dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi eriplaneeringu algatamise taotlus

Rahandusministeerium · 4. november 2021
Viit
15-4/4843-3
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Energia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2021
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎Kiri välja_25.10.21_KA-JUH-13_154-3_ID_5991021.asice752 KB

Sisu (failidest)

Jaak Aab Rahandusministeerium Teie: 06.10.2021 nr 15-4/4843-2 Suur-Ameerika tn 1 10122 Tallinn Meie: 0 3 .11. .2021 nr KA-JUH-13/154-3 Riigi eriplaneeringu algatamise taotlus Esitame käesoleva kirjaga riigi eriplaneeringu algatamise taotluse, mis on täiendatud vastavalt Rahandusministeeriumi 06.10.2021 kirjas nr 15-4/4843-2 toodud ettepanekutele. Täiendatud taotlus on toodud antud kirja Lisas 1. Taotluse sisu on jäänud samaks võrreldes 22.06.2021 esitatud taotlusega ning muudatused on sisse viidud üksnes lähtuvalt 06.10.2021 kirjas toodud ettepanekutest. Sellest tulenevalt palume jätkuvalt käsitleda riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise päevaks 22.06.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige Lisa 1. Riigi eriplaneeringu algatamise täiendatud taotlus Lisa 2. Planeeringuala nurgapunktid Lisa 1.Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse täiendatud versioon 1. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk (PlanS § 28 lg 5 p 2) Riigi eriplaneeringu eesmärgiks on koostada planeering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga. Riigi eriplaneering hõlmab nii mere- kui maismaa kaabli ja maismaa elektriliini asukoha valikut kui ka tehnilise lahenduse koostamist. 2. Kavandatav ehitis on riigi eriplaneeringu objekt (PlanS § 27 lg 1–2) Kavandatav tegevus on riigi eriplaneeringu objekt tulenevalt PlanS § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Kavandatava elektriliini puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega , mille asukoha ja toimimise vastu on suur riiklik huvi ja maakonnaülesed huvid energeetika valdkonnas (taastuvenergia ja kliimapoliitika eesmärkide täitmine). Lisaks väljendatakse eelmainitud huvisid ka avalikus veekogus. PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta elektrijaamale elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti ning tema toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks ja kõrgepingeliinidele alates pingest 110 kilovolti. Riigi eriplaneering on kohustuslik, sest PlanS § 27 lg 1 tingimused (eelmised punktid) on täidetud ja tegemist on PlanS § 27 lg 2 kohaselt ehitisega (kõrgepingeliin 330 kilovolti), millele rakendub riigi eriplaneeringu kohustus . 3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir (PlanS § 28 lg 5 p 1) Planeeringuala paikneb maismaal Pärnu maakonnas ja merealal Pärnu lahes. Planeeringu ala nurgapunktid on toodud Lisas 2 . Joonis 1. Planeeringuala. 4. Kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus (PlanS § 28 lg 5 p 3) Vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” on ehitise puhul tegemist (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliiniga, (kood 22143) maakaabelliiniga, (kood 22144) veekaabelliiniga, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamaga. Merel paiknevast tuulepargi alajaamast tuleb maismaale merekaabel, mis jätkub rannikul maakaablina kuni maismaa alajaamani. Edasine ühendus Eleringi alajaamani realiseeritakse kas maakaabli või õhuliinina, sõltuvalt valituks saava trassi asukohast ja selle keskkonnamõjust. Tuulepargi merel paiknev alajaam on hõlmatud menetletava Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa taotlusega. Kogu trass merealajaamast kuni Elerigi maismaa liitumispunkti on riigi eriplaneeringu objekt. Joonis 2. Ühenduse põhimõtteline skeem (merealajaam asub meretuulepargis). 5. Taotletava riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus on võimalik (PlanS § 28 lg 2 p 1) Taotlejale teadaoleva info alusel puuduvad põhjused eeldada, et riigi eriplaneeringuga planeeritava tegevuse elluviimine tulevikus ei oleks võimalik. Tuulepargi KMH programm on kinnitatud ja arendaja on asunud koostama KMH aruannet. Projekti elluviimiseks on sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll maailma suurima meretuuleparkide arendaja Orstediga, et kaasata projekti elluviimiseks vajalikku oskusteavet ja finantsvõimekust. 6. Taotletava riigi eriplaneeringu algatamise vastu on ülekaalukas avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 28 lg 2 p 2) Riigi eriplaneeringu algatamise avalik huvi tugineb taastuvenergia ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisel läbi meretuuleparkide arendamise. Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 ning riiklikus energia- ja kliimakavas on seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest). Strateegiaga „Eesti 2035“ on Eestile võetud suund üleminekuks kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises >55% aastaks 2035). Eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 toetab Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika ning Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2°C, soovitavalt alla 1,5°C. Tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 19.12.2019 nr 311 algatati hoonestusloa menetlus Eesti Energia AS taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. Seoses käimasoleva hoonestusloa menetluse ja KMH protsessiga tuleb hinnata ka alternatiivseid lahendusi tuulepargi elektrivõrguga liitumise elluviimiseks. 7. Võimalikud uuringud Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanS § 27 lg 6). Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viiakse läbi mõju hindamiseks vajalikud ja põhjendatud uuringud. Näiteks võivad osutuda vajalikuks järgmised uuringud: Kalastiku uuringud, sh kudealade uuring ja erinevate tegurite mõju kalastikule; Linnustiku uuringud; Maismaa ja merepõhja elustiku ja elupaikade uuringud, kasvukohtade uuringud; Merepõhja setete ja hoovuste uuringud; Alusuuringud mõjutatavate kaitstavate alade väärtuste seisundi osas; Ehitustööde aegse mõju analüüs laevaliiklusele ja navigatsiooniriski analüüs; Sotsiaalmajanduslikud uuringud; Visuaalne mõju; Lõhkeainete jm ajalooliselt ohtlike objektide uuringud; ja muud uuringud. Tegemist pole täieliku loeteluga kuivõrd see sõltub olulisel määral ka asjaomaste ministeeriumite ja ametite poolt nõutavast. 8. Taotletava planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevad kulud kannab planeeringu koostamisest huvitatud isik (PlanS § 28 lg 2 p 3) Riigi eriplaneeringu algatamisest huvitatud isik on Eesti Energia AS. Eesti Energia AS on valmis sõlmima Rahandusministeeriumiga koostöökokkuleppe ning kandma planeeringu koostamisega seotud kulud. 9. Kavandatava ehitise mõju riigi majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, muud otsesed või kaudsed mõjud (HÕNTE § 46 lg 1) Kavandatav ehitus on oluline osa Liivi lahe meretuulepargist. Riigi eriplaneeringu algatamine ja kehtestamine on olulisteks eeldusteks Liivi lahe meretuulepargi investeerimisotsuse tegemiseks ja projekti elluviimiseks. Tegemist on riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks märkimisväärse ärivõimalusega. Erinevalt teistest taastuvenergia tootmisviisidest annab kõrge kasutusteguriga avamere tuulepark tugeva panuse varustuskindlusse ning on ka eelduseks suuremahulise vesinik- ja salvestustehnoloogia juurutamiseks. Projekti täismahus väljaehitamine panustaks Eesti energiatootmisse 4 TWh/a taastuvenergiat, mis on ligi 40% prognoositavast Eesti aastasest energiatarbimisest. Projekti ehitusfaas toetaks Eesti masinaehituse ja merenduse sektorit läbi vundamentide ehitamise ja transpordi. Projekti koguinvesteering ca 2 miljardit eurot millest 10-15% jääks ehituse ajal Eesti ettevõtetele. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Margus Vals j uhatuse liige Lisa 2. Planeeringuala nurgapunktid NR X Y 1 6436647,3 565175,3 2 6436642,3 564447,4 3 6436639,5 563561,8 4 6434064,6 562021,0 5 6433689,4 561797,7 6 6431710,0 560620,3 7 6431179,2 560307,0 8 6430837,9 559653,1 9 6430392,2 558801,4 10 6430174,4 556092,6 11 6426918,0 551219,0 12 6426323,3 550123,2 13 6426381,7 549978,9 14 6426323,3 549767,1 15 6426293,2 549662,5 16 6425914,7 549255,6 17 6427966,8 547808,5 18 6427550,0 546170,0 19 6427361,9 545400,2 20 6426977,2 543906,2 21 6425067,0 544010,0 22 6424782,1 543363,7 23 6424786,8 542330,0 24 6422978,3 540986,4 25 6423686,5 540348,9 26 6424048,3 540145,3 27 6424395,4 539950,2 28 6424367,9 538145,5 29 6423822,7 537977,7 30 6423659,2 538235,9 31 6422434,6 537219,5 32 6422614,7 536521,8 33 6422926,3 536281,5 34 6423460,3 536115,6 35 6423851,2 535632,8 36 6424659,3 534634,7 37 6423792,4 533931,6 38 6423272,6 532489,1 39 6422719,1 532165,4 40 6422948,5 531447,2 41 6422556,6 530837,5 42 6421805,9 530704,1 43 6421604,8 530203,7 44 6421131,3 530396,1 45 6421004,5 529817,7 46 6420795,1 528861,9 47 6420725,0 528522,5 48 6420568,1 527829,2 49 6420490,1 527479,1 50 6420470,8 527392,2 51 6418830,3 526540,9 52 6418580,2 526411,1 53 6418414,2 527244,8 54 6417626,7 526827,7 55 6416161,0 527145,5 56 6415772,6 527228,9 57 6415770,9 527222,8 58 6415477,0 527284,7 59 6414692,2 526002,3 60 6414369,6 525483,5 61 6413743,4 524460,3 62 6413722,8 524415,1 63 6414517,9 524292,0 64 6414644,9 523562,6 65 6414642,5 523554,2 66 6414812,2 522639,6 67 6414820,8 522604,0 68 6414902,7 522173,7 69 6414981,0 521739,4 70 6414983,3 521696,4 71 6414816,5 521426,1 72 6414815,8 521170,8 73 6414978,8 520974,3 74 6414979,5 520974,5 75 6414982,2 520974,8 76 6414984,5 520976,5 77 6414985,1 520977,3 78 6414985,3 520977,8 79 6414985,6 520979,1 80 6414985,5 520980,9 81 6414983,1 520987,7 82 6414982,8 520989,9 83 6414983,0 520992,2 84 6414984,8 520994,5 85 6414986,3 520995,5 86 6414987,6 520996,2 87 6414988,6 520997,7 88 6414990,4 520998,7 89 6414992,1 520999,3 90 6414995,2 521001,5 91 6414996,6 521001,8 92 6414997,2 521002,1 93 6414997,9 521002,0 94 6414999,7 521001,6 95 6415002,7 521000,1 96 6415004,3 520999,3 97 6415009,1 520997,5 98 6415013,3 520996,5 99 6415014,4 520996,5 100 6415021,0 521003,3 101 6415021,2 521003,1 102 6419544,8 515476,4 103 6417523,6 512420,4 104 6417570,6 477016,6 105 6478182,8 513602,6 106 6479943,6 558708,2 107 6436647,3 565175,3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel