/*
/ Meie 03.11.2021 nr 1.1-10.1/7726-1
Riigikantselei
[email protected] */
Seaduse eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 11. novembril 2021.a toimuva istungi päevakorda võtmiseks
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse eelnõu.
2. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri.
3. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse eelnõu märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel.
4. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu.
5. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri
pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu.
6. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
7. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused“ eelnõu.
Kairi Nisamedtinov 611 3096
[email protected]
2
/*Lisaadressaadid:
3
EELNÕU
22.10.2021
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala
Käesolevas seaduses reguleeritakse järgmiste rakenduskavade ja Interregi programmide
elluviimist:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706),
artikli 21 tähenduses ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute
eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“
(edaspidi rakenduskava);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), artiklis 16 nimetatud
Interregi programm (edaspidi Interregi programm);
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artikli 16 tähenduses
rakenduskava;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1149, millega luuakse
Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artikli 13 tähenduses rakenduskava;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1148, millega luuakse Integreeritud
Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–
93), artikli 13 tähenduses rakenduskava.
(2) Rakenduskava elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut.
(3) Interregi programmide elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis
sätestatut.
(4) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad)
elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 4. peatükist
tulenevaid erisusi.
(5) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel
antud õigusakte, Interregi programmide puhul ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning
nendes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusakte ja haldusmenetluse seadust.
§ 2. Terminid
Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1
1) toetus – käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava või Interregi programmi rahastava
fondi vahend ja kui see on meetme või Interregi programmi eelarves ette nähtud, siis Eesti riigi
poolt nende kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatav rahaline vahend;
2) projekt – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 4
tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või
seotud tegevuste kogum, millele on antud iseseisev tunnuskood andmekogus;
3) toetuse saaja – isik või asutus, kelle projekti rahastatakse toetusest, või Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi
(edaspidi rahastamisvahend) rakendaja;
4) elluviija – valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse
tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või
juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses
tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta
sätestatut;
5) partner – isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja
kelle tegevusi rahastatakse toetusest;
6) lõppsaaja – isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja,
elluviija või rahastamisvahendi rakendaja;
7) Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja
aluspõhimõtted – riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases riigi pikaajalises arengustrateegias
nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste
seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
2. peatükk
Partnerluslepe ja rakenduskava
1. jagu
Partnerluslepe, rakenduskava, meetmete nimekiri ja rahastamisvahendisse tagasi
laekunud vahendid
§ 3. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja kinnitamine
(1) Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga
partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab nende koostamisel Euroopa Komisjoniga
läbirääkimisi.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab partnerlusleppe ja rakenduskava Rahandusministeeriumi
ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe ja
rakenduskava Euroopa Komisjonile. Rakenduskava muudatuse, millega ei kaasne meetmete
nimekirja muutmise vajadust, esitab Rahandusministeerium Euroopa Komisjonile Vabariigi
Valitsuses kinnitamata.
§ 4. Meetmete nimekiri
(1) Rahandusministeerium koostab koostöös rakenduskava elluviimises osalevate
ministeeriumidega selle elluviimiseks võetavate meetmete nimekirja.
(2) Meetmete nimekirjas kehtestatava teabe rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete
täitjate lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Meetmete nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul.
2
§ 5. Rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid
Vabariigi Valitsus kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 62 lõike 2 kohaselt rahastamisvahendisse tagasi
laekunud vahendite kasutamise valdkonna ja eesmärgid.
2. jagu
Rakenduskava elluviimise korraldus
§ 6. Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesanded
(1) Rahandusministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060
sätestatud liikmesriigi ülesandeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesoleva
seaduse § 8 lõike 2 punktis 5 nimetatud ülesandeid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 42, 44 ja 75 nimetatud ülesandeid.
(2) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71
lõike 1 tähenduses on Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab samas määruses nimetatud
korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seaduse § 7 või 8 alusel
määratud või volitatud teisele asutusele või isikule, sama määruse artiklis 76 nimetatud
raamatupidamise ülesandeid ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides
nimetatud ülesandeid.
(3) Korraldusasutuse juht vastutab Euroopa Komisjoni ees Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutuse ülesannete täitmise
eest.
(4) Korraldusasutus täidab lisaks lõikes 2 nimetatud ülesannetele Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 46, 48, 69, 91, 98 ja 106 ning artikli 107 lõikes
2 nimetatud liikmesriigi ülesandeid.
§ 7. Rakendusasutuse ülesanded
(1) Rakendusasutuse ülesannete täitjaks (edaspidi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse
korraldusega nimetatud ministeerium ja Riigikantselei.
(2) Rakendusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli
71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid:
1) koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja
või lepingu (edaspidi toetuse andmise tingimused) eelnõu;
2) seirab toetuse andmise tingimuste täitmist;
3) korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 kohaseid
hindamisi (edaspidi hindamine) oma vastutusvaldkonnas;
4) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel;
5) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid rakenduskava ja meetmete nimekirja
muutmiseks;
6) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud
rakendusasutusele.
3
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab
rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega Riigikogu poolt
riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse
panustamist.
§ 8. Rakendusüksuse ülesanded
(1) Rakendusüksuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusüksus) on Vabariigi Valitsuse
korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik
juriidiline isik.
(2) Rakendusüksus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli
71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid:
1) teavitab avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 sätestatud juhul;
3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi;
4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate
tingimuste täitmise, peatab vajaduse korral menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab
toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata;
5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul;
6) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja
annab selle täitmiseks uue tähtaja või määrab lisatoiminguid;
7) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades makse
aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2
alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud soovitusi;
8) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate
kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 42
lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 12 lõikele 3 ja III lisale;
9) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud
rakendusüksusele.
(3) Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena.
(4) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus
halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu, kohaldamata halduskoostöö
seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu üle
teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus.
(5) Kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma osaliselt või täielikult teine asutus või muu
juriidiline isik, kohaldatakse nende ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute
üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1.
§ 9. Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete täitmise lõppemine
(1) Korraldusasutuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui auditeeriv asutus on
tunnistanud korraldusasutuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks.
4
(2) Rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui
korraldusasutus on hinnanud rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele vastavaks.
(3) Kui korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannet täitev asutus või isik
jätkab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist, siis käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööprotseduuride nõuetele vastavust ülesannete täitmisele
asumise eelduseks ei loeta. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõutele vastavust
hinnatakse, kui neid muudatusi tehakse.
(4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine
ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi
ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja.
(5) Käesoleva seaduse alusel ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) nr 2021/1060 tulenevate kohustuste lõppemisel.
3. jagu
Toetuse andmine ja kasutamine
§ 10. Toetuse andmise tingimuste koostamine, kooskõlastamine ja kehtestamine
(1) Üldised tingimused toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks
arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid
ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Toetuse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse või
käskkirjaga või rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga. Kui rakendusasutuseks
on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või
riigisekretär käskkirjaga.
(3) Halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu sõlmimisel võivad toetuse andmise
tingimused sisalduda halduslepingus.
(4) Elluviija ja vajadusel partneri võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär
määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga.
(5) Kui lõikes 4 nimetatud juhul on elluviijaks või partneriks eraõiguslik juriidiline isik, võib
rakendusasutus sõlmida temaga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu,
kohaldamata selle seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3.
Sellise lepingu täitmise haldusjärelevalvet teeb rakendusasutus.
(6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses nimetatud tööhõiveprogrammi kehtestab Vabariigi
Valitsus rakendusasutuse ettepanekul.
§ 11. Taotluse menetlemise erisused
(1) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus
jäetakse läbi vaatamata.
(2) Taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud
kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172
5
või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja
arhiivi kantud.
§ 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse põhjendamine
Kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning
taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate
antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata.
§ 13. Ärakuulamine
(1) Toetuse taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks kavandatava
ettekirjutuse tegemist;
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
§ 14. Ettemakse andmise tingimused ja kord
(1) Kui toetuse saaja ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib
põhjendatud juhtudel teha ettemakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Vabariigi
Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes.
(2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 91 lõikes 5 nimetatud tingimustel ja
kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes.
(3) Toetuse saaja peab tõendama saadud ettemakse kasutamist käesoleva seaduse § 10 lõikes 1
nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja tähtajaks.
4. jagu
Rakenduskava seire ja hindamine
§ 15. Rakenduskava elluviimise seire
(1) Rahandusministeerium täidab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja
rakendusüksustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 18 ja
41–43 nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium
võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks
suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgib nendega
arvestamist.
(2) Korraldusasutus, rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile
tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku
teavet.
6
(3) Korraldusasutus avaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli
42 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjonile edastatud seire info sama määruse artikli 49 lõikes
1 nimetatud veebilehel.
§ 16. Rakenduskava seirekomisjon
(1) Rahandusministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ja
korraldab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise koostöös
korraldusasutuse ja rakendusasutustega ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise.
(2) Rakenduskava seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artiklis 40 nimetatud ülesandeid.
§ 17. Rakenduskava hindamine
(1) Rahandusministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artikli 44 kohaseid kogu rakenduskava hõlmavaid ja valitsemisalade üleseid
hindamisi.
(2) Rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise
korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohasteks
rakenduskava hindamisteks vajalikku teavet.
(3) Rakendusasutus korraldab oma valitsemisala piires käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
hindamiste kavasse arvatud rakenduskava hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni
soovitusi.
(4) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 44 lõike 5 kohaselt hindamiste kava ning esitab selle rakenduskava
seirekomisjonile heakskiitmiseks.
(5) Hindamiste kava kohaste hindamiste lõpparuanded avaldab korraldusasutus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 nimetatud veebilehel.
(6) Rahandusministeerium esitab hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega
arvestamise kohta rakenduskava seirekomisjonile. Rakendusasutus esitab käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud hindamise järeldused ja soovitused ning teabe nendega arvestamise kohta
Rahandusministeeriumile.
(7) Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest
sõltumatud eksperdid.
5. jagu
Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse
teavitamine
§ 18. Dokumentide säilitamine
7
(1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis
aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud
juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg
katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 82 lõikes 2
nimetatud juhtudel.
§ 19. Teabe töötlemine
(1) Käesoleva seaduse §-des 6–8 ja 27 nimetatud ülesannete täitjad ning nende ülesannete
täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet ning dokumente toetuse
taotlejate ja saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või
võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks
saanud riigi- ja ärisaladust, pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja
eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
(3) Projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ning I ja
II lisas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3, koguvad ja
töötlevad toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet.
(4) Rahandusministeerium ja rakendusasutus võivad käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud
hindamise läbiviijale küsitluste tegemiseks ja andmete töötlemiseks teha kättesaadavaks toetuse
andmise tingimuste alusel toetuse taotlejate ja saajate, lõppsaajate ning tegevustes osalevate
isikute nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.
(5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või
rakendusasutuse nõudmisel rakenduskava hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise
tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.
§ 20. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine
(1) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib toetuse
taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist
ei tulene teisiti.
(2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib avalikustada, välja arvatud juhul, kui muu
seaduse alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, avaliku teabe seaduse §-
s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed.
(3) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta
31. detsembrini. Toetuse taotleja kontaktandmeid võib avaldada käesoleva seaduse §-s 17
nimetatud hindamise läbiviimiseks.
8
(4) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli
49 lõike 3 kohaselt korraldusasutus avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud
korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil,
mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.
(6) Enne auditi ja kontrolli läbiviimist ei avalikustata nende ettevalmistamise dokumente,
sealhulgas kontrolli või auditi plaane, riskihinnanguid ega valimite tegemist.
(7) Korraldusasutus avalikustab oma veebilehel finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse
saaja, otsuse aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse, vähendatud või tagasinõutud toetuse
summa ja otsuse teinud asutuse nime.
(8) Toetuse taotlejal ja saajal on õigus tutvuda nende kohta koostatud dokumentides sisalduva
või nendega lahutamatult seotud teabega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 5
sätestatud tingimust.
§ 21. Toetuse haldamise register
(1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu (edaspidi register), milles töödeldakse andmeid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e
nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele töödeldakse registris käesoleva
seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid.
(3) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse registri e-toetuse
keskkonna kaudu.
(4) Käesoleva seaduse §-des 6–8, § 17 lõikes 3 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad kannavad
infosüsteemi kaudu registrisse teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete
täitmisel.
(5) Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(6) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses.
§ 22. Teavitamistegevused
(1) Korraldusasutus, Rahandusministeerium, rakendusasutus ja rakendusüksus täidavad
rakenduskava teavitustegevustega seotud ülesandeid vastavalt rakenduskavas ette nähtud
teavitamisstrateegiale. Korraldusasutus võib anda Rahandusministeeriumile, rakendusasutusele
ja rakendusüksusele rakenduskava teavitamisstrateegia tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja
jälgida nendega arvestamist.
(2) Toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja
korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
6. jagu
Projekti, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ning
auditeerimine
9
§ 23. Kontrolliese
(1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse saamisega seotud kohustuste
ja nõuete täitmist.
(2) Korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse kui Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkti d tähenduses vahendusasutuse
tegevuse kontrollimisel käesolevast seadusest või selle alusel antud või riigisisesest või
Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva ülesande või nõude täitmist.
§ 24. Kontrollijad ja kontrollitavad
(1) Korraldusasutus kontrollib rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral
toetuse saaja ja partneri juures, käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus
võib rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse.
(2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja ja partneri juures käesoleva seaduse § 23 lõikes 1
nimetatud asjaolusid.
(3) Rakendusüksusel on toetuse taotlemisel esitatud teabe kontrollimiseks käesoleva seaduse §
25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused.
(4) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi käesolevas jaos kontrollija).
(5) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.
§ 25. Kontrollija õigused
(1) Kontrollijal on õigus:
1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega
seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja
maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast;
2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas
väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost;
3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid
või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave
ei vasta tegelikkusele;
4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi.
(2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
õigustele õigus:
1) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil loodud
objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil
jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid;
2) küsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 81 lõike 1 kohaselt
garantii aluseks oleva laenu andja käest teavet ja dokumente, kui toetuse saaja ei ole neid
kättesaadavaks teinud või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta
tegelikkusele.
10
(3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel õigus anda
ülesande või nõude täitmiseks soovitusi ja määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos
täitmise tähtajaga.
§ 26. Kohapealne kontroll
(1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui
etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.
(2) Kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt ja puuduste esinemise korral
kirjeldatakse neid selles. Kontrollija võib kontrollaktis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Puuduste kõrvaldamata jätmise korral algatatakse finantskorrektsiooni menetlus.
§ 27. Auditeerimine
(1) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 71
lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium.
(2) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 ning
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid.
Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema
auditit.
(3) Auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel on oma ülesannete täitmiseks
õigus auditeerida käesoleva seaduse §-des 6–8 nimetatud ülesannete täitmist ja toetuse saaja
projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmisega ning
toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest
kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse saajale ja partnerile küsimusi ning viibida toetuse
saaja ja partneri projektiga seotud ruumides ja territooriumil.
(4) Auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel ning nende volitatud isikul ja asutusel on
toetuse kasutamise õiguspärasuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 81 lõigete 3 ja 4 kohaselt õigus pääseda juurde rahastamisvahendist
lõppsaajale garantii andmisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, ja teha tõenditest
kaasavõtmiseks koopiaid garantii aluseks oleva laenu andja juures.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõike 1 kohaste
auditeerimiste ning sama artikli lõikes 3 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja
auditeerimise aastaaruande ning sama määruse artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia
koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
7. jagu
Finantskorrektsioon
§ 28. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine
(1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks ning toetuse
tagasinõudmiseks tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060
artikliga 103 ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusele.
(2) Finantskorrektsiooni tegemise alused ja ulatuse ning finantskorrektsiooni otsuse
vormistamisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
11
(3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse
tegemisest või kolme aasta jooksul projekti kestuse nõude lõpptähtajast alates, sõltuvalt sellest,
kumb on hilisem. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel on õigus
toetuse tagasinõudmise otsus teha kümne aasta jooksul riigiabi andmisest arvates.
Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aegumisel juhindutakse nõukogu määrusest (EÜ,
Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995,
lk 1–4).
§ 29. Toetuse tagasimaksmine ja intress
(1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsusega nõutud toetuse
60 kalendripäeva ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude puhul nelja kuu jooksul
otsuse kehtima hakkamise päevast alates.
(2) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele
kuuluva toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasinõude puhul.
(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib rakendusüksus ajatada toetuse saaja põhjendatud
taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tagasinõude puhul. Ajatamisel rakendatakse
intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel, alates käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse
summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse
ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-
päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla
ühe.
(5) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib rakendusüksus
ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab
toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtima hakkamisest
arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi arvates
toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui
käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani.
(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui
tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik
tasaarveldada käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud
asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 30. Viivis
(1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
0,06 protsenti iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb,
kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.
12
(2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi
haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile
tasutud viivise summa ulatuses.
(3) Põhjendatud erandjuhul võib korraldusasutuse nõusolekul vähendada viivise suurust kuni
50 protsenti alates tagasimaksmise tähtpäevast.
(4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastamisele
kuuluv toetus, siis intress ja viimasena viivis.
8. jagu
Vaidemenetlus
§ 31. Vaidemenetlus
(1) Käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb toetuse
taotlejal, toetuse saajal, elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal enne halduskohtule kaebuse
esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise
õigus. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditi aruande alusel tehtud otsuse
vaidlustamise korral.
(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud vaiet
lahendavale asutusele esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada
haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.
§ 32. Vaideorgan
(1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide
korraldusasutuseks olev asutus.
(2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide
rakendusasutuseks olev asutus.
(3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide
rakendusüksuseks olev asutus või juriidiline isik, arvestades käesoleva seaduse § 8 lõikes 3
sätestatut, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud
vaide lahendaja rakendusasutuseks olev ministeerium.
(4) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi
sihtasutus.
3. peatükk
Interregi programmide elluviimine
1. jagu
Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded
§ 33. Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine
13
(1) Rahandusministeerium esindab Eestit Interregi programmi koostamise läbirääkimistel
programmis osalevate riikidega, asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib
Eesti nimel Interregi programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059
artikli 16 lõikes 5 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(3) Kui Interregi programmi korraldusasutus asub Eestis, esitab Rahandusministeerium
Interregi programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 16 lõikes 5 nimetatud nõusolekud.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase
vahendite jaotuse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna
eest vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 12 lõikes 3 nimetatud
toetuse kandmise artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele
otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 59 lõike 4 punktides a
ja b nimetatud rahastamislepingu või rakendamislepingu Euroopa Komisjoniga ja
partnerriigiga allkirjastab valdkonna eest vastutav minister.
§ 34. Liikmesriigi, korraldusasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja kontrollija
ülesannete täitmine
(1) Rahandusministeerium täidab Interregi programmi elluviimisega seotud liikmesriigi
ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 2021/1060
ning (EL) nr 2021/1059.
(2) Korraldusasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 45
lõike 1 ja artikli 46 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus.
(3) Ühine sekretariaat on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli
46 lõike 2 tähenduses Riigi Tugiteenuste Keskus.
(4) Kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida
halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks ning
selle õiguste ja kohustuste määramiseks.
(5) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/1059 artikli 45 lõike 1 ja
artikli 48 tähenduses on Rahandusministeerium.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab Interregi programmi
kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060 ja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1059 nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või
auditeeriva asutuse ülesandeid.
(7) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 46 lõikes 3
nimetatud kontrolli korraldab liikmesriik, täidab kontrollija ülesandeid Riigi Tugiteenuste
Keskus.
14
(8) Kui Eestist väljaspool asuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, täidab
info- või kontaktpunkti ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus.
(9) Kui Rahandusministeerium loob Interregi programmi info- või kontaktpunkti, täidab info-
või kontaktpunkti ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus või valdkonna eest vastutava ministri
halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik.
(10) Kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud info- või kontaktpunktiks on juriidiline isik, kellega
sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, ei kohaldata halduskoostöö
seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ega § 14 lõikeid 1 ja 3.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklis 28 nimetatud
seirekomisjoni ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 22
lõikes 1 nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav
minister või tema volitatud ametnik.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 48 lõikes 1 nimetatud
audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või
tema volitatud ametnik.
(13) Korraldusasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine
lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr 2021/1059 ja (EL) nr 2021/1060 või
muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.
§ 35. Toetuse andmine ja kasutamine
Toetuse andmise, taotlemise, kasutamise, kulude abikõlblikuks arvestamise, toetuse maksmise
ning toetustest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise
tingimused kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, programmi
seirekomisjoni heaks kiidetud programmi juhendiga ning toetuslepingus või taotluse
rahuldamise otsuses kehtestatuga.
§ 36. Toetuse taotlemine ja menetlemine
(1) Toetuse taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama, et
nad vastavad Interregi programmis või Interregi programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud
tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks.
(2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud
Rahandusministeeriumi nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on
vajalik taotluse menetlemiseks.
(3) Taotluse rahuldamise või rahuldatama jätmise otsuse motiveerimisele kohaldatakse
käesoleva seaduse § 12.
(4) Ärakuulamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõiget 1.
2. jagu
Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete avalikustamine
§ 37. Dokumentide säilitamine
15
Dokumentide säilitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18.
§ 38. Teabe töötlemine
(1) Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjad ja nende ülesannete täitmisse
kaasatud isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente toetuse taotlejate
ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või
võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks
saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu
puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
(3) Rahandusministeerium või korraldusasutus võib läbi viia Interregi programmi hindamisi,
uuringuid ja analüüse, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud
andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid.
(4) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või
korraldusasutuse nõudmisel Interregi programmi hindamise, uuringu või analüüsi läbiviijale
teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta.
§ 39. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine
(1) Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva
seaduse §-s 20 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega.
(2) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2
nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni
2032. aasta 31. detsembrini. Toetuse taotleja kontaktandmeid võib avaldada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohase hindamise
läbiviimiseks.
(3) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli
36 kohaselt avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 40. Toetuse haldamise keskkond
(1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu, millesse kogutakse ja milles töödeldakse
andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis
e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks.
(2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse
haldamise keskkonna kaudu.
(3) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–5 ja 7–9 nimetatud ülesannete täitjad kannavad toetuse
haldamise keskkonda teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel.
(4) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega.
(5) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
16
3. jagu
Projekti kontrollimine
§ 41. Kontrolliese ja kontrollijad
(1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise ja kasutamise
tingimustes, Euroopa Liidu ja riigisisestes õigusaktides, programmi juhendis, toetuslepingus ja
toetuse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist.
(2) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi käesolevas jaos kontrollija).
(3) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.
(4) Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused.
(5) Kohapealsele kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 26.
§ 42. Auditeerimine
(1) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059
artiklis 48 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.
(2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel õigus auditeerida
käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–4 ja 7–9 nimetatud asutusi ja toetuse saaja projekti ning saada
juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse kasutamisega
seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada
auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja
territooriumil.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artikli 48 lõike 2 kohaste
auditeerimiste, sama artikli lõikes 5 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja sama artikli
lõikes 6 nimetatud auditeerimise aastaaruande koostamise korra ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
4. jagu
Finantskorrektsioon
§ 43. Finantskorrektsioon
(1) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks Interregi programmis kehtestatud
finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord.
(2) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on
täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui
tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab finantskorrektsiooni
otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. jagu
Vaidemenetlus
17
§ 44. Vaidemenetlus
Vaidemenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatut.
§ 45. Vaideorgan
(1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide
korraldusasutuseks olev asutus.
(2) Kui vaie esitatakse kontrollija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide kontrollijaks olev
asutus.
4. peatükk
Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimine
§ 46. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja kinnitamine
(1) Siseministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga
siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Siseministeeriumi
ettepanekul. Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud siseturvalisuspoliitika
rakenduskavad Euroopa Komisjonile.
(3) Siseturvalisuspoliitika rakenduskava muudatuse, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 kohaselt kinnitama Euroopa Komisjon, kinnitab
Siseministeerium.
§ 47. Rahastamiskava koostamine ja kinnitamine
(1) Siseministeerium koostab koostöös siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimises
osalevate ministeeriumidega siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimiseks
rahastamiskava.
(2) Rahastamiskavas kehtestatava teabe kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister.
§ 48. Liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete
täitmine
(1) Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
(edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) puhul Siseministeerium.
(2) Rakendusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium.
Siseministeeriumile ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatut.
(3) Rakendusüksuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium
või rahastamiskavas nimetatud muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või
eraõiguslik juriidiline isik. Lisaks kogub rakendusüksus siseturvalisuspoliitika fondidest
18
rahastatavate tegevuste kohta andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artikli 72 lõike 1 punkti e täitmiseks.
§ 49. Ülesannete nõuetekohane täitmine
(1) Siseministeerium võib asuda täitma käesoleva seaduse § 48 kohaselt talle määratud või
volitatud ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud Siseministeeriumi tööprotseduurid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 XI lisas nimetatud nõuetele
vastavaks.
(2) Kui Siseministeerium jätkab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitmist, siis
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist
ülesannete täitmise asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste
nõutele vastavust hinnatakse, kui tööprotseduurides tehakse muudatusi.
(3) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, võib rakendusüksuseks
nimetatud asutus või isik asuda ülesandeid täitma, kui Siseministeerium on hinnanud
rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/1060
ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaks.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul antakse auditi või kontrolli tulemusel
hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastele
nõuetele, määrab valdkonna eest vastutav minister rakendusüksuse ülesannete edasise täitja
käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 nimetatud rahastamiskavas.
§ 50. Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kehtestamine
Üldised tingimused siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel toetuse taotlemiseks ja
kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse
andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määruses.
§ 51. Toetuse saaja
Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saaja juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline
organisatsioon, kelle projekti rahastamiseks antakse toetust, ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi
rakendaja.
§ 52. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seire
(1) Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklites 41–43 nimetatud tulemuslikkuse hindamise, andmete kogumise ja töötlemisega ning
tulemusaruande koostamisega seotud ülesandeid.
(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium:
1) võib Siseministeerium anda rakendusüksusele siseturvalisuspoliitika rakenduskavade
tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel
soovitusi ning jälgida nendega arvestamist;
2) kogub ja töötleb käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 nimetatud andmeid ja annab
Siseministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva lõike
punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
19
§ 53. Seirekomisjoni moodustamine
Siseministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ning tagab
seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja seirekomisjoni
koosolekute protokollimise.
§ 54. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamine
(1) Siseministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artikli 44 kohaseid siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisi, arvestades seirekomisjoni
soovitusi.
(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, annab rakendusüksus
Siseministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artiklite 44 ja 45 kohasteks rakenduskavade hindamisteks vajalikku teavet.
(3) Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisel järgmisi
ülesandeid:
1) koostab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 44 lõikes 5 nimetatud hindamiste kava ning
esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks;
2) esitab seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nendega arvestamise kohta;
3) avaldab hindamiste lõpparuanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artikli 49 lõike 1 kohasel veebilehel.
(4) Hindamisi viivad läbi siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise korraldamisest ja
auditeerimisest sõltumatud eksperdid.
(5) Siseministeerium võib käesoleva paragrahvi kohase hindamise läbiviijale küsitluste
tegemiseks ja andmete töötlemiseks teha kättesaadavaks toetuse andmise tingimuste alusel
toetuse taotlejate ja saajate, lõppsaajate ning tegevustes osalevate isikute nimed, isikukoodid ja
kontaktandmed.
(6) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Siseministeeriumi nõudmisel hindamise
läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste
kohta.
§ 55. Teabe töötlemine
(1) Käesoleva seaduse §-s 48 ja § 59 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitjatele ja nende ülesannete
täitmisse kaasatud isikutele kohaldatakse toetuse andmisega seotud teabe töötlemisel käesoleva
seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(2) Siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest toetatud projekti tegevustes osaleja andmeid
koguvad ja töötlevad toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, ning
esitavad need rakendusüksusele.
§ 56. Registrisse andmete esitamine
20
Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud registrisse kannavad käesoleva seaduse § 21 lõikes 3
nimetatud teabe ja dokumendid ka käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitjad ja
auditeerija, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti.
§ 57. Teavitamistegevused
(1) Siseturvalisuspoliitika fondide teavitamistegevusi kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika
rakenduskavades.
(2) Siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 22 lõike
2 alusel antavas määruses.
§ 58. Projekti ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine
(1) Rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel lähtutakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1147 artiklist 20, Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1148 artiklist 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1149 artiklist 17.
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 2, § 24 lõiget 1 ja § 25 lõiget 3 kohaldatakse juhul, kui
Siseministeerium ei ole rakendusüksus.
§ 59. Auditeerimine
(1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul
Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus.
(2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul
ja asutusel õigus auditeerida toetuse saajat ja käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud
korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete ja §-s 49 nimetatud ülesannete
täitmist ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning
vahendite kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest
kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida
auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil.
(3) Siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõikes 5
nimetatud Vabariigi Valitsuse määrust. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete
koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondide
auditeeriv asutus auditeerimise strateegiast, siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimise
käsiraamatust, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse
seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeeriv asutus koostab siseturvalisuspoliitika
fondide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 78
nimetatud auditeerimise strateegia.
§ 60. Vaidemenetlus
(1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või
toimingu peale, lahendab siseturvalisuspoliitika fondide puhul vaide Siseministeerium.
21
(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium ja vaie esitatakse rakendusüksuse
otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus, välja arvatud juhul,
kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja
Siseministeerium.
(3) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi
sihtasutus.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 61. Riikliku statistika seaduse muutmine
Riikliku statistika seaduse § 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „riikliku statistika programmi“
sõnadega „või programmivälise statistikatöö“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
22
22.10.2021
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Liidu
eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid majanduskasvu ja
tööhõivesse investeerimise, Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese
koostöö eesmärke. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse
valdkonna eesmärkide elluviimiseks ettenähtud välistoetuse kasutuselevõttu.
Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava)
elluviimiseks on Eestil võimalik saada Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF),
Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) ja Õiglase
Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) kokku 3,37 miljardit eurot. Fondide kaasrahastamise
määr abikõlblikest kuludest on üldjuhul 30%, välja arvatud ÜF (15%) ja ESF+ enim puudust
kannatavatele inimestele suunatud sekkumiste (5%) puhul. Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (edaspidi ETK) Interregi programmide jaoks on võimalik ERF-st saada vähemalt
57 miljonit või enam eurot ning sisepiiridele suunatud Interregi programmide
kaasrahastamise määr on 20% ning välispiiridele suunatud naabruspiirkonna, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (edaspidi NDICI) Interregi
programmide kaasrahastamise määr on 10%1. Fondide vahendite riigipoolne
kaasrahastamise määr on võrreldes programmperioodiga 2014–2020, mil see oli keskmiselt
24,71%, tõusnud, kuna Eesti on hea majandusarengu tõttu liikunud vähem arenenud
piirkonna kategooriast üleminekupiikondade gruppi2. EL rände-, välispiiride ja
siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks on võimalik kasutada
Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) toetust, mille kaasrahastamise
määr on üldjuhul 25%.
Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse kokku Eesti ja Euroopa
Komisjoni vahel ning need kajastuvad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise
eesmärkide ning siseturvalisuse ja rände-alase koostöö eesmärkide puhul rakenduskavades.
Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse ETK eesmärgi puhul
kokku Interregi programmides osalevate riikide ja Euroopa Komisjoni vahel.
Eelnõu eesmärk on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 7.10., mille
kohaselt võimaldatakse kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu ja seda
ülesannet täidetakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abil3.
1
Eesti panustab Interregi programmidesse, kuid tegelik rahaliselt mõõdetav tulemus sõltub Eesti partnerite
Interregi programmides osalemise edukusest.
2
Eesti ei ole enam ELTL artikkel 107(3)(a) kohaselt vähemarenenud piirkond, kuna Eesti keskmine SKP
elaniku kohta perioodil 2016-2018 oli 79,33. ELTL artikkel 107(3)(a) piirkonnad on liikmesriigi piirkonnad,
mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75% EL-27 keskmisest.
3
https://valitsus.ee/media/3803/download
1
22.10.2021
Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad
Euroopa Liidu määrused4. Eelnõu on kavandatud nende Euroopa Liidu määruste
rakendamisseadusena. Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmdokumentide -
rakenduskava ja programmide - elluviimiseks nähakse ette vajalik riigisisene ülesannete
jaotus, toetuse andmise, kasutamise ja tühistamise tingimuste õigusaktide kehtestamise
volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja ministritele, andmete kogumise, töötlemise ja
avalikustamise sätted, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimise meetmed ning
rakenduskavade ja programmide elluviimise seire ja mõjude hindamise korraldus.
Eelnõu valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) ja Rahandusministeerium
koostöös rakenduskava elluviimise eest vastutama hakkavate rakendusasutuste ja -üksustega.
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide rakendamiseks vajalikud sätted kujunesid
koostöös Rahandusministeeriumiga ning Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse
valdkonna toetuse kasutuselevõtu regulatsioon Siseministeeriumiga.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik
Karin Reiska (e-post:
[email protected], tel 611 3612) ja riigieelarve osakonna endine
nõunik Anneli Laurits (e-post:
[email protected]) ning Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist
Piret Eelmets (e-post:
[email protected]). Interregi peatüki ja selle seletuskirja koostas
Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse nõunik Riina Nurmsaar (e-
post:
[email protected], tel 611 3108). Siseturvalisuspoliitika fondide peatüki ja
seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Tairi Pallas
(e-post:
[email protected], tel 612 5029) ja Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Liisa Olesk (e-post:
[email protected], tel 612 5073). Eelnõu
toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-
post:
[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna
jurist Heili Jaamu (e-post:
[email protected], tel 611 3645).
Märkused
Toetuste kasutuselevõtu rakendussüsteemi kujundamisel lähtutakse halduskoormuse
vähendamise, reeglite ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise eesmärkidest. Selleks
võimaldatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse määrustega seada ühtne regulatsioon toetuse
kasutamise tingimuste õigusaktide koostamiseks, taotluste menetlemiseks ning maksete ja
finantskorrektsioonide tegemiseks. Ühtsed üldised reeglid hõlbustavad rakendusasutuste
tööd toetustingimuste väljatöötamisel just menetlusnormide osas ja rakendusüksuste tööd
nende rakendamisel.
Eelnõu väljatöötamisel vaadati üle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses olevad
sätted eesmärgiga lihtsustada seaduse teksti ja võimaldatakse reguleerida valitsuse või
ministri määruses regulatsioon, mis ei pea olema seaduses. Nii on eelnõu oluliselt lihtsam,
võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega.
Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Kuna eelnõu
ei jõustu 2021. aasta ehk Euroopa Liidu eelarveperioodi alguseks, siis tulenevalt ühissätete
4
Kättesaadavad https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L:2021:231:TOC
2
22.10.2021
määrusest5 saab vahendeid kasutada ikkagi alates 2021. aasta 1. jaanuarist tehtud kulude
hüvitamiseks. Sellist võimalust ei saa siiski kasutada riigiabi andmisel tulenevalt ergutava
mõju nõudest.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga nähakse ette rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja NDICI
rahastamisvahenditest toetatavate programmide (edaspidi Interregi programm) ning
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimiseks vajalik riigisisene
õigusraamistik. Eelnõuga nähakse ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise kord,
toetuse andmise ja kasutamise tingimuste (edaspidi TAT) kehtestamise volitused,
reguleeritakse toetuse saamisest avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise
kontrollimist ning auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist (seire ja mõjude
hindamine) ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi.
Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuna seaduseelnõu käsitleb Euroopa Liidu
õiguse rakendamist ning see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180
„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 2, mis annab erandi sellisel
juhul väljatöötamiskavatsust mitte koostada.
Eelnõuga nähakse ette ka Interregi programmide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks
vajalikud sätted. Interregi programmide rakendussüsteem on üldjoontes sama, mis
rakenduskava puhul, kuid on ka mõningaid erisusi. Näiteks kui ÜKP rakenduskava puhul
kehtestab TAT õigusakti rakendusasutus, siis Interregi programmide puhul kinnitab TATi
Interregi programmi seirekomisjon. Kui rakenduskava elluviimisel valib rahastamisprojektid
välja rakendusüksus, siis Interregi programmide puhul valib välja ka rahastamisele kuuluvad
projektid Interregi seirekomisjon, või juhtkomitee, programmi igapäevast elluviimist toetab
ühine sekretariaat. Kui rakenduskava alusel antakse toetust reeglina otsuse kui haldusakti
alusel, siis Interregi programmi korraldusasutus sõlmib seirekomisjoni otsuse alusel juhtiva
toetuse saajaga lepingu.
Eelnõu põhineb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusel (edaspidi STS2014_2020).
Uue seadusena koostatakse tulenevalt senisest praktikast: iga programmperioodi kohta on
seni koostatud eraldi seadus ja selle rakendusmäärused. Nii on ka Euroopa Liidu
õigusaktidega - iga programmperioodi kohta on eraldi määrused.
Üldjoontes jätkatakse rakenduskava puhul senise toetuse andmise rakendussüsteemi ning
toetuse andmise või kasutamise skeemidega, v.a. siseturvalisuspoliitika fondide puhul, mida
kuni Euroopa Liidu 2021–2027 perioodini on riigisiseselt rakendatud EL otsekohalduvate
määruste alusel. Võrreldes perioodi 2014–2020 rakendussüsteemiga on olulisemad
muudatused järgmised:
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706).
3
22.10.2021
Muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab
RTK talle antud rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse
ülesanded on nii eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Kui
korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis neid
sisuliselt ei delegeerita.
Rakendusasutused ja rakendusüksused, kui nad on samad asutused, mis perioodil
2014–2020, ei pea ülesannete täitma asumiseks eelnevalt taotlema korraldusasutuselt
luba. Seega eelnõuga väheneb senise loamenetlusega seotud halduskoormus
rakendussüsteemi asutustele.
Muutub rakenduskava seire aruandlus. Iga-aastast seirearuannet senisel kujul ei
koostata. Seire andmed edastatakse Euroopa Komisjonile infosüsteemi kaudu,
finantsandmed üks kord kvartalis, ERF, ÜF ja ESF+ näitajate andmed kord
poolaastas ning toiduabi andmed kord aastas. Analüütiline seireinfo koostatakse
vahetulemuste kohta. Siseturvalisuspoliitika fondide puhul esitab Siseministeerium
korraldusasutusena lisaks seireinfole ka iga-aastase tegevusaruande.
Valdkondlike komisjone meetmete ja toetuse andmise tingimuste kujundamiseks ja
seireks eelnõus enam ette ei nähta. Vastavat rolli täidavad edaspidi valdkonna
arengukava ja TERE programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja
muutmise korras ette nähtud valdkonna arengukava juhtkomisjonid, kes ei pea
otsustama toetuse kasutamise üle. Valdkonna arengukava komisjonid panustavad
riigiüleselt planeerimisse.
Rakenduskava hõlmab ka enim puudust kannatavate inimeste abistamise tegevusi,
mille kohta eraldi rakenduskava ei koostata, kuna see on paigutatud ESF+ määruses
samasisulise erieesmärgi alla.
Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse riigi
pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega,
milleks on 12. mail 2021. a Riigikogu poolt vastu võetud „Riigi pikaajaline
arengustrateegia ˮEesti 2035““, mis hõlmab endas lisaks 2014–2020 perioodil
kehtinud võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse,
infoühiskonna, riigivalitsemise, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna
väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut.
Tehnilise abi tegevuste kulude kate makstakse riigile protsendi alusel sisutegevuste
abikõlblike kulude mahust vastavalt fondipõhise toetuse määrale.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 61 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) rakenduskava koostamine ja elluviimine;
3) Interregi programmide rakendamine;
4) siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade koostamine ja elluviimine;
5) rakendussättena statistikaseaduse muutmine.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu rakendusala ning sätestatakse eelnõus ja selle
rakendusaktides läbivalt kasutatavad terminid.
Eelnõu § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt rakendatakse eelnõud majanduskasvu ja tööhõive
4
22.10.2021
investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mida rahastatakse ESF+,
ERF-st, ÕÜF-st ja ÜF-st, vahendite kasutuselevõtuks, et saavutada rakenduskava eesmärgid
ja tulemused. Rakenduskava hõlmab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1057 (ESF+ määrus) artikli 9 tähenduses enim puudust kannatavatele isikutele toetuse
andmist (rahastatakse ESF+st) ja eraldi rakenduskava sellisel eesmärgil toetuse kasutamiseks
ei koostata.
Punkt 2 kohaselt reguleeritakse eelnõuga ka Interregi (varasematel perioodidel ETK ja ENI)
programmide elluviimist. Eesti osaleb perioodil 2021–2027 kaheksas Interregi programmis,
nii nagu see oli programmperioodil 2014–2020.
Punktide 3–5 kohaselt reguleeritakse eelnõuga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimist.
Lõigetes 2–4 viidatakse peatükkidele, mis kohalduvad rakenduskavale, Interregi
programmidele ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavadele.
Lõike 5 kohaselt kohaldatakse toetuse andmisel eelkõige fondi vahendite kasutamist
reguleerivaid EL määruste, eelnõu ja selle rakendusmääruste reeglistikku. Kuna toetuse
andmine avaliku halduse välistele isikutele toimub avalik-õiguslikkus suhtes ja selle raames
kohaldatakse EL õigust, siis peab toetuse andmine toimuma vähemalt kooskõlas EL
toimimise lepingu artiklis 6 viidatud põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse
põhimõtetega, millised on sätestatud ka põhiseaduses (võrdne kohtlemine ja
võrdsuspõhiõigus) ja haldusmenetluse seaduses (ärakuulamine, põhjendamiskohustus, normi
ja selle rakendamise proportsionaalsus). Haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS)
sätestatud menetlusreeglitest lähtutakse küsimustest ja ulatuses, mis on TAT õigusaktides,
sealhulgas ühissätete ja selle rakendus- ja delegeeritud määrustes ning riigiabi ja vähese
tähtsusega abi andmist reguleerivates Euroopa Liidu õigusaktides reguleerimata. HMS
kohaldamine ei tohi viia Euroopa Liidu õiguse, sh Euroopa Kohtu otsuste, kohaldamata
jätmiseni, kahjustada Euroopa Liidu õiguse tõhusust ja viia tõlgenduseni, kus kohustusi ja
nõudeid eirates antud toetust ei ole võimalik tagasi nõuda või selle andmisest taganeda6.
Eelnõu § 2 koondab eelnõus ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides (määrustes,
käskkirjades) ja lepingutes läbivalt kasutatavaid termineid, et tagada ühtne arusaam reeglitest
ning toetuse andmise ja saamisega seotud osapoolte rollidest.
Punktiga 1 sisustatakse läbivalt kasutatav sõna „toetus“. Toetusena käsitletakse
rakenduskavade ja Interregi programmide rahalisi vahendeid7 ja nende võimendamiseks
antavat riiklikku kaasfinantseeringut. Struktuuritoetuse sõna kasutusest on loobutud, sest nii
ühissätete määrust ja seetõttu ka eelnõu kohaldatakse vahenditele, mis ei kuulu Euroopa
Liidu ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) alla. Samas on otstarbekas kasutada ühtset
väljendit Euroopa Liidu vahendite ja nende võimendamiseks antava riikliku
kaasfinantseeringu nimetamiseks.
Punktiga 2 sisustatakse eelnõu tähenduses toetusest rahastatava, sh kaasrahastatava, projekti
tunnused. Samuti luuakse projekti seos ühissätete määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud
tegevuse terminiga. Projektiga on tegemist siis, kui projektiga kavandatavad tegevused ja
nende eesmärk, sh selle saavutamise hindamiseks oodatavad väljund- või tulemusnäitajaid,
6
Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-383/06-C-385/06.
7
Riigieelarve seaduse tähenduses välistoetus
5
22.10.2021
on kindlaks määratletud ning talle on antud iseseisev kood andmekogus. Samuti peab
projektil olema eelarve ja tegevuste elluviimise aeg. Projekt võib hõlmata ka partnerite
tegevusi ja kulusid. Toetuse saaja/elluviija tegevuseks võib olla lõppsaajatele (vt punktis 6
on termin) toetuse vahendamine ehk lõppsaaja üksikkulude katteks või projektile toetuse
andmine.
Ühissätete määruse terminite kohaselt mõõdetakse väljundnäitajatega toetatava tegevuse
käigus loodud vahetut tulemust (nt uute trammiliinide pikkus kilomeetrites).
Tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud tegevuste saavutatud muutust selle otsestele
adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele (nt uute trammiliinide kasutajate arv aastas).
Püstitatud eesmärkide suunas liikumist hinnatakse kokkulepitud väljund- ja tulemusnäitajate
sihttasemete saavutamise kaudu.
Punktiga 3 määratletakse, kes on toetuse saaja. Toetuse saajana käsitletakse füüsilist isikut,
eraõiguslikku või avalik-õiguslikku juriidilist isikut, aga ka riigiasutust, kes saab toetust
taotlusvoorus toetuse taotlemisel. Toetuse saajana käsitletakse ka rahastamisvahendi
rakendajat, seda ühissätete määruse toetuse saaja terminist tulenevalt.
Punktiga 4 määratletakse, kes on elluviija. Elluviija määratakse toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga. Elluviijaks on eelkõige rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või
Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav minister, Riigikantselei puhul
riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise valitsusasutuse või
juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku põhitegevusega.
Eraõiguslikust isikust elluviija võib leida ka konkursi või riigihankega. Elluviijale
kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate tegevuste
elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust
või isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on
projekti tegevuste koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised
osapooled partneri rolli (vt järgmises punktis 5 partneri terminit).
Punktiga 5 määratletakse, kes on projektis partneriks. Partneri terminina käsitlemisel
piiritletakse see üldisest tähendusest. Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et
vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu
tähenduses partner on isik või asutus, kelle tegevused sisalduvad toetatavas projektis ja kelle
tegevusi rahastatakse toetusest. Toetuse saaja esitab ka partneri abikõlblikud kulud
hüvitamiseks.
Punktiga 6 määratletakse lõppsaaja termin. Lõppsaaja defineerimisel on lähtutud ühissätete
määrusest, mis käsitleb lõppsaajat isikuna, kes saab projekti elluviimise eest vastutaja ehk
toetuse saaja või elluviija kaudu toetust. Sellisel juhul on toetuse saaja/elluviija projekti
tegevuseks toetuse edasiandmine lõppsaaja kulude katteks. Lõppsaaja on ka
rahastamisvahendi toote saaja ehk teisisõnu, kui rahastamisvahendi rakendaja ehk toetuse
saaja annab toetust laenu, käenduse, garantii, riski– või käibekapitalina kas ise või läbi
vahendajate (nt pankade).
Punktiga 7 määratletakse, mis on riigi strateegilised sihid ja aluspõhimõtted. Nende all
peetakse silmas riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 tähenduses koostatavas riigi pikaajalises
arengustrateegias nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid, millistega tuleb arvestada ehk luua
panustamise seosed toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel.
Riigi pikaajaline arengustrateegia on vastu võetud põhiseaduse § 65 ja riigieelarve seaduse
6
22.10.2021
§ 20 lõike 1 alusel. 12. mail 2021 kinnitas Riigikogu strateegia „Riigi pikaajaline
arengustrateegia ˮEesti 2035“. Kõrgemalseisva arengudokumendiga peavad olema
kooskõlas ka tegevuspõhise riigieelarve tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmid, mis
on strateegia elluviimise dokumentideks. Kui tegevus mõjutab või võib mõjutada negatiivselt
või positiivselt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihte ja
aluspõhimõtteid, mis muu hulgas hõlmavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid, siis tuleb konsulteerida ministeeriumiga, kelle vastutusalas
konkreetse põhimõtte rakendamise tagamine on: näiteks võrdse kohtlemise, soolise
võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse puhul Sotsiaalministeeriumiga, regionaalarengu
puhul Rahandusministeeriumiga, keskkonna ja kliima puhul Keskkonnaministeeriumiga.
Kuivõrd strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid (eesti keel, kultuur, julgeolek ja
turvalisus, infoühiskond, riigivalitsemine) on samal määral olulised, on asjakohane ja
põhjendatud ka nende paremaks arvestamiseks ja läbivaks edendamiseks konsulteerimine,
näiteks eesti keele teemades Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kultuuri teemal
Kultuuriministeeriumiga ning riigivalitsemise julgeoleku ja turvalisuse teemades
Riigikantseleiga.
Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel valmistatakse ette täpsed juhised selleks,
et „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete seostamine ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud
horisontaalsete põhimõtete ja toetatavate tegevustega oleks üheselt arusaadav.
2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava
1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, meetmete nimekiri ja rahastamisvahendisse
tagasilaekunud vahendid
Eelnõu § 3 reguleerib partnerlusleppe ja rakenduskava koostamist ja kinnitamist.
Partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel
sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid EL eelarve
vahendite kasutamiseks järgmise EL finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027.
Rakenduskava sisaldab peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi,
poliitikaeesmärke, erieesmärke, sekkumiste kirjeldusi (s.h kavandatud tegevusi, peamisi
sihtrühmi, väljund- ja tulemusnäitajaid), rahastamiskava (s.h fondide ning aastate lõikes),
partnerluse ning teavitamise kirjeldusi.
Rakenduskava koostamisel on lähtutud riigi pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035“,
Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhistest soovitustest ja riigiraportist, aga ka riigi
eelarvestrateegias esile tõstetud arenguvajadustest ning ühissätete määruse tähenduses
partnerorganisatsioonide ja avalikkusega konsulteerimisel esitatud ettepanekutest. Seniste
arutelude tulemusel on peetud vajalikuks suunata rakenduskava elluviimiseks antavad
vahendid hariduse, tööhõive, riigivalitsemise, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi
ja infotehnoloogia arendamiseks. Kui COVID-19 kriisile reageerimiseks ellu kutsutud
rahastamisinstrumendid (REACT-EU8, Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus9)
tegelevad kriisist tulenevate vahetute vajadustega, siis rakenduskava toetused koos taaste- ja
8
Määrus (EL) 2020/2221
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2221&from=EN
9
Määrus (EL) 2020/460 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2020.099.01.0005.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2020%3A099%3A
TOC
7
22.10.2021
vastupidavusrahastuga10 näevad ette pikaajalisi investeeringuid majanduse
konkurentsivõime suurendamiseks.
Rakenduskava muudatused, mis sisaldavad finantsilisi ümbertõsteid või muudatusi näitajates
või nende sihttasemetes, tuleb Vabariigi Valitsusel kinnitada enne ametlikku esitamist
Euroopa Komisjonile. Muudes aspektides, näiteks ühissätete määruse artikli 24 lõikes 6
nimetatud tehniliste ja formaalsete muudatuste, mida ei pea kinnitama EK ega seirekomisjon,
kinnitamine on otstarbekas jätta Rahandusministeeriumile.
Eelnõu §-ga 4 nähakse ette rakenduskava täpsemaks elluviimiseks riigisisese meetmete
nimekirja koostamine. Meetmete nimekirja koostab ja selle muutmist veab
Rahandusministeerium koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate rakendusasutustega.
Meetmete nimekirja ja selle muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. See on
vajalik, et rakendusasutuste ja rakendusüksuste lõikes määratleda rakenduskava vahendite
kasutuselevõtu summad ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise vastutus. Arvestades,
et rakenduskava on kinnitanud Vabariigi Valitsus, siis ministeeriumide ülese meetmete
nimekirja kinnitab samuti Vabariigi Valitsus.
Millised andmed saavad olema meetmete nimekirjas, kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega (vt seletuskirjale lisatud kavandist).
Eelnõu §-ga 5 reguleeritakse rahastamisvahendisse tagasilaekuvate vahendite kasutamist
pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (programmperiood) lõppu. Pärast
programmperioodi lõppu tuleb kaheksa aasta jooksul rahastamisvahendisse tagasilaekuvad
vahendeid, sh saadud intresse, kasutada rakenduskava eesmärkidel toetuse või
rahastamisvahendina. Kuidas tagasilaekunud vahendeid kasutada, otsustab Vabariigi
Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. Tagasilaekunud vahendite kasutuselevõtt
toimub muude riigisiseste õigusaktide kohaselt. Rakendusasutus esitab tagasilaekunud
vahendite kohta finantsülevaate seireinfo raames vähemalt kord aastas ning teeb nende
edasise kasutamise ettepaneku Rahandusministeeriumile.
2. jagu
Rakenduskava elluviimise korraldus
Eelnõu § 6 lõigetega 1 ja 4 reguleeritakse, milliseid ühissätete määruses sätestatud
liikmesriigi ülesandeid täidab Rahandusministeerium ja milliseid Riigi Tugiteenuste Keskus
(RTK).
Rahandusministeeriumi ülesanded ühissätete määruse tähenduses liikmesriigi
ülesannetes on järgmised:
Ühissätete Teema Ülesanne
määruse
artikkel
art 8 Partnerlus Iga liikmesriik korraldab ja rakendab
partnerluslepingu ja iga rakenduskava tarbeks
kooskõlas oma institutsioonilise ja
10
Määrus (EL) 2021/241 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.057.01.0017.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2021%3A057%3ATOC
8
22.10.2021
õigusraamistikuga tervikliku partnerluse, võttes
arvesse fondide iseärasusi.
art 10.1 Partnerluslepingu Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu.
ettevalmistamine ja
esitamine
art 13 Partnerluslepingu Liikmesriik võib esitada komisjonile
muutmine 31. märtsiks 2025 muudetud partnerluslepingu,
võttes arvesse vahehindamise tulemusi.
art 15 Eeltingimused Liikmesriik teavitab komisjoni niipea, kui loeb
eeltingimuse täidetuks, ja selle täitmise
põhjenduse… Liikmesriik tagab, et eeltingimused on
täidetud ja et neid järgitakse kogu rakenduskava töö
perioodi vältel. Liikmesriik teavitab komisjoni
kõigist eeltingimuste täitmist mõjutavatest
muudatustest.
art 16 Tulemusraamistik Iga liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, et
võimaldada rakenduskava rakendamise vältel selle
tulemuslikkust seirata ja hinnata ning anda selle
kohta aru; samuti aitab tulemusraamistik mõõta
fondide üldist tulemuslikkust.
art 17 Tulemusraamistiku Liikmesriik teeb taotluse korral tulemusraamistiku
kindlaksmääramise kindlaksmääramise metoodika komisjonile
metoodika kättesaadavaks.
art 18 Vahehindamine ja Liikmesriik esitab 31. märtsiks 2025 komisjonile iga
kohandatav summa rakenduskava puhul hinnangu vahehindamise
tulemuste kohta, sealhulgas ettepaneku artikli 86
lõike 1 teises lõigus osutatud kohandatava summa
lõpliku jaotuse kohta.
art 19 EK ettepanek Liikmesriik esitab oma vastuse kahe kuu jooksul,
rakenduskava esitades muudatused, mida ta peab rakenduskavades
muutmiseks vajalikuks, selliste muudatuste põhjendused, ning
näidates, milline on kavandatavate muudatuste laad
ja nende eeldatav mõju soovituste täitmisele ning
fondide rakendamisele.
art 21 Rakenduskava Liikmesriigid valmistavad koostöös artikli 8 lõikes 1
ettevalmistamine ja osutatud partneritega ette rakenduskava fondide
esitamine rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni
31. detsembrini 2027.
art 23 Rakenduskava Liikmesriik vaatab rakenduskava läbi, võttes
heakskiitmine komisjoni tähelepanekud arvesse.
art 24 Rakenduskava Liikmesriik võib esitada rakenduskava muutmise
muutmine põhjendatud taotluse koos muudetud
rakenduskavaga, kus sätestatakse kõnealuse
muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele.
9
22.10.2021
art 38 Seirekomisjoni Iga liikmesriik moodustab pärast korraldusasutusega
moodustamine konsulteerimist rakenduskava rakendamise seire eest
vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“)
kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile
rakenduskava heakskiitmise otsusest teatamise
kuupäev.
art 41 Iga-aastane Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse
tulemuslikkuse kord aastas läbivaatamise koosolek iga rakenduskava
hindamine tulemuste hindamiseks. Läbivaatamise koosolekul
osalevad asjaomased korraldusasutused.
art 42 Andmete edastamine Liikmesriik või korraldusasutus edastab kooskõlas
VII lisas esitatud vormiga komisjonile
elektrooniliselt koondandmed iga rakenduskava
kohta iga aasta 31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31.
juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks, välja
arvatud lõike 2 punktis b ja lõikes 3 nõutud andmed,
mis edastatakse elektrooniliselt iga aasta 31.
jaanuariks ja 31. juuliks.
art 44 Rakenduskava Liikmesriik või korraldusasutus teostab
hindamine rakenduskavade hindamist lähtuvalt ühest või
mitmest järgmisest kriteeriumist: tulemuslikkus,
tõhusus, asjakohasus, sidusus ja liidu lisaväärtus, et
parandada rakenduskavade kavandamise ja
rakendamise kvaliteeti.
art 62 Rahastamisvahendisse Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks,
tagasilaekuvate et vahendeid, millele osutatakse lõikes 1 ja mis
vahendite kasutamine makstakse rahastamisvahenditesse tagasi vähemalt
pärast kaheksa aasta jooksul pärast rahastamiskõlblikkuse
programmperioodi perioodi lõppu.
art 75 Seirekomisjoni töö a) edastab seirekomisjonile õigeaegselt kogu teabe,
toetamine11 mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks; b) tagab
järelmeetmete võtmise seirekomisjoni otsuste ja
soovituste põhjal.
art 107 lg 3 Kulukohustustest Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud
vabastamine rahastamiskava, mis kajastab asjaomaseks
kalendriaastaks rakenduskava ühel või mitmel
prioriteetsel suunal vähendatud toetuse summat.
Korraldusasutuse (RTK) täiendavad ülesanded, mis seonduvad ühissätete määruse
tähenduses liikmesriigi ülesannete täitmisega, on järgmised:
11
See on korraldusasutuse ülesanne ühissätete määruses, mida täidetakse vastavalt infole ja vajadusele nii
korraldusasutuse kui Rahandusministeeriumi ning rakendusasutuste ja rakendusüksustega koostöös.
10
22.10.2021
Ühissätete Teema Ülesanne
määruse
artikkel
art 46 Nähtavus Iga liikmesriik tagab nähtavuse kodulehel.
art 48 Teabevahetusametnikud Iga liikmesriik määrab kindlaks
ja -võrgud teabevahetuskoordinaatori, kes vastutab
fondidest saadava toetuse nähtavus-,
läbipaistvus- ja teavitamistegevuste eest,
sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (Interregi) alla kuuluvate programmide
puhul, kui asjaomane liikmesriik on
korraldusasutuse asukohariik.
Korraldusasutused määravad igale programmile
teabevahetusametniku.
art 69 Liikmesriikide 1. Liikmesriikidel on juhtimis- ja
kohustused seos JKSga kontrollisüsteemid (JKS) ning nad tagavad nende
toimimise kooskõlas usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõtetega ja XI lisas
loetletud peamiste nõuetega
2. Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud
raamatupidamise aastaruannetega hõlmatud
kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad
kõik vajalikud meetmed, et õigusnormide
rikkumist (sealhulgas kelmusi ja pettusi) ära
hoida, avastada ja korrigeerida ning selle kohta
aru anda.
3. Liikmesriigid võtavad komisjoni taotlusel
vajalikud meetmed, et tagada oma juhtimis- ja
kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning
komisjonile esitatud kulude seaduslikkus ja
korrektsus.
4. Liikmesriigid tagavad, et seiresüsteem ning
näitajaid käsitlevad andmed on kvaliteetsed,
täpsed ja usaldusväärsed.
5. Liikmesriigid tagavad teabe avaldamise.
6. Liikmesriikidel on süsteemid ja menetlused,
millega tagatakse kõigi XIII lisa kohaste
kontrolljälje jaoks nõutavate dokumentide
hoidmine vastavalt artiklis 82 sätestatud nõuetele
7. Liikmesriigid näevad ette korra, millega
tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik
läbivaatamine. Sellise korra kohaldamisala, seda
käsitlevate normide ja sellega seotud menetluste
eest vastutavad liikmesriigid kooskõlas oma
institutsioonilise ja õigusraamistikuga
8. Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus
toetusesaajate ja programme haldavate asutuste
vahel toimub elektrooniliste
11
22.10.2021
andmevahetussüsteemide kaudu vastavalt XIV
lisale.
9. Liikmesriigid tagavad, et kogu ametlik
teabevahetus komisjoniga toimub elektroonilise
andmevahetussüsteemi kaudu vastavalt XV lisale
10. Liikmesriigid koostavad või tagavad, et
korraldusasutused koostaksid prognoosid
jooksval kalendriaastal ja järgneval
kalendriaastal esitatavate maksetaotluse summa
kohta 31. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt VIII
lisale.
11. Igal liikmesriigil on hiljemalt esimese
eelarveaasta lõppmakse taotluse esitamise ajaks
ning mitte hiljem kui 30. juuniks 2023 koostatud
juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldus vastavalt
XVI lisas esitatud vormile
12. Liikmesriigid annavad õigusnormide
rikkumise kohta aru kooskõlas XII lisas
sätestatud kriteeriumidega, mille alusel
määratakse kindlaks teatatavad õigusnormide
rikkumise juhtumid, esitatavad andmed ja
aruandluse vorm
art 91 Maksetaotlused EK-le Liikmesriik esitab kõige rohkem kuus
maksetaotlust programmi, fondi ja aruandeaasta
kohta. …
art 98 Raamatupidamise Iga sellise aruandeaasta kohta, mille kohta on
aastaaruande sisu ja esitatud maksetaotlused, esitab liikmesriik
esitamine komisjonile 15. veebruariks järgmised
dokumendid (edaspidi „kinnituspakett“), mis
käsitlevad eelnevat aruandeaastat…
art 106 Kulukohustustest Liikmesriik saadab 31. jaanuariks komisjonile
vabastamine lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud
erandeid käsitlevad andmed eelneva aasta 31.
detsembriks deklareeritava summa kohta.
art 107 lg 2 Kulukohustustest Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda
vabastamine kulukohustustest vabastatava summaga või
esitada oma märkused.
Lõigetega 2–3 reguleeritakse ühissätete määruses tähenduses korraldusasutuse ülesannete
täitmist ulatuses, mis ei ole eelnõuga pandud rakendusasutuse ja rakendusüksuse rollidele.
Alates 2018. aasta 1. septembrist on programmperioodi 2014–2020 korraldusasutus
rahandusministri volitusel Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Senise korraldusega jätkatakse
ka perioodil 2021–2027, seega on otstarbekas sätestada RTK korraldusasutusena seaduse
tasandil.
Samuti vastutab korraldusasutus raamatupidamise eest, mis on sisuliselt sama, mis
varasematel perioodidel seondus kulude sertifitseerimisega. Terminoloogiline muudatus
põhineb ühissätete määruse uuel sõnastusel.
12
22.10.2021
Korraldusasutuse (RTK) ülesanded eelnõu tähenduses korraldusasutuse ülesannetes on
järgmised:
Ühissätete Teema Ülesanne
määruse
artikkel
art 43 Tulemusaruanne Korraldusasutus esitab komisjonile
rakenduskava lõpliku tulemusaruande 15.
veebruariks 2031.
art 49 Veebisait Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul
pärast rakenduskava heakskiitmist EK poolt
on loodud veebisait.
art 72 Rakenduskava elluviimise Korraldusasutus vastutab rakenduskava
juhtimine juhtimise eest, et saavutada programmi
eesmärgid. Eelkõige on korraldusasutusel
järgmised ülesanded:
b) täita programmi juhtimisülesandeid
kooskõlas artikliga 74;
c) toetada seirekomisjoni tööd kooskõlas
artikliga 75;
d) teha järelevalvet vahendusasutuste üle;
e) elektrooniliselt salvestada ja säilitada iga
tegevuse kohta andmed, mis on vajalikud
seire, hindamise, finantsjuhtimise,
kontrollimise ja auditite jaoks vastavalt XVII
lisale, ning tagada andmete turvalisus,
terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning
kasutajate autentimine.
art 74 lg 1 Korraldusasutuse ehk e) kinnitab, et aruannetesse kirjendatud kulud
juhtkonna kinnitus on seaduslikud ja korrektsed;
f) koostab liidu vahendite haldaja kinnituse
kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga.
art 76 Raamatupidamisülesanded a) maksetaotluste koostamine ja esitamine
komisjonile kooskõlas artiklitega 91 ja 92;
b) raamatupidamise aastaaruande
koostamine ja esitamine;
Rakendusasutused täidavad järgmiseid liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid:
Ühissätete Teema Ülesanne
määruse
artikkel
art 44 Liikmesriigi teostatavad Liikmesriik või korraldusasutus teostab
hindamised programmide hindamist lähtuvalt ühest või
mitmest järgmisest kriteeriumist:
tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus
13
22.10.2021
ja liidu lisaväärtus, et parandada
programmide kavandamise ja rakendamise
kvaliteeti.
art 73 lg 1 Tegevuste valimine Tegevuste valimiseks koostab
korraldusasutuse poolt korraldusasutus mittediskrimineerivad ja
läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, mis
tagavad juurdepääsuvõimalused puuetega
inimestele ja soolise võrdõiguslikkuse ning
võtavad arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste
hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu
keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1,
ning kohaldab neid.
Rakendusüksused täidavad järgmiseid liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid:
Ühissätete Teema Ülesanne
määruse
artikkel
art 74 lg 1 Korraldusasutuse poolt Korraldusasutus
elluviidav a) teeb juhtimiskontrolle selle kohta, et
programmijuhtimine kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja
teenused osutatud ning et tegevus on
kooskõlas kohaldatava õigusega,
programmiga ja tegevusele toetuse andmise
tingimustega, ning
i) kui kulud hüvitatakse artikli 53 lõike 1
punkti a alusel, et toetusesaajate poolt nende
kuludega seoses deklareeritud kulude summa
on tasutud ning et toetusesaajad peavad kõigi
tegevusega seotud tehingute kohta eraldi
raamatupidamisarvestust või kasutavad
asjakohaseid raamatupidamiskoode;
ii) kui kulud hüvitatakse artikli 53 lõike 1
punktide b, c ja d alusel, et toetusesaajale
kulude hüvitamise tingimused on täidetud;
b) tagab sõltuvalt rahaliste vahendite
kättesaadavusest, et toetusesaaja saab talle
lubatud summa kätte tervikuna ja hiljemalt
80 päeva pärast maksetaotluse esitamise
kuupäeva. Selle tähtaja arvestamise võib
peatada, kui toetusesaaja esitatud teave ei
võimalda korraldusasutusel kindlaks
määrata, kas summa kuulub maksmisele;
c) rakendab tulemuslikke ja
proportsionaalseid pettusevastaseid
meetmeid ja menetlusi, võttes arvesse
kindlakstehtud riske;
14
22.10.2021
d) ennetab, avastab ja kõrvaldab
õigusnormide rikkumisi;
e) kinnitab, et aruannetesse kirjendatud
kulud on seaduslikud ja korrektsed;
f) koostab liidu vahendite haldaja kinnituse
kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga.
art 103 Liikmesriikide tehtavad Liikmesriigid kaitsevad liidu eelarvet ja
finantskorrektsioonid kohaldavad finantskorrektsioone, tühistades
kõik fondidest tegevusele või programmile
makstavad toetussummad või osa nendest,
kui leitakse, et komisjonile deklareeritud
kulud rikuvad õigusnorme
Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on rakendusasutuse ülesannete täitja ministeerium või
Riigikantselei, kes osaleb rakenduskava elluviimisel ja nimetatakse Vabariigi Valitsuse
korraldusega.
Lõikega 2 reguleeritakse rakendusasutuse ülesanded. Rakendusasutus täidab osasid
ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu
ühissätete määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusasutuse peamine ülesanne on
koostada rakenduskava elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks TAT õigusakt (määrus,
käskkiri, leping, rahastamisvahendi puhul leping või käskkiri)12 ning nõustada
rakendusüksust selle rakendamisel, arvestades, et ministeeriumid on oma valdkonna
poliitikakujundajad. Rakendusasutus seirab enda vastutusala TAT-de elluviimist ja korraldab
nende mõjukuse hindamisi. Vajadusel muudab toetatavaid tegevusi ja teeb
Rahandusministeeriumile rakenduskava või meetmete nimekirja muutmise ettepaneku.
Eelnõus § 7 lõige 2 punktiga 1 nähakse ette ministeeriumi kohustus koostada TAT, mille
minister kehtestab eelnõu § 10 lõike 2 alusel.
Lõikega 3 reguleeritakse riigi pikaajalises arengustrateegias toodud sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamise koordineerimist ja seiret. „Eesti 2035“ annab ühtse suuna
erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning välistoetuse kasutamisele.
„Eesti 2035“ sihtidesse panustamist seiratakse rakenduskava ja riigieelarve seaduse § 19
lõike 5 tähenduses TERE programmi koostamisel. Täpsem sidusus tekib TAT-s, kus nähakse
ette asjakohased „Eesti 2035“ sihid ja tegevused koos näitajatega, mis otse või kaude
panustavad nende eesmärkide saavutamisse.
Rakendusasutus, kelle vastutusalasse jääb üldine vastutus koordineerida ja seirata riigi
pikaajalise arengustrateegia sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist, esitab
korraldusasutusele ettepanekuid rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside
täiendamiseks nendesse panustamise tagamiseks. Selline rakendusasutus nõustab lisaks enda
vastutusalale ka teisi rakendusasutusi nende vastutusalas olevate TAT-de koostamisel.
Samuti nõustab rakendusüksusi TAT-s nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse
12
Sisuliselt kujundada programmi tegevuse teenus või teenused ja nende rakendamise ja rahastamise
tingimused, vt programmi mudelit https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-
majandus/tegevuspohine-riigieelarve; Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „Valdkonna arengukava
ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
15
22.10.2021
panustamise nõuete tõlgendamisel ja rakendamisel ning seirab oma vastutusalasse jäävatesse
sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise tulemuslikkust.
Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt võib rakendusüksus olla täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-
õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Vabariigi Valitsuse nimetatud rakendusüksuste
ülesannete täitjatest tuleb rakendusasutusel lähtuda TAT koostamisel.
Lõige 2 koondab rakendusüksuse ülesanded. Rakendusüksus täidab osasid ühissätete
määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu ühissätete
määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusüksuse peamisteks ülesanneteks on
avalikkuse teavitamine taotlusvooru avamisest, toetuse taotlejate nõustamine, rahastamiseks
sobilike projektide valimine, toetuse andmise või mitteandmise otsuste koostamine, toetuse
maksmine, sealhulgas toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine ning eksimuste
avastamisel, kui eksimust ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse tegemisega
heastada, finantskorrektsiooni tegemine. Rakendusüksuse õigused sekkuda projektide
valikusse on piiratud, kui toetamiseks sobilike projektide valimisõigus on antud kohalikule
tegevusrühmale ühissätete määruse artikli 33 tähenduses või on projekti valik terviklikult või
osaliselt delegeeritud piirkondlikule tasandile artikli 29 tähenduses. Euroopa horisont ja
kvaliteedimärgisega projekti rahastamisel peavad olema täidetud vähemalt ühissätete
määruse 73 lõikes 4 nimetatud tingimused ning selliseid projekte ei tule valikukriteeriumide
alusel enam hinnata ega pingeritta seada, kuivõrd seda on juba tehtud vastava EL programmi
raames.
Rakendusüksus peab koguma ühissätete määruses nimetatud andmeid ESF+st toetatavas
projektis osalejate/sihtgrupi/kasusaajate ning samasuguseid andmeid ÕÜF rahastatavates
tegevustes osalejate kohta. Andmete kogumisel ja töötlemisel arvestatakse isikuandmete
kaitse seadusega.
Rakendusüksus on täidesaatva riigivõimu teostaja, sest talle on antud pädevus anda HMS
tähenduses haldusakte. Nii peab ta haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik,
järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid.
Lõikega 3 muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab
RTK rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse ülesanded on nii
eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Seega, kui RTK kui
korraldusasutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis rakendusüksuse ülesanded ei
delegeeritud ning nende täitmise järelevalvet ei ole korraldusasutuse ülesannete raames
põhjust teha. Korraldusasutuse tegevust auditeerib auditeeriv asutus.
Lõikega 4 nähakse ette halduslepingu sõlmimise võimalus juriidilise isikuga, kes täidab
rakendusüksuse ülesandeid. Ülesande täitmise volitus antakse Vabariigi Valitsuse
korraldusega, seega halduslepingu esemeks ei ole riigi täitevvõimu ülesande teostamiseks
volituse andmine. Vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1 võib ülesande täitmise
volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Halduslepingu võib siiski sõlmida
õigusaktidega reguleerimata küsimustes, näiteks võib leppida kokku toetusest
mittehüvitatavate kulude, sh omafinantseeringu katteks antavate vahendite summas,
täpsustada täiendavalt TAT-s nimetatud ülesande täitmise üksikasju ja leppida kokku
omavahelise suhtlemise korras. Sellisele halduslepingule ei tule kohaldada eelnõus viidatud
halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha rakendusüksuse ülesannete
täitja valikuks avalik konkurss või riigihange.
16
22.10.2021
Sellise halduslepingu üle teeb halduskoostööseaduse § 4 tähenduses haldusjärelevalvet
rakendusasutus ehk jälgib lepingu täitmist, sest lepinguga reguleeritakse rakendusüksuse
ülesande täitmisega seotud täiendavaid asjaolusid, mida õigusaktidega ei ole reguleeritud.
Rakendusüksuse ülesande täitmist kontrollib korraldusasutus, võttes arvesse
halduslepinguga kokkulepitut.
Lõikega 5 nähakse ette korraldus töötajate üle tulekuks juhul, kui rakendusüksused
liidetakse. Sellisel juhul tuleb tagada, et töölepingus, sh ametijuhendis nimetatud tingimused
ei muutuks.
Eelnõu § 9 lõigetega 1–3 reguleeritakse korraldusasutuse, rakendusasutuse ja
rakendusüksuse tööprotseduuride nõuetele vastavuse hindamist.
Korraldusasutuse ülesannete täitmine peab vastama ühissätete määrusest tulenevatele
nõuetele, sealhulgas peab olema tagatud kõigi ülesannete täitmine ja see peab olema nähtav
ka töökorralduslikest dokumentidest. Auditeeriv asutus peab oma iga-aastases
auditiarvamuses kinnitama muuhulgas, et rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid
toimivad tõhusalt ja korrektselt. Vastavalt ühissätete määruse artikli 84 lõikele 2, kui
korraldusasutuse ülesannete täitmises olulisi muutusi seoses 2021–2027 perioodi
rakendamisega ei ole, võib auditeeriv asutus tugineda oma hinnangu andmisel viimati tehtud
korraldusasutuse auditile. Auditeeriv asutus peab tegema korraldusasutuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide ning tööprotseduuride vastavusauditi uue korraldusasutuse puhul või kui
ülesannete täitmine muutub oluliselt, näiteks tehakse struktuurimuudatus.
Kuna osasid korraldusasutuse ülesandeid täidavad rakendusasutused ja rakendusüksused, siis
auditeeriva asutuse poolt korraldusasutuse vastavusaudit võib hõlmata ka rakendusasutuse ja
rakendusüksuse tööprotsesside kohta hinnangu andmist.
Korraldusasutus vastutab ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannete
täitmise eest, ka nende, mis on määratletud eelnõuga rakendusasutuse või rakendusüksuse
ülesanneteks. Selleks korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse
tööprotseduure, et tagada rakendusasutustes ja rakendusüksustes nõuetekohane ülesannete
täitmine, sealhulgas toetuse andmise menetlusprotsesside ühetaoline ja õigusaktidele vastav
rakendamine. Kui rakendusasutus või rakendusüksus jätkab senist tööd, siis perioodi 2021–
2027 tegevuste kohta ei ole vaja eraldi tööprotseduure koostada. Korraldusasutusele
esitatakse vaid tööprotseduuride muudatused üle vaatamiseks.
Lõike 4 kohaselt, kui rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, määratakse
Rahandusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse korraldusega edasine
rakendusüksuse ülesande täitja. Selline olukord võib olla näiteks juhul, kui auditeeriva
asutuse või Euroopa Komisjoni hinnanguga antakse süsteemi toimivusele ühissätete määruse
lisa XI tabelis 2 nimetatud III või IV kategooria või tehakse süsteemi mittetoimivuse tõttu
finantskorrektsioon rakenduskavale lisa XXV kohaselt. Ülesannete täitjate senised
muudatused on tulenenud struktuursetest muutustest.
Lõikega 5 märgitakse, et eelnõus reguleeritud ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest
tulenevate kohustuste lõppemisel. Viimased kohustused seoses aruandluse ja kontrollidega
lõpevad fondi vahendite kasutamise Euroopa Komisjoni sulgemisotsuse alusel.
3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine
17
22.10.2021
Eelnõu § 10 reguleeritakse rakenduskava tulemuste saavutamiseks TAT õigusaktide
(määrus/käskkiri) ning lepingu koostamist ja kehtestamist.
Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega TAT-de koostamise
nõuded, et ühtlustada TAT-des kehtestatavat regulatsiooni ja tagada ühissätete määrusest
tulenevate nõuete kohaldamine projektide toetusest rahastamise valimisel. Rakendusasutusel
on selle võrra lihtsam - ta saab keskenduda TAT-s toetavate tegevuste kujundamisele ja
toetuse saajate sihtgruppi määratlemisele, arvestades rakenduskavaga kokkulepitut, ning
toetuse maksmise lihtsustuste valikule.
Võttes arvesse, et senistel programmperioodidel on läbivalt koostatud rakendusasutustel
kokku ca 169 TAT õigusakti, on põhjendatud koostada TAT-de ülesed üldtingimused
Vabariigi Valitsuse määrusega, millega muudetakse eri toetusmeetmete menetlus
ühetaolisemaks.
Õigusloome üldpõhimõtete kohaselt peab õigusaktides ja halduslepingus TAT kehtestamine
toimuma kooskõlas toetuse valdkonda reguleerivate kõrgemal seisvate riigisiseste, st eelnõu
ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustega, ning ühissätete määruse ja selle
rakendusmäärustega, vastava fondi määrusega ning rakenduskavaga. Samuti peab TAT
olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega, HMS-i, avaliku teabe seadusega, isikuandmete kaitse
seadusega ja muu vastava valdkonna regulatsiooniga.
Lõige 2 on volitusnorm rakendusasutuse ministrile TAT õigusakti – määruse, käskkirja või
lepingu kehtestamiseks. TAT kehtestamisel lähtutakse lõike 1 alusel antavatest
üldtingimustest. Rahastamisvahendi lepingu või käskkirja puhul lähtutakse ühissätete
määruse artiklist 53 ja IX lisast. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse
andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga.
TAT määrus tuleb kehtestada siis, kui toetuse andmine vastab HMS §-s 88 kirjeldatud
olukorrale ehk reguleerimiseks piiritlemata arvu juhte. Näiteks TAT koostamisel ei ole teada,
millised konkreetsed ettevõtted või asutused saavad olema toetuse saajad, sest need valitakse
alles TATs ette nähtud valikukriteeriumide alusel. TAT määruses tuleb seada üldised
tunnused toetuse taotlejate sihtrühma määratlemiseks. Määratlemata isikute ringile toetuse
suunamisel võib taotlemine toimuda jooksva taotlemise või konkureerimisena. TAT määrus
on kohane teha ka siis, kui toetust antakse samal eesmärgil ja tegevusteks teistele avalik-
õiguslikele juriidilistele isikutele.
Minister saab anda käskkirju Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 kohaselt kooskõlas HMS-ga
üksikküsimuste reguleerimiseks. Seega TAT käskkiri koostatakse, kui tegevuste elluviimine
soovitakse määrata ühele juriidilisele isikule või asutusele ehk elluviijale. Seda ka juhul, kui
ministeerium kasutab toetust omategevuste rahastamiseks. Kui sama TAT tegevuste
elluviijaid on mitu, määratakse üks elluviijaks ja teised partnerite rolli.
Lõige 3 annab võimaluse kehtestada TAT halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus,
nt kui elluviija peab tegevuste sihtgrupile osutama teenust või vahendama toetust lõppsaaja
kulude või projekti rahastamiseks. Siin juures tuleb arvestada, et haldusleping, mis reguleerib
piiritlemata arvu juhtumeid, jõustub HMS § 104 lõike 4 kohaselt määruse jõustumiseks
ettenähtud korras ehk reeglina kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
18
22.10.2021
Lõikega 4 antakse rakendusasutuse ministrile ja riigisekretärile õigus määrata TAT
käskkirjaga tegevuste elluviija. TAT käskkirjalisi tegevusi käsitletakse ühe projektina. Kui
tegevuste elluviijaid on rohkem kui üks, määratakse üks elluviijaks ja teised partneriteks,
sest ühel projektil saab olla vaid üks vastutaja (elluviija). TAT käskkirjaga saab kinnitada ka
mitu projekti, sellisel juhul tuleb nimetada igale projektile eraldi elluviija.
Nimetamise/määramise kord on asjakohane, kui elluviijaks saab olema
ministeeriumi/Riigikantselei enda struktuuriüksus või teine valitsusasutus või avalik-
õiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilist isikut võib määrata, vastavalt halduskoostöö
seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise
volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Sealhulgas võib eelnevalt korraldada
avaliku konkurssi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel või kui tegemist on
turuteenuse osutaja leidmisega ning määravaks on teenustasu soodne hind. Elluviijale
kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, arvestades, et tegemist on projekti elluviimisega.
Lõikega 5 nähakse ette võimalus sõlmida TAT käskkirjas nimetatud elluviijast eraõigusliku
juriidilise isikuga haldusleping, mille sõlmimisele ei tule kohaldada eelnõus viidatud
halduskoostöö seaduse sätteid. Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmitav leping peab
hõlmama samu reguleerimistingimusi, mis on ette nähtud TAT käskkirjale. Seega tegemist
on TAT käskkirjale analoogse olukorraga, kuid erinev on vormistamine. Seega ei peaks ka
halduslepinguga kokku lepitud TAT kohaste tegevuste elluviija leidmiseks kohaldama
halduskoostöö seaduses ette nähtud riigihangete seadust. Eelnõuga kujundatud kord
tegevuste elluviija määramiseks – käskkirjaga või lepinguga - on erikord halduskoostöö
seaduse viidatud sätete suhtes. Elluviijale määratud tegevused on avaliku halduse ülesanded.
Riigihangete seadus kohaldub juhul, kui hankelepingu ese on majandustegevuse raames
osutatav tegevus või teenus. Kui rakendusasutus soovib osta avaliku halduse väliselt isikult
sisse teenust või asja, mis on majandustegevus/turutegevus – nt ehitusöid, soetada asju,
uuringute läbiviimine – siis ta korraldab selleks riigihanke, kuid toetuse saajaks/tegevuste
elluviijaks on ta sellisel juhul ise. Sellise lepingu täitmise üle teeb halduskoostöö seaduse §
4 tähenduses haldusjärelevalvet, st jälgib lepingu täitmist, rakendusasutus, sealhulgas saab
ta toetuda rakendusüksuse kontrollide ja projektiauditite tulemustele.
Lõikega 6 võimaldatakse valitsusel kehtestada TAT tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41
lõike 1 alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest rahastamiseks, arvestades, et selle
programmi rahastamise otsustab valitsus, mitte rakendusasutus.
Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt tuleb jätta taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus läbi
vaatamata, kui TAT kohast toetuse taotlust ei esitata tähtaegselt. Tähtaja jooksul esitamise
nõue on praktikas asjakohane juhul, kui taotlemine toimub konkureerimise tingimustes või
kui toimub jooksev taotlemine ja taotlus esitatakse pärast taotluste vastuvõtmise
lõpptähtaega. Ennistamise võimaldamine toob kaasa halduskoormuse, sest tuleb hinnata
igakordselt ennistamise põhjenduste asjakohasust, ja võib viia taotlejate ebavõrdse
kohtlemiseni. Läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise
asjaolude kirjelduse ja viite läbivaatamata jätmise õiguslikule alusele – käesolevale või TAT-
s nimetatud sellesisulisele sättele.
Eelnõu § 11 lõikega 2 määratletakse, millistele nõuetele taotluste menetlejad ja taotluse
suhtes otsuse tegijad peavad vastama. Selles sättes nimetatud nõuded kohalduvad kõikidele
rakendusasutuste ja rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö
tegijatele, kes osalevad taotluse menetlemisel, sealhulgas nõuetele vastavuskontrollis,
19
22.10.2021
hindamise protsessis või otsustajana, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ehk
toetuse andmise menetluses haldusorganina.
Menetlejal ja toetuse taotluste suhtes otsuste tegijatel ei tohi olla karistusseadustiku
koosseisule vastava süüteo kohta kehtivat karistust. Vastava info saab teabenõude alusel
karistusregistrist.
Eelnõu §-ga 12 täpsustatakse HMS-st tuleneva soodustava haldusakti andmisest keeldumise
põhjendamise nõuet, arvestades konkursi korras toetuse andmise olemust ja toetuse andmise
tingimustes projekti hindajatele antud pädevust. Juhul, kui hindamine viidi läbi avalikult
kättesaadavate valikukriteeriumite ja -korra alusel ning taotluse rahuldamata jätmise otsus
põhineb hindajate (hindamiskomisjoni liikmete) antud koondhinnete alusel tekkinud
pingereal või koondhinnangul, siis toetuse andmise ja mitteandmise faktilisi asjaolusid ja
kaalutlusi võib eelnõu kohaselt selgitada läbi avalikustatud projektide valikukriteeriumide ja
-korra kirjelduse ning väljavõttega dokumendist, mis kajastab valimiskriteeriumide ja
menetluskorra järgimist. HMS § 56 lõike 1 kohaselt võidakse haldusakti põhjendus esitada
ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.13 Sellisel
juhul võib toetuda käesoleva sätte erisusele ja täiendavalt mitte põhjenda, miks anti taotlusele
just selline koondhinne või hindamiskomisjoni liikme poolt üksikhinne või miks hindaja või
hindajad andsid hindele või koondhindele just sellise põhjenduse(d). Otsuse koostamisel
13
Sellist lähenemist toetab nt ringkonnakohus oma põhjendustes haldusasjas nr 3-10-1677 (lk 12).
Põhjendamiskohustust peetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui hindamismetoodika seab hinnangute andmiseks
piisavalt selged ja läbipaistvad raamid ning läbi antud hinnete saab lugeda hindamismetoodikast välja projektile
antud hinnete põhjendused ning kui tegemist pole hindamismetoodikas sätestatud olukorraga, siis
hindamisjuhendi selgitusi saab arvestada komisjoni otsuse põhjendustena ja otsus ei vaja täiendavat
motiveerimist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-18-08 on kinnitatud põhimõtet, et kohus ei saa kontrollida asutuse
või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes
menetluskorra ja kaalutlusreeglite järgimise ja motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Ka Riigikohtu
halduskolleegiumi 04.04.2013.a. otsusest nr 3-3-1-77-12 tuleneb, et hindamismenetluses on komisjoni
liikmetele jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli
ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on menetluse eripära arvestades
põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus
muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide
õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi
asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus ei saa kontrollida
selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes
menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus
haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika). Samast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata
jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna
praeguses asjas tehtud otsuse tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindesumma taotluse
rahuldamiseks vajaliku määrani, puudus vajadus ka välja tuua, kas oli konkureerivaid taotlusi, millega
kõnealust taotlust võrrelda (paremusjärjestusse seada).
Haldusasja nr 3-3-1-77-12 (p 18) kohaselt on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide
õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi
asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste
otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud –
kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu
otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26).
Riigikohus on 10.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-14 leidnud, et arvestades menetluse iseloomu (nt
taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal
puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub toetustaotluse menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt
lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida
eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti võib sellist kohustust
õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada.
20
22.10.2021
lähtutakse hindajate antud põhjendustest, nendele viidates või äärmisel juhul refereerimise
teel ümber kirjutades.
Projektide valimistingimused ja -kord peab sellele sättele tuginemisel olema hiljemalt
taotlusvooru välja kuulutamisel avalikustatud. Taotleja jaoks on sellisel juhul jälgitav,
milliseid asjaolusid võetakse arvesse kaalutlusotsuse tegemisel, mida hinnatakse, kuidas
otsuseni jõutakse ja kas menetluskorda on järgitud. Sellise korraga püütakse vältida
põhjenduste asjakohasuse ja piisavuse vaidlusi.
Kui toetuse taotluse rahuldamise otsus (edaspidi TRO) või taotluse mitterahuldamise otsuse
tegijale ei ole TAT määruse kohaselt koondhinde alusel tekkiv pingerida siduv või
avastatakse näiteks siiski nõuetele mittevastavus ja tehakse vastavalt asjaoludele teistsuguse
otsuse, siis ei saa pingereast erineva otsuse tegemise põhjendamisel erandile toetuda ning
otsuses tuleb põhjendada ja lisada kaalutlused, et miks üksnes pingereast ei lähtutud.
Kuivõrd igal isikul on õigus tutvuda tema kohta koostatud andmetega, siis taotlejal on
eelnevast olenemata õigus tutvuda tema taotluse kohta koostatud dokumenteeritud teabega
ja saada sellest väljavõtteid. Taotlejal ei ole siiski õigus näha andmeid, mis ei ole temaga
seotud ja millele juurdepääs on piiratud, näiteks millise hinnangu andis konkreetne
valimiskomisjoni liige. Vastav teave esitatakse taotlejale tema algatusel ehk tema esitatava
teabenõude alusel, välja arvatud kui tegemist on otsuse põhjendamise kohustusega, mil
haldusorgan peab ise tegutsema.
Eelnõu §-ga 13 ühildatakse HMS § 40 tähenduses ärakuulamisõiguse rakendumine
konkureerivas korras taotlemise erisustega. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et
puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt
selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud
dokumentide suhtes (Euroopa Kohtu 21. novembri 1991. a otsus kohtuasjas C-269/90:
Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte, EKL 1991, lk I-05469).
Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb enne otsuse tegemist anda taotlejale ja
toetuse saajale võimalus esitada selgitused selle põhimotiividele ja põhjendustele. Taotlejale
ja toetuse saajale esitatakse arvamuse esitamiseks otsuse projekt. Nimetatud kohustus tuleb
küll HMS §-s 40 nimetatud ärakuulamise põhimõttest, kuid samas ei ole praktikas alati seda
sätet rakendatud või on tekkinud küsimusi rakendumise kohta. Ära ei kuulata, kui HMS § 40
lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks.
Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib
menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud
andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, kuid see esitatakse
eelnõu terminites ja näidatakse ära millisel moel on isik siiski ära kuulatud. Nimelt, kui
taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel
puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja
on ära kuulatud14. Seega taotlejat täiendavalt pärast hindamistulemuse põhjal pingrea
selgumist, kuid enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, ära ei kuulata ehk talle ei
anta täiendavat võimalust esitada lisaselgitusi ja argumente taotluses esitatud teabe kohta ehk
miks tema projekti tuleks siiski toetada. Seda põhjusel, et kui hindamiskomisjoni pingerea
tulemusel jääb taotlus rahuldamata, siis täiendava ärakuulamise raames antud selgituste
14
Seda seisukohta toetab Riigikohtu 17.06.2011 lahend nr 3-3-1-37-11 (p 13)
21
22.10.2021
tulemusel uut hindamisvooru ei peeta otstarbekaks korraldada, sest see võib venitada
taotlusvoorus toetatavate projektide väljaselgitamise ebamõistlikult pikaks ning see ei ole
enamuse taotlejate ega toetuse andja huvides (toetuse andmise aeg on piiratud). Toetuse
taotlejatel on õigustatud ootus, et taotlusi menetletakse ettenähtud menetlusajast kinni
pidades. Täiendavate selgituste andmine võib tähendada ka sellele taotlejale eelistuse
andmist taotlejate ees, kelle taotlust moodustunud pingerea alusel tuleks toetada ja kellele
lisaselgituste esitamise võimalust seega ei anta. Seega oleksid taotlejad, kelle taotlused on
nõuetekohased, ebavõrdses seisundis, sest neil ei anta võimalust täiustada taotluses olevat
infot. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ja ka põhimõttele, et TRO
tuleb teha tähtaegselt halduskoormust põhjendamatult suurendamata. Eelneva tõttu on
põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku konkursi teel toetuse
andmise olemusega.
Enne taotleja jaoks negatiivse otsuse tegemist tuleb taotlejale anda võimalus esitada
omapoolsed vastuväited siiski juhul, kui projektide hindamise etapis moodustatud projektide
paremusjärjestuse alusel tuleks projekti toetada, kuid taotlusvooru eelarve piiratuse tõttu saab
toetada väiksemas mahus kui on toetust taotletud või hindamise järgselt ilmneb, et taotleja
ei vasta siiski nõuetele.
Eelnõu §-ga 14 nähakse ette ettemaksete tegemise võimalus. Ettemakseid tehakse Euroopa
Komisjoni tehtavatest ettemaksetest ning selle ületamisel riigi käibevahenditest. Ettemakseid
ei tehta riigiasutustele, sest et neil on võimalik saada ajutisi käibevahendeid riigieelarvest.
Ettemaksena antud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks tuleb toetuse saajal
tõendada nõutud tähtajaks. Alles pärast seda saab abikõlblikuks loetud kulud lisada Euroopa
Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse. Toetuse saajatele, kes on riigiabi või vähese
tähtsusega abi saajad tehakse ettemakseid ühissätete määruse kohaselt finantsasutuse garantii
alusel ning selliseid ettemakseid saab esitada Euroopa Komisjonile hüvitamiseks, seega
koormus riigi eelarve käibevahenditele selliste ettemaksetega ei suurene. Ettemakse
andmiseks ja selle kasutamise tõendamiseks nähakse täpsemad tingimused ja kord ette
Ühendmääruses.
4. jagu Rakenduskava seire ja hindamine
Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse rakenduskava elluviimise seire korraldust.
Lõike 1 kohaselt täidab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste
ja rakendusüksustega rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Seireinfo ja
lõpparuande esitamist Euroopa Komisjonile reguleerib ühissätete määrus ja Euroopa
Komisjoni juhised. Iga-aastast rakenduskava seirearuande koostamist ühissätete määrus
enam ette ei näe. Rahandusministeerium esitab Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile
regulaarselt seireinfot ja koostab rakenduskava lõpparuande. Koostöö korraldusasutuse,
rakendusasutuste ja rakendusüksustega on aktuaalsem rakenduskava elluviimise kohta
vaheülevaate koostamisel, mis muuhulgas peab sisaldama rakenduskava tulemuste
sihttasemete saavutamise analüüsi. Rahandusministeerium esitab koostöös korraldusasutuse,
rakendusasutuste ja rakendusüksustega koostatud rakenduskava lõpparuande
seirekomisjonile kinnitamiseks. Kinnitatud lõpparuande esitab Euroopa Komisjonile
korraldusasutus.
Lõike 2 kohaselt tuleb korraldusasutusel, rakendusasutustel, rakendusüksustel ja
rahastamisvahendi rakendajatel anda Rahandusministeeriumile rakenduskava elluviimisega
seotud teavet vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud juhistele, sealhulgas jooksvaks
22
22.10.2021
seireks, vaheülevaadeteks ja lõpparuande koostamiseks. Samuti tuleb anda vajalikku teavet
Euroopa Komisjoniga toimuvateks aastakoosolekuteks, Vabariigi Valitusele toetuse
kasutamise edenemise ülevaadete tegemiseks, soovituste täitmise jälgimiseks ja probleemide
lahendamiseks.
Lõikega 3 tagatakse Euroopa Komisjonile edastatud seireinfo avalikustamine.
Korraldusasutus vastutab keskselt toetuse kasutamist ja andmist kajastava veebilehe
toimimise, sealhulgas seireinfo avaldamise, eest. Avalikustatava seireinfo edastab
korraldusasutusele Rahandusministeerium.
Eelnõu §-ga 16 reguleeritakse seirekomisjoni moodustamist ja selle tegutsemisega seotud
asjaajamist. Seirekomisjoni moodustamise eest vastutab Rahandusministeerium.
Seirekomisjon tuleb ühissätete määruse kohaselt moodustada hiljemalt kolme kuu jooksul
pärast Euroopa Komisjoni poolt rakenduskava kinnitamist. Rahandusministeerium tagab
seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute
protokollid. Seirekomisjoni koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord aastas.
Seirekomisjoni ülesanded on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab
seirekomisjon heaks rakenduskava muudatused.
Eelnõu §-ga 17 reguleeritakse ühissätete määruse tähenduses rakenduskava elluviimise
mõjude hindamise korraldust.
Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse rakenduskava üleste või mitut valitsemisala hõlmavate
hindamiste läbiviimist, mida korraldab Rahandusministeerium või kus
Rahandusministeerium peab andma Euroopa Komisjoni hindamiste jaoks sisendit.
Hindamiste korraldamiseks annavad rakendusasutused ja rakendusüksused vajalikku teavet.
Rakendusasutusel ja rakendusüksusel tuleb esitada ka peale programmperioodi lõppu
Rahandusministeeriumile teavet, kui seda on vaja Euroopa Komisjoni tehtava järelhindamise
käigus.
Lõike 3 kohaselt teevad rakendusasutused vajadusel oma vastutusala hindamisi arvestades
rakenduskava seirekomisjoni soovitusi. Iga hindamine peab olema arvatud seirekomisjoni
poolt heakskiidetavasse hindamiskavasse. Heakskiit vormistatakse seirekomisjoni
protokollilise otsusega. Tegemist on haldusesisese otsusega.
Lõike 4 kohaselt koostab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse ja
rakendusasutustega hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks.
Rahandusministeerium kaasab korraldusasutuse ja asjakohased rakendusasutused
hindamiste planeerimisse ja korraldamisse.
Lõikega 5 kohustatakse korraldusasutust ehk RTK-d avaldama hindamiste kokkuvõtted
kesksel toetuste veebilehel avalikkuse teavitamise eesmärgil tulenevalt ühissätete määrusest
sätestatud nõudest. Hindamiste läbiviijad/korraldajad teevad hindamiste tulemused RTK-le
kättesaadavaks.
Lõikega 6 kohustatakse Rahandusministeeriumi informeerima rakenduskava seirekomisjoni
hindamiste kava alusel teostatud hindamiste tulemusel tehtud peamistest järeldustest ja
soovitustest ning nendega arvestamisest. Rakendusasutus esitab teabe oma hindamise
järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile.
23
22.10.2021
Lõikega 7 seatakse nõue, et hindamisi võivad läbi viia rakenduskava elluviimise
korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. Selline nõue tuleneb ühissätete
määrusest.
5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja
avalikkuse teavitamine
Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust tulenevalt ühissätete
määrusest nõutust. Dokumentide säilitamistähtaja lõppemisel kogutud või ülesannete
täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid kuuluvad hävitamisele,
välja arvatud kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. Dokumentide säilitamiskohustuse
eesmärk on tagada toetuse andmise ja kasutamisega ning asutuste ülesannete täitmisega
seotud andmete ja neid tõendavate dokumentide olemasolu toetuse andmise õiguspärasuse
kontrollimisteks, sealhulgas auditeeriva asutuse, Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja
läbiviidavate auditite tarbeks.
Dokumentide säilitamistähtaeg muutub võrreldes STS2014_2020ga. Säilitamistähtaeg
hakkab sõltuma vaid projektile tehtud lõppmaksest ja ei ole seotud enam rakenduskava
aruandeaasta lõpuga.
Säilitamistähtaeg katkeb uurimis-, finantskorrektsiooni-, vaide- ja kohtumenetluse ajal.
Säilitamistähtaja arvestus algab uuesti, kui toetuse saaja on nõuet tunnustanud või katkemise
aluseks olevaid asjaolusid enam ei esine, st katkemise aluseks olev menetlus lõpeb. Selline
kord on ka ühissätete määruses.
Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse teabe töötlemist ja avaldamise piiranguid.
Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse ja auditeeriva
asutuse töötajad võivad töödelda ja omavahel vahetada neile tööülesannete käigus saadud
või loodud teavet ja dokumente. Eraldi reguleeritakse andmete töötlemist, sealhulgas
kogumist ja edastamist ESF+ vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta andmekorje
tegemiseks ja rakendusüksusele esitatamiseks ning rakenduskava mõjude hindamiseks.
Nimetatud õiguste andmine on vajalik, kuna avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse
seaduse kohaselt on nõutud seaduses sätestatud õigusliku aluse olemasolu piiratud
juurdepääsuga andmete töötlemiseks. Isikuandmeid ei töödelda kauem, kui see on vajalik
andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas kuni dokumentide ja andmete
säilitamistähtaja lõpuni, kui isikuandmeid peab säilitama kulude abikõlblikkuse või
kohustuste täitmise tõendamiseks.
Lisaks kehtestatakse haldusülesande täitjale üldine nõue hoida saladuses temale teatavaks
saanud piiratud juurdepääsuga teavet nii töösuhte või ametis oleku ajal kui ka pärast selle
lõppu, arvestades asjakohastest õigusaktidest tulenevaid avaldamise ajalisi piiranguid.
Sättega sedastatakse üle avaliku teenistuse seaduse § 55 ja HMS § 7 lõikes 3 sätestatu. Ka
auditeerijad võivad kokku puutuda nii äri- või riigisaladusega kui ka isikandmetega ning ka
sellistel juhtudel tuleb järgida vastavale teabele kehtivaid piiranguid.
Kokkuvõtlikult saab jaotada eelnõu tähenduses teabe avalikustamist järgmiselt:
a) aktiivselt avalikustatav teave ehk kohustatud asutus teeb teabe ise avalikuks;
b) passiivselt avalikustatav teave ehk teabenõude korras väljastatav (avaldatav) teave;
24
22.10.2021
c) juurdepääsupiiranguga teave.
Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse millal ja millised toetuse kasutamise ja andmisega seotud
andmed on avalikustatavad15 või avaldatavad. Teabe avaldamise piirangud tulenevad lisaks
avaliku teabe seadusele ka käesolevast seadusest.
Lõigete 1 kuni 3 kohaselt võib avalikustada enne TRO jõustumist taotluste kohta statistilisi
andmeid (teabenõude alusel), välja arvatud erisuste korral. Eelnõuga on laiendatud taotlejate
ringi, sealjuures on avalikustatavad avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja
taotlusega seotud andmed, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratletavad
piiratud juurdepääsuga teabeks.
Piiratud juurdepääsuga teave on muuhulgas ärisaladusega seonduv teave. Eeldatakse, et
ettevõtja ise märgib ära, millist teavet ta loeb ärisaladuseks. Kui ettevõtja ise ei väljenda, et
tegu on ärisaladusega, siis asutus peaks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt
omal algatusel märkima dokumendi piiratud juurdepääsuga dokumendiks vaid siis, kui
ärisaladuse sisaldumine dokumendis on ilmne. Asutus küsib vajadusel ettevõtjalt põhjendusi,
kuid piirangu seab ta (või keeldub seadmisest) enda kaalutlusotsusena. Ärisaladusena ei
käsitleta avalik-õiguslike isikute või asutuste poolt saadud rahaliste vahenditega seotud
teavet, andmeid lepingu eseme, leppetrahvi ja muude sanktsioonide kohta jms. Ärisaladuse
mõiste tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikest 2.
Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi T&A) toetuse
taotlemisel taotluses esitatud andmed peetakse vajalikuks jätta avalikustatavaks, sest T&A
asutused ei ole kasumile orienteeritud ning nende tegevusteks eraldatavad toetused ei ole
suunatud äritegevuse toetamisele. T&A meetmetes toetuse andmise eesmärk on eelkõige
Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine, et luua pikemas perspektiivis soodne pinnas
innovatsiooniks ning majandustegevuse kasvuks. Seda erandit saab rakendada, kui projektid
ei sisalda ärisaladust ega intellektuaalomandi õigustega kaitstud teavet. Eelkõige on seda
erandit vaja olukordades, kus mitu taotlejat soovivad toetust ühesuguse sisuga projektile –
näiteks teaduskeskuse ehitamiseks või väga kalli teadusaparaadi ostmiseks, samas oleks
otstarbekas rahastada ainult ühte sellist projekti. Seega on vajalik luua võimalus avalikuks
aruteluks, kuhu oleks võimalik kaasata asjassepuutuvate kõrgkoolide ja teadus- ja
arendusasutuste esindajad. Vaid avaliku arutelu, kaasamise ja teaduspõhise diskussiooni
tulemusena on võimalik T&A tegevuse valdkonnas tagada optimaalseid
investeeringuid. Selleks, et vältida põhjendamatuid teabenõudeid kolmandatelt isikutelt enne
TRO või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, tuleb TAT määruses sätestada ka
osapooled, kellele teavet avalikustatakse ning kuidas toimub avalikustamine.
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on
riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne
intellektuaalomandiõigused, samuti avalik teave. Seega ei lähe käesolev avalikustamise
erand vastuollu juba olemasoleva korraga.
Rahuldamata jäetud avaldamisele mittekuuluvate taotluse andmed saab määrata piiratud
juurdepääsuga teabeks kuni 2032. aasta 31. detsembrini, mis on lõplik rakenduskava
elluviimisega seotud dokumentide säilitamistähtaeg. Rahuldamata jäänud taotlused tuleb
15
Avaliku teabe seaduse § 8 lõikes 2 kohaselt on teabe avalikustamine teabevaldaja poolt seadusega sätestatud
korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama.
25
22.10.2021
peale nimetatud tähtaega hävitada, kuna need ei kuulu olemuselt ka arhiiviväärtusega
dokumentide alla, mis tuleks rahvusarhiivile üle anda.
Lõike 4 kohaselt tuleb korraldusasutusel avalikustada ühissätete määruses nimetatud
projektide rahastamisega seotud andmed selleks loodud veebilehel.
Lõike 5 kohaselt on projektide hindajate nimed ja nende poolt antud hinnangud iseseisvalt ja
eraldi on avalikustatavad, kuid tuleb jälgida, et ei oleks võimalik seostada, millise hinnangu
andis projektide valikukriteeriumide ja -metoodika alusel konkreetne projekti hindaja.
Hindajate kaitse on oluline, et tagada julgelt hinnangu andmine ja viia minimaalseks
hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale.
Lõikes 6 eesmärgiks on tagada, et toetuse saajale oleks kontrollitavaks osutumine suhteliselt
ootamatu. Teadmatus, kas valimisse sattutakse, distsiplineerib enam tegutsema vastavalt
reeglitele. Praktikas on leitud, et kuna kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid koostatakse
aegsasti ette, siis plaani avalikustamine võib mõjutada kontrolli tulemusi (nt toetuse saaja
jõuab tellida oma projektis toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrolli, kuna teab, et tema
projekti kindlasti kontrollitakse), seega on põhjendatud kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid
tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavateks dokumentideks.
Kontrolli- ja auditiplaanide puhul on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 punktis 3
nimetatud asutusesiseselt adresseeritud dokumentidega. Avalikustamise piiramine ei tähenda
aga seda, et toetuse saajat ei teavitata ette kontrolli või auditi läbiviimise kavatsusest. Auditi
lõpparuannet ja kontrolliakti ei avalikustata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 või
§ 35 lõike 2 punkti 2 alusel enne nende lõplikku kinnitamist.
Lõike 7 kohase toetuse finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi FKO) andmete avalikustamine
on seotud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avalikustatavate toetuse saajate andmete ja
määratud toetuse summade avalikustamise kohustusega, sest FKO avalikustamine
korrigeerib avaldatud toetuse summat. FKOga seotud isikute ja summade avalikustamine on
kooskõlas ka avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punktiga 9, mille kohaselt on keelatud
tunnistada asutusesiseseks teabeks riigi eelarve kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja
hüvitiste seotud andmed, ning sama lõike punktiga 12, mille kohaselt on keelatud tunnistada
asutusesiseseks teabeks riikliku või teenistusliku järelevalve korras jõustunud ettekirjutusi
või akte. Koonddokumendi avalikustamisega väheneb vajadus vastata üksikpäringutele.
Lõikega 8 korratakse üle isiku õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada
väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud.
Eelnõu § 21 kohaselt jätkatakse perioodil 2021–2027 toetuse kasutamise ja andmise üle
arvestuse pidamist varasemate programmperioodi jaoks loodud infosüsteemis (edaspidi
register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse andmise
menetlusetappide ja infoga, mida tuleb Euroopa Komisjonile esitada rakenduskava
elluviimise seire ning maksetaotluste ja kuluaruande raames. Register täidab tugifunktsioone
toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja edastamisel.
Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist, ülesannete
täitmist ja kulude abikõlblikkust. Registrit on arendatud toetuse taotluste, projekti aruannete,
projektile maksete tegemise ja menetlemise ning otsuste esitamise keskkonnaks (e-toetuste
keskkond).
26
22.10.2021
Täiendavalt on kavatsus koguda registrisse ESF+ määruse artikli 15 lõike 1 ning lisa I ja II
kohased isikuandmed sellest fondist rahastatud projektides osalevate füüsiliste isikute kohta.
Selliste andmete alusel esitatakse aruandeid Euroopa Komisjonile. Aruanded on viidatud
tegevustes osalejate inimeste näitajate kohta statistilised. Seni on vastavaid andmeid kogutud
ja töödeldud registriväliselt, osaliselt ka Statistikaameti kaudu. Statistikaametiga jätkub
koostöö ka programmperioodil 2021–2027.
Eelnõu alusel kogutud andmete säilitamine registris lõpeb dokumentide säilitamistähtaja
lõppemisel.
Eelnõu § 22 lõikega 1 nähakse ette rakenduskava toetusvaldkondadest ja -meetmetes üldsuse
teavitamise korraldus. Peamised teavitamismeetmed ja -strateegia kirjeldatakse
rakenduskavas. Korraldusasutus koostab koostöös Rahandusministeeriumi,
rakendusasutuste ja rakendusüksustega rakenduskavas kavandatu elluviimiseks
teavitamistegevuste juhise, milles kavandatakse toetuse saamise ja kasutamise võimalustest
avalikkuse teavitamise peamised põhimõtted, tegevused ja suuremad üritused.
Kommunikatsioon aitab tõsta toetuse abil rahastatavatest tegevustest ja investeeringutest
avalikkuse teadlikkust ja nähtavust avalikkuses. Ka programmperioodi 2014–2020
kommunikatsiooni planeerimiseks koostas korraldusasutus koostöös rakendusasutuste ja
rakendusüksustega ühtse teavitamisstrateegia. Kuna toetuse kasutuselevõtuga tegelevad
ministeeriumid, Riigikantselei ja muud rakendamisega seotud asutused, siis koostatakse
strateegia viisil, et kõik toetuste kommunikatsiooniga tegelevad asutused saavad lähtuda
sellest kitsamate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. See võimaldab ühelt poolt hoida
järjepidevust igapäevase kommunikatsiooni korraldamisel.
Avalikkusele suunatud kommunikatsioonis kavandatakse kasutada erinevaid sõnumite
edastamise viise ja kanaleid – sotsiaalmeediat, infopäevi, üritusi, nt iga-aastane Euroopa
päev või fotovõistlus toetatud objektidest; telesaateid, -klippe ja -seriaale, raadiosaateid;
klippe YouTube keskkonnas; spetsiaalseid uudiste rubriike on-line uudiste portaalides.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse toetuse saajale avalikkuse toetuse andmisest teavitamise
nõuded, sealhulgas toetusest soetatud või ehitatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades ühissätete määrusest
tulenevaid sümboolika kasutamise nõudeid.
6. jagu
Projekti ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine
ning auditeerimine
Eelnõu §-ga 23 määratletakse kontrollimise sisu. Tulenevalt kontrollitava rollist saab
kontrolle liigitada kaheks: rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollid
ning projektide kontrollid.
Korraldusasutus on vastutav rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise eest,
sest need ülesanded on osa ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannetest.
Vastutamine hõlmab rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduuride kirjelduse (TPK)
nõuetele vastavuse hindamise kõrval ka nende alusel toimimise hindamist. Kontrollide
tegemise intensiivsus ja kontrollimeetme laad sõltub rakenduskava elluviimise riskide
hindamise tulemusest. Viimastel aastatel on reaalsete kontrollide tegemine asendatud suures
27
22.10.2021
osas toimivuse hindamisega registrist ja muudest koondandmetest kättesaadava teabe
analüüsi teel. Kontrollide, sh analüüsi, põhjal esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile
ühissätete määruse kohaselt igal aastal juhtkonna kinnitava avalduse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide toimivuse kohta.
Projektide kontrollid liigituvad haldusmenetluslikuks kontrolliks, mille raames vaadatakse
makse aluseks olevate tingimuste, sealhulgas toetuse saaja kohustuste, täitmist
rakendusüksuses ning vastavalt kontrolli plaanile või ad hoc kohapealseks projekti
järelkontrolliks toetuse saaja ja projekti partneri juures, sealhulgas projekti objektide või
tegevuste asukohas.
Eelnõu §-s 24 sätestatakse kes keda kontrollib. Korraldusasutus kaasab vajadusel kontrolli
läbiviimisse rakendusasutuse esindaja, kelle TATi alt on projekti toetatud, näiteks kui
küsimus on TAT rakendamises.
Projektide elluviimise ja toetuse kasutamise kontrollimine on rakendusüksuse ülesanne.
Korraldusasutus võib kontrollida ka toetuse saajat, et hinnata rakendusüksuse tööd.
Kontrollija määramisel või volitamisel tuleb arvestada erapooletuse nõudega, mistõttu
kontrolli ei või teostada või selles osaleda ei või isik, kes tuleks taandada HMS § 10 alusel.
Kontrollijaks olev töötaja või ametnik peab toetuse saaja nõudmisel tõendama oma volitust,
näiteks kui toetuse saaja kahtleb kontrollija õiguses toiminguid läbi viia. Seega peaks toetuse
saaja juures kohapealset kontrolli tegev kontrollija kaasas kandma temale kontrolli
teostamiseks volituse olemasolu tõendavat dokumenti. Eelkõige võib selline nõue tekkida
haldusvälise isiku kontrollimisel.
Võrreldes STS2014_2020 ei nähta enam võimalust kontrollida asjaolusid lõppsaaja juures,
kuivõrd tõendamise koormus on toetuse lõppsaajale vahendajal ehk toetuse saajal.
Lõppsaajalt võib siiski küsida andmeid toetavas tegevuses osalemise asjaolude või lõppsaaja
projektile toetuse andmise kohta. Ka kolmandalt isikult võib küsida projektiga seotud
asjaolusid, kui ta on seotud projekti elluviimisega - näiteks teenuse saajana, töövõtjana,
ehitajana, tarnijana, vms. Vastavalt ühissätete määrusele võib erandina kontrollida
rahastamisvahendist garantii andmisel garantii aluseks oleva laenu andmise asjaolusid laenu
andja juures, et tuvastada garantii andmise õiguspärasust.
Eelnõu §-ga 25 sätestatakse kontrollijate õigused kontrolli läbiviimiseks, sõltumata sellest,
kas e-toetuse keskkonna kaudu esitatud dokumente ja asjaolusid kontrollib rakendusüksus e-
toetuse keskkonnas või toetuse saaja juures või objekti või tegevuse toimumise asukohas.
Eelnõus ei nähta ette erinevusi kontrollija õigustes, sõltuvalt sellest, kas toetuse saaja on
haldusväline isik või mitte, sest makse eelduste täitmise tõendamise koormus ei erine sellest.
See tähendab seda, et kui kontrollijale ei esitata tõendeid, mis veenaksid toetuse õiguspärases
väljamakses või toetuse saaja kohustuste täidetust, siis tagajärjeks on see, et toetuse
maksmise eeldusi ei saa lugeda täidetuks. Eelnõus nimetatud kontrollija õigused on
ammendavad vastavalt kontrollivajadusele, seega korrakaitseseaduse üldmeetmete
kasutamise õigusi ei ole vaja kontrollijatele anda.
Kui rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimisel ei ole võimalik
tuvastada toiminguid, mis tõendaksid ülesande täitmist või nende nõuetekohast täitmist, siis
28
22.10.2021
antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk kontrollijal on õigus anda ülesande
nõuetekohaseks täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid ehk konkreetseid
parendustegevusi, vajadusel koos täitmise tähtajaga.
Eelnõu §-ga 26 kohustatakse kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest kontrollitavale ette
teatama ja etteteatamise aeg peaks olema mõistlik, arvestades hea halduse põhimõtteid16,
selleks, et kontrollitav teaks oma aega planeerida. Kui kavandatakse ootamatut kohapealset
kontrolli ja eeldatakse, et etteteatamine ei vasta kontrolli eesmärgile, siis sellest ette teatama
ei pea.
Kohapealse kontrolli raames vaadatakse neid asjaolusid, milles pole võimalik veenduda e-
toetuse keskkonna kaudu esitatud andmete ja dokumentide põhjal või soovitakse üle
kontrollida, kas esitatud teave või dokumendid vastavad esitatule ja kajastuvad ka reaalselt.
Kohapealse kontrolli käigus võib olla hõlpsam tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist,
sh projekti tegevuste toimumist või edenemist ning toetuse andmise aluseks olevate
tulemuste saavutamist, samuti teavitamisnõuete täitmist. Kohapealse kontrolli käigus võib
vajadusel kontrollida e-toetuse keskkonna kaudu esitatud dokumentide originaalile
vastavust.
HMS § 18 lõige 1 punkt 4 annab kaalutlusõiguse kontrollakti koostamiseks, kuid lõikes 2
nähakse ette selle kohustuslikkus, sest vastavalt ühissätete määrusele peab olema tagatud
piisav kontrolljälg ka läbiviidud kontrollide kohta ning piisavaks kontroll-jäljeks on
kontrollakt.
Eelnõu §-ga 27 reguleeritakse auditeeriva asutuse ülesannete täitmist.
Lõikega 1 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks.
Lõike 2 kohaselt tulenevad auditeeriva asutuse ülesanded ühissätete määrusest. Auditeeriva
asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning
sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamiseks rakendusasutuse
ja rakendusüksuse tööprotsesside ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse
hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete
täitmisel muuhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Auditid tehakse
auditistrateegia kohaselt valimi alusel. Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase
koondarvamuse ehk ühissätete määruses nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise
aastaruande ehk ühissätete määruses nimetatud kontrollaruande, mille esitab korraldusasutus
arvepidamise ülesannetes Euroopa Komisjonile koos aasta kuluaruandega.
Euroopa Komisjon tugineb liikmesriigi esitatud kuluaruande ja maksetaotluste
usaldusväärsuse, sh kulude abikõlblikkuse, hindamisel auditeeriva asutuse arvamusele.
Auditeeriva asutuse tööd kontrollib Euroopa Komisjon.
Lõigetega 3–5 antakse auditi läbiviijale auditi läbiviimiseks vajalikud õigused. Auditeerib
selleks volitatud ametnik. Auditeeriv asutus võib auditi läbiviimise teenusena sisse osta.
Lõike 6 kohaselt kehtestab auditi tegevusest selgema arusaamise eesmärgil auditite tegemise
ja aruandluse, st audiitori iga-aastase koondarvamuse ja auditeerimise aastaruande
koostamise korra Vabariigi Valitsus määrusega.
7. jagu
16
Euroopa Liidu lepingu artiklist 6, mis osutab põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a) tuleneb, et igal isikul on
õigus, et teda kuulatakse ära enne kui tema suhtes rakendatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.
29
22.10.2021
Finantskorrektsioon
Eelnõu §-ga 28 reguleeritakse finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist. FKO
tegemise üldine alus ja termin tuleneb ühissätete määrusest. FKO-ga vähendatakse osaliselt
või täielikult vastavalt rikkumise ulatusele või mõjule määratud toetus (väheneb ka sellele
vastav omafinantseering).
FKO tegemise üksikasjalikumad alused ja ulatus sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega,
et ühtlustada FKO-de tegemist ja muuta kaalutlusõiguse kasutamine läbipaistvamaks.
Peamiselt reguleeritakse selles määruses riigihangete seaduse rikkumise tagajärjed vastavalt
EK finantskorrektsioonide tegemise juhisele17. Samuti nähakse ette protsendimäärad
juhtudeks, kus rikkumise ehk kohustuse täitmata jätmise mõju ulatust ei ole võimalik üheselt
määratleda, näiteks väljund- või tulemusnäitajate mittesaavutamisel, kestvuse nõude või
teavitamiskohustuse rikkumisel. Kuna tegemist on avalik-õigusliku kahjuga ja selle
tuvastamise alused tulenevad õigusaktidest, siis rahalise mõju väljaselgitamisel ei rakendu
võlaõigusseaduse tähenduses kahju tuvastamise reeglid. Kui rikkumise ulatus on üheselt
määratav, siis tuleb FKO teha konkreetse summa ulatuses.
Samuti reguleeritakse FKO tegemise lõppaeg. Toetuse saamisega seotud viimaseks
kohustuseks võib olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise kohustus
või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus (kestvuse nõue). Arvestades, et
projektid võivad olla mitme-aastased, siis üksikjuhtumi puhul tuleb arvestada FKO tegemise
aegumise reegleid, mis on reguleeritud Euroopa Liidu finantshuvide määruses, mille
rakendamist abistavad mitmed kohtulahendid. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi
tagasinõude aegumistähtaeg on kümme aastat riigiabi andmisest.
Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude menetlemisel lähtutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. Konkurentsiseaduses reguleeritakse riigisiseselt
ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmist. Konkurentsiseaduse § 42 lõike 7
kohaselt on riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne
aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi saajale maksti ebaseaduslikku
või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. Kavandatav aegumistähtaeg
konkurentsiseaduses on analoogne nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L
248, 24.09.2015, lk 9–29), artiklis 17 tooduga, mille kohaselt Euroopa Komisjonil on õigus
abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Seega olenemata sellest, kas abi ebaseaduslikkus või
väärkasutus on tuvastatud Euroopa Komisjoni või riigisiseselt riigiabi andja poolt, on riigiabi
ebaseaduslikkuse või väärkasutuse tuvastamise juhtudel tagasinõude esitamise tähtajaks
ühetaoliselt kümme aastat.
Eelnõu § 29 reguleerib FKO-ga tagasinõutud toetuse tagasimaksmist ja intressi kohaldamist.
Intresside küsimist ühissätete määrus ette ei näe. Küll tuleb ühissätete määruse kohaselt
nõuda viivist (viivisintressi) tähtaegselt tagastamata toetuselt.
17
LISA KOMISJONI OTSUS, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade
rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks.
Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne
x_ET.pdf
30
22.10.2021
Lisaks tuleb arvestada, et juhul, kui tagasinõutud toetus on tagastatud, sh loetakse tagastatuks
tasaarveldamise tulemusel, ja hiljem tunnistatakse tagasinõue vaide või kohtumenetluse
tulemusel kehtetuks, siis esialgse olukorra taastamiseks lisandub toetuse tagastamisel intress
vastavalt riigivastutuse seaduse § 23 punktile 118. Riigivastutuse seaduse rakendumine on
kooskõlas Põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 3 nimetatud põhimõttega, mis näeb ette
kahjuhüvitamise kohustuse liidu õiguse, sealhulgas ühissätete määruse, kohaldamisel.
Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma FKO-s näidatud summas ja
tähtajaks. FKO-ga tagasi nõutud toetus tuleb tagastada FKO kehtima hakkamise päevast
arvates 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise tõttu
tehtud tagasinõude korral 4 kuu jooksul. Viimase puhul ei saa tagasinõuet ajatada, sest kuni
tagastamiseni kohaldub liitintress. FKO kui haldusakt hakkab kehtima vastavalt HMS § 61
lõikele 1 alates selle kättetoimetamisest koostoimes HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille
kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem
haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse.
Lõikega 2 reguleeritakse juhtumit, kui FKO tehakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi
tagasinõudmise korral. Sellisel juhul juhindutakse tagasinõude korral konkurentsiseaduse §-
s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Struktuuritoetuste andmise korral
tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et juhul kui samaaegselt ebaseadusliku või
väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhuga tuvastatakse ka struktuurifondide osas reeglite
rikkumine, mis samuti toob kaasa toetuse tagasinõudmise, tuleb tagasinõudmisel juhinduda
erinormide olemasolul nendes normides sätestatust. Toetus nõutakse tagasi koos intressiga
vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud
eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83,
27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr
794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT
L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Samasisulist nõuet kajastab ka Euroopa Komisjoni
teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt19
(edaspidi kohtute teatis), näiteks Euroopa Kohtu otsus C-277/00, millest tuleneb, et
tagasinõudmise täielik eesmärk on täidetud, kui abi on tagastatud koos intressiga.
Ettevõtja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval
aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, millise rakendamise nõue tuleneb
Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse
maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär, mille kinnitab
Euroopa Komisjon oma teatises liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade
ja viite/diskontomäärade kohta20.
Toetus tuleb tagastada liitintressiga alates päevast, mil ebaseaduslik abi maksti välja ning
intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb
maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.
18
Vaata ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust 3-3-1-81-13, punktid 14-17.
19
Kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:085:0001:0022:ET:PDF
20
Näiteks 2013 kohta
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:402:0016:01:ET:HTML
31
22.10.2021
Tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tuleb tagastada esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt nelja kuu jooksul FKO saamisest.
Ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise mõistete sisustamisel tuleb lähtuda
konkurentsiseaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Ebaseaduslikult antud riigiabi
juhtumiteks tuleb lugeda kõik uued abid, mis on kehtestatud vastuolus ELTL artikli 108
lõikega 3. Abi tuleb pidada ebaseaduslikuks ka juhtudel, kui abi on antud nn üldise
grupierandi määruse alusel, kuid hilisemalt tuvastatakse, et määruses seatud tingimused ei
olnud täidetud. Sellisel juhul on abi andmisel rikutud teatamiskohustust, mistõttu tuleb abi
pidada ebaseaduslikuks. Abi väärkasutuseks tuleb lugeda konkurentsiseaduse § 42 lõikes 2
toodud mõiste määratluse kohaselt juhtumeid, kus on tuvastatud, et abi on kasutatud selle
saaja poolt vastuolus komisjoni otsusega.
Mõistete sisustamisel on lähtutud nõukogu määruses (EL) 2015/1589 sätestatust (artikkel 1
punktid f ja g). Hanke tingimuste rikkumine või vara mittesihtotstarbeline kasutamine ei
pruugi kaasa tuua riigiabi väärkasutust konkurentsiseaduse mõistes, samas aga võib. Igal
juhul kui tegemist on riigiabi andmisega, tuleks rikkumiste korral eraldiseisvalt hinnata ka
võimalikku riigiabi ebaseaduslikust või väärkasutust. Väärkasutuse hindamisel tuleb lähtuda
komisjoni otsuses toodust – kui abisaaja kasutab abi vastupidiselt positiivsele või
tingimuslikule otsusele, on tegemist riigiabi väärkasutusega.
Lõikega 3 sätestatakse võimalus sama projekti raames rahaliste nõuete tasaarveldamiseks,
teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Tasaarveldamise võimaldamine vähendab
sissenõudmisega seotud halduskoormust ning vähendab riske tagasinõutud toetuse
tagasisaamisel.
Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik põhjendatud juhul taotleda rakendusüksuselt
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja makseraskustesse.
Ajatamise taotluses tuleb esitada põhjendused ehk faktilised asjaolud ja seosed nende vahel,
mis veenavad makseraskustesse sattumist. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi
tagasinõude puhul ei ole ajatamine lubatud.
Ajatamisel tuleb tasuda intressi, sest ajatamise võimaldamise korral peab riik leidma ajutised
vahendid uuele toetuse saajale toetuse välja maksmiseks, sest FKO alusel tagasimaksmisele
kuuluv toetus on arvestuslikult kohustuste vaba ja rakendusüksus saab sellele summale teha
uue rahastamisotsuse. Ka ajatamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 60-ne
päevane tagastamiseks antav aeg intressivaba. Ajatamisel kohaldatavat intressi ei rakendata
eelnõu § 30 lõikes 2 nimetatud toetuse saajate puhul.
Intressimäär 3% aastas on seni ja võib eeldada ka eelnõu rakendamise ajal asjakohane
arvestades Eesti Panga statistikat. Kui Euribori juhtub olema väiksem kui 0, siis kohaldav
summeeritud protsendimäär ei või olla väiksem kui üks.
Lõike 5 kohaselt antakse rakendusüksusele õigus tunnistada kehtetuks toetuse tagastamise
ajatamiskava, kui sellest ei peeta kinni. Kui ajatamisotsus tunnistatakse kehtetuks, rakendub
lõike 1 kohane tagastamise kord. Kui kehtetuks tunnistamine jääb aega, mil lõike 1 kohane
60 päevane tagastamise tähtaeg on möödunud, siis arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku
tagastamiseni. Soovitav on anda tähtajaks täitmata FKO võimalikult ruttu kohtutäiturile
sundtäitmiseks, et tagada Euroopa Liidu finantshuvid.
32
22.10.2021
Lõike 6 kohaselt kehtestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise rakendamiseks täpsemad
tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määruses. Täpsemate tingimuste ja korra all peetakse
silmas näiteks seda, mis aja jooksul tuleb ajatamise taotlus esitada rakendusüksusele,
sealjuures milliseid dokumente ja teavet tuleb esitada, millise aja peale võib ajatamist
taotleda, kui ruttu peab rakendusüksus jõudma otsusele, kas ajatamist saab võimaldada ning
milline on ajatamisotsuse muutmise kord.
Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt tagastamata toetuse korral FKO sundtäitmisele andmise
õigus. Sealjuures ka juhul, kui tagasinõuet ei ole võimalik lugeda tasutuks tasaarveldamise
või tagasinõuet ei ole ajatatud. Enne FKO sundtäitmiseks esitamist tuleks toetuse saajale
saata meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele
andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg tagasimaksmisele
kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev. Mida kauem sundtäitmisele
andmisega viivitatakse, seda väiksem on võimalus tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi
saada.
Eelnõu §-ga 30 reguleeritakse tähtaegselt tagastamata toetuse korral viivise kohaldumist,
sõltumata sellest, kas FKO-s on märgitud selle kohaldumine või mitte (mis on siiski
teavitamise eesmärgil asjakohane hoiatusena märkida). Tegemist on seaduse alusel
kohaldumise korraga. Viivise arvestamise kord on sama, mis STS2014_2020-s.
Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel rakendub kuni toetuse
tagastamiseni liitintress vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lõikes 5 sätestatule ning viivist
ei rakendata.
Lõike 1 kohaselt arvestatakse ja tasutakse viivist tagasimaksmisele kuuluva summa jäägilt
iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumise kohustus on kookõlas
ühissätete määrusega, mis näeb ette kohustuse maksta viivist, kui hilinetakse tagasi nõutud
toetuse tagastamisel. Viivise suuruse määramisel on arvesse võetud muude sarnaste avalik-
õiguslike kohustuste (näiteks maksukorralduse seaduse § 117 kohane intressimäär) suurust.
Lõikes 2 sätestatakse erand viivise arvestamisele. Erandina ei nõuta viivist riigiasutuste
vahelises suhetes - st kui toetuse tagasimaksmisega viivitab riigiasutus või eraõiguslik
juriidiline isik, kes täidab eelnõu tähenduses rakendusüksuse või rahastatavate tegevuste
elluviija ülesandeid, sellisel juhul on tegemist sisuliselt riigieelarve kuluga, millele peab
riigieelarvest katte leidma. Erand ei kohaldu, kui riik peab ülesande täitja vea tõttu maksma
viivist Euroopa Komisjonile. Seni ei ole riik viivisesse sattunud.
Lõikes 3 sätestatakse võimalus põhjendatud erandjuhul vähendada viivise protsenti kuni 50
protsenti tagasimaksmise tähtpäevast arvates korraldusasutuse nõusolekul. Viivise
vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui toetuse tagasimaksmisega viivitusse
sattumisel esinevad erakorralised, force majeure olukorrale vastavad asjaolud või kui toetuse
saaja on valmis tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama korraga, kuid viivise summa on
tagasimaksmise hetkel ebaproportsionaalselt suur võrreldes tagasimaksmisele kuuluva
põhisumma suurusega.
Lõikes 4 sätestatakse, millises järjestuses loetakse tagastamisele kuuluva toetusega seotud
nõuded täidetuks.
8. jagu
33
22.10.2021
Vaidemenetlus
Eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt on vaidemenetluse läbimine kohustuslik taotlejal, toetuse saajal,
elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal korraldusasutuse, rakendusasutuse või –üksuse
otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on HMS erisusega, sest HMSi kohaselt
on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse.
Kas taotlejal, toetuse saajal, elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal on vaide esitamise
õigus, tuleneb haldusmenetluse seadusest ja kohtupraktikast. Vaideõiguse suhtes eelnõu
erikorda ette ei näe. Vaidemenetluse läbimise kohustuslikkus ei laiene lõppsaajale.
Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon,
halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik
vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel21 on kohustuslik
vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka selgitada
kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on
vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab
üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid,
arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus.
Tulenevalt praktikas esinenud probleemidest, kui vaidlustatud otsuses nimetatud rikkumine
põhineb tervenisti või osaliselt auditeeriva asutuse auditiaruandes nimetatud järeldustele, on
mõistlik võimaldada isikul koheselt pöörduda kaebusega kohtusse. Praktika on näidanud, et
auditi aruande põhjal tehtud FKO vaidlustamisel on kaudselt ka vaideotsuse tegija seotud
audit soovitusega, sest teistsugusele otsuseni jõudmisel ei saa vaidlusaluseid kulusid siiski
EK-le hüvitamiseks esitada pärast aastaaruande esitamist, tulenevalt EK juhendist22, mis
käsitleb aastaaruande koostamist. FKO-ga hõlmatud kulusid saab EK-le hüvitamiseks
esitada uuesti vaid kohtuotsuse alusel (EK juhendi lk 9). Vaidemenetluse etapp ei ole
otstarbekas ka seetõttu, et reeglina on vaideotsuse tegija sama asutus, mis tähendab, et
vaidemenetluse tulemusel pigem ei jõuta teisele, vaidlustaja jaoks soodsale otsusele ning
vaidlused on juba auditi raames enne auditi lõpparuannet otsuse tegija ning auditi vahel läbi
vaieldud. Auditaruande alusel tehtud otsust saab ka vaidemenetluses vaidlustada, aga selle
läbimine enne kohtusse kaebuse esitamist ei ole enam kohustuslik.
Lõike 2 kohaselt lahendatakse vaie kolmekümne kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks
lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.
30-päevane vaide lahendamise tähtaeg on erand HMS § 84 nimetatud 10-päevasele vaide
lahendamise tähtajale. Vaide läbivaatamise aega võib HMS § 84 kohaselt 30-päeva võrra
pikendada. Vaideotsuse tegemise tähtaja ületamisel tuleb arvestada, et vaide esitajal on
halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 3 kohaselt õigus esitada kaebus kohtusse ühe
aasta jooksul, kui vaideotsuse tegemisega on õigusvastaselt viivitatud. Õigusvastasust võib
välistada see, kui vaide esitaja on vastavalt HMS §-le 41 teavitatud otsuse tegemiseks
vajaminevast täiendavast tähtajast. Vaiet lahendav haldusorgan võib HMS § 81 alusel
haldusakti täitmise peatada. Seega vaide esitamine otsuse täitmist automaatselt ei peata.
Eelnõu § 32 näol on tegemist vaidealluvuse eranditega HMS § 71 lõike 2 ja § 73 suhtes.
21
Vaideid rahuldati 18,5% ja rahuldamata jäeti 70,6%. Kohtusse kaevati edasi nendest 17,3%, millest
omakorda 68,7% olid seotud hangetega.
22 Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettevalmistamise, kontrolli ja heakskiitmise kohta
(Guidance for Member States on Preparation, Examination and Acceptance of Accounts), EGESIF_15_0018-
04 3.12.2018, kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/legislation/guidance/
34
22.10.2021
Eelnõuga antakse rakendusasutuse ülesannet täitvale asutusele õigus teha vaideotsuseid, kui
see puudutab taotluse rahuldamata jätmist. Rakendusasutusele esitatakse vaie
rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksusel tuleb vaie edastada rakendusasutusele HMS § 80
lõike 1 kohaselt 7 päeva jooksul, va kui on vaja HMS § 78 lõike 1 kohaselt kõrvaldada
puudused 10 päeva jooksul. Rakendusüksus võib otsustada, et nõustub vaidega ja muudab
vaidlustatavat otsust või tunnistab selle kehtetuks, mille tulemusel langeb vaide ese ära ning
vaiet ei peagi rakendusasutusele kui vaideorganile edastama, sest HMS §-de 64 ja 65 kohaselt
on otsuse tegijal õigus tunnistada esialgne otsus kehtetuks või HMS § 44 alusel uuendada
menetlust ja teha HMS § 54 kohaselt uus otsus. Kui rakendusüksus ise vaidlustatavat otsust
ei muuda või tunnista kehtetuks, siis ta edastab vaide rakendusasutusele. Rakendusasutusel
on vaide lahendamiseks 30 kalendripäeva, mida võib vajadusel pikendada.
Kui korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, täidab ta neid
eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt korraldusasutusena, seega vaidlustatakse rakendusüksuse
ülesannetes tehtud korraldusasutuse otsust.
Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on valitsusasutus või riigi
sihtasutus.
3. peatükk
Interregi programmide elluviimine
Eelnõu 3. peatükis sätestatakse Interregi programmide väljatöötamise ja elluviimise
põhimõtted, sest nende programmide elluviimine erineb teatud määral rakenduskava
elluviimisest. Kui rakenduskava elluviimine on ühe liikmesriigi põhine, siis Interregi
programmid koostatakse ja viiakse ellu koostöös konkreetses Interregi programmis osalevate
riikidega.
Võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega on Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi programmide ja Euroopa Liidu naabruspoliitika rahastamisvahendi (2021-2027
perioodil nimetatakse seda naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö
instrumendiks „Globaalne Euroopa“ - NDICI) piiriülese koostöö programmide koostamine
ja elluviimine koondatud ühte peatükki, sest ka liidu õiguses reguleeritakse neid uudsena
ühes määruses. Käesoleva seaduse eelnõus nimetatakse nii Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi programme kui ka NDICI piiriülese koostöö programme ühise nimetusega Interregi
programm või Interregi programmid.
Perioodil 2021–2027 osaleb Eesti järgmistes Interregi programmides:
1. Piiriülene: Eesti–Läti programm, Eesti–Vene programm, Kesk–Läänemere programm
2. Riikidevaheline: Läänemerepiirkonna programm
3. Piirkondadevahelised: Intereg Europe, Urbact, Espon, Interact
1. jagu
Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded
Eelnõu §-ga 33 sätestatakse Rahandusministeeriumi pädevus Interregi programmi
koostamisel ja kinnitamisel.
Lõikega 1 määratakse Rahandusministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa
Komisjoniga, Interregi programmis osalevate riikidega ja asjaomaste asutustega ning
35
22.10.2021
sõlmida Eesti riigi nimel programmi elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid.
Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul, et Eesti on nõus Interregi programmi kohaselt riikide koostööks. Interregi
programmi koostamine käib riigisiseselt käsikäes riigi eelarvestrateegia koostamisega, sest
Interregi programm sisaldab andmeid nii programmi kogumahu kohta kui ka Eesti poolt
eraldatud, sh tehnilise abi, Interregi programmi kaasfinantseerimise vahendite summat.
Vabariigi Valitus kinnitab, et koostatud programm on Eesti hinnangul valmis esitamiseks
Euroopa Komisjonile. Interregi programm läbib riigisisese kinnitamisprotsessi ka teistes
programmis hõlmatud riikides vastavalt konkreetse riigi õigusele. Kui kõik riigid on vastava
Interregi programmi kinnitanud, esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks
programmis see liikmesriik, kus asub programmi korraldusasutus. Seega tuleb kõikide
programmis osalevate liimesriikide nimel esitada Eestil Euroopa Komisjonile Eest–Läti
programm ja Eesti-Vene programm, sest nende programmide korraldusasutus asub Eestis.
Euroopa Komisjon hindab programmi kooskõla ühissätete määruse, ETK määrusega.
Komisjon võib enne kinnitamist teha tähelepanekuid ja küsida programmi kohta täpsustavat
infot.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui korraldusasutus hakkab asuma Eestis, siis esitab Interregi
programmi Euroopa Komisjonile Rahandusministeerium. ETK määruse art 16 lõike 4
kohaselt esitab programmi Euroopa Komisjonile selle riigi asutus või isik, kus hakkab asuma
programmi korraldusasutus. Programmi ei esitata Euroopa Komisjonile enne, kui kõik
programmis osalevad riigid on kinnitanud, et nad on programmis kokkulepitud sisuga nõus,
mis võib mh hõlmata ka programmis osalevatee riikide finantsilisi kohustusi programmi
elluviimisel.
Lõikes 4 sätestatakse, et ETK määruse artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase ning sama määruse
artikli 5 kohase vahendite jaotused ETK määruse artikli 3 lõike 1 ja 2 nimetatud
komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister ning esitab sellekohase teabe
Euroopa Komisjonile.
Vastavalt ETK määruse artiklile 9 annab Euroopa Komisjon igale liikmeriigile teada aastate
lõikes tema ERFi osa piiriülese koostöö ja riikidevahelise koostöö jaoks mõeldud
üldsummast. Euroopa Komisjoni edastatud summa tuleb liikmesriigil nende Interregi
programmide (täpsemalt piiriülese koostöö programmide ja riikidevahelise
koostööprogrammide), milles liikmesriik osaleb, vahel ära jagada.
Lõikes 5 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab ETK määruse artikli 12
lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise ETK määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud
piiriülese koostöö programmidele.
Üks Interregi piiriülese koostöö programmidest (Eesti–Vene programm), milles Eesti osaleb,
on Euroopa Liidu välispiirile suunatud programm, milles osalevad Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni piiriäärsed regioonid. Kui seda programmi ETK määruse artikli 4 toodud
põhjustel ei rakendata, siis on liikmesriigil, st Eestil, õigus nimetatud ERFi toetus, mis oli
kavandatud Eesti–Vene programmile, kanda teistele Interregi piiriülese koostöö
programmidele, milles Eesti osaleb.
36
22.10.2021
Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus allkirjastada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklis 59 lõike 4 punktis a nimetatud
rahastamisleping Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga (st Vene Föderatsiooniga) või sama
lõike punktis b nimetatud rakendamisleping. Selleks, et rakendada Interregi programmi ka
riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb Euroopa Komisjoni ja riigi, kes ei ole
Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL,
Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4]. Asjaomase Interregi programmi
korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik võib samuti rahastamislepingule alla
kirjutada või allkirjastada rakenduslepingu, mis sõlmitakse Interregi programmis oleva
riigiga, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Antud volitusnorm ministrile puudutab Eesti–
Vene programmi.
Eelnõu §-s 34 määratakse Interregi programmi rakendamisega seotud ülesannete täitjad.
Lõikes 1 sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab Interregi programmi elluviimisel
seotud liikmesriigi ülesandeid.
Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse Interregi programmi korraldusasutuse ja ühise sekretariaadi
ülesannete täitmist. Kui Interregi programmis osalevad riigid lepivad kokku, et programmi
korraldusasutus asub Eestis, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga
Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab täitma korraldusasutuse ülesandeid.
Kui Interregi programmi korraldusasutus loob ühise sekretariaadi, kes abistab
korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel, siis määrab valdkonna eest
vastutav minister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab
ühise sekretariaadi ülesandeid täitma. Muu hulgas teavitab ja selgitab sekretariaat toetuse
taotlejatele Interregi programmi raames toetuse saamise võimalusi ja abistab toetuse saajaid
projekti elluviimisel oma pädevuse piires. Sekretariaat teenindab kõikide konkreetsesse
Interregi programmi hõlmatud riikide toetuse taotlejaid toetuse taotlemisel ja toetuse saajaid
projektide rakendamisel (näiteks Eesti–Läti programmi 2021–2027 sekretariaat hakkab
teenindama nii Eesti kui ka Läti taotlejaid ja toetuse saajaid; Läänemere piirkonna
programmi sekretariaat teenindab nii programmi liikmesriikide toetuse taotlejaid ja toetuse
saajaid kui ka Norra, Valgevene ja Venemaa taotlejaid ja toetuse saajaid), Interregi Europe
programmi sekretariaat teenindab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetuse taotlejaid ja
toetuse saajaid, ning lisaks veel programmis osalevate riikide nagu Norra ja Šveits toetuse
taotlejaid ja toetuse saajaid.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, siis
võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info-
või kontaktpunkti või harukontori loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks.
Juriidilisele isikule, kellega haldusleping sõlmitakse, delegeeritakse teatud korraldusasutuse
või sekretariaadi ülesanded. Halduslepingus määratletakse täpsemalt info- või kontaktpunkti
ülesanded ning vastutus ning nende rahastamine.
Lõikes 5 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks. Auditeeriv asutus
täidab EL õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid.
Lõikes 6 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti
täidab EL määrustes nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse
ülesandeid. Eesti osaleb mitmetes Interregi programmides, mille programmiasutused asuvad
teises liikmesriigis. Kui programmiasutused asuvad teises liikmesriigis, siis on vastava
37
22.10.2021
liikmesriigi vastutada ja korraldada, millised asutused või organisatsioonid
programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad. Eestis asuvad Eesti-Läti ja Eesti-Vene
programmide programmiasutused, seega tuleb Eestis ka määrata, millised asutused või
organisatsioonid programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad.
Lõikes 7 Kui toetuse saaja ja partneri abikõlblikke tegevusi ja kulusid ei kontrolli Interregi
programmi korraldusasutus kogu programmi alal, siis peab iga Interregi programmiga
hõlmatud riik määrama oma riigis asutuse või isiku, kes kontrollib riigis registreeritud
toetuse saaja ja partneri abikõlblike tegevuste ja kulude üle. Vastava asutuse määrab sellisel
juhul vastava valdkonna eest vastutav minister. Ministri poolt määratud kontrollija kontrollib
Eestis registreeritud toetuse saajate ja partnerite abikõlblikke kulusid.
Lõikes 8 sätestatakse, et kui Eestis mitteasuv korraldusasutus loob Eestisse info- või
kontaktpunkti, siis täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava
ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsemisasutus. Oma ülesannete
paremaks täitmiseks võivad Interregi programmi korraldusasutused luua info- või
kontaktpunktid ka teistesse programmis osalevatesse riikidesse. Sellisel juhul palub vastava
Interregi programmi korraldusasutus nimetada või määrata konkreetsel riigil, kuhu info- või
kontaktpunt soovitakse luua, asutus või organisatsioon, kes antud riigis info- või
kontaktpunkti ülesandeid täitma hakkab. Näiteks Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi,
mille korraldusasutus asub Soomes, infopunkt Eestis on RTK-s.
Lõikes 9 reguleeritakse olukorda, kus liikmesriik, st Rahandusministeerium, on ise
kohustatud looma oma riigis vastava Interregi programmi sujuvamaks rakendamiseks info-
või kontaktpunkti, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, et info- või
kontaktpunktiks on kas Rahandusministeeriumi valitsemisasutus või valdkonna eest
vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu
juriidiline isik. Näiteks on Urbact 2014-2020 programmi Urbacti kompetentsikeskuseks
Tartu Ülikool, mille geograafia osakond on peamiseks regionaal- ja linnaarengu valdkonna
teadus- ja kompetentsikeskuseks Eestis.
Kui info- või kontaktpunkti ülesanded volitatakse juriidilisele isikule, siis lepitakse ülesande
täitmise tingimused ja eelarve kokku halduslepingus.
Lõikes 10 sätestatakse, et kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud juhtudel sõlmitakse haldusleping, siis
ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14
lõikeis 1 ja 3. Kuna tegemist on korraldusasutuse või sekretariaadi ülesannete osalise
delegeerimisega info- või kontaktpuntidele, siis sõlmitavale halduslepingule ei tule
kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha
ülesannete täitja valikuks avalik konkurss või riigihange.
Lõigetes 11–12 sätestatakse, et Intereg programmi seirekomisjoni, juhtkomitee ja audiitorite
rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või otsustab
selle ministri poolt volitatud ametnik.
Seirekomisjoni ja juhtkomiteesse kuuluvad programmis osalevate riikide esindajad.
Seirekomisjon jälgib programmi elluviimise edenemist ja valib rahastamiseks välja
projektid. Seirekomisjon võib projektide valimiseks luua juhtkomisjoni.
Auditeerivat asutust abistab ja toetab tema ülesannete täitmisel audiitorite rühm, kuhu kuulub
esindaja igast Interregi programmis osalevast riigist. Iga esindaja kohus on esitada oma riigis
registreeritud toetuse saajate, partnerite ja programmi elluviimise korraldajate tehtud
kulutuste kohta andmeid, mida auditeerimisasutusel on vaja hinnangu andmiseks.
38
22.10.2021
Lõikes 13 sätestatakse selguse mõttes, et korraldusasutuse, auditeeriva asutuse ja kontrolli
läbiviiva asutuse või isiku ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest, ETK määrusest ja
muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes.
Eelnõu §-ga 35 sätestatakse toetuse andmist ja kasutamist. Toetuse andmise tingimuste
nõuded ja tingimused toetuse taotlemiseks ning kasutamiseks, kulude abikõlblikuks
arvestamiseks ja toetuse maksmiseks ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja
Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja
riigisiseste õigusaktidega ja programmi seirekomisjoni poolt heaks kiidetud programmi
juhendiga ning toetuslepingus või toetuse andmise otsuses kehtestatuga.
Toetuse andmise ja kasutamisel arvestatakse ühissätete määruses, ETK määruses, käesolevas
seaduses ja nende alusel antud määrustes sätestatud, samuti nende rakendamise juhendeid,
Interregi programmi seirekomisjoni otsuseid ja muudes õigusaktides sätestatut, millega tuleb
toetuse andmisel ja kasutamisel arvestada.
Eelnõu § 36 lõige 1 hõlmab taotleja ja partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv
taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi nõudmisel, et nad vastavad
Interregi programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil
esitada täiendavat teavet ja dokumente.
Vastavalt konkreetses Interregi programmis kokkulepitule on osaleva riigi kohustus esitada
programmi vastavale asutusele vajalik informatsioon oma riigis registreeritud taotleja ja
partneri kohta või kontrollida ise ning kinnitada riigis registreeritud toetuse taotleja või
partneri vastavust Interregi programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud
abikõlblikkuse reeglitele, kui Interregi programmi korraldusasutusel või sekretariaadil ei ole
seda võimalik ise teha. Eesti taotlejate ja partnerite puhul teeb seda Rahandusministeerium.
Kui riiklikest registritest või muudest avalikest andmeallikatest ei ole võimalik saada
ammendavat informatsiooni taotleja või partneri kohta, tuleb see taotlejal või partneril
esitada nõudmisel Rahandusministeeriumile.
Lisaks taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimisele peab Rahandusministeeriumil
olema võimalik kontrollida või täpsustada taotleja või partneri poolt taotluses esitatud
informatsiooni. Ka sellisel juhul tuleb taotlejal ja partneril esitada Rahandusministeeriumile
nõudmisel täiendavat teavet või dokumente.
Lõige 2 kohustab valdkonna ministeeriumit, selle allasutust ja Riigikantseleid esitama
Rahandusministeeriumi nõudmisel oma valdkonna pädevusele vastava arvamuse. Taotluste
menetlemisel on vaja seirekomisjonis osalevatel riikide esindajatel anda hinnang taotlusele.
Taotluse sisu hindamisel võib olla vajalik saada ka vastava valdkonna ministeeriumi või selle
allasutuse arvamus.
Lõige 3 viitab §-le 12, mida kohaldatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse motiveerimisel.
Lõige 4 viitab § 13 lõikele 1, mida kohaldatakse ärakuulamisel.
Eelnõu § 37 viitab käesoleva seaduse §-le 18. Ka Interregi programmide dokumentide
säilitamisele kohaldatakse §-s 18 sätestatut.
39
22.10.2021
Eelnõu § 38 lõige 1 kordab üle § 19 lõikes 1 sätestatu ühe erandiga. Paragrahv 38 lõikes 1
viidatakse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjatele.
Lõige 2 kordab üle § 19 lõikes 2 sätestatut.
Lõige 3 kordab üle § 19 lõikes 4 sätestatud mõningate eranditega, arvestades Interregi
programmide elluviimisel kasutatavaid termineid ja rakendussüsteemi. Näiteks on kasutatud
termini „rakendusasutus“ asemel terminit „korraldusasutus“ ja termini „rakenduskava“
asemel terminit „programm“. Lisaks sätestatakse, et Rahandusministeerium või
korraldusasutus võib läbi viia ka uuringuid või analüüse, mis ei ole otseselt seotud konkreetse
Interregi programmi hindamisega. Näiteks kui Rahandusministeerium soovib läbi viia
uuringu mõnes Interregi programmis, mille korraldusasutus ei asu Eestis, Eesti partnerite
rahulolu või projektide taotlemisel või elluviimisel esinevate kitsaskohtade kohta või
projektis saavutatud tulemuste kohta.
Lõige 4 kordab üle § 19 lõikes 5 sätestatu Interregi programmile iseloomuliku erandiga,
termini „rakendusasutus“ asemel kasutatakse terminit „korraldusasutus“. Lisaks
kohustatakse toetuse saajat ja partnerit avaldama uuringu- või analüüsi läbiviijale teavet
toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuse kohta, kui
Rahandusministeerium või korraldusasutus seda nõuavad. Näiteks kui
Rahandusministeerium või korraldusasutus on tellinud analüüsi- või uuringu, mille tulemisel
soovitakse teada projektide elluviimisel esinenud kitsaskohti, et uuringu – või analüüsi
tulemusi kasutada uue põlvkonna Interregi programmide väljatöötamisel.
Eelnõu § 39 lõige 1 viitab käesoleva seaduse §-le 2, mida kohaldatakse toetuse taotlemise
ja andmisega seotud andmete avalikustamisel. Interregi programmides, mille
korraldusasutus asub Eestis, kohaldatakse § 20 lõikeid 1–2 ja 5–8. Sama lõige nimetab ära
Interregi programmide rakendamisega seotud erisused §-st 20, mis on toodud § 39 lõigetes
2-4.
Lõige 2 kordab üle § 20 lõiget 3 Interregi programmide rakendamisega seonduva erisusega.
Sätte viimane lause viitab otse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklitele 44 ja 45.
Lõige 3 kordab üle § 20 lõiget 4 Interregi programmide rakendamisega seonduva erisusega.
Lõikes 3 viidatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1059 artiklile
36.
Eelnõu § 40 kordab §-s 21 sätestatut, kuid mõningate erisustega. Toetuse kasutamise ja
andmise üle peetakse arvestust selle jaoks loodud toetuse haldamise keskkonnas, mis on välja
töötatud Interact programmi poolt ja Interregi programmide rakendamise eripära arvestades.
Samuti kasutatakse ka muid toetuse haldamise keskkondi Interregi programmides. Toetuse
haldamise keskkond täidab tugifunktsiooni toetuse taotluste, projekti aruannete, projektile
maksete tegemisel ja menetlemisel. Kuigi toetuse haldamise keskkonnal on peamiselt samad
funktsioonid, mis on §-s 21 nimetatud toetuse haldamise registril, ei ole tegemist ühe ja sama
registriga ning seetõttu on § 40 lõigetes 1–5 välja toodud erisused võrreldes §-s 21
sätestatuga.
40
22.10.2021
Lõige 1 kordab § 21 lõiget 1, kuid „toetuse haldamise keskkond“ on asendatud väljendiga
„toetuse haldamise keskkond“.
Lõige 2 kordab § 21 lõiget 3, kuid väljend „registri e-toetuste keskkond“ on asendatud
väljendiga „toetuse haldamise keskkond“.
Lõige 3 kordab § 21 lõiget 4, kuid käesolev lõige 3 viitab seaduse § 34 lõigetes 2–5
nimetatud ülesannete täitjatele.
Lõige 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogu põhimääruse kehtestab
valdkonna eest vastutav minister oma määrusega.
Lõige 5 kordab § 21 lõiget 6. Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse kindlaks
registri põhimääruses.
Eelnõu § 41 lõige 1 kordab § 23 lõikes 1 sätestatut, kuid seda lõiget on kohandatud ja
täiendatud seoses Interregi programmide rakendamisega seotud erisustega. Tulenevalt
Interregi programmide rakendamise erisusest on lõikele juurde lisatud „Programmi juhendis,
toetuselepingus…“.
Lõiked 2 ja 3 kordavad § 24 lõikeid 4 ja 5. Lõige 2 sätestab, et kontrolli teostab selleks
volitatud ametnik või töötaja ehk kontrollija. Lõige 3 sätestab, et kontrollija peab esitama
kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi.
Lõige 3 kordab § 24 lõiget 3 teatavate erisustega. Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25
lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused:
1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega
seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja
maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast;
2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas
väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost;
3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid
või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud
teave ei vasta tegelikkusele;
4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi;
5) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil
loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või
muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid.
Eelnõu § 42 lõige 1 sätestab, et Rahandusministeerium täidab ühissätete määrusest ja ETK
määrusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid.
Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide ning sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide
nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub
oma ülesannete täitmisel muu hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest.
Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase koondarvamuse ehk ETK määrusest
nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande, mis esitatakse Euroopa
Komisjonile. Auditeeriv asutus lähtub ühissätete määruses nimetatud auditeerimise
strateegiast. Lisaks juhib Interregi programmi auditeeriv asutus audiitorgrupi liikmete tööd,
kes toetavad auditeerivat asutust tema ülesannete täitmisel.
41
22.10.2021
Lõige 2 kordab § 27 lõiget 3, kuid teeb viite § 34 lõigetele 2–4 ja 7–9 nimetatud asutustele.
Auditeerival asutusel või tema volitatud isikul või asutusel on õigus auditeerida §-s 34
lõigetes 2–4 ja 7–9 asutusi ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja
partneri ülesannete ja kohustuste täitmisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele,
sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse
saajale ja partnerile küsimusi ning viibida toetuse saaja ja partneri projektiga seotud ruumides
ja territooriumil.
Lõige 3 viitab § 27 lõikele 5, mille kohaselt auditeeriva asutuse, auditeerimise strateegia,
auditiarvamuse ja iga-aastase kontrollaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
oma määrusega. Ühes ja samas määruses kehtestatakse nii rakenduskava kui ka Interregi
programme puudutav kord.
Eelnõu § 43 kohaselt tuleb finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võtta aluseks Interregi
programmis kehtestatud finantskorrektsiooni tegemise kord. Finantskorrektsiooni tegemise
kord võetakse aluseks kõikide konkreetses Interregi programmis osalevate toetuse saajate ja
partnerite, hoolimata millisest riigist toetuse saaja või partner pärit on, finantskorrektsiooni
tegemisel.
Eelnõu § 44 reguleerib vaidemenetlust. Säte viitab §-le 31 ja sätestab seega, et ka Interregi
programmides kohaldatakse vaidemenetlusele §-s 31 sätestatut, mille kohaselt on isikul
kohustus läbida vaidemenetlus enne, kui ta esitab kohtule kaebuse. Sarnaselt §-le 31 on
kohustuslik vaidemenetlus mõistlik, sest see võimaldab haldusorganil tehtud vigu parandada
ja selgitada täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidemenetluses
erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning
kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel
kujuneda vaidlus kohtus. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditi aruande alusel
tehtud otsuse vaidlustamise korral.
Eelnõu § 45 määrab vaideorganid, kes peavad lahendama vaide.
Lõike 1 kohaselt peab korraldusasutuse või toimingu peale esitatud vaide lahendama
korraldusasutuseks olev asutus.
Lõike 2 kohaselt peab kontrollija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendama
kontrollijaks olev asutus.
4. peatükk
Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja elluviimine
Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade
rahastu rakenduskavade (siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimine toimub
sarnastel alustel 2. peatükis kirjeldatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
elluviimisega. Peatükis 4 on toodud üksnes erisused eelnõu peatükkidest 1 ja 2. Erisused
tulenevad sellest, et Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kuuluvad teise poliitikavaldkonda ning eelnimetatud
fondide eesmärke ja elluviimist reguleerivad samuti eraldiseisvad Euroopa Liidu õigusaktid.
Siiski on eelnõu eesmärgiks tagada Euroopa Liidu fondide riigisisene haldamine võimalikult
koordineeritult ja ühtlustatult.
Eelnõu §-s 46 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika rakenduskavade
koostamisel ja kinnitamisel, kuivõrd Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning
42
22.10.2021
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on
Siseministeerium.
Lõikega 1 määratakse Siseministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa
Komisjoniga, ministeeriumitega ja Riigikantseleiga ning koostada siseturvalisuspoliitika
rakenduskavad.
Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab Siseministeeriumi ettepanekul
siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning Siseministeerium esitab kinnitatud rakenduskava
Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.
Rakenduskavade muudatusettepaneku valmistab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ette
Siseministeerium. Muutmine algatatakse, kui seda peab vajalikuks Vabariigi Valitsus,
Siseministeerium, rakenduskava seirekomisjon või Euroopa Komisjon. Muudatused
lepitakse kokku asjasse puutuvate ministeeriumitega. Siseministeerium peab vajadusel
eelnevalt Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. Vabariigi Valitsusele esitatakse
rakenduskavade muudatuste kinnitamise eelnõud, kui ühissätete määrusest tulenevalt on
seirekomisjon rakenduskavade muudatused heaks kiitnud. Siseministeerium esitab
rakenduskavade muudatusettepaneku pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist
Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Rakenduskavade muudatuse heakskiitmine Euroopa
Komisjoni poolt on reguleeritud ühissätete määrusega. Rakenduskava muudatuse, mida ei
pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 kohaselt kinnitama Euroopa
Komisjon, kinnitab Siseministeerium.
Rakenduskavad sisaldavad peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi,
poliitikaeesmärke, erieesmärke, kavandatud tegevusi, väljund- ja tulemusnäitajaid,
finantstabel (aastate ja toetusmäärade lõikes), partnerluse ning teavitamise ning
eeltingimuste täitmise kirjeldusi.
Eelnõu §-ga 47 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika
rakenduskavade elluviimisel ja rahastamiskavade koostamisel. Siseministeeriumile ei
kohaldata eelnõu § 4 ja Siseministeerium ei koosta nimetatud paragrahvis viidatud meetmete
nimekirja siseturvalisuspoliitika fondide kohta. Erisus tuleneb asjaolust, et §-is 4 sätestatud
meetmete nimekiri koostatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide
(struktuurivahendite) rakenduskava elluviimiseks. Siseturvalisuspoliitika fondid paiknevad
EL eelarves eraldi peatükis ning panustavad Euroopa Liidu rände- piirihalduse ja
siseturvalisuse poliitikaeesmärkidesse, nende fondide elluviimiseks koostatakse eraldi
rakenduskavad ning seetõttu on otstarbekas koostada nende rakenduskavade jaoks ka eraldi
rahastamiskavad. Selleks, et tagada EL vahendite riigisisese rakendamise ühetaolisus,
sisaldab siseturvalisuspoliitika rahastamiskava võimalikult palju samas ulatuses teavet nagu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri, omades siiski erisusi tulenevalt
siseturvalisuspoliitika fondide EL määrustes sätestatust.
Lõikega 1 sätestatakse, et Siseministeerium koostab siseturvalisuspoliitika rakenduskava
elluviimiseks rakenduskavade elluviimisel osalevate ministeeriumitega rahastamiskavad.
Lõikega 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab rahastamiskavas kehtestatava teabe.
Lõikega 3 sätestatakse, et siseminister kinnitab rahastamiskava. Rahastamiskava on sisult
43
22.10.2021
rakenduskava elluviimise rakendusplaan.
Eelnõu §-ga 48 määratakse siseturvalisuspoliitika fondide osas liikmesriigi,
korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjad. Ühissätete määruse
mõistes täidab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika eest vastutajana ka liikmesriigi
ülesandeid. Kuna ühissätete määruse mõistes on korraldusasutuse ülesanded kirjeldatud
kogumina, täidab Siseministeerium käesoleva eelnõu mõistes nii korraldusasutuse,
rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid.
Lõikega 1 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul
eelnõu §-s 6 sätestatud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid. Kuna Siseministeerium
on senini täitnud nimetatud fondide puhul korraldusasutuse ülesandeid, siis jätkatakse senise
ülesannete täitmise jaotusega ning Siseministeerium pannakse juba eelnõuga vastavate
ülesannete täitjaks.
Lõikega 2 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul
eelnõu §-s 7 sätestatud rakendusasutuse ülesandeid. Samuti sätestatakse, et rakendusasutuse
ülesannete täitmisel ei kohaldata Siseministeeriumile eelnõu § 7 lõike 2 punkti 5, kuivõrd
siseturvalisuspoliitika fondide puhul korraldab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika
rakenduskava muutmise ja kinnitamise vastavalt eelnõu §-le 46. Siseministeerium kinnitab
siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimiseks rahastamiskavad ning korraldab nende
muutmise vastavalt eelnõu §-le 47.
Lõikega 3 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul täidab rakendusüksuse
ülesandeid Siseministeerium. Täiendavalt nähakse ette võimalus delegeerida
rakendusüksuse ülesanded muule täidesaatva riigivõimu asutusele või avalik-õiguslikule või
eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Eelnõu §-s 49 täpsustatakse eelnõu §-s 9 sätestatut, milles reguleeritakse korraldusasutuse,
rakendusasutuse ja rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavust.
Siseministeerium on rakendanud Euroopa Liidu Euroopa Pagulasfondi vahendeid EL
finantsperioodil 2004–2006 ja 2008–2013, Välispiirifondi vahendeid 2007–2013, Euroopa
Tagasipöördumisfondi vahendeid 2008–201323, 2014–2020 Sisejulgeolekufondi ning
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid24, mistõttu jätkab Siseministeerium
käesoleva eelnõu mõistes korraldusasutusena ka EL 2021–2027 rahastusperioodil sarnaselt
eelnõu § 9 lõikes 3 nimetatud põhimõttele.
Eelnõu § 50 alusel kehtestatakse üldised tingimused TAT õigusaktide koostamiseks ja
kehtestamiseks. Praktikas ühildatakse eelnõu § 10 lõike 1 alusel antava Vabariigi Valitsuse
määrusega, milles märgitakse vajadusel siseturvalisuspoliitika rakenduskavade erisused.
Eelnõu §-ga 51 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saajaks lisaks
juriidilisele isikule ja asutusele ka rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastatakse
toetusest, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2 punkti 9
tähenduses rahastamisvahendi rakendaja.
23
Vabariigi Valitsuse 13.03.2008 korraldus nr 139 „Üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“
raames asutatud fondide vastutavate asutuste, sertifitseerimisasutuste ja auditeerimisasutuste määramine“
24
Vabariigi Valitsuse 13.11.2014 korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning
Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“
44
22.10.2021
Eelnõu §-ga 52 määratakse, et Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 41–43 nimetatud tulemuslikkuse hindamise, andmete
kogumise ja töötlemisega ning tulemusaruande koostamisega siseturvalisuspoliitika
rakenduskavade elluviimise seirega seotud ülesandeid. Samuti täpsustatakse
Siseministeeriumi õigusi anda rakendusüksusele suuniseid ja soovitusi ning küsida vajalikku
teavet juhul kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium.
Eelnõu §-ga 53 sätestatakse, et Siseministeerium vastutab siseturvalisuspoliitika
rakenduskavade seirekomisjoni moodustamise eest. Seirekomisjon tuleb moodustada
hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud
rakenduskavad. Siseministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette
seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute protokollid. Seirekomisjoni koosolekud
peavad toimuma vähemalt kaks korda programmperioodi jooksul. Seirekomisjoni ülesanded
on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab seirekomisjon heaks rakenduskavade
muudatused.
Eelnõu §-ga 54 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise mõjude
hindamiste korraldust. Rakenduskavade hindamine toimub sarnaselt eelnõu §-s 17 sätestatud
rakenduskava hindamisega, kuid täpsustatakse, et siseturvalisuspoliitika rakenduskavasid
hõlmavaid hindamisi korraldab Siseministeerium ning juhul, kui rakendusüksuse ülesandeid
ei täida Siseministeerium, siis nähakse ette, et rakendusüksus on kohustatud esitama
Siseministeeriumile hindamiseks vajalikud andmed.
Eelnõu §-s 55 nähakse ette teabe töötlemine vastavalt eelnõu §-le 19 arvestades, et
korraldusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium.
Eelnõu § 56 kohaselt võetakse ka siseturvalisuspoliitika fondide toetuse haldamise
keskkonnana kasutusele senine struktuuritoetuse haldamise jaoks loodud infosüsteem
(edaspidi register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse
andmise menetlusetappe ja Euroopa Komisjonile esitavat infot. Register täidab
tugifunktsioone toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja
edastamisel. Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist,
ülesannete täitmist ja kulude abikõlblikkust. Register on peamine töö- ja menetluskeskkond.
Registri juurde on välja töötatud e-lahendus (e-toetuse keskkond) taotluste, kuluarvete,
aruannete ja otsuste esitamiseks. Kuna kõik osapooled lähtuvad otsuste tegemisel vaid
registrisse, sealhulgas e-toetuse keskkonda, kantud infost, on sellistel andmetel, mis on
seotud toetuse andmise ja kasutamise protsessiga, õiguslik tähendus.
Eelnõu §-s 57 nähakse ette siseturvalisuspoliitika rakenduskavade toetusvaldkondadest
üldsuse teavitamise kohustus. Teavitamistegevused kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika
rakenduskavades.
Lõike 2 kohaselt sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide
tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuete ja korra erisused kehtestatakse
eelnõu § 22 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses.
Eelnõu §-s 58 sätestatakse erisus rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise
kontrollimisel. Samuti täpsustatakse eelnõu § 23 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 25 lõike 3
kohaldamist selliselt, et nimetatud paragrahvis viidatud sätteid kohaldatakse vaid juhul kui
Siseministeerium ei ole rakendusüksus. Erisus tuleneb eelnõu §-st 35, mille kohaselt täidab
45
22.10.2021
Siseministeerium nii korraldusasutuse, liikmesriigi, rakendusasutuse kui rakendusüksuse
ülesandeid ning sellest lähtuvalt viiakse eelnõu § 23 lõikes 2, § 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 3
viidatud kontrolle läbi juhul, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab muu täidesaatva
riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.
Eelnõu §-ga 59 määratakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika fondide
auditeerimisel.
Lõigetega 1, 2 ja 4 määratakse, et Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus
täidab eelnõu §-s 27 sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid siseturvalisuspoliitika fondide
puhul. Auditeeriva asutuse ülesanded tulenevad samuti ühissätete määrusest. Auditeeriva
asutuse ülesandeks on muuhulgas Siseministeeriumi kui korraldusasutuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide ning rakendusüksuse tööprotsesside (kui Siseministeerium ei ole
rakendusüksus) ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse hindamine ja
projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muuhulgas
rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Lisaks on auditeeriva asutuse
ülesanneteks audiitori iga-aastase koondarvamuse ehk auditi arvamuse ja auditeerimise
aastaruande ehk kontrollaruande koostamine Euroopa Komisjonile. Nimetatud ülesannete
täitmine tugineb auditeeriva asutuse poolt läbiviidavatele juhtimis- ja kontrollisüsteemide-
ning projektiaudititele. Auditid tehakse auditistrateegia kohaselt valimi alusel.
Lõikes 3 sätestatakse, et kuna siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus on eraldiseisev
ning sõltumatu eelnõu §-s 27 viidatud auditeerivast asutusest siis ei laiene eelnõu § 27
viidatud auditeeriva asutuse tegevust reguleeriv kord siseturvalisuspoliitika fondide
auditeerivale asutusele.
Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest
teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondi auditeeriv asutus enda koostatud
auditeerimise strateegiast ja siseturvalisuspoliitika fondi auditeerimise käsiraamatust ning
rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja
Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.
Eelnõu §-s 60 täpsustakse, et juhul, kui vaie esitatakse eelnõu 4. peatükis nimetatud
korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab
vaide Siseministeerium.
5. peatükk Rakendussätted
Eelnõu § 61 lõikega 1 muudetakse riikliku statistika seaduse (RStS) § 1 lõiget 1. Riiklik
statistika on RStS tähenduses kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistatav teave,
mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika
programmi raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. Lõikes 1 toodud riikliku
statistika allika mõistet laiendatakse nii, et riiklik statistika hõlmab ka programmivälise
statistikatöö käigus andmete statistilise töötlemise tulemusena saadud teavet. Muudatus on
vajalik õigusselgusest lähtuvalt ning normitehnilise täpsustusena, kõrvaldades
õigustühimiku ja vastuolu RStS sätete tõlgendamisel. Andmete statistilise töötlemise
rakenduspraktika on kümne aastaga muutunud, õigusruum on teisenenud, andmete
töötlemise ulatus, andmeallikad, andmekaitse meetmed ja tehnoloogiad on arenenud.
Riikliku statistika tegemisel rakendatakse nii statistikaprogrammi kui ka programmiväliste
statistikatööde tegemisel andmete statistilisel eesmärgil töötlemisele samu põhimõtteid ja
46
22.10.2021
kvaliteedikriteeriume, tuginedes RStS § 7 lõikele 1. Erinevust statistikaprogrammi alusel või
programmivälise statistika tegemisel ei ole, mis nähtub RStS § 20 lõikest 2. Sõna „riiklik“
kasutamine on vajalik, et teha vahet riiklikul ja ametkondlikul ehk andmekogude pidajate
andmete töötlemisel poliitika kujundamise eesmärgil. Erinevus on selles, et riiklik või
ametlik statistika erineb ametkondlikust statistikast oma mh ametialase sõltumatuse poolest,
mis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 223/2009 artiklis 2 lõikes
1 punktis a.
Ametialane sõltumatus on statistika sõltumatu arendamine, tegemine ja levitamine ilma
poliitiliste või muude huvirühmade või ühenduse või siseriiklike asutuste surveta, eriti selles
osas, mis on seotud tehniliste võtete, määratluste, metoodika ja kasutatavate allikate valikuga
ning kõikide levitamisvormide ajastuse ja sisuga, ilma et see piiraks institutsioonilist
korraldust, nagu näiteks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide institutsiooniliste või eelarve-
eeskirjade kohaldamist või statistikavajaduste kindlaksmääramist.
Programmivälise statistikatöö tegemisel järgitakse statistikaalaseid põhimõtteid ja
kvaliteedikriteeriume, seega on tegemist ametliku statistikaga. Andmete levitamise
põhimõtted on statistikatöödel samad – avaldatakse üldistatud teave, mis välistab statistilise
üksuse otsese või kaudse tuvastamise, ja andmeid töödeldakse ainult statistilisel ja
teaduslikul eesmärgil. Selleks, et teha juba olemasolevate statistilisel eesmärgil kogutud
andmete alusel avalikke ülesandeid täites ja avalikust huvist lähtuvat andmete töötlemist või
kogudes selleks täiendavalt andmeid, rakendatakse nii isikuandmete kaitse kui ka statistilise
konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Viidatud puuduse kõrvaldamine riikliku statistika tegemise
üldises aluses tagab RStS sätete tõlgendamise koosmõjus statistikalaste põhimõtete ja
kvaliteedikriteeriumite kohaldamisega, sh ametialase sõltumatuse statistikatööde tegemisel
ning andmete levitamise keelu muul kui statistilisel eesmärgil.
4. Eelnõu terminoloogia
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti
õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele. Terminid on nendes seadustes
ja eelnõus põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu eelnõus kasutatud terminid ei ole enam
võõrad. Eelnõus on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus
võrreldes varasemate seadustega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamise loobumises, selle
asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ära ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide
vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus ja eelnõu. Tulenevalt hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 Euroopa Liidu õiguses nimetatud
termineid ei tule siseriiklikult uuesti määratleda. Eelnõus on viidatud ühissätete määrusele,
kui termin tuleneb sellest määrusest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised (EL) määrused:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;
47
22.10.2021
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega
luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
1296/2013;
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega
luuakse Õiglase Ülemineku Fond;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1059, 24. juuni 2021, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastusest toetatava
vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1147, 7. juuli 2021, millega
luuakse Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifond;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1149, 7. juuli 2021, millega
luuakse Sisejulgeolekufond;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1148, 7. juuli 2021, millega
luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi
Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande
sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni
leidmise.
Eelnõuga reguleeritud toetuse kasutamine kuulub ühissätete määruse artikli 7 kohaselt
liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud pädevuse25 alla, seega toimub toetuse
kasutamine ühissätete määruse ja eelnimetatud fondi-määruste järgi ning toetuse andmise
üksikotsuste tegemise pädevus on liikmesriigil. Euroopa Komisjon kinnitab rakenduskava ja
programmid. Euroopa Komisjon toetub üksikotsuste alusel antud toetuse õiguspärase
andmise ja kasutamise kontrollimisel auditeeriva asutuse hinnangutele ja korraldusasutuse
kinnitustele. Seega eelnõus nimetatud rakenduskava ja programmide rakendamisega seotud
ülesannete täitmisel ja toetustingimuste sätestamisel juhindutakse eelkõige Euroopa Liidu
õigusaktidest. Eelnõu on ühissätete määruse rakendamise peamiseks riigisiseseks
õigusaktiks.
Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava on suunatud Euroopa ühise
varjupaigasüsteemi tugevdamisele ja arendamisele, liikmesriikidesse suunduva seadusliku
rände toetamisele, sealhulgas aidatakse kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele
ning ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ning tõhusale tagasisaatmisele kolmandatesse
riikidesse ja vastuvõtmisele kolmandates riikides.
Piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavast toetatakse Euroopa integreeritud piirihalduse
arendamist, et tagada ühetaoline ja kvaliteetne EL välispiiride kontroll, ühtne viisapoliitika
ning lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist. Euroopa integreeritud piirihalduse
tugevdamine on üks Euroopa Liidu tegevuse tugisammastest ja eeltingimus Schengeni ala
toimimiseks.
Sisejulgeolekufondi rakenduskava on suunatud terrorismi, radikaliseerumise, piiriülese raske
ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastasele võitlusele ning kuriteoohvrite
25
Euroopa Liidu finantsmääruse nr 1046/2018 artikli 62 lõige 1 punkt b ja artikkel 63.
48
22.10.2021
abistamisele. Fondi eesmärgiks on suurendada liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist
teabevahetust, tugevdada Euroopa Liidu tasandi koostööd ning piiriüleseid ühisoperatsioone
ja tõsta liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, sh
läbi koolituste ja parimate praktikate vahetuse.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu on vajalik rakenduskava, Interregi programmide elluviimisel ning liidu
siseturvalisuspoliitika fondi vahendite kasutusele võtmisel kohalduvate Euroopa Liidu
määruste rakendamiseks, reguleerides toetuse kasutamise korralduslikku poolt. Läbi
rakenduskavade ja Interregi programmide tulemuste saavutamise aitab eelnõu kaasa Eesti
keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja
kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele. Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja
välissuhtlemist.
Eesti prioriteedid26 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava elluviimisel on nutikam Eesti,
rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ning Ida-
Virumaa õiglane üleminek. Interregi programmides lepitakse kokku programmides osalevate
riikide ühised prioriteedid. Prioriteedid kajastuvad partnerlusleppes, rakenduskavades ja
Interregi programmides.
Eelnõus kehtestatakse fondide rakendamisega seotud osapooled, nende kohustused ja
vastutus, sh Rahandusministeeriumi vastutus, korraldusasutuse, ministeeriumite ja
rakendusüksuste ülesanded. Lisaks reguleeritakse toetuse andmise ja kasutamise
põhimõtteid, seire ja hindamise korraldust, dokumentide säilitamise, andmete töötlemise,
juurdepääsu ja avalikkuse teavitamise nõudeid, nõuete täitmise üle kontrolli, auditeerimise
põhimõtteid, tagasinõuete aluseid ja vaidemenetlust. Rakendamisega seotud asutuste
(Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksuste) ülesannete
täitmisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks,
projektide valikuks, teavitamiseks, kontrollide ja auditite läbiviimiseks, seireks,
hindamiseks, infosüsteemi ülalpidamiseks ja arendamiseks) on ette nähtud tehnilise abi
eelarve. Tegemist on mitmendat perioodi sarnaste põhimõtete ja rakendussüsteemi alusel
antava toetusega, mistõttu on rakendamisega seotud asutustel toimivad ja auditeeritud
juhtimis- ja kontrollisüsteemid paigas (tööprotseduuride asjakohasust kontrollib
korraldusasutus) ning valdavalt ka vajalik personal olemas, kahe perioodi kattumisest
tingitult võib esineda ajutist lisakoormust. Eelnõu on asutuste ülesannete täitmise eelduste
osas lihtsamaks muudetud – need asutused, kes on ka perioodi 2014–2020 vastutavad
asutused, ei pea enam ülesande täitmiseks luba (akrediteeringut) taotlema ja saavad jätkata
seniste tööprotseduuride alusel (vajadusel neid täiendades). Selline lihtsustus tuleneb
tegelikult ühissätete määrusest, mis ei näe ette korraldusasutuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide, sh tööprotseduuride vastavusauditit, kui korraldusasutus on sama, mis
perioodil 2014–2020 ja senised korraldusasutuse toimimise auditid on kõrge hinde saanud
(vähemalt kategooria II).
Lihtsustub rakenduskava seire aruandlus. Iga-aastast seirearuannet senisel kujul ei koostata.
Seire andmed edastatakse EK-le infosüsteemi kaudu vähemalt 1 kord kvartalis. Analüütiline
seireinfo koostatakse vahetulemuste kohta. Eraldi valdkondlikke komisjone meetmete ja
toetuse kasutamistingimuste kujundamiseks ja seireks eelnõus enam ette ei nähta. Vastavad
26
Valitsus kiitis 23.04.2013 heaks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtted aastateks 2014-
2020 http://www.valitsus.ee/et/uudised/luhiteated/74757/valitsus-kiitis-heaks-euroopa-liidu-
struktuurivahendite-kasutamise-p%C3%B5him%C3%B5tted-aastateks-2014-2020
49
22.10.2021
riigisiseselt moodustatud komisjone on juba kaasatud riigisiseste planeerimis- ja
arengukavade koostamisel.
Tehnilise abi eelarvest on ette nähtud ka oluliste partnerite (Eesti Ametiühingute Keskliit,
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja
Ida-Virumaa piirkondlikud partnerid, MTÜ Vabaühenduste Liit, MTÜ Maakondlikud
Arenduskeskused) võimestamise vahendid, et tagada nende sisuline osalemine rakenduskava
elluviimisel. Toetuse saajate projektide ettevalmistamise ning rakendamisega kaasnevad
kulud tuleb katta projektide eelarvest või omavahenditest.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud.
Perioodil 2021–2027 on Eestil võimalik saada majanduskasvu ja tööhõive investeeringute
eesmärgi jaoks 3,37 miljardit. Aastatel 2014–2020 oli Euroopa Liidu toetus 3,5 miljardit.
Liikmesriik võtab rakenduskava ja Interregi programmidega kohustuse kasutada vahendid ja
saavutada tulemused ajakava kohaselt. Kui sellest kinni ei peeta, võib Euroopa Komisjon
vähendada riigile eraldatud vahendeid.
Toetuste kasutuselevõtu administreerimisega seotud kulutused kaetaks tehnilise abi
vahenditest, mis on ca 3,4% Eestile eraldatud rakenduskava sisutegevuste mahust. Uudsena
makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike
kulude alusel fondipõhise määra ulatuses.
ETK määrusega on lubatud ERF-st programmide elluviimisega kaasnevate tehnilise abi
kulude katteks kuni 6% ETK programmidele eraldatavast kogusummast. Kui ETK
programmidele eraldatav kogusumma ei ületa 50 000 000 eurot, eraldatakse ERF-st
tehniliseks abiks 7% kogusummast, kuid vähemalt 1 500 000 eurot ja mitte rohkem kui 3 000
000 eurot.
Interregi programmis osaleval riigil tuleb kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid ning katta
tehnilisest abist mittekaetavaid seirekomisjoni, juhtkomisjoni, kontrollijate ja auditiitorite
rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kulude katte suurus selgub, kui Interregi
programmis osalevad riigid on Interregi programmi rakendamises kokku leppinud. Kulud
kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades või kui Interregi
programmis on programmis osalevate riikide vahel teisti kokku lepitud.
Siseturvalisuspoliitika fondide administreerimiseks on igale fondile ette nähtud kuni 6%
rakenduskavade sisutegevuste mahust. Sarnaselt Interregi programmidega makstakse
tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel.
Tehnilise abi riikliku kaasfinantseerimise kohustus siseturvalisuspoliitika fondidel puudub.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel nähakse ette järgmised Vabariigi Valitsuse määrused ja ühel juhul kehtiva
määruse muudatus (kavandid lisatud):
• perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused;
• perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine;
• struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõu;
50
22.10.2021
• perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite kasutamise auditeerimine.
TAT õigusaktid ja lepingud (määrused, käskkirjad, rahastamisvahendi lepingud)
kehtestatakse peale eelnõu jõustumist, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks
kiitnud.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest
kohustuslikku tähtaega. Eelnõu ja selle rakendusaktide jõustumisel saab tulenevalt ühissätete
määruse artikli 63 lõikest 2, ja kui nii on sätestatud TAT õigusaktis, alates 2021. aasta
algusest tehtud kulusid lugeda tagantjärele abikõlblikuks ehk neid toetuse arvelt rahastada,
välja arvatud riigiabi andmisel ja kui taotluse esitamise hetkeks on projekt juba ellu viidud.
Siiski on soovitatav eelnõu peatselt, pärast ühissätete määruse jõustumist, jõustada, et
võimaldada viivitamatult 2021. aastal alanud uue programmperioodide vahendite
kasutuselevõtmiseks TAT-de kehtestamist.
Perioodil 2014–2020 rahastatud projektidele, kuni nende lõppemiseni, kohaldatakse
STS2014_2020 ning siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud projektidele vastavaid
otsekohalduvaid EL määruseid.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumitega,
kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe kohaselt hakkavad
täitma rakendusasutuse ülesandeid, sh Maaeluministeeriumiga, Riigikantseleiga ja
Andmekaitse Inspektsiooniga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute
Keskliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti
Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,
Vabaühenduste Liidule, Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste Akadeemiale ning Soolise
Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinikule. Esitatud märkustega arvestamise kohta
on koostatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (lisatud).
51
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadus eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi
seisukoht
Kultuuriminis 1. Eelnõu § 2 punkt 1 sätestab, et „toetus on Arvestatud.
teerium käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava Riigipoolne kaasrahastamise
või Interreg programmi rahastava fondi vahendid kohustus täidetakse kas
ja vajadusel Eesti riigi poolt nende riigieelarvelise kaasfinantseeringu
kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavad või toetuse saaja
rahalised vahendid“. Palume seletuskirjas omafinantseeringuna. Kummaga on
selgitada sõna „vajadusel“ olemust – millistel parasjagu tegemist, fikseeritakse
juhtudel tekib vajadus lugeda Eesti riigilt Ühtekuuluvuspoliitika vahendite
kaasrahastamiseks eraldatavad vahendid toetuse korral riigisiseses meetmete
hulka ja millal mitte nimekirjas ja vastavalt sellele
toetuse andmise tingimustes.
Riigieelarveline kaasfinantseering
on riigieelarvest antav lisaraha, mis
makstakse välja toetusena koos
välistoetusega läbi infosüsteemi
ning rikkumise korral kuulub see
tagasinõudmisele.
Omafinantseeringu peab toetuse
saaja omavahenditest juurde
panema. Toetuse osana käsitletava
riikliku kaasfinantseeringu
kavandamine on võimalus, kui
konkreetses meetmes on
põhjendatud fondivahendeid
võimendada. Kui see kavandatakse
konkreetses toetusmeetmes, siis
seda käsitletakse toetusena. Sõna
“vajadusel” on asendatud, “kui see
on meetme või Interreg programmi
eelarves ette nähtud”.
Riigieelarvelise kaasfinantseerimise
otsused tehakse Vabariigi Valitsuse
tasandil üldjuhul programmperioodi
kohta.
2. Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et Arvestatud.
„Rahandusministeerium koostab koostöös Märgime, et Euroopa Komisjon
ministeeriumide ja Riigikantseleiga (EK) ei ole koostaja. Eelnõus
1
partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab parandatud, et läbirääkimised EK-
Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi“. Palume ga toimuvad partnerlusleppe ja
täpsustada, mis teemal peab rakenduskava koostamise ja
Rahandusministeerium Euroopa Komisjoniga muutmise raames.
läbirääkimisi või sätestada eelnõus, et koostab
koostöös ministeeriumide, Riigikantselei ja
Euroopa Komisjoniga partnerlusleppe ja
rakenduskava. Läbirääkimised on samuti osa
koostööst või kui läbirääkimisi peetakse muul
teemal, siis palume seda nimetada.
3. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et „rakenduskava Selgitame.
muudatuse, mis ei sisalda muudatusi Eelnõu kooskõlastamise järgselt on
finantsnäitajates või näitajates või nende kustutatud lõige 3 ja täiendatud
sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium“. lõiget 2 järgmises sõnastuses:
Juhime tähelepanu, et finantsnäitaja on samuti „Vabariigi Valitsus kinnitab
näitaja, mistõttu ei pea seda eraldi välja tooma. partnerlusleppe ja rakenduskava
Rahandusministeeriumi
ettepanekul. Rahandusministeerium
esitab Vabariigi Valitsuse
kinnitatud partnerlusleppe ja
rakenduskava Euroopa
Komisjonile. Rakenduskava
muudatuse, millega ei kaasne
meetmete nimekirja muutmise
vajadust, esitab
Rahandusministeerium Euroopa
Komisjonile Vabariigi Valitsuse
kinnitamata.“
4. Eelnõu § 7 lõike 2 punkt 1 sätestab, et Selgitame.
rakendusasutus koostab toetuse andmise ja Eelnõu koostajad juhivad
kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või tähelepanu, et toetuse andmise
lepingu eelnõu. Juhime tähelepanu, et ülesanne tingimuste õigusakti kehtestamise
kohustab praegu ainult eelnõud koostama. Samas volitusnorm ministri jaoks asub
peab rakendusasutus selle eelnõu ka jõustama ehk eelnõu § 10 lõikes 2.
kehtestama. Palume eelnõud täpsustada. Rakendusasutuse kohustuse juures
on just nimelt koostamine, et
eristada koostamist kui eelnõu
ettevalmistamist kehtestamisest.
5. Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et rakendusüksuse Mitte arvestatud.
ülesannete täitja on Vabariigi Valitsuse Leiame, et selguse mõistes tuleb
korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu neid eelnõus nimetada eraldi.
asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik
juriidiline isik. Juhime tähelepanu, et nii avalik-
õiguslik kui ka eraõiguslik juriidiline isik on
juriidilised isikud, mistõttu võib neid eelnõus koos
nimetada „juriidiline isik“.
6. Eelnõu § 8 lõige 4 käsitleb seda, kui Selgitame.
2
rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik Need sätted ei ole seotud. Vastavalt
juriidiline isik. Sama paragrahvi lõige 5 käsitleb on ka eelnõu seletuskirjas
seda, kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab selgitatud. Lg 4 käsitleb olukorda,
täitma teine asutus või muu juriidiline isik. Juhime kus eraõiguslikule juriidilise isikut
tähelepanu, et need lõiked ei ole omavahel eelnõus volitatakse täitma rakendusüksuse
seotud, mistõttu jääb lõike 5 puhul arusaamatuks, ülesandeid. Kuid lõige 5 käsitleb
kes on „teine asutus“ ja „muu juriidiline isik“ ning olukorda, kui senise
millise asutusega võrreldes „teine asutus“ ja rakendusüksuse ülesanded liiguvad
millise juriidilise isikuga võrreldes „muu struktuurimuudatuste vm põhjusel
juriidiline isik“. Palume täpsustada ja tuua seosed. teisele asutusele, kes saab või juba
on rakendusüksus, nt Innove
liitumine Riigi Tugiteenuste
Keskusega (RTK-ga),
Rahandusministeeriumi
rakendusüksuse liitumine RTK-ga.
Lg 5 katab erinevad liikumised
olles seetõttu universaalne.
Märgime, et lõigete 4 ja 5
reguleerimisala on erinev.
7. Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et „taotluse tähtaja Mitte arvestatud.
jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei Eelnõu seletuskirjas on sõna
ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata“. “võimalus” teises tähenduses kui
Juhime tähelepanu, et seletuskiri küll täpsustab, et kaalutluse andmine, mis on HMS-s.
antakse võimalus jätta tähtaeg ennistamata ja Sellepärast ongi eelnõus erisus,
taotlus läbi vaatamata, kuid eelnõu ütleb selgelt, et keeluna. Eelnõu annab võimaluse
tähtaega ei ennistata. See ei ole võimalus, vaid keelduda. Me ei pea vajalikuks
keeld. Lisaks juhime tähelepanu, et kohaldada üldist, HMS olevat
haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 kohaselt on korda, sest see ei ühti toetuse
võimalus jätta tähtaeg ennistamata, kui andmisel konkureerimise
ennistamine ei ole põhjendatud. Tähtaja põhimõttega, samuti ei ole põhjust
ennistamise võimalus peaks jääma võtta taotlusi vastu, kui taotlusvoor
kaalutlusotsusena kindlasti sisse. Teeme on suletud eelarve lõppemise tõttu.
ettepaneku sõnastada säte selliselt, et taotluse Siiski kohendame seletuskirja, et ei
tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus tekiks sõna väärtõlgendusi.
läbi vaatamata ning lisada säte, et kui taotleja on
tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse
andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel
tähtaja ennistada HMS § 34 kohaselt.
8. Eelnõu § 13 annab ärakuulamise regulatsiooni. Selgitame.
Juhime tähelepanu, et regulatsioon ei erine HMS§ Ärakuulamise regulatsiooni puhul
40 regulatsioonist ning kuna eelnõu § 1 lõike 5 on tegemist olulise menetlusõiguse
kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ette – ja kohustusega. Seega on hea, kui
nähtud menetlusele mh HMS, ei ole ärakuulamise kõik olukorrad toetuse andmise
regulatsiooni vaja eelnõusse tuua. otsustusprotsessis, arvestades ka
eelnõus või selle alusel antavate
õigusaktide sõnakasutust, oleks
välja toodud eriseaduses.
Samuti on nt maksukorralduse
seaduse § 13 toodud ära
3
maksukohuslase ärakuulamine, mis
on ka eriseadus HMS suhtes.
9. Eelnõu § 24 lõige 4 sätestab, et kontrolli Arvestatud osaliselt.
teostab selleks volitatud ametnik või töötaja ning § Eksperdi kaasamine on HMS
25 nimetab kontrollija õigused. Paragrahvi 26 kohaselt võimalik ka ilma eelnõus
lõige 3 sätestab, et kontrollimisse võib kaasata nimetamata. Eksperdi rolli saab
eksperdi. Juhime tähelepanu, et eelnõust ega määrata haldusorgan. Eksperdi
seletuskirjast ei selgu, millised õigused on kaasamine ei vaja erilist
eksperdil, milline saab olla tema roll ja mis regulatsiooni. Kommentaarist ei ole
ulatuses on üldse õigus teda kontrolltoimingutesse aru saada, miks peab seda
kaasata. Eelnõud ja seletuskirja tuleb täiendada eriseaduses nii täpselt määratlema.
infoga eksperdi kaasamise sisu ja ulatuse kohta, Ekspert on oma ala asjatundja,
kui ekspert ei ole volitatud ametnik või töötaja. kellelt soovitakse hinnangut või
arvamust, mis on vajalik
rakendusüksusel otsuse tegemiseks.
Nõustume ja jätame eelnõu § 26
lõike 3, kohapealse kontrolli
läbiviimise juurest ekspertide
kaasamise võimaluse välja, sest
eksperte saab kaasata ka muudes
menetlusetappides üldisel, HMS
alusel.
10. Eelnõu § 29 lõige 4 välistab ebaseadusliku või Mitte arvestatud.
väärkasutatud riigiabi puhul ajatamise võimaluse. Sellisel juhul ei ole tegemist
Juhime tähelepanu, et nelja kuu jooksul saaks see tasaarveldamise vajadusega, sest
võimalus siiski olla. tagasinõudmise tähtaeg ei ole veel
saabunud. Toetuse tagastamine
toimub seega osade kaupa 4 kuu
jooksul.
11. Eelnõu § 29 lõige 6 sätestab, et ajatamise Mitte arvestatud.
tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus Lõige 4 annab küll tasaarvestamise
määrusega. Juhime tähelepanu, et eelnõus on võimaluse, mis ei pea olema
osaliselt ajatamise tingimused toodud sama seaduses, kuid samas lõikes on ka
paragrahvi lõigetes 4 ja 5. Soovitame need ka ajatamisel kohaldatav intress, mis
viidatud määrusesse viia. peab olema seaduses. Kuna lõige 4
ja 5 on tihedalt seotud, siis on
kohane need seaduse tasandil
reguleerida.
12. Eelnõu § 31 lõige 1 sätestab, et „käesoleva Mitte arvestatud.
seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu Eelmiste perioodide STS-des on
vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse käsitletud vaide esitamise õigust
esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on analoogselt, sh saab esitada vaide
haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise ministeeriumi otsuse või toimingu
õigus“. Eelnõu § 32 lõige 2 sätestab, et „kui vaie suhtes. STS on HMS suhtes
esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu eriseadus. Kui eriseaduses on
peale, lahendab vaide rakendusasutuseks olev teistsugune vaidealluvus, siis see on
asutus“. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et HMS § 73 lõike 1 ja 71 lõike 2
rakendusasutus saab olla ministeerium või suhtes erikord. Kohtupraktikas ei
Riigikantselei. Juhime tähelepanu, et HMS-i § 71 ole seni leitud, et STS sätestatud
4
lõige 2 välistab vaide esitamise võimaluse teatud erikord on ekslik. Samuti on
haldusorganite haldusaktide või toimingute peale. õiguskirjanduses jaatatud
Selle sätte kohaselt ei saa vaiet esitada sellise kohustusliku kohtueelset menetlust,
haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle viidatud kusjuures STS 2007-2013,
teeb teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. riigihankeseadusele, samuti
Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõike 1 kohaselt Riigikohtu põhiseaduslikkuse
on valitsusel järelevalvepädevus ministeeriumi, järelevalvekolleegiumi lahendile nr
Riigikantselei ja maavalitsuste tegevuse 3-4-1-5-04, p 22.
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Seega kui
rakendusasutus saabki olla ainult ministeerium või
Riigikantselei ja eelnõu ütleb, et vaide saab
esitada, kui HMS-i kohaselt on selleks õigus, siis
rakendusasutuse otsuse või toimingu peale vaiet
esitada ei saagi. Palume eelnõu selle põhimõttega
kooskõlla viia ja eelnõu vastavaid sätteid muuta
või need eelnõust välja võtta.
Haridus- ja 1.HTMile jääb ebaselgeks, mis lisandväärtust Mitte arvestatud.
Teadusministe antud seaduse eelnõu loob, kuna regulatsioonid Eelnõu koostajad märgivad, et
erium kordavad Vabariigi Valitsuse seaduses, riigieelarve seadus reguleerib
riigieelarve seaduses ja haldusmenetluse seaduses eelarve koostamist, mitte eelarve
sätestatut. Välisvahendid on osa riigieelarvest ja sisulist kasutamist, selleks on
nende kasutust reguleerib riigieelarve seadus (§ 26 arvukad eriseadused ja üheaastane
lõike 4 punktid 1 ja 2, § 32 lõige 2, § 53 lõige 6 eelarve seadus. Välistoetuste
ning § 55). Seega leiame, et eelnõu dubleerib kasutamiseks on vaja eraldi
kehtivat õigust ja selle loomiseks puudub õigusraamistikku, millega luuakse
eraldiseisev vajadus. Menetlust puudutavad seos ehk rakendussätted EL
regulatsioonid on võimalik sätestada otsekohalduva määrusega. Samuti
ühendmääruses. Ühtlasi leiame, et eelnõuga on vaja sätestada eraldi seadusega
reguleeritavad rakendusaktide volitusnormid andmekaitse ja põhiõiguste või
peaksid olema sätestatud riigieelarve seaduses. menetlusõiguste riivega seotud
erinormid, mis ei sobi riigieelarve
koostamist reguleerivasse
seadusesse.
2. Eelnõu §-d 3 ja 4 – Partnerluslepe, Arvestatud osaliselt.
rakenduskava, rahastamiskava. Eelnõu kooskõlastamise järgselt on
HTM ei nõustu rakenduskava rahastamiskava kustutatud §-s 4 mõiste
kinnitamisega Vabariigi Valitsuses programmi rakenduskava rahastamiskava ja
meetme tasandil, mis rikub tegevuspõhisele asendatud mõistega meetmete
eelarvestamisele üleminekul riigieelarve seaduses nimekiri.
§ 20 lõikega 4 programmi elluviimise eest Rahandusministeeriumi soov on
vastutavale ministrile antud volitusnormi, millega meetmete nimekirja pidamise ja
Riigikogu seab Vabariigi Valitsusele limiidid kinnitamisega valitsuses tagada
programmide lõikes ja programmide sisesed kooskõla Euroopa Komisjoni poolt
muudatused otsustab vastutav minister. Teeme heaks kiidetud rakenduskavas
ettepaneku jätta välja eelnõu § 4. Eelnõu § 4 lõike tehtud kokkulepetega, eelarvega,
2 alusel rakenduskavas kehtestatava teabe nõue näitajate sihttasemetega, fikseerida
programmi meetme tasandil paneb Vabariigi rahastatavatele tegevustele riigi
Valitsusele kohustuse ELi vahendeid reguleerida poolt toetusena antava
mikrotasandil. See võtab rakendussüsteemist ära riigieelarvelise kaasfinantseeringu
5
paindlikkuse ja vähendab Vabariigi Valitsuse määr või toetuse saaja
võimalust vahendeid kiiremini kasutusele võtta omafinantseeringu määr ning
ning suurendab oluliselt bürokraatiat, pikendades vastutavad asutused
menetlusele kuluvat aega erinevatel tasanditel. (ministeeriumid, rakendusüksused).
Leiame, et rahastamiskavaga ühe rahastamisallika Rahandusministeerium vastuolu ei
eraldi kinnitamine Vabariigi Valitsuses ei loo näe, Vabariigi Valitsus võib
täiendavat väärtust eelarve läbipaistvuse riigieelarve seaduse § 31 lõike 1
suurendamisel ning välisvahendite rahastamiskava kohaselt liigendada riigieelarves
koostamisega ei toimu rahastamiskava ühildamist märgitud ministeeriumi
TERE programmidega. TERE meetme detailsuses valitsemisala muid investeeringuid,
koostatud rahastamiskava muutmine Vabariigi kulusid ja finantseerimistehinguid
Valitsuses ei ole tehniliselt teostatavana läbi kooskõlas eelarveklassifikaatoriga,
mõeldud ja on meie hinnangul töömahtu oluliselt ning riigieelarve seaduse § 56 lõike
suurendav. Praegu kehtivas meetmete nimekirjas
2 p 1 kohaselt on Vabariigi
on rakenduskava väljundnäitajad ja ka Valitsusel õigus muuta riigieelarves
rakenduskava välised meetmete tegevuste määratud välistoetuste ja
näitajad, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse kaasrahastamisega seotud vahendite
korraldusega. Iga toetuse andmise õigusakt peab liigendust, pigem ei ole ministril
panustama kas rakenduskava või Vabariigi õigust muuta välistoetustega seotud
Valitsuse meetmete nimekirja näitajasse. Uuel vahendite liigendust.
perioodil soovitakse sisuliselt sama süsteemiga
jätkata, mis ei ole mõistlik. Struktuurivahenditest
rakendatavad meetmed peavad panustama TERE Rakenduskava täpsem ja
programmide eesmärkidesse ja näitajatesse ning läbipaistvam juhtimine on vajalik
rakenduskava näitajatesse ja ei ole mõistlik sisse ning selle sobiv kinnitamise tasand
tuua veel eraldi täiendavat (rahastamiskava) on valitsus, sest meetmete nimekiri
näitajate tasandit. Näitajate seireinfo saadakse iga hõlmab enamikke ministeeriume ja
aastaselt TERE programmide aruannetest, valitsus on avaldanud soovi osaleda
Statistikaametilt laekuvast ESF+ andmekorjest ja vahendite kasutamise juhtimises,
rakenduskava näitajate iga aastasest seirest. sest ÜKP vahendid on
Juhime tähelepanu, et meetmetel on märkimisväärne rahastamisallikas
mõjueesmärgid ja neisse panustavad tegevused, riigi investeeringute ja reformide
mida rahastatakse erinevatest allikatest. Meetme elluviimisel.
mõõdikud ei ole allikapõhised.
HTM teeb ettepaneku volitada rakenduskava Programm koostatakse riigieelarve
rahastamiskava pidajaks Rahandusministeerium, strateegia perioodiks. Strateegia on
mis avalikustab rahastamiskava ja seirab selle kavatsus, näitab 4 aasta riigi
täitmist. Rakenduskava elluviimise seireks võib tegevuste suunda. Aastase
koostada tervikülevaate EL fondide kasutamisest riigieelarvega kinnitatakse võetavad
valitsemisalade programmides meetme tasandil, kohustused. Riigieelarve seadus
kuid selles detailis infot ei pea kinnitama Vabariigi (RES) § 20 lg 4 annab volituse
Valitsus, kuna sisalduv info on Vabariigi Valitsuse ministrile programm kinnitada ja
poolt varasemalt erinevates etappides kinnitatud. määratleb programm koostatakse
See tagaks paindlikkuse ja kiiruse teha strateegia põhjal. Kuna strateegia
programmides meetmete vahel vajalikke on kavatsuste kogum, siis on ka
ümbertõsteid. Valdkondade vahelised tõsted programm kavatuste kogum selles
toimuksid rakenduskava muudatusena. osas, mis ületab aasta riigieelarvet,
mille on kinnitanud riigikogu. EL
vahendite kasutusele võtmise
jaotust tuleb juhtida
6
Rahandusministeeriumil. Meetmete
nimekirja VV tasandil kinnitamine
on sobilikum, sest see võimaldab
alati kompromisse ministeeriumide
vahel ja välistab
Rahandusministeeriumi veto.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 (ÜSM)
art 22 lõike 3 punkti g alapunktide i
ja ii kohases rakenduskava
rahastamiskavas, mis hõlmab
prioriteetide lõikes fondide
vahendeid jaotatuna perioodi
aastate peale, et jälgida nn N+2
reeglit, ei hõlma sellise
üksikasjalikkusega riigisisest
vahendite ja tulemuste jaotust
ministeeriumide lõikes, et saaks
järeldada, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) nr
2021/1060 (ühissätete määrus)
sätestatud rakenduskava katab ära
eelnõuga kavandatud meetmete
nimekirja. Seega ühissätete
määruse rahastamiskava ja eelnõu
tähenduses meetmete nimekiri on
erineva sisu ja fookusega.
Iga meetmete nimekirja muudatus
ei eelda EK-ga kokkulepitud
rakenduskava muutmist.
Muudatused võivad olla riigisisesed
meetmete lõikes, nt kui TERE
programmis tehakse muudatus,
muudetakse tegevust või teenust (st
ei muutu EL erieesmärkide vaheline
vahendite jaotus).
Meetmete nimekiri on meetme
tasandil, mis on kõrgem kui senises
meetmete nimekirjas, milles tuli
märkida meetme tegevused.
Meetme sees saab ministeerium ise
vahendite kasutamist juhtida – see
tagabki vajaliku paindlikkuse
ministeeriumidele. Üldjuhul on
meede vastav TERE meetmele,
vajadusel väiksem rakenduskava
vaates loogiline tervik. Seega
eelnõuga vähendatakse vajadust
7
muuta meetmete nimekirja ja
väheneb ka halduskoormus
valitsuse ja ministeeriumite suunal.
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule,
et riigieelarve detailsus on hetkel
muutmisel ning poliitilisel tasandil
on kokku lepitud programmi
tegevuse tasand, mis on astme võrra
detailsem kui
Rahandusministeeriumi ettepanek
meetmete nimekirja
kehtestamiseks. Alternatiiv oleks
meetmete nimekiri koostada
seadusega samaväärses detailsuses.
Arvestades HTMiga toimunud
täpsustavaid kohtumisi, loobub
Rahandusministeerium meetmete
nimekirjas tulemusvaldkonna ja
programmi ja sissetoomisest, kuna
need kinnitatakse neljaks aastaks
(meetmete nimekiri üheksaks).
Vastav info lisatakse infosüsteemi
informatiivsena ja uuendatakse
ilma meetmete nimekirja
uuenduseta. Lisaks seotakse lahti
meetme mõiste programmi
meetmest – eeldame, et üldjuhul on
meetmete nimekiri programmi
meetme tasandil, juhul, kui see
riigieelarve strateegia protsessis
muutub, tagame uuenduse ka
meetmete nimekirjas ja
infosüsteemis, samas teatud
juhtudel on programmi meede liiga
suur ja mitte piisavalt läbipaistev
„tükk“, mistõttu mõnel üksikul
juhul on meetmete nimekiri
detailsem TERE programmi
meetme tasandist.
Näitajate esmane valik tuleb teha
Euroopa Komisoni ühiste näitajate
hulgast, kui seal sobivad puuduvad,
siis eelistada TERE-s juba
kasutatavaid näitajaid, kolmandas
järgus luua uusi. Kogu
rakenduskava ei pea olema 100%
näitajatega kaetud. Meetmete
8
nimekiri täpsustab rakenduskavas
toodud kokkuleppeid
ministeeriumite tasandil. Iga
meetmete nimekirja rea kohta peab
olema vähemalt üks näitaja, et
jätkata perioodil 2014-2020
alustatud tulemuspõhist lähenemist
– selgelt fikseerida, mida üks või
teine ministeerium või
Riigikantselei mis summa eest teeb.
Toetuse andmise tingimuste
spetsiifilisi lisanäitajaid jätkuvalt
meetmete nimekirja tasandile ei
tooda. Tänase kaardistuse kohaselt
on ligi 60% rakenduskava
näitajatest Euroopa Komisjoni
ühised näitajad, mida täna TERE-s
ei kasutata ning mille infot seega
siseriiklikult kuskile mujale ei
koguta. Ka lõppeval perioodil ei ole
kõiki ühiseid näitajaid peetud
vajalikuks TERE programmi sisse
tuua, lisaks ei ühildu nende sisu
alati TERE metoodikaga või
tasanditega. Euroopa Komisjoni
seireandmete esitamise tähtajad, sh
andmete seisu kuupäeva ja
esitamise tähtaja vaheline üks kuu,
ei ole jätkuvalt ei kooskõlas ega
ühildatav siseriikliku TERE
aruandlusega.
3. Eelnõu § 6. Arvestatud osaliselt.
HTM teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 6 - Eelnõust ei ole võimalik § 6 välja
korralduseasutuse ja liikmesriigi ülesannete jätta. Eelnõu on ühissätete määruse
määramine. Eelnõust ei ole võimalik ülesannete rakendusseadus, mille üks peamine
tegelikku täitjat tuvastada, kuna lõike 1 kohaselt reguleerimisvajadus ongi määrata
võib täitjaid olla mitu, millest üks on nimeliselt EL määrustest tulenevate
nimetatud ja teine mitte. Lõikega 3 määratakse ülesannete, milleks on liikmesriigi,
samad korraldusasutuse ülesannete täitjad ka korraldusasutuse, auditeeriva
liikmesriigi ülesannetesse, jättes eelnõu 2. jaos asutuse ja
loetlemata nii korraldusasutuse kui liikmesriigi raamatupidamisarvestuse, täitjad ja
ülesanded. vajadusel anda volitused
Eelnõu § 6 sõnastus viitab sellele, et liikmesriigi edasivolituseks. Ühissätete määrus
rolli või ülesandeid ei ole võimalik loetleda, pole annab just sellises jaotuses
põhjust ega vajadust tekitada rakendussüsteemi ülesanded.
täiendavat administratiivset üksust, mis hajutab
Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) ja RAMi
valitsusasutuse vahelist vastutust, kaotab Kommentaari valguses on eelnõus
rakendussüsteemist selguse ja läbipaistvuse ning ja vastavalt seletuskirjas selgemalt
9
teeb süsteemi haldamise kallimaks ja sõnastatud, kes milliseid ülesandeid
bürokraatlikumaks. Sellele viitab ka eelnõu lõige täidab. Nii ei ole uue sõnastuse
4, mille kohaselt vajab selline ülesannete selguse kohaselt rahandusministril vaja
puudumine omakorda täiendavat järelevalvet enam käskkirjaga ülesandeid RTK-
korraldusasutuse ülesannet teostava asutuse üle, le delegeerida.
kui seda ülesannet ei täida Rahandusministeerium.
Juhime tähelepanu, et seaduse õigusselguse
mõistes tekitab küsitavusi sama teemaga haakuv
seletuskirja punkt 2. „Eelnõu eesmärk“, mille
lõike 2 kohaselt käsitletakse ühe olulisema
muudatusena võrreldes perioodi 2014-2020
rakendussüsteemiga Riigi Tugiteenuste Keskuse
rolli selgemaks muutmist rakendusüksuse
ülesannete täitmisel.
Antud eelnõuga reguleeritakse perioodi 2021-
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamist, mitte
nimeliselt ühe rakendussüsteemi osaks oleva
asutuse ülesannete jaotust. Kuna jao 2.
„Rakenduskava elluviimise korraldus“ kohaselt
kuulub rakendussüsteemi rohkem erinevates
asutustes täidetavaid rolle, peaks seaduse eelnõus
sätestatavad ülesanded ja vastutused olema
käsitletud võrreldava ja ühtse loogika alusel.
HTM teeb ettepaneku korraldada korraldusasutuse
ülesannete täitmine asutuses, kus see EL
finantsmääruse, Vabariigi Valitsuse seaduse ning
riigieelarve seaduse kohaselt on kõige sobivam.
4. Eelnõu § 7 lõige 1 – rakendusasutuse Mitte arvestatud.
ülesanded. Rakenduskava sisaldab juba Ühissätete määruse artikli 71 lõike
eesmärkide, tegevuste ja finantsvahendite 3 kohaselt peavad
valdkondlikku jaotust, mille eest vastutajad on vahendusasutused kui ühissätete
määratud Vabariigi Valituses seaduses ning määruses osade korraldusasutuse
riigieelarve seaduses. Kuna ühtekuuluvuspoliitika ülesannete täitjad olema määratud
vahendid on osa riigieelarve tuludest ja kuludest, (volitatud). Eelnõuga antakse
millega täidetakse riigi pikaajalisi strateegilisi määramise õigus valitsusele. § 7
eesmärke ning ministeeriumid on rakenduskava lõike 1 kohase volituse andmine
tegevustega juba seotud ja täidavad võib toimuda koos rakenduskava
rakendusasutuse ülesandeid, pole vaja eraldi kinnitamisega.
määramisprotsessi enam teha. Lisaks teeb rakendusasutuste (ja
rakendusüksuste) meetmete
nimekirjas välja toomine
dokumendi oluliselt lihtsamini
kasutatavaks ja töödeldavaks. Ei
ole asjakohane eeldada, et kõik
ministeeriumid teavad täpselt
kõikide teiste ministeeriumite
vastutusvaldkondi, mistõttu
vastutuse väljatoomine
10
ministeeriumite lõikes lihtsustab
oluliselt meetmete nimekirja
kasutamist.
5. Eelnõu § 7 lõige 2 – ministeeriumi Selgitame.
vahendusasutusena nimetamine on ebaselge. Eelnõu on otsekohalduva ühissätete
Palume selgitada, mida mõistetakse määruse rakendusseadus, st tagab
vahendusasutuse all ning kuidas saaks selle, et kõik EL määrusest
ministeerium rakenduskava eesmärkide täitjana tulenevad kohustused on
olla vahendusasutuse rollis? riigisiseselt jaotatud. Eelnõus on
viidatud ühissätete määruse sättele,
mis käsitleb vahendusasutust, seega
tuleb sõna vahendusasutus
tõlgendada ühissätete määruse
kontekstis ehk vahendusasutus on
selline asutus, kellele on antud
osade ühissätete määruse
tähenduses korraldusasutuse
ülesannete täitmine. Selline käsitlus
on olnud ka varasemates ühissätete
määrusest ja seniste
struktuuritoetuste seadustes,
tegemist ei ole uue termini ega
käsitlusega. Hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja § 18 lõike 2
kohaselt peavad Euroopa Liidu
õigusega seotud seaduseelnõus
kasutatavad terminid olema
kooskõlas Euroopa Liidu õiguses
kasutusel olevate terminitega ning
eelnõus neid üldjuhul enam ei
määratleta.
6. Eelnõu § 7 lõige 3 Arvestatud osaliselt.
HTM teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 7 lõige Vastavalt ettepanekule ja
3, millega seatakse rakendusasutusele kohustus ministeeriumite ühisaruteludele
koordineerida, seirata ning nõustada teisi (16. 18. ja 21.06.2021) muudeti
ministeeriume oma valitsemisalale toetustega eelnõu § 7 lõike 3 sõnastust
Eesti 2035 sihtidesse panustamisel. Seletuskirja järgnevalt: „Lisaks käesoleva
punktis 2. „Eelnõu eesmärk“ tuuakse välja, et paragrahvi lõikes 2 sätestatud
üheks olulisemaks muudatuseks võrreldes ülesannetele koordineerib ja seirab
perioodi 2014-2020 rakendussüsteemiga on rakendusasutuseks olev
alapunkti 6 kohaselt asendatud varasemalt ministeerium vastavalt oma
kasutusel olnud läbivate teemade termin „Eesti valitsemisalale toetusega „Eesti
2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis eelnõu 2035“ sihtidesse ja
koostaja hinnangul hõlmavad endas lisaks 2014- aluspõhimõtetesse panustamist.“
2020 perioodil kehtinud võrdsete võimaluste,
võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud Eelnõu § 7 lõige 3 näeb ette
regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja kohustuse koordineerida, seirata ja
eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning nõustada eelkõige ühissätete
julgeolekut. Juhime tähelepanu, et Eesti 2035 määruse artikkel 9 nimetatud
11
arengustrateegia hõlmab endas ka riigivalitsemist valdkondade eest vastutavatel
ja infoühiskonda. ministeeriumidel, et tagada soolise
Juhime tähelepanu asjaolule, et ühissätete määruse võrdõiguslikkuse, võrdse
põhjenduspunktis 6 ning artiklites 9 ja 73 esitatud kohtlemise, ligipääsetavuse,
horisontaalsete rakendustingimuste põhimõtted ei keskkonna ja kliima aspektide
ole samaväärsed Eesti 2035 aluspõhimõtetega. arvestamine. Siseriiklikest
Eesti 2035 arengukava koordineerib riigi kokkulepetest lähtuvalt on lisatud
pikaajalist strateegilist planeerimist, ühissätete regionaalareng. Seetõttu on ka
määrus aga fondide rakendamist. Eesti 2035 seletuskirjas viide 2014-2020
eesmärkide alusel on koostatud struktuuritoetuste seaduses
tulemusvaldkondade arengukavad ja programmid. nimetatud läbivatele teemadele, et
Arengukavades seatud eesmärke viiakse ellu muudatuse olemus ja strateegia
programmide kaudu. Programmid on omakorda „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
juba kooskõlas riigieelarve strateegia, Euroopa sihtide rakendamine ka
Liidu struktuuritoetuste kasutamise horisontaalsete põhimõtete
rakenduskavaga, Vabariigi Valitsuse tähenduses paremini esile tuleks.
tegevusprogrammi ja teiste arengukavade ja Kuna 19.12.2019. a vastu võetud
strateegiliste dokumentidega. Seega seab eelnõu strateegilise planeerimise määruse
rakendusasutusele arusaamatu, ebavajaliku ja § 11 lõige 3 näeb ette, et perioodi
täiendavat halduskoormust tekitava kohustuse, 2014-2020 struktuuritoetuste
mis ei taga tegeliku eesmärgi ehk ühissätete seaduse tähenduses läbivad teemad
määruse kohast horisontaalsete põhimõtete kehivad ainult selle
järgimise kohustuse täitmist. rakendusperioodi lõpuni, siis 2021-
2027 rakendusperioodiks on võetud
kõige vähem täiendavat
halduskoormust tekitav
lähenemine, mis võimaldab ühtlasi
tagada kõigi valdkondade võrdse
kohtlemise, sarnase aruandluse ja
ühtsed näitajad. Strateegia „Eesti
2035“ aluspõhimõtted ja sihid
tõepoolest hõlmavad ka
infoühiskonda ja riigivalitsemist,
seletuskirja on vastavalt täiendatud.
Strateegia „Eesti 2035“ katab kõigi
ministeeriumite vastutusvaldkondi
ja esindatud põhiväärtusi ning
struktuurivahendite puhul ei ole
eetiline jätta mõnda valdkonda
kõrvale ja seega on lähtutud
strateegia aluspõhimõtetest ja
sihtidest tervikuna. Ühissätete
määruse artikkel 9 teemade eest
vastutavad ministeeriumid on
väljendanud soovi nõustada
nimetatud valdkondade läbiva
edendamise eesmärgil ka teisi
asutusi, nende puhul on vastavate
teemade horisontaalne edendamine
12
ka nõutav. Rahandusministeeriumi
soov on, et oluliste teemadega,
nagu regionaalareng, sooline
võrdõiguslikkus, võrdne
kohtlemine, ligipääsetavus,
keskkond ning kliima, seotud
toetuse andmise tingimused oleksid
kooskõlastatud vastava valdkonna
ministeeriumiga, et oleks tagatud
nende piisav adresseerimine kogu
rakenduskava elluviimisel. Et oleks
võimalik ka mingi muutus esile
kutsuda. Arengukavade kooskõlas
olemine „Eesti 2035“ strateegiaga
ei taga konkreetsete sekkumiste
piisavat läbimõtlemist ja
kohandamist kõnealuste sihtide
saavutamiseks või neile kaasa
aitamiseks.
7. Eelnõu § 31 lõige 1 Arvestatud osaliselt
HTMile jääb arusaamatuks, miks on isikul Eelnõu koostajad märgivad, et
kohustus läbida vaidemenetlus enne kohtusse kohustusliku vaidemenetluse
pöördumist. Leiame, et isikule peab jääma põhieesmärk on kohtueelne
valikuvõimalus otsustada, kas ta pöördub oma vaidluste lahendamine ja
õiguste kaitseks otse kohutusse või läbib enne halduskohtute halduskoormuse
kohtueelse menetlusena vaidemenetluse. Samale vähendamine. Vastavalt
seisukohale jõuti ka töörühma aruteludes, kus leiti, halduskohtute menetlusstatistikale
et seni kehtinud regulatsioon läbida vaidemenetlus on 2020. a keskmine menetlusaeg
kohustuslikus korras, ei ole enam põhjendatud. päevades 248. Eraldi vajab
Seega teeme ettepaneku jätta isikule märkimist see, et 2020. a sisse
valikuvabadus otsustada, millises menetluses ta tulnud (221) majandushaldusõiguse
oma õigusi kaitseb. asjadest jõuti aasta jooksul ära
Jääb arusaamatuks nõue läbida kohustuslikuks lahendada vaid pooled (124).
korras vaidemenetlus enne halduskohtusse Vaidemenetlus on nii isiku kui riigi
kaebuse esitamist ning teeme ettepaneku jaoks vähem kulukam
korraldada riigieelarvele täiendavat koormust enesekontrollimehhanism.
mittetekitav fondidega seotud kaebuste Kohtueelset kohustuslikku
läbivaatamine. Juhime tähelepanu, et vaidemenetlust on jaatanud nii
menetluskord peab olema vastavuse riigi õiguskirjandus kui ka
institutsionaalse ja õigusliku raamistikuga. kohtupraktika.
Halduskohtumenetluse seadustiku §
47 lõikes 1 on sätestatud, et seadus
võib näha mõnda liiki nõude
lahendamiseks ette kohustusliku
vaidemenetluse või muu
kohustusliku kohtueelse menetluse.
HKMS kommentaarides on jaatatud
kohustusliku kohtueelset menetlust,
viidatud kusjuures STS 2007-2013,
riigihankeseadusele ja
13
vangistusseadusele. Riigikohtu
lahendis nr 3-4-1-5-04, p 22, mille
kohaselt kohustuslik kohtueelne
vaidemenetlus ei riku kohtusse
pöördumise garantiid, kui see
menetlus ei kesta ülemäära kaua
ning vaideotsuse vaidlustamine
kohtus on tagatud. Samuti Euroopa
Nõukogu Ministrite Komitee on
leidnud, et vaidemenetluse läbimine
võib olla kehtestatud
kohustuslikuna enne kohtusse
pöördumist.
Lisaks tegi RTK viimases
toimivusanalüüsis vaiete ja
kohtuasjade analüüsi (07/2017-
10/2020), millest tuvastas, et kogu
rakendussüsteemi peale oli 92
vaiet, millest täielikult rahuldati 17
vaiet ja osaliselt 5 vaiet.
Halduskohtusse kaevati nendest 2
vaiet. Seega on põhjust järeldada, et
vaidemenetluse kontrolli kaudu
haldusorgani enesekontrollisüsteem
selgelt toimib ning kohtumenetlusi
see kuidagi ei pärsi.
Samas märgime, et eelnõu § 31
lõiget 1 on muudetud ja lisatud
täiendava lausena, et kohustuslik
vaidemenetlus ei kohaldu auditi
aruande alusel tehtud otsuse
vaidlustamisel. Vastav selgitus on
lisatud ka eelnõu seletuskirja.
8. Palume täpsustada eelnõu pealkirja sõnastust. Arvestatud
Eelnõu pealkiri peaks olema sõnastatud järgmiselt: Lisastud eelnõu pealkirja sõna
perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- „fondide“.
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse eelnõu. Kehtiv sõnastus viitab aga
poliitika rakendamisele.
9. Eelnõu § 1 lõige 4 – juhime tähelepanu, et Eesti Mitte arvestatud.
siseturvalisuse poliitikadokument on Eelnõus peetakse silmas
„Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“, mis on rakenduskava, mis on programm §
üheks aluseks EL fondide riigisisesele 1 lõikes 4 viidatud EL määruse
planeerimisele. Arengukava rakendamiseks on tähenduses ja mille kiidab heaks
mõeldud programm. EK. Lühendis (tegemist ei ole
Seega on mõiste „siseturvalisuspoliitika terminiga) ei pea me vajalikuks
rakenduskavad“ eksitav. Palume sõnastada mõiste fondi nime kasutamist.
14
järgmiselt: „siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavad“.
10. Eelnõu § 2 punkt 1 – palume selgitada mõiste Mitte arvestatud.
„toetus“ sisu või mõiste sellises sõnastuses Leiame, et toetuse termin on
eelnõust välja jätta. vajalik. Terminiga määratletakse
selle eelnõu toetusvahendite
päritolu, mille kasutusele võttu
reguleeritakse. Eelkõige on
tegemist § 1 lõikes 1 nimetatud
programmide ja rakenduskavade
elluviimiseks ette nähtud
vahenditega, kuid täiendavalt on
vaja märkida, et lisaks EL
vahenditele võib toetus hõlmata ka
riigieelarvelist kaasfinantseeringut,
mida käsitletakse riigisiseselt
toetuse osana, makstakse keskselt
välja SFOSi kaudu ning rikkumise
korral nõutakse tagasi.
11. Eelnõu § 2 punkt 2 – palume selgitada, mida Selgitame.
peetakse silmas sõnastusega „lõppsaajate Arvestades, et toetuse saaja ja
projektide kogum“ elluviija võivad lõppsaajatele
toetust edasi anda, siis võib projekt
endas hõlmata ka lõppsaajate
projekte. Projektide terminisse
lisatakse tunnus, et tegemist on
projektiga, kui sellele on antud
registris oma tunnuskood/nr.
12. Eelnõu § 2 punktid 4 ja 5 käsitlevad elluviijat Mitte arvestatud.
ja partnerit ning on reguleeritud, et projekti Toetuse andmise tingimused on
elluviimise eest vastutab vaid üks isik ja kavandatud ministeeriumi põhised,
solidaarvastutust ei kohaldata. Tegelikkuses võib seega TAT käskkirja andja vastutab
ette tulla olukordi, kus tegemist on mitme oma vahendite juhtimise eest,
ministeeriumi tegevusi hõlmava meetmega, mille mistõttu ei ole võimalik rakendada
puhul solidaarvastutus võib olla vajalik. Näiteks sama eelarve osas jagatud vastutust.
on HTMil ja MKMil ühine TAIE arengukava, kus Kui erinevad ministeeriumid teevad
tegevussuunad jagunevad kolme samba vahel, ühisprojekti, siis peab olema juhtiv
millest üks, teadmussiirde sammas, on mõlema toetuse saaja, kes esitab teiste eest
ministeeriumi vastutusalas. Mõnedel juhtudel projektile toetuse taotluse
võiks kaaluda ka solidaarvastutuse lubamist, mis meetmesse, millest soovitakse
võimaldaks osapooltel iseseisvalt esitada toetust saada. Solidaarvastutus
maksetaotlusi ning ka vastutada tegevuste rakendusüksuse ees suurendab
elluviimise eest vastavalt toetuse andmise halduskoormust ja segadust
tingimustes kokkulepitud tingimustele. mõlemale poolele ning see ei ole
tavapraktika.
15
13. Eelnõu § 2 punkt 7 – juhime tähelepanu, et Arvestatud.
Eesti 2035 sihid ja aluspõhimõtted ning perioodi Nõustume, et strateegia „Eesti
2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 2035“ aluspõhimõtted ja sihid on
punktis 13 nimetatud läbivad teemad on kaks laiemad kui perioodi 2014-2020
erineva sisuga mõistet. Vt selgitust § 7 lõikes 3. struktuuritoetuste seaduse § 12
lõike 1 punktis 13 nimetatud
läbivad teemad. Oleme eelnõu § 2
punkti 7 muutnud lähtuvalt tehtud
ettepanekutest.
Eelnõu § 2 punkti 7 sõnastus on
sätestatud järgmiselt: „strateegilised
sihid ja aluspõhimõtted on
riigieelarve seaduse § 19 lõike 1
kohases pikaajalises
arengustrateegias „Eesti 2035“
(edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud
sihid ja aluspõhimõtted, mis
arvestavad perioodi 2014–2020
struktuuritoetuste seaduse § 12
lõike 1 punktis 13 nimetatud
läbivaid teemasid ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artiklis 9
nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid.“ Vastav selgitus on
lisatud ka eelnõu seletuskirja.
14. Eelnõu § 3 lõige 3. Mitte arvestatud.
Teeme ettepaneku jätta välja eelnõu § 3 lõige 3 – Kõik rakenduskava muudatused
kui rakenduskava muudatus ei sisalda muudatusi seoses muudatustega rakenduskava
finantsnäitajates või näitajates või nende finantstabelites ning näitajates
sihttasemetes, siis pole põhjust rakenduskava soovime jätkuvalt kinnitada VV-s.
üldse muuta. Kui rakenduskavale lisatakse Muudel juhtudel, näiteks
ühissätete määruse artiklite 88 ja 89 kohane info, lihtsustatud kulude ja FNLC
siis on see käsitletav rakenduskava muudatusena. kasutamise metoodika esitamised ei
ole ilmselt VV tasandil oluline
kinnitada, need on välja töötatud
selge metoodika alusel, metoodika
on auditeeritud ning VV poolsel
kinnitamisel puudub lisandväärtus.
Seetõttu oleme loomas võimalust
ilma rahalist jaotust ja näitajad
muutmata jätta VV-s käimine
vahele. Tavapäraselt peab kõik
rakenduskava muudatused
kinnitama enne Euroopa
Komisjonile esitamist
rakenduskava seirekomisjon.
Täpsustame seletuskirja.
15. Eelnõu § 8 punktide 4 ja 5 järjekord peaks Mitte arvestatud.
olema vahetuses, et protsesside loogilise Lõige 4 käsitleb eraõiguslikust
16
järjestusega tagada eelnõu selgem mõistetavus. juriidilisest isikust elluviija
Eelnõu § 8 punkt 5 – teeme ettepaneku lisada nimetamist TAT käskkirja kohaste
taotluse rahuldamise otsuse juurde ka toetuse tegevuste tegijana ja et seda võib
rahastamisotsuse tegemise võimalus, et tagada teha otselepingute ilma
toetuse erinevate vormide eripära kohaldatavus. halduskoostööseaduses
Kindlasummaliste maksetena toetuse andmisel ei riigihankemenetlust läbimata.
taga taotluse muutumatul kujul rahuldamine Lõike 5 reguleerimisese on
toetuse saajale antud toetusvormi kasutamise rakendusüksuse ülesannete
õiguskindlust. üleminek teisele asutusele või
juriidilisele isikule ja millistel
tingimustel tuleb töötajad sel juhul
üle viia. Ülesannete täitja
nimetamise kord käib pigem kokku
lõigetega 1-3, mis samuti käsitlevad
rakendusüksuste ülesannete täitjat
ja ülesandeid ning alles pärast
ülesannete täitja nimetamist on
paslik reguleerida ülesannete
lõppemise ja üleminekuga
seonduvat.
16. Eelnõu § 8 punkt 5 – teeme ettepaneku lisada Mitte arvestatud.
taotluse rahuldamise otsuse juurde ka toetuse Kommenteerija on eksinud sättele
rahastamisotsuse tegemise võimalus, et tagada viitamisel, sest lõige 5 ei reguleeri
toetuse erinevate vormide eripära kohaldatavus. taotluste menetlemist. Lisaks
Kindlasummaliste maksetena toetuse andmisel ei juhime tähelepanu, et § 8 lg 2 p 2
taga taotluse muutumatul kujul rahuldamine juba on nii sõnastatud: (RÜ)
toetuse saajale antud toetusvormi kasutamise menetleb toetuse taotlusi ja teeb
õiguskindlust. otsuse, kas projekti toetada või
mitte. Selgitame, et taotluse
rahuldamise otsus hõlmab endas ka
nn projekti rahastamisotsust, sest
taotluse peamine ese on projektile
rahastuse saamine. Ekslik on
arusaam, et taotlust tuleb rahuldada,
ilma et rakendusüksusel oleks
õigust teha taotlejale ettepanek
taotlust muuta. Taotluse muutmine
on lahutamatult vajalik, kui
taotluses olevat tuleb täiendada,
midagi seal muuta või eemaldada,
kui taotluses info on puudu,
arusaamatu, ei ole täpne või
piisavalt üksikasjalik, sh puuduste
kõrvaldamise raames. Kuid mitte
ainult, näiteks kui projektis
kavandatud tegevused on
ülemäärased või tuleb ümber
kujundada. Taotluse muutmise
võimalus on tunnustatud
17
haldusmenetluses, kasutusel
laialdaselt kehtivates toetuse
andmise tingimustest, sh haridus- ja
teadusministeeriumi omades, ning
ette nähtud ka eelnõu seletuskirja
lisaks olevas määruses, mis
reguleerib mh taotluste
menetlemist, vt § 6 lõige (2) Kui
taotluses või sellega kaasnevates
dokumentides on puudusi või on
vaja lisateavet, sealhulgas tehakse
ettepanek taotlust muuta,
pikendatakse vajadusel taotluse
menetlemiseks ette nähtud tähtaega
puuduste kõrvaldamise, taotluse
muutmise või dokumentide või
teabe esitamise aja võrra, teatades
sellest taotlejat ja näidates ühtlasi,
millised asjaolud vajavad
täiendavat selgitamist, täiendamist,
tõendamist või muutmist. Kui
puudus kõrvaldatakse või lisateave
esitatakse, loetakse puudusega
seotud nõue täidetuks.
Kindlasummalise makse alusel
toetuse eelarve optimaalsuse
läbirääkimised ei erine tegelike
kulude alusel hüvitatava toetuse
eelarve üle läbirääkimistest. Seega
puudub vajadus vaid
kindlasummalise makse kindlaks
määramiseks lisada taotluse
rahuldamise juurde alternatiivsena
rahastusotsuse tegemise võimalus.
17. Eelnõu § 8 lõige 3 – teeme ettepaneku lõige Mitte arvestatud.
välja jätta, kuna koosmõjus §-ga 6 on sätte mõte Eelnõu § 8 lg 3 käsitleb selguse
sisutu. eesmärgil korraldusasutuseks oleva
asutuse positsiooni juhul, kui ta
täidab ka rakendusüksuse
ülesandeid.
18. Eelnõu § 8 lõige 5 – teeme ettepaneku lõige Mitte arvestatud.
välja jätta, kuna töötajate töölepingute üleandmist Töölepingu seadus ei reguleeri
reguleerib töölepingu seadus ja eelnõu ei peaks haldusülesannete üleminekuga
koormama dubleerivate sätetega. seonduvat. Samasugune säte on ka
STS14-20 § 8 lõikes 31: Kui
kehtiva seaduse § 12 lõike 3 alusel
kinnitatava meetmete nimekirja
18
kohaselt hakkab rakendusüksuse
ülesandeid täitma osaliselt või
täielikult teine asutus või muu
juriidiline isik, kohaldatakse selliste
ülesannete täitmisega seotud
töötajate töölepingute üleandmisel
teisele asutusele või muule
juriidilisele isikule töölepingu
seaduse § 112 lõiget 1.
19. Eelnõu § 9 lõige 2 – ühissätete määruse Mitte arvestatud.
kohaselt puuduvad nõuded vastavate Arvestades, et rakendusasutused ja
tööprotseduuride loomiseks. Seega jääb rakendusüksused on ühissätete
ebaselgeks, miks on vajalik rakendussüsteemi määruse tähenduses
koormata täiendavate nõuetega. Teeme ettepaneku vahendusasutused, kes täidavad
lõige välja jätta, kuna rakendusasutusena osasid korraldusasutuse ülesandeid,
käsitletakse ministeeriume, kelle tegevus on nii nagu nähtub eelnõu § 7 lõikest 1
reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduse, ja § 8 lõikest 1, siis kohalduvad
riigieelarve seaduse ning asutusesiseste ühissätete määruse lisa XI need
töökordadega. Eelnõus viidatud ühissätete nõuded ka rakendusasutuse ja
määruse kohane kohustus ei kohaldu perioodil rakendusüksuse ülesannete
2021-2027. Ühtekuuluvuspoliitikat koos täitmisele. Nõuetega arvestamist
liikmesriikidega ellu viies eeldab Euroopa jälgib korraldusasutus (RTK), see
Komisjon riikidelt usaldusväärse on osa volitatud ülesannete täitmise
rakendussüsteemi olemasolu, milleks ei ole vaja järelevalvest, mis tuleneb ühissätete
allikapõhiselt midagi eraldi luua, vaid see võib määruse artikli 72 lõike 1 punktist
baseeruda samadel alustel riig enda vahendite d, et tagada tõhus rakendussüsteemi
kasutamisega. Eesti riigil läbi ministeeriumite juhtimine ja toimimine. Riigisisese
poliitikat ellu viies on see tagatud läbi riigi ülesannete jaotuse puhul on
toimimise õigusliku korralduse, mis on arvestatud asutuste
reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduses, põhifunktsioonidega.
riigieelarve seaduses, kassalise teenidamise Tööprotsesside kujundamine on hea
eeskirjas, avaliku sektori finantsarvestuse ja - halduse tava, loob asutuse sees
aruandluse juhendis ning muudes horisontaalsetes selge ja läbipaistva ülesannete
õigusaktides. täitmise ehk projekti elluviimiseks
vajaliku maatriks-struktuuri, millest
nähtuvad osapoolte kohustused ja
toimingute järjekord.
Tööprotseduuride kirjeldus annab
kindluse, et ülesande täitmine
asutuses on läbi mõeldud ja kõiki
vajalikke ametikohti kaasav.
20. Eelnõu § 10 lõige 1 – regulatsioon näeb ette Selgitame.
volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada Igal EL eelarve perioodi kohta on
määrusega tingimused toetuse taotlemiseks ja EL tasandil uued määrused, mis
kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks hõlmavad ka üksjagu reeglite
arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse muudatusi või täiendusi. Nii on ka
andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning riigisiseselt kujundatud seaduse
eelnõu kooskõlastamise korra. Seletuskirja eelnõu ja selle rakendusaktid
19
kohaselt on see mõeldud rakendusasutuse töö perioodide kohta, mis annab uue
lihtsustamiseks, võimaldades keskenduda sisule. programmperioodi riigisiseste
Kõik need elemendid on ka käimasoleval reeglitest selgema pildi, selmet
perioodil määrustega kehtestatud ja jääb ka koostada uued redaktsioonid
ühendmääruse põhjal selgusetuks, mis uuel olemasolevatele õigusaktidele. Mis
perioodil muutub. kokkuvõttes teeb sama välja.
21. Eelnõu § 11 – teeme ettepaneku sätestada Arvestatud osaliselt.
vastav regulatsioon ühendmääruses, kuna Kompetentsuse ja erapooletuse
ühendmäärus reguleerib taotluse menetlemist. nõue on välja jäetud, sest need on
Lõikes 2 on toodud nõuded taotluse menetlejale reguleeritud juba muude
(menetlusse võtja, kontrollija, hindaja, otsuse seadustega: haldusmenetluse
tegija). Ühe nõudena on toodud kompetentsus, seaduse ja korruptsioonivastase
kuid ei ole selgitatud, mida selle all on silmas seadusega, seega nendega tuleb
peetud - vastavat haridust, koolitust, arvestada ilma eelnõus või
valdkondlikku kompetentsust. ühendmääruses kordamata.
22. Eelnõu § 13 lõige 1 – sättega reguleeritakse Arvestatud.
taotlejale ärakuulamine kahel juhul: osalisel Eelnõud muudetud lähtuvalt
rahastamisel ja mitterahastamisel. Ärakuulamist ei ettepanekust.
ole ette nähtud kõrvaltingimustega rahastamisel
(ühendmääruse § 9 lõige 2), kuid see võimalus
peaks olema ka seaduses ette nähtud.
Ühendmäärus sätestab, et sel juhul taotlejat üksnes
teavitatakse, kuid taotlejal peab jääma võimalus
sellega nõustuda või mitte nõustuda.
24. Eelnõu § 15 – sätte sõnastusest jääb Selgitame.
arusaamatuks, millises rollis on Seire ülesandeid võib ühissätete
Rahandusministeeriumil võimalus anda määruse kohaselt täita nii
rakendusasutusele ja rakendusüksusele soovitusi liikmesriik kui korraldusasutus.
ja jälgida nendega arvestamist. Kas Rahandusministeerium teeb seda
Rahandusministeerium teeb seda liikmesriigi rollis liikmesriigi rollis.
või korraldusasutuse rollis? Rahandusministeerium vastutab EK
ees seireülesannete täitmise eest,
tehes seda koostöös
korraldusasutuse, rakendusasutuste
ja rakendusüksustega. Uuel
perioodil täidab RTK kõiki
korraldusasutuse ülesandeid, mis ei
ole delegeeritud
vahendusasutustele. Eelnõu
sõnastusse liikmesriigi ülesandena
nimetamise praktiline vajadus
puudub, kuna vastav õigus on
eelnõuga RAM-le antud,
arvestades, et tema vastutada on
rakenduskava elluviimise seire.
25. Eelnõu § 17 lõige 6 – teeme ettepaneku Arvestatud.
20
sõnastada lõike teine lause: „Rakendusasutus Eelnõud muudetud lähtuvalt
esitab teabe käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettepanekust.
nimetatud hindamise järelduste ja soovituste ning
nendega arvestamise kohta
Rahandusministeeriumile.“
26. Eelnõu § 17 lõige 7 – sõnastuse kohaselt Selgitame.
kohalduks nõue vaid rakenduskava elluviimise Hindamine selle paragrahvi
korraldamise ja auditeerimise eest vastutavatele kontekstis on rakenduskava
asutustele ehk korraldusasutusele, elluviimise mõjude hindamine,
rakendusasutusele ja Rahandusministeeriumile. seega hindamist läbiviiva isiku või
Sätte mõte peaks olema aga see, et asutuse erapooletus seatakse
hindamiseksperdid ei tohi olla seotud vastava rakenduskava elluviijatest ja
meetme väljatöötamise ega elluviimisega, samuti audiitoritest. Kui hindamist läbi
ei tohiks olla ka samast meetmest kasusaaja. viiv asutus/isik on juhuslikult ka
mõnes projektis olnud toetuse
saaja, siis see fakt ei saa mõjutada
rakenduskava või selle osa
hindamise tulemusi ega järeldusi.
Lisaks märgime, et rakenduskava
elluviimise korraldajad väljend on
tuletatud 2. ptk 2. jao pealkirjast,
seega on korraldajate seas ka
rakendusüksused.
27. Eelnõu § 20 lõige 2 – sättega reguleeritakse Arvestatud.
erand teadus-ja arendusasutuse projektidele, mille Kui HTM leiab, et selline
kohaselt võib nende projektide puhul avalikustada avalikustamine ei ole enam
andmeid juba enne rahastamisotsuse tegemist asjakohane või on võimalik muud
TATis sätestatud korras ja näidatud isikutele. moodi ja alustel avalikustada, ei ole
Seletuskirjast ei selgu, mille poolest erineb teadus- erisätet tõesti vaja. Siiski juhime
ja arendusasutuse projektidele antav toetus teistele tähelepanu, et selline erisus on ka
avaliku sektori asutustele antavast toetusest ning varasemates STS-des ja seda HTM
miks on teadus- ja arendusasutuse projektidele enda palvel, et muuta selliste
vaja teha erand. Ettepanek on teadus- ja projektide kavandamine
arendusasutuse projektidele sellist erandit mitte läbipaistvaks ja sama valdkonna
kehtestada. isikutele ja asutustele
kättesaadavaks, et vältida
dubleerivate kulude tegemist selmet
teha koostööd. Toome väljavõtte
STS14_20 § 39 lõike 2 punkti 2
seletuskirjast:
Teadus- ja arendusasutustele
teadus- ja arendustegevuseks
(edaspidi T&A) toetuse taotlemisel
taotluses esitatud andmed peetakse
vajalikuks jätta avalikustatavaks,
sest T&A asutused ei ole kasumile
orienteeritud ning nende
tegevusteks eraldatavad toetused ei
ole suunatud äritegevuse
21
toetamisele. T&A meetmetes
toetuse andmise eesmärk on
eelkõige Eesti teaduse
konkurentsivõime tõstmine, et luua
pikemas perspektiivis soodne
pinnas innovatsiooniks ning
majandustegevuse kasvuks. Seda
erandit saab rakendada, kui
projektid ei sisalda ärisaladust ega
intellektuaalomandi õigustega
kaitstud teavet. Eelkõige on seda
erandit vaja olukordades, kus mitu
taotlejat soovivad toetust
ühesuguse sisuga projektile –
näiteks teaduskeskuse ehitamiseks
või väga kalli teadusaparaadi
ostmiseks, samas oleks otstarbekas
rahastada ainult ühte sellist
projekti. Seega on vajalik luua
võimalus avalikuks aruteluks, kuhu
oleks võimalik kaasata
asjassepuutuvate kõrgkoolide ja
teadus- ja arendusasutuste
esindajad. Vaid avaliku arutelu,
kaasatuse ja teaduspõhise
diskussiooni tulemusena on
võimalik T&A tegevuse valdkonnas
tagada optimaalseid
investeeringuid. Selleks, et vältida
põhjendamatuid teabenõudeid
kolmandatelt isikutelt enne TRO või
taotluse rahuldamata jätmise
otsuse tegemist, tuleb TAT
määruses sätestada ka osapooled,
kellele teavet avalikustatakse ning
kuidas toimub avalikustamine.
Teadus- ja arendustegevuse
korralduse seaduse § 3 lõike 1
punkti 5 kohaselt on
riigieelarvelistest vahenditest
finantseeritud põhitegevuse
tulemused (P.S! mitte kavatsused),
millega ei kaasne
intellektuaalomandiõigused, samuti
avalik teave. Seega ei lähe
käesolev avalikustamise erand
vastuollu juba olemasoleva
korraga.
28. Eelnõu § 23 – juhime tähelepanu, et Euroopa Selgitame.
22
Komisjoni juhendis eristatakse kahte liiki Kontrollid toimuvad riskipõhiselt,
kontrolle – kohapealne kontroll ja maksetaotluse sh kontrollide ulatus ja
kontroll. Mõlemaid kontrolle teostatakse toetusega sekkumisabinõude valik. Vastavalt
seotud tegevuste ja maksete andmete õigsuse korraldusasutus ka juhendab
kontrollimiseks ning peaksid olema rakendusüksuste tööd ning
proportsionaalsed riigi vahenditest tehtavate riskipõhist proportsionaalset
kulude eesmärgipärase kasutamise kontrolliga. sekkumist näeb ette ka ühissätete
määrus. Eelnõus tagatakse
vajalikud abimeetmed sekkumiste
läbiviimiseks, kui riskitase tõuseb.
29. Eelnõu § 27 lõige 4 – sätte sõnastuse kohaselt Selgitame.
on volitatud isikul õigus omakorda auditeeriva Juhime esiteks tähelepanu, et sellist
asutuse ülesandeid edasi volitada. Palume lauset eelnõus ei ole nagu osutate.
selgitada, kuidas on see kooskõlas auditeeriva Eelnõus on sõnastatud järgmiselt:
asutuse pädevuse ulatusega. Auditeeriv asutus võib volitada
juriidilise isiku või täidesaatva
riigivõimu asutuse tegema auditit.
Eelnõus ei ole antud auditeeriva
asutuse ülesannete edasivolitamise
õigust, tegemist on teenuse
sisseostmise alusega. Vastav
võimalus on sätestatud ka
STS14_20 § 11 lõikes 2 ja on
kooskõlas ühissätete määruse artikli
71 lõikega 2, mis võimaldab samuti
auditi sisse ostmist. Kui auditi
tegemine ostetakse teenusena sisse,
siis auditeeriv asutus jääb
vastutatama auditi korrektsuse eest.
30. Eelnõu § 28 lõige 1 – juhime tähelepanu, et Mitte arvestatud.
sätte sõnastus peaks olema „/…/toetuse andmise Eelnõu koostajad märgivad, et
otsuse osaliseks või täielikuks kehtetuks finantskorrektsiooni (FKO) sisu on
tunnistamiseks /…/ toetuse tühistamine, nii nagu on ka
ÜSM art 103 lõikes 1. Taotluse
rahuldamise otsuse (TRO) osalist
või täielikku kehtetuks tunnistamist
reguleerib ühendmäärus. Kuna
normide kordusi ei või ette näha,
siis TRO kehtetuks tunnistamise ja
FKO alused peavad olema
erinevad.
31. Eelnõu § 30 lõige 3 – palume täpsustada, Selgitame.
kuidas määratletakse „põhjendatud erandjuhtu“. Tegemist on määratlemata
Tegemist ei saa olla subjektiivsete asjaoludega, õigusmõistega, mis tuleb sisustada
vaid tegemist peab olema objektiivsete kindlaks konkreetseid faktilisi asjaolusid
määratud alustega. hinnates. Seletuskirjas on vastavalt
23
ka juba selgitatud, et Viivise
vähendamine võib olla põhjendatud
näiteks juhul, kui toetuse
tagasimaksmisega viivitusse
sattumisel esinevad erakorralised,
force majeure olukorrale vastavad
asjaolud või kui toetuse saaja on
valmis tagasimaksmisele kuuluva
toetuse tagastama korraga, kuid
viivise summa on tagasimaksmise
hetkel ebaproportsionaalselt suur
võrreldes tagasimaksmisele
kuuluva põhisumma suurusega.
32. Seletuskirja 1. peatükis „Märkuste“ jaos on Selgitame.
märgitud, et toetuste kasutuselevõtu Kinnitame, et eelnõu ja
rakendussüsteemi kujundamisel lähtutakse rakendussüsteemi toimimisel
halduskoormuse vähendamise, reeglite lähtutakse lihtsustamise ja
ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise halduskoormuse vähendamise
eesmärkidest. Palume siinkohal välja tuua, mida eesmärgist. Lihtsustused on
täpsemalt muudeti halduskoormuse vähendamise eelkõige EL regulatsiooni poolelt,
eesmärgil. mis võimaldavad kasutada aina
enam tulemuspõhist toetuse
andmist selmet iga kulu kontrollida,
sh väheneb riigihangete kontroll.
Enamik sätteid on üle viidud
valitsuse määruse tasandile
sisuliselt muutumatul kujul, nii
nagu märgite, eesmärgiga viia
regulatsioon õigele tasandile.
Regulatsiooni on täpsustatud
nendes kohtades, mis on tekitanud
praktikas tõlgendamisvajadusi:
näiteks mis rollis on
korraldusasutuseks olev asutus, kui
sama asutus täidab ka
rakendusüksuse ülesandeid.
Toetustingimuste käskkirjaga
tegevuste elluviimisülesannete
volitamise kõrval on võimaldatud
seda teha ka halduskoostööseaduse
tähenduses halduslepinguga.
Mitmed muudatused on seotud
ühissätete määrusest tuleneva
võimalusega, näiteks ei tule juba
tegutsevate rakendusüksuste ja -
asutustele anda luba asuda
ülesandeid täitma.
Sotsiaalminist 1.Horisonataalsed põhimõtted Arvestatud osaliselt.
24
eerium Eelnõu seletuskirjas märgite: „Varasemalt Eelnõu § 2 punkti 7 on lisatud viide
kasutusel olnud läbivate teemade termin ja ühissätete määruse artiklile 9, mis
sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja näeb ette horisontaalsed põhimõtted
aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks toetuse planeerimisel, andmisel kui
2014–2020 perioodil kehtinud võrdsete ka kasutamise seires.
võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse,
tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna Strateegias „Eesti 2035“ on ka
väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri sooline võrdõiguslikkus, võrdne
ning julgeolekut“. Juhime tähelepanu asjaolule, et kohtlemine ja ligipääsetavus
„Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete loetelus ei kaetud. Näiteks hõlmatud järgnevas
ole aluspõhimõtetena nimetatud soolist lõigus – „Kõigil peab olema võrdne
võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ja võimalus eneseteostuseks ja
ligipääsetavust, samuti puudub neile sõnaselge ühiskonnaelus osalemiseks,
viide sihtide kirjelduses. sõltumata individuaalsetest
Juhime tähelepanu, et ühissätete määruse eripäradest ja vajadustest,
ettepaneku, mis on otsekohalduv ja reguleerib kuuluvusest erinevatesse
toetuste andmist kõigist ühtekuuluvus- ja sotsiaalsetesse rühmadesse,
siseturvalisuspoliitika fondidest, artiklis 9 on sotsiaal-majanduslikust
kehtestatud nõue toetuste kasutamisel võimekusest ja elukohast.“
horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks. Märgime, et oleme eelnõu § 2
Artikli 9 kohaselt on horisontaalsed põhimõtted: punkti 7 muutnud lähtuvalt tehtud
tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste ettepanekutest (13.07.2021 e-
hartaga, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, kirjavahetus Sotsiaalministeerium
võrdse kohtlemise tagamine, sh puuetega ja Riigikantselei
inimestele ligipääsetavuse tagamine, ja säästva /Rahandusministeerium).
arengu edendamine. Eelnõu § 2 punkti 7 sõnastus on
sätestatud järgmiselt: „strateegilised
sihid ja aluspõhimõtted on
riigieelarve seaduse § 19 lõike 1
kohases pikaajalises
arengustrateegias „Eesti 2035“
(edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud
sihid ja aluspõhimõtted, mis
arvestavad perioodi 2014–2020
struktuuritoetuste seaduse § 12
lõike 1 punktis 13 nimetatud
läbivaid teemasid ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artiklis 9
nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid.“
Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu
seletuskirja.
2. Täiendada eelnõu § 2 „Terminid“ uue Selgitame.
punktiga 8 “Horisontaalsed põhimõtted“ järgmises Vt punkti 1 selgitust.
sõnastuses: „8) Horisontaalsed põhimõtted on „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
põhimõtted, mis on nimetatud Euroopa sihtidega arvestamine, sh artiklis 9
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 nimetatud põhimõtete, kajastub ka
(ühissätete määrus) artiklis 9 „Horisontaalsed projektivalikul. Ühtlasi on vajalike
25
põhimõtted“ (sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne ettepanekute tegemise võimalus
kohtlemine, ligipääsetavus) ja millega arvestamine konsultatsioonide käigus ning
on kohustuslik kõikidele ühtekuuluvus- ja fikseerimise võimalus toetuse
siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse saajatele andmise tingimustes.
tegevuste ettevalmistuse, rakendamise, seire ja
hindamise etapis ning millega arvestamiseks
artikli 73 lõike 1 kohaselt töötatakse välja
protseduurid ja valikukriteeriumid.“1.2.
3. Muuta eelnõu § 7 „Rakendusasutuse ülesanded“ Arvestatud.
lõike 3 sõnastust järgmiselt: „(3) Lisaks käesoleva Selline sõnastus ongi eelnõus,
paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele arvestades terminit Eesti 2035
koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev strateegilised sihid ja
ministeerium vastavalt oma valitsemisalale aluspõhimõtted.
toetusega „Eesti 2035“ sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist.
4. Lisaks palume lisada § 7 lõige 4 järgmises Selgitame.
sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi Ministeeriumite vahel toimunud
lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetele koordineerib ühisaruteludel (16., 18. ja
ja seirab ministeerium, kelle valitsemisalas on 21.06.2021) leiti, et eelnõu § 7
vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele vastutus lõikes 3 toodud loetelu ei ole vaja.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr Eelnõu § 7 lõike 3 sõnastust
…/2021 artiklis 9 viidatud horisontaalsete muudeti järgmiselt:
põhimõtete eest, nendesse horisontaalsetesse „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes
põhimõtetesse panustamist, sealhulgas: 2 sätestatud ülesannetele
1) esitab korraldusasutusele ettepanekuid koordineerib ja seirab
tööprotsesside täiendamiseks; rakendusasutuseks olev
2) nõustab rakendusasutusi toetuse andmise ministeerium vastavalt oma
tingimuste koostamisel; valitsemisalale toetusega „Eesti
3) nõustab rakendusüksusi toetuse andmise 2035“ sihtidesse ja
tingimuste rakendamisel aluspõhimõtetesse panustamist.“
Seega ei ole tarvidust lisada ka § 7
lõige 4.“
5. Kustutada eelnõu seletuskirja punktis 2 „Eelnõu Mitte arvestatud.
eesmärk“ lk 4 esitatud perioodi 2014–2020
rakendussüsteemiga olulisemate muudatuste Kuna perioodil 2021-2027
võrdluse loetelust eelviimase punkti: „Varasemalt käsitletakse strateegia „Eesti 2035“
kasutusel olnud läbivate teemade termin ja aluspõhimõtteid ja sihte sarnaselt
sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja 2014-2020 perioodi läbivate
aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks teemadega, siis ei saa seda selgitust
2014-2020 perioodil kehtinud võrdsete eemaldada.
võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse,
tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna Küll aga on täiendavalt ära
väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri märgitud infoühiskond ja
ning julgeolekut“. riigivalitsemine ning korrigeeritud
mõisted. Võrdset võimalused
asendatud „võrdse kohtlemisega“
ning võrdõiguslikkus „soolise
võrdõiguslikkusega“.
26
6. Täiendada eelnõu seletuskirja 1. peatükki Mitte arvestatud.
„Üldsätted“ (lk 6) lisades lõigu, millega Kuna 2021-2027 perioodil
selgitatakse eelnõu punkti 8 järgmises sõnastuses: käsitleme strateegia „Eesti 2035“
„Punktiga 8 määratletakse, mis on horisontaalsed sihte ja aluspõhimõtteid sarnaselt
põhimõtted. Horisontaalsete põhimõtete all 2014-2020 läbivate teemadega, siis
peetakse silmas horisontaalseid põhimõtteid, mis peab ka eelnõu seletuskiri seda
on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu kajastama. Selguse huvides on
määruse (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) seletuskirja täiendatud järgnevalt:
artiklis 9. Toetuste planeerimisel ja kasutamisel
tuleb arvesse võtta ühissätete määruses nimetatud Üldine põhimõte on, et kui tegevus
horisontaalseid põhimõtteid ja seada eesmärgiks mõjutab või võib mõjutada
toetuste planeerimine ja kasutamine viisil, mis negatiivselt või positiivselt „Eesti
aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, 2035“ sihte ja aluspõhimõtteid, mis
tagab eri soost, vanuses, rahvusest, puudega, muu hulgas hõlmavad ühissätete
nahavärviga, veendumuse või seksuaalse määruse artiklis 9 nimetatud
sättumusega inimeste võrdse kohtlemise ja horisontaalseid põhimõtteid, siis
ligipääsetavuse erivajadusega inimestele tegevuste tuleb konsulteerida
ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamise ministeeriumiga, kelle vastutusalas
etapis. konkreetne teema on: näiteks
Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist üle võrdse kohtlemise, soolise
kõigi toetatavate tegevuste koordineerivad ja võrdõiguslikkuse ning
toetavad ministeeriumid, kelle vastutusalas vastav ligipääsetavuse teemades
teema on (nt soolise võrdõiguslikkuse, võrdse Sotsiaalministeeriumiga,
kohtlemise ja ligipääsetavuse teemal regionaalarengu valdkonnas
Sotsiaalministeerium). Hinnangu toetatavaRahandusministeeriumiga,
tegevuse raames horisontaalsete põhimõtetega keskkonna ja kliima teemades
arvestamise asjakohasusele annab ministeerium, Keskkonnaministeeriumiga.
kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte Nimetatud teemade puhul on läbiv
on. Kui vastutav ministeerium leiab, et toetuse arvestamine määratletud ühissätete
kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele määruse artiklis 9 või siseriiklike
toetuse andmisel on vastava horisontaalse kokkulepete tasandil. Kuivõrd
põhimõttega arvestamine asjakohane, siis tuleb teised teemad, mida strateegia
rakendusasutusel ja rakendusüksusel toetuse „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja
kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele sihid hõlmavad on samal määral
toetuse andmisel horisontaalse põhimõttega olulised (n. eesti keel, kultuur,
arvestamiseks konsulteerida ministeeriumiga, julgeolek ja turvalisus,
kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte infoühiskond, riigivalitsemine) on
on.“ asjakohane ja põhjendatud ka nende
paremaks arvestamiseks ja läbivaks
edendamiseks konsulteerimine,
näiteks eesti keele teemades
Haridus- ja Teadusministeeriumiga,
kultuuri teemal
Kultuuriministeeriumiga ning
riigivalitsemise julgeoleku ja
turvalisuse teemades
Riigikantseleiga.
7. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge, kas Selgitame.
ja kuidas on uue perioodil rakendussüsteemi Eelnõu seletuskirjas alapeatükis
kujundamisel arvestatud muutustega riigisiseses „eelnõu eesmärgid“ on nimetatud
27
õigusraamis ning riigi toimimises ja kas ning peamised muutused, sh need, mis
kuidas oli sellest tulenevalt võimalik lihtsustada ühildavad riigisisese planeerimise
EL fondide rakendussüsteemi. Selge pole ka, fondide vahendite kasutamisega,
milliseid reegleid, mis kohalduvad riigi tegevuste mis on üks riigi
rahastamisele, on ühtlustatud vähendamaks planeerimisdokumentides kindlaks
rahastamisallikate põhiseid erisusi, mis võimaldab määratud tegevuste rahastamise
vähendada üldist administratiivset koormust ja allikaid. Seega on nii rakenduskava
bürokraatiat nii fondide haldamiseks kui kulude kui ka selle rahastamiskava, aga ka
õigus- ja korrapärasuse tõendamiseks, mis toetuse andmise tingimuste
lõpptulemusena parandab riigi toimimist, kehtestamine tihendalt seotud
suurendab tõhusust ja kiirendab fondide TERE programmide elluviimisega.
kasutamist. Palume täiendada seletuskirja Samuti on märgitud, et kõik
asjakohase infoga millised siseriiklikus toetusmeetmete kujundamisel
õigusraamistikus tehtud muudatused on avaldanud arvestatakse valdkonnapõhiste
mõju EL fondide siseriikliku rakendussüsteemi komisjonide ettepanekutega ning
lihtsustamisele ning kuidas. eelnõu põhiseid komisjone eraldi ei
looda. See näitab samuti, et
vähendatakse halduskoormust ning
arvestatakse juba riigisisest
komisjonidega printsiibil
allikaneutraalne planeerimine.
Mitmed lihtsustused tulenevad
ühissätete määrusest ja neid
kajastatakse pigem ühendmääruses.
Kuna lihtsustused tulenevad EL
määrusest ning nn ülereguleerimist
on välditud, siis on sätete mõjukust
hinnatud ja selgitatud ühissätete
määruse põhjenduspunktides.
8. Eelnõu § 7 lõikes 1 on sätestatud Selgitame.
ministeeriumite kui rakendusasutuste ülesanded, Seaduse eelnõu katab ühissätete
kuid pole selge, mis rollis ja millist ülesannet määrus (ÜSM) rollid. Ülesanded,
täidab ministeerium kui ministeerium, kui mis ÜSM kohaselt on
rakendusasutus või kui vahendusasutus EL korraldusasutuse täita, on
fondide rakendussüsteemis. § 3 kohaselt koostab siseriiklikult täidetud kas
Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse enda poolt või
ministeeriumitega rakenduskava, mis kajastab delegeeritud ÜSMi tähenduses
ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast infot. vahendusasutustele
Seega, rakenduskavas kinnitatavad tegevused ja (rakendusasutustele ja
info nende kohta tuleb valdkonniti rakendusüksustele). Riigisisese
ministeeriumitelt ja on otseselt seotud ülesannete jaotuse puhul on
ministeeriumite tegevustega. Riigieelarve seaduse arvestatud asutuste
§ 26 lõike 1 kohaselt kajastatakse iga-aastases põhifunktsioonidega. Punktis, kus
riigieelarves kõik vahendid, mida riik on toodud rakendusasutuse
(liigendatuna administratiivselt ehk ülesanded, on ÜSMi kohased
ministeeriumite lõikes) eelarveaastal plaanib korraldusasutuse ülesanded, mis on
koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. delegeeritud ja mille täitmise
See tähendab, et ka rakenduskava tegevuste vastutus on lõpuks EK ees
elluviimiseks vajalikud vahendid peavad korraldusasutusel (ÜSM art 72 lg 1
kajastuma vastava ministeeriumi kuludes. d). Ja need asutused peavad ÜSMi
Rakenduskava koostamise protsessis on
28
rakenduskava tegevus otseselt seotud vastava kohaselt olema määratud, nende
ministeeriumiga, mistõttu puudub vajadus eelnõu nimetamine meetmete nimekirjas
§ 4 lõikes 2 kohaseks eraldi protsessiks lihtsustab ka kõikide
rakendusasutuse määramiseks valitsuse ministeeriumite ja huvitatud
korraldusega. Rakendusasutuseks saab olla ainult osapoolte arusaamist, kes millise
see ministeerium, kes tegevuse rakenduskavasse meetme eest vastutav on, kelle
lisamiseks esitas. Eelnõu § 7 lõikes 2 öeldakse, et eelarves midagi on, ning et oleks
rakendusasutus täidab vahendusasutusena ajalooline mälu.
korraldusasutuse ülesandeid. Samas pole Riigieelarve on üheaastane,
arusaadav, mida tähendab ülesannete täitmine meetmete nimekiri katab kogu EL
vahendusasutusena ja mis määrab, et lõike 2 eelarveperioodi ning on aluseks nii
punktides 1–6 loetletud ülesanded on riigieelarve strateegia koostamisele
korraldusasutuse ülesanded kui riigieelarve koostamisele.
9. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §-s 4 Arvestatud osaliselt.
kavandatud rakenduskava rahastamiskava, Eelnõu kooskõlastamise järgselt on
sest see dubleerib rakenduskava tarbeks loodavat, kustutatud §-s 4 mõiste
ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast rakenduskava rahastamiskava ja
rahastamiskava. Samas, eelnõu § 4 kohane asendatud mõistega meetmete
rahastamiskava kajastab muuhulgas tulemus- ja nimekiri.
finantsinfot, mis muutub võrreldamatuks teades, et Rahandusministeeriumi soov on
rakenduskavas fikseeritakse info perioodiks 2021– meetmete nimekirja pidamise ja
2027, kuid eelnõu kohane rahastamiskava seob kinnitamisega valitsuses tagada
rakenduskava info RES § 19 lõike 5 tähenduses kooskõla Euroopa Komisjoni heaks
programmidega, mille kestus on 4 aastat ning kiidetud rakenduskavas tehtud
mida uuendatakse iga-aastaselt. Eelnõu kohase kokkulepetega, eelarvega, näitajate
rahastamiskava lisandväärtus rakenduskava sihttasemetega, fikseerida
finantsjuhtimise tagamiseks jääb arusaamatuks. rahastatavatele tegevustele riigi
Ilmselgelt on võimalik järeldada dubleerivust ning poolt lisa toetusena antava
samal alginfol põhineva rahastamiskava riigieelarvelise kaasfinantseeringu
menetlemisest tuleneb ebavajalik halduskoormust, määr või toetuse saaja
mis vähendab haldusorganisatsiooni tõhusust ilma, omafinantseeringu määr ning
et paraneks rakendamiskava elluviimine või vastutavad asutused
suureneks finantsotsuste kvaliteet. Samuti ei anna (ministeeriumid, rakendusüksused).
eelnõu § 4 lõike 3 kohane rahastamiskava Rahandusministeerium seejuures
kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt juurde vastuolu ei näe, Vabariigi Valitsus
täiendavat otsustusõigust rahastamiskava võib riigieelarve seaduse § 31 lõike
juhtimiseks, sest kõik otsused, mis muudavad 1 kohaselt liigendada riigieelarves
rakenduskava, tuleb eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt märgitud ministeeriumi
niikuinii kinnitada Vabariigi Valitsuses. Ettepanek
valitsemisala muid investeeringuid,
on § 4 kohane rakenduskava rahastamiskava kulusid ja finantseerimistehinguid
eelnõust kustutada ning käsitleda rakenduskava kooskõlas eelarveklassifikaatoriga,
rahastamiskavana ühissätete määruse artikkel 22.3 ning riigieelarve seaduse § 56 lõike
(g) kohast rahastamiskava. Ühendmääruses 2 p 1 kohaselt on Vabariigi
kirjeldada lahti tingimused ja kord rahastamiskava Valitsusel õigus muuta riigieelarves
muutmiseks. määratud välistoetuste ja
kaasrahastamisega seotud vahendite
liigendust.
RAM poolt rakenduskava täpsem ja
29
läbipaistvam juhtimine on vajalik
ning selle sobiv kinnitamise tasand
on valitsus, sest meetmete nimekiri
hõlmab enamikke ministeeriume ja
valitsus on avaldanud soovi osaleda
vahendite kasutamise juhtimises,
sest ÜKP vahendid on
märkimisväärne allikas riigi
investeeringute ja reformide
elluviimisel.
Programm koostatakse riigieelarve
strateegia perioodiks. Strateegia on
kavatsus, näitab 4 aasta riigi
tegevuste suunda. Aastase
riigieelarvega kinnitatakse võetavad
kohustused, sh välisvahendid on
arvestuslik kulu, planeeritud ulatus
ei ole määrav tegelikul kasutamisel.
Riigieelarve seadus (RES) § 20 lg 4
annab volituse ministrile programm
kinnitada ja määratleb programm
koostatakse strateegia põhjal. Kuna
strateegia on kavatsuste kogum, siis
on ka programm kavatuste kogum
selles osas, mis ületab aasta
riigieelarvet, mille on kinnitanud
riigikogu. EL vahendite kasutusele
võtmise jaotust tuleb juhtida
rahandusministeeriumil. VV
tasandil meetmete nimekirja
kinnitamine on sobilikum, sest see
võimaldab alati kompromisse
ministeeriumide vahel ja välistab
RAM veto. EL määruse art 22
kohases rakenduskava
rahastamiskavasei ole sellise
üksikasjalikkusega riigisisest
vahendite ja tulemuste jaotust
ministeeriumide lõikes.
Iga meetmete nimekirja muudatus
ei eelda EK-ga kokkulepitud
rakenduskava muutmist.
Muudatused võivad olla riigisisesed
meetmete lõikes, nt kui TERE
programmis tehakse muudatus,
muudetakse tegevust või teenust.
2021+ meetmete nimekirja tasand
30
on kõrgem kui perioodi 2014-2020
meetmete nimekirjas, milles tuli
märkida meetme tegevused.
Meetme sees saab ministeerium ise
vahendite kasutamist juhtida – see
tagabki vajaliku paindlikkuse
ministeeriumidele. Seega eelnõuga
vähendatakse vajadust muuta
meetmete nimekirja ja väheneb ka
halduskoormus.
Meetmete nimekiri on alusraam
riigieelarve strateegias ja
riigieelarve seaduses vahendite
planeerimiseks.
10. Eelnõus kavandatud kohustuslik Arvestatud osaliselt.
vaidemenetlus toob kaasa negatiivse mõju Vaideorganit ei ole
rakendusasutuseks olevate ministeeriumite korraldusasutuse analüüsi ja
eelarvekuludele ja aeglustab väljamakseid EL riigihangete ja riigiabi osakonnaga
fondidest, sest vaidemenetluse tulemusel arutelude tulemusel
abikõlblikuks osutunud kulule jäetakse EL fondist rakendussüsteemist välja arvatud,
hüvitis sel ajal küsimata ning see nihkub ka ei pea me otstarbekaks VAKO
kaugemasse tulevikku. Palume seletuskirjas kaasamist, kuigi erinevaid
selgitada, kuidas kohustuslik vaidemenetlus võimalusi selle kaasamiseks sai
kaitseb riigi finantshuve, esitada mõjuhinnang põhjalikult kaalutud. Oleme kokku
rakendusasutuste eelarvetele ning riigi leppinud, et kui vaidemenetluse
finantsidele. Liikmesriik tohib EL fondidest aluseks olevad kulud makstakse
küsida hüvitust ainult neile kuludele, mis on tagasi enne vaidemenetluse lõppu,
tekkinud õigus- ja korrapäraselt. Iga rikkumisega siis neid laekumisi ei arvestata, ja
seotud kulu tuleb hüvitamisele suunatavatest neid Euroopa Komisjoni
kuludest maha arvata, isegi kui käib maksetaotlustest maha ei arvata.
vaidemenetlus. Siiski, kulu, mis on fondide Lisaks oleme sisse seadnud auditi
siseriikliku juhtimis- ja kontrollisüsteemi lõpparuande-eelsed ümarlauad
hõlmatud asutuste (ehk haldusorganisatsiooni) keerulisemate vaidluste
poolt hinnatud ebakorrapäraseks, võib esitada lahendamiseks, et ei tekiks
Euroopa Komisjonile hüvitamiseks kui kohus või kergekäeliselt tähelepanekuid, mis
muu kohtusüsteemi üksus (inglise keeles body Euroopa Komisjoni jaoks on
within the judicial system) on jõudnud otsusele lõplikud ja millele ei järgne samas
kulu korrapärasuses. Euroopa Komisjon on summas finantskorrektsiooni otsust
tõlgendanud body within the judicial system kui või mis ei oleks piisavalt läbi
sõltumatu ja haldusorganisatsiooni väline üksus, kaalutud. Lisaks lõpetatakse
kes on kompetentne tegema siduvaid otsuseid kulu aruandeaasta varem andmaks
abikõlblikkuse kohta. Eelnõu § 32 nimetatud audiitoritele lisaaega vaidlused ära
asutused, kellele on antud õigus vaideid lahendada pidada ja piisavalt põhjalikult
ehk lugeda kulu abikõlblikuks, on aga kõik poolte argumendid läbi analüüsida.
siseriikliku haldusorganisatsiooni osad. Seepärast Juba tekkinud kahju ei ole niikuinii
ei ole nende poolt abikõlblikuks loetud kulu võimalik tagasi pöörata, edasist
võimalik esitada hüvitamiseks EL fondidest. riigile kahju tekkimise võimalust
Selline võimalus oleks tagatud kui vaideorganiks oleme igakülgselt minimeerinud.
31
oleks siseriikliku haldusorganisatsiooni väline Ehk need on üksikud juhtumid,
asutus. Samas, kui esialgu mitteabikõlblikuks mille korral vaideorgani
hinnatud, kuid hiljem abikõlblikuks osutunud kulu paiknemine struktuurivahendite
tuleb toetuse saajale igal juhul hüvitada. Selleks administratsiooni osana võib tuua
tuleb leida vahendid rakendusasutuseks oleva riigile kulusid, mis võiksid olla
ministeeriumi eelarvest. Olukord, kus kulu olemata. Need kulud ei ole kindlasti
abikõlblikkuse oleks otsustanud siseriikliku võrreldavad kõikide vaidluste
haldusorganisatsiooniväline sõltumatu asutus, pidamisega kohtus ega eraldi
annaks võimaluse saada kulule hüvitist EL fondist, süsteemivälise vaideorgani
mitte rakendusasutuse eelarvest. See tähendaks, et loomise, välja õpetamise ja
ära jääb negatiivne mõju rakendusasutuse ülalpidamisega.
eelarvele ning EL fondist on võimalik saada
väljamakseid suuremas mahus (kiiremini). Samas märgime, et eelnõu § 31
lõiget 1 on muudetud ja lisatud
täiendava lausena, et kohustuslik
vaidemenetlus ei kohaldu auditi
aruande alusel tehtud otsuse
vaidlustamisel. Vastav selgitus on
lisatud ka eelnõu seletuskirja.
11. Palume täiendada eelnõu pealkirja selliselt, Arvestatud.
et reguleerimisala hõlmaks ka fonde: Perioodi Eelnõu pealkirja täiendatud sõnaga
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja „fondide“.
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seadus.
12. Palume toetuse termin eelnõust välja jätta, Mitte arvestatud.
sest § 1 lg 1 juba katab selle reguleerimisala. Ühelt poolt nõustume, et tegemist
on § 1 lõikes 1 nimetatud
programmide ja rakenduskavade
elluviimiseks ette nähtud
vahenditega, kuid täiendavalt on
vaja märkida, et toetus võib
hõlmata ka riigieelarvelist
kaasfinantseeringut, mida
käsitletakse riigisiseselt toetuse
osana, makstakse välja läbi SFOSi
ning rikkumise korral nõutakse
tagasi.
13. Palume muuta projekti terminit ja Arvestatud.
defineerida projekt kui kindlaks määratud Sõnastust muudetud nii, et
eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud „projektide kogum“ on välja jäetud
ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum. ja lisatud projekti tunnuseks registri
Viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ainuomase tunnuskoodi omamine.
(EL) nr …/2021 artikli 2 punktile 4 soovime Seos ÜSM artikli 2 punktiga 4 on
eelnõus kustutada, sest on eksitav ja teeb mõiste vajalik, et siduda ära EL määruse
arusaamatuks. EL määruses defineeritakse tegevus tähenduses „tegevus“ eelnõus
(inglise keeles operation), mis võib hõlmata endas nimetatud projektiga, vastasel
projekti, lepingut, toimingut (inglise keeles action) korral tekib ja on praktikas
või projektide kogumit. Samuti ei ole arusaadav tekkinud segadus
32
projekti defineerimine lõppsaajate projektide finantskorrektsioonide kohaldamise
kogumina, mida rahastatakse toetusest, mistõttu tulemusel vahendite samas
soovime jätta selle definitsioonist välja. Projekti projektis kasutamise keeluga,
võib rahastada erinevatest allikatest, sh toetuse samuti toetuse lihtsustatud vormide
saaja rahastab projekti, lisaks toetusele, (lihtsustatud kuluarvestusviiside)
omafinantseeringust, finantsinstrumentide abiga kasutamise kohustusega. Projekt
jne. Projekti sobilik ja selge defineerimine on kui tegevuste kogum peab olema
kriitiliselt vajalik EL regulatsioonist tulenevate saanud ka oma tunnuskoodi, mis
nõuete korrektseks rakendamiseks, sest paljud fikseerib ära tegevuste kogumi.
nõuded on seotud projekti kui operation`ga. Nt Samuti on ÜSM tähenduses
kohustab ühissätete määruse artikkel 53 lõige 2 „tegevusel“ tunnuskood, mis tuleb
rahastama kõiki projekte, mille kogukulud jäävad toetuse saajate kohta kodulehel
alla 200 000 euro, lihtsustatud viisil. Tagamaks avaldada, seega on sobiv ühildada
õigusselgust ning EL määruse korrektset see termin eelnõu kohase projekti
rakendamist, mis mõjutab otseselt tekkivate terminiga.
kulude abikõlblikkust, palume hoida projekti
definitsioon lihtne.
14. Teeme ettepaneku defineerida lõppsaaja kui Mitte arvestatud.
füüsiline või juriidiline isik, kelleni EL fondi Ettepanek on vastuoluline.
toetus jõuab läbi toetuse saaja või Kommenteerija nimetab ka ise, et
rahastamisvahendi. Eelnõus pakutud sõnastus on toetus jõuab läbi toetuse saaja või
eksitav ja ei ole kooskõlas ühissätete määruses rahastamisvahendi lõppsaajani,
defineerituga, kuigi seletuskiri seda väidab. samas järgmises lauses eitab
Lõppsaaja võib saada toetust nii rahaliselt kui toetuse andmist lõppsaajale
soodustusena (mitterahaliselt), mistõttu ei ole õige rahastamisvahendist. Ühissätete
öelda, et lõppsaajaks on ainult rahalise hüvitise määruse artikli 1 punkti 18 kohaselt
saaja. Samuti ei ole korrektne öelda, et on lõppsaaja isik, kes saab toetust
rahastamisvahendi rakendaja annab lõppsaajale rahastamisvahendi kaudu.
toetust. Rahastamisvahendi rakendamisel ei anta Toetus (support) andmise vormid
lõppsaajale toetust, vaid lõppsaajal on võimalik võivad olla rahaline (grants),
saada rahastamisvahendist pakutavaid mitterahaline (non-financial
finantstooteid, mis on tagastatava iseloomuga või support) või finantsinstrument.
parandanud lõppsaajal finantstoodete Toetuse rahaline allikas tuleneb
kättesaadavust (nt andes täiendava garantii fondidest, st antav on toetus,
olukorras, kus lõppsaajal puudub piisav sõltumata selle andmise vormist.
tagatisvara laenu saamiseks).
15. Eelnõu § 2 punkt 7 strateegiliste sihtide ja Selgitame.
aluspõhimõtete definitsioon jääb arusaamatuks. Eesti 2035 on vastu võetud
Riigieelarve seaduse § 19 lõige 1 sätestab, et põhiseaduse § 65 ja riigieelarve
strateegilised arengudokumendid on poliitika seaduse § 20 lõike 1 alusel. Seega
põhialused, valdkonna arengukava ja programm. on tegemist riigieelarve seaduse §
Seega jääb arusaamatuks, kuidas seostada 19 lõikes 1 loetletud poliitika
strateegilised sihid ja aluspõhimõtted riigieelarve põhialuste dokumendiga.
seaduses nimetatud dokumentidega. Palume seost Kõrgemalseisva
seletuskirjas selgitada. arengudokumendiga peavad olema
kooskõlas ka TERE programmid,
mis on strateegia elluviimise
dokument. Vastav selgitus on
seletuskirja lisatud.
33
16. Ettepanek täiendada § 3 Partnerlusleppe ja Mitte arvestatud.
rakenduskava koostamine ja kinnitamine uue Rakenduskava ei pea olema koht,
lõikega järgmises sõnastuses: „Rakenduskava kus ministeeriumite vahelist
tugineb ministeeriumite poolt esitatud infol, mis rahalist jaotust fikseerida, seda ei
vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nõua ka ÜSM viidatud paragrahv.
(EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) artikli 17 Rakenduskava muutmine on väga
lõikes 3 nimetatud nõuetele ja sisaldab iga rea töömahukas protsess, rakenduskava
kohta riigieelarve seaduse § 26 lõike 3 kohast peatükid ja erieesmärgid on
administratiivset liigendust.“ suuremad kui siseriikliku
Kuigi rakenduskavas tuleb esitada ainult määruses rahastamiskava detailsus ja võivad
nõutud info, siis tegelik info, mis tekib sisaldada mitme ministeeriumi
rakenduskava koostamisel EL fondidest ühiseid tükke. Selliselt on tagatud
rahastamiseks planeeritud tegevuste ja ka paindlikkus vahendite vajadusel
valdkondade/ vastutajate vahel, on ulatuslikum. ümber tõstmiseks ministeeriumite
Muuhulgas on iga rakenduskavasse arvatud vahel mitte ilmtingimata seejuures
tegevuse kohta teada ministeerium, kellele hakates rakenduskava muutma.
tegevuse tegemiseks eraldatakse fondi vahendid
(VV otsuse põhjal). Ettepaneku eesmärgiks on, et
vastav seos fikseeritakse rakenduskava
koostamisel ning RAde määramist ei ole
täiendavalt vajalik enam läbi viia.
17. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku Arvestatud osaliselt.
muuta § 3 lõiget 3, mis sätestab, et rakenduskava Eelnõu § 3 lg 3 annab vajaliku
muudatuse, mis ei sisalda muudatusi paindlikkuse kinnitada need
finantsnäitajates või näitajates või nende aspektid, mida ei pea kinnitama
sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium, Euroopa Komisjon ja seega ka
selgitust seletuskirjas. valitsus. Viidatud metoodikatest
Seletuskirja kohaselt on tegemist ühissätete tuleb esitada ülevaade lisa V
määruse artiklite 94 ja 95 kohaste rakenduskava koosseisus artikli 94 kohta.
rahastamismetoodikate muudatuste kinnitamisega.
Praktikas on selliste muudatuste väljatöötajaks
ministeerium, sest puudutab otseselt tingimuste
seadmist ja kokkuleppeid Euroopa Komisjoniga
ministeeriumi tegevuse rahastamiseks. Tegemist
on olukorraga, mida Euroopa Komisjon käsitleb
rakenduskava muutmisena rakenduskava
(sealhulgas selle muudatused) kinnitab siiski
Vabariigi Valitsus. Auditeerival asutusel on
kohustus auditeerida ainult artikli 94 kohast
muudatust.
18. Palume jätta eelnõu § 4, mis reguleerib Mitte arvestatud.
rakenduskava rahastamiskava, tervikuna Rahandusministeeriumi ja
välja, kuna tegemist on dubleeriva dokumendiga. korraldusasutuse soov on
siseriikliku meetmete nimekirja
Jääb ebaselgeks, millises struktuuris (millest pidamise ja kinnitamisega
lähtuvalt) eelnõu § 4 kohane rakenduskava valitsuses tagada kooskõla Euroopa
rahastamiskava tuleb koostada ning millist Komisjoni heaks kiidetud
lisandväärtust pakub erinevas ajaperspektiivis rakenduskavas ja selle
34
kajastatavate finants- ja tulemusandmete rahastamiskavas tehtud
menetlemine peale halduskoormuse suurenemise. kokkulepetega, eelarvega, näitajate
sihttasemetega, fikseerida
Eelnõu § 4 lõikes 2 nimetatud rakendusasutused rahastatavatele tegevustele riigi
määratakse § 3 sätestatud rakenduskava poolt täiendava toetusena antava
koostamisprotsessis. Rakendusüksuste ülesannete riigieelarvelise kaasfinantseeringu
täitjad on põhjendatud valida iga rakenduskava määr ja või toetuse saaja
konkreetse tegevuse rakendamisel. omafinantseeringu määr ning
vastutavad asutused
(ministeeriumid, rakendusüksused).
See raamistik on oluline alus info
SFOSis avamiseks ning samuti
eelarvesse planeerimise kontrollile
ning ka võimalike ümbertõstete
analüüsile. Muudatuste valitsuse
tasandile toomine peaks andma
vähemasti võimaluse valitsusele
kaaluda ümbertõstise vajadusi ja
võimalusi. Riigi eelarvestrateegia
on 4-aastane, riigieelarve
üheaastane (sh välistoetused on
arvestuslik kulu, mille kokku
lepitud „maht“ ei ole piirav),
meetmete nimekiri katab
kokkuleppeid kogu
rakendusperioodi vaates (2021-
2029 ehk 9 aasta kohta) ja seal
toodud piirmäärad on täitmiseks
kohustuslikud.
19. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 7, mis Mitte arvestatud.
käsitleb rakendusasutuse ülesandeid, lõiget 1 Vabariigi Valitsus võib meetmete
järgmiselt: „Rakendusasutuse ülesannete täitja nimekirja kinnitamisega kinnitada
(edaspidi rakendusasutus) on rakenduskavas ka rakendusasutused, sest
nimetatud tegevuse tegemise eest käesoleva rakenduskava kinnitatakse samuti
seaduse § 3 kohaselt vastutav ministeerium ja valitsuse korraldusega.
Riigikantselei.
20. Eelnõu § 7 lõike 2 juures palume seletuskirjas Selgitame.
selgitada lahti seos, kuidas ministeerium täidab Eelnõus on viidatud ühissätete
korraldusasutuse ülesandeid rakendusasutuse- ja määruse sättele, millest tuleneb
vahendusasutusena. vahendusasutuse nimetus ja tema
roll. Vastavalt on ka seletuskirjas
selgitatud. Eelnõu on ühissätete
määruse rakendusseadus, seega
eelnõuga nähaksegi ette riigisisene
ülesannete jaotus asutuste vahel.
21. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 1 kohta palume Arvestatud.
seletuskirjas selgitada seost § 10 lõikega 2. Selgitatud seletuskirjas.
35
22. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku Arvestatud osaliselt.
välja jätta eelnõu § 8 lõige 3, mille kohaselt Eelnõu § 8 lg 3 käsitleb selguse
Korraldusasutuseks olev asutus täidab eesmärgil korraldusasutuseks oleva
rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. asutuse positsiooni juhul, kui ta
Lõike 2 punkti 6 kohaselt on rakendusüksuse täidab ka rakendusüksuse
ülesandeks teha finantskorrektsiooni otsuseid. § ülesandeid. § 8 lõiget 3 tuleb
32 kohaselt tuleb vaie esitada vastavale asutusele, rakendada koostoimes § 32 lõikega
kelle otsust või toimingut vaidlustatakse. 3. Igal juhul tuleb
Selgusetuks jääb, kas § 8 lõike 3 kohaselt on rakendusüksuseks oleval asutusel,
tegemist rakendusüksuse või korraldusasutuse isegi siis kui ta täiendavalt täidab §
otsusega. 6 kohaselt talle volitatud
ülesandeid, lahendada vaie, va kui
see õigus on toetuse andmise
tingimustes jäetud
rakendusasutusele endale. Eelnõu
§ 32 lõikesse 3 on lisatud
koostoime arvestamiseks viide § 8
lõikele 3.
23. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 9, Mitte arvestatud.
ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete
Eelnõu koostajad märgivad, et nii
täitmise lõppemine, lõiget 4 järgmiselt: „Kuimääramine ja muutmine peab
auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et
käima sama asutuse poolt. Teiseks
rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta oleks rakendusasutuse otsustamine
lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab
vastuolus Vabariigi Valitsuse
rakendusasutus rakendusüksuse ülesannete 2018.a aprilli otsusega, milles anti
edasise täitja. Rahandusministeeriumile suunis
koondada rakendusüksused
võimalusel ühte asutusse. Vastav
protsess on seni käimas. Mitmed
rakendusüksused ja ka
korraldusasutus on koondatud selle
otsuse täitmiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusesse, et muuta
taotluste menetlemine
ühetaolisemaks ühe akna printsiibil
eesmärgiga kujundada taotleja ja
toetuse saaja jaoks toetuste
taotlemine, kasutamine ja aruandlus
lihtsamaks. Vahendusasutused
määrab Vabariigi Valitsus.
Rakendusüksus täidab
korraldusasutuse delegeeritud
ülesandeid, mitte ministeeriumi
delegeeritud ülesandeid.
24. Eelnõu § 10 lõike 4 palume seletuskirjas Arvestatud.
täpsustada ministeeriumi võimalust sõlmida Eelnõu seletuskirjas täpsustatud.
konkreetse allasutusega EL fondide
36
rakendamiseks leping ning jätta käskkiri TAT
tingimustega tegemata.
25. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 10 Mitte arvestatud.
lõikes 6 sätestatud võimalusel üldisemaks, et ei Märgime, et teised ministeeriumid
tekiks vajadust igakordselt uue rakendusviisi ei ole sellekohast soovi avaldanud.
kasutusele võtmisel muuta ÜKPRSi. See säte on ajendatud vaid teie enda
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antava soovist, et võimaldada
tööhõiveprogrammi toetusest rahastamisekstoetustingimuste kehtestamist
kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
Valitsus rakendusasutuse ettepanekul. Tegemist alusel antava tööhõiveprogrammis,
on ühe rakenduskava tegevusele kohalduva mille kinnitab valitsus. See
spetsiifilise sättega, milliste reguleerimine seaduselihtsustab õigusloomet, sest vastasel
tasandil ei ole põhjendatud. Kui rakenduskava korral peaks eelnõu kohased
elluviimisel soovitakse sarnast lahendust ka toetustingimused
mõnele teisele rakenduskava tegevusele,
tööhõiveprogrammi rahastamiseks
tähendaks see vajadust muuta käesolevat seadust. kehtestama minister eraldi. See on
erisäte. Puudub üldine vajadus viia
toetuse andmise tingimuste (TAT)
kehtestamine valitsuse tasandile.
26. Teeme ettepaneku lühendada eelnõu § 11 Arvestatud.
lõiget 2, mis käsitleb taotluse menetlemise erisusi, Eelnõus parandatud.
järgmiselt: Taotluse menetleja ei või olla isik, kes
on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud
ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–
212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse
alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Seda, et menetleja peab olema kompetentne ja
erapooletu, on üldine hea halduse tava ja tuleneb
ka haldusmenetluse seadusest, mistõttu ei ole seda
vajalik sätestada.
27. Palume viia eelnõu § 13 lõige 2 ja selle Selgitame.
selgitused seletuskirjas omavahel kooskõlla. Sätte Eelnõu ja seletuskiri on omavahel
kohaselt on oma seisukohtade esitamise õigus kooskõlas, sest viimane annab
ainult toetuse saajal. Seletuskirja kohaselt on selgituse § 13 tervikuna, sh lõikele
vastav õigus ka taotlejal. Selgusetuks jääb, kas 1, mis käsitleb taotleja õigusi.
antud sätte alusel laieneb vastav õigus ka
elluviijale, partnerile ning lõppsaajale.
28. Teeme ettepaneku parandada eelnõu § 18 Arvestatud.
sõnastust järgmiselt: „Toetuse andmise ja Eelnõus muudetud sõnastust.
kasutamisega seotud dokumente ning muid
tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021
artikli …. viis aastat alates selle aasta 31.
detsembrist, toetuse saajale tehtud lõppmaksest,
välja arvatud, kui riigiabi reeglitest tuleneb pikem
37
tähtaeg.
29. Teeme ettepaneku sõnastada § 20 lõige 1 Arvestatud.
järgmiselt: „Enne taotluse vastavaks tunnistamist Saab ka ilma sõnata „toetus“, sest
ja toetuse taotluse rahuldamise või taotluse paragrahvi pealkiri juba märgib, et
rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib tegemist on toetuse taotlemisega.
toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada
ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast
paragrahvist ei tulene teisiti.“
30. Palume eelnõu § 28 lõike 3 puhul selgitada, Selgitame.
millele tuginedes on kujundatud Finantskorrektsioonide tegemise
finantskorrektsiooni otsuse tegemise lõppaeg. aegumist reguleerib § 28 lõikes 3
nimetatud EL finantshuvide kaitse
määrus, mis kohaldub kõikidele EL
vahenditele, kui erisätetes, st muus
EL määruses ei ole teisiti, nt
riigiabi reeglistikus on 10 aastane
aegumistähtaeg.
31. Eelnõu § 31 kohaselt on isikul kohustus läbida Arvestatud osaliselt.
enne halduskohtule kaebe esitamist Kohustusliku vaidemenetluse
vaidemenetlus. Ettepanek on käsitleda vaide põhieesmärk on kohtueelne
esitamist kui isiku õigust, mitte kohustust. Selget vaidluste lahendamine ning
sätestamist vajab, kellel on vaide esitamise õigus halduskohtute halduskoormuse
ning mis on vaidemenetluse ese vähendamine. Vastavalt
HMS §71 kohaselt on isikul, kes leiab, et seaduse halduskohtute menetlusstatistikale
alusel antud otsus või tehtud toiming rikub isiku 2020. a kohta on keskmine
õigusi või piirab tema vabadusi, õigus see menetlusaeg päevades 248. Eraldi
vaidlustada. Tegemist on isiku õiguse, mitte vajab märkimist see, et 2020. a
kohustusega. Seletuskirja kohaselt on sisse tulnud (221)
vaidemenetluse kohustuslikkus mõistlik, et majandushaldusõiguse asjadest
vähendada halduskohtute töökoormust. Samas ei jõuti aasta jooksul ära lahendada
ole tehtud järeldusi isiku vaatest, kes leiab, et tema vaid pooled (124). Vaidemenetlus
õigusi on rikutud või tema vabadusi piiratud, ning on nii isiku kui riigi jaoks vähem
käsitletud sellele isikule kohustusliku kulukam enesekontrollimehhanism.
vaidemenetluse läbimise nõudega täiendavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse
kaasnevaid kulusid. Vaidemenetlus suurendab toimivusanalüüsi vaiete ja
isiku jaoks õiguskaitse kättesaadavust, kuid selle kohtuasjade analüüs (perioodi juuli
kohustuslikkuse nõue toob isikutele, kes soovivad 2017- oktoober 2020 kohta) tõi
pöörduda kohtusse vaidemenetlust läbimata, kaasa välja, et kogu rakendussüsteemi
põhjendamatu ajalise ja rahalise kulu. peale esitati 92 vaiet, millest
. täielikult rahuldati 17 vaiet ja
osaliselt 5 vaiet. Halduskohtusse
kaevati nendest 2 vaiet. Seega on
põhjust järeldada, et
vaidemenetluse kontrolli kaudu
haldusorgani enesekontrollisüsteem
selgelt toimib ning kohtumenetlusi
see kuidagi ei pärsi.
Samas märgime, et eelnõu § 31
38
lõiget 1 on muudetud ja lisatud
täiendava lausena, et kohustuslik
vaidemenetlus ei kohaldu auditi
aruande alusel tehtud otsuse
vaidlustamisel. Vastav selgitus on
lisatud ka eelnõu seletuskirja.
32. Eelnõu kohaselt ei ole arusaadav, kes tuleb Arvestatud.
taotlejal või toetuse saajal valida vaideorganiks, Eelnõu § 32 lõikesse 3, mis
sest § 8 lõike 3 kohaselt ei ole mõistetav, kelle reguleerib rakendusüksuse otsuste
otsust (kas Korraldusasutuse või Rakendusüksuse) peale vaide lahendamist, viide § 8
vaidlustatakse. Palume eelnõu sätted teha üheselt lõikele 3. Selgitame, et eelnõu § 32
arusaadavaks. tuleb vaadata koostoimes teiste
sätetega, sh § 8 lõikega 3, mis
reguleerib olukorda, kui
rakendusüksuse ülesandeid täidab
sama asutus, kes on ka
korraldusasutus. Seletuskiri juba
selgitas seda seost.
Majandus- ja 1. ÜKPRS eelnõu osas tuleks täpsustada Mitte arvestatud.
Kommunikats termineid. Kõik terminid tuleks sätestada Eelnõu koostajad märgivad, et
iooniministeer seaduses. Praegu puudub ÜKPRS eelnõus eelnõu on kajastatud kõik terminid,
ium „taotleja“ mõiste, vaid see on avatud määruse mis on vajalikud seaduse
„Perioodi 2021-2017 ühtekuuluvuspoliitika ja terviklikkuse eesmärgil. Taotlejale
siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite esitatavad nõuded, sh kes võib olla
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 3 toetuse taotlejaks konkreetses
lõikes 1. toetusmeetmes sätestatakse toetuse
andmise tingimuste (TAT)
määruses. Taotleja on üldiselt
arusaadav sõna ja see ei erine
kuidagi haldusmenetluse seaduse
tähendusest.
2. Üheselt mõistetavalt selged ei ole „toetuse Selgitame.
saaja“ ja „elluviija“ mõisted. Eelnõu § 2 Just see ongi peamine erinevus.
punktidest 3 ja 4 on võimalik välja lugeda, et Elluviija nimetatakse TAT
sisuliselt ainus erinevus toetuse saaja ja elluviija
käskkirjas või halduslepingus.
vahel seisneb selles, et elluviija on toetuse Elluviija on sisuliselt toetuse saaja,
andmise tingimuste käskkirjas nimetatud isik, kes
sest temale määratud TAT tegevusi
vastutab projekti nõuetekohase elluviimise eestehk käsundit käsitletakse
ning on ühtlasi toetuse saaja. projektina. Elluviija ise toetust
taotlema ei lähe erinevalt
tavapärasest toetuse saajast.
3. Arusaamatuks jääb, kas ÜKPRS § 10 lõigete 3 Selgitame.
ja 4 kohaselt halduslepingus toetuse andmise Jah, uudsena võib TAT käskkirja
tingimuste sätestamise lubatavuse mõte seisneb asemel sõlmida elluviijaga vaid
vaid selles, et kahe dokumendi asemel (toetuse halduslepingu halduskoostöö
andmise tingimuste käskkiri ja haldusleping) seaduse tähenduses, milles tuleb
39
asemel koostatakse vaid üks dokument esitada TAT käskkirjas nõutud info,
(haldusleping). vt ühendmääruse § 43. ÜKPRS §
10 lõige 3, aga ka 2, reguleerivad
alternatiividena, millises vormis
võib kehtestada toetuse andmise
tingimused. Lõige 4 reguleerib
elluviijale volituse andmise vorme.
Seega on lõigete 3 ja 4
reguleerimisese erinev.
4. Eelnõu § 31 lg 1 kohaselt nähakse ette Osaliselt arvestatud.
kohustuslik vaidemenetlus (sarnaselt seniste Rahandusministeerium ei pea
perioodidega), kuid erisusena, kui isikul on 2 (2) vajalikuks eelnõuga seada erikorda
haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise haldusmenetluse seaduses
õigus. Senises kohtupraktikas on leitud, et vaide sätestatud vaideõigusele (riigiasutus
esitamise õigus on toetuse saajal ka siis, kui vs riigiasutus), seda ei ole tehtud ka
finantskontrolli otsuse tegija on eraõiguslikust varasemate struktuuritoetuse
isikust halduse kandja, samas ei ole üheselt selge, seadustega. Teame, et vaide
kas vaide esitamise õigus eksisteerib ka juhul, kui esitamise õigus on riigiasutusel, kui
nii toetuse saaja kui finantskorrektsiooni otsuse ta vaidlustab eraõiguslikust isikust
tegija on näiteks mõlemad valitsusasutused. Juhul, rakendusüksuse otsust, nt EASi
kui üks valitsusasutus ei saa teisega vaielda ei otsust. Kui kohus leiab ja tunnustab
vaide- ega kohtumenetluses, tekib küsimus auditi ka riigiasutuste vahelist
läbiviimisest tingitud õigusliku vaidluse halduskohtus vaidluste lahendamise
lahendamises, mille jaoks olekski vaja õigust, siis on selliste vaidluste
kohtupraktikat. Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 puhul ka vaiete esitamise võimalus
kohaselt erinevate valitsusasutuste vahel vaidluste olemas. Lisaks märgime, et
lahendamine ei pruugi tagada ka õigusliku selguse eelnõuga hõlmatud vaidemenetluse
saamist vaidlusaluses küsimuses. Lisaks märgime, kord ei piira kuidagi kohtupraktika
et ülalnimetatud tähelepanek seostub otseselt ka tekkimist riigiasutuste vahelistes
Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021-2027 vaidlustes. Riigikohus on oma
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 11.05.2015 otsuses haldusasjas 3-3-
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite 1-90-14 (p 15) leidnud, et Vabariigi
kasutamise auditeerimine“ eelnõuga. Nimetatud Valitsuse seaduse § 101 kohaselt
eelnõu reguleerib auditi teostamist auditeeriva lahendatakse haldusorganite
asutuse vaatest, kuid ei käsitle üldse auditeeritava omavahelised vaidlused selles
kaasamist auditi läbiviimisesse, tema arvamuse seaduses sätestatud kohtuvälises
arvestamise auditi tähelepanekute osas, korras. Puuduvad erinormid, sh
järeltegevusi jne. Toome välja, et määruse kavandi halduskohtumenetluse seadustikus,
§ 3, mis reguleerib projektiauditi koostamist, ei mis annaksid ettekirjutuse
näe ette projekti eesmärkide täitmise hindamist. adressaadiks olevale riigiorganile,
sh Riigikogule, kaebeõiguse ja
määratleksid selle kasutamise
tingimused. Halduskohus saab
lahendada erinevate võimuharude
organite vahelisi erimeelsusi
erandlikult juhul, kui puudub
teistsugune menetluskord ning
kohtusse pöördumine on vajalik
enesekorraldusõiguse tagamiseks.
40
Selgitame siinkohal lisaks, et
kohustusliku vaidemenetluse
põhieesmärk on kohtueelne
vaidluste lahendamine ning kohtute
halduskoormuse vähendamine, seda
eriti mahukates erimenetlustes, kus
taotluste potentsiaalne hulk
perioodi peale on suur.
Vaidemenetlus on nii isiku kui riigi
jaoks vähem kulukam
enesekontrollimehhanism. Riigi
Tugiteenuste Keskuse
toimivusanalüüsi vaiete ja
kohtuasjade analüüs (perioodi juuli
2017- oktoober 2020 kohta) tõi
välja, et kogu rakendussüsteemi
peale esitati 92 vaiet, millest
täielikult rahuldati 17 vaiet ja
osaliselt 5 vaiet. Halduskohtusse
kaevati nendest 2 vaiet. Seega on
põhjust järeldada, et
vaidemenetluse kontrolli kaudu
haldusorgani enesekontrollisüsteem
selgelt toimib ning kohtumenetlusi
see kuidagi ei pärsi. Vastavalt
halduskohtute menetlusstatistikale
2020. a kohta on keskmine
menetlusaeg päevades 248. 2020. a
sisse tulnud 221-st
majandushaldusõiguse juhtumist
jõuti aasta jooksul ära lahendada
vaid pooled ehk 124.
MKMi poolt viidatud käsitlus
auditimääruse ja auditite
läbiviimise seos eelnõu
vaidemenetluse korraga jääb
siinkohal ebaselgeks. Peame
vajalikuks juhtida teie tähelepanu
sellele, et auditi objektiivsuse
tagamiseks peab auditeeriv asutus
kaasama asjakohased ja vajalikud
osapooled (auditimääruse § 11 lg
2).
Samas märgime, et eelnõu § 31
lõiget 1 on muudetud ja lisatud
täiendava lausena, et kohustuslik
41
vaidemenetlus ei kohaldu auditi
aruande alusel tehtud otsuse
vaidlustamisel. Vastav selgitus on
lisatud ka eelnõu seletuskirja.
5. Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a määruse nr 21 Arvestatud osaliselt.
„Struktuuritoetuse registri pidamise Õiglase Ülemineku Fondi ei tule
põhimääruse“ muutmise määruse eelnõu ei käsitle eraldi märkida, sest see on üks
teisi fonde kui struktuurifondid, kuid SFOS-s ühissätete määrusega reguleeritud
hakatakse kajastama ka Õiglase Ülemineku Fondi fondidest, mille kasutamist
ning Euroopa Taasterahastu (RRF) andmeid. reguleeritakse rakenduskavaga,
millele eelnõu juba viitab. Euroopa
Taaste- ja vastupidavusrahastu
taastekava alusel andmete
töötlemise lisasime registrimääruse
kavandisse.
Riigikantselei 1. Palume läbivalt kasutada „Eesti 2035“ puhul nii Arvestatud.
sihtidele kui ka aluspõhimõtetele viitamist, kuna Seletuskirjas täpsustatud.
need katavad perioodi 2014–2020 läbivad teemad
ning nendest lähtumise põhimõtte. Seda palume
järgida nii seaduse eelnõus, seletuskirjas kui ka
perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldiste tingimuste eelnõus.
2. Seaduse eelnõu seletuskirjas palume täpsustada Arvestatud.
seaduse eelnõu § 2 lõike 7 selgitamisel, et „Eesti Eelnõu seletuskirjas täpsustatud.
2035“ katab ka eesti keele, kultuuri, julgeoleku,
infoühiskonna ja riigivalitsemise eesmärgid, mitte
kahte viimast valdkonda välja jättes. „Eesti 2035“
aluspõhimõtted ja sihid hõlmavad kõik seni
perioodil 2014–2020 kasutusel olnud läbivad
teemad. Lisaks võiks seletuskirjas esile tuua, et
valmistatakse ette täpseid juhiseid selleks, et
„Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete seostamine
toetavate tegevuste eesmärkidega oleks lihtsam.
Andmekaitse 1. Eelnõu § 19 lõige 4, mis sätestab, et Arvestatud.
Inspektsioon rahandusministeerium ja rakendusasutus võib läbi Vastavalt tulnud ettepanekule ja
viia rakenduskava hindamisi, kasutades selleks AKI-ga arutelule ning selle
toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud järgnevalt 16.07.2021 e-kirja teel
andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja antud suunistele, muutsime eelnõu
eriliigilisi isikuandmeid kooskõlas õigusaktidega. § 19 lõike 4 sõnastust järgmiselt:
Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse „Rahandusministeerium ja
üldmäärus (IKÜM) küll näeb ette võimalused rakendusasutus võivad käesoleva
siseriikliku õigusaktiga sätestada IKÜM art 6 lg 1 seaduse § 17 kohase hindamise
punktide c või e alusel isikuandmete ning IKÜM läbiviijale küsitluste läbiviimiseks
art 9 lg 2 punktide g-j alusel eriliigiliste ja andmete töötlemiseks teha
isikuandmete töötlemiseks, kuid sätted peavad kättesaadavaks toetuse andmise
olema selged ja konkreetsed ning sisaldama ka tingimuste alusel toetuse taotlejate,
kaitsemeetmeid ja reguleerima mh IKÜM pp-s 45 toetuse saajate, lõppsaajate ning
42
ja 51 tõstatatud küsimusi. AKI hinnangul on ülal tegevustes osalevate isikute nimed,
tsiteeritud säte liiga üldsõnaline, täpsustamata isikukoodid ja kontaktandmed.“
isegi, milliseid isikuandmeid töödelda võib,
rääkimata teistest küsimustest. Tõsi, viidatakse
toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud
andmekoosseisule, kuid eelnõu ja seletuskirja
lugedes ei ole siiski selge, mis andmeid töödelda
võib.
2. Seoses eelnõu §-ga 19 tõdetakse seletuskirja Arvestatud.
leheküljel 18, et kokkuvõtlikult saab jaotada Seletuskirja muudetud, nii, et see
eelnõu tähenduses teabe avalikustamist järgmiselt: variant jääb lihtsalt
sh juurdepääsupiiranguga avalik teave ehk teave, “juurdepääsupiiranguga teave”, sest
millele on võimalik juurdepääs saada vaid eelnõuga ei soovita üldisest korrast
õigustatud huvi korral. AKI on IKÜM-st aru erinevat korda seada.
saanud nii, et õigustatud huvi ehk IKÜM art 6 lg 1
punkti f ei saa isikuandmete töötlemise õigusliku
alusena kasutada avalik sektor. Kuivõrd ka
isikuandmete väljastamine on isikuandmete
töötlemine, ei saa AKI hinnangul avaliku sektori
asutus väljastada andmeid pelgalt tuginedes
IKÜM art 6 lg 1 punktile f, vaid õigustatud huvi
alusel andmete väljastamine peaks sellisel juhul
ette nähtud olema seaduses (nt rahvastikuregistri
seaduse § 44 ja 46).
3. Eelnõu §-ga 21 reguleeritakse toetuse haldamise Selgitame.
registri pidamise eesmärke ja töödeldavat IKÜM pp 52 kohaselt piisab sellest,
andmekoosseisu. Sarnaselt eelnõu § 19 lõikele 4, kui liidu õiguses on
ei ole ka § 21 alusel võimalik saada tervikpilti, andmekoosseisud määratletud, nii
millist isikuandmete koosseisu registris on ÜSM lisas XVII, mis on artikli
töödeldakse, sest säte viitab sama seaduse eelnõu 72 lõike 1 punkt e rakendamiseks,
teisele sättele, aga ka Euroopa Parlamendi veel üsna üksikasjalikult määratletud.
vastu võtmata määrusele. Kusjuures viimase Neid seaduse eelnõus korrata oleks
lisades I ja II loetletud andmekoosseis on ülemäärane. Vastavad koosseisud
ettevaatlikuks tegevalt lai ning sisaldab ka kirjeldatakse ka registrimääruse §-s
tundlikke andmeid. IKÜM § 9 kohaselt peab säte, 4, sh eelnõu lisaks oleva
millega nähakse ette õiguslik alus eriliigiliste registrimääruse muudatusega, mis
isikuandmete töötlemiseks, sisaldama mh puudutab ESF+ ja Õiglase
kaitsemeetmeid. IKÜM pp 52 sätestab: ülemineku fondidest kasusaajate
isikuandmete eriliikide töötlemise keelust peaks inimeste üldisi statistilisi andmeid.
olema lubatud kõrvale kalduda ka juhul, kui see Kaitsemeetmed on reguleeritud
on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses, ja eelnõu § 19 lõigetes 1 ja 2 ning
eeldusel, et kehtestatakse asjakohased valitsuse antavas registrimääruses
kaitsemeetmed, et kaitsta isikuandmeid ja muid https://www.riigiteataja.ee/akt/1050
põhiõigusi. 82014007 , eriti §-s 12.
IKÜS art 9 ei näe ette iseseisvalt
kaitsemeetmeid, reguleerides mh
andmeid, mis on eriliigilised, mida
on keelatud töödelda, andes samas
43
erijuhud, millal siiski võib
töödelda. Antud juhul on
asjakohane lõike 1 punkt g)
töötlemine on vajalik olulise
avaliku huviga seotud põhjustel
liidu või liikmesriigi õiguse alusel
ning on proportsionaalne
saavutatava eesmärgiga, austab
isikuandmete kaitse õiguse olemust
ja tagatud on sobivad ja
konkreetsed meetmed
andmesubjekti põhiõiguste ja
huvide kaitseks;
Eesti 1. Eelnõu ei sisalda nõudeid toetuste kasutamisel Selgitame.
Inimõiguste võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse ja soolise Sooline võrdõiguslikkus, võrdne
Keskus võrdõiguslikkuse edendamiseks horisontaalse kohtlemine ja ligipääsetavus on
põhimõttena, nii nagu seda deklareeriti eelneval jätkuvalt väga olulisel kohal kogu
perioodil. Valdkondliku horisontaalse põhimõtte rakendamise, seire ja hindamise
väljajätmine on eriti tagurlik koroonakriisi ajal, protsessis. Selleks, et nimetatud
kus Euroopa Põhiõiguste Ameti uuringute järgi on teemad kindlasti käsitletud oleks,
suurimateks kannatajateks olnud just haavatavad sisuline adresseerime tagatud ning
grupid. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse piisav tähelepanu ka valitsuse
kohtlemise valdkonnas on kavandatud muudatuste tasandil olemas, siis lähenetakse
näol tegemist olulise tagasiminekuga ja seetõttu neile läbi strateegia „Eesti 2035“
teeme ettepaneku ülaltoodud valdkonnad aluspõhimõtete ja sihtide, milles on
horisontaalse meetmena eelnõusse lisada. kõik nimetatud teemad kaetud. Et
astuda samm edasi määratletaks sel
perioodil ka konkreetsed mõõdikud
edenemise jälgimiseks, mis
kajastatakse toetuse andmise
tingimustes ja saavad arvestatud
projektivalikul.
Eelnõu terminit § 2 punktis 7 on
muudetud ja lisatud viide ühissätete
määruse (ÜSM) artiklile 9.
Eesti Puuetega 1. Juhime tähelepanu, et isegi kui võrdne Selgitame.
Inimeste Koda kohtlemine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses, ei
Sooline võrdõiguslikkus, võrdne
tähenda see seda, et Euroopa Liidu rahastamisega
kohtlemine ja ligipääsetavus on
elluviidavad muud projektid võiksid eirata olulisel kohal rakendamisel ning
Euroopa Liidus kokkulepitud printsiipe – et kogu rakendussüsteem on üles
projektid tuleb ellu viia mitte-diskrimineerival
ehitatud moel, mis võimaldab
moel. nende väärtustega arvestada.
Läbivaid teemasid ei ole välja
Kindlasti tuleks kriitiliselt üle vaadata EL jäetud, üksnes lähetakse sel korral
44
vahendite kasutamist puudutav kommunikatsioon. läbi strateegia „Eesti 2035“
Eelnõu seletuskirjas ei ole kommunikatsioon aluspõhimõtete ja sihtide, mis neid
alalõigus isegi mainitud läbivate teemade teemasid katavad, et võimendada
olulisust, mitte-diskrimineeriva projektide senisest enam ka võrdse
elluviimise printsiipi. Puudulik teavitustegevus kohtlemisega arvestamist ning
pärsib arengut ning võib muuta praktiliselt teema nähtavust. Programmi
mõttetuks ka 2020-2021. a. Riigikantselei poolt tegevuste tasandil luuakse seosed
ellu kutsutud ning väga hästi töötanud aluspõhimõtete ja sihtidega.
ligipääsetavuse rakkerühma pingutused – sest nii Selguse huvides on eelnõu terminit
oluline hoob, nagu seda on Euroopa Liidu § 2 punktis 7 täiendatud viitega
toetused, ei pea vajalikuks mõtestatult toetada ühissätete määruse (ÜSM) artiklile
ligipääsetava ning barjäärivaba keskkonna, 9, mis loetleb ka võrdse kohtlemise
inforuumi ning ühiskonna arendamist. Siinkohal ja ligipääsetavuse.
toonitame, et strateegia „Eesti 2035“ on põhjalik,
süsteemne ning huvirühmi kaasavalt loodud
strateegia ning EPIKoda oma
liikmesorganisatsioonidega osales strateegia
koostamisel aktiivselt. Leiame, et „Eesti 2035“
täiendab EL rahastuse läbivate teemade meetodit,
üks ei pea välistama teist. Kuna EL fondide
õigusaktis kehtivad Eestis otse, siis tekib ka
küsimus, kuidas saab eelnõu sellega mitte
arvestada, jättes välja läbivate teemade osa?
Eesti 1. Tunneme tõsist muret, et seaduse eelnõu, mille Selgitame.
Naisuurimus- abil viiakse ellu Euroopa Liidu eelarveperioodi Toetuste kasutamisel on jätkuvalt
ja 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, ei kohustus arvestada ka soolise
Teabekeskus sisalda nõudeid toetuste kasutamisel soolise võrdõiguslikkuse, võrdse
võrdõiguslikkuse edendamiseks horisontaalse kohtlemise ja ligipääsetavuse
põhimõttena nii nagu see oli 2014-2020 perioodil. põhimõtetega, seda tehakse läbi
Soolõime tähtsust ühtekuuluvuspoliitikas on strateegia „Eesti 2035“
rõhutanud ka Euroopa Parlamendi aluspõhimõtete ja sihtide, mis neid
regionaalarengukomisjon raporti projektis soolise väärtusi hõlmavad.
mõõtme kohta ühtekuuluvuspoliitikas Toetuse andmise tingimustes
2020/2040(INI)) kutsudes kõiki institutsioone üles tuuakse relevantsed sihid välja ja
töötama välja juhendid ja pakkuma lisaks neile ka suunised
koolitussessioone, et levitada konkreetseid soolise projektivalikuks ning määratletakse
aspekti süvalaiendamise häid tavasid; rõhutades, näitajad, mis mõõdavad edenemist
et projektide valimise etapis tuleks soolise aspekti põhimõtetega arvestamisel. Näiteks
süvalaiendamise kriteeriume veelgi tugevdada palgalõhe.
kõrgema hinde ja praktilisemate tegevuste Lähtuvalt ettepanekutest, märgime,
nõuetega ja soovitades ära kasutada olemasolevaid et oleme eelnõu § 2 punkti 7
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi muutnud lähtuvalt tehtud
(EIGE) vahendeid, nagu töövahend sootundlikuks ettepanekutest (13.07.2021 e-
eelarvestamiseks Euroopa struktuuri- ja kirjavahetus Sotsiaalministeerium
investeerimisfondides. ja Riigikantselei
Peame väga oluliseks „Perioodi 2021–2027 /Rahandusministeerium).
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja Eelnõu § 2 punkti 7 sõnastus on
siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse sätestatud järgmiselt: „strateegilised
eelnõusse“ selgesõnaliselt sisse kirjutada sihid ja aluspõhimõtted on
45
kohustus toetuse kasutamise igas etapis edendada riigieelarve seaduse § 19 lõike 1
horisontaalse põhimõttena soolist kohases pikaajalises
võrdõiguslikkust, nii nagu see on ette nähtud arengustrateegias „Eesti 2035“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud
……./2021 eelnõu kompromisstekstis (artiklis 6a). sihid ja aluspõhimõtted, mis
arvestavad perioodi 2014–2020
struktuuritoetuste seaduse § 12
lõike 1 punktis 13 nimetatud
läbivaid teemasid ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artiklis 9
nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid.“
Vastav selgitus on lisatud ka eelnõu
seletuskirja.
MTÜ Oma 1. Teeme ettepaneku eurotoetuste puhul Selgitame.
Tuba horisontaalse teemana sisse viia soolise
võrdõiguslikkuse edendamise. Eestis on soolise Selguse huvides on eelnõu
võrdõiguslikkuse edendamise (ehk soolõime) terminite § 2 muudetud järgnevalt,
kohustus kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse et viidatud oleks ka ühissätete
seadusega. Mis tahes strateegiaid, määruse (ÜSM) artikkel 9, mis
poliitikameetmeid ja tegevuskavasid planeerides, loetleb ka soolise võrdõiguslikkuse,
ellu viies ja hinnates peavad riigi ja kohalike võrdse kohtlemise ja
omavalitsuste asutused lähtuma naiste ja meeste ligipääsetavuse.
erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest
ning arvestama, kuidas meetmed mõjutavad naiste Strateegias „Eesti 2035“ on ka
ja meeste olukorda ühiskonnas. Lähtepunkt on sooline võrdõiguslikkus, võrdne
see, et igasugused avalikud teenused peavad kohtlemine ja ligipääsetavus
olema kujundatud nii, et need oleksid meestele ja kaetud. Näiteks hõlmatud järgnevas
naistele võrdselt ligipääsetavad, võrdselt hea lõigus – „Kõigil peab olema võrdne
kvaliteediga ja kohandatud mõlema grupi võimalus eneseteostuseks ja
vajadustele vastama. Oleme ühiskonnaelus osalemiseks,
rahandusministeeriumiga peetud kirjavahetuses sõltumata individuaalsetest
saanud selgituse, et soolise võrdõiguslikkuse eripäradest ja vajadustest,
põhimõte läbiv arvestamine tahetakse siduda kuuluvusest erinevatesse
strateegiaga „Eesti 2035“ ning et sotsiaalsetesse rühmadesse,
„struktuuritoetuste seaduses on võrdsed sotsiaal-majanduslikust
võimalused käsitletud Eesti pikaajalise võimekusest ja elukohast.“
arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja
aluspõhimõtete kaudu“. Selline lahendus tekitab
soolise võrdõiguslikkuse edendamise vaates
kahtlusi, võttes arvesse, et ei „Eesti 2035“
aluspõhimõtetes ega sihtides ei ole selgesõnalist
viidet soolisele võrdõiguslikkusele.
Rektorite 1. Nende tegevuste puhul, kus rakendatakse Selgitame.
Nõukogu otsekulude arvestust, teeme ettepaneku kaaluda Protsendi alusel kulude hüvitamine
25% otsestest personalikuludest kaudse kulu on reguleeritud EL määruses ehk
määra kasutamist, sest senine kasutatud kaudse ühissätete määruses, vastavalt on
kulu määr (15% personalikuludest) ei kata ühendmääruses viidatud.
46
asutuste tegelikke kaudseid kulusid. Siin saab Riigisiseselt erandeid teha ei saa.
teaduse valdkonnas riikliku praktikana eeskujuks Kui on soov kasutada kõrgemat
võtta Eesti Teadusagentuuri uurimistoetused, kus protsenti (kui 15), siis see eeldab
kaudsed kulud on 25% otsekuludelt ehk 20% analüüsi, see võimalus on ka 14-20
kogueelarvest. perioodil.
2. Toetame, et uue ühendmääruse alusel on plaan Selgitame.
toetada Seal of Excellence ja Euroopa horisondi Seal of Excellence ja Euroopa
projekte. Samas Horisondi ja tõukefondide horisondi projekte võib toetada.
sünergia juures ei tuleks piirduda kitsalt vaid Seal Toetustingimuste kehtestamisel
of Excellence rakendamisega, vaid abikõlblikud arvestab ministeerium ühissätete
võiksid olla ka Horisondi tegevuste otsene määruses tulenevate nõuetega,
kaasrahastamine (näiteks Euroopa Innovatsiooni- täpsemalt selliste projektide
ja Tehnoloogiainstituudi EIT võrgustike toetamiseks valimise lihtsustustega,
liikmemaksud ning kaasrahastust eeldavates millele viitab ühendmääruse § 46.
Euroopa partnerlustes osalemise kulud, mida Milliseid projekte täpsemalt
Euroopa komisjoni direktoraadid DG Regio ja DG toetatakse, kehtestab valdkonna
RTD on ise oluliseks pidanud). eest vastutav ministeerium ehk siis
HTM.
3. Mitmest projektist töötasu saades võiks Selgitame.
eelistada tööajatabelitele töölepingus fikseeritud Ühendmääruses on vastav võimalus
tööaja proportsioonide kasutamist ning selle alusel olemas § 16 lõikes 2. Selline kord
töötasu maksmist (nagu ka praegu on juba on juba ka kehtivas ühendmääruse
rakendatud). Tööajatabelite kasutamine peaks § 3 lõikes 2. Kindla protsendi alusel
olema erandlik ja põhjendatud. Praegu rakendatud projektiga seotuse aluseks võtmine
lihtsustamise võimalust töölepingu kaudu on toetub mõlema perioodi ühissätete
ülikoolides ka aktiivselt rakendatud ning see on määrustele.
vähendanud bürokraatiat.
4. Rakendusüksuse läbiviidav riigihangete Selgitame.
eelkontroll võiks anda toetuse saajatele õiguslikult
Sellist kindlust anda ei saa. Isegi
siduva kindlustunde, et kord juba kontrollitud ja kui RÜ kontrollid on riske
heaks kiidetud hankemenetlust ei hakata arvestades nii üles ehitatud, et juba
tagantjärele õiguskindluse printsiipi eirates kord on kontrollitud hankeid ise üle
abikõlbmatuks pidama. ei kontrollita, siis see ei välista
auditi õigusi teha
finantskorrektsiooni soovitus, kui
audit, sh EK audit, leiab
hankereegli rikkumise. Toetuse
saaja vastutab rikkumise eest kuni
rikkumise lõppemiseni ehk
riigihanke lepingu täitmiseni, vt EL
kohtuasi C-388/12. Tagasinõude
tegemine aegub vastavalt sellise
nõude aegumise reeglitele
5. Ülikoolid toetavad tingimuste muudatust, mille Selgitame.
kohaselt alla 5 miljoni euroste tegevuste Märgime, et tegelikult tulenevalt
käibemaks on uuel perioodil abikõlblik kulu. topeltfinantseerimise põhimõttest ei
saa hüvitada kulusid, mis kuuluvad
juba hüvitamisele. Ehk kuna
tagasinõutav sisendkäibemaks on
seaduse alusel tagasi saadav, siis
47
selle peale veel kord avaliku sektori
vahendeid küsida, ei saa. Seega
sisuliselt ei muutu olukord toetuse
saaja jaoks. Ühendmääruse kohta
tehtud märkusi, kajastab
ühendmäärus.
Justiitsministe 1. Eelnõu § 2 punktis 7 viidatakse dokumendile Arvestatud.
erium „Eesti 2035“ ja riigieelarve seaduse (RES) § 19 Koostöös Riigikantselei
lõikele 1. Esmalt juhime tähelepanu, et nimetatud kolleegidega eelnõud ja seletuskirja
RES säte praegu kehtivas sõnastuses ei sisalda täiendatud ja muudetud.
viiteid pikaajalistele arengustrateegiatele, ei „Eesti Eelnõu tekstis on viide konkreetsele
2035“-le ega mõnele muule. Kooskõla RES strateegilisele dokumendile
kavandatud muudatuste järgse tekstiga saame asendatud terminiga „riigi
hinnata, kui president on vastavaid muudatusi pikaajaline arengustrateegia“.
sisaldanud seaduse väljakuulutanud. „Eesti 2035“- Muudatuse kohaselt tuleb lähtuda
le viidatakse ka eelnõu § 7 lõikes 3. Seaduse Riigikogu poolt riigi pikaajalises
tekstis ei viidata konkreetsele sama või mõne muu arengustrateegias kinnitatud
organi üksikotsusele. On küll olukordi, kus strateegilistest sihtidest ja
viidatakse arengukavadele üldiselt, kuid mitte aluspõhimõtetest. Praegu on
konkreetsetele arengukavadele. Seaduses kehtivaks pikaajaliseks
konkreetsele üksikotsusele viitamine viib arengustrateegiaks 12. mail 2021. a
seadusandliku ja haldusfunktsiooni segunemiseni, Riigikogu poolt vastu võetud „Riigi
pädevuste hägustumiseni ja võimalik et ka pikaajaline arengustrateegia ˮEesti
võimuharude sfääridesse lubamatu sekkumiseni. 2035“, mis on vastu võetud riigi
“Eesti 2035“ on Riigikogu XIV koosseisu otsus, eelarve seaduse § 19 lõike 1 alusel.
mis on ilmselt adresseeritud eelkõige Seetõttu on selguse huvides eelnõu
täitevvõimule. On küsitav, milline on selle otsuse tekstis ka viide riigieelarve seaduse
õiguslik tähendus ja toime ajas. Üks Riigikogu antud paragrahvile. Kõnesoleva
koosseis ei saa otsusega siduda järgmist Riigikogu eelnõu koostamise ajal on
koosseisu ega ka selle moodustatavat valitsust Riigikogu menetluses riigieelarve
selliste programmiliste seisukohtadega, millega ei seaduse muutmise seaduse eelnõu
pruugi, tulenevalt valimistulemusest, järgmine (436 SE), millega täiendatakse
parlamendikoosseis või selle enamus nõustuda. seaduse § 19 ning lisatakse
Eelnõust ei ole võimalik aru saada, millist täpsustusena eraldi strateegilise
tähendust omab „Eesti 2035“-le viitamine kogu arengudokumendi liigina ka riigi
seaduse kontekstis. Sellel puudub seos eelnõu pikaajaline arengustrateegia.
regulatsioonidega. Kui siiski on kaalukas põhjus, Lisaks selgitame termini „Eesti
miks on vajalik siduda teema arengukavadega, siis 2035“ kohta, et eelnõu terminite all
saab seda teha üksnes üldiselt, märkides, et selgitakse, mida tähendavad läbivad
toetuste määramisel arvestatakse kooskõla Eesti teemad (kasutusel praegusel
valdkonnapoliitikate sihtidega vms, kuid sellisel välisvahendite perioodil) uuel
juhul oleks tegemist deklaratiivse sättega ja välisvahendite perioodil. Uuel
õigustloova akti teksti deklaratiivseid lauseid ei välisvahendite perioodil katab
kavandata. Lisaks Eesti 2035 puhul on tegemist perioodi 2014-2020
dokumendiga, mida ei peaks terminina struktuuritoetuste seaduse § 12
määratlema. lõike 1 punktis 13 nimetatud
läbivaid teemasid ning EL määruse
nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid
Riigikogu poolt kinnitatud riigi
48
pikaajaline arengustrateegia.
Arengustrateegia sihid ja
aluspõhimõtted on need, mis
annavad ühtse suuna erinevate
valdkondade poliitikakujundajatele
ja otsustajatele ning välistoetuse
kasutamisele.
2. Eelnõu § 8 lõikes 4, § 10 lõikes 5 ja § 34 Arvestatud.
lõikes 10 sätestatakse, et halduskoostöö seaduse Seletuskirja täiendatud. Kuid
(HKTS) teatavad sätted jäetakse kohaldamata. täiendavalt selgitame, et lihtsuse
Selline lahendus on mitmest aspektist probleemne. mõttes, et vältida HKTS iga
Kui nähakse ette, et HKTS § 13 jäetakse viidatud sätte analüüsi vajadust, et
kohaldamata (§ 13 lg 1 „juhindutakse riigihangete kas eelnõus olev on erinorm või
seaduses…, arvestades käesolevas paragrahvis mitte HKTS suhtes, on selgelt
sätestatud erisusi“, lg 11(- erandid), siis tegelikult viidatud, millised sätted kindlasti ei
ei ole selge, kas peab või ei pea riigihangete kohaldu analoogselt riigieelarve
seadusest lähtuma. Siis peaks kehtima üldkord. seaduse § 531 lõikega 2. Perioodi
Kui nähakse ette, et ei kohaldata HKTS-i § 6 ja § 2014 _2020 struktuuritoetuse
14, siis need on üldnormid, millest võib ette näha seaduses (STS) ei ole HKTS sätete
erisusi. Selleks, et üldnormist erinormiga kohaldamata jätmise kohta
teistsugune kord ette näha, ei pea sätestama, et regulatsiooni (kuigi 7-13 perioodi
üldnormi ei kohaldata. Piisab, kui erikord ette omas oli), mis praktikas on
näha. Peab aga olema selge, millised on selle tähendanud palju selgitustööd, et
eelnõuga ette nähtavad erisused. HKTS § 5 puhul STS ongi eriregulatsioon HKTS
tundub, et eriregulatsiooni ei soovita kehtestada, suhtes. HKTS § 5 lg 2 ja 3
vaid ette nähtud nõuded soovitaksegi kohaldamata (analüüsi koostamine – kas anda
jätta. ülesannet välja või mitte), § 6 lg 1
Palun vaadake nimetatud sätted üle õigusselguse ja 2 (kes volitab) ja § 14 lg 1 ja 3
ja kohaldatavuse seisukohast ning täiendage (kes volitab) – nende sätete asemel
vastavalt ka seletuskirjas selgitusi. on erikord – kes rakendusüksuse
(VV korralduse alusel TATs või
lepingus minister) ja elluviija
(minister) määravad.
Haldusülesande täitmise
väljadelegeerimise analüüsi sellisel
moel ei tehta, kuigi kaude on see
täidetud ehk sellega, et TAT
käskkirja seletuskirjas selgitatakse
elluviijaks määratud isiku sobivust.
Eelnõu § 10 lõike 1 alusel antava
määruse § 43 lõikes 5 on üle
korratud ja viidatud sisuliselt
HKTS § 12 nõuded, et tagada nn
elluviija kui toetuse saaja sobivus ja
usaldusväärsus (ÜSM nõue), ka
juhul, kui ta toetuse saaja ülesanne
on haldusülesande täitmine ja ta
sellesse rolli määratakse, sh antakse
volitus HKTS kohase
halduslepinguga.
49
Haldusülesande volituste andmine
võib toimuda HKTS § 4
alternatiivide alusel. Eelnõuga
antakse õigus anda haldusülesande
täitmise volitus ka HKTS kohase
halduslepinguga.
Eelnõu §-s 8 nimetatud
rakendusüksuse ülesanded on
avaliku halduse ülesanded, sest
need hõlmavad täitevvõimu
teostamist haldusaktide andmise
näol. Paragrahvis 10 lõigetes 4 ja 5
on samuti tegevuste elluviija
määratav, sõltumata sellest, kas
tegemist on eraõigusliku jur isikuga
või mitte (vt elluviija terminit).
Mõlemal juhul on tegemist
haldusülesandega, mitte
majandustegevuse tegemiseks täitja
leidmisega. Riigihangete seadus
kohaldub üksnes siis, kui
hankelepingu ese on
majandustegevus. HKTS viitab
RHS-le üksnes seetõttu, et kasutada
ära läbipaistev olemasolev
menetluskord eraõiguslikust isikust
haldusülesande täitja leidmiseks.
HKTS lepingu ese ei ole sama, mis
RHS kohaldamisala ese
riigihangete direktiivide kohaselt.
Seega, kui sätestada HKTSis oleva
RHS reeglite mittekohaldamise
kord eelnõus, siis ei ole vastuolus
RHSga.
Kui rakendusasutus soovib osta
avaliku halduse väliselt isikult sisse
teenust või asja, mis on
majandustegevus/turutegevus – nt
ehitusöid, soetada asju, uuringute
läbiviimist – siis ta korraldab
selleks riigihanke vastavalt RHS-le
ning sellisel juhul on TAT
käskkirjas toetuse saajaks/tegevuste
elluviijaks ministeerium ise.
3. Eelnõu § 10 lõiked 2 ja 3. Eelnõu § 10 lõikes Arvestatud.
2 sätestatakse, et toetuse andmise tingimused Eelnõu seletuskirjas täpsustatud.
võidakse kehtestada alternatiivselt, kas määruse Peame siiski vajalikuks selgitada, et
(üldakt) või käskkirjaga (üksikakt), lõikes 3 aga, et eelnõu ei anna erikorda VVS ja
hoopis halduslepingus. Palun eelnõus täpsustada, HMS suhtes selles, millal tuleb
mis juhtudel kehtestatakse toetuse andmise anda määrus või käskkiri. Küll on
50
tingimused määrusega ja mis juhtudel võib eelnõu koostamise arutelude käigus
tulenevalt § 10 lõikes 1 sätestatud Vabariigi leitud, et seda võiks siiski üle
Valitsuse määrusega kehtestatavatest üldistest korrata, mida on tehtud eelnõu § 10
tingimustest teha täpsustusi käskkirjaga või teha lg 1 alusel antava määruse §-s 40.
täpsustusi halduslepingus. Samuti palume Arvestades, et VV kehtestatavad
täiendada seletuskirja selgitusi ja lisada näiteid. üldtingimused on TAT-de ülesed,
siis tuleb nendest lähtuda kõikide
TAT-de koostamisel – määruse ja
käskkirja elementide loetelu on
reguleeritud VV üldtingimuste
määrusega. Eritingimused on need,
mida VV määrus ei sisusta ja
kohustab TAT määruses ise
sisustama või tegema valikuid VV
määruse üldtingimustest (vt § 1 ja §
41 jj) lähtuvalt.
TAT määrus ja TAT käskkiri, TAT
leping on alternatiivsed TAT
kehtestamise vormid. Need ei ole
hierarhias omavahel. TAT käskkiri
on sümbioos üksikprojektist ja
TAT tingimustest – kus projekti
tegevused formuleerib
käsundiandja/ministeerium/rakendu
sasutus. TAT määruse puhul
formuleerib konkreetse projekti
tegevused taotleja TAT alusel.
TAT eelnõu koostamine ei ole
uudne ettevõtmine, eelnõu
koostoimet VV määrusega ette
nähtavate üldtingimuste, ühissätete
määruse ja fondi määruste ning
rakenduskavaga selgitatakse
koolitustel ja juhendatakse
juhendmaterjalide abil – selline
praktika on ka seni olnud.
4. Eelnõu § 21 lõikes 6 ja § 40 lõikes 5 Arvestatud.
sätestatakse „andmetel on õiguslik tähendus“. Ei Eelnõus kustutatud § 21 lõige 6 ja §
ole selge, mida see väljend siin tähendab. 40 lõige 5.
Tegemist on ikkagi haldusmenetlust abistava
registriga. On kaheldav, et neid andmeid ei saa
tõendite esitamise korral ümber lükata või et
nende õigsuse üle ei saa toimuda vaidlust. Palun
see sõnastus üle vaadata.
5. Eelnõu § 25 lõike 2 punkt 3 on sõnastuslikult Arvestatud.
problemaatiline. Sõnastuses kasutatakse küll Lisaks selgitame, et ettekirjutuse
kehtiva õiguse terminit „ettekirjutus“, kuid sisu saab tuleneda üksnes normist,
tegelikult ei ole aru saada, mis on selle mis seab toetuse saajale nõude,
volituse/meetme/õiguse sisu – mida kontrollitavalt tingimuse või kohustuse, mis on
51
saada tahetakse. Seletuskirjas kirjeldatud meetmed täitmata. Neid ei ole otstarbekas üle
peavad olema seaduses, praegune eelnõu sõnastus korrata ettekirjutuse tegemise
ei ole meie hinnangul kooskõlas sellega, mida õiguse juures.
kirjeldatakse seletuskirjas. Seletuskirjast võib aru Eelnõu § 25 lõige 2 punkt 3 on
saada, nagu oleksid haldusmenetluslik kontroll ja kustutatud. Ettekirjutuse tegemine
kohapealne kontroll midagi erinevat, kuigi on viidud eelnõu § 8 lõige 2
kohapealne kontroll on ka haldusmenetluslik punktiks 6, kus on sätestatud, et
kontroll, selle üks viise. Palun vaadake eelnõus ja rakendusüksus teeb ettekirjutuse
seletuskirjas ettekirjutuse tegemise sõnastus üle kohustuse või nõude täitmata
ning täiendage vastavalt märkusele. jätmise või puudustega täitmise
korral ja annab selle täitmiseks uue
tähtaja või määrab lisatoiminguid.
Seletuskirjas parandasime
kontrollimise selgitust.
6. Eelnõu § 31 lõikes 1 ei ole vajalik lauseosa Mitte arvestatud.
„kui isikul on HMS kohaselt vaide esitamise Peame vajalikuks selle tingimuse
õigus“. Vaide võib esitada isik, kes leiab, et sisse jätmist, arvestades viimatisi
haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on kohtu tõlgendusi (Tallinna
rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi Halduskohtu 01.11.2019 otsus
(HMS § 71 lg 1). Teatavatel juhtudel võidakse haldusasjas 3-18-2408, punktid 14–
vaie tagastada (HMS § 79), aga nende aluste 16), mis on laiemad, kui
olemasolu tuleb haldusorgani poolt kindlaks teha. seadusandja on kavandanud ehk
välistada erikorra kujunemist HMS
suhtes, ilma et oleks mainitud, kas
HMSst tulenev vaide esitamise
õigust soovitakse laiendada või
mitte.
See, et vaie võidakse tagastada (ei
olnudki vaideõigust, kaebetähtaeg
on möödas jne), ei tähenda, et vaide
esitamise õiguse tingimust ei võiks
eelnõusse lisada. Vaide tagastamise
aluseid vaadatakse ka siis, kui
selline tingimus on eelnõus.
7. Eelnõu § 40 lõikes 4 kasutatakse väljendit Arvestatud.
„põhimäärus ja kasutamise kord“. Kas kasutamise Eelnõus sõnastus parandatud.
kord on midagi põhimäärusest erinevat? Eelnõus kustutatud termin
Seletuskirja selgitusest ei selgu täpsemalt, mida „kasutamise kord“.
selle määrusega soovitakse kehtestada. Palun
vaadake eelnõus volitusnormi sõnastus ja
seletuskirjas selgitus üle.
8. Eelnõust ei selgu, millised on kogutavate Selgitame.
isikuandmete säilitamise tähtajad. Kas need Isikuandmed on alati seotud
langevad kokku dokumentide ja tõendite dokumendi või tõendiga.
säilitamise tähtaegadega eelnõu §-s 18? Palun Isikuandmete säilitamise tähtajad
isikuandmete säilitamise tähtaegade teema läbi langevad kokku dokumentide ja
mõelda, vajadusel täiendada eelnõu ja seletuskirja. tõendite säilitamise tähtajaga.
Isikuandmeid registrist
kolmandatele isikutele ei väljastata,
52
üksnes statistilisel kujul.
9. Eelnõu § 61 punkti 2 all andmejagamisteenust Arvestatud.
puudutava muudatuse osas ei nähtu seletuskirjast Eelnõus kustutatud § 61 punkt 2.
selle tegelik mõju. Isikuandmete kaitse Samuti on seletuskirjast kustutatud
seisukohast on muudatusel siiski oluline mõju: kui § 61 punkti 2 seletus.
tegemist on
anonüümitud andmetega, siis ei ole tegemist
isikuandmetega ning eraelu puutumatuse riivet ei
ole.
Kui aga tegemist on isikuandmetega, siis on eraelu
puutumatuse riive ilmne ning kohaldub
isikuandmete kaitse üldmäärus. Oluline on sel
juhul tagada, et valitud lahendus vastab
üldmäärusest tulenevatele kõrgetele standarditele.
Kuna tegemist on 2019. a kehtiva regulatsiooniga,
siis peaks seletuskirjast nähtuma selgemalt, milles
seisnevad praktilised probleemid andmete
anonüümsel edastamisel. See aitaks hinnata
muudatuse põhjendatust. Olemasolev selgitus jääb
lõpliku hinnangu andmiseks liiga üldiseks.
10. Palume arvestada ka normitehniliste ja Osaliselt arvestatud.
keelemärkustega ning märkusi seaduse mõjude Eelnõus ja seletuskirjas arvestatud
kohta. Eelnõu §-s 2 toodud loeteluna terminite normitehniliste ja keelemärkustega.
esitamine ei ole kooskõlas HÕNTE-ga. Eelnõu § Eelnõus ja seletuskirjas sõnastusi
52 lg-s 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse parandatud. Täiendatud on seaduse
(EL) nr 2021/1060 art 41-43 ei ole nimetatud mõjude punkti eelnõu seletuskirjas.
siseturvalisust, rakenduskava ega seiret. Eelnõu §
60 lg-s 2 on sätestatud, et rakendusüksuseks olev Samas soovime selgitada, et eelnõu
asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on §-s 2 toodud loetelu osas, et § 1
täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse kohaselt ei kohaldu kõik peatükid
§ 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus. Nimetatud kõikidele rakenduskavadele. Seega
lause on parem sätestada lõikeks 3. Eelnõu § 32 juhul, kui terminid viia 2. peatükki
lõikes 4 on kirjas „ valitsusasutus“, siin vastava sätte juurde, peab 3. ja 4.
täidesaatva riigivõimu asutus“ . Kas on mõeldudki peatükis sätestatud rakenduskavade
sätestada erinevalt? Samuti on riigi sihtasutus puhul terminitele eraldi viitama,
sätestatud erinevalt. Palun vaadake need sätted mis koormab liialt teksti. Seetõttu
üle. soovime termineid hoida ühtsena.
Samuti on praktikas selline
lähenemine harjumuspärane
suhteliselt keerulise
õigusraamistiku juures (ühissätete
määruses on samuti terminid ühes
artiklis).
Märgime, et eelnõu § 52 lg-s 1 on
EL 2021/1060 seire regulatsioon,
mis kohaldub ka
siseturvalisuspoliitika
rakenduskava elluviimisele –
määruse 2021/1060 art 1 lg 1 p a ja
art 1 lg 3.
53
Arvestatud ettepanekut ja eelnõu §-
s 60 on tehtud lõige 3, milles on
märgitud, et rakendusüksuseks olev
asutus võib olla vaide lahendajaks,
kui ta on valitsusasutus või riigi
sihtasutus.
54
RAKENDUSAKTI KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise
auditeerimine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud
ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi
rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus)
auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande
koostamise kord.
(2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest
teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise
standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning Euroopa Komisjoni
vastavatest juhenditest.
(3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja
tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajadusel
viiakse läbi järelaudit.
2. peatükk
Auditeeriva asutuse läbiviidavad auditid
§ 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine
(1) Korraldusasutuse, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes, juhtimis- ja kontrollisüsteemi
nõuetekohase toimimise hindamiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi
ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise
toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706),
artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi.
(2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutuse, rakendusasutuse
ja rakendusüksuse (edaspidi rakenduskava elluviimist korraldavad asutused) ning projekti
rakendamisega seotud struktuuriüksus, süsteem, protsess ja tegevus, mis peab tagama toetuse
nõuetekohase kasutamise.
(3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile
koheselt peale auditi läbiviimist.
§ 3. Projektiauditi koostamine
1
RAKENDUSAKTI KAVAND
(1) Projektiaudit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 79
sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata:
1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele;
2) abikõlblike kulude ning raamatupidamisaruannete ja raamatupidamise algdokumentide
vastavust;
3) toetuse maksmise õiguspärasust.
(2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse
kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga
seotud dokument ning muu teave, mis on auditi läbiviijatele vajalik hinnangu andmiseks.
(3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus
esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega
vastavuse hindamiseks.
(4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise
metoodika õiguspärasuse kohta, siis projektiauditi läbiviimisel kontrollitakse üksnes metoodika
korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist.
§ 4. Rahastamisvahendite auditeerimine
(1) Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artiklist 81.
§ 5. Kulude aastaaruande audit
(1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude
aastaaruande täielikkust, õigsust ja täpsust.
(2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud
tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus:
1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi;
2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja
finantskorrektsioonide vastavust algandmetele.
§ 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine
Auditeeriv asutus annab arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna
kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta § 15 kohases auditeeriva asutuse arvamuses.
3. peatükk
Auditeerimise strateegia ja tööplaan
§ 7. Auditeerimise strateegia
(1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artikli 78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia auditite teostamiseks. Auditeerimise strateegia
sisaldab korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või
isikute juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi
21 kuu jooksul alates rakenduskava heakskiitmisest või muutmisest Euroopa Komisjoni poolt.
(2) Auditeerimise strateegias esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 lisas XXII esitatud vormil, milles sisaldub vähemalt järgmine teave:
1) auditeerimise metoodika;
2
RAKENDUSAKTI KAVAND
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt
kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika;
3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 2
lõike 29 tähenduses jooksvaks aruandeaastaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks.
(3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal aastal alates 2022. aastast kuni 2031.
aastani.
(4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht.
(5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artiklites 83 kuni 85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud
eeltingimused on täidetud.
§ 8. Auditeerimise kavandamine
(1) Auditite kavandamiseks koostatakse auditeerimise tööplaan. Auditeerimise tööplaan
koostatakse lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise
tulemustest. Samuti arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning
auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu.
(2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul
riskihindamise tulemusena ja lähtudes § 7 lõikest 1.
(3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus kasutades üldjuhul statistilist valimi
metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada
mittestatistilisi valimimeetodeid.
(4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave:
1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid;
2) tööde tegemise ajakava.
(5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 80 tähenduses ühekordse
auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus.
(6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse
aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan.
4. peatükk
Auditeerimine
§ 9. Auditi planeerimine
(1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse juhtimis- ja
kontrollisüsteemi auditi metoodikas määratletud kontrollivaldkondadest ning riskide hindamise
tulemusena määratletud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse arvesse
oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust.
(2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse projektiauditi metoodikas määratletud
kontrollivaldkondadest ja projekti rakendamisele kohalduvatest nõuetest.
(3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast
järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi plaani.
(4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artikli 79 lõikest 3.
(5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale
kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) auditi õiguslik alus;
2) auditeerimise objekt;
3
RAKENDUSAKTI KAVAND
3) auditi eesmärk ja ulatus;
4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute
läbiviimise kohta;
5) auditi läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed.
(6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud
tähtaega.
(7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste
ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada
auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis.
§ 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve
(1) Auditi läbiviimine toimub vastavalt kinnitatud auditi plaanile.
(2) Auditi käigus saadud teave, dokumendid ja koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi
lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi
tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus.
(3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide
ja õigusaktidega ning auditit teostavas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate
õigusaktidega.
(4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab
auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik.
§ 11. Auditi aruande koostamine
(1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt
järgmised andmed:
1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood;
2) auditi käigus teostatud toimingud;
3) auditi tulemusena antud hinnang;
4) auditi käigus tehtud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad
tähelepanekud, riskid ja soovitused;
5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise analüüs, koos põhjendustega,
sealhulgas faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni
otsuse tegemise õiguslik alus ja määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku tegemisel lähtunud.
(2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajadusel korraldusasutusele,
vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande
projektile esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse.
(3) Juhul kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi
lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse
auditi läbiviija täiendav selgitus.
(4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik.
§ 12. Tulemustest teavitamine
(1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele,
Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva
jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates.
(2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele
isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist.
(3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
(4) Auditi läbiviija sisestab perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise keskkonnas
(edaspidi register) auditiga seotud andmed.
4
RAKENDUSAKTI KAVAND
§ 13. Soovituste rakendamise seire
(1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes
esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt.
Seiret teostavad auditi läbiviijad registri vahendusel.
(2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta
annab registri vahendusel kinnituse korraldusasutus.
(3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta annab registri vahendusel
kinnituse korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus.
(4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus arvestades lõigetes 2 ja 3
nimetatud kinnitusi.
§ 14. Järelauditi läbiviimine
(1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille
eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi.
(2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.
5. peatükk
Aruandlus
§ 15. Auditeeriva asutuse arvamus
(1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artikli 77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste
asjaolude kohta:
1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus;
2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus;
3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine.
(2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt.
§ 16. Auditeerimise aastaaruanne
(1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud XX lisas ette nähtud vormi kohase
auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning
projektiauditite olulised tähelepanekud, soovitused ning rakendatud parandusmeetmed.
(2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta
kohta tehtud projektiauditite ning auditeerimise aastaaruande koostamise hetkeks lõppenud
juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori poolt
kinnitatud auditi tulemusi.
(3) Esimene auditeerimise aastaaruanne kajastab auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates
EL nr 2021/1060 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni
2022. aasta 30. juunini.
§ 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine
(1) Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna
kinnituse koostamiseks.
(2) Esitatav teave koosneb eelmisel aruandeaastal läbiviidud auditite lõpparuannetes esitatud
tulemustest ning vajadusel täiendavast informatsioonist.
§ 18. Aruandluse kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine
5
RAKENDUSAKTI KAVAND
(1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse
juht.
(2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile
aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg
võib pikeneda 1. märtsini läbirääkimiste tulemusena Euroopa Komisjoniga.
6. peatükk
Interreg programmide auditeerimine
§ 19. Interreg programmide auditeerimine
Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut arvestades
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö
eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), tulenevaid erisusi.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
6
RAKENDUSAKTI KAVAND
MÄÄRUS
2021 nr
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6,
välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2
ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse alusel.
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ (RT I, 28.08.2018, 8) tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6,
välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2
ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse alusel.;
2) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 nimetatud rakenduskavad;“;
4) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud ministeeriumi valitsemisala vahendite
arvelt rahastatud riigisisesed toetusprogrammid, kui toetusprogrammi tingimuste kohaselt
toimub vahendite andmise menetlus e-toetuse keskkonnas;“;
5) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–12 järgmises sõnastuses:
„11) Eesti taaste- ja vastupidavuskava;
12) keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud toetusprogramm.“;
6) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
2
(2) Registri volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) on Rahandusministeerium,
Siseministeerium, korraldusasutus, sertifitseerimisasutus, rakendusasutus, rakendusüksus,
auditeeriv asutus, EMP ja Norra toetuse kasutamise kokkuleppe dokumendis nimetatud
programmioperaator ning määruse § 1 lõike 1 punktides 8–12 nimetatud vahendite andjad.“;
7) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse “;
8) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Andmeandjateks on:
1) toetuse taotlejad ja toetuse saajad, kellel on õigusaktist tulenevalt kohustus esitada taotlus ja
muud andmed 51. peatükis nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu;
2) tegevuste korraldajad ja tegevustes osalejad § 4 lõike 1 punktis 19 tähenduses.“;
9) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastada järgmiselt:
„(2) Register koosneb:
1) toetuse taotluste ja projektide andmete haldamise veebipõhisest infosüsteemist
(edaspidi operatiivinfomoodul);
2) aruandluse süsteemist (edaspidi aruandlusmoodul);
3) e-toetuse keskkonnast kasutajaliidese kaudu;
4) sündmuste infosüsteemist kasutajaliidese kaudu.“;
10) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kohane poliitika eesmärk, erieesmärk, tulemusvaldkond ning programmi
nimetus ja meede;“;
11) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) toetuse taotleja, toetuse saaja, partneri ning töövõtja ja töövõtja allhankija üldandmed;“;
12) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:
„17) Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmed;“;
13) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:
„19) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 19 lõike 3 nimetatud Euroopa Sotsiaalfond+ ja Õiglase Ülemineku
Fondi vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmed;
20) punktis 1 nimetatud tegevuse korraldaja ja läbiviija nimi, registrikood või isikukood,
kontaktisiku nimi ja e-posti aadress.“;
14) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rakendusüksuse ja tegevuse korraldaja volitatud ametnik või töötaja võivad muuta enda
poolt registrisse kantud andmeid.“;
15) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses,
perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 25, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-s 39, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse §-s 20 ja muus seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud
korras.“;
16) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
3
„(1) Vastutav töötleja loob volitatud töötleja esitatud avalduse alusel kasutaja ees- ja
perekonnanimest, tema isiku- või registrikoodist, selle organisatsiooni nimetusest, kus kasutaja
töötab, ametinimetusest, kasutajanimest, paroolist, konto aktiveerimise kuupäevast ja konto
kehtivuse lõpptähtpäevast kasutajakonto (edaspidi kasutajakonto) koos lisa 1 punktides 1 ja 2
nimetatud asjakohase rolliga.“;
17) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Pärast vastutavalt töötlejalt kasutajakonto saamist loob rakendusüksus
operatiivinfomoodulisse vastavalt rakendusüksuse juhi või juhtorgani kehtestatud korrale oma
asutusega seotud kasutajakontod lisa 1 punktis 3 nimetatud rollidega.“;
19) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Andmed säilitatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5, perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 35 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 sätestatud dokumentide
säilitamise tähtaja lõpuni.“;
20) määrust täiendatakse peatükiga 52 järgmises sõnastuses:
„52. peatükk
Sündmuste infosüsteem
§ 153. Sündmuste infosüsteemi eesmärk
Sündmuste infosüsteemi eesmärk on võimaldada andmeandjal esitada selle süsteemi kaudu § 4
lõike 1 punktdes 19 ja 20 nimetatud andmeid.
§ 154. Juurdepääs sündmuste infosüsteemile
Sündmuste infosüsteemile pääseb ligi isik, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike 2
kohaselt.”.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1…
Lisa 2 …
4
Vabariigi Valitsuse …………..määruse nr
„Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus”
Lisa 1
1. Vastutav töötleja loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 1):
1) administraator – korraldusasutus, kes häälestab ja haldab registrit, sisestab registrisse
prioriteetse suuna, meetme ja meetme tegevuse andmed ning loob kasutajakontod;
2) RÜ administraator“ - loob kasutajakontosid rakendusüksuses ja häälestab rakendusüksuse
jaoks vajaliku registri töö;
3) RA kasutaja – saab vaadata projektide andmeid ning kanda registrisse kontrollidega seotud
andmeid;
4) SA kasutaja – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid ning kanda registrisse
sertifitseerimisega ja raamatupidamisega seotud andmeid;
5) auditi kasutaja – saab vaadata kõikide projektide andmeid ning kanda registrisse audititega
seotud andmeid;
6) KA kasutaja – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid ning kanda registrisse
korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid;
7) KA kontrollija – saab vaadata projektide, auditite ja kontrollide andmeid, kanda registrisse
korraldusasutuse kontrollidega seotud andmeid, kontrollida ja suunata e-riigikassasse
maksmiseks rakendusüksuse maksete andmeid, menetleda rikkumise aruandeid;
8) vaatleja – saab vaadata kõikide projektide andmeid;
9) SIS koordinaator – sisestab tegevustes osalejate andmeid.
2. Vastutav töötleja loob aruandlusmoodulisse järgmise rolli koos õigustega:
1) "Tavakasutaja" – käivitab aruandlusmoodulis aruanded.
3. RÜ administraator loob operatiivinfomoodulisse järgmised rollid koos õigustega (§ 8 lg 6):
1) koordineerija – saab menetleda toetuse taotlusi, maksetaotlusi, aruandeid jm projektiga
seotud infot;
2) kulude täiendava kontrolli teostaja – on õigus vaadata rakendusüksuse menetletavate
projektide andmeid ning määrata maksetaotluse kulude abikõlblikkust, makse
finantsallikaid ja virtuaalkonto numbrit;
3) juhataja – saab vaadata rakendusüksuse menetletavate projektide andmeid, taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise, finantskorrektsiooni ja tagasinõude otsuseid
ning anda rakendusüksuse poolseid kinnitusi;
4) makse kinnitaja – näeb kõikides seisundites kuludokumente, ettemaksetaotlusi ja tõendamisi
ning võib muuta, kustutada ja saata tagasi menetlusse "Kontroll lõpetatud" seisundis
kuludokumente, saata kuludokumente maksmisele ning muuta ja kustutada "Kontroll
lõpetatud" seisundis ettemaksetaotlusi;
5) hindaja – saab vaadata hindamiste töölehel olevat sisu ning lisada või muuta hindamise
tulemusi;
6) hindamiskomisjoni liige – saab vaadata hindamiste töölehte ja vaadata taotlusvooru piires
hindamistulemusi.
5
Vabariigi Valitsuse … määruse nr …
„Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus”
Lisa 2
Volikiri
Kuupäev
Asutuse nimi Asutuse registrikood
Struktuuritoetuse registrit on volitatud kasutama:
Ees- ja
Isikukood Meiliaadress
perekonnanimi
Taotletava rolli
Moodulid Rollid
lahtrisse märgi „x”
RÜ administraator
RA kasutaja
SA kasutaja
KA kasutaja
Operatiivinfomoodul
KA kontrollija
Auditi kasutaja
Vaatleja
SIS koordinaator
Aruandlusmoodul Tavakasutaja
Kinnitan, et volitatud isik on tutvunud Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusest
nr 12 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” tulenevate õiguste ja
kohustustega ning registri kasutuskorraga ning on teadlik, et Riigi Tugiteenuste
Keskust kui vastutavat töötlejat tuleb teavitada viivitamata kirjalikult volituse
lõppemisest.
Volitatud isiku õigused kehtivad kuni töösuhte lõppemiseni, ametist
vabastamiseni või ülesande täitmiseni kuni …..
Volitaja nimi ja ametikoht
Allkiri / allkirjastatud digitaalselt
RAKENDUSAKTI KAVAND
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 22 lõike 3 ja § 57 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 nimetatud
rakenduskava vahenditest toetatud projektidest avalikkuse teavitamist.
(2) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklitega 47 ja 50 ning IX
lisaga, avaliku teabe seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega.
2. peatükk
Teavitamine ja logo kasutamine
§ 2. Teavitamistegevuste üldnõuded
(1) Määruses sätestatud teavitamisnõuded tuleb täita pärast taotluse rahuldamise otsuse, toetuse
andmise tingimuste käskkirja või halduskoostöö seaduse tähenduse halduslepingus või
rahastamisvahendi käskkirja või -lepingu jõustumist.
(2) Määruses sätestatud teavitamistegevusi tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil,
arvestades lõikes 1, § 3 lõikes 5, § 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 1 nimetatud täpsustusi, ning § 6 lõikes
2 nimetatud juhul ka abikõlblikkuse perioodi järgselt.
(3) Kui projekt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 50 lõike
1 punkti e kohaselt strateegiliselt oluline või projekti kogumaksumus on üle kümme miljoni
euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse
saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.
(4) Füüsilisest isikust toetuse saaja, välja arvatud § 5 lõikes 4 nimetatud juhtudel, peab
võimaluste piires teavitama avalikkust toetuse saamisest avalikkusele nähtavas kohas,
kasutades selleks § 3 lõikes 9 nimetatud väljendit, logo, kleebist, plakatit või tahvlit.
(5) Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et rahastamisvahendi lõppsaaja täidab §-s 6 sätestatut.
§ 3. Logo kasutamine
RAKENDUSAKTI KAVAND
(1) Ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele,
lõppsaajatele või projekti sihtrühmale ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu
edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Üksikesemed ja andmekandjad ei pea
olema logoga tähistatud, kui need ei ole suunatud avalikkusele ja asuvad samas ruumis või
objektil, kus asub plakat või tahvel.
(2) Kõnes avalikkuse teavitamisel või kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti
tähistada logoga, tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Rahastanud Euroopa Liit“ või
„Kaasrahastanud Euroopa Liit”.
(3) Projekti kajastaval veebilehel, kui veebileht on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti
lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner võib paigutada oma projektiga seotud
tegevusi kajastavale veebilehele logo, kui sealjuures on viide toetuse saaja veebilehele või
veebirakendusele, kust nähtub käesoleva lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta.
(4) Logo paigutatakse objektil kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad
olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab
veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema samuti digiseadme ekraanil
kergesti nähtav. Digitaalne logo on kättesaadav perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud
rakenduskava korraldusasutuse hallataval veebilehel.
(5) Logo kasutatakse pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu tegevusega
alustamist. Logo kasutatakse §-des 4–6 nimetatud kujul, arvestades §-des 7–9 logo kujundusele
kehtestatud nõudeid.
(6) Võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 20).
(7) Kleebise, plakati või tahvli kahjustumisel enne teavitusnõuete tähtaja möödumist tuleb
taastada nende kahjustuse-eelne olukord.
(8) Pärast plakati või tahvli paigaldamistähtaja lõppu tuleb plakat ja tahvel eemaldada ja
vastavalt jäätmekäitluse nõuetele utiliseerida.
§ 4. Kleebise kasutamine
(1) Kleebisega tähistatakse ese või objekt, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus, kui
käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
(2) Kleebist kasutatakse järgmiselt:
1) väikesele esemele paigutatakse vertikaalne 26×45 mm suurune kleebis (lisa, joonis 13) või
horisontaalne 45×26 mm suurune kleebis (lisa, joonis 14);
2) suurele esemele paigutatakse vertikaalne 70×120 mm suurune kleebis (lisa, joonis 15) või
horisontaalne 120×70 mm suurune kleebis (lisa, joonis 16).
§ 5. Plakat
(1) Projekti elluviimise, sealhulgas ürituse, koolituse, seminari, ehitustegevuse, asukohta
paigaldatakse plakat, välja arvatud kui tuleb paigaldada § 6 kohane tahvel. Kui plakatit ei ole
RAKENDUSAKTI KAVAND
võimalik või mõistlik paigaldada objekti või tegevuse asukohta, võib selle paigutada projektiga
seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Plakat võib olla ka elektrooniline.
(2) Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse
üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal.
(3) Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo, millele
eraldatakse vähemalt 25% plakati pindalast, ja projekti nimetus või lühikirjeldus, mis on
seostatav registris märgitud projekti nimetusega, mis peab moodustama plakati kõrgusest
vähemalt 30% (lisa, joonis 17). Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 1 lõike 1
punktis 1 nimetatud rakenduskava korraldusasutuse veebilehel.
(4) Plakati paigaldamise kohustus ei laiene toetuse saajast füüsilisele isikule, kes saab toetust
Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest või projektile, millele antakse toetust Õiglase Ülemineku
Fondist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL)
2021/1060, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
1296/2013, artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud eesmärgil.
§ 6. Tahvel
(1) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti
kogumaksumus on üle 500 000 euro või Euroopa Sotsiaalfond+-st, Õiglase Ülemineku Fondist
soolise võrdõiguslikkuse valdkonna raames või Siseturvalisuspoliitika fondist toetatava
projekti kogumaksumus on üle 100 000 euro, püstitatakse investeeringu, seadme või toetatava
tegevuse asukohta tahvel (lisa, joonis 18) kohe pärast tegevusega, sealhulgas investeeringuga
seotud toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega, alustamist.
(2) Tahvlit hoitakse üleval projekti abikõlblikkuse perioodil alates tegevuse alustamisest ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 59 ja 60 nimetatud
kestvuse nõude kohaldumisel selle nõude täitmisaja lõpuni.
(3) Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid:
1) tahvel paigaldatakse avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub objekti vahetus läheduses;
2) tahvlile paigutatakse logo, millele eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast;
3) tahvlile kirjutatakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30%
tahvli kõrgusest;
4) tahvli minimaalne suurus on 500×300 mm.
(4) Tahvlile võib paigutada muud teavet, kui see ei takista lõikes 3 nimetud nõuete täitmist.
(5) Kui samas asukohas on samal ajal käsil kuni kaks lõike 1 kohast projekti, võib lõike 3
punktis 3 nimetatud teabe kanda ühele tahvlile.
(6) Kui objekti või tegevuse asukoht ei ole avalikkusele juurdepääsetav, võib tahvli paigutada
projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Tahvel võib olla ka elektrooniline.
3. peatükk
Logo kujundus
RAKENDUSAKTI KAVAND
§ 7. Logo komponendid
(1) Logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende
all olevast tekstist (edaspidi logo komponendid) (lisa, joonised 1–5).
(2) Siseturvalisuspoliitika fondide logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja selle all olevast
tekstist.
(3) Logol Euroopa Liidu embleemi all asub tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui projektile
toetuse määr on 100% või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui toetuse määr on alla 100% (lisa,
joonis 1).
§ 8. Logo komponentide mõõtmed ja turvaala
(1) Logo turvaala on logo ümber olev tühi ala, millel ei ole muid kujunduselemente (lisa,
joonis 6).
(2) Logo turvaala proportsioonid logo suhtes on muutumatud (lisa, joonis 7).
(3) Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 10 mm ja vertikaalsel
paigutusel laiuse väikseim lubatud mõõt on 15 mm (lisa, joonis 8).
(4) Tumedal ja kirjul taustal kasutatakse logo koos valget värvi turvaalaga (lisa, joonis 9). Kui
embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber
trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa, joonis 9a).
(5) Reklaami, teavitamise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja
andmekandjal, kui logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, sealhulgas, kui tumedast ja
kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga
„Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga laiusega 1/25 embleemi kõrgusest (lisa,
joonis 21).
(6) Kui logo kõrval paikneb teisi logosid, peab logo olema kõrguselt või laiuselt vähemalt sama
suur kui muu suurim logo.
§ 9. Logo värvid ja kirjatüübid
(1) Logo kasutatakse värvilisena (lisa, joonis 11).
(2) Kui põhjendatud juhul ei ole logo värvilisena kujutamine võimalik, võib logo olla
mustvalge, välja arvatud veebilehel.
(3) Mustvalge logo korral on Euroopa Liidu embleemi raam must ja tähed mustad valgel taustal
(lisa, joonis 12).
(4) Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
IX lisa punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti
esiletõstmise viise ei tohi kasutada.
RAKENDUSAKTI KAVAND
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa …
RAKENDUSAKTI KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 2, § 10 lõike 1, § 28 lõike 2, §
29 lõike 6 § 47 lõike 2 ja § 50 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamise üldpõhimõtted
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punktides 1 ja
3–5 nimetatud rakenduskavade elluviimist.
(2) Määruses sätestatuga arvestatakse toetuse kasutamise või andmise tingimuste (edaspidi
toetuse andmise tingimused) koostamisel ja kehtestamisel.
(3) Toetuse andmise tingimustes võib käesolevas määruses sätestatud tingimusi jätta
kohaldamata, täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu,
arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud nõudeid ja võimalusi.
2. peatükk
Taotlemine ja taotluste menetlemine
1. jagu
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 2. Taotlemine ning taotleja õigused ja kohustused
(1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) esitatakse toetuse andmise tingimuste
määruses sätestatud tingimuste ja korra kohaselt registri infosüsteemi (edaspidi e-toetuse
keskkond) kaudu.
(2) Taotlejal on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja
korra kohta rakendusüksuselt selgitusi.
(3) Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud
tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
RAKENDUSAKTI KAVAND
3) tõendama abikõlblikest kuludest selle osa, mida ei toetata (edaspidi omafinantseering) ja
mittetoetatavate tegevuste tegemise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste
määruses;
4) võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja
territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi;
5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest
või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 3. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja on toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud füüsiline või juriidiline
isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
(2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude
täitmise tähtpäev on saabunud;
2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373,
379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
3) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad
tegelevad majandustegevusega;
4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on
ajatatud;
5) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
6) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on nõutud Euroopa Liidu õiguse kohaselt;
7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning
õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste
määrusele.
(3) Toetuse andmise tingimuste määrus võib näha ette tingimusi omafinantseeringu ja
mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse tõendamiseks.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti
omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste
kulude tasumise suutlikkus, kui peale lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku
omavalitsuse üksusel või tema arvestusüksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3
kohaselt.
(5) Lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 1
nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuste
osutaja suhtes.
(6) Rahandusministeerium annab rakendusasutuse või rakendusüksuse taotlusel arvamuse
lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul arvamusnõude saamisest arvates.
Kui Rahandusministeerium vajab arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse üksuselt
täiendavat finantsteavet, teavitab ta rakendusasutust või rakendusüksust arvamuse andmise
eeldatavast uuest tähtpäevast.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(7) Investeeringute kavasse objektide valikul kohaldatakse lõikeid 4−6.
(8) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on taotleja toetuse andmise tingimuste kohase
taotluse esitanud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline
organisatsioon.
(9) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul peab taotlejal ja partneril lisaks lõike 2 punktis 1
nimetatud nõudele olema tagasi makstud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi tagasimaksmisele kuuluv toetus, kui nõude
täitmise tähtpäev on saabunud.
§ 4. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega;
2) taotlus sisaldab toetuse andmise tingimustes nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav
ja õige;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
4) toetust taotletakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärgil ja
toetatavatele tegevustele;
5) taotluses märgitud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifiline näitaja
vastab toetuse andmise tingimuste määrusele ja projekt panustab sihttasemetesse;
6) taotluses on kirjeldatud tegevused Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias
kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, kui nii on
nõutud toetuse andmise tingimuste määruses;
7) toetatavate tegevuste tegemine on kavandatud abikõlblikkuse perioodi;
8) projekti kõik tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud,
sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku
Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706) kohaselt lubatud;
9) rahastavate tegevuste koht on Eestis, välja arvatud, kui väljaspool Eestit tegevuse tegemine
aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 63 lõikele 4;
10) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas toetuse
andmise tingimuste määrusega;
11) paragrahv 10 lõike 1 punkti 10 kohase kestvuse nõude kohustuse täitmise tagamise
abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti käigus hoidmise kulude
suurus ning katmise allikad, kui projektile kohaldub kestvuse nõue;
12) taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse
põhjendust ning partneri tehtavaid tegevusi ja kulude eeldatavat eelarvet;
13) nimetatud on töövõtja ja töövõtja allhankijate üldandmed, kui need on taotluse esitamisel
teada;
14) toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses;
15) kui taotleja või partner on kohalik omavalitsus, peab taotluses sisalduv investeering
panustama kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi
investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse;
RAKENDUSAKTI KAVAND
16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muudele nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
1) taotleja on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest;
2) taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega
seotud infot võidakse kasutada ÜSS § 17 kohase hindamise läbiviimisel;
3) taotleja on teadlik, et projektile määratud toetust võidakse vastavalt finantskorrektsiooni
või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsusele vähendada ja sealjuures tuleb
aluseta saadu tagasi maksta;
4) taotleja on teadlik, et projekti elluviimist auditeeritakse ja kontrollitakse.
(3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku
isiku kinnitusi projektis osalemise ja lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta.
(4) Siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama lõike 2 punkti 2
asemel kinnituse, et ta on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja
taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜSS § 54 kohase hindamise läbiviimisel.
2. jagu
Taotluse menetlemine
§ 5. Taotluse vastuvõtmine
(1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
§ 6. Nõuetele vastavuse tuvastamine
(1) Tähtaegselt esitatud taotluse puhul tuvastatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele
vastavust.
(2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet,
sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks
ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe
esitamise aja võrra, teavitades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad
täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse või
lisateave esitatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
§ 7. Projektide valimine
(1) Projektide valimiseks rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
valikukriteeriume ja -metoodikat, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artiklite 33 tähenduses kohaliku tegevusrühma või sama määruse artikli 29
tähenduses territoriaalse asutuse või organi poolt projektide valimisel või kui sama määruse
RAKENDUSAKTI KAVAND
artikli 73 lõikes 4 nimetatud juhul on projektile antud kvaliteedimärgis või projekt on läbinud
valikumenetluse programmi „Euroopa horisont“ raames.
(2) Rakendusüksus avalikustab täpsustava valikumetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu
toetuse andmise tingimuste määruses.
§ 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud
nõuetele ja
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele;
2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega
või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise
asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotlus ei ületa hindamistulemuse põhjal lävendit või ei vasta sellele;
5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
(3) Kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata
taotleja taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus, eristades sellest abikõlblike kulude maksumus;
5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;
6) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi
andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas Riigikogu poolt riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad
tegevused, kui see on asjakohane, ja nende elluviimise eeldatav ajakava ja asukoht;
8) toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu
projekti spetsiifiline näitaja koos sihttasemega (edaspidi tulemus);
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestvuse nõude rakendumise kohta;
11) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise
kord;
12) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ning taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise alused;
13) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1
nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajatele;
14) viide otsuse vaidlustamise kohta, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise
õigus;
15) otsuse tegija andmed;
RAKENDUSAKTI KAVAND
16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele
viidata.
(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille
kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile.
§ 9. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui:
1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse
mahu tõttu;
2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat,
projekti tegevusi, tulemust või eesmärki.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine
on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse
sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(3) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid
olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise
tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse
kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast
Rahandusministeeriumilt saadud arvamust.
3. peatükk
Toetuse saaja ja partneri kohustused
§ 10. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning nõutud tulemuse saavutamise;
2) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud
eeldused;
3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja
mõjude kohta tähtaegselt ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus;
4) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta
ÜSS § 19 lõikes 3 nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele;
5) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist;
6) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete
muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmetest,
kui need ei olnud taotlemisel esitatud või muutuvad, projekti elluviimist või kestvuse nõude
täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest;
RAKENDUSAKTI KAVAND
7) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,
andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning
andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning
võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
8) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi
arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud lihtsustatud kulude puhul;
9) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid
kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
10) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66
nimetatud kestvuse nõude täitmise (edaspidi kestvuse nõue), kui projektile selline kohustus
kohaldub;
11) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt;
12) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS § 22 lõike 2 alusel antud määrusele;
13) säilitama kulu makse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18
nõutud aja jooksul;
14) teavitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral hankelepingu sõlmimisel
riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne
riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
(2) Partner peab täitma § 2 lõike 3 punktis 4, lõike 1 punktides 2–5, 7–10 ja 12−14 ning §-
s 11 nimetatud kohustusi.
(3) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete
seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui
partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja poolt
läbiviidud riigihanke tulemusel.
§ 11. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega
(1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete
seaduse tähenduses.
(2) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke
alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja,
kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja
registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
(3) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses ja riigihanke
eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke
piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse §-des 146–
152 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda.
(4) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses, peab ta
riigihangete seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkondades ideekonkursi korraldamisel
rakendama sama seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav
maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke
piirmääraga või ületab seda.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(5) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö
(edaspidi ost) eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või
sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse
lähtuvalt lõigetest 6–7 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest.
(6) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;
2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;
3) ostetava asja, teenuse või ehitustöö kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu
ostumenetlusele;
4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär,
liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise
juhatusse või nõukokku;
5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks
eesmärgiga vältida lõikes 5 nimetatud kohustust;
6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või
hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist
peetakse pakkujaga läbirääkimisi;
7) kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest
suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris lõikes 7 nimetatud tingimustele
vastavalt, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus,
mis ei või olla väiksem lõikes 5 nimetatud maksumusest.
(7) Riigihangete registris ostumenetluse läbiviimine peab lisaks lõikes 6 nimetatule vastama
järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis
arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;
2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed,
millele pakkumus peab vastama;
3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate
pakkumuste aja suhtes;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel toimub
ostukeskkonnas, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud
dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine;
5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“;
7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega
kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel.
(8) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 6 nimetatule
vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse läbiviimiseks on vajadusel seatud asjakohased ja proportsionaalsed
tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;
2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis;
3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, kes tegutsevad samas valdkonnas,
milles küsitakse pakkumust. Juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas
ettevõtjate paljusust, võib hinnapäringu esitada vaid ühele sama valdkonna ettevõtjale;
RAKENDUSAKTI KAVAND
4) ostumenetlust puudutav dokumentatsioon, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal
toimunud kirjavahetus pakkuja ja toetuse saaja vahel ning muud ostumenetluse tõendid
säilitatakse ÜSS §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni;
5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud
tingimustel.
4. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti tulemusnäitaja ei muutu, välja
arvatud, kui tulemusnäitaja muutub meetmete nimekirjas, kuid muudetakse vähemalt ühte
järgnevat:
1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
2) väljundi või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset;
3) tulemusnäitaja sihttaset;
4) abikõlblike kulude või toetuse kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
5) abikõlblikkuse perioodi;
6) kulude rahastamise korda;
7) kestvuse nõude täitmisega seotud asjaolusid kestvuse nõude kohaldumisel;
8) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud
asjaolu.
(3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, siis
need esitatakse rakendusüksusele teadmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
viivitamata.
(4) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste
vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, siis
hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel.
(5) Lihtsustatud kulude alusel projektile toetuse andmisel kohaldatakse lõikeid 2–4 ulatuses,
mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklile 53, 94 või
95.
(6) Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood.
(7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus ei vasta toetuse andmise tingimuste
määrusele, tehakse vastavalt taotluse rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või taotluse
rahuldamise otsuse muutmata jätmise otsus.
§ 13. Toetuse suurendamine
(1) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise
eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse suurendamisel arvestatakse
riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(2) Finantskorrektsiooni otsusega vähendatud toetust ei või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 103 lõigete 3 ja 5 kohaselt kasutada uuesti samas projektis.
Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel toetuse kasutamisel võib ühele toetatavale
tegevusele tehtud finantskorrektsiooniga vähendatud toetust kasutada vajadusel teise toetatava
tegevuse elluviimiseks.
(3) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kohta tehtud taotluse rahuldamise otsuses
märgitud toetuse summa ei või olla suurem, kui on investeeringute kavas nimetatud toetuse
summa, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud teisiti.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel on teadlikult
esitatud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetus kuulub
tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse
tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise tingimuste ja korra kohaselt.
5. peatükk
Kulude abikõlblikkus
1. jagu
Kulude abikõlblikkuse üldtingimused
§ 15. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused
(1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui:
1) kulu on põhjendatud;
2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil vahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029.
aasta 31. detsembrini (edaspidi rakenduskava abikõlblikkuse periood);
3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;
4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt
abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud projekti
abikõlblikkuse perioodil;
5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise
otsuses või toetuse andmise tingimustes õigusaktis ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning
see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud
toetatavate tegevuste käigus.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui esineb üks järgnevatest olukordadest:
1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt ja see
on tõendatav lõike 4 kohaselt;
2) lihtsustatud kuluarvestusviisi alusel (edaspidi lihtsustatud kulud) on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b–f, 94 või 95 kohased
tingimused täidetud.
(4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või
teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav
dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise
kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava tasu
(edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.
§ 16. Personalikulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:
1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule punkti 1 kohaselt palgalt;
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud
seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;
4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
6) koolituskulu;
7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.
(2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames
tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2
kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 55 lõikele 5 või lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt.
(3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele
personalikuludele.
(4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu
alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks
kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt
tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad
tasud on eristatud.
(5) Rahvusvahelise organisatsiooni projekti personalikulude abikõlblikkusele kohaldatakse
käesolevat paragrahvi niivõrd, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide ja nende elluviimise
eripäradest ei tulene teisiti.
§ 17. Mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) laenu- ja liisinguintress, välja arvatud, kui toetust antakse rahastamisvahendis intressi- või
garantiitasu kulude katteks;
2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis;
RAKENDUSAKTI KAVAND
3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;
4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon;
5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja
vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed;
6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;
7) organisatsiooni juhtimiskulu;
8) paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud lihtsustatud kulude
kasutamisel;
9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra;
10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+
(ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21—
59) artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist;
11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse
alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
12) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara
lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;
13) käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64
lõike 1 punkti c kohaselt viie miljoni euro või enama kogumaksumusega projektis on
käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või
muust välistoetusest või makstud teises projektis.
(2) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul lõike 1 punkti 4 ei kohaldata.
2. jagu
Lihtsustatud kulud
§ 18. Lihtsustatud kulude rakendamise üldpõhimõtted
(1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, toetatakse lihtsustatud kulude alusel,
välja arvatud Ühtekuuluvusfondist toetatavat projekti ja riigiabi andmisel. Tegelike kuludena
võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Teadusuuringute ja
innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulude mittekasutamise peab seirekomisjon Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 2 kohaselt heaks kiitma.
(2) Ühe projekti raames võib kasutada mitut lihtsustatud kulude arvestusviisi tingimusel, et
iga projekti tegevuse puhul kasutatakse vaid ühte viisi. Kui kulu toetatakse ühe lihtsustatud
kuluarvestusviisi alusel, siis ei või seda toetada teise lihtsustatud kuluarvestusviisi või tegelike
kulude alusel.
(3) Sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning
riigisisestes õigusaktides kasutatavaid kulude lihtsustatud arvestamise metoodikaid ning
määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53
lõike 3 punktidele c−e.
§ 19. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine
RAKENDUSAKTI KAVAND
(1) Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 või artikli 94 kohaselt toetuse andmise tingimustes.
(2) Rakendusasutusel või rakendusasutuse nõusolekul rakendusüksusel tuleb standardiseeritud
ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida sama sätte tingimustele vastav analüüs.
(3) Lõikes 2 nimetatud analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende
rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne ühikuhinna toetuse andmise tingimustes
sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.
(4) Kui standardiseeritud ühikuhindade suurust, arvestust või selle rakendamise metoodikat
muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhindasid rakendada pärast
muutmisotsuse jõustumist alustatud või jätkuvale tegevustele.
§ 20. Kindlasummaliselt abikõlblike kulude arvestamine
(1) Kindlasummalise makse suurus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõikega 3 järgmiselt:
1) rakendusüksus määrab kindlasummalise makse suuruse taotluse rahuldamise otsuses
toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt;
2) rakendusasutus määrab kindlasummalise makse suuruse toetuse andmise tingimuste
käskkirjas.
(2) Kui kindlasummaline makse arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a kohase analüüsi alusel, kooskõlastatakse
kindlasummalise makse aluseks oleva eelarve kujunemine ja rakendamise metoodika enne
toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.
§ 21. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude arvestamine
(1) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklile 54.
(2) Kaudsete kulude abikõlbliku suuruse arvestamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 54 punkti c alusel, tuleb rakendusasutusel või
rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks koostada
analüüs. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika
kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.
(3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse ja projekti juhtimise
personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4.
(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõike 6 kohaste
tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.
(5) Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muuhulgas:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise,
ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
RAKENDUSAKTI KAVAND
4) kütte-, vee-, elektri- ja ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) maamaks;
8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
(6) Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid tegevusi abistavad tegevused, sealhulgas:
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) juriidiline nõustamine;
4) vara haldamine;
5) infotehnoloogiline tugitegevus.
§ 22. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude arvestamine otsestest personalikuludest
ühtse määra alusel
Projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, võib hüvitada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 56 kohaselt ühtse määra alusel
arvestatuna kuni 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud, kui
otsesed personalikulud arvestatakse §-s 23 nimetatud korras.
§ 23. Projekti otseste personalikulude lihtsustatud arvestamine
Projekti otsesed personalikulud võib arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 55 lõike 1–4 kohaselt.
6. peatükk
Toetuse maksmine
1. jagu
Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja nende menetlemine
§ 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine
(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja
rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada registris
makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust.
(3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku
omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest
tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.
§ 25. Makse ja ettemakse menetlemine
(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid
dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates
ning ettemakset mitte kauem kui 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(2) Juhul kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on
puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus
pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegasid puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe
esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale.
(3) Rakendusüksus kinnitab registris makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist.
Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.
2. jagu Toetuse maksmise tingimused
§ 26. Toetuse maksmise üldtingimused
(1) Toetust makstakse kuni 2030. aasta 31. märtsini.
(2) Toetuse maksmise aluseks on tingimuste ja kohustuste nõuetekohane täitmine.
(3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte
rohkem kui määratud toetuse summa.
(4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite
ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele.
(5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või
täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
(6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud asjaolude ning ettenähtud tulemuse
saavutamise kontrollimist.
§ 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine
(1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest:
1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud või
2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud.
(2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve
väljastaja) järgmistel tingimustel, kui:
1) toetuse saaja on makse saamiseks nii avaldanud soovi ning arve väljastaja on andnud
kinnituse, et ta on sellest teadlik;
2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks;
3) toetuse saaja ei ole riigiasutus.
(3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja
kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse
väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui
rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale.
(4) Kui riigihangete seaduse § 8 tähenduses hankelepingu abikõlblike kulude summa on
võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete
seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete
seaduse sätetega.
RAKENDUSAKTI KAVAND
§ 28. Maksed lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral
(1) Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad
tingimused on täidetud.
(2) Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevad taotluse
rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud tingimuste täitmine
on tõendatud.
(3) Ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tehakse makse tegelike otseste
kulude või personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artiklis 54 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast.
(4) Ühtse määra alusel projekti muude abikõlblike kulude katteks tehakse makse tegelike
otseste personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artikli 56 lõigetele 1 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust
summast, arvestades lõiget 3.
(5) Ühtse määra alusel projekti otseste personalikulude katteks tehakse makse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 55 lõikes 1 nimetatud protsendi
ulatuses arvutatud abikõlblikust summast.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklite 51 ning artiklite 94
ja 95 tähenduses kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas
nimetatud makse eeldused on täidetud.
§ 29. Rahastamisvahendile toetuse maksmine
Rahastamisvahendile tehakse makse vastavalt rahastamisvahendi lepingus või –käskkirjas
nimetatud tingimustele.
3. jagu
Ettemaksed
§ 30. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi mitteandmise korral
(1) Toetuse ettemakse võib teha, välja arvatud riigiasutusele või kui toetust antakse riigiabi
või vähese tähtsusega abina, järgmiselt:
1) põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsenti määratud toetuse summast või
2) kui projekt hõlmab üksnes kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel
toetuse andmist, toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
ulatuses või
3) lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga
raamatupidamisdokumendi alusel, kui sellest on vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasutud.
(2) Iga järgneva lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse tegemiseks peab olema tõendatud vähemalt
80 protsenti eelnevast samal alusel saadud ettemaksest.
(3) Lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse
saaja rakendusüksusele makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise
RAKENDUSAKTI KAVAND
tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile
järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
(4) Lõike 1 punkti 3 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja
rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega
seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15
kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates.
(5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud ettenähtud tähtajaks, on toetuse
saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul.
Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse toetus
ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega.
§ 31. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale
(1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saav toetuse saaja esitab ettemakse (edaspidi riigiabi
ettemakse) saamiseks kulude tasumise prognoosi, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste
määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise tõendamiseks
abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist või lihtsustatud kulude puhul makse
tingimuste täitmist tõendavad dokumendid nõutud tingimustel ja tähtajaks.
(3) Riigiabi ettemakse kasutamise tõendavate dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg võib
olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid mitte hilisem kui
50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kui nimetatud tähtaeg saabub varem.
(4) Tõendamata ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise
otsusega määratud toetuse summast.
§ 32. Nõuded riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral ettemakse saamiseks esitatavale
garantiile
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii,
mis peab vastama järgmistele tingimustele:
1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või
Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus või riik;
2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 31 lõikes 3 nimetatud ettemakse
tõendamise tähtajast;
3) garantii katab kogu ettemakse summa;
4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse
emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard &
Poor’s) või sellega samaväärne.
4. jagu
Makse menetlemise peatamine ja maksest keeldumine
§ 33. Makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatus
RAKENDUSAKTI KAVAND
(1) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või
ettemakse kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui:
1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu
abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu;
5) paragrahv 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel või põhjendatud kahtluse
esinemisel asjaoludes veendumise ajaks;
6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis
nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
(2) Kui makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite
kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata selle eelduseks olev kohustus või nõue või
esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis
võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue
tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul,
loetakse, et makse aluseks olevad või ettemakse kasutamise dokumendid või tõendid on
esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
(3) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada
rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse
osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel:
1) lõikes 5 nimetatud juhud;
2) korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa
Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse;
3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile.
(4) Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse maksmisel või ettemakse kasutamise
tõendamisel kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik.
(5) Korraldusasutus võib keelata makse tegemise või lugeda ettemakse kasutamise
mittetõendatuks järgmistel juhtudel:
1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust, sealhulgas projekti ei suudeta ellu viia;
2) rakendusasutus või rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas
auditeerimise või kontrolli tulemusel selgub, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele;
3) lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(6) Kui korraldusasutus leiab kontrolli käigus andmetes puudusi või vajab kulude
abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt.
(7) Lõigetes 3–5 asjaolude esinemisel esitab korraldusasutus rakendusüksusele põhjenduse.
(8) Rakendusüksus keeldub toetuse maksmisest või ettemakse kasutamise tõendatuks
lugemisest finantskorrektsiooni otsuse alusel.
7. peatükk
RAKENDUSAKTI KAVAND
Finantskorrektsioonid
1. jagu
Finantskorrektsiooni alused
§ 34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja tegemata jätmise alused
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse järgmistel juhtudel:
1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude alusel toetuse saamise eeldused ei ole
täidetud;
2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
3) kui toetuse saaja või partneri poolt on kunstlikult täidetud toetuse saamiseks nõutavad
tingimused, sealhulgas on esitatud valeandmeid või mõjutatud toetuse saamist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
4) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase
teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise
või kestvusnõude kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul.
(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus
kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumisel.
(3) Toetus tühistatakse täielikult, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud
karistusseadustiku § 2601 alusel, millisel juhul tühistatakse toetus, mis on määratud 12 kuu
jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või mida kavatsetakse maksta viie aasta
jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates.
(4) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta:
1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult või e-
toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas
rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e-
toetuse keskkonna kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 nimetatud
juhul.
2. jagu
Finantskorrektsioon protsendi alusel
§ 35. Finantskorrektsiooni protsendimäärad
(1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata
jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et
täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise
raskusest 2, 5, 10, 25, 50 või 75 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud
toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas jaos
on sätestatud teisiti.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(2) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid selle tegevuse või tegevuse kogumi
suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole
võimalik, kohaldatakse kuni 3-protsendilist finantskorrektsiooni määra tegevusele või
tegevuste kogumile.
(3) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata
või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate
rikkumiste korral kohaldatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.
(4) Lihtsustatud kulude korral tuleb enne finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamist
määrata kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on
eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid.
(5) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni kuludele,
millelt arvestatakse ühtset määra, ja samaaegselt ühtse määra alusel arvestatud kuludele.
§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad hankemenetluse rikkumise korral
Hankemenetluse rikkumisel kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22–228.
3. jagu
Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine ja tagasinõude ajatamine
§ 37. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine
(1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:
1) otsustaja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus ja number;
4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse
tegemisel lähtuti;
5) vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad;
6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv
toetuse summa;
7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg;
8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, asutuse
tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud, kui finantskorrektsiooni
otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;
9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;
10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse
tagasimaksmine ajatatakse;
11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või
kaebuse esitamise õigus;
12) toetuse vähendamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul e-toetuse keskkonnas, mille
kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile. Juhul kui e-toetuse keskkonnas ei ole
võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada, saadetakse see juriidilisele isikule äriregistris
märgitud e-postiaadressile ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja füüsilisele isikule
väljastusteatega tähtkirjaga posti teel taotluses näidatud postiaadressile või taotluses näidatud
e-postiaadressile ning kantakse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates
registrisse.
(3) Finantskorrektsiooni otsus loetakse toetuse saajale kätte toimetatuks, kui see on toetuse
saajale saadetud lõikes 2 nimetatud viisil.
(4) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut
vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks
oleva kulu katteks on toetust välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses
tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.
(5) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste
käskkirjaga, rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike
kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni
otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem.
(6) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni
1000 eurot, kuid mitte rohkem kui 2% projektile määratud toetusest, jäetakse
finantskorrektsiooni otsus tegemata, välja arvatud, kui esinevad § 34 lõikes 3 nimetatud
asjaolud.
(7) Lõikes 6 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude,
sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu
riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja
muu riikliku finantseeringuga asendamisest tuleb toetuse saajale teatada vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
(8) Kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(9) Kui määruse § 28 lõikes 6 nimetatud juhul Euroopa Komisjonilt jäävad rakenduskavaga
ettenähtud vahendid laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite
tagastamise vastavalt riigieelarve seaduse § 54 lõikele 2.
§ 38. Toetuse tagasimaksmise ajatamine
(1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele hiljemalt
kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on
toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava
(edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu
kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda
toetuse saajalt tagatist.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne
tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise
tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse
rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus teha toetuse
saajale ettepaneku esitatud ajakava muuta, sealhulgas kooskõlastatult korraldusasutusega
võimaldada pikema tagasimaksmise aja. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline
rahuldamine tuleb motiveerida. Kui tagasinõutav toetus on seotud konkurentsiseaduse
tähenduses ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, lähtutakse ajatamisel
konkurentsiseaduse §-st 42.
(4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos
finantskorrektsiooni otsusega.
(5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 37 lõike 2 kohaselt.
(6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus
tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse
saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise
päevast arvates.
4. jagu
Finantskorrektsiooni alustest teavitamine
§ 39. Finantskorrektsiooni otsuse alusest ja kuriteost või selle kahtlusest teavitamine
(1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude
ilmnemisest:
1) finantskorrektsiooni menetluse alustamise aluseks olevatest asjaoludest;
2) uurimisasutus või prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse Euroopa ühenduste
finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo
toimepanemise kahtluse tõttu;
3) punktides 1 ja 2 nimetatud teave täieneb või muutub.
(2) Korraldusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa
Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7; eestikeelne
eriväljaanne: peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele.
8. peatükk
Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kooskõlastamine
§ 40. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise üldpõhimõtted
(1) Toetuse andmise tingimuste määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse §-s 88
kohaselt juhul, kui toetuse andmine toimub piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb elluviija.
§ 41. Toetuse andmise tingimuste määruse elemendid
(1) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse järgmine:
1) meetmete nimekirjas nimetatud poliitika eesmärk, erieesmärk ja meetme nimetus, mille
tulemuse saavutamiseks toetust antakse;
2) toetuse andmise elluviimiseks vajalikud toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk,
vajadusel valdkondlikus, kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus
arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama;
3) Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihid ja
aluspõhimõtted, mille saavutamisele projekt peab kaasa aitama ja toetatavad tegevused selle
eesmärgi saavutamiseks ning näitajad saavutatu mõõtmiseks;
4) meetmete nimekirjas nimetatud väljundnäitaja või asjakohasel juhul tulemusnäitaja või
projekti spetsiifiline näitaja ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord;
5) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või
konkurentsiseaduse §-le 341, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel;
6) projektide abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppaeg;
7) kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajadusel liigid ning mitteabikõlblikud kulud
vastavalt §-le 17;
8) lihtsustatud kulude rakendamise tingimused;
9) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest;
10) taotlusvooru avamisel esitatav teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artikli 49 lõikega 2;
11) taotlejale ja taotlusele, ning kui see on asjakohane, siis ka partnerile või lõppsaajale,
esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse
tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga;
12) projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatuga ning § 7 lõike 2 metoodika avaldamise kord;
13) taotluse esitamise ning taotluse suhtes tehtud otsusest teavitamise kord;
14) taotluste menetlemise tähtaeg;
15) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg;
16) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
17) toetuse saaja õigused ja kohustused ning partneri kohustused;
18) ostumenetluse läbiviimise nõuded vastavalt § 11 lõigetele 5–8;
19) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord;
20) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate
dokumentide menetlemise tähtaeg ja vajadusel lõppmakse suurus;
21) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord, sealhulgas projekti tulemuse
mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel finantskorrektsiooni kohaldamise kohta;
22) rakendusüksus ja rakendusasutus;
23) vaiete menetleja.
(2) Lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud juhul lähtutakse siseturvalisuspoliitika fondide puhul
§-s 50 nimetatud rahastamiskavas loetletud teabest.
§ 42. Investeeringute kava
RAKENDUSAKTI KAVAND
(1) Valdkonna eest vastutav minister võib koostada investeeringu objektide nimekirja
(edaspidi investeeringute kava) toetuse andmise tingimuste määruse alusel või nimetada
investeeringu kava objektid toetuse andmise tingimuste käskkirjaga.
(2) Investeeringute kava objektide valimiseks toetuse andmise tingimuste määruse alusel
sätestatakse selles lisaks §-s 41 nimetatule:
1) investeeringute kava koostamise tingimused ja kord;
2) objekti investeeringute kavasse arvamisest ja arvamata jätmisest teatamise kord;
3) tegevus või asjaolu, mille korral loetakse projekti elluviimine alanuks;
4) investeeringute kava muutmise tingimused ja kord.
(3) Investeeringute kavas esitatakse objekti kohta vähemalt järgmised andmed:
1) toetuse saaja;
2) nimetus;
3) investeeringu eesmärk ja tulemus;
4) investeeringu elluviimise eeldatav tähtaeg;
5) investeeringu eeldatav maksumus;
6) investeeringule eraldatav maksimaalne toetuse summa ning selle maksimaalne
protsendimäär abikõlblike kulude eelarvest;
7) investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise
allikad aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal;
8) toetuse andmise tingimustes nimetatud lisaandmed.
(4) Täiendavad püsikulud riigiasutuste puhul on riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4−6
tähenduses kohustused, mis ületavad riigieelarve seaduse § 60 lõike 4 kohast ministeeriumi
valitsemisala või Riigikantselei haldusala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise
maksimaalset määra.
§ 43. Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu elemendid
(1) Toetuse andmise tingimuste käskkirjas või halduskoostöö seaduse tähenduses
halduslepingus sätestatakse lisaks § 41 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatule:
1) elluviija;
2) partneri kaasamisel tema nimi ja tegevused;
3) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks §-s 41
nimetatud asjakohased tingimused arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid.
(2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri või leping võib hõlmata mitut projekti, millisel juhul
määratakse lõikes 1 nimetatud tingimused iga projekti kohta.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud võib kinnitada sama käskkirjaga, millega kinnitatakse
Vabariigi valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §-de 7–8 alusel
koostatav programm.
(4) Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.
(5) Enne eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks nimetamist hindab rakendusasutus elluviija
suutlikkust tegevuste tegemiseks ja tulemuse saavutamiseks järgmiste asjaolude põhjal:
RAKENDUSAKTI KAVAND
1) elluviijal on koostatud tööprotseduurid ja reeglid, mis tagavad tegevuste elluviimise;
2) tal on võimalik kasutada tegevuse elluviimiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid,
nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused, sealhulgas
riigiabi ja vähese tähtsusega abi küsimustes ning riigihangete läbiviimisel;
3) täidetud on halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolud.
§ 44. Rahastamisvahendile toetuse andmine
(1) Rakendusasutus viib läbi või korraldab rahastamisvahendile toetuse eraldamiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 58 lõikes 3 nõutud eelhindamise
ning selle tulemustest lähtudes töötab välja rahastamisvahendi lepingu või -käskkirja.
(2) Rakendusasutus sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artikli 59 lõike 3 tähenduses rahastamisvahendi rakendajaga sama artikli lõike 5 kohase
rahastamisvahendi lepingu, mis peab sisaldama lisaks sama määruse X lisas nimetatud
tingimustele, järgmist:
1) kulude abikõlblikuks arvamise eeldused;
2) abikõlblikkuse periood;
3) rahastamisvahendi rakendajalt ja vahendajalt saadav teave ja teabe saamise kord;
4) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord.
(3) Kui rahastamisvahendi rakendaja on rakendusasutus või rakendusüksus, kehtestab
rakendusasustuse juht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 59
lõikes 1 ja X lisas nimetatud tingimusi sisaldava käskkirja.
(4) Kui projekti toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli
58 lõike 5 tähenduses kombineerituna rahastamisvahendist ja toetusest sätestatakse toetuse
kasutamise tingimused rahastamisvahendi lepingus või käskkirjas.
(5) Rakendusasutus võib rahastamisvahendi lepinguga või -käskkirjaga lubada
rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamislepingu kohaselt rahastamisvahendi
rakendamise täpsustavad tingimused.
(6) Rakendusasutus hindab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendi rakendamise,
sealhulgas tulemuse saavutamise, suutlikkust § 43 lõikes 5 nimetatud tingimuste alusel enne
rahastamisvahendi lepingu sõlmimist või käskkirja andmist ja rahastamisvahendi rakendamise
ajal.
§ 45. Kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegia toetamine
(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohasele kohalikule
tegevusgrupile toetuse andmisel, rakendusasutus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu
strateegia koostamise ja elluviimise jälgimiseks ühiskomitees.
(2) Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elluviimiseks toetuse andmisel sätestatakse
toetuse andmise tingimustes § 41 lõike 1 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatud asjaolud.
§ 46. Programmi „Euroopa horisont“ ja kvaliteedimärgisega projektide toetamine
RAKENDUSAKTI KAVAND
Programmi „Euroopa horisont“ alt valitud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artikli 2 punkti 45 tähenduses kvaliteedimärgisega projekti toetamiseks
sätestatakse toetuse andmise tingimustes asjakohased §-s 41 nimetatud tingimused kooskõlas
sama määruse artikli 73 lõikes 4 nimetatud tingimustega.
§ 47. Toetuse andmise tingimused kuludest sõltumata rahastamise ja rakenduskavale
kohaldatava lihtsustatud kulu korral
(1) Kui rakenduskava rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artikli 51 punkti a ning artiklite 94 ja 95 tähenduses Euroopa Komisjoni otsuse
kohaselt, võib toetuse kasutamise kavandada riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve
eelnõu koostamise korra kohaselt, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse
kasutamisest avalikkuse teavitamise ja asjakohasel juhul kestvuse nõude täitmise kohustuste
kohaldamise.
(2) Rakenduskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 94
tingimustel rahastamiseks koostab rakendusasutus rakendusmetoodika, mille kooskõlastab
auditeeriva asutusega.
(3) Rakendusasutus esitab auditeerivale asutusele hinnangu saamiseks kõik
rakendusmetoodika kujundamisega seotud dokumendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060 V lisa 1. liite kohase teabe.
(4) Auditeeriv asutus hindab, kas rakendusmetoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval
arvestusmeetodil ning esitab rakendusasutusele hinnangu kirjalikult.
§ 48. Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine ja avaldamine veebilehel
(1) Toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja ning rahastamisvahendi lepingu ja
käskkirja eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika kooskõlastatakse
korraldusasutusega ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab
Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma valdkonnale. Paragrahv 7 lõike 2 kohane
projektide valikumetoodika kooskõlastatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis enne veebilehel avaldamist.
(2) Kooskõlastaja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud eelnõu või esitab kooskõlastamata jätmise
põhjenduse kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib
kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole
tähtaja jooksul arvamust esitanud, loetakse eelnõu tema poolt kooskõlastatuks.
(3) Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja selle muutmise eelnõu esitatakse
kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud
nõuetele. Seletuskirjas selgitatakse toetuse andmise tingimuste vastavust seirekomisjonis
kinnitatud valikukriteeriumidele. Kinnitatud käskkiri koos seletuskirjaga esitatakse
korraldusasutusele veebilehel avaldamiseks. Veebilehel ei avaldata infot, mis on tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel.
(4) Rahastamisvahendi lepingu ja -käskkirja kavandi kooskõlastamiseks esitamisel lisatakse
kavandi juurde § 44 lõikes 1 nimetatud eelhindamise tulemusi kajastav dokument.
RAKENDUSAKTI KAVAND
(5) Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja, määruse ning
rahastamisvahendi lepingu ja –käskkirja, ning tagab, et § 7 lõike 2 kohane projektide
valikumetoodika esitatakse kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist korraldusasutusele
toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks.
(6) Lõikeid 1–5 kohaldatakse toetuse andmise tingimuste muudatuseelnõu menetlemisel.
(7) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja
eelnõu ning projektide valikukriteeriumeid ja –metoodikat Rahandusministeeriumiga ei
kooskõlastata.
§ 49. Meetmete nimekiri
Meetmete nimekiri sisaldab ÜSS § 4 lõike 2 kohaselt järgmist teavet:
1) poliitikaeesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 22
tähenduses või Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1056 artikli 2 tähenduses;
2) erieesmärk fondimääruse tähenduses;
3) meede;
4) rakenduskavas nimetatud peamised tegevused;
5) meetme number registris;
6) fondi nimetus;
7) rakendusasutus ja rakendusüksus;
8) välistoetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud;
9) väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega.
§ 50. Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava
Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava sisaldab ÜSS § 47 lõike 2 kohaselt vähemalt järgmist
teavet:
1) poliitikaeesmärki fondimääruse tähenduses;
2) erieesmärk fondimääruse tähenduses;
3) tulemusvaldkond riigieelarve seaduse § 251 lõike 1 punkti 7 tähenduses;
4) programm riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses;
5) programmi meede;
6) fondi nimetus;
7) välistoetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud.
§ 51. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 21 lõikes 4 asendatakse arv „5“
sõnadega „kuni kolm“.
RAKENDUSAKTI KAVAND
§ 52. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise
ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe
edastamise tingimused ja kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise
tingimused ja kord“ § 111 lõikes 2 asendatakse arv „5“ sõnadega „kuni kolm“.