dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

Rahandusministeerium · 4. november 2021
Viit
11-3.5/7750-1
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.5 Euroala stabiilsusmehhanismidega seotud dokumendid (kirjavahetus, raportid, EFSF, ESM nõukogu materjalid, VV materjalid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.5/2021
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.57750-1 04.11.2021 Väljaminev kiri.asice1301 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 04.11.2021 nr 11-3.5/7750-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis – 6 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel Andres Kuningas 611 3759 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalusest Euroopa Stabiilsusmehhanismis Euroopa Stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on 2012. aastal loodud ja 8. oktoobril 2012. a tööd alustanud euroala asutus, mille ülesanne on kriisiolukordades stabiliseerida euroala riikide ja euroala terviku majandust. 2008. aasta finantskriisist alguse saanud mitme euroala riigi kriisist päästmist alustati ajutise riikidevahelise organi, Euroopa Finantsstabiilsusefondiga (European Financial Stability Facility – EFSF) kuna püsiva mehhanismi loomine võttis kauem aega. ESMi liikmed on kõik euroala riigid, asutamise hetkel 17 riiki sh Eesti, Läti liitus 2014. a ja Leedu 2015. a. ESMist on antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Tänaseks on nende kõigi aktiivne osa läbi ning ollakse programmijärgse seire faasis. Riigid juba maksavad laenu tagasi või on alustamas laenu tagasimakseid. ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid: - Toetuslaenud; - Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks; - Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud; - Ennetavad krediidiliinid. Seoses COVID19 kriisiga loodi 2020. aastal võimalus saada kriisilaenu tervishoiuga seotud otseste või kaudsete kulude katteks. Ükski riik seda võimalust siiski kasutanud ei ole. ESM on 2019.-2020. a aktiivselt osalenud ESMi reformi ettevalmistamisel. Reformi peamisteks osadeks on ESMile nn pangandusliidu viimase võimaluse laenuandja ehk kaitsemehhanismi funktsiooni andmine, ennetavate krediidiliinide tingimuste kohandamine ning ESMi toetusprogrammide ettevalmistamisel ning seires osalemise täpsustamine. Nende rakendamiseks vajalikud ESMi asutamislepingu muudatused on esitatud ESMis osalevatele riikidele ratifitseerimiseks. 1 1. Ülevaade kapitalist ja finantsnäitajatest ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn sissenõutavast) kapitalist.  ESM märgitud kapital 704 798 700 000 eurot, sellest Eesti osalus 1 302 000 000 eurot, st 0,1847%, sh o ESMi sissemakstud kapital 80 548 400 000 eurot, sellest Eesti 148 800 000 eurot; o ESMi sissenõutav kapital 624 250 300 000 eurot, sellest Eesti 1 153 200 000 eurot. Kapitalijaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingus koos üleminekuperioodidega (vähendatud osalusega) viimastele euroalaga liitujatele. 2019, 2020, 2021 on lõppenud vastavalt Malta, Küprose ja Slovakkia üleminekuperioodid ning nende osalus on suurenenud. Eestit ootab sama ees 2023. a. Siis peaks Eesti osaluse suurus olema 0,2541%, st 1 790 700 000 eurot märgitud kapitali (+488,7 mln eurot), millest sissemakstud 204 650 000 (+55.85 mln eurot). ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot. Koos EFSFiga 750 miljardit eurot. EFSF enam uusi laene ei väljasta ja tema laenujäägi kogusumma on hetkel 172,6 miljardit eurot. EFSFi kasutamata laenuvõimalust ESMile üle ei kanta. ESMi praeguste väljaantud laenude jääk on kokku 89,9 miljardit eurot. Seega on ESMi vaba laenuandmise võime 410,1 miljardit eurot. ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on ametikohajärgselt rahandusministrid. Eesti juhatajate nõukogu liige 29.04.2019-25.01.2021 oli Martin Helme ning alates 26.01.2021 Keit Pentus-Rosimannus. Juhatajate nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross. Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten Ross ning aseliige rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas. Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten Ross on ka riskikomitee liige. ESMi finantstulemused 2019. ja 2020. aastatel olid positiivsed. Kasumid, vastavalt 289,7 mln eurot ja 392,9 mln eurot, on kantud ESMi reservidesse. Reservide maht on üle 3 mld euro. ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel. Lühiajaline Pikaajaline Standard & Poor's A-1+ AAA Moody's P-1 Aa1 Fitch Ratings F1+ AAA ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteerib ESM võlakirju ja teisi rahaturu instrumente. 2019-2021. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised. EFSF ESM Kokku 2019 20 mld 9,8 mld 29,8 mld 2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld 2021 (plaan) 16,5 mld 8 mld 24,5 mld 2 2. ESMi arengud COVID19 instrument COVID19 kriisi kõrghetkel, 9. aprillil 2020, lepiti eurorühmas kokku EL poliitikameetmete pakett, millega toetada riike kriisiga toimetulekul. Töötajatele töötuseriski leevendamiseks ajutise rahastu ja ettevõtetele Euroopa Investeerimispanga juurde Euroopa Garantiifondi loomise kõrval oli riikidele endile turvavõrgu pakkumise roll ESMil. ESMi olemasoleva instrumendi – täiendavate tingimustega krediidiliini – tingimusi kohendades loodi pandeemia kriisitoetuse instrument. Kuni 240 miljardi euro suurune pandeemia-kriisi toe krediidiliin on ajutine meede, mille eesmärk on rahastada COVID19 pandeemia põhjustatud otseseid ja kaudseid tervishoiu-, ravi- ja ennetustöö kulutusi. Taotlusi saab esitada kuni 2022. aasta lõpuni. Tänase seisuga ei ole ühelgi euroala riigil vajadust olnud seda instrumenti kasutada. Kui soovijaid tekib, siis on ESMil võimalik instrumenti rahastada sotsiaalse suunitlusega võlakirjade emiteerimisega. ESM reform ESMi rolli tugevdamine võimaldab euroalal tulevikus kriisidega paremini toime tulla. Reformiga saab ESMist pangandusliidu ühtse kriisilahendusfondi viimase võimaluse laenuandja ehk kaitsemehhanism. Kaitsemehhanismi võib kasutada ainult viimane abinõuna, kui EL ühtse kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või mitte kohe kättesaadavad ja ühtne kriisilahendusnõukogu ei suuda ise piisavalt vahendeid koguda. ESM saaks ühtsele kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni fondi sihtsuurusega võrdse summani, nominaalse piirmääraga 68 miljardit eurot. Tegemist oleks kriisiolukorra täiendava kaitse ehk tulemüüriga, et finantsturge rahustada ja piirata negatiivsete mõjude levimist, olenemata sellest, kas fondi vahendeid kasutatakse või mitte. Ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse mitte riikide poolt vaid pangandussektori tehtavatest maksetest ja neid kasutatakse ka ESMi laenude tagasimaksmiseks. Selline lahendus minimeeriks võimalike pangakriiside kulusid maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Pangandusliidu olulise ehitusplokina on ühtse kriisilahendusfondile kaitsemehhanismi loomine olnud erilise tähelepanu all. Paralleelselt ühise kaitsemehhanismi loomisega kaotatakse ESMi krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise instrument. Ajakohastatud leping annab ESMile tugevama rolli tulevastes finantsabi programmides ja kriisiennetuses. ESMi volitatakse vajaduse korral jälgima ja hindama oma liikmete makromajanduslikku ja finantsseisundit. Lisaks tugevdab reform ESMi tööriistakomplekti ennetavaid omadusi. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise protsess muudetakse läbipaistvamaks ja etteaimatavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama lepingus sätestatud eeltingimustele vastamist ning neid jätkuvalt täitma. Täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin on saadaval ESMi liikmetele, kes mõnda tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on endiselt hea ning kelle valitsuse võlg on jätkusuutlikul tasemel. Lepingu muudatustega 3 kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud. Kui ESMis osalevate riikide ratifitseerimismenetlused sujuvad plaanikohaselt, siis peaksid need muudatused jõustuma 1. jaanuarist 2022. a. Muud Ajaga käib kaasas ka ESMi rahastamismeetodite ülevaatus. Sotsiaalse suunitlusega ja kestlikku arengut toetavate võlakirjade väljaandmiseks on ka ESM teinud ettevalmistusi ning selleks vajalikud sisemised reeglid kehtestanud. ESM kaasab raha turult sagedamini ja korraga väiksemas summas. Samuti on ESM turule tulnud 12-kuulise võlakirjaga. COVID19 kriisiaeg on muutnud ka ESMi töökorraldust. Praeguseks on võimalik tagada kõigi tööliinide jätkuvus ka distantsilt ilma, et see tööprotsessidele täiendavaid riske kaasa tooks. 3. ESM toetusprogrammid Küpros Kestvus: 2013-2016 Maht: 6,3 miljardit eurot Tagasimaksed: 2025-2031 laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat laenude keskmine intressimäär 0,70% Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Hispaania Kestvus: 2012-2013 Maht: 41,3 miljardit eurot Tagasimaksed: 2022-2027 ennetähtaegselt tagasimakstud 17,6 mld eurot keskmine tähtaeg 12,5 aastat laenude keskmine intressimäär 0,90% Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Euroopa Komisjon on koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga viimase seirearuande põhjal hinnanud, et Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. 4 Kreeka Kestvus: 2015-2018 Maht: 61,9 mld eurot Tagasimaksed: 2034-2060 ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot keskmine tähtaeg 32,35 aastat laenude keskmine intressimäär 1,37% Seire: Kreekale rakendub süvendatud programmijärgne kvartaalne järelevalve. Lisaks laenude tagasimakse võimele hinnatakse siin ka võetud reformikohustuste täitmist. Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindas viimases seirearuandes, et Kreeka on reformikohustusi täitnud rahuldavalt ka COVID19 kriisi olukorras ning võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud riskid on kontrolli all. EFSF programmid Iirimaa Kestvus: 2010-2013 Maht: 17,7 mld eurot Tagasimaksed: 2029-2042 laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat laenude keskmine intressimäär 1,60% Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas. Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Portugal Kestvus: 2011-2014 Maht: 26 mld eurot Tagasimaksed: 2025-2040 ennetähtaegselt tagasimakstud 2 mld eurot keskmine tähtaeg 20,8 aastat laenude keskmine intressimäär 1,57% Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas. Hetkel laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole. Kreeka Kestvus: 2012-2015 Maht: 141,8 mld eurot Tagasimaksed: 2023-2070 ennetähtaegselt tagasimakstud 10,9 mld eurot keskmine tähtaeg 42,45 aastat. Seire: ESMi programmijärgne süvendatud järelevalve 5 4. Lõppsõna ESM õpib ja areneb koos teda ümbritseva keskkonnaga. Paralleelselt reformikõnelustega reageeriti kiiresti COVID19 kriisiga tekkinud olukorrale ning loodi pandeemia instrument. Tänase seisuga ei ole seda ükski riik kasutanud ning tõenäoliselt enam ei kasuta ka. ESMi instrumentidega enamasti nii ongi, et nende eesmärk ei ole raha kohe kellelegi välja maksta. Pigem peab ESMi ja tema instrumentide olemasolu süstima kindlustunnet, et kui kõik muud võimalused luhtuvad, siis suurema krahhi vältimiseks tuleb ESM appi. Lähima paari kuu prioriteet on ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine ESMi liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on siis pangandusliidu kaitsemehhanismi funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning selgem töö- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja seirel. Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate tavade järgi hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on korrektsed ning õiguspärased. 6 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2021 nr Päevakorrapunkt nr Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis ja anda see üle Riigikogule. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel