnevalt
10.12.2019 seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 15.04.2020 antud.
seisuga on neid 29. Lisaks on märgitud, et maardlate ja nende
maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt Põltsamaa
valla ÜP LS ja KSH VTK (ÜP Lisa 6). Palume täpsustada, et
ülevaate maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest valla
territooriumil annab viidatud dokumendi Joonis 4. Lisa 6 ei ole
esitatud materjalide seas. Palume lisada, kui see on koostatud.
12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 12. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud
maardlatele on kirjeldatud, et Põltsamaa valla üldplaneeringuga vastavalt märkusele.
antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja
nende teenindusmaale, kuhu on antud maavara
kaevandamisluba (Tõrenurme, Sopimetsa, Rõstla ning Pikknurme
maardlates) või kus kaevandamisloa taotlus on menetluses
(kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär Pikknurme maardlas).
Taotluste osas on kasutatud Keskkonnaameti kodulehekülge
seisuga 10.01.2020. Täpsustame, et mäetööstusmaa tuleb
märkida kõigile kehtiva kaevandamisloaga ning Keskkonnaametis
menetluses olevatele mäeeraldistele ja teenindusmaadele, mitte
ainult viidatud nimekirja kuuluvates maardlates, kuna nimekiri ei
ole täielik. Palume korrigeerida.
13. KSH aruande eelnõu peatükis Kokkuvõte alapeatükis Mõju 13. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud
maavaradele ja maardlatele ning 7.8. Mõju maavaradele ja vastavalt märkusele.
maardlatele on kirjeldatud, et maardlate aladele ega nende
lähipiirkonda ei kavandata tegevusi, mis võiks avaldada
negatiivset mõju maardlates asuvate maavarade kvaliteedile ja
taastumisvõimele. Selgitame, et maavara loetakse 6
taastumatuks ressursiks ja seega jääb selgusetuks, mida
peetakse maavarade taastumisvõime all silmas. Palume KSH
aruande eelnõud täpsustada.
46 / 93
Põltsamaa üldplaneering
LS 08.02.19 1.Täpsustada Pajusi lubjakivimaardla piir vastavalt keskkonnare- 1.Täpsustatud.
nr 6- gistri andmetele.
3/19/1619-2
2.Maardlate nimistus on arvele võetud Tõrenurme liivamaardla, 2.Täpsustatud.
lisada see
3.Üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregist- 3.Arvestatud.
ri maardlate piire.
4.ÜP-s anda mäetööstusmaa juhtsihtotstarve nendele mäeeral- 4.Üldplaneeringus määratakse mäetööstusmaa
distele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus juhtotstarve mäeeraldistele ja nende teenindus-
maale, kus on maavara kaevandamisluba antud või
kus vastav luba on menetluses.
5.Üle vaadata geoloogilise uuringu teostamise välistamise osa ja 5.Geoloogiliste uuringute läbiviimine ei ole olulise
mitte neid piirkondi määrata. keskkonnamõjuga tegevus, sh ei too see kaasa
olulisi häiringuid elanike heaolule. Seega puudub
üldplaneeringus geoloogilisteks uuringuteks välista-
tud alade määratlemiseks alus keskkonnamõjude
seisukohast.
8. Transpordiamet PÕHILAHEN- Planeering ning KSH aruande eelnõu vastavad Maanteeameti 1.Teadmiseks võetud.
(end. nimega DUS 13.03.2019 kirjaga nr 15-2/18/52096-4 esitatud ning planee-
Maanteeamet) 17.05.2021 ringu ja KSH aruande eelnõu koostamisel töö käigus meie poolt
nr 7.1- tehtud täiendavatele ettepanekutele.
2/21/10005-2 Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhi-
määruse, kooskõlastame Põltsamaa valla üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee
kaitsevööndite ulatuse kiht digitaalsel (.dwg või .dgn) kujul, mille
edastame Maa-ametile kitsenduste kaardi otstarbeks.
ESKIIS 2
01.09.2020 ki- 1.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline 1.Korrigeeritud
ri nr 15- taristu“ on riigi- ning kohalike teede tingmärgid liialt sarnased,
2/20/11932-7 mistõttu on jooniste jälgimine raskendatud. Jooniste parema loe-
ja 16.09.2020 tavuse huvides soovitame korrigeerida nimetatud tingmärkide
töökoosoleku tähistust.
protokoll
47 / 93
Põltsamaa üldplaneering
2.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline 2.Materjalid täpsustatud: tee kaitsevööndid kajas-
taristu“ on kujutatud riigiteede teekaitsevööndeid. Jooniste pa- tuvad planeeringu kaardirakenduses ning seletus-
rema loetavuse huvides oleme nõus, et riigiteede kaitsevööndit kirjas.
nimetatud planeeringu joonistel ei kajastata ning planeeringu Tee kaitsevööndite suurendamise ja vähendamise
joonistele nr 1 ja nr 2 lisatakse vastav märkus ja viide, kus pla- kohta on tehtud eraldi skeemid, mis paiknevad se-
neeringu materjalides (seletuskirja pt) teekaitsevööndeid kajas- letuskirjas, ÜP suurtel kaartidel (maakasutus, väär-
tatakse. Teekaitsevööndite suurendamist ja/või vähendamist tused ja piirangud, tehniline taristu) need ei kajas-
peame vajalikuks käsitleda üldplaneeringu kaartidel, sest tege- tu, kuna info ei oleks sealt loetav. Täiendavalt saab
mist on planeeritavate kitsendustega, mille seosed maakasutu- seda infot vaadata rakenduses.
sega peaksid olema võimalikult ülevaatlikud ja selged.
3.Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 3.
teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korralda-
mise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonna-
kahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tegime ettepanekud
riigiteede teekaitsevööndite suurendamiseks (vt ettepanekud p
2.2.) lõikudes, kus meie hinnangul piirkonna edasine areng võib
mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse
tõus) ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude va-
likul hindasime lisaks olemasolevat olukorda, võttes aluseks väl-
jakujunenud hoonestusjoone, lubatud sõidukiiruse (+50 km/h)
ning reaalselt maastikul olemasolevad tähised (nt ristmik, kiirus-
piirangu märk, asula piiri märk), mille alusel on teekaitsevööndite
ulatust kaardil ja/või maastikul võimalik lihtsalt jälgida. Riigitee
kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud
tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist
ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrva-
le kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei käsitle
igapäevases halduspraktikas riigitee kaitsevööndit vaikimisi ehi-
tuskeelualana. Näeme oma rolli eelkõige kohaliku omavalitsuse
partnerina, kellele pakkuda pädevat tuge kohakesksete ruumilis-
te otsuste tegemisel ning kaitsevööndi laius väljendab meie huvi-
de ruumilist ulatust konkreetses liikluskeskkonnas. Oleme and-
nud ning anname ka edaspidi koha- ja lahenduspõhiselt nõusole-
kuid teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumi-
seks. Selgitame järgnevalt, millistel kaalutlustel tegime oma et-
tepanekud riigiteede kaitsevööndite suurendamiseks.
3.1.Riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa on kogu ula-
tuses E-tee ehk ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud 3.1 Nõustume Maanteeameti sooviga mitte vähen-
48 / 93
Põltsamaa üldplaneering
maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee nr E263, mille kaitse- dada riigitee nr 2 teekaitsevööndit Põltsamaa linnas
vööndi laius vastavalt EhS § 71 l 2 on mõlemal pool äärmise sõi- ja Adavere alevikus 10 m-le. Korrigeerime planee-
duraja välimisest servast kuni 50 m, mida võib põhjendatud juhul ringu seletuskirja Tabelit 4 ja jooniseid.
vähendada maantee omanik.
Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa
ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 –
kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit
välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Pärast Põltsamaa
ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt antud lõigus rii-
gitee nr 2 tüüp (põhimaantee > kõrvalmaantee) ning tulenevalt
sellest väheneb ka teekaitsevöönd 30 m-le.
Me ei pea sobilikuks ega proportsionaalseks riigitee nr 2 teekait-
sevööndi vähendamist üldplaneeringuga Põltsamaa linna ning
Adavere aleviku piires 10 m-le. Palume eemaldada planeeringu
seletuskirja Tabelist 4 riigitee nr 2 teekaitsevööndit puudutavad
read ja võtame tagasi oma ettepanekute eksitava sisuga p 2.2.3.
3.2.Riigitee nr 14175 Pikknurme – Põltsamaa km 14,09-14,55
ning km 15,0-15,19. 3.2 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab
- Oleme nõus Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 14,09-14,55 Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi
kaitsevööndi laiendamisega 30 m äärmise sõiduraja servast ai- suurendamise osas riigitee nr 14175 km 14,09-
nult paremal pool teed, kus puudub olemasolev hoonestusjoon 14,55 Riigitee nr 14175 Pikknurme Põltsamaa km
ning kus osaliselt piirneb riigitee juba Väike-Kamari külaga ning 14,09-14,55 jääb kaitsevöönd mõlemal pool teed
osaliselt on kavandatud üldplaneeringuga riigitee äärde aianduse 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
maa-ala, mille kasutamise tingimusi üldplaneeringus ei täpsusta-
ta. Meie hinnangul on hetkel aianduse maa-ala kinnistu juurde- Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile teeme et-
pääs ebamäärane (puudub juurdepääs otse riigiteelt, kasutatakse tepaneku Riigitee nr 14175 km Pikknurme – Põlt-
olemasolevaid teid, mis läbivad kõrvalkinnistuid) ning kui tulevi- samaa km 15,0-15,19 kaitsevööndiks määrata 15
kus suureneb nimetatud maa-ala kasutamine (rohkem kasuta- m.
jaid, sagedasem liikumine), siis on vajalik maa-alale juurdepääsu
tagamine, liikluskorralduse kavandamine (nt kergliiklusteed).
- Peame endiselt sobilikuks ja vajalikuks Kamari alevikus riigitee
nr 14175 km 15,0-15,19 teekaitsevööndi laiendamist 30 m äär-
mise sõiduraja servast mõlemal pool teed. Antud lõigus puudub
väljakujunenud hoonestusjoon, alevikust väljasõidul puudub kii-
ruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel
kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Üldplaneering ei täpsusta paremal
pool teed asuva maa-ala maakasutust (hetkel ühiskondlike hoo-
nete maa), kuid vasakule poole teed on kavandatud tootmise
ning elamute maa-alad. Riigiteelt puudub juurdepääs nii teest
49 / 93
Põltsamaa üldplaneering
vasakul kui ka paremal pool olevatele kinnistutele. Võib eeldada,
et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus ning
osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumisko-
had). Mõlemal juhul soovime olla teekaitsevööndi suurendamise
kaudu kaasatud piirkonna ruumilist arengut puudutavatesse ot-
sustesse.
3.3.Loobume Puurmani alevikus (seisukohtade kirja p 2.2.2.) rii-
3.3 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab
gitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,0-0,33 teekaitse-
Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi
vööndi laiendamise nõudest kuni 30 m äärmise sõiduraja servast.
suurendamise osas riigitee nr 14193 Puurmani –
Ässa – Tõrve km 0,0-0,33
Nimetatud lõigus jääb kaitsevöönd mõlemal pool
3.4.Riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81-1,20. teed 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Antud lõigus kehtib riigiteel osaliselt kiiruspiirang 70 km/h ning
3.4 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile nõus-
osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega kuni tume Maanteeameti sooviga mitte vähendada riigi-
90 km/h); antud lõigus ei ole välja kujunenud hoonestusjoont tee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81-
ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub juurdepääs riigi- 1,2 kaitsevööndit.
teelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal pool teed ka-
vandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille
alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku
liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sellest tule-
nevalt soovime antud lõigus teekaitsevööndi suurendamist 30 m
riigitee teekatte servast.
3.5.Puurmani aleviku piires riigiteel nr 14246 Altnurga – Puur-
mani ning rambil 1410, mis on Puurmani liiklussõlme osa. Allole- 3.5 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab
vatel skeemidel on sinisega kujutatud nimetatud riigiteede lõi- Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi
gud. Puurmani aleviku piiresse jääb lühike lõik nii rambist 1410 suurendamise osas Riigitee nr 14246 Altnurga –
kui ka riigiteest 14246. Meie hinnangul on olulise liiklussagedu- Puurmani aleviku piires. Kaitsevöönd Puurmani
sega (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7321 sõidukit) aleviku piires jääb mõlemal pool teed 10 m äärmise
põhimaantee Puurmani liiklussõlme vahetus läheduses 30 m sõiduraja välimisest servast.
laiune teekaitsevöönd vajalik selleks, et ära hoida ülemääraste Ramp 1410 Puurmani alevikus – kaitsevöönd mõ-
negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) avaldumine lemal pool teed suurendatakse vastavalt Maantee-
külgnevale maakasutusele. ameti soovile 30 m äärmise sõiduraja välimisest
3.6.Riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km 0,94-1,50. Antud servast.
lõigus kehtivad riigiteel osaliselt kiiruspiirangud 50 ja 70 km/h 3.6 Nõustume. Vastavalt Maanteeameti soovile
ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega suurendame riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere
kuni 90 km/h); selles lõigus ei ole tee ääres välja kujunenud km 0,949-1,5 kaitsevööndit mõlemal pool teed 30
hoonestusjoont ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub m äärmise sõiduraja välimisest servast.
juurdepääs riigiteelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal
pool teed kavandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik
50 / 93
Põltsamaa üldplaneering
maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist
ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad)
ning sellest tulenevalt peame sobilikuks ja vajalikus teekaitse-
vööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte servast.
4.Palume täpsustada planeeringu seletuskirjas p 5.1.2. „Sõidu- 4.Arvestatud.
teed“ lauset
Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul
ei juhita neid riigiteede kraavidesse. Erisused on võimalikud
koostööna Maanteeametiga järgmiselt: 4 (4)
Sademevee kogumise ning ärajuhtimise kavandamisel tuleb ar-
vestada, et sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele
maaüksusele ega riigitee teekraavidesse. Erisused on võimalikud
vaid koostöös Maanteeametiga.
5.Palume lisada planeeringu seletuskirja p 5.1.2. „Sõiduteed“ 5.Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile nõus-
järgmine punkt: tub Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel
Arendusalade kavandamisel riigi põhimaanteede (I ja II klassi on avatud menetluse nõue (projekteerimistingimu-
maanteed) äärde on vajalik kavandada detailplaneeringuga kogu- sed avatud menetluses).
jatee(d).
8. Maanteeamet ESKIIS 1 1.Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus teekaitsevööndi vä- 1.KOV soovib seal säilitada 10 m tee kaitsevööndit.
04.2020 hendamise ulatusele: oleme nõus, et Põltsamaa linna läbiva riigi- Vt täpsemalt seletuskirja tabel nr 4.
tee nr 2 lõigus suurendada teekaitsevööndit kuni 30 m (mitte 50
m).
2. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa 2. KOVi põhjendused kajastuvad seletuskirjas, sest
ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 – vähendamise vajadust tuleneb kohaliku arengu
kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit võimaldamisest. Teekaitsevööndi senine lähenemi-
välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Kuni antud üm- ne MTA poolt on olnud, et sinna saab vaid äärmisel
bersõitu ei ole välja ehitatud, on riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- juhul hooneid ehitada, mistõttu on vajalik UPga see
Luhamaa riigi põhimaantee, mille teekaitsevöönd on 50 m. Pärast piirkond selgemini määratleda ja paika panna, et
Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt an- ka arenguid saaks edaspidi parema kindlustundega
tud lõigus riigitee nr 2 tüüp (põhimaanteest kõrvalmaanteeks) kavandada.
ning tulenevalt sellest muutub automaatset ka teekaitsevöönd 50
m – 30 m. Me ei pea võimalikus ega põhjendatuks riigitee nr 2
teekaitsevööndi vähendamist üldplaneeringuga.
Juhime tähelepanu, et teekaitsevöönd ei võrdu ehituskeeluvöön-
51 / 93
Põltsamaa üldplaneering
diga, st 50 m teekaitsevööndi alale on hoonete rajamine võima-
lik, nende projekteerimine ning ehitamine tuleb kooskõlastada
Maanteeametiga.
3. Palume täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.4. „Avatud 3. Maaomandi eristust pole mõttekas teha, sest
menetlusega projekteerimistingumuste juhud“ lauset: „Avaliku kõik avalikuks kasutuseks määratavad JR ja JT tu-
jalgratta- ja jalgtee kavandamisel eramaale ning maale, mis ei leks avaliku protsessiga kavandada. Seletuskirjas
kuulu munitsipaalomandisse.“ tehtud täpsustus.
4.Üldplaneeringu tasandil ei lahendata nt ühissõidukite sõidura- 4. Täiendatud ptk 5.1 ning lisatud UT ptk. UT suu-
dade määramist, küll aga on vajalik läbi mõelda ühistranspordi nad ja põhimõtted on antud UP täpsusastmes ehk
toimimine tervikuna, selle perspektiivsed arengud, mh ka need strateegiliste eesmärkidena. Täpsemaid ruumilisi
ruumilised aspektid, mis mõjutavad ühistranspordi kasutaja ka- lahendusi UT valdkonnas anda ei saa, sest otsused
sutajakogemust, (liiklus)ohutust, jm (nt kas ja kuidas inimene tehakse UP väliselt. UP ei kavanda UT-i vaid saab
üldse pääseb ühistranspordi peatuseni). anda üldised suunad selle kavandamiseks.
5. Kui arendusalad on kavandatud riigi põhimaantee äärde( I ja 5. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik se-
II klassi maanteed), on kogujateed vajalikud ÜP-s määrata. da ülesannet lahendada, sest see eeldab arengu-
plaanide ajalist elluviimise infot, maaomanike kok-
kuleppeid jm, mida strateegilise planeeringuga pole
võimalik lahendada. UP kaardil on antud need
perspektiivsed teed, kus sellekohased plaanid ja
kokkulepped on paigas. Lisaks saab UP anda üldi-
sed põhimõtted, mida edaspidi järgida (need on se-
letuskirjas kajastatud), kuid täpsemalt lahendatak-
se teede teema detailplaneeringu/ ehitusprojekti
etapis.
ESKIIS 2 6. Arvestades ehitusmaavarade, ja eriti konkreetselt tee- 6. Ei ole UP ja selle KSH teema, tegu on riikliku ta-
16.09 töö- ehituseks sobivate maavarade vähesust nii Kesk- kui ka Lõuna sandi spetsiifilise valdkonna vajadusega ning seda
koosoleku pro- Eestis on vajalik riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ei saa lahendada UP raames.
tokoll tulevasteks rekonstrueerimistöödeks selgitada ehitusmaavarade
varustuskindluse tase. Juhul kui olemasolevast varustuskindlu-
sest (avatud karjäärid) ei piisa, on vajalik uute leiukohtade leid-
mine ja vastavate uuringute teostamine. Selleks on vajalik nime-
tatud punkt lülitada ka valla ÜP ka KSH VTK-sse.
16.09 täpsustus: Ehitusmaavarade varustuskindluse tasemest
riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa tulevaste rekonst-
rueerimistööde kontekstis. Maanteeamet: piisab, kui (olemasole-
vad ning teadaolevalt planeeritavad) maardlad on üldplaneeringu
kaardil kajastatud.
52 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ESKIIS 2 7. Kui kavandatakse perspektiivseid karjääre või suuremat / suu- 7. Perspektiivsete juurdepääsude kavandamine on
16.09.2020 remaid tööstust/tööstusi – sellisel juhul on vajalik hinnata juur- võimalik asukohtades, kus sellekohased plaanid ja
töökoosoleku depääsu objektidele (olemasolev olukord, uue tee vajadus, jm). kokkulepped on paigas. Nendes asukohtades on
protokoll Tee klass jm olemas- ja teadaolevad parameetrid on piisavaks juurdepääsud näidatud, kuid enamik plaane on ül-
aluseks, et hinnata perspektiivne arendusala mõjusid ning vaja- dised ning nende puhul pole võimalik juurdepääsu-
dusi. teid näidata, need lahendatakse detailplaneeringu/
16.09 täpsustus: Maanteeamet nõustub omavalitsuse seisukoha- ehitusprojekti etapis.
ga.
ESKIIS 2 8. KOV peaks kliimamuutustest tingitud muutustega tegelema 8. Üldised põhimõtted kliimamuutustega arvesta-
16.09.2020 terviklikult ning mh ka Maanteeameti viidatud aspektis, et tööta- miseks on antud vastavas peatükis – 6.2 (valing-
töökoosoleku da välja leevendusmeetmed. vihmade käsitlemine jm). Näiteks: Sademevee ära-
protokoll Võimalikud kliimamuutused, mis mõjutavad teedevõrku: valing- juhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid
vihmade mõju teedele (kruusateed võivad minema ujuda), või- vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata nen-
malikud (senisest ulatuslikumad) üleujutused, talvised teepinna de kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade
pikaajalised jäätumised jms. korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse
16.09 täpsustus:Kohalik omavalitsus / planeeringu konsultant iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid piir-
vaatavad teema käsitluse veelkord üle (valingvihmade käsitlemi- kondi UPs välja ei tooda. Võimalike kliimamuutus-
ne). tega tuleb arvestada teede projekteerimisel ning
leevendusmeetmed töötatakse vajadusel välja selle
raames.
LS 13.03.19 1.Integreerida planeeringusse Jõgeva maakonnaplaneeringuga 1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldpla-
nr 15- kavandatud teedevõrgustik neeringu täpsusastet silmas pidades.
2/18/52096-4 ning teedevõrgu arendamiseks ja ohutuse tagamiseks seatud
tingimused, sh:
1.1.1.Jõgeva maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneerin-
guga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" kavandatud tee-
devõrgustik ja tingimused.
1.1.2. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa olemasole-
va maantee Põltsamaa-Tartu lõik planeerida „oluliselt muudetava
teelõiguna“ liiklemise sujuvuse ja ohutuse parandamiseks 2+1
maanteelõikude kavandamiseks.
53 / 93
Põltsamaa üldplaneering
1.2.Käsitleda ÜP-s riigitee 51 Viljandi-Põltsamaa lõigu km 1.2Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üld-
35,809- 43,109 rekonstrueerimise õgvendused. planeeringu täpsusastet silmas pidades.
1.3.Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude 1.3.Arvestatud UP täpsusastmes.
tagamisel ja määrata kohalike teede asukohad.
1.4. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: 1.4.Arvestatud.
näit riigitee, kohalik tee, eratee. Riigiteedeks määramine ja rii-
giteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös
Maanteeametiga.
1.5. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede ni- 1.5. Arvestatud.
metusi ja numbreid.
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda maanteedel 2.1. Arvestatud.
EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3.
Kaaluda Põltsamaa linna ning Adavere, Puurmani ja Kamari ale- Kaitsevööndi muudatusettepanekud kajastuvad ÜP
viku läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi laiendamise va- seletuskirjas. Ootame Maanteeameti täiendavaid
jadust koostöös Maanteeametiga, arvestades riigiteega külg- seisukohti, samuti palume täpsustada olevaid kait-
neva hoonestusjoone, liikluskeskkonna ja -ohutuse ning tee- sevööndite laiuseid. Vt täpsem info teede ptk tabel
devõrgu arendamise vajadusega. Maanteeamet teeb ettepa- 3.
neku laiendada riigiteedel tänava kaitsevööndi ulatust alljärg-
nevalt:
2.2.1. Kamari alevikus määrata riigitee 14175 Pikknurme-
Põltsamaa km 14,09-14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevööndi laiu-
seks 30 m.
2.2.2. Puurmanni alevikus määrata riigitee 14246 Altnurga-
Puurmani, ramp 1410 Puurmani, riigitee 14193 Puurmani-Ässa-
Tõrve km 0,0-0,33 ja km 0,81-1,20; 14180 Puurmani-Tabivere
km 0,94-1,50 kaitsevööndi laiuseks 30 m.
2.2.3. Adavere aleviku ja Põltsamaa linna läbiva riigitee 2
(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kaitsevööndi laiuseks määra-
ta 50 m.
2.3. Lähtudes olemasolevast hoonestusjoonest, kaalub Maan- 2.3.Maantee kaitsevööndite muudatused kajastu-
teeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõi- vad seletuskirja tabelis 3. Maantee kaitsevööndi
kest 2 tuleneva maantee kaitsevööndi laiuse vähendamist. vähendamisi ÜP raames kavandatud ei ole.
54 / 93
Põltsamaa üldplaneering
2.4.Pärast planeeringu kehtestamist esitada maanteede kaitse- 2.4.Teadmiseks võetud.
vööndite laiused Maanteeametile GIS või CAD formaadis.
3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hoo- 3.1.Tingimused sõnastatud vastavalt kohalikest va-
neid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjen- jadustest lähtuvalt.
datud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et
arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute
(müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vasta-
vuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja
finantseerimine on arendaja kohustus.
3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiir- 3.2. Arvestatud vastavalt võimalustele. Vajalik tin-
konda mitte planeerida. gimus on UPs sõnastatud.
3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mi- 3.3. Põhimõtted on antud vastavas peatükis
tut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määra- (5.1.3).
miseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt
ESKIIS 2 EhS-le teeregistrisse kandmiseks.
16.09 töö- 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et 3.4. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule va-
koosoleku pro- kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada jadusele.
tokoll seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel
moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi
juurdepääsu saamiseks riigiteelt.
3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse ka- 3.5. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule va-
vandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tu- jadusele.
leb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja ole-
masolevaid ristumisi riigiteega.
3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt 3.6.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema.
juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määra-
ta kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui arendus- 16.09.2020 toimunud töökoosolekul nõustus
alale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel
juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt avatud menetluse nõudega
ESKIIS 2 (projekteerimistingimused avatud menetluses)
(näit ala lähinaabritele).
16.09.2020
töökoosoleku 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole 3.7. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigi-
protokoll riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta tee transpordimaale kavandada, mistõttu tingimusi
ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata lisamine pole põhjendatud. Oluline on luua terviklik
tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajami- ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka jalgrattu-
55 / 93
Põltsamaa üldplaneering
seks antakse läbi avatud menetluse rite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed on ka nen-
ESKIIS 2 16.09 täpsustus: JJT kavandamisest riigitee kinnistule. Maantee- de liikujate teenindamiseks mõeldud.
16.09.2020 ameti seisukoht: kui riigitee maaüksusel on ruumi, siis võimal- Avatud menetlus lisatud.
töökoosoleku dame JJT kavandamist riigitee maaüksusele. Nimetatud lahendus
protokoll on võimalik juhul, kui on tagatud JJT ja maantee nõuetekohane
füüsiline eraldatus (on võimalik rajada vajaliku laiusega eraldus-
riba).
3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurenda- 3.8. Sõnastust täpsustatud.
da kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud
riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoor-
musega vastavusse.
3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee 3.9. Lisatud.
omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada laba-
de pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest
servast.
ESKIIS 2 3.10. Lähtudes Jõgeva maakonnaplaneeringust, kaaluda riigi- 3.10. Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogili-
16.09.2020 teedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramist se vööndi määramist maanteedele, kuid leiti, et
töökoosoleku äärmise sõiduraja välimisest servast, tee ohutuse tagamiseks, omavalitsuse seisukohast seab see aladele liialt
protokoll perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, kogu- suured kitsendused objektide osas, mille kavanda-
ja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajali- mine pole täna piisavas täpsusastmes teada. Selle
ke tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsi- tulemusena on leitud, et tehnoloogilist vööndit üld-
vust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitse- planeeringus ei määrata.
vööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10
m.
Maakasutustingimuseks seada, et ehitustegevuse planeerimi-
sel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet.
16.09 täpsustus: Tehnoloogiline vöönd. Maanteeameti ja kohali-
ku omavalitsuse ühine seisukoht: tehnoloogilise vööndi määra-
mine ei ole vajalik.
3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida 3.11.Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab ka-
olemasoleva teedevõrgu vastavust kavandatavale liiklusele. vandatavatele vajadustele.
Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei
võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude
rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste
määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus.
56 / 93
Põltsamaa üldplaneering
3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui 3.12.Arvestatud.
rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita
arendusalade sademevett riigitee kraavidesse.
3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tu- 3.13. Arvestatud.
leb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle
koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks.
ESKIIS 2 3.14. Planeerida võimalused ühissõidukite eeliskasutamiseks, 3.14.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema.
16.09.2020 vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale
töökoosoleku ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liik-
protokoll lusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele.
16.09 täpsustus: Ühissõidukite eeliskasutuse kavandamisest.
Maanteeamet nõustub, et antud juhul ei ole tegemist üldplanee-
ringu teemaga.
4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat 4.1.Arvestatud vastavalt kohalikest vajadustest
liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige lähtuvalt.
kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse
suunamist transiitliiklusega teele.
4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis 4.2. Ei ole üldplaneeringu täpsuastme teema. Va-
on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata pers- jadusel selguvad detailplaneeringute ja projektee-
pektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult rimistingimuse raames.
kasutatavale teele.
4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna 4.3. Põhimõte kajastub seletuskirjas.
liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse.
4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse haja- 4.4. Põhimõte kajastub seletuskirjas.
asustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks.
4.5. Põhimaanteele 2 uusi ristumiskohti mitte kavandada. 4.5. Üldplaneeringu täpsuastmes arvestatud.
Juurdepääsude kavandamisel lähtuda kehtivast teemaplaneerin-
gust ja 2+1 maantee projektlahendustest. Arvestada, et olemas-
olevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maaka-
sutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis kasutusele.
4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks 4.6. Täpsustatud põhimõte kajastub seletuskirjas.
kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade,
sh avaliku kasutusega alade (puhkealad, supluskohad jm) pla-
neerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub väl-
jaspool riigiteed ja alaga
57 / 93
Põltsamaa üldplaneering
samal teepoolel.
5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid nega- 5.1. ÜP KSH raames on hinnatud sõiduteedest tu-
tiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) lenevaid negatiivseid mõjusid (välisõhu saastami-
elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes ne, müra, vibratsioon), pidades silmas inimeste
kavandavast üldplaneeringu lahendusest. Analüüsist lähtuvalt tervist ja heaolu. KSH väljundina on kavandatud
kavandada negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. meetmed teelt tulenevate negatiivsete mõjude vä-
hendamiseks.
ESKIIS 2 5.2. Arvestades põhimaantee 2 teemaplaneeringuga kavanda- 5.2. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema.
16.09.2020 tud tee-ehitustöödega, lisada KSH VTK punkti 6.4 hinnangu
töökoosoleku andmine olemasolevate karjääride materjalivaru kohta.
protokoll 16.09 täpsustus: Olemasolevate karjääride materjalivarude hin-
nang KSH raames. Maanteeamet nõustub, et ei ole KSH teema.
ESKIIS 2 5.3.Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm suure liiklus- 5.3. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema.
16.09.2020 koormusega seotud objektid ning analüüsida võimalike juurde-
töökoosoleku pääsuteede, sh riigiteede, vastavust kavandatavale arendus-
protokoll tegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime
tõstmine, rekonstrueerimine, meetmed liiklusohutuse tagami-
seks, vms.
16.09 täpsusutus: Riigiteede liikluskoormus tulenevalt kavanda-
tavast arendustegevusest. Maanteeamet nõustub, et ei ole ÜP ja
KSH täpsusastme teema. Maanteede kandevõimet silmas pidades
on Maanteeametil vajadusel õigus kehtestada (ajalised) massipii-
rangud; Maanteeamet ei suurenda maanteede kandevõimet tule-
nevalt arendajate huvidest.
ESKIIS 2 5.4.Käsitleda kliimamuutuste mõjust lähtuvaid leevendamis- 5.4. Üldised põhimõtted kliimamuutustega arves-
16.09.2020 meetmeid teedevõrgule. tamiseks on antud vastavas peatükis – 6.2 (valing-
töökoosoleku 16.09 täpsustus:. Kliimamuutuste leevendusmeetmetest. Ana- vihmade käsitlemine jm). Näiteks: Sademevee ära-
protokoll loogne käsitlus, vt käesoleva protokolli p 13. juhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid
vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata nen-
de kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade
korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse
iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid piir-
kondi UPs välja ei tooda. Võimalike kliimamuutus-
tega tuleb arvestada teede projekteerimisel ning
58 / 93
Põltsamaa üldplaneering
leevendusmeetmed töötatakse vajadusel välja ehi-
tusprojekti raames.
5.5.Planeeringu kooskõlastamisel esitada lisaks käesoleva kirja 5.5.Esitatud.
sisupõhine ülevaade tabelina planeeringulahenduse väljatöötami-
sel.
9. Põllumajandus- PÕHILAHEN- 1.Oleme läbi vaadanud Teie poolt esitatud dokumendid 1.-
ja Toiduamet DUS „Põltsamaa valla üldplaneering“ (põhilahenduse eelnõu,
(end nimega Põl- 01.09.2021 nr 28.06.2021, töö nr 2018-0064) ja „Põltsamaa valla
lumajandusamet) 6.2-1/4068-3 üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“
(29.06.2021, aruande eelnõu, versioon 4) ning tutvunud üld-
planeeringu lisadega ja kaartidega maakasutuse, piirkondlike
ehitustingimuste, tehnilise taristu ning väärtuste ja piirangute
kohta.
PTA hinnangul on esitatud dokumentides sisuliselt arvestatud va-
rasemalt esitatud märkustega, maaparandusseadusest tuleneva-
te piirangutega ning maaparandusega kui maa väärtust
mõjutava teguriga.
Siiski juhime tähelepanu, et maaparandussüsteemid kuuluvad
samuti kohaliku tähtsusega objektide hulka, sest maaparandus-
süsteemid kuuluvad kinnisasja juurde, millel need asuvad.
Lisaks juhime tähelepanu, et maaparandussüsteemi maa-ala
kattumine hoonestatud ala või õuealaga ei tähenda alati seda,
et sellisel alal maaparandussüsteemi ei ole või ei peaks olema.
Maaparandussüsteemide rajatised võivadki ulatuda õuealadele
või hoonete vahele, samuti ulatub maaparandussüsteemide ra-
jatiste mõjuala kaugemale rajatiste endi füüsilisest ulatusest.
Samas nõustume väitega, et paberkandjal üldplaneeringute kaar-
te tulevikus tõenäoliselt enam ei kasutata, mistõttu nõustume
maaparandussüsteemi maa-alade, maaparandusehitiste
eesvoolude ja riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude
kuvamisega Põltsamaa valla üldplaneeringu avalikus rakendu-
ses.
Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõige 4 kohaselt 25.12.2015
59 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 133 „Planeeringu-
te koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 85 lõikele 1
kooskõlastab PTA Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
PÕHILAHEN- A. Oleme ka varasemalt (11.02.2019 kiri nr 14.5-1/131-1 ja A.Soovime omalt poolt välja tuua, et üldplaneering
DUS 14.05.2020 kiri nr 14.5-1/368-3) märkinud, et üldplaneerin- on eelkõige kohaliku omavalitsuse arengu-
12.04.2021 nr gus peab olema kajastatud olemasolevate maaparandussüs- dokument, mis peab andma sisendi kohalikust
kontekstist tulenevatele väärtustele ja piirangutele.
6.2-1/4068-1 teemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüs-
Seetõttu on ÜP läbivaks põhimõtteks, et riiklikest
teemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise
registritest tulenevale infole ja tingimustele
põhimõtted maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse (valdavalt õigusaktid) me vaid viitame üldiselt ning
maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Maaparan- seda infot kopeerima ei hakka. Vastasel juhul
dussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada kaoks ÜP kohaspetsiifilisus ning kohalik tasand.
maaparandusseadusst (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maa- Kõik õigusaktid ja riiklikud andmebaasid kehtivad
parandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega ning ees- ÜPst sõltumatult ja sellega paralleelselt. ÜP mõte
on kehtivat riiklikku infot kohaliku info ja
voolude puhul looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate vee-
tingimustega täiendada.
kogudele kehtivate piirangutega. Maaparandust puudutav
seadusandlus võib küll üldplaneeringu kehtivuse ajal muutu-
da, kuid eeldatavalt ei muutu oluliselt põhimõtted, millest
tuleb lähtuda maaparandussüsteemi maa-alal tegevuste pla-
neerimisel. Ka planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkt 28 sätestab
üldplaneeringu ülesandena maaparandussüsteemide asukoha ja
nendest tekkivate kitsenduste määramise.
Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul ei ole esitatud dokumen-
tides arvestatud varasemalt esitatud märkustega, maaparandus-
seadusest tulenevate piirangutega ning maaparandusega kui põl-
lumajandusmaa väärtust mõjutava teguriga.
Tuginedes planeerimisseaduse § 85 lõikele 2 keeldume Põlt-
samaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH aruande
eelnõu kooskõlastamisest ning esitame alljärgnevad ettepane-
kud üldplaneeringu põhilahenduse täiendamiseks selliselt, et
see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 28 sätesta-
tud üldplaneeringu ülesandele.
1. Peatükis 3. Maakasutus- ja ehitustingimused ja selle alapeatü- 1.ÜP on üles ehitatud selliselt, et iga teema
kis 3.2. Hajaasustusala tuleb viidata ka maaparandusseadusest kajastub vaid ühes peatükis, kuna info kordamine
tulenevatele piirangutele. Maatulundusmaad hajaasustusalana ei ole otstarbekas. Kogu ÜP info on omavahel
läbipõimunud ning sellisel juhul tekiks väga palju
käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et tagatud
korduseid. Seega oleme iga teema jaoks leidnud
peab olema põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ühe konkreetse ptk, kus seda kajastame. Näiteks
60 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ulatuses ja maatulundusmaa sihipärane kasutus. Täiendada ptk-is 3 on antud kohalikust kontekstist tulenevad
tingimuse loetelu järgnevalt. üldised reeglid maakasutusele ja ehitustegevusele.
• Põllumajandusmaa ja metsamaa maa-aladel tuleb arvesta- Kuid laiemapõhjaline teemavaldkond, nagu
maaparandussüsteemid on kajastatud
da seal paiknevate maaparandussüsteemidega.
tehnovõrkude teema all, kus on esitatud sellest
konkreetsest valdkonnast tulenevad piirangud.
Selles ptk-is kajastub ka üldine reegel: Maapa-
randussüsteemi maa-alal tuleb arvestada õigusakti
kohaste maaparandussüsteemi toimimist tagavate
meetmetega.
2.Alapeatükis 4.13. Väärtuslik põllumajandusmaa täiendada 2. Lisatud sobiva tingimuse juurde ptk-i 4.13.
tingimuse loetelu järgnevalt.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandus-
süsteemid tuleb hoida korras ja tagada nende terviklikkus.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmis-
alade kavandamisel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maa-
parandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga.
3.Alapeatükis 4.14. Veeala tuleb üldistes tingimustes viidata ka 3.Ei pea asjakohaseks seda tingimust ptk-i 4.14
maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Kui veekogu on lisada, kuna maaparandussüsteemid on ptk-ga
ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool või riigi poolt korras hoi- 5.2.4 kaetud ning me soovime kordusi vältida.
tav ühiseesvool, siis rakenduvad veekogule ka maaparandus-
seadusest ning selle rakendusaktidest tulenevad kitsendused.
(MaaParS § 47 - § 50, § 53)
4.Alapeatükis 4.15. Kalda ehituskeeluvöönd tuleb viidata ka 4. Ei pea asjakohaseks seda tingimust ptk-i 4.15
maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Kui veekogu on lisada, kuna maaparandussüsteemid on ptk-ga
ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool või riigi poolt korras hoi- 5.2.4 kaetud ning me soovime kordusi vältida.
tav ühiseesvool, siis rakenduvad veekogule ka maaparandus-
seadusest ning selle rakendusaktidest tulenevad kitsendused.
(MaaParS § 47 - § 50, § 53)
5.Alapeatükis 5.1.2. Tee tuleb viidata ka maaparandusseadusest 5. Ei pea asjakohaseks seda tingimust ptk-i 5.1.2
tulenevatele piirangutele. lisada, kuna maaparandussüsteemid on ptk-ga
Lisaks tuleb tingimuste loetelus täiendada sademevee kogumise 5.2.4 kaetud ning me soovime kordusi vältida.
Sademevee tingimus on lisatud ptk-i 5.2.3.
ja ärajuhtimise kavandamise punkti järgnevalt. (MaaParS § 47 -
§ 50, § 53)
• Koondatud sademevete juhtimine maaparandussüsteemi raja-
tistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või
kooskõlastusel.
61 / 93
Põltsamaa üldplaneering
6.Alapeatükis 5.2.3. Sademevesi tuleb viidata ka maapa- 6. Ei pea asjakohaseks seda tingimust ptk-i 5.2.3
randusseadusest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademe- lisada, kuna maaparandussüsteemid on ptk-ga
vete juhtimine maaparandussüsteemi rajatistesse on lubatud 5.2.4 kaetud ning me soovime kordusi vältida.
Sademevee tingimus on lisatud.
vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.
(MaaParS § 47 - § 50, § 53)
7.Alapeatükis 5.2.4. Maaparandussüsteemid palume veelkord 7. Oleme maaparandussüsteemidele viidanud
lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldamisel üldiselt (kasutame seletuskirjas
14.05.2020 edastatud kirjast nr 14.5-1/368-3 ja maaparan- maaparandussüsteemi mõistet), samuti lisanud
mõistete ptk-i, kus kajastuvad ka selle valdkonna
dusseadusest. Juhime tähelepanu, et maaparanduse peatükk on
mõisted. Siinse märkuse põhjal ei ole aru saada,
oma ebatäpsusest tulenevalt eksitav. Maaparandussüsteemide mida peaksime oma seletuskirjas muutma.
rajatised ei ole ainult kraavid ning maaparandussüsteem ei ole Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude
mõeldud ainult kuivendamiseks. Oleme 14.05.2020 edastatud eristamist seletuskirjas ei pea asjakohaseks, kuna
kirjas detailselt kirjeldanud maaparandussüsteemi olemust ning me ei anna ÜP-ga neile täpsustavaid tingimusi.
selle otstarvet ja maaparandussüsteemidel, nende eesvooludel ja Neile kehtivad seadusest tulenevad tingimused.
riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel kehtivaid piiranguid.
Lisaks tuleb maaparanduse alapeatükis eristada riigi poolt korras
hoitavaid ühiseesvoole maaparandussüsteemide eesvooludest.
Teeme ettepaneku täiendada tingimuste punkte järgnevalt.
1.tingimus on sisse viidud sellisel kujul:
• Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal (ala, millel
Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada
paikneb reguleeriv võrk, vastavalt kuivendus- või niisutusvõrk)
maaparandussüsteemi toimimist ja terviklikkust
tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja terviklik- tagavate meetmetega vastavalt õigusaktile.
kust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sä-
testatule.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu 2.tingimus lisatud.
maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju
teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteem kuulub maa
juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus
tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude),
dreenide ja drenaažikollektorite (sh kollektoreesvoolude), dre-
naažikaevude ja teiste maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid
ning toimimisvõime.
• Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu 3.tingimust ei ole otstarbekas ÜPsse lisada, kuna
tegu on otseselt seadusest tulenevate
kaisevööndis tehtavate tööde, maaparandussüsteemi maa-
tingimustega, mis niiehknaa kehtivad. Üldine viide
alale muu ehitise ehitamise ja heitvee immutamise, maapa- õigusaktile ning kooskõlastuse vajadusele
randussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi Põllumajandus- ja Toiduametiga on sõnastatud
maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- järgnevalt:
või kasutusotstarbe muutmise) korral küsida vastavaks tegevu- Maaparandussüsteemi ja selle rajatiste muutmist
seks luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toiduametilt. põhjustavad tegevused (sh rekonstrueerimine või
Samuti on vastava määrusega keelatud ilma Põllumajandus- uue ehitamine) on vajalik kooskõlastada
62 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ja Toiduameti loata drenaažisüsteemi maa-alale lasta kasvada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühikese raieringiga ma-
dalmetsa.
• Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada 4.tingimus sisaldub lk 58 toodud tingimusena:
vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemi- Maaparandussüsteemi ja selle rajatiste muutmist
de projektdokumentatsioon (sealhulgas drenaažkuivenduse põhjustavad tegevused (sh rekonstrueerimine või
teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti arhiivist. uue ehitamine) on vajalik kooskõlastada Põlluma-
jandus- ja Toiduametiga. Maaparandussüsteemi
projektdokumentatsioon ja teostusjoonised on lei-
tavad Põllumajandus- ja Toiduameti arhiivist.
8.Alapeatükis 5.2.9.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka 8. Ei pea asjakohaseks seda tingimust ptk-i 5.2.9.2
maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Päikeseparki- lisada, kuna maaparandussüsteemid on ptk-ga
de kavandamisel tuleb arvestada maa-alal paiknevate 5.2.4 kaetud ning me soovime kordusi vältida.
maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga
(MaaParS § 47 - § 50).
9. Veel tuleb tulenevalt planeerimisseaduse § 75 lõike 1 9. Oleme võtnud ÜP info kuvamise osas
punktist 28 üldplaneeringu joonisele kanda maaparandussüs- lähenemise, et kajastame eelkõige kohalikku infot,
teemi maa-alad, nende eesvoolud ja riigi poolt korras hoi- kuna kogu vajalikku info korraga kaartidel kuvada
ei ole kaardi loetavuse mõttes võimalik. Seega on
tavad ühiseesvoolud. Maaparandussüsteemid, nende eesvoolud
meil ÜP raames esikohal kohalik info ning kõik
ning riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud seavad maaka- riiklike inforegistrite põhine info tuleneb avalike
sutusele ja ehitustegevusele olulisi piiranguid, mis ei ole andmebaaside kaudu. Juhime tähelepanu, et ÜP
ajas rohkem muutuvad kui nt kaartidele juba kantud maardlad, kehtestamise järgselt saab selle info kihte samuti
jalg- ja rattateed, matka, suusa- ja terviserajad, puurkaevud, avalikus rakenduses vaadelda ning tekib ühilduvus
prügilad või katlamajad. Käesoleval hetkel on maaparandust erinevate riiklike andmebaasidega, millel on
kajastatud ainult üldplaneeringu avalikus kaardirakenduses Väär- oluliselt praktilisem väärtus. Meie kogemus näitab,
et ÜP kaarte senisel kujul paberkaardina tulevikus
tuste ja piirangute osas.
ei kasutata, kuna info ei ole seal vajalikus
täpsusastmes välja loetav, seega hakatakse seda
infot vaid digitaalselt kasutama, mis ühtlasi tagab
ka info ajakohasuse. Ka täna kasutatakse
planeeringute info kuvamiseks peamiselt avalikke
andmebaase ning see trend süveneb veelgi, sest
läbi selle süsteemi on kõige parem ajakohast ning
vajalikku infot konkreetse asukoha kohta leida.
Meie senine praktika näitab, et ka
maaparandussüsteemide info on ajas muutuv
(osad süsteemid on vananenud või on vajadus neid
ümber tõsta vm viisil muuta), mh oleme leidnud, et
selle kihi infot on vajalik asukohapõhiselt
täpsustada, sest süsteemid on kohati kuvatud
näiteks hoonestatud aladel. Seega on igati mõistlik,
63 / 93
Põltsamaa üldplaneering
kui sellist infokihti ei võeta ÜPs pdf kaartidele
aluseks, vaid seda kuvatakse vaid rakenduses (ÜP
koostamise ajal meie poolt tehtud rakenduses ning
ÜP kehtestamise järgselt avalike andmebaaside
rakenduses).
10.Lisaks juhime tähelepanu, et Põltsamaa valla üldplaneeringu 10. Tõstsime rakenduses selle info tehnilise taristu
avalikus kaardirakenduses on maaparanduse osa kantud Väär- valdkonna alla.
tuste ja piirangute kaardile, samas üldplaneeringu seletuskirjas Tegime rakendusse täpsustuse ning kuvame riigi
käsitletakse maaparanduse osa Tehnilise taristu peatükis. Palume poolt korras hoitavad ühiseesvoolud eraldi kihina.
ka arvestada, et Põltsamaa valla üldplaneeringu avalikus kaar-
dirakenduses ning joonistel tuleb tulenevalt maaparandussea-
dusest eesvooludest eraldi kujutada riigi poolt korras hoitavad
ühiseesvoolud.
11. KSH aruande eelnõus on maaparanduse osa piisavalt põhja- 11. Täpsustatud.
lik ja täpne, aga palume muuta viited Põllumajandusametile Põl-
lumajandus- ja Toiduameti vastu.
ESKIIS 1 1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringus on 1. UPs on antud üldised põhimõtted
Aprill 2020 kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist maaparandussüsteemide toimimiseks, täpsemalt ei
ole võimalik UP strateegilisuse juures neid
tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse
põhimõtteid anda.
säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted Põllumajandusmaa või metsamaa maakasutust ei
maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse ole otstarbekas neile aladele määrata, sest
muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Maakasutuses on oluline tulevikus võib olla vajadus neid alasid muuta või
et maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks määratud muud täpsustada ning UP üldine metoodika on, et
hajaasustuses põllumajan-duslikku ning
juhtfunktsiooni kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või
metsamaad juhtotstarbena ei kajastata. Seal
metsamaa (metsakuivendus). piirkonnas on oluline säilitada paindlikkus ning
igasugused muudatused sõltuvad kohapealsetest
oludest ja vajadustest ning need peaksid jääma
KOVi kaalutlusotsuseks.
Samuti tuleb taustana arvestada, et Põllumaj.A
poolt antud ja UPs kasutatav informatiivne MPS
kiht ei ole 100% täpne ning seetõttu ei saa ka selle
alusel lõplikke otsuseid teha. Peab säilima võimalus
seda kihti vajaduspõhiselt muuta ning sel juhul ei
peaks tegu olema UP muutmisega, sest see pole
otstarbekas. UP otseselt ei kehtesta ega määra
MPS alasid, need on PMA vastutada.
2.Põllumajandusamet leiab, et planeeringu seletuskirja 2. Ei ole asjakohane, kuna hajaasustus ongi
maakasutuse osas peaks leidma eraldi kajastust suuresti maatulundusmaa ning seda pole eraldi
vajadust välja tuua. Valitud UP metoodika
maatulundusmaa ning seal juures samuti viited põllumajandusele
põhimõte on, et esile tuuakse muud
sh maaparandusele, kuna põllumajandus on Põltsamaa valla
64 / 93
Põltsamaa üldplaneering
üheks peamiseks majandussektoriks ja põllumajandusmaa vajab maakasutused, mis pole domineerivad. Kui katta
täiendavaid meetmed kaitseks ning selle killustatuse vältimiseks. kogu valla piirkond maakasutuse juhtotstarvetega,
siis pole kaardiinfo enam loetav.
Maatulundusmaad hajaasustusalana käsitledes ei ole
Samuti on oluline, et hajaasustuses ja
Põllumajandusameti seisukohast tagatud põllumajandusmaa maatulundusmaal säiliksid hästi paindlikud reeglid
säilimine võimalikult suures ulatuses ja maatulundusmaa ning kui maakasutust pole sinna määratud, siis
sihipärane kasutus põllumajanduslikuks tegevuseks. saabki seda rakendada.
UPga on põllumajandusmaadele ja metsale antud
vajalikud tingimused ja põhimõtted, mis aitavad
nende säilimist tagada ning hajaasustuse põhimõte
üldiselt ongi tagada maatulunduslik maa
kasutamine ning selle ilme säilimine.
3. Maaparandust puudutav seadusandlus võib küll üldplaneeringu 3. UP lahendus juba praegu arvestab selle
kehtivuse ajal muutuda, kuid eeldatavalt ei muutu oluliselt põhimõttega. Viide sellele tingimusele kajastub
seletuskirja vastavas ptk-is.
põhimõtted, millest tuleb lähtuda maaparandussüsteemi maa-alal
Täpsemaid seaduse tingimusi pole asjakohane
tegevuste planeerimisel. Eelnevast lähtuvalt tuleb ka edaspidi UPsse kanda, sest seadused on ülimuslikud ning UP
arvestada sellega, et maaparandussüsteeme ja nende rajatisi, eluea jooksul muutuvad/täpsustuvad.
sealhulgas eesvoole puudutavad tegevused on vajalik vastavalt
kehtivale seadusandlusele kooskõlastada pädeva asutusega või
küsida eelmainitud tegevuseks luba pädevalt asutuselt.
LS 11.02.2019 1.ÜP-s kajastada olemasolevate MP-süsteemide toimimist 1.Üldised tingimused on antud, lisatud üldine viide
nr 14.5- tagavad meetmed (terviksüsteemide säilitamine) vajalikule õigusaktile.
1/131-1
2.Väärtuste ja piirangute kaartidel näidata süsteemidele 2.UP täpsusastmes vajalik info esitatud. Ajakohast
mõjuvad kitsendused. infot kuvatakse hiljem Maa-ametis. Ka
üldplaneering läheb kehtestamise järgselt sinna
süsteemi üles.
3.ÜP koostamisel arvestada uue 01.01.19 jõustunud 3.Õigusaktidele viidatud üldiselt, kuna need võivad
maaparandusseaduse nõudeid aja jooksul muutuda.
PÕHILAHEN- 1. Pole 30 p jooksul vastanud. 1.Loeme kooskõlastatuks.
10. Terviseamet DUS
22.04.2021
7-1/2021/15-
1 kiri kooskõ-
lastamiseks
saadetud
ESKIIS 1 1. ÜP eskiislahenduse seletuskirjas kirjeldatakse, et 1. Salvkaevu põhimõte juba kajastub seletuskirja
30.04.2020 nr joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad olema vastavas ptk-is.
9.3- nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud ning kaevu omanik peab Muu on järelevalve teema ning seda UPga ei regu-
kontrollima kaevu seisukorda. Salvkaevude reostustundlikkuse
65 / 93
Põltsamaa üldplaneering
4/20/1553-3 tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikana. leerita.
Lisaks nitraaditundliku ala põhjavee kaitseks rakendatavatele
meetmetele soovitame olemasolevate salvkaevude vee kaitseks
jälgida tegevusi, et minimeerida vee reostumist
taimekaitsevahendite ja väetiste jääkidega.
2.Seletuskirjas on toodud välja tegevused vältimaks ja 2. Olemasolevaid olukordi on UPga keeruline la-
vähendamaks tootmistegevusest tingitud müra- ja õhusaastet. hendada, sest vajalikud load on tänaseks välja an-
Soovitame lisaks eelnevale käsitleda ÜP-s olemasolevat tud. UP ei saa tagantjärgi arenguid kavandada.
olukorda, st juhtumipõhiselt olemasolevate tootmisettevõtete Praegune UP on strateegiline dokument, kesken-
võimalikku mürareostust. dudes üldisemale lahendusele ning andes suunised
tuleviku jaoks, et edaspidi arenguid asjakohase-
malt suunata.
KSH aruannet on täiendatud olemasoleva olukorra
osas niivõrd kuivõrd selle kohta on mõistlikult kät-
tesaadavat teavet ning ulatuses, kuivõrd see on ÜP
ja selle KSH kontekstis asjakohane.
3. Peatükis „Suplusvee ja supluskohtade kvaliteedinõuete 3. UP on pikaajaline strateegiline dokument, mis
tagamisest“ kirjutatakse, et Põltsamaa valla ÜP-ga on kajastab nii olevaid kui ka perspektiivseid kavanda-
supluskohad kavandatud selleks sobivate veekogude äärde (Aidu tavaid objekte, sh supelranna maa-alasid. Tervise-
järv, Kamari paisjärv, Võisiku paisjärv, Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ameti määrusele vastavad supluskohad on igal
ja Umbusi jõgi). Terviseameti andmetel on juba korrastatud ja hooajal muutuses ning määruse nõuded on nii
supluskohana kasutusel Kamari ja Aidu järve ning Pajusi küla karmid, et neid ei ole võimalik igal pool ja igas aja-
hetkes supelrandades tagada, kuid kohaliku elu
Tiigi kinnistu supluskohad ning seal tehakse ka vee seiret.
edenemiseks on vajalik erinevaid supelranna maa-
alasid UPs kajastada.
Seega ei saa kõiki UPs näidatud supelrandu käsit-
leda automaatselt ametlike supluskohtadena, mis
peavad vastama määruse nõuetele.
LS 14.02.2019 1.Täpsustada valla supluskohad ÜP-s vastavalt sellele, kas nad 1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.
nr 9.3- vastavad direktiivi ja VV määruse nõuetele või mitte.
4/19/602-3
2.Määrata atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel mürakategooriad, 2.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes.
kus tuleb tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ja piirväärtused
3.Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, 3. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Kuna
mis oleks praktiline 30- 50 m laiusena. tootmisalad võivad olla väga erineva ruumilise mõ-
juga, siis üldjuhul pole ÜP-s otstarbekas konkreet-
seid puhvreid näidata. ÜP KSH väljundina on mää-
ratud nõuded ja tingimused, millega edasiste aren-
66 / 93
Põltsamaa üldplaneering
duste kavandamisel arvestada, et välistada olulised
negatiivsed keskkonnahäiringuid, mis võivad tule-
neda saasteainete välisõhku paiskamisest, lõhna-
häiringutest ja/või välisõhus levivast mürast.
PÕHILAHEN- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on -
11. Tarbijakaitse ja DUS läbi vaadanud Põltsamaa Vallavalitsuse 22.04.2021 kirja nr 7-
Tehnilise Järele- 12.05.2021 nr 1/2021/15-1 „Põltsamaa valla üldplaneeringu
valve Amet 16-6/18- põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine“,
3013-010 milles soovite vastavalt planeerimisseaduse §-le 85 lõikele 2
kooskõlastust Põltsamaa valla üldplaneeringule ja selle
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele.
TTJA kooskõlastab Põltsamaa valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu oma
tegevusvaldkonna piires.
LS 1.Juhitakse tähelepanu veale tekstis lk 15 kolmandas lõigus ja 1.Täpsustatud.
27.02.2019 peatüki 6.2 teises lõigus.
12. Päästeamet PÕHILAHEN- 1. Pole 30 p jooksul vastanud. 1.Loeme kooskõlastatuks.
DUS
22.04.2021
7-1/2021/15-
1 kiri kooskõ-
lastamiseks
saadetud
12.11.18 (et- 1.Määrata tuletõrje veevõtukohad Põltsamaa vallas. 1.Ajakohased veevõtukohad kajastuvad Maa-ameti
tepanekud ÜP teemakaardil. UPs on viidatud sellele kihile. Kuna
koostamiseks) UP kehtestamise järel hakatakse seda Maa-ameti
registris kuvama, pole mõtet infot topeltkujul esi-
tada, eriti kui info võib aja jooksul muutuda.
13. Muinsuskaitse- Kiri Täname tehtud muudatuste eest, kuid käesoleva kirjaga Muin-
amet 09.08.2021 nr suskaitseamet jätab Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõu
1.1-7/1227-4 koos KSH eelnõuga kooskõlastamata ja tagastab need vaja-
like muudatuste tegemiseks (muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 76
lõiked 1, 2 ja 3) kuna 24.05.2021 esitatud Muinsuskaitseameti
ettepankutega on arvestatud osaliselt.
1.1.Kajastame väärtuste ja piirangute kaardil vaid
1.1. lisada väärtuste ja piirangute kaardile järgnevad kultuurimä- kohaliku tähtsusega objekte või neid, mida me ÜP
67 / 93
Põltsamaa üldplaneering
lestised: raames kehtestame.
- 5853 Põltsamaa kalmistu, mälestis märkimata (väärtuste Kõik riiklikud objektid on kajastatud olemasoleva
ja piirangute kaardil märkimata; märgitud lisas 2 kultuuriväär- kirjelduse juures (lisa 2) ning neid on vaja ÜP
tuste kaardil) koostamise hetke seisu fikseerimiseks, seetõttu
- 5855 Hoone vare, kus aastail 1766-1789 asus trükikoda, milles paiknevad need lisa 2 juures.
1766. aastal trükiti esimene eesti ajakiri “Lühhike öppetus“, mä- ÜP rakendamise ajal kasutatakse riiklike objektide
lestis märkimata (väärtuste ja piirangute kaardil märkimata; info hankimiseks riiklike andmebaase, kuna seal on
märgitud lisas 2 kultuuriväärtuste kaardil) ajakohane info.
- A 27735 Kiviaja asulakoht – märgitud arvel olev mälestis Oleme MKA seisukohad ÜP vormistuse osas tead-
(kaardil märkimata, märgitud lisas 2; väärtuste ja piirangute miseks võtnud, neid kaalunud, kuid leidnud, et
kaardilt on kinnismälestiste, pärandkultuuri ja miljööväärtuste soovime oma ÜP enda vajaduste põhjal koostada.
kiht
eemaldatud ja lisas 2 on kultuuriväärtuste kaart; vajalik on vor-
mistada kultuuriväärtuste kaart samaväärselt väärtuste ja piiran-
gute kaardiga või selle lisakaadina kuna esitatud kujul lisa 2
lõpus on kaart raskesti leitav ja märgatav);
1.2 täpsustada seletuskirjas, kas vald on seadnud eesmärgiks 1.2. Kõik lisa 2s toodud objektid on ÜP raames
väärtustada kõiki Lisa 2 esitatud objekte või on tegemist väärtustatud, sest neile kehtivad ÜP ptk 4 toodud
koondiga Muinsuskaitseameti valdkonna uuringutes väljatoo- tingimused, lisaks veel konkreetse objektiga seotud
dud objektidest (osaliselt täpsustatud – seletuskirja punkt 4 lk spetsiifilised tingimused vastava ptk-i all.
28, XX saj arhitektuur – seletuskirja punkt 4.3 lk 31 punkt 4.7 lk Lisa 2 riiklike objektide nimekiri tuleneb õigusakti-
34, pärandkultuuri objektid – lisa 2 joonis 15); de alusel.
Objektid, mis ei ole täna riikliku kaitse all, on väär-
tustatud läbi ÜP ning neid nimekirju on ÜP raames
lisa 2s vajadusel täpsustatud. Vt täpsemalt lisa 2
vastavat ptk-i. XX sajandi arhitektuuripärandi ja
pärandkultuuri objektide nimekirja on lisatud uusi
objekte. Miljööväärtuslike alade täpsustused kajas-
tuvad lisa 2 tabelis 14 koos põhjendustega.
Maaehituspärandi nimekirjas muudatusi tehtud po-
le.
1.8 soovitame tuua miljööväärtuslikud objektid selgemalt esile 1.8.Miljööväärtuslikud alad kajastuvad seletuskirjas
ja tuua alad parema selguse eesmärgil kaardi väljavõtetena Lisa skeemidena ning lisaks ka väärtuste ja piirangute
2 eraldi välja. Hetkel on väärtuste ja piirangute kaardil kaardil, kuna me kehtestame need alad ÜPga.
miljööväärtuslikud objektid raskesti tuvastatavad (väärtuste Eraldi väljavõtted asuvad seletuskirjas, mitte kaar-
ja piirangute kaardilt puudub, märgitud seletuskirja punkt 4.5 dil.
ja lisa 2 kultuuriväärtuste kaardil);
68 / 93
Põltsamaa üldplaneering
1.9 palume täiendada ptk 4 mitte kaitse all oleva arheoloogiapä- 1.9.ÜP seletuskirjas on vastav ptk olemas, kaardile
randi käsitlusega: alad kaardil ning tingimused ÜP seletuskirjas. saame info lisada kui kaardikiht meile edastatakse.
(seletuskirja lisatud ptk 4.2; enne 16.08.2021 saadab Muin- Seni ei ole kaardikihti meile edastatud.
suskaitseamet arheoloogiatundlike alade kaardikihi);
Soovitame üldplaneeringus arvestada Põltsamaa vallas asuva- Hetkel on see info MKA poolt korrastamata ning
te endiste mõisakeskuste (peamõisad, kõrvalmõisad, karjamõi- ebatäpne, mistõttu oleme otsustanud, et seda infot
sad) asukohtades alles olevate parkidega, kalmistutega ja ÜPs ei kajasta.
ajalooliste ehituskonstruktsioonidega (sh puidust ja kivist Saame täiendavalt selle info lisamist ÜPsse kaalu-
hoonete jäänused ja müürid, kivisillutusega teed), mis ei ole da, kui MKA esitab meile õigetes asukohtades ob-
kultuurimälestised (24.05.2021 e-kirjale nr 1.1-7/1227-1 on jektid kaardiinfona koos vajaliku nimekirjaga, milli-
lisatud väljavõte Maa-ameti mõisate kaart kuni 1917.a. Põltsa- se objektiga tegu ning mis on selle väärtus.
maa valla haldusterritooriumil ja Maa-ametist saadud Jõgeva-
maa mõisate andmed; märgitud väärtuste ja piirangute
kaardile, kuid on veel ebatäpsusi – nt Luige (sks k Marienhof)
karjamõis 57301:002:0095);
Kiri Edastan väljavõtte 11.05.2021 toimunud Muinsuskaitseameti 1. Puuduvad objektid lisatud eraldi teemakaardile,
24.05.2021 kooskõlastamise komisjoni otsuse protokollist nr 452: mis on lisa 2 osaks.
Nr 1.1- 1. lisada väärtuste ja piirangute kaardile järgnevad kultuurimä-
7/1227-1 lestised:
- 5853 Põltsamaa kalmistu, mälestis märkimata
- 5855 Hoone vare, kus aastail 1766-1789 asus trükikoda,
milles 1766. aastal trükiti esimene eesti ajakiri “Lühhike
öppetus“, mälestis märkimata
- A 27735 Kiviaja asulakoht – märgitud arvel olev mälestis
2. täpsustada seletuskirjas, kas vald on seadnud eesmärgiks 2.ÜP seletuskirja ptk-is 4 on olemas viited lisa 2-le
väärtustada kõiki Lisa 2 esitatud objekte või on tegemist koondi- (olemasoleva olukorra kirjeldus), kus on kajastatud
ga Muinsuskaitseameti valdkonna uuringutes väljatoodud tänase seisuga objekte, millele kõik ptk 4 tingimu-
Objektidest. sed kehtivad.
Ptk 4 alguses on üldised tingimused, mis kehtivad
kõikidele neile objektidele ning konkreetse teema
ptk-i all (4.1-4.16) on toodud kindla objektiga seo-
tud tingimused.
3. palume lisada Jõgeva Maakonnaplaneeringust 2030+ tulene- 3.Vaated on toodud Lisa 2 ptk 9.9 ning need kajas-
valt kultuurilooliselt olulistele objektidele ja väärtuslikele maasti- tuvad ka väärtuste ja piirangute kaardil. Kõige pa-
kele nende vaadeldavuse hoidmiseks vaatekoridorid ja rem on vaateid vaadata rakenduses.
tingmused nende vaadete säilimiseks.
4. palume lisada lisada ptk 4 väärtused ja piirangud: olemasole- 4.Ptk 4, 1.tingimus annab juba selle mõtte edasi:
69 / 93
Põltsamaa üldplaneering
vad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas Võimalusel säilitada väärtuslik objekt või ala ole-
olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. masoleval kujul või taastada selle algne kuju ning
leida sobilik kasutusviis. Tagada objektide ja hoo-
nete hea seisukord ning väärtustada neid kohaliku
kultuuripärandina.
5. palume lisada ptk 4.1 kultuurimälestised: Kultuurimälesti- 5. Üldised tingimused lisatud.
sed näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmeke-
2 viimast tingimust sisalduvad ptk 4 tingimuse all:
sisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu
Võimalusel säilitada väärtuslik objekt või ala ole-
koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mä-
masoleval kujul või taastada selle algne kuju ning
lestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga.
leida sobilik kasutusviis. Hoone puhul säilitada või
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille
taastada algne välisilme. Tagada objektide hea sei-
mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujune-
sukord ning väärtustada neid kohaliku kultuuripä-
nud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui
randina.
kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või raja-
da teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Vaadete tingimus kajastub selle tingimuse all:
Muinsuskaitseametiga. Uushoonestuse või muude ruumilist mõju omavate
Kultuurimälestistena kaitse all olevad hooned hoida võimalusel tegevuste kavandamisel lähialal, arvestada vaadete
kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv säilimisega väärtuslikule objektile.
kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada.
Heakorra tingimus ei tulene üldplaneeringust vaid
Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.
valla heakorra eeskirjast, seega ÜPsse me seda ei
lisa.
6.soovitame lisada ptk 4 väärtused ja piirangud lause: XX 6. Täiendus lisatud ptk 4.3.
sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutami-
se soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga
eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälesti-
seks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata
amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud
objekti edasisse saatusesse.
7. soovitame lisada väärtuslike objektide kirjelduse, mis on esita- 7.Lisatud.
tud eraldi tekstina Lisa 2 üldplaneeringu seletuskirjas iga pä-
randiliigi juures, kuna see aitab kaasa üldplaneeringu seletuskirja
terviklikkusele ja selgusele.
8. soovitame tuua miljööväärtuslikud objektid selgemalt esile ja 8.Lisa 2 on täiendatud nende alade skeemidega.
tuua alad parema selguse eesmärgil kaardi väljavõtetena Lisa
2 eraldi välja. Hetkel on väärtuste ja piirangute kaardil mil-
70 / 93
Põltsamaa üldplaneering
jööväärtuslikud objektid raskesti tuvastatavad.
9.palume täiendada ptk 4 mitte kaitse all oleva arheoloogiapä- 9. Lisasime selle teema kohta täiendava ptk-i 4.2 .
randi käsitlusega: Arheoloogiapärand.
Põltsamaa vallas riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand
(58 arheoloogiamälestist, Lisa 2) on kaitse all umbes 1998. aas-
ta avastuste seisuga, kuid pärast seda on üle Eesti leitud roh-
kem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub infot 50–
100 avastatud muistise kohta. Vähesed avastatud muistised on
kultuurimälestiste registris arvele võetud (Põltsamaa vallas on
neid 8), kuid kahjuks pole viimase 20 aasta avastatud muistis-
test suuremat osa jõutud kaitse alla võtta.
Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse
alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsi-
jate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal
juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kait-
se alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloo-
giapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks
(MuKS § 76 lg 1).
Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud või-
malike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgita-
mist ning kaardile kandmist, mille abil on võimalik vähenda-
da arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandata-
vates kohtades.
Arheoloogiatundlikud alad esitatakse üldplaneeringu kaartidel Palume vastavad alad koos vajaliku selgitava teks-
ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. Kuna nimetatud info tiga esitada meile esimesel võimalusel, kuid hilje-
on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike malt enne vastu võtmise etappi, et materjalid
alade asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti jõuaksid läbida vajaliku avalikustamise etapi. Ma-
veebirakenduses. terjalide esitamise tähtaeg on hiljemalt 16. august.
Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi
säilimiseks:
• KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla
territooriumil, ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eel-
nevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise
uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
• prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohali-
kul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta, kui:
71 / 93
Põltsamaa üldplaneering
a) algatatakse detailplaneeringut;
b) kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala
pindala on enam kui 500 m².
• Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatund-
likel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel ar-
heoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud
tegevused (vt § 31).
Üldplaneeringu kaardil esitatakse arheoloogiatundlikud alad
2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandami-
sel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti
arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.“
10.Mälestise kaitsevööndite kajastamine kaardil ei ole nõutav, 10. Märge lisatud vastavale kaardile.
küll aga joonise legendi osas märkida, et mälestistel on kait-
sevöönd (reeglina 50 m objekti või kinnistu piirist) ning
konkreetse mälestise kaitsevöönd tuleb välja selgitada kul-
tuurimälestiste registrist ja võtta aluseks ruumiotsuste tegemi-
sel.
11.Soovitame üldplaneeringus arvestada Põltsamaa vallas asuva- 11. Täiendaval kaalumisel.
te endiste mõisakeskuste (peamõisad, kõrvalmõisad, karjamõi-
sad) asukohtades alles olevate parkidega, kalmistutega ja ajaloo-
liste ehituskonstruktsioonidega (sh puidust ja kivist hoonete
jäänused ja müürid, kivisillutusega teed), mis ei ole kultuurimä-
lestised (e-kirjale on lisatud väljavõte Maa-ameti mõisate kaart
kuni 1917.a. Põltsamaa valla haldusterritooriumil ja Maa-ametist
saadud Jõgevamaa mõisate andmed).
12.Soovitame üldplaneeringus märkida säilitavate hoonetena ka 12.Toetume kehtivale detailplaneeringule ja täien-
endised Uue-Põltsamaa mõisa magasiaidad Kesk tn 5 ja 5a davaid tingimusi ÜPs ei sea.
(Muinsuskaitseameti dokumendiregistri nr 1.1-7/40,07.01.2019).
13.Soovitame üldplaneeringus väärtustada ka vallas veel alles 13. Puurmani bussiootekoja osas on kohalikul ko-
olevaid enne 1991.a. ehitatud bussiootekodasid (e-kirjale lisatud gukonnal juba plaanid paigas ning hetkel ei ole
foto Puurmani bussiootekojast Tallinna mnt 1 nende poolt soovi olevat bussiootekoda säilitada.
https://www.google.ee/maps), millest ülevaate saamiseks on Samuti ei leidnud me täiendava kaalumise tulemu-
abiks Eve Kase ja Signe Kivi raamat „Eesti bussiputkade peaaegu sena, et oleks vaja muid bussiootepaviljone eraldi
täielik teejuht“ (2008). üldplaneeringu raames käsitleda.
ESKIIS 2 1. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel 1. Juhime tähelepanu, et me ei saa UPsse lisada
10.11.2020 nr moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, on Muin- Teie poolt välja toodud tingimusi kui meil ei ole
1.1-7/2474-8 suskaitseamet valmis esmase sisendi andma ise (selleks võtta teada vastavad alad. Tigimuste lisamist ja nende
72 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ühendust Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga). täpset sõnastust saame kaaluda pärast alade esi-
Ajaliselt ei ole Muinsuskaitseametil võimalik arheoloogiapärandi tamist meile.
prognoosi lähikuude jooksul koostada. Kuna prognoos võib val- Teiepoolne alade ja tingimuste esitamine meile on
mida pärast üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiit- vajalik kooskõlastamise etapis, et põhimõtted
miseks esitamist, siis palume planeeringusse sisse järgmised vii- saaksid läbida avalikustamise protsessi ning voli-
ted, mis tagavad arheoloogiapärandi prognoosi tulemustega ar- kogu vastuvõtmise otsuse.
vestamise:
Prognoosi käigus välja selgitatud tõenäolistel arheoloogiapärandi-
rikastel aladel tuleb:
KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH
nõudest loobutakse) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta tuleb küsida kõigil juhtudel, kus üldplaneering
näeb ette detailplaneeringu koostamist.
2.Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmeki- 2. Oleme muinsuskaitse teemasid käsitlenud,
hilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast kuid ÜP jaoks vajalikus täpsuastmes ehk ül-
põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS distatuna nii nagu omavalitsuse hinnangul
§ 3 lg 7). Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele
see Põltsamaa ÜP raames praegu vajalik on.
kokku juhendi
(https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content- ÜPga määratud üldised tingimused (ptk-is 4)
editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsus on meie hinnangul ÜP vajadusi ja täpsusastet
kaitseamet_03.02.20.pdf), milles annab suuniseid ja teeb ette- arvestades piisavad.
panekuid, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning Riikliku kaitse all olevad objektid on riiklikult
selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja kujundamisel ar- kaitstud, ÜPga neile täiendavaid tingimusi ei
vestada.
seata ning täpsem käsitlemine pole vajalik,
kuna ÜP annab selles osas üldised suunised.
Täpsemalt lahendatakse iga objektiga seotud
teemad asukoha ja kontektsipõhiselt.
3. Muuhulgas on juhises kirjas soovitus käsitleda kultuurimälesti- 3.Põltsamaa ÜPs pole asjakohane sellises täpsus-
si tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud mälestise astmes inventuuri koostamine, kuna see info on
seisund, kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevu- ajas muutuv ning ÜP kontekstis lisandväärtust ei
sed, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. Sellise analüüsi oma. ÜPga on vajalik anda piisavalt üldised, stra-
abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasu- teegilised ja paindlikud tingimused, et erinevad te-
tuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lee- gevused oleksid persp. võimalikud. ÜP ülesanne
vendavad meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks. ei ole olemasolevat olukorda jäädvustada,
73 / 93
Põltsamaa üldplaneering
vaid anda ettevaatavad ning üldised põhimõt-
ted edaspidiseks arenguks.
4. Soovitame üldplaneeringus arvestada Põltsamaa vallas asuva- 4.Nende lisamine ÜPsse pole hetkel põhjendatud,
te endiste mõisakeskuste (peamõisad, kõrvalmõisad, karjamõi- kuna täiendavaid tingimusi neile me ei sea. Saame
sad) asukohtadega, mis ei ole kultuurimälestised (lisatud välja- kajastamist kaaluda, kui esitate meile vajaliku teh-
võte Maa-ameti mõisate kaart kuni 1917.a. Põltsamaa valla hal- nilise kaardikihi.
dusterritooriumil).
5. Üldplaneeringu eskiisi väärtuste ja piirangute joonisel on kin- 5.Oleme otsustanud riiklike objektide kajastamise
nismälestised vajalik selgemalt eristada pärandkultuuri objekti- ÜP joonistelt eemaldada, kuna neid alasid me ÜPga
dest – hetkel on mõlemad tähistatud lilla tooniga. Soovitame ei kehtesta ning need on ajas muutuvad. Vastavat
kinnismälestised joonisel tähistada sinise tooniga. infot saab ÜP koostamise käigus vaadata rakendu-
ses, kus saab vajalikke kihte sisse ja välja lülitada
ning kõiki teemasid üheaegselt kaardil kuvada. ÜP
kehtestamise järgselt saab ajakohast infot avali-
kest andmebaasidest vaadata.
ESKIIS 2 1. Lisada väärtuste ja piirangute kaardile kõik kinnismälestised 1.Lisatud
25.08.2020 e-
kiri
2. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele 2.Arvestatamine otsustatakse peale MKA-lt sisendi
arheoloogiamälestistele maastikul palju juba avastatud või eelda- saamist.
tavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida
tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuur-
maastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edas-
pidi. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja
võimalike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks ana-
lüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (koha-
nimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi
eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määratle-
mine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehitamine, kae-
vandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maasti-
kul. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel
moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab
Muinsuskaitseamet sel korral Põltsamaa valla üldplaneeringu
jaoks esmase sisendi ise.
3. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse 3. Ootame sisendit, seejärel saab otsustada kas as-
kanda viited selle kohta, et KMH kohustusega tegevuste kavan- jakohane lisada ja millisel kujul
damisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogi-
74 / 93
Põltsamaa üldplaneering
lise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitse-
ametiga kooskõlastada ning et prognoositud tõenäolistel arheo-
loogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitse-
ameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse koh-
ta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu
koostamist.“
4. Üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja punktis 4.6 kirju- 4.Arvestatud
tada „Struve“
LS 1. Punkti 5.2 lk 13 lisada „Ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh 1.Vt Muinsuskaitse teemade protokolli, ka kõigi
06.03.2019 nr hooned, monumendid, sillad, teed, bussipeatused, tähised jne teiste punktide all kuhu vastust pole lisatud.
1.1-7/2474-3 ning nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine, sh
sünteetiliste (plastikud, polümeerid jms) materjalide ja
toodete ning sünteetilisi aineid sisaldavate materjalide ja
toodete mittekasutamine.“
2. Punktis 5.3 lk 14 lisada veel alles olevad 2.Munakivisillutisega teid ja tänavaid Põltsamaa
munakivikivisillutisega teed ja tänavad Põltsamaa linnas ja linnas ei käsitleta, kuna neid pole säilinud – kõik on
teistes endistes mõisakeskustes, samuti veel alles olevad puust asfalteeritud. Munakivisillutist saab käsitleda muin-
ja kivist bussiootepaviljonid ning pügatavad maanteehekid – suskaitsevööndite piiranguvööndites.
taastumatud maamärgid
kaugenevast ajast.
3.Lisa 2 punktis 8.1 lk 36 muuta ajaloomälestis ehitismälestiseks 3.Korrigeeritud, kuid kunstimälestiste nimekirja
ja lisada „186 kunstimälestist“, kustutada eelviimasest lõigust pole eraldi lisatud, kuna tegu on vallasmälestis-
tega, mis ruumilisi kitsendusi ei põhjusta.
„kunstimälestisi“
4.Lisa 2 punktis 8.1 täiendada nimekirja arvelevõetud kuid
registreerimata mälestistega.
5.Lisa 2 p. 8.2 lk 44 tabelis 8 täiendada aadresse. 5.Täpsustatud vastavalt märkusele.
6.Lisa 2 punktis 8.2 täiendada 20. Sajandi inventeerimise
nimekirja, mida ei võetud arvele (loetelu on kirjas)
7.Lisa 2 punkti 8.3 lk 45 tabelis 9 täiendada aadresse vastavalt
ettepanekutele.
8.Lisa 2 punkti 8.3 lk tabelit 9 täiendada vastavalt
ettepanekutele.
9.Lisa 2-e täiendada militaarpärandi nimekirjaga (ettepanekud
kirjas).
75 / 93
Põltsamaa üldplaneering
10.Lisa 2 punkti 8.4 tabelisse 10 lisada väljapakutud objektid.
11.Lisa 2 punkti 3 lk 8 lisada muuseumide nimekiri. 11.Muuseumi kirjeldatud ptk-is kultuur ja vaba
aeg.
12.Lisa 2-e täiendada mõisakeskuste nimekirjaga.
13.Lisa 2-te täiendada endiste peamõisate maade nimekirjaga.
14.Lisa 2-te täiendada hiiepaikadega andmekogust
andmekogu.hiis.ee
15.Lisa 2-e täiendada kalmistutega, mis ei ole
kultuurimälestised.
16.Täiendada Lisa 2 Struwe meridiaanikaare punktidega.
17.Täiendada Lisa 2-e 20-30-tel projekteeritud ja alustatud
Pärnu-Mustvee kitsarööpmelise raudtee asukohaga Põltsamaa
vallas.
18. Lisaks eelpoolnimetatutele võib lisa 2-te täiendada muude
väärtuslike objektidega, mida kohalikud inimesed veel
väärtulikeks peavad ja samuti objektidega, mis on seotud
tuntud inimestega sh ehitised, mis on ehitatud alates
1991.a (nt Põltsamaa tuletõrjedepoo Pajusi mnt 37a). Vaata ka
MKA 05.12.2018 kiri nr 1.1-7/2474-1.
14. Lennuamet LS 1.Lennuametil puuduvad ettepanekud Põltsamaa valla 1.Teadmiseks võetud. Täiendav kaasamise vajadus
-> järgnevates 16.04.2019 nr üldplaneeringu lähteseisukohtadele. järgmistes etappides praeguse info põhjal pole
vajalik.
etappides asen- 4.6- Lennuametile teadaolevalt ei ole valla territooriumil avalikus Vajadusel lähtume koostöö määrusest.
dunud Trans- 8/19/1101-2 kasutuses olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid. Põltsamaa
pordiametiga valla loodenurka ulatub küll sertifitseerimata Koigi lennuvälja
tõususektor, kuid arvestades, et piirangupinna kõrgus on
Põltsamaa valla alal u 200 meetrit, ei mõjuta lennuvälja
piirangupind eeldatavasti oluliselt valla üldplaneeringut.
15. Politsei- ja Piiri- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud.
valveamet saadetud
19.03.2019 nr
7-1/2019/
16. Veterinaar- ja Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud.
Toiduamet saadetud
19.03.2019 nr
7-1/2019/
OMAVALITSU-
76 / 93
Põltsamaa üldplaneering
SED
17. Jõgeva Vallava- 27. mai 2021 Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahendus toetab -
litsus nr 257 kergliiklustee planeerimist Jõgeva–Põltsamaa tugimaantee
äärde kogu tee pikkuses. Maakondliku tähtsusega
vallapiiride ülesed puhkealad, roheline võrgustik ja väärtusliku
põllumajandusmaa massiivid moodustavad terviku. Põltsamaa
valla üldplaneering muudes aspektides Jõgeva valda ei mõjuta.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 85
lõike 1 ja lõike 3 ning Jõgeva Vallavolikogu 31. mai 2018
määruse nr 41 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku
rakendamine
Jõgeva vallas“ § 2 lõike 1 punkti 2, otsustab vallavolikogu
kooskõlastada Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu.
18. Järva Vallava- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud.
litsus saadetud
19.03.2019 nr
7-1/2019/
19. Tartu Vallava- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud.
litsus saadetud
19.03.2019 nr
7-1/2019/
20. Viljandi Valla- 4. mai 2021 nr Põltsamaa valla üldplaneeringu on läbi vaadanud ja hinna- -
valitsus 2-3/428 nud Viljandi Vallavalitsuse planeeringuspetsialist ainult sellest
seisukohast, kas kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringuga
seatavad maakasutustingimused võivad oluliselt mõjutada Vil-
jandi valda ning leidnud, et selliseid mõjusid ei ole või need
on vähesed. Viljandi Vallavalitsus ei analüüsi Põltsamaa valla
üldplaneeringu vastavust seadustele või vastavust kehtivale
maakonnaplaneeringule, mis planeerimisseaduse § 85 lg 3 ko-
haselt võivad olla planeeringu mittekooskõlastamise aluseks.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 85
lg 1 ja lg 3, Viljandi Vallavolikogu 26.08.2020 määruse nr 114
„Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku
ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud küsi-
muste lahendamise volitamine“ § 2:
77 / 93
Põltsamaa üldplaneering
1. Kooskõlastada Põltsamaa valla üldplaneering.
21. Põhja-Sakala LS 1.Ettepanek, määrata avalikuks teeks Põltsamaa vallas asuv tee, 1.Avaliku tee määramine ei ole põhjendatud seoses
Vallavalitsus 06.03.2019 nr mis on juurdepääsuks Põhja-Sakala vallas, Põltsamaa- Võhma tee kasutusega ca 75% karjääriteena, mida hool-
7-7/1-2 maanteelt Loopre külas asuvale Mikosaare kinnistu kü-le dab karjääri operaator. 1,5 km pikkuse tee ääres
35701:003:0110. Nimetatud kinnistul puudub juurdepääs avali- Põltsamaa vallas elab mõni püsielanik.
kule teele.
TARISTU JA
AVALIKE TEE-
NUSTE VALDA-
JAD
22. Elering AS LS 03.12.2018 1.Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate elektritaristu 1.Infot kasutatud UP lahenduse koostamisel.
nr 11- objektide asukohad Põltsamaa vallas,
4/2018/1003- mida tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. Elering AS-
2 le kuuluvaid või planeeritavaid gaasitaristu objekte Põltsamaa
vallas ei ole.
2.Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel 2. Arvestatakse UP täpsusastmes.
peab arvestama.
23. Elektrilevi OÜ Ei esitanud - -
tähtajaks
24. Telia Eesti AS Ei esitanud - -
tähtajaks
25. Elisa Eesti AS Ei esitanud - -
tähtajaks
26. Tele2 Eesti Akt- Ei esitanud - -
siaselts tähtajaks
27. Eesti Lairiba LS 1.Määrata Põltsamaa linnas Ringtee tn ja Marja-Õuna tn korter- 1.Eesti Lairiba AS-i huvitavas piirkonnas on avali-
Arenduse AS 26.02.2019 nr majade piirkonnas olevad tänavad avalikult kasutatavateks tee- kult kasutatavad tänavad määratud. Täiendavate
deks, et oleks võimalik hooldada vee- ja kanalisatsioonitaristuid avalikult kasutatavate teede määramine läbi era-
7
kinnistute vajab pikemat aega läbirääkimisteks
piirkonnas. Siiani on need tänavad eraomandis.
maaomanikega, et selgitada avaliku tee vajaduse
mõistlikkus.
28. Põltsamaa Va- 22.01.2019 7- 1.Tagada võimalus Gaasi tn piirkonnas uue puurkaevu rajami- 1.Puurkaevu teema on mõistlik käsitleda UVK-s,
rahalduse OÜ 1/2019/3-1 seks, et tagada piirkonna joogiveega varustamine. tegu pole otseselt üldplaneeringu täpsusastmega.
29. Adven Eesti AS ESKIIS 2 1.Palume lisada Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõu kaar- 1.Lisatud
28.08.2020 ki- dile 3 „Tehniline taristu“
78 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ri nr 2-64 Adavere aleviku kaugküttepiirkond
ESKIIS 1 Esitatud gaasitorustike ja kaugküttealade täpsustav kaardimater- Täpsustused kaartidele sisse viidud. Seletuskirja ei
1.07.2020e- jal. ole põhjust täiendada, kuna seal ei kajastu oleva
kiri olukorra kirjeldused, selle asemel on täiendatud UP
lisa 2.
LS Ei esitanud tähtajaks arvamust.
30. AS Emajõe Vee- Ei esitanud - -
värk tähtajaks ar-
vamust.
31. MTÜ Kesk-Eesti Ei esitanud - -
Jäätmehooldus- tähtajaks ar-
keskus vamust.
ETTEVÕTTED JM
ASUTUSED
32. Riigimetsa Ma- ESKIIS 2 1. Ptk 3.7.4 puhke- ja looduslik maa-ala. On kasutatud sõnastust 1. Nende alade puhul on märksõnaks loodusliku
jandamise Kes- 19.08.2020 e- -Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures ilme säilitamine, eriti väärtuslikud on nende alade
kus (RMK) mahus. Mida see lause tähendab, palun täpsustada? puhul kõrghaljastus ja mets. Neid tuleks
kiri
maksimaalselt säilitada, et piirkond ei kaotaks oma
väärtust puhkealana.
2. Taastada võimalusel nende (pärandkultuuriobjektide) algne 2.Rõhk on sõnal võimalusel. Kui ei ole võimalik, siis
kuju – see lause osa oleks õigem välja jätta, tekitab segadust ja ei taastata. Otsest kohustust siit ei kaasne.
küsimusi. Kas pärandkultuuriobjekti on võimalik (ja mõttekas)
taastada algsel kujul?
3. Rohevõrgustiku peatükis on lause – Rohevõrgustiku koridoride 3.1. Oleme tingimuse sõnastust täpsustanud, seda
alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% veidi üldistades. Tingimus on siiski rohevõrgustiku
ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid säilimiseks ja sidususe tagamiseks vajalik.
Põhjendus: Rohevõrgustiku määratlemise üheks
meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsasrinde ra-
olulisemaks eesmärgiks on tagada looduslike
jamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus. ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega RV
3.1Selline nõue vajab täpsustamist, mida sellega ikka tahetakse elementide (tugialad, koridorid) piisav olemasolu ja
saavutada, mida tähendab „puude istutamine võrade liitumise- toimivus. Rohevõrgustiku sidususe all mõeldakse
ga“, „mida tähendab“ sidus kulgemine. Sellise lause puhul on rohevõrgustiku katkematust st kui mingil põhjusel
jäetud liialt palju tõlgendusruumi ja teeme ettepaneku see välja (nt raied, maakasutuse muutus jne) on rohekoridor
katkenud tuleb rakendada kompenseerivaid
jätta.
meetmeid st tagada RV katkematus. Puude
3.2 Palun saata RMK-le väärtusliku põllumaa ja kaardikiht ja istutamine võrade liitumisega tähendabki
perspektiivse maakasutuse kihtides ka maad, mille tunnus oleks põhimõtteliselt istutusega katkenud rohekoridoride
puhke- ja looduslik maa. ühendamist.
3.2 Soovitud kaardikihid RMK-le saadetud.
79 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ESKIIS 1 1. lk.32 – „tugiala“, mis see on? 1. Lisatud mõistete hulka, RV temaatikas tasub
07.04.2020 nr tutvuda ka RV analüüsiga, kus mõisteid jm
täpsemini selgitatud.
3-1.1/260-1
2. p.4.12 – „väärtuslik maastik“ – miks ja mille alusel on RMK 2. Väärtuslike maastike temaatika tugineb
maad valitud väärtuslike maastike nimekirja? RMK maade puhul maakonnaplaneeringule, UPga täpsustusi tehtud
on tegemist erinevates vanustes metsaosadega, millele peaks pole. Vastav info kajastub ka seletuskirjas.
Täpsema info osas palun pöörduge Jõgeva talituse
planeeringu eskiisi järgi hakkama koostama maastikuhoolduska-
poole, kes MP eest vastutab.
vasid;
3. p.4.17 – „asula vahetus läheduses olev mets“, palun definee- 3. Asula vahetus läheduses metsa alad oleme
rida ja esitada eraldi kaardikihil; märkinud kaardile (Puurmani alevikku), et oleks
selgem, kuhu vajalik tingimus rakendub. Ala on
määratud selle alusel, kus on suurem avalik huvi
ning vajadus avalikkusega metsamajandamise
põhimõtted läbi arutada.
4. p.4.17 – „Eriolukordade, nt tormi- jm oluliste metsakahjustus- 4.Avaliku huviga metsad asuvad Puurmani
te tõttu tehtavatest töödest teavitab RMK kogukonda täiendavalt“ alevikus, sealseid tingimusi täpsusatud, mujal
– miks, kelle osas, mille alusel ja milliste eriolukordade puhul avalikkusse suurt huvi metsade osas hetkel
teadaolevalt pole ning see tingimus sellisel kujul
pannakse RMK-le teavituskohustus;
eemaldatud.
5. lk.31 – „Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt 5. RV tuleneb maakonnaplaneeringust ning UP
kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb kohustus on neid põhimõtteid säilitada. RV puhul
vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istuta- tuleb tagada koridoride toimivus ning see tingimus
ongi selleks antud, et teatud piirkonnas oleks
mine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks ro-
vajalik kõrghaljastus tagatud.
hevõrgustiku sidusus“ – palun selgitada seda nõuet, kuna rohe-
See ei kehti metsase ala, vaid igasuguse ala kohta
võrgustiku koridor hõlmab alati eri maaomanike kinnistuid. üldisemalt, seetõttu on välja toodud ka põõsarinde
rajamine.
KOi territoorium ongi hõlmatud erinevate
omanikega ning suuremate avalikes huvides
toimivate võrgustike ning väärtuste kaitseks
tulebki seada suuremad maavalduste ülesed
tingimused.
Tegu on väljakujunenud praktikaga, mida RV
tingimusi seades kasutatakse.
LS 1.RMK on seisukohal, et täiendavate piirangute seadmine metsa- 1.Metsa majandamisele olulisi piiranguid pole
01.02.2019 nr de majandamisel asula või ehitise kaitseks ei ole vajalik. Tehakse seatud. Asulate läheduses olevatele metsadele
ettepanek, määrata asulate vahetus-läheduses olevad riigimet- tingimus seatud (ptk mets), kuid neid pole
3-1.1/260
väärtuslike maastike hulka arvestatud, sest tegu
sad väärtuslike maastike hulka lisaklausliga, et seal toimub met-
erinevate teemadega. Väärtuslikud maastikud
sade majandamine täiendavalt RMK-ga kokkulepitava metsade tulenevad maakonnaplaneeringust ning neil on
80 / 93
Põltsamaa üldplaneering
majandamise kava alusel. palju mitmekülgsem tähendus.
33. Eesti Erametsa LS 1. Kui ÜP-ga kavandatakse muuta senist metsamajandamise 1.Teadmiseks võetud. Ettepanekuga arvestatakse
Liit 01.02.2019 praktikat, siis käsitleda metsamajandusega tegelevaid maaoma- üldplaneeringu koostamisel vastavalt seatavatele
nikke üldplaneeringu koostamisel PlanS § 76 lõige 2 kohaste isi- tingimustele ja vajadusele. PlanS § 76 lg 2 alusel
kutena. kaasatakse maaomanikke, kelle maaomandile sea-
takse üldplaneeringuga kitsendusi.
2. PlanS § 75 lg.1 p.21 alusel ei saa lageraiet keelata, vaid seada 2. Teadmiseks võetud, kuid ühtlasi lisame omalt
piiranguid langi suurusele ja raievanusele. Piirangute seadmine poolt, et PlanS käsitleb ka kõiki muid tegevusi, mis
eeldab kokkuleppeid omanikega. on KOV jaoks vajalikud. Juhul kui avalikest huvi-
Raiepiirangute seadmisel arvestada, et piirangu alusel metsast dest lähtuvalt on vajalik lageraiele piiranguid sea-
saamata jäänud tulu tuleb kompenseerida sarnaselt Natura alal da, siis saab seda kokkuleppel maaomanikuga ÜP
tehtud piirangutele. raames teha.
3. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni 3. Võtame teadmiseks, kuid täies mahus selle
alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus teh- põhimõttega ei nõustu, sest planeeringu käigus
tud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kom- seatavad piirangud on väga erineva ulatusega ning
ei ole üks-üheselt võrreldavad Natura aladega. ÜP
penseerida sarnaselt Natura alal tehtud piirangutele.
kitsenduste seadmisel kaalub KOV erinevaid huve,
proportsionaalsust jm aspekte.
34. Valga Puu OÜ Kuupäev digi- 1. Valga Puu OÜ-l on soov olla kaasatud Põltsamaa valla üldpla- 1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav
konteineris neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise info teadmiseks võetud. Palun kontrollige
protsessi. eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele
näidatud maakasutuse lahendus on teie jaoks
Valga Puu OÜ omab Põltsamaa vallas järgmiseid kinnistuid: sobiv.
61606:001:0733, 61606:002:0175, 1606:001:0214,
61601:001:0124, 61605:003:0078, 61602:002:2000,
61606:001:1972, 61606:001:0052, 61606:001:0086,
57301:001:0910, 61604:001:1370, 61605:002:1344.
Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava-
pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel.
35. Metsatervendu- 01.04.2019 nr 1.Metsatervenduse Osaühingul on soov olla kaasatud Põltsamaa 1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav
se Osaühing 4-28/L valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise info teadmiseks võetud. Palun kontrollige
koostamise protsessi. eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele
näidatud maakasutuse lahendus on teie jaoks
Metsatervenduse Osaühing (registrikood: 10224657) omab Põlt- sobiv.
samaa vallas järgmiseid kinnistuid katastritunnustega:
61601:001:1040; 61601:001:1021; 61601:001:1022;
61601:001:1120; 61601:001:0041; 61601:001:0268.
Palume üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
koostamise protsessi puudutav info saata sellele aadressile.
Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava-
81 / 93
Põltsamaa üldplaneering
pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel.
Kaltsiit AS ESKIIS 1 1. Ettepanek rohekoridori vähendamiseks Põltsamaa vallas Mõi- 1. RVd on selles osas täpsustatud, kuid ka tuleviku
Aprill 2020 saküla külas Peki kinnistul (57301:002:0058), Aunaaugu kinnis- karjääri laiendamise kontekstis tasub arvestada, et
tul (57301:002:0334) ja nende vahele jäävatel Vahi kinnistu UP kaardikihid ei ole tegelikult katastripiiride
täpsusastmes joonistatud. Vajalikud maakasutuse
(57301:002:1373) ca 7,3 ha suurusel osal ja Kuuse kinnistu
vm teemakihtide muutmise vajadused kaalub ja
(57301:002:0830) ca 4,5 ha suurusel osal, et võimaldada neid hindab KOV igakordselt, kas tegu on UP olulise
kinnistuid kasutada tulevikus Otisaare lubjakivikarjääri laienda- muudatuse või pigem täpsustusega.
miseks. Ettevõte omab maavara kaevandamise luba
L.MK/329511kehtivusega kuni 09.07.2047. Praeguse riigimaan-
teede ehitamise ja rekonstrueerimise tempo juures ei jätku maa-
vara loa kehtivuse lõpuni.
ÜHENDUSED
36. Eesti Keskkon- Ei esitanud
naühenduste tähtajaks
Koda
Eestimaa Loo- ESKIIS 1 Tähelepanu juhtimine teemadele, mis on seotud metsa ja rohe- Võtame teadmiseks ning arvestame vastavalt
duse Fond 06. mai 2020 võrgustiku käsitlemisele üldplaneeringus. kohalikule vajadusele.
nr 106
KOHALIKUD
HUVIGRUPID
Reedik Raudla 22.05.2021 Tuginedes Põltsamaa valla visioonile, mille elluviimiseks on vaja- 1.Ettepanekust ei ole aru saada, mille jaoks
lik luua eeldused elanikkonna vähenemise peatamiseks, tagada täpsemalt Lossi tn 10 aadressil EKV vähendada
valikuid pakkuvat elamufondi ning tihendada olemasolevaid toi- tuleks. Üldjuhul on üksikute kinnistute EKV
vähendamiseks, mis on eraomandis, mõistlik EKV
mivaid piirkondi, on sõnastatud avalikustatud üldplaneeringus
vähendamist taotleda pigem detailplaneeringu
ruumilise arengu eelmärkidena mitmekesise ja kvaliteetse elu- raames läbi eraldi menetluse.
keskkonna kujundamine ja arengu eelistatud koondumine ole- Üldplaneeringusse oleme lisanud eelkõige avalikes
masolevatesse keskustesse. huvides või täna teadaolevad detailplaneeringud,
1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 on kirjeldatud miljöö- mille jaoks on EKV vähendamine vajalik.
väärtuslikud alad ning üldised tingimused, mille kohaselt tuleks
taastada Põltsamaa linnas Lossi tänava tiheda hoonestusega
tänavaruum, olemasolevat mahulist ja plaanistruktuuri järgides.
Tagada esinduslik tänavafront ja väljakujunenud ehitusjoon.
Seletuskirja punktis 4.15 teeb üldplaneering ettepaneku veeko-
82 / 93
Põltsamaa üldplaneering
gude kallaste ehituskeeluvööndi vähendamiseks, et ühtlustada
ehituskeelujoont ning võimaldada ja elavdada nende
piirkondades atraktiivset elu, ettevõtlus ja puhke-keskkonna
loomist. Ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva hoonestu-
selaga aladel võimaldab ehitusjoone ühtlustamist, mis loob ruu-
milise korrapära. Üldplaneering toetab haja- ja tiheasustussalade
elujõulisena püsimist, võimaldades nendes eluasemekoha raja-
mist või ettevõtluse arendamist. Need eesmärgid toetavad ka
valla arengu laiemat strateegilist suunda ning olemasoleva asus-
tusstruktuuri tugevdamist.
Tulenevalt eelpool toodust, palun lisada punktis 4.15 toodud ehi-
tuskeeluvööndi vähendamise ettepaneku nimekirja Põltsamaa
linna Lossi tn 10 kinnistu.
2. Avalikustatud üldplaneeringu seletuskirja Tabelis 1 (Piirkondli- 2. Ettepanek on asjakohane ning võtame selle
kud ehitustingimused) on märgitud minimaalse krundisuurusena arvesse, teeme seletuskirja vastava täpsustuse.
korterelamute puhul 3000 m 2 . Märkusena on lisatud,
et põhjendatud juhtudel võib üksikelamu krundi minimaalne suu-
rus olla erinev, arvestades asukoha kruntide olemasolevat struk-
tuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede ole-
masolu jm olulisi kaalutlusargumente. Juhin Teie tähelepanu, et
üldplaneeringuga korterelamutele seatud minimaalne krundisuu-
rus ei arvesta hoonete ehituslike parameetrite või teiste erisuste-
ga. Olenevalt korterelamu suurusest, korterite arvust võib olla
hoone teenindamiseks vajalik minimaalne krundisuurus hoopis
suurem või väiksem. Põltsamaa linnas on erineva ajaloolise taus-
taga kortermaju, mille puhul võiks vallavalitsusel olla võimalus
kaalutlusotsuse rakendamiseks. Sellest tulenevalt teen ettepane-
ku lisada Tabel 1
korterelamute minimaalse krundisuuruse juurde erisuste võima-
lus.
Anti Hirv ESKIIS 2 E1. Põllumassiivide igasuguse tükeldamise vältimine ja avatuse E1. Arvestatud ja sõnastust täpsustatud
e-kirjad säilitamine ei ole kooskõlas mullaviljakuse ja bioloogilise mit-
26.08- mekesisuse kaitse eesmärgiga. Kui hoonete, teede jm ehitiste
30.08.2020 rajamisel toimub ka piisavas mahus kõrghaljastuse rajamine, või
on tegevuseks nt puittaimedega istanduse või metsariba rajami-
ne, siis on suurte põllumassiivide mõistlik tükeldamine
mulla erosioonikaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse sei-
sukohast isegi soovitatav. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli
83 / 93
Põltsamaa üldplaneering
teadlaste koostatud Rohemeetri rakendusega
( https://rohemeeter.ee/ ). Soovitan hinnata rakenduse
abil suuremate põllumassiivide keskel maastiku tuge elurikkuse
säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra parandamiseks. Teen et-
tepaneku tingimuste esimene ja teine punkt ühendada ja ümber
sõnastada järgmiselt:" * Väärtuslikku põllumajandusmaad
kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Väär-
tuslikule põllumajandusmaale on lubatud kohaliku omava-
litsuse kaalutlusotsusel kavandada muu otstarbega tegevusi, kui
need on põhjendatud ning sellega ei vähene oluliselt põllumajan-
duslik maakasutus piirkonnas. Sel juhul tuleb kavandamise etapis
anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisu-
sele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust
põhjendada. Väärtusliku põllumassiivi põhjendamata tükeldamist
tuleb võimalusel vältida, kui tegevus ei aita kaitsta mullavilja-
kust, bioloogilist mitmekesisust või kohalikkuelukeskkonda."
E2. Mahekasvuhooned vajavad viljakat mulda ja nendes toode- E2. Arvestatud
takse toitu. Tingimusi lugedes peaks olema üheselt mõistetav, et
toidu tootmiseks vajalike kasvuhoonete rajamine väärtuslikule
põllumajandusmaale ei ole piirangutega takistatud. Soovitan li-
sada praeguste tingimuste kolmanda punkti sõnastusse toidujul-
geoleku suurendamise ning arvestada ka bioloogilise mit-
mekesisuse ja mullaviljakuse kaitse olulisust järgmises sõnas-
tuses.
" * Väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel kasutusele
võtmise kaalumisel – 1 –tuleb lisaks bioloogilise mitmekesi-
suse ja mullaviljakuse kaitse aspektidele
lähtuda ka avalikust huvist, nt piirkonna hariduse ja
kultuuri edendamine, liikluse, ühistranspordi, tehnilise infra
arendamine, teenuste võimaldamine,
taastuvenergia ja selle kandjate tootmine, toidujulgeoleku, sise-
julgeoleku või riigikaitse suurendamine, tasakaalustatud ja kest-
liku asustuse tagamine."
E3. Taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajandus- E3. Sõnastusi on täpsustatud, vajalik on rõhutada,
et eelistatud alad on pigem muud piirkonnad.
84 / 93
Põltsamaa üldplaneering
maal -- nt mõõduka raieringiga lämmastikku siduvad puidu- Vajadusel võib taastuvenergia alasid ka
istandused, aga ka päikesepargid -- aitab väärtuslikele põllumaadele kavandada, kuid selleks
säilitada bioloogilist mitmekesisust ja põllumassiivi mullavilja- on antud eraldi täiendavad tingimused.
kust. See pakub elupaiku nt tolmendavatele putukatele, pu-
tuktoidulistele lindudele. Selline taastuvenergia tootmine
leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel (päikese-
pargid vajavad selleks ka piiravat puittaimede riba).
Seega taastuvenergia ja selle kandjate tootmise vältimine
väärtuslikul põllumajandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse
ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Targalt
paigutatud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajan-
dusmaal kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajan-
dussaaduste tootmisele. Teen ettepaneku eraldi taastuvenergia
tootmist puudutav viimane tingimuste punkt eemaldada. Samu-
ti tuleks viide väärtuslikele põllumajandusmaadele eemal-
dada peatüki 5.2.9. Taastuvenergeetika, kolmandast tingimu-
sest; ja peatüki 5.2.9.2. Päikeseenergeetika, tingimustest suur-
tele päikeseelektrijaamadele.
E4. Ei ole selge, kas antakse üleminekuaeg väärtusli- E4. Üldplaneeringuga seatud tingimused jõustuvad
ku põllumajandusmaa kaitse/kasutustingimuste rakendumi- üldplaneeringu kehtestamisel, mis tehakse volikogu
sel. Piisava ülem nekuaja puudumine võib otsusega pärast üldplaneeringu menetlusprotsessi
ku jaoks tähendada liiga järsku muutust reeglistikus. T läbimist. Üldplaneering ei reguleeri põllumajandus-
kus. Tähtajatu like rendilepingute kehtivust, sh ei ole välistatud
väärtuslikul põllumajandusmaal rendilepingu jät-
põllumajandusliku rendilepingu lõpetamine eeldab ühe-aastast
kumine. Tingimused väärtuslikul põllumajandus-
ette teatamist nii, et see lõpeb kas 1.aprillil või esimesel oktoob- maal mängivad rolli, kui soovitakse muuta olemas-
ril; tähtajalist rendilepingut ei olevat kasutust, nt põllumaa asemele soovitakse
nud kaitse/kasutustingimuste selgumisel ennetähtaegselt lõ- elamuarendust, päikesepargi ehitamist vms. Hetkel
petada, kui rentnik seda ei soovi. Seepärast on mõist- on tingimused antud võimalikult paindlikult, mistõt-
lik määrata tu otsene vajadus tähtaja seadmise osas ei ole va-
üldplaneeringus väärtusliku põllumajandumaaga seotud uut jalik.
tud uute kitsenduste rakendumisele vähemalt rendilepingu lõ-
petamise viivitust arvestav üleminekuaeg.
aeg peab olema vähemalt kaks aastat alates üldplanee-
ringu kehtestamisest, kui arvestame tähtajatu lepingu lõpeta-
mist. Üleminekuaeg peab olema pikem, kui tüüpilise tähtajali-
se põllumajandusliku rendilepingu kestvus ületab kahte aastat.
MPKSMS eelnõus (EIS nr 20-0226) on VPM-ga seotud kitsenduste
seadmise tähtaeg: 2029. aasta 31. detsember, mille võikski võt-
ta VPM kaitse- ja kasutustingimuste
85 / 93
Põltsamaa üldplaneering
rakendumise ajaks.
E5. Peatükis 6.2. "Kliimamuutustega arvestamine" sisal- E5. Väärtusliku põllumajandusmaa kui põllumajan-
dub selle peatüki kontekstis arusaamatu väärtuslike põlluma- duslikuks tootmiseks olulise ressurssi olemasolu on
jandusmaade säilitamist ja kasutamist vajalik vegetatsiooniperioodi pikenemisega kaasne-
puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt selgitada. vate võimaluste ära kasutamiseks (uute põllukul-
Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju vegetatsioonipe- tuuride ja sortide kasutusele võtmine, selliste kul-
rioodi pikkusele, kultuuride saagikusele ja erinevate uute kul- tuuride kasvatamine, mis senini lühikese kasvupe-
tuuride kasvatamise võimalustele. rioodi tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine
Nagu KSH aruande eelnõus toodud infost järeldub, tä- ja sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on põhjen-
hendab see ka suuremat ikalduse tõenäosust äärmuslike il- datud. Eeskätt olukorras, kus toiduainete nõudlus
maolude sageduse ja kestvuse suurenemise kaudu. vs pakkumine maailmaturul on järjest suurenev.
Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandusmaa- Täpsustame KSH aruannet, et mõte paremini välja
de põllumajanduslikuks otstarbeks kinnistamisele, suuren- tuleks.
dame sellega oma majanduse ja sotsiaalse toimetuleku
ebastabiilsust muutuva kliima tingimustes.
E6. Ma ei ole kategooriliselt Põltsamaa nr 2 lasketiiru asukohava- E6. ÜP-sse lisatud täiendav asjaolu, et edaspidi al-
riandi vastu. Kas selle toetamine on aga aktuaalne ka pärast hal- ternatiivide valikul seda aspekti arvestataks.
dusreformi, kui me võrdleme mõjusid elanikkonnale Utsalis ja
Kamaris? Valla ÜP ei peaks võtma ilma tegeliku aruteluta üle
aastate eest maakonnaplaneeringus määratud olulise mõjuga de-
taile. Lasketiiru lõpliku asukoha valimist kirjeldav lau-
se ÜP-s peab lisaks Natura asjakohase hindamise vajadu-
sele rõhtama ka vajadust minimeerida negatiivsed mõjud
elanikkonna suhtes.
E7.Üldplaneeringu seletuskirja 28.02.2020 versioon nõus- E7. Arvestame. Kokkulepe MTA-ga: Vt Koostööta-
tus järgmise Maanteeameti ettepanekuga: "Kamari alevikus bel-Maanteeamet-ESKIIS 2_ punkt 3.2
määrata riigitee 14175 Pikknurme-Põltsamaa km 14,09-
14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m".
10.07.2020 ÜP versioon seda ettepanekut ei toeta. Toetan val-
la eitavat seisukohta kaitsevööndi laiendamise suhtes täi
tes täiendava argumendiga. Tee kaitsevöönd mõjutab puu-
de langetamist (lageraie keeld) ja istutamist/kasvatamist
(nähtavuse piiramine). KSH aruande eelnõu: ÜP-ga on ette näh-
tud ka tee kaitsevööndi ulatuse laiendamisi (ÜP seletuskirja ptk
5.1.1), mis aitab vähendada teelt lähtuva õhusaaste
86 / 93
Põltsamaa üldplaneering
ja müra mõju. Minu kinnistul (kü:61604:001:0562) on
just teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju vähendamiseks, aga
ka laiemalt kohaliku elukeskkonna parandamiseks istutatud riigi-
tee äärde puid,
se. Kaitsevööndi laiendamine kohalikule elukeskkonnale
täiendavat positiivset mõju antud kinnistul avaldada ei saa. Kuna
miski ei kohusta kohalikke elanikke laiendatud kaitsevööndit
õhusaastet ja müra piirava kõrghaljastusega täitma, ei saa see
kohalikku elukeskkonda parandada ka
tel. Kaisevööndis tekib aga õigus kohustada maaomanikku
eemaldama puid, põõsaid ja istanddikke, kui
need piiravad nähtavust
Ehitusseadutik $72, lg 2). Tee kaitsevööndi laiendmine võib see
tõttu suurendada teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju Kamari
aleviku elanikele ning vaesustada kohalikku elukeskkon-
da. Liiklusohutuse tagamiseks on antud juhul mõistlikum piira-
ta liikumiskiirust, mitte laiendada tee kaitsevööndit ja va-
jadusel rääkida maaomanikuga läbi nähtavust piiravate objek-
tide eemaldamine kehtiva 10 m kaitsevööndi piires.
E8. Peatükis 7.9. "Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale" E8. Arvestame ja täiendame KSH aruannet antud
tuuakse väärtusliku soovituse osas. Samas juhime tähelepanu sellele,
se ja säästliku majandamise näiteks kiire ehk et otsustamine selle üle, milliseid kultuure väär-
lühikese raieringiga energiakultuurid. Nende mõju mulla seisun- tuslikul põllumajandusmaal kasvatada, ei ole ÜP
dile võib olla nii hea kui ka halb, sõltuvalt puuliikidest ja toitaine- täpsusastmes ning kohaliku omavalitsuse poolt re-
te bilansist. guleeritav. ÜP ja selle KSH raames saab siinkohal
ga õhust lämmastikku siduvad energiakultuurid, mis sa- anda vaid soovitusi.
muti ei kahjusta kuidagi mullaviljakust, vaid pigem pa-
randavad seda.
E9. Peatükis 7.16.2. "Päikeseenergia" ja peatükis 9.12.5. E9. Võetud teadmiseks, kuid vajadus KSH aruande
kis 9.12.5. "Meetmedtaastuvenergeetika arendamiseks" tu- muutmiseks puudub. KSH aruande kohaselt ei ole
leb arvestada ka sellega, et väärtuslikule päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajan-
põllumajandusmaale sobivalt paigutatud päikesepark aitab säili- dusmaale täielikult keelatud. Ulplaneeringu tingi-
tada bioloogilistmitmekesisust ja põllumassiivi mullavilja- mustes on sõnastust täpsustatud. KOV ei toeta
kust. See pakub elupaiku nt lausalist taastuvenergia alade lubamist VPM alade-
tolmendavatele putukatele, putuktoidulistele lindude- le, esitatud on täiendavad tingimused, millisel juhul
le. See leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel, kui see on võimalik.
87 / 93
Põltsamaa üldplaneering
rajatakse ka päikeseparki sobival kaugusel piirav
de riba. Seega päikeseparkide keelamine väärtuslikul põlluma-
jandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse ja bioloogili-
se mitmekesisuse
tud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajandusmaal
kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajandussaadus-
te
tootmisele. Soovitan väärtusliku põllumajandusmaa mõiste nen-
dest peatükkidest välja jätta.
E10. Peatükis 9.7. "Meetmed väärtuslike põllumajandusmaade E10.Täiendame KSH aruannet võimaluste osas, mis
kaitseks" jäetakse tähelepanuta, et meie väärtuslikud põlluma- puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.
jandusmaa-massiivid on reeglina muu maakasutusega ebapii- ÜP-sse soovitusena samuti lisatud. Samas juhime
savalt liigendatud. See tähendab, et reeglina ei ole tuu- tähelepanu sellele, et põllumajandusmaa elurikku-
leerosioon tõhusalt takistatud ja bioloogilise mitmekesisuse kait- se tagamiseks meetmete seadmine ei ole ÜP
se ei ole reeglina tagatud. Olemasoleva olukorra säilitami- täpsusastmes ning tegemist ei ole kohaliku
sest ei piisa väärtuslike omavalitsuse poolt reguleeritava teemaga, kuid
di hoidmiseks ja põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse ta- üldpõhimõttena on see kajastatud.
gamiseks. Väärtuslike põllumajandusmaade ja põllumajandusliku
maakasutuse maksimaalses ulatuses säilitamist tagavad meet-
med on pigem ohtlikud nii mullastikule kui ka põllumajandus-
tootmisele. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli teadlaste koostatud
Rohemeetri rakendusega ( https://rohemeeter.ee/ ). Soovitan
hinnata rakenduse abil suuremate põllumassiivide keskel maasti-
ku tuge elurikkuse säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra paran-
damiseks. Konsulteerige vajadusel mullateadlaste ja liigilise mit-
mekesisuse uurijatega.
Teen ettepaneku lisada järgmine punkt praeguse 2. punkti järele.
" * Piirkonna väärtuslikud põllumajandusmaa-
massiivid on reeglina muu maakasutusega ebapiisavalt lii-
gendatud. Seetõttu reeglina ei ole tuuleerosioon tõhusalt takis-
tatud ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole reegli-
na
tagatud. Olemasoleva olukorra säilitamisest piirkonnas ei
nas ei piisa väärtuslike
di hoidmiseks ja põllumajandustootmise
tagamiseks. Maakasutuse täiendavat - kuid mitte liig-
set --
88 / 93
Põltsamaa üldplaneering
da, kui see aitab väärtuslikepõllumajandusmaade kvalitee-
ti hoida ja tagada põllumajandustootmise
jätkusuutlikkust piirkonnas."
E11. Peatükis 9.15. "Meetmed kliimamuutustega arvesta- E11. Väärtusliku põllumajandusmaa kui põlluma-
miseks" sisaldub selle janduslikuks tootmiseks olulise ressurssi olemasolu
tu väärtuslike põllumajandusmaade säilitamist ja kasuta- on vajalik vegetatsiooniperioodi pikenemisega
mist puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt selgi- kaasnevate võimaluste ära kasutamiseks (uute
tada. Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju vegetat- põllukultuuride ja sortide kasutusele võtmine, selli-
siooniperioodi pikkusele, ste kultuuride kasvatamine, mis senini lühikese
kultuuride saagikusele ja erinevate uute kultuuride kasvatami- kasvuperioodi tõttu ei valminud), mistõttu selle säi-
se võimalustele. Na- litamine ja sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on
gu KSH aruande eelnõus toodud infost järeldub, tähendab see ka põhjendatud. Eeskätt olukorras, kus toiduainete
suuremat ikalduse tõenäosust äärmuslike ilmaolude sageduse ja nõudlus vs pakkumine maailmaturul on järjest su-
kestvuse suurenemise kaudu. urenev. Täpsustame KSH aruannet, et mõte pare-
Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandusmaade põl- mini välja tuleks.
lumajanduslikuks
kinnistamise-
le, suurendame sellega oma majanduse ja sotsiaalse toimetuleku
ebastabiilsust seoses muutuva kliimaga.
E12. Mõte tee kaitsevööndi laiendamisest õhusaaste ja müra E12. KSH kontekstis nõustume ja korrigeerime
mõju vähendamiseks tuleks lisaks ÜP eskiisile tervikuna välja aruannet.
võtta ka KSH aruande eelnõust. Piisab soovituslikust piiran-
gust uute elamute jt müra- ja saastetundlike ehitiste suhtes.
05.02.2019 1.Ettepanek, kasutada väärtuslikke põllumajandusmaid (vpm) al- 1.VPM tingimused on seatud paindlikud, et oleks
ternatiivselt puittaimede biomassi kasvatamiseks energeetika võimalik ka muid maakasutusi otstarbeid seal
tarbeks. Põllumajanduslik maakasutus ei pruugi tagada maa mul- vajadusel rakendada.
laviljakuse säilimist.
2.Täpsustada vpm-piire nii, et katastriüksus 61604:001:0561 2.Arvestatud.
jääks vpm-st välja.
Aulis Kaju ESKIIS 1 1.VPM- mulle kuuluvatel kinnistutel asuvatel põllumaadel (Peebu 1. MPS ja ka VPM on UPs informatiivsena, kihid tu-
04.2020 ja Kolmoja) järvepoolsel osal (Lisa 1) ei ole maaparandussüs- levad vastavatest ametitest või maakonnaplanee-
teemi (lisa 2, lisatud ka koopia Põllumajandusameti kirjast) ja on ringust, seda infot saab vajadusel täpsustada ning
paisutatud veetaseme tõttu aastaringselt liigmärg või vee all. vastavate ametitega suhelda, et nende hallatav in-
Põllumajanduslik tegevus on seal mingis osas raskendatud kui
89 / 93
Põltsamaa üldplaneering
mitte võimatu, seega tuleb anda sellele muu rakendus. Kuna ni- fokiht saaks täpsemaks.
metatud maa asub potensiaalses turismipiirkonnas, siis minu nä- Ala on määratud ärimaaks, sest ettepanek on
gemus on mitte arvestada juba ÜP järgi Kamari järve piirkonnas asjakohane.
asuvaid järvega samas tasapinnas olevaid põllumaid vpm hulka.
Ühtlasi soovin tulevikus dreenimata põlluosa sihtotstarbe muut-
mist põllumajandusmaast turismi protsendiga ärimaaks.
2. Kuna ÜP visioonis on märgitud, et soovitakse noortele pere- 2.Pole eraldi vaja elamumaaks määrata, sest seda
dele luua meeldiv ja turvaline, valikud pakkuv elamufond, siis funktsiooni saab tulevikus sinna alale kavandada ja
näen enda kinnistul selleks võimalusi, eeskätt seda läbiva tee kaaluda kui täpsem lahendus on teada.
tõttu (eratee PE57 Pardi tee )Kas on võimalik ÜP-ga määrata
Väike –Kamari hajakülas, Kolmoja kinnistul olevad maatulun-
dusmaad potensiaalseks elamumaa piirkonnaks?
3. Seoses tulevase veelauapargiga, turismi eeldatava elavnemi- 2.Ei ole üldplaneeringu teema.
sega piirkonnas ja hobikalastajate /looduses puhkajate arvu kas-
vuga ootan vallalt lahendusi küsimuses, kuidas on planeeritud
mootorsõidukite parkimine järve vasakkaldal. Mulle kuuluv era-
tee on määratud avalikuks kasutuseks, seega on tekkinud olu-
kord, kus igamehe õigust ligipääsuks kallasrajale tõlgendatakse
õigusena pääseda sinna mootorsõidukiga ja parkida jõe või järve
kaldal. Sellega eiratakse kehtivaid seadusi, kahjustatades kallas-
rada, jättes prügi loodusesse, ei ole tagatud liiklusohutus tee kit-
sastel lõikudel ja haljasalal parkimisega, rääkimata muudest liik-
lusest tulenevatest negatiivsetest mõjudest nagu müra ja suurte
põllumajandusmasinate pendelliikumine hooajal. Sellega seoses
soovin, et KOV leiaks olukorrale lahenduse, mis arvestaks roh-
kem tee-ja maaomaniku õigustega, järve ääres elavate elanike
ja puhkajatega.
4. Turismiga seoses on mitu tähelepanekut. Suvisel ja ka kevadi- 4.Ei ole üldplaneeringu teema.
sel pesitsushooajal häiritakse lärmakate ja hinnanguliselt suurel
kiirusel jõesuudmest ülesvoolu sõitvate veesõidukitega (ka
jetidega) nii seal elavaid inimesi kui pesitsevaid linde. Oleme
korduvalt naabritega olnud sunnitud häirijaid ise korrale kutsu-
ma. Samuti tekitatakse lainetusega kaldaerosiooni.
Teen ettepaneku liikluspiirangute kehtestamiseks motoriseeritud
veesõidukitele Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu ja paigaldada
mõjuala piirile vastav tähis ja kodukord paatide vettelaskmisko-
has.
Vallal on initsiatiiv määrata ÜP-s Põltsamaa jõe vasakkaldale
90 / 93
Põltsamaa üldplaneering
Kamari järvest Põltsamaa linnani kulgev matkarada. Esialgne
plaan oli panna see rada kulgema mööda kallasrada. Kuna see
matkarada läbiks eramaid ja kulgeks osalt niisugusel kujul läbi
kolme kinnistu õueala, siis ei pea ma sellist matkaraja kulgemist
võimalikuks. Samuti ei soovi ma, et see matkarada kulgeks
Kolmoja kinnistut läbivat kallasrada mööda. Eriti juhul, kui see
eeldab mingeid rajamistöid. Vajadusel võin seda põhjendada
edaspidi.
Kamari järve piirkonnas olev puhkeala/majutused/parvsaun on
eelmistel hooaegadel olnud vee heli edasikandevõime tõttu suh-
teliselt lärmakad ja näha on et ka loodust risustavad. Nimetatud
piirkond ei ole ainult puhkajate-kalasatajate päralt, seal on mit-
meid majapidamisi, kelle elu-olu selline näiliselt reguleerimata
käitumine häirib. Kas omavalitsusel on pakkuda lahendusi ööra-
hu tagamiseks ja prügikäitluse korraldamiseks nii, et seda järgi-
taks turismiteenuse pakkujate ja tarbijate poolt nimetatud piir-
konnas?
5.Kolmoja kinnistul asuv endine kanala nüüd lao- ja tootmishoo- 5. Kaardil täpsustatud, määratud ärimaaks, mis
ne ei ole ÜP eskiisil ära märgitud ärimaana mida see tegelikkuses võimaldab vajadusel ka tootmist kavandada sinna
on. Ettepanek: määrata antud hoone ja hulka.
sellega piirnev ala äri või tootmismaaks.
Teen ettepaneku seoses minu kinnistute tavalisest suurema ava-
liku kasutusega(kinnistuid läbiv Pardi tee) sulgeda kallasrada
avalikkusele ca’ 500 m ulatuses.
Indrek Eensalu ESKIIS 1 1.Kuningamäe spordikeskuse piirkonda lasketiiru rajamise või- 1.Kaardimaterjali täpsustatud.
04.2020 malus õhk- ja sportrelvadele.
2. Kamari alevikus täiendavad maakasutusotstarvete muudatus- 2. Tööstuse tn 3 kaardile sisse viidud. Tootmisalade
ettepanekud: võib elamumaad kavandada, kui see tootmistege-
Tööstuse tn 3 riigi kataster 61601:001:0414 elamumaaks, vusega vastuollu ei lähe, seega ei pea seda maaka-
Sakala tn 2 riigi kataster 61601:001:0415 osaliselt elamumaaks sutust sinna eraldi välja joonistama.
(Jõe tee ja Pikknurme mnt nurgas)
Aivo Saar ESKIIS 1 1. Vähendada Mällikvere külas, Koidu ja Põllukivi katastriüksustel 1.Ettepanek kajastub EKV vähendamise tabelis.
04.2020 Põltsamaa jõe ehituskeeluvööndit 25 meetrile. Põhjendused (lü- KOV teeb vastavad ettepanekuid Kkametile, kes
hidalt): otsustab EKV vähendamiste üle.
• Põllukivi kinnistu piirneb Lepa tänava äärse
elamuarendusega, kus on juba ehituskeeluvööndit
vähendatud ja kohaliku omavalitsuse poolt välja ehitatud
tehnovõrgud. Põllukivi kinnistule olen planeerinud
91 / 93
Põltsamaa üldplaneering
elamuarenduse ala koos avalike puhkealadega. Puhkealadel
on tavapäraselt mitmeid puhkerajatisi, näiteks kiiged, pingid,
mänguväljakud, grillimiskoht jne. Kuna nimetatud rajatiste
ehitamine on ehituskeeluvööndis keelatud, siis on vööndi
vähendamine põhjendatud ja vajalik arenduse ellu viimiseks
ning vallakodanikele lisa puhkevõimaluste loomiseks.
• Koidu kinnistule olen planeerinud väga omanäolise
puhkeküla arendamist, kuhu tulevad turistidele hooajaliseks
majutuseks mõeldud võimalused koos muu vajaliku
taristuga, näiteks kämpingud, grillkoda, jõeäärne
ujumiskoht, võrkpalliplats ja mitmed teised vaba aja
veetmise võimalused.
Koidu kinnistu ehituskeeluvöönd ulatub suures osas
metsani, mida on plaanis säilitada puhkeala väärtusliku
osana. Ehituskeeluvööndi vähendamine loob oluliselt
paremad võimalused eduka elamu- ja turismiala
arenduseks ning tõstab turistide huvi Põltsamaa
piirkonna vastu.
Põltsamaa Jahi- ESKIIS 1 1. Lisada ÜP-sse jahi-laskespordi rajatised Õõbiku kinnistul 1.Lisatud.
selts 04.2020 (61606:001:0940) ja Läti-Tõnise kinnistul (61605:001:0790)
Lauri Tammel ESKIIS 2 1.Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 39 lisada loetellu "Umbusi 1.61605:003:0018 – piisavalt ruumi ehitada juba
30.08.2020 e- küla keskus, kinnistud…” järgmised samas täna, vähendamine pole põhjendatud
kiri asuvad kinnistud: 61605:003:0018, 61605:003:0063.., 61605:003:0063 – täiendavalt asub kinnistul ees-
61605:002:0199 - Umbusis on meil külaplatsi jõe ääres, mis vool, juurdepääsu keeruline rajada, lähialad ei ole
jääb ehituskeeluvööndisse. Sooviksime külaplatsi arendada ja hoonestatud, seega kinnistule ehitamine pole
ehitada varjualust, kuid see ala jääb ehituskeeluvööndisse. See mõistlik ega otstarbekas
on ainukene võimalik asukoht, mida Umbusi elanikud avalikult 61605:002:0199 – külaplatsi arendamiseks ja
kasutada saaksid, kõik muu on eraomandis. Palume kaaluda seal avalikult kasutatava varjualuse ning arhitektuurse-
vööndi vähendamist, et saaksime seda avalikes huvides arenda- te väikevormide rajamiseks lubatud.
da.
2. Lisada maakasutuse kaardile (Kaart 1. Maakasutus) perspek- 2. Hetkel pole põhjendatud, kuna liikujaid sel suu-
tiivne kergliiklustee Kamari alevik - nal vähe.
Umbusi küla.
3.Seoses kavandatava Pikknurme-Kamari tee asfalteerimisega 3. Ei ole põhjendatud, kuna liikujaid sel suunal vä-
kaaluda ka sama marsruudiga kergliiklustee ehitamise võimalust he. 01.09.2020 seisuga elab Umbusi külas 81 ela-
ning selle lisamist Põltsamaa valla üldplaneeringusse. Antud lõigu nikku ja sellest tulenevalt ei ole JJT rajamine
kergliiklustee ühendaks Puurmani ja Põltsamaa ning avaks või- mõistlik. Vallal on kavas koostöös riigiga nimetatud
maluse teed elektrijalgratta vm kergliikuriga läbida, mida soovi- tee viia kõvakatte alla ja sellega seoses paranevad
92 / 93
Põltsamaa üldplaneering
tas ka üldplaneeringu liikuvusanalüüs (vt liikuvusanalüüs lk 31). oluliselt piirkonnas liikumisvõimalused.
Heiki Sepp ESKIIS 2 1.Tutvusin ülplaneeringu eskiisi maakasutuse plaaniga 1. Täname, et tutvusite Põltsamaa valla üldplanee-
24.08.2020 e- (J1_Maakasutus.pdf) ja leidsin üllatuslikult enda ning naaberkin- ringu eskiislahendusega. Kirjutasite Põltsamaa Val-
kiri 7- nistud, mis on muidu "Elamumaa" sihtotstarbega, eskiisil olevat lavalitsusele 15.08-l e-kirja, et Pauastvere külas
1/2020/59-1 kajastatud kui äri maaala. Kõnealused katastriüksused asuvad Tammiku, Kelleri, Sireli, Siili ja Pihlaka katastriük-
Pauastvere külas: 1. Tammiku, 61605:001:2090 2. Kelleri, suste maakasutuse juhtotstarved on üldplaneerin-
61605:001:0276 3. Sireli, 61605:001:1880 4. Siili, gus määratud ärimaaks. Maakatastris on nimetatud
61605:001:0242 5. Pihlaka, 61605:001:1500 Palun üldplanee- katastriüksuste sihtotstarveteks määratud elamu-
ringu eskiisil teha vastavad parandused ning märkida nimetatud maad, vastavalt maaüksuste tegelikule kasutami-
katastriüksused "elamu maa-alaks". sele. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse
juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav
otstarve, mis annab piirkonnale edaspidise maaka-
sutuse põhisuuna. Üldplaneeringu maakasutus-
kaardil on Puhu ristmiku piirkonnas ärimaa
juhtotstarvega maa määratud suurele alale, mille
koosseisus on mitmeid elamumaid, kuid valdav
perspektiivne maakasutus võiks märgitud alal olla
ärimaa. Ärimaa juhtfunktsioon ei takista elamu-
maadel edasi olemast elamumaa, maakatastri jär-
gi. Üldplaneeringu lahenduses ei määrata haja-
asustusalal (milleks on ka Pauastvere küla nimeta-
tud katastriüksused) elamumaa juhtotstarvet. Ha-
jaasustuses määratakse tootmis-, äri-, ühiskondli-
ke hoonete-, mäetööstuse- ja riigikaitse juhtotstar-
bega maad. Maakasutuskaardi „valged alad“ haja-
asustuses jäävad üldplaneeringu mõttes määrama-
ta aladeks. Lähtudes eelnevast jääb valida, kas
määrata nende katastriüksuste juhtotstarveteks
ärimaa või jätta ala määramata üldplaneeringu jär-
gi. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.7 (Maaka-
sutus) tabel 2 alusel on ärimaa juhtotstarve ja
elamumaa maakasutuse ristkasutus lubatud ja jääb
perspektiivne võimalus maad ka ärimaana kasuta-
da. Lõplik lahendus maakasutuse juhtotstarve osas
pannakse paika koostöös teiega eelseisvate üldpla-
neeringu avalike arutelude käigus ja -järgselt.
93 / 93