Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 04.11.2021 nr 11-3.5/7750-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse aruanne
Riigikogule Eesti osalemisest
Euroopa stabiilsusmehhanismis
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti
osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa
stabiilsusmehhanismis – 6 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule
Eesti osalusest Euroopa Stabiilsusmehhanismis
Euroopa Stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on 2012. aastal loodud ja 8. oktoobril 2012. a
tööd alustanud euroala asutus, mille ülesanne on kriisiolukordades stabiliseerida euroala riikide
ja euroala terviku majandust.
2008. aasta finantskriisist alguse saanud mitme euroala riigi kriisist päästmist alustati ajutise
riikidevahelise organi, Euroopa Finantsstabiilsusefondiga (European Financial Stability
Facility – EFSF) kuna püsiva mehhanismi loomine võttis kauem aega.
ESMi liikmed on kõik euroala riigid, asutamise hetkel 17 riiki sh Eesti, Läti liitus 2014. a ja
Leedu 2015. a.
ESMist on antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Tänaseks on
nende kõigi aktiivne osa läbi ning ollakse programmijärgse seire faasis. Riigid juba maksavad
laenu tagasi või on alustamas laenu tagasimakseid.
ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid:
- Toetuslaenud;
- Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks;
- Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud;
- Ennetavad krediidiliinid.
Seoses COVID19 kriisiga loodi 2020. aastal võimalus saada kriisilaenu tervishoiuga seotud
otseste või kaudsete kulude katteks. Ükski riik seda võimalust siiski kasutanud ei ole.
ESM on 2019.-2020. a aktiivselt osalenud ESMi reformi ettevalmistamisel. Reformi peamisteks
osadeks on ESMile nn pangandusliidu viimase võimaluse laenuandja ehk kaitsemehhanismi
funktsiooni andmine, ennetavate krediidiliinide tingimuste kohandamine ning ESMi
toetusprogrammide ettevalmistamisel ning seires osalemise täpsustamine. Nende
rakendamiseks vajalikud ESMi asutamislepingu muudatused on esitatud ESMis osalevatele
riikidele ratifitseerimiseks.
1
1. Ülevaade kapitalist ja finantsnäitajatest
ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn
sissenõutavast) kapitalist.
ESM märgitud kapital 704 798 700 000 eurot, sellest Eesti osalus 1 302 000 000 eurot,
st 0,1847%, sh
o ESMi sissemakstud kapital 80 548 400 000 eurot, sellest Eesti 148 800 000 eurot;
o ESMi sissenõutav kapital 624 250 300 000 eurot, sellest Eesti 1 153 200 000 eurot.
Kapitalijaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingus koos üleminekuperioodidega
(vähendatud osalusega) viimastele euroalaga liitujatele. 2019, 2020, 2021 on lõppenud
vastavalt Malta, Küprose ja Slovakkia üleminekuperioodid ning nende osalus on suurenenud.
Eestit ootab sama ees 2023. a. Siis peaks Eesti osaluse suurus olema 0,2541%, st 1 790 700 000
eurot märgitud kapitali (+488,7 mln eurot), millest sissemakstud 204 650 000 (+55.85 mln
eurot).
ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot.
Koos EFSFiga 750 miljardit eurot. EFSF enam uusi laene ei väljasta ja tema laenujäägi
kogusumma on hetkel 172,6 miljardit eurot. EFSFi kasutamata laenuvõimalust ESMile üle ei
kanta. ESMi praeguste väljaantud laenude jääk on kokku 89,9 miljardit eurot. Seega on ESMi
vaba laenuandmise võime 410,1 miljardit eurot.
ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on
ametikohajärgselt rahandusministrid. Eesti juhatajate nõukogu liige 29.04.2019-25.01.2021 oli
Martin Helme ning alates 26.01.2021 Keit Pentus-Rosimannus. Juhatajate nõukogu aseliige on
rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross.
Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten
Ross ning aseliige rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Andres Kuningas.
Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten
Ross on ka riskikomitee liige.
ESMi finantstulemused 2019. ja 2020. aastatel olid positiivsed. Kasumid, vastavalt 289,7 mln
eurot ja 392,9 mln eurot, on kantud ESMi reservidesse. Reservide maht on üle 3 mld euro.
ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel.
Lühiajaline Pikaajaline
Standard & Poor's A-1+ AAA
Moody's P-1 Aa1
Fitch Ratings F1+ AAA
ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteerib ESM võlakirju ja teisi
rahaturu instrumente. 2019-2021. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised.
EFSF ESM Kokku
2019 20 mld 9,8 mld 29,8 mld
2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld
2021 (plaan) 16,5 mld 8 mld 24,5 mld
2
2. ESMi arengud
COVID19 instrument
COVID19 kriisi kõrghetkel, 9. aprillil 2020, lepiti eurorühmas kokku EL poliitikameetmete
pakett, millega toetada riike kriisiga toimetulekul. Töötajatele töötuseriski leevendamiseks
ajutise rahastu ja ettevõtetele Euroopa Investeerimispanga juurde Euroopa Garantiifondi
loomise kõrval oli riikidele endile turvavõrgu pakkumise roll ESMil. ESMi olemasoleva
instrumendi – täiendavate tingimustega krediidiliini – tingimusi kohendades loodi pandeemia
kriisitoetuse instrument.
Kuni 240 miljardi euro suurune pandeemia-kriisi toe krediidiliin on ajutine meede, mille
eesmärk on rahastada COVID19 pandeemia põhjustatud otseseid ja kaudseid tervishoiu-, ravi-
ja ennetustöö kulutusi. Taotlusi saab esitada kuni 2022. aasta lõpuni. Tänase seisuga ei ole
ühelgi euroala riigil vajadust olnud seda instrumenti kasutada. Kui soovijaid tekib, siis on
ESMil võimalik instrumenti rahastada sotsiaalse suunitlusega võlakirjade emiteerimisega.
ESM reform
ESMi rolli tugevdamine võimaldab euroalal tulevikus kriisidega paremini toime tulla.
Reformiga saab ESMist pangandusliidu ühtse kriisilahendusfondi viimase võimaluse
laenuandja ehk kaitsemehhanism. Kaitsemehhanismi võib kasutada ainult viimane abinõuna,
kui EL ühtse kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt
kriisilahendusfondi kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või mitte kohe kättesaadavad ja
ühtne kriisilahendusnõukogu ei suuda ise piisavalt vahendeid koguda. ESM saaks ühtsele
kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni fondi sihtsuurusega võrdse summani, nominaalse
piirmääraga 68 miljardit eurot. Tegemist oleks kriisiolukorra täiendava kaitse ehk tulemüüriga,
et finantsturge rahustada ja piirata negatiivsete mõjude levimist, olenemata sellest, kas fondi
vahendeid kasutatakse või mitte. Ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse mitte riikide poolt
vaid pangandussektori tehtavatest maksetest ja neid kasutatakse ka ESMi laenude
tagasimaksmiseks. Selline lahendus minimeeriks võimalike pangakriiside kulusid
maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Pangandusliidu olulise ehitusplokina on ühtse
kriisilahendusfondile kaitsemehhanismi loomine olnud erilise tähelepanu all. Paralleelselt ühise
kaitsemehhanismi loomisega kaotatakse ESMi krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise
instrument.
Ajakohastatud leping annab ESMile tugevama rolli tulevastes finantsabi programmides ja
kriisiennetuses. ESMi volitatakse vajaduse korral jälgima ja hindama oma liikmete
makromajanduslikku ja finantsseisundit.
Lisaks tugevdab reform ESMi tööriistakomplekti ennetavaid omadusi. Ennetava tingimusliku
krediidiliini abikõlblikkuse hindamise protsess muudetakse läbipaistvamaks ja
etteaimatavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise
memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama lepingus sätestatud eeltingimustele
vastamist ning neid jätkuvalt täitma.
Täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin on saadaval ESMi liikmetele, kes mõnda
tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on
endiselt hea ning kelle valitsuse võlg on jätkusuutlikul tasemel. Lepingu muudatustega
3
kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse
jätkusuutlikuks ja kelle tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud.
Kui ESMis osalevate riikide ratifitseerimismenetlused sujuvad plaanikohaselt, siis peaksid need
muudatused jõustuma 1. jaanuarist 2022. a.
Muud
Ajaga käib kaasas ka ESMi rahastamismeetodite ülevaatus. Sotsiaalse suunitlusega ja kestlikku
arengut toetavate võlakirjade väljaandmiseks on ka ESM teinud ettevalmistusi ning selleks
vajalikud sisemised reeglid kehtestanud. ESM kaasab raha turult sagedamini ja korraga
väiksemas summas. Samuti on ESM turule tulnud 12-kuulise võlakirjaga. COVID19 kriisiaeg
on muutnud ka ESMi töökorraldust. Praeguseks on võimalik tagada kõigi tööliinide jätkuvus
ka distantsilt ilma, et see tööprotsessidele täiendavaid riske kaasa tooks.
3. ESM toetusprogrammid
Küpros
Kestvus: 2013-2016
Maht: 6,3 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2025-2031
laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat
laenude keskmine intressimäär 0,70%
Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata
Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon
koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose
majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire
tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete
rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel
tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Hispaania
Kestvus: 2012-2013
Maht: 41,3 miljardit eurot
Tagasimaksed: 2022-2027
ennetähtaegselt tagasimakstud 17,6 mld eurot
keskmine tähtaeg 12,5 aastat
laenude keskmine intressimäär 0,90%
Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75%
toetuslaenust on tagasi makstud. Euroopa Komisjon on koos Euroopa
Keskpanga, ESMi ja IMFiga viimase seirearuande põhjal hinnanud, et
Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
4
Kreeka
Kestvus: 2015-2018
Maht: 61,9 mld eurot
Tagasimaksed: 2034-2060
ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot
keskmine tähtaeg 32,35 aastat
laenude keskmine intressimäär 1,37%
Seire: Kreekale rakendub süvendatud programmijärgne kvartaalne järelevalve.
Lisaks laenude tagasimakse võimele hinnatakse siin ka võetud
reformikohustuste täitmist. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga,
ESMi ja IMFiga hindas viimases seirearuandes, et Kreeka on
reformikohustusi täitnud rahuldavalt ka COVID19 kriisi olukorras ning
võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all.
EFSF programmid
Iirimaa
Kestvus: 2010-2013
Maht: 17,7 mld eurot
Tagasimaksed: 2029-2042
laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat
laenude keskmine intressimäär 1,60%
Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas.
Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Portugal
Kestvus: 2011-2014
Maht: 26 mld eurot
Tagasimaksed: 2025-2040
ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot
keskmine tähtaeg 20,8 aastat
laenude keskmine intressimäär 1,57%
Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on
tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire
vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas.
Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.
Kreeka
Kestvus: 2012-2015
Maht: 141,8 mld eurot
Tagasimaksed: 2023-2070
ennetähtaegselt tagasimakstud 10,9 mld eurot
keskmine tähtaeg 42,45 aastat.
Seire: ESMi programmijärgne süvendatud järelevalve
5
4. Lõppsõna
ESM õpib ja areneb koos teda ümbritseva keskkonnaga. Paralleelselt reformikõnelustega
reageeriti kiiresti COVID19 kriisiga tekkinud olukorrale ning loodi pandeemia instrument.
Tänase seisuga ei ole seda ükski riik kasutanud ning tõenäoliselt enam ei kasuta ka. ESMi
instrumentidega enamasti nii ongi, et nende eesmärk ei ole raha kohe kellelegi välja maksta.
Pigem peab ESMi ja tema instrumentide olemasolu süstima kindlustunnet, et kui kõik muud
võimalused luhtuvad, siis suurema krahhi vältimiseks tuleb ESM appi.
Lähima paari kuu prioriteet on ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine
ESMi liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on siis pangandusliidu
kaitsemehhanismi funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning
selgem töö- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja
seirel.
Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate tavade järgi
hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on korrektsed ning
õiguspärased.
6
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa
stabiilsusmehhanismis
Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
ja anda see üle Riigikogule.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär