Teie 13.10.2021 nr 6-1/11-3
Häädemeeste Vallavalitsus Meie 04.11.2021 nr 14-11/7143-2
[email protected]
Seisukoht Kalle kinnistu
detailplaneeringu
lähteseisukohtadele
Austatud vallavanem
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 13.10.2021 Rahandusministeeriumile läbi vaatamiseks
Majaka külas Kalle kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) lähteseisukohad
ning taotluse määrata täiendavalt isikud, kellega tuleb teha koostööd ja keda planeeringu
koostamisse kaasata.
Kalle kinnistu detailplaneering on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu 26.08.2021 otsusega
nr 31. Detailplaneeringuga soovitakse Liivi lahe rannal asuvale kinnistule anda ehitusõigus
ühe elamu ning kahe abihoone rajamiseks. Kinnistu on hoonestamata ja asub kogu ulatuses
ranna ehituskeeluvööndis.
Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2018) on
ehituskeeluvööndisse jääv ala määratud loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaks.
Seega on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe
muutmise ning ehituskeeluvööndi vähendamise tõttu.
Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtudes PlanS § 81 lõikest 2 juhime tähelepanu
järgmistele puudustele.
1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1
kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Lähteseisukohtades ja ka valla veebilehelt leitavas detailplaneeringu
algatamise otsuses puudub igasugune selgitus, miks peab elamumaakrunti kavandama
rannale, ehituskeeluvööndisse, osaüldplaneeringuga määratud loodusliku puhkehaljasmaa
juhtotstarbega alale. Miks suhteliselt tihedalt asustatud rannikul on vajalik ära kaotada
puhkehaljasmaa ning kavandada selle asemele elamumaa. Palume lähteseisukohti täiendada
ning lisada vastavad selgitused ja osaüldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused.
2. Majaka küla liivaranna osa on määratud avalikult kasutatavaks rannaalaks Pärnu
maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2017) ning Pärnu
maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018). Kohalik omavalitsus osaüldplaneeringuga
maakonnaplaneeringute muutmiseks ettepanekuid ei teinud.
Osaüldplaneeringu joonisel on sarnaselt maakonnaplaneeringutega määratud avalikult
kasutatav rannaala ning seletuskirja peatükis 5.2 on sätestatud, et rannaalade planeerimise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
põhimõtteks on liivarandade avalik kasutamine, mis tagatakse detailplaneeringutega (enne
detailplaneeringu kehtestamist seatakse servituudid ranna avalikuks kasutuseks). Seega
liivaranna avalik kasutus on määratud juba maakonnaplaneeringutega ja detailplaneeringuga
seda muuta ei ole võimalik. Palume lähteseisukohti täiendada vastava infoga ning seada
tingimused, et detailplaneering koostataks kooskõlas maakonnaplaneeringutega.
3. Lähteseisukohtades on fikseeritud, et Pärnu maakonna planeeringu järgi asub kinnistu Ikla
- Kabli - Jaagupi väärtuslikul rannamaastikul. Märkimata on asjaolu, et mererand
ehituskeeluvööndi ulatuses on määratud rohelise võrgustiku koridoriks. Palume
lähteseisukohti vastavalt täiendada.
4. Osaüldplaneeringuga on ala määratud loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaks, maa
sihtotsatarve on üldkasutatav maa. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt kulgeb läbi kinnistu
jalgtee mere äärde.
PlanS § 126 lõike 1 punkt 10 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne kallasrajale avaliku
juurdepääsu tagamine. Lähteseisukohtadest ei selgu, kas antud asukohas on olemasolev
jalgtee (avalikult kasutatav) mere äärde ning kas sellega tuleb ka detailplaneeringu
koostamisel arvestada. Kuna liivarand on määratud üld- ja maakonnaplaneeringutega
avalikuks kasutamiseks, siis palume antud küsimuses lähteseisukohti täiendada ning seada
tingimused detailplaneeringu koostamiseks.
5. Lähteseisukohtades on kirjeldatud, et planeeringualale toimub juurdepääs Rannametsa-Ikla
maanteelt. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse kohaselt puudub aga kinnistule avalik
juurdepääs, juurdepääsutee läbib mitut erakinnistut.
PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Palume selles osas lähteseisukohti
täiendada ning seada tingimused detailplaneeringu koostamiseks.
6. Lähteseisukohtades on toodud, et tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) vajalikkust, selle üle otsustatakse pärast eskiislahenduse valmimist. KSH eelhinnangu
koostamist ja KSH vajalikkuse kaalumist nõuab ka PlanS § 142 lõige 6.
Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt on lähteseisukohad üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu koostamise aluseks. KSH eelhinnangust võivad tuleneda täiendavad
tingimused detailplaneeringu koostamiseks, mida on oluline juba eskiislahenduse koostamisel
arvestada. Seepärast on mõistlik üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisel
koostada lähteseisukohad ja KSH eelhinnang üheaegselt. Antud juhul on koostatud
üldsõnalised lähteseisukohad, mis võivad KSH eelhinnangu valmimisega oluliselt muutuda.
KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga palume saata
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks, vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6.
7. Detailplaneeringu koostamise ajakavas on teise etapina toodud tegevus „vallavalitsus,
detailplaneeringu koostaja ning huvitatud isik on sõlminud halduslepingu detailplaneeringu
koostamise korraldamiseks ja rahastamiseks“. Tulenevalt PlanS § 124 lõikest 10 saab
detailplaneeringu koostamise korraldaja olla ainult kohalik omavalitsus. PlanS § 130 lõike 1
kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud
isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise
üleandmiseks. Seda seaduse sätet aga ei tohi kohaldata, kuna antud detailplaneeringuga
soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut (PlanS § 130 lg 2 p 2).
2
Lisaks puuduvad ajakavas kaasatavatele arvamuse avaldamiseks esitamise etapid (on
fikseeritud vaid detailplaneeringu kooskõlastajatele saatmised). Palume ajakava parandada.
8. Lähteseisukohtades on toodud kaasamiskava ning planeerimisseadusest tulenev nõue, et
detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kalle kinnistu
detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid määratud pole. Kooskõlastajateks on
määratud Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus,
Muinsuskaitseamet ja OÜ Elektrilevi. Samas on ka fikseeritud, et detailplaneeringus tuleb
arvestada järgmiste asutuste ettepanekute ja seisukohtadega lähteseisukohtadele:
Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet, Keskkonnaamet,
Muinsuskaitseamet, Päästeamet.
Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad
detailplaneeringule kooskõlastuse, mis tuleb saada enne planeeringu vastuvõtmist.
Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Lähteseisukohad ongi
koht, kus tuleb välja selgitada ning fikseerida konkreetsed antud detailplaneeringusse
kaasatavad isikud ning koostöötegijad (planeeringu kooskõlastajad). Palume täiendada
kaasamiskava kaasatavatega (Rahandusministeerium kui heakskiidu andja palume lisada
kaasatavaks) ning parandada kooskõlastajad - Elektrilevi OÜ ei ole planeerimisseaduse
mõistes mitte kooskõlastaja vaid kaasatav. Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 1 koostatakse
detailplaneering koostöös valitsusasutustega.
Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt nimetatakse lähteseisukohtades
kooskõlastajad ja kaasatavad selleks, et neid hoida kursis planeerimismenetlusega ning küsida
materjalidele seisukohti/arvamusi/kooskõlastusi.
9. Esitatud materjalidest ei selgu, kas Häädemeeste Vallavalitsus on saatnud Kalle kinnistu
lähteseisukohad koostöötegijatele ja kaasatavatele. Kuna see nõue tuleneb PlanS § 81 lõikest
1, siis palume esitada lähteseisukohad asjassepuutuvatele asutustele ja isikutele arvamuse
avaldamiseks.
10. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud
koostöö ja kaasamise osas.
Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja
kaasatavate määramist enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
(eskiislahenduse) avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu
dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja
optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava
informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise.
Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud,
keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud.
Palume detailplaneeringu eelnõu esitada Rahandusministeeriumile täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Eelnevale tuginedes palume edaspidi teha selgeks olulised asjassepuutuvad asjaolud
planeeritava tegevuse ning võimaluste/vajaduste kohta juba enne üldplaneeringut
3
muutva detailplaneeringu algatamist. Rahandusministeerium on seisukohal, et
ehituskeeluvööndit vähendada ning üldplaneeringut muuta on võimalik vaid põhjendatud
vajaduse korral. Antud detailplaneeringu algatamise otsuses ning lähteseisukohtades
puuduvad selleks põhjendused. Juhime tähelepanu, et enne üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamist on otstarbekas järgida ka PlanS § 128 lõikes 2 sätestatud
nõudeid. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks hinnata detailplaneeringu kehtestamise
perspektiivi, sh detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise võimalikkust, on
detailplaneeringu lähteseisukohtades vajalik fikseerida asjakohased nõuded ja tegevused, mis
aitavad selgitada ja põhjendada üldplaneeringu muutmise eesmärki ja vajadust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
4