dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Kalle kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele

Rahandusministeerium · 4. november 2021
Viit
14-11/7143-2
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Häädemeeste Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎14-117143-2 04.11.2021 Väljaminev kiri.asice415 KB

Sisu (failidest)

Teie 13.10.2021 nr 6-1/11-3 Häädemeeste Vallavalitsus Meie 04.11.2021 nr 14-11/7143-2 [email protected] Seisukoht Kalle kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele Austatud vallavanem Häädemeeste Vallavalitsus esitas 13.10.2021 Rahandusministeeriumile läbi vaatamiseks Majaka külas Kalle kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) lähteseisukohad ning taotluse määrata täiendavalt isikud, kellega tuleb teha koostööd ja keda planeeringu koostamisse kaasata. Kalle kinnistu detailplaneering on algatatud Häädemeeste Vallavolikogu 26.08.2021 otsusega nr 31. Detailplaneeringuga soovitakse Liivi lahe rannal asuvale kinnistule anda ehitusõigus ühe elamu ning kahe abihoone rajamiseks. Kinnistu on hoonestamata ja asub kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndis. Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2018) on ehituskeeluvööndisse jääv ala määratud loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaks. Seega on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe muutmise ning ehituskeeluvööndi vähendamise tõttu. Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtudes PlanS § 81 lõikest 2 juhime tähelepanu järgmistele puudustele. 1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Lähteseisukohtades ja ka valla veebilehelt leitavas detailplaneeringu algatamise otsuses puudub igasugune selgitus, miks peab elamumaakrunti kavandama rannale, ehituskeeluvööndisse, osaüldplaneeringuga määratud loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alale. Miks suhteliselt tihedalt asustatud rannikul on vajalik ära kaotada puhkehaljasmaa ning kavandada selle asemele elamumaa. Palume lähteseisukohti täiendada ning lisada vastavad selgitused ja osaüldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. 2. Majaka küla liivaranna osa on määratud avalikult kasutatavaks rannaalaks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga (kehtestatud 2017) ning Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018). Kohalik omavalitsus osaüldplaneeringuga maakonnaplaneeringute muutmiseks ettepanekuid ei teinud. Osaüldplaneeringu joonisel on sarnaselt maakonnaplaneeringutega määratud avalikult kasutatav rannaala ning seletuskirja peatükis 5.2 on sätestatud, et rannaalade planeerimise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 põhimõtteks on liivarandade avalik kasutamine, mis tagatakse detailplaneeringutega (enne detailplaneeringu kehtestamist seatakse servituudid ranna avalikuks kasutuseks). Seega liivaranna avalik kasutus on määratud juba maakonnaplaneeringutega ja detailplaneeringuga seda muuta ei ole võimalik. Palume lähteseisukohti täiendada vastava infoga ning seada tingimused, et detailplaneering koostataks kooskõlas maakonnaplaneeringutega. 3. Lähteseisukohtades on fikseeritud, et Pärnu maakonna planeeringu järgi asub kinnistu Ikla - Kabli - Jaagupi väärtuslikul rannamaastikul. Märkimata on asjaolu, et mererand ehituskeeluvööndi ulatuses on määratud rohelise võrgustiku koridoriks. Palume lähteseisukohti vastavalt täiendada. 4. Osaüldplaneeringuga on ala määratud loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaks, maa sihtotsatarve on üldkasutatav maa. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt kulgeb läbi kinnistu jalgtee mere äärde. PlanS § 126 lõike 1 punkt 10 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Lähteseisukohtadest ei selgu, kas antud asukohas on olemasolev jalgtee (avalikult kasutatav) mere äärde ning kas sellega tuleb ka detailplaneeringu koostamisel arvestada. Kuna liivarand on määratud üld- ja maakonnaplaneeringutega avalikuks kasutamiseks, siis palume antud küsimuses lähteseisukohti täiendada ning seada tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 5. Lähteseisukohtades on kirjeldatud, et planeeringualale toimub juurdepääs Rannametsa-Ikla maanteelt. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse kohaselt puudub aga kinnistule avalik juurdepääs, juurdepääsutee läbib mitut erakinnistut. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Palume selles osas lähteseisukohti täiendada ning seada tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 6. Lähteseisukohtades on toodud, et tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust, selle üle otsustatakse pärast eskiislahenduse valmimist. KSH eelhinnangu koostamist ja KSH vajalikkuse kaalumist nõuab ka PlanS § 142 lõige 6. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt on lähteseisukohad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise aluseks. KSH eelhinnangust võivad tuleneda täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks, mida on oluline juba eskiislahenduse koostamisel arvestada. Seepärast on mõistlik üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisel koostada lähteseisukohad ja KSH eelhinnang üheaegselt. Antud juhul on koostatud üldsõnalised lähteseisukohad, mis võivad KSH eelhinnangu valmimisega oluliselt muutuda. KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga palume saata Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks, vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6. 7. Detailplaneeringu koostamise ajakavas on teise etapina toodud tegevus „vallavalitsus, detailplaneeringu koostaja ning huvitatud isik on sõlminud halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja rahastamiseks“. Tulenevalt PlanS § 124 lõikest 10 saab detailplaneeringu koostamise korraldaja olla ainult kohalik omavalitsus. PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Seda seaduse sätet aga ei tohi kohaldata, kuna antud detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut (PlanS § 130 lg 2 p 2). 2 Lisaks puuduvad ajakavas kaasatavatele arvamuse avaldamiseks esitamise etapid (on fikseeritud vaid detailplaneeringu kooskõlastajatele saatmised). Palume ajakava parandada. 8. Lähteseisukohtades on toodud kaasamiskava ning planeerimisseadusest tulenev nõue, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kalle kinnistu detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid määratud pole. Kooskõlastajateks on määratud Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Muinsuskaitseamet ja OÜ Elektrilevi. Samas on ka fikseeritud, et detailplaneeringus tuleb arvestada järgmiste asutuste ettepanekute ja seisukohtadega lähteseisukohtadele: Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad detailplaneeringule kooskõlastuse, mis tuleb saada enne planeeringu vastuvõtmist. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Lähteseisukohad ongi koht, kus tuleb välja selgitada ning fikseerida konkreetsed antud detailplaneeringusse kaasatavad isikud ning koostöötegijad (planeeringu kooskõlastajad). Palume täiendada kaasamiskava kaasatavatega (Rahandusministeerium kui heakskiidu andja palume lisada kaasatavaks) ning parandada kooskõlastajad - Elektrilevi OÜ ei ole planeerimisseaduse mõistes mitte kooskõlastaja vaid kaasatav. Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 1 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt nimetatakse lähteseisukohtades kooskõlastajad ja kaasatavad selleks, et neid hoida kursis planeerimismenetlusega ning küsida materjalidele seisukohti/arvamusi/kooskõlastusi. 9. Esitatud materjalidest ei selgu, kas Häädemeeste Vallavalitsus on saatnud Kalle kinnistu lähteseisukohad koostöötegijatele ja kaasatavatele. Kuna see nõue tuleneb PlanS § 81 lõikest 1, siis palume esitada lähteseisukohad asjassepuutuvatele asutustele ja isikutele arvamuse avaldamiseks. 10. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas küsida koostöötegijate ja kaasatavate määramist enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise. Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Palume detailplaneeringu eelnõu esitada Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Eelnevale tuginedes palume edaspidi teha selgeks olulised asjassepuutuvad asjaolud planeeritava tegevuse ning võimaluste/vajaduste kohta juba enne üldplaneeringut 3 muutva detailplaneeringu algatamist. Rahandusministeerium on seisukohal, et ehituskeeluvööndit vähendada ning üldplaneeringut muuta on võimalik vaid põhjendatud vajaduse korral. Antud detailplaneeringu algatamise otsuses ning lähteseisukohtades puuduvad selleks põhjendused. Juhime tähelepanu, et enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist on otstarbekas järgida ka PlanS § 128 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks hinnata detailplaneeringu kehtestamise perspektiivi, sh detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise võimalikkust, on detailplaneeringu lähteseisukohtades vajalik fikseerida asjakohased nõuded ja tegevused, mis aitavad selgitada ja põhjendada üldplaneeringu muutmise eesmärki ja vajadust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel