Reimo Ehrstein
AS YIT Eesti Teie 15.10.2021
[email protected] Meie 03.11.2021 nr 12.2-1/7221-2
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Ehrstein
Edastasite 15.10.2021 Rahandusministeeriumile järelevalveteate Mittetulundusühingu Tarvastu
Motoklubi (edaspidi: MTÜ Tarvastu Motoklubi) poolt riigihangete registris (edaspidi eRHR)
04.06.2021 avaldatud konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „Raassilla
moto- ja vabaajakeskuse ehitustööd“, viitenumber 237982 (edaspidi: riigihange) üle
järelevalvemenetluse alustamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
Järelevalveteates märgite, et MTÜ Tarvastu Motoklubi on avalikustanud riigihankes läbirääkimiste
tulemusel AS YIT Eesti pakkumuse maksumuse, kuigi läbirääkimised ei olnud teabe avalikustamise
ajaks veel lõppenud. Leiate, et olukorras, kus hankija otsustab läbirääkimiste käigus vahetult enne
viimast kohandatud pakkumuste esitamise tähtpäeva avalikustada läbirääkimiste resultaadina
madalaimaks kujunenud pakkumuse maksumuse, on hankija rikkunud riigihangete seaduse (edaspidi:
RHS) § 3, § 70 lg-t 5 ning § 110 lg-t 5. Lisate, et hankija on oma tegevusega pöördumatult kahjustanud
riigihanke õiguspärasust ning seeläbi on muutunud riigihanke korrektne läbiviimine võimatuks.
Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteate ja selle lisadega, küsis 21.10.2021 kirjaga nr
12.2-1/7369-1 MTÜ-lt Tarvastu Motoklubi selgitusi ja lähteandmeid järelevalvemenetluse alustamise
otsustamiseks, sh juurdepääsu pakkumustele eRHR-s. MTÜ Tarvastu Motoklubi edastas 26.10.2021
kirjaga oma selgitused, võimaldades juurdepääsu ka pakkumustele eRHR-s.
Arvestades, et Rahandusministeeriumile on antud volitus teha riiklikku ja haldusjärelevalvet üksnes
hankijate üle (RHS § 203 lg-d 1 ja 3) ning kõik mittetulundusühingud ei ole automaatselt oma
juriidilisest vormist tulenevalt hankijad RHS tähenduses, on enne järelevalvemenetluse alustamist
vajalik igakordselt veenduda, kas potentsiaalne kontrollitav on hankija RHS tähenduses. Riigikohus
on korduvalt sedastanud, et haldusorgan peab avalikku võimu teostamisel lähtuma seaduslikkuse
põhimõttest (PS § 3 lg 1). Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes juhul, kui seadus annab selleks
selge pädevuse ja volituse. Teisisõnu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega
kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1
Tulenevevalt eeltoodust kontrollis Rahandusministeerium esmalt, kas eRHR-s riigihanget alustanud
isik on hankija ning jõudis järeldusele, et MTÜ Tarvastu Motoklubi ei ole hankija RHS-i tähenduses.
Argumendid ja selgitused selle kohta esitame alljärgnevalt.
RHS § 5 lg 1 alusel on käesolevas seaduses sätestatud korda kohustatud järgima avaliku sektori hankija
ja võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 2 p 5 kohaselt on avaliku sektori hankija eraõiguslik juriidiline
isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei
ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või
järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad
1 RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad
eraõiguslikud juriidilised isikud.
RHS § 5 lg 2 p 5 kategooriasse kuuluvad seega juriidilised isikud: (i) mis on asutatud eesmärgiga täita
põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;
ja (ii) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole
määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud
hankijad või mõne muu EMP lepinguriigi vastavad isikud. RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses hankijaks
määratlemisel peab MTÜ Tarvastu Motoklubi vastama seega mõlemale eeldusele.
Esimese kriteeriumina tuleb seega hinnata, kas MTÜ Tarvastu Motoklubi täidab ülesannet avalikes
huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. See tähendab, et hankijaks määratlemise
esimese eelduse puhul peab täidetud olema tingimus, et MTÜ Tarvastu Motoklubi täidab ülesannet
avalikes huvides ja sellisel ülesandel ei tohi olla tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Euroopa Kohtu
praktikast võib järeldada, et RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankija staatuse tuvastamisel ei ole määravat
tähendust sellel, millisel eesmärgil isik on asutatud. Kuigi nii seaduse kui direktiivi sõnastused viitavad
isiku „asutamise” eesmärgile, peab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumi tõlgendamisel rõhuasetus
olema isiku reaalses tegevuses objektiivselt kajastuvatel eesmärkidel või ülesannetel, mida isik
tegelikult täidab.2
MTÜ Tarvastu Motoklubi põhikirja (edaspidi: põhikiri) punkti 1.1. alusel on MTÜ Tarvastu
Motoklubi vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mittetaotlev heategevuslik
organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides, demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise
põhimõttel. Põhikirja punkti 2.1. kohaselt on ühingu eesmärgiks: Raassilla rallikrossiraja lõplik
väljaehitamine, eesmärgiga korraldada aastaringselt auto-/motovõistlusi; motokultuuri edendamine
läbi motosündmuste; motokultuuri edendamine läbi õppe-, ohutus- ja treeningpäevade-, rajaõhtute-, ja
motovõistluste; motokultuuri tutvustamine ja kandmine eelkõige noorpõlvkonda, kuid kindlasti ka
muidu asjast huvitatuile; ühingu tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine.
Oma eesmärkide saavutamiseks teeb MTÜ Tarvastu Motoklubi põhikirja punkti 2.2. kohaselt
järgnevaid tegevusi: auto-/motosündmuste (õppe- ja ohutuspäevade-, treeningpäevade-, rajaõhtute-, ja
motovõistluste) korraldamine; Raassilla rallikrossiraja lõplik väljaehitamine; tegeleb ühingu
jätkusuutlikkuse tagamiseks võimalike majandustegevustega; täidab ühingu tegevuseks vajalikke
üldkoosoleku poolt määratud ülesandeid; korraldab noorte tehnikaringi tegevust; viib noorte
tehnikaringis läbi teoreetilist liiklus- ja tehnikaõpet ning praktilisi treeninguid.
Ka 2020. aasta majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt on ühingu eesmärgid järgnevad:
Raassilla rallikrossiraja lõplik väljaehitamine, eesmärgiga korraldada aastaringselt auto-
/motovõistlusi; motokultuuri edendamine läbi motosündmuste; motokultuuri edendamine läbi õppe-,
ohutus- ja treeningpäevade-, rajaõhtute-, ja motovõistluste; ühingu tegevuse jätkusuutlikkuse
tagamine. Lisaks selgub nimetatud majandusaasta aruandest, et 2020. aastal jätkati Raassilla
rallikrossiraja ehitust ning korraldati mitmeid võistlusi. Eeltoodust võib järeldada, et MTÜ Tarvastu
Motoklubi tegutseb põhikirjas ettenähtud eesmärkide saavutamise nimel.
Avalike (üldiste) huvide mõistet Euroopa Liidu riigihankedirektiivides eraldi defineeritud ei ole, kuid
Euroopa Kohtu praktikas on üldistes huvides teenuse osutamise mõistet sisustatud avaralt, lugedes
avalikuks teenuseks midagi sellist, millest saab kasu laiem üldsus, mitte konkreetne üksikisik või
isikute grupp.3 Euroopa Kohus on leidnud, et avalikule huvile on iseloomulik, et tegemist on
vajadustega, mida riik või kohaliku omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevatel põhjustel
2 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart,
Nomos 2018, pp 150-151; Härginen, Vaske, Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica 4/2018,
lk 235.
3
Härginen, Vaske, Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica 4/2018, lk 236.
2
otsustanud ise rahuldada või mille suhtes nad soovivad säilitada valitsevat mõju.4 Euroopa Kohtu
hinnangul on olnud avalikes huvides täidetava ülesandega, millel puudub tööstuslik või äriline
iseloom, tegu nt ametlike dokumentide (nt passid ja juhiload, ID-kaardid)
trükkimise,5 majapidamisjäätmete eemaldamise ja töötlemise,6 vanglate asutamise,7 matuseteenuste
pakkumise puhul.8 Eesti kohtupraktikas on avalikes huvides pakutavaks teenuseks peetud
parvlaevateenust mandri ja saarte vahel, raudtee haldamist, raudteetranspordi korraldamist,
raudteehoidu ja raudteeohutuse tagamist.9
Eraldi väärivad tähelepanu Riigikohtu otsused Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu ja MTÜ
Halulaev kaasustes. Esimeses neist leidis Riigikohus, et Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu on
hankija, täites ülesannet avalikes huvides. Riigikohtu hinnang põhines Mittetulundusühing Saarte
Koostöökogu põhikirjas ettenähtule, mille kohaselt oli Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu
avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ei ole
majandustegevuse kaudu tulu saamine, vaid oma liikmete koostööle, partnerlusele ja omaalgatusele
tuginedes arendada kohalikku elu.10 Erinevalt Mittetulundusühingust Saarte Koostöökogu ei pidanud
Riigikohus MTÜ-d Halulaev aga hankijaks põhjusel, et MTÜ Halulaev tegutseb põhikirja punkti 1
kohaselt küll avalikes huvides, kuid see toimub vaid kaebaja liikmeskonna vabatahtliku
huvitegevusena. Riigikohus leidis, et MTÜ Halulaev tegevus on vabakonna hobitegevus ja sellisena
kaitstud põhiseadusliku ühinemisvabadusega. MTÜ Halulaev õiguslik seisund erineb Riigikohtu
hinnangul näiteks selliste juriidiliste isikute, sh omavalitsusüksuste asutatud mittetulundusühingu
seisundist, mille eesmärk on arendada kohalikku elu, st mille ülesanded on tuletatud selle liikmeks
olevate kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetest, nagu nt Mittetulundusühingu Saarte
Koostöökogu.11
Põhikirja ja 2020. aasta majandusaasta aruande kohaselt täidab MTÜ Tarvastu Motoklubi ülesandeid,
mis on suunatud konkreetsele isikute grupile, kelleks on auto-/motokultuuri huvilised. Auto- ja
motokultuuri edendamist soodustavaid tegevusi, millest on huvitatud vastava valdkonna isikute grupp
ja mis on esitatud MTÜ Tarvastu Motoklubi põhikirjas, ei saa pidada teenusteks, millest saab kasu
laiem üldsus. Ka ei saa pidada auto-/motokultuuri edendamist vajaduseks, mida riik või kohaliku
omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevatel põhjustel otsustanud ise rahuldada või mille
suhtes nad soovivad säilitada valitsevat mõju, sest põhikirja punkti 1.1. alusel on MTÜ Tarvastu
Motoklubi vabatahtlikult ühinenud isikute iseseisev liikmeskond.
Nii nagu Riigikohus märkis MTÜ Halulaev kohta, tegutseb ka MTÜ Tarvastu Motoklubi oma
põhikirja punkti 1.1. järgi küll avalikes huvides, kuid MTÜ on vabatahtlikkuse alusel ühinenud
liikmeskond. Teisisõnu on MTÜ Tarvastu Motoklubi võtnud sellise ülesande endale vabatahtlikult
huvitegevusena. Ühtlasi ei ole MTÜ Tarvastu Motoklubi omavalitsusüksuste asutatud
mittetulundusühing, mille eesmärgiks oleks arendada kohalikku elu, st mille ülesanded oleks tuletatud
selle liikmeks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetest. Sellist järeldust toetab fakt, et MTÜ
Tarvastu Motoklubi liikmeteks on äriregistri andmetel füüsilised isikud. Kuivõrd eeltoodu põhjal võib
asuda seisukohale, et MTÜ Tarvastu Motoklubi ei täida ülesannet avalikes huvides, puudub vajadus
hinnata, kas tema tegevusel, mis ei ole avalikes huvides, on tööstuslik või äriline iseloom, sest
hankijaks olemise eelduseks on avalikes huvides ülesande täitmine. Niisamuti puudub vajadus hinnata
eraldi teist kumulatiivset eeldust MTÜ Tarvastu Motoklubi rahastuse või juhtimis- või
järelevalveorgani liikmete kohta, sest esimene kumulatiivne eeldus ei ole täidetud. Kuivõrd hankijaks
4 EKo C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213, p 40
ja selles viidatud kohtupraktika.
5 EKo C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria jt vs. Strohal Rotationsdruck, ECLI:EU:C:1998:4, p-d 22-24.
6 EKo C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden vs. BFI Holding, ECLI:EU:C:1998:525, p 52.
7 EKo C-283/00, komisjon vs. Hispaania, ECLI:EU:C:2003:544, p 93.
8 EKo C-373/00, Adolf Truley GmbH vs Bestattung Wien GmbH, ECLI:EU:C:2003:110.
9 Härginen, Vaske, Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica 4/2018, lk 236; M. A. Simovart,
N. Parrest. § 5, kommentaar 16. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura
2019, lk 83.
10 RKHKo 3-3-1-96-16, p 13.
11
RKHKo 3-17-2718, p 16.
3
määratlemisel RHS § 5 lg 2 p 5 alusel peab olema mh täidetud eeldus, et hankija täidab ülesannet
avalikes huvides, mis MTÜ Tarvastu Motoklubi puhul täidetud ei ole, ei oma tähendust, kas teine
eeldus rahastuse või juhtimis- või järelevalveorgani liikmete osas on täidetud või mitte.
Eeltoodu põhjal võib asuda seisukohale, et MTÜ Tarvastu Motoklubi ei ole hankija RHS § 5 lg 2 p 5
tähenduses. Arvestades, et mittetulundusühing ei ole määratletav hankijaks ka RHS § 5 lg 2 p-de 1-4
alusel ning MTÜ Tarvastu Motoklubi ei ole võrgustikusektori hankija RHS § 5 lg 3 tähenduses,
puudub Rahandusministeeriumil pädevus järelevalvemenetluse alustamiseks. Vastavalt eelpool
märgitule on Rahandusministeeriumile antud volitus teostada järelevalvemenetlust üksnes hankijate
üle.
RHS § 15 lg 12 järgi on hankija kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud riigihanke
menetluse korda, kui ta alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta. Osundatud
regulatsioon kehtib siiski üksnes hankijatele. Ka eestikeelses õiguskirjanduses tõstatakse küsimus,
milline tähendus on RHS § 15 lg-l 12 juhtudel, kui eRHR-s alustavad riigihankeid isikud, kes ei ole
RHS tähenduses hankijad. Selliste isikute poolt eRHR-s teadete avaldamine võib tekitada petliku
ettekujutuse, nagu alluksid registris avaldatud “riigihanked” RHS-i regulatsioonile, kuigi see järeldus
ei ole õiguskirjanduse järgi põhjendatud.12 Nii märgitakse, et ilmselt tuleb sellisel juhul siiski omistada
hankijat puudutavad õigused ja kohustused üksnes RHS § 5 lg-tes 2–3 sätestatud tunnustele vastavatele
isikutele.13 See ei välista siiski, et MTÜ Tarvastu Motoklubi on kohustatud järgima riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3) või teisi RHS sätteid, kui selliselt on välisvahendite kasutamist
reguleerivates õigusaktides sätestatud. Soovitame selles küsimuses pöörduda toetust andva ja toetuse
saaja tegevuse üle kontrolli teostava rakendusüksuse poole.
Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 203 lg-test 1 ja 3 ning § 206 lg-st 3, teatame,
et Rahandusministeerium ei alusta järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust, sest MTÜ Tarvastu
Motoklubi ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul hankija RHS tähenduses.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Marit Piirisaar´e
poole (tel: 611 3033, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Marit Piirisaar 611 3033
[email protected]
Lisaadressaadid: Mittetulundusühing Tarvastu Motoklubi
12 M. – J. Raude. § 15, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura 2019; M. A. Simovart, N. Parrest. Põhimõttest lex specialis derogat legi generali riigihankeõiguse näitel. Juridica
4/2018, lk 231 – 232.
13 M. – J. Raude. § 15, kommentaar 18. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura 2019.
4