dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 422 täiendamiseks

Rahandusministeerium · 3. november 2021
Viit
1.1-10.1/7724-1
Registreeritud
3. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Finantsturgude poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17724-1 03.11.2021 Väljaminev kiri.asice437 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Rahanduskomisjon Meie 03.11.2021 nr 1.1-10.1/7724-1 [email protected] Rahandusministeeriumi ettepanekud SE 422 täiendamiseks Austatud komisjoni esimees Esitame Teile ettepanekud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 442) muutmiseks ja täiendamiseks. Muudatusettepanekud on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kristen Leppik, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 LISA Muudatusettepanekute loetelu Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 422 juurde 1. Muuta eelnõu § 4 sisalduv muudatus § 4 punktiks 1 ning esitada see muudatusettepanek järgmiselt: 1) paragrahvi 88 lõiget 42 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) väärtpaberituru seaduse §-s 188 ja väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõikes 92 nimetatud isikutele nendes sätetes kehtestatud teabe edastamise kohustuse täitmiseks.“;“; Selgitus: eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt on plaanitud sama sättega täiendada KAS § 88 lõiget 51, kuid krediidiasutuste seaduse § 88 lg 51 kohaldamise eelduseks on, et loetelus määratud isik esitaks krediidiasutusele vastava järelepärimise. Väärtpaberituru seaduse § 188 kohaselt toimub vaid punktis 1 kirjeldatud juhul emitendi poolt krediidiasutusele päringu esitamine, muudel juhtudel peab krediidiasutus ise omal algatusel edastama info aktsionäridele või emitentidele või vahendajatele. Seetõttu eelnimetatud väärtpaberituru seaduse § 188 punktides 2–4 kirjeldatud toimingud kuuluksid pigem krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 42 kohaldamisalasse, kuna see lõige reguleerib olukordi, kus seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks krediidiasutus omal algatusel peab pangasaladuse regulatsiooni alla kuuluvaid andmeid edastama. Seega sel eesmärgil on käesolevaga tehtud ettepanek lisada see säte krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 42 koosseisu. Antud ettepaneku on teinud Eesti Pangaliit. Sisu osas aga midagi võrreldes eelnõu praeguse versiooniga siin ei muuta ehk muutub üksnes asukoht. 2. Täiendada eelnõu § 4 (krediidiasutuste seaduse muutmine) uue punktiga 2 järgmises sõnastuses: „2) seadust täiendatakse §-ga 14116 järgmises sõnastuses: „§ 14116. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmisega seotud Finantsinspektsiooni õiguste ja krediidiasutuse kohustuste rakendamine Käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmise suhtes rakendatavaid Finantsinspektsiooni õigusi ja krediidiasutuse kohustusi kohaldatakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist.“.“ Selgitus: Pankade uus kapitalinõuete regulatsioon näeb ette finantsvõimenduse määra, mis sisuliselt/lihtsustatult määratleb selle kui palju võivad pangad endale finantskohustusi võtta. Selle jaoks nähakse ette eraldi puhvri/reservi moodustamise kohustus suurematele pankadele (s.t. globaalne süsteemselt olulistele). Kui vastavat määra ületatakse, siis võib Finantsinspektsioon piirata mh omakapitalist väljamakseid (kasumi jaotamist). Pangandusdirektiivi 2013/36/EU artiklid 141b ja 141c, kus need nõuded kirjas on, näevad siin ette teatud üleminekuaja ehk vastavaid nõudeid saab FI hakata rakendama 2022.a. aasta algusest. Samuti peavad pangad vastavaid nõudeid järgima ka 2022. a. algusest. Ekslikult ei ole sellist üleminekuaega hetkel kehtivas seaduses sätestatud ja nüüd käesoleva ettepanekuga see nähaksegi ette. 3. Täiendada eelnõu § 5 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga 1 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: 2 1) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse 31. peatükis ning §-s 23784 sätestatut kohaldatakse ühisrahastusteenuste, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) kohaldumisalasse, osutajatele.”;“ Selgitus: Käesolevaga täiendatakse väärtpaberituru seaduse reguleerimisala ehk §-i 1 täiendatakse uue lõikega 2. Uue lõike lisamise vajadus tuleneb sellest, et Finantsinspektsioonile nähakse ette alus järelevalve tegemiseks ühisrahastusteenuse osutajate üle ja reguleeritakse vastutus (silmas peetakse EL ühisrahastuse määruse 2020/1503 kohaseid teenuse osutajaid). Täpsemalt lisatakse lisaks järelevalve alusele käesolevaga projektiomaniku ja platvormipidaja (teisisõnu ka rahastuse taotleja ja ühisrahastusteenuse osutaja) vastutuse sätted. Ühisrahastusteenuse osutajad peavad viima oma tegevuse kooskõlla EL ühisrahastusmääruse nõuetega hiljemalt 2022. aasta 10. novembriks. Samas märgime, et Rahandusministeeriumi poolt on hetkel menetlemisel vastav eriseadus – ühirahastuse ja muude ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seadus, millega reguleeritakse edaspidi täpsemalt järelevalve kõikide ühisrahastusteenuse osutajate üle ja ka vastutus (mis võib tähendada käesoleva eelnõuga tehtavate täienduste kehtetuks tunnistamist edaspidi). 4. Täiendada eelnõu § 5 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga 2 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2 500 000-eurose“ tekstiosaga „5 000 000- eurose“; Selgitus: EL prospektimääruse 2017/1129 artikli 3 lõike 2 järgi on liikmesriikidel võimalik kehtestada (siseriikliku) väärtpaberite pakkumise koguväärtuse vahemikus 1-8 miljonit eurot künnis, millest väiksema väärtusega pakkumise puhul ei pea väärtpaberite emitent koostama ja avalikustama väärtpaberite pakkumise prospekti. Ehk liikmesriikidele on jäetud õigus otsustada, kas ja milliseid nõudeid rakendatakse väärtpaberite pakkumisele, mille koguväärtus jääb vahemikku 1-8 miljonit eurot. Muudatusega tõstetaks erandi alla minevate pakkumiste künnist kahekordselt, s.t. 2,5 miljonilt viiele miljonile eurole. Enamikes EL riikides on vastav künnis tõstetud, kas viiele või lausa kaheksale miljonile eurole, millest tulenevalt vastava muudatuse tegemine looks konkurentsivõimelisemad tingimused Eesti ettevõtjatele, kes soovivad väärtpabereid emiteerides siseriiklikult turult kapitali kaasata. Vastav muudatus on seotud ka 10. novembril 2021. a jõustuva EL ühisrahastusmääruse artikliga 49, mille kohaselt rakendatakse EL ühisrahastusmäärust kahe aasta jooksul alates eelnimetatud kuupäevast nendes liikmesriikides, mis on kehtestanud oma siseriiklikus õiguses EL prospektimääruse ülevõtmisel prospekti avalikustamise künnise alla 5 miljoni euro. Teisisõnu on üldiselt EL ühisrahastusmäärusega ette nähtud, et alla 5 miljoni euroste pakkumiste puhul rakendatakse EL ühisrahastusmäärust, ning suurema koguväärtusega pakkumiste puhul tuleb koostada EL prospektimääruse nõuetele vastav prospekt. Vastava muudatuse tegemata jätmisel rakenduks Eesti ühisrahastusteenuste osutajale seega 2,5 miljoni euro künnis, kui enamikes teistes liikmesriikides rakendataks ühisrahastusmäärust kuni 5 miljoni euro suurustele pakkumistele, luues seega lisakohustusi Eestis tegutsevatele ettevõtjatele. Vastava ettepaneku on sisuliselt teinud ka FinanceEstonia ja AS Funderbeam. 3 5. Täiendada eelnõu § 5 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga 3 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui väärtpaberid kuuluvad Eestis pakkumisse koguväärtusega 1 000 000 – 5 000 000 eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, võib vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega ette näha teabe avaldamise nõuded eelnimetatud pakkumiste kohta, sealhulgas nende sisule ja täpsemad nõuded sellistest pakkumistest teavitamisele.“;“; Selgitus: Kehtiva väärtpaberituru seaduse § 15 lõike 6 järgi tuleb väärtpaberite, mille pakkumise koguväärtus üheaastase ajavahemiku jooksul on 2,5 – 8 miljonit eurot, koostada rahandusministri poolt kehtestatud prospektimääruse nõuetele vastav prospekt. Samuti tuleb see prospekt registreerida enne pakkumise algust Finantsinspektsioonis. Ehk sisuliselt tuleb prospekt Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, mis on üsna kulukas (s.t. sellega kaasnevad nõustamis- ja õigusabi kulud). Muudatusettepanekute kohaselt ei peaks emitent, kes pakub väärtpabereid vahemikus 1 – 5 miljonit eurot, koostama enam väärtpaberite pakkumise prospekti, vaid rahandusminister võib näha ette nö lihtsustatud või üldised printsiibi põhised teabe avalikustamise nõuded sellist sorti väiksematele pakkumistele (selline praktika on ka levinud teistes liikmesriikides). Samuti ei tuleks ka sellisel kujul teabe avalikustamist eraldi enam Finantsinspektsiooniga kooskõlastada. 6. Täiendada eelnõu § 5 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga 4 (muutes ühtlasi eelnõu järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „4) paragrahvi 15 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrusega kehtestatud nõuetele vastava pakkumise puhul ei rakendu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piiriülene prospekti tunnustamine.“;“; Selgitus: Nimetatud muudatus seondub eelnevaga. Ehk kui pakkumine tehakse vahemikus 1 – 5 mln eurot ja selle tarvis ei koostata EL prospektimääruse 2017/1129 nõuetele vastavat prospekti, siis ei saa emitent osa ka nö ühisest passirežiimist ehk pakkuda oma väärtpabereid vabalt teistes liikmesriikides (selline nõue tuleneb ka eelnimetatud prospektimääruse artiklist 3(2a)). Emitent võib samas ise valida, kas ta tahab ka alla 5 mln euro suuruste pakkumiste korral koostada EL prospektimäärusele vastava prospekti. 7. Täiendada eelnõu § 5 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga 5 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „5) seaduse 2. osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. osa VÄÄRTPABERITE PAKKUMINE JA ÜHISRAHASTUSPAKKUMINE“; Selgitus: Muudatus on tingitud EL ühisrahastuse määruse vastutuse osa (s.t. hüvitamiskohustuse) ülevõtmisest. Kuivõrd EL ühisrahastusmääruse kohaldamisalasse ei kuulu otseselt väärtpaberituru seaduse kohaldamisalas olevad väärtpaberid, siis on vastavate sätete lisamisel vajalik muuta ka seaduse vastava osa pealkirja. 8. Täiendada eelnõu § 5 (väärtpaberituru seaduse muutmine) uue punktiga 6 (muutes ühtlasi järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „6) seaduse 2. osa täiendatakse peatükiga 31 järgmises sõnastuses: „31. peatükk 4 INVESTEERIMISE PÕHITEABEDOKUMENT § 281. Hüvitamiskohustus ühisrahastuspakkumise korral (1) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklis 23 lõikes 2 nimetatud investeerimise põhiteabedokument ning asjakohasel juhul selle tõlge sisaldab ühisrahastusprojekti väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab projektiomanik investorile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja investeerimise põhiteabedokumendis esitatud teabe vahel, kui projektiomanik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest. (2) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artiklis 24 lõikes 1 nimetatud platvormi tasandi investeerimise põhiteabedokument, ning asjakohasel juhul selle tõlge, sisaldab teavet individuaalse laenuportfelli valitsemise teenuse kohta, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab ühisrahastusteenuse osutaja investoritele põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja platvormi tasandi investeerimise põhiteabedokumendis esitatud teabe vahel, kui ühisrahastusteenuse osutaja teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest. (3) Projektiomanik või ühisrahastusteenuse osutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõigete 1 või 2 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kahju kannatanu ühisrahastusprojekti investeerimise hetkel teadis või pidi teadma investeerimise põhiteabedokumendi mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kogenud investorist kannatanu oleks pidanud ühisrahastusprojekti investeerimisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et investeerimise põhiteabedokument sisaldab valeteavet või et see ei ole täielik, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka investeerimise põhiteabedokumendi mittetäielikkuse ja asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui investeerimise põhiteabedokumendi mittetäielikkus tuleneb teabe varjamisest vastavalt projektiomaniku või ühisrahastusteenuse osutaja poolt. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub vastavalt projektiomanikul või ühisrahastusteenuse osutajal ka juhul, kui investeerimise põhiteabedokumendis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik. § 282. Kokkulepe vastutuse piiramiseks Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud hüvitamist välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.“ Selgitus: Täiendus tuleneb EL ühisrahastusmääruse artiklitest 23 ja 24, mis sätestavad liikmesriigi kohustuse sedastada vastavalt minimaalselt projektiomaniku vastutuse põhiteabe- dokumendis sätestatud teabe õigsuse eest (artikli 23 lõiked 9 ja 10), ning ühisrahastusteenuse osutaja vastutuse platvormi tasandi investeerimise põhiteabedokumendis esitatud teabe eest (artikli 24 lõige 4). Nimetatud sätted on mõeldud täiendusena üldise võlaõigusseaduses sätestatud teabe andmise kohustuse ja vastutuse sätete täpsustamiseks. Muudatus on ekslikult algsest eelnõust välja jäänud. Antud ettepaneku on sisuliselt teinud FinanceEstonia. 9. Täiendada eelnõud § 5 (väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine) muutes olemasoleva § 5 §-ks 6: § 5. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine 5 Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõike 92 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Selgitus: Väärtpaberite registri pidamise § 6 lg 92 teine lause sätestab hetkel, et krediidiasutusest esindajakonto omaja poolt teabe esitamisel ei kohaldata krediidiasutuste seaduses pangasaladuse kohta sätestatut. See tuleks aga seoses pangasaladuse regulatsiooni täiendamisega kehtetuks tunnistada (seoses krediidiasutuste seaduse § 88 täiendamisega), kuna see muutub tarbetuks. Antud ettepaneku on teinud Eesti Pangaliit. 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →