dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 3. november 2021
Viit
1.1-10.1/7726-1
Registreeritud
3. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎1.1-10.17726-1 03.11.2021 Väljaminev kiri.asice5104 KB

Sisu (failidest)

/* / Meie 03.11.2021 nr 1.1-10.1/7726-1 Riigikantselei [email protected] */ Seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse 11. novembril 2021.a toimuva istungi päevakorda võtmiseks „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu. 2. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri. 3. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel. 4. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu. 5. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu. 6. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 7. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu. Kairi Nisamedtinov 611 3096 [email protected] 2 /*Lisaadressaadid: 3 EELNÕU 22.10.2021 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala Käesolevas seaduses reguleeritakse järgmiste rakenduskavade ja Interregi programmide elluviimist: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 21 tähenduses ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), artiklis 16 nimetatud Interregi programm (edaspidi Interregi programm); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artikli 16 tähenduses rakenduskava; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artikli 13 tähenduses rakenduskava; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48– 93), artikli 13 tähenduses rakenduskava. (2) Rakenduskava elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut. (3) Interregi programmide elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis sätestatut. (4) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 4. peatükist tulenevaid erisusi. (5) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel antud õigusakte, Interregi programmide puhul ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning nendes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusakte ja haldusmenetluse seadust. § 2. Terminid Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 1) toetus – käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava või Interregi programmi rahastava fondi vahend ja kui see on meetme või Interregi programmi eelarves ette nähtud, siis Eesti riigi poolt nende kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatav rahaline vahend; 2) projekt – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 4 tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millele on antud iseseisev tunnuskood andmekogus; 3) toetuse saaja – isik või asutus, kelle projekti rahastatakse toetusest, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi (edaspidi rahastamisvahend) rakendaja; 4) elluviija – valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut; 5) partner – isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest; 6) lõppsaaja – isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja; 7) Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja aluspõhimõtted – riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases riigi pikaajalises arengustrateegias nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava 1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, meetmete nimekiri ja rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid § 3. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja kinnitamine (1) Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab nende koostamisel Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab partnerlusleppe ja rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile. Rakenduskava muudatuse, millega ei kaasne meetmete nimekirja muutmise vajadust, esitab Rahandusministeerium Euroopa Komisjonile Vabariigi Valitsuses kinnitamata. § 4. Meetmete nimekiri (1) Rahandusministeerium koostab koostöös rakenduskava elluviimises osalevate ministeeriumidega selle elluviimiseks võetavate meetmete nimekirja. (2) Meetmete nimekirjas kehtestatava teabe rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjate lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Meetmete nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. 2 § 5. Rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid Vabariigi Valitsus kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 62 lõike 2 kohaselt rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendite kasutamise valdkonna ja eesmärgid. 2. jagu Rakenduskava elluviimise korraldus § 6. Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesanded (1) Rahandusministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 sätestatud liikmesriigi ülesandeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 5 nimetatud ülesandeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 42, 44 ja 75 nimetatud ülesandeid. (2) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71 lõike 1 tähenduses on Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab samas määruses nimetatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seaduse § 7 või 8 alusel määratud või volitatud teisele asutusele või isikule, sama määruse artiklis 76 nimetatud raamatupidamise ülesandeid ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid. (3) Korraldusasutuse juht vastutab Euroopa Komisjoni ees Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutuse ülesannete täitmise eest. (4) Korraldusasutus täidab lisaks lõikes 2 nimetatud ülesannetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 46, 48, 69, 91, 98 ja 106 ning artikli 107 lõikes 2 nimetatud liikmesriigi ülesandeid. § 7. Rakendusasutuse ülesanded (1) Rakendusasutuse ülesannete täitjaks (edaspidi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud ministeerium ja Riigikantselei. (2) Rakendusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid: 1) koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või lepingu (edaspidi toetuse andmise tingimused) eelnõu; 2) seirab toetuse andmise tingimuste täitmist; 3) korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 kohaseid hindamisi (edaspidi hindamine) oma vastutusvaldkonnas; 4) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel; 5) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid rakenduskava ja meetmete nimekirja muutmiseks; 6) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusasutusele. 3 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. § 8. Rakendusüksuse ülesanded (1) Rakendusüksuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusüksus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. (2) Rakendusüksus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid: 1) teavitab avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 sätestatud juhul; 3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi; 4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate tingimuste täitmise, peatab vajaduse korral menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata; 5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul; 6) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja annab selle täitmiseks uue tähtaja või määrab lisatoiminguid; 7) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades makse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud soovitusi; 8) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 12 lõikele 3 ja III lisale; 9) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusüksusele. (3) Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. (4) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu üle teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus. (5) Kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma osaliselt või täielikult teine asutus või muu juriidiline isik, kohaldatakse nende ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1. § 9. Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete täitmise lõppemine (1) Korraldusasutuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud korraldusasutuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks. 4 (2) Rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui korraldusasutus on hinnanud rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks. (3) Kui korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannet täitev asutus või isik jätkab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist, siis käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööprotseduuride nõuetele vastavust ülesannete täitmisele asumise eelduseks ei loeta. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõutele vastavust hinnatakse, kui neid muudatusi tehakse. (4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja. (5) Käesoleva seaduse alusel ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/1060 tulenevate kohustuste lõppemisel. 3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine § 10. Toetuse andmise tingimuste koostamine, kooskõlastamine ja kehtestamine (1) Üldised tingimused toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Toetuse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse või käskkirjaga või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga. (3) Halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu sõlmimisel võivad toetuse andmise tingimused sisalduda halduslepingus. (4) Elluviija ja vajadusel partneri võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga. (5) Kui lõikes 4 nimetatud juhul on elluviijaks või partneriks eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus sõlmida temaga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu, kohaldamata selle seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu täitmise haldusjärelevalvet teeb rakendusasutus. (6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses nimetatud tööhõiveprogrammi kehtestab Vabariigi Valitsus rakendusasutuse ettepanekul. § 11. Taotluse menetlemise erisused (1) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. (2) Taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 5 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. § 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse põhjendamine Kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. § 13. Ärakuulamine (1) Toetuse taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks kavandatava ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. § 14. Ettemakse andmise tingimused ja kord (1) Kui toetuse saaja ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 91 lõikes 5 nimetatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes. (3) Toetuse saaja peab tõendama saadud ettemakse kasutamist käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja tähtajaks. 4. jagu Rakenduskava seire ja hindamine § 15. Rakenduskava elluviimise seire (1) Rahandusministeerium täidab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 18 ja 41–43 nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgib nendega arvestamist. (2) Korraldusasutus, rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 6 (3) Korraldusasutus avaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjonile edastatud seire info sama määruse artikli 49 lõikes 1 nimetatud veebilehel. § 16. Rakenduskava seirekomisjon (1) Rahandusministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ja korraldab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise. (2) Rakenduskava seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 40 nimetatud ülesandeid. § 17. Rakenduskava hindamine (1) Rahandusministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 kohaseid kogu rakenduskava hõlmavaid ja valitsemisalade üleseid hindamisi. (2) Rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohasteks rakenduskava hindamisteks vajalikku teavet. (3) Rakendusasutus korraldab oma valitsemisala piires käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamiste kavasse arvatud rakenduskava hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi. (4) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 lõike 5 kohaselt hindamiste kava ning esitab selle rakenduskava seirekomisjonile heakskiitmiseks. (5) Hindamiste kava kohaste hindamiste lõpparuanded avaldab korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 nimetatud veebilehel. (6) Rahandusministeerium esitab hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega arvestamise kohta rakenduskava seirekomisjonile. Rakendusasutus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile. (7) Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. 5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse teavitamine § 18. Dokumentide säilitamine 7 (1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 82 lõikes 2 nimetatud juhtudel. § 19. Teabe töötlemine (1) Käesoleva seaduse §-des 6–8 ja 27 nimetatud ülesannete täitjad ning nende ülesannete täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet ning dokumente toetuse taotlejate ja saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. (3) Projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I ja II lisas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3, koguvad ja töötlevad toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet. (4) Rahandusministeerium ja rakendusasutus võivad käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud hindamise läbiviijale küsitluste tegemiseks ja andmete töötlemiseks teha kättesaadavaks toetuse andmise tingimuste alusel toetuse taotlejate ja saajate, lõppsaajate ning tegevustes osalevate isikute nimed, isikukoodid ja kontaktandmed. (5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või rakendusasutuse nõudmisel rakenduskava hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. § 20. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine (1) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib avalikustada, välja arvatud juhul, kui muu seaduse alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, avaliku teabe seaduse §- s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed. (3) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Toetuse taotleja kontaktandmeid võib avaldada käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud hindamise läbiviimiseks. 8 (4) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 49 lõike 3 kohaselt korraldusasutus avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (5) Projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. (6) Enne auditi ja kontrolli läbiviimist ei avalikustata nende ettevalmistamise dokumente, sealhulgas kontrolli või auditi plaane, riskihinnanguid ega valimite tegemist. (7) Korraldusasutus avalikustab oma veebilehel finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse saaja, otsuse aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse, vähendatud või tagasinõutud toetuse summa ja otsuse teinud asutuse nime. (8) Toetuse taotlejal ja saajal on õigus tutvuda nende kohta koostatud dokumentides sisalduva või nendega lahutamatult seotud teabega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust. § 21. Toetuse haldamise register (1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu (edaspidi register), milles töödeldakse andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele töödeldakse registris käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid. (3) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse registri e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Käesoleva seaduse §-des 6–8, § 17 lõikes 3 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad kannavad infosüsteemi kaudu registrisse teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel. (5) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. § 22. Teavitamistegevused (1) Korraldusasutus, Rahandusministeerium, rakendusasutus ja rakendusüksus täidavad rakenduskava teavitustegevustega seotud ülesandeid vastavalt rakenduskavas ette nähtud teavitamisstrateegiale. Korraldusasutus võib anda Rahandusministeeriumile, rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava teavitamisstrateegia tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja jälgida nendega arvestamist. (2) Toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 6. jagu Projekti, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ning auditeerimine 9 § 23. Kontrolliese (1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist. (2) Korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkti d tähenduses vahendusasutuse tegevuse kontrollimisel käesolevast seadusest või selle alusel antud või riigisisesest või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva ülesande või nõude täitmist. § 24. Kontrollijad ja kontrollitavad (1) Korraldusasutus kontrollib rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral toetuse saaja ja partneri juures, käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus võib rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse. (2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja ja partneri juures käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolusid. (3) Rakendusüksusel on toetuse taotlemisel esitatud teabe kontrollimiseks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused. (4) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi käesolevas jaos kontrollija). (5) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi. § 25. Kontrollija õigused (1) Kontrollijal on õigus: 1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast; 2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost; 3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave ei vasta tegelikkusele; 4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi. (2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele õigus: 1) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid; 2) küsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 81 lõike 1 kohaselt garantii aluseks oleva laenu andja käest teavet ja dokumente, kui toetuse saaja ei ole neid kättesaadavaks teinud või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta tegelikkusele. 10 (3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel õigus anda ülesande või nõude täitmiseks soovitusi ja määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos täitmise tähtajaga. § 26. Kohapealne kontroll (1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga. (2) Kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt ja puuduste esinemise korral kirjeldatakse neid selles. Kontrollija võib kontrollaktis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral algatatakse finantskorrektsiooni menetlus. § 27. Auditeerimine (1) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71 lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium. (2) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid. Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema auditit. (3) Auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus auditeerida käesoleva seaduse §-des 6–8 nimetatud ülesannete täitmist ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse saajale ja partnerile küsimusi ning viibida toetuse saaja ja partneri projektiga seotud ruumides ja territooriumil. (4) Auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel ning nende volitatud isikul ja asutusel on toetuse kasutamise õiguspärasuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 81 lõigete 3 ja 4 kohaselt õigus pääseda juurde rahastamisvahendist lõppsaajale garantii andmisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, ja teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid garantii aluseks oleva laenu andja juures. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõike 1 kohaste auditeerimiste ning sama artikli lõikes 3 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande ning sama määruse artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 7. jagu Finantskorrektsioon § 28. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ning toetuse tagasinõudmiseks tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 artikliga 103 ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusele. (2) Finantskorrektsiooni tegemise alused ja ulatuse ning finantskorrektsiooni otsuse vormistamisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 11 (3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest või kolme aasta jooksul projekti kestuse nõude lõpptähtajast alates, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel on õigus toetuse tagasinõudmise otsus teha kümne aasta jooksul riigiabi andmisest arvates. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aegumisel juhindutakse nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4). § 29. Toetuse tagasimaksmine ja intress (1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsusega nõutud toetuse 60 kalendripäeva ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude puhul nelja kuu jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (2) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasinõude puhul. (4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib rakendusüksus ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tagasinõude puhul. Ajatamisel rakendatakse intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360- päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. (5) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib rakendusüksus ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi arvates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani. (6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik tasaarveldada käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 30. Viivis (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. 12 (2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses. (3) Põhjendatud erandjuhul võib korraldusasutuse nõusolekul vähendada viivise suurust kuni 50 protsenti alates tagasimaksmise tähtpäevast. (4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele kuuluv toetus, siis intress ja viimasena viivis. 8. jagu Vaidemenetlus § 31. Vaidemenetlus (1) Käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb toetuse taotlejal, toetuse saajal, elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud vaiet lahendavale asutusele esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt. § 32. Vaideorgan (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide korraldusasutuseks olev asutus. (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutuseks olev asutus. (3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus või juriidiline isik, arvestades käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatut, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja rakendusasutuseks olev ministeerium. (4) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus. 3. peatükk Interregi programmide elluviimine 1. jagu Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded § 33. Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine 13 (1) Rahandusministeerium esindab Eestit Interregi programmi koostamise läbirääkimistel programmis osalevate riikidega, asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel Interregi programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 16 lõikes 5 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (3) Kui Interregi programmi korraldusasutus asub Eestis, esitab Rahandusministeerium Interregi programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 16 lõikes 5 nimetatud nõusolekud. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase vahendite jaotuse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 12 lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele otsustab valdkonna eest vastutav minister. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 59 lõike 4 punktides a ja b nimetatud rahastamislepingu või rakendamislepingu Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga allkirjastab valdkonna eest vastutav minister. § 34. Liikmesriigi, korraldusasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja kontrollija ülesannete täitmine (1) Rahandusministeerium täidab Interregi programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 2021/1060 ning (EL) nr 2021/1059. (2) Korraldusasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 45 lõike 1 ja artikli 46 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus. (3) Ühine sekretariaat on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 46 lõike 2 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus. (4) Kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks. (5) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/1059 artikli 45 lõike 1 ja artikli 48 tähenduses on Rahandusministeerium. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab Interregi programmi kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1059 nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid. (7) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 46 lõikes 3 nimetatud kontrolli korraldab liikmesriik, täidab kontrollija ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus. 14 (8) Kui Eestist väljaspool asuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus. (9) Kui Rahandusministeerium loob Interregi programmi info- või kontaktpunkti, täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus või valdkonna eest vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik. (10) Kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud info- või kontaktpunktiks on juriidiline isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ega § 14 lõikeid 1 ja 3. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklis 28 nimetatud seirekomisjoni ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 22 lõikes 1 nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 48 lõikes 1 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik. (13) Korraldusasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr 2021/1059 ja (EL) nr 2021/1060 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes. § 35. Toetuse andmine ja kasutamine Toetuse andmise, taotlemise, kasutamise, kulude abikõlblikuks arvestamise, toetuse maksmise ning toetustest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, programmi seirekomisjoni heaks kiidetud programmi juhendiga ning toetuslepingus või taotluse rahuldamise otsuses kehtestatuga. § 36. Toetuse taotlemine ja menetlemine (1) Toetuse taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama, et nad vastavad Interregi programmis või Interregi programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks. (2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldatama jätmise otsuse motiveerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12. (4) Ärakuulamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõiget 1. 2. jagu Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete avalikustamine § 37. Dokumentide säilitamine 15 Dokumentide säilitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18. § 38. Teabe töötlemine (1) Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjad ja nende ülesannete täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente toetuse taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. (3) Rahandusministeerium või korraldusasutus võib läbi viia Interregi programmi hindamisi, uuringuid ja analüüse, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid. (4) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või korraldusasutuse nõudmisel Interregi programmi hindamise, uuringu või analüüsi läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. § 39. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine (1) Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega. (2) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Toetuse taotleja kontaktandmeid võib avaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohase hindamise läbiviimiseks. (3) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 36 kohaselt avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 40. Toetuse haldamise keskkond (1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu, millesse kogutakse ja milles töödeldakse andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks. (2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse haldamise keskkonna kaudu. (3) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–5 ja 7–9 nimetatud ülesannete täitjad kannavad toetuse haldamise keskkonda teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel. (4) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. (5) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. 16 3. jagu Projekti kontrollimine § 41. Kontrolliese ja kontrollijad (1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise ja kasutamise tingimustes, Euroopa Liidu ja riigisisestes õigusaktides, programmi juhendis, toetuslepingus ja toetuse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist. (2) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi käesolevas jaos kontrollija). (3) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi. (4) Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused. (5) Kohapealsele kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 26. § 42. Auditeerimine (1) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklis 48 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid. (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel õigus auditeerida käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–4 ja 7–9 nimetatud asutusi ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 48 lõike 2 kohaste auditeerimiste, sama artikli lõikes 5 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja sama artikli lõikes 6 nimetatud auditeerimise aastaaruande koostamise korra ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 4. jagu Finantskorrektsioon § 43. Finantskorrektsioon (1) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks Interregi programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord. (2) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. jagu Vaidemenetlus 17 § 44. Vaidemenetlus Vaidemenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatut. § 45. Vaideorgan (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide korraldusasutuseks olev asutus. (2) Kui vaie esitatakse kontrollija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide kontrollijaks olev asutus. 4. peatükk Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimine § 46. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja kinnitamine (1) Siseministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Siseministeeriumi ettepanekul. Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Euroopa Komisjonile. (3) Siseturvalisuspoliitika rakenduskava muudatuse, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 kohaselt kinnitama Euroopa Komisjon, kinnitab Siseministeerium. § 47. Rahastamiskava koostamine ja kinnitamine (1) Siseministeerium koostab koostöös siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimises osalevate ministeeriumidega siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimiseks rahastamiskava. (2) Rahastamiskavas kehtestatava teabe kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 48. Liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmine (1) Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) puhul Siseministeerium. (2) Rakendusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium. Siseministeeriumile ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatut. (3) Rakendusüksuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium või rahastamiskavas nimetatud muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Lisaks kogub rakendusüksus siseturvalisuspoliitika fondidest 18 rahastatavate tegevuste kohta andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkti e täitmiseks. § 49. Ülesannete nõuetekohane täitmine (1) Siseministeerium võib asuda täitma käesoleva seaduse § 48 kohaselt talle määratud või volitatud ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud Siseministeeriumi tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks. (2) Kui Siseministeerium jätkab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitmist, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist ülesannete täitmise asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõutele vastavust hinnatakse, kui tööprotseduurides tehakse muudatusi. (3) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, võib rakendusüksuseks nimetatud asutus või isik asuda ülesandeid täitma, kui Siseministeerium on hinnanud rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaks. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul antakse auditi või kontrolli tulemusel hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastele nõuetele, määrab valdkonna eest vastutav minister rakendusüksuse ülesannete edasise täitja käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 nimetatud rahastamiskavas. § 50. Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kehtestamine Üldised tingimused siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määruses. § 51. Toetuse saaja Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saaja juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastamiseks antakse toetust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja. § 52. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seire (1) Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 41–43 nimetatud tulemuslikkuse hindamise, andmete kogumise ja töötlemisega ning tulemusaruande koostamisega seotud ülesandeid. (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium: 1) võib Siseministeerium anda rakendusüksusele siseturvalisuspoliitika rakenduskavade tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgida nendega arvestamist; 2) kogub ja töötleb käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 nimetatud andmeid ja annab Siseministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 19 § 53. Seirekomisjoni moodustamine Siseministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ning tagab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja seirekomisjoni koosolekute protokollimise. § 54. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamine (1) Siseministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 kohaseid siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisi, arvestades seirekomisjoni soovitusi. (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, annab rakendusüksus Siseministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohasteks rakenduskavade hindamisteks vajalikku teavet. (3) Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisel järgmisi ülesandeid: 1) koostab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 lõikes 5 nimetatud hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks; 2) esitab seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nendega arvestamise kohta; 3) avaldab hindamiste lõpparuanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 49 lõike 1 kohasel veebilehel. (4) Hindamisi viivad läbi siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. (5) Siseministeerium võib käesoleva paragrahvi kohase hindamise läbiviijale küsitluste tegemiseks ja andmete töötlemiseks teha kättesaadavaks toetuse andmise tingimuste alusel toetuse taotlejate ja saajate, lõppsaajate ning tegevustes osalevate isikute nimed, isikukoodid ja kontaktandmed. (6) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Siseministeeriumi nõudmisel hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. § 55. Teabe töötlemine (1) Käesoleva seaduse §-s 48 ja § 59 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitjatele ja nende ülesannete täitmisse kaasatud isikutele kohaldatakse toetuse andmisega seotud teabe töötlemisel käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. (2) Siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest toetatud projekti tegevustes osaleja andmeid koguvad ja töötlevad toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, ning esitavad need rakendusüksusele. § 56. Registrisse andmete esitamine 20 Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud registrisse kannavad käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud teabe ja dokumendid ka käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitjad ja auditeerija, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. § 57. Teavitamistegevused (1) Siseturvalisuspoliitika fondide teavitamistegevusi kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavades. (2) Siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel antavas määruses. § 58. Projekti ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine (1) Rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1147 artiklist 20, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1148 artiklist 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1149 artiklist 17. (2) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 2, § 24 lõiget 1 ja § 25 lõiget 3 kohaldatakse juhul, kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus. § 59. Auditeerimine (1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus. (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida toetuse saajat ja käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete ja §-s 49 nimetatud ülesannete täitmist ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning vahendite kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil. (3) Siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrust. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus auditeerimise strateegiast, siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimise käsiraamatust, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeeriv asutus koostab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia. § 60. Vaidemenetlus (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab siseturvalisuspoliitika fondide puhul vaide Siseministeerium. 21 (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium ja vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja Siseministeerium. (3) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus. 5. peatükk Rakendussätted § 61. Riikliku statistika seaduse muutmine Riikliku statistika seaduse § 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „riikliku statistika programmi“ sõnadega „või programmivälise statistikatöö“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 22 22.10.2021 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise, Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö eesmärke. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ettenähtud välistoetuse kasutuselevõttu. Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava) elluviimiseks on Eestil võimalik saada Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) ja Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) kokku 3,37 miljardit eurot. Fondide kaasrahastamise määr abikõlblikest kuludest on üldjuhul 30%, välja arvatud ÜF (15%) ja ESF+ enim puudust kannatavatele inimestele suunatud sekkumiste (5%) puhul. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (edaspidi ETK) Interregi programmide jaoks on võimalik ERF-st saada vähemalt 57 miljonit või enam eurot ning sisepiiridele suunatud Interregi programmide kaasrahastamise määr on 20% ning välispiiridele suunatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (edaspidi NDICI) Interregi programmide kaasrahastamise määr on 10%1. Fondide vahendite riigipoolne kaasrahastamise määr on võrreldes programmperioodiga 2014–2020, mil see oli keskmiselt 24,71%, tõusnud, kuna Eesti on hea majandusarengu tõttu liikunud vähem arenenud piirkonna kategooriast üleminekupiikondade gruppi2. EL rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks on võimalik kasutada Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) toetust, mille kaasrahastamise määr on üldjuhul 25%. Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse kokku Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel ning need kajastuvad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärkide ning siseturvalisuse ja rände-alase koostöö eesmärkide puhul rakenduskavades. Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse ETK eesmärgi puhul kokku Interregi programmides osalevate riikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Eelnõu eesmärk on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 7.10., mille kohaselt võimaldatakse kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu ja seda ülesannet täidetakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abil3. 1 Eesti panustab Interregi programmidesse, kuid tegelik rahaliselt mõõdetav tulemus sõltub Eesti partnerite Interregi programmides osalemise edukusest. 2 Eesti ei ole enam ELTL artikkel 107(3)(a) kohaselt vähemarenenud piirkond, kuna Eesti keskmine SKP elaniku kohta perioodil 2016-2018 oli 79,33. ELTL artikkel 107(3)(a) piirkonnad on liikmesriigi piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75% EL-27 keskmisest. 3 https://valitsus.ee/media/3803/download 1 22.10.2021 Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad Euroopa Liidu määrused4. Eelnõu on kavandatud nende Euroopa Liidu määruste rakendamisseadusena. Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmdokumentide - rakenduskava ja programmide - elluviimiseks nähakse ette vajalik riigisisene ülesannete jaotus, toetuse andmise, kasutamise ja tühistamise tingimuste õigusaktide kehtestamise volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja ministritele, andmete kogumise, töötlemise ja avalikustamise sätted, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimise meetmed ning rakenduskavade ja programmide elluviimise seire ja mõjude hindamise korraldus. Eelnõu valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) ja Rahandusministeerium koostöös rakenduskava elluviimise eest vastutama hakkavate rakendusasutuste ja -üksustega. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide rakendamiseks vajalikud sätted kujunesid koostöös Rahandusministeeriumiga ning Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna toetuse kasutuselevõtu regulatsioon Siseministeeriumiga. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612) ja riigieelarve osakonna endine nõunik Anneli Laurits (e-post: [email protected]) ning Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Piret Eelmets (e-post: [email protected]). Interregi peatüki ja selle seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse nõunik Riina Nurmsaar (e- post: [email protected], tel 611 3108). Siseturvalisuspoliitika fondide peatüki ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Tairi Pallas (e-post: [email protected], tel 612 5029) ja Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (e-post: [email protected], tel 612 5073). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e- post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist Heili Jaamu (e-post: [email protected], tel 611 3645). Märkused Toetuste kasutuselevõtu rakendussüsteemi kujundamisel lähtutakse halduskoormuse vähendamise, reeglite ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise eesmärkidest. Selleks võimaldatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse määrustega seada ühtne regulatsioon toetuse kasutamise tingimuste õigusaktide koostamiseks, taotluste menetlemiseks ning maksete ja finantskorrektsioonide tegemiseks. Ühtsed üldised reeglid hõlbustavad rakendusasutuste tööd toetustingimuste väljatöötamisel just menetlusnormide osas ja rakendusüksuste tööd nende rakendamisel. Eelnõu väljatöötamisel vaadati üle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses olevad sätted eesmärgiga lihtsustada seaduse teksti ja võimaldatakse reguleerida valitsuse või ministri määruses regulatsioon, mis ei pea olema seaduses. Nii on eelnõu oluliselt lihtsam, võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Kuna eelnõu ei jõustu 2021. aasta ehk Euroopa Liidu eelarveperioodi alguseks, siis tulenevalt ühissätete 4 Kättesaadavad https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L:2021:231:TOC 2 22.10.2021 määrusest5 saab vahendeid kasutada ikkagi alates 2021. aasta 1. jaanuarist tehtud kulude hüvitamiseks. Sellist võimalust ei saa siiski kasutada riigiabi andmisel tulenevalt ergutava mõju nõudest. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga nähakse ette rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja NDICI rahastamisvahenditest toetatavate programmide (edaspidi Interregi programm) ning siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimiseks vajalik riigisisene õigusraamistik. Eelnõuga nähakse ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise kord, toetuse andmise ja kasutamise tingimuste (edaspidi TAT) kehtestamise volitused, reguleeritakse toetuse saamisest avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ning auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist (seire ja mõjude hindamine) ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuna seaduseelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 2, mis annab erandi sellisel juhul väljatöötamiskavatsust mitte koostada. Eelnõuga nähakse ette ka Interregi programmide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajalikud sätted. Interregi programmide rakendussüsteem on üldjoontes sama, mis rakenduskava puhul, kuid on ka mõningaid erisusi. Näiteks kui ÜKP rakenduskava puhul kehtestab TAT õigusakti rakendusasutus, siis Interregi programmide puhul kinnitab TATi Interregi programmi seirekomisjon. Kui rakenduskava elluviimisel valib rahastamisprojektid välja rakendusüksus, siis Interregi programmide puhul valib välja ka rahastamisele kuuluvad projektid Interregi seirekomisjon, või juhtkomitee, programmi igapäevast elluviimist toetab ühine sekretariaat. Kui rakenduskava alusel antakse toetust reeglina otsuse kui haldusakti alusel, siis Interregi programmi korraldusasutus sõlmib seirekomisjoni otsuse alusel juhtiva toetuse saajaga lepingu. Eelnõu põhineb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusel (edaspidi STS2014_2020). Uue seadusena koostatakse tulenevalt senisest praktikast: iga programmperioodi kohta on seni koostatud eraldi seadus ja selle rakendusmäärused. Nii on ka Euroopa Liidu õigusaktidega - iga programmperioodi kohta on eraldi määrused. Üldjoontes jätkatakse rakenduskava puhul senise toetuse andmise rakendussüsteemi ning toetuse andmise või kasutamise skeemidega, v.a. siseturvalisuspoliitika fondide puhul, mida kuni Euroopa Liidu 2021–2027 perioodini on riigisiseselt rakendatud EL otsekohalduvate määruste alusel. Võrreldes perioodi 2014–2020 rakendussüsteemiga on olulisemad muudatused järgmised: 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706). 3 22.10.2021  Muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab RTK talle antud rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse ülesanded on nii eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Kui korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis neid sisuliselt ei delegeerita.  Rakendusasutused ja rakendusüksused, kui nad on samad asutused, mis perioodil 2014–2020, ei pea ülesannete täitma asumiseks eelnevalt taotlema korraldusasutuselt luba. Seega eelnõuga väheneb senise loamenetlusega seotud halduskoormus rakendussüsteemi asutustele.  Muutub rakenduskava seire aruandlus. Iga-aastast seirearuannet senisel kujul ei koostata. Seire andmed edastatakse Euroopa Komisjonile infosüsteemi kaudu, finantsandmed üks kord kvartalis, ERF, ÜF ja ESF+ näitajate andmed kord poolaastas ning toiduabi andmed kord aastas. Analüütiline seireinfo koostatakse vahetulemuste kohta. Siseturvalisuspoliitika fondide puhul esitab Siseministeerium korraldusasutusena lisaks seireinfole ka iga-aastase tegevusaruande.  Valdkondlike komisjone meetmete ja toetuse andmise tingimuste kujundamiseks ja seireks eelnõus enam ette ei nähta. Vastavat rolli täidavad edaspidi valdkonna arengukava ja TERE programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korras ette nähtud valdkonna arengukava juhtkomisjonid, kes ei pea otsustama toetuse kasutamise üle. Valdkonna arengukava komisjonid panustavad riigiüleselt planeerimisse.  Rakenduskava hõlmab ka enim puudust kannatavate inimeste abistamise tegevusi, mille kohta eraldi rakenduskava ei koostata, kuna see on paigutatud ESF+ määruses samasisulise erieesmärgi alla.  Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega, milleks on 12. mail 2021. a Riigikogu poolt vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035““, mis hõlmab endas lisaks 2014–2020 perioodil kehtinud võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, infoühiskonna, riigivalitsemise, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut.  Tehnilise abi tegevuste kulude kate makstakse riigile protsendi alusel sisutegevuste abikõlblike kulude mahust vastavalt fondipõhise toetuse määrale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 61 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) rakenduskava koostamine ja elluviimine; 3) Interregi programmide rakendamine; 4) siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade koostamine ja elluviimine; 5) rakendussättena statistikaseaduse muutmine. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu rakendusala ning sätestatakse eelnõus ja selle rakendusaktides läbivalt kasutatavad terminid. Eelnõu § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt rakendatakse eelnõud majanduskasvu ja tööhõive 4 22.10.2021 investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mida rahastatakse ESF+, ERF-st, ÕÜF-st ja ÜF-st, vahendite kasutuselevõtuks, et saavutada rakenduskava eesmärgid ja tulemused. Rakenduskava hõlmab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 (ESF+ määrus) artikli 9 tähenduses enim puudust kannatavatele isikutele toetuse andmist (rahastatakse ESF+st) ja eraldi rakenduskava sellisel eesmärgil toetuse kasutamiseks ei koostata. Punkt 2 kohaselt reguleeritakse eelnõuga ka Interregi (varasematel perioodidel ETK ja ENI) programmide elluviimist. Eesti osaleb perioodil 2021–2027 kaheksas Interregi programmis, nii nagu see oli programmperioodil 2014–2020. Punktide 3–5 kohaselt reguleeritakse eelnõuga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimist. Lõigetes 2–4 viidatakse peatükkidele, mis kohalduvad rakenduskavale, Interregi programmidele ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavadele. Lõike 5 kohaselt kohaldatakse toetuse andmisel eelkõige fondi vahendite kasutamist reguleerivaid EL määruste, eelnõu ja selle rakendusmääruste reeglistikku. Kuna toetuse andmine avaliku halduse välistele isikutele toimub avalik-õiguslikkus suhtes ja selle raames kohaldatakse EL õigust, siis peab toetuse andmine toimuma vähemalt kooskõlas EL toimimise lepingu artiklis 6 viidatud põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõtetega, millised on sätestatud ka põhiseaduses (võrdne kohtlemine ja võrdsuspõhiõigus) ja haldusmenetluse seaduses (ärakuulamine, põhjendamiskohustus, normi ja selle rakendamise proportsionaalsus). Haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud menetlusreeglitest lähtutakse küsimustest ja ulatuses, mis on TAT õigusaktides, sealhulgas ühissätete ja selle rakendus- ja delegeeritud määrustes ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivates Euroopa Liidu õigusaktides reguleerimata. HMS kohaldamine ei tohi viia Euroopa Liidu õiguse, sh Euroopa Kohtu otsuste, kohaldamata jätmiseni, kahjustada Euroopa Liidu õiguse tõhusust ja viia tõlgenduseni, kus kohustusi ja nõudeid eirates antud toetust ei ole võimalik tagasi nõuda või selle andmisest taganeda6. Eelnõu § 2 koondab eelnõus ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides (määrustes, käskkirjades) ja lepingutes läbivalt kasutatavaid termineid, et tagada ühtne arusaam reeglitest ning toetuse andmise ja saamisega seotud osapoolte rollidest. Punktiga 1 sisustatakse läbivalt kasutatav sõna „toetus“. Toetusena käsitletakse rakenduskavade ja Interregi programmide rahalisi vahendeid7 ja nende võimendamiseks antavat riiklikku kaasfinantseeringut. Struktuuritoetuse sõna kasutusest on loobutud, sest nii ühissätete määrust ja seetõttu ka eelnõu kohaldatakse vahenditele, mis ei kuulu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) alla. Samas on otstarbekas kasutada ühtset väljendit Euroopa Liidu vahendite ja nende võimendamiseks antava riikliku kaasfinantseeringu nimetamiseks. Punktiga 2 sisustatakse eelnõu tähenduses toetusest rahastatava, sh kaasrahastatava, projekti tunnused. Samuti luuakse projekti seos ühissätete määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud tegevuse terminiga. Projektiga on tegemist siis, kui projektiga kavandatavad tegevused ja nende eesmärk, sh selle saavutamise hindamiseks oodatavad väljund- või tulemusnäitajaid, 6 Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-383/06-C-385/06. 7 Riigieelarve seaduse tähenduses välistoetus 5 22.10.2021 on kindlaks määratletud ning talle on antud iseseisev kood andmekogus. Samuti peab projektil olema eelarve ja tegevuste elluviimise aeg. Projekt võib hõlmata ka partnerite tegevusi ja kulusid. Toetuse saaja/elluviija tegevuseks võib olla lõppsaajatele (vt punktis 6 on termin) toetuse vahendamine ehk lõppsaaja üksikkulude katteks või projektile toetuse andmine. Ühissätete määruse terminite kohaselt mõõdetakse väljundnäitajatega toetatava tegevuse käigus loodud vahetut tulemust (nt uute trammiliinide pikkus kilomeetrites). Tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud tegevuste saavutatud muutust selle otsestele adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele (nt uute trammiliinide kasutajate arv aastas). Püstitatud eesmärkide suunas liikumist hinnatakse kokkulepitud väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamise kaudu. Punktiga 3 määratletakse, kes on toetuse saaja. Toetuse saajana käsitletakse füüsilist isikut, eraõiguslikku või avalik-õiguslikku juriidilist isikut, aga ka riigiasutust, kes saab toetust taotlusvoorus toetuse taotlemisel. Toetuse saajana käsitletakse ka rahastamisvahendi rakendajat, seda ühissätete määruse toetuse saaja terminist tulenevalt. Punktiga 4 määratletakse, kes on elluviija. Elluviija määratakse toetuse andmise tingimuste käskkirjaga. Elluviijaks on eelkõige rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav minister, Riigikantselei puhul riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise valitsusasutuse või juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku põhitegevusega. Eraõiguslikust isikust elluviija võib leida ka konkursi või riigihankega. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate tegevuste elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust või isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on projekti tegevuste koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised osapooled partneri rolli (vt järgmises punktis 5 partneri terminit). Punktiga 5 määratletakse, kes on projektis partneriks. Partneri terminina käsitlemisel piiritletakse see üldisest tähendusest. Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu tähenduses partner on isik või asutus, kelle tegevused sisalduvad toetatavas projektis ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Toetuse saaja esitab ka partneri abikõlblikud kulud hüvitamiseks. Punktiga 6 määratletakse lõppsaaja termin. Lõppsaaja defineerimisel on lähtutud ühissätete määrusest, mis käsitleb lõppsaajat isikuna, kes saab projekti elluviimise eest vastutaja ehk toetuse saaja või elluviija kaudu toetust. Sellisel juhul on toetuse saaja/elluviija projekti tegevuseks toetuse edasiandmine lõppsaaja kulude katteks. Lõppsaaja on ka rahastamisvahendi toote saaja ehk teisisõnu, kui rahastamisvahendi rakendaja ehk toetuse saaja annab toetust laenu, käenduse, garantii, riski– või käibekapitalina kas ise või läbi vahendajate (nt pankade). Punktiga 7 määratletakse, mis on riigi strateegilised sihid ja aluspõhimõtted. Nende all peetakse silmas riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 tähenduses koostatavas riigi pikaajalises arengustrateegias nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid, millistega tuleb arvestada ehk luua panustamise seosed toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel. Riigi pikaajaline arengustrateegia on vastu võetud põhiseaduse § 65 ja riigieelarve seaduse 6 22.10.2021 § 20 lõike 1 alusel. 12. mail 2021 kinnitas Riigikogu strateegia „Riigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035“. Kõrgemalseisva arengudokumendiga peavad olema kooskõlas ka tegevuspõhise riigieelarve tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmid, mis on strateegia elluviimise dokumentideks. Kui tegevus mõjutab või võib mõjutada negatiivselt või positiivselt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid, mis muu hulgas hõlmavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, siis tuleb konsulteerida ministeeriumiga, kelle vastutusalas konkreetse põhimõtte rakendamise tagamine on: näiteks võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse puhul Sotsiaalministeeriumiga, regionaalarengu puhul Rahandusministeeriumiga, keskkonna ja kliima puhul Keskkonnaministeeriumiga. Kuivõrd strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid (eesti keel, kultuur, julgeolek ja turvalisus, infoühiskond, riigivalitsemine) on samal määral olulised, on asjakohane ja põhjendatud ka nende paremaks arvestamiseks ja läbivaks edendamiseks konsulteerimine, näiteks eesti keele teemades Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kultuuri teemal Kultuuriministeeriumiga ning riigivalitsemise julgeoleku ja turvalisuse teemades Riigikantseleiga. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel valmistatakse ette täpsed juhised selleks, et „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete seostamine ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete ja toetatavate tegevustega oleks üheselt arusaadav. 2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava 1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, meetmete nimekiri ja rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendid Eelnõu § 3 reguleerib partnerlusleppe ja rakenduskava koostamist ja kinnitamist. Partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid EL eelarve vahendite kasutamiseks järgmise EL finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027. Rakenduskava sisaldab peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi, poliitikaeesmärke, erieesmärke, sekkumiste kirjeldusi (s.h kavandatud tegevusi, peamisi sihtrühmi, väljund- ja tulemusnäitajaid), rahastamiskava (s.h fondide ning aastate lõikes), partnerluse ning teavitamise kirjeldusi. Rakenduskava koostamisel on lähtutud riigi pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035“, Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhistest soovitustest ja riigiraportist, aga ka riigi eelarvestrateegias esile tõstetud arenguvajadustest ning ühissätete määruse tähenduses partnerorganisatsioonide ja avalikkusega konsulteerimisel esitatud ettepanekutest. Seniste arutelude tulemusel on peetud vajalikuks suunata rakenduskava elluviimiseks antavad vahendid hariduse, tööhõive, riigivalitsemise, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Kui COVID-19 kriisile reageerimiseks ellu kutsutud rahastamisinstrumendid (REACT-EU8, Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus9) tegelevad kriisist tulenevate vahetute vajadustega, siis rakenduskava toetused koos taaste- ja 8 Määrus (EL) 2020/2221 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2221&from=EN 9 Määrus (EL) 2020/460 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2020.099.01.0005.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2020%3A099%3A TOC 7 22.10.2021 vastupidavusrahastuga10 näevad ette pikaajalisi investeeringuid majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. Rakenduskava muudatused, mis sisaldavad finantsilisi ümbertõsteid või muudatusi näitajates või nende sihttasemetes, tuleb Vabariigi Valitsusel kinnitada enne ametlikku esitamist Euroopa Komisjonile. Muudes aspektides, näiteks ühissätete määruse artikli 24 lõikes 6 nimetatud tehniliste ja formaalsete muudatuste, mida ei pea kinnitama EK ega seirekomisjon, kinnitamine on otstarbekas jätta Rahandusministeeriumile. Eelnõu §-ga 4 nähakse ette rakenduskava täpsemaks elluviimiseks riigisisese meetmete nimekirja koostamine. Meetmete nimekirja koostab ja selle muutmist veab Rahandusministeerium koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate rakendusasutustega. Meetmete nimekirja ja selle muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. See on vajalik, et rakendusasutuste ja rakendusüksuste lõikes määratleda rakenduskava vahendite kasutuselevõtu summad ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise vastutus. Arvestades, et rakenduskava on kinnitanud Vabariigi Valitsus, siis ministeeriumide ülese meetmete nimekirja kinnitab samuti Vabariigi Valitsus. Millised andmed saavad olema meetmete nimekirjas, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (vt seletuskirjale lisatud kavandist). Eelnõu §-ga 5 reguleeritakse rahastamisvahendisse tagasilaekuvate vahendite kasutamist pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (programmperiood) lõppu. Pärast programmperioodi lõppu tuleb kaheksa aasta jooksul rahastamisvahendisse tagasilaekuvad vahendeid, sh saadud intresse, kasutada rakenduskava eesmärkidel toetuse või rahastamisvahendina. Kuidas tagasilaekunud vahendeid kasutada, otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. Tagasilaekunud vahendite kasutuselevõtt toimub muude riigisiseste õigusaktide kohaselt. Rakendusasutus esitab tagasilaekunud vahendite kohta finantsülevaate seireinfo raames vähemalt kord aastas ning teeb nende edasise kasutamise ettepaneku Rahandusministeeriumile. 2. jagu Rakenduskava elluviimise korraldus Eelnõu § 6 lõigetega 1 ja 4 reguleeritakse, milliseid ühissätete määruses sätestatud liikmesriigi ülesandeid täidab Rahandusministeerium ja milliseid Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Rahandusministeeriumi ülesanded ühissätete määruse tähenduses liikmesriigi ülesannetes on järgmised: Ühissätete Teema Ülesanne määruse artikkel art 8 Partnerlus Iga liikmesriik korraldab ja rakendab partnerluslepingu ja iga rakenduskava tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja 10 Määrus (EL) 2021/241 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.057.01.0017.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A057%3ATOC 8 22.10.2021 õigusraamistikuga tervikliku partnerluse, võttes arvesse fondide iseärasusi. art 10.1 Partnerluslepingu Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu. ettevalmistamine ja esitamine art 13 Partnerluslepingu Liikmesriik võib esitada komisjonile muutmine 31. märtsiks 2025 muudetud partnerluslepingu, võttes arvesse vahehindamise tulemusi. art 15 Eeltingimused Liikmesriik teavitab komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks, ja selle täitmise põhjenduse… Liikmesriik tagab, et eeltingimused on täidetud ja et neid järgitakse kogu rakenduskava töö perioodi vältel. Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist eeltingimuste täitmist mõjutavatest muudatustest. art 16 Tulemusraamistik Iga liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, et võimaldada rakenduskava rakendamise vältel selle tulemuslikkust seirata ja hinnata ning anda selle kohta aru; samuti aitab tulemusraamistik mõõta fondide üldist tulemuslikkust. art 17 Tulemusraamistiku Liikmesriik teeb taotluse korral tulemusraamistiku kindlaksmääramise kindlaksmääramise metoodika komisjonile metoodika kättesaadavaks. art 18 Vahehindamine ja Liikmesriik esitab 31. märtsiks 2025 komisjonile iga kohandatav summa rakenduskava puhul hinnangu vahehindamise tulemuste kohta, sealhulgas ettepaneku artikli 86 lõike 1 teises lõigus osutatud kohandatava summa lõpliku jaotuse kohta. art 19 EK ettepanek Liikmesriik esitab oma vastuse kahe kuu jooksul, rakenduskava esitades muudatused, mida ta peab rakenduskavades muutmiseks vajalikuks, selliste muudatuste põhjendused, ning näidates, milline on kavandatavate muudatuste laad ja nende eeldatav mõju soovituste täitmisele ning fondide rakendamisele. art 21 Rakenduskava Liikmesriigid valmistavad koostöös artikli 8 lõikes 1 ettevalmistamine ja osutatud partneritega ette rakenduskava fondide esitamine rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. art 23 Rakenduskava Liikmesriik vaatab rakenduskava läbi, võttes heakskiitmine komisjoni tähelepanekud arvesse. art 24 Rakenduskava Liikmesriik võib esitada rakenduskava muutmise muutmine põhjendatud taotluse koos muudetud rakenduskavaga, kus sätestatakse kõnealuse muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele. 9 22.10.2021 art 38 Seirekomisjoni Iga liikmesriik moodustab pärast korraldusasutusega moodustamine konsulteerimist rakenduskava rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile rakenduskava heakskiitmise otsusest teatamise kuupäev. art 41 Iga-aastane Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse tulemuslikkuse kord aastas läbivaatamise koosolek iga rakenduskava hindamine tulemuste hindamiseks. Läbivaatamise koosolekul osalevad asjaomased korraldusasutused. art 42 Andmete edastamine Liikmesriik või korraldusasutus edastab kooskõlas VII lisas esitatud vormiga komisjonile elektrooniliselt koondandmed iga rakenduskava kohta iga aasta 31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks, välja arvatud lõike 2 punktis b ja lõikes 3 nõutud andmed, mis edastatakse elektrooniliselt iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks. art 44 Rakenduskava Liikmesriik või korraldusasutus teostab hindamine rakenduskavade hindamist lähtuvalt ühest või mitmest järgmisest kriteeriumist: tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja liidu lisaväärtus, et parandada rakenduskavade kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. art 62 Rahastamisvahendisse Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, tagasilaekuvate et vahendeid, millele osutatakse lõikes 1 ja mis vahendite kasutamine makstakse rahastamisvahenditesse tagasi vähemalt pärast kaheksa aasta jooksul pärast rahastamiskõlblikkuse programmperioodi perioodi lõppu. art 75 Seirekomisjoni töö a) edastab seirekomisjonile õigeaegselt kogu teabe, toetamine11 mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks; b) tagab järelmeetmete võtmise seirekomisjoni otsuste ja soovituste põhjal. art 107 lg 3 Kulukohustustest Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud vabastamine rahastamiskava, mis kajastab asjaomaseks kalendriaastaks rakenduskava ühel või mitmel prioriteetsel suunal vähendatud toetuse summat. Korraldusasutuse (RTK) täiendavad ülesanded, mis seonduvad ühissätete määruse tähenduses liikmesriigi ülesannete täitmisega, on järgmised: 11 See on korraldusasutuse ülesanne ühissätete määruses, mida täidetakse vastavalt infole ja vajadusele nii korraldusasutuse kui Rahandusministeeriumi ning rakendusasutuste ja rakendusüksustega koostöös. 10 22.10.2021 Ühissätete Teema Ülesanne määruse artikkel art 46 Nähtavus Iga liikmesriik tagab nähtavuse kodulehel. art 48 Teabevahetusametnikud Iga liikmesriik määrab kindlaks ja -võrgud teabevahetuskoordinaatori, kes vastutab fondidest saadava toetuse nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistegevuste eest, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interregi) alla kuuluvate programmide puhul, kui asjaomane liikmesriik on korraldusasutuse asukohariik. Korraldusasutused määravad igale programmile teabevahetusametniku. art 69 Liikmesriikide 1. Liikmesriikidel on juhtimis- ja kohustused seos JKSga kontrollisüsteemid (JKS) ning nad tagavad nende toimimise kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja XI lisas loetletud peamiste nõuetega 2. Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamise aastaruannetega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et õigusnormide rikkumist (sealhulgas kelmusi ja pettusi) ära hoida, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda. 3. Liikmesriigid võtavad komisjoni taotlusel vajalikud meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning komisjonile esitatud kulude seaduslikkus ja korrektsus. 4. Liikmesriigid tagavad, et seiresüsteem ning näitajaid käsitlevad andmed on kvaliteetsed, täpsed ja usaldusväärsed. 5. Liikmesriigid tagavad teabe avaldamise. 6. Liikmesriikidel on süsteemid ja menetlused, millega tagatakse kõigi XIII lisa kohaste kontrolljälje jaoks nõutavate dokumentide hoidmine vastavalt artiklis 82 sätestatud nõuetele 7. Liikmesriigid näevad ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Sellise korra kohaldamisala, seda käsitlevate normide ja sellega seotud menetluste eest vastutavad liikmesriigid kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga 8. Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektrooniliste 11 22.10.2021 andmevahetussüsteemide kaudu vastavalt XIV lisale. 9. Liikmesriigid tagavad, et kogu ametlik teabevahetus komisjoniga toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu vastavalt XV lisale 10. Liikmesriigid koostavad või tagavad, et korraldusasutused koostaksid prognoosid jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaastal esitatavate maksetaotluse summa kohta 31. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt VIII lisale. 11. Igal liikmesriigil on hiljemalt esimese eelarveaasta lõppmakse taotluse esitamise ajaks ning mitte hiljem kui 30. juuniks 2023 koostatud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldus vastavalt XVI lisas esitatud vormile 12. Liikmesriigid annavad õigusnormide rikkumise kohta aru kooskõlas XII lisas sätestatud kriteeriumidega, mille alusel määratakse kindlaks teatatavad õigusnormide rikkumise juhtumid, esitatavad andmed ja aruandluse vorm art 91 Maksetaotlused EK-le Liikmesriik esitab kõige rohkem kuus maksetaotlust programmi, fondi ja aruandeaasta kohta. … art 98 Raamatupidamise Iga sellise aruandeaasta kohta, mille kohta on aastaaruande sisu ja esitatud maksetaotlused, esitab liikmesriik esitamine komisjonile 15. veebruariks järgmised dokumendid (edaspidi „kinnituspakett“), mis käsitlevad eelnevat aruandeaastat… art 106 Kulukohustustest Liikmesriik saadab 31. jaanuariks komisjonile vabastamine lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandeid käsitlevad andmed eelneva aasta 31. detsembriks deklareeritava summa kohta. art 107 lg 2 Kulukohustustest Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda vabastamine kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma märkused. Lõigetega 2–3 reguleeritakse ühissätete määruses tähenduses korraldusasutuse ülesannete täitmist ulatuses, mis ei ole eelnõuga pandud rakendusasutuse ja rakendusüksuse rollidele. Alates 2018. aasta 1. septembrist on programmperioodi 2014–2020 korraldusasutus rahandusministri volitusel Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Senise korraldusega jätkatakse ka perioodil 2021–2027, seega on otstarbekas sätestada RTK korraldusasutusena seaduse tasandil. Samuti vastutab korraldusasutus raamatupidamise eest, mis on sisuliselt sama, mis varasematel perioodidel seondus kulude sertifitseerimisega. Terminoloogiline muudatus põhineb ühissätete määruse uuel sõnastusel. 12 22.10.2021 Korraldusasutuse (RTK) ülesanded eelnõu tähenduses korraldusasutuse ülesannetes on järgmised: Ühissätete Teema Ülesanne määruse artikkel art 43 Tulemusaruanne Korraldusasutus esitab komisjonile rakenduskava lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031. art 49 Veebisait Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast rakenduskava heakskiitmist EK poolt on loodud veebisait. art 72 Rakenduskava elluviimise Korraldusasutus vastutab rakenduskava juhtimine juhtimise eest, et saavutada programmi eesmärgid. Eelkõige on korraldusasutusel järgmised ülesanded: b) täita programmi juhtimisülesandeid kooskõlas artikliga 74; c) toetada seirekomisjoni tööd kooskõlas artikliga 75; d) teha järelevalvet vahendusasutuste üle; e) elektrooniliselt salvestada ja säilitada iga tegevuse kohta andmed, mis on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt XVII lisale, ning tagada andmete turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning kasutajate autentimine. art 74 lg 1 Korraldusasutuse ehk e) kinnitab, et aruannetesse kirjendatud kulud juhtkonna kinnitus on seaduslikud ja korrektsed; f) koostab liidu vahendite haldaja kinnituse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga. art 76 Raamatupidamisülesanded a) maksetaotluste koostamine ja esitamine komisjonile kooskõlas artiklitega 91 ja 92; b) raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine; Rakendusasutused täidavad järgmiseid liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid: Ühissätete Teema Ülesanne määruse artikkel art 44 Liikmesriigi teostatavad Liikmesriik või korraldusasutus teostab hindamised programmide hindamist lähtuvalt ühest või mitmest järgmisest kriteeriumist: tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus 13 22.10.2021 ja liidu lisaväärtus, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. art 73 lg 1 Tegevuste valimine Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutuse poolt korraldusasutus mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, mis tagavad juurdepääsuvõimalused puuetega inimestele ja soolise võrdõiguslikkuse ning võtavad arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid. Rakendusüksused täidavad järgmiseid liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid: Ühissätete Teema Ülesanne määruse artikkel art 74 lg 1 Korraldusasutuse poolt Korraldusasutus elluviidav a) teeb juhtimiskontrolle selle kohta, et programmijuhtimine kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et tegevus on kooskõlas kohaldatava õigusega, programmiga ja tegevusele toetuse andmise tingimustega, ning i) kui kulud hüvitatakse artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, et toetusesaajate poolt nende kuludega seoses deklareeritud kulude summa on tasutud ning et toetusesaajad peavad kõigi tegevusega seotud tehingute kohta eraldi raamatupidamisarvestust või kasutavad asjakohaseid raamatupidamiskoode; ii) kui kulud hüvitatakse artikli 53 lõike 1 punktide b, c ja d alusel, et toetusesaajale kulude hüvitamise tingimused on täidetud; b) tagab sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest, et toetusesaaja saab talle lubatud summa kätte tervikuna ja hiljemalt 80 päeva pärast maksetaotluse esitamise kuupäeva. Selle tähtaja arvestamise võib peatada, kui toetusesaaja esitatud teave ei võimalda korraldusasutusel kindlaks määrata, kas summa kuulub maksmisele; c) rakendab tulemuslikke ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid ja menetlusi, võttes arvesse kindlakstehtud riske; 14 22.10.2021 d) ennetab, avastab ja kõrvaldab õigusnormide rikkumisi; e) kinnitab, et aruannetesse kirjendatud kulud on seaduslikud ja korrektsed; f) koostab liidu vahendite haldaja kinnituse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga. art 103 Liikmesriikide tehtavad Liikmesriigid kaitsevad liidu eelarvet ja finantskorrektsioonid kohaldavad finantskorrektsioone, tühistades kõik fondidest tegevusele või programmile makstavad toetussummad või osa nendest, kui leitakse, et komisjonile deklareeritud kulud rikuvad õigusnorme Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on rakendusasutuse ülesannete täitja ministeerium või Riigikantselei, kes osaleb rakenduskava elluviimisel ja nimetatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Lõikega 2 reguleeritakse rakendusasutuse ülesanded. Rakendusasutus täidab osasid ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu ühissätete määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusasutuse peamine ülesanne on koostada rakenduskava elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks TAT õigusakt (määrus, käskkiri, leping, rahastamisvahendi puhul leping või käskkiri)12 ning nõustada rakendusüksust selle rakendamisel, arvestades, et ministeeriumid on oma valdkonna poliitikakujundajad. Rakendusasutus seirab enda vastutusala TAT-de elluviimist ja korraldab nende mõjukuse hindamisi. Vajadusel muudab toetatavaid tegevusi ja teeb Rahandusministeeriumile rakenduskava või meetmete nimekirja muutmise ettepaneku. Eelnõus § 7 lõige 2 punktiga 1 nähakse ette ministeeriumi kohustus koostada TAT, mille minister kehtestab eelnõu § 10 lõike 2 alusel. Lõikega 3 reguleeritakse riigi pikaajalises arengustrateegias toodud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise koordineerimist ja seiret. „Eesti 2035“ annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning välistoetuse kasutamisele. „Eesti 2035“ sihtidesse panustamist seiratakse rakenduskava ja riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses TERE programmi koostamisel. Täpsem sidusus tekib TAT-s, kus nähakse ette asjakohased „Eesti 2035“ sihid ja tegevused koos näitajatega, mis otse või kaude panustavad nende eesmärkide saavutamisse. Rakendusasutus, kelle vastutusalasse jääb üldine vastutus koordineerida ja seirata riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist, esitab korraldusasutusele ettepanekuid rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside täiendamiseks nendesse panustamise tagamiseks. Selline rakendusasutus nõustab lisaks enda vastutusalale ka teisi rakendusasutusi nende vastutusalas olevate TAT-de koostamisel. Samuti nõustab rakendusüksusi TAT-s nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse 12 Sisuliselt kujundada programmi tegevuse teenus või teenused ja nende rakendamise ja rahastamise tingimused, vt programmi mudelit https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/tegevuspohine-riigieelarve; Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 15 22.10.2021 panustamise nõuete tõlgendamisel ja rakendamisel ning seirab oma vastutusalasse jäävatesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise tulemuslikkust. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt võib rakendusüksus olla täidesaatva riigivõimu asutus või avalik- õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Vabariigi Valitsuse nimetatud rakendusüksuste ülesannete täitjatest tuleb rakendusasutusel lähtuda TAT koostamisel. Lõige 2 koondab rakendusüksuse ülesanded. Rakendusüksus täidab osasid ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu ühissätete määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusüksuse peamisteks ülesanneteks on avalikkuse teavitamine taotlusvooru avamisest, toetuse taotlejate nõustamine, rahastamiseks sobilike projektide valimine, toetuse andmise või mitteandmise otsuste koostamine, toetuse maksmine, sealhulgas toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine ning eksimuste avastamisel, kui eksimust ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse tegemisega heastada, finantskorrektsiooni tegemine. Rakendusüksuse õigused sekkuda projektide valikusse on piiratud, kui toetamiseks sobilike projektide valimisõigus on antud kohalikule tegevusrühmale ühissätete määruse artikli 33 tähenduses või on projekti valik terviklikult või osaliselt delegeeritud piirkondlikule tasandile artikli 29 tähenduses. Euroopa horisont ja kvaliteedimärgisega projekti rahastamisel peavad olema täidetud vähemalt ühissätete määruse 73 lõikes 4 nimetatud tingimused ning selliseid projekte ei tule valikukriteeriumide alusel enam hinnata ega pingeritta seada, kuivõrd seda on juba tehtud vastava EL programmi raames. Rakendusüksus peab koguma ühissätete määruses nimetatud andmeid ESF+st toetatavas projektis osalejate/sihtgrupi/kasusaajate ning samasuguseid andmeid ÕÜF rahastatavates tegevustes osalejate kohta. Andmete kogumisel ja töötlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse seadusega. Rakendusüksus on täidesaatva riigivõimu teostaja, sest talle on antud pädevus anda HMS tähenduses haldusakte. Nii peab ta haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik, järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid. Lõikega 3 muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab RTK rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse ülesanded on nii eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Seega, kui RTK kui korraldusasutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis rakendusüksuse ülesanded ei delegeeritud ning nende täitmise järelevalvet ei ole korraldusasutuse ülesannete raames põhjust teha. Korraldusasutuse tegevust auditeerib auditeeriv asutus. Lõikega 4 nähakse ette halduslepingu sõlmimise võimalus juriidilise isikuga, kes täidab rakendusüksuse ülesandeid. Ülesande täitmise volitus antakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, seega halduslepingu esemeks ei ole riigi täitevvõimu ülesande teostamiseks volituse andmine. Vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1 võib ülesande täitmise volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Halduslepingu võib siiski sõlmida õigusaktidega reguleerimata küsimustes, näiteks võib leppida kokku toetusest mittehüvitatavate kulude, sh omafinantseeringu katteks antavate vahendite summas, täpsustada täiendavalt TAT-s nimetatud ülesande täitmise üksikasju ja leppida kokku omavahelise suhtlemise korras. Sellisele halduslepingule ei tule kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha rakendusüksuse ülesannete täitja valikuks avalik konkurss või riigihange. 16 22.10.2021 Sellise halduslepingu üle teeb halduskoostööseaduse § 4 tähenduses haldusjärelevalvet rakendusasutus ehk jälgib lepingu täitmist, sest lepinguga reguleeritakse rakendusüksuse ülesande täitmisega seotud täiendavaid asjaolusid, mida õigusaktidega ei ole reguleeritud. Rakendusüksuse ülesande täitmist kontrollib korraldusasutus, võttes arvesse halduslepinguga kokkulepitut. Lõikega 5 nähakse ette korraldus töötajate üle tulekuks juhul, kui rakendusüksused liidetakse. Sellisel juhul tuleb tagada, et töölepingus, sh ametijuhendis nimetatud tingimused ei muutuks. Eelnõu § 9 lõigetega 1–3 reguleeritakse korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduuride nõuetele vastavuse hindamist. Korraldusasutuse ülesannete täitmine peab vastama ühissätete määrusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab olema tagatud kõigi ülesannete täitmine ja see peab olema nähtav ka töökorralduslikest dokumentidest. Auditeeriv asutus peab oma iga-aastases auditiarvamuses kinnitama muuhulgas, et rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja korrektselt. Vastavalt ühissätete määruse artikli 84 lõikele 2, kui korraldusasutuse ülesannete täitmises olulisi muutusi seoses 2021–2027 perioodi rakendamisega ei ole, võib auditeeriv asutus tugineda oma hinnangu andmisel viimati tehtud korraldusasutuse auditile. Auditeeriv asutus peab tegema korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning tööprotseduuride vastavusauditi uue korraldusasutuse puhul või kui ülesannete täitmine muutub oluliselt, näiteks tehakse struktuurimuudatus. Kuna osasid korraldusasutuse ülesandeid täidavad rakendusasutused ja rakendusüksused, siis auditeeriva asutuse poolt korraldusasutuse vastavusaudit võib hõlmata ka rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside kohta hinnangu andmist. Korraldusasutus vastutab ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannete täitmise eest, ka nende, mis on määratletud eelnõuga rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesanneteks. Selleks korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduure, et tagada rakendusasutustes ja rakendusüksustes nõuetekohane ülesannete täitmine, sealhulgas toetuse andmise menetlusprotsesside ühetaoline ja õigusaktidele vastav rakendamine. Kui rakendusasutus või rakendusüksus jätkab senist tööd, siis perioodi 2021– 2027 tegevuste kohta ei ole vaja eraldi tööprotseduure koostada. Korraldusasutusele esitatakse vaid tööprotseduuride muudatused üle vaatamiseks. Lõike 4 kohaselt, kui rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, määratakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse korraldusega edasine rakendusüksuse ülesande täitja. Selline olukord võib olla näiteks juhul, kui auditeeriva asutuse või Euroopa Komisjoni hinnanguga antakse süsteemi toimivusele ühissätete määruse lisa XI tabelis 2 nimetatud III või IV kategooria või tehakse süsteemi mittetoimivuse tõttu finantskorrektsioon rakenduskavale lisa XXV kohaselt. Ülesannete täitjate senised muudatused on tulenenud struktuursetest muutustest. Lõikega 5 märgitakse, et eelnõus reguleeritud ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest tulenevate kohustuste lõppemisel. Viimased kohustused seoses aruandluse ja kontrollidega lõpevad fondi vahendite kasutamise Euroopa Komisjoni sulgemisotsuse alusel. 3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine 17 22.10.2021 Eelnõu § 10 reguleeritakse rakenduskava tulemuste saavutamiseks TAT õigusaktide (määrus/käskkiri) ning lepingu koostamist ja kehtestamist. Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega TAT-de koostamise nõuded, et ühtlustada TAT-des kehtestatavat regulatsiooni ja tagada ühissätete määrusest tulenevate nõuete kohaldamine projektide toetusest rahastamise valimisel. Rakendusasutusel on selle võrra lihtsam - ta saab keskenduda TAT-s toetavate tegevuste kujundamisele ja toetuse saajate sihtgruppi määratlemisele, arvestades rakenduskavaga kokkulepitut, ning toetuse maksmise lihtsustuste valikule. Võttes arvesse, et senistel programmperioodidel on läbivalt koostatud rakendusasutustel kokku ca 169 TAT õigusakti, on põhjendatud koostada TAT-de ülesed üldtingimused Vabariigi Valitsuse määrusega, millega muudetakse eri toetusmeetmete menetlus ühetaolisemaks. Õigusloome üldpõhimõtete kohaselt peab õigusaktides ja halduslepingus TAT kehtestamine toimuma kooskõlas toetuse valdkonda reguleerivate kõrgemal seisvate riigisiseste, st eelnõu ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustega, ning ühissätete määruse ja selle rakendusmäärustega, vastava fondi määrusega ning rakenduskavaga. Samuti peab TAT olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega, HMS-i, avaliku teabe seadusega, isikuandmete kaitse seadusega ja muu vastava valdkonna regulatsiooniga. Lõige 2 on volitusnorm rakendusasutuse ministrile TAT õigusakti – määruse, käskkirja või lepingu kehtestamiseks. TAT kehtestamisel lähtutakse lõike 1 alusel antavatest üldtingimustest. Rahastamisvahendi lepingu või käskkirja puhul lähtutakse ühissätete määruse artiklist 53 ja IX lisast. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga. TAT määrus tuleb kehtestada siis, kui toetuse andmine vastab HMS §-s 88 kirjeldatud olukorrale ehk reguleerimiseks piiritlemata arvu juhte. Näiteks TAT koostamisel ei ole teada, millised konkreetsed ettevõtted või asutused saavad olema toetuse saajad, sest need valitakse alles TATs ette nähtud valikukriteeriumide alusel. TAT määruses tuleb seada üldised tunnused toetuse taotlejate sihtrühma määratlemiseks. Määratlemata isikute ringile toetuse suunamisel võib taotlemine toimuda jooksva taotlemise või konkureerimisena. TAT määrus on kohane teha ka siis, kui toetust antakse samal eesmärgil ja tegevusteks teistele avalik- õiguslikele juriidilistele isikutele. Minister saab anda käskkirju Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 kohaselt kooskõlas HMS-ga üksikküsimuste reguleerimiseks. Seega TAT käskkiri koostatakse, kui tegevuste elluviimine soovitakse määrata ühele juriidilisele isikule või asutusele ehk elluviijale. Seda ka juhul, kui ministeerium kasutab toetust omategevuste rahastamiseks. Kui sama TAT tegevuste elluviijaid on mitu, määratakse üks elluviijaks ja teised partnerite rolli. Lõige 3 annab võimaluse kehtestada TAT halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus, nt kui elluviija peab tegevuste sihtgrupile osutama teenust või vahendama toetust lõppsaaja kulude või projekti rahastamiseks. Siin juures tuleb arvestada, et haldusleping, mis reguleerib piiritlemata arvu juhtumeid, jõustub HMS § 104 lõike 4 kohaselt määruse jõustumiseks ettenähtud korras ehk reeglina kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 18 22.10.2021 Lõikega 4 antakse rakendusasutuse ministrile ja riigisekretärile õigus määrata TAT käskkirjaga tegevuste elluviija. TAT käskkirjalisi tegevusi käsitletakse ühe projektina. Kui tegevuste elluviijaid on rohkem kui üks, määratakse üks elluviijaks ja teised partneriteks, sest ühel projektil saab olla vaid üks vastutaja (elluviija). TAT käskkirjaga saab kinnitada ka mitu projekti, sellisel juhul tuleb nimetada igale projektile eraldi elluviija. Nimetamise/määramise kord on asjakohane, kui elluviijaks saab olema ministeeriumi/Riigikantselei enda struktuuriüksus või teine valitsusasutus või avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilist isikut võib määrata, vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Sealhulgas võib eelnevalt korraldada avaliku konkurssi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel või kui tegemist on turuteenuse osutaja leidmisega ning määravaks on teenustasu soodne hind. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, arvestades, et tegemist on projekti elluviimisega. Lõikega 5 nähakse ette võimalus sõlmida TAT käskkirjas nimetatud elluviijast eraõigusliku juriidilise isikuga haldusleping, mille sõlmimisele ei tule kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid. Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmitav leping peab hõlmama samu reguleerimistingimusi, mis on ette nähtud TAT käskkirjale. Seega tegemist on TAT käskkirjale analoogse olukorraga, kuid erinev on vormistamine. Seega ei peaks ka halduslepinguga kokku lepitud TAT kohaste tegevuste elluviija leidmiseks kohaldama halduskoostöö seaduses ette nähtud riigihangete seadust. Eelnõuga kujundatud kord tegevuste elluviija määramiseks – käskkirjaga või lepinguga - on erikord halduskoostöö seaduse viidatud sätete suhtes. Elluviijale määratud tegevused on avaliku halduse ülesanded. Riigihangete seadus kohaldub juhul, kui hankelepingu ese on majandustegevuse raames osutatav tegevus või teenus. Kui rakendusasutus soovib osta avaliku halduse väliselt isikult sisse teenust või asja, mis on majandustegevus/turutegevus – nt ehitusöid, soetada asju, uuringute läbiviimine – siis ta korraldab selleks riigihanke, kuid toetuse saajaks/tegevuste elluviijaks on ta sellisel juhul ise. Sellise lepingu täitmise üle teeb halduskoostöö seaduse § 4 tähenduses haldusjärelevalvet, st jälgib lepingu täitmist, rakendusasutus, sealhulgas saab ta toetuda rakendusüksuse kontrollide ja projektiauditite tulemustele. Lõikega 6 võimaldatakse valitsusel kehtestada TAT tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest rahastamiseks, arvestades, et selle programmi rahastamise otsustab valitsus, mitte rakendusasutus. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt tuleb jätta taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus läbi vaatamata, kui TAT kohast toetuse taotlust ei esitata tähtaegselt. Tähtaja jooksul esitamise nõue on praktikas asjakohane juhul, kui taotlemine toimub konkureerimise tingimustes või kui toimub jooksev taotlemine ja taotlus esitatakse pärast taotluste vastuvõtmise lõpptähtaega. Ennistamise võimaldamine toob kaasa halduskoormuse, sest tuleb hinnata igakordselt ennistamise põhjenduste asjakohasust, ja võib viia taotlejate ebavõrdse kohtlemiseni. Läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbivaatamata jätmise õiguslikule alusele – käesolevale või TAT- s nimetatud sellesisulisele sättele. Eelnõu § 11 lõikega 2 määratletakse, millistele nõuetele taotluste menetlejad ja taotluse suhtes otsuse tegijad peavad vastama. Selles sättes nimetatud nõuded kohalduvad kõikidele rakendusasutuste ja rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö tegijatele, kes osalevad taotluse menetlemisel, sealhulgas nõuetele vastavuskontrollis, 19 22.10.2021 hindamise protsessis või otsustajana, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ehk toetuse andmise menetluses haldusorganina. Menetlejal ja toetuse taotluste suhtes otsuste tegijatel ei tohi olla karistusseadustiku koosseisule vastava süüteo kohta kehtivat karistust. Vastava info saab teabenõude alusel karistusregistrist. Eelnõu §-ga 12 täpsustatakse HMS-st tuleneva soodustava haldusakti andmisest keeldumise põhjendamise nõuet, arvestades konkursi korras toetuse andmise olemust ja toetuse andmise tingimustes projekti hindajatele antud pädevust. Juhul, kui hindamine viidi läbi avalikult kättesaadavate valikukriteeriumite ja -korra alusel ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb hindajate (hindamiskomisjoni liikmete) antud koondhinnete alusel tekkinud pingereal või koondhinnangul, siis toetuse andmise ja mitteandmise faktilisi asjaolusid ja kaalutlusi võib eelnõu kohaselt selgitada läbi avalikustatud projektide valikukriteeriumide ja -korra kirjelduse ning väljavõttega dokumendist, mis kajastab valimiskriteeriumide ja menetluskorra järgimist. HMS § 56 lõike 1 kohaselt võidakse haldusakti põhjendus esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.13 Sellisel juhul võib toetuda käesoleva sätte erisusele ja täiendavalt mitte põhjenda, miks anti taotlusele just selline koondhinne või hindamiskomisjoni liikme poolt üksikhinne või miks hindaja või hindajad andsid hindele või koondhindele just sellise põhjenduse(d). Otsuse koostamisel 13 Sellist lähenemist toetab nt ringkonnakohus oma põhjendustes haldusasjas nr 3-10-1677 (lk 12). Põhjendamiskohustust peetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui hindamismetoodika seab hinnangute andmiseks piisavalt selged ja läbipaistvad raamid ning läbi antud hinnete saab lugeda hindamismetoodikast välja projektile antud hinnete põhjendused ning kui tegemist pole hindamismetoodikas sätestatud olukorraga, siis hindamisjuhendi selgitusi saab arvestada komisjoni otsuse põhjendustena ja otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-18-08 on kinnitatud põhimõtet, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalutlusreeglite järgimise ja motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013.a. otsusest nr 3-3-1-77-12 tuleneb, et hindamismenetluses on komisjoni liikmetele jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika). Samast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna praeguses asjas tehtud otsuse tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindesumma taotluse rahuldamiseks vajaliku määrani, puudus vajadus ka välja tuua, kas oli konkureerivaid taotlusi, millega kõnealust taotlust võrrelda (paremusjärjestusse seada). Haldusasja nr 3-3-1-77-12 (p 18) kohaselt on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud – kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26). Riigikohus on 10.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-14 leidnud, et arvestades menetluse iseloomu (nt taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub toetustaotluse menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. 20 22.10.2021 lähtutakse hindajate antud põhjendustest, nendele viidates või äärmisel juhul refereerimise teel ümber kirjutades. Projektide valimistingimused ja -kord peab sellele sättele tuginemisel olema hiljemalt taotlusvooru välja kuulutamisel avalikustatud. Taotleja jaoks on sellisel juhul jälgitav, milliseid asjaolusid võetakse arvesse kaalutlusotsuse tegemisel, mida hinnatakse, kuidas otsuseni jõutakse ja kas menetluskorda on järgitud. Sellise korraga püütakse vältida põhjenduste asjakohasuse ja piisavuse vaidlusi. Kui toetuse taotluse rahuldamise otsus (edaspidi TRO) või taotluse mitterahuldamise otsuse tegijale ei ole TAT määruse kohaselt koondhinde alusel tekkiv pingerida siduv või avastatakse näiteks siiski nõuetele mittevastavus ja tehakse vastavalt asjaoludele teistsuguse otsuse, siis ei saa pingereast erineva otsuse tegemise põhjendamisel erandile toetuda ning otsuses tuleb põhjendada ja lisada kaalutlused, et miks üksnes pingereast ei lähtutud. Kuivõrd igal isikul on õigus tutvuda tema kohta koostatud andmetega, siis taotlejal on eelnevast olenemata õigus tutvuda tema taotluse kohta koostatud dokumenteeritud teabega ja saada sellest väljavõtteid. Taotlejal ei ole siiski õigus näha andmeid, mis ei ole temaga seotud ja millele juurdepääs on piiratud, näiteks millise hinnangu andis konkreetne valimiskomisjoni liige. Vastav teave esitatakse taotlejale tema algatusel ehk tema esitatava teabenõude alusel, välja arvatud kui tegemist on otsuse põhjendamise kohustusega, mil haldusorgan peab ise tegutsema. Eelnõu §-ga 13 ühildatakse HMS § 40 tähenduses ärakuulamisõiguse rakendumine konkureerivas korras taotlemise erisustega. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (Euroopa Kohtu 21. novembri 1991. a otsus kohtuasjas C-269/90: Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte, EKL 1991, lk I-05469). Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused selle põhimotiividele ja põhjendustele. Taotlejale ja toetuse saajale esitatakse arvamuse esitamiseks otsuse projekt. Nimetatud kohustus tuleb küll HMS §-s 40 nimetatud ärakuulamise põhimõttest, kuid samas ei ole praktikas alati seda sätet rakendatud või on tekkinud küsimusi rakendumise kohta. Ära ei kuulata, kui HMS § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, kuid see esitatakse eelnõu terminites ja näidatakse ära millisel moel on isik siiski ära kuulatud. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud14. Seega taotlejat täiendavalt pärast hindamistulemuse põhjal pingrea selgumist, kuid enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, ära ei kuulata ehk talle ei anta täiendavat võimalust esitada lisaselgitusi ja argumente taotluses esitatud teabe kohta ehk miks tema projekti tuleks siiski toetada. Seda põhjusel, et kui hindamiskomisjoni pingerea tulemusel jääb taotlus rahuldamata, siis täiendava ärakuulamise raames antud selgituste 14 Seda seisukohta toetab Riigikohtu 17.06.2011 lahend nr 3-3-1-37-11 (p 13) 21 22.10.2021 tulemusel uut hindamisvooru ei peeta otstarbekaks korraldada, sest see võib venitada taotlusvoorus toetatavate projektide väljaselgitamise ebamõistlikult pikaks ning see ei ole enamuse taotlejate ega toetuse andja huvides (toetuse andmise aeg on piiratud). Toetuse taotlejatel on õigustatud ootus, et taotlusi menetletakse ettenähtud menetlusajast kinni pidades. Täiendavate selgituste andmine võib tähendada ka sellele taotlejale eelistuse andmist taotlejate ees, kelle taotlust moodustunud pingerea alusel tuleks toetada ja kellele lisaselgituste esitamise võimalust seega ei anta. Seega oleksid taotlejad, kelle taotlused on nõuetekohased, ebavõrdses seisundis, sest neil ei anta võimalust täiustada taotluses olevat infot. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ja ka põhimõttele, et TRO tuleb teha tähtaegselt halduskoormust põhjendamatult suurendamata. Eelneva tõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku konkursi teel toetuse andmise olemusega. Enne taotleja jaoks negatiivse otsuse tegemist tuleb taotlejale anda võimalus esitada omapoolsed vastuväited siiski juhul, kui projektide hindamise etapis moodustatud projektide paremusjärjestuse alusel tuleks projekti toetada, kuid taotlusvooru eelarve piiratuse tõttu saab toetada väiksemas mahus kui on toetust taotletud või hindamise järgselt ilmneb, et taotleja ei vasta siiski nõuetele. Eelnõu §-ga 14 nähakse ette ettemaksete tegemise võimalus. Ettemakseid tehakse Euroopa Komisjoni tehtavatest ettemaksetest ning selle ületamisel riigi käibevahenditest. Ettemakseid ei tehta riigiasutustele, sest et neil on võimalik saada ajutisi käibevahendeid riigieelarvest. Ettemaksena antud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks tuleb toetuse saajal tõendada nõutud tähtajaks. Alles pärast seda saab abikõlblikuks loetud kulud lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse. Toetuse saajatele, kes on riigiabi või vähese tähtsusega abi saajad tehakse ettemakseid ühissätete määruse kohaselt finantsasutuse garantii alusel ning selliseid ettemakseid saab esitada Euroopa Komisjonile hüvitamiseks, seega koormus riigi eelarve käibevahenditele selliste ettemaksetega ei suurene. Ettemakse andmiseks ja selle kasutamise tõendamiseks nähakse täpsemad tingimused ja kord ette Ühendmääruses. 4. jagu Rakenduskava seire ja hindamine Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse rakenduskava elluviimise seire korraldust. Lõike 1 kohaselt täidab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Seireinfo ja lõpparuande esitamist Euroopa Komisjonile reguleerib ühissätete määrus ja Euroopa Komisjoni juhised. Iga-aastast rakenduskava seirearuande koostamist ühissätete määrus enam ette ei näe. Rahandusministeerium esitab Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile regulaarselt seireinfot ja koostab rakenduskava lõpparuande. Koostöö korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega on aktuaalsem rakenduskava elluviimise kohta vaheülevaate koostamisel, mis muuhulgas peab sisaldama rakenduskava tulemuste sihttasemete saavutamise analüüsi. Rahandusministeerium esitab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega koostatud rakenduskava lõpparuande seirekomisjonile kinnitamiseks. Kinnitatud lõpparuande esitab Euroopa Komisjonile korraldusasutus. Lõike 2 kohaselt tuleb korraldusasutusel, rakendusasutustel, rakendusüksustel ja rahastamisvahendi rakendajatel anda Rahandusministeeriumile rakenduskava elluviimisega seotud teavet vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud juhistele, sealhulgas jooksvaks 22 22.10.2021 seireks, vaheülevaadeteks ja lõpparuande koostamiseks. Samuti tuleb anda vajalikku teavet Euroopa Komisjoniga toimuvateks aastakoosolekuteks, Vabariigi Valitusele toetuse kasutamise edenemise ülevaadete tegemiseks, soovituste täitmise jälgimiseks ja probleemide lahendamiseks. Lõikega 3 tagatakse Euroopa Komisjonile edastatud seireinfo avalikustamine. Korraldusasutus vastutab keskselt toetuse kasutamist ja andmist kajastava veebilehe toimimise, sealhulgas seireinfo avaldamise, eest. Avalikustatava seireinfo edastab korraldusasutusele Rahandusministeerium. Eelnõu §-ga 16 reguleeritakse seirekomisjoni moodustamist ja selle tegutsemisega seotud asjaajamist. Seirekomisjoni moodustamise eest vastutab Rahandusministeerium. Seirekomisjon tuleb ühissätete määruse kohaselt moodustada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni poolt rakenduskava kinnitamist. Rahandusministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute protokollid. Seirekomisjoni koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord aastas. Seirekomisjoni ülesanded on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab seirekomisjon heaks rakenduskava muudatused. Eelnõu §-ga 17 reguleeritakse ühissätete määruse tähenduses rakenduskava elluviimise mõjude hindamise korraldust. Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse rakenduskava üleste või mitut valitsemisala hõlmavate hindamiste läbiviimist, mida korraldab Rahandusministeerium või kus Rahandusministeerium peab andma Euroopa Komisjoni hindamiste jaoks sisendit. Hindamiste korraldamiseks annavad rakendusasutused ja rakendusüksused vajalikku teavet. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel tuleb esitada ka peale programmperioodi lõppu Rahandusministeeriumile teavet, kui seda on vaja Euroopa Komisjoni tehtava järelhindamise käigus. Lõike 3 kohaselt teevad rakendusasutused vajadusel oma vastutusala hindamisi arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi. Iga hindamine peab olema arvatud seirekomisjoni poolt heakskiidetavasse hindamiskavasse. Heakskiit vormistatakse seirekomisjoni protokollilise otsusega. Tegemist on haldusesisese otsusega. Lõike 4 kohaselt koostab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium kaasab korraldusasutuse ja asjakohased rakendusasutused hindamiste planeerimisse ja korraldamisse. Lõikega 5 kohustatakse korraldusasutust ehk RTK-d avaldama hindamiste kokkuvõtted kesksel toetuste veebilehel avalikkuse teavitamise eesmärgil tulenevalt ühissätete määrusest sätestatud nõudest. Hindamiste läbiviijad/korraldajad teevad hindamiste tulemused RTK-le kättesaadavaks. Lõikega 6 kohustatakse Rahandusministeeriumi informeerima rakenduskava seirekomisjoni hindamiste kava alusel teostatud hindamiste tulemusel tehtud peamistest järeldustest ja soovitustest ning nendega arvestamisest. Rakendusasutus esitab teabe oma hindamise järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile. 23 22.10.2021 Lõikega 7 seatakse nõue, et hindamisi võivad läbi viia rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. Selline nõue tuleneb ühissätete määrusest. 5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse teavitamine Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust tulenevalt ühissätete määrusest nõutust. Dokumentide säilitamistähtaja lõppemisel kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid kuuluvad hävitamisele, välja arvatud kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. Dokumentide säilitamiskohustuse eesmärk on tagada toetuse andmise ja kasutamisega ning asutuste ülesannete täitmisega seotud andmete ja neid tõendavate dokumentide olemasolu toetuse andmise õiguspärasuse kontrollimisteks, sealhulgas auditeeriva asutuse, Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja läbiviidavate auditite tarbeks. Dokumentide säilitamistähtaeg muutub võrreldes STS2014_2020ga. Säilitamistähtaeg hakkab sõltuma vaid projektile tehtud lõppmaksest ja ei ole seotud enam rakenduskava aruandeaasta lõpuga. Säilitamistähtaeg katkeb uurimis-, finantskorrektsiooni-, vaide- ja kohtumenetluse ajal. Säilitamistähtaja arvestus algab uuesti, kui toetuse saaja on nõuet tunnustanud või katkemise aluseks olevaid asjaolusid enam ei esine, st katkemise aluseks olev menetlus lõpeb. Selline kord on ka ühissätete määruses. Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse teabe töötlemist ja avaldamise piiranguid. Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse ja auditeeriva asutuse töötajad võivad töödelda ja omavahel vahetada neile tööülesannete käigus saadud või loodud teavet ja dokumente. Eraldi reguleeritakse andmete töötlemist, sealhulgas kogumist ja edastamist ESF+ vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta andmekorje tegemiseks ja rakendusüksusele esitatamiseks ning rakenduskava mõjude hindamiseks. Nimetatud õiguste andmine on vajalik, kuna avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on nõutud seaduses sätestatud õigusliku aluse olemasolu piiratud juurdepääsuga andmete töötlemiseks. Isikuandmeid ei töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas kuni dokumentide ja andmete säilitamistähtaja lõpuni, kui isikuandmeid peab säilitama kulude abikõlblikkuse või kohustuste täitmise tõendamiseks. Lisaks kehtestatakse haldusülesande täitjale üldine nõue hoida saladuses temale teatavaks saanud piiratud juurdepääsuga teavet nii töösuhte või ametis oleku ajal kui ka pärast selle lõppu, arvestades asjakohastest õigusaktidest tulenevaid avaldamise ajalisi piiranguid. Sättega sedastatakse üle avaliku teenistuse seaduse § 55 ja HMS § 7 lõikes 3 sätestatu. Ka auditeerijad võivad kokku puutuda nii äri- või riigisaladusega kui ka isikandmetega ning ka sellistel juhtudel tuleb järgida vastavale teabele kehtivaid piiranguid. Kokkuvõtlikult saab jaotada eelnõu tähenduses teabe avalikustamist järgmiselt: a) aktiivselt avalikustatav teave ehk kohustatud asutus teeb teabe ise avalikuks; b) passiivselt avalikustatav teave ehk teabenõude korras väljastatav (avaldatav) teave; 24 22.10.2021 c) juurdepääsupiiranguga teave. Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse millal ja millised toetuse kasutamise ja andmisega seotud andmed on avalikustatavad15 või avaldatavad. Teabe avaldamise piirangud tulenevad lisaks avaliku teabe seadusele ka käesolevast seadusest. Lõigete 1 kuni 3 kohaselt võib avalikustada enne TRO jõustumist taotluste kohta statistilisi andmeid (teabenõude alusel), välja arvatud erisuste korral. Eelnõuga on laiendatud taotlejate ringi, sealjuures on avalikustatavad avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratletavad piiratud juurdepääsuga teabeks. Piiratud juurdepääsuga teave on muuhulgas ärisaladusega seonduv teave. Eeldatakse, et ettevõtja ise märgib ära, millist teavet ta loeb ärisaladuseks. Kui ettevõtja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis asutus peaks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt omal algatusel märkima dokumendi piiratud juurdepääsuga dokumendiks vaid siis, kui ärisaladuse sisaldumine dokumendis on ilmne. Asutus küsib vajadusel ettevõtjalt põhjendusi, kuid piirangu seab ta (või keeldub seadmisest) enda kaalutlusotsusena. Ärisaladusena ei käsitleta avalik-õiguslike isikute või asutuste poolt saadud rahaliste vahenditega seotud teavet, andmeid lepingu eseme, leppetrahvi ja muude sanktsioonide kohta jms. Ärisaladuse mõiste tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikest 2. Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi T&A) toetuse taotlemisel taotluses esitatud andmed peetakse vajalikuks jätta avalikustatavaks, sest T&A asutused ei ole kasumile orienteeritud ning nende tegevusteks eraldatavad toetused ei ole suunatud äritegevuse toetamisele. T&A meetmetes toetuse andmise eesmärk on eelkõige Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine, et luua pikemas perspektiivis soodne pinnas innovatsiooniks ning majandustegevuse kasvuks. Seda erandit saab rakendada, kui projektid ei sisalda ärisaladust ega intellektuaalomandi õigustega kaitstud teavet. Eelkõige on seda erandit vaja olukordades, kus mitu taotlejat soovivad toetust ühesuguse sisuga projektile – näiteks teaduskeskuse ehitamiseks või väga kalli teadusaparaadi ostmiseks, samas oleks otstarbekas rahastada ainult ühte sellist projekti. Seega on vajalik luua võimalus avalikuks aruteluks, kuhu oleks võimalik kaasata asjassepuutuvate kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste esindajad. Vaid avaliku arutelu, kaasamise ja teaduspõhise diskussiooni tulemusena on võimalik T&A tegevuse valdkonnas tagada optimaalseid investeeringuid. Selleks, et vältida põhjendamatuid teabenõudeid kolmandatelt isikutelt enne TRO või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, tuleb TAT määruses sätestada ka osapooled, kellele teavet avalikustatakse ning kuidas toimub avalikustamine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, samuti avalik teave. Seega ei lähe käesolev avalikustamise erand vastuollu juba olemasoleva korraga. Rahuldamata jäetud avaldamisele mittekuuluvate taotluse andmed saab määrata piiratud juurdepääsuga teabeks kuni 2032. aasta 31. detsembrini, mis on lõplik rakenduskava elluviimisega seotud dokumentide säilitamistähtaeg. Rahuldamata jäänud taotlused tuleb 15 Avaliku teabe seaduse § 8 lõikes 2 kohaselt on teabe avalikustamine teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama. 25 22.10.2021 peale nimetatud tähtaega hävitada, kuna need ei kuulu olemuselt ka arhiiviväärtusega dokumentide alla, mis tuleks rahvusarhiivile üle anda. Lõike 4 kohaselt tuleb korraldusasutusel avalikustada ühissätete määruses nimetatud projektide rahastamisega seotud andmed selleks loodud veebilehel. Lõike 5 kohaselt on projektide hindajate nimed ja nende poolt antud hinnangud iseseisvalt ja eraldi on avalikustatavad, kuid tuleb jälgida, et ei oleks võimalik seostada, millise hinnangu andis projektide valikukriteeriumide ja -metoodika alusel konkreetne projekti hindaja. Hindajate kaitse on oluline, et tagada julgelt hinnangu andmine ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Lõikes 6 eesmärgiks on tagada, et toetuse saajale oleks kontrollitavaks osutumine suhteliselt ootamatu. Teadmatus, kas valimisse sattutakse, distsiplineerib enam tegutsema vastavalt reeglitele. Praktikas on leitud, et kuna kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid koostatakse aegsasti ette, siis plaani avalikustamine võib mõjutada kontrolli tulemusi (nt toetuse saaja jõuab tellida oma projektis toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrolli, kuna teab, et tema projekti kindlasti kontrollitakse), seega on põhjendatud kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavateks dokumentideks. Kontrolli- ja auditiplaanide puhul on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutusesiseselt adresseeritud dokumentidega. Avalikustamise piiramine ei tähenda aga seda, et toetuse saajat ei teavitata ette kontrolli või auditi läbiviimise kavatsusest. Auditi lõpparuannet ja kontrolliakti ei avalikustata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 või § 35 lõike 2 punkti 2 alusel enne nende lõplikku kinnitamist. Lõike 7 kohase toetuse finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi FKO) andmete avalikustamine on seotud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avalikustatavate toetuse saajate andmete ja määratud toetuse summade avalikustamise kohustusega, sest FKO avalikustamine korrigeerib avaldatud toetuse summat. FKOga seotud isikute ja summade avalikustamine on kooskõlas ka avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punktiga 9, mille kohaselt on keelatud tunnistada asutusesiseseks teabeks riigi eelarve kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste seotud andmed, ning sama lõike punktiga 12, mille kohaselt on keelatud tunnistada asutusesiseseks teabeks riikliku või teenistusliku järelevalve korras jõustunud ettekirjutusi või akte. Koonddokumendi avalikustamisega väheneb vajadus vastata üksikpäringutele. Lõikega 8 korratakse üle isiku õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Eelnõu § 21 kohaselt jätkatakse perioodil 2021–2027 toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamist varasemate programmperioodi jaoks loodud infosüsteemis (edaspidi register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse andmise menetlusetappide ja infoga, mida tuleb Euroopa Komisjonile esitada rakenduskava elluviimise seire ning maksetaotluste ja kuluaruande raames. Register täidab tugifunktsioone toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja edastamisel. Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist, ülesannete täitmist ja kulude abikõlblikkust. Registrit on arendatud toetuse taotluste, projekti aruannete, projektile maksete tegemise ja menetlemise ning otsuste esitamise keskkonnaks (e-toetuste keskkond). 26 22.10.2021 Täiendavalt on kavatsus koguda registrisse ESF+ määruse artikli 15 lõike 1 ning lisa I ja II kohased isikuandmed sellest fondist rahastatud projektides osalevate füüsiliste isikute kohta. Selliste andmete alusel esitatakse aruandeid Euroopa Komisjonile. Aruanded on viidatud tegevustes osalejate inimeste näitajate kohta statistilised. Seni on vastavaid andmeid kogutud ja töödeldud registriväliselt, osaliselt ka Statistikaameti kaudu. Statistikaametiga jätkub koostöö ka programmperioodil 2021–2027. Eelnõu alusel kogutud andmete säilitamine registris lõpeb dokumentide säilitamistähtaja lõppemisel. Eelnõu § 22 lõikega 1 nähakse ette rakenduskava toetusvaldkondadest ja -meetmetes üldsuse teavitamise korraldus. Peamised teavitamismeetmed ja -strateegia kirjeldatakse rakenduskavas. Korraldusasutus koostab koostöös Rahandusministeeriumi, rakendusasutuste ja rakendusüksustega rakenduskavas kavandatu elluviimiseks teavitamistegevuste juhise, milles kavandatakse toetuse saamise ja kasutamise võimalustest avalikkuse teavitamise peamised põhimõtted, tegevused ja suuremad üritused. Kommunikatsioon aitab tõsta toetuse abil rahastatavatest tegevustest ja investeeringutest avalikkuse teadlikkust ja nähtavust avalikkuses. Ka programmperioodi 2014–2020 kommunikatsiooni planeerimiseks koostas korraldusasutus koostöös rakendusasutuste ja rakendusüksustega ühtse teavitamisstrateegia. Kuna toetuse kasutuselevõtuga tegelevad ministeeriumid, Riigikantselei ja muud rakendamisega seotud asutused, siis koostatakse strateegia viisil, et kõik toetuste kommunikatsiooniga tegelevad asutused saavad lähtuda sellest kitsamate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. See võimaldab ühelt poolt hoida järjepidevust igapäevase kommunikatsiooni korraldamisel. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonis kavandatakse kasutada erinevaid sõnumite edastamise viise ja kanaleid – sotsiaalmeediat, infopäevi, üritusi, nt iga-aastane Euroopa päev või fotovõistlus toetatud objektidest; telesaateid, -klippe ja -seriaale, raadiosaateid; klippe YouTube keskkonnas; spetsiaalseid uudiste rubriike on-line uudiste portaalides. Lõike 2 kohaselt sätestatakse toetuse saajale avalikkuse toetuse andmisest teavitamise nõuded, sealhulgas toetusest soetatud või ehitatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades ühissätete määrusest tulenevaid sümboolika kasutamise nõudeid. 6. jagu Projekti ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ning auditeerimine Eelnõu §-ga 23 määratletakse kontrollimise sisu. Tulenevalt kontrollitava rollist saab kontrolle liigitada kaheks: rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollid ning projektide kontrollid. Korraldusasutus on vastutav rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise eest, sest need ülesanded on osa ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannetest. Vastutamine hõlmab rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduuride kirjelduse (TPK) nõuetele vastavuse hindamise kõrval ka nende alusel toimimise hindamist. Kontrollide tegemise intensiivsus ja kontrollimeetme laad sõltub rakenduskava elluviimise riskide hindamise tulemusest. Viimastel aastatel on reaalsete kontrollide tegemine asendatud suures 27 22.10.2021 osas toimivuse hindamisega registrist ja muudest koondandmetest kättesaadava teabe analüüsi teel. Kontrollide, sh analüüsi, põhjal esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile ühissätete määruse kohaselt igal aastal juhtkonna kinnitava avalduse juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimivuse kohta. Projektide kontrollid liigituvad haldusmenetluslikuks kontrolliks, mille raames vaadatakse makse aluseks olevate tingimuste, sealhulgas toetuse saaja kohustuste, täitmist rakendusüksuses ning vastavalt kontrolli plaanile või ad hoc kohapealseks projekti järelkontrolliks toetuse saaja ja projekti partneri juures, sealhulgas projekti objektide või tegevuste asukohas. Eelnõu §-s 24 sätestatakse kes keda kontrollib. Korraldusasutus kaasab vajadusel kontrolli läbiviimisse rakendusasutuse esindaja, kelle TATi alt on projekti toetatud, näiteks kui küsimus on TAT rakendamises. Projektide elluviimise ja toetuse kasutamise kontrollimine on rakendusüksuse ülesanne. Korraldusasutus võib kontrollida ka toetuse saajat, et hinnata rakendusüksuse tööd. Kontrollija määramisel või volitamisel tuleb arvestada erapooletuse nõudega, mistõttu kontrolli ei või teostada või selles osaleda ei või isik, kes tuleks taandada HMS § 10 alusel. Kontrollijaks olev töötaja või ametnik peab toetuse saaja nõudmisel tõendama oma volitust, näiteks kui toetuse saaja kahtleb kontrollija õiguses toiminguid läbi viia. Seega peaks toetuse saaja juures kohapealset kontrolli tegev kontrollija kaasas kandma temale kontrolli teostamiseks volituse olemasolu tõendavat dokumenti. Eelkõige võib selline nõue tekkida haldusvälise isiku kontrollimisel. Võrreldes STS2014_2020 ei nähta enam võimalust kontrollida asjaolusid lõppsaaja juures, kuivõrd tõendamise koormus on toetuse lõppsaajale vahendajal ehk toetuse saajal. Lõppsaajalt võib siiski küsida andmeid toetavas tegevuses osalemise asjaolude või lõppsaaja projektile toetuse andmise kohta. Ka kolmandalt isikult võib küsida projektiga seotud asjaolusid, kui ta on seotud projekti elluviimisega - näiteks teenuse saajana, töövõtjana, ehitajana, tarnijana, vms. Vastavalt ühissätete määrusele võib erandina kontrollida rahastamisvahendist garantii andmisel garantii aluseks oleva laenu andmise asjaolusid laenu andja juures, et tuvastada garantii andmise õiguspärasust. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse kontrollijate õigused kontrolli läbiviimiseks, sõltumata sellest, kas e-toetuse keskkonna kaudu esitatud dokumente ja asjaolusid kontrollib rakendusüksus e- toetuse keskkonnas või toetuse saaja juures või objekti või tegevuse toimumise asukohas. Eelnõus ei nähta ette erinevusi kontrollija õigustes, sõltuvalt sellest, kas toetuse saaja on haldusväline isik või mitte, sest makse eelduste täitmise tõendamise koormus ei erine sellest. See tähendab seda, et kui kontrollijale ei esitata tõendeid, mis veenaksid toetuse õiguspärases väljamakses või toetuse saaja kohustuste täidetust, siis tagajärjeks on see, et toetuse maksmise eeldusi ei saa lugeda täidetuks. Eelnõus nimetatud kontrollija õigused on ammendavad vastavalt kontrollivajadusele, seega korrakaitseseaduse üldmeetmete kasutamise õigusi ei ole vaja kontrollijatele anda. Kui rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimisel ei ole võimalik tuvastada toiminguid, mis tõendaksid ülesande täitmist või nende nõuetekohast täitmist, siis 28 22.10.2021 antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk kontrollijal on õigus anda ülesande nõuetekohaseks täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid ehk konkreetseid parendustegevusi, vajadusel koos täitmise tähtajaga. Eelnõu §-ga 26 kohustatakse kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest kontrollitavale ette teatama ja etteteatamise aeg peaks olema mõistlik, arvestades hea halduse põhimõtteid16, selleks, et kontrollitav teaks oma aega planeerida. Kui kavandatakse ootamatut kohapealset kontrolli ja eeldatakse, et etteteatamine ei vasta kontrolli eesmärgile, siis sellest ette teatama ei pea. Kohapealse kontrolli raames vaadatakse neid asjaolusid, milles pole võimalik veenduda e- toetuse keskkonna kaudu esitatud andmete ja dokumentide põhjal või soovitakse üle kontrollida, kas esitatud teave või dokumendid vastavad esitatule ja kajastuvad ka reaalselt. Kohapealse kontrolli käigus võib olla hõlpsam tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist või edenemist ning toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, samuti teavitamisnõuete täitmist. Kohapealse kontrolli käigus võib vajadusel kontrollida e-toetuse keskkonna kaudu esitatud dokumentide originaalile vastavust. HMS § 18 lõige 1 punkt 4 annab kaalutlusõiguse kontrollakti koostamiseks, kuid lõikes 2 nähakse ette selle kohustuslikkus, sest vastavalt ühissätete määrusele peab olema tagatud piisav kontrolljälg ka läbiviidud kontrollide kohta ning piisavaks kontroll-jäljeks on kontrollakt. Eelnõu §-ga 27 reguleeritakse auditeeriva asutuse ülesannete täitmist. Lõikega 1 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks. Lõike 2 kohaselt tulenevad auditeeriva asutuse ülesanded ühissätete määrusest. Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamiseks rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muuhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Auditid tehakse auditistrateegia kohaselt valimi alusel. Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase koondarvamuse ehk ühissätete määruses nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande ehk ühissätete määruses nimetatud kontrollaruande, mille esitab korraldusasutus arvepidamise ülesannetes Euroopa Komisjonile koos aasta kuluaruandega. Euroopa Komisjon tugineb liikmesriigi esitatud kuluaruande ja maksetaotluste usaldusväärsuse, sh kulude abikõlblikkuse, hindamisel auditeeriva asutuse arvamusele. Auditeeriva asutuse tööd kontrollib Euroopa Komisjon. Lõigetega 3–5 antakse auditi läbiviijale auditi läbiviimiseks vajalikud õigused. Auditeerib selleks volitatud ametnik. Auditeeriv asutus võib auditi läbiviimise teenusena sisse osta. Lõike 6 kohaselt kehtestab auditi tegevusest selgema arusaamise eesmärgil auditite tegemise ja aruandluse, st audiitori iga-aastase koondarvamuse ja auditeerimise aastaruande koostamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. 7. jagu 16 Euroopa Liidu lepingu artiklist 6, mis osutab põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a) tuleneb, et igal isikul on õigus, et teda kuulatakse ära enne kui tema suhtes rakendatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. 29 22.10.2021 Finantskorrektsioon Eelnõu §-ga 28 reguleeritakse finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist. FKO tegemise üldine alus ja termin tuleneb ühissätete määrusest. FKO-ga vähendatakse osaliselt või täielikult vastavalt rikkumise ulatusele või mõjule määratud toetus (väheneb ka sellele vastav omafinantseering). FKO tegemise üksikasjalikumad alused ja ulatus sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, et ühtlustada FKO-de tegemist ja muuta kaalutlusõiguse kasutamine läbipaistvamaks. Peamiselt reguleeritakse selles määruses riigihangete seaduse rikkumise tagajärjed vastavalt EK finantskorrektsioonide tegemise juhisele17. Samuti nähakse ette protsendimäärad juhtudeks, kus rikkumise ehk kohustuse täitmata jätmise mõju ulatust ei ole võimalik üheselt määratleda, näiteks väljund- või tulemusnäitajate mittesaavutamisel, kestvuse nõude või teavitamiskohustuse rikkumisel. Kuna tegemist on avalik-õigusliku kahjuga ja selle tuvastamise alused tulenevad õigusaktidest, siis rahalise mõju väljaselgitamisel ei rakendu võlaõigusseaduse tähenduses kahju tuvastamise reeglid. Kui rikkumise ulatus on üheselt määratav, siis tuleb FKO teha konkreetse summa ulatuses. Samuti reguleeritakse FKO tegemise lõppaeg. Toetuse saamisega seotud viimaseks kohustuseks võib olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise kohustus või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus (kestvuse nõue). Arvestades, et projektid võivad olla mitme-aastased, siis üksikjuhtumi puhul tuleb arvestada FKO tegemise aegumise reegleid, mis on reguleeritud Euroopa Liidu finantshuvide määruses, mille rakendamist abistavad mitmed kohtulahendid. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude aegumistähtaeg on kümme aastat riigiabi andmisest. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude menetlemisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. Konkurentsiseaduses reguleeritakse riigisiseselt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist. Konkurentsiseaduse § 42 lõike 7 kohaselt on riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi saajale maksti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. Kavandatav aegumistähtaeg konkurentsiseaduses on analoogne nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artiklis 17 tooduga, mille kohaselt Euroopa Komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Seega olenemata sellest, kas abi ebaseaduslikkus või väärkasutus on tuvastatud Euroopa Komisjoni või riigisiseselt riigiabi andja poolt, on riigiabi ebaseaduslikkuse või väärkasutuse tuvastamise juhtudel tagasinõude esitamise tähtajaks ühetaoliselt kümme aastat. Eelnõu § 29 reguleerib FKO-ga tagasinõutud toetuse tagasimaksmist ja intressi kohaldamist. Intresside küsimist ühissätete määrus ette ei näe. Küll tuleb ühissätete määruse kohaselt nõuda viivist (viivisintressi) tähtaegselt tagastamata toetuselt. 17 LISA KOMISJONI OTSUS, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne x_ET.pdf 30 22.10.2021 Lisaks tuleb arvestada, et juhul, kui tagasinõutud toetus on tagastatud, sh loetakse tagastatuks tasaarveldamise tulemusel, ja hiljem tunnistatakse tagasinõue vaide või kohtumenetluse tulemusel kehtetuks, siis esialgse olukorra taastamiseks lisandub toetuse tagastamisel intress vastavalt riigivastutuse seaduse § 23 punktile 118. Riigivastutuse seaduse rakendumine on kooskõlas Põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 3 nimetatud põhimõttega, mis näeb ette kahjuhüvitamise kohustuse liidu õiguse, sealhulgas ühissätete määruse, kohaldamisel. Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma FKO-s näidatud summas ja tähtajaks. FKO-ga tagasi nõutud toetus tuleb tagastada FKO kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise tõttu tehtud tagasinõude korral 4 kuu jooksul. Viimase puhul ei saa tagasinõuet ajatada, sest kuni tagastamiseni kohaldub liitintress. FKO kui haldusakt hakkab kehtima vastavalt HMS § 61 lõikele 1 alates selle kättetoimetamisest koostoimes HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse. Lõikega 2 reguleeritakse juhtumit, kui FKO tehakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral. Sellisel juhul juhindutakse tagasinõude korral konkurentsiseaduse §- s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Struktuuritoetuste andmise korral tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et juhul kui samaaegselt ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhuga tuvastatakse ka struktuurifondide osas reeglite rikkumine, mis samuti toob kaasa toetuse tagasinõudmise, tuleb tagasinõudmisel juhinduda erinormide olemasolul nendes normides sätestatust. Toetus nõutakse tagasi koos intressiga vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Samasisulist nõuet kajastab ka Euroopa Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt19 (edaspidi kohtute teatis), näiteks Euroopa Kohtu otsus C-277/00, millest tuleneb, et tagasinõudmise täielik eesmärk on täidetud, kui abi on tagastatud koos intressiga. Ettevõtja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, millise rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär, mille kinnitab Euroopa Komisjon oma teatises liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta20. Toetus tuleb tagastada liitintressiga alates päevast, mil ebaseaduslik abi maksti välja ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. 18 Vaata ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust 3-3-1-81-13, punktid 14-17. 19 Kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:085:0001:0022:ET:PDF 20 Näiteks 2013 kohta http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:402:0016:01:ET:HTML 31 22.10.2021 Tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tuleb tagastada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt nelja kuu jooksul FKO saamisest. Ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise mõistete sisustamisel tuleb lähtuda konkurentsiseaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Ebaseaduslikult antud riigiabi juhtumiteks tuleb lugeda kõik uued abid, mis on kehtestatud vastuolus ELTL artikli 108 lõikega 3. Abi tuleb pidada ebaseaduslikuks ka juhtudel, kui abi on antud nn üldise grupierandi määruse alusel, kuid hilisemalt tuvastatakse, et määruses seatud tingimused ei olnud täidetud. Sellisel juhul on abi andmisel rikutud teatamiskohustust, mistõttu tuleb abi pidada ebaseaduslikuks. Abi väärkasutuseks tuleb lugeda konkurentsiseaduse § 42 lõikes 2 toodud mõiste määratluse kohaselt juhtumeid, kus on tuvastatud, et abi on kasutatud selle saaja poolt vastuolus komisjoni otsusega. Mõistete sisustamisel on lähtutud nõukogu määruses (EL) 2015/1589 sätestatust (artikkel 1 punktid f ja g). Hanke tingimuste rikkumine või vara mittesihtotstarbeline kasutamine ei pruugi kaasa tuua riigiabi väärkasutust konkurentsiseaduse mõistes, samas aga võib. Igal juhul kui tegemist on riigiabi andmisega, tuleks rikkumiste korral eraldiseisvalt hinnata ka võimalikku riigiabi ebaseaduslikust või väärkasutust. Väärkasutuse hindamisel tuleb lähtuda komisjoni otsuses toodust – kui abisaaja kasutab abi vastupidiselt positiivsele või tingimuslikule otsusele, on tegemist riigiabi väärkasutusega. Lõikega 3 sätestatakse võimalus sama projekti raames rahaliste nõuete tasaarveldamiseks, teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Tasaarveldamise võimaldamine vähendab sissenõudmisega seotud halduskoormust ning vähendab riske tagasinõutud toetuse tagasisaamisel. Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik põhjendatud juhul taotleda rakendusüksuselt tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja makseraskustesse. Ajatamise taotluses tuleb esitada põhjendused ehk faktilised asjaolud ja seosed nende vahel, mis veenavad makseraskustesse sattumist. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude puhul ei ole ajatamine lubatud. Ajatamisel tuleb tasuda intressi, sest ajatamise võimaldamise korral peab riik leidma ajutised vahendid uuele toetuse saajale toetuse välja maksmiseks, sest FKO alusel tagasimaksmisele kuuluv toetus on arvestuslikult kohustuste vaba ja rakendusüksus saab sellele summale teha uue rahastamisotsuse. Ka ajatamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 60-ne päevane tagastamiseks antav aeg intressivaba. Ajatamisel kohaldatavat intressi ei rakendata eelnõu § 30 lõikes 2 nimetatud toetuse saajate puhul. Intressimäär 3% aastas on seni ja võib eeldada ka eelnõu rakendamise ajal asjakohane arvestades Eesti Panga statistikat. Kui Euribori juhtub olema väiksem kui 0, siis kohaldav summeeritud protsendimäär ei või olla väiksem kui üks. Lõike 5 kohaselt antakse rakendusüksusele õigus tunnistada kehtetuks toetuse tagastamise ajatamiskava, kui sellest ei peeta kinni. Kui ajatamisotsus tunnistatakse kehtetuks, rakendub lõike 1 kohane tagastamise kord. Kui kehtetuks tunnistamine jääb aega, mil lõike 1 kohane 60 päevane tagastamise tähtaeg on möödunud, siis arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku tagastamiseni. Soovitav on anda tähtajaks täitmata FKO võimalikult ruttu kohtutäiturile sundtäitmiseks, et tagada Euroopa Liidu finantshuvid. 32 22.10.2021 Lõike 6 kohaselt kehtestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise rakendamiseks täpsemad tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määruses. Täpsemate tingimuste ja korra all peetakse silmas näiteks seda, mis aja jooksul tuleb ajatamise taotlus esitada rakendusüksusele, sealjuures milliseid dokumente ja teavet tuleb esitada, millise aja peale võib ajatamist taotleda, kui ruttu peab rakendusüksus jõudma otsusele, kas ajatamist saab võimaldada ning milline on ajatamisotsuse muutmise kord. Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt tagastamata toetuse korral FKO sundtäitmisele andmise õigus. Sealjuures ka juhul, kui tagasinõuet ei ole võimalik lugeda tasutuks tasaarveldamise või tagasinõuet ei ole ajatatud. Enne FKO sundtäitmiseks esitamist tuleks toetuse saajale saata meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg tagasimaksmisele kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev. Mida kauem sundtäitmisele andmisega viivitatakse, seda väiksem on võimalus tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi saada. Eelnõu §-ga 30 reguleeritakse tähtaegselt tagastamata toetuse korral viivise kohaldumist, sõltumata sellest, kas FKO-s on märgitud selle kohaldumine või mitte (mis on siiski teavitamise eesmärgil asjakohane hoiatusena märkida). Tegemist on seaduse alusel kohaldumise korraga. Viivise arvestamise kord on sama, mis STS2014_2020-s. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel rakendub kuni toetuse tagastamiseni liitintress vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lõikes 5 sätestatule ning viivist ei rakendata. Lõike 1 kohaselt arvestatakse ja tasutakse viivist tagasimaksmisele kuuluva summa jäägilt iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumise kohustus on kookõlas ühissätete määrusega, mis näeb ette kohustuse maksta viivist, kui hilinetakse tagasi nõutud toetuse tagastamisel. Viivise suuruse määramisel on arvesse võetud muude sarnaste avalik- õiguslike kohustuste (näiteks maksukorralduse seaduse § 117 kohane intressimäär) suurust. Lõikes 2 sätestatakse erand viivise arvestamisele. Erandina ei nõuta viivist riigiasutuste vahelises suhetes - st kui toetuse tagasimaksmisega viivitab riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab eelnõu tähenduses rakendusüksuse või rahastatavate tegevuste elluviija ülesandeid, sellisel juhul on tegemist sisuliselt riigieelarve kuluga, millele peab riigieelarvest katte leidma. Erand ei kohaldu, kui riik peab ülesande täitja vea tõttu maksma viivist Euroopa Komisjonile. Seni ei ole riik viivisesse sattunud. Lõikes 3 sätestatakse võimalus põhjendatud erandjuhul vähendada viivise protsenti kuni 50 protsenti tagasimaksmise tähtpäevast arvates korraldusasutuse nõusolekul. Viivise vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui toetuse tagasimaksmisega viivitusse sattumisel esinevad erakorralised, force majeure olukorrale vastavad asjaolud või kui toetuse saaja on valmis tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama korraga, kuid viivise summa on tagasimaksmise hetkel ebaproportsionaalselt suur võrreldes tagasimaksmisele kuuluva põhisumma suurusega. Lõikes 4 sätestatakse, millises järjestuses loetakse tagastamisele kuuluva toetusega seotud nõuded täidetuks. 8. jagu 33 22.10.2021 Vaidemenetlus Eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt on vaidemenetluse läbimine kohustuslik taotlejal, toetuse saajal, elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal korraldusasutuse, rakendusasutuse või –üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on HMS erisusega, sest HMSi kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kas taotlejal, toetuse saajal, elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal on vaide esitamise õigus, tuleneb haldusmenetluse seadusest ja kohtupraktikast. Vaideõiguse suhtes eelnõu erikorda ette ei näe. Vaidemenetluse läbimise kohustuslikkus ei laiene lõppsaajale. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel21 on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Tulenevalt praktikas esinenud probleemidest, kui vaidlustatud otsuses nimetatud rikkumine põhineb tervenisti või osaliselt auditeeriva asutuse auditiaruandes nimetatud järeldustele, on mõistlik võimaldada isikul koheselt pöörduda kaebusega kohtusse. Praktika on näidanud, et auditi aruande põhjal tehtud FKO vaidlustamisel on kaudselt ka vaideotsuse tegija seotud audit soovitusega, sest teistsugusele otsuseni jõudmisel ei saa vaidlusaluseid kulusid siiski EK-le hüvitamiseks esitada pärast aastaaruande esitamist, tulenevalt EK juhendist22, mis käsitleb aastaaruande koostamist. FKO-ga hõlmatud kulusid saab EK-le hüvitamiseks esitada uuesti vaid kohtuotsuse alusel (EK juhendi lk 9). Vaidemenetluse etapp ei ole otstarbekas ka seetõttu, et reeglina on vaideotsuse tegija sama asutus, mis tähendab, et vaidemenetluse tulemusel pigem ei jõuta teisele, vaidlustaja jaoks soodsale otsusele ning vaidlused on juba auditi raames enne auditi lõpparuannet otsuse tegija ning auditi vahel läbi vaieldud. Auditaruande alusel tehtud otsust saab ka vaidemenetluses vaidlustada, aga selle läbimine enne kohtusse kaebuse esitamist ei ole enam kohustuslik. Lõike 2 kohaselt lahendatakse vaie kolmekümne kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid. 30-päevane vaide lahendamise tähtaeg on erand HMS § 84 nimetatud 10-päevasele vaide lahendamise tähtajale. Vaide läbivaatamise aega võib HMS § 84 kohaselt 30-päeva võrra pikendada. Vaideotsuse tegemise tähtaja ületamisel tuleb arvestada, et vaide esitajal on halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 3 kohaselt õigus esitada kaebus kohtusse ühe aasta jooksul, kui vaideotsuse tegemisega on õigusvastaselt viivitatud. Õigusvastasust võib välistada see, kui vaide esitaja on vastavalt HMS §-le 41 teavitatud otsuse tegemiseks vajaminevast täiendavast tähtajast. Vaiet lahendav haldusorgan võib HMS § 81 alusel haldusakti täitmise peatada. Seega vaide esitamine otsuse täitmist automaatselt ei peata. Eelnõu § 32 näol on tegemist vaidealluvuse eranditega HMS § 71 lõike 2 ja § 73 suhtes. 21 Vaideid rahuldati 18,5% ja rahuldamata jäeti 70,6%. Kohtusse kaevati edasi nendest 17,3%, millest omakorda 68,7% olid seotud hangetega. 22 Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettevalmistamise, kontrolli ja heakskiitmise kohta (Guidance for Member States on Preparation, Examination and Acceptance of Accounts), EGESIF_15_0018- 04 3.12.2018, kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/legislation/guidance/ 34 22.10.2021 Eelnõuga antakse rakendusasutuse ülesannet täitvale asutusele õigus teha vaideotsuseid, kui see puudutab taotluse rahuldamata jätmist. Rakendusasutusele esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksusel tuleb vaie edastada rakendusasutusele HMS § 80 lõike 1 kohaselt 7 päeva jooksul, va kui on vaja HMS § 78 lõike 1 kohaselt kõrvaldada puudused 10 päeva jooksul. Rakendusüksus võib otsustada, et nõustub vaidega ja muudab vaidlustatavat otsust või tunnistab selle kehtetuks, mille tulemusel langeb vaide ese ära ning vaiet ei peagi rakendusasutusele kui vaideorganile edastama, sest HMS §-de 64 ja 65 kohaselt on otsuse tegijal õigus tunnistada esialgne otsus kehtetuks või HMS § 44 alusel uuendada menetlust ja teha HMS § 54 kohaselt uus otsus. Kui rakendusüksus ise vaidlustatavat otsust ei muuda või tunnista kehtetuks, siis ta edastab vaide rakendusasutusele. Rakendusasutusel on vaide lahendamiseks 30 kalendripäeva, mida võib vajadusel pikendada. Kui korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, täidab ta neid eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt korraldusasutusena, seega vaidlustatakse rakendusüksuse ülesannetes tehtud korraldusasutuse otsust. Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus. 3. peatükk Interregi programmide elluviimine Eelnõu 3. peatükis sätestatakse Interregi programmide väljatöötamise ja elluviimise põhimõtted, sest nende programmide elluviimine erineb teatud määral rakenduskava elluviimisest. Kui rakenduskava elluviimine on ühe liikmesriigi põhine, siis Interregi programmid koostatakse ja viiakse ellu koostöös konkreetses Interregi programmis osalevate riikidega. Võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa Liidu naabruspoliitika rahastamisvahendi (2021-2027 perioodil nimetatakse seda naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiks „Globaalne Euroopa“ - NDICI) piiriülese koostöö programmide koostamine ja elluviimine koondatud ühte peatükki, sest ka liidu õiguses reguleeritakse neid uudsena ühes määruses. Käesoleva seaduse eelnõus nimetatakse nii Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programme kui ka NDICI piiriülese koostöö programme ühise nimetusega Interregi programm või Interregi programmid. Perioodil 2021–2027 osaleb Eesti järgmistes Interregi programmides: 1. Piiriülene: Eesti–Läti programm, Eesti–Vene programm, Kesk–Läänemere programm 2. Riikidevaheline: Läänemerepiirkonna programm 3. Piirkondadevahelised: Intereg Europe, Urbact, Espon, Interact 1. jagu Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded Eelnõu §-ga 33 sätestatakse Rahandusministeeriumi pädevus Interregi programmi koostamisel ja kinnitamisel. Lõikega 1 määratakse Rahandusministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, Interregi programmis osalevate riikidega ja asjaomaste asutustega ning 35 22.10.2021 sõlmida Eesti riigi nimel programmi elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid. Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, et Eesti on nõus Interregi programmi kohaselt riikide koostööks. Interregi programmi koostamine käib riigisiseselt käsikäes riigi eelarvestrateegia koostamisega, sest Interregi programm sisaldab andmeid nii programmi kogumahu kohta kui ka Eesti poolt eraldatud, sh tehnilise abi, Interregi programmi kaasfinantseerimise vahendite summat. Vabariigi Valitus kinnitab, et koostatud programm on Eesti hinnangul valmis esitamiseks Euroopa Komisjonile. Interregi programm läbib riigisisese kinnitamisprotsessi ka teistes programmis hõlmatud riikides vastavalt konkreetse riigi õigusele. Kui kõik riigid on vastava Interregi programmi kinnitanud, esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks programmis see liikmesriik, kus asub programmi korraldusasutus. Seega tuleb kõikide programmis osalevate liimesriikide nimel esitada Eestil Euroopa Komisjonile Eest–Läti programm ja Eesti-Vene programm, sest nende programmide korraldusasutus asub Eestis. Euroopa Komisjon hindab programmi kooskõla ühissätete määruse, ETK määrusega. Komisjon võib enne kinnitamist teha tähelepanekuid ja küsida programmi kohta täpsustavat infot. Lõikes 3 sätestatakse, et kui korraldusasutus hakkab asuma Eestis, siis esitab Interregi programmi Euroopa Komisjonile Rahandusministeerium. ETK määruse art 16 lõike 4 kohaselt esitab programmi Euroopa Komisjonile selle riigi asutus või isik, kus hakkab asuma programmi korraldusasutus. Programmi ei esitata Euroopa Komisjonile enne, kui kõik programmis osalevad riigid on kinnitanud, et nad on programmis kokkulepitud sisuga nõus, mis võib mh hõlmata ka programmis osalevatee riikide finantsilisi kohustusi programmi elluviimisel. Lõikes 4 sätestatakse, et ETK määruse artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase ning sama määruse artikli 5 kohase vahendite jaotused ETK määruse artikli 3 lõike 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister ning esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Vastavalt ETK määruse artiklile 9 annab Euroopa Komisjon igale liikmeriigile teada aastate lõikes tema ERFi osa piiriülese koostöö ja riikidevahelise koostöö jaoks mõeldud üldsummast. Euroopa Komisjoni edastatud summa tuleb liikmesriigil nende Interregi programmide (täpsemalt piiriülese koostöö programmide ja riikidevahelise koostööprogrammide), milles liikmesriik osaleb, vahel ära jagada. Lõikes 5 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab ETK määruse artikli 12 lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise ETK määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele. Üks Interregi piiriülese koostöö programmidest (Eesti–Vene programm), milles Eesti osaleb, on Euroopa Liidu välispiirile suunatud programm, milles osalevad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriäärsed regioonid. Kui seda programmi ETK määruse artikli 4 toodud põhjustel ei rakendata, siis on liikmesriigil, st Eestil, õigus nimetatud ERFi toetus, mis oli kavandatud Eesti–Vene programmile, kanda teistele Interregi piiriülese koostöö programmidele, milles Eesti osaleb. 36 22.10.2021 Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus allkirjastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklis 59 lõike 4 punktis a nimetatud rahastamisleping Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga (st Vene Föderatsiooniga) või sama lõike punktis b nimetatud rakendamisleping. Selleks, et rakendada Interregi programmi ka riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb Euroopa Komisjoni ja riigi, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4]. Asjaomase Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik võib samuti rahastamislepingule alla kirjutada või allkirjastada rakenduslepingu, mis sõlmitakse Interregi programmis oleva riigiga, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Antud volitusnorm ministrile puudutab Eesti– Vene programmi. Eelnõu §-s 34 määratakse Interregi programmi rakendamisega seotud ülesannete täitjad. Lõikes 1 sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab Interregi programmi elluviimisel seotud liikmesriigi ülesandeid. Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse Interregi programmi korraldusasutuse ja ühise sekretariaadi ülesannete täitmist. Kui Interregi programmis osalevad riigid lepivad kokku, et programmi korraldusasutus asub Eestis, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab täitma korraldusasutuse ülesandeid. Kui Interregi programmi korraldusasutus loob ühise sekretariaadi, kes abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab ühise sekretariaadi ülesandeid täitma. Muu hulgas teavitab ja selgitab sekretariaat toetuse taotlejatele Interregi programmi raames toetuse saamise võimalusi ja abistab toetuse saajaid projekti elluviimisel oma pädevuse piires. Sekretariaat teenindab kõikide konkreetsesse Interregi programmi hõlmatud riikide toetuse taotlejaid toetuse taotlemisel ja toetuse saajaid projektide rakendamisel (näiteks Eesti–Läti programmi 2021–2027 sekretariaat hakkab teenindama nii Eesti kui ka Läti taotlejaid ja toetuse saajaid; Läänemere piirkonna programmi sekretariaat teenindab nii programmi liikmesriikide toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid kui ka Norra, Valgevene ja Venemaa taotlejaid ja toetuse saajaid), Interregi Europe programmi sekretariaat teenindab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid, ning lisaks veel programmis osalevate riikide nagu Norra ja Šveits toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid. Lõikes 4 sätestatakse, et kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, siis võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti või harukontori loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks. Juriidilisele isikule, kellega haldusleping sõlmitakse, delegeeritakse teatud korraldusasutuse või sekretariaadi ülesanded. Halduslepingus määratletakse täpsemalt info- või kontaktpunkti ülesanded ning vastutus ning nende rahastamine. Lõikes 5 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks. Auditeeriv asutus täidab EL õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid. Lõikes 6 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab EL määrustes nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid. Eesti osaleb mitmetes Interregi programmides, mille programmiasutused asuvad teises liikmesriigis. Kui programmiasutused asuvad teises liikmesriigis, siis on vastava 37 22.10.2021 liikmesriigi vastutada ja korraldada, millised asutused või organisatsioonid programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad. Eestis asuvad Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmide programmiasutused, seega tuleb Eestis ka määrata, millised asutused või organisatsioonid programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad. Lõikes 7 Kui toetuse saaja ja partneri abikõlblikke tegevusi ja kulusid ei kontrolli Interregi programmi korraldusasutus kogu programmi alal, siis peab iga Interregi programmiga hõlmatud riik määrama oma riigis asutuse või isiku, kes kontrollib riigis registreeritud toetuse saaja ja partneri abikõlblike tegevuste ja kulude üle. Vastava asutuse määrab sellisel juhul vastava valdkonna eest vastutav minister. Ministri poolt määratud kontrollija kontrollib Eestis registreeritud toetuse saajate ja partnerite abikõlblikke kulusid. Lõikes 8 sätestatakse, et kui Eestis mitteasuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, siis täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsemisasutus. Oma ülesannete paremaks täitmiseks võivad Interregi programmi korraldusasutused luua info- või kontaktpunktid ka teistesse programmis osalevatesse riikidesse. Sellisel juhul palub vastava Interregi programmi korraldusasutus nimetada või määrata konkreetsel riigil, kuhu info- või kontaktpunt soovitakse luua, asutus või organisatsioon, kes antud riigis info- või kontaktpunkti ülesandeid täitma hakkab. Näiteks Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi, mille korraldusasutus asub Soomes, infopunkt Eestis on RTK-s. Lõikes 9 reguleeritakse olukorda, kus liikmesriik, st Rahandusministeerium, on ise kohustatud looma oma riigis vastava Interregi programmi sujuvamaks rakendamiseks info- või kontaktpunkti, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, et info- või kontaktpunktiks on kas Rahandusministeeriumi valitsemisasutus või valdkonna eest vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik. Näiteks on Urbact 2014-2020 programmi Urbacti kompetentsikeskuseks Tartu Ülikool, mille geograafia osakond on peamiseks regionaal- ja linnaarengu valdkonna teadus- ja kompetentsikeskuseks Eestis. Kui info- või kontaktpunkti ülesanded volitatakse juriidilisele isikule, siis lepitakse ülesande täitmise tingimused ja eelarve kokku halduslepingus. Lõikes 10 sätestatakse, et kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud juhtudel sõlmitakse haldusleping, siis ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeis 1 ja 3. Kuna tegemist on korraldusasutuse või sekretariaadi ülesannete osalise delegeerimisega info- või kontaktpuntidele, siis sõlmitavale halduslepingule ei tule kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha ülesannete täitja valikuks avalik konkurss või riigihange. Lõigetes 11–12 sätestatakse, et Intereg programmi seirekomisjoni, juhtkomitee ja audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või otsustab selle ministri poolt volitatud ametnik. Seirekomisjoni ja juhtkomiteesse kuuluvad programmis osalevate riikide esindajad. Seirekomisjon jälgib programmi elluviimise edenemist ja valib rahastamiseks välja projektid. Seirekomisjon võib projektide valimiseks luua juhtkomisjoni. Auditeerivat asutust abistab ja toetab tema ülesannete täitmisel audiitorite rühm, kuhu kuulub esindaja igast Interregi programmis osalevast riigist. Iga esindaja kohus on esitada oma riigis registreeritud toetuse saajate, partnerite ja programmi elluviimise korraldajate tehtud kulutuste kohta andmeid, mida auditeerimisasutusel on vaja hinnangu andmiseks. 38 22.10.2021 Lõikes 13 sätestatakse selguse mõttes, et korraldusasutuse, auditeeriva asutuse ja kontrolli läbiviiva asutuse või isiku ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest, ETK määrusest ja muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes. Eelnõu §-ga 35 sätestatakse toetuse andmist ja kasutamist. Toetuse andmise tingimuste nõuded ja tingimused toetuse taotlemiseks ning kasutamiseks, kulude abikõlblikuks arvestamiseks ja toetuse maksmiseks ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ja programmi seirekomisjoni poolt heaks kiidetud programmi juhendiga ning toetuslepingus või toetuse andmise otsuses kehtestatuga. Toetuse andmise ja kasutamisel arvestatakse ühissätete määruses, ETK määruses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud määrustes sätestatud, samuti nende rakendamise juhendeid, Interregi programmi seirekomisjoni otsuseid ja muudes õigusaktides sätestatut, millega tuleb toetuse andmisel ja kasutamisel arvestada. Eelnõu § 36 lõige 1 hõlmab taotleja ja partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi nõudmisel, et nad vastavad Interregi programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil esitada täiendavat teavet ja dokumente. Vastavalt konkreetses Interregi programmis kokkulepitule on osaleva riigi kohustus esitada programmi vastavale asutusele vajalik informatsioon oma riigis registreeritud taotleja ja partneri kohta või kontrollida ise ning kinnitada riigis registreeritud toetuse taotleja või partneri vastavust Interregi programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud abikõlblikkuse reeglitele, kui Interregi programmi korraldusasutusel või sekretariaadil ei ole seda võimalik ise teha. Eesti taotlejate ja partnerite puhul teeb seda Rahandusministeerium. Kui riiklikest registritest või muudest avalikest andmeallikatest ei ole võimalik saada ammendavat informatsiooni taotleja või partneri kohta, tuleb see taotlejal või partneril esitada nõudmisel Rahandusministeeriumile. Lisaks taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimisele peab Rahandusministeeriumil olema võimalik kontrollida või täpsustada taotleja või partneri poolt taotluses esitatud informatsiooni. Ka sellisel juhul tuleb taotlejal ja partneril esitada Rahandusministeeriumile nõudmisel täiendavat teavet või dokumente. Lõige 2 kohustab valdkonna ministeeriumit, selle allasutust ja Riigikantseleid esitama Rahandusministeeriumi nõudmisel oma valdkonna pädevusele vastava arvamuse. Taotluste menetlemisel on vaja seirekomisjonis osalevatel riikide esindajatel anda hinnang taotlusele. Taotluse sisu hindamisel võib olla vajalik saada ka vastava valdkonna ministeeriumi või selle allasutuse arvamus. Lõige 3 viitab §-le 12, mida kohaldatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel. Lõige 4 viitab § 13 lõikele 1, mida kohaldatakse ärakuulamisel. Eelnõu § 37 viitab käesoleva seaduse §-le 18. Ka Interregi programmide dokumentide säilitamisele kohaldatakse §-s 18 sätestatut. 39 22.10.2021 Eelnõu § 38 lõige 1 kordab üle § 19 lõikes 1 sätestatu ühe erandiga. Paragrahv 38 lõikes 1 viidatakse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjatele. Lõige 2 kordab üle § 19 lõikes 2 sätestatut. Lõige 3 kordab üle § 19 lõikes 4 sätestatud mõningate eranditega, arvestades Interregi programmide elluviimisel kasutatavaid termineid ja rakendussüsteemi. Näiteks on kasutatud termini „rakendusasutus“ asemel terminit „korraldusasutus“ ja termini „rakenduskava“ asemel terminit „programm“. Lisaks sätestatakse, et Rahandusministeerium või korraldusasutus võib läbi viia ka uuringuid või analüüse, mis ei ole otseselt seotud konkreetse Interregi programmi hindamisega. Näiteks kui Rahandusministeerium soovib läbi viia uuringu mõnes Interregi programmis, mille korraldusasutus ei asu Eestis, Eesti partnerite rahulolu või projektide taotlemisel või elluviimisel esinevate kitsaskohtade kohta või projektis saavutatud tulemuste kohta. Lõige 4 kordab üle § 19 lõikes 5 sätestatu Interregi programmile iseloomuliku erandiga, termini „rakendusasutus“ asemel kasutatakse terminit „korraldusasutus“. Lisaks kohustatakse toetuse saajat ja partnerit avaldama uuringu- või analüüsi läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuse kohta, kui Rahandusministeerium või korraldusasutus seda nõuavad. Näiteks kui Rahandusministeerium või korraldusasutus on tellinud analüüsi- või uuringu, mille tulemisel soovitakse teada projektide elluviimisel esinenud kitsaskohti, et uuringu – või analüüsi tulemusi kasutada uue põlvkonna Interregi programmide väljatöötamisel. Eelnõu § 39 lõige 1 viitab käesoleva seaduse §-le 2, mida kohaldatakse toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisel. Interregi programmides, mille korraldusasutus asub Eestis, kohaldatakse § 20 lõikeid 1–2 ja 5–8. Sama lõige nimetab ära Interregi programmide rakendamisega seotud erisused §-st 20, mis on toodud § 39 lõigetes 2-4. Lõige 2 kordab üle § 20 lõiget 3 Interregi programmide rakendamisega seonduva erisusega. Sätte viimane lause viitab otse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklitele 44 ja 45. Lõige 3 kordab üle § 20 lõiget 4 Interregi programmide rakendamisega seonduva erisusega. Lõikes 3 viidatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklile 36. Eelnõu § 40 kordab §-s 21 sätestatut, kuid mõningate erisustega. Toetuse kasutamise ja andmise üle peetakse arvestust selle jaoks loodud toetuse haldamise keskkonnas, mis on välja töötatud Interact programmi poolt ja Interregi programmide rakendamise eripära arvestades. Samuti kasutatakse ka muid toetuse haldamise keskkondi Interregi programmides. Toetuse haldamise keskkond täidab tugifunktsiooni toetuse taotluste, projekti aruannete, projektile maksete tegemisel ja menetlemisel. Kuigi toetuse haldamise keskkonnal on peamiselt samad funktsioonid, mis on §-s 21 nimetatud toetuse haldamise registril, ei ole tegemist ühe ja sama registriga ning seetõttu on § 40 lõigetes 1–5 välja toodud erisused võrreldes §-s 21 sätestatuga. 40 22.10.2021 Lõige 1 kordab § 21 lõiget 1, kuid „toetuse haldamise keskkond“ on asendatud väljendiga „toetuse haldamise keskkond“. Lõige 2 kordab § 21 lõiget 3, kuid väljend „registri e-toetuste keskkond“ on asendatud väljendiga „toetuse haldamise keskkond“. Lõige 3 kordab § 21 lõiget 4, kuid käesolev lõige 3 viitab seaduse § 34 lõigetes 2–5 nimetatud ülesannete täitjatele. Lõige 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Lõige 5 kordab § 21 lõiget 6. Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse kindlaks registri põhimääruses. Eelnõu § 41 lõige 1 kordab § 23 lõikes 1 sätestatut, kuid seda lõiget on kohandatud ja täiendatud seoses Interregi programmide rakendamisega seotud erisustega. Tulenevalt Interregi programmide rakendamise erisusest on lõikele juurde lisatud „Programmi juhendis, toetuselepingus…“. Lõiked 2 ja 3 kordavad § 24 lõikeid 4 ja 5. Lõige 2 sätestab, et kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja ehk kontrollija. Lõige 3 sätestab, et kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi. Lõige 3 kordab § 24 lõiget 3 teatavate erisustega. Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused: 1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast; 2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost; 3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave ei vasta tegelikkusele; 4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi; 5) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid. Eelnõu § 42 lõige 1 sätestab, et Rahandusministeerium täidab ühissätete määrusest ja ETK määrusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid. Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muu hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase koondarvamuse ehk ETK määrusest nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande, mis esitatakse Euroopa Komisjonile. Auditeeriv asutus lähtub ühissätete määruses nimetatud auditeerimise strateegiast. Lisaks juhib Interregi programmi auditeeriv asutus audiitorgrupi liikmete tööd, kes toetavad auditeerivat asutust tema ülesannete täitmisel. 41 22.10.2021 Lõige 2 kordab § 27 lõiget 3, kuid teeb viite § 34 lõigetele 2–4 ja 7–9 nimetatud asutustele. Auditeerival asutusel või tema volitatud isikul või asutusel on õigus auditeerida §-s 34 lõigetes 2–4 ja 7–9 asutusi ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse saajale ja partnerile küsimusi ning viibida toetuse saaja ja partneri projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Lõige 3 viitab § 27 lõikele 5, mille kohaselt auditeeriva asutuse, auditeerimise strateegia, auditiarvamuse ja iga-aastase kontrollaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Ühes ja samas määruses kehtestatakse nii rakenduskava kui ka Interregi programme puudutav kord. Eelnõu § 43 kohaselt tuleb finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võtta aluseks Interregi programmis kehtestatud finantskorrektsiooni tegemise kord. Finantskorrektsiooni tegemise kord võetakse aluseks kõikide konkreetses Interregi programmis osalevate toetuse saajate ja partnerite, hoolimata millisest riigist toetuse saaja või partner pärit on, finantskorrektsiooni tegemisel. Eelnõu § 44 reguleerib vaidemenetlust. Säte viitab §-le 31 ja sätestab seega, et ka Interregi programmides kohaldatakse vaidemenetlusele §-s 31 sätestatut, mille kohaselt on isikul kohustus läbida vaidemenetlus enne, kui ta esitab kohtule kaebuse. Sarnaselt §-le 31 on kohustuslik vaidemenetlus mõistlik, sest see võimaldab haldusorganil tehtud vigu parandada ja selgitada täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. Eelnõu § 45 määrab vaideorganid, kes peavad lahendama vaide. Lõike 1 kohaselt peab korraldusasutuse või toimingu peale esitatud vaide lahendama korraldusasutuseks olev asutus. Lõike 2 kohaselt peab kontrollija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendama kontrollijaks olev asutus. 4. peatükk Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja elluviimine Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavade (siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimine toimub sarnastel alustel 2. peatükis kirjeldatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava elluviimisega. Peatükis 4 on toodud üksnes erisused eelnõu peatükkidest 1 ja 2. Erisused tulenevad sellest, et Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kuuluvad teise poliitikavaldkonda ning eelnimetatud fondide eesmärke ja elluviimist reguleerivad samuti eraldiseisvad Euroopa Liidu õigusaktid. Siiski on eelnõu eesmärgiks tagada Euroopa Liidu fondide riigisisene haldamine võimalikult koordineeritult ja ühtlustatult. Eelnõu §-s 46 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamisel ja kinnitamisel, kuivõrd Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning 42 22.10.2021 piirihalduse ja viisapoliitika rahastu valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Siseministeerium. Lõikega 1 määratakse Siseministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, ministeeriumitega ja Riigikantseleiga ning koostada siseturvalisuspoliitika rakenduskavad. Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab Siseministeeriumi ettepanekul siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning Siseministeerium esitab kinnitatud rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Rakenduskavade muudatusettepaneku valmistab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ette Siseministeerium. Muutmine algatatakse, kui seda peab vajalikuks Vabariigi Valitsus, Siseministeerium, rakenduskava seirekomisjon või Euroopa Komisjon. Muudatused lepitakse kokku asjasse puutuvate ministeeriumitega. Siseministeerium peab vajadusel eelnevalt Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. Vabariigi Valitsusele esitatakse rakenduskavade muudatuste kinnitamise eelnõud, kui ühissätete määrusest tulenevalt on seirekomisjon rakenduskavade muudatused heaks kiitnud. Siseministeerium esitab rakenduskavade muudatusettepaneku pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Rakenduskavade muudatuse heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt on reguleeritud ühissätete määrusega. Rakenduskava muudatuse, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 kohaselt kinnitama Euroopa Komisjon, kinnitab Siseministeerium. Rakenduskavad sisaldavad peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi, poliitikaeesmärke, erieesmärke, kavandatud tegevusi, väljund- ja tulemusnäitajaid, finantstabel (aastate ja toetusmäärade lõikes), partnerluse ning teavitamise ning eeltingimuste täitmise kirjeldusi. Eelnõu §-ga 47 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel ja rahastamiskavade koostamisel. Siseministeeriumile ei kohaldata eelnõu § 4 ja Siseministeerium ei koosta nimetatud paragrahvis viidatud meetmete nimekirja siseturvalisuspoliitika fondide kohta. Erisus tuleneb asjaolust, et §-is 4 sätestatud meetmete nimekiri koostatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide (struktuurivahendite) rakenduskava elluviimiseks. Siseturvalisuspoliitika fondid paiknevad EL eelarves eraldi peatükis ning panustavad Euroopa Liidu rände- piirihalduse ja siseturvalisuse poliitikaeesmärkidesse, nende fondide elluviimiseks koostatakse eraldi rakenduskavad ning seetõttu on otstarbekas koostada nende rakenduskavade jaoks ka eraldi rahastamiskavad. Selleks, et tagada EL vahendite riigisisese rakendamise ühetaolisus, sisaldab siseturvalisuspoliitika rahastamiskava võimalikult palju samas ulatuses teavet nagu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri, omades siiski erisusi tulenevalt siseturvalisuspoliitika fondide EL määrustes sätestatust. Lõikega 1 sätestatakse, et Siseministeerium koostab siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimiseks rakenduskavade elluviimisel osalevate ministeeriumitega rahastamiskavad. Lõikega 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab rahastamiskavas kehtestatava teabe. Lõikega 3 sätestatakse, et siseminister kinnitab rahastamiskava. Rahastamiskava on sisult 43 22.10.2021 rakenduskava elluviimise rakendusplaan. Eelnõu §-ga 48 määratakse siseturvalisuspoliitika fondide osas liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjad. Ühissätete määruse mõistes täidab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika eest vastutajana ka liikmesriigi ülesandeid. Kuna ühissätete määruse mõistes on korraldusasutuse ülesanded kirjeldatud kogumina, täidab Siseministeerium käesoleva eelnõu mõistes nii korraldusasutuse, rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid. Lõikega 1 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul eelnõu §-s 6 sätestatud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid. Kuna Siseministeerium on senini täitnud nimetatud fondide puhul korraldusasutuse ülesandeid, siis jätkatakse senise ülesannete täitmise jaotusega ning Siseministeerium pannakse juba eelnõuga vastavate ülesannete täitjaks. Lõikega 2 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul eelnõu §-s 7 sätestatud rakendusasutuse ülesandeid. Samuti sätestatakse, et rakendusasutuse ülesannete täitmisel ei kohaldata Siseministeeriumile eelnõu § 7 lõike 2 punkti 5, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide puhul korraldab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika rakenduskava muutmise ja kinnitamise vastavalt eelnõu §-le 46. Siseministeerium kinnitab siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimiseks rahastamiskavad ning korraldab nende muutmise vastavalt eelnõu §-le 47. Lõikega 3 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul täidab rakendusüksuse ülesandeid Siseministeerium. Täiendavalt nähakse ette võimalus delegeerida rakendusüksuse ülesanded muule täidesaatva riigivõimu asutusele või avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõu §-s 49 täpsustatakse eelnõu §-s 9 sätestatut, milles reguleeritakse korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavust. Siseministeerium on rakendanud Euroopa Liidu Euroopa Pagulasfondi vahendeid EL finantsperioodil 2004–2006 ja 2008–2013, Välispiirifondi vahendeid 2007–2013, Euroopa Tagasipöördumisfondi vahendeid 2008–201323, 2014–2020 Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid24, mistõttu jätkab Siseministeerium käesoleva eelnõu mõistes korraldusasutusena ka EL 2021–2027 rahastusperioodil sarnaselt eelnõu § 9 lõikes 3 nimetatud põhimõttele. Eelnõu § 50 alusel kehtestatakse üldised tingimused TAT õigusaktide koostamiseks ja kehtestamiseks. Praktikas ühildatakse eelnõu § 10 lõike 1 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega, milles märgitakse vajadusel siseturvalisuspoliitika rakenduskavade erisused. Eelnõu §-ga 51 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saajaks lisaks juriidilisele isikule ja asutusele ka rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastatakse toetusest, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja. 23 Vabariigi Valitsuse 13.03.2008 korraldus nr 139 „Üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud fondide vastutavate asutuste, sertifitseerimisasutuste ja auditeerimisasutuste määramine“ 24 Vabariigi Valitsuse 13.11.2014 korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ 44 22.10.2021 Eelnõu §-ga 52 määratakse, et Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 41–43 nimetatud tulemuslikkuse hindamise, andmete kogumise ja töötlemisega ning tulemusaruande koostamisega siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seirega seotud ülesandeid. Samuti täpsustatakse Siseministeeriumi õigusi anda rakendusüksusele suuniseid ja soovitusi ning küsida vajalikku teavet juhul kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium. Eelnõu §-ga 53 sätestatakse, et Siseministeerium vastutab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade seirekomisjoni moodustamise eest. Seirekomisjon tuleb moodustada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud rakenduskavad. Siseministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute protokollid. Seirekomisjoni koosolekud peavad toimuma vähemalt kaks korda programmperioodi jooksul. Seirekomisjoni ülesanded on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab seirekomisjon heaks rakenduskavade muudatused. Eelnõu §-ga 54 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise mõjude hindamiste korraldust. Rakenduskavade hindamine toimub sarnaselt eelnõu §-s 17 sätestatud rakenduskava hindamisega, kuid täpsustatakse, et siseturvalisuspoliitika rakenduskavasid hõlmavaid hindamisi korraldab Siseministeerium ning juhul, kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, siis nähakse ette, et rakendusüksus on kohustatud esitama Siseministeeriumile hindamiseks vajalikud andmed. Eelnõu §-s 55 nähakse ette teabe töötlemine vastavalt eelnõu §-le 19 arvestades, et korraldusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium. Eelnõu § 56 kohaselt võetakse ka siseturvalisuspoliitika fondide toetuse haldamise keskkonnana kasutusele senine struktuuritoetuse haldamise jaoks loodud infosüsteem (edaspidi register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse andmise menetlusetappe ja Euroopa Komisjonile esitavat infot. Register täidab tugifunktsioone toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja edastamisel. Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist, ülesannete täitmist ja kulude abikõlblikkust. Register on peamine töö- ja menetluskeskkond. Registri juurde on välja töötatud e-lahendus (e-toetuse keskkond) taotluste, kuluarvete, aruannete ja otsuste esitamiseks. Kuna kõik osapooled lähtuvad otsuste tegemisel vaid registrisse, sealhulgas e-toetuse keskkonda, kantud infost, on sellistel andmetel, mis on seotud toetuse andmise ja kasutamise protsessiga, õiguslik tähendus. Eelnõu §-s 57 nähakse ette siseturvalisuspoliitika rakenduskavade toetusvaldkondadest üldsuse teavitamise kohustus. Teavitamistegevused kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavades. Lõike 2 kohaselt sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuete ja korra erisused kehtestatakse eelnõu § 22 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses. Eelnõu §-s 58 sätestatakse erisus rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel. Samuti täpsustatakse eelnõu § 23 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 25 lõike 3 kohaldamist selliselt, et nimetatud paragrahvis viidatud sätteid kohaldatakse vaid juhul kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus. Erisus tuleneb eelnõu §-st 35, mille kohaselt täidab 45 22.10.2021 Siseministeerium nii korraldusasutuse, liikmesriigi, rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid ning sellest lähtuvalt viiakse eelnõu § 23 lõikes 2, § 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 3 viidatud kontrolle läbi juhul, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Eelnõu §-ga 59 määratakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisel. Lõigetega 1, 2 ja 4 määratakse, et Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus täidab eelnõu §-s 27 sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid siseturvalisuspoliitika fondide puhul. Auditeeriva asutuse ülesanded tulenevad samuti ühissätete määrusest. Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas Siseministeeriumi kui korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning rakendusüksuse tööprotsesside (kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus) ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muuhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Lisaks on auditeeriva asutuse ülesanneteks audiitori iga-aastase koondarvamuse ehk auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande ehk kontrollaruande koostamine Euroopa Komisjonile. Nimetatud ülesannete täitmine tugineb auditeeriva asutuse poolt läbiviidavatele juhtimis- ja kontrollisüsteemide- ning projektiaudititele. Auditid tehakse auditistrateegia kohaselt valimi alusel. Lõikes 3 sätestatakse, et kuna siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus on eraldiseisev ning sõltumatu eelnõu §-s 27 viidatud auditeerivast asutusest siis ei laiene eelnõu § 27 viidatud auditeeriva asutuse tegevust reguleeriv kord siseturvalisuspoliitika fondide auditeerivale asutusele. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondi auditeeriv asutus enda koostatud auditeerimise strateegiast ja siseturvalisuspoliitika fondi auditeerimise käsiraamatust ning rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. Eelnõu §-s 60 täpsustakse, et juhul, kui vaie esitatakse eelnõu 4. peatükis nimetatud korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide Siseministeerium. 5. peatükk Rakendussätted Eelnõu § 61 lõikega 1 muudetakse riikliku statistika seaduse (RStS) § 1 lõiget 1. Riiklik statistika on RStS tähenduses kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistatav teave, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. Lõikes 1 toodud riikliku statistika allika mõistet laiendatakse nii, et riiklik statistika hõlmab ka programmivälise statistikatöö käigus andmete statistilise töötlemise tulemusena saadud teavet. Muudatus on vajalik õigusselgusest lähtuvalt ning normitehnilise täpsustusena, kõrvaldades õigustühimiku ja vastuolu RStS sätete tõlgendamisel. Andmete statistilise töötlemise rakenduspraktika on kümne aastaga muutunud, õigusruum on teisenenud, andmete töötlemise ulatus, andmeallikad, andmekaitse meetmed ja tehnoloogiad on arenenud. Riikliku statistika tegemisel rakendatakse nii statistikaprogrammi kui ka programmiväliste statistikatööde tegemisel andmete statistilisel eesmärgil töötlemisele samu põhimõtteid ja 46 22.10.2021 kvaliteedikriteeriume, tuginedes RStS § 7 lõikele 1. Erinevust statistikaprogrammi alusel või programmivälise statistika tegemisel ei ole, mis nähtub RStS § 20 lõikest 2. Sõna „riiklik“ kasutamine on vajalik, et teha vahet riiklikul ja ametkondlikul ehk andmekogude pidajate andmete töötlemisel poliitika kujundamise eesmärgil. Erinevus on selles, et riiklik või ametlik statistika erineb ametkondlikust statistikast oma mh ametialase sõltumatuse poolest, mis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 223/2009 artiklis 2 lõikes 1 punktis a. Ametialane sõltumatus on statistika sõltumatu arendamine, tegemine ja levitamine ilma poliitiliste või muude huvirühmade või ühenduse või siseriiklike asutuste surveta, eriti selles osas, mis on seotud tehniliste võtete, määratluste, metoodika ja kasutatavate allikate valikuga ning kõikide levitamisvormide ajastuse ja sisuga, ilma et see piiraks institutsioonilist korraldust, nagu näiteks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide institutsiooniliste või eelarve- eeskirjade kohaldamist või statistikavajaduste kindlaksmääramist. Programmivälise statistikatöö tegemisel järgitakse statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume, seega on tegemist ametliku statistikaga. Andmete levitamise põhimõtted on statistikatöödel samad – avaldatakse üldistatud teave, mis välistab statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise, ja andmeid töödeldakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Selleks, et teha juba olemasolevate statistilisel eesmärgil kogutud andmete alusel avalikke ülesandeid täites ja avalikust huvist lähtuvat andmete töötlemist või kogudes selleks täiendavalt andmeid, rakendatakse nii isikuandmete kaitse kui ka statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Viidatud puuduse kõrvaldamine riikliku statistika tegemise üldises aluses tagab RStS sätete tõlgendamise koosmõjus statistikalaste põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite kohaldamisega, sh ametialase sõltumatuse statistikatööde tegemisel ning andmete levitamise keelu muul kui statistilisel eesmärgil. 4. Eelnõu terminoloogia Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele. Terminid on nendes seadustes ja eelnõus põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu eelnõus kasutatud terminid ei ole enam võõrad. Eelnõus on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus võrreldes varasemate seadustega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamise loobumises, selle asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ära ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus ja eelnõu. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 Euroopa Liidu õiguses nimetatud termineid ei tule siseriiklikult uuesti määratleda. Eelnõus on viidatud ühissätete määrusele, kui termin tuleneb sellest määrusest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised (EL) määrused:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; 47 22.10.2021  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1059, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1147, 7. juuli 2021, millega luuakse Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifond;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1149, 7. juuli 2021, millega luuakse Sisejulgeolekufond;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1148, 7. juuli 2021, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. Eelnõuga reguleeritud toetuse kasutamine kuulub ühissätete määruse artikli 7 kohaselt liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud pädevuse25 alla, seega toimub toetuse kasutamine ühissätete määruse ja eelnimetatud fondi-määruste järgi ning toetuse andmise üksikotsuste tegemise pädevus on liikmesriigil. Euroopa Komisjon kinnitab rakenduskava ja programmid. Euroopa Komisjon toetub üksikotsuste alusel antud toetuse õiguspärase andmise ja kasutamise kontrollimisel auditeeriva asutuse hinnangutele ja korraldusasutuse kinnitustele. Seega eelnõus nimetatud rakenduskava ja programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmisel ja toetustingimuste sätestamisel juhindutakse eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidest. Eelnõu on ühissätete määruse rakendamise peamiseks riigisiseseks õigusaktiks. Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava on suunatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamisele ja arendamisele, liikmesriikidesse suunduva seadusliku rände toetamisele, sealhulgas aidatakse kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ning tõhusale tagasisaatmisele kolmandatesse riikidesse ja vastuvõtmisele kolmandates riikides. Piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavast toetatakse Euroopa integreeritud piirihalduse arendamist, et tagada ühetaoline ja kvaliteetne EL välispiiride kontroll, ühtne viisapoliitika ning lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist. Euroopa integreeritud piirihalduse tugevdamine on üks Euroopa Liidu tegevuse tugisammastest ja eeltingimus Schengeni ala toimimiseks. Sisejulgeolekufondi rakenduskava on suunatud terrorismi, radikaliseerumise, piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastasele võitlusele ning kuriteoohvrite 25 Euroopa Liidu finantsmääruse nr 1046/2018 artikli 62 lõige 1 punkt b ja artikkel 63. 48 22.10.2021 abistamisele. Fondi eesmärgiks on suurendada liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust, tugevdada Euroopa Liidu tasandi koostööd ning piiriüleseid ühisoperatsioone ja tõsta liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, sh läbi koolituste ja parimate praktikate vahetuse. 6. Seaduse mõjud Eelnõu on vajalik rakenduskava, Interregi programmide elluviimisel ning liidu siseturvalisuspoliitika fondi vahendite kasutusele võtmisel kohalduvate Euroopa Liidu määruste rakendamiseks, reguleerides toetuse kasutamise korralduslikku poolt. Läbi rakenduskavade ja Interregi programmide tulemuste saavutamise aitab eelnõu kaasa Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele. Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. Eesti prioriteedid26 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava elluviimisel on nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ning Ida- Virumaa õiglane üleminek. Interregi programmides lepitakse kokku programmides osalevate riikide ühised prioriteedid. Prioriteedid kajastuvad partnerlusleppes, rakenduskavades ja Interregi programmides. Eelnõus kehtestatakse fondide rakendamisega seotud osapooled, nende kohustused ja vastutus, sh Rahandusministeeriumi vastutus, korraldusasutuse, ministeeriumite ja rakendusüksuste ülesanded. Lisaks reguleeritakse toetuse andmise ja kasutamise põhimõtteid, seire ja hindamise korraldust, dokumentide säilitamise, andmete töötlemise, juurdepääsu ja avalikkuse teavitamise nõudeid, nõuete täitmise üle kontrolli, auditeerimise põhimõtteid, tagasinõuete aluseid ja vaidemenetlust. Rakendamisega seotud asutuste (Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksuste) ülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks, projektide valikuks, teavitamiseks, kontrollide ja auditite läbiviimiseks, seireks, hindamiseks, infosüsteemi ülalpidamiseks ja arendamiseks) on ette nähtud tehnilise abi eelarve. Tegemist on mitmendat perioodi sarnaste põhimõtete ja rakendussüsteemi alusel antava toetusega, mistõttu on rakendamisega seotud asutustel toimivad ja auditeeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemid paigas (tööprotseduuride asjakohasust kontrollib korraldusasutus) ning valdavalt ka vajalik personal olemas, kahe perioodi kattumisest tingitult võib esineda ajutist lisakoormust. Eelnõu on asutuste ülesannete täitmise eelduste osas lihtsamaks muudetud – need asutused, kes on ka perioodi 2014–2020 vastutavad asutused, ei pea enam ülesande täitmiseks luba (akrediteeringut) taotlema ja saavad jätkata seniste tööprotseduuride alusel (vajadusel neid täiendades). Selline lihtsustus tuleneb tegelikult ühissätete määrusest, mis ei näe ette korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide, sh tööprotseduuride vastavusauditit, kui korraldusasutus on sama, mis perioodil 2014–2020 ja senised korraldusasutuse toimimise auditid on kõrge hinde saanud (vähemalt kategooria II). Lihtsustub rakenduskava seire aruandlus. Iga-aastast seirearuannet senisel kujul ei koostata. Seire andmed edastatakse EK-le infosüsteemi kaudu vähemalt 1 kord kvartalis. Analüütiline seireinfo koostatakse vahetulemuste kohta. Eraldi valdkondlikke komisjone meetmete ja toetuse kasutamistingimuste kujundamiseks ja seireks eelnõus enam ette ei nähta. Vastavad 26 Valitsus kiitis 23.04.2013 heaks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtted aastateks 2014- 2020 http://www.valitsus.ee/et/uudised/luhiteated/74757/valitsus-kiitis-heaks-euroopa-liidu- struktuurivahendite-kasutamise-p%C3%B5him%C3%B5tted-aastateks-2014-2020 49 22.10.2021 riigisiseselt moodustatud komisjone on juba kaasatud riigisiseste planeerimis- ja arengukavade koostamisel. Tehnilise abi eelarvest on ette nähtud ka oluliste partnerite (Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa piirkondlikud partnerid, MTÜ Vabaühenduste Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused) võimestamise vahendid, et tagada nende sisuline osalemine rakenduskava elluviimisel. Toetuse saajate projektide ettevalmistamise ning rakendamisega kaasnevad kulud tuleb katta projektide eelarvest või omavahenditest. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Perioodil 2021–2027 on Eestil võimalik saada majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi jaoks 3,37 miljardit. Aastatel 2014–2020 oli Euroopa Liidu toetus 3,5 miljardit. Liikmesriik võtab rakenduskava ja Interregi programmidega kohustuse kasutada vahendid ja saavutada tulemused ajakava kohaselt. Kui sellest kinni ei peeta, võib Euroopa Komisjon vähendada riigile eraldatud vahendeid. Toetuste kasutuselevõtu administreerimisega seotud kulutused kaetaks tehnilise abi vahenditest, mis on ca 3,4% Eestile eraldatud rakenduskava sisutegevuste mahust. Uudsena makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel fondipõhise määra ulatuses. ETK määrusega on lubatud ERF-st programmide elluviimisega kaasnevate tehnilise abi kulude katteks kuni 6% ETK programmidele eraldatavast kogusummast. Kui ETK programmidele eraldatav kogusumma ei ületa 50 000 000 eurot, eraldatakse ERF-st tehniliseks abiks 7% kogusummast, kuid vähemalt 1 500 000 eurot ja mitte rohkem kui 3 000 000 eurot. Interregi programmis osaleval riigil tuleb kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid ning katta tehnilisest abist mittekaetavaid seirekomisjoni, juhtkomisjoni, kontrollijate ja auditiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kulude katte suurus selgub, kui Interregi programmis osalevad riigid on Interregi programmi rakendamises kokku leppinud. Kulud kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades või kui Interregi programmis on programmis osalevate riikide vahel teisti kokku lepitud. Siseturvalisuspoliitika fondide administreerimiseks on igale fondile ette nähtud kuni 6% rakenduskavade sisutegevuste mahust. Sarnaselt Interregi programmidega makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel. Tehnilise abi riikliku kaasfinantseerimise kohustus siseturvalisuspoliitika fondidel puudub. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel nähakse ette järgmised Vabariigi Valitsuse määrused ja ühel juhul kehtiva määruse muudatus (kavandid lisatud): • perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused; • perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest avalikkuse teavitamine; • struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõu; 50 22.10.2021 • perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine. TAT õigusaktid ja lepingud (määrused, käskkirjad, rahastamisvahendi lepingud) kehtestatakse peale eelnõu jõustumist, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Eelnõu ja selle rakendusaktide jõustumisel saab tulenevalt ühissätete määruse artikli 63 lõikest 2, ja kui nii on sätestatud TAT õigusaktis, alates 2021. aasta algusest tehtud kulusid lugeda tagantjärele abikõlblikuks ehk neid toetuse arvelt rahastada, välja arvatud riigiabi andmisel ja kui taotluse esitamise hetkeks on projekt juba ellu viidud. Siiski on soovitatav eelnõu peatselt, pärast ühissätete määruse jõustumist, jõustada, et võimaldada viivitamatult 2021. aastal alanud uue programmperioodide vahendite kasutuselevõtmiseks TAT-de kehtestamist. Perioodil 2014–2020 rahastatud projektidele, kuni nende lõppemiseni, kohaldatakse STS2014_2020 ning siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud projektidele vastavaid otsekohalduvaid EL määruseid. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumitega, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid, sh Maaeluministeeriumiga, Riigikantseleiga ja Andmekaitse Inspektsiooniga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Vabaühenduste Liidule, Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste Akadeemiale ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinikule. Esitatud märkustega arvestamise kohta on koostatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (lisatud). 51 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht Kultuuriminis 1. Eelnõu § 2 punkt 1 sätestab, et „toetus on Arvestatud. teerium käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava Riigipoolne kaasrahastamise või Interreg programmi rahastava fondi vahendid kohustus täidetakse kas ja vajadusel Eesti riigi poolt nende riigieelarvelise kaasfinantseeringu kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavad või toetuse saaja rahalised vahendid“. Palume seletuskirjas omafinantseeringuna. Kummaga on selgitada sõna „vajadusel“ olemust – millistel parasjagu tegemist, fikseeritakse juhtudel tekib vajadus lugeda Eesti riigilt Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaasrahastamiseks eraldatavad vahendid toetuse korral riigisiseses meetmete hulka ja millal mitte nimekirjas ja vastavalt sellele toetuse andmise tingimustes. Riigieelarveline kaasfinantseering on riigieelarvest antav lisaraha, mis makstakse välja toetusena koos välistoetusega läbi infosüsteemi ning rikkumise korral kuulub see tagasinõudmisele. Omafinantseeringu peab toetuse saaja omavahenditest juurde panema. Toetuse osana käsitletava riikliku kaasfinantseeringu kavandamine on võimalus, kui konkreetses meetmes on põhjendatud fondivahendeid võimendada. Kui see kavandatakse konkreetses toetusmeetmes, siis seda käsitletakse toetusena. Sõna “vajadusel” on asendatud, “kui see on meetme või Interreg programmi eelarves ette nähtud”. Riigieelarvelise kaasfinantseerimise otsused tehakse Vabariigi Valitsuse tasandil üldjuhul programmperioodi kohta. 2. Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et Arvestatud. „Rahandusministeerium koostab koostöös Märgime, et Euroopa Komisjon ministeeriumide ja Riigikantseleiga (EK) ei ole koostaja. Eelnõus 1 partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab parandatud, et läbirääkimised EK- Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi“. Palume ga toimuvad partnerlusleppe ja täpsustada, mis teemal peab rakenduskava koostamise ja Rahandusministeerium Euroopa Komisjoniga muutmise raames. läbirääkimisi või sätestada eelnõus, et koostab koostöös ministeeriumide, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga partnerlusleppe ja rakenduskava. Läbirääkimised on samuti osa koostööst või kui läbirääkimisi peetakse muul teemal, siis palume seda nimetada. 3. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et „rakenduskava Selgitame. muudatuse, mis ei sisalda muudatusi Eelnõu kooskõlastamise järgselt on finantsnäitajates või näitajates või nende kustutatud lõige 3 ja täiendatud sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium“. lõiget 2 järgmises sõnastuses: Juhime tähelepanu, et finantsnäitaja on samuti „Vabariigi Valitsus kinnitab näitaja, mistõttu ei pea seda eraldi välja tooma. partnerlusleppe ja rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile. Rakenduskava muudatuse, millega ei kaasne meetmete nimekirja muutmise vajadust, esitab Rahandusministeerium Euroopa Komisjonile Vabariigi Valitsuse kinnitamata.“ 4. Eelnõu § 7 lõike 2 punkt 1 sätestab, et Selgitame. rakendusasutus koostab toetuse andmise ja Eelnõu koostajad juhivad kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või tähelepanu, et toetuse andmise lepingu eelnõu. Juhime tähelepanu, et ülesanne tingimuste õigusakti kehtestamise kohustab praegu ainult eelnõud koostama. Samas volitusnorm ministri jaoks asub peab rakendusasutus selle eelnõu ka jõustama ehk eelnõu § 10 lõikes 2. kehtestama. Palume eelnõud täpsustada. Rakendusasutuse kohustuse juures on just nimelt koostamine, et eristada koostamist kui eelnõu ettevalmistamist kehtestamisest. 5. Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et rakendusüksuse Mitte arvestatud. ülesannete täitja on Vabariigi Valitsuse Leiame, et selguse mõistes tuleb korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu neid eelnõus nimetada eraldi. asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Juhime tähelepanu, et nii avalik- õiguslik kui ka eraõiguslik juriidiline isik on juriidilised isikud, mistõttu võib neid eelnõus koos nimetada „juriidiline isik“. 6. Eelnõu § 8 lõige 4 käsitleb seda, kui Selgitame. 2 rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik Need sätted ei ole seotud. Vastavalt juriidiline isik. Sama paragrahvi lõige 5 käsitleb on ka eelnõu seletuskirjas seda, kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab selgitatud. Lg 4 käsitleb olukorda, täitma teine asutus või muu juriidiline isik. Juhime kus eraõiguslikule juriidilise isikut tähelepanu, et need lõiked ei ole omavahel eelnõus volitatakse täitma rakendusüksuse seotud, mistõttu jääb lõike 5 puhul arusaamatuks, ülesandeid. Kuid lõige 5 käsitleb kes on „teine asutus“ ja „muu juriidiline isik“ ning olukorda, kui senise millise asutusega võrreldes „teine asutus“ ja rakendusüksuse ülesanded liiguvad millise juriidilise isikuga võrreldes „muu struktuurimuudatuste vm põhjusel juriidiline isik“. Palume täpsustada ja tuua seosed. teisele asutusele, kes saab või juba on rakendusüksus, nt Innove liitumine Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK-ga), Rahandusministeeriumi rakendusüksuse liitumine RTK-ga. Lg 5 katab erinevad liikumised olles seetõttu universaalne. Märgime, et lõigete 4 ja 5 reguleerimisala on erinev. 7. Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et „taotluse tähtaja Mitte arvestatud. jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei Eelnõu seletuskirjas on sõna ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata“. “võimalus” teises tähenduses kui Juhime tähelepanu, et seletuskiri küll täpsustab, et kaalutluse andmine, mis on HMS-s. antakse võimalus jätta tähtaeg ennistamata ja Sellepärast ongi eelnõus erisus, taotlus läbi vaatamata, kuid eelnõu ütleb selgelt, et keeluna. Eelnõu annab võimaluse tähtaega ei ennistata. See ei ole võimalus, vaid keelduda. Me ei pea vajalikuks keeld. Lisaks juhime tähelepanu, et kohaldada üldist, HMS olevat haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 kohaselt on korda, sest see ei ühti toetuse võimalus jätta tähtaeg ennistamata, kui andmisel konkureerimise ennistamine ei ole põhjendatud. Tähtaja põhimõttega, samuti ei ole põhjust ennistamise võimalus peaks jääma võtta taotlusi vastu, kui taotlusvoor kaalutlusotsusena kindlasti sisse. Teeme on suletud eelarve lõppemise tõttu. ettepaneku sõnastada säte selliselt, et taotluse Siiski kohendame seletuskirja, et ei tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus tekiks sõna väärtõlgendusi. läbi vaatamata ning lisada säte, et kui taotleja on tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada HMS § 34 kohaselt. 8. Eelnõu § 13 annab ärakuulamise regulatsiooni. Selgitame. Juhime tähelepanu, et regulatsioon ei erine HMS§ Ärakuulamise regulatsiooni puhul 40 regulatsioonist ning kuna eelnõu § 1 lõike 5 on tegemist olulise menetlusõiguse kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ette – ja kohustusega. Seega on hea, kui nähtud menetlusele mh HMS, ei ole ärakuulamise kõik olukorrad toetuse andmise regulatsiooni vaja eelnõusse tuua. otsustusprotsessis, arvestades ka eelnõus või selle alusel antavate õigusaktide sõnakasutust, oleks välja toodud eriseaduses. Samuti on nt maksukorralduse seaduse § 13 toodud ära 3 maksukohuslase ärakuulamine, mis on ka eriseadus HMS suhtes. 9. Eelnõu § 24 lõige 4 sätestab, et kontrolli Arvestatud osaliselt. teostab selleks volitatud ametnik või töötaja ning § Eksperdi kaasamine on HMS 25 nimetab kontrollija õigused. Paragrahvi 26 kohaselt võimalik ka ilma eelnõus lõige 3 sätestab, et kontrollimisse võib kaasata nimetamata. Eksperdi rolli saab eksperdi. Juhime tähelepanu, et eelnõust ega määrata haldusorgan. Eksperdi seletuskirjast ei selgu, millised õigused on kaasamine ei vaja erilist eksperdil, milline saab olla tema roll ja mis regulatsiooni. Kommentaarist ei ole ulatuses on üldse õigus teda kontrolltoimingutesse aru saada, miks peab seda kaasata. Eelnõud ja seletuskirja tuleb täiendada eriseaduses nii täpselt määratlema. infoga eksperdi kaasamise sisu ja ulatuse kohta, Ekspert on oma ala asjatundja, kui ekspert ei ole volitatud ametnik või töötaja. kellelt soovitakse hinnangut või arvamust, mis on vajalik rakendusüksusel otsuse tegemiseks. Nõustume ja jätame eelnõu § 26 lõike 3, kohapealse kontrolli läbiviimise juurest ekspertide kaasamise võimaluse välja, sest eksperte saab kaasata ka muudes menetlusetappides üldisel, HMS alusel. 10. Eelnõu § 29 lõige 4 välistab ebaseadusliku või Mitte arvestatud. väärkasutatud riigiabi puhul ajatamise võimaluse. Sellisel juhul ei ole tegemist Juhime tähelepanu, et nelja kuu jooksul saaks see tasaarveldamise vajadusega, sest võimalus siiski olla. tagasinõudmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Toetuse tagastamine toimub seega osade kaupa 4 kuu jooksul. 11. Eelnõu § 29 lõige 6 sätestab, et ajatamise Mitte arvestatud. tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus Lõige 4 annab küll tasaarvestamise määrusega. Juhime tähelepanu, et eelnõus on võimaluse, mis ei pea olema osaliselt ajatamise tingimused toodud sama seaduses, kuid samas lõikes on ka paragrahvi lõigetes 4 ja 5. Soovitame need ka ajatamisel kohaldatav intress, mis viidatud määrusesse viia. peab olema seaduses. Kuna lõige 4 ja 5 on tihedalt seotud, siis on kohane need seaduse tasandil reguleerida. 12. Eelnõu § 31 lõige 1 sätestab, et „käesoleva Mitte arvestatud. seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu Eelmiste perioodide STS-des on vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse käsitletud vaide esitamise õigust esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on analoogselt, sh saab esitada vaide haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise ministeeriumi otsuse või toimingu õigus“. Eelnõu § 32 lõige 2 sätestab, et „kui vaie suhtes. STS on HMS suhtes esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu eriseadus. Kui eriseaduses on peale, lahendab vaide rakendusasutuseks olev teistsugune vaidealluvus, siis see on asutus“. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et HMS § 73 lõike 1 ja 71 lõike 2 rakendusasutus saab olla ministeerium või suhtes erikord. Kohtupraktikas ei Riigikantselei. Juhime tähelepanu, et HMS-i § 71 ole seni leitud, et STS sätestatud 4 lõige 2 välistab vaide esitamise võimaluse teatud erikord on ekslik. Samuti on haldusorganite haldusaktide või toimingute peale. õiguskirjanduses jaatatud Selle sätte kohaselt ei saa vaiet esitada sellise kohustusliku kohtueelset menetlust, haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle viidatud kusjuures STS 2007-2013, teeb teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. riigihankeseadusele, samuti Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõike 1 kohaselt Riigikohtu põhiseaduslikkuse on valitsusel järelevalvepädevus ministeeriumi, järelevalvekolleegiumi lahendile nr Riigikantselei ja maavalitsuste tegevuse 3-4-1-5-04, p 22. seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Seega kui rakendusasutus saabki olla ainult ministeerium või Riigikantselei ja eelnõu ütleb, et vaide saab esitada, kui HMS-i kohaselt on selleks õigus, siis rakendusasutuse otsuse või toimingu peale vaiet esitada ei saagi. Palume eelnõu selle põhimõttega kooskõlla viia ja eelnõu vastavaid sätteid muuta või need eelnõust välja võtta. Haridus- ja 1.HTMile jääb ebaselgeks, mis lisandväärtust Mitte arvestatud. Teadusministe antud seaduse eelnõu loob, kuna regulatsioonid Eelnõu koostajad märgivad, et erium kordavad Vabariigi Valitsuse seaduses, riigieelarve seadus reguleerib riigieelarve seaduses ja haldusmenetluse seaduses eelarve koostamist, mitte eelarve sätestatut. Välisvahendid on osa riigieelarvest ja sisulist kasutamist, selleks on nende kasutust reguleerib riigieelarve seadus (§ 26 arvukad eriseadused ja üheaastane lõike 4 punktid 1 ja 2, § 32 lõige 2, § 53 lõige 6 eelarve seadus. Välistoetuste ning § 55). Seega leiame, et eelnõu dubleerib kasutamiseks on vaja eraldi kehtivat õigust ja selle loomiseks puudub õigusraamistikku, millega luuakse eraldiseisev vajadus. Menetlust puudutavad seos ehk rakendussätted EL regulatsioonid on võimalik sätestada otsekohalduva määrusega. Samuti ühendmääruses. Ühtlasi leiame, et eelnõuga on vaja sätestada eraldi seadusega reguleeritavad rakendusaktide volitusnormid andmekaitse ja põhiõiguste või peaksid olema sätestatud riigieelarve seaduses. menetlusõiguste riivega seotud erinormid, mis ei sobi riigieelarve koostamist reguleerivasse seadusesse. 2. Eelnõu §-d 3 ja 4 – Partnerluslepe, Arvestatud osaliselt. rakenduskava, rahastamiskava. Eelnõu kooskõlastamise järgselt on HTM ei nõustu rakenduskava rahastamiskava kustutatud §-s 4 mõiste kinnitamisega Vabariigi Valitsuses programmi rakenduskava rahastamiskava ja meetme tasandil, mis rikub tegevuspõhisele asendatud mõistega meetmete eelarvestamisele üleminekul riigieelarve seaduses nimekiri. § 20 lõikega 4 programmi elluviimise eest Rahandusministeeriumi soov on vastutavale ministrile antud volitusnormi, millega meetmete nimekirja pidamise ja Riigikogu seab Vabariigi Valitsusele limiidid kinnitamisega valitsuses tagada programmide lõikes ja programmide sisesed kooskõla Euroopa Komisjoni poolt muudatused otsustab vastutav minister. Teeme heaks kiidetud rakenduskavas ettepaneku jätta välja eelnõu § 4. Eelnõu § 4 lõike tehtud kokkulepetega, eelarvega, 2 alusel rakenduskavas kehtestatava teabe nõue näitajate sihttasemetega, fikseerida programmi meetme tasandil paneb Vabariigi rahastatavatele tegevustele riigi Valitsusele kohustuse ELi vahendeid reguleerida poolt toetusena antava mikrotasandil. See võtab rakendussüsteemist ära riigieelarvelise kaasfinantseeringu 5 paindlikkuse ja vähendab Vabariigi Valitsuse määr või toetuse saaja võimalust vahendeid kiiremini kasutusele võtta omafinantseeringu määr ning ning suurendab oluliselt bürokraatiat, pikendades vastutavad asutused menetlusele kuluvat aega erinevatel tasanditel. (ministeeriumid, rakendusüksused). Leiame, et rahastamiskavaga ühe rahastamisallika Rahandusministeerium vastuolu ei eraldi kinnitamine Vabariigi Valitsuses ei loo näe, Vabariigi Valitsus võib täiendavat väärtust eelarve läbipaistvuse riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 suurendamisel ning välisvahendite rahastamiskava kohaselt liigendada riigieelarves koostamisega ei toimu rahastamiskava ühildamist märgitud ministeeriumi TERE programmidega. TERE meetme detailsuses valitsemisala muid investeeringuid, koostatud rahastamiskava muutmine Vabariigi kulusid ja finantseerimistehinguid Valitsuses ei ole tehniliselt teostatavana läbi kooskõlas eelarveklassifikaatoriga, mõeldud ja on meie hinnangul töömahtu oluliselt ning riigieelarve seaduse § 56 lõike suurendav. Praegu kehtivas meetmete nimekirjas 2 p 1 kohaselt on Vabariigi on rakenduskava väljundnäitajad ja ka Valitsusel õigus muuta riigieelarves rakenduskava välised meetmete tegevuste määratud välistoetuste ja näitajad, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse kaasrahastamisega seotud vahendite korraldusega. Iga toetuse andmise õigusakt peab liigendust, pigem ei ole ministril panustama kas rakenduskava või Vabariigi õigust muuta välistoetustega seotud Valitsuse meetmete nimekirja näitajasse. Uuel vahendite liigendust. perioodil soovitakse sisuliselt sama süsteemiga jätkata, mis ei ole mõistlik. Struktuurivahenditest rakendatavad meetmed peavad panustama TERE Rakenduskava täpsem ja programmide eesmärkidesse ja näitajatesse ning läbipaistvam juhtimine on vajalik rakenduskava näitajatesse ja ei ole mõistlik sisse ning selle sobiv kinnitamise tasand tuua veel eraldi täiendavat (rahastamiskava) on valitsus, sest meetmete nimekiri näitajate tasandit. Näitajate seireinfo saadakse iga hõlmab enamikke ministeeriume ja aastaselt TERE programmide aruannetest, valitsus on avaldanud soovi osaleda Statistikaametilt laekuvast ESF+ andmekorjest ja vahendite kasutamise juhtimises, rakenduskava näitajate iga aastasest seirest. sest ÜKP vahendid on Juhime tähelepanu, et meetmetel on märkimisväärne rahastamisallikas mõjueesmärgid ja neisse panustavad tegevused, riigi investeeringute ja reformide mida rahastatakse erinevatest allikatest. Meetme elluviimisel. mõõdikud ei ole allikapõhised. HTM teeb ettepaneku volitada rakenduskava Programm koostatakse riigieelarve rahastamiskava pidajaks Rahandusministeerium, strateegia perioodiks. Strateegia on mis avalikustab rahastamiskava ja seirab selle kavatsus, näitab 4 aasta riigi täitmist. Rakenduskava elluviimise seireks võib tegevuste suunda. Aastase koostada tervikülevaate EL fondide kasutamisest riigieelarvega kinnitatakse võetavad valitsemisalade programmides meetme tasandil, kohustused. Riigieelarve seadus kuid selles detailis infot ei pea kinnitama Vabariigi (RES) § 20 lg 4 annab volituse Valitsus, kuna sisalduv info on Vabariigi Valitsuse ministrile programm kinnitada ja poolt varasemalt erinevates etappides kinnitatud. määratleb programm koostatakse See tagaks paindlikkuse ja kiiruse teha strateegia põhjal. Kuna strateegia programmides meetmete vahel vajalikke on kavatsuste kogum, siis on ka ümbertõsteid. Valdkondade vahelised tõsted programm kavatuste kogum selles toimuksid rakenduskava muudatusena. osas, mis ületab aasta riigieelarvet, mille on kinnitanud riigikogu. EL vahendite kasutusele võtmise jaotust tuleb juhtida 6 Rahandusministeeriumil. Meetmete nimekirja VV tasandil kinnitamine on sobilikum, sest see võimaldab alati kompromisse ministeeriumide vahel ja välistab Rahandusministeeriumi veto. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (ÜSM) art 22 lõike 3 punkti g alapunktide i ja ii kohases rakenduskava rahastamiskavas, mis hõlmab prioriteetide lõikes fondide vahendeid jaotatuna perioodi aastate peale, et jälgida nn N+2 reeglit, ei hõlma sellise üksikasjalikkusega riigisisest vahendite ja tulemuste jaotust ministeeriumide lõikes, et saaks järeldada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 (ühissätete määrus) sätestatud rakenduskava katab ära eelnõuga kavandatud meetmete nimekirja. Seega ühissätete määruse rahastamiskava ja eelnõu tähenduses meetmete nimekiri on erineva sisu ja fookusega. Iga meetmete nimekirja muudatus ei eelda EK-ga kokkulepitud rakenduskava muutmist. Muudatused võivad olla riigisisesed meetmete lõikes, nt kui TERE programmis tehakse muudatus, muudetakse tegevust või teenust (st ei muutu EL erieesmärkide vaheline vahendite jaotus). Meetmete nimekiri on meetme tasandil, mis on kõrgem kui senises meetmete nimekirjas, milles tuli märkida meetme tegevused. Meetme sees saab ministeerium ise vahendite kasutamist juhtida – see tagabki vajaliku paindlikkuse ministeeriumidele. Üldjuhul on meede vastav TERE meetmele, vajadusel väiksem rakenduskava vaates loogiline tervik. Seega eelnõuga vähendatakse vajadust 7 muuta meetmete nimekirja ja väheneb ka halduskoormus valitsuse ja ministeeriumite suunal. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et riigieelarve detailsus on hetkel muutmisel ning poliitilisel tasandil on kokku lepitud programmi tegevuse tasand, mis on astme võrra detailsem kui Rahandusministeeriumi ettepanek meetmete nimekirja kehtestamiseks. Alternatiiv oleks meetmete nimekiri koostada seadusega samaväärses detailsuses. Arvestades HTMiga toimunud täpsustavaid kohtumisi, loobub Rahandusministeerium meetmete nimekirjas tulemusvaldkonna ja programmi ja sissetoomisest, kuna need kinnitatakse neljaks aastaks (meetmete nimekiri üheksaks). Vastav info lisatakse infosüsteemi informatiivsena ja uuendatakse ilma meetmete nimekirja uuenduseta. Lisaks seotakse lahti meetme mõiste programmi meetmest – eeldame, et üldjuhul on meetmete nimekiri programmi meetme tasandil, juhul, kui see riigieelarve strateegia protsessis muutub, tagame uuenduse ka meetmete nimekirjas ja infosüsteemis, samas teatud juhtudel on programmi meede liiga suur ja mitte piisavalt läbipaistev „tükk“, mistõttu mõnel üksikul juhul on meetmete nimekiri detailsem TERE programmi meetme tasandist. Näitajate esmane valik tuleb teha Euroopa Komisoni ühiste näitajate hulgast, kui seal sobivad puuduvad, siis eelistada TERE-s juba kasutatavaid näitajaid, kolmandas järgus luua uusi. Kogu rakenduskava ei pea olema 100% näitajatega kaetud. Meetmete 8 nimekiri täpsustab rakenduskavas toodud kokkuleppeid ministeeriumite tasandil. Iga meetmete nimekirja rea kohta peab olema vähemalt üks näitaja, et jätkata perioodil 2014-2020 alustatud tulemuspõhist lähenemist – selgelt fikseerida, mida üks või teine ministeerium või Riigikantselei mis summa eest teeb. Toetuse andmise tingimuste spetsiifilisi lisanäitajaid jätkuvalt meetmete nimekirja tasandile ei tooda. Tänase kaardistuse kohaselt on ligi 60% rakenduskava näitajatest Euroopa Komisjoni ühised näitajad, mida täna TERE-s ei kasutata ning mille infot seega siseriiklikult kuskile mujale ei koguta. Ka lõppeval perioodil ei ole kõiki ühiseid näitajaid peetud vajalikuks TERE programmi sisse tuua, lisaks ei ühildu nende sisu alati TERE metoodikaga või tasanditega. Euroopa Komisjoni seireandmete esitamise tähtajad, sh andmete seisu kuupäeva ja esitamise tähtaja vaheline üks kuu, ei ole jätkuvalt ei kooskõlas ega ühildatav siseriikliku TERE aruandlusega. 3. Eelnõu § 6. Arvestatud osaliselt. HTM teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 6 - Eelnõust ei ole võimalik § 6 välja korralduseasutuse ja liikmesriigi ülesannete jätta. Eelnõu on ühissätete määruse määramine. Eelnõust ei ole võimalik ülesannete rakendusseadus, mille üks peamine tegelikku täitjat tuvastada, kuna lõike 1 kohaselt reguleerimisvajadus ongi määrata võib täitjaid olla mitu, millest üks on nimeliselt EL määrustest tulenevate nimetatud ja teine mitte. Lõikega 3 määratakse ülesannete, milleks on liikmesriigi, samad korraldusasutuse ülesannete täitjad ka korraldusasutuse, auditeeriva liikmesriigi ülesannetesse, jättes eelnõu 2. jaos asutuse ja loetlemata nii korraldusasutuse kui liikmesriigi raamatupidamisarvestuse, täitjad ja ülesanded. vajadusel anda volitused Eelnõu § 6 sõnastus viitab sellele, et liikmesriigi edasivolituseks. Ühissätete määrus rolli või ülesandeid ei ole võimalik loetleda, pole annab just sellises jaotuses põhjust ega vajadust tekitada rakendussüsteemi ülesanded. täiendavat administratiivset üksust, mis hajutab Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) ja RAMi valitsusasutuse vahelist vastutust, kaotab Kommentaari valguses on eelnõus rakendussüsteemist selguse ja läbipaistvuse ning ja vastavalt seletuskirjas selgemalt 9 teeb süsteemi haldamise kallimaks ja sõnastatud, kes milliseid ülesandeid bürokraatlikumaks. Sellele viitab ka eelnõu lõige täidab. Nii ei ole uue sõnastuse 4, mille kohaselt vajab selline ülesannete selguse kohaselt rahandusministril vaja puudumine omakorda täiendavat järelevalvet enam käskkirjaga ülesandeid RTK- korraldusasutuse ülesannet teostava asutuse üle, le delegeerida. kui seda ülesannet ei täida Rahandusministeerium. Juhime tähelepanu, et seaduse õigusselguse mõistes tekitab küsitavusi sama teemaga haakuv seletuskirja punkt 2. „Eelnõu eesmärk“, mille lõike 2 kohaselt käsitletakse ühe olulisema muudatusena võrreldes perioodi 2014-2020 rakendussüsteemiga Riigi Tugiteenuste Keskuse rolli selgemaks muutmist rakendusüksuse ülesannete täitmisel. Antud eelnõuga reguleeritakse perioodi 2021- 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamist, mitte nimeliselt ühe rakendussüsteemi osaks oleva asutuse ülesannete jaotust. Kuna jao 2. „Rakenduskava elluviimise korraldus“ kohaselt kuulub rakendussüsteemi rohkem erinevates asutustes täidetavaid rolle, peaks seaduse eelnõus sätestatavad ülesanded ja vastutused olema käsitletud võrreldava ja ühtse loogika alusel. HTM teeb ettepaneku korraldada korraldusasutuse ülesannete täitmine asutuses, kus see EL finantsmääruse, Vabariigi Valitsuse seaduse ning riigieelarve seaduse kohaselt on kõige sobivam. 4. Eelnõu § 7 lõige 1 – rakendusasutuse Mitte arvestatud. ülesanded. Rakenduskava sisaldab juba Ühissätete määruse artikli 71 lõike eesmärkide, tegevuste ja finantsvahendite 3 kohaselt peavad valdkondlikku jaotust, mille eest vastutajad on vahendusasutused kui ühissätete määratud Vabariigi Valituses seaduses ning määruses osade korraldusasutuse riigieelarve seaduses. Kuna ühtekuuluvuspoliitika ülesannete täitjad olema määratud vahendid on osa riigieelarve tuludest ja kuludest, (volitatud). Eelnõuga antakse millega täidetakse riigi pikaajalisi strateegilisi määramise õigus valitsusele. § 7 eesmärke ning ministeeriumid on rakenduskava lõike 1 kohase volituse andmine tegevustega juba seotud ja täidavad võib toimuda koos rakenduskava rakendusasutuse ülesandeid, pole vaja eraldi kinnitamisega. määramisprotsessi enam teha. Lisaks teeb rakendusasutuste (ja rakendusüksuste) meetmete nimekirjas välja toomine dokumendi oluliselt lihtsamini kasutatavaks ja töödeldavaks. Ei ole asjakohane eeldada, et kõik ministeeriumid teavad täpselt kõikide teiste ministeeriumite vastutusvaldkondi, mistõttu vastutuse väljatoomine 10 ministeeriumite lõikes lihtsustab oluliselt meetmete nimekirja kasutamist. 5. Eelnõu § 7 lõige 2 – ministeeriumi Selgitame. vahendusasutusena nimetamine on ebaselge. Eelnõu on otsekohalduva ühissätete Palume selgitada, mida mõistetakse määruse rakendusseadus, st tagab vahendusasutuse all ning kuidas saaks selle, et kõik EL määrusest ministeerium rakenduskava eesmärkide täitjana tulenevad kohustused on olla vahendusasutuse rollis? riigisiseselt jaotatud. Eelnõus on viidatud ühissätete määruse sättele, mis käsitleb vahendusasutust, seega tuleb sõna vahendusasutus tõlgendada ühissätete määruse kontekstis ehk vahendusasutus on selline asutus, kellele on antud osade ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannete täitmine. Selline käsitlus on olnud ka varasemates ühissätete määrusest ja seniste struktuuritoetuste seadustes, tegemist ei ole uue termini ega käsitlusega. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõike 2 kohaselt peavad Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta. 6. Eelnõu § 7 lõige 3 Arvestatud osaliselt. HTM teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 7 lõige Vastavalt ettepanekule ja 3, millega seatakse rakendusasutusele kohustus ministeeriumite ühisaruteludele koordineerida, seirata ning nõustada teisi (16. 18. ja 21.06.2021) muudeti ministeeriume oma valitsemisalale toetustega eelnõu § 7 lõike 3 sõnastust Eesti 2035 sihtidesse panustamisel. Seletuskirja järgnevalt: „Lisaks käesoleva punktis 2. „Eelnõu eesmärk“ tuuakse välja, et paragrahvi lõikes 2 sätestatud üheks olulisemaks muudatuseks võrreldes ülesannetele koordineerib ja seirab perioodi 2014-2020 rakendussüsteemiga on rakendusasutuseks olev alapunkti 6 kohaselt asendatud varasemalt ministeerium vastavalt oma kasutusel olnud läbivate teemade termin „Eesti valitsemisalale toetusega „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis eelnõu 2035“ sihtidesse ja koostaja hinnangul hõlmavad endas lisaks 2014- aluspõhimõtetesse panustamist.“ 2020 perioodil kehtinud võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud Eelnõu § 7 lõige 3 näeb ette regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja kohustuse koordineerida, seirata ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning nõustada eelkõige ühissätete julgeolekut. Juhime tähelepanu, et Eesti 2035 määruse artikkel 9 nimetatud 11 arengustrateegia hõlmab endas ka riigivalitsemist valdkondade eest vastutavatel ja infoühiskonda. ministeeriumidel, et tagada soolise Juhime tähelepanu asjaolule, et ühissätete määruse võrdõiguslikkuse, võrdse põhjenduspunktis 6 ning artiklites 9 ja 73 esitatud kohtlemise, ligipääsetavuse, horisontaalsete rakendustingimuste põhimõtted ei keskkonna ja kliima aspektide ole samaväärsed Eesti 2035 aluspõhimõtetega. arvestamine. Siseriiklikest Eesti 2035 arengukava koordineerib riigi kokkulepetest lähtuvalt on lisatud pikaajalist strateegilist planeerimist, ühissätete regionaalareng. Seetõttu on ka määrus aga fondide rakendamist. Eesti 2035 seletuskirjas viide 2014-2020 eesmärkide alusel on koostatud struktuuritoetuste seaduses tulemusvaldkondade arengukavad ja programmid. nimetatud läbivatele teemadele, et Arengukavades seatud eesmärke viiakse ellu muudatuse olemus ja strateegia programmide kaudu. Programmid on omakorda „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja juba kooskõlas riigieelarve strateegia, Euroopa sihtide rakendamine ka Liidu struktuuritoetuste kasutamise horisontaalsete põhimõtete rakenduskavaga, Vabariigi Valitsuse tähenduses paremini esile tuleks. tegevusprogrammi ja teiste arengukavade ja Kuna 19.12.2019. a vastu võetud strateegiliste dokumentidega. Seega seab eelnõu strateegilise planeerimise määruse rakendusasutusele arusaamatu, ebavajaliku ja § 11 lõige 3 näeb ette, et perioodi täiendavat halduskoormust tekitava kohustuse, 2014-2020 struktuuritoetuste mis ei taga tegeliku eesmärgi ehk ühissätete seaduse tähenduses läbivad teemad määruse kohast horisontaalsete põhimõtete kehivad ainult selle järgimise kohustuse täitmist. rakendusperioodi lõpuni, siis 2021- 2027 rakendusperioodiks on võetud kõige vähem täiendavat halduskoormust tekitav lähenemine, mis võimaldab ühtlasi tagada kõigi valdkondade võrdse kohtlemise, sarnase aruandluse ja ühtsed näitajad. Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid tõepoolest hõlmavad ka infoühiskonda ja riigivalitsemist, seletuskirja on vastavalt täiendatud. Strateegia „Eesti 2035“ katab kõigi ministeeriumite vastutusvaldkondi ja esindatud põhiväärtusi ning struktuurivahendite puhul ei ole eetiline jätta mõnda valdkonda kõrvale ja seega on lähtutud strateegia aluspõhimõtetest ja sihtidest tervikuna. Ühissätete määruse artikkel 9 teemade eest vastutavad ministeeriumid on väljendanud soovi nõustada nimetatud valdkondade läbiva edendamise eesmärgil ka teisi asutusi, nende puhul on vastavate teemade horisontaalne edendamine 12 ka nõutav. Rahandusministeeriumi soov on, et oluliste teemadega, nagu regionaalareng, sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus, keskkond ning kliima, seotud toetuse andmise tingimused oleksid kooskõlastatud vastava valdkonna ministeeriumiga, et oleks tagatud nende piisav adresseerimine kogu rakenduskava elluviimisel. Et oleks võimalik ka mingi muutus esile kutsuda. Arengukavade kooskõlas olemine „Eesti 2035“ strateegiaga ei taga konkreetsete sekkumiste piisavat läbimõtlemist ja kohandamist kõnealuste sihtide saavutamiseks või neile kaasa aitamiseks. 7. Eelnõu § 31 lõige 1 Arvestatud osaliselt HTMile jääb arusaamatuks, miks on isikul Eelnõu koostajad märgivad, et kohustus läbida vaidemenetlus enne kohtusse kohustusliku vaidemenetluse pöördumist. Leiame, et isikule peab jääma põhieesmärk on kohtueelne valikuvõimalus otsustada, kas ta pöördub oma vaidluste lahendamine ja õiguste kaitseks otse kohutusse või läbib enne halduskohtute halduskoormuse kohtueelse menetlusena vaidemenetluse. Samale vähendamine. Vastavalt seisukohale jõuti ka töörühma aruteludes, kus leiti, halduskohtute menetlusstatistikale et seni kehtinud regulatsioon läbida vaidemenetlus on 2020. a keskmine menetlusaeg kohustuslikus korras, ei ole enam põhjendatud. päevades 248. Eraldi vajab Seega teeme ettepaneku jätta isikule märkimist see, et 2020. a sisse valikuvabadus otsustada, millises menetluses ta tulnud (221) majandushaldusõiguse oma õigusi kaitseb. asjadest jõuti aasta jooksul ära Jääb arusaamatuks nõue läbida kohustuslikuks lahendada vaid pooled (124). korras vaidemenetlus enne halduskohtusse Vaidemenetlus on nii isiku kui riigi kaebuse esitamist ning teeme ettepaneku jaoks vähem kulukam korraldada riigieelarvele täiendavat koormust enesekontrollimehhanism. mittetekitav fondidega seotud kaebuste Kohtueelset kohustuslikku läbivaatamine. Juhime tähelepanu, et vaidemenetlust on jaatanud nii menetluskord peab olema vastavuse riigi õiguskirjandus kui ka institutsionaalse ja õigusliku raamistikuga. kohtupraktika. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõikes 1 on sätestatud, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS kommentaarides on jaatatud kohustusliku kohtueelset menetlust, viidatud kusjuures STS 2007-2013, riigihankeseadusele ja 13 vangistusseadusele. Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-5-04, p 22, mille kohaselt kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud. Samuti Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on leidnud, et vaidemenetluse läbimine võib olla kehtestatud kohustuslikuna enne kohtusse pöördumist. Lisaks tegi RTK viimases toimivusanalüüsis vaiete ja kohtuasjade analüüsi (07/2017- 10/2020), millest tuvastas, et kogu rakendussüsteemi peale oli 92 vaiet, millest täielikult rahuldati 17 vaiet ja osaliselt 5 vaiet. Halduskohtusse kaevati nendest 2 vaiet. Seega on põhjust järeldada, et vaidemenetluse kontrolli kaudu haldusorgani enesekontrollisüsteem selgelt toimib ning kohtumenetlusi see kuidagi ei pärsi. Samas märgime, et eelnõu § 31 lõiget 1 on muudetud ja lisatud täiendava lausena, et kohustuslik vaidemenetlus ei kohaldu auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel. Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. 8. Palume täpsustada eelnõu pealkirja sõnastust. Arvestatud Eelnõu pealkiri peaks olema sõnastatud järgmiselt: Lisastud eelnõu pealkirja sõna perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- „fondide“. ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu. Kehtiv sõnastus viitab aga poliitika rakendamisele. 9. Eelnõu § 1 lõige 4 – juhime tähelepanu, et Eesti Mitte arvestatud. siseturvalisuse poliitikadokument on Eelnõus peetakse silmas „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“, mis on rakenduskava, mis on programm § üheks aluseks EL fondide riigisisesele 1 lõikes 4 viidatud EL määruse planeerimisele. Arengukava rakendamiseks on tähenduses ja mille kiidab heaks mõeldud programm. EK. Lühendis (tegemist ei ole Seega on mõiste „siseturvalisuspoliitika terminiga) ei pea me vajalikuks rakenduskavad“ eksitav. Palume sõnastada mõiste fondi nime kasutamist. 14 järgmiselt: „siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavad“. 10. Eelnõu § 2 punkt 1 – palume selgitada mõiste Mitte arvestatud. „toetus“ sisu või mõiste sellises sõnastuses Leiame, et toetuse termin on eelnõust välja jätta. vajalik. Terminiga määratletakse selle eelnõu toetusvahendite päritolu, mille kasutusele võttu reguleeritakse. Eelkõige on tegemist § 1 lõikes 1 nimetatud programmide ja rakenduskavade elluviimiseks ette nähtud vahenditega, kuid täiendavalt on vaja märkida, et lisaks EL vahenditele võib toetus hõlmata ka riigieelarvelist kaasfinantseeringut, mida käsitletakse riigisiseselt toetuse osana, makstakse keskselt välja SFOSi kaudu ning rikkumise korral nõutakse tagasi. 11. Eelnõu § 2 punkt 2 – palume selgitada, mida Selgitame. peetakse silmas sõnastusega „lõppsaajate Arvestades, et toetuse saaja ja projektide kogum“ elluviija võivad lõppsaajatele toetust edasi anda, siis võib projekt endas hõlmata ka lõppsaajate projekte. Projektide terminisse lisatakse tunnus, et tegemist on projektiga, kui sellele on antud registris oma tunnuskood/nr. 12. Eelnõu § 2 punktid 4 ja 5 käsitlevad elluviijat Mitte arvestatud. ja partnerit ning on reguleeritud, et projekti Toetuse andmise tingimused on elluviimise eest vastutab vaid üks isik ja kavandatud ministeeriumi põhised, solidaarvastutust ei kohaldata. Tegelikkuses võib seega TAT käskkirja andja vastutab ette tulla olukordi, kus tegemist on mitme oma vahendite juhtimise eest, ministeeriumi tegevusi hõlmava meetmega, mille mistõttu ei ole võimalik rakendada puhul solidaarvastutus võib olla vajalik. Näiteks sama eelarve osas jagatud vastutust. on HTMil ja MKMil ühine TAIE arengukava, kus Kui erinevad ministeeriumid teevad tegevussuunad jagunevad kolme samba vahel, ühisprojekti, siis peab olema juhtiv millest üks, teadmussiirde sammas, on mõlema toetuse saaja, kes esitab teiste eest ministeeriumi vastutusalas. Mõnedel juhtudel projektile toetuse taotluse võiks kaaluda ka solidaarvastutuse lubamist, mis meetmesse, millest soovitakse võimaldaks osapooltel iseseisvalt esitada toetust saada. Solidaarvastutus maksetaotlusi ning ka vastutada tegevuste rakendusüksuse ees suurendab elluviimise eest vastavalt toetuse andmise halduskoormust ja segadust tingimustes kokkulepitud tingimustele. mõlemale poolele ning see ei ole tavapraktika. 15 13. Eelnõu § 2 punkt 7 – juhime tähelepanu, et Arvestatud. Eesti 2035 sihid ja aluspõhimõtted ning perioodi Nõustume, et strateegia „Eesti 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 2035“ aluspõhimõtted ja sihid on punktis 13 nimetatud läbivad teemad on kaks laiemad kui perioodi 2014-2020 erineva sisuga mõistet. Vt selgitust § 7 lõikes 3. struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivad teemad. Oleme eelnõu § 2 punkti 7 muutnud lähtuvalt tehtud ettepanekutest. Eelnõu § 2 punkti 7 sõnastus on sätestatud järgmiselt: „strateegilised sihid ja aluspõhimõtted on riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.“ Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. 14. Eelnõu § 3 lõige 3. Mitte arvestatud. Teeme ettepaneku jätta välja eelnõu § 3 lõige 3 – Kõik rakenduskava muudatused kui rakenduskava muudatus ei sisalda muudatusi seoses muudatustega rakenduskava finantsnäitajates või näitajates või nende finantstabelites ning näitajates sihttasemetes, siis pole põhjust rakenduskava soovime jätkuvalt kinnitada VV-s. üldse muuta. Kui rakenduskavale lisatakse Muudel juhtudel, näiteks ühissätete määruse artiklite 88 ja 89 kohane info, lihtsustatud kulude ja FNLC siis on see käsitletav rakenduskava muudatusena. kasutamise metoodika esitamised ei ole ilmselt VV tasandil oluline kinnitada, need on välja töötatud selge metoodika alusel, metoodika on auditeeritud ning VV poolsel kinnitamisel puudub lisandväärtus. Seetõttu oleme loomas võimalust ilma rahalist jaotust ja näitajad muutmata jätta VV-s käimine vahele. Tavapäraselt peab kõik rakenduskava muudatused kinnitama enne Euroopa Komisjonile esitamist rakenduskava seirekomisjon. Täpsustame seletuskirja. 15. Eelnõu § 8 punktide 4 ja 5 järjekord peaks Mitte arvestatud. olema vahetuses, et protsesside loogilise Lõige 4 käsitleb eraõiguslikust 16 järjestusega tagada eelnõu selgem mõistetavus. juriidilisest isikust elluviija Eelnõu § 8 punkt 5 – teeme ettepaneku lisada nimetamist TAT käskkirja kohaste taotluse rahuldamise otsuse juurde ka toetuse tegevuste tegijana ja et seda võib rahastamisotsuse tegemise võimalus, et tagada teha otselepingute ilma toetuse erinevate vormide eripära kohaldatavus. halduskoostööseaduses Kindlasummaliste maksetena toetuse andmisel ei riigihankemenetlust läbimata. taga taotluse muutumatul kujul rahuldamine Lõike 5 reguleerimisese on toetuse saajale antud toetusvormi kasutamise rakendusüksuse ülesannete õiguskindlust. üleminek teisele asutusele või juriidilisele isikule ja millistel tingimustel tuleb töötajad sel juhul üle viia. Ülesannete täitja nimetamise kord käib pigem kokku lõigetega 1-3, mis samuti käsitlevad rakendusüksuste ülesannete täitjat ja ülesandeid ning alles pärast ülesannete täitja nimetamist on paslik reguleerida ülesannete lõppemise ja üleminekuga seonduvat. 16. Eelnõu § 8 punkt 5 – teeme ettepaneku lisada Mitte arvestatud. taotluse rahuldamise otsuse juurde ka toetuse Kommenteerija on eksinud sättele rahastamisotsuse tegemise võimalus, et tagada viitamisel, sest lõige 5 ei reguleeri toetuse erinevate vormide eripära kohaldatavus. taotluste menetlemist. Lisaks Kindlasummaliste maksetena toetuse andmisel ei juhime tähelepanu, et § 8 lg 2 p 2 taga taotluse muutumatul kujul rahuldamine juba on nii sõnastatud: (RÜ) toetuse saajale antud toetusvormi kasutamise menetleb toetuse taotlusi ja teeb õiguskindlust. otsuse, kas projekti toetada või mitte. Selgitame, et taotluse rahuldamise otsus hõlmab endas ka nn projekti rahastamisotsust, sest taotluse peamine ese on projektile rahastuse saamine. Ekslik on arusaam, et taotlust tuleb rahuldada, ilma et rakendusüksusel oleks õigust teha taotlejale ettepanek taotlust muuta. Taotluse muutmine on lahutamatult vajalik, kui taotluses olevat tuleb täiendada, midagi seal muuta või eemaldada, kui taotluses info on puudu, arusaamatu, ei ole täpne või piisavalt üksikasjalik, sh puuduste kõrvaldamise raames. Kuid mitte ainult, näiteks kui projektis kavandatud tegevused on ülemäärased või tuleb ümber kujundada. Taotluse muutmise võimalus on tunnustatud 17 haldusmenetluses, kasutusel laialdaselt kehtivates toetuse andmise tingimustest, sh haridus- ja teadusministeeriumi omades, ning ette nähtud ka eelnõu seletuskirja lisaks olevas määruses, mis reguleerib mh taotluste menetlemist, vt § 6 lõige (2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet, sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Kindlasummalise makse alusel toetuse eelarve optimaalsuse läbirääkimised ei erine tegelike kulude alusel hüvitatava toetuse eelarve üle läbirääkimistest. Seega puudub vajadus vaid kindlasummalise makse kindlaks määramiseks lisada taotluse rahuldamise juurde alternatiivsena rahastusotsuse tegemise võimalus. 17. Eelnõu § 8 lõige 3 – teeme ettepaneku lõige Mitte arvestatud. välja jätta, kuna koosmõjus §-ga 6 on sätte mõte Eelnõu § 8 lg 3 käsitleb selguse sisutu. eesmärgil korraldusasutuseks oleva asutuse positsiooni juhul, kui ta täidab ka rakendusüksuse ülesandeid. 18. Eelnõu § 8 lõige 5 – teeme ettepaneku lõige Mitte arvestatud. välja jätta, kuna töötajate töölepingute üleandmist Töölepingu seadus ei reguleeri reguleerib töölepingu seadus ja eelnõu ei peaks haldusülesannete üleminekuga koormama dubleerivate sätetega. seonduvat. Samasugune säte on ka STS14-20 § 8 lõikes 31: Kui kehtiva seaduse § 12 lõike 3 alusel kinnitatava meetmete nimekirja 18 kohaselt hakkab rakendusüksuse ülesandeid täitma osaliselt või täielikult teine asutus või muu juriidiline isik, kohaldatakse selliste ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1. 19. Eelnõu § 9 lõige 2 – ühissätete määruse Mitte arvestatud. kohaselt puuduvad nõuded vastavate Arvestades, et rakendusasutused ja tööprotseduuride loomiseks. Seega jääb rakendusüksused on ühissätete ebaselgeks, miks on vajalik rakendussüsteemi määruse tähenduses koormata täiendavate nõuetega. Teeme ettepaneku vahendusasutused, kes täidavad lõige välja jätta, kuna rakendusasutusena osasid korraldusasutuse ülesandeid, käsitletakse ministeeriume, kelle tegevus on nii nagu nähtub eelnõu § 7 lõikest 1 reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduse, ja § 8 lõikest 1, siis kohalduvad riigieelarve seaduse ning asutusesiseste ühissätete määruse lisa XI need töökordadega. Eelnõus viidatud ühissätete nõuded ka rakendusasutuse ja määruse kohane kohustus ei kohaldu perioodil rakendusüksuse ülesannete 2021-2027. Ühtekuuluvuspoliitikat koos täitmisele. Nõuetega arvestamist liikmesriikidega ellu viies eeldab Euroopa jälgib korraldusasutus (RTK), see Komisjon riikidelt usaldusväärse on osa volitatud ülesannete täitmise rakendussüsteemi olemasolu, milleks ei ole vaja järelevalvest, mis tuleneb ühissätete allikapõhiselt midagi eraldi luua, vaid see võib määruse artikli 72 lõike 1 punktist baseeruda samadel alustel riig enda vahendite d, et tagada tõhus rakendussüsteemi kasutamisega. Eesti riigil läbi ministeeriumite juhtimine ja toimimine. Riigisisese poliitikat ellu viies on see tagatud läbi riigi ülesannete jaotuse puhul on toimimise õigusliku korralduse, mis on arvestatud asutuste reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduses, põhifunktsioonidega. riigieelarve seaduses, kassalise teenidamise Tööprotsesside kujundamine on hea eeskirjas, avaliku sektori finantsarvestuse ja - halduse tava, loob asutuse sees aruandluse juhendis ning muudes horisontaalsetes selge ja läbipaistva ülesannete õigusaktides. täitmise ehk projekti elluviimiseks vajaliku maatriks-struktuuri, millest nähtuvad osapoolte kohustused ja toimingute järjekord. Tööprotseduuride kirjeldus annab kindluse, et ülesande täitmine asutuses on läbi mõeldud ja kõiki vajalikke ametikohti kaasav. 20. Eelnõu § 10 lõige 1 – regulatsioon näeb ette Selgitame. volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada Igal EL eelarve perioodi kohta on määrusega tingimused toetuse taotlemiseks ja EL tasandil uued määrused, mis kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks hõlmavad ka üksjagu reeglite arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse muudatusi või täiendusi. Nii on ka andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning riigisiseselt kujundatud seaduse eelnõu kooskõlastamise korra. Seletuskirja eelnõu ja selle rakendusaktid 19 kohaselt on see mõeldud rakendusasutuse töö perioodide kohta, mis annab uue lihtsustamiseks, võimaldades keskenduda sisule. programmperioodi riigisiseste Kõik need elemendid on ka käimasoleval reeglitest selgema pildi, selmet perioodil määrustega kehtestatud ja jääb ka koostada uued redaktsioonid ühendmääruse põhjal selgusetuks, mis uuel olemasolevatele õigusaktidele. Mis perioodil muutub. kokkuvõttes teeb sama välja. 21. Eelnõu § 11 – teeme ettepaneku sätestada Arvestatud osaliselt. vastav regulatsioon ühendmääruses, kuna Kompetentsuse ja erapooletuse ühendmäärus reguleerib taotluse menetlemist. nõue on välja jäetud, sest need on Lõikes 2 on toodud nõuded taotluse menetlejale reguleeritud juba muude (menetlusse võtja, kontrollija, hindaja, otsuse seadustega: haldusmenetluse tegija). Ühe nõudena on toodud kompetentsus, seaduse ja korruptsioonivastase kuid ei ole selgitatud, mida selle all on silmas seadusega, seega nendega tuleb peetud - vastavat haridust, koolitust, arvestada ilma eelnõus või valdkondlikku kompetentsust. ühendmääruses kordamata. 22. Eelnõu § 13 lõige 1 – sättega reguleeritakse Arvestatud. taotlejale ärakuulamine kahel juhul: osalisel Eelnõud muudetud lähtuvalt rahastamisel ja mitterahastamisel. Ärakuulamist ei ettepanekust. ole ette nähtud kõrvaltingimustega rahastamisel (ühendmääruse § 9 lõige 2), kuid see võimalus peaks olema ka seaduses ette nähtud. Ühendmäärus sätestab, et sel juhul taotlejat üksnes teavitatakse, kuid taotlejal peab jääma võimalus sellega nõustuda või mitte nõustuda. 24. Eelnõu § 15 – sätte sõnastusest jääb Selgitame. arusaamatuks, millises rollis on Seire ülesandeid võib ühissätete Rahandusministeeriumil võimalus anda määruse kohaselt täita nii rakendusasutusele ja rakendusüksusele soovitusi liikmesriik kui korraldusasutus. ja jälgida nendega arvestamist. Kas Rahandusministeerium teeb seda Rahandusministeerium teeb seda liikmesriigi rollis liikmesriigi rollis. või korraldusasutuse rollis? Rahandusministeerium vastutab EK ees seireülesannete täitmise eest, tehes seda koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega. Uuel perioodil täidab RTK kõiki korraldusasutuse ülesandeid, mis ei ole delegeeritud vahendusasutustele. Eelnõu sõnastusse liikmesriigi ülesandena nimetamise praktiline vajadus puudub, kuna vastav õigus on eelnõuga RAM-le antud, arvestades, et tema vastutada on rakenduskava elluviimise seire. 25. Eelnõu § 17 lõige 6 – teeme ettepaneku Arvestatud. 20 sõnastada lõike teine lause: „Rakendusasutus Eelnõud muudetud lähtuvalt esitab teabe käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettepanekust. nimetatud hindamise järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile.“ 26. Eelnõu § 17 lõige 7 – sõnastuse kohaselt Selgitame. kohalduks nõue vaid rakenduskava elluviimise Hindamine selle paragrahvi korraldamise ja auditeerimise eest vastutavatele kontekstis on rakenduskava asutustele ehk korraldusasutusele, elluviimise mõjude hindamine, rakendusasutusele ja Rahandusministeeriumile. seega hindamist läbiviiva isiku või Sätte mõte peaks olema aga see, et asutuse erapooletus seatakse hindamiseksperdid ei tohi olla seotud vastava rakenduskava elluviijatest ja meetme väljatöötamise ega elluviimisega, samuti audiitoritest. Kui hindamist läbi ei tohiks olla ka samast meetmest kasusaaja. viiv asutus/isik on juhuslikult ka mõnes projektis olnud toetuse saaja, siis see fakt ei saa mõjutada rakenduskava või selle osa hindamise tulemusi ega järeldusi. Lisaks märgime, et rakenduskava elluviimise korraldajad väljend on tuletatud 2. ptk 2. jao pealkirjast, seega on korraldajate seas ka rakendusüksused. 27. Eelnõu § 20 lõige 2 – sättega reguleeritakse Arvestatud. erand teadus-ja arendusasutuse projektidele, mille Kui HTM leiab, et selline kohaselt võib nende projektide puhul avalikustada avalikustamine ei ole enam andmeid juba enne rahastamisotsuse tegemist asjakohane või on võimalik muud TATis sätestatud korras ja näidatud isikutele. moodi ja alustel avalikustada, ei ole Seletuskirjast ei selgu, mille poolest erineb teadus- erisätet tõesti vaja. Siiski juhime ja arendusasutuse projektidele antav toetus teistele tähelepanu, et selline erisus on ka avaliku sektori asutustele antavast toetusest ning varasemates STS-des ja seda HTM miks on teadus- ja arendusasutuse projektidele enda palvel, et muuta selliste vaja teha erand. Ettepanek on teadus- ja projektide kavandamine arendusasutuse projektidele sellist erandit mitte läbipaistvaks ja sama valdkonna kehtestada. isikutele ja asutustele kättesaadavaks, et vältida dubleerivate kulude tegemist selmet teha koostööd. Toome väljavõtte STS14_20 § 39 lõike 2 punkti 2 seletuskirjast: Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi T&A) toetuse taotlemisel taotluses esitatud andmed peetakse vajalikuks jätta avalikustatavaks, sest T&A asutused ei ole kasumile orienteeritud ning nende tegevusteks eraldatavad toetused ei ole suunatud äritegevuse 21 toetamisele. T&A meetmetes toetuse andmise eesmärk on eelkõige Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine, et luua pikemas perspektiivis soodne pinnas innovatsiooniks ning majandustegevuse kasvuks. Seda erandit saab rakendada, kui projektid ei sisalda ärisaladust ega intellektuaalomandi õigustega kaitstud teavet. Eelkõige on seda erandit vaja olukordades, kus mitu taotlejat soovivad toetust ühesuguse sisuga projektile – näiteks teaduskeskuse ehitamiseks või väga kalli teadusaparaadi ostmiseks, samas oleks otstarbekas rahastada ainult ühte sellist projekti. Seega on vajalik luua võimalus avalikuks aruteluks, kuhu oleks võimalik kaasata asjassepuutuvate kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste esindajad. Vaid avaliku arutelu, kaasatuse ja teaduspõhise diskussiooni tulemusena on võimalik T&A tegevuse valdkonnas tagada optimaalseid investeeringuid. Selleks, et vältida põhjendamatuid teabenõudeid kolmandatelt isikutelt enne TRO või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, tuleb TAT määruses sätestada ka osapooled, kellele teavet avalikustatakse ning kuidas toimub avalikustamine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused (P.S! mitte kavatsused), millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, samuti avalik teave. Seega ei lähe käesolev avalikustamise erand vastuollu juba olemasoleva korraga. 28. Eelnõu § 23 – juhime tähelepanu, et Euroopa Selgitame. 22 Komisjoni juhendis eristatakse kahte liiki Kontrollid toimuvad riskipõhiselt, kontrolle – kohapealne kontroll ja maksetaotluse sh kontrollide ulatus ja kontroll. Mõlemaid kontrolle teostatakse toetusega sekkumisabinõude valik. Vastavalt seotud tegevuste ja maksete andmete õigsuse korraldusasutus ka juhendab kontrollimiseks ning peaksid olema rakendusüksuste tööd ning proportsionaalsed riigi vahenditest tehtavate riskipõhist proportsionaalset kulude eesmärgipärase kasutamise kontrolliga. sekkumist näeb ette ka ühissätete määrus. Eelnõus tagatakse vajalikud abimeetmed sekkumiste läbiviimiseks, kui riskitase tõuseb. 29. Eelnõu § 27 lõige 4 – sätte sõnastuse kohaselt Selgitame. on volitatud isikul õigus omakorda auditeeriva Juhime esiteks tähelepanu, et sellist asutuse ülesandeid edasi volitada. Palume lauset eelnõus ei ole nagu osutate. selgitada, kuidas on see kooskõlas auditeeriva Eelnõus on sõnastatud järgmiselt: asutuse pädevuse ulatusega. Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema auditit. Eelnõus ei ole antud auditeeriva asutuse ülesannete edasivolitamise õigust, tegemist on teenuse sisseostmise alusega. Vastav võimalus on sätestatud ka STS14_20 § 11 lõikes 2 ja on kooskõlas ühissätete määruse artikli 71 lõikega 2, mis võimaldab samuti auditi sisse ostmist. Kui auditi tegemine ostetakse teenusena sisse, siis auditeeriv asutus jääb vastutatama auditi korrektsuse eest. 30. Eelnõu § 28 lõige 1 – juhime tähelepanu, et Mitte arvestatud. sätte sõnastus peaks olema „/…/toetuse andmise Eelnõu koostajad märgivad, et otsuse osaliseks või täielikuks kehtetuks finantskorrektsiooni (FKO) sisu on tunnistamiseks /…/ toetuse tühistamine, nii nagu on ka ÜSM art 103 lõikes 1. Taotluse rahuldamise otsuse (TRO) osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist reguleerib ühendmäärus. Kuna normide kordusi ei või ette näha, siis TRO kehtetuks tunnistamise ja FKO alused peavad olema erinevad. 31. Eelnõu § 30 lõige 3 – palume täpsustada, Selgitame. kuidas määratletakse „põhjendatud erandjuhtu“. Tegemist on määratlemata Tegemist ei saa olla subjektiivsete asjaoludega, õigusmõistega, mis tuleb sisustada vaid tegemist peab olema objektiivsete kindlaks konkreetseid faktilisi asjaolusid määratud alustega. hinnates. Seletuskirjas on vastavalt 23 ka juba selgitatud, et Viivise vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui toetuse tagasimaksmisega viivitusse sattumisel esinevad erakorralised, force majeure olukorrale vastavad asjaolud või kui toetuse saaja on valmis tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama korraga, kuid viivise summa on tagasimaksmise hetkel ebaproportsionaalselt suur võrreldes tagasimaksmisele kuuluva põhisumma suurusega. 32. Seletuskirja 1. peatükis „Märkuste“ jaos on Selgitame. märgitud, et toetuste kasutuselevõtu Kinnitame, et eelnõu ja rakendussüsteemi kujundamisel lähtutakse rakendussüsteemi toimimisel halduskoormuse vähendamise, reeglite lähtutakse lihtsustamise ja ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise halduskoormuse vähendamise eesmärkidest. Palume siinkohal välja tuua, mida eesmärgist. Lihtsustused on täpsemalt muudeti halduskoormuse vähendamise eelkõige EL regulatsiooni poolelt, eesmärgil. mis võimaldavad kasutada aina enam tulemuspõhist toetuse andmist selmet iga kulu kontrollida, sh väheneb riigihangete kontroll. Enamik sätteid on üle viidud valitsuse määruse tasandile sisuliselt muutumatul kujul, nii nagu märgite, eesmärgiga viia regulatsioon õigele tasandile. Regulatsiooni on täpsustatud nendes kohtades, mis on tekitanud praktikas tõlgendamisvajadusi: näiteks mis rollis on korraldusasutuseks olev asutus, kui sama asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid. Toetustingimuste käskkirjaga tegevuste elluviimisülesannete volitamise kõrval on võimaldatud seda teha ka halduskoostööseaduse tähenduses halduslepinguga. Mitmed muudatused on seotud ühissätete määrusest tuleneva võimalusega, näiteks ei tule juba tegutsevate rakendusüksuste ja - asutustele anda luba asuda ülesandeid täitma. Sotsiaalminist 1.Horisonataalsed põhimõtted Arvestatud osaliselt. 24 eerium Eelnõu seletuskirjas märgite: „Varasemalt Eelnõu § 2 punkti 7 on lisatud viide kasutusel olnud läbivate teemade termin ja ühissätete määruse artiklile 9, mis sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja näeb ette horisontaalsed põhimõtted aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks toetuse planeerimisel, andmisel kui 2014–2020 perioodil kehtinud võrdsete ka kasutamise seires. võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna Strateegias „Eesti 2035“ on ka väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri sooline võrdõiguslikkus, võrdne ning julgeolekut“. Juhime tähelepanu asjaolule, et kohtlemine ja ligipääsetavus „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete loetelus ei kaetud. Näiteks hõlmatud järgnevas ole aluspõhimõtetena nimetatud soolist lõigus – „Kõigil peab olema võrdne võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ja võimalus eneseteostuseks ja ligipääsetavust, samuti puudub neile sõnaselge ühiskonnaelus osalemiseks, viide sihtide kirjelduses. sõltumata individuaalsetest Juhime tähelepanu, et ühissätete määruse eripäradest ja vajadustest, ettepaneku, mis on otsekohalduv ja reguleerib kuuluvusest erinevatesse toetuste andmist kõigist ühtekuuluvus- ja sotsiaalsetesse rühmadesse, siseturvalisuspoliitika fondidest, artiklis 9 on sotsiaal-majanduslikust kehtestatud nõue toetuste kasutamisel võimekusest ja elukohast.“ horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks. Märgime, et oleme eelnõu § 2 Artikli 9 kohaselt on horisontaalsed põhimõtted: punkti 7 muutnud lähtuvalt tehtud tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste ettepanekutest (13.07.2021 e- hartaga, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, kirjavahetus Sotsiaalministeerium võrdse kohtlemise tagamine, sh puuetega ja Riigikantselei inimestele ligipääsetavuse tagamine, ja säästva /Rahandusministeerium). arengu edendamine. Eelnõu § 2 punkti 7 sõnastus on sätestatud järgmiselt: „strateegilised sihid ja aluspõhimõtted on riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.“ Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. 2. Täiendada eelnõu § 2 „Terminid“ uue Selgitame. punktiga 8 “Horisontaalsed põhimõtted“ järgmises Vt punkti 1 selgitust. sõnastuses: „8) Horisontaalsed põhimõtted on „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja põhimõtted, mis on nimetatud Euroopa sihtidega arvestamine, sh artiklis 9 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 nimetatud põhimõtete, kajastub ka (ühissätete määrus) artiklis 9 „Horisontaalsed projektivalikul. Ühtlasi on vajalike 25 põhimõtted“ (sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne ettepanekute tegemise võimalus kohtlemine, ligipääsetavus) ja millega arvestamine konsultatsioonide käigus ning on kohustuslik kõikidele ühtekuuluvus- ja fikseerimise võimalus toetuse siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse saajatele andmise tingimustes. tegevuste ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamise etapis ning millega arvestamiseks artikli 73 lõike 1 kohaselt töötatakse välja protseduurid ja valikukriteeriumid.“1.2. 3. Muuta eelnõu § 7 „Rakendusasutuse ülesanded“ Arvestatud. lõike 3 sõnastust järgmiselt: „(3) Lisaks käesoleva Selline sõnastus ongi eelnõus, paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele arvestades terminit Eesti 2035 koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev strateegilised sihid ja ministeerium vastavalt oma valitsemisalale aluspõhimõtted. toetusega „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. 4. Lisaks palume lisada § 7 lõige 4 järgmises Selgitame. sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi Ministeeriumite vahel toimunud lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetele koordineerib ühisaruteludel (16., 18. ja ja seirab ministeerium, kelle valitsemisalas on 21.06.2021) leiti, et eelnõu § 7 vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele vastutus lõikes 3 toodud loetelu ei ole vaja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr Eelnõu § 7 lõike 3 sõnastust …/2021 artiklis 9 viidatud horisontaalsete muudeti järgmiselt: põhimõtete eest, nendesse horisontaalsetesse „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes põhimõtetesse panustamist, sealhulgas: 2 sätestatud ülesannetele 1) esitab korraldusasutusele ettepanekuid koordineerib ja seirab tööprotsesside täiendamiseks; rakendusasutuseks olev 2) nõustab rakendusasutusi toetuse andmise ministeerium vastavalt oma tingimuste koostamisel; valitsemisalale toetusega „Eesti 3) nõustab rakendusüksusi toetuse andmise 2035“ sihtidesse ja tingimuste rakendamisel aluspõhimõtetesse panustamist.“ Seega ei ole tarvidust lisada ka § 7 lõige 4.“ 5. Kustutada eelnõu seletuskirja punktis 2 „Eelnõu Mitte arvestatud. eesmärk“ lk 4 esitatud perioodi 2014–2020 rakendussüsteemiga olulisemate muudatuste Kuna perioodil 2021-2027 võrdluse loetelust eelviimase punkti: „Varasemalt käsitletakse strateegia „Eesti 2035“ kasutusel olnud läbivate teemade termin ja aluspõhimõtteid ja sihte sarnaselt sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja 2014-2020 perioodi läbivate aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks teemadega, siis ei saa seda selgitust 2014-2020 perioodil kehtinud võrdsete eemaldada. võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna Küll aga on täiendavalt ära väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri märgitud infoühiskond ja ning julgeolekut“. riigivalitsemine ning korrigeeritud mõisted. Võrdset võimalused asendatud „võrdse kohtlemisega“ ning võrdõiguslikkus „soolise võrdõiguslikkusega“. 26 6. Täiendada eelnõu seletuskirja 1. peatükki Mitte arvestatud. „Üldsätted“ (lk 6) lisades lõigu, millega Kuna 2021-2027 perioodil selgitatakse eelnõu punkti 8 järgmises sõnastuses: käsitleme strateegia „Eesti 2035“ „Punktiga 8 määratletakse, mis on horisontaalsed sihte ja aluspõhimõtteid sarnaselt põhimõtted. Horisontaalsete põhimõtete all 2014-2020 läbivate teemadega, siis peetakse silmas horisontaalseid põhimõtteid, mis peab ka eelnõu seletuskiri seda on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu kajastama. Selguse huvides on määruse (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) seletuskirja täiendatud järgnevalt: artiklis 9. Toetuste planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvesse võtta ühissätete määruses nimetatud Üldine põhimõte on, et kui tegevus horisontaalseid põhimõtteid ja seada eesmärgiks mõjutab või võib mõjutada toetuste planeerimine ja kasutamine viisil, mis negatiivselt või positiivselt „Eesti aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, 2035“ sihte ja aluspõhimõtteid, mis tagab eri soost, vanuses, rahvusest, puudega, muu hulgas hõlmavad ühissätete nahavärviga, veendumuse või seksuaalse määruse artiklis 9 nimetatud sättumusega inimeste võrdse kohtlemise ja horisontaalseid põhimõtteid, siis ligipääsetavuse erivajadusega inimestele tegevuste tuleb konsulteerida ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamise ministeeriumiga, kelle vastutusalas etapis. konkreetne teema on: näiteks Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist üle võrdse kohtlemise, soolise kõigi toetatavate tegevuste koordineerivad ja võrdõiguslikkuse ning toetavad ministeeriumid, kelle vastutusalas vastav ligipääsetavuse teemades teema on (nt soolise võrdõiguslikkuse, võrdse Sotsiaalministeeriumiga, kohtlemise ja ligipääsetavuse teemal regionaalarengu valdkonnas Sotsiaalministeerium). Hinnangu toetatavaRahandusministeeriumiga, tegevuse raames horisontaalsete põhimõtetega keskkonna ja kliima teemades arvestamise asjakohasusele annab ministeerium, Keskkonnaministeeriumiga. kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte Nimetatud teemade puhul on läbiv on. Kui vastutav ministeerium leiab, et toetuse arvestamine määratletud ühissätete kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele määruse artiklis 9 või siseriiklike toetuse andmisel on vastava horisontaalse kokkulepete tasandil. Kuivõrd põhimõttega arvestamine asjakohane, siis tuleb teised teemad, mida strateegia rakendusasutusel ja rakendusüksusel toetuse „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele sihid hõlmavad on samal määral toetuse andmisel horisontaalse põhimõttega olulised (n. eesti keel, kultuur, arvestamiseks konsulteerida ministeeriumiga, julgeolek ja turvalisus, kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte infoühiskond, riigivalitsemine) on on.“ asjakohane ja põhjendatud ka nende paremaks arvestamiseks ja läbivaks edendamiseks konsulteerimine, näiteks eesti keele teemades Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kultuuri teemal Kultuuriministeeriumiga ning riigivalitsemise julgeoleku ja turvalisuse teemades Riigikantseleiga. 7. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge, kas Selgitame. ja kuidas on uue perioodil rakendussüsteemi Eelnõu seletuskirjas alapeatükis kujundamisel arvestatud muutustega riigisiseses „eelnõu eesmärgid“ on nimetatud 27 õigusraamis ning riigi toimimises ja kas ning peamised muutused, sh need, mis kuidas oli sellest tulenevalt võimalik lihtsustada ühildavad riigisisese planeerimise EL fondide rakendussüsteemi. Selge pole ka, fondide vahendite kasutamisega, milliseid reegleid, mis kohalduvad riigi tegevuste mis on üks riigi rahastamisele, on ühtlustatud vähendamaks planeerimisdokumentides kindlaks rahastamisallikate põhiseid erisusi, mis võimaldab määratud tegevuste rahastamise vähendada üldist administratiivset koormust ja allikaid. Seega on nii rakenduskava bürokraatiat nii fondide haldamiseks kui kulude kui ka selle rahastamiskava, aga ka õigus- ja korrapärasuse tõendamiseks, mis toetuse andmise tingimuste lõpptulemusena parandab riigi toimimist, kehtestamine tihendalt seotud suurendab tõhusust ja kiirendab fondide TERE programmide elluviimisega. kasutamist. Palume täiendada seletuskirja Samuti on märgitud, et kõik asjakohase infoga millised siseriiklikus toetusmeetmete kujundamisel õigusraamistikus tehtud muudatused on avaldanud arvestatakse valdkonnapõhiste mõju EL fondide siseriikliku rakendussüsteemi komisjonide ettepanekutega ning lihtsustamisele ning kuidas. eelnõu põhiseid komisjone eraldi ei looda. See näitab samuti, et vähendatakse halduskoormust ning arvestatakse juba riigisisest komisjonidega printsiibil allikaneutraalne planeerimine. Mitmed lihtsustused tulenevad ühissätete määrusest ja neid kajastatakse pigem ühendmääruses. Kuna lihtsustused tulenevad EL määrusest ning nn ülereguleerimist on välditud, siis on sätete mõjukust hinnatud ja selgitatud ühissätete määruse põhjenduspunktides. 8. Eelnõu § 7 lõikes 1 on sätestatud Selgitame. ministeeriumite kui rakendusasutuste ülesanded, Seaduse eelnõu katab ühissätete kuid pole selge, mis rollis ja millist ülesannet määrus (ÜSM) rollid. Ülesanded, täidab ministeerium kui ministeerium, kui mis ÜSM kohaselt on rakendusasutus või kui vahendusasutus EL korraldusasutuse täita, on fondide rakendussüsteemis. § 3 kohaselt koostab siseriiklikult täidetud kas Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse enda poolt või ministeeriumitega rakenduskava, mis kajastab delegeeritud ÜSMi tähenduses ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast infot. vahendusasutustele Seega, rakenduskavas kinnitatavad tegevused ja (rakendusasutustele ja info nende kohta tuleb valdkonniti rakendusüksustele). Riigisisese ministeeriumitelt ja on otseselt seotud ülesannete jaotuse puhul on ministeeriumite tegevustega. Riigieelarve seaduse arvestatud asutuste § 26 lõike 1 kohaselt kajastatakse iga-aastases põhifunktsioonidega. Punktis, kus riigieelarves kõik vahendid, mida riik on toodud rakendusasutuse (liigendatuna administratiivselt ehk ülesanded, on ÜSMi kohased ministeeriumite lõikes) eelarveaastal plaanib korraldusasutuse ülesanded, mis on koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. delegeeritud ja mille täitmise See tähendab, et ka rakenduskava tegevuste vastutus on lõpuks EK ees elluviimiseks vajalikud vahendid peavad korraldusasutusel (ÜSM art 72 lg 1 kajastuma vastava ministeeriumi kuludes. d). Ja need asutused peavad ÜSMi Rakenduskava koostamise protsessis on 28 rakenduskava tegevus otseselt seotud vastava kohaselt olema määratud, nende ministeeriumiga, mistõttu puudub vajadus eelnõu nimetamine meetmete nimekirjas § 4 lõikes 2 kohaseks eraldi protsessiks lihtsustab ka kõikide rakendusasutuse määramiseks valitsuse ministeeriumite ja huvitatud korraldusega. Rakendusasutuseks saab olla ainult osapoolte arusaamist, kes millise see ministeerium, kes tegevuse rakenduskavasse meetme eest vastutav on, kelle lisamiseks esitas. Eelnõu § 7 lõikes 2 öeldakse, et eelarves midagi on, ning et oleks rakendusasutus täidab vahendusasutusena ajalooline mälu. korraldusasutuse ülesandeid. Samas pole Riigieelarve on üheaastane, arusaadav, mida tähendab ülesannete täitmine meetmete nimekiri katab kogu EL vahendusasutusena ja mis määrab, et lõike 2 eelarveperioodi ning on aluseks nii punktides 1–6 loetletud ülesanded on riigieelarve strateegia koostamisele korraldusasutuse ülesanded kui riigieelarve koostamisele. 9. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §-s 4 Arvestatud osaliselt. kavandatud rakenduskava rahastamiskava, Eelnõu kooskõlastamise järgselt on sest see dubleerib rakenduskava tarbeks loodavat, kustutatud §-s 4 mõiste ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast rakenduskava rahastamiskava ja rahastamiskava. Samas, eelnõu § 4 kohane asendatud mõistega meetmete rahastamiskava kajastab muuhulgas tulemus- ja nimekiri. finantsinfot, mis muutub võrreldamatuks teades, et Rahandusministeeriumi soov on rakenduskavas fikseeritakse info perioodiks 2021– meetmete nimekirja pidamise ja 2027, kuid eelnõu kohane rahastamiskava seob kinnitamisega valitsuses tagada rakenduskava info RES § 19 lõike 5 tähenduses kooskõla Euroopa Komisjoni heaks programmidega, mille kestus on 4 aastat ning kiidetud rakenduskavas tehtud mida uuendatakse iga-aastaselt. Eelnõu kohase kokkulepetega, eelarvega, näitajate rahastamiskava lisandväärtus rakenduskava sihttasemetega, fikseerida finantsjuhtimise tagamiseks jääb arusaamatuks. rahastatavatele tegevustele riigi Ilmselgelt on võimalik järeldada dubleerivust ning poolt lisa toetusena antava samal alginfol põhineva rahastamiskava riigieelarvelise kaasfinantseeringu menetlemisest tuleneb ebavajalik halduskoormust, määr või toetuse saaja mis vähendab haldusorganisatsiooni tõhusust ilma, omafinantseeringu määr ning et paraneks rakendamiskava elluviimine või vastutavad asutused suureneks finantsotsuste kvaliteet. Samuti ei anna (ministeeriumid, rakendusüksused). eelnõu § 4 lõike 3 kohane rahastamiskava Rahandusministeerium seejuures kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt juurde vastuolu ei näe, Vabariigi Valitsus täiendavat otsustusõigust rahastamiskava võib riigieelarve seaduse § 31 lõike juhtimiseks, sest kõik otsused, mis muudavad 1 kohaselt liigendada riigieelarves rakenduskava, tuleb eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt märgitud ministeeriumi niikuinii kinnitada Vabariigi Valitsuses. Ettepanek valitsemisala muid investeeringuid, on § 4 kohane rakenduskava rahastamiskava kulusid ja finantseerimistehinguid eelnõust kustutada ning käsitleda rakenduskava kooskõlas eelarveklassifikaatoriga, rahastamiskavana ühissätete määruse artikkel 22.3 ning riigieelarve seaduse § 56 lõike (g) kohast rahastamiskava. Ühendmääruses 2 p 1 kohaselt on Vabariigi kirjeldada lahti tingimused ja kord rahastamiskava Valitsusel õigus muuta riigieelarves muutmiseks. määratud välistoetuste ja kaasrahastamisega seotud vahendite liigendust. RAM poolt rakenduskava täpsem ja 29 läbipaistvam juhtimine on vajalik ning selle sobiv kinnitamise tasand on valitsus, sest meetmete nimekiri hõlmab enamikke ministeeriume ja valitsus on avaldanud soovi osaleda vahendite kasutamise juhtimises, sest ÜKP vahendid on märkimisväärne allikas riigi investeeringute ja reformide elluviimisel. Programm koostatakse riigieelarve strateegia perioodiks. Strateegia on kavatsus, näitab 4 aasta riigi tegevuste suunda. Aastase riigieelarvega kinnitatakse võetavad kohustused, sh välisvahendid on arvestuslik kulu, planeeritud ulatus ei ole määrav tegelikul kasutamisel. Riigieelarve seadus (RES) § 20 lg 4 annab volituse ministrile programm kinnitada ja määratleb programm koostatakse strateegia põhjal. Kuna strateegia on kavatsuste kogum, siis on ka programm kavatuste kogum selles osas, mis ületab aasta riigieelarvet, mille on kinnitanud riigikogu. EL vahendite kasutusele võtmise jaotust tuleb juhtida rahandusministeeriumil. VV tasandil meetmete nimekirja kinnitamine on sobilikum, sest see võimaldab alati kompromisse ministeeriumide vahel ja välistab RAM veto. EL määruse art 22 kohases rakenduskava rahastamiskavasei ole sellise üksikasjalikkusega riigisisest vahendite ja tulemuste jaotust ministeeriumide lõikes. Iga meetmete nimekirja muudatus ei eelda EK-ga kokkulepitud rakenduskava muutmist. Muudatused võivad olla riigisisesed meetmete lõikes, nt kui TERE programmis tehakse muudatus, muudetakse tegevust või teenust. 2021+ meetmete nimekirja tasand 30 on kõrgem kui perioodi 2014-2020 meetmete nimekirjas, milles tuli märkida meetme tegevused. Meetme sees saab ministeerium ise vahendite kasutamist juhtida – see tagabki vajaliku paindlikkuse ministeeriumidele. Seega eelnõuga vähendatakse vajadust muuta meetmete nimekirja ja väheneb ka halduskoormus. Meetmete nimekiri on alusraam riigieelarve strateegias ja riigieelarve seaduses vahendite planeerimiseks. 10. Eelnõus kavandatud kohustuslik Arvestatud osaliselt. vaidemenetlus toob kaasa negatiivse mõju Vaideorganit ei ole rakendusasutuseks olevate ministeeriumite korraldusasutuse analüüsi ja eelarvekuludele ja aeglustab väljamakseid EL riigihangete ja riigiabi osakonnaga fondidest, sest vaidemenetluse tulemusel arutelude tulemusel abikõlblikuks osutunud kulule jäetakse EL fondist rakendussüsteemist välja arvatud, hüvitis sel ajal küsimata ning see nihkub ka ei pea me otstarbekaks VAKO kaugemasse tulevikku. Palume seletuskirjas kaasamist, kuigi erinevaid selgitada, kuidas kohustuslik vaidemenetlus võimalusi selle kaasamiseks sai kaitseb riigi finantshuve, esitada mõjuhinnang põhjalikult kaalutud. Oleme kokku rakendusasutuste eelarvetele ning riigi leppinud, et kui vaidemenetluse finantsidele. Liikmesriik tohib EL fondidest aluseks olevad kulud makstakse küsida hüvitust ainult neile kuludele, mis on tagasi enne vaidemenetluse lõppu, tekkinud õigus- ja korrapäraselt. Iga rikkumisega siis neid laekumisi ei arvestata, ja seotud kulu tuleb hüvitamisele suunatavatest neid Euroopa Komisjoni kuludest maha arvata, isegi kui käib maksetaotlustest maha ei arvata. vaidemenetlus. Siiski, kulu, mis on fondide Lisaks oleme sisse seadnud auditi siseriikliku juhtimis- ja kontrollisüsteemi lõpparuande-eelsed ümarlauad hõlmatud asutuste (ehk haldusorganisatsiooni) keerulisemate vaidluste poolt hinnatud ebakorrapäraseks, võib esitada lahendamiseks, et ei tekiks Euroopa Komisjonile hüvitamiseks kui kohus või kergekäeliselt tähelepanekuid, mis muu kohtusüsteemi üksus (inglise keeles body Euroopa Komisjoni jaoks on within the judicial system) on jõudnud otsusele lõplikud ja millele ei järgne samas kulu korrapärasuses. Euroopa Komisjon on summas finantskorrektsiooni otsust tõlgendanud body within the judicial system kui või mis ei oleks piisavalt läbi sõltumatu ja haldusorganisatsiooni väline üksus, kaalutud. Lisaks lõpetatakse kes on kompetentne tegema siduvaid otsuseid kulu aruandeaasta varem andmaks abikõlblikkuse kohta. Eelnõu § 32 nimetatud audiitoritele lisaaega vaidlused ära asutused, kellele on antud õigus vaideid lahendada pidada ja piisavalt põhjalikult ehk lugeda kulu abikõlblikuks, on aga kõik poolte argumendid läbi analüüsida. siseriikliku haldusorganisatsiooni osad. Seepärast Juba tekkinud kahju ei ole niikuinii ei ole nende poolt abikõlblikuks loetud kulu võimalik tagasi pöörata, edasist võimalik esitada hüvitamiseks EL fondidest. riigile kahju tekkimise võimalust Selline võimalus oleks tagatud kui vaideorganiks oleme igakülgselt minimeerinud. 31 oleks siseriikliku haldusorganisatsiooni väline Ehk need on üksikud juhtumid, asutus. Samas, kui esialgu mitteabikõlblikuks mille korral vaideorgani hinnatud, kuid hiljem abikõlblikuks osutunud kulu paiknemine struktuurivahendite tuleb toetuse saajale igal juhul hüvitada. Selleks administratsiooni osana võib tuua tuleb leida vahendid rakendusasutuseks oleva riigile kulusid, mis võiksid olla ministeeriumi eelarvest. Olukord, kus kulu olemata. Need kulud ei ole kindlasti abikõlblikkuse oleks otsustanud siseriikliku võrreldavad kõikide vaidluste haldusorganisatsiooniväline sõltumatu asutus, pidamisega kohtus ega eraldi annaks võimaluse saada kulule hüvitist EL fondist, süsteemivälise vaideorgani mitte rakendusasutuse eelarvest. See tähendaks, et loomise, välja õpetamise ja ära jääb negatiivne mõju rakendusasutuse ülalpidamisega. eelarvele ning EL fondist on võimalik saada väljamakseid suuremas mahus (kiiremini). Samas märgime, et eelnõu § 31 lõiget 1 on muudetud ja lisatud täiendava lausena, et kohustuslik vaidemenetlus ei kohaldu auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel. Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. 11. Palume täiendada eelnõu pealkirja selliselt, Arvestatud. et reguleerimisala hõlmaks ka fonde: Perioodi Eelnõu pealkirja täiendatud sõnaga 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja „fondide“. siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus. 12. Palume toetuse termin eelnõust välja jätta, Mitte arvestatud. sest § 1 lg 1 juba katab selle reguleerimisala. Ühelt poolt nõustume, et tegemist on § 1 lõikes 1 nimetatud programmide ja rakenduskavade elluviimiseks ette nähtud vahenditega, kuid täiendavalt on vaja märkida, et toetus võib hõlmata ka riigieelarvelist kaasfinantseeringut, mida käsitletakse riigisiseselt toetuse osana, makstakse välja läbi SFOSi ning rikkumise korral nõutakse tagasi. 13. Palume muuta projekti terminit ja Arvestatud. defineerida projekt kui kindlaks määratud Sõnastust muudetud nii, et eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud „projektide kogum“ on välja jäetud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum. ja lisatud projekti tunnuseks registri Viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ainuomase tunnuskoodi omamine. (EL) nr …/2021 artikli 2 punktile 4 soovime Seos ÜSM artikli 2 punktiga 4 on eelnõus kustutada, sest on eksitav ja teeb mõiste vajalik, et siduda ära EL määruse arusaamatuks. EL määruses defineeritakse tegevus tähenduses „tegevus“ eelnõus (inglise keeles operation), mis võib hõlmata endas nimetatud projektiga, vastasel projekti, lepingut, toimingut (inglise keeles action) korral tekib ja on praktikas või projektide kogumit. Samuti ei ole arusaadav tekkinud segadus 32 projekti defineerimine lõppsaajate projektide finantskorrektsioonide kohaldamise kogumina, mida rahastatakse toetusest, mistõttu tulemusel vahendite samas soovime jätta selle definitsioonist välja. Projekti projektis kasutamise keeluga, võib rahastada erinevatest allikatest, sh toetuse samuti toetuse lihtsustatud vormide saaja rahastab projekti, lisaks toetusele, (lihtsustatud kuluarvestusviiside) omafinantseeringust, finantsinstrumentide abiga kasutamise kohustusega. Projekt jne. Projekti sobilik ja selge defineerimine on kui tegevuste kogum peab olema kriitiliselt vajalik EL regulatsioonist tulenevate saanud ka oma tunnuskoodi, mis nõuete korrektseks rakendamiseks, sest paljud fikseerib ära tegevuste kogumi. nõuded on seotud projekti kui operation`ga. Nt Samuti on ÜSM tähenduses kohustab ühissätete määruse artikkel 53 lõige 2 „tegevusel“ tunnuskood, mis tuleb rahastama kõiki projekte, mille kogukulud jäävad toetuse saajate kohta kodulehel alla 200 000 euro, lihtsustatud viisil. Tagamaks avaldada, seega on sobiv ühildada õigusselgust ning EL määruse korrektset see termin eelnõu kohase projekti rakendamist, mis mõjutab otseselt tekkivate terminiga. kulude abikõlblikkust, palume hoida projekti definitsioon lihtne. 14. Teeme ettepaneku defineerida lõppsaaja kui Mitte arvestatud. füüsiline või juriidiline isik, kelleni EL fondi Ettepanek on vastuoluline. toetus jõuab läbi toetuse saaja või Kommenteerija nimetab ka ise, et rahastamisvahendi. Eelnõus pakutud sõnastus on toetus jõuab läbi toetuse saaja või eksitav ja ei ole kooskõlas ühissätete määruses rahastamisvahendi lõppsaajani, defineerituga, kuigi seletuskiri seda väidab. samas järgmises lauses eitab Lõppsaaja võib saada toetust nii rahaliselt kui toetuse andmist lõppsaajale soodustusena (mitterahaliselt), mistõttu ei ole õige rahastamisvahendist. Ühissätete öelda, et lõppsaajaks on ainult rahalise hüvitise määruse artikli 1 punkti 18 kohaselt saaja. Samuti ei ole korrektne öelda, et on lõppsaaja isik, kes saab toetust rahastamisvahendi rakendaja annab lõppsaajale rahastamisvahendi kaudu. toetust. Rahastamisvahendi rakendamisel ei anta Toetus (support) andmise vormid lõppsaajale toetust, vaid lõppsaajal on võimalik võivad olla rahaline (grants), saada rahastamisvahendist pakutavaid mitterahaline (non-financial finantstooteid, mis on tagastatava iseloomuga või support) või finantsinstrument. parandanud lõppsaajal finantstoodete Toetuse rahaline allikas tuleneb kättesaadavust (nt andes täiendava garantii fondidest, st antav on toetus, olukorras, kus lõppsaajal puudub piisav sõltumata selle andmise vormist. tagatisvara laenu saamiseks). 15. Eelnõu § 2 punkt 7 strateegiliste sihtide ja Selgitame. aluspõhimõtete definitsioon jääb arusaamatuks. Eesti 2035 on vastu võetud Riigieelarve seaduse § 19 lõige 1 sätestab, et põhiseaduse § 65 ja riigieelarve strateegilised arengudokumendid on poliitika seaduse § 20 lõike 1 alusel. Seega põhialused, valdkonna arengukava ja programm. on tegemist riigieelarve seaduse § Seega jääb arusaamatuks, kuidas seostada 19 lõikes 1 loetletud poliitika strateegilised sihid ja aluspõhimõtted riigieelarve põhialuste dokumendiga. seaduses nimetatud dokumentidega. Palume seost Kõrgemalseisva seletuskirjas selgitada. arengudokumendiga peavad olema kooskõlas ka TERE programmid, mis on strateegia elluviimise dokument. Vastav selgitus on seletuskirja lisatud. 33 16. Ettepanek täiendada § 3 Partnerlusleppe ja Mitte arvestatud. rakenduskava koostamine ja kinnitamine uue Rakenduskava ei pea olema koht, lõikega järgmises sõnastuses: „Rakenduskava kus ministeeriumite vahelist tugineb ministeeriumite poolt esitatud infol, mis rahalist jaotust fikseerida, seda ei vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nõua ka ÜSM viidatud paragrahv. (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) artikli 17 Rakenduskava muutmine on väga lõikes 3 nimetatud nõuetele ja sisaldab iga rea töömahukas protsess, rakenduskava kohta riigieelarve seaduse § 26 lõike 3 kohast peatükid ja erieesmärgid on administratiivset liigendust.“ suuremad kui siseriikliku Kuigi rakenduskavas tuleb esitada ainult määruses rahastamiskava detailsus ja võivad nõutud info, siis tegelik info, mis tekib sisaldada mitme ministeeriumi rakenduskava koostamisel EL fondidest ühiseid tükke. Selliselt on tagatud rahastamiseks planeeritud tegevuste ja ka paindlikkus vahendite vajadusel valdkondade/ vastutajate vahel, on ulatuslikum. ümber tõstmiseks ministeeriumite Muuhulgas on iga rakenduskavasse arvatud vahel mitte ilmtingimata seejuures tegevuse kohta teada ministeerium, kellele hakates rakenduskava muutma. tegevuse tegemiseks eraldatakse fondi vahendid (VV otsuse põhjal). Ettepaneku eesmärgiks on, et vastav seos fikseeritakse rakenduskava koostamisel ning RAde määramist ei ole täiendavalt vajalik enam läbi viia. 17. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku Arvestatud osaliselt. muuta § 3 lõiget 3, mis sätestab, et rakenduskava Eelnõu § 3 lg 3 annab vajaliku muudatuse, mis ei sisalda muudatusi paindlikkuse kinnitada need finantsnäitajates või näitajates või nende aspektid, mida ei pea kinnitama sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium, Euroopa Komisjon ja seega ka selgitust seletuskirjas. valitsus. Viidatud metoodikatest Seletuskirja kohaselt on tegemist ühissätete tuleb esitada ülevaade lisa V määruse artiklite 94 ja 95 kohaste rakenduskava koosseisus artikli 94 kohta. rahastamismetoodikate muudatuste kinnitamisega. Praktikas on selliste muudatuste väljatöötajaks ministeerium, sest puudutab otseselt tingimuste seadmist ja kokkuleppeid Euroopa Komisjoniga ministeeriumi tegevuse rahastamiseks. Tegemist on olukorraga, mida Euroopa Komisjon käsitleb rakenduskava muutmisena rakenduskava (sealhulgas selle muudatused) kinnitab siiski Vabariigi Valitsus. Auditeerival asutusel on kohustus auditeerida ainult artikli 94 kohast muudatust. 18. Palume jätta eelnõu § 4, mis reguleerib Mitte arvestatud. rakenduskava rahastamiskava, tervikuna Rahandusministeeriumi ja välja, kuna tegemist on dubleeriva dokumendiga. korraldusasutuse soov on siseriikliku meetmete nimekirja Jääb ebaselgeks, millises struktuuris (millest pidamise ja kinnitamisega lähtuvalt) eelnõu § 4 kohane rakenduskava valitsuses tagada kooskõla Euroopa rahastamiskava tuleb koostada ning millist Komisjoni heaks kiidetud lisandväärtust pakub erinevas ajaperspektiivis rakenduskavas ja selle 34 kajastatavate finants- ja tulemusandmete rahastamiskavas tehtud menetlemine peale halduskoormuse suurenemise. kokkulepetega, eelarvega, näitajate sihttasemetega, fikseerida Eelnõu § 4 lõikes 2 nimetatud rakendusasutused rahastatavatele tegevustele riigi määratakse § 3 sätestatud rakenduskava poolt täiendava toetusena antava koostamisprotsessis. Rakendusüksuste ülesannete riigieelarvelise kaasfinantseeringu täitjad on põhjendatud valida iga rakenduskava määr ja või toetuse saaja konkreetse tegevuse rakendamisel. omafinantseeringu määr ning vastutavad asutused (ministeeriumid, rakendusüksused). See raamistik on oluline alus info SFOSis avamiseks ning samuti eelarvesse planeerimise kontrollile ning ka võimalike ümbertõstete analüüsile. Muudatuste valitsuse tasandile toomine peaks andma vähemasti võimaluse valitsusele kaaluda ümbertõstise vajadusi ja võimalusi. Riigi eelarvestrateegia on 4-aastane, riigieelarve üheaastane (sh välistoetused on arvestuslik kulu, mille kokku lepitud „maht“ ei ole piirav), meetmete nimekiri katab kokkuleppeid kogu rakendusperioodi vaates (2021- 2029 ehk 9 aasta kohta) ja seal toodud piirmäärad on täitmiseks kohustuslikud. 19. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 7, mis Mitte arvestatud. käsitleb rakendusasutuse ülesandeid, lõiget 1 Vabariigi Valitsus võib meetmete järgmiselt: „Rakendusasutuse ülesannete täitja nimekirja kinnitamisega kinnitada (edaspidi rakendusasutus) on rakenduskavas ka rakendusasutused, sest nimetatud tegevuse tegemise eest käesoleva rakenduskava kinnitatakse samuti seaduse § 3 kohaselt vastutav ministeerium ja valitsuse korraldusega. Riigikantselei. 20. Eelnõu § 7 lõike 2 juures palume seletuskirjas Selgitame. selgitada lahti seos, kuidas ministeerium täidab Eelnõus on viidatud ühissätete korraldusasutuse ülesandeid rakendusasutuse- ja määruse sättele, millest tuleneb vahendusasutusena. vahendusasutuse nimetus ja tema roll. Vastavalt on ka seletuskirjas selgitatud. Eelnõu on ühissätete määruse rakendusseadus, seega eelnõuga nähaksegi ette riigisisene ülesannete jaotus asutuste vahel. 21. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 1 kohta palume Arvestatud. seletuskirjas selgitada seost § 10 lõikega 2. Selgitatud seletuskirjas. 35 22. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku Arvestatud osaliselt. välja jätta eelnõu § 8 lõige 3, mille kohaselt Eelnõu § 8 lg 3 käsitleb selguse Korraldusasutuseks olev asutus täidab eesmärgil korraldusasutuseks oleva rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. asutuse positsiooni juhul, kui ta Lõike 2 punkti 6 kohaselt on rakendusüksuse täidab ka rakendusüksuse ülesandeks teha finantskorrektsiooni otsuseid. § ülesandeid. § 8 lõiget 3 tuleb 32 kohaselt tuleb vaie esitada vastavale asutusele, rakendada koostoimes § 32 lõikega kelle otsust või toimingut vaidlustatakse. 3. Igal juhul tuleb Selgusetuks jääb, kas § 8 lõike 3 kohaselt on rakendusüksuseks oleval asutusel, tegemist rakendusüksuse või korraldusasutuse isegi siis kui ta täiendavalt täidab § otsusega. 6 kohaselt talle volitatud ülesandeid, lahendada vaie, va kui see õigus on toetuse andmise tingimustes jäetud rakendusasutusele endale. Eelnõu § 32 lõikesse 3 on lisatud koostoime arvestamiseks viide § 8 lõikele 3. 23. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 9, Mitte arvestatud. ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete Eelnõu koostajad märgivad, et nii täitmise lõppemine, lõiget 4 järgmiselt: „Kuimääramine ja muutmine peab auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et käima sama asutuse poolt. Teiseks rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta oleks rakendusasutuse otsustamine lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab vastuolus Vabariigi Valitsuse rakendusasutus rakendusüksuse ülesannete 2018.a aprilli otsusega, milles anti edasise täitja. Rahandusministeeriumile suunis koondada rakendusüksused võimalusel ühte asutusse. Vastav protsess on seni käimas. Mitmed rakendusüksused ja ka korraldusasutus on koondatud selle otsuse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusesse, et muuta taotluste menetlemine ühetaolisemaks ühe akna printsiibil eesmärgiga kujundada taotleja ja toetuse saaja jaoks toetuste taotlemine, kasutamine ja aruandlus lihtsamaks. Vahendusasutused määrab Vabariigi Valitsus. Rakendusüksus täidab korraldusasutuse delegeeritud ülesandeid, mitte ministeeriumi delegeeritud ülesandeid. 24. Eelnõu § 10 lõike 4 palume seletuskirjas Arvestatud. täpsustada ministeeriumi võimalust sõlmida Eelnõu seletuskirjas täpsustatud. konkreetse allasutusega EL fondide 36 rakendamiseks leping ning jätta käskkiri TAT tingimustega tegemata. 25. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 10 Mitte arvestatud. lõikes 6 sätestatud võimalusel üldisemaks, et ei Märgime, et teised ministeeriumid tekiks vajadust igakordselt uue rakendusviisi ei ole sellekohast soovi avaldanud. kasutusele võtmisel muuta ÜKPRSi. See säte on ajendatud vaid teie enda Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antava soovist, et võimaldada tööhõiveprogrammi toetusest rahastamisekstoetustingimuste kehtestamist kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse Valitsus rakendusasutuse ettepanekul. Tegemist alusel antava tööhõiveprogrammis, on ühe rakenduskava tegevusele kohalduva mille kinnitab valitsus. See spetsiifilise sättega, milliste reguleerimine seaduselihtsustab õigusloomet, sest vastasel tasandil ei ole põhjendatud. Kui rakenduskava korral peaks eelnõu kohased elluviimisel soovitakse sarnast lahendust ka toetustingimused mõnele teisele rakenduskava tegevusele, tööhõiveprogrammi rahastamiseks tähendaks see vajadust muuta käesolevat seadust. kehtestama minister eraldi. See on erisäte. Puudub üldine vajadus viia toetuse andmise tingimuste (TAT) kehtestamine valitsuse tasandile. 26. Teeme ettepaneku lühendada eelnõu § 11 Arvestatud. lõiget 2, mis käsitleb taotluse menetlemise erisusi, Eelnõus parandatud. järgmiselt: Taotluse menetleja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209– 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Seda, et menetleja peab olema kompetentne ja erapooletu, on üldine hea halduse tava ja tuleneb ka haldusmenetluse seadusest, mistõttu ei ole seda vajalik sätestada. 27. Palume viia eelnõu § 13 lõige 2 ja selle Selgitame. selgitused seletuskirjas omavahel kooskõlla. Sätte Eelnõu ja seletuskiri on omavahel kohaselt on oma seisukohtade esitamise õigus kooskõlas, sest viimane annab ainult toetuse saajal. Seletuskirja kohaselt on selgituse § 13 tervikuna, sh lõikele vastav õigus ka taotlejal. Selgusetuks jääb, kas 1, mis käsitleb taotleja õigusi. antud sätte alusel laieneb vastav õigus ka elluviijale, partnerile ning lõppsaajale. 28. Teeme ettepaneku parandada eelnõu § 18 Arvestatud. sõnastust järgmiselt: „Toetuse andmise ja Eelnõus muudetud sõnastust. kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli …. viis aastat alates selle aasta 31. detsembrist, toetuse saajale tehtud lõppmaksest, välja arvatud, kui riigiabi reeglitest tuleneb pikem 37 tähtaeg. 29. Teeme ettepaneku sõnastada § 20 lõige 1 Arvestatud. järgmiselt: „Enne taotluse vastavaks tunnistamist Saab ka ilma sõnata „toetus“, sest ja toetuse taotluse rahuldamise või taotluse paragrahvi pealkiri juba märgib, et rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib tegemist on toetuse taotlemisega. toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.“ 30. Palume eelnõu § 28 lõike 3 puhul selgitada, Selgitame. millele tuginedes on kujundatud Finantskorrektsioonide tegemise finantskorrektsiooni otsuse tegemise lõppaeg. aegumist reguleerib § 28 lõikes 3 nimetatud EL finantshuvide kaitse määrus, mis kohaldub kõikidele EL vahenditele, kui erisätetes, st muus EL määruses ei ole teisiti, nt riigiabi reeglistikus on 10 aastane aegumistähtaeg. 31. Eelnõu § 31 kohaselt on isikul kohustus läbida Arvestatud osaliselt. enne halduskohtule kaebe esitamist Kohustusliku vaidemenetluse vaidemenetlus. Ettepanek on käsitleda vaide põhieesmärk on kohtueelne esitamist kui isiku õigust, mitte kohustust. Selget vaidluste lahendamine ning sätestamist vajab, kellel on vaide esitamise õigus halduskohtute halduskoormuse ning mis on vaidemenetluse ese vähendamine. Vastavalt HMS §71 kohaselt on isikul, kes leiab, et seaduse halduskohtute menetlusstatistikale alusel antud otsus või tehtud toiming rikub isiku 2020. a kohta on keskmine õigusi või piirab tema vabadusi, õigus see menetlusaeg päevades 248. Eraldi vaidlustada. Tegemist on isiku õiguse, mitte vajab märkimist see, et 2020. a kohustusega. Seletuskirja kohaselt on sisse tulnud (221) vaidemenetluse kohustuslikkus mõistlik, et majandushaldusõiguse asjadest vähendada halduskohtute töökoormust. Samas ei jõuti aasta jooksul ära lahendada ole tehtud järeldusi isiku vaatest, kes leiab, et tema vaid pooled (124). Vaidemenetlus õigusi on rikutud või tema vabadusi piiratud, ning on nii isiku kui riigi jaoks vähem käsitletud sellele isikule kohustusliku kulukam enesekontrollimehhanism. vaidemenetluse läbimise nõudega täiendavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse kaasnevaid kulusid. Vaidemenetlus suurendab toimivusanalüüsi vaiete ja isiku jaoks õiguskaitse kättesaadavust, kuid selle kohtuasjade analüüs (perioodi juuli kohustuslikkuse nõue toob isikutele, kes soovivad 2017- oktoober 2020 kohta) tõi pöörduda kohtusse vaidemenetlust läbimata, kaasa välja, et kogu rakendussüsteemi põhjendamatu ajalise ja rahalise kulu. peale esitati 92 vaiet, millest . täielikult rahuldati 17 vaiet ja osaliselt 5 vaiet. Halduskohtusse kaevati nendest 2 vaiet. Seega on põhjust järeldada, et vaidemenetluse kontrolli kaudu haldusorgani enesekontrollisüsteem selgelt toimib ning kohtumenetlusi see kuidagi ei pärsi. Samas märgime, et eelnõu § 31 38 lõiget 1 on muudetud ja lisatud täiendava lausena, et kohustuslik vaidemenetlus ei kohaldu auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel. Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. 32. Eelnõu kohaselt ei ole arusaadav, kes tuleb Arvestatud. taotlejal või toetuse saajal valida vaideorganiks, Eelnõu § 32 lõikesse 3, mis sest § 8 lõike 3 kohaselt ei ole mõistetav, kelle reguleerib rakendusüksuse otsuste otsust (kas Korraldusasutuse või Rakendusüksuse) peale vaide lahendamist, viide § 8 vaidlustatakse. Palume eelnõu sätted teha üheselt lõikele 3. Selgitame, et eelnõu § 32 arusaadavaks. tuleb vaadata koostoimes teiste sätetega, sh § 8 lõikega 3, mis reguleerib olukorda, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab sama asutus, kes on ka korraldusasutus. Seletuskiri juba selgitas seda seost. Majandus- ja 1. ÜKPRS eelnõu osas tuleks täpsustada Mitte arvestatud. Kommunikats termineid. Kõik terminid tuleks sätestada Eelnõu koostajad märgivad, et iooniministeer seaduses. Praegu puudub ÜKPRS eelnõus eelnõu on kajastatud kõik terminid, ium „taotleja“ mõiste, vaid see on avatud määruse mis on vajalikud seaduse „Perioodi 2021-2017 ühtekuuluvuspoliitika ja terviklikkuse eesmärgil. Taotlejale siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite esitatavad nõuded, sh kes võib olla andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 3 toetuse taotlejaks konkreetses lõikes 1. toetusmeetmes sätestatakse toetuse andmise tingimuste (TAT) määruses. Taotleja on üldiselt arusaadav sõna ja see ei erine kuidagi haldusmenetluse seaduse tähendusest. 2. Üheselt mõistetavalt selged ei ole „toetuse Selgitame. saaja“ ja „elluviija“ mõisted. Eelnõu § 2 Just see ongi peamine erinevus. punktidest 3 ja 4 on võimalik välja lugeda, et Elluviija nimetatakse TAT sisuliselt ainus erinevus toetuse saaja ja elluviija käskkirjas või halduslepingus. vahel seisneb selles, et elluviija on toetuse Elluviija on sisuliselt toetuse saaja, andmise tingimuste käskkirjas nimetatud isik, kes sest temale määratud TAT tegevusi vastutab projekti nõuetekohase elluviimise eestehk käsundit käsitletakse ning on ühtlasi toetuse saaja. projektina. Elluviija ise toetust taotlema ei lähe erinevalt tavapärasest toetuse saajast. 3. Arusaamatuks jääb, kas ÜKPRS § 10 lõigete 3 Selgitame. ja 4 kohaselt halduslepingus toetuse andmise Jah, uudsena võib TAT käskkirja tingimuste sätestamise lubatavuse mõte seisneb asemel sõlmida elluviijaga vaid vaid selles, et kahe dokumendi asemel (toetuse halduslepingu halduskoostöö andmise tingimuste käskkiri ja haldusleping) seaduse tähenduses, milles tuleb 39 asemel koostatakse vaid üks dokument esitada TAT käskkirjas nõutud info, (haldusleping). vt ühendmääruse § 43. ÜKPRS § 10 lõige 3, aga ka 2, reguleerivad alternatiividena, millises vormis võib kehtestada toetuse andmise tingimused. Lõige 4 reguleerib elluviijale volituse andmise vorme. Seega on lõigete 3 ja 4 reguleerimisese erinev. 4. Eelnõu § 31 lg 1 kohaselt nähakse ette Osaliselt arvestatud. kohustuslik vaidemenetlus (sarnaselt seniste Rahandusministeerium ei pea perioodidega), kuid erisusena, kui isikul on 2 (2) vajalikuks eelnõuga seada erikorda haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise haldusmenetluse seaduses õigus. Senises kohtupraktikas on leitud, et vaide sätestatud vaideõigusele (riigiasutus esitamise õigus on toetuse saajal ka siis, kui vs riigiasutus), seda ei ole tehtud ka finantskontrolli otsuse tegija on eraõiguslikust varasemate struktuuritoetuse isikust halduse kandja, samas ei ole üheselt selge, seadustega. Teame, et vaide kas vaide esitamise õigus eksisteerib ka juhul, kui esitamise õigus on riigiasutusel, kui nii toetuse saaja kui finantskorrektsiooni otsuse ta vaidlustab eraõiguslikust isikust tegija on näiteks mõlemad valitsusasutused. Juhul, rakendusüksuse otsust, nt EASi kui üks valitsusasutus ei saa teisega vaielda ei otsust. Kui kohus leiab ja tunnustab vaide- ega kohtumenetluses, tekib küsimus auditi ka riigiasutuste vahelist läbiviimisest tingitud õigusliku vaidluse halduskohtus vaidluste lahendamise lahendamises, mille jaoks olekski vaja õigust, siis on selliste vaidluste kohtupraktikat. Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 puhul ka vaiete esitamise võimalus kohaselt erinevate valitsusasutuste vahel vaidluste olemas. Lisaks märgime, et lahendamine ei pruugi tagada ka õigusliku selguse eelnõuga hõlmatud vaidemenetluse saamist vaidlusaluses küsimuses. Lisaks märgime, kord ei piira kuidagi kohtupraktika et ülalnimetatud tähelepanek seostub otseselt ka tekkimist riigiasutuste vahelistes Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021-2027 vaidlustes. Riigikohus on oma Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 11.05.2015 otsuses haldusasjas 3-3- siseturvalisuspoliitika fondide vahendite 1-90-14 (p 15) leidnud, et Vabariigi kasutamise auditeerimine“ eelnõuga. Nimetatud Valitsuse seaduse § 101 kohaselt eelnõu reguleerib auditi teostamist auditeeriva lahendatakse haldusorganite asutuse vaatest, kuid ei käsitle üldse auditeeritava omavahelised vaidlused selles kaasamist auditi läbiviimisesse, tema arvamuse seaduses sätestatud kohtuvälises arvestamise auditi tähelepanekute osas, korras. Puuduvad erinormid, sh järeltegevusi jne. Toome välja, et määruse kavandi halduskohtumenetluse seadustikus, § 3, mis reguleerib projektiauditi koostamist, ei mis annaksid ettekirjutuse näe ette projekti eesmärkide täitmise hindamist. adressaadiks olevale riigiorganile, sh Riigikogule, kaebeõiguse ja määratleksid selle kasutamise tingimused. Halduskohus saab lahendada erinevate võimuharude organite vahelisi erimeelsusi erandlikult juhul, kui puudub teistsugune menetluskord ning kohtusse pöördumine on vajalik enesekorraldusõiguse tagamiseks. 40 Selgitame siinkohal lisaks, et kohustusliku vaidemenetluse põhieesmärk on kohtueelne vaidluste lahendamine ning kohtute halduskoormuse vähendamine, seda eriti mahukates erimenetlustes, kus taotluste potentsiaalne hulk perioodi peale on suur. Vaidemenetlus on nii isiku kui riigi jaoks vähem kulukam enesekontrollimehhanism. Riigi Tugiteenuste Keskuse toimivusanalüüsi vaiete ja kohtuasjade analüüs (perioodi juuli 2017- oktoober 2020 kohta) tõi välja, et kogu rakendussüsteemi peale esitati 92 vaiet, millest täielikult rahuldati 17 vaiet ja osaliselt 5 vaiet. Halduskohtusse kaevati nendest 2 vaiet. Seega on põhjust järeldada, et vaidemenetluse kontrolli kaudu haldusorgani enesekontrollisüsteem selgelt toimib ning kohtumenetlusi see kuidagi ei pärsi. Vastavalt halduskohtute menetlusstatistikale 2020. a kohta on keskmine menetlusaeg päevades 248. 2020. a sisse tulnud 221-st majandushaldusõiguse juhtumist jõuti aasta jooksul ära lahendada vaid pooled ehk 124. MKMi poolt viidatud käsitlus auditimääruse ja auditite läbiviimise seos eelnõu vaidemenetluse korraga jääb siinkohal ebaselgeks. Peame vajalikuks juhtida teie tähelepanu sellele, et auditi objektiivsuse tagamiseks peab auditeeriv asutus kaasama asjakohased ja vajalikud osapooled (auditimääruse § 11 lg 2). Samas märgime, et eelnõu § 31 lõiget 1 on muudetud ja lisatud täiendava lausena, et kohustuslik 41 vaidemenetlus ei kohaldu auditi aruande alusel tehtud otsuse vaidlustamisel. Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. 5. Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a määruse nr 21 Arvestatud osaliselt. „Struktuuritoetuse registri pidamise Õiglase Ülemineku Fondi ei tule põhimääruse“ muutmise määruse eelnõu ei käsitle eraldi märkida, sest see on üks teisi fonde kui struktuurifondid, kuid SFOS-s ühissätete määrusega reguleeritud hakatakse kajastama ka Õiglase Ülemineku Fondi fondidest, mille kasutamist ning Euroopa Taasterahastu (RRF) andmeid. reguleeritakse rakenduskavaga, millele eelnõu juba viitab. Euroopa Taaste- ja vastupidavusrahastu taastekava alusel andmete töötlemise lisasime registrimääruse kavandisse. Riigikantselei 1. Palume läbivalt kasutada „Eesti 2035“ puhul nii Arvestatud. sihtidele kui ka aluspõhimõtetele viitamist, kuna Seletuskirjas täpsustatud. need katavad perioodi 2014–2020 läbivad teemad ning nendest lähtumise põhimõtte. Seda palume järgida nii seaduse eelnõus, seletuskirjas kui ka perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste tingimuste eelnõus. 2. Seaduse eelnõu seletuskirjas palume täpsustada Arvestatud. seaduse eelnõu § 2 lõike 7 selgitamisel, et „Eesti Eelnõu seletuskirjas täpsustatud. 2035“ katab ka eesti keele, kultuuri, julgeoleku, infoühiskonna ja riigivalitsemise eesmärgid, mitte kahte viimast valdkonda välja jättes. „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid hõlmavad kõik seni perioodil 2014–2020 kasutusel olnud läbivad teemad. Lisaks võiks seletuskirjas esile tuua, et valmistatakse ette täpseid juhiseid selleks, et „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete seostamine toetavate tegevuste eesmärkidega oleks lihtsam. Andmekaitse 1. Eelnõu § 19 lõige 4, mis sätestab, et Arvestatud. Inspektsioon rahandusministeerium ja rakendusasutus võib läbi Vastavalt tulnud ettepanekule ja viia rakenduskava hindamisi, kasutades selleks AKI-ga arutelule ning selle toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud järgnevalt 16.07.2021 e-kirja teel andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja antud suunistele, muutsime eelnõu eriliigilisi isikuandmeid kooskõlas õigusaktidega. § 19 lõike 4 sõnastust järgmiselt: Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse „Rahandusministeerium ja üldmäärus (IKÜM) küll näeb ette võimalused rakendusasutus võivad käesoleva siseriikliku õigusaktiga sätestada IKÜM art 6 lg 1 seaduse § 17 kohase hindamise punktide c või e alusel isikuandmete ning IKÜM läbiviijale küsitluste läbiviimiseks art 9 lg 2 punktide g-j alusel eriliigiliste ja andmete töötlemiseks teha isikuandmete töötlemiseks, kuid sätted peavad kättesaadavaks toetuse andmise olema selged ja konkreetsed ning sisaldama ka tingimuste alusel toetuse taotlejate, kaitsemeetmeid ja reguleerima mh IKÜM pp-s 45 toetuse saajate, lõppsaajate ning 42 ja 51 tõstatatud küsimusi. AKI hinnangul on ülal tegevustes osalevate isikute nimed, tsiteeritud säte liiga üldsõnaline, täpsustamata isikukoodid ja kontaktandmed.“ isegi, milliseid isikuandmeid töödelda võib, rääkimata teistest küsimustest. Tõsi, viidatakse toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisule, kuid eelnõu ja seletuskirja lugedes ei ole siiski selge, mis andmeid töödelda võib. 2. Seoses eelnõu §-ga 19 tõdetakse seletuskirja Arvestatud. leheküljel 18, et kokkuvõtlikult saab jaotada Seletuskirja muudetud, nii, et see eelnõu tähenduses teabe avalikustamist järgmiselt: variant jääb lihtsalt sh juurdepääsupiiranguga avalik teave ehk teave, “juurdepääsupiiranguga teave”, sest millele on võimalik juurdepääs saada vaid eelnõuga ei soovita üldisest korrast õigustatud huvi korral. AKI on IKÜM-st aru erinevat korda seada. saanud nii, et õigustatud huvi ehk IKÜM art 6 lg 1 punkti f ei saa isikuandmete töötlemise õigusliku alusena kasutada avalik sektor. Kuivõrd ka isikuandmete väljastamine on isikuandmete töötlemine, ei saa AKI hinnangul avaliku sektori asutus väljastada andmeid pelgalt tuginedes IKÜM art 6 lg 1 punktile f, vaid õigustatud huvi alusel andmete väljastamine peaks sellisel juhul ette nähtud olema seaduses (nt rahvastikuregistri seaduse § 44 ja 46). 3. Eelnõu §-ga 21 reguleeritakse toetuse haldamise Selgitame. registri pidamise eesmärke ja töödeldavat IKÜM pp 52 kohaselt piisab sellest, andmekoosseisu. Sarnaselt eelnõu § 19 lõikele 4, kui liidu õiguses on ei ole ka § 21 alusel võimalik saada tervikpilti, andmekoosseisud määratletud, nii millist isikuandmete koosseisu registris on ÜSM lisas XVII, mis on artikli töödeldakse, sest säte viitab sama seaduse eelnõu 72 lõike 1 punkt e rakendamiseks, teisele sättele, aga ka Euroopa Parlamendi veel üsna üksikasjalikult määratletud. vastu võtmata määrusele. Kusjuures viimase Neid seaduse eelnõus korrata oleks lisades I ja II loetletud andmekoosseis on ülemäärane. Vastavad koosseisud ettevaatlikuks tegevalt lai ning sisaldab ka kirjeldatakse ka registrimääruse §-s tundlikke andmeid. IKÜM § 9 kohaselt peab säte, 4, sh eelnõu lisaks oleva millega nähakse ette õiguslik alus eriliigiliste registrimääruse muudatusega, mis isikuandmete töötlemiseks, sisaldama mh puudutab ESF+ ja Õiglase kaitsemeetmeid. IKÜM pp 52 sätestab: ülemineku fondidest kasusaajate isikuandmete eriliikide töötlemise keelust peaks inimeste üldisi statistilisi andmeid. olema lubatud kõrvale kalduda ka juhul, kui see Kaitsemeetmed on reguleeritud on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses, ja eelnõu § 19 lõigetes 1 ja 2 ning eeldusel, et kehtestatakse asjakohased valitsuse antavas registrimääruses kaitsemeetmed, et kaitsta isikuandmeid ja muid https://www.riigiteataja.ee/akt/1050 põhiõigusi. 82014007 , eriti §-s 12. IKÜS art 9 ei näe ette iseseisvalt kaitsemeetmeid, reguleerides mh andmeid, mis on eriliigilised, mida on keelatud töödelda, andes samas 43 erijuhud, millal siiski võib töödelda. Antud juhul on asjakohane lõike 1 punkt g) töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks; Eesti 1. Eelnõu ei sisalda nõudeid toetuste kasutamisel Selgitame. Inimõiguste võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse ja soolise Sooline võrdõiguslikkus, võrdne Keskus võrdõiguslikkuse edendamiseks horisontaalse kohtlemine ja ligipääsetavus on põhimõttena, nii nagu seda deklareeriti eelneval jätkuvalt väga olulisel kohal kogu perioodil. Valdkondliku horisontaalse põhimõtte rakendamise, seire ja hindamise väljajätmine on eriti tagurlik koroonakriisi ajal, protsessis. Selleks, et nimetatud kus Euroopa Põhiõiguste Ameti uuringute järgi on teemad kindlasti käsitletud oleks, suurimateks kannatajateks olnud just haavatavad sisuline adresseerime tagatud ning grupid. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse piisav tähelepanu ka valitsuse kohtlemise valdkonnas on kavandatud muudatuste tasandil olemas, siis lähenetakse näol tegemist olulise tagasiminekuga ja seetõttu neile läbi strateegia „Eesti 2035“ teeme ettepaneku ülaltoodud valdkonnad aluspõhimõtete ja sihtide, milles on horisontaalse meetmena eelnõusse lisada. kõik nimetatud teemad kaetud. Et astuda samm edasi määratletaks sel perioodil ka konkreetsed mõõdikud edenemise jälgimiseks, mis kajastatakse toetuse andmise tingimustes ja saavad arvestatud projektivalikul. Eelnõu terminit § 2 punktis 7 on muudetud ja lisatud viide ühissätete määruse (ÜSM) artiklile 9. Eesti Puuetega 1. Juhime tähelepanu, et isegi kui võrdne Selgitame. Inimeste Koda kohtlemine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses, ei Sooline võrdõiguslikkus, võrdne tähenda see seda, et Euroopa Liidu rahastamisega kohtlemine ja ligipääsetavus on elluviidavad muud projektid võiksid eirata olulisel kohal rakendamisel ning Euroopa Liidus kokkulepitud printsiipe – et kogu rakendussüsteem on üles projektid tuleb ellu viia mitte-diskrimineerival ehitatud moel, mis võimaldab moel. nende väärtustega arvestada. Läbivaid teemasid ei ole välja Kindlasti tuleks kriitiliselt üle vaadata EL jäetud, üksnes lähetakse sel korral 44 vahendite kasutamist puudutav kommunikatsioon. läbi strateegia „Eesti 2035“ Eelnõu seletuskirjas ei ole kommunikatsioon aluspõhimõtete ja sihtide, mis neid alalõigus isegi mainitud läbivate teemade teemasid katavad, et võimendada olulisust, mitte-diskrimineeriva projektide senisest enam ka võrdse elluviimise printsiipi. Puudulik teavitustegevus kohtlemisega arvestamist ning pärsib arengut ning võib muuta praktiliselt teema nähtavust. Programmi mõttetuks ka 2020-2021. a. Riigikantselei poolt tegevuste tasandil luuakse seosed ellu kutsutud ning väga hästi töötanud aluspõhimõtete ja sihtidega. ligipääsetavuse rakkerühma pingutused – sest nii Selguse huvides on eelnõu terminit oluline hoob, nagu seda on Euroopa Liidu § 2 punktis 7 täiendatud viitega toetused, ei pea vajalikuks mõtestatult toetada ühissätete määruse (ÜSM) artiklile ligipääsetava ning barjäärivaba keskkonna, 9, mis loetleb ka võrdse kohtlemise inforuumi ning ühiskonna arendamist. Siinkohal ja ligipääsetavuse. toonitame, et strateegia „Eesti 2035“ on põhjalik, süsteemne ning huvirühmi kaasavalt loodud strateegia ning EPIKoda oma liikmesorganisatsioonidega osales strateegia koostamisel aktiivselt. Leiame, et „Eesti 2035“ täiendab EL rahastuse läbivate teemade meetodit, üks ei pea välistama teist. Kuna EL fondide õigusaktis kehtivad Eestis otse, siis tekib ka küsimus, kuidas saab eelnõu sellega mitte arvestada, jättes välja läbivate teemade osa? Eesti 1. Tunneme tõsist muret, et seaduse eelnõu, mille Selgitame. Naisuurimus- abil viiakse ellu Euroopa Liidu eelarveperioodi Toetuste kasutamisel on jätkuvalt ja 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, ei kohustus arvestada ka soolise Teabekeskus sisalda nõudeid toetuste kasutamisel soolise võrdõiguslikkuse, võrdse võrdõiguslikkuse edendamiseks horisontaalse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõttena nii nagu see oli 2014-2020 perioodil. põhimõtetega, seda tehakse läbi Soolõime tähtsust ühtekuuluvuspoliitikas on strateegia „Eesti 2035“ rõhutanud ka Euroopa Parlamendi aluspõhimõtete ja sihtide, mis neid regionaalarengukomisjon raporti projektis soolise väärtusi hõlmavad. mõõtme kohta ühtekuuluvuspoliitikas Toetuse andmise tingimustes 2020/2040(INI)) kutsudes kõiki institutsioone üles tuuakse relevantsed sihid välja ja töötama välja juhendid ja pakkuma lisaks neile ka suunised koolitussessioone, et levitada konkreetseid soolise projektivalikuks ning määratletakse aspekti süvalaiendamise häid tavasid; rõhutades, näitajad, mis mõõdavad edenemist et projektide valimise etapis tuleks soolise aspekti põhimõtetega arvestamisel. Näiteks süvalaiendamise kriteeriume veelgi tugevdada palgalõhe. kõrgema hinde ja praktilisemate tegevuste Lähtuvalt ettepanekutest, märgime, nõuetega ja soovitades ära kasutada olemasolevaid et oleme eelnõu § 2 punkti 7 Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi muutnud lähtuvalt tehtud (EIGE) vahendeid, nagu töövahend sootundlikuks ettepanekutest (13.07.2021 e- eelarvestamiseks Euroopa struktuuri- ja kirjavahetus Sotsiaalministeerium investeerimisfondides. ja Riigikantselei Peame väga oluliseks „Perioodi 2021–2027 /Rahandusministeerium). Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja Eelnõu § 2 punkti 7 sõnastus on siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse sätestatud järgmiselt: „strateegilised eelnõusse“ selgesõnaliselt sisse kirjutada sihid ja aluspõhimõtted on 45 kohustus toetuse kasutamise igas etapis edendada riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 horisontaalse põhimõttena soolist kohases pikaajalises võrdõiguslikkust, nii nagu see on ette nähtud arengustrateegias „Eesti 2035“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud ……./2021 eelnõu kompromisstekstis (artiklis 6a). sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.“ Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu seletuskirja. MTÜ Oma 1. Teeme ettepaneku eurotoetuste puhul Selgitame. Tuba horisontaalse teemana sisse viia soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Eestis on soolise Selguse huvides on eelnõu võrdõiguslikkuse edendamise (ehk soolõime) terminite § 2 muudetud järgnevalt, kohustus kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse et viidatud oleks ka ühissätete seadusega. Mis tahes strateegiaid, määruse (ÜSM) artikkel 9, mis poliitikameetmeid ja tegevuskavasid planeerides, loetleb ka soolise võrdõiguslikkuse, ellu viies ja hinnates peavad riigi ja kohalike võrdse kohtlemise ja omavalitsuste asutused lähtuma naiste ja meeste ligipääsetavuse. erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas meetmed mõjutavad naiste Strateegias „Eesti 2035“ on ka ja meeste olukorda ühiskonnas. Lähtepunkt on sooline võrdõiguslikkus, võrdne see, et igasugused avalikud teenused peavad kohtlemine ja ligipääsetavus olema kujundatud nii, et need oleksid meestele ja kaetud. Näiteks hõlmatud järgnevas naistele võrdselt ligipääsetavad, võrdselt hea lõigus – „Kõigil peab olema võrdne kvaliteediga ja kohandatud mõlema grupi võimalus eneseteostuseks ja vajadustele vastama. Oleme ühiskonnaelus osalemiseks, rahandusministeeriumiga peetud kirjavahetuses sõltumata individuaalsetest saanud selgituse, et soolise võrdõiguslikkuse eripäradest ja vajadustest, põhimõte läbiv arvestamine tahetakse siduda kuuluvusest erinevatesse strateegiaga „Eesti 2035“ ning et sotsiaalsetesse rühmadesse, „struktuuritoetuste seaduses on võrdsed sotsiaal-majanduslikust võimalused käsitletud Eesti pikaajalise võimekusest ja elukohast.“ arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete kaudu“. Selline lahendus tekitab soolise võrdõiguslikkuse edendamise vaates kahtlusi, võttes arvesse, et ei „Eesti 2035“ aluspõhimõtetes ega sihtides ei ole selgesõnalist viidet soolisele võrdõiguslikkusele. Rektorite 1. Nende tegevuste puhul, kus rakendatakse Selgitame. Nõukogu otsekulude arvestust, teeme ettepaneku kaaluda Protsendi alusel kulude hüvitamine 25% otsestest personalikuludest kaudse kulu on reguleeritud EL määruses ehk määra kasutamist, sest senine kasutatud kaudse ühissätete määruses, vastavalt on kulu määr (15% personalikuludest) ei kata ühendmääruses viidatud. 46 asutuste tegelikke kaudseid kulusid. Siin saab Riigisiseselt erandeid teha ei saa. teaduse valdkonnas riikliku praktikana eeskujuks Kui on soov kasutada kõrgemat võtta Eesti Teadusagentuuri uurimistoetused, kus protsenti (kui 15), siis see eeldab kaudsed kulud on 25% otsekuludelt ehk 20% analüüsi, see võimalus on ka 14-20 kogueelarvest. perioodil. 2. Toetame, et uue ühendmääruse alusel on plaan Selgitame. toetada Seal of Excellence ja Euroopa horisondi Seal of Excellence ja Euroopa projekte. Samas Horisondi ja tõukefondide horisondi projekte võib toetada. sünergia juures ei tuleks piirduda kitsalt vaid Seal Toetustingimuste kehtestamisel of Excellence rakendamisega, vaid abikõlblikud arvestab ministeerium ühissätete võiksid olla ka Horisondi tegevuste otsene määruses tulenevate nõuetega, kaasrahastamine (näiteks Euroopa Innovatsiooni- täpsemalt selliste projektide ja Tehnoloogiainstituudi EIT võrgustike toetamiseks valimise lihtsustustega, liikmemaksud ning kaasrahastust eeldavates millele viitab ühendmääruse § 46. Euroopa partnerlustes osalemise kulud, mida Milliseid projekte täpsemalt Euroopa komisjoni direktoraadid DG Regio ja DG toetatakse, kehtestab valdkonna RTD on ise oluliseks pidanud). eest vastutav ministeerium ehk siis HTM. 3. Mitmest projektist töötasu saades võiks Selgitame. eelistada tööajatabelitele töölepingus fikseeritud Ühendmääruses on vastav võimalus tööaja proportsioonide kasutamist ning selle alusel olemas § 16 lõikes 2. Selline kord töötasu maksmist (nagu ka praegu on juba on juba ka kehtivas ühendmääruse rakendatud). Tööajatabelite kasutamine peaks § 3 lõikes 2. Kindla protsendi alusel olema erandlik ja põhjendatud. Praegu rakendatud projektiga seotuse aluseks võtmine lihtsustamise võimalust töölepingu kaudu on toetub mõlema perioodi ühissätete ülikoolides ka aktiivselt rakendatud ning see on määrustele. vähendanud bürokraatiat. 4. Rakendusüksuse läbiviidav riigihangete Selgitame. eelkontroll võiks anda toetuse saajatele õiguslikult Sellist kindlust anda ei saa. Isegi siduva kindlustunde, et kord juba kontrollitud ja kui RÜ kontrollid on riske heaks kiidetud hankemenetlust ei hakata arvestades nii üles ehitatud, et juba tagantjärele õiguskindluse printsiipi eirates kord on kontrollitud hankeid ise üle abikõlbmatuks pidama. ei kontrollita, siis see ei välista auditi õigusi teha finantskorrektsiooni soovitus, kui audit, sh EK audit, leiab hankereegli rikkumise. Toetuse saaja vastutab rikkumise eest kuni rikkumise lõppemiseni ehk riigihanke lepingu täitmiseni, vt EL kohtuasi C-388/12. Tagasinõude tegemine aegub vastavalt sellise nõude aegumise reeglitele 5. Ülikoolid toetavad tingimuste muudatust, mille Selgitame. kohaselt alla 5 miljoni euroste tegevuste Märgime, et tegelikult tulenevalt käibemaks on uuel perioodil abikõlblik kulu. topeltfinantseerimise põhimõttest ei saa hüvitada kulusid, mis kuuluvad juba hüvitamisele. Ehk kuna tagasinõutav sisendkäibemaks on seaduse alusel tagasi saadav, siis 47 selle peale veel kord avaliku sektori vahendeid küsida, ei saa. Seega sisuliselt ei muutu olukord toetuse saaja jaoks. Ühendmääruse kohta tehtud märkusi, kajastab ühendmäärus. Justiitsministe 1. Eelnõu § 2 punktis 7 viidatakse dokumendile Arvestatud. erium „Eesti 2035“ ja riigieelarve seaduse (RES) § 19 Koostöös Riigikantselei lõikele 1. Esmalt juhime tähelepanu, et nimetatud kolleegidega eelnõud ja seletuskirja RES säte praegu kehtivas sõnastuses ei sisalda täiendatud ja muudetud. viiteid pikaajalistele arengustrateegiatele, ei „Eesti Eelnõu tekstis on viide konkreetsele 2035“-le ega mõnele muule. Kooskõla RES strateegilisele dokumendile kavandatud muudatuste järgse tekstiga saame asendatud terminiga „riigi hinnata, kui president on vastavaid muudatusi pikaajaline arengustrateegia“. sisaldanud seaduse väljakuulutanud. „Eesti 2035“- Muudatuse kohaselt tuleb lähtuda le viidatakse ka eelnõu § 7 lõikes 3. Seaduse Riigikogu poolt riigi pikaajalises tekstis ei viidata konkreetsele sama või mõne muu arengustrateegias kinnitatud organi üksikotsusele. On küll olukordi, kus strateegilistest sihtidest ja viidatakse arengukavadele üldiselt, kuid mitte aluspõhimõtetest. Praegu on konkreetsetele arengukavadele. Seaduses kehtivaks pikaajaliseks konkreetsele üksikotsusele viitamine viib arengustrateegiaks 12. mail 2021. a seadusandliku ja haldusfunktsiooni segunemiseni, Riigikogu poolt vastu võetud „Riigi pädevuste hägustumiseni ja võimalik et ka pikaajaline arengustrateegia ˮEesti võimuharude sfääridesse lubamatu sekkumiseni. 2035“, mis on vastu võetud riigi “Eesti 2035“ on Riigikogu XIV koosseisu otsus, eelarve seaduse § 19 lõike 1 alusel. mis on ilmselt adresseeritud eelkõige Seetõttu on selguse huvides eelnõu täitevvõimule. On küsitav, milline on selle otsuse tekstis ka viide riigieelarve seaduse õiguslik tähendus ja toime ajas. Üks Riigikogu antud paragrahvile. Kõnesoleva koosseis ei saa otsusega siduda järgmist Riigikogu eelnõu koostamise ajal on koosseisu ega ka selle moodustatavat valitsust Riigikogu menetluses riigieelarve selliste programmiliste seisukohtadega, millega ei seaduse muutmise seaduse eelnõu pruugi, tulenevalt valimistulemusest, järgmine (436 SE), millega täiendatakse parlamendikoosseis või selle enamus nõustuda. seaduse § 19 ning lisatakse Eelnõust ei ole võimalik aru saada, millist täpsustusena eraldi strateegilise tähendust omab „Eesti 2035“-le viitamine kogu arengudokumendi liigina ka riigi seaduse kontekstis. Sellel puudub seos eelnõu pikaajaline arengustrateegia. regulatsioonidega. Kui siiski on kaalukas põhjus, Lisaks selgitame termini „Eesti miks on vajalik siduda teema arengukavadega, siis 2035“ kohta, et eelnõu terminite all saab seda teha üksnes üldiselt, märkides, et selgitakse, mida tähendavad läbivad toetuste määramisel arvestatakse kooskõla Eesti teemad (kasutusel praegusel valdkonnapoliitikate sihtidega vms, kuid sellisel välisvahendite perioodil) uuel juhul oleks tegemist deklaratiivse sättega ja välisvahendite perioodil. Uuel õigustloova akti teksti deklaratiivseid lauseid ei välisvahendite perioodil katab kavandata. Lisaks Eesti 2035 puhul on tegemist perioodi 2014-2020 dokumendiga, mida ei peaks terminina struktuuritoetuste seaduse § 12 määratlema. lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning EL määruse nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid Riigikogu poolt kinnitatud riigi 48 pikaajaline arengustrateegia. Arengustrateegia sihid ja aluspõhimõtted on need, mis annavad ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning välistoetuse kasutamisele. 2. Eelnõu § 8 lõikes 4, § 10 lõikes 5 ja § 34 Arvestatud. lõikes 10 sätestatakse, et halduskoostöö seaduse Seletuskirja täiendatud. Kuid (HKTS) teatavad sätted jäetakse kohaldamata. täiendavalt selgitame, et lihtsuse Selline lahendus on mitmest aspektist probleemne. mõttes, et vältida HKTS iga Kui nähakse ette, et HKTS § 13 jäetakse viidatud sätte analüüsi vajadust, et kohaldamata (§ 13 lg 1 „juhindutakse riigihangete kas eelnõus olev on erinorm või seaduses…, arvestades käesolevas paragrahvis mitte HKTS suhtes, on selgelt sätestatud erisusi“, lg 11(- erandid), siis tegelikult viidatud, millised sätted kindlasti ei ei ole selge, kas peab või ei pea riigihangete kohaldu analoogselt riigieelarve seadusest lähtuma. Siis peaks kehtima üldkord. seaduse § 531 lõikega 2. Perioodi Kui nähakse ette, et ei kohaldata HKTS-i § 6 ja § 2014 _2020 struktuuritoetuse 14, siis need on üldnormid, millest võib ette näha seaduses (STS) ei ole HKTS sätete erisusi. Selleks, et üldnormist erinormiga kohaldamata jätmise kohta teistsugune kord ette näha, ei pea sätestama, et regulatsiooni (kuigi 7-13 perioodi üldnormi ei kohaldata. Piisab, kui erikord ette omas oli), mis praktikas on näha. Peab aga olema selge, millised on selle tähendanud palju selgitustööd, et eelnõuga ette nähtavad erisused. HKTS § 5 puhul STS ongi eriregulatsioon HKTS tundub, et eriregulatsiooni ei soovita kehtestada, suhtes. HKTS § 5 lg 2 ja 3 vaid ette nähtud nõuded soovitaksegi kohaldamata (analüüsi koostamine – kas anda jätta. ülesannet välja või mitte), § 6 lg 1 Palun vaadake nimetatud sätted üle õigusselguse ja 2 (kes volitab) ja § 14 lg 1 ja 3 ja kohaldatavuse seisukohast ning täiendage (kes volitab) – nende sätete asemel vastavalt ka seletuskirjas selgitusi. on erikord – kes rakendusüksuse (VV korralduse alusel TATs või lepingus minister) ja elluviija (minister) määravad. Haldusülesande täitmise väljadelegeerimise analüüsi sellisel moel ei tehta, kuigi kaude on see täidetud ehk sellega, et TAT käskkirja seletuskirjas selgitatakse elluviijaks määratud isiku sobivust. Eelnõu § 10 lõike 1 alusel antava määruse § 43 lõikes 5 on üle korratud ja viidatud sisuliselt HKTS § 12 nõuded, et tagada nn elluviija kui toetuse saaja sobivus ja usaldusväärsus (ÜSM nõue), ka juhul, kui ta toetuse saaja ülesanne on haldusülesande täitmine ja ta sellesse rolli määratakse, sh antakse volitus HKTS kohase halduslepinguga. 49 Haldusülesande volituste andmine võib toimuda HKTS § 4 alternatiivide alusel. Eelnõuga antakse õigus anda haldusülesande täitmise volitus ka HKTS kohase halduslepinguga. Eelnõu §-s 8 nimetatud rakendusüksuse ülesanded on avaliku halduse ülesanded, sest need hõlmavad täitevvõimu teostamist haldusaktide andmise näol. Paragrahvis 10 lõigetes 4 ja 5 on samuti tegevuste elluviija määratav, sõltumata sellest, kas tegemist on eraõigusliku jur isikuga või mitte (vt elluviija terminit). Mõlemal juhul on tegemist haldusülesandega, mitte majandustegevuse tegemiseks täitja leidmisega. Riigihangete seadus kohaldub üksnes siis, kui hankelepingu ese on majandustegevus. HKTS viitab RHS-le üksnes seetõttu, et kasutada ära läbipaistev olemasolev menetluskord eraõiguslikust isikust haldusülesande täitja leidmiseks. HKTS lepingu ese ei ole sama, mis RHS kohaldamisala ese riigihangete direktiivide kohaselt. Seega, kui sätestada HKTSis oleva RHS reeglite mittekohaldamise kord eelnõus, siis ei ole vastuolus RHSga. Kui rakendusasutus soovib osta avaliku halduse väliselt isikult sisse teenust või asja, mis on majandustegevus/turutegevus – nt ehitusöid, soetada asju, uuringute läbiviimist – siis ta korraldab selleks riigihanke vastavalt RHS-le ning sellisel juhul on TAT käskkirjas toetuse saajaks/tegevuste elluviijaks ministeerium ise. 3. Eelnõu § 10 lõiked 2 ja 3. Eelnõu § 10 lõikes Arvestatud. 2 sätestatakse, et toetuse andmise tingimused Eelnõu seletuskirjas täpsustatud. võidakse kehtestada alternatiivselt, kas määruse Peame siiski vajalikuks selgitada, et (üldakt) või käskkirjaga (üksikakt), lõikes 3 aga, et eelnõu ei anna erikorda VVS ja hoopis halduslepingus. Palun eelnõus täpsustada, HMS suhtes selles, millal tuleb mis juhtudel kehtestatakse toetuse andmise anda määrus või käskkiri. Küll on 50 tingimused määrusega ja mis juhtudel võib eelnõu koostamise arutelude käigus tulenevalt § 10 lõikes 1 sätestatud Vabariigi leitud, et seda võiks siiski üle Valitsuse määrusega kehtestatavatest üldistest korrata, mida on tehtud eelnõu § 10 tingimustest teha täpsustusi käskkirjaga või teha lg 1 alusel antava määruse §-s 40. täpsustusi halduslepingus. Samuti palume Arvestades, et VV kehtestatavad täiendada seletuskirja selgitusi ja lisada näiteid. üldtingimused on TAT-de ülesed, siis tuleb nendest lähtuda kõikide TAT-de koostamisel – määruse ja käskkirja elementide loetelu on reguleeritud VV üldtingimuste määrusega. Eritingimused on need, mida VV määrus ei sisusta ja kohustab TAT määruses ise sisustama või tegema valikuid VV määruse üldtingimustest (vt § 1 ja § 41 jj) lähtuvalt. TAT määrus ja TAT käskkiri, TAT leping on alternatiivsed TAT kehtestamise vormid. Need ei ole hierarhias omavahel. TAT käskkiri on sümbioos üksikprojektist ja TAT tingimustest – kus projekti tegevused formuleerib käsundiandja/ministeerium/rakendu sasutus. TAT määruse puhul formuleerib konkreetse projekti tegevused taotleja TAT alusel. TAT eelnõu koostamine ei ole uudne ettevõtmine, eelnõu koostoimet VV määrusega ette nähtavate üldtingimuste, ühissätete määruse ja fondi määruste ning rakenduskavaga selgitatakse koolitustel ja juhendatakse juhendmaterjalide abil – selline praktika on ka seni olnud. 4. Eelnõu § 21 lõikes 6 ja § 40 lõikes 5 Arvestatud. sätestatakse „andmetel on õiguslik tähendus“. Ei Eelnõus kustutatud § 21 lõige 6 ja § ole selge, mida see väljend siin tähendab. 40 lõige 5. Tegemist on ikkagi haldusmenetlust abistava registriga. On kaheldav, et neid andmeid ei saa tõendite esitamise korral ümber lükata või et nende õigsuse üle ei saa toimuda vaidlust. Palun see sõnastus üle vaadata. 5. Eelnõu § 25 lõike 2 punkt 3 on sõnastuslikult Arvestatud. problemaatiline. Sõnastuses kasutatakse küll Lisaks selgitame, et ettekirjutuse kehtiva õiguse terminit „ettekirjutus“, kuid sisu saab tuleneda üksnes normist, tegelikult ei ole aru saada, mis on selle mis seab toetuse saajale nõude, volituse/meetme/õiguse sisu – mida kontrollitavalt tingimuse või kohustuse, mis on 51 saada tahetakse. Seletuskirjas kirjeldatud meetmed täitmata. Neid ei ole otstarbekas üle peavad olema seaduses, praegune eelnõu sõnastus korrata ettekirjutuse tegemise ei ole meie hinnangul kooskõlas sellega, mida õiguse juures. kirjeldatakse seletuskirjas. Seletuskirjast võib aru Eelnõu § 25 lõige 2 punkt 3 on saada, nagu oleksid haldusmenetluslik kontroll ja kustutatud. Ettekirjutuse tegemine kohapealne kontroll midagi erinevat, kuigi on viidud eelnõu § 8 lõige 2 kohapealne kontroll on ka haldusmenetluslik punktiks 6, kus on sätestatud, et kontroll, selle üks viise. Palun vaadake eelnõus ja rakendusüksus teeb ettekirjutuse seletuskirjas ettekirjutuse tegemise sõnastus üle kohustuse või nõude täitmata ning täiendage vastavalt märkusele. jätmise või puudustega täitmise korral ja annab selle täitmiseks uue tähtaja või määrab lisatoiminguid. Seletuskirjas parandasime kontrollimise selgitust. 6. Eelnõu § 31 lõikes 1 ei ole vajalik lauseosa Mitte arvestatud. „kui isikul on HMS kohaselt vaide esitamise Peame vajalikuks selle tingimuse õigus“. Vaide võib esitada isik, kes leiab, et sisse jätmist, arvestades viimatisi haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on kohtu tõlgendusi (Tallinna rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi Halduskohtu 01.11.2019 otsus (HMS § 71 lg 1). Teatavatel juhtudel võidakse haldusasjas 3-18-2408, punktid 14– vaie tagastada (HMS § 79), aga nende aluste 16), mis on laiemad, kui olemasolu tuleb haldusorgani poolt kindlaks teha. seadusandja on kavandanud ehk välistada erikorra kujunemist HMS suhtes, ilma et oleks mainitud, kas HMSst tulenev vaide esitamise õigust soovitakse laiendada või mitte. See, et vaie võidakse tagastada (ei olnudki vaideõigust, kaebetähtaeg on möödas jne), ei tähenda, et vaide esitamise õiguse tingimust ei võiks eelnõusse lisada. Vaide tagastamise aluseid vaadatakse ka siis, kui selline tingimus on eelnõus. 7. Eelnõu § 40 lõikes 4 kasutatakse väljendit Arvestatud. „põhimäärus ja kasutamise kord“. Kas kasutamise Eelnõus sõnastus parandatud. kord on midagi põhimäärusest erinevat? Eelnõus kustutatud termin Seletuskirja selgitusest ei selgu täpsemalt, mida „kasutamise kord“. selle määrusega soovitakse kehtestada. Palun vaadake eelnõus volitusnormi sõnastus ja seletuskirjas selgitus üle. 8. Eelnõust ei selgu, millised on kogutavate Selgitame. isikuandmete säilitamise tähtajad. Kas need Isikuandmed on alati seotud langevad kokku dokumentide ja tõendite dokumendi või tõendiga. säilitamise tähtaegadega eelnõu §-s 18? Palun Isikuandmete säilitamise tähtajad isikuandmete säilitamise tähtaegade teema läbi langevad kokku dokumentide ja mõelda, vajadusel täiendada eelnõu ja seletuskirja. tõendite säilitamise tähtajaga. Isikuandmeid registrist kolmandatele isikutele ei väljastata, 52 üksnes statistilisel kujul. 9. Eelnõu § 61 punkti 2 all andmejagamisteenust Arvestatud. puudutava muudatuse osas ei nähtu seletuskirjast Eelnõus kustutatud § 61 punkt 2. selle tegelik mõju. Isikuandmete kaitse Samuti on seletuskirjast kustutatud seisukohast on muudatusel siiski oluline mõju: kui § 61 punkti 2 seletus. tegemist on anonüümitud andmetega, siis ei ole tegemist isikuandmetega ning eraelu puutumatuse riivet ei ole. Kui aga tegemist on isikuandmetega, siis on eraelu puutumatuse riive ilmne ning kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus. Oluline on sel juhul tagada, et valitud lahendus vastab üldmäärusest tulenevatele kõrgetele standarditele. Kuna tegemist on 2019. a kehtiva regulatsiooniga, siis peaks seletuskirjast nähtuma selgemalt, milles seisnevad praktilised probleemid andmete anonüümsel edastamisel. See aitaks hinnata muudatuse põhjendatust. Olemasolev selgitus jääb lõpliku hinnangu andmiseks liiga üldiseks. 10. Palume arvestada ka normitehniliste ja Osaliselt arvestatud. keelemärkustega ning märkusi seaduse mõjude Eelnõus ja seletuskirjas arvestatud kohta. Eelnõu §-s 2 toodud loeteluna terminite normitehniliste ja keelemärkustega. esitamine ei ole kooskõlas HÕNTE-ga. Eelnõu § Eelnõus ja seletuskirjas sõnastusi 52 lg-s 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse parandatud. Täiendatud on seaduse (EL) nr 2021/1060 art 41-43 ei ole nimetatud mõjude punkti eelnõu seletuskirjas. siseturvalisust, rakenduskava ega seiret. Eelnõu § 60 lg-s 2 on sätestatud, et rakendusüksuseks olev Samas soovime selgitada, et eelnõu asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on §-s 2 toodud loetelu osas, et § 1 täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse kohaselt ei kohaldu kõik peatükid § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus. Nimetatud kõikidele rakenduskavadele. Seega lause on parem sätestada lõikeks 3. Eelnõu § 32 juhul, kui terminid viia 2. peatükki lõikes 4 on kirjas „ valitsusasutus“, siin vastava sätte juurde, peab 3. ja 4. täidesaatva riigivõimu asutus“ . Kas on mõeldudki peatükis sätestatud rakenduskavade sätestada erinevalt? Samuti on riigi sihtasutus puhul terminitele eraldi viitama, sätestatud erinevalt. Palun vaadake need sätted mis koormab liialt teksti. Seetõttu üle. soovime termineid hoida ühtsena. Samuti on praktikas selline lähenemine harjumuspärane suhteliselt keerulise õigusraamistiku juures (ühissätete määruses on samuti terminid ühes artiklis). Märgime, et eelnõu § 52 lg-s 1 on EL 2021/1060 seire regulatsioon, mis kohaldub ka siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimisele – määruse 2021/1060 art 1 lg 1 p a ja art 1 lg 3. 53 Arvestatud ettepanekut ja eelnõu §- s 60 on tehtud lõige 3, milles on märgitud, et rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi sihtasutus. 54 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus) auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord. (2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. (3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 2. peatükk Auditeeriva asutuse läbiviidavad auditid § 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine (1) Korraldusasutuse, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes, juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise hindamiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse (edaspidi rakenduskava elluviimist korraldavad asutused) ning projekti rakendamisega seotud struktuuriüksus, süsteem, protsess ja tegevus, mis peab tagama toetuse nõuetekohase kasutamise. (3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile koheselt peale auditi läbiviimist. § 3. Projektiauditi koostamine 1 RAKENDUSAKTI KAVAND (1) Projektiaudit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 79 sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata: 1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele; 2) abikõlblike kulude ning raamatupidamisaruannete ja raamatupidamise algdokumentide vastavust; 3) toetuse maksmise õiguspärasust. (2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga seotud dokument ning muu teave, mis on auditi läbiviijatele vajalik hinnangu andmiseks. (3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega vastavuse hindamiseks. (4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise metoodika õiguspärasuse kohta, siis projektiauditi läbiviimisel kontrollitakse üksnes metoodika korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist. § 4. Rahastamisvahendite auditeerimine (1) Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklist 81. § 5. Kulude aastaaruande audit (1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude aastaaruande täielikkust, õigsust ja täpsust. (2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus: 1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi; 2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja finantskorrektsioonide vastavust algandmetele. § 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine Auditeeriv asutus annab arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta § 15 kohases auditeeriva asutuse arvamuses. 3. peatükk Auditeerimise strateegia ja tööplaan § 7. Auditeerimise strateegia (1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia auditite teostamiseks. Auditeerimise strateegia sisaldab korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või isikute juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi 21 kuu jooksul alates rakenduskava heakskiitmisest või muutmisest Euroopa Komisjoni poolt. (2) Auditeerimise strateegias esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 lisas XXII esitatud vormil, milles sisaldub vähemalt järgmine teave: 1) auditeerimise metoodika; 2 RAKENDUSAKTI KAVAND 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika; 3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 lõike 29 tähenduses jooksvaks aruandeaastaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks. (3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal aastal alates 2022. aastast kuni 2031. aastani. (4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht. (5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 83 kuni 85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud eeltingimused on täidetud. § 8. Auditeerimise kavandamine (1) Auditite kavandamiseks koostatakse auditeerimise tööplaan. Auditeerimise tööplaan koostatakse lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise tulemustest. Samuti arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu. (2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul riskihindamise tulemusena ja lähtudes § 7 lõikest 1. (3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus kasutades üldjuhul statistilist valimi metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada mittestatistilisi valimimeetodeid. (4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid; 2) tööde tegemise ajakava. (5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 80 tähenduses ühekordse auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus. (6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan. 4. peatükk Auditeerimine § 9. Auditi planeerimine (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi metoodikas määratletud kontrollivaldkondadest ning riskide hindamise tulemusena määratletud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse arvesse oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust. (2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse projektiauditi metoodikas määratletud kontrollivaldkondadest ja projekti rakendamisele kohalduvatest nõuetest. (3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi plaani. (4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 79 lõikest 3. (5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi õiguslik alus; 2) auditeerimise objekt; 3 RAKENDUSAKTI KAVAND 3) auditi eesmärk ja ulatus; 4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute läbiviimise kohta; 5) auditi läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed. (6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud tähtaega. (7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis. § 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve (1) Auditi läbiviimine toimub vastavalt kinnitatud auditi plaanile. (2) Auditi käigus saadud teave, dokumendid ja koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus. (3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja õigusaktidega ning auditit teostavas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate õigusaktidega. (4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik. § 11. Auditi aruande koostamine (1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood; 2) auditi käigus teostatud toimingud; 3) auditi tulemusena antud hinnang; 4) auditi käigus tehtud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad tähelepanekud, riskid ja soovitused; 5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise analüüs, koos põhjendustega, sealhulgas faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni otsuse tegemise õiguslik alus ja määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku tegemisel lähtunud. (2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajadusel korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande projektile esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse. (3) Juhul kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse auditi läbiviija täiendav selgitus. (4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik. § 12. Tulemustest teavitamine (1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates. (2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist. (3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. (4) Auditi läbiviija sisestab perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise keskkonnas (edaspidi register) auditiga seotud andmed. 4 RAKENDUSAKTI KAVAND § 13. Soovituste rakendamise seire (1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt. Seiret teostavad auditi läbiviijad registri vahendusel. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta annab registri vahendusel kinnituse korraldusasutus. (3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta annab registri vahendusel kinnituse korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus. (4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus arvestades lõigetes 2 ja 3 nimetatud kinnitusi. § 14. Järelauditi läbiviimine (1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi. (2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut. 5. peatükk Aruandlus § 15. Auditeeriva asutuse arvamus (1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste asjaolude kohta: 1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus; 2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus; 3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine. (2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt. § 16. Auditeerimise aastaaruanne (1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud XX lisas ette nähtud vormi kohase auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning projektiauditite olulised tähelepanekud, soovitused ning rakendatud parandusmeetmed. (2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta kohta tehtud projektiauditite ning auditeerimise aastaaruande koostamise hetkeks lõppenud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori poolt kinnitatud auditi tulemusi. (3) Esimene auditeerimise aastaaruanne kajastab auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates EL nr 2021/1060 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni 2022. aasta 30. juunini. § 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine (1) Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna kinnituse koostamiseks. (2) Esitatav teave koosneb eelmisel aruandeaastal läbiviidud auditite lõpparuannetes esitatud tulemustest ning vajadusel täiendavast informatsioonist. § 18. Aruandluse kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine 5 RAKENDUSAKTI KAVAND (1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse juht. (2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg võib pikeneda 1. märtsini läbirääkimiste tulemusena Euroopa Komisjoniga. 6. peatükk Interreg programmide auditeerimine § 19. Interreg programmide auditeerimine Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), tulenevaid erisusi. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 6 RAKENDUSAKTI KAVAND MÄÄRUS 2021 nr Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 28.08.2018, 8) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel.; 2) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 nimetatud rakenduskavad;“; 4) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt rahastatud riigisisesed toetusprogrammid, kui toetusprogrammi tingimuste kohaselt toimub vahendite andmise menetlus e-toetuse keskkonnas;“; 5) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–12 järgmises sõnastuses: „11) Eesti taaste- ja vastupidavuskava; 12) keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud toetusprogramm.“; 6) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: 2 (2) Registri volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) on Rahandusministeerium, Siseministeerium, korraldusasutus, sertifitseerimisasutus, rakendusasutus, rakendusüksus, auditeeriv asutus, EMP ja Norra toetuse kasutamise kokkuleppe dokumendis nimetatud programmioperaator ning määruse § 1 lõike 1 punktides 8–12 nimetatud vahendite andjad.“; 7) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse “; 8) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Andmeandjateks on: 1) toetuse taotlejad ja toetuse saajad, kellel on õigusaktist tulenevalt kohustus esitada taotlus ja muud andmed 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu; 2) tegevuste korraldajad ja tegevustes osalejad § 4 lõike 1 punktis 19 tähenduses.“; 9) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastada järgmiselt: „(2) Register koosneb: 1) toetuse taotluste ja projektide andmete haldamise veebipõhisest infosüsteemist (edaspidi operatiivinfomoodul); 2) aruandluse süsteemist (edaspidi aruandlusmoodul); 3) e-toetuse keskkonnast kasutajaliidese kaudu; 4) sündmuste infosüsteemist kasutajaliidese kaudu.“; 10) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirja kohane poliitika eesmärk, erieesmärk, tulemusvaldkond ning programmi nimetus ja meede;“; 11) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) toetuse taotleja, toetuse saaja, partneri ning töövõtja ja töövõtja allhankija üldandmed;“; 12) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmed;“; 13) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses: „19) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõike 3 nimetatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmed; 20) punktis 1 nimetatud tegevuse korraldaja ja läbiviija nimi, registrikood või isikukood, kontaktisiku nimi ja e-posti aadress.“; 14) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rakendusüksuse ja tegevuse korraldaja volitatud ametnik või töötaja võivad muuta enda poolt registrisse kantud andmeid.“; 15) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 25, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 39, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 20 ja muus seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud korras.“; 16) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 3 „(1) Vastutav töötleja loob volitatud töötleja esitatud avalduse alusel kasutaja ees- ja perekonnanimest, tema isiku- või registrikoodist, selle organisatsiooni nimetusest, kus kasutaja töötab, ametinimetusest, kasutajanimest, paroolist, konto aktiveerimise kuupäevast ja konto kehtivuse lõpptähtpäevast kasutajakonto (edaspidi kasutajakonto) koos lisa 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asjakohase rolliga.“; 17) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Pärast vastutavalt töötlejalt kasutajakonto saamist loob rakendusüksus operatiivinfomoodulisse vastavalt rakendusüksuse juhi või juhtorgani kehtestatud korrale oma asutusega seotud kasutajakontod lisa 1 punktis 3 nimetatud rollidega.“; 19) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmed säilitatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5, perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 35 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamise tähtaja lõpuni.“; 20) määrust täiendatakse peatükiga 52 järgmises sõnastuses: „52. peatükk Sündmuste infosüsteem § 153. Sündmuste infosüsteemi eesmärk Sündmuste infosüsteemi eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada selle süsteemi kaudu § 4 lõike 1 punktdes 19 ja 20 nimetatud andmeid. § 154. Juurdepääs sündmuste infosüsteemile Sündmuste infosüsteemile pääseb ligi isik, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike 2 kohaselt.”. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1… Lisa 2 … 4 Vabariigi Valitsuse …………..määruse nr „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” Lisa 1 1. Vastutav töötleja loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 1): 1) administraator – korraldusasutus, kes häälestab ja haldab registrit, sisestab registrisse prioriteetse suuna, meetme ja meetme tegevuse andmed ning loob kasutajakontod; 2) RÜ administraator“ - loob kasutajakontosid rakendusüksuses ja häälestab rakendusüksuse jaoks vajaliku registri töö; 3) RA kasutaja – saab vaadata projektide andmeid ning kanda registrisse kontrollidega seotud andmeid; 4) SA kasutaja – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid ning kanda registrisse sertifitseerimisega ja raamatupidamisega seotud andmeid; 5) auditi kasutaja – saab vaadata kõikide projektide andmeid ning kanda registrisse audititega seotud andmeid; 6) KA kasutaja – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid ning kanda registrisse korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid; 7) KA kontrollija – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid, kanda registrisse korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid, kontrollida ja suunata e-riigikassasse maksmiseks rakendusüksuse maksete andmeid, menetleda rikkumise aruandeid; 8) vaatleja – saab vaadata kõikide projektide andmeid; 9) SIS koordinaator – sisestab tegevustes osalejate andmeid. 2. Vastutav töötleja loob aruandlusmoodulisse järgmise rolli koos õigustega: 1) "Tavakasutaja" – käivitab aruandlusmoodulis aruanded. 3. RÜ administraator loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 6): 1) koordineerija – saab menetleda toetuse taotlusi, maksetaotlusi, aruandeid jm projektiga seotud infot; 2) kulude täiendava kontrolli teostaja – on õigus vaadata rakendusüksuse menetletavate projektide andmeid ning määrata maksetaotluse kulude abikõlblikkust, makse finantsallikaid ja virtuaalkonto numbrit; 3) juhataja – saab vaadata rakendusüksuse menetletavate projektide andmeid, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise, finantskorrektsiooni ja tagasinõude otsuseid ning anda rakendusüksuse poolseid kinnitusi; 4) makse kinnitaja – näeb kõikides seisundites kuludokumente, ettemaksetaotlusi ja tõendamisi ning võib muuta, kustutada ja saata tagasi menetlusse "Kontroll lõpetatud" seisundis kuludokumente, saata kuludokumente maksmisele ning muuta ja kustutada "Kontroll lõpetatud" seisundis ettemaksetaotlusi; 5) hindaja – saab vaadata hindamiste töölehel olevat sisu ning lisada või muuta hindamise tulemusi; 6) hindamiskomisjoni liige – saab vaadata hindamiste töölehte ja vaadata taotlusvooru piires hindamistulemusi. 5 Vabariigi Valitsuse … määruse nr … „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” Lisa 2 Volikiri Kuupäev Asutuse nimi Asutuse registrikood Struktuuritoetuse registrit on volitatud kasutama: Ees- ja Isikukood Meiliaadress perekonnanimi Taotletava rolli Moodulid Rollid lahtrisse märgi „x” RÜ administraator RA kasutaja SA kasutaja KA kasutaja Operatiivinfomoodul KA kontrollija Auditi kasutaja Vaatleja SIS koordinaator Aruandlusmoodul Tavakasutaja Kinnitan, et volitatud isik on tutvunud Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusest nr 12 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” tulenevate õiguste ja kohustustega ning registri kasutuskorraga ning on teadlik, et Riigi Tugiteenuste Keskust kui vastutavat töötlejat tuleb teavitada viivitamata kirjalikult volituse lõppemisest. Volitatud isiku õigused kehtivad kuni töösuhte lõppemiseni, ametist vabastamiseni või ülesande täitmiseni kuni ….. Volitaja nimi ja ametikoht Allkiri / allkirjastatud digitaalselt RAKENDUSAKTI KAVAND Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 22 lõike 3 ja § 57 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 nimetatud rakenduskava vahenditest toetatud projektidest avalikkuse teavitamist. (2) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklitega 47 ja 50 ning IX lisaga, avaliku teabe seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega. 2. peatükk Teavitamine ja logo kasutamine § 2. Teavitamistegevuste üldnõuded (1) Määruses sätestatud teavitamisnõuded tuleb täita pärast taotluse rahuldamise otsuse, toetuse andmise tingimuste käskkirja või halduskoostöö seaduse tähenduse halduslepingus või rahastamisvahendi käskkirja või -lepingu jõustumist. (2) Määruses sätestatud teavitamistegevusi tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil, arvestades lõikes 1, § 3 lõikes 5, § 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 1 nimetatud täpsustusi, ning § 6 lõikes 2 nimetatud juhul ka abikõlblikkuse perioodi järgselt. (3) Kui projekt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 50 lõike 1 punkti e kohaselt strateegiliselt oluline või projekti kogumaksumus on üle kümme miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. (4) Füüsilisest isikust toetuse saaja, välja arvatud § 5 lõikes 4 nimetatud juhtudel, peab võimaluste piires teavitama avalikkust toetuse saamisest avalikkusele nähtavas kohas, kasutades selleks § 3 lõikes 9 nimetatud väljendit, logo, kleebist, plakatit või tahvlit. (5) Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et rahastamisvahendi lõppsaaja täidab §-s 6 sätestatut. § 3. Logo kasutamine RAKENDUSAKTI KAVAND (1) Ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Üksikesemed ja andmekandjad ei pea olema logoga tähistatud, kui need ei ole suunatud avalikkusele ja asuvad samas ruumis või objektil, kus asub plakat või tahvel. (2) Kõnes avalikkuse teavitamisel või kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit”. (3) Projekti kajastaval veebilehel, kui veebileht on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner võib paigutada oma projektiga seotud tegevusi kajastavale veebilehele logo, kui sealjuures on viide toetuse saaja veebilehele või veebirakendusele, kust nähtub käesoleva lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta. (4) Logo paigutatakse objektil kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema samuti digiseadme ekraanil kergesti nähtav. Digitaalne logo on kättesaadav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse hallataval veebilehel. (5) Logo kasutatakse pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu tegevusega alustamist. Logo kasutatakse §-des 4–6 nimetatud kujul, arvestades §-des 7–9 logo kujundusele kehtestatud nõudeid. (6) Võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 20). (7) Kleebise, plakati või tahvli kahjustumisel enne teavitusnõuete tähtaja möödumist tuleb taastada nende kahjustuse-eelne olukord. (8) Pärast plakati või tahvli paigaldamistähtaja lõppu tuleb plakat ja tahvel eemaldada ja vastavalt jäätmekäitluse nõuetele utiliseerida. § 4. Kleebise kasutamine (1) Kleebisega tähistatakse ese või objekt, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. (2) Kleebist kasutatakse järgmiselt: 1) väikesele esemele paigutatakse vertikaalne 26×45 mm suurune kleebis (lisa, joonis 13) või horisontaalne 45×26 mm suurune kleebis (lisa, joonis 14); 2) suurele esemele paigutatakse vertikaalne 70×120 mm suurune kleebis (lisa, joonis 15) või horisontaalne 120×70 mm suurune kleebis (lisa, joonis 16). § 5. Plakat (1) Projekti elluviimise, sealhulgas ürituse, koolituse, seminari, ehitustegevuse, asukohta paigaldatakse plakat, välja arvatud kui tuleb paigaldada § 6 kohane tahvel. Kui plakatit ei ole RAKENDUSAKTI KAVAND võimalik või mõistlik paigaldada objekti või tegevuse asukohta, võib selle paigutada projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Plakat võib olla ka elektrooniline. (2) Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal. (3) Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo, millele eraldatakse vähemalt 25% plakati pindalast, ja projekti nimetus või lühikirjeldus, mis on seostatav registris märgitud projekti nimetusega, mis peab moodustama plakati kõrgusest vähemalt 30% (lisa, joonis 17). Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse veebilehel. (4) Plakati paigaldamise kohustus ei laiene toetuse saajast füüsilisele isikule, kes saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest või projektile, millele antakse toetust Õiglase Ülemineku Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013, artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud eesmärgil. § 6. Tahvel (1) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti kogumaksumus on üle 500 000 euro või Euroopa Sotsiaalfond+-st, Õiglase Ülemineku Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonna raames või Siseturvalisuspoliitika fondist toetatava projekti kogumaksumus on üle 100 000 euro, püstitatakse investeeringu, seadme või toetatava tegevuse asukohta tahvel (lisa, joonis 18) kohe pärast tegevusega, sealhulgas investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega, alustamist. (2) Tahvlit hoitakse üleval projekti abikõlblikkuse perioodil alates tegevuse alustamisest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 59 ja 60 nimetatud kestvuse nõude kohaldumisel selle nõude täitmisaja lõpuni. (3) Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid: 1) tahvel paigaldatakse avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub objekti vahetus läheduses; 2) tahvlile paigutatakse logo, millele eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast; 3) tahvlile kirjutatakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30% tahvli kõrgusest; 4) tahvli minimaalne suurus on 500×300 mm. (4) Tahvlile võib paigutada muud teavet, kui see ei takista lõikes 3 nimetud nõuete täitmist. (5) Kui samas asukohas on samal ajal käsil kuni kaks lõike 1 kohast projekti, võib lõike 3 punktis 3 nimetatud teabe kanda ühele tahvlile. (6) Kui objekti või tegevuse asukoht ei ole avalikkusele juurdepääsetav, võib tahvli paigutada projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Tahvel võib olla ka elektrooniline. 3. peatükk Logo kujundus RAKENDUSAKTI KAVAND § 7. Logo komponendid (1) Logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist (edaspidi logo komponendid) (lisa, joonised 1–5). (2) Siseturvalisuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle all olevast tekstist. (3) Logol Euroopa Liidu embleemi all asub tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui projektile toetuse määr on 100% või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui toetuse määr on alla 100% (lisa, joonis 1). § 8. Logo komponentide mõõtmed ja turvaala (1) Logo turvaala on logo ümber olev tühi ala, millel ei ole muid kujunduselemente (lisa, joonis 6). (2) Logo turvaala proportsioonid logo suhtes on muutumatud (lisa, joonis 7). (3) Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 10 mm ja vertikaalsel paigutusel laiuse väikseim lubatud mõõt on 15 mm (lisa, joonis 8). (4) Tumedal ja kirjul taustal kasutatakse logo koos valget värvi turvaalaga (lisa, joonis 9). Kui embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa, joonis 9a). (5) Reklaami, teavitamise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja andmekandjal, kui logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, sealhulgas, kui tumedast ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga laiusega 1/25 embleemi kõrgusest (lisa, joonis 21). (6) Kui logo kõrval paikneb teisi logosid, peab logo olema kõrguselt või laiuselt vähemalt sama suur kui muu suurim logo. § 9. Logo värvid ja kirjatüübid (1) Logo kasutatakse värvilisena (lisa, joonis 11). (2) Kui põhjendatud juhul ei ole logo värvilisena kujutamine võimalik, võib logo olla mustvalge, välja arvatud veebilehel. (3) Mustvalge logo korral on Euroopa Liidu embleemi raam must ja tähed mustad valgel taustal (lisa, joonis 12). (4) Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada. RAKENDUSAKTI KAVAND Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa … RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 2, § 10 lõike 1, § 28 lõike 2, § 29 lõike 6 § 47 lõike 2 ja § 50 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja kohaldamise üldpõhimõtted (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud rakenduskavade elluviimist. (2) Määruses sätestatuga arvestatakse toetuse kasutamise või andmise tingimuste (edaspidi toetuse andmise tingimused) koostamisel ja kehtestamisel. (3) Toetuse andmise tingimustes võib käesolevas määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. 2. peatükk Taotlemine ja taotluste menetlemine 1. jagu Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 2. Taotlemine ning taotleja õigused ja kohustused (1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) esitatakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra kohaselt registri infosüsteemi (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. (2) Taotlejal on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra kohta rakendusüksuselt selgitusi. (3) Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; RAKENDUSAKTI KAVAND 3) tõendama abikõlblikest kuludest selle osa, mida ei toetata (edaspidi omafinantseering) ja mittetoetatavate tegevuste tegemise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 4) võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 3. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja on toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. (2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 3) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega; 4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 5) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 6) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on nõutud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; 7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. (3) Toetuse andmise tingimuste määrus võib näha ette tingimusi omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse tõendamiseks. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste kulude tasumise suutlikkus, kui peale lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel või tema arvestusüksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt. (5) Lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 1 nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuste osutaja suhtes. (6) Rahandusministeerium annab rakendusasutuse või rakendusüksuse taotlusel arvamuse lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul arvamusnõude saamisest arvates. Kui Rahandusministeerium vajab arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavat finantsteavet, teavitab ta rakendusasutust või rakendusüksust arvamuse andmise eeldatavast uuest tähtpäevast. RAKENDUSAKTI KAVAND (7) Investeeringute kavasse objektide valikul kohaldatakse lõikeid 4−6. (8) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on taotleja toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon. (9) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul peab taotlejal ja partneril lisaks lõike 2 punktis 1 nimetatud nõudele olema tagasi makstud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi tagasimaksmisele kuuluv toetus, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. § 4. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab toetuse andmise tingimustes nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 4) toetust taotletakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärgil ja toetatavatele tegevustele; 5) taotluses märgitud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifiline näitaja vastab toetuse andmise tingimuste määrusele ja projekt panustab sihttasemetesse; 6) taotluses on kirjeldatud tegevused Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 7) toetatavate tegevuste tegemine on kavandatud abikõlblikkuse perioodi; 8) projekti kõik tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706) kohaselt lubatud; 9) rahastavate tegevuste koht on Eestis, välja arvatud, kui väljaspool Eestit tegevuse tegemine aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 63 lõikele 4; 10) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas toetuse andmise tingimuste määrusega; 11) paragrahv 10 lõike 1 punkti 10 kohase kestvuse nõude kohustuse täitmise tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti käigus hoidmise kulude suurus ning katmise allikad, kui projektile kohaldub kestvuse nõue; 12) taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ning partneri tehtavaid tegevusi ja kulude eeldatavat eelarvet; 13) nimetatud on töövõtja ja töövõtja allhankijate üldandmed, kui need on taotluse esitamisel teada; 14) toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses; 15) kui taotleja või partner on kohalik omavalitsus, peab taotluses sisalduv investeering panustama kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse; RAKENDUSAKTI KAVAND 16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muudele nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi: 1) taotleja on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest; 2) taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜSS § 17 kohase hindamise läbiviimisel; 3) taotleja on teadlik, et projektile määratud toetust võidakse vastavalt finantskorrektsiooni või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsusele vähendada ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta; 4) taotleja on teadlik, et projekti elluviimist auditeeritakse ja kontrollitakse. (3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku isiku kinnitusi projektis osalemise ja lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (4) Siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama lõike 2 punkti 2 asemel kinnituse, et ta on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜSS § 54 kohase hindamise läbiviimisel. 2. jagu Taotluse menetlemine § 5. Taotluse vastuvõtmine (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 6. Nõuetele vastavuse tuvastamine (1) Tähtaegselt esitatud taotluse puhul tuvastatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. (2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet, sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. § 7. Projektide valimine (1) Projektide valimiseks rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 33 tähenduses kohaliku tegevusrühma või sama määruse artikli 29 tähenduses territoriaalse asutuse või organi poolt projektide valimisel või kui sama määruse RAKENDUSAKTI KAVAND artikli 73 lõikes 4 nimetatud juhul on projektile antud kvaliteedimärgis või projekt on läbinud valikumenetluse programmi „Euroopa horisont“ raames. (2) Rakendusüksus avalikustab täpsustava valikumetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses. § 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele; 2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotlus ei ületa hindamistulemuse põhjal lävendit või ei vasta sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. (3) Kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata taotleja taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus, eristades sellest abikõlblike kulude maksumus; 5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest; 6) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad tegevused, kui see on asjakohane, ja nende elluviimise eeldatav ajakava ja asukoht; 8) toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifiline näitaja koos sihttasemega (edaspidi tulemus); 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestvuse nõude rakendumise kohta; 11) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 12) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajatele; 14) viide otsuse vaidlustamise kohta, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus; 15) otsuse tegija andmed; RAKENDUSAKTI KAVAND 16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave. (5) Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele viidata. (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile. § 9. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui: 1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu; 2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (3) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast Rahandusministeeriumilt saadud arvamust. 3. peatükk Toetuse saaja ja partneri kohustused § 10. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning nõutud tulemuse saavutamise; 2) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtaegselt ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 4) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜSS § 19 lõikes 3 nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele; 5) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist; 6) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmetest, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või muutuvad, projekti elluviimist või kestvuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; RAKENDUSAKTI KAVAND 7) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud lihtsustatud kulude puhul; 9) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 10) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise (edaspidi kestvuse nõue), kui projektile selline kohustus kohaldub; 11) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt; 12) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS § 22 lõike 2 alusel antud määrusele; 13) säilitama kulu makse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 14) teavitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. (2) Partner peab täitma § 2 lõike 3 punktis 4, lõike 1 punktides 2–5, 7–10 ja 12−14 ning §- s 11 nimetatud kohustusi. (3) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja poolt läbiviidud riigihanke tulemusel. § 11. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega (1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (3) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse §-des 146– 152 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda. (4) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses, peab ta riigihangete seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkondades ideekonkursi korraldamisel rakendama sama seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda. RAKENDUSAKTI KAVAND (5) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 6–7 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest. (6) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostetava asja, teenuse või ehitustöö kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 5 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi; 7) kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavalt, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 5 nimetatud maksumusest. (7) Riigihangete registris ostumenetluse läbiviimine peab lisaks lõikes 6 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel toimub ostukeskkonnas, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel. (8) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 6 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on vajadusel seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, kes tegutsevad samas valdkonnas, milles küsitakse pakkumust. Juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust, võib hinnapäringu esitada vaid ühele sama valdkonna ettevõtjale; RAKENDUSAKTI KAVAND 4) ostumenetlust puudutav dokumentatsioon, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetus pakkuja ja toetuse saaja vahel ning muud ostumenetluse tõendid säilitatakse ÜSS §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. 4. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti tulemusnäitaja ei muutu, välja arvatud, kui tulemusnäitaja muutub meetmete nimekirjas, kuid muudetakse vähemalt ühte järgnevat: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) väljundi või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset; 3) tulemusnäitaja sihttaset; 4) abikõlblike kulude või toetuse kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 5) abikõlblikkuse perioodi; 6) kulude rahastamise korda; 7) kestvuse nõude täitmisega seotud asjaolusid kestvuse nõude kohaldumisel; 8) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, siis need esitatakse rakendusüksusele teadmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata. (4) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, siis hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel. (5) Lihtsustatud kulude alusel projektile toetuse andmisel kohaldatakse lõikeid 2–4 ulatuses, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklile 53, 94 või 95. (6) Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood. (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus ei vasta toetuse andmise tingimuste määrusele, tehakse vastavalt taotluse rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või taotluse rahuldamise otsuse muutmata jätmise otsus. § 13. Toetuse suurendamine (1) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. RAKENDUSAKTI KAVAND (2) Finantskorrektsiooni otsusega vähendatud toetust ei või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 103 lõigete 3 ja 5 kohaselt kasutada uuesti samas projektis. Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel toetuse kasutamisel võib ühele toetatavale tegevusele tehtud finantskorrektsiooniga vähendatud toetust kasutada vajadusel teise toetatava tegevuse elluviimiseks. (3) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kohta tehtud taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa ei või olla suurem, kui on investeeringute kavas nimetatud toetuse summa, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud teisiti. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetus kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise tingimuste ja korra kohaselt. 5. peatükk Kulude abikõlblikkus 1. jagu Kulude abikõlblikkuse üldtingimused § 15. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused (1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui: 1) kulu on põhjendatud; 2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil vahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (edaspidi rakenduskava abikõlblikkuse periood); 3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil; 4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes õigusaktis ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. RAKENDUSAKTI KAVAND (3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui esineb üks järgnevatest olukordadest: 1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt ja see on tõendatav lõike 4 kohaselt; 2) lihtsustatud kuluarvestusviisi alusel (edaspidi lihtsustatud kulud) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b–f, 94 või 95 kohased tingimused täidetud. (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava tasu (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. § 16. Personalikulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule punkti 1 kohaselt palgalt; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. (2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 55 lõikele 5 või lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt. (3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele. (4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. (5) Rahvusvahelise organisatsiooni projekti personalikulude abikõlblikkusele kohaldatakse käesolevat paragrahvi niivõrd, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide ja nende elluviimise eripäradest ei tulene teisiti. § 17. Mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) laenu- ja liisinguintress, välja arvatud, kui toetust antakse rahastamisvahendis intressi- või garantiitasu kulude katteks; 2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis; RAKENDUSAKTI KAVAND 3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud; 4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon; 5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed; 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses; 7) organisatsiooni juhtimiskulu; 8) paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamisel; 9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra; 10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21— 59) artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist; 11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus; 12) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 13) käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punkti c kohaselt viie miljoni euro või enama kogumaksumusega projektis on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või makstud teises projektis. (2) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul lõike 1 punkti 4 ei kohaldata. 2. jagu Lihtsustatud kulud § 18. Lihtsustatud kulude rakendamise üldpõhimõtted (1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, toetatakse lihtsustatud kulude alusel, välja arvatud Ühtekuuluvusfondist toetatavat projekti ja riigiabi andmisel. Tegelike kuludena võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulude mittekasutamise peab seirekomisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 2 kohaselt heaks kiitma. (2) Ühe projekti raames võib kasutada mitut lihtsustatud kulude arvestusviisi tingimusel, et iga projekti tegevuse puhul kasutatakse vaid ühte viisi. Kui kulu toetatakse ühe lihtsustatud kuluarvestusviisi alusel, siis ei või seda toetada teise lihtsustatud kuluarvestusviisi või tegelike kulude alusel. (3) Sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning riigisisestes õigusaktides kasutatavaid kulude lihtsustatud arvestamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktidele c−e. § 19. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine RAKENDUSAKTI KAVAND (1) Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 või artikli 94 kohaselt toetuse andmise tingimustes. (2) Rakendusasutusel või rakendusasutuse nõusolekul rakendusüksusel tuleb standardiseeritud ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida sama sätte tingimustele vastav analüüs. (3) Lõikes 2 nimetatud analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne ühikuhinna toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. (4) Kui standardiseeritud ühikuhindade suurust, arvestust või selle rakendamise metoodikat muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhindasid rakendada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud või jätkuvale tegevustele. § 20. Kindlasummaliselt abikõlblike kulude arvestamine (1) Kindlasummalise makse suurus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõikega 3 järgmiselt: 1) rakendusüksus määrab kindlasummalise makse suuruse taotluse rahuldamise otsuses toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt; 2) rakendusasutus määrab kindlasummalise makse suuruse toetuse andmise tingimuste käskkirjas. (2) Kui kindlasummaline makse arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a kohase analüüsi alusel, kooskõlastatakse kindlasummalise makse aluseks oleva eelarve kujunemine ja rakendamise metoodika enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. § 21. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude arvestamine (1) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklile 54. (2) Kaudsete kulude abikõlbliku suuruse arvestamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 54 punkti c alusel, tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks koostada analüüs. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. (3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4. (4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõike 6 kohaste tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. (5) Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muuhulgas: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; RAKENDUSAKTI KAVAND 4) kütte-, vee-, elektri- ja ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. (6) Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid tegevusi abistavad tegevused, sealhulgas: 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) vara haldamine; 5) infotehnoloogiline tugitegevus. § 22. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude arvestamine otsestest personalikuludest ühtse määra alusel Projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 56 kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna kuni 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud, kui otsesed personalikulud arvestatakse §-s 23 nimetatud korras. § 23. Projekti otseste personalikulude lihtsustatud arvestamine Projekti otsesed personalikulud võib arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 55 lõike 1–4 kohaselt. 6. peatükk Toetuse maksmine 1. jagu Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja nende menetlemine § 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine (1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada registris makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. (3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. § 25. Makse ja ettemakse menetlemine (1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset mitte kauem kui 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. RAKENDUSAKTI KAVAND (2) Juhul kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegasid puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale. (3) Rakendusüksus kinnitab registris makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus. 2. jagu Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmise üldtingimused (1) Toetust makstakse kuni 2030. aasta 31. märtsini. (2) Toetuse maksmise aluseks on tingimuste ja kohustuste nõuetekohane täitmine. (3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele. (5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud asjaolude ning ettenähtud tulemuse saavutamise kontrollimist. § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine (1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud või 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja) järgmistel tingimustel, kui: 1) toetuse saaja on makse saamiseks nii avaldanud soovi ning arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik; 2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks; 3) toetuse saaja ei ole riigiasutus. (3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale. (4) Kui riigihangete seaduse § 8 tähenduses hankelepingu abikõlblike kulude summa on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega. RAKENDUSAKTI KAVAND § 28. Maksed lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral (1) Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. (2) Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevad taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. (3) Ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tehakse makse tegelike otseste kulude või personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 54 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast. (4) Ühtse määra alusel projekti muude abikõlblike kulude katteks tehakse makse tegelike otseste personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 56 lõigetele 1 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast, arvestades lõiget 3. (5) Ühtse määra alusel projekti otseste personalikulude katteks tehakse makse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 55 lõikes 1 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 51 ning artiklite 94 ja 95 tähenduses kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas nimetatud makse eeldused on täidetud. § 29. Rahastamisvahendile toetuse maksmine Rahastamisvahendile tehakse makse vastavalt rahastamisvahendi lepingus või –käskkirjas nimetatud tingimustele. 3. jagu Ettemaksed § 30. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi mitteandmise korral (1) Toetuse ettemakse võib teha, välja arvatud riigiasutusele või kui toetust antakse riigiabi või vähese tähtsusega abina, järgmiselt: 1) põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsenti määratud toetuse summast või 2) kui projekt hõlmab üksnes kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmist, toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ulatuses või 3) lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel, kui sellest on vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Iga järgneva lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse tegemiseks peab olema tõendatud vähemalt 80 protsenti eelnevast samal alusel saadud ettemaksest. (3) Lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise RAKENDUSAKTI KAVAND tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. (4) Lõike 1 punkti 3 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates. (5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud ettenähtud tähtajaks, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse toetus ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. § 31. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale (1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saav toetuse saaja esitab ettemakse (edaspidi riigiabi ettemakse) saamiseks kulude tasumise prognoosi, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist või lihtsustatud kulude puhul makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid nõutud tingimustel ja tähtajaks. (3) Riigiabi ettemakse kasutamise tõendavate dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg võib olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid mitte hilisem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kui nimetatud tähtaeg saabub varem. (4) Tõendamata ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. § 32. Nõuded riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral ettemakse saamiseks esitatavale garantiile Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus või riik; 2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 31 lõikes 3 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast; 3) garantii katab kogu ettemakse summa; 4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s) või sellega samaväärne. 4. jagu Makse menetlemise peatamine ja maksest keeldumine § 33. Makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatus RAKENDUSAKTI KAVAND (1) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult või peatada edasiste maksete menetlemise, kui: 1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu; 5) paragrahv 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel või põhjendatud kahtluse esinemisel asjaoludes veendumise ajaks; 6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. (2) Kui makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata selle eelduseks olev kohustus või nõue või esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et makse aluseks olevad või ettemakse kasutamise dokumendid või tõendid on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. (3) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel: 1) lõikes 5 nimetatud juhud; 2) korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse; 3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. (4) Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse maksmisel või ettemakse kasutamise tõendamisel kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. (5) Korraldusasutus võib keelata makse tegemise või lugeda ettemakse kasutamise mittetõendatuks järgmistel juhtudel: 1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust, sealhulgas projekti ei suudeta ellu viia; 2) rakendusasutus või rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas auditeerimise või kontrolli tulemusel selgub, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele; 3) lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (6) Kui korraldusasutus leiab kontrolli käigus andmetes puudusi või vajab kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt. (7) Lõigetes 3–5 asjaolude esinemisel esitab korraldusasutus rakendusüksusele põhjenduse. (8) Rakendusüksus keeldub toetuse maksmisest või ettemakse kasutamise tõendatuks lugemisest finantskorrektsiooni otsuse alusel. 7. peatükk RAKENDUSAKTI KAVAND Finantskorrektsioonid 1. jagu Finantskorrektsiooni alused § 34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja tegemata jätmise alused (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse järgmistel juhtudel: 1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude alusel toetuse saamise eeldused ei ole täidetud; 2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) kui toetuse saaja või partneri poolt on kunstlikult täidetud toetuse saamiseks nõutavad tingimused, sealhulgas on esitatud valeandmeid või mõjutatud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise või kestvusnõude kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (3) Toetus tühistatakse täielikult, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, millisel juhul tühistatakse toetus, mis on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või mida kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. (4) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta: 1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult või e- toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e- toetuse keskkonna kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 nimetatud juhul. 2. jagu Finantskorrektsioon protsendi alusel § 35. Finantskorrektsiooni protsendimäärad (1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50 või 75 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. RAKENDUSAKTI KAVAND (2) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, kohaldatakse kuni 3-protsendilist finantskorrektsiooni määra tegevusele või tegevuste kogumile. (3) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral kohaldatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. (4) Lihtsustatud kulude korral tuleb enne finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamist määrata kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. (5) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, ja samaaegselt ühtse määra alusel arvestatud kuludele. § 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad hankemenetluse rikkumise korral Hankemenetluse rikkumisel kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22–228. 3. jagu Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine ja tagasinõude ajatamine § 37. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine (1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus ja number; 4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti; 5) vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad; 6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa; 7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg; 8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, asutuse tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga; 9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus; 10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse; 11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus; 12) toetuse vähendamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave. RAKENDUSAKTI KAVAND (2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul e-toetuse keskkonnas, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile. Juhul kui e-toetuse keskkonnas ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada, saadetakse see juriidilisele isikule äriregistris märgitud e-postiaadressile ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja füüsilisele isikule väljastusteatega tähtkirjaga posti teel taotluses näidatud postiaadressile või taotluses näidatud e-postiaadressile ning kantakse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates registrisse. (3) Finantskorrektsiooni otsus loetakse toetuse saajale kätte toimetatuks, kui see on toetuse saajale saadetud lõikes 2 nimetatud viisil. (4) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetust välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. (5) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste käskkirjaga, rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem. (6) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, kuid mitte rohkem kui 2% projektile määratud toetusest, jäetakse finantskorrektsiooni otsus tegemata, välja arvatud, kui esinevad § 34 lõikes 3 nimetatud asjaolud. (7) Lõikes 6 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest tuleb toetuse saajale teatada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (8) Kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (9) Kui määruse § 28 lõikes 6 nimetatud juhul Euroopa Komisjonilt jäävad rakenduskavaga ettenähtud vahendid laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite tagastamise vastavalt riigieelarve seaduse § 54 lõikele 2. § 38. Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist. RAKENDUSAKTI KAVAND (2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus teha toetuse saajale ettepaneku esitatud ajakava muuta, sealhulgas kooskõlastatult korraldusasutusega võimaldada pikema tagasimaksmise aja. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. Kui tagasinõutav toetus on seotud konkurentsiseaduse tähenduses ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, lähtutakse ajatamisel konkurentsiseaduse §-st 42. (4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega. (5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 37 lõike 2 kohaselt. (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast arvates. 4. jagu Finantskorrektsiooni alustest teavitamine § 39. Finantskorrektsiooni otsuse alusest ja kuriteost või selle kahtlusest teavitamine (1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude ilmnemisest: 1) finantskorrektsiooni menetluse alustamise aluseks olevatest asjaoludest; 2) uurimisasutus või prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud teave täieneb või muutub. (2) Korraldusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele. 8. peatükk Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kooskõlastamine § 40. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise üldpõhimõtted (1) Toetuse andmise tingimuste määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse §-s 88 kohaselt juhul, kui toetuse andmine toimub piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. RAKENDUSAKTI KAVAND (2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb elluviija. § 41. Toetuse andmise tingimuste määruse elemendid (1) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse järgmine: 1) meetmete nimekirjas nimetatud poliitika eesmärk, erieesmärk ja meetme nimetus, mille tulemuse saavutamiseks toetust antakse; 2) toetuse andmise elluviimiseks vajalikud toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk, vajadusel valdkondlikus, kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama; 3) Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihid ja aluspõhimõtted, mille saavutamisele projekt peab kaasa aitama ja toetatavad tegevused selle eesmärgi saavutamiseks ning näitajad saavutatu mõõtmiseks; 4) meetmete nimekirjas nimetatud väljundnäitaja või asjakohasel juhul tulemusnäitaja või projekti spetsiifiline näitaja ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord; 5) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või konkurentsiseaduse §-le 341, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel; 6) projektide abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppaeg; 7) kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajadusel liigid ning mitteabikõlblikud kulud vastavalt §-le 17; 8) lihtsustatud kulude rakendamise tingimused; 9) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; 10) taotlusvooru avamisel esitatav teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 49 lõikega 2; 11) taotlejale ja taotlusele, ning kui see on asjakohane, siis ka partnerile või lõppsaajale, esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga; 12) projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga ning § 7 lõike 2 metoodika avaldamise kord; 13) taotluse esitamise ning taotluse suhtes tehtud otsusest teavitamise kord; 14) taotluste menetlemise tähtaeg; 15) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg; 16) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 17) toetuse saaja õigused ja kohustused ning partneri kohustused; 18) ostumenetluse läbiviimise nõuded vastavalt § 11 lõigetele 5–8; 19) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord; 20) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate dokumentide menetlemise tähtaeg ja vajadusel lõppmakse suurus; 21) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord, sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel finantskorrektsiooni kohaldamise kohta; 22) rakendusüksus ja rakendusasutus; 23) vaiete menetleja. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud juhul lähtutakse siseturvalisuspoliitika fondide puhul §-s 50 nimetatud rahastamiskavas loetletud teabest. § 42. Investeeringute kava RAKENDUSAKTI KAVAND (1) Valdkonna eest vastutav minister võib koostada investeeringu objektide nimekirja (edaspidi investeeringute kava) toetuse andmise tingimuste määruse alusel või nimetada investeeringu kava objektid toetuse andmise tingimuste käskkirjaga. (2) Investeeringute kava objektide valimiseks toetuse andmise tingimuste määruse alusel sätestatakse selles lisaks §-s 41 nimetatule: 1) investeeringute kava koostamise tingimused ja kord; 2) objekti investeeringute kavasse arvamisest ja arvamata jätmisest teatamise kord; 3) tegevus või asjaolu, mille korral loetakse projekti elluviimine alanuks; 4) investeeringute kava muutmise tingimused ja kord. (3) Investeeringute kavas esitatakse objekti kohta vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja; 2) nimetus; 3) investeeringu eesmärk ja tulemus; 4) investeeringu elluviimise eeldatav tähtaeg; 5) investeeringu eeldatav maksumus; 6) investeeringule eraldatav maksimaalne toetuse summa ning selle maksimaalne protsendimäär abikõlblike kulude eelarvest; 7) investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal; 8) toetuse andmise tingimustes nimetatud lisaandmed. (4) Täiendavad püsikulud riigiasutuste puhul on riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4−6 tähenduses kohustused, mis ületavad riigieelarve seaduse § 60 lõike 4 kohast ministeeriumi valitsemisala või Riigikantselei haldusala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra. § 43. Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu elemendid (1) Toetuse andmise tingimuste käskkirjas või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus sätestatakse lisaks § 41 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatule: 1) elluviija; 2) partneri kaasamisel tema nimi ja tegevused; 3) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks §-s 41 nimetatud asjakohased tingimused arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. (2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri või leping võib hõlmata mitut projekti, millisel juhul määratakse lõikes 1 nimetatud tingimused iga projekti kohta. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud võib kinnitada sama käskkirjaga, millega kinnitatakse Vabariigi valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §-de 7–8 alusel koostatav programm. (4) Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. (5) Enne eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks nimetamist hindab rakendusasutus elluviija suutlikkust tegevuste tegemiseks ja tulemuse saavutamiseks järgmiste asjaolude põhjal: RAKENDUSAKTI KAVAND 1) elluviijal on koostatud tööprotseduurid ja reeglid, mis tagavad tegevuste elluviimise; 2) tal on võimalik kasutada tegevuse elluviimiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi küsimustes ning riigihangete läbiviimisel; 3) täidetud on halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolud. § 44. Rahastamisvahendile toetuse andmine (1) Rakendusasutus viib läbi või korraldab rahastamisvahendile toetuse eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 58 lõikes 3 nõutud eelhindamise ning selle tulemustest lähtudes töötab välja rahastamisvahendi lepingu või -käskkirja. (2) Rakendusasutus sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 59 lõike 3 tähenduses rahastamisvahendi rakendajaga sama artikli lõike 5 kohase rahastamisvahendi lepingu, mis peab sisaldama lisaks sama määruse X lisas nimetatud tingimustele, järgmist: 1) kulude abikõlblikuks arvamise eeldused; 2) abikõlblikkuse periood; 3) rahastamisvahendi rakendajalt ja vahendajalt saadav teave ja teabe saamise kord; 4) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord. (3) Kui rahastamisvahendi rakendaja on rakendusasutus või rakendusüksus, kehtestab rakendusasustuse juht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 59 lõikes 1 ja X lisas nimetatud tingimusi sisaldava käskkirja. (4) Kui projekti toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 58 lõike 5 tähenduses kombineerituna rahastamisvahendist ja toetusest sätestatakse toetuse kasutamise tingimused rahastamisvahendi lepingus või käskkirjas. (5) Rakendusasutus võib rahastamisvahendi lepinguga või -käskkirjaga lubada rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamislepingu kohaselt rahastamisvahendi rakendamise täpsustavad tingimused. (6) Rakendusasutus hindab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendi rakendamise, sealhulgas tulemuse saavutamise, suutlikkust § 43 lõikes 5 nimetatud tingimuste alusel enne rahastamisvahendi lepingu sõlmimist või käskkirja andmist ja rahastamisvahendi rakendamise ajal. § 45. Kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegia toetamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohasele kohalikule tegevusgrupile toetuse andmisel, rakendusasutus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia koostamise ja elluviimise jälgimiseks ühiskomitees. (2) Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elluviimiseks toetuse andmisel sätestatakse toetuse andmise tingimustes § 41 lõike 1 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatud asjaolud. § 46. Programmi „Euroopa horisont“ ja kvaliteedimärgisega projektide toetamine RAKENDUSAKTI KAVAND Programmi „Euroopa horisont“ alt valitud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 45 tähenduses kvaliteedimärgisega projekti toetamiseks sätestatakse toetuse andmise tingimustes asjakohased §-s 41 nimetatud tingimused kooskõlas sama määruse artikli 73 lõikes 4 nimetatud tingimustega. § 47. Toetuse andmise tingimused kuludest sõltumata rahastamise ja rakenduskavale kohaldatava lihtsustatud kulu korral (1) Kui rakenduskava rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 51 punkti a ning artiklite 94 ja 95 tähenduses Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt, võib toetuse kasutamise kavandada riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve eelnõu koostamise korra kohaselt, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse kasutamisest avalikkuse teavitamise ja asjakohasel juhul kestvuse nõude täitmise kohustuste kohaldamise. (2) Rakenduskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 94 tingimustel rahastamiseks koostab rakendusasutus rakendusmetoodika, mille kooskõlastab auditeeriva asutusega. (3) Rakendusasutus esitab auditeerivale asutusele hinnangu saamiseks kõik rakendusmetoodika kujundamisega seotud dokumendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 V lisa 1. liite kohase teabe. (4) Auditeeriv asutus hindab, kas rakendusmetoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvestusmeetodil ning esitab rakendusasutusele hinnangu kirjalikult. § 48. Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine ja avaldamine veebilehel (1) Toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja ning rahastamisvahendi lepingu ja käskkirja eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika kooskõlastatakse korraldusasutusega ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma valdkonnale. Paragrahv 7 lõike 2 kohane projektide valikumetoodika kooskõlastatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist. (2) Kooskõlastaja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud eelnõu või esitab kooskõlastamata jätmise põhjenduse kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole tähtaja jooksul arvamust esitanud, loetakse eelnõu tema poolt kooskõlastatuks. (3) Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja selle muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Seletuskirjas selgitatakse toetuse andmise tingimuste vastavust seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidele. Kinnitatud käskkiri koos seletuskirjaga esitatakse korraldusasutusele veebilehel avaldamiseks. Veebilehel ei avaldata infot, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel. (4) Rahastamisvahendi lepingu ja -käskkirja kavandi kooskõlastamiseks esitamisel lisatakse kavandi juurde § 44 lõikes 1 nimetatud eelhindamise tulemusi kajastav dokument. RAKENDUSAKTI KAVAND (5) Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja, määruse ning rahastamisvahendi lepingu ja –käskkirja, ning tagab, et § 7 lõike 2 kohane projektide valikumetoodika esitatakse kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist korraldusasutusele toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks. (6) Lõikeid 1–5 kohaldatakse toetuse andmise tingimuste muudatuseelnõu menetlemisel. (7) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja eelnõu ning projektide valikukriteeriumeid ja –metoodikat Rahandusministeeriumiga ei kooskõlastata. § 49. Meetmete nimekiri Meetmete nimekiri sisaldab ÜSS § 4 lõike 2 kohaselt järgmist teavet: 1) poliitikaeesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 22 tähenduses või Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056 artikli 2 tähenduses; 2) erieesmärk fondimääruse tähenduses; 3) meede; 4) rakenduskavas nimetatud peamised tegevused; 5) meetme number registris; 6) fondi nimetus; 7) rakendusasutus ja rakendusüksus; 8) välistoetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud; 9) väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega. § 50. Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava sisaldab ÜSS § 47 lõike 2 kohaselt vähemalt järgmist teavet: 1) poliitikaeesmärki fondimääruse tähenduses; 2) erieesmärk fondimääruse tähenduses; 3) tulemusvaldkond riigieelarve seaduse § 251 lõike 1 punkti 7 tähenduses; 4) programm riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses; 5) programmi meede; 6) fondi nimetus; 7) välistoetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud. § 51. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 21 lõikes 4 asendatakse arv „5“ sõnadega „kuni kolm“. RAKENDUSAKTI KAVAND § 52. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ § 111 lõikes 2 asendatakse arv „5“ sõnadega „kuni kolm“.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel