EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/21-1316 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87
„Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615cff63-b50b-4188-97f6-7c335175d3de
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615cff63-b50b-4188-97f6-7c335175d3de?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium Meie 03.11.2021 nr 1.2-2/136-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame teile kooskõlastamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 16.1 „COVID-
19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“
raames koostatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid
COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu
2. TAT terviktekst
3. TAT seletuskiri
4. Lisa 3_lasteabi
5. Lisa 6_VEPA
Ingrid Mangulson 626 9208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
25.10.2021
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87
„Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid
COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 5.6.3 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa
Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Sõnastan projekti 2 sihtrühma järgmiselt:
„Sihtrühmad: KOV lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed sealhulgas
perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid, Sotsiaalkindlustusameti
Lastekaitse osakonna konsultandid ja peaspetsialistid, sealhulgas KOV lastekaitsetöötajate
nõustajad ning otsuste tegijad, kellest sõltub paikkonnas vaimse tervise meetmete
rakendamine, sealhulgas koolijuhid, vallavalitsuse liikmed.“.
2. Sõnastan projekti 5 üldajaraami järgmiselt:
„Üldajaraam: 1.01.2022–31.08.2023.“.
3. Asendan Lisa 3 „Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus“ Lisaga 3 „Projekti 2 tegevuste
detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022“ (lisatud).
4. Asendan Lisa 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus“ Lisaga 6 „Projekti 5 tegevuste
detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……. käskkirjaga nr ……
„Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022
Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide
märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks
1. Projektijuhi leidmine
2021. aasta II kvartalis korraldatakse konkurss projektijuhi ametikohale.
2. Koolitusvajaduse analüüsi korraldamine
Täpse koolitusvajaduse määramiseks korraldab projektijuht koolitusvajaduse analüüsi tegemise
(olemasoleva kirjanduse analüüs, sihtrühmale juba pakutavate koolituste analüüs, oluliste
teadmiste ja oskuste analüüs, fookusgrupid vms). Analüüsiteenus ostetakse vastavalt vajadusele
ja võimalustele sisse; osaliselt panustab ka TAI meeskond. Koolitusvajaduse analüüsi
tulemusena määratakse teemad, mille koolituste pakkumist saab kohe alustada, samuti
arendustegevusi eeldavad koolitusteemad. Kui analüüsist selgub vajadus, määratakse ka
koolitajate koolitust eeldavad teemad ja nende potentsiaalsed koolitajad (välisekspertide
kaasamise võimalus).
3. Koolitusplaani ja koolituskavade koostamine
Lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsi tulemustest planeeritakse laste vaimse tervise teemalised
koolitused sihtrühmale, koostades koolitusplaani kaheks aastaks, mida jooksvalt selguvatest
vajadustest lähtuvalt täiendatakse. Töörühmade abil koostatakse sihtrühma vajadustest lähtuvad
koolituskavad, mis on aluseks koolitajate hankele.
4. Koolitajate ja koolituste arendustegevused
Arendustegevused toimuvad projekti aasta vältel jooksvalt ning sisaldavad endas erinevaid
komponente, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud
arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms.
5. Koolitajate hanked ja koolituste korraldamine
Koolitajate hanked korraldatakse jooksvalt lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsis selgunud
teemadest; olemasolevate koolituskavade puhul asutakse koolitusi pakkuma esimesel
võimalusel. Koolitusi korraldatakse vastavalt vajadustele ja võimalustele kas kontaktõppes Eesti
eri piirkondades või veebikoolitustena. Koolitusi arendatakse lähtuvalt koolitustel kogutud
tagasisidest.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed (sh
perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid jt) Sotsiaalkindlustusameti
Lastekaitse osakonna konsultandid ja peaspetsialistid (KOV lastekaitsetöötajate nõustajad),
otsustetegijad, kellest sõltub paikkonnas vaimse tervise meetmete rakendamine (sh koolijuhid,
vallavalitsuse liikmed jt)
Tabel 1. Projekti ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
2
2.1.1. Projektijuhi leidmine 2021 15. aprill – 1. juuni 2021
2.1.2.Koolitusvajaduse 2021 1. juuni – 31. august 2021
analüüsi korraldamine
2.1.3. Koolitusplaani ja 2021–2022 1. juuni 2021 – 1. juuni 2022
koolituskavade koostamine
2.1.4. Koolitajate ja koolituste 2021–2022 1. juuni 2021 – 31. detsember 2022
arendustegevused
2.1.5. Koolitajate hanked ja 2021–2022 1. juuli 2021 – 31. detsember 2022
koolituste korraldamine
Tabel 2. Projektiga seotud näitajad
Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase
(2021) (2022)
Väljundinäitaja Valminud koolitusvajaduse analüüs 1
Väljundinäitaja Koolitusel osalenute arv 40 210
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …. käskkirjaga nr ……
„Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 6
Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023
VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja
eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks
1. VEPA metoodika rakendamine Eestis
VEPA metoodika katseprojekt viidi ellu 2014/2015. õppeaastal. Tegevust koordineeris Tervise
Arengu Instituut (TAI) koostöös Sihtasutusega Kiusamise Vastu. Finantseerijaks oli
Siseministeerium. Projektis osales 20 kooli ja kümme mentorit ning VEPA metoodikast sai osa
538 õpilast.
Aastatel 2015–2020 viis TAI VEPA-t ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel projekti
„Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna
arendamine“ (kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003) raames.
Seitsme õppeaasta jooksul on VEPA-ga liitunud 158 kooli ja 640 õpetajat. Metoodikast on osa
saanud üle 12 200 1.–6. klassi õpilase, kellest enamik on 1.–3. klassi õpilased. VEPA
rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoole kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui
vene õppekeelega koole. Liitunud on ka viis erakooli ja kolm erikooli.
Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab
algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt klassi
vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb tunnikülastusi
ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 2019/2020. õppeaastal panustasid VEPA
rakendamisse esmakordselt osaliselt ka mõned kohalikud omavalitsused.
2. VEPA metoodika arendamine, elluviimine ja laiendamine laste toimetuleku
parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks koolis ja lasteaias
VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja
uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja
täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse
eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse
koolitajate pädevust (sealhulgas koosolekud ja täiendkoolitused).
VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse ja viiakse läbi väljaõpe ja
täiendkoolitused (sealhulgas nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada
koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav
mentorite hulk. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles.
VEPA metoodika rakendamisega liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja
juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja lasteaedadesse ning jätkata
osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud
ka KOVi esindajad. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles.
Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või koolis
kohapeal.
Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi,
küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi
jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju.
2
Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse
sotsiaalmeedias.
Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond;
lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond
Tabel 1. Projekti ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
Uute ja jätkavate koolide ning uute 2022 01.01.2022–30.04.2022
lasteaedade väljaselgitamine,
eelkokkulepete sõlmimine
Mentorite ja koolitajate hankimine 2022 02.05.2022–30.09.2022
Osapooltega lepingute sõlmimine 2022, 2023 21.06.2022–31.08.2023
Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna 2022, 2023 21.09.2022–31.08.2023
esindajate koolitused üle Eesti
Tabel 2. Projektiga seotud näitajad
Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase
(2022)1 (2023)2
Väljundinäitaja VEPA koolituse läbinud õpetajate 128 100
arv
Tulemusnäitaja Mittesoovitud käitumiste keskmine Väheneb Väheneb
arv (algtase mõõdetakse õppeaasta neljandiku neljandiku
alguses) võrra võrra
1
Sihtttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2021/2022 õppeaasta kohta
2
Sihtttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2022/2023 õppeaasta kohta
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021
käskkirjaga nr 87.
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri…….
käskkirjaga nr …….
Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks
Abikõlblikkuse periood
01.04.2021–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Elluviijad (toetuse saajad)
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
1
SISUKORD
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ........................................................................................................4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................4
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND .............................................................................................................................................. 4
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ............................................................................................................................ 4
1.1.3. MEETME NIMETUS .................................................................................................................................................. 4
1.1.4. MEETME EESMÄRK.................................................................................................................................................. 4
1.1.5. MEETME TEGEVUS .................................................................................................................................................. 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ............................................................................................................................4
1.2.1. Eelarve ............................................................................................................................................................... 4
2. PROJEKTIDE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..............................................................................................5
PROJEKT 1. LASTEKAITSE TELEFONITEENUSED VAIMSE TERVISE PARANDAMISEKS .......................................................5
PROJEKT 2. LASTEGA TÖÖTAVATE SPETSIALISTIDE KOOLITAMINE LASTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE
MÄRKAMISEKS JA LASTE TÕHUSAMAKS ABISTAMISEKS ................................................................................................5
PROJEKT 3. SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTE TOIMEPIDEVUSE SUURENDAMINE (SH INFEKTSIOONIALANE
NÕUSTAMINE JA JÕUSTAMINE).....................................................................................................................................6
PROJEKT 4. OHVRIABITEENUSED ...................................................................................................................................7
PROJEKT 5. VEPA KÄITUMISOSKUSTE MÄNG .................................................................................................................8
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................ 10
4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 12
5. PROJEKTIDE RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 13
5.1. Elluviija kohustused ............................................................................................................................................ 13
5.2. Rakendusüksuse kohustused .............................................................................................................................. 13
5.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .............................................................................................................. 13
5.4. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................................................... 13
5.5. Toetuse maksmine .............................................................................................................................................. 14
5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine ............................................................................................................. 15
5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ............................................................................ 16
5.8. Finantskorrektsioonid ......................................................................................................................................... 16
5.9. Vaiete menetlemine ........................................................................................................................................... 16
5.10. Riigiabi .............................................................................................................................................................. 17
6. Lisad....................................................................................................................................................................... 18
2
Terminid
Vaimne tervis – heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu
pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ja saab anda oma panuse ühiskonna heaks
(viidatud vaimse tervise roheline raamat 2020).
Laps – iga alla 18-aastane isik. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18-
aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Abivajav laps – laps, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise,
hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab
tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS).
Abivajavate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad,
kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud.
Hädaohus olev laps – on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS).
Abivajavate ja/või hädaohus olevate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse
lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud,
sotsiaalkindlustusameti töötajad ja teised spetsialistid, kes täidavad ülesandeid laste õiguste ja
heaolu tagamisel.
Ennetus – ühe või mitme osapoole tegevus ära hoidmaks, peatamaks või edasilükkamaks mõne
ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi tekkimist või süvenemist teatud indiviidi jaoks või
inimeste grupi seas (viidatud Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon 2019, lk 2).
Töökeskkonna riskianalüüs – tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna
ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada, näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine,
kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne,
kui need töötajaid kahjustavad, ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks on
ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.
Toimepidevuse plaan – toimepidevuse juhtimise komponendina käsitatav kompleksne kirjalik
tegevuste plaan tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks võimaliku ettenägematu olukorra jaoks.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimise_protses
si_hindamine.pdf
Infektsioonivolinik/-nõustaja – koolitatud meditsiinilise baasharidusega spetsialist, kes hindab
asutuse valmisolekut standardolukorras, COVID-19 või teiste nakkuste korral, annab soovitusi
olukorra parandamiseks ning korraldab võtmeisikute nõustamise ja töötajate koolituse.
Riskihalduse plaan – dokument, mille eesmärk on viia asutuse tegevustega kaasnevad riskid
juhtkonnale vastuvõetava riskitasemeni (riskivalmidus), rakendades meetmeid, mis maandavad
tuvastatud riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks
peavad asutuse töötajad eelnevalt teadvustama, et riskid on nende igapäevategevuste loomulik
osa – neid ei saa alati vältida, kuid neid saab hallata.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimine.pdf
Bioloogilised ohutegurid – tegurid, mis võivad põhjustada inimese rasket haigestumist ja ohustavad
seetõttu tõsiselt töötaja tervist, samuti võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende
vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku
nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) sellesse ohurühma.
https://www.riigiteataja.ee/akt/112112020002?leiaKehtiv
Supervisioon – professionaalne ehk valdkondadeülene süsteemne nõustamisprotsess, mille
fookuses on inimese, tema tööalaste ülesannete ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime.
Supervisiooni juhib väljaõppinud superviisor. https://supervisioon.ee/supervisioonist/
Interaktiivne kaart – arvutikaart, mis võimaldab kaardi suurendamist, vähendamist, aadressi järgi
soovitava koha (asutuse) otsingut ning millele on märgitud ja millel avaneb teave asutuse kohta.
3
Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16
lõigete 1, 2 ja 4 alusel. Projekte rahastatakse EL COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
16. COVID-19 kriisiga võitlemine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
COVID-19 valmisoleku tagamine
1.1.3. Meetme nimetus
16.1. COVID-19 valmisoleku tagamine
1.1.4. Meetme eesmärk
COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine
1.1.5. Meetme tegevus
16.1.2 COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi
1.2. Toetuse andmise tingimused
COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase
vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse
lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis
vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud
õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi.
Selleks tehakse investeeringuid vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi
parandamiseks, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite
tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabi seaduse
(koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks.
Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning
laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse
infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld-
ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale.
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad viiest projektist:
1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks.
2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja
laste tõhusamaks abistamiseks.
3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine.
4. Ohvriabiteenused.
5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste
parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks.
1.2.1. Eelarve
Eelarve täpsem jaotus elluviijate ja projektide kaupa on esitatud lisas 1.
Summa Osakaal
1 ESFi toetus ja abikõblik 1 760 000 100%
eelarve
4
2. Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks
Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks
Tegevus 1. Teavitus- ja ennetustöö varajase märkamise ja abisaamise võimaluste kohta:
üle-eestilise teavituskampaania korraldamine (materjalide tootmine ja kajastamine);
teavituspinnad laste õppevahendites ja keskkondades erinevatele vanuserühmadele;
õppe- ja infomaterjalid lastele, täiskasvanutele ja spetsialistidele eesti ja vene keeles.
Tegevus 2. Laste ja perede abistamine ning toetamine, abivajava ja hädaohus oleva lapse
abistamine:
laste, perede, spetsialistide jt 24/7 üle-eestiline tasuta nõustamine telefoni ja interneti teel;
registreeritud nõustamise pakkumine e-nõustamisena lastele, peredele, spetsialistidele jt;
abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites abi pakkumine, juhtumite vahendamine KOVi
lastekaitsetöötajatele, politseile ja häirekeskusele;
töövälisel ajal lastekaitsetöötaja rollis abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumi menetlemine.
Teenuse laiendamine registreeritud e-nõustamisega võimaldab pakkuda (lisaks senisele
anonüümsele nõustamisvõimalusele) põhjalikumat keskendumist konkreetse isiku probleemidele ja
küsimustele. E-nõustamine võimaldab pöörduda samal isikul korduvalt, jätkates nõustamisprotsessi,
ning pakkuda abi ja tuge senisest veelgi efektiivsemalt. Vajadus sellise võimaluse järele on tulnud
esile nii nõustamisteenuste piiratud kättesaadavuses Eestis üldisemalt kui ka lasteabi praktikast töös
klientidega.
Teavitus- ja ennetustöö võimaldab parandada inimeste teadlikkust teenusest, et abivajajad hakkaksid
teenust saama. Rahastusarvestus võimaldab korraldada aastas ühe suurema kampaania koos
tootmise ja kajastamisega ning regulaarselt väiksemate õppe- ja infomaterjalidega. Teavitustöö
tegemisel jätkatakse senist koostööd partneritega (KOVi töötajad, haridusasutused, noortekeskused,
politsei, huviharidus jt asutused).
Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2022
Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühmad: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond
Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide
märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks
Tegevus: lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamine
Lastega töötavatele spetsialistidele asjakohaste koolituste pakkumiseks tehakse kõigepealt
koolitusvajaduse analüüs, millest selgub milliseid koolitusi spetsialistid enim vajavad, et laste vaimset
tervist tõhusamalt toetada. Analüüsist lähtuvalt valmivad koolitusplaan ja täpsemad koolituskavad.
Projekti vältel toimuvad jooksvalt arendustegevused, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate
koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. Koolituste tulemusena
paranevad lastega töötavate spetsialistide oskused märgata laste vaimse tervise probleeme ning
lapsi tõhusamalt abistada.
Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022
Elluviija: Tervise Arengu Insituut
5
Sihtrühmad: KOV lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed sealhulgas perearstid,
kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid, Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse
osakonna konsultandid ja peaspetsialistid, sealhulgas KOV lastekaitsetöötajate nõustajad ning
otsuste tegijad, kellest sõltub paikkonnas vaimse tervise meetmete rakendamine, sealhulgas
koolijuhid, vallavalitsuse liikmed.
Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine (sh infektsioonialane
nõustamine ja jõustamine)
Tegevus 1. Toimepidevuse plaani metoodika väljatöötamine ja selle raames sotsiaalhoolekandetutele
eraldiseisva osana infektsioonialase nõustamise plaani ja hindamisabivahendi koostamine
Hoolekeandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab
vahetult inimeste elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidavuse
plaan. Tegevuse raames pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidavuse plaani
metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma
toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski
maandamise meetmed. Tagamaks hoolekandeasutuse üldise toimepidevuse, tuleb lisaks
bioloogiliste riskide ennetamisele ja infektsiooniriskiga toimetulekule tegeleda ka asutuse üldise
toimepidevusega elutähtsate teenuste katkestuse vältimiseks. Selleks pannakse paika
hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise
juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate
riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed.
Toimepidavuse plaani osana koostatakse eraldi hoolekandeasutuse infektsioonialase nõustamise
plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ning on välja toodud järjepidevat
kontrolli vajavad tegevused. Hoolekandeasutustes tehakse infektsioonialase olukorra kaardistus koos
infektsioonialase nõustamise plaani koostamisega ning teenuseosutaja jõustamisega. Tagamaks
jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning
laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse
infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld-
ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Samuti luua valmisolek
bioloogilisest riskist tulenevate ohumärkide ilmnemisel nendega toimetulekuks ka projekti lõppedes.
Eesmärk on tagada vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes oskaks juhendada käte hügieeni
nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist,
puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist ning jäätmete käitlemist. Toimepidavuse plaani
väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib
täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele.
Tegevus 2. Koolitused ja teabepäevad
Teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi
sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele. Teabepäevad toimuvad asutuste juhtidele, hooldusjuhtidele,
tervishoiu- ja hooldustöötajatele, et hoida hoolekandeasutused infoväljas ning jagada projekti kohta
asjakohast informatsiooni. Eraldi kaasatakse ka toimepidavuse plaaniga hõlmatud riskide esinemise
maandamisega seotud osapooli.
Tegevus 3. Toimepidavuse plaani koostamise e-lahendus ning interaktiivse kaardi väljatöötamine
Arendatakse välja toimepidavuse plaani koostamist toetav e-lahendus (IT-lahendus), mille abil on
hoolekandeasutusel võimalik teha hetkeolukorra analüüs (riskide hindamine) ja planeerida riski
maandavaid meetmeid jmt. Valminud toimepidavuse plaani koonddokumendi saab saata e-
lahenduse abil ka seotud osapooltele. Eraldi arendatakse välja Eesti kaardi põhine rakendus, kus
6
kajastuvad infektsioonivolinike töö tulemused ja on näha erinevad riskitasemed (bioloogiline, füüsiline
jne).
Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023
Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühmad:
- hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad
- sotsiaalhoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased
- kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Päästeamet jt toimepidavuse tagamisega seotud
osapooled
Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiu- ja hooldustöötajate teadlikkuse
suurenemisest saavad kasu hoolekandeasutuste kliendid (ja nende lähedased). Klientide
teenuseosutamise ja elukeskkond muutub turvalisemaks. Paraneb asutuste valmisolek kriisideks
(toimepidevuse plaan ja infektsioonialane nõustamine). Suureneb kõigi kriisimeetmete
rakendamisega seotud osapoolte teadlikkus oma rollist ja tegevustest. Klientide lähedased saavad
interaktiivse kaardi kaudu pidevat teavet, mis võimaldab valida inimesele õige asutuse.
Projekt 4. Ohvriabiteenused
Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis
Varasemast enam kaasatakse vabatahtlikke, et pakkuda laiapõhjalist ja kättesaadavat abi vaimse
tervise, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele.
Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine
Arendatakse seksuaalvägivalla ohvritele abi kättesaadavust ning võimalusi selleks. Arendatakse
teenuste pakkumist, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega (nt
psühholoogiline abi ja tugigrupi teenused).
Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele
Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused
tööks kriisis ja traumat kogenud inimestega. Eesmärk on suurendada valmisolekut reageerivaks tööks
traumasündmuse järel.
Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine
Muudetav ohvriabi seadus hõlmab mitmeid uusi valdkondi ja palju muudatusi senises regulatsioonis
(nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused
jms). Eesmärk on teavitus- ja koolitustegevuse abil tagada spetsialistide teadlikkus ja vajalikud
oskused uue seaduse rakendamiseks.
Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine
Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide
nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes.
Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö
Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus,
tagatakse kriisitööga psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Eesmärk on
luua võimekus, et tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti.
Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis
7
Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka
rohkemad traumat kogenud lapsed. Eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti, et enam lapsi hakkaks
teenust saama ning neile pakutaks asjatundlikku ja traumaspetsiifilist abi.
Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022
Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühmad: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, traumat kogenud laste ja
noortega töötavad spetsialistid, Ohvriabi vabatahtlikud, kuriteo ohvriks langenud inimesed ja neid
toetavad spetsialistid
Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja
eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks
VEPA, mis tähistab sõnu „veel parem“, on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis
ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist ja toetab nii laste kui õpetajate vaimset
tervist. Mäng loob õppimist soodustava keskkonna, vähendab korrarikkumisi ja õppimist segavaid
tegevusi, arendab laste võimet enda käitumist ja reaktsioone kontrollida. Lisaks edendab metoodika
positiivset sotsiaalset käitumist soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise ja omavahelise
koostöö kaudu.
Eestis rakendatakse VEPA käitumisoskuste mängu, mille arendajaks ja levitajaks on PAXIS Instituut
USA-s eesotsas Dennis D. Embry’ga1. Programm on kantud USA tõenduspõhiste programmide
registrisse2 ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toonud sellised organisatsioonid nagu
Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction ning Center for the Study and Prevention of Violence.
Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas suurendab
akadeemilist edukust ning vähendab laste käitumisprobleeme, tähelepanuhäirete esinemist,
koolikiusamist ja agressiivsust, tõenäosust depressiooni tekkeks, raskustega lastele mõeldud
teenuste kasutamist, sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegelikku käitumist. Eestis tehti metoodika
kontrollgrupiga mõju-uuring aastatel 2016–2018.3 Uuring näitas VEPA positiivset mõju laste vaimsele
tervisele, eneseregulatsiooni oskustele ning õpetajate enesetõhususele. Programmi mõju oli eriti
suur nende laste puhul, kellel oli enne sekkumist käitumisega rohkem raskusi.
VEPA-t rakendatakse eelkõige esimeses kooliastmes, kuid seda sobib kasutada ka vanemate
klasside puhul. Metoodika aitab õpetajal tulla klassi kui tervikuga toime, ilma et ta peaks igale
korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Selleks koolitatakse õpetajat kasutama tunni ajal või
väljaspool tundi erinevaid tööriistu (suupill, stopper, nimepulgad, sobib / ei sobi lauakaardid jm),
mängima lastega koos käitumise jälgimisele suunatud meeskonnamängu ning jagama üksteisele
tunnustust hea käitumise eest. VEPA metoodika kasutamine on osa tavapärastest tunnitegevustest.
www.vepa.ee.
Üldajaraam: 1.01.2022-31.08.2023
Elluviija: Tervise Arengu Instituut
1
http://paxis.org/products/vie w/pax-good-behavior-game
2
Substance Abuse and Mental Health Services Administration’s National Registry of Evidence-based Programs and Practices.
3
Streimann, K., Selart, A., Trummal, A. (2019) Effectiveness of a Universal, Classroom-Based Preventive Intervention (PAX GBG) in
Estonia: a Cluster-Randomized Controlled Trial. Prevention Science, https://doi.org/10.1007/s11121-019-01050-0
8
Sihtrühmad:
- põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond
- lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond, lapsevanemad
9
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus
(2023)
Rakenduskava / COVID-19 inime 384 CV31 – COVID-19 pandeemiaga
meetme pandeemiaga st võitluses toetatud osalejate arv, 2023.
tegevuse võitluses toetatud aasta sihtmäär on 384. Sihtmäär
väljundinäitaja / osalejate arv koosneb 192 institutsioonist, keskmiselt
projekti 3 1–3 osalejat institutsiooni kohta
tulemusnäitaja (koolitus või teabepäev). Antud
näitajasse panustab projekt 3:
sotsiaalhoolekandeasutuste
toimepidevuse suurendamine
Rakenduskava / ESFi meetmete eur 3 760 000 Käesolev TAT panustab näitajasse
meetme väärtus võitluses summas 1 760 000
tegevuse COVID-19
väljundinäitaja mõjuga
Projekt 1. ESFi meetmete eur 166 000
Lastekaitse väärtus võitluses
telefoniteenused COVID-19
vaimse tervise mõjuga
parandamiseks
Projekt 2. ESFi meetmete eur 120 000
Lastega töötavate väärtus võitluses
spetsialistide COVID-19
koolitamine laste mõjuga
vaimse tervise
probleemide
märkamiseks ja
laste tõhusamaks
abistamiseks
Projekt 3. ESFi meetmete eur 760 000
Sotsiaalhoolekan väärtus võitluses
deasutuste COVID-19
toimepidevuse mõjuga
suurendamine
Projekt 4. ESFi meetmete eur 399 000
Ohvriabiteenused väärtus võitluses
COVID-19
mõjuga
Projekt 5. VEPA ESFi meetmete eur 315 000
metoodika väärtus võitluses
arendamine ja COVID-19
laiendamine laste mõjuga
sotsiaalsete ja
eneseregulatsioo
nioskuste
parandamiseks
ning
riskikäitumise
ennetamiseks
10
Projektipõhised väljundinäitajad
Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
2021 2022 2023
Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused Sihttasemed on
vaimse tervise parandamiseks aastapõhised ning ei ole
Pöördumiste arv 10 200 kumulatiivsed. Kõikide
Projekt 2. Lastega töötavate projektide projektipõhiste
spetsialistide koolitamine laste vaimse väljundinäitajate algtase
tervise probleemide märkamiseks ja on 0.
laste tõhusamaks abistamiseks
Valminud koolitusvajaduse analüüs 1
Koolitusel osalenute arv 40 210
Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste
toimepidevuse suurendamine
Nõustatud asutuste arv 192 150
Koolitusgruppide arv 6 4
Supervisioonide arv 4 4
Teabepäevade arv 4 3
Trükiste arv 1 0
Õppevahendite arv 1 0
Projekt 4. Ohvriabiteenused
Traumasündmuses otsest abi saanud 25 50
inimesed
Tugiteenuseid saanud seksuaalvägivalla 50 100
ohvrid
Kaasatud vabatahtlike arv 120 150
Abivajava lapse sotsiaalse 300 400
rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv
Projekt 5. VEPA metoodika
arendamine ja laiendamine laste
sotsiaalsete ja
eneseregulatsioonioskuste
parandamiseks ning riskikäitumise
ennetamiseks
VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128
11
4. Seos valdkondlike arengukavadega
„Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes
tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja
probleemidest4.
Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus
osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
Kriisi ja traumasündmuse järgse täiendava ja laiema abi pakkumisega suureneb inimeste heaolu ja
võimalus tulla ka peale kriisisündmust iseseisvalt toime.
„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.5
„Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“ alaeesmärk 2: vägivallaohvrite vajadustest lähtuv
kaitse ja tugi on paremini tagatud.
Vägivallaohvrite abistamist hinnatakse selle põhjal, kui palju isikuid on saanud ohvritele mõeldud tugi-
ja kaitsemeetmeid, kui hästi teatakse ohvrite abistamise võimalusi ja missugune on teenuseid saanud
ohvrite tagasiside.
Laiemate abivõimaluste pakkumisega (nt juriidiline abi, täiendav psühholoogiline ja esmane kriisiabi)
on tagatud suurem kaitse ja tugi ohvritele.
„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 3 „Inimkeskne tervishoid“: inimeste
vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad
vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust
ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad.
4
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014
12
5. Projektide rakendamine
5.1. Elluviija kohustused
5.1.1. Projekti elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on projekti
elluviija kohustatud:
5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te)
tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–6) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
5.1.1.2 esitama punktis 5.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
5.1.1.3 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
5.1.1.4 rakendama projekti vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
5.1.1.5 teavitama RÜ-d, kui projektiga samalaadsele tegevustele on saadud toetust teistest
meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
5.1.1.6 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
5.1.1.7 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisade kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete
prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
5.1.1.8 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 5.5
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 5.1.1.7 nimetatud prognoosist;
5.1.1.9 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning
esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta
kohta või muul ajal RÜ nõudmisel;
5.1.1.10 TAT koguma TATs osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125
lõike 2 punktile e.
5.2. Rakendusüksuse kohustused
RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.1.5 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest,
kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise;
5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest arvates;
5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
toiminguid.
5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
RA-l on õigus küsida eeluviijatelt täpsustusi punktis 5.1.1.1 nimetatud projekti eelarve jagunemise
kohta aastate kaupa (TAT lisa 1) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks.
5.4. Kulude abikõlblikkus
5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu
ja Eesti õigusega. REACT-EU vahendite abikõlblik periood saab alata kõige varasemalt 01.02.2020.
13
5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
5.4.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
5.4.3.1 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3
lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4;
5.4.3.2 tegevuste kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest
personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud.
5.4.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
5.4.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
5.4.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
5.4.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
5.4.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
5.4.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5
lõikele 6.
5.5. Toetuse maksmine
5.5.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
5.5.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel.
5.5.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab elluviija esitama RÜ-le:
5.5.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
5.5.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
5.5.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volituste koopiad.
5.5.4. Punktis 5.5.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui projekti elluviija on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Projekti elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
5.5.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
5.5.6. Toetus makstakse projekti elluviijale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu.
5.5.7. Projekti kaudsed kulude katteks makstakse toetust, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest
otsestest personalikuludest.
5.5.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
5.5.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
5.5.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
5.5.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
5.5.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
14
5.5.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluvija ei suuda ettenähtud ajaks viia projekti
ellu või saavutada kavandatud tulemust;
5.5.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse
§ 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
5.5.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et elluviijal on maksetaotluses nimetatud kuluga
seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud
tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse
kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud
tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
5.5.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
5.5.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
5.5.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine
5.6.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud ettepaneku. Kui tekib vajadus muuta projekti sisest eelarve
jaotust, esitab elluviija RÜ-le sellekohase ettepaneku teavitades RA-d.
5.6.2. TAT muutmiseks punkti 5.6.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati
(punkt 5.6.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
5.6.3. RA vaatab ettepaneku läbi hiljemalt 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja otsustab
TAT muutmise pärast RÜ ja punktis 5.6.8 nimetatud kooskõlastusel esitatud arvamuste läbivaatamist.
5.6.4. Puuduste või täpsustavate küsimuste esinemise korral annab RA projekti elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks või täiendava info esitamiseks. Ettepaneku läbivaatamise tähtaega võib
pikendada.
5.6.5. RA edastab elluviija ettepaneku arvamuse avaldamiseks RÜ-le, andes RÜ-le vastamise tähtaja.
RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid.
5.6.6. RÜ võib RA-le teha ettepaneku projekti või TAT eelarvet muuta, kui projekti aruandes esitatud
andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT või projekti eduka
elluviimise tagamiseks.
5.6.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
5.6.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist
esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
15
5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
5.7.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi
register) e-toetuse keskkonna vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12
seisuga. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Kui projekti tegevuste alguse
ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne
järgmiseks tähtpäevaks.
5.7.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui tehniline viga
e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks
järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
5.7.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
5.7.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest,
kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
5.7.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
5.7.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
5.7.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le.
Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas.
5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja
püstitatud eesmärkide saavutamisele;
5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele.
5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7
tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala
lõpuks.
5.8. Finantskorrektsioonid
5.8.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
5.8.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
5.9. Vaiete menetlemine
5.9.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA.
5.9.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
16
5.10. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
17
6. Lisad
Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa
Lisa 2. Projekti 1 tegevuste detailne kirjeldus
Lisa 3. Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus
Lisa 4. Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus
Lisa 5. Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus
Lisa 6. Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus
18
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87
„Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“
muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 03. augusti 2021. a käskkirjaga nr 87 „Euroopa
Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse
andmise tingimustes (edaspidi TAT). Muudetakse projekti 2 sihtrühma ja projekti 5
abikõlblikkuse perioodi.
REACT-EU Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi REACT-EU ESF) vahendite kasutamisel perioodil
2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud
ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020
(edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208,
[email protected]).
TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb 4 punktist. Alljärgnevalt on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja
lisatud punktide kohta.
Muudatuse punktiga 1 muudetakse projekti 2 sihtrühma. Koolitusvajaduse analüüsimise
käigus on selgunud, et üheks barjääriks laste ja noorte vaimse tervise toetamisel on
otsustajate madal teadlikkus, mistõttu ei eraldata selleks piisavalt ressursse. Näiteks võiks
olukorda, kus lastepsühhiaatri ja kliinilise psühholoogi teenused on raskesti kättesaadavad,
leevendada osaliselt pereterapeutide teenuse kättesaadavus (laste puhul, kelle probleeme
põhjustab kodune keskkond). Selleks oleks vaja KOVidel eraldada enam vahendeid
pereterapeudi teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Koolijuhtide suurem teadlikkus aitaks
komplekteerida meeskondi võttes arvesse laste ja noorte vaimse tervise toetamist jne.
Seetõttu peame vajalikuks otsusetegijate läbimõeldud teavitamist/koolitamist/mõjutamist laste
ja noorte vaimse tervise teema mõistmiseks ja tähtsustamiseks.
Muudatuse punktiga 2 muudetakse projekti 5 üldajaraami. Ajaraami ja tegevuste algus on
toodud varasemaks, kuna tekkis vajadus alustada ettevalmistavate tegevustega juba 2022.
aasta algusest. Ühtlasi on lisas pikendatud õpetajate, koolide tugipersonali ja juhtkonna
koolitamise tegevuste lõppaega kuni 2023. aasta augusti lõpuni, et peale kooliaasta lõppu
tegevused lõpetada. Lisatud on ka 2023. aasta väljundnäitaja.
Muudatuse punktidega 3 ja 4 kinnitatakse uues lisad 3 ja 6, kus on analoogselt terviktekstiga
tehtud muudatused lisas 3 sihtrühma loetelus ja lisas 6 ajaraamis.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
5. TAT muudatuste jõustumine
Muudatused jõustuvad üldises korras.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena.
2