dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu koostamise kavandamine

Rahandusministeerium · 4. november 2021
Viit
14-11/7733-1
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)
Lahendamise tähtaeg
4. detsember 2021

Failid

  • 📎Sindi keskuse DP algatamisele ja KSH eelhinnangule arvamuse küsimine.doc963 KB
  • 📎Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeri.asice2992 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Rahandusministeerium 03.11.2021 nr 6-2.1/3515 Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamise kavandamine Tori Vallavalitsus soovib arendada Sindi linna keskuse ala, et pakkuda nii linna elanikele kui ka külalistele meeldivat, turvalist linnakeskkonda ja tegevusvõimalusi igas vanuses inimesele igal aastaajal ning ühtlasi anda seeläbi impulss kohaliku ettevõtluse ja kultuuri arenguks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sindi linna keskusala kaasajastamine sh keskväljaku ja sellega seotud taristu kavandamine ning Sindi keskuse arhitektuuri- konkursi tulemuste elluviimiseks vajaliku ehitusõiguse määramine, planeeringuala tänavavõrgustiku, tehnovõrkude, liikluskorralduse, heakorralahenduste ja krundi- struktuuri korrastamine, uute (vajadusel ka olemasolevate) kruntide maakasutuse juhtotstarbe, sihtotstarbe, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, olemasolevatele ja moodustatavatele kruntidele juurdepääsude tagamine, tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede jaoks sundvalduse seadmine ning olemasolevate piirangute täpsustamine. Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas Pärnu jõe ja Paide mnt (Pärnu-Tori tee) vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid Kiriku park P1, Kiriku park P2, Hirveaia park P2, Kalamaja tee, Jaama põik, Kooli tänav L1 ja Ringi tänav L1, ning kogu ulatuses kõikki Jaama tänava äärseid kinnistud sh Jaama tänava kinnistut, Raudtee tänava äärseid kinnistuid Jaama tänava ja Karja tänava vahelisel alal sh Raudtee tänav L2 kinnistut, Paide mnt 1, 1a ja 1b, Jaama park ja Ringi tn 1 kinnistut, Pioneeride pst ja Tööstuse tänava, Kooli tänava ning Jaama tänava vahelisele alale jäävaid kinnistuid sh nimetatud tänavate kinnistuid ning Kooli tn 2, Pärnu mnt 27, 27a, 29 ja 31 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ~16 ha. Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamist arutatakse eeldatavalt 16.12.2021. a Tori Vallavolikogu istungil. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame teile Sindi kärestikukeskuse Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnanguga. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusest parema ülevaate saamiseks edastame teile ka kavandatava planeeringu lähteseisukohad. Palume teie seisukohta Tori Vallavolikogu otsuse „Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonna- mõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõule hiljemalt 04.12.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisad: • Tori Vallavolikogu otsuse „Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle lisa (planeeritava maa-ala asukohaskeem) • Detailplaneeringu lähteseisukohtade alusel koostatud KSH eelhinnang • Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu lähteseisukohad Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist tel 5349 3355 e-post [email protected] OTSUS EELNÕU Sindi 1 6 . detsem ber 20 21 nr Sindi linn as Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Tori Vallavalitsus soovib arendada Sindi linna keskusala, et luua alale praegusest lahendusest inimsõbralikum, mitmekesisem, tänapäevasem, esinduslikum ja ajaloolist pärandit rõhutava m avalik ruum . Eesmärgiks on pakkuda linna elanikele ja külalistele meeldivat , turvalist linnakeskkonda ning tegevusvõimalusi igas vanuses inimesele igal aastaajal ning ühtlasi an da seeläbi impuls s kohaliku ettevõtluse ja kultuuri arenguks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sindi linna keskusala kaasajastamine sh keskväljaku ja sellega seotud taristu kavandamine ning Sindi keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks vajaliku ehitusõiguse määramine, planeeringuala tänavavõrgustiku, tehnovõrkude, liikluskorralduse, heakorralahenduste ja krundistruktuuri korrastamine, uute (vajadusel ka olemasolevate) kruntide maakasutuse juht otstarbe , sihtotstarbe , hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, olemas olevatele ja moodustatavatele kruntidele juurdepääsude tagamine , tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede jaoks sundvalduse seadmine , olemasolevate piirangute täpsustami ne ning ehituskeeluvööndi vähendamine ( Sindi keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks vajalikus ulatuses) . Planeeringuga tehakse ettepanek linna keskuse tihendamiseks muinsuskaitse eritingimustes lubatud aladel ja tingimustel. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks . Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas Pärnu jõe ja Paide mnt (Pärnu-Tori tee) vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid Kiriku park P1, Kiriku park P2 , Hirveaia park P2, Kalamaja tee, Jaama põik , Kooli tänav L1 ja Ringi tänav L1 , ning kogu ulatuses kõikki Jaama tänava äärseid kinnistud sh Jaama tänava kinnistut , Raudtee tänava äärseid kinnistuid Jaama tänava ja Karja tänava vahelisel alal sh Raudtee tänav L2 kinnistut , Paide mnt 1, 1a ja 1b, Jaama park ja Ringi tn 1 kinnistut, Pioneeride pst ja Tööstuse tänava, Kooli tänava ning Jaama tänava vahelisele alale jäävaid kinnistuid sh nimetatud tänavate kinnistuid ning Kooli tn 2, Pärnu mnt 27, 27a, 29 ja 31 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ~16 ha. Alal kehtiva Sindi linna üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valdavalt elamualal (liigitus E2, E3, vähesel määral E4) ja puhkealal, vaid raudteejaama kompleksi kuuluvate hoonete alused maad (Paide mnt 1, 3, 5, 7 ja 9) on määratud üldkasutatava alana, Jaama tn 1 kinnistu maa kasutuse juhtotstarbeks on määratud segahoonestusala ning Ringi tn 2a katlamaja maakasutuse juhtotstarbeks tootmisala (mis on ette nähtud linna tsentraalküttemajanduse arenguks). Planeeringualal asuval Jaama tänava pikendusel avaneb märkimisväärne vaade Pärnu jõele. Samuti avanevad vaated Pärnu jõele planeeringualast ~200 meetrit nii üles kui allavoolu jõe vasakkaldal. Planeeringualale jää vad miljööväärtusega hoonestusala d Raudtee tänava ja Kiriku pargi piirkonnas, millest viimane jääb valdavalt planeeringualast väljapoole J. C. Wöhrmanni puiestee piirkonda ja Sindi raekoja piirkonda. Üldplaneeringuga on määratud maakasutuse sihtotstarbe liigid iga põhiotstarbe juurde ja sätestatakse, et vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40%, välja arvatud segahoonestusega alal, kus seda ei piirata . Detailplaneeringuga võib täpsustada maakasutuse sihtotstarvete lubatud kasutuse mahte, mida võib väljendada protsentides, kuid ei saa määrata maakasutuse sihtotstarbe liiki (alaliiki) või mahtu, mida käesolevas üldplaneeringuga pole ette nähtud. Kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringukohase maakasutuse põhisihtotstarbe alaliigi ulatuslikuks muutmiseks on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritava maa -ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid teemavaldkondade lõikes. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 2 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks detailplaneeringuga kavandatut, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonna mõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu osas. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu kohta küsit i seisukohta Keskkonnaametilt , Muinsuskaitseametilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet oma XX . XX .2021 kirjaga nr …… Muinsuskaitseamet oma XX.XX.2021 kirjaga nr …… Rahandusministeerium oma XX.XX.2021 kirjaga nr …… Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu . Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus (aadress Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnu maakond , telefon 445 1881, e-post [email protected] . Detailplaneeringu koostaja selgub hanke tulemusel. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 l g 1, § 142 lg 2 , § 77 lg 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 l g 2 p 1 ja § 35 l g 3 ja lg 5, § 34 lg 2, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallav olikogu o t s u s t a b : Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Sindi linnas Sindi keskuse alal (Jaama tänava lähiala l ) . Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. Jätta algatamata Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Otsusega on võimalik tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/algatatud-detailplaneeringud ning tööpäeviti eelneval kokkuleppel vallavalitsuse ja teenuskeskuse lahtiolekuaegadel Tori vallavalitsuses aadressil Pärnu mnt 12 , Sindi linn ja Sauga teenuskeskuses aadressil Selja tee 1a , Sauga alevik . Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi kodulehel ( http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine ) Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord ( planeerimisseadus § 3 lõige 5). Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel , Tori valla ajalehes ja ajalehes Pärnu Postimees. Tori Vallav olikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks , planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallav olikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus jõustub teatavakstegemisest. volikogu esimees Eelnõu koostaja Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist 11 . 10 .2021 Tori vald, Sindi linn, Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu keskkonn a mõju strateegilise hindamise eelhinnang Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sindi linna keskusala kaasajastamine sh keskväljaku ja sellega seotud taristu kavandamine ning Sindi keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks vajaliku ehitusõiguse määramine, planeeringuala tänavavõrgustiku, tehnovõrkude, liikluskorralduse, heakorralahenduste ja krundistruktuuri korrastamine, uute (vajadusel ka olemasolevate) kruntide maakasutuse juhtotstarbe, sihtotstarbe, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, olemasolevatele ja moodustatavatele kruntidele juurdepääsude tagamine, tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede jaoks sundvalduse seadmine ning olemasolevate piirangute täpsustamine. Planeeringuga tehakse ettepanek linna keskuse tihendamiseks muinsuskaitse eritingimustes lubatud aladel ja tingimustel. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ning tee ja tehnovõrkude ehitamiseks Pärnu jõe kaldale. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktidele 1 ja 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi ning kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. KeHJS § 33 lõige 3 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust , selle elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjasse puutuvate asutuse seisukohast. KSH e elhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata kse kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib detailplaneeringu ga kavandatava tegevusega kaasneda. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Tori Vallavalitsus, Tori vallale kuulu vad planeeringualal erinevad transpordimaa, ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatava maa, tootmismaa, ärimaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistud kogupindalaga ~7,1 ha. Planeeringuala kogupindala on ~16 ha. Joonis 1. Planeeringuala Sindi linnas Tori vallas (Maa-amet) Detail planeeringu ga soovitakse luua tingimused Tori vallas Sindi linna keskusala muutmiseks hästi toimivaks linna keskuseks. Selleks kavandatakse keskväljak ja sellega seotud taristu (sh uue bussipeatuse) vastavalt läbiviidud arhitektuurikonkursi tulemusele ning määratakse vajalik ehitusõigus ja ehitustingimused. Planeeringuga korrastatakse planeeringuala tänavavõrgustik k u ja lahendatakse olemasolevatele ja planeeringuga moodustatavatele kinnistutele juurdepääs. Koos tänavavõrgu korrastamisega kavandatakse võimalikult hästi toimiv ja turvaline liikluskorraldus. Planeeringuga korrastatakse krundistruktuuri eesmärgiga tihendada linna keskust Raudtee ja Jaama põik tänavate vahelisel alal , selleks tehakse planeeringuga ettepanek uue tänavakoridori loomiseks ning Raudtee 10, 12 ja 14 katastriüksus te jagamiseks. Katastriüksuste jagamine ja tekkivatele katastriüksustele elamuehituseks ehitusõigus e ja ehitustingimus te andmine toimub vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. Lisaks korrastatakse krundistruktuuri kavandatava keskväljaku ümbruses ning vajadusel väiksemas mahus mujal planeeringualal Sindi keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks ja kinnistutele avaliku juurdepääsu tagamiseks . P laneeringualal määratakse maakasutuse juhtfunktsioonid ja sihtotstarbed, mis vastavad käesoleva aja vajadustele ja väljakujunenud olukorrale. Planeeringualal lahendatakse haljastuse ja heakorraga seotud teemad detailplaneeringu täpsusastmes kooskõlas arhitektuurikonkursi tulemustega . Planeeringualal paikneb palju erinevate tehnovõrkude elemente, planeeringu käigus selgitatakse välja tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede asukohad ning nende paiknemiseks ja haldamiseks vajalike sundvalduste seadmise vajadus ning ulatus. Planeeringualal teosta takse ümberkruntimised järgnevalt: kavandatava keskväljaku piirkonnas keskväljaku ja sellega seotud taristu rajamiseks; Jaama tänava ümberehitamiseks vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele; muude arhitektuurikonkursi tulemuste (nt Kalamaja tee äärne puhkeala, Sindi noortekeskuse ümbruse korrastamine jmt) elluviimiseks ; Kooli tänava ja Pioneeride pst vahelisele alale jäävatele kortermajadele juurdepääsude tagamiseks ; Raudtee tänav 12, 14 ja 16 jagamisel tekkinud/tekkivate kruntide juurdepääsu tagamiseks sh Väike-Karja tänava ja Jaama põik tänavate ühendamiseks . Planeeringuga kavandatavate uute elamukinnistute veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse Sindi linna ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemi baasil ning s oojavarustus lahenda takse lokaalküttena . Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Pärnu maakonnaplaneering Pärnu maakonnplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Pärnu ma akonnaplaneeringu kohaselt asu b planeeringuala Suur-Pärnu alal linnalise asustusega kohalikus keskuses , mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris. Maakonnaplaneeringu kohaselt on vaja k ohalikes keskustes tagada kohalikud põhiteenused, mille sage kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg). Nende teenuste osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes suuremat asjatundjate meeskonda ja kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut. Detailplaneeringuala asub maakonnaplaneeringu järgi Sindi väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on v äärtuslike maastikena määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilisajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning selle kohaselt ei asu Sindi keskuse detailplaneeringu ala rohevõrgustiku alal , kuid külgneb Pärnu jõega, mis on määratud kogu ulatuses rohekoridoriks . Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga vaid suurendab kohaliku keskuse elujõulisust . Sindi linna üldplaneering Sindi linna üldplaneering on kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13. oktoobri 2005. a otsusega nr 110 ja kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine kinnitatud Sindi Linnavolikogu 17. aprilli 2014. a otsusega nr 28. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve valdavalt elamumaa ( alaliigitusega E2 -E4 ) ja puhkeala maa, vähesel määral segahoonestusala ja tootmismaa. Detailplaneeringu lahendusega muudetakse kehtivat üldplaneeringut, kuna suur osa maakasutuse juhtotstarbega E2 liigitatud elamumaa ks reserveeritud alast muudetakse E 4 liigitusega elamumaaks või segahoonestusalaks , mis võimaldab Sindi keskuse alal siduda ühtseks tervikuks rajatava keskväljaku, seda ümbritsevad olemasolevad äripinnad ja ühiskondlikud hooned. Strateegilise planeerimisdokumen di asjakohasus Tori valla arengukavas on probleemina välja toodud, et Sindi linna vallakeskuseks kujundamiseks puuduvad kindlad plaanid ning linn ei ole arendustegevuseks ja investeerimiseks atraktiivne. Eesmärgiks on seatud Sindi keskusalale detailplaneering u koostamine ja sellele tuginedes ala suunatud ja järjepidev arendamine. Sindi keskuse välja arendamine on vajalik praegusest lahendusest mugava ma, mitmekesisema, tänapäevasema, esinduslikuma ja ajaloolist pärandit rõhutava avaliku ruumi loomiseks. Seeläbi oleks võimalik pakkuda igas vanuses linna elanikele ja külalistele meeldivat ja turvalist olemist ning tegevusvõimalusi igal aastaajal ning ühtlasi annaks impulsi kohaliku ettevõtluse ja kultuuri arenguks. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linna keskosas linnalise asustusega alal (joonis 2, täpsemalt joonisel 1) . Planeeringua lal paiknevad valdavalt erineva suurusega korterelamud, ühiskondlikud ehitised, haljasalad sh mänguväljakud , äripinnad ja tänavavõrgustik . Planeeringuala on suuremas osas hoonestatud va puhkealadena ettenähtud haljasalad, samas on võimalik teatud piirkondades hoonestust tihendada. Planeeringuala ulatub loodest Pärnu jõeni ning piirneb kagust riigiteega nr 59 Pärnu-Tori tee . Joonis 2 . Planeeringuala asukoht Sindi linnas Tori vallas (Maa-amet) Planeeritav ala on tasase reljeefiga ning kõrghaljastusega . Kõrghaljastus paikneb kompaktsemalt avalikus kasutuses olevatel haljasaladel ja tänavate ääres alleedena, samas on ka erakinnistutel palju kõrgekasvulisi puid. Piirkonnas on välja ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, elektri- ja sidevõrgustik ning osaliselt kaugkütetorustik ja sadeveekanalisatsioon. Planeeringuala servas, aadressil Ringi tn 2a, paikneb maagaasil töötav katlamaja, mis on kasutusel siis kui Kooli tn 9a paiknev turbal töötav katlamaja ei suuda piisavalt soojusenergiat toota. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paiknevad p laneeringualal, aadressil Pärnu mnt 27a ( katastritunnus 74101:001:0411) ehk kavandatava keskväljaku asukohas , Keskkonnaregistri andmetel töötavad puurkaevud (Kesk konnaregistri koodid PRK0006490 ja PRK0006491) , mille 50 meetri raadiuse d sanitaarkaitsevöönd id jäävad kogu ulatuses planeeringualale . Keskkonnaregistri andmetel on nende puurkaevude aadressiks Pärnu maakond, Tori vald, Sindi linn, 1. Detsembri tn. 12 ehk endise kalevivabriku territoorium. Planeeringualal paikneb Sindi õigeusu kiriku park, mis on nii looduskaitsealune kui ka muinsuskaitsealune park. Planeeringu ala piirne b Pärnu jõe ga, mis looduskaitsealune hoiuala (kaitstav ala koodiga KLO2000293) ja kuulub Natura 2000 loodusala d e võrgustikku (Natura ala koodiga EE0040345) . Nii Pärnu jõe loodusalal kui hoiualal on kaitstavateks liikideks hink, võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp. Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi laius on 50 m. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Planeeringualal paikneb palju ehitismälestisi, millel on ühised kaitsevööndid. Planeeringualale jääb kaks ala, milles asuvatel ehitismälestistel on ühine kaitsevöönd. Muinsuskaitseliste väärtuste säilimise tagamiseks on koostatud planeeringualale muinsuskaitse eritingimused, milles on esitatud põhjalikud tingimused alal olevate väärtuste kaitseks. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimekirja kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut, kuna Sindi linna üldplaneeringuga kavandatud elamumaale soovitakse kavandada funktsioone, mis olemasoleva elamumaa klassifikatsiooniga ei sobitu. Maakasutuslikud mõjud Kavandatav tegevus toimub Tori vallas Sindi linnas joonisel 1 tähistatud alal . Alal kehtiva Sindi linna üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valdavalt elamualal klassifikatsiooniga E2 ja puhkealal, vaid raudteejaama kompleksi kuuluvate hoonete alused maad (Paide mnt 1, 3, 5, 7 ja 9) on määratud üldkasutatava alana, Jaama tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on määratud segahoonestusala ning Ringi tn 2a katlamaja maakasutuse juhtotstarbeks tootmisala (mis on ette nähtud linna tsentraalküttemajanduse arenguks). Suuremad maakasutuslikud muutused on kavandatud tulevasele keskväljaku ja selle tugialale (osaliselt katastriüksusele Pärnu mnt 27a, Jaama tänav, Kooli tänav 2 katastriüksusele ja Pärnu jõe äärsele alale osaliselt katastriüksustele Hirveaia park P2 ja Kiriku park P1 ) ning hoonestuse tihendamise eesmärgil Raudtee tänav 10, 12, 14 ning Jaama tänav 1 katastriüksusele. Ülejäänud planeeringualal kavandatakse maakasutuse muutmist minimaalselt, vaid ulatuses, mis on vajalik teedevõrgu optimeerimiseks ja tehnovõrkude korrastamiseks. Eelnevast tulenevalt on mõju maakasutusele vähene , samas positiivne kuna korrastatakse juba kasutuses olevaid alasid (va elamualade tihendamine) eesmärgiga muuta need atraktiivsemaks, turvalisemaks ja paremini kasutatavaks. M õju m aastik ule ja maastikuilmele Maastik u ilme muutub peamiselt keskväljaku ja selle tugiala piires. Kuna juba praegusel ajal on seal tegemist tehisliku linnamaastikuga, siis on muutus positiivne kuna ala korrastatakse ja rajatakse läbimõeldud puhkealad. Jõe äärse puhkeala rajamisel on positiivne mõju maastikuilmele kuna avatakse kaunis vaade Pärnu jõele (maakonna- ja üldplaneeringu järgi ilusa vaatega koht). Vaate avamine aitab paremini tutvustada ja väärtustada olemasolevaid loodusväärtusi. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele Planeeringuala külgneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga (keskkonnaregistri koodiga RAH0000027). Natura 2000 võrgustik on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on ellu kutsutud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Eesmärgiks on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Pärnu jõe loodusala moodustati Järva ja Pärnu maakonnas Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavate jõelõikude kogupikkus on 189 km. Kaitstav elupaigatüüp: jõed ja ojad. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ), jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), merisutt ( Petromyzon marinus ), lõhe ( Salmo salar ), paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ). Väljaspool kaitsealasid (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) paiknevate Natura 2000 võrgustiku alade kaitseks on Eestis moodustatud hoiualad. Hoiuala on Eesti looduskaitseseaduse järgi elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Pärnu jõe hoiuala (kood KLO2000293) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu ( Cobitis taenia ), võldase ( Cottus gobio ), jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ), lõhe ( Salmo salar ) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus ) elupaikade kaitse. Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega . Lähtuvalt Pärnu jõe loodusala asukohast ja kaitseeesmärkidest on kavandatava tegevuse kõige suurema ja olulisema potentsiaalse mõjuga Natura ala kaitse-eesmärkidele võimalik mõju Pärnu jõe kallastele ning selle kaudu vee- ja kalda elustikule. Võimalik oht jõe veekvaliteedile võib lähtuda vaateplatvormi ehitustegevuse käigus tekkivatest avariiolukordadest. Ehitustegevuse planeerimisel ja ehitamise käigus ning hilisemal ehitiste ekspluatatsiooniperioodil tuleb seetõttu jälgida, et välditaks jõe kallaste kahjustamist ja erosiooni ning selle abil pinnase jõudmist Pärnu jõkke. Eeldustel, et ehitustegevus planeeritakse ja viiakse läbi vastavalt ohutusnõuetele, võimalike avariide tagajärjed likvideeritakse koheselt ja välditakse saasteainete sattumist Pärnu jõkke , pole ette näha, et kavandatavad tegevused võiksid avaldada olulist negatiivset mõju Pärnu jõe veele ja elustikule ning ühtlasi kaitse-eesmärkidele. Järeldus: Detailplaneeringu alusel ei planeerita tegevusi, millega eeldatavalt kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju Natura 2000 loodusalale Pärnu jõel ja selle kaitseeesmärkidele. Seega puudub vajadus Natura hindamise algatamiseks. Mõju pinna- ja põhjaveele ning veerežiimile Planeeringuala paikneb ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemidega kaetud alal, mistõttu kõik kavandatavad hooned ja vajadusel rajatised ühendatakse Sindi linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Sellest tulenevalt ei teki ohtu pinna- ega põhjaveele. Planeeringuga lahendatakse piirkonna sade me vee käitlus, mis avaldab pinnaveele pigem positiivset mõju kuna sademevesi juhitakse avalikelt aladelt ära optimaalselt misläbi vähendatakse sademevee reostumise võimalust. Eeldatavalt ei teki kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju veerežiimile. Mõju pinnasele ja mullastikule Mõju mullastikule pi irdub ehitusaluste aladega. Kuna päris uusi ehitusalasid on planeeringualal vähe ning enamus arendustöid toimub juba hoonestatud või rajatiste alusel maal, siis on mõju pinnasele ja mullastikule väikese ulatusega ja lokaalne. Jõeäärse puhkeala väljaehitamisel avaldab ehitusel kasutav tehnika lühiajalist mõju. Kui ehitustöödel rakendatakse pinnase kaitseks meetmei d ja/või tööde lõppedes kahjustada saanud pinnas taastataks, siis ei kaasne kavandatava tegevusega pikaajalist o lulist negatiivset mõju pinnasele ja mullastikule . Mõju jäätmetekkele, müra ja vibratsiooni, valgusreostuse tekkele Kavandatava tegevusega kaasne b müra , vibratsioon ja jäätmeteke peamiselt lühiajaliselt ehitusaegselt. Kavandatava keskväljaku kasutamisega kaasneb suurenenud helirõhutase ja valgusreostus ürituste ajal, kuid siis on see samuti lühiajaline ning peab vasta ma kehtestatud normidele. Kui keskväljaku ja sellega seotud taristu igapäevane valgustus lahendatakse säästlikult ja arvestades ümbritsevate alade kasutamist, siis on valgusreostuse tekke võimalus minimaalne eriti arvestades asjaolu, et planeeringualal on olemas tänavavalgustus, mida kavandatava tegevuse käigus korrastatakse ja ajakohastatakse. Mõju e nergia kasutusele ja loodusvarade kasutus ele Kavandatava tegevuse peamine eesmärk on linnakeskuse korrastamine. Tegevusega ei kaasne suuremahuliste hoonete rajamist, mistõttu on mõju energiakasutusele ja loodusvarade kasutusele vähene . Mõju muinsus- ja miljööväärtustele, väärtuslikele maastikele, pärandkooslustele Muinsuskaitseliste väärtuste säilimise tagamiseks on koostatud planeeringualale muinsuskaitse eritingimused, milles on esitatud põhjalikud tingimused alal olevate väärtuste kaitseks. Kui planeerimisel ja ehitamisel arvestatakse muinsuskaitse eritingimuste nõuetega, siis on mõju muinsuskaitselistele väärtustele positiivne kuna on rakendatud meetmeid kultuuri väärtuste säilimise tagamiseks ja väärtuste eksponeerimiseks. Keskväljaku arendamiseks läbiviidud arhitektuurikonkursi üheks eesmärgiks oli väärtustada Sindi linna ajalugu ja Sindi väärtuslikku maastikku. Sellest tulenevalt on mõju väärtuslikule maastikule positiivne kuna tuuakse paremini esile väärtuslik linnamaastik ja kaunid vaated jõele. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Kavandatava tegevuse eesmärk on kujundada mugav avalikult kasutatav linnaruum, seega viiakse oht inimese tervisele minimaalseks. Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi. Ehitustegevusel tuleb kasuta da kvaliteetseid materjale ja tehnikat. Ehitusel kasutatavaid masinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Planeeringuga kavandatu elluviimine mõjutab vähemal või rohkemal määral kogu Sindi linna elanikke , kuna moodustub selgelt eristuv kaasaegne linna keskus, kus on võimalik pakkuda erinevaid teenuseid (kaubandus, kultuur) varasemast parematel tingimustel ja paremas keskkonnas. Linna keskuse arendamine loob eelduse linna edasiseks arenguks, uute teenuste ja elanike lisandumiseks. Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivsed mõjud on peamiselt sotsiaal-majanduslikust valdkonnast. Kavandatav tegevus koos teiste piirkonnas toimuvate arendustega nt planeeringuala vahetus läheduses olevate kortermajade renoveerimine, Sindi kärestikukeskuse arendamine aitab kaasa linnapildi korrastamisele, linnaelanike käitumisharjumuste muutumisele, linna maine parandamisele ja piirkonna atraktiivsemaks muutmisele. Piiriülene mõju Piiriülene keskkonna mõju puudub. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumite alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaametile. Keskkonnaamet l ähtudes esitatud materjalidest, planeeringu eesmärkidest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja koostatud KSH eelhinnangu tulemustest asus seisukohal e , et …………. Rahandusministeerium …………. . Kokkuvõte Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks detailplaneeringuga kavanda tut , võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Sindi linn as Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu osas. Tori Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Koostas: Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist Tori Vallavalitsus oktoober 2021 LÄHTESEISUKOHAD Sindi linn, Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas Pärnu jõe ja Paide mnt (Pärnu-Tori tee) vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab osaliselt kinnistuid Kiriku park P1, Kiriku park P2, Hirveaia park P2, Kalamaja tee, Jaama põik, Kooli tänav L1 ja Ringi tänav L1, ning kogu ulatuses kõikki Jaama tänava äärseid kinnistud sh Jaama tänava kinnistut, Raudtee tänava äärseid kinnistuid Jaama tänava ja Karja tänava vahelisel alal sh Raudtee tänav L2 kinnistut, Paide mnt 1, 1a ja 1b, Jaama park ja Ringi tn 1 kinnistut, Pioneeride pst ja Tööstuse tänava, Kooli tänava ning Jaama tänava vahelisele alale jäävaid kinnistuid sh nimetatud tänavate kinnistuid ning Kooli tn 2, Pärnu mnt 27, 27a, 29 ja 31 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ~16 ha. Sindi linnas ja planeeringualal puudub selgelt välja kujunenud linna keskus. Sindi keskuse välja arendamine on vajalik praegusest lahendusest inimsõbralikuma, mitmekesisema, tänapäevasema, esinduslikuma ja ajaloolist pärandit rõhutava avaliku ruumi loomiseks. Eesmärgiks on pakkuda linna elanikele ja külalistele meeldivat, turvalist linnakeskkonda ning tegevusvõimalusi igas vanuses inimesele igal aastaajal ning ühtlasi anda seeläbi impulss kohaliku ettevõtluse ja kultuuri arenguks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sindi linna keskusala kaasajastamine sh keskväljaku ja sellega seotud taristu kavandamine ning Sindi keskuse arhitektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks vajaliku ehitusõiguse määramine, planeeringuala tänavavõrgustiku, tehnovõrkude, liikluskorralduse, heakorralahenduste ja krundistruktuuri korrastamine, uute (vajadusel ka olemasolevate) kruntide maakasutuse juhtotstarbe, sihtotstarbe, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, olemasolevatele ja moodustatavatele kruntidele juurdepääsude tagamine, tehnovõrkude ja avalikult kasutatavate teede jaoks sundvalduse seadmine ning olemasolevate piirangute täpsustamine. Planeeringuga tehakse ettepanek linna keskuse tihendamiseks muinsuskaitse eritingimustes lubatud aladel ja tingimustel. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ning tee ja tehnovõrkude rajamiseks Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse . OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT, HOONESTUS JA HALJASTUS Planeeringuala asub Tori vallas Sindi linnas Jaama tänava piirkonnas . Planeeringuala piirneb Pärnu jõega, seejuures planeeringualast piki jõekallast ~ 8 00 meetrit ülesvoolu asub endise Sindi paisu asemele rajatud kärestik ja kavandatav kärestikukeskus. Lõunast ja kagust külgneb planeeringuala riigiteega nr 59 Pärnu-Tori tee (Paide mnt). Ülejäänud osas külgneb p laneeringuala üldkasutatava maa ja elamumaadega . Planeeringuala täpsed piirid ja paiknemine on esitatud detailplaneeringu ala joonisel. Ligikaudu kolmandiku planeeringualast moodustavad 1960-1980 aastatel pisut kaootiliselt rajatud paneelelamu te kinnistud , millel on vajalik lahendada parkimiskorraldus, juurdepääsud ja erinevate tehnovõrkude paiknemine. Ligikaudu kolmandikul p laneeringuala st paiknevad muinsuskaitsealused hooned ja rajatised - hästi säilinud Sindi raudteejaama peahoone ja raudteejaama hoonete ansambel, endine haiglahoone Jaama tn 1 kinnistul, Raudtee tn 8, 10, 12, 14, 16 ja 18 elamud ning Raudtee tänav 20 paiknev Sindi Tarvitajate Ühisuse äri- ja eluhoone . Lisaks paiknevad alal neli kahekorruselist stalinistlikku kortermaja Jaama tänava ääres (Jaama 1a, 3, 5 ja 7) , krundistruktuuri ja paiknemise poolest töölisasula ansamblisse kuuluvad elumajad Pärnu mnt 27, 29 ja 31 , Vändra Tarbijate Ühistu kauplus Jaama tn 8 kinnistul, sotsiaalelamuks renoveeritav neljakorruseline paneelmaja Pärnu mnt 27a kinnistul ning Ringi tn 1 paiknev elamu-kauplus-teenindushoone kompleks. Hoonestamata aladest paiknevad planeeringualal üldkasutatavad maad Raudtee park P1 (sellel asub lahtine tuletõrje veevõtukoht) , Jaama park, Noorte väljak, Abiturientide park , osaliselt Hirveaia park P2 ja Johann Christoph Wöhrmanni park ning muinsuskaitse- ja looduskaitsealune Kiriku park (katastriüksus Kiriku park P2 täielikult ja katastriüksus Kiriku park P1 osaliselt). Planeeringualale jäävad ka amortiseerunud korvpalliväljakuga haljasala Kooli tn 2 kinnistul ja toimiv kaasaegne mänguväljakute kompleks Jaama tn ääres Lastepark kinnistul. Lisaks planeeringualal olevatele haljasaladele on planeeringualal oleva d tänavad ääristatud lehtpuude alleede või puuderividega. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeeringu s on Sindi linn määratletud kui kohalik keskus, kus peaksid olema kättesaadavad teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadus i . Pärnu linna läheduse ja hea ühenduse tõttu on Sindi määratletud kui linnalähedane keskuskant ning loetud ka Pärnu linnastu osaks (linna lähivööndisse kuuluv ala), kuna on Pärnu linnaga tihedalt seotud (töötajate pendelränne, teenuste kasutamine). Maakonnaplaneeringus määratud tingimused Pärnu linna lähivööndis arendamisel: tõsta keskuste kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist; tagada teenuste kättesaadavus hea ühistranspordi korraldusega – elanikel peavad olema võimalused teenuskeskusesse sõiduks; arendada uut ja täiendada olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku ohutuks liiklemiseks ning alternatiiviks auto- ja ühistranspordi kasutamisele; soodustada tööstusalade arengut, mis on aluseks uute töökohtade loomisel. Maakonnaplaneeringus esitatud tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks (loetelus on esitatud ainult antud juhul asjakohased tingimused) : tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide / teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusefunktsiooni koostoimimine; järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uute suuremate elamualade kavandamisel siduda need olemasoleva kompaktse asustusega; väärtustada väljakujunenud ruumilist linnastruktuuri, miljööd ja ajaloolist ehituspärandit. Säilitada linna- ja asulasüdameid, toetada seal teenuste mitmekülgsust; uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase; tagada rohelise võrgustiku sidusus nii linnalise asula siseselt kui ka väliste rohelise võrgustiku elementidega; vee-äärsed alad siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi; põhimõtted linnaruumi loodus- ja kultuuriväärtuste säilimiseks näha ette üldplaneeringuga. Tagada kaasaegsed puhkevajadused ; eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga; Pärnu linnas ja selle lähiümbruses soodustada ühistranspordi kasutamist; Maakonnaplaneeringu looduskeskkonna kaardi kohaselt paikneb Sindi linn peaaegu kogu ulatuses Sindi väärtuslikul maastikul. Piirkond haarab kauni looduse Pärnu jõe kallastel, kus jõe paremale kaldale jäävad hajali asetsevad talud ja elamud ning vasakkaldale Sindi kalevivabriku ümber aja jooksul kujunenud linnamaastik. Maastiku läbiv element on järskude kallastega lammiorus voolav Pärnu jõgi. Sindi linna kohal jõeorg kitseneb, jõe linnapoolsed kaldad muutuvad eriti järsuks, tõustes kohati püstloodis kuni 10 meetrit üle veepinna. Kaunid vaated jõele avanevad Sindi vanalt raudteesillalt. Maastikuliselt on Pärnu jõega seotud looduskaitse-alune Sõpruse park ja dendropark . Arhitektuurse väärtusega ja ajaloomälestisteks tunnistatud hooneid on Sindis 62: kalevivabriku hooned ja vabriku elamud Pärnu maantee ääres, endise Sindi raudteejaama hooned koos kõrvalasuva kolme puitelamuga Paide maantee ääres (ehitatud 1927 -1929), vanad puitelamud Kooli ja Raudtee tänava ääres, kalevivabriku meistrite elamud Wöhrmanni puiesteel. Peamiselt paiknevad riikliku tähtsusega mälestised grupiti kesklinnas, mistõttu puudereaga ääristatud tänavatel liikudes on hästi aimatav 20. sajandi alguse miljöö. Maakonnaplaneeringus esitatud ü ldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks (loetelus on esitatud ainult antud juhul asjakohased tingimused): väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga; hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega; säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele . Maakonnaplaneeringus esitatud t ingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks: maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega . Maakonnaplaneeringus esitatud s oovitused maastikuväärtuste suurendamiseks : m uinsuskaitseobjektidele tagada juurdepääsud ja peatuskoht, vaadete avamine ja objektide eksponeerimine. Kaitsevööndi ulatus täpsustada üldplaneeringuga ; k aitstavatele loodusobjektidele juurdepääsude tagamine, peatuskohtadeks maa reserveerimine, hooldamine ning vaadete avamine ja eksponeerimine ; a rhitektuurilistele vaatamisväärsustele juurdepääsude tagamine, peatuskohad ja parklad, objektide tähistamine ja eksponeerimine. Maakonnaplaneeringus esitatud ü ldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja kultuuriväärtuste säilitamiseks: üldplaneeringus maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel arvestada ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga ning säilitada kultuuriväärtuslikud elemendid, sh ajaloolised vaated; arvestada maakonna piirkondliku kultuuri (Kihnu kultuur, Soomaa piirkonna elulaad jt) eripära säilitamise vajadusega; maa-alad, kuhu on kontsentreerunud väärtuslikud kultuuripärandi objektid, määrata vajadusel miljööväärtuslikeks aladeks, seada neile kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringuga. Kaaluda 20. sajandi arhitektuuri-, militaar- ja maaehituspärandi, pärandkultuuriobjektide kaitse alla võtmist kohalikul tasandil ning seada neile kaitse- ja kasutustingimused; miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide kaitse- ja kasutustingimuste määramisel pöörata tähelepanu hoonestuse väärtusele, millised miljööalal paiknevatest ehitistest on väärtuslikud säilitatavad ehitised, millised mitte; kavandada miljööväärtuslikele aladele puhke-, rekreatsiooni-, õppe- ja muid tegevusi; määratleda vaatekoridorid maanteedelt ning tagada vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele ja väärtuslikele maastikele üldplaneeringuga; väärtustada ja tagada ehituspärandi säilimine läbi kasutamise. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et k ohalikes keskustes on vajalik tagada kohalikud põhiteenused, mille sage kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg). Nende teenuste osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes suuremat asjatundjate meeskonda ja kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut. Sindi linn piirneb Pärnu jõega, mis kuulub Natura 2000 loodusalade võrgustikku ning on maakonnaplaneeringus määratud rohekoridoriks. Kavandatav planeering oma keskusala tihendamise ja teenuste mitmekesistamise ning ajaloopärandi väärtustamisega toetab maakonnaplaneeringu väärtuseid ja arengusuundumusi. Sindi linna üldplaneering Alal k ehtiva Sindi linna üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valdavalt elamualal (liigitus E2, E3, vähesel määral E4) ja puhkealal, vaid r audtee jaama kompleksi kuuluvate hoonete alused maad (Paide mnt 1, 3, 5, 7 ja 9) on määratud üldkasutatava alana, Jaama tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on määratud segahoonestusala ning Ringi tn 2a katlamaja maakasutuse juhtotstarbeks tootmi s ala (mis on ette nähtud linna tsentraalküttemajanduse arenguks ) . Planeeringualal asuval Jaama tänava pikendusel avaneb märkimisväärne vaade Pärnu jõele. Samuti avanevad vaated Pärnu jõe le planeeringualast ~200 meetrit nii üles kui allavoolu jõe vasakkaldal. Planeeringualale jää vad miljööväärtusega hoonestusala d Raudtee tänava ja Kiriku pargi piirkonnas, millest viimane jääb valdavalt planeeringualast väljapoole J. C. Wöhrmanni p uiestee piirkonda ja Sindi raekoja piirkonda. Üldpõhimõttena on Sindi linna üldplaneeringus välja toodud, et l innakodanike tervise huvides tuleb mitmekesistada puhkamis- ja sportimisvõimalusi ning rajada uusi mängu- ja s pordi v äljakuid. Ka olemasolevatele puhkealadele tuleb tagada hõlbus kergliikluse juurdepääs . Planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid). Uute objektide projekteerimisel tuleb osutada tähelepanu ka liikluse ja parkimise optimaalsele korraldamisele, millega saab oluliselt parandada elukeskkonna välisilmet, õhu puhtust ja vähendada mürataset. Uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada nende sobivust olemasoleva arhitektuurse ruumi ga ja Sindis väljakujunenud ehitustraditsioonidega. Kaasaegsed ja arhitektuurset väärtust omavad uusehitised tõstavad linna mainet. Üldplaneeringuga on määratud maakasutuse sihtotstarbe liigid iga põhiotstarbe juurde ja sätestatakse, et vastava põhisihtotstarbega alal ei või kõrvalkasutus ületada 40%, välja arvatud segahoonestusega alal, kus seda ei piirata. Detailplaneeringuga võib täpsustada maakasutuse sihtotstarvete lubatud kasutuse mahte, mida võib väljendada protsentides, kuid ei saa määrata maakasutuse sihtotstarbe liiki (alaliiki) või mahtu, mida käesolevas üldplaneeringuga pole ette nähtud. Elamumaa kõrvalotstarvete na on lubatud ärimaa, sotsiaalmaa ja transpordi maa funktsioon . Tootmismaa kõrvalotstarvete na on lubatud ärimaa, transpordimaa ja jäätmehoidlamaa . Üldkasutatava maa kõrvalotstarvete na on lubatud transpordimaa ja kaitsealune maa . Segahoonestusalal on lubatud kasutus otstarveteks elamumaa, ärimaa, tootmismaa, sotsiaalmaa ja transpordimaa. E lamumaade arendamisel on oluline, et erinevatel aegadel kujunenud linnaosade elamualadel oleks võimalik säilitada olemasolev struktuur ja välistada selle lõhkumist ebasobivate hoonetega või hoonestuse tihendamisega , seetõt tu on üldplaneeringus elamualad diferentseeritud ( üldplaneeringu tabel 3) ja määratud lubatud mahud ning täpsemad maakasutuse sihtotstarbed. Segahoonestusalade puhul on a rvesta tud olemasolevat olukorda, kus maa-ala on kasutusel mitmel ja üksteisega lahutamatult põimunud otstarbel, on otstarbekas mitte määrata kõrvalotstarvete ranget suhet käesoleva üldplaneeringuga. Reserveeritud segahoonestusega aladel on lubatud nii äritegevus, väiketootmine, elamine jt. Puhkealade arendamiseks on reserveeritud maid puhkeala põhisihtotstarbega (P), mis ei luba hoonete ehitamist Pärnu jõe kal lastele , mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks , l inna par kidesse ja haljasalad ele, l inna äärealadel asuva tesse metsad esse ega l inna tänavate äärse tesse haljasvöön ditesse ja haljasribad ele . Linna atraktiivsuse alus on elamute, administratiivhoonete, puhkekeskuste, teeninduse, koolide, kultuuriasutuste optimaalne võrk. Üldkasutatavate alade osas on välja toodud, et Sindi linna eesmärgiks on sotsiaalse infrastruktuuri arendamine vastavalt asustustihedusele ning tingimuste loomine, kus elanikel oleks võimalik saada vajalikke sotsiaalteenuseid ja tunda ennast linna ühtses sotsiaalses ruumis turvaliselt ning kus linnal oleks võimalik arendada kõigile avatud kultuuri- ja puhkealast teenust. Miljööväärtuslikel hoonestus aladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende ehituslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehitamise printsiibid Sindi linnas lähtuvad põhimõttest, et l innaehituslikku miljööd kujundavad nii arhitektuur, haljastus, kui ka tänavavõrk ja krundijaotus. Sageli tähendab see seda, et väärtuslik pole niivõrd iga maja üksinda, kui neist kujunev ansambel või kooslus. Täpsemalt on ehituslikud tingimused esitatud Sindi linna üldplaneeringu peatükis 6. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks võimaldamaks maa-ala paremat kasutamist ja atraktiivse linnakeskuse kujundamist . Planeeringuga tehakse ettepanek jõeäärse vaateplatvormi , puhkerajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamiseks Pärnu jõe kaldale . Antud planeeringuga tehakse lisaks ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks ulatuses, mis on vajalik Sindi linna keskväljaku ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Samuti on vajalik analüüsida planeeringualal väljakujunenud maakasutus e vastavust üldplaneeringu kohasele maakasutusele ning muuta maakasutuse juhtfunktsiooni praegustele oludele vastavaks. Kuna d etailplaneering teeb ettepaneku üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tori valla arengukava aastateks 2018-2030 Hetkel kehtivas Tori valla arengukavas on probleemina välja toodud, et Sindi linna vallakeskuseks kujundamiseks puuduvad kindlad plaanid ning linn ei ole arendustegevuseks ja investeerimiseks atraktiivne. Eesmärgiks on seatud, et Sindi keskusalale on koostatud detailplaneering ning alasid arendatakse planeeringul e tuginedes järjepidevalt ja suunatult. Tori valla arengukava on uuendamisel ning uue arengukava mustandis on elukoha avaliku ruumi valdkonna arendamise põhimõtteks k õigi planeeringute ja arenduste osas j älgida , et loo daks piirkonna vajadustest lähtuvalt sõbralik ja turvali n e keskkonnahoidlik tervik, mis sobitu ks olemasoleva keskkonna ja kultuuriväärtustega. Valdkonna e esmär kideks on luua t iheasustusega piirkondades se konkreetse ala elanike vajadustele vastav atraktiivne avalik ruum , tagada ko gu vallas piisavalt roheala de ja puhkevõimalus te olemasolu ning avaliku ruumi arendamine läbipaistva otsustusprotsessi kaudu ja üldistest elukeskkonna arendamise põhimõtetest lähtuvalt. Tugeva kogukondliku identiteedi ja kodanikuühiskonna edasiarendamise valdkonnas on põhimõteteks arendada vallas välja atraktiiv n e, heas seisukorras ja aktiivselt kasutuses olev kultuuri- ja sporditaristu, mida kasutatakse igas eas elanike ja külaliste poolt , ning kultuurivaldkonnas keskenduda tegevustele, mis aitavad paremini tuua esile Tori valla ajaloo- ja kultuuripärandit. Muinsuskaitse eritingimused Kultuuripärandi spetsialist (tase 7) Maris Mändel on 2021 aastal koostanud ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud Sindi keskuse ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse eritingimuste peatüki s 4 on põhjalikult välja toodud säilitatavate hoonete, rajatiste ja maastikuelementide loetelu, Sindi õigeusu kiriku pargi kasutustingimused, kruntide tükeldamise ja uushoonestuse rajamise tingimused ning nõuded piirdeaedadele. MAAKASUTUSPIIRANGUD Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud: kaitstav loodusobjekt Sindi kiriku park (Keskkonnaregistri kood KLO1200554 ) e hitismälestis Sindi õigeusu kiriku park ( Kultuurimälestiste registri kood 16779) ; Ehitismälestised Sindi linna haigla (Kultuurimälestiste registri kood 16753), elamu Sindis Raudtee t. 8 (registri kood 16799), elamu Sindis Raudtee t. 10 (registri kood 16800), elamu Sindis Raudtee t. 12 (registri kood 16801), elamu Sindis Raudtee t. 14 (registri kood 16802), elamu Sindis Raudtee t. 16 (registri kood 16804), elamu Sindis Raudtee t. 18 (registri kood 16805), elamu Sindis Raudtee t. 20 (registri kood 16806), elamu kelder Sindis Paide mnt. 7 (registri kood 16771), elamu kuur Sindis Paide mnt. 7 (registri kood 16770), elamu Sindis Paide mnt. 7 (registri kood 167 69) , elamu Sindis Paide mnt. 5 (registri kood 16767), elamu kuur Sindis Paide mnt. 5 (registri kood 16768), elamu Sindis Paide mnt. 3 (registri kood 1676 5 ), elamu kuur Sindis Paide mnt. 3 (registri kood 1676 6 ), Sindi raudteejaama pagasiruum (registri kood 16763), Sindi raudteejaama peahoone ( registri kood 1676 2), Sindi raudteejaama käimla ( r egistri kood 1676 4 ) ja nende ühine kaitsevöönd, mis ulatub lisaks ehitiste alustele kinnistutele ka katastriüksustele Jaama park , Noorte väljak, Ringi tänav L1, Lastepark , Jaama tänav, Raudtee tänav L2, Paide mnt 9, Raudtee park P1 ja Karja tänav L2 ; Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt puurkaevud Pärnu mnt 27a katastriüksusel ( 74101:001:0411 ) (Keskkonnaregistri koodid PRK0006490 ja PRK0006491 ) , tegelikult paiknevad nimetatud puurkaevud Sindi kalevivabriku territooriumil ; geodeetilised märgid Pärnu mnt, Jaama tn ja Paide mnt ääres (nr 228603 , 9198 , 9126 , 9203 , 9128 , 229067 ) alajaamad Apteegi:(Pärnu M) Jaama tn 8a katastriüksusel ( 74101:001:0081 ) ja Haigla:(Pärnu M) Jaama tn 1c katastriüksusel ( 80901:001:0037 ) erinevad elektri õhu- ja maakaabelliinid ning sideliinid, mille asukohad ja tunnused on nähtavad Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses; kaugküttevõrgu elemendid, mille kohta saab infot dokumendist „Sindi linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2015-2025 ( https://www.riigiteataja.ee/akt/418042017017 ) ; vee- ja kanalisatsioonitrassid , mille kohta saab infot dokumendist Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2021-2032 ja selle lisadest, mis on kättesaadavad https://www.torivald.ee/majandus-ja-keskkond-arengukavad avalikult kasutatavad teed ja tänavad (teatud lõikudes) Pärnu mnt, Jaama tänav, Kalamaja tee, Turu tänav, Kooli tänav, Tööstuse tänav, Pioneeride pst, Ringi tänav, Raudtee tänav, Karja tänav ja Paide mnt. avalikult kasutatava Pärnu jõe (Keskkonnaregistri kood VEE1123500 ) veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd; planeeringuala piirneb Pärnu jõe hoiualaga (Keskkonnaregistri kood KLO2000293 ); p laneeringuala piirneb Wöhrmanni pst äärsete ehitismälestiste ( Sindi vabriku meistri te elamu d Wöhrmanni pst 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14 ja 18) ühise kaitsevööndiga . ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED Kasutada nõuetekoha st g eodeetili st alusplaan i mõõtkavas 1:500 . (Vallavalitsus on tellinud selle 2020 aastal ja annab planeeringu koostajale.) Arvestada muinsuskaitse eritingimustega. Arvestada 2022 aasta märtsis valmiva uuringu „Tori valla lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ tulemustega. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Eelhinnangu kokkuvõte Eelhindamise tulemusena selgus, et k avandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks detailplaneeringuga kavandatut, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus KSH menetluse algatamiseks Sindi linnas Sindi keskuse (Jaama tänava lähiala) detailplaneeringu osas. VALLA SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS Planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel tuleb arvestada Sindi keskväljaku arhitektuurivõistluse tulemustega ja järgnevate seisukohtadega: krundistruktuuri korrastamiseks teostada ümberkruntimised kavanda tava keskväljaku piirkonnas , Jaama tänava ümberehit amiseks ja teiste arh itektuurikonkursi tulemuste elluviimiseks , Kooli tänava ja Pioneeride pst vahelisele alale jäävatele kortermajade le juurdepääsude tagamiseks ning Raudtee tänav 12, 14 ja 16 jagamisel tekkinud/tekkivate kruntide juurdepääsu tagamiseks sh Väike-Karja tänava ja Jaama põik tänavate ühendamiseks uue moodustatava tänavaga ; määrata uute kruntide maakasutuse juht otstarve, hoonestusala ja ehitustingimused; määrata planeeringualal piirkondade tegeliku kasutusega kooskõlas olev maakasutuse juhtotstarve (nt Jaama tn 8 , Noorte väljak , Jaama 4b kinnistu te piirkonnas) ; anda ehitusõigus Kalamaja tee äär de Pärnu jõe kaldale tee ja vaateplatvormi ning vajalike tehnovõrkude ehitamiseks ; korrastada tänavavõrk sh kavandada uus tänav Väike-Karja tänava ja Jaama põik tänava ühendamisek s . L ahenda da kinnistutele juurdepääsud, vajadusel selgita da välja juurdepääsu tagamiseks sundvalduse seadmise u l atus; l ahenda da planeeringuala liikluskorraldus ja parkimiskorraldus; tagada hea ligipääsetavus ühistranspordile sh kavandada uu s peatus koos vajaliku taristuga ; määrata virgestusalad koos vajalike rajatis tega ; selgitada välja vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrasside tarbeks sundvalduse seadmise vajadus ja ulatus; selgitada välja kaugküttetorustiku tarbeks sundvalduse seadmise vajadus ja ulatus; täpsustada vajadusel olemasolevaid piiranguid (ehituskeeluvöönd, muinsuskaitsealuste objektide kaitsevöönd, puurkaevude sanitaarkaitsevöönd jmt); lahendada planeeringuala haljastus sh tänavate äärne haljastus. S äilitada Pärnu jõe ääres olemasolev kõrg haljastus kaldaastangul ja selle ülemise serva lähedal, kuna taimejuurtel on oluline roll nõlvade tasakaalustamisel ja pinnase ankurdamisel. Olemasolevate taimekoosluste ja elupaikade säilitamine on oluline ka rohelise võrgustiku koridori toimimiseks . KOOSTAMISE PROTSESS Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar digitaalsel andmekandjal. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb : Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Transpordiamet Päästeamet Keskkonnaagentuur (Pärnu jõgi V1 riigivara valitseja volitatud asutus) Terviseamet Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud : Rahandusministeerium Pärnumaa Ühistranspordikeskus Elektrilevi OÜ SW Energia OÜ P laneeringualale jäävate kinnistute ja külgnevate kinnistute omanikud Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada detailplaneeringu menetlemise protsessi käigus . AJAKAVA Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu koostamine ja seisukohtade küsimine: vastavalt vajadusele Detailplaneeringu algatamine , KSH mitte algatami ne ja otsusest teatamine: kaks kuud Planeeringu koostaja hankimine: kaks kuud Planeeringulahenduse koostamine : kolm kuud Planeeringu eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu : k olm kuud Planeeringu eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ning Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks: kolm kuud Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu: kaks kuni kolm kuud Planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks : kaks kuud Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsusta takse lähteseisukohti protsessi k äigus . Koostas: Sigrit Kasemets üldplaneeringu spetsialist oktoober 202 1
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel