dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU ...

Rahandusministeerium · 4. november 2021
Viit
1.1-11/7732-1
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
18. november 2021

Failid

  • 📎1.2-2136-1 03.11.2021 Õigusakti eelnõu.asice2261 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1316 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615cff63-b50b-4188-97f6-7c335175d3de Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615cff63-b50b-4188-97f6-7c335175d3de?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Meie 03.11.2021 nr 1.2-2/136-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Edastame teile kooskõlastamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 16.1 „COVID- 19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ raames koostatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu 2. TAT terviktekst 3. TAT seletuskiri 4. Lisa 3_lasteabi 5. Lisa 6_VEPA Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 25.10.2021 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 5.6.3 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan projekti 2 sihtrühma järgmiselt: „Sihtrühmad: KOV lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed sealhulgas perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid, Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse osakonna konsultandid ja peaspetsialistid, sealhulgas KOV lastekaitsetöötajate nõustajad ning otsuste tegijad, kellest sõltub paikkonnas vaimse tervise meetmete rakendamine, sealhulgas koolijuhid, vallavalitsuse liikmed.“. 2. Sõnastan projekti 5 üldajaraami järgmiselt: „Üldajaraam: 1.01.2022–31.08.2023.“. 3. Asendan Lisa 3 „Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus“ Lisaga 3 „Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022“ (lisatud). 4. Asendan Lisa 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus“ Lisaga 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……. käskkirjaga nr …… „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 3 Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022 Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 1. Projektijuhi leidmine 2021. aasta II kvartalis korraldatakse konkurss projektijuhi ametikohale. 2. Koolitusvajaduse analüüsi korraldamine Täpse koolitusvajaduse määramiseks korraldab projektijuht koolitusvajaduse analüüsi tegemise (olemasoleva kirjanduse analüüs, sihtrühmale juba pakutavate koolituste analüüs, oluliste teadmiste ja oskuste analüüs, fookusgrupid vms). Analüüsiteenus ostetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele sisse; osaliselt panustab ka TAI meeskond. Koolitusvajaduse analüüsi tulemusena määratakse teemad, mille koolituste pakkumist saab kohe alustada, samuti arendustegevusi eeldavad koolitusteemad. Kui analüüsist selgub vajadus, määratakse ka koolitajate koolitust eeldavad teemad ja nende potentsiaalsed koolitajad (välisekspertide kaasamise võimalus). 3. Koolitusplaani ja koolituskavade koostamine Lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsi tulemustest planeeritakse laste vaimse tervise teemalised koolitused sihtrühmale, koostades koolitusplaani kaheks aastaks, mida jooksvalt selguvatest vajadustest lähtuvalt täiendatakse. Töörühmade abil koostatakse sihtrühma vajadustest lähtuvad koolituskavad, mis on aluseks koolitajate hankele. 4. Koolitajate ja koolituste arendustegevused Arendustegevused toimuvad projekti aasta vältel jooksvalt ning sisaldavad endas erinevaid komponente, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. 5. Koolitajate hanked ja koolituste korraldamine Koolitajate hanked korraldatakse jooksvalt lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsis selgunud teemadest; olemasolevate koolituskavade puhul asutakse koolitusi pakkuma esimesel võimalusel. Koolitusi korraldatakse vastavalt vajadustele ja võimalustele kas kontaktõppes Eesti eri piirkondades või veebikoolitustena. Koolitusi arendatakse lähtuvalt koolitustel kogutud tagasisidest. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed (sh perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid jt) Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse osakonna konsultandid ja peaspetsialistid (KOV lastekaitsetöötajate nõustajad), otsustetegijad, kellest sõltub paikkonnas vaimse tervise meetmete rakendamine (sh koolijuhid, vallavalitsuse liikmed jt) Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev 2 2.1.1. Projektijuhi leidmine 2021 15. aprill – 1. juuni 2021 2.1.2.Koolitusvajaduse 2021 1. juuni – 31. august 2021 analüüsi korraldamine 2.1.3. Koolitusplaani ja 2021–2022 1. juuni 2021 – 1. juuni 2022 koolituskavade koostamine 2.1.4. Koolitajate ja koolituste 2021–2022 1. juuni 2021 – 31. detsember 2022 arendustegevused 2.1.5. Koolitajate hanked ja 2021–2022 1. juuli 2021 – 31. detsember 2022 koolituste korraldamine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2021) (2022) Väljundinäitaja Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Väljundinäitaja Koolitusel osalenute arv 40 210 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …. käskkirjaga nr …… „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 6 Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 1. VEPA metoodika rakendamine Eestis VEPA metoodika katseprojekt viidi ellu 2014/2015. õppeaastal. Tegevust koordineeris Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Sihtasutusega Kiusamise Vastu. Finantseerijaks oli Siseministeerium. Projektis osales 20 kooli ja kümme mentorit ning VEPA metoodikast sai osa 538 õpilast. Aastatel 2015–2020 viis TAI VEPA-t ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel projekti „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003) raames. Seitsme õppeaasta jooksul on VEPA-ga liitunud 158 kooli ja 640 õpetajat. Metoodikast on osa saanud üle 12 200 1.–6. klassi õpilase, kellest enamik on 1.–3. klassi õpilased. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoole kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koole. Liitunud on ka viis erakooli ja kolm erikooli. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt klassi vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb tunnikülastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 2019/2020. õppeaastal panustasid VEPA rakendamisse esmakordselt osaliselt ka mõned kohalikud omavalitsused. 2. VEPA metoodika arendamine, elluviimine ja laiendamine laste toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks koolis ja lasteaias VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sealhulgas koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse ja viiakse läbi väljaõpe ja täiendkoolitused (sealhulgas nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. VEPA metoodika rakendamisega liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja lasteaedadesse ning jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka KOVi esindajad. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või koolis kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju. 2 Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond; lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev Uute ja jätkavate koolide ning uute 2022 01.01.2022–30.04.2022 lasteaedade väljaselgitamine, eelkokkulepete sõlmimine Mentorite ja koolitajate hankimine 2022 02.05.2022–30.09.2022 Osapooltega lepingute sõlmimine 2022, 2023 21.06.2022–31.08.2023 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna 2022, 2023 21.09.2022–31.08.2023 esindajate koolitused üle Eesti Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2022)1 (2023)2 Väljundinäitaja VEPA koolituse läbinud õpetajate 128 100 arv Tulemusnäitaja Mittesoovitud käitumiste keskmine Väheneb Väheneb arv (algtase mõõdetakse õppeaasta neljandiku neljandiku alguses) võrra võrra 1 Sihtttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2021/2022 õppeaasta kohta 2 Sihtttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2022/2023 õppeaasta kohta KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87. MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri……. käskkirjaga nr ……. Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks Abikõlblikkuse periood 01.04.2021–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Elluviijad (toetuse saajad) Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut 1 SISUKORD 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ........................................................................................................4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND .............................................................................................................................................. 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ............................................................................................................................ 4 1.1.3. MEETME NIMETUS .................................................................................................................................................. 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK.................................................................................................................................................. 4 1.1.5. MEETME TEGEVUS .................................................................................................................................................. 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ............................................................................................................................4 1.2.1. Eelarve ............................................................................................................................................................... 4 2. PROJEKTIDE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..............................................................................................5 PROJEKT 1. LASTEKAITSE TELEFONITEENUSED VAIMSE TERVISE PARANDAMISEKS .......................................................5 PROJEKT 2. LASTEGA TÖÖTAVATE SPETSIALISTIDE KOOLITAMINE LASTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE MÄRKAMISEKS JA LASTE TÕHUSAMAKS ABISTAMISEKS ................................................................................................5 PROJEKT 3. SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTE TOIMEPIDEVUSE SUURENDAMINE (SH INFEKTSIOONIALANE NÕUSTAMINE JA JÕUSTAMINE).....................................................................................................................................6 PROJEKT 4. OHVRIABITEENUSED ...................................................................................................................................7 PROJEKT 5. VEPA KÄITUMISOSKUSTE MÄNG .................................................................................................................8 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................ 10 4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 12 5. PROJEKTIDE RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 13 5.1. Elluviija kohustused ............................................................................................................................................ 13 5.2. Rakendusüksuse kohustused .............................................................................................................................. 13 5.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .............................................................................................................. 13 5.4. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................................................... 13 5.5. Toetuse maksmine .............................................................................................................................................. 14 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine ............................................................................................................. 15 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ............................................................................ 16 5.8. Finantskorrektsioonid ......................................................................................................................................... 16 5.9. Vaiete menetlemine ........................................................................................................................................... 16 5.10. Riigiabi .............................................................................................................................................................. 17 6. Lisad....................................................................................................................................................................... 18 2 Terminid  Vaimne tervis – heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ja saab anda oma panuse ühiskonna heaks (viidatud vaimse tervise roheline raamat 2020).  Laps – iga alla 18-aastane isik. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18- aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.  Abivajav laps – laps, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS).  Abivajavate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud.  Hädaohus olev laps – on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS).  Abivajavate ja/või hädaohus olevate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud, sotsiaalkindlustusameti töötajad ja teised spetsialistid, kes täidavad ülesandeid laste õiguste ja heaolu tagamisel.  Ennetus – ühe või mitme osapoole tegevus ära hoidmaks, peatamaks või edasilükkamaks mõne ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi tekkimist või süvenemist teatud indiviidi jaoks või inimeste grupi seas (viidatud Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon 2019, lk 2).  Töökeskkonna riskianalüüs – tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada, näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need töötajaid kahjustavad, ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks on ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.  Toimepidevuse plaan – toimepidevuse juhtimise komponendina käsitatav kompleksne kirjalik tegevuste plaan tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks võimaliku ettenägematu olukorra jaoks. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimise_protses si_hindamine.pdf  Infektsioonivolinik/-nõustaja – koolitatud meditsiinilise baasharidusega spetsialist, kes hindab asutuse valmisolekut standardolukorras, COVID-19 või teiste nakkuste korral, annab soovitusi olukorra parandamiseks ning korraldab võtmeisikute nõustamise ja töötajate koolituse.  Riskihalduse plaan – dokument, mille eesmärk on viia asutuse tegevustega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava riskitasemeni (riskivalmidus), rakendades meetmeid, mis maandavad tuvastatud riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peavad asutuse töötajad eelnevalt teadvustama, et riskid on nende igapäevategevuste loomulik osa – neid ei saa alati vältida, kuid neid saab hallata. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimine.pdf  Bioloogilised ohutegurid – tegurid, mis võivad põhjustada inimese rasket haigestumist ja ohustavad seetõttu tõsiselt töötaja tervist, samuti võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) sellesse ohurühma. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112020002?leiaKehtiv  Supervisioon – professionaalne ehk valdkondadeülene süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses on inimese, tema tööalaste ülesannete ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime. Supervisiooni juhib väljaõppinud superviisor. https://supervisioon.ee/supervisioonist/  Interaktiivne kaart – arvutikaart, mis võimaldab kaardi suurendamist, vähendamist, aadressi järgi soovitava koha (asutuse) otsingut ning millele on märgitud ja millel avaneb teave asutuse kohta. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigete 1, 2 ja 4 alusel. Projekte rahastatakse EL COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 16. COVID-19 kriisiga võitlemine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.3. Meetme nimetus 16.1. COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.4. Meetme eesmärk COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine 1.1.5. Meetme tegevus 16.1.2 COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi 1.2. Toetuse andmise tingimused COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteedi parandamiseks, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ja seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid, psühholoogilise esmaabi teenuseid ning antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad viiest projektist: 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks. 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks. 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine. 4. Ohvriabiteenused. 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks. 1.2.1. Eelarve Eelarve täpsem jaotus elluviijate ja projektide kaupa on esitatud lisas 1. Summa Osakaal 1 ESFi toetus ja abikõblik 1 760 000 100% eelarve 4 2. Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks Tegevus 1. Teavitus- ja ennetustöö varajase märkamise ja abisaamise võimaluste kohta:  üle-eestilise teavituskampaania korraldamine (materjalide tootmine ja kajastamine);  teavituspinnad laste õppevahendites ja keskkondades erinevatele vanuserühmadele;  õppe- ja infomaterjalid lastele, täiskasvanutele ja spetsialistidele eesti ja vene keeles. Tegevus 2. Laste ja perede abistamine ning toetamine, abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine:  laste, perede, spetsialistide jt 24/7 üle-eestiline tasuta nõustamine telefoni ja interneti teel;  registreeritud nõustamise pakkumine e-nõustamisena lastele, peredele, spetsialistidele jt;  abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites abi pakkumine, juhtumite vahendamine KOVi lastekaitsetöötajatele, politseile ja häirekeskusele;  töövälisel ajal lastekaitsetöötaja rollis abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumi menetlemine. Teenuse laiendamine registreeritud e-nõustamisega võimaldab pakkuda (lisaks senisele anonüümsele nõustamisvõimalusele) põhjalikumat keskendumist konkreetse isiku probleemidele ja küsimustele. E-nõustamine võimaldab pöörduda samal isikul korduvalt, jätkates nõustamisprotsessi, ning pakkuda abi ja tuge senisest veelgi efektiivsemalt. Vajadus sellise võimaluse järele on tulnud esile nii nõustamisteenuste piiratud kättesaadavuses Eestis üldisemalt kui ka lasteabi praktikast töös klientidega. Teavitus- ja ennetustöö võimaldab parandada inimeste teadlikkust teenusest, et abivajajad hakkaksid teenust saama. Rahastusarvestus võimaldab korraldada aastas ühe suurema kampaania koos tootmise ja kajastamisega ning regulaarselt väiksemate õppe- ja infomaterjalidega. Teavitustöö tegemisel jätkatakse senist koostööd partneritega (KOVi töötajad, haridusasutused, noortekeskused, politsei, huviharidus jt asutused). Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Tegevus: lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamine Lastega töötavatele spetsialistidele asjakohaste koolituste pakkumiseks tehakse kõigepealt koolitusvajaduse analüüs, millest selgub milliseid koolitusi spetsialistid enim vajavad, et laste vaimset tervist tõhusamalt toetada. Analüüsist lähtuvalt valmivad koolitusplaan ja täpsemad koolituskavad. Projekti vältel toimuvad jooksvalt arendustegevused, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. Koolituste tulemusena paranevad lastega töötavate spetsialistide oskused märgata laste vaimse tervise probleeme ning lapsi tõhusamalt abistada. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022 Elluviija: Tervise Arengu Insituut 5 Sihtrühmad: KOV lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed sealhulgas perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid, Sotsiaalkindlustusameti Lastekaitse osakonna konsultandid ja peaspetsialistid, sealhulgas KOV lastekaitsetöötajate nõustajad ning otsuste tegijad, kellest sõltub paikkonnas vaimse tervise meetmete rakendamine, sealhulgas koolijuhid, vallavalitsuse liikmed. Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine (sh infektsioonialane nõustamine ja jõustamine) Tegevus 1. Toimepidevuse plaani metoodika väljatöötamine ja selle raames sotsiaalhoolekandetutele eraldiseisva osana infektsioonialase nõustamise plaani ja hindamisabivahendi koostamine Hoolekeandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidavuse plaan. Tegevuse raames pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidavuse plaani metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Tagamaks hoolekandeasutuse üldise toimepidevuse, tuleb lisaks bioloogiliste riskide ennetamisele ja infektsiooniriskiga toimetulekule tegeleda ka asutuse üldise toimepidevusega elutähtsate teenuste katkestuse vältimiseks. Selleks pannakse paika hoolekandeasutustele suunatud toimepidevuse plaani metoodika ning koostatakse vorm ja täitmise juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajal oma toimepidevust kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes hinnata ja panna paika riski maandamise meetmed. Toimepidavuse plaani osana koostatakse eraldi hoolekandeasutuse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ning on välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused. Hoolekandeasutustes tehakse infektsioonialase olukorra kaardistus koos infektsioonialase nõustamise plaani koostamisega ning teenuseosutaja jõustamisega. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teistele sotsiaalteenuste osutajale. Samuti luua valmisolek bioloogilisest riskist tulenevate ohumärkide ilmnemisel nendega toimetulekuks ka projekti lõppedes. Eesmärk on tagada vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes oskaks juhendada käte hügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist ning jäätmete käitlemist. Toimepidavuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise juhend hoolekandeasutustele. Tegevus 2. Koolitused ja teabepäevad Teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele. Teabepäevad toimuvad asutuste juhtidele, hooldusjuhtidele, tervishoiu- ja hooldustöötajatele, et hoida hoolekandeasutused infoväljas ning jagada projekti kohta asjakohast informatsiooni. Eraldi kaasatakse ka toimepidavuse plaaniga hõlmatud riskide esinemise maandamisega seotud osapooli. Tegevus 3. Toimepidavuse plaani koostamise e-lahendus ning interaktiivse kaardi väljatöötamine Arendatakse välja toimepidavuse plaani koostamist toetav e-lahendus (IT-lahendus), mille abil on hoolekandeasutusel võimalik teha hetkeolukorra analüüs (riskide hindamine) ja planeerida riski maandavaid meetmeid jmt. Valminud toimepidavuse plaani koonddokumendi saab saata e- lahenduse abil ka seotud osapooltele. Eraldi arendatakse välja Eesti kaardi põhine rakendus, kus 6 kajastuvad infektsioonivolinike töö tulemused ja on näha erinevad riskitasemed (bioloogiline, füüsiline jne). Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: - hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad - sotsiaalhoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased - kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Päästeamet jt toimepidavuse tagamisega seotud osapooled Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiu- ja hooldustöötajate teadlikkuse suurenemisest saavad kasu hoolekandeasutuste kliendid (ja nende lähedased). Klientide teenuseosutamise ja elukeskkond muutub turvalisemaks. Paraneb asutuste valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja infektsioonialane nõustamine). Suureneb kõigi kriisimeetmete rakendamisega seotud osapoolte teadlikkus oma rollist ja tegevustest. Klientide lähedased saavad interaktiivse kaardi kaudu pidevat teavet, mis võimaldab valida inimesele õige asutuse. Projekt 4. Ohvriabiteenused Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis Varasemast enam kaasatakse vabatahtlikke, et pakkuda laiapõhjalist ja kättesaadavat abi vaimse tervise, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine Arendatakse seksuaalvägivalla ohvritele abi kättesaadavust ning võimalusi selleks. Arendatakse teenuste pakkumist, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega (nt psühholoogiline abi ja tugigrupi teenused). Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused tööks kriisis ja traumat kogenud inimestega. Eesmärk on suurendada valmisolekut reageerivaks tööks traumasündmuse järel. Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine Muudetav ohvriabi seadus hõlmab mitmeid uusi valdkondi ja palju muudatusi senises regulatsioonis (nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused jms). Eesmärk on teavitus- ja koolitustegevuse abil tagada spetsialistide teadlikkus ja vajalikud oskused uue seaduse rakendamiseks. Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes. Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus, tagatakse kriisitööga psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Eesmärk on luua võimekus, et tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti. Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis 7 Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka rohkemad traumat kogenud lapsed. Eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti, et enam lapsi hakkaks teenust saama ning neile pakutaks asjatundlikku ja traumaspetsiifilist abi. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, traumat kogenud laste ja noortega töötavad spetsialistid, Ohvriabi vabatahtlikud, kuriteo ohvriks langenud inimesed ja neid toetavad spetsialistid Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA, mis tähistab sõnu „veel parem“, on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist ja toetab nii laste kui õpetajate vaimset tervist. Mäng loob õppimist soodustava keskkonna, vähendab korrarikkumisi ja õppimist segavaid tegevusi, arendab laste võimet enda käitumist ja reaktsioone kontrollida. Lisaks edendab metoodika positiivset sotsiaalset käitumist soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise ja omavahelise koostöö kaudu. Eestis rakendatakse VEPA käitumisoskuste mängu, mille arendajaks ja levitajaks on PAXIS Instituut USA-s eesotsas Dennis D. Embry’ga1. Programm on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse2 ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toonud sellised organisatsioonid nagu Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction ning Center for the Study and Prevention of Violence. Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas suurendab akadeemilist edukust ning vähendab laste käitumisprobleeme, tähelepanuhäirete esinemist, koolikiusamist ja agressiivsust, tõenäosust depressiooni tekkeks, raskustega lastele mõeldud teenuste kasutamist, sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegelikku käitumist. Eestis tehti metoodika kontrollgrupiga mõju-uuring aastatel 2016–2018.3 Uuring näitas VEPA positiivset mõju laste vaimsele tervisele, eneseregulatsiooni oskustele ning õpetajate enesetõhususele. Programmi mõju oli eriti suur nende laste puhul, kellel oli enne sekkumist käitumisega rohkem raskusi. VEPA-t rakendatakse eelkõige esimeses kooliastmes, kuid seda sobib kasutada ka vanemate klasside puhul. Metoodika aitab õpetajal tulla klassi kui tervikuga toime, ilma et ta peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Selleks koolitatakse õpetajat kasutama tunni ajal või väljaspool tundi erinevaid tööriistu (suupill, stopper, nimepulgad, sobib / ei sobi lauakaardid jm), mängima lastega koos käitumise jälgimisele suunatud meeskonnamängu ning jagama üksteisele tunnustust hea käitumise eest. VEPA metoodika kasutamine on osa tavapärastest tunnitegevustest. www.vepa.ee. Üldajaraam: 1.01.2022-31.08.2023 Elluviija: Tervise Arengu Instituut 1 http://paxis.org/products/vie w/pax-good-behavior-game 2 Substance Abuse and Mental Health Services Administration’s National Registry of Evidence-based Programs and Practices. 3 Streimann, K., Selart, A., Trummal, A. (2019) Effectiveness of a Universal, Classroom-Based Preventive Intervention (PAX GBG) in Estonia: a Cluster-Randomized Controlled Trial. Prevention Science, https://doi.org/10.1007/s11121-019-01050-0 8 Sihtrühmad: - põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond - lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond, lapsevanemad 9 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava / COVID-19 inime 384 CV31 – COVID-19 pandeemiaga meetme pandeemiaga st võitluses toetatud osalejate arv, 2023. tegevuse võitluses toetatud aasta sihtmäär on 384. Sihtmäär väljundinäitaja / osalejate arv koosneb 192 institutsioonist, keskmiselt projekti 3 1–3 osalejat institutsiooni kohta tulemusnäitaja (koolitus või teabepäev). Antud näitajasse panustab projekt 3: sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Rakenduskava / ESFi meetmete eur 3 760 000 Käesolev TAT panustab näitajasse meetme väärtus võitluses summas 1 760 000 tegevuse COVID-19 väljundinäitaja mõjuga Projekt 1. ESFi meetmete eur 166 000 Lastekaitse väärtus võitluses telefoniteenused COVID-19 vaimse tervise mõjuga parandamiseks Projekt 2. ESFi meetmete eur 120 000 Lastega töötavate väärtus võitluses spetsialistide COVID-19 koolitamine laste mõjuga vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Projekt 3. ESFi meetmete eur 760 000 Sotsiaalhoolekan väärtus võitluses deasutuste COVID-19 toimepidevuse mõjuga suurendamine Projekt 4. ESFi meetmete eur 399 000 Ohvriabiteenused väärtus võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 5. VEPA ESFi meetmete eur 315 000 metoodika väärtus võitluses arendamine ja COVID-19 laiendamine laste mõjuga sotsiaalsete ja eneseregulatsioo nioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 10 Projektipõhised väljundinäitajad Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus 2021 2022 2023 Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused Sihttasemed on vaimse tervise parandamiseks aastapõhised ning ei ole Pöördumiste arv 10 200 kumulatiivsed. Kõikide Projekt 2. Lastega töötavate projektide projektipõhiste spetsialistide koolitamine laste vaimse väljundinäitajate algtase tervise probleemide märkamiseks ja on 0. laste tõhusamaks abistamiseks Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Koolitusel osalenute arv 40 210 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Nõustatud asutuste arv 192 150 Koolitusgruppide arv 6 4 Supervisioonide arv 4 4 Teabepäevade arv 4 3 Trükiste arv 1 0 Õppevahendite arv 1 0 Projekt 4. Ohvriabiteenused Traumasündmuses otsest abi saanud 25 50 inimesed Tugiteenuseid saanud seksuaalvägivalla 50 100 ohvrid Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128 11 4. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest4. Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Kriisi ja traumasündmuse järgse täiendava ja laiema abi pakkumisega suureneb inimeste heaolu ja võimalus tulla ka peale kriisisündmust iseseisvalt toime. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.5 „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“ alaeesmärk 2: vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud. Vägivallaohvrite abistamist hinnatakse selle põhjal, kui palju isikuid on saanud ohvritele mõeldud tugi- ja kaitsemeetmeid, kui hästi teatakse ohvrite abistamise võimalusi ja missugune on teenuseid saanud ohvrite tagasiside. Laiemate abivõimaluste pakkumisega (nt juriidiline abi, täiendav psühholoogiline ja esmane kriisiabi) on tagatud suurem kaitse ja tugi ohvritele. „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 3 „Inimkeskne tervishoid“: inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. 4 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 12 5. Projektide rakendamine 5.1. Elluviija kohustused 5.1.1. Projekti elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on projekti elluviija kohustatud: 5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–6) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 5.1.1.2 esitama punktis 5.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 5.1.1.3 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 5.1.1.4 rakendama projekti vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 5.1.1.5 teavitama RÜ-d, kui projektiga samalaadsele tegevustele on saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5.1.1.6 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 5.1.1.7 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisade kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 5.1.1.8 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 5.5 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 5.1.1.7 nimetatud prognoosist; 5.1.1.9 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel; 5.1.1.10 TAT koguma TATs osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. 5.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.1.5 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused RA-l on õigus küsida eeluviijatelt täpsustusi punktis 5.1.1.1 nimetatud projekti eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa 1) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 5.4. Kulude abikõlblikkus 5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. REACT-EU vahendite abikõlblik periood saab alata kõige varasemalt 01.02.2020. 13 5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 5.4.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 5.4.3.1 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 5.4.3.2 tegevuste kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.4.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 5.4.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 5.4.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 5.4.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 5.4.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 5.5. Toetuse maksmine 5.5.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 5.5.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 5.5.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab elluviija esitama RÜ-le: 5.5.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5.5.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 5.5.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 5.5.4. Punktis 5.5.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui projekti elluviija on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Projekti elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 5.5.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 5.5.6. Toetus makstakse projekti elluviijale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 5.5.7. Projekti kaudsed kulude katteks makstakse toetust, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 5.5.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 5.5.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 5.5.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 5.5.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 5.5.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 14 5.5.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluvija ei suuda ettenähtud ajaks viia projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 5.5.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 5.5.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et elluviijal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 5.5.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5.5.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5.5.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine 5.6.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud ettepaneku. Kui tekib vajadus muuta projekti sisest eelarve jaotust, esitab elluviija RÜ-le sellekohase ettepaneku teavitades RA-d. 5.6.2. TAT muutmiseks punkti 5.6.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5.6.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 5.6.3. RA vaatab ettepaneku läbi hiljemalt 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja otsustab TAT muutmise pärast RÜ ja punktis 5.6.8 nimetatud kooskõlastusel esitatud arvamuste läbivaatamist. 5.6.4. Puuduste või täpsustavate küsimuste esinemise korral annab RA projekti elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendava info esitamiseks. Ettepaneku läbivaatamise tähtaega võib pikendada. 5.6.5. RA edastab elluviija ettepaneku arvamuse avaldamiseks RÜ-le, andes RÜ-le vastamise tähtaja. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. 5.6.6. RÜ võib RA-le teha ettepaneku projekti või TAT eelarvet muuta, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT või projekti eduka elluviimise tagamiseks. 5.6.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 5.6.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 15 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5.7.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) e-toetuse keskkonna vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12 seisuga. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 5.7.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 5.7.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 5.7.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 5.7.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 5.7.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 5.7.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele. 5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 5.8. Finantskorrektsioonid 5.8.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 5.8.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 5.9. Vaiete menetlemine 5.9.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 5.9.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 16 5.10. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 17 6. Lisad Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. Projekti 1 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 3. Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 4. Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 5. Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 6. Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus 18 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 03. augusti 2021. a käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Muudetakse projekti 2 sihtrühma ja projekti 5 abikõlblikkuse perioodi. REACT-EU Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi REACT-EU ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). 1.3. Märkused Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb 4 punktist. Alljärgnevalt on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. Muudatuse punktiga 1 muudetakse projekti 2 sihtrühma. Koolitusvajaduse analüüsimise käigus on selgunud, et üheks barjääriks laste ja noorte vaimse tervise toetamisel on otsustajate madal teadlikkus, mistõttu ei eraldata selleks piisavalt ressursse. Näiteks võiks olukorda, kus lastepsühhiaatri ja kliinilise psühholoogi teenused on raskesti kättesaadavad, leevendada osaliselt pereterapeutide teenuse kättesaadavus (laste puhul, kelle probleeme põhjustab kodune keskkond). Selleks oleks vaja KOVidel eraldada enam vahendeid pereterapeudi teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Koolijuhtide suurem teadlikkus aitaks komplekteerida meeskondi võttes arvesse laste ja noorte vaimse tervise toetamist jne. Seetõttu peame vajalikuks otsusetegijate läbimõeldud teavitamist/koolitamist/mõjutamist laste ja noorte vaimse tervise teema mõistmiseks ja tähtsustamiseks. Muudatuse punktiga 2 muudetakse projekti 5 üldajaraami. Ajaraami ja tegevuste algus on toodud varasemaks, kuna tekkis vajadus alustada ettevalmistavate tegevustega juba 2022. aasta algusest. Ühtlasi on lisas pikendatud õpetajate, koolide tugipersonali ja juhtkonna koolitamise tegevuste lõppaega kuni 2023. aasta augusti lõpuni, et peale kooliaasta lõppu tegevused lõpetada. Lisatud on ka 2023. aasta väljundnäitaja. Muudatuse punktidega 3 ja 4 kinnitatakse uues lisad 3 ja 6, kus on analoogselt terviktekstiga tehtud muudatused lisas 3 sihtrühma loetelus ja lisas 6 ajaraamis. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. 5. TAT muudatuste jõustumine Muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena. 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel